MÄÄRUS
Kuupäev digiallkirjas
Tallinn nr 1-1/23/62
Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1
nimetatud taaste- ja vastupidavuskava komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1
„Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu „E-ehituse arendamine“ (edaspidi
ehituse e-hüpe) toetusprogrammi elluviimiseks.
(2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1
tähenduses, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
(1) Toetuse eesmärk on stimuleerida ehitusvaldkonna ettevõtjaid looma või rakendama
uuenduslikke digilahendusi, mis tõstavad sektori tootlikkust ja on seotud e-ehituse platvormiga.
(2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse e-ehituse platvormil põhinevate ja eraldiseisvate
uuenduslike digilahenduste väljatöötamise, prototüüpimise või rakendamise projekte
ehitusvaldkonnas.
(3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on lõpetatud projektide arv.
(4) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teave, dokumendid ja aruanne esitatakse
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registri
e-toetuse keskkonnas. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette
nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna.
(5) Toetuse taotlemisel, andmisel ja kasutamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused” (edaspidi taastekava määrus).
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) e-ehituse platvorm – infosüsteem, mis koondab sellega liidestunud ehitusvaldkonna teenuseid
ja andmeid;
2) uuenduslikud digilahendused – erinevad tarkvaralahendused, teenused ja nende rakendamist
võimaldavad praktikad, mis toetavad ehitussektori turuosaliste põhitegevust ja on sihtgrupi jaoks
uued või oluliselt uuendatud.
§ 4. Vahendusasutus
Vahendusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
§ 5. Vaide esitamine
(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtule kaebuse esitamist
esitada vaide.
(2) Vaide lahendab vahendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulud, abikõlblikkuse periood ja toetuse osakaal
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemusnäitaja saavutamisse panustavale
projektile, millega viiakse läbi kas:
1) rakenduse ehk uue või oluliselt muudetud digitoote või -teenuse arendamine;
2) rakenduse arendust ettevalmistava eelanalüüsi tegemine, mille käigus kaardistatakse tarkvara
funktsionaalsuse üldine ulatus ja vajaduse korral luuakse toote prototüüp;
3) protsesside uuendamine ehk uute või oluliselt täiustatud digilahenduste rakendamine taotleja
äripraktikas või töökorralduses;
4) protsesside uuendamist ettevalmistava ärianalüüsi tegemine, mille käigus analüüsitakse
ettevõtte vajadust innovaatiliste digilahenduste ja töömeetodite järele ning pakutakse parimad
lahendused koos tegevuskavaga või
5) koolitus.
(2) Toetatavad tegevused ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse
määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ning peavad
järgima Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete.
§ 7. Toetatavad kulud
(1) Toetatavad on kõik määrusega kooskõlas olevad kulud, mis on vajalikud ja põhjendatud
toetuse andmise otsuses märgitud eesmärgi saavutamiseks, välja arvatud lõikes 4 nimetatud
kulud.
(2) Riistvara soetamine on toetatav vaid juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik taotluses
kirjeldatud digilahenduse loomiseks või rakendamiseks.
(3) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8
lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulu, mis on projekti elluviimise
seisukohast vajalik.
(4) Määruse alusel ei toetata järgmiseid kulusid:
1) kinnisasja ostmine ja sellega seotud kulu;
2) pangagarantii;
3) finants- ja pangakulu;
4) riigilõiv;
5) kindlustusmakse;
6) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulu;
7) käibemaks, välja arvatud taastekava määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul;
8) puhkusetasu;
9) sularahas tasutud kulu;
10) muu toetatavate tegevustega mitteseotud või põhjendamatu kulu.
(5) Käibemaksu võib arvata omafinantseeringu osaks, arvestades taastekava määruse § 3
punktis 7 sätestatud piiranguid.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
(1) Abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevast ning lõppeb
taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse
esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2025. a.
(2) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste
elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele.
(3) Abikõlblikkuse periood on kuni 12 kuud.
(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast aruande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja toetuse
saajale lõppmakse tegemist.
(5) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib toetuse saaja
taotleda vahendusasutuselt abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel,
et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ning projekti tegevused viiakse
ellu hiljemalt 31. detsember 2025. a.
§ 9. Toetuse suurus, osakaal ja tingimused
(1) Toetuse suurus ühe projekti kohta on kõige vähem 1000 eurot ja kõige rohkem 160 000
eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti toetatavatest kuludest.
(3) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(4) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada kuni kaks taotlust.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda Eesti Vabariigis registreeritud ehitusvaldkonnas tegutsev või
ehitusvaldkonnale teenuseid või tooteid pakkuv juriidiline isik, kohalik omavalitsuse üksus ja
selle hallatav asutus, või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.
(2) Kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, ei tohi taotlejale jooksva ja kahe
eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava
vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi
või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.
(3) Määruse alusel ei anta toetust:
1) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
2) ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on
täitmata.
(4) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5
sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(5) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on
omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
§ 11. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti nimi, algus- ja lõppkuupäev, eesmärk, lühikirjeldus, oodatavad tulemused ja nende
tõendamise alused ning plaanitavad tegevused ja nende ajakava;
3) projektimeeskonna tööjaotuse ning asjakohaste teadmiste ja oskuste kirjeldus;
4) seos e-ehituse platvormiga;
5) projekti kogumaksumus, toetatavate kulude summa, toetuse summa ja omafinantseeringu
summa;
6) toetatavate tegevuste detailne eelarve koos eelarve kujunemise alustega;
7) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi
suhtega juhul, kui kuluartikli summa ületab 5000 eurot ilma käibemaksuta. Kui kuluartikli
summa jääb alla 5000 euro käibemaksuta, tuleb vastavad tõendid esitada vahendusasutuse
nõudmisel;
8) kui toetust soovitakse rohkem kui ühe maksena, tuleb projekti tegevused jagada vastavaks
arvuks etappideks ning kirjeldada kõigi etappide tulemusi ja nende tõendamise aluseid;
9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
10) kui taotleja taotleb samal ajal projektile või projekti üksikule tegevusele toetust Euroopa
Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide või avaliku sektori asutuste vahenditest, tuleb
esitada sellekohane teave;
11) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse
vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et ehituse e-hüppe veebilehel ehupe.eehitus.ee avalikustatakse
taotluses ning aruandes esitatud taotleja ja kontaktisiku nimed, veebilehe aadress, e-posti
aadress, projekti nimi, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, ülevaade projekti eesmärgist, tegevustest
ja tulemusest ning info taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 12. Taotlusvooru korraldus
(1) Toetust taotletakse vooruliselt. Taotlus esitatakse esindusõigusliku isiku digiallkirjaga
vahendusasutuse määratud taotlusvooru tähtajaks.
(2) Taotlusvooru rahastamise eelarve kehtestab kliimaminister.
(3) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja
lõppkuupäevast teavitab vahendusasutus oma veebilehel. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30
kalendripäeva.
(4) Vahendusasutus kooskõlastab Kliimaministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotlusvooru rakendusdokumendid.
(5) Taotlusvooru tähtajaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus
jäetakse menetlusse võtmata.
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 50 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Kui taotluses
avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks
kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtajaks
taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole
piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist.
(3) Vahendusasutusel on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis
ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli.
(4) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi ja
lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Pärast taotluse menetlusse võtmist kontrollib vahendusasutus taotleja ja taotluse vastavust
nõuetele.
(2) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse
nõuetele.
(3) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb vahendusasutus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse projekti § 16 kohaselt hindamata.
§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Projektide hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseisu
kohta teeb ettepaneku Kliimaministeerium. Koosseis avalikustatakse ehituse e-hüppe veebilehel.
(2) Hindamiskomisjoni esimees on Kliimaministeeriumi vastava valdkonna asekantsler.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust
hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.
