OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

osaühing VALMER PUIT [email protected] Rammuli, Vardja küla 26.10.2023 nr 11.2-31/23/1257 63011, Põlva maakond Registrikood: 10244938 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb riigihalduse ministri 18.07.2019 määruse nr 36 “Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“ (edaspidi meetme määrus) alusel otsuse osaühing VALMER PUIT (edaspidi toetuse saaja või ettevõtja/ettevõte) projekti „Tootmishoone soojustamine ning turundusmeetodi innovaatiline reform ekspordi tõstmiseks“ (struktuuritoetuse registris nr RE.2.02.21-0263, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses 09.07.2021 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsust nr 11.2-31/0834 (edaspidi ka taotluse rahuldamise otsus). Rakendusüksus tuvastas projekti lõpparuande kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole saavutanud projektis seatud tulemusnäitajat, mille kohaselt peab olema toetust saanud ettevõttes kasvanud maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade arv hiljemalt projekti lõpuks 2 töökoha võrra (sihtväärtus 5), ühe töökoha osas ning osaliselt on saavutamata väljundnäitaja „ellu rakendatud tootmis- ja teenusemahu tõstmisega seotud arendused", mille tulemusel pidi mh toimuma 10 koolitust ettevõtte juhatusele, mistõttu kohaldab rakendusüksus projekti kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 15 369,07 eurot, sh toetus 7 641,12 eurot. Otsuse tegemise aluseks on meetme määruse § 16 lg 1 punkt 4 ja lõige 3, § 18 lõige 5, § 19 punkt 3, projekti taotluse rahuldamise otsuse punktid 9.1, 9.2, 10, 13, 16 ja 19, samuti projekti raames esitatud kindlasummalised maksed ja lõpparuanne ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja ei ole saavutanud täies ulatuses tulemusnäitajat, mille kohaselt on toetatud ettevõtjal kasvanud maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade arv hiljemalt projekti lõpuks 2 töökoha võrra, ning väljundnäitajat, mille kohaselt pidi mh toimuma juhatusele 10 koolitust 1.1 Rikkumise asjaolud Projekti abikõlblikkuse periood oli 17.05.2021–17.09.2022. Projekti abikõlblik kogukulu on 83 831,22 eurot, sh toetuse maksimaalne määr on 49,72% ja maksimaalne suurus 41 678,80 eurot ning omafinantseeringu minimaalne määr on 50,28% ja suurus vähemalt 42 152,42 eurot. Toetuse saaja esitas projekti raames kulude hüvitamiseks kindlasummalisi makseid abikõlblikus kogusummas 83 831,22 eurot, mille toetuse osast s.o 41 678,80 eurost moodustas ettemakse1 summas 29 175,16 eurot ning lõppmakse summas 12 503,64 eurot. Toetuse saaja oli kohustatud saavutama vastavalt taotluse rahuldamise otsuse punktile 10.1 tulemusnäitaja, mille kohaselt pidi ettevõttes kasvama maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade arv hiljemalt projekti lõpuks 2 töökoha võrra (algväärtus 3, sihtväärtus 5), ning vastavalt punktile 10.2 väljundnäitaja, mille kohaselt tuli ellu rakendada tootmis- ja teenusemahu tõstmisega seotud arendused ja selle tulemusel pidi toimuma mh 10 koolitust juhatusele. Meetme määruse § 19 punkti 3 ning taotluse rahuldamise otsuse punktide 9.1 ja 9.2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama/tagama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Toetuse saaja esitas 01.02.2023 projekti lõpparuande (täiendatud 14.02.2023, 21.03.2023, 19.04.2023, 28.05.2023, 04.07.2023 ja 18.10.2023) ning 25.09.2023 ja 03.10.2023 täiendavad tõendavad dokumendid järelevalvemenetluse raames. Esitatud andmete, dokumentide ja selgituste põhjal projekti tegevuste tulemusel: 1) ei loodud maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga kahte töökohta ehk hiljemalt projekti lõpuks ei kasvanud ettevõttes maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade arv viie töökohani. Toetuse saaja on projekti tegevuste tulemusel sõlminud 01.02.2022 töötajaga M.J objektijuhi ametikohale töölepingu nr 01/22, milles on mh sätestatud tööülesannete täitmise kohaks Terminali tee 3, Põlva vald (lisaks objektid) ning maakonna keskmisest palgast kõrgem brutokuupalk2. Seega on rakendusüksus seisukohal, et projektis seatud tulemusnäitaja on täidetud ühe töökoha osas. Tööasude arvestamise ja maksmise kohta on toetuse saaja esitanud 08.2022 ja 09.2022 Maksu- ja Tolliameti TSD-de (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid) väljavõtted, millest nähtub, et ettevõttes oli projekti lõpuks nelja isiku puhul makstav brutokuutasu suurus kõrgem maakonna keskmisest palgast. Eelnevast lähtuvalt kasvas projekti lõpuks maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade arv ettevõttes viie töökoha asemel nelja töökohani. Tulenevalt eeltoodust ei ole toetuse saaja suutnud luua täiendavalt ühte töökohta, mille puhul oleks olnud võetud kohustus maksta maakonna keskmisest palgast kõrgemat töötasu, mistõttu ei ole projektis seatud tulemusnäitaja täidetud täies ulatuses; 1 Ettemakse suurusega 70% toetusest maksti 23.07.2021 toetuse saajale välja ettemaksetaotluse alusel. 2 Lepingu kohaselt asus isik tööle täistööajaga (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas) ja netokuutasuga 1 000 eurot. 1 000 euro netokuutasu korral oli 2022. aastal brutokuupalgaks 1 296,68 eurot, mis oli projekti lõpus maakonna keskmisest palgast kõrgem. Statistikaameti andmete põhjal oli Põlva maakonnas 2022 III kvartali keskmiseks brutokuupalgaks 1286 eurot.  2) ei toimunud ellu rakendatud tootmis- ja teenusemahu tõstmisega seotud arenduste tulemusel kümmet koolitust juhatusele, vaid toimus 8 koolitust, ning seega on projektis seatud väljundnäitaja täidetud osaliselt. Toetuse saaja on lõpparuandes tulemusnäitaja täimise osas selgitanud järgmist: „Lõuna-Eestis pole leida tööjõudu, keda saaks pikaajaliselt usaldada ning kes oleks kompetentne. Tööjõuga on olnud pikalt probleeme ning töökoha asukoht võib osutuda ka probleemiks. Kuna eelnevalt polnud meeskonnas palju inimesi, siis viie töökoha loomine tundus Ukraina-Venemaa sõja ning majanduslanguse ajal liiga riskantne ning otsustasime seda mitte teha.“; „Töötajate arvu suurendada me palju ei saanud majanduslanguse tõttu ja Ukraina-Venemaa sõja tõttu, see oleks meile liiga suur risk ning otsustasime ühe kindla uue töötaja kasuks ettevõttes, mis tuli meile tegelikult väga kasuks.“. Väljundnäitaja osalise saavutamise osas märkis toetuse saaja, et kahte viimast koolitust ei viidud läbi, kuna majanduslangusest tulenevalt oli palju tööd ning muresid ehitussektoris, päringud Eestis jõudsid nullilähedale ja fookus oli mujal. Eelnevast lähtuvalt ei ole toetuse saaja projektis toetatud tegevuste tulemusel läbi viinud kahte planeeritud koolitust juhatusele ning loomata on üks maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökoht, mistõttu ei ole väljundnäitaja ja tulemusnäitaja täidetud täies ulatuses. Seega on toetuse saaja rikkunud talle meetme määruse § 19 punktiga 3 ning taotluse rahuldamise otsusega pandud kohustust saavutada kõik projekti tulemus- ja väljundnäitajad. 