Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus Pärnu Haigla [email protected] Ristiku tn 1 25.10.2023 nr 11.2-46/23/1255 80010, Pärnu maakond, Pärnu linn Registrikood: 90004527 Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” raames otsuse Sihtasutus Pärnu Haigla (edaspidi toetuse saaja või hankija või tellija) projektile „SA Pärnu Haigla COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ (toetuste registris nr 2014-2020.15.01.22-0164; edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 246166 „Isolatsioonipalatite rekonstrueerimise projekteerimine“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 7 923,70 (sh käibemaks) eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 223 lg 1 p 5 ja lg 2 p 1, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) tunnustega 4 ja 5 ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja on riigihanke nr 246166 tehnilises kirjelduses nimetanud standardeid, millele ei ole lisanud märget „või sellega samaväärne“ 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 246166 „Isolatsioonipalatite rekonstrueerimise projekteerimine“ (hanketeade avaldati 11.05.2022; edaspidi hange nr 246166) pakkumuste esitamise tähtajaga 27.05.2022. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 21.06.2022 hankeleping nr 7-18-1/159-22 maksumusega 159 951 eurot (käibemaksuta). 1 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 246166 läbiviimise ajal kehtinud ja 15.07.2020 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Sihtasutus Pärnu Haigla, kes on sihtasutus RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda. Vastavalt RHS § 88 lõikele 3 peab hankija tehnilises kirjelduses standarditele viitamisel lisama märke „või sellega samaväärne“. Riigihanke alusdokumendis (edaspidi „Hanke tehniline kirjeldus“) punktis 5.1 viidatakse tehnilistele nõuetele, mille järgi peab koostatud projekt järgima kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid. Kvaliteedinõuete osas tuleb järgida RYL ning RT kartoteegi normatiive, juhiseid ja tootekartoteeke või muid samaväärseid kvaliteedinõudeid sätestavate dokumentide nõudeid. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 5.2 viidatakse projektdokumentatsiooni koostamise alusdokumentidele: 1) EVS 932 „Ehitusprojekt“; 2) Käesolevas tehnilises kirjelduses, lisades ja lepingus viidatud muud alusdokumendid. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 5.3 viidatakse, et teenuse osutamisel on aluseks kehtivad „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord”, „Haigla liikide nõuded“ jt asjakohased normatiivaktid. Pakkuja peab projekteerimisel tuginema rahvusvahelistele standarditele ja soovitustele isolaatorite projekteerimisel nt: 1) https://galihendradita.files.wordpress.com/2019/11/australia_isolation_rooms_2007.pdf2; 2) https://www.vhba.vic.gov.au/sites/default/files/2020-07/VHHSBA-Health-technical-advice- HTA-2020-004-Isolation-rooms.pdf3 Hanke tehnilise kirjelduse punktis 7 viidatakse töövõtja tegevustele ja kohustustele projekteerimisteenuste osutamisel, mille järgi punktis 7 olev loetelu sätestab projekteerimisteenuse osutaja kohustused, mis teostatakse täiendavalt lepingule, õigusaktidele ja standardile EVS-932 ja/või selgitab ja täpsustab eelnimetatud kohustusi. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 7.6 viidatakse tegevuse „Meditsiiniliste gaaside põhiprojekti“ selgituses, et lähtuvalt meditsiinitehnoloogia põhiprojektis seatud ja tellijaga kokku lepitud nõuetest koostab töövõtja meditsiiniliste gaaside projekti vastavalt kehtivatele nõuetele ja EVS- EN ISO standarditele. Liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN ISO 9170-1:2020, gaasitorusüsteem standardile EVS-EN ISO 7396-1:2016/A1:2019 ja varustusmoodulid standardile EVS-EN ISO 11197:2019, gaasipesad standardile SS 87 524 30. Hapniku torustikul ette näha nõue kasutada külmvaltsitud “tehasepesu” meditsiinilist vasktoru vastavalt standardile EN13348. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 7.7 viidatakse tegevuse „Eelprojekti koostamine“ selgituses, et eelprojekt tuleb projekteerida vastavalt EVS 932 määratud mahus, mis võimaldab ehitusloa/ehitusteatise taotlemist arvestades Pärnu linna poolt esitatud nõudeid. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 7.9 viidatakse tegevuse „Põhiprojekti koostamine“ selgituses, et põhiprojekt tuleb koostada vastavalt EVS 932 määratud mahule. 