§ 16. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord
(1) Projektide hindamiskriteeriumid on järgmised:
1) hindamiskriteerium 1 – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki, osakaal
koondhindest 30 protsenti;
2) hindamiskriteerium 2 – projekti põhjendatus, osakaal koondhindest 30 protsenti;
3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, osakaal 30 protsenti;
4) hindamiskriteerium 4 – taotleja võimekus projekti tegevuste läbiviimiseks, osakaal
koondhindest 10 protsenti;
5) lisakriteerium 5 – projekti otsene kasusaaja, osakaal koondhindest 10 protsenti.
(2) Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal 0-4, kus 0 tähendab puudulikku ning 4 väga head
hinnet.
(3) Juhul kui kasvõi ühe hindamiskriteeriumi hinne on väiksem kui 2, siis taotluse hindamine
lõppeb ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(4) Hindamiskomisjon teeb vahendusasutusele taotluse rahuldamise või mitterahuldamise
ettepaneku projektide koondhinnetest moodustunud pingerea põhjal. Hindamiskomisjon võib
põhjendatud juhtudel teha vahendusasutusele ettepaneku taotluse osaliseks rahuldamiseks
vastavalt §-le 19.
(5) Juhul kui hindamise tulemusel saavad projektid võrdse koondhinde, kuid vooru maht ei
võimalda kõiki rahuldada, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi 3
eest. Juhul, kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte
hindamiskriteeriumi 2 eest. Kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse varem esitatud
taotlust.
(6) Hindamise tööprotsessi koostab vahendusasutus kooskõlastatult Kliimaministeeriumiga ja
avaldab selle vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.
(7) Kliimaministeerium protokollib komisjoni töö ja edastab komisjoni esimehe allkirjastatud
protokolli toetuse andmise ettepanekutega vahendusasutusele toetuse rahuldamise otsuse
tegemiseks.
§ 17. Taotluse rahuldamine
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus
rahuldatakse täielikult või osaliselt.
(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt
vastab järgmistele tingimustele:
1) hindamiskomisjon on määruse § 16 lõike 4 järgi teinud ettepaneku taotluse rahuldamiseks;
2) projekti toetuse summa ei ületa § 16 lõike 4 kohaselt moodustatud pingerea alusel
taotlusvooru rahastamise eelarvet.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse kuupäev ja tegija;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus, maksete suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise
aluseks olevad tulemused ja nende tõendamine;
5) teave vähese tähtsusega abi kohta vastavalt VTA määrusele;
6) abikõlblikkuse periood;
7) aruande esitamise kord;
8) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistamise alused;
9) toetuse saaja kohustused;
10) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord;
11) vajadusel muud nõuded projekti edukaks elluviimiseks.
§ 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses toodud nõudele;
2) taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt § 16 lõikele 3 või 4;
3) hindamiskomisjon on teinud ettepaneku taotlust mitte rahuldada;
4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
5) taotleja ei ole nõus §-s 19 sätestatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;
6) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
7) selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
8) esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada
või ei saa taotlust rahuldada.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
2) projekti nimetus;
3) otsuse põhjendus;
4) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord;
5) muu vajalik teave.
(3) Taotluse rahuldamata jätmisel ei hüvitata taotlusega seotud juba tehtud kulusid.
§ 19. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru rahalise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud
toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese
tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.
(2) Vahendusasutus teeb taotlejale enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise
ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud
toetatavate tegevuste muutmiseks.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti
eesmärk ja tulemused on saavutatavad ka osalise toetusega ning taotleja on nõus
vahendusasutuse osalise rahuldamise ettepanekuga. Kui taotleja ei ole vahendusasutuse
ettepanekuga nõus, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse kümne tööpäeva
jooksul.
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi osas. Muuta ei ole
lubatud projekti eesmärki, toetatavat tegevust ning maksete arvu ja suurusi.
(3) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus
seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise
enne 2025. aasta 31. detsembrit.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul
vastavasisulise taotluse saamisest alates.
(5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest täielikult või osaliselt loobumise kohta.
§ 21. Otsuse kättetoimetamine
Paragrahvides 17–20 nimetatud otsus esitatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates.
5. peatükk
Aruande esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja
tagasimaksmine
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab vahendusasutusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses
märgitud korras. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande
esitamise korra.
(2) Lõpparuandes kajastatakse lisaks taastekava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt
järgmine teave:
1) projekti eesmärgi saavutamiseks tehtud tegevuste ja saavutatud tulemuse kirjeldus, vajadusel
taotluses ette nähtud ja tegelikult toimunud tegevuste ning tulemuste erinevuse selgitus;
2) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele.
(3) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamisega seotud aruande vahendusasutuse vormil.
(4) Vahendusasutus kinnitab aruande või annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 15 tööpäeva
jooksul selle esitamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 15 tööpäeva, mille võrra
aruande menetlemise tähtaeg pikeneb.
(5) Vahendusasutus võib kaasata eksperte projekti eesmärgi täitmise ja tulemuste saavutamise
kindlaks tegemiseks.
§ 23. Toetuse maksmise tingimused
(1) Makse saamiseks esitab toetuse saaja e-toetuste keskkonna kaudu vahendusasutusele
maksetaotluse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
(2) Maksetaotlusega koos tuleb esitada tõendid projekti tegevuste ja tulemuste kohta vastavalt
toetuse rahuldamise otsusele.
(3) Toetust makstakse taastekava määruse § 9 lõike 3 punktis 2 toodud viisil, lähtudes taotluse
rahuldamise otsuses sätetatud tingimustest ja korrast.
(4) Makse teostatakse eeldusel, et:
1) makse aluseks olnud tegevused on ellu viidud;
2) taotluse rahuldamise otsuses kokkulepitud tingimused on täidetud ja tõendatud.
(5) Projektidele, mille taotletava toetuse summa on vähem kui 50 000 eurot, makstakse toetus
ühekordse maksena pärast lõpparuande kinnitamist.
(6) Projektidele, mille taotletava toetuse summa on 50 000 eurot või rohkem, võib toetust maksta
kuni kolme maksena taotluse rahuldamise otsuses märgitud korras. Maksetest viimane peab
moodustama vähemalt 20 protsenti toetusest ja makstakse pärast lõpparuande kinnitamist.
(7) Vahendusasutus võib jätta toetuse osaliselt või täielikult välja maksmata kui:
1) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemus jäi saavutamata ja tõendamata;
2) lõpparuandes esineb puuduseid ka pärast puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist vastavalt §
22 lõikele 4.
(8) Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata
toetuse saajat ja puuduste kõrvaldamiseks määratakse kuni kümne päevane tähtaeg.
§ 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega
taastekava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel ja kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada
hiljemalt 31. detsembril 2025. a.
6. peatükk
Toetuse saaja ja vahendusasutuse kohustused
§ 25. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja kohustub:
1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
3) saavutama projekti tulemused taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks;
4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;
5) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;
6) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise
otsuses kajastatud summaga;
7) võimaldama vahendusasutusel ja taastekava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha
kohapealset kontrolli ja auditit projekti tegevuste ja tulemuste saavutamise üle, sealhulgas
võimaldama juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või
mistahes muul moel kasutab;
8) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie
tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve
kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
9) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsusest, viidates kõnes või
tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest
ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel
Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“;
10) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse
saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja
ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse
lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
11) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure
tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist;
12) riigihanke korral seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et edukas pakkuja esitab
hankelepingu täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registrikoodid, iga oma
alltöövõtja nime ja registrikoodi ja omanike andmed, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva,
numbri ja summa;
13) kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus
on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks
võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande
kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita,
lisama sellekohase põhjenduse;
14) levitama projekti tulemusi Kliimaministeeriumi poolt korraldatud avalikel üritustel.
§ 26. Vahendusasutuse kohustused
Vahendusasutus on kohustatud lisaks taastekava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule:
1) kandma vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
2) kontrollima projekti elluviimist;
3) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise
otsusest arvates vastavalt taastekava määruse § 13 lõikele 6.
7. peatükk
Määruse rakendamine
§ 27. Üleminekusäte
Toetuse andmise otsustele, mis on tehtud majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a
määruse nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel, kohaldatakse
viidatud määrust kuni projektides toetuse saaja kohustuste lõppemiseni.
