Kiri

Riigi Tugiteenuste Keskus 2 4 . 10 .202 3 edastatud e- postiga [email protected] ja [email protected] Vaide esitaja : Tallinna Ülikool R egistrikood 74000122 e-post: HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] ; [email protected] ; [email protected] Vaide esitaja esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] VAIE 28.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.3-3/23/1186 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.2-12/23/1178 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.3-2/23/1175 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-3/23/1173 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.3-6/23/1174 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-3/23/1177 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-6/23/1172 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 11.4-6/23/1179 I Asjaolud Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on teinud Tallinna Ülikooli suhtes järgmised finantskorrektsiooni otsused (edaspidi kõik ühiselt FKO) seoses riigihankes nr 183651 etteheidetud rikkumistega: 28.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-3/23/1186 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.2-12/23/1178 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.3-2/23/1175 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-3/23/1173 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.3-6/23/1174 fin antskorrektsiooni otsusele nr 11.4-3/23/1177 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-6/23/1172 27.09.2023 fin antskorrektsiooni otsusele nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 11.4-6/23/1179 Kuivõrd kõikides eelloetletud finantskorrektsiooni otsustes on etteheidetud rikkumise sisu samasugune ehk riigihankes nr 183651 (edaspidi Riigihange) sõlmitud raamlepingu õigusvastane muutmine 1.06.2019 kokkuleppega ja samuti on finantskorrektsiooni õigusliku alusena kõikides finantskorrektsiooni otsustes viidatud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18, siis on vaides edaspidi viidatud kõikidele eelloetletud finantskorrektsiooni otsustele ühiselt kui FKO ning käesolev vaie on esitatud kõikidele FKO- dele ühiselt. Käesolevas vaides esitatud tsitaadid ja viited FKO lehekülgedele rajanevad FKO-l nr 11.3-3/23/1186 , ent samasuguse sisuga tsitaadid sisalduvad ka teistes vaidlustatud FKO-des. Vaidemenetluses esindab Tallinna Ülikooli lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa, kes kinnitab esindusõiguse olemasolu. Palun vaide lahendamisega seotud teabevahetus edastada nii vaide päises näidatud Tallinna Ülikooli e-posti aadressidele kui ka lepingulise esindaja e-postile. Käesolevaga on vaie esitatud kõikidele vaide punktis 1 loetletud FKO- dele tervikuna. Vaide põhjendused on esitatud alljärgnevalt. II Va ide põhjendused 2.1. K uni 8.10.2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 koosseis ei ole täidetud Kõik vaidlusalused FKO-d rajanevad jätkuvalt kuni 8.10.2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 p-l 18 mis sätestab järgmist: „ (11) Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 25 protsenti järgmistel juhtudel: 18) hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast; ” Seega ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18 räägib konkreetselt hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu õigusvastasest muutmisest . Seega on rikkumise koosseisulisteks elementideks esiteks see, et õigusvastaselt oleks muudetud hankelepingut ja teiseks see, et hankeleping oleks sõlmitud hankemenetluse tulemusena. Käesoleval juhul on puudu mõlemad koosseisulised elemendid. Riigihanke läbiviimise tulemusena sõlmiti mitte hankeleping, vaid raamleping ja FKO -des heidetakse Tallinna Ülikoolile ette justnimelt raamlepingu õigusvastast muutmist 1.06.2019 kokkuleppega, mitte raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu õigusvastast muutmist. RHS § 4 p 15 kohaselt ei ole raamleping hankelepingu liik, ehkki RHS § 29 lg 1 kohaselt kohaldatakse raamlepingule paljusid RHS sätteid hankelepingu kohta. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on RHS § 4 p 15 selgituseks märgitud järgmist „Sellisena ei ole raamlepingu näol tegemist hankelepingu liigiga, kuigi paljuski on kohaldatavad ka raamlepingute suhtes hankelepinguid reguleerivad sätted – vt RHS § 29 lg 1.“ Raamlepingu alusel sõlmitavad hankelepingud omakorda ei ole hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingud (vt RHS § 4 p 5 hankemenetluse mõiste ja Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande lk 71- 72) – hankemenetluse tulemusena on Riigihankes sõlmitud hoopis raamleping, mis omakorda määratleb tingimused hankelepingute sõlmimiseks raamlepingu enda alusel. Tallinna Ülikool jääb eelnevas menetluses avaldatu juurde, et ühendmääruses sisalduvaid f inantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada nt analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Oluline on täheldada, et pärast 9.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni § 22 ülamärkega 7 regulatsioonis on finantskorrektsiooni koosseisu täiendatud ja sõnaselgelt välja toodud ka raamlepingu õigusvastane muutmine finantskorrektsiooni alusena. Ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsioonist aga mitte ühtegi koosseisu, kus oleks nimetatud raamlepingu õigusvastast muutmist, ei leia. Seetõttu, kui RTK peaks jätkuvalt leidma, et Riigihankes sõlmitud raamlepingut on 1.06.2019 kokkuleppega õigusvastaselt muudetud , saaks finantskorrektsiooni alusena kõne alla tulla vaid ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ” Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud , või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra .” RTK märgib FKO lk 7-8 järgmist: ” Toetuse saaja märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2– 11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §-des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. ” RTK seisukoht on ekslik, sest ühendmääruse § 22 lg 14 kohaselt on rikkumise koosseisuks ”hankemenetluse korraldamisel ilmnenud riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole määruse sama paragrahvi lõigetes 2-11 ja 13 nimetatud” – seega on ilmselgelt vale FKO eelpool tsiteeritud väide, et rikkumise koosseis ühendmääruse § 22 lg 14 ja § 22 lg 11 p 18 on samasugune ja seotud hankelepinguga , sest § 22 lg 11 p 18 rikkumise koosseis on hankelepingu muutmine vastuolus RHS-s sätestatud nõuetega, ent § 22 lg-s 14 on viide hankelepingule seotud hoopis korrektsiooni määraga ehk hankelepingule eraldatava toetuse vähendamisega, mitte rikkumise koosseisuga. On ilmselge, et toetust ei ole välja makstud mitte raamlepingu alusel (sest pelgalt raamlepingu sõlmimisega ei tekigi hankijal mingeid rahalisi kohustusi lepingupartneri ees), vaid toetus on välja makstud justnimelt raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu alusel. Seepärast on ka igati loogiline, et ühendmääruse § 22 lg 14 räägib justnimelt hankelepingule eraldatud toetuse vähendamisest juhul kui, tuvastatakse selline RHS rikkumine, mida sama paragrahvi lõigetes 2-11 ja 13 nimetatud ei ole. RTK ei ole mitte üheski vaidlustatud FKO-s väitnud, et Riigihankes sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguid oleks õigusvastaselt muudetud ning seejuures tuleb arvestada, et ka raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud ei ole sõlmitud hankemenetluse tulemusena – seega ei täida ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 koosseisu ei raamlepingu õigusvastane muutmine ega ka mitte raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu õigusvastane muutmine, sest ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 eeldab mõlema koosseisulise elemendi olemasolu (s.t. õigusvastaselt peab olema muudetud hankelepingut ja selline hankeleping ise peab olema sõlmitud hankemenetluse tulemusena) . Eelnevat arvestades jääb Tallinna Ülikool eelnevas menetluses esitatud seisukoha juurde, et kõikides vaidlustatud FKO-des on finantskorrektsiooni alusena ebaõigesti rakendatud ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 ning ainsa võimalik u finantskorrektsiooni alusena raamleping u õigusvastase muutmise eest saaks kõne alla tulla ühendmääruse § 22 lg 14, mis reguleerib kõikide muude RHS rikkumiste puhuks finantskorrektsiooni tegemist, mille kohta eraldiseisev finantskorrektsiooni koosseis ühendmääruses puudub. 2.2. RTK pole finantskorrektsiooni tegemisel teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust Nagu Tallinna Ülikool on eelnevas menetluses osundanud, on ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 ja § 22 lg 14 koosseisude puhul finantskorrektsiooni rakendamine olulisel määral erinev, sest § 22 lg 14 rakendamisel tuleb finantskorrektsiooni tegemisel teostada kaalutlusõigust määramaks finantskorrektsiooni määr vahemikus 0-10% hankelepingule eraldatud toetusest. Vaidlustatud FKO-des on RTK hoopis jätkuvalt seisukohal, et RTK-l puudub üldse kaalutlusõigus finantskorrektsiooni tegemisel. FKO lk 6 tei ses lõi gus märgib RTK: “ Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks.” Nagu Tallinna Ülikool on juba eelnevas menetluses ja ka käesolevas vaides eelpool välja toonud, ei saa FKO aluseks olla ühendmääruse § 22 lg 11 p 18, sest Tallinna Ülikoolile on ette heidetud raamlepingu õigusvastast muutmist. Raamlepingu õigusvastane muutmine saaks potentsiaalselt täita vaid ühendmääruse § 22 lg 14 koosseisu, mis annab haldusorganile väga laiad piiri kaalutlusõiguse teostamiseks. Kohtuasjas 3-21-2855 Tallinna Ringkonnakohtu 1.09.2023 otsuse punktides 20-21 on ringkonnakohus analoogses vaidluses kinnitanud, et kaalutlusõiguse teostamata jätmine olukorras, kus finantskorrektsiooni tegemiseks tegelikult kaalutlusõigus esines, on juba iseenesest piisav põhjus, et finantskorrektsiooni otsus tühistada. Analoogselt viidatud lahendiga on ka käesoleval juhul RTK vaidlustatud FKO lk 6 otsesõnu lähtunud ebaõigest eeldusest, et finantskorrektsiooni tegemisel kaalutlusõigus puudub. Nagu ringkonnakohus on lahendis 3-21-2855 juba selgitanud, ei saa pidada kaalutlusõiguse teostamiseks viidet sellele, et ühendmääruse finantskorrektsioonide määrade kehtestamisega ongi juba kaalutlusõigus teostatud. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb seejuures arvestada nii rikkumise raskust kui ka rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust . Tallinna Ringkonnakohus on nt asjas 3-20-895 otsuse p 14.4 ja p 17 selgitanud: „14.4. Liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks oli see, et mõju fondi eelarvele ei saa välistada (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-408/16, p 63). Kui tegemist on ühekordse ja mittesüstemaatilise eeskirjade eiramisega, tuleb kohaldada juhtumipõhist uurimist, mis võtab eespool nimetatud kriteeriumite analüüsimisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-408/16, p 66). /…/ P 17 . Üksnes riigihanget reguleerivate normide rikkumine pole piisav, et kaebajale teha finantskorrektsiooni otsus, vähendamaks abikõlblikku summat 10% (s.o 269 009,42 euro) ulatuses. Kontrollida tuleb ka seda, kas asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud, s.o kahju liidu eelarvele peab olema tõenäoline/potentsiaalne/võimalik (selle eelduse kohta vt käesolev otsus, p-d 14.2 ja 14.3). Kui kõik kolm eeldust korraga on täidetud, on tegemist eeskirjade eiramisega, millele peab järgnema finantskorrektsiooni otsus (STS § 45 lg 1 ning määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-d 1 ja 2). Alles pärast seda, kui täidetud on finantskorrektsiooni otsuse tegemise eeldused, saab hinnata otsuses kohaldatud finantskorrektsiooni määra (s.o 10%) õiguspärasust.“ Tallinna Ülikool jääb eelnevas menetluses antud selgituste juurde, et isegi kui raamlepingu pikendamist 1.06.2019 lugeda RHS nõudeid rikkuvaks (millega Tallinna Ülikool ei nõustu), ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. RTK ei ole mitte üheski FKO-s neid väiteid kummutanud . RTK ei ole jätkuvalt kaalunud etteheidetavast rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust Liidu eelarvele , vaid on selle asemel FKO lk 8 põhjendanud üksnes seda , miks RTK hinnangul on 1.06.2019 raamlepingu muudatus loonud edukale pakkujale konkurentsieelise ja miks seetõttu on raamlepingu muutmine olnud õigusvastane . 2. 3 . FKO-des ette heidetud rikkumine on juba sanktsioneeritud 17.11.2020 EAS otsuses ja FKO tegemine sama rikkumise eest on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega Riigihanke läbiviimise õiguspärasust on rakendusüksused eelnevalt korduvalt kontrollinud, sh 17.11.2020 on EAS teinud samas Riigihankes finantskorrektsiooni otsuse tulenevalt sellest, et EAS hinnangul oli kvalifitseerimistingimus õigusvastane ja EAS hinnangul oli raamlepingut muudetud õigusvastaselt. 17.11.2020 EAS finantskorrektsiooni otsusega on juba Tallinna Ülikooli suhtes rakendatud 25% finantskorrektsiooni määra täpselt sama rikkumise suhtes, mida RTK praegus t es FKO -des kolm aastat hiljem Tallinna Ülikoolile uuesti ette heidab. Seejuures rajaneb 17.11.2020 EAS FKO ühendmääruse redaktsioonil, mis kehtis 17.11.2020 ehkki Riigikohtu otsusest asjas 5-23-2 tulenevalt ei saanud ühendmääruse pärast 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni tagasiulatuvalt rakendada riigihangete suhtes, milles toetuse määramise otsus oli tehtud enne 8.10.2020. Riigihange avaldati 28.02.2017, Riigihankes sõlmiti raamleping 15.05.2017 ja raamlepingut pikendati 1.06.2019. Seega lähtudes Riigikohtu lahendist nr 5-23-2, on Riigihankes tuvastatud rikkumiste suhtes finantskorrektsiooni tegemine võimalik vaid ühendmääruse redaktsiooni alusel, mis kehtis kuni 8.10.2020. Eelnevale vaatamata ei ole tühistatud ega tagasi täidetud EAS 17.11.2020 finantskorrektsiooni otsust, millega on sanktsioneeritud juba täpselt samasugust rikkumist nagu RTK heidab vaidluse esemeks olevates FKO -des ette Tallinna Ülikoolile. Tallinna Ülikool jääb eelnevas menetluses avaldatu juurde, et õiguspärase ootuse põhimõttest lähtudes ei saa kolm aastat hiljem uuesti finantskorrektsiooni rakendada täpselt sama rikkumise suhtes ilma, et eelnevalt oleks tühistatud ja tagasi täidetud EAS 17.11.2020 otsusega rakendatud finantskorrektsioon. Vaidlustatud FKO-des ei ole RTK Tallinna Ülikooli etteheidet kummutanud, vaid pelgalt nentinud, et toetuste kontroll toimub projektipõhiselt ja EAS 17.11.2020 otsus puudutas teistsuguseid projekte. Ent eelnev ei kummuta mitte kuidagi Tallinna Ülikooli vastuväidet õiguspärase ootuse kohta. Kas toetuse kasutamist kontrollida projektipõhiselt või mingil muul moel, on RTK enda sisemise töökorralduse küsimus. Tallinna Ülikoolil kui toetuse saajal on õiguspärane ootus, et samas Riigihankes samasisulist rikkumist ei hakata sanktsioneerima uuesti kolm aastat hiljem. Finantskorrektsiooni tegemine on oma olemuselt haldusmenetlus ning RTK pidanuks järgima mh HMS-st tulenevaid menetlusreegleid , sh HMS § 67 lg 1 ja § 64 lg 3. Haldusmenetluse reeglistiku järgimise kohustus on otsesõnu sätestatud STS 2014-2020 § 1 lg-s 2. HMS § 67 lg 1 ja § 64 lg 3 alusel i siku usalduse kaalumise kohustus lasub haldusorganil isegi olukorras, kus kehtetuks tunnistatav haldusakt ise on õigusvastane (vt kohtuasjas 3-22-1489 jõustunud kohtulahend). Seega isegi kui RTK hinnangul on Tallinna Ülikool Riigihankes toime pannud RHS reeglite rikkumise ja esineb mõni ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni koosseis, on RTK sellegipoolest kohustatud kaalutlema HMS § 67 lg 1 ja § 64 lg 3 alusel kas konkreetseid asjaolusid arvestades on põhjendatud muuta toetuse rahuldamise otsust Tallinna Ülikooli kahjuks ja toetus tagasi nõuda. Kuivõrd vaidlustatud FKO-des ei ole RTK mitte mingil moel kaalunud Tallinna Ülikooli õiguspärast ootust selle suhtes, et toetuse rahuldamise otsuseid ei muudeta olukorras, kus samasuguse rikkumise eest on juba kolm aastat varem EAS 17.11.2020 finantskorrektsiooni teinud, siis juba pelgalt kaalutlusõiguse teostamata jätmise tõttu on vaidlustatud FKO-d õigusvastased. Juhindudes eeltoodust palun vaie rahuldada ja tühistada kõik vaidlustatud finantskorrektsiooni otsused. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Tallinna Ülikool [email protected] Narva mnt 25 27.09.2023 nr 11.2-12/23/1178 10120, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 74000122 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuse “Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine“ raames otsuse Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2014- 2020.5.04.16-0087 „Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus“. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja või hankija) korraldatud riigihanke nr 183651 „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses2 sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1 678,56 eurot (käibemaksuta). Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p- d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1. Riigihanke nr 183651 alusel sõlmitud raamlepingut on õigusvastaselt muudetud 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 183651 (hanketeade avaldati 28.02.2017; edaspidi hange nr 183651) pakkumuste esitamise tähtajaga 10.04.2017. 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusele nr 83 „“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2020 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 183651 läbiviimise ajal kehtinud 26.10.2016 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi vana RHS) ning sama hanke raamlepingu muutmise ajal kehtinud 15.03.2019 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi RHS). Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Estravel Group AS (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 15.05.2017 raamleping „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ nr 4.4-1/27 jõustumisega alates 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtivusega kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Raamleping sisaldas muu hulgas järgmiseid punkte: 12.1. Leping jõustub 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtib kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni; 12.2. Leping lõpeb enne Lepingu punktis 12.1 nimetatud tähtpäeva, juhul kui Tellija tellitud Teenuse eest tasumisele kuuluv summa saab võrdväärseks Lepingu punktis 12.1 sätestatud Lepingu mahuga; 12.3. Tellija nõudel ja eelneval kokkuleppel võib käsunduslepingut muuta ja pikendada. Tellija teavitab võimalikest muudatustest 1 kalendrikuu ette. Muudatuste kohta koostavad Pooled lepingu lisa; 12.4. Poolte kokkuleppel võib lepingut muuta või lepingu erakorraliselt lõpetada ennem p 12.1 nimetatud tingimuste täitumist. Pooled sõlmisid 01.06.2019 jõustunud lisa nr 2, millega RHS § 123 lg 1 p-le 4 tuginedes pikendati raamlepingut kuni sama hankeeseme suhtes uue raamlepingu jõustumiseni. Raamlepingu lisa kohaselt osutus hankija jaoks ettenägematuks asjaolu, et lepingu täitmise ajal suurenes prognoosimatult vajadus lepinguga kaetud teenuste tellimiseks. Eelneval perioodil oli teenuste maht olnud stabiilne ning kooskõlas eeldatava maksumuse aluseks olnud prognoosidega. Lisa 2 punkt 1.2.4 sisaldas täiendavat selgitust: „Hankija alustas uue raamlepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistusega 2019. aasta alguses, et jõuda uue raamlepinguni enne kehtiva raamlepingu tähtaja saabumist. Ilmnenud asjaolude valguses kiirendas hankija uue riigihanke ettevalmistavat tegevust, kuid kuna tegemist on väga suuremahulise (suurima iga-aastase väärtusega asjade või teenuste riigihange) ning Tallinna Ülikooli kõiki struktuuriüksusi hõlmava teenusega, ei olnud võimalik kvaliteetse hanke alusdokumentatsiooni koostamine ja riigihanke korraldamine enne kehtivas lepingus määratletud rahalise väärtuse piirmäära ületamist.“ Riigihangete registri andmetel lõppes raamleping 20.08.2019 ja selle tegelik maksumus oli 2 968 140 eurot. Raamlepingu tähtaega ületati 81 päeva, s.o 11,1% enam kui esialgne tähtaeg, rahalist mahtu ületati 968 140 eurot ehk 48% enam kui nägi ette raamlepingu maksimaalne maksumus. Raamlepingu muutmine ei ole rakendusüksuse hinnangul kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on 25.02.2020 märkinud, et hanke eeldatav maksumus täitus 2019. aasta jaanuaris. Toetuse saaja 13.03.2020 edastatud hinnangul ei ole raamlepingu eeldatava maksumuse ületamine RHS-i rikkumine ning sõna „eeldatav“ sisaldab endas määramatuse komponenti. Toetuse saaja väljendas oma 22.05.2020 ja 10.07.2023 selgitustes, et muudatuse kokkuleppe tingis hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude ilmnemine, täpsemalt prognoosimatu ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajaduse suurenemine. Hankija lisas: „Konkreetsel juhul tähendab prognoosimatu vajaduse suurenemine seda, et ei olnud ette nähtav asjaolu, et reisiteenuste rahaline maht, mida ülikooli erinevad üksused tellivad, suureneb sellisel määral nagu see tegelikkuses toimus. Nii raamlepingu eeldatava maksumuse kui täitmise tähtaja määramisel (mis on seotud ka eeldatava maksumusega) saab aluseks võtta ainult varasema samasisuliste teenuste mahu teatud perioodi jooksul. Ülikool võttis aluseks eelmise, samuti riigihanke teel sõlmitud raamlepingu mahud ning arvestas sisse ka teatud mahtude suurenemise. Selle alusel tehtud prognoos osutus aga liiga tagasihoidlikuks. Vaidlusaluse raamlepingu puhul oli lepingu täitmise alguses igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul, aja möödudes aga hakkas see tõusma nii kasvanud hindade kui reiside arvude suurenemise tõttu. Raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Seda aga ei olnud raamlepingu sõlmimisel ette näha, vastav suurenemine ei olnud perioodide lõikes tavapärane ega oodatav (millega oli ka raamlepingu kogumahu prognoosimisel arvestatud) vaid oluliselt suurem. Lepingu sõlmimise järgselt 2017. a maist kuni aasta lõpuni oli teenuse maht ca 87 000 eurot kuus, mis oli kooskõlas enne riigihanke korraldamist eeldatud mahuga. Hüppeline tõus toimus 2018. aasta 4. kvartalis, kus keskmine hangitavate teenuste maht kuus oli ca 121 000 eurot ning 2019. 1. kvartali lõpuks oli see suurenenud ca 128 000 euroni kuus. See teeb tõusuks peaaegu 50% algselt prognoositust, mis ei ole tavapäraselt ette nähtav. Tegemist ei olnud hoolsale hankijale ettenähtava asjaoluga, mida saanuks piisava täpsusega prognoosida. Uue riigihanke ettevalmistus algas tavapärasest varem, kuid tulenevalt hanke rahalise väärtuse suurusest (ülikooli suurima rahalise mahuga riigihange kui ehitused välja arvata) võttis selle ettevalmistamine aega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik uue raamlepingu sõlmimine ilma kehtivat raamlepingut muutmata. Teenuse osutamise katkemine vahepealsel ajal ei oleks olnud mõeldav, samuti oleks õiguslikult väga probleemne olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine vahepealse variandina. Tallinna Ülikooli hinnangul oli raamlepingu muutmine põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimustega.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi vana RHS) sätestatud nõuetest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei kohaldata enne 01.09.2017 sõlmitud hankelepingute muutmisel vana RHS-i § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel kohaldatakse RHS §-i 123. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vana RHS § 10 lg 1 p-i 3 ja RHS § 5 lg 2 p-i 3 kohaselt on toetuse saaja hankija. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 2- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 1, 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muutmine on lubatud, kui muudatus vastab ühekorraga kõikidele järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset; (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg- 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära; (iii) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või 15% ehitustööde hankelepingu või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Toetuse saaja on RHRi andmetele teinud hanke raames oste kokku summas 2 968 140 eurot. Raamlepingu muudatuse väärtus on 968 140 eurot mis on 48% raamlepingu maksimaalsest maksumusest. Seega ületab muudatuse väärtus kokku 10% asjade või teenuste raamlepingu maksimaalset maksumusest, mistõttu on hankija lisateenuste tellimisel rikkunud RHS § 123 lg 1 p 1. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale raamlepingu kehtivuse tingimustest. Toetuse saaja on raamlepingu mahu ja tähtaja ületamist põhjendanud asjaoluga, et uue riigihanke korraldamise ettevalmistamine võttis aega, mida aga rakendusüksuse hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. Toetuse saaja kinnitusel algas uue riigihanke ettevalmistus tavapärasest varem ning võttes arvesse toetuse saaja kui hankija pikaajalist kogemust ja praktikat hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas asjaolu, et raamlepingust tulenevad mahud täitusid 2019. a jaanuaris, ning toetuse saaja selgitusi, et üksnes raamlepingu täitmise alguses oli igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul (aluseks võetud eelmise hanke mahud) ning teenuste mahu hüppeline tõus toimus 2018. a 4. kvartalis, oleks nimetatud andmeid aluseks võttes saanud tõenäoliseks pidada raamlepingu eeldatava maksumuse peatset täitumist summas 2 000 000 EUR (km-ta) ning sellega seoses ka toetuse saaja teadlikkust raamlepingu peatsest lõppemisest, uue hanke korraldamise ja/või kehtiva raamlepingu muutmise vajalikkusest uut riigihanget korraldamata kooskõlas RHS §-ga 123. Seega ei ole toetuse saaja põhjendus, et ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajadus prognoosimatult suurenes, selline ettenägematu asjaolu, mida hoolas hankija ei oleks saanud või pidanud saama ette näha ning vastavaid tegevusi planeerida. Toetuse saaja on väljendanud, et raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Rakendusüksuse hinnangul ei saa objektiivse mõistlikkuse seisukohalt eeldada piletite hinnastabiilsust. Ka turuhinna tõus on asjaoluks, millega peab toetuse saaja reisiteenuse hanget korraldades arvestama ning see ei saa olla raamlepingu muutmist õigustavaks asjaoluks. Toetuse saaja on uue reisiteenuste hanke avaldanud 07.06.2019 (hange nr 210017), raamleping sõlmitud 21.08.2019. Kuna raamlepingu eeldatav maksumus täitus jaanuaris 2019 ning lepingu lisa nr 2 sõlmiti alles 23.04.2019 (jõustus 01.06.2019), ei saa sellist viiteaega (ca 4 kuud), mil jõuti raamlepingu muudatuse sõlmimiseni, pidada hoolsale hankijale omaseks käitumiseks. Seda eriti olukorras, kus tuli lähtuda raamlepingus sätestatud lepingu muutmise (p-d 12.3. ja 12.4.9 ) ja lõppemise klauslitest (p-d 12.1 ja 12.2.). Isegi olukorras, kus raamlepingu maht ei oleks täitunud jaanuaris 2019 ning raamleping oleks kehtinud vastavalt lepingus toodud perioodile, s.o. 15.05.2017 kuni 31.05.2019, ei saa hoolsale hankijale omaseks pidada, et uue reisiteenuste raamlepingu sõlmimiseni jõutakse alles 21.08.2019. Raamlepingus esialgselt sätestatud kehtivusaega silmas pidades ei olnud uue reisiteenuste hanke korraldamise vajalikkus toetuse saajale ettenägematu asjaolu. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste osas. Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja selgitustele on rakendusüksuse hinnangul muudetud raamlepingu tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS-i mõistes. Raamlepingu punktiga 12.1 on konkreetselt sätestatud raamlepingu kehtivuse tingimused. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud raamleping kaotama kehtivuse, kas 01.06.2019 või kuni raamlepingu summa 2 000 000 euro täitumisel. Ületatud on nii raamlepingu ajaraami 81 päeva kui ka raamlepingu rahalist mahtu 48% ulatuses. Seega, muudatused erinevad algsest riigihankelepingu tingimustest oluliselt. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu raamlepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega raamlepingu tingimusi oluliselt muudab. Eelnevat arvestades on toetuse saaja võimaldanud edukale pakkujale raamlepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud raamlepingut ning rikkunud sellega isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Siinkohal avaldub soodsus ka eduka pakkuja eelisseisundis osutada toetuse saajale konkurentsivabalt teenust pikema aja ja summa ulatuses. Toetuse saaja on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita lepingus ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 ja § 123 lg-t 1, mistõttu on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 18 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25- protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 183651 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 3 „Tegevusvaldkond 1“ summas 6 714,27 eurot (käibemaksuta), KD-d nr 125, 139, 194, 198, 203, 215, 245-246, 255, 265-266, 282, 284, 300, 323-324, 326, 382-383. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 183651 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 1 678,56 (6 714,27*25%), millest toetus moodustab 1 426,78 eurot ja omafinantseering 251,78 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 30.06.2016 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 1.1-5.1/16/752 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Rakendusüksuse poolt on seoses hanke nr 183651 varasema rikkumisega tehtud projekti eelarve vähendamine summast 6 714,27 eurot 5% (335,71 euro) ulatuses. Toetuse saaja toetust ei vähendatud, sest mitteabikõlblikuks loetav toetuse summa jäi alla 1000 euro ja rikkumise tuvastamise hetkel olid kõik rikkumisega seotud kulud toetuse saajale välja makstud ja kõne all oleva hanke kulusid projekti rohkem ei esitatud ja rikkumisega seotud toetuse summa ei ületanud projektile eraldatud toetusest rohkem kui 2%. Seega, käesoleva otsusega toimub projekti eelarve vähendamine summas 1 342,85 eurot (1 678,56-335,71). 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.09.2023. Toetuse saaja soovil rakendusüksus pikendas vastulause esitamise tähtaega kuni 15.09.2023. Toetuse saaja teavitas 18.09.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määraga 25%. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud projektiga nr 2014- 2020.5.01.18-0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Käesolev finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.5.04.16-0087 „Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus“. Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014- 2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014-2020.5.04.16-0087, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. Toetuse saaja märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2– 11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §-des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. Lisaks heidab toetuse saaja ette, et rakendusüksus ei ole hinnanud rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust ja leiab, et isegi kui raamlepingu pikendamist lugeda RHS nõudeid rikkuvaks, ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Esmalt kordab rakendusüksus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. Rakendusüksus lisab, et kuigi ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, on rakendusüksus antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kasutanud kaalutlusõigust. Nimelt, eeltoodud sätte kohaselt, kui korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1, tuleb lisaks hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kehtestamisel arvesse, et hetkel kehtiv ühendmääruse säte § 227 ei näe kõne all oleva rikkumise korral ette 25%- st suuremat (ega ka madalamat) finantskorrektsiooni määra ja seetõttu ei vähendata toetust 100 protsenti suurenenud summast. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1 678,56 eurot, millest toetus moodustab 1 426,78 eurot ja omafinantseering 251,78 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi hanke nr 183651 alusel välja makstud toetuse summa 1 426,78 eurot; 3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 1 426,78 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank  EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082996. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number. 4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 5. vähendada projekti eelarve summat vastavalt otsuse punktis 1.5 toodule; 6. muuta 30.06.2016 taotluse rahuldamise otsuse nr 1.1-5.1/16/752 punkti 2 alljärgnevalt: 6.1. „2. Projekti kogumaksumus on 819 671,46 (kaheksasada üheksateist tuhat kuussada seitsekümmend üks eurot ja nelikümmend kuus senti) eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 122 698,95 (ükssada kakskümmend kaks tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend viis senti) eurot ja toetus on maksimaalselt 695 293,95 (kuussada üheksakümmend viis tuhat kakssada üheksakümmend kolm eurot ja üheksakümmend neli senti) eurot.“ Otsuse peale on õigus esitada STS-i ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kairi Puur 6632051 [email protected]  Eesti Kirjandusmuuseum [email protected] Vanemuise tn 42 27.09.2023 nr 11.3-2/23/1175 51003, Tartu maakond, Tartu linn Registrikood: 70003879 Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse “Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks“ raames otsuse Eesti Kirjandusmuuseumi (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2014-2020.4.01.15-0015 „Eesti-uuringute Tippkeskus“. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja partneri Tallinna Ülikooli (edaspidi partner või hankija) korraldatud riigihanke nr 183651 „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ kontrollimise käigus, et partner ei ole järginud riigihangete seaduses2 sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1 582,93 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p- d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18, samuti projekti raames esitatud maksetaotlused (edaspidi MT) ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusele nr 83 „“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2020 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutus Archimedes asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 183651 läbiviimise ajal kehtinud 26.10.2016 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi vana RHS) ning sama hanke raamlepingu muutmise ajal kehtinud 15.03.2019 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi RHS).  1. Riigihanke nr 183651 alusel sõlmitud raamlepingut on õigusvastaselt muudetud 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja partner viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 183651 (hanketeade avaldati 28.02.2017; edaspidi hange nr 183651) pakkumuste esitamise tähtajaga 10.04.2017. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Estravel Group AS (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 15.05.2017 raamleping „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ nr 4.4-1/27 jõustumisega alates 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtivusega kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Raamleping sisaldas muu hulgas järgmiseid punkte: 12.1. Leping jõustub 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtib kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni; 12.2. Leping lõpeb enne Lepingu punktis 12.1 nimetatud tähtpäeva, juhul kui Tellija tellitud Teenuse eest tasumisele kuuluv summa saab võrdväärseks Lepingu punktis 12.1 sätestatud Lepingu mahuga; 12.3. Tellija nõudel ja eelneval kokkuleppel võib käsunduslepingut muuta ja pikendada. Tellija teavitab võimalikest muudatustest 1 kalendrikuu ette. Muudatuste kohta koostavad Pooled lepingu lisa; 12.4. Poolte kokkuleppel võib lepingut muuta või lepingu erakorraliselt lõpetada ennem p 12.1 nimetatud tingimuste täitumist. Pooled sõlmisid 01.06.2019 jõustunud lisa nr 2, millega RHS § 123 lg 1 p-le 4 tuginedes pikendati raamlepingut kuni sama hankeeseme suhtes uue raamlepingu jõustumiseni. Raamlepingu lisa kohaselt osutus hankija jaoks ettenägematuks asjaolu, et lepingu täitmise ajal suurenes prognoosimatult vajadus lepinguga kaetud teenuste tellimiseks. Eelneval perioodil oli teenuste maht olnud stabiilne ning kooskõlas eeldatava maksumuse aluseks olnud prognoosidega. Lisa 2 punkt 1.2.4 sisaldas täiendavat selgitust: „Hankija alustas uue raamlepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistusega 2019. aasta alguses, et jõuda uue raamlepinguni enne kehtiva raamlepingu tähtaja saabumist. Ilmnenud asjaolude valguses kiirendas hankija uue riigihanke ettevalmistavat tegevust, kuid kuna tegemist on väga suuremahulise (suurima iga-aastase väärtusega asjade või teenuste riigihange) ning Tallinna Ülikooli kõiki struktuuriüksusi hõlmava teenusega, ei olnud võimalik kvaliteetse hanke alusdokumentatsiooni koostamine ja riigihanke korraldamine enne kehtivas lepingus määratletud rahalise väärtuse piirmäära ületamist.