2 https://galihendradita.files.wordpress.com/2019/11/australia_isolation_rooms_2007.pdf 3 https://www.vhba.vic.gov.au/sites/default/files/2020-07/VHHSBA-Health-technical-advice-HTA-2020- 004-Isolation-rooms.pdf Hanke tehnilise kirjelduse punktis 7.11 viidatakse tegevuse „Detailse ehitusmahtude loetelu koostamine“ selgituses, et projekteerija peab koostama põhiprojektist tulenevalt detailse ehitustööde loetelu koos ehitustööde füüsiliste mahtude määramisega EVS 885 liigituse alusel. Tegemist ei ole lõpliku nimekirjaga ning viiteid erinevatele standarditele ja juhistele sisaldab veel nii ehitusprojekt kui ka selle juurde kuuluvad lisad (nt lisa 4 lähteülesande normdokumentide jaotises ehitusprojekti, tuleohutuse ja ventilatsiooni osas; sisekliima parameetrite jaotises; põhiseadmete ja materjalide jaotises; jne). Nimetades hanke tehnilise kirjelduse koosseisus olevates dokumentides standardeid ilma, et oleks lisatud juurde märge „või sellega samaväärne“, on hankija rakendusüksuse hinnangul rikkunud RHS § 88 lõikest 3 tulenevat kohustust. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja viitas 03.08.2023 esitatud selgitustes riigihanke nr 246166 alusdokumendi tehnilise kirjelduse punktile nr 5.1, mille järgi on eelnimetatud punktis sedastatud üldtingimusena: „Koostatud projekt peab järgima kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid. Kvaliteedinõuete osas tuleb järgida RYL ning RT kartoteegi normatiive, juhiseid ja tootekartoteeke või muid samaväärseid kvaliteedinõudeid sätestavate dokumentide nõudeid.“, mis ei kohusta pakkujat juhinduma konkreetselt nimetatud dokumentidest (sealhulgas standarditest).". 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnev selgitus käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Tervise- ja tööministri 28.09.2021 määruse nr 40 „“Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ (edaspidi meetme määrus) § 20 lõike 5 kohaselt on toetuse saaja kohustatud seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. Vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse 15.03.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0267 punktile 12.3 on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel tagama seoses hankimisega STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Kuivõrd toetuse saaja on hankija, on ta kohustatud järgima RHS-is sätestatud nõudeid. Vastavalt RHS §-s 87 ja § 88 lõikes 1 sätestatule peab hankija tehnilise kirjelduse koostamisel võimalusel võtma aluseks vastavas valdkonnas kehtivad normid. Kui tehniline norm vastavas valdkonnas puudub, võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks üldtunnustatud standardid ja tehnilised tunnustused vastavalt RHS § 88 lg 2 punktides 1-7 esitatud järjekorrale. Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS § 88 lõikest 3 tulenevat kohustust. RHS § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne“. Tegemist on selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Seda isegi juhul, kui standardi järgimine on konkreetse asja, teenuse või ehitustööde teostamise puhul kohustuslikuna ette nähtud mõnes teises, vastavat valdkonda reguleerivas õigusaktis. Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ja Euroopa Komisjoni juhendites. Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lg 3 punktis b on sätestatud: „Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas, sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõetavatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne”.“ Samuti on tehnilise kirjelduse koostamist, s.h standardeid puudutavaid reegleid selgitatud Euroopa Komisjoni juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“ Tutvudes juhendi lehekülgedes 34-35, 64, 78-79 ja 90 tooduga saab järeldada üheselt, et standardi järgmise nõue ilma märketa „või samaväärne“ ei ole aktsepteeritav. Hankes nr 246166 on hankija osaliselt jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3 sätestatud tingimuse lisada tehnilises kirjelduses ja teistes alusdokumentides loetletud standarditele märke „või sellega samaväärne“. Rakendusüksus möönab, et mahukat dokumentatsiooni ning spetsiifilisi ehitusmaterjale ja tootmisviise ning juhiseid sisaldavas projektihankes ei pruugi alati olla võimalik kirjeldada kõiki nõudeid ja tingimusi ilma konkreetset