§ 28. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määrus nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse
andmise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Keit Kasemets
Kantsler
31.08.2023
Majandus- ja taristuministri määruse „Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused
ja kord “ eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõuga asendatakse majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määrus nr 70
„Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord.
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. a
määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ (edaspidi taastekava määrus) § 8 lõike 1 alusel.
1.2. Taustainfo
Enne majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruse nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse
andmise tingimused ja kord“ koostamist tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
mitmeid analüüse, et uurida ehitusvaldkonna tootlikkuse ja digitaliseerimisega seotud probleeme
ja lahendusi, sh:
Ehituse Pikk Vaade 2035 (2021)1;
Uuring ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine (2020)2;
Ehitussektori tootlikkuse lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs (2018)3;
E-ehituse platvormi visioon (2018)4.
Lisaks võeti eeskujuks analoogne KIRAdigi toetusmeede Soomest, kus aastatel 2016-2018 toe-
tati 139 prototüüpimise projekti €4,7 miljoni euro eest.
E-hüppe esimene voor:
2022. aasta novembris sulgus esimene voor, mis põhines Majandus- ja kommunikatsiooniministri
13. septembri 2022 määrusel nr 70. Rahastuse said 63 projekti kogusummas 2,6 miljonit eurot.
(Pärast positiivse otsuse saamist katkestas eri põhjustel neli projekti). Kuigi esimene voor toimus
edukalt ja suuri probleeme polnud, oli näha, et taotlusvooru tingimusi on võimalik nii taotlejate,
hindamiskomisjoni kui ka vahendusasutuse jaoks oluliselt paremaks muuta.
Peamised muudatused võrreldes määruse eelmise versiooniga:
(1) Välja jäetakse võimalus anda toetust riigiabina üldise grupierandi määruse alusel.
Esiteks, vajadus riigiabi järele üldise grupierandi määruse alusel oli esimeses voorus väga väike.
2023. aasta septembri seisuga jaguneb toetus töös ja lõpetatud projektide vahel järgmiselt:
vähese tähtsusega abi: 53 projekti, toetus kokku 937 306,45€;
riigiabi: 2 projekti, toetus kokku 286 684,50€;
toetus: 4 projekti, toetus kokku 54 800€.
Üks projekt katkestas, kuna nende vähese tähtsusega abi määr oli juba täis, kuid riigiabina oleks
neile rakendunud oluliselt kehvemad tingimused.
Riigiabi ärajätmisega paraneb võimalus toetust saada nendel ettevõtetel, kes pole veel vähese
tähtsusega abina palju toetuseid saanud ning kelle võimekus toetuste taotlemisel ja
1
eehitus.ee/timeline-post/ehituse-pikk-vaade
2
eehitus.ee/timeline-post/ehitise-elukaare-oigusruumi-digitaliseerimiseks-kohandamine-uuring
3
eehitus.ee/timeline-post/ehitussektori-tootlikuse-uuring
4
eehitus.ee/timeline-post/majandus-ja-kommunikatsiooniministeeriumi-tellimusel-valmis-e-ehituse-visioon
2
investeeringute tegemisel võib olla nõrgem ning abivajadus seega suurem.
Teiseks, toetatavad tegevused pole edaspidi enam piiratud riigiabi artiklitega, vaid on senisest
paremini kooskõlas ettevõtete vajaduste ja digitehnoloogiate arendusloogikaga (vt järgmine
punkt). Võimalus oleks olnud määrata erinevad toetatavad tegevused vähese tähtsusega abi ja
riigiabi puhul, ent see oleks suurendanud määruse ja menetluse mahtu.
Kolmandaks, sarnaselt toetatavate tegevustega ei sõltu toetuse osakaal enam riigiabi artiklitest,
mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/20145 (edaspidi grupierandi
määrus).
(2) Muudetakse toetatavate tegevuste loetelu.
Senised toetatavad tegevused olid pärit grupierandi määruse artiklitest 18, 25, 29 ja 31. Kuna
määrusest jäetakse välja võimalus anda toetust riigiabina, on võimalik toetatavad tegevused viia
tarkvaraarendusprotsessidega rohkem kooskõlla ja keskenduda neile tegevustele, mis esimeses
voorus said taotlejate tähelepanu enim. Muudatuse sisu on selgitatud eelnõu punkti 5 juures.
(3) Muudetakse hindamiskriteeriume ja hindamiskomisjoni tööprotsessi.
Komisjon soovis senisest täpsemaid hindamiskriteeriume ja võimalust jätta projekt
põhjalikumalt läbi vaatamata juhul, kui see selgelt ei vasta toetuse andmise eesmärgile. Määruses
seni sellist võimalust polnud.
(4) Kulupõhine aruandlus ja maksekord asendatakse lihtsustatud maksekorraga.
Muudatus tähendab, et taotleja peab taotlust esitades projekti kulud hoolikalt läbi mõtlema
mõtlema (need summad, mis ta taotluses esitab, saavad ka väljamakse aluseks ehk kulude
alahindamine võib minna taotlejale kalliks, kulude ülehindamisel hoiab aga komisjon silma peal)
ning vahendusasutus ja komisjon peavad esitatud infot senisest veelgi hoolikamalt hindama, kuid
toetuse saaja ning vahendusasutuse jaoks on aruannete ja maksete osa edaspidi oluliselt lihtsam.
1.3. Euroopa kliimaeesmärgid
VV taastekava määruse § 2 lõike 6 järgi võib nimetatud määruse alusel toetada ainult selliseid
reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid
ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,
millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Vastavalt
taastekavale tehtud „ei kahjusta oluliselt“ printsiibi analüüsile (Checklists for assessment of the Do-
No-Significant Harm Criteria of the Estonian RRP. Hendrikson & Ko, 2021; Taaste- ja
vastupidavuskava, lk 392–3933) tõstab digitaliseerimine ehitussektori efektiivsust ja vähendab
ressursikulu ning toetab seeläbi Euroopa Liidu roheleppe keskkonna- ja kliimaeesmärkide
saavutamist.
1.4. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna
ehituse e-hüppe programmijuht Regina Viljasaar-Frenzel (625 64265, regina.viljasaar-
[email protected]) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu kohta tegi
õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise
planeerimise osakonna riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (
[email protected],
639 7618). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus
(
[email protected]) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud
5
Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst)
3
Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen
(
[email protected], 5307 4485).
1.5. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse
taasterahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) rakendamisega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal
3. Nõuded taotlejale ja taotlusele
4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasi-
maksmine
6. Toetuse saaja ja vahendusasutuse kohustused
7. Rakendussätted
Alljärgnevalt esitatakse ülevaade sätetest, mis muutuvad majandus- ja taristuministri 13.
septembri 2022. a määrusesga nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja
kord“ (edaspidi määrus nr 70) võrreldes.
Eelnõus muudetakse toetusprogrammi nime kirjapilti. Varasem „ehituse e-HÜPE“ asendatakse
kirjapildiga „ehituse e-hüpe“, mis võimaldab kasutada kirjalikes tekstides toetusprogrammi nime
õiges käändes.
Eelnõu §-s 1 kaotatakse võrreldes määrusega nr 70 võimalus anda toetust ka riigiabina. Toetus
on seega kas vähese tähtsusega abi või toetus (majandustegevust mitteomavate juriidilistele
isikute puhul). Muudatuse vajalikkust on põhjendatud seletuskirja sissejuhatavas osas.
Eelnõu §-s 2 korrigeeritakse võrreldes määrusega nr 70 lõikes 1 kirjeldatud toetuse andmise
eesmärki. Eesmärk on toetada kas uuenduslike digilahenduste loomist või rakendamist (määruse
nr 70 sõnastus andis ekslikult mõista, et projekt peab tegema mõlemat). Lisaks peavad senise
kitsa ülesande „laiendada e-ehituse platvormil pakutavate teenuste hulka“ asemel projektid
toetama e-ehituse platvormi kasutamist kogu tema mitmekülgsuses. E-ehituse platvormi ning
seda, kuidas projektid saavad olla sellega seotud, on kirjeldatud seletuskirja lk 6.