“ Riigihangete registri andmetel lõppes raamleping 20.08.2019 ja selle tegelik maksumus oli 2 968 140 eurot. Raamlepingu tähtaega ületati 81 päeva, s.o 11,1% enam kui esialgne tähtaeg, rahalist mahtu ületati 968 140 eurot ehk 48% enam kui nägi ette raamlepingu maksimaalne maksumus. Raamlepingu muutmine ei ole rakendusüksuse hinnangul kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. 1.2. Toetuse saaja partneri selgitused Toetuse saaja partner on 25.02.2020 märkinud, et hanke eeldatav maksumus täitus 2019. aasta jaanuaris. Toetuse saaja partneri 13.03.2020 edastatud hinnangul ei ole raamlepingu eeldatava maksumuse ületamine RHS-i rikkumine ning sõna „eeldatav“ sisaldab endas määramatuse komponenti. Toetuse saaja partner väljendas oma 22.05.2020 selgitustes, et muudatuse kokkuleppe tingis hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude ilmnemine, täpsemalt prognoosimatu ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajaduse suurenemine. Hankija lisas: „Konkreetsel juhul tähendab prognoosimatu vajaduse suurenemine seda, et ei olnud ette nähtav asjaolu, et reisiteenuste rahaline maht, mida ülikooli erinevad üksused tellivad, suureneb sellisel määral nagu see tegelikkuses toimus. Nii raamlepingu eeldatava maksumuse kui täitmise tähtaja määramisel (mis on seotud ka eeldatava maksumusega) saab aluseks võtta ainult varasema samasisuliste teenuste mahu teatud perioodi jooksul. Ülikool võttis aluseks eelmise, samuti riigihanke teel sõlmitud raamlepingu mahud ning arvestas sisse ka teatud mahtude suurenemise. Selle alusel tehtud prognoos osutus aga liiga tagasihoidlikuks. Vaidlusaluse raamlepingu puhul oli lepingu täitmise alguses igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul, aja möödudes aga hakkas see tõusma nii kasvanud hindade kui reiside arvude suurenemise tõttu. Raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Seda aga ei olnud raamlepingu sõlmimisel ette näha, vastav suurenemine ei olnud perioodide lõikes tavapärane ega oodatav (millega oli ka raamlepingu kogumahu prognoosimisel arvestatud) vaid oluliselt suurem. Lepingu sõlmimise järgselt 2017. a maist kuni aasta lõpuni oli teenuse maht ca 87 000 eurot kuus, mis oli kooskõlas enne riigihanke korraldamist eeldatud mahuga. Hüppeline tõus toimus 2018. aasta 4. kvartalis, kus keskmine hangitavate teenuste maht kuus oli ca 121 000 eurot ning 2019. 1. kvartali lõpuks oli see suurenenud ca 128 000 euroni kuus. See teeb tõusuks peaaegu 50% algselt prognoositust, mis ei ole tavapäraselt ette nähtav. Tegemist ei olnud hoolsale hankijale ettenähtava asjaoluga, mida saanuks piisava täpsusega prognoosida. Uue riigihanke ettevalmistus algas tavapärasest varem, kuid tulenevalt hanke rahalise väärtuse suurusest (ülikooli suurima rahalise mahuga riigihange kui ehitused välja arvata) võttis selle ettevalmistamine aega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik uue raamlepingu sõlmimine ilma kehtivat raamlepingut muutmata. Teenuse osutamise katkemine vahepealsel ajal ei oleks olnud mõeldav, samuti oleks õiguslikult väga probleemne olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine vahepealse variandina. Tallinna Ülikooli hinnangul oli raamlepingu muutmine põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimustega.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja partneri eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi vana RHS) sätestatud nõuetest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei kohaldata enne 01.09.2017 sõlmitud hankelepingute muutmisel vana RHS-i § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel kohaldatakse RHS §-i 123. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vana RHS § 10 lg 1 p-i 3 ja RHS § 5 lg 2 p-i 3 kohaselt on nii toetuse saaja kui ka toetuse saaja partner hankijad. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 2- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 1, 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muutmine on lubatud, kui muudatus vastab ühekorraga kõikidele järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset; (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg- 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära; (iii) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või 15% ehitustööde hankelepingu või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Toetuse saaja partner on RHRi andmetele teinud hanke raames oste kokku summas 2 968 140 eurot. Raamlepingu muudatuse väärtus on 968 140 eurot mis on 48% raamlepingu maksimaalsest maksumusest. Seega ületab muudatuse väärtus kokku 10% asjade või teenuste raamlepingu maksimaalset maksumusest, mistõttu on hankija lisateenuste tellimisel rikkunud RHS § 123 lg 1 p 1. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale raamlepingu kehtivuse tingimustest. Toetuse saaja partner on raamlepingu mahu ja tähtaja ületamist põhjendanud asjaoluga, et uue riigihanke korraldamise ettevalmistamine võttis aega, mida aga rakendusüksuse hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. Toetuse saaja partneri kinnitusel algas uue riigihanke ettevalmistus tavapärasest varem ning võttes arvesse toetuse saaja partneri kui hankija pikaajalist kogemust ja praktikat hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas asjaolu, et raamlepingust tulenevad mahud täitusid 2019. a jaanuaris, ning toetuse saaja partneri selgitusi, et üksnes raamlepingu täitmise alguses oli igakuine maht enam- vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul (aluseks võetud eelmise hanke mahud) ning teenuste mahu hüppeline tõus toimus 2018. a 4. kvartalis, oleks nimetatud andmeid aluseks võttes saanud tõenäoliseks pidada raamlepingu eeldatava maksumuse peatset täitumist summas 2 000 000 EUR (km-ta) ning sellega seoses ka toetuse saaja partneri teadlikkust raamlepingu peatsest lõppemisest, uue hanke korraldamise ja/või kehtiva raamlepingu muutmise vajalikkusest uut riigihanget korraldamata kooskõlas RHS §-ga 123. Seega ei ole toetuse saaja partneri põhjendus, et ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajadus prognoosimatult suurenes, selline ettenägematu asjaolu, mida hoolas hankija ei oleks saanud või pidanud saama ette näha ning vastavaid tegevusi planeerida. Toetuse saaja partner on väljendanud, et raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Rakendusüksuse hinnangul ei saa objektiivse mõistlikkuse seisukohalt eeldada piletite hinnastabiilsust. Ka turuhinna tõus on asjaoluks, millega peab toetuse saaja partner reisiteenuse hanget korraldades arvestama ning see ei saa olla raamlepingu muutmist õigustavaks asjaoluks. Toetuse saaja partner on uue reisiteenuste hanke avaldanud 07.06.2019 (hange nr 210017), raamleping sõlmitud 21.08.2019. Kuna raamlepingu eeldatav maksumus täitus jaanuaris 2019 ning lepingu lisa nr 2 sõlmiti alles 23.04.2019 (jõustus 01.06.2019), ei saa sellist viiteaega (ca 4 kuud), mil jõuti raamlepingu muudatuse sõlmimiseni, pidada hoolsale hankijale omaseks käitumiseks. Seda eriti olukorras, kus tuli lähtuda raamlepingus sätestatud lepingu muutmise (p-d 12.3. ja 12.4.9 ) ja lõppemise klauslitest (p-d 12.1 ja 12.2.). Isegi olukorras, kus raamlepingu maht ei oleks täitunud jaanuaris 2019 ning raamleping oleks kehtinud vastavalt lepingus toodud perioodile, s.o. 15.05.2017 kuni 31.05.2019, ei saa hoolsale hankijale omaseks pidada, et uue reisiteenuste raamlepingu sõlmimiseni jõutakse alles 21.08.2019. Raamlepingus esialgselt sätestatud kehtivusaega silmas pidades ei olnud uue reisiteenuste hanke korraldamise vajalikkus toetuse saaja partnerile ettenägematu asjaolu. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste osas. Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja partneri selgitustele on rakendusüksuse hinnangul muudetud raamlepingu tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS-i mõistes. Raamlepingu punktiga 12.1 on konkreetselt sätestatud raamlepingu kehtivuse tingimused. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud raamleping kaotama kehtivuse, kas 01.06.2019 või kuni raamlepingu summa 2 000 000 euro täitumisel. Ületatud on nii raamlepingu ajaraami 81 päeva kui ka raamlepingu rahalist mahtu 48% ulatuses. Seega, muudatused erinevad algsest riigihankelepingu tingimustest oluliselt. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu raamlepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega raamlepingu tingimusi oluliselt muudab. Eelnevat arvestades on toetuse saaja partner võimaldanud edukale pakkujale raamlepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud raamlepingut ning rikkunud sellega isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Siinkohal avaldub soodsus ka eduka pakkuja eelisseisundis osutada toetuse saaja partnerile konkurentsivabalt teenust pikema aja ja summa ulatuses. Toetuse saaja partner on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja partner võimaldas raamlepingut täita lepingus ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja partner ei ole järginud RHS § 3 ja § 123 lg-t 1, mistõttu on toetuse saaja partner rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 18 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25- protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja partner välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 183651 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 1 „Koolituste korraldamine ja nendel osalemine ning teadlasmobiilsus ja lähetused“ summas 5 318,60 eurot (käibemaksuta) ja tegevuses nr 6 „Teadustegevuse tulemuste levitamine, publitseerimine ning populariseerimine, sh ürituste korraldamine (vähemalt 2% toetusest)“ summas 1 013,11 eurot (käibemaksuta), kokku summas 6 331,71 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 183651 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 1 582,93 (6331,71*25%), millest toetus moodustab 1 503,82 eurot ja omafinantseering 79,11 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 01.03.2016 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 26.35-2/1159-7 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Rakendusüksuse poolt on seoses hanke nr 183651 varasema rikkumisega tehtud projekti eelarve vähendamine 5% (316,59 euro) ulatuses. Toetuse saaja toetust ei vähendatud, sest mitteabikõlblikuks loetav toetuse summa jäi alla 1000 euro ja rikkumise tuvastamise hetkel olid kõik rikkumisega seotud kulud toetuse saajale välja makstud ja kõne all oleva hanke kulusid projekti rohkem ei esitatud ja rikkumisega seotud toetuse summa ei ületanud projektile eraldatud toetusest rohkem kui 2%. Seega, käesoleva otsusega toimub projekti eelarve vähendamine summas 1 266,34 eurot (1 582,93- 316,59). 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 21.07.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 04.08.2023. Toetuse saaja partneri soovil rakendusüksus pikendas vastulause esitamise tähtaega kuni 15.09.2023. Toetuse saaja partner teavitas 18.09.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja partner viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määraga 25%. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud projektiga nr 2014-2020.5.01.18-0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Käesolev finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.4.01.15-0015 „Eesti-uuringute Tippkeskus“. Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014-2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014-2020.4.01.15-0015, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. Toetuse saaja partner märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja partner, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja partneri hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja partneri tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §- des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. Lisaks heidab toetuse saaja partner ette, et rakendusüksus ei ole hinnanud rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust ja leiab, et isegi kui raamlepingu pikendamist lugeda RHS nõudeid rikkuvaks, ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Esmalt kordab rakendusüksus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja partner riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja partner võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. Rakendusüksus lisab, et kuigi ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, on rakendusüksus antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kasutanud kaalutlusõigust. Nimelt, eeltoodud sätte kohaselt, kui korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1, tuleb lisaks hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kehtestamisel arvesse, et hetkel kehtiv ühendmääruse säte § 227 ei näe kõne all oleva rikkumise korral ette 25%- st suuremat (ega ka madalamat) finantskorrektsiooni määra ja seetõttu ei vähendata toetust 100 protsenti suurenenud summast. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Eesti-uuringute Tippkeskus“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1 582,93 eurot, millest toetus moodustab 1 503,82 eurot ja omafinantseering 79,11 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi hanke nr 183651 alusel välja makstud toetuse summa 1 503,82 eurot; 3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 1 503,82 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number. 4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 5. vähendada projekti eelarve summat vastavalt otsuse punktis 1.5 toodule; 6. muuta 01.03.2016 taotluse rahuldamise otsuse nr 26.35-2/1159-7 punkte 1 ja 2 alljärgnevalt: 6.1. „1. Projekti kogumaksumus on 4 819 437,90 eurot, millest projekti abikõlblikud kulud on 4 811 862,08 eurot“; 6.2. „2. Anda projektile toetust maksimaalselt summas 4 571 268,91 eurot toetuse maksimaalse määraga projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest ümardatult 95%. Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 25, STS-i ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kairi Puur 6632051 [email protected]  Tallinna Ülikool [email protected] Narva mnt 25 28.09.2023 nr 11.3-3/23/1186 10120, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 74000122 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse “Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele“ raames otsuse Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2014-2020.4.01.16-0033 „TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja“. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja või hankija) korraldatud riigihanke nr 183651 „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses2 sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 91 921,69 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p- d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusele nr 83 „“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2020 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutus Archimedes asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 183651 läbiviimise ajal kehtinud 26.10.2016 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi vana RHS) ning sama hanke raamlepingu muutmise ajal kehtinud 15.03.2019 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi RHS).  1. Riigihanke nr 183651 alusel sõlmitud raamlepingut on õigusvastaselt muudetud 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 183651 (hanketeade avaldati 28.02.2017; edaspidi hange nr 183651) pakkumuste esitamise tähtajaga 10.04.2017. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Estravel Group AS (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 15.05.2017 raamleping „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ nr 4.4-1/27 jõustumisega alates 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtivusega kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Raamleping sisaldas muu hulgas järgmiseid punkte: 12.1. Leping jõustub 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtib kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni; 12.2. Leping lõpeb enne Lepingu punktis 12.1 nimetatud tähtpäeva, juhul kui Tellija tellitud Teenuse eest tasumisele kuuluv summa saab võrdväärseks Lepingu punktis 12.1 sätestatud Lepingu mahuga; 12.3. Tellija nõudel ja eelneval kokkuleppel võib käsunduslepingut muuta ja pikendada. Tellija teavitab võimalikest muudatustest 1 kalendrikuu ette. Muudatuste kohta koostavad Pooled lepingu lisa; 12.4. Poolte kokkuleppel võib lepingut muuta või lepingu erakorraliselt lõpetada ennem p 12.1 nimetatud tingimuste täitumist. Pooled sõlmisid 01.06.2019 jõustunud lisa nr 2, millega RHS § 123 lg 1 p-le 4 tuginedes pikendati raamlepingut kuni sama hankeeseme suhtes uue raamlepingu jõustumiseni. Raamlepingu lisa kohaselt osutus hankija jaoks ettenägematuks asjaolu, et lepingu täitmise ajal suurenes prognoosimatult vajadus lepinguga kaetud teenuste tellimiseks. Eelneval perioodil oli teenuste maht olnud stabiilne ning kooskõlas eeldatava maksumuse aluseks olnud prognoosidega. Lisa 2 punkt 1.2.4 sisaldas täiendavat selgitust: „Hankija alustas uue raamlepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistusega 2019. aasta alguses, et jõuda uue raamlepinguni enne kehtiva raamlepingu tähtaja saabumist. Ilmnenud asjaolude valguses kiirendas hankija uue riigihanke ettevalmistavat tegevust, kuid kuna tegemist on väga suuremahulise (suurima iga-aastase väärtusega asjade või teenuste riigihange) ning Tallinna Ülikooli kõiki struktuuriüksusi hõlmava teenusega, ei olnud võimalik kvaliteetse hanke alusdokumentatsiooni koostamine ja riigihanke korraldamine enne kehtivas lepingus määratletud rahalise väärtuse piirmäära ületamist.