standardit või juhist nimetamata. Sellises olukorras võib hankija vastavalt RHS § 88 lõikele 3 tehnilises kirjelduses nimetada ka konkreetseid standardeid, kuid on kohustatud juurde lisama märke “või sellega samaväärne”. Antud juhul ei ole hankija aga eelviidatud sättest lähtunud ega nõutavat märget lisanud. Rakendusüksus leiab, et pakkujatel ei olnud riigihanke alusdokumentidest võimalik üheselt aru saada kõigi standardite osas samaväärsete standardite alusel pakkumise lubatavusest, kuivõrd vastav märge nende standardite juures puudus. Rakendusüksuse hinnangul ei kata hanke tehnilise kirjelduse punkti 5.1 sõnastus lisas 1 toodud kõiki standardeid. Punktis 5.1 toodud lause: „Kvaliteedinõuete osas tuleb järgida RYL ning RT kartoteegi normatiive, juhiseid ja tootekartoteeke või muid samaväärseid kvaliteedinõudeid sätestavate dokumentide nõudeid.“ kehtib RYL ja RT kartoteegi normatiivide, juhiste ning tootekartoteekide kohta ja ei täida ära RHS § 88 lõigete 3 ja 7 nõudeid. Kinnisest loetelust tulenevalt ei laiene antud õigus standarditele, kuna nende asendamise kohta märge hanke alusdokumentides (nt hanke tehnilise kirjelduse punktides 5.1., 5.2., 5.3., 7., 7.6., 7.7., 7.9. ja 7.11.) puudub. Seega ei saanud pakkujatele olla ühtviisi selge, et olukorras, kus hankija on üles loetlenud kõik need, mille osas samaväärsus on lubatud ja jätnud nimekirjast välja standardid, laieneb samaväärsetega asendamise õigus siiski ka neile. Standarditele märke „või sellega samaväärne“ lisamine on oluline, et vältida võimalikku piiravat mõju potentsiaalsetele pakkujatele. Eeltoodust tulenevalt on rikutud RHSi § 88 lõigete 3 ja 7 nõudeid. Tegemist on rikkumisega, millel on finantsmõju. RHS § 88 lõike 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Käesoleval juhul on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõnel isikul võis jääda esitamata pakkumus selle tõttu, et hanke alusdokumentides nõuti konkreetsete standardite järgimist, kuid välistati nendega samaväärsed. Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas peab hankija kaalutlusõigust teostades järgima teatavaid piire, st oma otsuste tegemisel lähtuma lisaks eriregulatsioonile ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (RHS § 3). Hankijal tuleb ettevõtjaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt (RHS § 2 lg 1 ja § 3 p 1). Need põhimõtted on just tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimise ohtu (EK C-368/10, p 62). Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ning tuleb koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 74 ja art 18 lg 1 teine lõik ning direktiivi 20014/25/EL põhjendus 83 ja art 36 lg 1 teine lõik). Riigihankes peab olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel. Seega tuleb tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kui viidatakse oma riigi standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Samaväärsete lahenduste ja juhiste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile. Seega viidates Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile peab hankija kaaluma ja lubama esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Kuivõrd erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi, siis konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ võib piirata hankes osalevate pakkujate ringi. Hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahenduste ja juhistega. Ei ole välistatud, et hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem, kui hankija oleks võimaldanud hanke tehnilises kirjelduses sisalduvas detailplaneeringus nimetatud standardite osas pakkuda samaväärseid lahendusi. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määruses nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” viidatakse küll erinevates paragrahvides standarditele (nt § 4 lg 2 p 2, § 18 lg 1 p 1), aga pole lisatud, et need standardid peaksid olema just EVS, EVS-EN, EN, RT, RYL, SS või muud konkreetsed standardid. Samuti ei sisalda ehitusseadustik viiteid just EVSile ega muudele konkreetsetele standarditele. Hankija ei ole esitanud objektiivseid põhjendusi, millest oli tingitud vajadus nõuda just eelnimetatud standardeid lisamata juurde märke „või sellega samaväärne“. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et nimetades hanke alusdokumentides kindlaid standardeid ilma märget „või sellega samaväärne“ juurde lisamata, on toetuse saaja eiranud RHS § 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustusi. Võttes arvesse erinevate standardite arvu ning nende poolt kaetavate tööde mahtu, ei saa asuda seisukohale nagu puudutaks need vähetähtsat osa lepingust või oleksid ainult formaalsed. Kuivõrd rikkumine on hankes läbiva iseloomuga, ei saa rikkumise mõju fondi eelarvele välistada, mistõttu finantskorrektsioon on põhjendatud. Seega on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikega 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eelpool kirjeldatud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 5 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra, kui tehnilises kirjelduses seatud kriteerium või tingimus on vastuolus RHS § 88 lõikega 3 või 6, välja arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne. Ühendmääruse § 223 lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines tehnilises kirjelduses, kohaldatakse lg 1 punktis 5 nimetatud olukorra puhul 5%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on seisukohal, et hanke tehnilises kirjelduses välja toodud standardid ei puuduta vähetähtsat osa hankelepingust, samuti ei saa lugeda rikkumist formaalseks. Ühendmääruse seletuskirja kohaselt on „vähetähtis osa“ määratlemata õigusmõiste, seega tuleb iga hanke puhul hinnata seda vastavalt asjaoludele, eelkõige kas see hankeosa või tingimus võis mõjutada pakkujate ringi või pakkumise maksumust. Vähetähtis ei ole alati võrdne väikse osaga lepingu mahust. Kuivõrd rakendusüksus on eelnevalt selgitanud, et samaväärsusele viitamata jätmine võis mõjutada pakkujate ringi, siis ei saa rikkumine puudutada hankelepingu vähetähtsat osa. Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes nr 246166 esitati 2 pakkumust, millest mõlemad tunnistati vastavaks. Järelikult on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määra kohaldamine. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve ja/või siseturu mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 2. Hanke nr 246166 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 246166 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 2 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ raames KD-s nr 4-5 kokku summas 158 474 eurot. Lähtuvalt otsuse punktidest 1 loeb rakendusüksus hankega nr 246166 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 7 923,70 eurot (158 474*5%), millest toetus moodustab 7 923,70 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 15.03.2022 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0267 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Rakendusüksus arvestab antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et hankega nr 246166 seotud kulusid ei ole toetuse saaja käesolevaks hetkeks rakendusüksusele veel võimalikus kogumahus esitanud. Seega, juhul kui projekti esitatakse veel antud hanke raames tehtud kulusid, siis arvestades käesolevas otsuses sätestatut ja lähtuvalt ühendmääruse § 223 lg 1 p-st 5 ja lg 2 p-st 1 loeb rakendusüksus edaspidi mitteabikõlblikuks, peab esitatavates kuludokumentides kajastatavatest kuludest kinni ja vähendab eelarvet 5% ulatuses. 3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 12.10.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 26.10.2023. Toetuse saaja andis 24.10.2023 rakendusüksusele teada, et vastuväiteid ei ole. 4. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „SA Pärnu Haigla COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 7 923,70 eurot, millest toetus moodustab 100%; 2. vähendada KD-des nr 4 ja 5 hankega nr 246166 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ otsuse punktis 2 märgitud summas; 4. muuta 15.03.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0267 punkte 2 ja 3 alljärgnevalt: „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 3 447 999,30 eurot“; „3. Toetuse määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 3 447 999,30 eurot.“; 5. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punktide 1 ja 2 alusel hüvitamiseks esitatud hankega nr 246166 seotud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 25, STS-i ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Helge-Ülle Luide talituse juhataja toetuste rakendamise osakonna juhataja ülesannetes Koostaja: Tiina Visla 663 1429 [email protected]