Võrreldes määrusega nr 70 asendatakse sõnad „digitaalsete lahenduste“ sõnaga „digilahenduste“,
et kasutada määruses läbivalt üht, lühemat terminit, ning sõna „innovaatiliste“ sõnaga
„uuenduslike“, et kasutada võimalusel eesti keelel põhinevaid termineid.
Muutub ka lõike 4 sõnastus, sest tulemuste saavutamisel tehtava makse puhul ei pea taotlejad
enam vahendusasutusele kuludokumente esitama, ning vahe- ja lõpparuande asemel tuleb
projekti jooksul esitada vaid üks aruanne.
Eelnõu §-s 3 muutub määruses kasutatavate terminite loetelu, et need oleksid kooskõlas
toetatavate tegevuste uuendatud loeteluga.
Eelnõuga lisatakse uus termin „uuenduslikud digilahendused“ – esimene taotlusvoor näitas, et
defineerida tuleks mõlemad sõnad, sest laekus taotlusi projektidele, mis ei olnud ei uuenduslikud
ega digilahendused.
4
Välja jäävad terminid:
(1) „väliskonsultant“;
(2) „rakendusuuring“;
(3) „teostatavusuuring“;
(4) „organisatsiooniinnovatsioon“;
(5) „protsessiinnovatsioon“;
(6) „tootearendus“
(7) „tõhus koostöö“, kuna antud terminid tulenesid üldise grupierandi määruse artiklitest;
(8) „väljund“, sest toetuse maksmisel kokkulepitud tingimuste saavutamise järel on väljundi
asemel oluline projekti tulemus; ja
(9) „keskmise suurusega ettevõtja“;
(10) „suurettevõtja“ ja
(11) „väikeettevõtja“, kuna ettevõtja tüüp oli oluline riigiabi kontekstis.
Eelnõu §-s 6 sõnastatakse uued toetatavad tegevused. Toetust saab anda projektile, mis on üks
järgnevatest tegevustest:
(1) rakenduse arendamine. Tegevus asendab määruses nr 70 lubatud tootearendust, kuna antud
termin tulenes üldise grupierandi määrusest, kuid kuna tootearenduse puhul mõistetakse tihti vaid
turule toodavat toodet – mis ei olnud toetuse andja eesmärk – tekitas see taotlejates ja
vahendusasutuses segadust;
(2) rakenduse arendust ettevalmistava eelanalüüsi läbiviimine;
(3) protsesside uuendamine. Tegevus asendab määruses nr 70 lubatud protsessi- ja
organisatsiooninnovatsiooni, mis tulenesid üldise grupierandi määrusest. Tegevuse sisu jääb
samaks, kuid lihtsustub sõnastus;
(4) protsesside uuendamist ettevalmistava ärianalüüsi läbiviimine;
(5) koolitus. Antud tegevus on ainus, mis ei muutu võrreldes määrusega nr 70.
Eelnõu §-s 7 täpsustatakse võrreldes määrusega nr 70 toetatavaid kulusid. Kui eelnevalt sõltus
riigiabi andmisel toetatavate kulude loetelu üldise grupierandi määrusest, siis toetuse ja vähese
tähtsusega abi puhul on toetatavad kõik kulud, mis on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud.
Toetusmeetme eesmärk on toetada digiteerimist ning seetõttu on rõhutatud, et riistvara soetamise
puhul saab toetust üksnes juhul, kui see on digiteerimiseks möödapääsmatult vajalik st soovitud
digilahendust ei ole võimalik ilma selleta kasutada. Näiteks võib taotleja vajada seadmeid
andmete kogumiseks (nt droonid, laserskännerid), andmete töötlemiseks (nt võimekamad arvutid
ja eriseadmed) või digilahenduste kasutamiseks (nt tahvelarvutid objektil, liitreaalsuse prillid,
masinad/robotid protsesside automatiseerimiseks). Selgitus riistvara vajalikkuse kohta peab
leiduma taotluses.
Eelnõu §-s 8 eemaldatakse partneriga seotud nõuded, sest partner oli määruses nr 70 järgi vaja
kaasata teatud juhtudel riigiabi andmisel.
Vähendatakse abikõlblikkuse perioodi 15 kuult 12-le. Muudatus tuleneb ministeeriumi
kohustusest täita taasterahastus ette antud lõpetatud projektide sihttase (102 projekti) 2025. aasta
lõpuks. Kuna osa projekte võib katkestada enne lõppu, ei tähenda rahastatud projektide arv, et
sama palju neid ka valmib. Et ministeerium jõuaks vajadusel korraldada lisavooru 2025. aastal,
tuleb tagada, et 2025. aasta esimeses pooles oleks selge seniseks lõpetatud projektide arv.
Esimene voor näitas ka, et väga vähesed projektid kasutasid võimalust määrata projekti kestuseks
15 kuud. Eelnõuga täpsustatud toetatavad tegevused ei nõua pikemat kui aastast projekti.
Lõikest 4 eemaldatakse viide vahearuandele. Määruse eelmises versioonis oli projektidel, mis
kestsid vähemalt kaheksa kuud, võimalus esitada vahearuanne, et saada vahepealne makse.
Toetuse maksmine edaspidi kokkulepitud tingimuste saavutamise järel ei sõltu vahearuande
5
esitamisest, vaid maksetaotlusega koos tuleb esitada info projekti eeldatavate tulemuste kohta.
Nende saavutamine on tingimus, mille alusel makse või maksed teostatakse.
Eelnõu §-s 9 muudetakse toetuse suuruseid: kui määruses nr 70 puudus toetusel alampiir, siis
nüüd seatakse selleks 1000 eurot. Väiksem toetuse summa ei õigusta menetlusele kuluvaid
ressursse. Toetuse maksimaalset summat vähendatakse 200 000 eurolt 160 000 eurole. Esimeses
voorus oli väike huvi maksimaalse toetusmäära vastu, lisaks oli juhtumeid, kus projekti
maksumust oli suurendatud kaheldavate kuludega. Et keskmine toetuse summa oli umbes
esimeses voorus umbes 45 000 eurot, võib eeldada, et toetuse maksimummäära vähendamise
kaudu jätkub toetust edaspidi suuremale arvule projektidele, mõju kõige kallimatele projektidele
on aga väike.
Paragrahvist eemaldatakse riigiabi puudutav info.
Kaob määruse nr 70 lõikes 4 sõnastatud nõue, mille järgi ei saanud omafinantseerinuna kasutada
Euroopa Liidu institutsioonide jt välisabi fondide või avaliku sektori asutuste antavaid toetused.
Taasterahastu reeglid ei keela sellise rahastuse kaasamist ning antud piirang tekitas probleeme
ülikoolidele kui potentsiaalsetele taotlejatele.
Lisatakse tingimus, et üks taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada kuni kaks taotlust. Ehituse e-
hüppe toetuse esimeses taotlusvoorus esitasid mõned taotlejad neli või viis taotlust.
Hindamiskomisjoni ettepanek on anda edaspidi rohkematele ettevõtetele võimalus toetust saada
ja suunata neid esitatavat taotlust põhjalikumalt läbi mõtlema.
Eelnõu §-s 10 eemaldatakse riigiabi puudutav info. Paragrahvi on täiendatud lõikega 4, mille
järgi võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks
eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,
põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200
000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju
vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud.
Lisaks on paragrahvi täiendatud lõikega 5, mille järgi loetakse VTA andmisel üheks ettevõtjaks
sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2
lõike 2 kohaselt. Artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on
vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus- ,
juht-, või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega
sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes
ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel
vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste
sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune
majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist
ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt)
kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Eelnõu §-s 11 täpsustatakse taotluses nõutud info. Seoses riigiabi ärajäämisega kaob vajadus
esitada info ettevõtja tüübi ja projekti toimumise koha kohta. Uued on nõuded esitada info:
(1) oodatavad tulemused. See on vajalik kuna makse tehakse taotluses kirjeldatud tulemuste
6
saavutamisel;
(2) juhul kui makset soovitakse mitmes osas, projekti etapid ja iga etapi eeldatavad tulemused,
mille saavutamine ja tõendamine saavad makse aluseks;
(2) projektimeeskonna tööjaotus ja oskused;
(3) tõendid, et juhul kui kuluartikli summa ületab 5000 eurot, on kulu eelarvestatud säästlikult.