“ Riigihangete registri andmetel lõppes raamleping 20.08.2019 ja selle tegelik maksumus oli 2 968 140 eurot. Raamlepingu tähtaega ületati 81 päeva, s.o 11,1% enam kui esialgne tähtaeg, rahalist mahtu ületati 968 140 eurot ehk 48% enam kui nägi ette raamlepingu maksimaalne maksumus. Raamlepingu muutmine ei ole rakendusüksuse hinnangul kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on 25.02.2020 märkinud, et hanke eeldatav maksumus täitus 2019. aasta jaanuaris. Toetuse saaja 13.03.2020 edastatud hinnangul ei ole raamlepingu eeldatava maksumuse ületamine RHS-i rikkumine ning sõna „eeldatav“ sisaldab endas määramatuse komponenti. Toetuse saaja väljendas oma 22.05.2020 ja 10.07.2023 selgitustes, et muudatuse kokkuleppe tingis hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude ilmnemine, täpsemalt prognoosimatu ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajaduse suurenemine. Hankija lisas: „Konkreetsel juhul tähendab prognoosimatu vajaduse suurenemine seda, et ei olnud ette nähtav asjaolu, et reisiteenuste rahaline maht, mida ülikooli erinevad üksused tellivad, suureneb sellisel määral nagu see tegelikkuses toimus. Nii raamlepingu eeldatava maksumuse kui täitmise tähtaja määramisel (mis on seotud ka eeldatava maksumusega) saab aluseks võtta ainult varasema samasisuliste teenuste mahu teatud perioodi jooksul. Ülikool võttis aluseks eelmise, samuti riigihanke teel sõlmitud raamlepingu mahud ning arvestas sisse ka teatud mahtude suurenemise. Selle alusel tehtud prognoos osutus aga liiga tagasihoidlikuks. Vaidlusaluse raamlepingu puhul oli lepingu täitmise alguses igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul, aja möödudes aga hakkas see tõusma nii kasvanud hindade kui reiside arvude suurenemise tõttu. Raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Seda aga ei olnud raamlepingu sõlmimisel ette näha, vastav suurenemine ei olnud perioodide lõikes tavapärane ega oodatav (millega oli ka raamlepingu kogumahu prognoosimisel arvestatud) vaid oluliselt suurem. Lepingu sõlmimise järgselt 2017. a maist kuni aasta lõpuni oli teenuse maht ca 87 000 eurot kuus, mis oli kooskõlas enne riigihanke korraldamist eeldatud mahuga. Hüppeline tõus toimus 2018. aasta 4. kvartalis, kus keskmine hangitavate teenuste maht kuus oli ca 121 000 eurot ning 2019. 1. kvartali lõpuks oli see suurenenud ca 128 000 euroni kuus. See teeb tõusuks peaaegu 50% algselt prognoositust, mis ei ole tavapäraselt ette nähtav. Tegemist ei olnud hoolsale hankijale ettenähtava asjaoluga, mida saanuks piisava täpsusega prognoosida. Uue riigihanke ettevalmistus algas tavapärasest varem, kuid tulenevalt hanke rahalise väärtuse suurusest (ülikooli suurima rahalise mahuga riigihange kui ehitused välja arvata) võttis selle ettevalmistamine aega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik uue raamlepingu sõlmimine ilma kehtivat raamlepingut muutmata. Teenuse osutamise katkemine vahepealsel ajal ei oleks olnud mõeldav, samuti oleks õiguslikult väga probleemne olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine vahepealse variandina. Tallinna Ülikooli hinnangul oli raamlepingu muutmine põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimustega.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi vana RHS) sätestatud nõuetest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei kohaldata enne 01.09.2017 sõlmitud hankelepingute muutmisel vana RHS-i § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel kohaldatakse RHS §-i 123. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vana RHS § 10 lg 1 p-i 3 ja RHS § 5 lg 2 p-i 3 kohaselt on toetuse saaja hankija. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 2- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 1, 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muutmine on lubatud, kui muudatus vastab ühekorraga kõikidele järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset; (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg- 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära; (iii) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või 15% ehitustööde hankelepingu või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Toetuse saaja on RHRi andmetele teinud hanke raames oste kokku summas 2 968 140 eurot. Raamlepingu muudatuse väärtus on 968 140 eurot mis on 48% raamlepingu maksimaalsest maksumusest. Seega ületab muudatuse väärtus kokku 10% asjade või teenuste raamlepingu maksimaalset maksumusest, mistõttu on hankija lisateenuste tellimisel rikkunud RHS § 123 lg 1 p 1. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale raamlepingu kehtivuse tingimustest. Toetuse saaja on raamlepingu mahu ja tähtaja ületamist põhjendanud asjaoluga, et uue riigihanke korraldamise ettevalmistamine võttis aega, mida aga rakendusüksuse hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. Toetuse saaja kinnitusel algas uue riigihanke ettevalmistus tavapärasest varem ning võttes arvesse toetuse saaja kui hankija pikaajalist kogemust ja praktikat hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas asjaolu, et raamlepingust tulenevad mahud täitusid 2019. a jaanuaris, ning toetuse saaja selgitusi, et üksnes raamlepingu täitmise alguses oli igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul (aluseks võetud eelmise hanke mahud) ning teenuste mahu hüppeline tõus toimus 2018. a 4. kvartalis, oleks nimetatud andmeid aluseks võttes saanud tõenäoliseks pidada raamlepingu eeldatava maksumuse peatset täitumist summas 2 000 000 EUR (km-ta) ning sellega seoses ka toetuse saaja teadlikkust raamlepingu peatsest lõppemisest, uue hanke korraldamise ja/või kehtiva raamlepingu muutmise vajalikkusest uut riigihanget korraldamata kooskõlas RHS §-ga 123. Seega ei ole toetuse saaja põhjendus, et ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajadus prognoosimatult suurenes, selline ettenägematu asjaolu, mida hoolas hankija ei oleks saanud või pidanud saama ette näha ning vastavaid tegevusi planeerida. Toetuse saaja on väljendanud, et raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Rakendusüksuse hinnangul ei saa objektiivse mõistlikkuse seisukohalt eeldada piletite hinnastabiilsust. Ka turuhinna tõus on asjaoluks, millega peab toetuse saaja reisiteenuse hanget korraldades arvestama ning see ei saa olla raamlepingu muutmist õigustavaks asjaoluks. Toetuse saaja on uue reisiteenuste hanke avaldanud 07.06.2019 (hange nr 210017), raamleping sõlmitud 21.08.2019. Kuna raamlepingu eeldatav maksumus täitus jaanuaris 2019 ning lepingu lisa nr 2 sõlmiti alles 23.04.2019 (jõustus 01.06.2019), ei saa sellist viiteaega (ca 4 kuud), mil jõuti raamlepingu muudatuse sõlmimiseni, pidada hoolsale hankijale omaseks käitumiseks. Seda eriti olukorras, kus tuli lähtuda raamlepingus sätestatud lepingu muutmise (p-d 12.3. ja 12.4.9 ) ja lõppemise klauslitest (p-d 12.1 ja 12.2.). Isegi olukorras, kus raamlepingu maht ei oleks täitunud jaanuaris 2019 ning raamleping oleks kehtinud vastavalt lepingus toodud perioodile, s.o. 15.05.2017 kuni 31.05.2019, ei saa hoolsale hankijale omaseks pidada, et uue reisiteenuste raamlepingu sõlmimiseni jõutakse alles 21.08.2019. Raamlepingus esialgselt sätestatud kehtivusaega silmas pidades ei olnud uue reisiteenuste hanke korraldamise vajalikkus toetuse saajale ettenägematu asjaolu. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste osas. Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja selgitustele on rakendusüksuse hinnangul muudetud raamlepingu tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS-i mõistes. Raamlepingu punktiga 12.1 on konkreetselt sätestatud raamlepingu kehtivuse tingimused. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud raamleping kaotama kehtivuse, kas 01.06.2019 või kuni raamlepingu summa 2 000 000 euro täitumisel. Ületatud on nii raamlepingu ajaraami 81 päeva kui ka raamlepingu rahalist mahtu 48% ulatuses. Seega, muudatused erinevad algsest riigihankelepingu tingimustest oluliselt. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu raamlepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega raamlepingu tingimusi oluliselt muudab. Eelnevat arvestades on toetuse saaja võimaldanud edukale pakkujale raamlepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud raamlepingut ning rikkunud sellega isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Siinkohal avaldub soodsus ka eduka pakkuja eelisseisundis osutada toetuse saajale konkurentsivabalt teenust pikema aja ja summa ulatuses. Toetuse saaja on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita lepingus ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 ja § 123 lg-t 1, mistõttu on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 18 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25- protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 183651 alusel tekkinud kulusid kajastanud kokku summas 459 446,62 eurot (käibemaksuta). Täpsem jaotus on kajastatud vastavalt kuludokumentidele projekti tegevuste lõikes otsuse lisas 1. Kogusumma sisaldab muu hulgas hankega nr 183651 seotud kuludelt arvestatud ettevõtte tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mida toetuse saajal on õigus hüvitatud saada. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 183651 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 114 861,65 eurot (459 446,62*25%), millest toetus moodustab 109 118,54 eurot ja omafinantseering 5 743,11 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 09.12.2016 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 26.36-2/1251-9 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Varasemalt on esitatud maksetaotlusega nr 54963 (kuludokumendid nr 4548, 4551 ja 4613) hanke nr 183651 kulusid summas 1 099,10 eurot, millest 5% ehk 54,95 eurot (toetus 52,20 eurot) loeti mitteabikõlblikuks SA Archimedese 06.08.2019. aastal finantskorrektsiooni otsusega nr 26.36- 2/1251-103, kuna toetuse saaja ei olnud raamlepingu alusel tehtud ostu sooritamisel järginud RHS § 3. Arvestades, et antud kulu osas on juba kohaldatud finantskorrektsiooni ja selle ulatuses ka eelarvet vähendatud, asjaolu, et käesoleva rikkumise finantskorrektsiooni määraks on 25% ning ühendmääruse § 21 lg-t 3, mille kohaselt ühes hankes tuvastatud erinevaid rikkumisi ei summeerita vaid rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra, siis rakendusüksus antud hanke kuludele summas 1 099,10 eurot kohaldab finantskorrektsiooni käesoleva otsusega 20%. Lisaks on rakendusüksuse poolt seoses hanke nr 183651 varasema rikkumisega tehtud 09.07.2020 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.7-3/0745 projekti abikõlblike kulude ja eelarve vähendamine summast 457 700,28 eurot 5% (22 885,01 euro) ulatuses, millest välistoetus on 19 452,30 eurot, riiklik toetus 2 288,51 eurot ja omafinantseering 1 144,20 eurot. Seega, käesoleva otsusega loeb rakendusüksus esitatud kuludokumentides kajastatud hankelepingu alusel esitatud kulude summast 1 099,10 eurot mitteabikõlblikuks 20% ehk 219,82 eurot, summast 457 700,28 eurot mitteabikõlblikuks 20% ehk 91 540,06 eurot ja summast 647,23 eurot 25% ehk 161,81 eurot. Kokku mitteabikõlblik summa 91 921,69 eurot, millest toetus on 87 325,53 eurot ja omafinantseering 4 596,16 eurot ning lisaks vähendab rakendusüksus mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.09.2023. Toetuse saaja soovil rakendusüksus pikendas vastulause esitamise tähtaega kuni 15.09.2023. Toetuse saaja teavitas 18.09.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määraga 25%. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud projektiga nr 2014- 2020.5.01.18-0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Käesolev finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.4.01.16-0033 „TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja“. Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014-2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014-2020.4.01.16-0033, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. Toetuse saaja märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2– 11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §-des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. Lisaks heidab toetuse saaja ette, et rakendusüksus ei ole hinnanud rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust ja leiab, et isegi kui raamlepingu pikendamist lugeda RHS nõudeid rikkuvaks, ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Esmalt kordab rakendusüksus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. Rakendusüksus lisab, et kuigi ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, on rakendusüksus antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kasutanud kaalutlusõigust. Nimelt, eeltoodud sätte kohaselt, kui korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1, tuleb lisaks hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kehtestamisel arvesse, et hetkel kehtiv ühendmääruse säte § 227 ei näe kõne all oleva rikkumise korral ette 25%- st suuremat (ega ka madalamat) finantskorrektsiooni määra ja seetõttu ei vähendata toetust 100 protsenti suurenenud summast. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 91 921,69 eurot, millest toetus moodustab 87 325,53 eurot ja omafinantseering 4 596,16 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi hanke nr 183651 alusel välja makstud toetuse summa 87 325,53 eurot; 3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 87 325,53 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number. 4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 5. vähendada projekti eelarve summat vastavalt otsuse punktis 1.5 toodule; 6. muuta 09.12.2016 taotluse rahuldamise otsuse nr 26.36-2/1251-9 punkti 1 alljärgnevalt: 6.1. „1. Projekti „TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja“ (edaspidi projekt) kogumaksumus on 6 899 438,30 (kuus miljonit kaheksasada üheksakümmend üheksa tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend senti) eurot, millest projekti abikõlblikud kulud on summas 6 315 849,79 (kuus miljonit kolmsada viisteist tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa eurot ja seitsekümmend üheksa senti) eurot. Maksimaalne toetus projektile on 6 000 056,46 (kuus miljonit viiskümmend kuus eurot ja nelikümmend kuus senti) eurot, maksimaalselt 95% abikõlblike kulude kogumaksumusest. Otsuse peale on õigus esitada STS-i ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kairi Puur 6632051 [email protected]  Sihtasutus Eesti Teadusagentuur [email protected] Soola tn 8 27.09.2023 nr 11.3-6/23/1174 51004, Tartu maakond, Tartu linn Registrikood: 90000759 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ raames otsuse Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur (edaspidi toetuse saaja) projekti „Mobilitas Pluss“ (projekt nr 2014-2020.4.01.16-0024; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja partneri Tallinna Ülikooli (edaspidi partner või hankija) korraldatud riigihanke nr 183651 „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ kontrollimise käigus, et partner ei ole järginud riigihangete seaduses2 sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1 694,55 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p- d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18 ning haridus- ja teadusministri 30.12.2015 käskkirja nr 1.1-2/15/481 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““ elluviimiseks“ lisa 1 (edaspidi Mobilitas Pluss käskkiri) p 17, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusele nr 83 „“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2020 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutus Archimedes asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 183651 läbiviimise ajal kehtinud 26.10.2016 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi vana RHS) ning sama hanke raamlepingu muutmise ajal kehtinud 15.03.2019 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi RHS).  1. Riigihanke nr 183651 alusel sõlmitud raamlepingut on õigusvastaselt muudetud 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja partner viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 183651 (hanketeade avaldati 28.02.2017; edaspidi hange nr 183651) pakkumuste esitamise tähtajaga 10.04.2017. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Estravel Group AS (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 15.05.2017 raamleping „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ nr 4.4-1/27 jõustumisega alates 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtivusega kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Raamleping sisaldas muu hulgas järgmiseid punkte: 12.1. Leping jõustub 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtib kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni; 12.2. Leping lõpeb enne Lepingu punktis 12.1 nimetatud tähtpäeva, juhul kui Tellija tellitud Teenuse eest tasumisele kuuluv summa saab võrdväärseks Lepingu punktis 12.1 sätestatud Lepingu mahuga; 12.3. Tellija nõudel ja eelneval kokkuleppel võib käsunduslepingut muuta ja pikendada. Tellija teavitab võimalikest muudatustest 1 kalendrikuu ette. Muudatuste kohta koostavad Pooled lepingu lisa; 12.4. Poolte kokkuleppel võib lepingut muuta või lepingu erakorraliselt lõpetada ennem p 12.1 nimetatud tingimuste täitumist. Pooled sõlmisid 01.06.2019 jõustunud lisa nr 2, millega RHS § 123 lg 1 p-le 4 tuginedes pikendati raamlepingut kuni sama hankeeseme suhtes uue raamlepingu jõustumiseni. Raamlepingu lisa kohaselt osutus hankija jaoks ettenägematuks asjaolu, et lepingu täitmise ajal suurenes prognoosimatult vajadus lepinguga kaetud teenuste tellimiseks. Eelneval perioodil oli teenuste maht olnud stabiilne ning kooskõlas eeldatava maksumuse aluseks olnud prognoosidega. Lisa 2 punkt 1.2.4 sisaldas täiendavat selgitust: „Hankija alustas uue raamlepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistusega 2019. aasta alguses, et jõuda uue raamlepinguni enne kehtiva raamlepingu tähtaja saabumist. Ilmnenud asjaolude valguses kiirendas hankija uue riigihanke ettevalmistavat tegevust, kuid kuna tegemist on väga suuremahulise (suurima iga-aastase väärtusega asjade või teenuste riigihange) ning Tallinna Ülikooli kõiki struktuuriüksusi hõlmava teenusega, ei olnud võimalik kvaliteetse hanke alusdokumentatsiooni koostamine ja riigihanke korraldamine enne kehtivas lepingus määratletud rahalise väärtuse piirmäära ületamist.“ Riigihangete registri andmetel lõppes raamleping 20.08.2019 ja selle tegelik maksumus oli 2 968 140 eurot. Raamlepingu tähtaega ületati 81 päeva, s.o 11,1% enam kui esialgne tähtaeg, rahalist mahtu ületati 968 140 eurot ehk 48% enam kui nägi ette raamlepingu maksimaalne maksumus. Raamlepingu muutmine ei ole rakendusüksuse hinnangul kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. 