1.2 Rakendusüksuse seisukoht, õiguslik põhjendus ja finantskorrektsiooni summa Toetuse saaja on meetme määruse § 19 punkti 3 kohaselt kohustatud saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Taotluse rahuldamise otsuse punktid 10.1 ja 10.2 sätestavad, et toetuse saaja on kohustatud saavutama tulemusnäitaja, mille kohaselt on ettevõttes kasvanud maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade arv hiljemalt projekti lõpuks 2 töökoha võrra (algväärtus 3, sihtväärtus 5) ja väljundnäitaja, mille kohaselt on ellu rakendatud tootmis- ja teenusemahu tõstmisega seotud arendused ja mille tulemusel suureneb tootmismaht 30%, päringute arv 20%, pakkumiste arv klientidele 50-ni ning toimub 10 koolitust juhatusele. Meetme määruse § 18 lõike 1 ning taotluse rahuldamise otsuse punkti 11 kohaselt makstakse toetus välja kindlasummaliste maksetena ette- ja lõppmaksena. Ettemakse suurus on 70 protsenti toetusest ja see makstakse välja toetuse saajale üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ettemaksutaotluse alusel. Vastavalt meetme määruse § 18 lõigetele 2 ja 4 ning taotluse rahuldamise otsuse punktidele 13 ja 15 tuleb toetuse saajal tehtud tegevused ning saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad tõendada enne lõppmakset taotluse rahuldamise otsuses ja projektis ette nähtud viisil. Meetme määruse § 18 lõike 5 ning taotluse rahuldamise otsuse punkti 16 kohaselt, kui kõiki projektis kokku lepitud väljund- ja tulemusnäitajad ei ole saavutatud või osa tegevusi on tegemata, jäetakse toetus proportsionaalselt välja maksmata. Projekti lõpparuande põhjal on toetuse saaja viinud ellu projektis planeeritud tegevused ehk soetanud ja paigaldanud soojustuspaneelid ning teostanud nii müügi- ja turundustegevused kui tugitegevused. Samuti on toetuse saaja ellu rakendanud tootmis- ja teenusmahu tõstmisega seotud arendused, mille tulemusel on suurenenud tootmismaht 55%, päringute arv 20% ja pakkumiste arv klientidele 50-ni, kuid 10-ne toimuma pidanud koolituse asemel on viidud juhatusele läbi 8 koolitust, mistõttu on jäänud väljundnäitaja osaliselt täitmata. Täitmata on jäänud ka täies ulatuses tulemusnäitaja, kuivõrd maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade arv ettevõttes suurenes kahe töökoha asemel ühe töökoha võrra. Seega kokkuvõttes on toetuse saaja tulemus- ja väljundnäitaja osas jätnud taotluse rahuldamise otsusest ja meetme määrusest tuleneva kohustuse täitmata ehk ei ole saavutanud kõiki projektis kokku lepitud näitajaid, mistõttu ei ole õigustatud maksta toetuse saajale toetust projekti kogu toetussumma ulatuses, vaid tuleb vähendada, vastavalt meetme määruse § 18 lõikele 5, proportsionaalselt. Rakendusüksus selgitab, et projekti näitajate saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, kuna toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui nende koosmõjus saavutatakse projektis seatud näitajad. Kuna näitajate saavutamine on meetme määruse ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja kohustusena, siis on selle kohustuse (kui toetuse saamise eeltingimuse) täitmata jätmisel või osalisel täitmisel negatiivne mõju. Seega on toetatava projekti juures oluline nii tegevuste elluviimine kui ka vastavate tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni - näitajate saavutamiseni. Rakendusüksus on võtnud proportsionaalsuse ja seeläbi finantskorrektsiooni summa leidmisel aluseks meetme määruse § 18 lõiked 2, 4 ja 5, mille kohaselt tuleb nii toetuse väljamaksmisel kui ka välja maksmata jätmisel hinnata projektis planeeritud tegevuste täitmist ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamist. Kuivõrd kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt ei ole selle rahalise mõju suurust võimalik hinnata ning meetme