Tõendina võib lisada näiteks hinnapakkumused, väljavõtte hinnakirjast või kulu täpse
arvutuskäigu. Nõue on vajalik tingimuste täitmisel makstava teotuse loogika seisukohast ja
komisjoni töö hõlbustamiseks;
(4) seos e-ehituse platvormiga.
Üks ehituse e-hüppe toetusprogrammi eesmärke on panustada e-ehituse platvormi arengusse.
Platvormi eesmärk on tõsta ehitussektori efektiivust ning ruumiotsuste kvaliteeti võimaldades
standardiseeritud ja usaldusväärse info kadudeta liikumist üle terve ehitise elukaare - alates
planeerimisest kuni ehitamise, kasutamise/halduse, lammutamise ja materjalide taaskasutuseni.
Et see saaks toimida, on ehitussektori erinevad osapooled leppinud kokku e-ehituse platvormis
kui koostööd võimaldavas raamistikus, mille tuum on andmete ja teenuste omavaheline jagamine
ning võimalikult ühtset keele kasutamine (avatud rahvusvahelised standardid ja
andmeformaadid, ühtne ehituse klassifitseerimise süsteem).
Nimetatud koostööd toetab platvormi integratsioonikeskkond, mis koondab paljusid riiklikke
andmebaase (nt Ehitisregister, Kutseregister, Teeregister, Maa-amet) ning teenuseid (nt ehitus- ja
kasutuslubade taotlemine/menetlemine, 3D kaksik ning BIM mudelite vaatamine ja jagamine 3D
kaardil). Käimasolevate arenduste kohta leiab rohkem infot e-ehituse teekaardilt.
Erasektor saab panustada platvormi kas järgides oma igapäevases töös ülalmainitud
kokkuleppeid või liidestudes integratsioonikeskkonnaga, et kasutada sealseid olemasolevaid
teenuseid ja pakkuda seal enda omasid. Selleks vajalike teenuste APIde, juhendite ning
dokumentatsiooni kohta leiab infot platvormi arendajaportaalist. E-ehituse platvormi APIde
kasutamisel tuleb lähtuda vastavatest kasutus- ja litsentsitingimustest; uute teenuste lisamise eest
platvormile tasu ei maksta. Oma teenuse platvormile toomiseks võtke meiega palun ühendust.
Iga ehituse e-hüppe projekt peab toetama e-ehituse platvormi. Taotlust esitades tuleb ära märkida
vähemalt üks kuuest võimalusest, kuidas projekt seda teeb:
1) Ehitusvaldkonnas avatud rahvusvaheliste andmeformaatide ja klassifikaatorite kasutamise
soodustamine
Ehitise elukaare vältel on kaasatud väga palju erinevaid osapooli, kes kõik kasutavad tööks oma
septsiifilisi andmeformaate ja tarkvaralahendusi. Puudulik infovahetus antud osapoolte vahel on
üks ehitussektori suurimaid probleeme, mida e-ehituse platvorm lahendada aitab. Ühised
standardid aitavad keerukust vähendada ning andmevahetust automatiseerida. Kuna Eesti on
väike, siis tuleks eelistada olemasolevaid rahvusvahelisi standardeid (nt CEN/ISO,
buildingSMART, CCI).
2) Ehitise infomudelite (BIM) kasutamise ja rakendamise soodustamine
Ehituses kasutatavad andmed on sageli laiali eri kaustasüsteemides ja failides, mis on tihti pealegi
raskesti masinloetavas PDF ja DWG formaadis. Ehitise infomudelite tehnoloogia (BIM)
kasutamine võimaldab andmeid paremini struktureerida ja omavahel ühes mudelis ära siduda.
See loob eeldused jällegi paremaks infovahetuseks ja protsesside automatiseerimiseks. Tänu 3D
visualiseerimisele on ehitusdokumentatsioon paremini arusaadav nii professionaalidele kui
teistele asjahuvilistele. Seetõttu on ka e-ehituse platvormi üheks alameesmärgiks BIMi
laialdasema kasutuselevõtu soodustamine.
3) E-ehituse platvormi teenuste kaudu saadavate andmete käsitsi või masinloetavalt (API) ka-
sutamine
Ehitusele omane projektipõhine lähenemine põhjustab palju aja, materjalide ja raha raiskamist,
7
sest tihtipeale ei võeta otsuste langetamisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid andmeid ning töö
käigus “avastatakse” ühe uusi komplikatsioone. E-ehituse platvormi eesmärk on teha andmed ja
teenused ühest kohast kättesaadavaks. Näiteks e-ehituse 3D kaksikus on võimalik vaadata ja all
laadida 3D andmeid kõigi ehitiste kohta ning kuvada erinevaid kitsendusi (sh. tehnovõrgud,
looduskaitsevööndid, planeeringud). E-ehituse APIde kaudu on masiloetaval kujul kättesaadavad
kõik Ehitisregistri andmed hoonete ja rajatiste kohta. E-ehituse infoportaal võimaldab teha
päringuid ja koostada raporteid nii ehitiste kui ka nendega seotud menetlusprotsesside kohta.
4) E-ehituse platvormil oma teenuste ja/või andmete pakkumine
E-ehituse platormi baas on avaliku sektori teenused ja andmed, kuid oma andmeid ja teenuseid
saavad seal pakkuda ka erasektor. Üks võimalus selleks on oma teenuse API publitseerimine e-
ehituse arendajaportaalis, et see oleks ka teistele leitav ja kasutatav. Lisaks on võimalik APIde
kaudu liidestuda näiteks loamenetluse protsessidega (dokumentide ja mudelite üleslaadimine
otse projektipangast) või lisada oma andmekihid 3D kaksiku kaardile (nt detailsemad ortofotod
või 3D mudelid).
5) Eelduste loomine uute andmete tekkeks (nt protsesside automatiseerimine ja digitaliseeri-
mine)
Kuna e-ehituse platvormi eesmärk on parandada info liikumist, siis on oluline automatiseerida
andmehõive protsesse ning tekitada uusi andmeallikaid. Selleks loovad eeldused manuaalsete
tegevuste automatiseerimine ning digitaliseerimine – näiteks projekteerimise
parametriseerimine, statistika kogumine läbi erinevate sensorite, ehituses kasutatavate seadmete
automatiseerimine ja robotite rakendamine.
6) Andmepõhiste ruumiotsuste võimaldamine
E-ehituse platvorm koondab teenused ja andmed ühte kohta, et võimaldada paremate
ruumiotsuste langetamist. Mida rohkem me arvestame oma otsuste tegemisel andmetega, seda
kaalutletumad ja kvaliteetsemad on ka tulemused. Protsesside uuendamisel tuleb pöörata
tähelepanu andmete oskuslikule kasutamisele. Näiteks planeerimisel tuleb arvestada võimalike
piirangute ja trendidega, projekteerimisel optimeerida ressursside kasutust, ehituses leida
sobivaimad tehnoloogiad ja materjalid ning kinnisvara halduses ennetada võimalikke probleeme
ja planeerida aegsasti vajalikud hooldustegevused.
Võrreldes määrusega nr 70 puudub paragrahvis ja kogu eelnõus viide väljundile, sest väljundi
asemel peab toetuse saaja kirjeldama projekti oodatavaid tulemusi, mille saavutamine saab
makse aluseks.
Eelnõu § 11 lõikes 10 asub nüüdsest ka info, mis määruses nr 70 asus § 9 lõikes 5 – taotledes e-
hüppe taotluse esitamisega samaaegselt projektile või selle osadele toetust Euroopa Liidu, muude
välisabi fondide või avaliku sektori asutuse vahenditest, peab taotleja esitama taotluses
sellekohase teabe.
Eelnõu §-ga 16 muutuvad esimeses voorus saadud kogemuse tõttu hindamiskriteeriumid ja -
protsess.