1.2. Toetuse saaja partneri selgitused Toetuse saaja partner on 25.02.2020 märkinud, et hanke eeldatav maksumus täitus 2019. aasta jaanuaris. Toetuse saaja partneri 13.03.2020 edastatud hinnangul ei ole raamlepingu eeldatava maksumuse ületamine RHS-i rikkumine ning sõna „eeldatav“ sisaldab endas määramatuse komponenti. Toetuse saaja partner väljendas oma 22.05.2020 ja 10.07.2023 selgitustes, et muudatuse kokkuleppe tingis hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude ilmnemine, täpsemalt prognoosimatu ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajaduse suurenemine. Hankija lisas: „Konkreetsel juhul tähendab prognoosimatu vajaduse suurenemine seda, et ei olnud ette nähtav asjaolu, et reisiteenuste rahaline maht, mida ülikooli erinevad üksused tellivad, suureneb sellisel määral nagu see tegelikkuses toimus. Nii raamlepingu eeldatava maksumuse kui täitmise tähtaja määramisel (mis on seotud ka eeldatava maksumusega) saab aluseks võtta ainult varasema samasisuliste teenuste mahu teatud perioodi jooksul. Ülikool võttis aluseks eelmise, samuti riigihanke teel sõlmitud raamlepingu mahud ning arvestas sisse ka teatud mahtude suurenemise. Selle alusel tehtud prognoos osutus aga liiga tagasihoidlikuks. Vaidlusaluse raamlepingu puhul oli lepingu täitmise alguses igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul, aja möödudes aga hakkas see tõusma nii kasvanud hindade kui reiside arvude suurenemise tõttu. Raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Seda aga ei olnud raamlepingu sõlmimisel ette näha, vastav suurenemine ei olnud perioodide lõikes tavapärane ega oodatav (millega oli ka raamlepingu kogumahu prognoosimisel arvestatud) vaid oluliselt suurem. Lepingu sõlmimise järgselt 2017. a maist kuni aasta lõpuni oli teenuse maht ca 87 000 eurot kuus, mis oli kooskõlas enne riigihanke korraldamist eeldatud mahuga. Hüppeline tõus toimus 2018. aasta 4. kvartalis, kus keskmine hangitavate teenuste maht kuus oli ca 121 000 eurot ning 2019. 1. kvartali lõpuks oli see suurenenud ca 128 000 euroni kuus. See teeb tõusuks peaaegu 50% algselt prognoositust, mis ei ole tavapäraselt ette nähtav. Tegemist ei olnud hoolsale hankijale ettenähtava asjaoluga, mida saanuks piisava täpsusega prognoosida. Uue riigihanke ettevalmistus algas tavapärasest varem, kuid tulenevalt hanke rahalise väärtuse suurusest (ülikooli suurima rahalise mahuga riigihange kui ehitused välja arvata) võttis selle ettevalmistamine aega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik uue raamlepingu sõlmimine ilma kehtivat raamlepingut muutmata. Teenuse osutamise katkemine vahepealsel ajal ei oleks olnud mõeldav, samuti oleks õiguslikult väga probleemne olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine vahepealse variandina. Tallinna Ülikooli hinnangul oli raamlepingu muutmine põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimustega.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja partneri eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi vana RHS) sätestatud nõuetest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei kohaldata enne 01.09.2017 sõlmitud hankelepingute muutmisel vana RHS-i § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel kohaldatakse RHS §-i 123. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vana RHS § 10 lg 1 p-i 3 ja RHS § 5 lg 2 p-i 3 kohaselt on nii toetuse saaja kui ka toetuse saaja partner hankijad. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 2- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 1, 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muutmine on lubatud, kui muudatus vastab ühekorraga kõikidele järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset; (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg- 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära; (iii) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või 15% ehitustööde hankelepingu või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Toetuse saaja partner on RHRi andmetele teinud hanke raames oste kokku summas 2 968 140 eurot. Raamlepingu muudatuse väärtus on 968 140 eurot mis on 48% raamlepingu maksimaalsest maksumusest. Seega ületab muudatuse väärtus kokku 10% asjade või teenuste raamlepingu maksimaalset maksumusest, mistõttu on hankija lisateenuste tellimisel rikkunud RHS § 123 lg 1 p 1. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale raamlepingu kehtivuse tingimustest. Toetuse saaja partner on raamlepingu mahu ja tähtaja ületamist põhjendanud asjaoluga, et uue riigihanke korraldamise ettevalmistamine võttis aega, mida aga rakendusüksuse hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. Toetuse saaja partneri kinnitusel algas uue riigihanke ettevalmistus tavapärasest varem ning võttes arvesse toetuse saaja partneri kui hankija pikaajalist kogemust ja praktikat hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas asjaolu, et raamlepingust tulenevad mahud täitusid 2019. a jaanuaris, ning toetuse saaja partneri selgitusi, et üksnes raamlepingu täitmise alguses oli igakuine maht enam- vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul (aluseks võetud eelmise hanke mahud) ning teenuste mahu hüppeline tõus toimus 2018. a 4. kvartalis, oleks nimetatud andmeid aluseks võttes saanud tõenäoliseks pidada raamlepingu eeldatava maksumuse peatset täitumist summas 2 000 000 EUR (km-ta) ning sellega seoses ka toetuse saaja partneri teadlikkust raamlepingu peatsest lõppemisest, uue hanke korraldamise ja/või kehtiva raamlepingu muutmise vajalikkusest uut riigihanget korraldamata kooskõlas RHS §-ga 123. Seega ei ole toetuse saaja partneri põhjendus, et ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajadus prognoosimatult suurenes, selline ettenägematu asjaolu, mida hoolas hankija ei oleks saanud või pidanud saama ette näha ning vastavaid tegevusi planeerida. Toetuse saaja partner on väljendanud, et raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Rakendusüksuse hinnangul ei saa objektiivse mõistlikkuse seisukohalt eeldada piletite hinnastabiilsust. Ka turuhinna tõus on asjaoluks, millega peab toetuse saaja partner reisiteenuse hanget korraldades arvestama ning see ei saa olla raamlepingu muutmist õigustavaks asjaoluks. Toetuse saaja partner on uue reisiteenuste hanke avaldanud 07.06.2019 (hange nr 210017), raamleping sõlmitud 21.08.2019. Kuna raamlepingu eeldatav maksumus täitus jaanuaris 2019 ning lepingu lisa nr 2 sõlmiti alles 23.04.2019 (jõustus 01.06.2019), ei saa sellist viiteaega (ca 4 kuud), mil jõuti raamlepingu muudatuse sõlmimiseni, pidada hoolsale hankijale omaseks käitumiseks. Seda eriti olukorras, kus tuli lähtuda raamlepingus sätestatud lepingu muutmise (p-d 12.3. ja 12.4.9 ) ja lõppemise klauslitest (p-d 12.1 ja 12.2.). Isegi olukorras, kus raamlepingu maht ei oleks täitunud jaanuaris 2019 ning raamleping oleks kehtinud vastavalt lepingus toodud perioodile, s.o. 15.05.2017 kuni 31.05.2019, ei saa hoolsale hankijale omaseks pidada, et uue reisiteenuste raamlepingu sõlmimiseni jõutakse alles 21.08.2019. Raamlepingus esialgselt sätestatud kehtivusaega silmas pidades ei olnud uue reisiteenuste hanke korraldamise vajalikkus toetuse saaja partnerile ettenägematu asjaolu. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste osas. Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja partneri selgitustele on rakendusüksuse hinnangul muudetud raamlepingu tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS-i mõistes. Raamlepingu punktiga 12.1 on konkreetselt sätestatud raamlepingu kehtivuse tingimused. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud raamleping kaotama kehtivuse, kas 01.06.2019 või kuni raamlepingu summa 2 000 000 euro täitumisel. Ületatud on nii raamlepingu ajaraami 81 päeva kui ka raamlepingu rahalist mahtu 48% ulatuses. Seega, muudatused erinevad algsest riigihankelepingu tingimustest oluliselt. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu raamlepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega raamlepingu tingimusi oluliselt muudab. Eelnevat arvestades on toetuse saaja partner võimaldanud edukale pakkujale raamlepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud raamlepingut ning rikkunud sellega isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Siinkohal avaldub soodsus ka eduka pakkuja eelisseisundis osutada toetuse saaja partnerile konkurentsivabalt teenust pikema aja ja summa ulatuses. Toetuse saaja partner on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja partner võimaldas raamlepingut täita lepingus ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja partner ei ole järginud RHS § 3 ja § 123 lg-t 1, mistõttu on toetuse saaja partner rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 18 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25- protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja partner välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 183651 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 24 „Muud kulud“ summas 6 778,19 eurot (käibemaksuta) KD-des nr 3044, 3121, 3262, 3646, 3647, 4833, 4835, 4837, 5287, 5288, 5454, 5455, 5457, 5777-5778, 5782-5783, 6252, 6254, 6984-6985, 6990-6991, 7254, 8027-8028, 8030, 8088 ja 8813. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 183651 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 1 694,55 eurot (6 778,19*25%), millest toetus moodustab 1 406,49 eurot ja omafinantseering 288,06 eurot. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt Mobilitas Pluss käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Rakendusüksuse poolt on seoses hanke nr 183651 varasema rikkumisega tehtud projekti eelarve vähendamine 5% (338,91 euro) ulatuses. Toetuse saaja toetust ei vähendatud, sest mitteabikõlblikuks loetav toetuse summa jäi alla 1000 euro ja rikkumise tuvastamise hetkel olid kõik rikkumisega seotud kulud toetuse saajale välja makstud ja kõne all oleva hanke kulusid projekti rohkem ei esitatud ja rikkumisega seotud toetuse summa ei ületanud projektile eraldatud toetusest rohkem kui 2%. Seega, käesoleva otsusega toimub projekti eelarve vähendamine summas 1 355,64 eurot (1 694,55-338,91). 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.09.2023. Toetuse saaja partneri soovil rakendusüksus pikendas vastulause esitamise tähtaega kuni 15.09.2023. Toetuse saaja partner teavitas 18.09.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja partner viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määraga 25%. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud projektiga nr 2014-2020.5.01.18-0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Käesolev finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.4.01.16-0024 „Mobilitas Pluss“. Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014-2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014-2020.4.01.16-0024, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. Toetuse saaja partner märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja partner, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja partneri hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja partneri tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §- des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. Lisaks heidab toetuse saaja partner ette, et rakendusüksus ei ole hinnanud rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust ja leiab, et isegi kui raamlepingu pikendamist lugeda RHS nõudeid rikkuvaks, ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Esmalt kordab rakendusüksus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja partner riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja partner võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. Rakendusüksus lisab, et kuigi ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, on rakendusüksus antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kasutanud kaalutlusõigust. Nimelt, eeltoodud sätte kohaselt, kui korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1, tuleb lisaks hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kehtestamisel arvesse, et hetkel kehtiv ühendmääruse säte § 227 ei näe kõne all oleva rikkumise korral ette 25%- st suuremat (ega ka madalamat) finantskorrektsiooni määra ja seetõttu ei vähendata toetust 100 protsenti suurenenud summast. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Mobilitas Pluss“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1 694,55 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 1 406,49 eurot ja riiklik toetus 288,06 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi hanke nr 183651 alusel välja makstud toetuse summa 1 406,49 eurot; 3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 1 406,49 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number. 4. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarve summat vastavalt otsuse punktis 1.5 toodule. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8). Otsuse peale on õigus esitada STS-i ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kairi Puur 6632051 [email protected]  Tallinna Ülikool [email protected] Narva mnt 25 27.09.2023 nr 11.4-3/23/1173 10120, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 74000122 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuse “Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus“ raames otsuse Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2014-2020.1.02.18-0640 „Kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja või hankija) korraldatud riigihanke nr 183651 „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses2 sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 2 018,05 eurot (käibemaksuta). Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p- d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1. Riigihanke nr 183651 alusel sõlmitud raamlepingut on õigusvastaselt muudetud 1.1. Rikkumise asjaolud 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusele nr 83 „“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2020 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutus Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 183651 läbiviimise ajal kehtinud 26.10.2016 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi vana RHS) ning sama hanke raamlepingu muutmise ajal kehtinud 15.03.2019 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi RHS). Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 183651 (hanketeade avaldati 28.02.2017; edaspidi hange nr 183651) pakkumuste esitamise tähtajaga 10.04.2017. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Estravel Group AS (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 15.05.2017 raamleping „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ nr 4.4-1/27 jõustumisega alates 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtivusega kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Raamleping sisaldas muu hulgas järgmiseid punkte: 12.1. Leping jõustub 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtib kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni; 12.2. Leping lõpeb enne Lepingu punktis 12.1 nimetatud tähtpäeva, juhul kui Tellija tellitud Teenuse eest tasumisele kuuluv summa saab võrdväärseks Lepingu punktis 12.1 sätestatud Lepingu mahuga; 12.3. Tellija nõudel ja eelneval kokkuleppel võib käsunduslepingut muuta ja pikendada. Tellija teavitab võimalikest muudatustest 1 kalendrikuu ette. Muudatuste kohta koostavad Pooled lepingu lisa; 12.4. Poolte kokkuleppel võib lepingut muuta või lepingu erakorraliselt lõpetada ennem p 12.1 nimetatud tingimuste täitumist. Pooled sõlmisid 01.06.2019 jõustunud lisa nr 2, millega RHS § 123 lg 1 p-le 4 tuginedes pikendati raamlepingut kuni sama hankeeseme suhtes uue raamlepingu jõustumiseni. Raamlepingu lisa kohaselt osutus hankija jaoks ettenägematuks asjaolu, et lepingu täitmise ajal suurenes prognoosimatult vajadus lepinguga kaetud teenuste tellimiseks. Eelneval perioodil oli teenuste maht olnud stabiilne ning kooskõlas eeldatava maksumuse aluseks olnud prognoosidega. Lisa 2 punkt 1.2.4 sisaldas täiendavat selgitust: „Hankija alustas uue raamlepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistusega 2019. aasta alguses, et jõuda uue raamlepinguni enne kehtiva raamlepingu tähtaja saabumist. Ilmnenud asjaolude valguses kiirendas hankija uue riigihanke ettevalmistavat tegevust, kuid kuna tegemist on väga suuremahulise (suurima iga-aastase väärtusega asjade või teenuste riigihange) ning Tallinna Ülikooli kõiki struktuuriüksusi hõlmava teenusega, ei olnud võimalik kvaliteetse hanke alusdokumentatsiooni koostamine ja riigihanke korraldamine enne kehtivas lepingus määratletud rahalise väärtuse piirmäära ületamist.“ Riigihangete registri andmetel lõppes raamleping 20.08.2019 ja selle tegelik maksumus oli 2 968 140 eurot. Raamlepingu tähtaega ületati 81 päeva, s.o 11,1% enam kui esialgne tähtaeg, rahalist mahtu ületati 968 140 eurot ehk 48% enam kui nägi ette raamlepingu maksimaalne maksumus. Raamlepingu muutmine ei ole rakendusüksuse hinnangul kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on 25.02.2020 märkinud, et hanke eeldatav maksumus täitus 2019. aasta jaanuaris. Toetuse saaja 13.03.2020 edastatud hinnangul ei ole raamlepingu eeldatava maksumuse ületamine RHS-i rikkumine ning sõna „eeldatav“ sisaldab endas määramatuse komponenti. Toetuse saaja väljendas oma 22.05.2020 ja 10.07.2023 selgitustes, et muudatuse kokkuleppe tingis hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude ilmnemine, täpsemalt prognoosimatu ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajaduse suurenemine. Hankija lisas: „Konkreetsel juhul tähendab prognoosimatu vajaduse suurenemine seda, et ei olnud ette nähtav asjaolu, et reisiteenuste rahaline maht, mida ülikooli erinevad üksused tellivad, suureneb sellisel määral nagu see tegelikkuses toimus. Nii raamlepingu eeldatava maksumuse kui täitmise tähtaja määramisel (mis on seotud ka eeldatava maksumusega) saab aluseks võtta ainult varasema samasisuliste teenuste mahu teatud perioodi jooksul. Ülikool võttis aluseks eelmise, samuti riigihanke teel sõlmitud raamlepingu mahud ning arvestas sisse ka teatud mahtude suurenemise. Selle alusel tehtud prognoos osutus aga liiga tagasihoidlikuks. Vaidlusaluse raamlepingu puhul oli lepingu täitmise alguses igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul, aja möödudes aga hakkas see tõusma nii kasvanud hindade kui reiside arvude suurenemise tõttu. Raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Seda aga ei olnud raamlepingu sõlmimisel ette näha, vastav suurenemine ei olnud perioodide lõikes tavapärane ega oodatav (millega oli ka raamlepingu kogumahu prognoosimisel arvestatud) vaid oluliselt suurem. Lepingu sõlmimise järgselt 2017. a maist kuni aasta lõpuni oli teenuse maht ca 87 000 eurot kuus, mis oli kooskõlas enne riigihanke korraldamist eeldatud mahuga. Hüppeline tõus toimus 2018. aasta 4. kvartalis, kus keskmine hangitavate teenuste maht kuus oli ca 121 000 eurot ning 2019. 