määrusest ei nähtu, et eelnevalt nimetatud toetuse maksmise alused omaksid erinevat kaalu, siis omistab rakendusüksus nii tegevuse täitmisele, kui väljundnäitaja ja tulemusnäitaja saavutamisele võrdsed osakaalud. Lisaks võtab näitajate siseselt arvesse projektis kavandatud tulemusi ning nende saavutamist (täpsemad andmed on toodud koondtabelis). Koondtabel: Nimetus Sihtväärtus Saavutatud Osakaal Sihtväärtuse väärtus täitmise % Tootmis- või Soojustuspaneelide Jah teenusemahu ost ja paigaldus Tegevus tõstmisega seotud 1/3 100% Müügi- ja tegevused ja turundustegevused Jah investeeringud kui tugitegevused Maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade Tulemus- 5 (kasv 2 töökoha 4 (kasv 1 arvu kasv toetust 1/3 50% näitaja võrra) töökoha võrra) saanud ettevõtjates (algväärtus 3, sihtväärtus 5) Ellu on rakendatud 183% Väljund- Tootmismaht tootmis- või 55% 1/3 (55%/30%*100%) näitaja suurenenud 30% teenusemahu (osakaal ¼)  tõstmisega seotud Päringute arv arendused 20% 100% (osakaal ¼) suurenenud 20% Pakkumiste arv klientidele 50 100% (osakaal ¼) suurenenud 50-ni 80% Toimunud 10 8 (8/10*100%) koolitust juhatusele (osakaal ¼) Arvestades eeltoodut on projekti maksimaalsest toetuse kogumaksumusest ehk 41 678,80 eurost, mis moodustab vastavalt taotluse rahuldamise otsusele maksimaalselt 49,72% (s.o 41678,80/83831,22*100%) projekti abikõlblikest kuludest, mitteabikõlblik toetus 7 641,12 eurot (50% tulemusnäitajast ehk 6 946,47 eurot (41 678,80/3*50%) ning 5% väljundnäitajast ehk 694,65 eurot (41 678,80/3*(100%-80%)/4). Eelnevast tulenevalt loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks toetuse summaks 7 641,12 ja mitteabikõlblikuks kogukuluks 15 369,07 eurot (7641,12/(83831,22/41678,80)) ning keeldub kulude aktsepteerimisest kuludokumendis nr 1 summas 15 369,07 eurot, sh toetus 7 641,12 eurot ja omafinantseering 7 727,95 eurot. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lõikele 1 ja § 69 lõikele 1 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ja omafinantseeringu ulatuses vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas 09.07.2021 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-31/0834 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 13.10.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, millele toetuse saaja vastas 19.10.2023 e-kirjas, et kommentaarid ja vastuväited puuduvad. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Tootmishoone soojustamine ning turundusmeetodi innovaatiline reform ekspordi tõstmiseks“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kindlasummalised maksed kokku summas 15 369,07 eurot, sh toetus 7 641,12 eurot ja omafinantseering 7727,95 eurot; 2. vähendada kuludokumendis tunnusega 1 projekti kindlasummalisi makseid summas 15 369,07 eurot; 3. vähendada projekti eelarvet käesoleva otsuse punktis 1 märgitud summade osas; 4. muuta 09.07.2021 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse nr 11.2-31/0834 punkte 4-6 alljärgnevalt:  4.1. „.4. Projekti abikõlblikud kogukulud on 68 462,15 eurot.“, 4.2. „5. Toetuse maksimaalne määr on 49,72 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus on 34 037,68 eurot.“; 4.3. „6. Omafinantseeringu minimaalne määr on 50,28 protsenti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 34 424,47 eurot.“ Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (HMS § 73 lõige 2 ja § 75), või arvestades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Helga-Ülle Luide talituse juhataja toetuste rakendamise osakonnajuhataja ülesannetes Koostaja: Kersti Metsalo 6632026 [email protected]