Hindamiskriteeriumiga 1 hinnatakse, kas projekt vastab toetuse andmise eesmärgile: kas see on
innovaatiline, kas on tegu digilahendusega, kas see on seotud ehitusvaldkonnaga ja edendab
taotleja põhiprotsesse. Kriteeriumi osakaal koondhindest on 30%.
Hindamiskriteeriumiga 2 hinnatakse projekti põhjendatust ehk seda, kas projekt lahendab olulist
probleemi, kas projekti eesmärk on asjakohane ning kas mõju taotlejale ja valdkonnale on piisav.
Kriteeriumi osakaal koondhindest on 30%.
Hindamiskriteeriumiga 3 hinnatakse projekti kvaliteeti ehk projekti tegevuste põhjendatust ja
8
kuluefektiivsust ehk kas projekti eelarve on koostatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna
ja kvaliteedi suhtega. Kriteeriumi osakaal koondhindest on 30%.
Hindamiskriteeriumiga 4 hinnatakse taotleja võimekust projekti tegevuste läbiviimiseks.
Hindamise alus on taotleja varasem kogemus ja planeeritud tööjaotus. Kriteeriumi osakaal
koondhindest on 10%.
Lisakriteeriumiga 5 võib projekt saada lisapunkte olenevalt sellest, kui laiale kasusaajate ringile
see mõeldud on. Maksimumpunktid saab juhul, kui tulemus on piiranguteta avalikuks
kasutamiseks. Kriteeriumi osakaal koondhindest on 10%. Et tegu on võimalike lisapunktidega,
mida iga projekt ei pruugi saada, siis nende punktide saamisel on projekti koondhinne 110%.
Lõike 3 järgi ei hinnata edasi projekte, mis saavad hindamiskriteeriumis 1 hinde alla 2. Muudatus
vähendab komisjoni töökoormust, jättes edasisest hindamisest välja projektid, mis selgelt ei vasta
toetuse andmise eesmärgile.
Lõike 4 järgi jäävad hindamiskomisjoni poolt vahendusasutusele esitatavast pingereast välja
projektid, mille hinne ühele kriteeriumitest 2–4 on alla kahe. Eesmärk on hõlmata pingeritta vaid
kvaliteetsed projektid. Kriteerium 5 on sellest kitsendusest välja jäetud, sest taotleja pole
kohustatud tegema projekt laiemale kasusaajate ringile kui oma ettevõtte või organisatsiooni
sees.
Lõike 5 järgi eelistatakse juhul kui projektid saavad hindamisel võrdse koondhinde, kuid voorus
pole vahendeid kõigi rahastamiseks, projekti, mis sai kõrgema hinde hindamiskriteeriumi 3 ehk
kvaliteedi eest. Juhul kui ka seejärel on punktid võrdsed, vaadatakse hindamiskriteeriumi 2 ehk
projekti põhjendatuse hindeid. Kui punktid on jätkuvalt võrdsed, eelistatakse varem esitatud
taotlust.
Eelnõu §-ga 17 kaob võimalus anda toetust kõrvaltingimustega. Muudatus tehakse
vahendusasutuse ettepanekul, et kiirendada taotluste menetlemist. Kuna kõrvaltingimusega
rahuldamine eeldab taotlejaga läbirääkimist, pidurdab see rahastusotsuste väljakuulutamist kõigi
taotlejate jaoks.
Lõikes 3 sõnastatakse info, mis tuleb märkida taotluse rahuldamise otsuses. Võrreldes määrusega
nr 70 tuleb otsuses märkida ka toetuse maksmise aluseks olevad tingimused ja nende tõendamise
kord.
Paragrahvist on eemaldatud viited riigiabile, partnerite kaasamisele ja projekti rahastamisele
kõrvaltingimustega.
Eelnõu §-st 18 on võrreldes määrusega nr 70 eemaldatud võimalus rahastada projekti
kõrvaltingimustega. Selgitus on toodud eelmise paragrahvi muudatuste juures.
Samuti on eemaldatud viide väljundile, sest makse tegemise aluseks on kokkulepitud tulemuste,
mitte väljundi saavutamine.
Täiendatud on lõike 1 punkti 2 infoga, et taotlus ei kuulu rahuldamisele ka siis kui see ei vasta §
16 lõikele 4, mille järgi jäävad pingereast välja projektid, mis on saanud vähemalt ühes
hindamiskriteeriumitest 2-4 hinde vähem kui 2.
Eelnõu § 20 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist.
Maksekorra puhul, kus makse tehakse kokkulepitud tingimuste saavutamisel, on lubatud muuta
vaid projekti abikõlblikkuse perioodi osas. Teised muudatused pole võimalikud, kuna
hindamiskomisjon on heaks kiitnud konkreetsete tulemuste saavutamise ja nende maksumuse.
Eelnõu § 22 käsitleb aruandlust. Määruse nr 70 järgi tehakse makse lõpparuande esitamisel,
teatud tingimustel on võimalik aga ka vahearuande esitamise järel saada vahemakse. Tulenevalt
9
makse tegemise korra muutusest (edaspidi tehakse see kokkulepitud tingimuste ehk taotluses
märgitud eeldatavate tulemuste saavutamisel ja nende tõendamisel) tuleb esitada vaid
lõpparuanne ning muutub põhjus, miks aruannet esitatakse. Aruande ülesanne on anda
vahendusasutusele ja ministeeriumile sisuline ülevaade projekti kulgemisest ja õnnestumistest
või ebaõnnestumistest; aruande esitamine ei ole kohustuslik makse saamiseks.
Eelnõu § 23 käsitleb maksete tegemise korda. Makse saamiseks esitab toetuse saaja
maksekorralduse, millega koos annab ta ka tõendid makse aluseks olevate tulemuste saavutamise
kohta. Maksete sagedus ja konkreetse etapi tulemused on märgitud toetuse rahuldamise otsuses.
Juhul kui toetuse suurus on alates 50 000 eurot, võib toetust maksta kuni kolmes osas, arvestades,
et viimane makse peab moodustama vähemalt 20 protsenti toetusest ja makstakse pärast
lõpparuande kinnitamist.
Tabel 1. Aruannete esitamine ja maksete teostamine olenevalt projekti maksumusest.
Projekt maksumusega Projekt maksumusega alates 50 000 eurot
alla 50 000 eurot
Maksete arv Üks Kuni kolm. Viimane makse peab moodustama
vähemalt 20% toetusest ja makstakse pärast aruande
kinnitamist.
Makse Maksetaotlus ja tõendid projekti tegevuste ja tulemuste kohta.
tegemise alus
Aruannete arv Lõpparuanne
Eelnõu § 25 käsitleb toetuse saaja ja vahendusasutuse kohustusi. Võrreldes määrusega nr 70 pole
enam vajalik viide partneritele ning toetuse saaja seisukohast lihtsustuvad nõuded
raamatupidamisarvestuse pidamisele.
Lisaks täpsustatakse toetuse saaja kohustust projekti kohta info levitamisel. Kuna
Kliimaministeerium avaldab info projektide kohta juba ehupe.ehitus.ee lehel, siis edaspidi on
taotlejatel kohustus tutvustada projekti Kliimaministeeriumi poolt korraldatavatel üritustel.
Kommunikatsiooni parandamine sektori sees ning väljapoole sektorit on üks toetusprogrammi
olulistest eesmärkidest ning projektide kulu ja tulemuste kohta sissevaate saamisel on selles
väga oluline roll. Kas ja millisel üritusel toetuse saajalt projekti tutvustust oodatakse, selgub
koostöös Kliimaministeeriumiga.
Nagu teavituse puhul üldiselt, peavad toetuse saajad ka avalikel üritustel esinedes järgima § 25
p 10 kirjeldatud teavitusnõudeid. Kliimaministeerium korraldab ehituse e-hüpe toetusprogrammi
raames üritusi, kus toetuse saajatel palutakse oma projekti tutvustada.
Võrreldes määrusega nr 70 on kommunikatsiooni kohustus kõikide tegevuste, mitte üksnes
tootearenduse projektidel.
Lisandub 7. peatükk, mille järgi ei kohaldata käesolevat eelnõu taotlustele, mis esitati määruse
nr 70 alusel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk
1–8).
10
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taasterahastu (ELT L
57, 18.2.2021, lk 17–75)
4. Määruse mõjud
Toetusmeetme elluviimisega toetatakse Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprilli 2021. a kabinetiis-
tungil heaks kiidetud dokumendi „Ehituse pikk vaade 2035“ eesmärki nr. 6 „Ehitusvaldkond
edendab innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks“ ning eesmärki nr. 7 „Pa-
rimate rahvusvaheliste praktikatega koolitatud töötajad toetavad sektori arengut“.
Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega
kaasneb vähene töökoormuse kasv Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Meede aitab kaasa digipöördele ehitusvaldkonnas ning aitab tõsta sektori tootlikkust. Tootlikkuse
kasvu suurendamiseks on oluline ettevõtete ehitustegevuse suurem digitaliseerimine ja automa-
tiseerimine. See on eelduseks kõrgtehnoloogliste lahendustega energiatõhusate hoonete ehitami-
sele, kus on oluline tagada projekteeritud madal energiatarbimine hoone ekspluatatsioonis, aga
vältida ka materjalide ja ressursside raiskamist hoonete rajamisel. Digitaliseerimine aitab muuta
ehituse kulud läbipaistvamaks ja ennustatavamaks ning paremini kättesaadavad andmed võimal-
davad vältida ehitusprotsessis tekkivaid vigu.
MKMi poolt 2018.a. tellitud uuringu „Ehitussektori tootlikkuse lisandväärtuse ja majandusmõju
analüüs“ käigus läbiviidud mitmes intervjuus toodi esile, et Eesti ehitusettevõtetes on innovatiiv-
sete lahenduste (sh kaasaegsete digilahenduste) rakendamine raskendatud eelkõige just ettevõtete
väiksuse ning sellega seotud ebapiisava inim- ja rahaliste ressursside tõttu. Antud toetusmeede
aitab leevendada just rahaliste ressursside probleemi.
Eelnõul on positiivne mõju regionaalarengule. Arvesse on võetud, et võimalikud toetuse saajad
paiknevad üle Eesti ning seepärast antakse toetust üle-eestiliselt. Eeltoodust tulenevalt mõjutab
määruse jõustamine regionaalarengut positiivselt.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eel-
datavad tulud
Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taasterahastu (ELT L 57,
18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja
tegevuste elluviimisse ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava
2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisele.
Meetme eelarve on kavandatud taasterahastu vahenditest ning käesoleva toetusmeetme eelarveks
on kokku 4,5 miljonit eurot. Pärast esimest vooru on toetusteks jagada umbes 2 miljonit eurot
(lõplik summa selgub kõigi aruannete esitamise ja maksete teostamise järel). Kohustusliku oma-
finantseeringu tagavad toetuse saajad.
Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei
kaasne määruse rakendamisega otseseid tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
11
Eelnõuga kavandatud muudatused põhinevad hindamiskomisjonilt ning sihtrühmalt – nii esime-
sest voorust toetuse saanutelt kui taotlemise huvilistelt – saabunud tagasisidelt.
Toetusmeetme vajalikkust sektoris arutati ka Digitaalehituse Klastriga.
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriu-
mile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Võimalusest eelnõuga tutvuda ja
kavandatud muudatustest teavitati sihtrühma erialaliitude kaudu ning otsepostituse teel. Esitatud
kommentaaride ja nendega arvestamise kohta on koostatud lisa 1 märkustega arvestamise tabel.
Kliimaministri määruse "Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Märkuste ja ettepanekute arvestamise tabel
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu1-4/23/3433.
Eelnõu saadeti kooskõlastamisele Rahandusministeeriumile, kes edastas eelnõu ka Euroopa Komisjonile, ja teadmiseks Riigi Tugiteenuste
Keskusele.
Esitatud arvamused ja ettepanekud on kajastatud järgnevas tabelis.
Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise
põhjendus
Rahandusministeerium
1. Palume § 10 lõikesse 2 lisada säte ühe ettevõtja kohta, nt viitega Arvestatud, eelnõu § 10 täiendatud lõigetega 4 ja 5.
komisjoni määruse (EL) 1407/2013 artikkel 2 lõikele 2. Nimelt kehtib
vähese tähtsusega abi piirmäär 200 000 eurot kolme majandusaasta
jooksul ühe ettevõtja kohta, st et see piirmäär kehtib nt kontserni kohta.
2. Määruse eelnõu § 10 lg 1 näeb ette, et toetust võivad taotleda hankijad Arvestatud, seletuskirja § 10 juures täiendatud.
riigihangete seaduse tähenduses, aga ka eraõiguslikud isikud, kes pole
hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Segaduse vältimiseks palume
üle kontrollida täispikka seletuskirja ja vajadusel täiendada seletuskirja.
Piisab kui seletuskirjas viidatakse, et toetuse taotleja ja saaja peab
järgima Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse
andmise üldtingimusi § 5, mis eristab hankijast ja mittehankijast toetuse
saaja/taotleja nõudeid.
3. Palume asendada määruse eelnõu § 25 lg 13 sätestatud „hanke“ Arvestatud, eelnõu § 25 lg 13 täiendatud.
sõnaga „riigihanke“. RHS mõttes ei eksisteeri „hanget“. Hankija viib
1
Kliimaministri määruse "Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
läbi alates 0,01 eurot läbi riigihankeid (erinevad menetlused) ja toetuse
saaja viib läbi toetuse saaja oste. Kui soovitakse punktis 14 mõlemaid
katta ühtse terminiga „hange“, siis tuleks see eelnevalt defineerida.
Samas praegusest sõnastusest võib välja lugeda, et peetakse silmas siiski
riigihanget.
Riigi Tugiteenuste Keskus
1. Eelnõu § 2 pealkiri ja sisu ei ole omavahel kooskõlas. Palun ühtlustada. Arvestatud, eelnõu § 2 pealkiri korrigeeritud.
2. Eelnõu § 6 lg 2 "ei kahjusta oluliselt" põhimõttele vastavust palun Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
täpsustada seletuskirjas. Põhjendada saab viitega taastekava "ei kahjusta
oluliselt" analüüsile, kus on seda selgitatud.
3. Eelnõu § 6 lg 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud levitama projekti Sisuliselt arvestatud. § 6 lõikest 3 eemaldatud viide veebi- või
tulemusi mh veebiväljaannetes. Palun seletuskirjas täpsustada, kas § 6 lg trükiväljaannetele, kuna veebis avaldamist korraldab eelnõu § 11 p 11
3 alla kohaldub ka toetuse saaja oma veebilehel tulemuste (projekti kohta avaldatakse info ehupe.eehtius.ee lehel) ning
avalikustamine? Rakendamise selguse huvides peab olema selgelt aru Kliimaministeeriumi jaoks on oluline toetuse saajate osalemine
saada, mida mõeldakse veebiväljaande all. toetusprogrammi tutvustavatest üritustest.
§ 6 lõikest 3 eemaldatud ka üleliigne viide § 25 punktile 10 kuna sealne
Eelnõu § 6 lõikes 3 viidatakse § 25 lg 1 punktile 10, kuid antud § järgida teavitusreegleid kehtib niigi ning tarbetu on seda avalikel
puuduvad lõiked, mistõttu on viide lõikele 1 vale. Peab olema § 25 punkt üritustel esinemise osas üle korrata.
10. Palun parandada. Seletuskirja on täiendatud selgitusega, mida § 6 lg 3 nimetatud
kohustus toetuse saaja jaoks tähendab.
4. Eelnõu § 7 lõikes 2 on välja toodud riistvara soetamine. Palun Arvestatud, eelnõu § 7 lg 2 osas seletuskirja täiendatud.
seletuskirjas avada, millisel juhul on riistvara soetamine möödapääsmatu.
5. Ettepanek tõsta § 9 lg 5 nimetatud nõue esitada taotluses teave selle Arvestatud, eelnõu § 9 lg 5 viidud §-i 11 ning seletuskirja täiendatud.
kohta, kas samal ajal taotletakse projekti tegevustele toetust ka teistest
allikatest §-i 11 (Nõuded taotlusele). Põhjendus, et kõik taotluses esitavad
andmed võiksid olla leitavad ühest kohast.
6. Lisada eelnõu §-s 10 (Nõuded taotlejale) viide taastekava määruse §-le Arvestatud, eelnõu § 10 täiendatud lõikega 4.
5, mida vahendusasutus taotleja vastavuse hindamisel samuti kontrollib.
7. Eelnõu § 16 lg 1 all on esimese hindamiskriteeriumina mõeldud Arvestatud, eelnõu §-e 16 ja 18 ning seletuskirja täiendatud.
hindamiskomisjoni poolset hindamist. Seega on alternatiivne sõnastus nt
2
Kliimaministri määruse "Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
"toetuse andmise eesmärkidega arvestamine" ning negatiivse tulemuse
korral ei jätka komisjon hindamist". Kindlasti ei ole mõeldav, et
vahendusasutus hindab seda osa.
1) § 16 lg 1 p 1 muuta nii nagu see on praeguses määruses ehk:
(1) hindamiskriteerium 1 - projekt aitab saavutada toetuse andmise
eesmärki.
2) Lg 2 kustutada ja asemele tuua lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:
(2) Hindamiskriteeriume 1-6 hinnatakse skaalal 0-4, kus 0 tähendab
puudulikku ning 4 väga head hinnet.
3) lisada uus lg 3 ehk:
(3) Juhul kui hindamiskriteeriumi 1 hinne on väiksem kui 2, siis taotluse
hindamine lõpeb ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
4) seoses eelneva muudatusega tuleks täiendada § 18 lg 1 täiendava
punktiga ehk siis lisada järgmine tingimus millal taotlust ei rahuldata:
2) taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt § 16 lõikele 3.
8. Eelnõu § 16 lg 1: punktide 2-6 osakaalusid kokku liites on tulemuseks Mittearvestatud. Kriteeriumite osakaal 110% on teadlikult selliselt
110%. See on segane, kuna kõigi kriteeriumite osakaal kokku peaks kavandatud. Kriteeriumite 1-4 summa on 100%, kriteeriumi nr 5 eest
olema maksimaalselt 100%. Soovitame selgemalt välja tuua, mis on nö on võimalus saada lisapunkte.
täiendavad eelistuskriteeriumid.
9. Eelnõu § 16 lg 1, hindamiskriteerium 4- ettepanek 20% asemel 10%, Arvestatud, eelnõu § 16 lg 1 p 4 korrigeeritud.
kuna see sisu hindamine on üsna subjektiivne ja tegeliku rakendamise
käigus võib oluliselt muutuda.
3
Kliimaministri määruse "Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
10. Eelnõu § 17 ei käsitle olukorda, kuidas toimub taotluste rahuldamine Arvestatud, info on viidud § 16 lõikesse 5, muutub seniste lõigete 5 ja
siis, kui mitu taotlust on saanud võrdselt punkte (ehk pingereas võrdsel 6 numeratsioon.
järjekohal), kuid taotlusvooru eelarve ei võimalda neid kõiki rahuldada.
Milline taotlus kuulub sellisel juhul rahuldamisele? Palun täiendada.
11. Eelnõu § 17 lg 2 p 1 ja p 2 - palun vaadake üle ja korrigeerige tekstis Arvestatud, eelnõu § 16 lg 1 ja 2 korrigeeritud.
olevat viidet.
12. Eelnõu § 23 lg 1 palun vaadake lause üle ja täiendage. Hetkel jääb Arvestatud, eelnõu § 23 lg 1 korrigeeritud.
justkui poolikuks (esitab mille?).
13. Eelnõu § 23 lg 2 asendada sõna "toimumise" sõnaga "tegevuse", Arvestatud, eelnõu § 23 lg 2 korrigeeritud.
kuivõrd makse eelduseks on tegevuse ellu viimine ja tulemuse
saavutamine (lg 4).
Soovitame toetuse saajale arusaadavuse tagamiseks kasutada mitmust,
kui räägitakse tõendite esitamisest projekti elluviimise ja tulemuste
saavutamise ning kokkulepitud tingimuste täitmise kohta.
Sõnastusettepanek: "Maksetaotlusega koos tuleb esitada tõendid projekti
tegevuste elluviimise ja/või kokkulepitud tingimuste täitmise kohta
vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodule".
14. Eelnõu § 23 lg 4 p 1 eemaldada "vastavalt ajakavale", kuna ei anna Arvestatud, eelnõu § 24 lg 4 p 1 korrigeeritud.
lisandväärtust ning mitmes osas makse puhul võib osutuda takistuseks,
kui vahepealsed tegevused pole tehtud vastavalt projekti ajakavale.
15. Eelnõu § 23 lg 4 p 2 sõnastusettepanek: "Taotluse rahuldamise otsuses Arvestatud, eelnõu § 24 lg 4 p 2 korrigeeritud.
kokkulepitud tingimused on täidetud ja tõendatud".
16. Eelnõu § 23 lg 4 p 3 jääb arusaamatuks, kas maksetaotlust saab esitada Arvestatud, seletuskirja eelnõu § 23 juures täiendatud.
ka ilma aruandeta? Või on mõeldud, et iga makse kohta esitatakse ka
aruanne (§ 22 lg 2 p 1) või on ainult viimane makse seotud aruandega?
Palun vaadata üle nii § 22 ja seletuskiri selle kohta kui ka § 23 lg 4 p 3, et
oleks üheselt aru saada kuidas toimub makse ja mis on selle aluseks ning
kuidas esitatakse aruanded, kas iga makse eeldab ka aruannet.
17. Eelnõu § 23 lg 8. Kui toetust antakse kokkulepitud tingimuste täitmise Arvestatud, eelnõu § 25 lõige 6 eemaldatud, nüüdne lõige 7
alusel, siis ei ole õigustatud kontroll toetuse ning omafinantseeringu korrigeeritud.
4
Kliimaministri määruse "Ehituse e-hüppe toetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
kasutamist kajastavate kulu ja maksedokumentide osas. Palun viige
kontrolli fookus vastavusse tulemuspõhise rahastamise põhimõtetega (nt
võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja auditit ning pidama
järelevalvet projekti tegevuste ja tulemuste saavutamise, kokkulepitud
tingimuste täitmise üle).
Meie hinnangul peab seetõttu eelnõust välja jätma § 25 p 6 ning § 25
punktist 8 kuludokumentide kontrolli osa.
18. Palun eelnõu § 25 p 13 asendada mõiste "hange" mõistega Arvestatud, eelnõu § 25 lg 13 täiendatud.
"riigihange", mis on riigihangete seaduse kohane mõiste.
19. Lisada eelnõusse abi kumuleerimise reegel ja "ühe ettevõtja" mõiste, Arvestatud, eelnõu § 10 täiendatud lõigetega 4 ja 5.
mis vastab vähese tähtsusega abi määrusele. Nt vähese tähtsusega abi
puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5
sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel
loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli
2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Arvestades taotlejate sihtgruppi on
need olulised reeglid, mis peaksid olema ka TATis sätestatud.
20. Seletuskirjas viidatakse ühe muudatuse põhjusena, et taaste- ja Arvestatud, seletuskirja lk 1 korrigeeritud.
vastupidavuskava raames ei ole võimalik kasutada toetuse maksmist
kokkulepitud tingimuste saavutamise alusel kui tegu on riigiabiga. Üldise
grupierandi määruse muudatustega (23.06.2023) kaotatakse antud erisus
ning ka taaste- ja vastupidavuskavade raames rahastatud projektide puhul
võib abikõlblike kulude summad arvutada lihtsustatud kuluvõimaluste
alusel. Seega ei ole väide "kuid taaste- ja vastupidavuskava raames pole
võimalik kasutada toetuse maksmist kokkulepitud tingimuste
saavutamise alusel kui tegu on riigiabiga," korrektne ning palun see
kustutada.
5