1. kvartali lõpuks oli see suurenenud ca 128 000 euroni kuus. See teeb tõusuks peaaegu 50% algselt prognoositust, mis ei ole tavapäraselt ette nähtav. Tegemist ei olnud hoolsale hankijale ettenähtava asjaoluga, mida saanuks piisava täpsusega prognoosida. Uue riigihanke ettevalmistus algas tavapärasest varem, kuid tulenevalt hanke rahalise väärtuse suurusest (ülikooli suurima rahalise mahuga riigihange kui ehitused välja arvata) võttis selle ettevalmistamine aega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik uue raamlepingu sõlmimine ilma kehtivat raamlepingut muutmata. Teenuse osutamise katkemine vahepealsel ajal ei oleks olnud mõeldav, samuti oleks õiguslikult väga probleemne olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine vahepealse variandina. Tallinna Ülikooli hinnangul oli raamlepingu muutmine põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimustega.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi vana RHS) sätestatud nõuetest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei kohaldata enne 01.09.2017 sõlmitud hankelepingute muutmisel vana RHS-i § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel kohaldatakse RHS §-i 123. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vana RHS § 10 lg 1 p-i 3 ja RHS § 5 lg 2 p-i 3 kohaselt on toetuse saaja hankija. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 2- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 1, 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muutmine on lubatud, kui muudatus vastab ühekorraga kõikidele järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset; (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg- 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära; (iii) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või 15% ehitustööde hankelepingu või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Toetuse saaja on RHRi andmetele teinud hanke raames oste kokku summas 2 968 140 eurot. Raamlepingu muudatuse väärtus on 968 140 eurot mis on 48% raamlepingu maksimaalsest maksumusest. Seega ületab muudatuse väärtus kokku 10% asjade või teenuste raamlepingu maksimaalset maksumusest, mistõttu on hankija lisateenuste tellimisel rikkunud RHS § 123 lg 1 p 1. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale raamlepingu kehtivuse tingimustest. Toetuse saaja on raamlepingu mahu ja tähtaja ületamist põhjendanud asjaoluga, et uue riigihanke korraldamise ettevalmistamine võttis aega, mida aga rakendusüksuse hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. Toetuse saaja kinnitusel algas uue riigihanke ettevalmistus tavapärasest varem ning võttes arvesse toetuse saaja kui hankija pikaajalist kogemust ja praktikat hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas asjaolu, et raamlepingust tulenevad mahud täitusid 2019. a jaanuaris, ning toetuse saaja selgitusi, et üksnes raamlepingu täitmise alguses oli igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul (aluseks võetud eelmise hanke mahud) ning teenuste mahu hüppeline tõus toimus 2018. a 4. kvartalis, oleks nimetatud andmeid aluseks võttes saanud tõenäoliseks pidada raamlepingu eeldatava maksumuse peatset täitumist summas 2 000 000 EUR (km-ta) ning sellega seoses ka toetuse saaja teadlikkust raamlepingu peatsest lõppemisest, uue hanke korraldamise ja/või kehtiva raamlepingu muutmise vajalikkusest uut riigihanget korraldamata kooskõlas RHS §-ga 123. Seega ei ole toetuse saaja põhjendus, et ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajadus prognoosimatult suurenes, selline ettenägematu asjaolu, mida hoolas hankija ei oleks saanud või pidanud saama ette näha ning vastavaid tegevusi planeerida. Toetuse saaja on väljendanud, et raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Rakendusüksuse hinnangul ei saa objektiivse mõistlikkuse seisukohalt eeldada piletite hinnastabiilsust. Ka turuhinna tõus on asjaoluks, millega peab toetuse saaja reisiteenuse hanget korraldades arvestama ning see ei saa olla raamlepingu muutmist õigustavaks asjaoluks. Toetuse saaja on uue reisiteenuste hanke avaldanud 07.06.2019 (hange nr 210017), raamleping sõlmitud 21.08.2019. Kuna raamlepingu eeldatav maksumus täitus jaanuaris 2019 ning lepingu lisa nr 2 sõlmiti alles 23.04.2019 (jõustus 01.06.2019), ei saa sellist viiteaega (ca 4 kuud), mil jõuti raamlepingu muudatuse sõlmimiseni, pidada hoolsale hankijale omaseks käitumiseks. Seda eriti olukorras, kus tuli lähtuda raamlepingus sätestatud lepingu muutmise (p-d 12.3. ja 12.4.9 ) ja lõppemise klauslitest (p-d 12.1 ja 12.2.). Isegi olukorras, kus raamlepingu maht ei oleks täitunud jaanuaris 2019 ning raamleping oleks kehtinud vastavalt lepingus toodud perioodile, s.o. 15.05.2017 kuni 31.05.2019, ei saa hoolsale hankijale omaseks pidada, et uue reisiteenuste raamlepingu sõlmimiseni jõutakse alles 21.08.2019. Raamlepingus esialgselt sätestatud kehtivusaega silmas pidades ei olnud uue reisiteenuste hanke korraldamise vajalikkus toetuse saajale ettenägematu asjaolu. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste osas. Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja selgitustele on rakendusüksuse hinnangul muudetud raamlepingu tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS-i mõistes. Raamlepingu punktiga 12.1 on konkreetselt sätestatud raamlepingu kehtivuse tingimused. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud raamleping kaotama kehtivuse, kas 01.06.2019 või kuni raamlepingu summa 2 000 000 euro täitumisel. Ületatud on nii raamlepingu ajaraami 81 päeva kui ka raamlepingu rahalist mahtu 48% ulatuses. Seega, muudatused erinevad algsest riigihankelepingu tingimustest oluliselt. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu raamlepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega raamlepingu tingimusi oluliselt muudab. Eelnevat arvestades on toetuse saaja võimaldanud edukale pakkujale raamlepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud raamlepingut ning rikkunud sellega isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Siinkohal avaldub soodsus ka eduka pakkuja eelisseisundis osutada toetuse saajale konkurentsivabalt teenust pikema aja ja summa ulatuses. Toetuse saaja on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita lepingus ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 ja § 123 lg-t 1, mistõttu on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 18 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25- protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 183651 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 16 „Õppeprotsessi tõenduspõhine arendus: didaktikaarenduse teenuspaketid ülikooli partneritele“ summas 1 312,71 eurot (käibemaksuta) ja tegevuses nr 20 „Õppeasutuse organisatsioonikultuuri arendus“ summas 6 759,50 eurot (käibemaksuta), kokku summas 8 072,22 eurot (KD-d nr 195, 202, 247, 248, 249, 479, 480, 481 ja 482). Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 183651 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 2 018,05 (8 072,22*25%), millest toetus moodustab 1 860,72 eurot ja omafinantseering 157,33 eurot (kogusumma sisaldab muu hulgas hankega nr 183651 seotud kuludelt arvestatud ettevõtte tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mida toetuse saajal on õigus hüvitatud saada). STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 01.02.2019 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/52 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Rakendusüksuse poolt on seoses hanke nr 183651 varasema rikkumisega tehtud projekti eelarve vähendamine summast 7 333,89 eurot 5% (366,69 euro) ulatuses. Toetuse saaja toetust ei vähendatud, sest mitteabikõlblikuks loetav toetuse summa jäi alla 1000 euro ja rikkumise tuvastamise hetkel olid kõik rikkumisega seotud kulud toetuse saajale välja makstud ja kõne all oleva hanke kulusid projekti rohkem ei esitatud ja rikkumisega seotud toetuse summa ei ületanud projektile eraldatud toetusest rohkem kui 2%. Seega, käesoleva otsusega toimub projekti eelarve vähendamine summas 1 651,36 eurot (2 018,05- 366,69).  2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.09.2023. Toetuse saaja soovil rakendusüksus pikendas vastulause esitamise tähtaega kuni 15.09.2023. Toetuse saaja teavitas 18.09.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määraga 25%. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud projektiga nr 2014- 2020.5.01.18-0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Käesolev finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.1.02.18-0640 „Kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“. Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014-2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014- 2020.1.02.18-0640, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. Toetuse saaja märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2– 11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §-des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. Lisaks heidab toetuse saaja ette, et rakendusüksus ei ole hinnanud rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust ja leiab, et isegi kui raamlepingu pikendamist lugeda RHS nõudeid rikkuvaks, ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Esmalt kordab rakendusüksus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. Rakendusüksus lisab, et kuigi ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, on rakendusüksus antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kasutanud kaalutlusõigust. Nimelt, eeltoodud sätte kohaselt, kui korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1, tuleb lisaks hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kehtestamisel arvesse, et hetkel kehtiv ühendmääruse säte § 227 ei näe kõne all oleva rikkumise korral ette 25%- st suuremat (ega ka madalamat) finantskorrektsiooni määra ja seetõttu ei vähendata toetust 100 protsenti suurenenud summast. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 2 018,05 eurot, millest toetus moodustab 1 860,72 eurot ja omafinantseering 157,33 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi hanke nr 183651 alusel välja makstud toetuse summa 1 860,72 eurot; 3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 1 860,72 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number. 4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 5. vähendada projekti eelarve summat vastavalt otsuse punktis 1.5 toodule; 6. muuta 01.02.2019 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/52 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt: 6.1. „1.1. projekti abikõlblike kulude maksumus on 1 624 808,15 eurot; 6.2. „1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 95% abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1 498 139,28 eurot. Omafinantseering on vähemalt 5% abikõlblike kulude maksumusest, mida toetus ei kata, rahalises mahus vähemalt 126 668,87 eurot. Otsuse peale on õigus esitada STS-i ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kairi Puur 6632051 [email protected]  Tallinna Ülikool [email protected] Narva mnt 25 27.09.2023 nr 11.4-3/23/1177 10120, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 74000122 Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuse “Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus“ raames otsuse Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2014-2020.1.02.16-0130 „Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis“. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja Tallinna Ülikooli (edaspidi toetuse saaja või hankija) korraldatud riigihanke nr 183651 „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses2 sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 9 252,38 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p- d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusele nr 83 „“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2020 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutus Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 183651 läbiviimise ajal kehtinud 26.10.2016 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi vana RHS) ning sama hanke raamlepingu muutmise ajal kehtinud 15.03.2019 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi RHS).  1. Riigihanke nr 183651 alusel sõlmitud raamlepingut on õigusvastaselt muudetud 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 183651 (hanketeade avaldati 28.02.2017; edaspidi hange nr 183651) pakkumuste esitamise tähtajaga 10.04.2017. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Estravel Group AS (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 15.05.2017 raamleping „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ nr 4.4-1/27 jõustumisega alates 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtivusega kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Raamleping sisaldas muu hulgas järgmiseid punkte: 12.1. Leping jõustub 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtib kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni; 12.2. Leping lõpeb enne Lepingu punktis 12.1 nimetatud tähtpäeva, juhul kui Tellija tellitud Teenuse eest tasumisele kuuluv summa saab võrdväärseks Lepingu punktis 12.1 sätestatud Lepingu mahuga; 12.3. Tellija nõudel ja eelneval kokkuleppel võib käsunduslepingut muuta ja pikendada. Tellija teavitab võimalikest muudatustest 1 kalendrikuu ette. Muudatuste kohta koostavad Pooled lepingu lisa; 12.4. Poolte kokkuleppel võib lepingut muuta või lepingu erakorraliselt lõpetada ennem p 12.1 nimetatud tingimuste täitumist. Pooled sõlmisid 01.06.2019 jõustunud lisa nr 2, millega RHS § 123 lg 1 p-le 4 tuginedes pikendati raamlepingut kuni sama hankeeseme suhtes uue raamlepingu jõustumiseni. Raamlepingu lisa kohaselt osutus hankija jaoks ettenägematuks asjaolu, et lepingu täitmise ajal suurenes prognoosimatult vajadus lepinguga kaetud teenuste tellimiseks. Eelneval perioodil oli teenuste maht olnud stabiilne ning kooskõlas eeldatava maksumuse aluseks olnud prognoosidega. Lisa 2 punkt 1.2.4 sisaldas täiendavat selgitust: „Hankija alustas uue raamlepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistusega 2019. aasta alguses, et jõuda uue raamlepinguni enne kehtiva raamlepingu tähtaja saabumist. Ilmnenud asjaolude valguses kiirendas hankija uue riigihanke ettevalmistavat tegevust, kuid kuna tegemist on väga suuremahulise (suurima iga-aastase väärtusega asjade või teenuste riigihange) ning Tallinna Ülikooli kõiki struktuuriüksusi hõlmava teenusega, ei olnud võimalik kvaliteetse hanke alusdokumentatsiooni koostamine ja riigihanke korraldamine enne kehtivas lepingus määratletud rahalise väärtuse piirmäära ületamist.“ Riigihangete registri andmetel lõppes raamleping 20.08.2019 ja selle tegelik maksumus oli 2 968 140 eurot. Raamlepingu tähtaega ületati 81 päeva, s.o 11,1% enam kui esialgne tähtaeg, rahalist mahtu ületati 968 140 eurot ehk 48% enam kui nägi ette raamlepingu maksimaalne maksumus. Raamlepingu muutmine ei ole rakendusüksuse hinnangul kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on 25.02.2020 märkinud, et hanke eeldatav maksumus täitus 2019. aasta jaanuaris. Toetuse saaja 13.03.2020 edastatud hinnangul ei ole raamlepingu eeldatava maksumuse ületamine RHS-i rikkumine ning sõna „eeldatav“ sisaldab endas määramatuse komponenti. Toetuse saaja väljendas oma 22.05.2020 ja 10.07.2023 selgitustes, et muudatuse kokkuleppe tingis hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude ilmnemine, täpsemalt prognoosimatu ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajaduse suurenemine. Hankija lisas: „Konkreetsel juhul tähendab prognoosimatu vajaduse suurenemine seda, et ei olnud ette nähtav asjaolu, et reisiteenuste rahaline maht, mida ülikooli erinevad üksused tellivad, suureneb sellisel määral nagu see tegelikkuses toimus. Nii raamlepingu eeldatava maksumuse kui täitmise tähtaja määramisel (mis on seotud ka eeldatava maksumusega) saab aluseks võtta ainult varasema samasisuliste teenuste mahu teatud perioodi jooksul. Ülikool võttis aluseks eelmise, samuti riigihanke teel sõlmitud raamlepingu mahud ning arvestas sisse ka teatud mahtude suurenemise. Selle alusel tehtud prognoos osutus aga liiga tagasihoidlikuks. Vaidlusaluse raamlepingu puhul oli lepingu täitmise alguses igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul, aja möödudes aga hakkas see tõusma nii kasvanud hindade kui reiside arvude suurenemise tõttu. Raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Seda aga ei olnud raamlepingu sõlmimisel ette näha, vastav suurenemine ei olnud perioodide lõikes tavapärane ega oodatav (millega oli ka raamlepingu kogumahu prognoosimisel arvestatud) vaid oluliselt suurem. Lepingu sõlmimise järgselt 2017. a maist kuni aasta lõpuni oli teenuse maht ca 87 000 eurot kuus, mis oli kooskõlas enne riigihanke korraldamist eeldatud mahuga. Hüppeline tõus toimus 2018. aasta 4. kvartalis, kus keskmine hangitavate teenuste maht kuus oli ca 121 000 eurot ning 2019. 1. kvartali lõpuks oli see suurenenud ca 128 000 euroni kuus. See teeb tõusuks peaaegu 50% algselt prognoositust, mis ei ole tavapäraselt ette nähtav. Tegemist ei olnud hoolsale hankijale ettenähtava asjaoluga, mida saanuks piisava täpsusega prognoosida. Uue riigihanke ettevalmistus algas tavapärasest varem, kuid tulenevalt hanke rahalise väärtuse suurusest (ülikooli suurima rahalise mahuga riigihange kui ehitused välja arvata) võttis selle ettevalmistamine aega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik uue raamlepingu sõlmimine ilma kehtivat raamlepingut muutmata. Teenuse osutamise katkemine vahepealsel ajal ei oleks olnud mõeldav, samuti oleks õiguslikult väga probleemne olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine vahepealse variandina. Tallinna Ülikooli hinnangul oli raamlepingu muutmine põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimustega.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi vana RHS) sätestatud nõuetest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei kohaldata enne 01.09.2017 sõlmitud hankelepingute muutmisel vana RHS-i § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel kohaldatakse RHS §-i 123. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vana RHS § 10 lg 1 p-i 3 ja RHS § 5 lg 2 p-i 3 kohaselt on toetuse saaja hankija. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 2- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 1, 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muutmine on lubatud, kui muudatus vastab ühekorraga kõikidele järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset; (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg- 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära; (iii) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või 15% ehitustööde hankelepingu või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Toetuse saaja on RHRi andmetele teinud hanke raames oste kokku summas 2 968 140 eurot. Raamlepingu muudatuse väärtus on 968 140 eurot mis on 48% raamlepingu maksimaalsest maksumusest. Seega ületab muudatuse väärtus kokku 10% asjade või teenuste raamlepingu maksimaalset maksumusest, mistõttu on hankija lisateenuste tellimisel rikkunud RHS § 123 lg 1 p 1. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale raamlepingu kehtivuse tingimustest. Toetuse saaja on raamlepingu mahu ja tähtaja ületamist põhjendanud asjaoluga, et uue riigihanke korraldamise ettevalmistamine võttis aega, mida aga rakendusüksuse hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. Toetuse saaja kinnitusel algas uue riigihanke ettevalmistus tavapärasest varem ning võttes arvesse toetuse saaja kui hankija pikaajalist kogemust ja praktikat hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas asjaolu, et raamlepingust tulenevad mahud täitusid 2019. a jaanuaris, ning toetuse saaja selgitusi, et üksnes raamlepingu täitmise alguses oli igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul (aluseks võetud eelmise hanke mahud) ning teenuste mahu hüppeline tõus toimus 2018. a 4. kvartalis, oleks nimetatud andmeid aluseks võttes saanud tõenäoliseks pidada raamlepingu eeldatava maksumuse peatset täitumist summas 2 000 000 EUR (km-ta) ning sellega seoses ka toetuse saaja teadlikkust raamlepingu peatsest lõppemisest, uue hanke korraldamise ja/või kehtiva raamlepingu muutmise vajalikkusest uut riigihanget korraldamata kooskõlas RHS §-ga 123. Seega ei ole toetuse saaja põhjendus, et ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajadus prognoosimatult suurenes, selline ettenägematu asjaolu, mida hoolas hankija ei oleks saanud või pidanud saama ette näha ning vastavaid tegevusi planeerida. Toetuse saaja on väljendanud, et raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Rakendusüksuse hinnangul ei saa objektiivse mõistlikkuse seisukohalt eeldada piletite hinnastabiilsust. Ka turuhinna tõus on asjaoluks, millega peab toetuse saaja reisiteenuse hanget korraldades arvestama ning see ei saa olla raamlepingu muutmist õigustavaks asjaoluks. Toetuse saaja on uue reisiteenuste hanke avaldanud 07.06.2019 (hange nr 210017), raamleping sõlmitud 21.08.2019. Kuna raamlepingu eeldatav maksumus täitus jaanuaris 2019 ning lepingu lisa nr 2 sõlmiti alles 23.04.2019 (jõustus 01.06.2019), ei saa sellist viiteaega (ca 4 kuud), mil jõuti raamlepingu muudatuse sõlmimiseni, pidada hoolsale hankijale omaseks käitumiseks. Seda eriti olukorras, kus tuli lähtuda raamlepingus sätestatud lepingu muutmise (p-d 12.3. ja 12.4.9 ) ja lõppemise klauslitest (p-d 12.1 ja 12.2.). Isegi olukorras, kus raamlepingu maht ei oleks täitunud jaanuaris 2019 ning raamleping oleks kehtinud vastavalt lepingus toodud perioodile, s.o. 15.05.2017 kuni 31.05.2019, ei saa hoolsale hankijale omaseks pidada, et uue reisiteenuste raamlepingu sõlmimiseni jõutakse alles 21.08.2019. Raamlepingus esialgselt sätestatud kehtivusaega silmas pidades ei olnud uue reisiteenuste hanke korraldamise vajalikkus toetuse saajale ettenägematu asjaolu. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste osas. Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja selgitustele on rakendusüksuse hinnangul muudetud raamlepingu tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS-i mõistes. Raamlepingu punktiga 12.1 on konkreetselt sätestatud raamlepingu kehtivuse tingimused. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud raamleping kaotama kehtivuse, kas 01.06.2019 või kuni raamlepingu summa 2 000 000 euro täitumisel. Ületatud on nii raamlepingu ajaraami 81 päeva kui ka raamlepingu rahalist mahtu 48% ulatuses. Seega, muudatused erinevad algsest riigihankelepingu tingimustest oluliselt. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu raamlepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega raamlepingu tingimusi oluliselt muudab. Eelnevat arvestades on toetuse saaja võimaldanud edukale pakkujale raamlepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud raamlepingut ning rikkunud sellega isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Siinkohal avaldub soodsus ka eduka pakkuja eelisseisundis osutada toetuse saajale konkurentsivabalt teenust pikema aja ja summa ulatuses. Toetuse saaja on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita lepingus ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 ja § 123 lg-t 1, mistõttu on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 18 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25- protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 183651 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 1 „Didaktikaarendus“ summas 1 893,05 eurot (sh käibemaks 0,02 eurot), tegevuses nr 2 „Koolikultuur“ summas 9 266,33 eurot (sh käibemaks 0,12 eurot), tegevuses nr 3 „Kõrgkoolididaktika“ summas 26 568,73 eurot (sh käibemaks 0,30 eurot) ja tegevuses nr 4 „Partnerlussuhted“ summas 7 526,71 eurot (sh käibemaks 0,11 eurot), kokku summas 45 254,82 eurot (KD-d nr 432, 493-495, 607-608, 666-667, 669, 676, 805, 848, 855-857, 859-860, 864-868, 881-885, 889, 892, 904, 911-913, 928, 1001, 1026, 1062, 1127-1128, 1131, 1164-1166, 1169- 1170, 1176, 1178-1179, 1187-1190, 1306, 1336-1337, 1339, 1344, 1384 -1385, 1388, 1395, 1409- 1410, 1412-1413, 1415, 1420, 1422-1423, 1427-1429, 1435-1442, 1449, 1457, 1516-1519, 1555 – 1557, 1659-1660; kogusumma sisaldab muu hulgas hankega nr 183651 seotud kuludelt arvestatud ettevõtte tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mida toetuse saajal on õigus hüvitatud saada). Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 183651 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 11 313,71 (45 254,82*25%), millest toetus moodustab 10 747,98 eurot ja omafinantseering 565,73 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 27.05.2016 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/56 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Rakendusüksuse poolt on seoses hanke nr 183651 varasema rikkumisega tehtud projekti abikõlblike kulude ja eelarve vähendamine summast 41 226,50 eurot 5% (2061,33 eurot) ulatuses, millest välistoetus on 1 752,13 eurot, riiklik toetus on 206,14 eurot ja omafinantseering on 103,06 eurot. Seega, käesoleva otsusega loeb rakendusüksus esitatud kuludokumentides kajastatud hankelepingu alusel esitatud kulude summast 41 226,50 eurot mitteabikõlblikuks 20% ehk 8 245,30 eurot ja summast 4028,32 eurot 25% ehk 1007,08 eurot. Kokku mitteabikõlblik summa 9 252,38 eurot, millest toetus on 8 789,71 eurot ja omafinantseering 462,67 eurot ning lisaks vähendab rakendusüksus mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.09.2023. Toetuse saaja soovil rakendusüksus pikendas vastulause esitamise tähtaega kuni 15.09.2023. Toetuse saaja teavitas 18.09.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määraga 25%. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud projektiga nr 2014- 2020.5.01.18-0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Käesolev finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.1.02.16-0130 „Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis“. Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014- 2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014-2020.1.02.16-0130, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. Toetuse saaja märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2– 11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §-des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. Lisaks heidab toetuse saaja ette, et rakendusüksus ei ole hinnanud rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust ja leiab, et isegi kui raamlepingu pikendamist lugeda RHS nõudeid rikkuvaks, ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Esmalt kordab rakendusüksus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. Rakendusüksus lisab, et kuigi ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, on rakendusüksus antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kasutanud kaalutlusõigust. Nimelt, eeltoodud sätte kohaselt, kui korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1, tuleb lisaks hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kehtestamisel arvesse, et hetkel kehtiv ühendmääruse säte § 227 ei näe kõne all oleva rikkumise korral ette 25%- st suuremat (ega ka madalamat) finantskorrektsiooni määra ja seetõttu ei vähendata toetust 100 protsenti suurenenud summast.  3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Kompetentsikeskuse arendamine Tallinna Ülikoolis“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 9 252,38 eurot, millest toetus moodustab 8 789,71 eurot ja omafinantseering 462,67 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi hanke nr 183651 alusel välja makstud toetuse summa 8 789,71 eurot; 3. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 8 789,71 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number. 4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 5. vähendada projekti eelarve summat vastavalt otsuse punktis 1.5 toodule; 6. muuta 27.05.2016 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/56 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt: 6.1. „1.1. projekti abikõlblike kulude maksumus on 1 452 720,27 eurot; 6.2. „1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 95% abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1 380 084,29 eurot. Omafinantseering on vähemalt 5% abikõlblike kulude maksumusest, mida toetus ei kata, rahalises mahus vähemalt 72 635,98 eurot. Otsuse peale on õigus esitada STS-i ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kairi Puur 6632051 [email protected]  Haridus- ja Noorteamet [email protected] Lõõtsa tn 4 27.09.2023 nr 11.4-6/23/1172 11415, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 77001292 Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ raames otsuse Haridus- ja Noorteameti (edaspidi toetuse saaja, endise nimega SA Innove) projekti „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (projekt nr 2014-2020.1.05.15-0004; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja partneri Tallinna Ülikooli (edaspidi partner või hankija) korraldatud riigihanke nr 183651 „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ kontrollimise käigus, et partner ei ole järginud riigihangete seaduses2 sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 3 125,40 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 p- d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18 ning haridus- ja teadusministri 30.09.2015 käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ettevõtlus ja karjääriõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ Lisa 1 (edaspidi meetme käskkiri) p 17, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud hanke nr 183651 kulud. 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusele nr 83 „“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2020 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutus Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 183651 läbiviimise ajal kehtinud 26.10.2016 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi vana RHS) ning sama hanke raamlepingu muutmise ajal kehtinud 15.03.2019 jõustunud riigihangete seaduse redaktsiooni (edaspidi RHS).  1. Riigihanke nr 183651 alusel sõlmitud raamlepingut on õigusvastaselt muudetud 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja partner viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 183651 (hanketeade avaldati 28.02.2017; edaspidi hange nr 183651) pakkumuste esitamise tähtajaga 10.04.2017. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Estravel Group AS (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) 15.05.2017 raamleping „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ nr 4.4-1/27 jõustumisega alates 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtivusega kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Raamleping sisaldas muu hulgas järgmiseid punkte: 12.1. Leping jõustub 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtib kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni; 12.2. Leping lõpeb enne Lepingu punktis 12.1 nimetatud tähtpäeva, juhul kui Tellija tellitud Teenuse eest tasumisele kuuluv summa saab võrdväärseks Lepingu punktis 12.1 sätestatud Lepingu mahuga; 12.3. Tellija nõudel ja eelneval kokkuleppel võib käsunduslepingut muuta ja pikendada. Tellija teavitab võimalikest muudatustest 1 kalendrikuu ette. Muudatuste kohta koostavad Pooled lepingu lisa; 12.4. Poolte kokkuleppel võib lepingut muuta või lepingu erakorraliselt lõpetada ennem p 12.1 nimetatud tingimuste täitumist. Pooled sõlmisid 01.06.2019 jõustunud lisa nr 2, millega RHS § 123 lg 1 p-le 4 tuginedes pikendati raamlepingut kuni sama hankeeseme suhtes uue raamlepingu jõustumiseni. Raamlepingu lisa kohaselt osutus hankija jaoks ettenägematuks asjaolu, et lepingu täitmise ajal suurenes prognoosimatult vajadus lepinguga kaetud teenuste tellimiseks. Eelneval perioodil oli teenuste maht olnud stabiilne ning kooskõlas eeldatava maksumuse aluseks olnud prognoosidega. Lisa 2 punkt 1.2.4 sisaldas täiendavat selgitust: „Hankija alustas uue raamlepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistusega 2019. aasta alguses, et jõuda uue raamlepinguni enne kehtiva raamlepingu tähtaja saabumist. Ilmnenud asjaolude valguses kiirendas hankija uue riigihanke ettevalmistavat tegevust, kuid kuna tegemist on väga suuremahulise (suurima iga-aastase väärtusega asjade või teenuste riigihange) ning Tallinna Ülikooli kõiki struktuuriüksusi hõlmava teenusega, ei olnud võimalik kvaliteetse hanke alusdokumentatsiooni koostamine ja riigihanke korraldamine enne kehtivas lepingus määratletud rahalise väärtuse piirmäära ületamist.“ Riigihangete registri andmetel lõppes raamleping 20.08.2019 ja selle tegelik maksumus oli 2 968 140 eurot. Raamlepingu tähtaega ületati 81 päeva, s.o 11,1% enam kui esialgne tähtaeg, rahalist mahtu ületati 968 140 eurot ehk 48% enam kui nägi ette raamlepingu maksimaalne maksumus. Raamlepingu muutmine ei ole rakendusüksuse hinnangul kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. 1.2. Toetuse saaja partneri selgitused Toetuse saaja partner on 25.02.2020 märkinud, et hanke eeldatav maksumus täitus 2019. aasta jaanuaris. Toetuse saaja partneri 13.03.2020 edastatud hinnangul ei ole raamlepingu eeldatava maksumuse ületamine RHS-i rikkumine ning sõna „eeldatav“ sisaldab endas määramatuse komponenti. Toetuse saaja partner väljendas oma 22.05.2020 ja 10.07.2023 selgitustes, et muudatuse kokkuleppe tingis hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude ilmnemine, täpsemalt prognoosimatu ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajaduse suurenemine. Hankija lisas: „Konkreetsel juhul tähendab prognoosimatu vajaduse suurenemine seda, et ei olnud ette nähtav asjaolu, et reisiteenuste rahaline maht, mida ülikooli erinevad üksused tellivad, suureneb sellisel määral nagu see tegelikkuses toimus. Nii raamlepingu eeldatava maksumuse kui täitmise tähtaja määramisel (mis on seotud ka eeldatava maksumusega) saab aluseks võtta ainult varasema samasisuliste teenuste mahu teatud perioodi jooksul. Ülikool võttis aluseks eelmise, samuti riigihanke teel sõlmitud raamlepingu mahud ning arvestas sisse ka teatud mahtude suurenemise. Selle alusel tehtud prognoos osutus aga liiga tagasihoidlikuks. Vaidlusaluse raamlepingu puhul oli lepingu täitmise alguses igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul, aja möödudes aga hakkas see tõusma nii kasvanud hindade kui reiside arvude suurenemise tõttu. Raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Seda aga ei olnud raamlepingu sõlmimisel ette näha, vastav suurenemine ei olnud perioodide lõikes tavapärane ega oodatav (millega oli ka raamlepingu kogumahu prognoosimisel arvestatud) vaid oluliselt suurem. Lepingu sõlmimise järgselt 2017. a maist kuni aasta lõpuni oli teenuse maht ca 87 000 eurot kuus, mis oli kooskõlas enne riigihanke korraldamist eeldatud mahuga. Hüppeline tõus toimus 2018. aasta 4. kvartalis, kus keskmine hangitavate teenuste maht kuus oli ca 121 000 eurot ning 2019. 1. kvartali lõpuks oli see suurenenud ca 128 000 euroni kuus. See teeb tõusuks peaaegu 50% algselt prognoositust, mis ei ole tavapäraselt ette nähtav. Tegemist ei olnud hoolsale hankijale ettenähtava asjaoluga, mida saanuks piisava täpsusega prognoosida. Uue riigihanke ettevalmistus algas tavapärasest varem, kuid tulenevalt hanke rahalise väärtuse suurusest (ülikooli suurima rahalise mahuga riigihange kui ehitused välja arvata) võttis selle ettevalmistamine aega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik uue raamlepingu sõlmimine ilma kehtivat raamlepingut muutmata. Teenuse osutamise katkemine vahepealsel ajal ei oleks olnud mõeldav, samuti oleks õiguslikult väga probleemne olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine vahepealse variandina. Tallinna Ülikooli hinnangul oli raamlepingu muutmine põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimustega.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja partneri eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi vana RHS) sätestatud nõuetest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei kohaldata enne 01.09.2017 sõlmitud hankelepingute muutmisel vana RHS-i § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel kohaldatakse RHS §-i 123. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vana RHS § 10 lg 1 p-i 3 ja RHS § 5 lg 2 p-i 3 kohaselt on nii toetuse saaja kui ka toetuse saaja partner hankijad. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 2- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 1, 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muutmine on lubatud, kui muudatus vastab ühekorraga kõikidele järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset; (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg- 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära; (iii) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või 15% ehitustööde hankelepingu või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Toetuse saaja partner on RHRi andmetele teinud hanke raames oste kokku summas 2 968 140 eurot. Raamlepingu muudatuse väärtus on 968 140 eurot mis on 48% raamlepingu maksimaalsest maksumusest. Seega ületab muudatuse väärtus kokku 10% asjade või teenuste raamlepingu maksimaalset maksumusest, mistõttu on hankija lisateenuste tellimisel rikkunud RHS § 123 lg 1 p 1. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale raamlepingu kehtivuse tingimustest. Toetuse saaja partner on raamlepingu mahu ja tähtaja ületamist põhjendanud asjaoluga, et uue riigihanke korraldamise ettevalmistamine võttis aega, mida aga rakendusüksuse hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. Toetuse saaja partneri kinnitusel algas uue riigihanke ettevalmistus tavapärasest varem ning võttes arvesse toetuse saaja partneri kui hankija pikaajalist kogemust ja praktikat hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas asjaolu, et raamlepingust tulenevad mahud täitusid 2019. a jaanuaris, ning toetuse saaja partneri selgitusi, et üksnes raamlepingu täitmise alguses oli igakuine maht enam- vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul (aluseks võetud eelmise hanke mahud) ning teenuste mahu hüppeline tõus toimus 2018. a 4. kvartalis, oleks nimetatud andmeid aluseks võttes saanud tõenäoliseks pidada raamlepingu eeldatava maksumuse peatset täitumist summas 2 000 000 EUR (km-ta) ning sellega seoses ka toetuse saaja partneri teadlikkust raamlepingu peatsest lõppemisest, uue hanke korraldamise ja/või kehtiva raamlepingu muutmise vajalikkusest uut riigihanget korraldamata kooskõlas RHS §-ga 123. Seega ei ole toetuse saaja partneri põhjendus, et ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajadus prognoosimatult suurenes, selline ettenägematu asjaolu, mida hoolas hankija ei oleks saanud või pidanud saama ette näha ning vastavaid tegevusi planeerida. Toetuse saaja partner on väljendanud, et raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Rakendusüksuse hinnangul ei saa objektiivse mõistlikkuse seisukohalt eeldada piletite hinnastabiilsust. Ka turuhinna tõus on asjaoluks, millega peab toetuse saaja partner reisiteenuse hanget korraldades arvestama ning see ei saa olla raamlepingu muutmist õigustavaks asjaoluks. Toetuse saaja partner on uue reisiteenuste hanke avaldanud 07.06.2019 (hange nr 210017), raamleping sõlmitud 21.08.2019. Kuna raamlepingu eeldatav maksumus täitus jaanuaris 2019 ning lepingu lisa nr 2 sõlmiti alles 23.04.2019 (jõustus 01.06.2019), ei saa sellist viiteaega (ca 4 kuud), mil jõuti raamlepingu muudatuse sõlmimiseni, pidada hoolsale hankijale omaseks käitumiseks. Seda eriti olukorras, kus tuli lähtuda raamlepingus sätestatud lepingu muutmise (p-d 12.3. ja 12.4.9 ) ja lõppemise klauslitest (p-d 12.1 ja 12.2.). Isegi olukorras, kus raamlepingu maht ei oleks täitunud jaanuaris 2019 ning raamleping oleks kehtinud vastavalt lepingus toodud perioodile, s.o. 15.05.2017 kuni 31.05.2019, ei saa hoolsale hankijale omaseks pidada, et uue reisiteenuste raamlepingu sõlmimiseni jõutakse alles 21.08.2019. Raamlepingus esialgselt sätestatud kehtivusaega silmas pidades ei olnud uue reisiteenuste hanke korraldamise vajalikkus toetuse saaja partnerile ettenägematu asjaolu. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste osas. Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja partneri selgitustele on rakendusüksuse hinnangul muudetud raamlepingu tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS-i mõistes. Raamlepingu punktiga 12.1 on konkreetselt sätestatud raamlepingu kehtivuse tingimused. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud raamleping kaotama kehtivuse, kas 01.06.2019 või kuni raamlepingu summa 2 000 000 euro täitumisel. Ületatud on nii raamlepingu ajaraami 81 päeva kui ka raamlepingu rahalist mahtu 48% ulatuses. Seega, muudatused erinevad algsest riigihankelepingu tingimustest oluliselt. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu raamlepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega raamlepingu tingimusi oluliselt muudab. Eelnevat arvestades on toetuse saaja partner võimaldanud edukale pakkujale raamlepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud raamlepingut ning rikkunud sellega isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Siinkohal avaldub soodsus ka eduka pakkuja eelisseisundis osutada toetuse saaja partnerile konkurentsivabalt teenust pikema aja ja summa ulatuses. Toetuse saaja partner on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja partner võimaldas raamlepingut täita lepingus ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja partner ei ole järginud RHS § 3 ja § 123 lg-t 1, mistõttu on toetuse saaja partner rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 18 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25- protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja partner välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 183651 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 4 „Ettevõtlus- ja karjääriõppe metoodika arendamine ja õppevara koostamine“ summas 368,49 eurot, tegevuses nr 7 „Eelinkubatsiooni rakendamise toetamine ettevõtlus- ja karjääriõppes“ 10 989,86 eurot ja tegevuses nr 8 „Pädevuste arendamine ettevõtlus- ja karjääriõppe alal“ summas 1 143,24 eurot. Kokku summas 12 501,59 eurot (sh käibemaks 0,22 eurot) KD-des nr 3631, 3633- 3634, 3990-3991, 4633, 4807-4809, 6121-6123, 6804, 6841, 7003, 7209, 7219, 7372 ja 7437. Kogusumma sisaldab muu hulgas hankega nr 183651 seotud kuludelt arvestatud ettevõtte tulumaksu ja sotsiaalmaksu, mida toetuse saajal on õigus hüvitatud saada. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 183651 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 3 125,40 eurot (12 501,59*25%), millest toetus moodustab 3 125,40 eurot. Vastavalt STS § 46 lg-le 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lg 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Rakendusüksuse poolt on seoses hanke nr 183651 varasema rikkumisega tehtud projekti eelarve vähendamine summast 12 384,69 eurot 5% (619,23 euro) ulatuses. Toetuse saaja toetust ei vähendatud, sest mitteabikõlblikuks loetav toetuse summa jäi alla 1000 euro ja rikkumise tuvastamise hetkel olid kõik rikkumisega seotud kulud toetuse saajale välja makstud ja kõne all oleva hanke kulusid projekti rohkem ei esitatud ja rikkumisega seotud toetuse summa ei ületanud projektile eraldatud toetusest rohkem kui 2%. Seega, käesoleva otsusega toimub projekti eelarve vähendamine summas 2 506,17 eurot (3 125,40-619,23). 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 04.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.09.2023. Toetuse saaja partneri soovil rakendusüksus pikendas vastulause esitamise tähtaega kuni 15.09.2023. Toetuse saaja partner teavitas 18.09.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja partner viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määraga 25%. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud projektiga nr 2014-2020.5.01.18-0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Käesolev finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.1.05.15-0004 „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“. Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014-2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014- 2020.1.05.15-0004, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. Toetuse saaja partner märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja partner, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja partneri hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja partneri tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §- des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. Lisaks heidab toetuse saaja partner ette, et rakendusüksus ei ole hinnanud rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust ja leiab, et isegi kui raamlepingu pikendamist lugeda RHS nõudeid rikkuvaks, ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Esmalt kordab rakendusüksus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja partner riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja partner võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. Rakendusüksus lisab, et kuigi ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, on rakendusüksus antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kasutanud kaalutlusõigust. Nimelt, eeltoodud sätte kohaselt, kui korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1, tuleb lisaks hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kehtestamisel arvesse, et hetkel kehtiv ühendmääruse säte § 227 ei näe kõne all oleva rikkumise korral ette 25%- st suuremat (ega ka madalamat) finantskorrektsiooni määra ja seetõttu ei vähendata toetust 100 protsenti suurenenud summast. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti raames mitteabikõlblikuks 3 125,40 eurot, millest toetus on 3 125,40 eurot. 2. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 3 125,40 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number. 3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarve summat vastavalt otsuse punktis 1.5 toodule. Otsuse peale on õigus esitada STS-i ja HMS-i kohaselt vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kairi Puur 6632051 [email protected]  390525 top 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Haridus- ja Noorteamet delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Lõõtsa tn 4 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 11415, Harju maakond, Tallinn delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 27.09.2023 n r delta_regNumber \* MERGEFORMAT 11.4-6/23/1179 Registrikood: delta_recipientId_1 \* MERGEFORMAT 77001292 delta_docName \* MERGEFORMAT Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus ) teeb meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ raames otsuse Haridus- ja Noorteameti (edaspidi toetuse saaja , endise nimega SA Innove) projekti „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (projekt nr 2014-2020.1.05.15-0003; edaspidi projekt ) osas. Rakendusüksus tuvastas toetuse saaja partneri Tallinna Ülikooli (edaspidi partner või hankija ) korraldatud riigihanke nr 183651 „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ kontrollimise käigus, et partner ei ole järginud riigihangete seaduses sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 4 318,14 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS ) 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus ) § 22 lg 11 p 18 ning haridus- ja teadusministri 05.08.2015 käskkirja nr 316 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse ja kõrghariduse arendamine" elluviimiseks“ Lisa 1 (edaspidi meetme käskkiri ) p 19, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud hanke nr 183651 kulud. Riigihanke nr 183651 alusel sõlmitud raamlepingut on õigusvastaselt muudetud Rikkumise asjaolud Toetuse saaja partner viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 183651 (hanketeade avaldati 28.02.2017; edaspidi hange nr 183651 ) pakkumuste esitamise tähtajaga 10.04.2017. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Estravel Group AS (edaspidi edukas pakkuja või töövõtja ) 15.05.2017 raamleping „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ nr 4.4-1/27 jõustumisega alates 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtivusega kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Raamleping sisaldas muu hulgas järgmiseid punkte: 12.1. Leping jõustub 1. juunist 2017 (k.a) ning kehtib kuni 24 kuud või kuni lepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni; 12.2. Leping lõpeb enne Lepingu punktis 12.1 nimetatud tähtpäeva, juhul kui Tellija tellitud Teenuse eest tasumisele kuuluv summa saab võrdväärseks Lepingu punktis 12.1 sätestatud Lepingu mahuga; 12.3. Tellija nõudel ja eelneval kokkuleppel võib käsunduslepingut muuta ja pikendada. Tellija teavitab võimalikest muudatustest 1 kalendrikuu ette. Muudatuste kohta koostavad Pooled lepingu lisa; 12.4. Poolte kokkuleppel võib lepingut muuta või lepingu erakorraliselt lõpetada ennem p 12.1 nimetatud tingimuste täitumist. Pooled sõlmisid 01.06.2019 jõustunud lisa nr 2, millega RHS § 123 lg 1 p-le 4 tuginedes pikendati raamlepingut kuni sama hankeeseme suhtes uue raamlepingu jõustumiseni. Raamlepingu lisa kohaselt osutus hankija jaoks ettenägematuks asjaolu, et lepingu täitmise ajal suurenes prognoosimatult vajadus lepinguga kaetud teenuste tellimiseks. Eelneval perioodil oli teenuste maht olnud stabiilne ning kooskõlas eeldatava maksumuse aluseks olnud prognoosidega. Lisa 2 punkt 1.2.4 sisaldas täiendavat selgitust: „ Hankija alustas uue raamlepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistusega 2019. aasta alguses, et jõuda uue raamlepinguni enne kehtiva raamlepingu tähtaja saabumist. Ilmnenud asjaolude valguses kiirendas hankija uue riigihanke ettevalmistavat tegevust, kuid kuna tegemist on väga suuremahulise (suurima iga-aastase väärtusega asjade või teenuste riigihange) ning Tallinna Ülikooli kõiki struktuuriüksusi hõlmava teenusega, ei olnud võimalik kvaliteetse hanke alusdokumentatsiooni koostamine ja riigihanke korraldamine enne kehtivas lepingus määratletud rahalise väärtuse piirmäära ületamist.“ Riigihangete registri andmetel lõppes raamleping 20.08.2019 ja selle tegelik maksumus oli 2 968 140 eurot. Raamlepingu tähtaega ületati 81 päeva, s.o 11,1% enam kui esialgne tähtaeg, rahalist mahtu ületati 968 140 eurot ehk 48% enam kui nägi ette raamlepingu maksimaalne maksumus. Raamlepingu muutmine ei ole rakendusüksuse hinnangul kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. Toetuse saaja partneri selgitused Toetuse saaja partner on 25.02.2020 märkinud, et hanke eeldatav maksumus täitus 2019. aasta jaanuaris. Toetuse saaja partneri 13.03.2020 edastatud hinnangul ei ole raamlepingu eeldatava maksumuse ületamine RHS-i rikkumine ning sõna „eeldatav“ sisaldab endas määramatuse komponenti. Toetuse saaja partner väljendas oma 22.05.2020 ja 10.07.2023 selgitustes, et muudatuse kokkuleppe tingis hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude ilmnemine, täpsemalt prognoosimatu ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajaduse suurenemine. Hankija lisas: „ Konkreetsel juhul tähendab prognoosimatu vajaduse suurenemine seda, et ei olnud ette nähtav asjaolu, et reisiteenuste rahaline maht, mida ülikooli erinevad üksused tellivad, suureneb sellisel määral nagu see tegelikkuses toimus. Nii raamlepingu eeldatava maksumuse kui täitmise tähtaja määramisel (mis on seotud ka eeldatava maksumusega) saab aluseks võtta ainult varasema samasisuliste teenuste mahu teatud perioodi jooksul. Ülikool võttis aluseks eelmise, samuti riigihanke teel sõlmitud raamlepingu mahud ning arvestas sisse ka teatud mahtude suurenemise. Selle alusel tehtud prognoos osutus aga liiga tagasihoidlikuks. Vaidlusaluse raamlepingu puhul oli lepingu täitmise alguses igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul, aja möödudes aga hakkas see tõusma nii kasvanud hindade kui reiside arvude suurenemise tõttu. Raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Seda aga ei olnud raamlepingu sõlmimisel ette näha, vastav suurenemine ei olnud perioodide lõikes tavapärane ega oodatav (millega oli ka raamlepingu kogumahu prognoosimisel arvestatud) vaid oluliselt suurem. Lepingu sõlmimise järgselt 2017. a maist kuni aasta lõpuni oli teenuse maht ca 87 000 eurot kuus, mis oli kooskõlas enne riigihanke korraldamist eeldatud mahuga. Hüppeline tõus toimus 2018. aasta 4. kvartalis, kus keskmine hangitavate teenuste maht kuus oli ca 121 000 eurot ning 2019. 1. kvartali lõpuks oli see suurenenud ca 128 000 euroni kuus. See teeb tõusuks peaaegu 50% algselt prognoositust, mis ei ole tavapäraselt ette nähtav. Tegemist ei olnud hoolsale hankijale ettenähtava asjaoluga, mida saanuks piisava täpsusega prognoosida. Uue riigihanke ettevalmistus algas tavapärasest varem, kuid tulenevalt hanke rahalise väärtuse suurusest (ülikooli suurima rahalise mahuga riigihange kui ehitused välja arvata) võttis selle ettevalmistamine aega ning sellest tulenevalt ei olnud võimalik uue raamlepingu sõlmimine ilma kehtivat raamlepingut muutmata. Teenuse osutamise katkemine vahepealsel ajal ei oleks olnud mõeldav, samuti oleks õiguslikult väga probleemne olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine vahepealse variandina. Tallinna Ülikooli hinnangul oli raamlepingu muutmine põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lg 1 punktis 4 nimetatud tingimustega .“ Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja partneri eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS ) § 219 lg 1 kohaselt viiakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses (edaspidi vana RHS ) sätestatud nõuetest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei kohaldata enne 01.09.2017 sõlmitud hankelepingute muutmisel vana RHS-i § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingute muutmisel kohaldatakse RHS §-i 123. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Vana RHS § 10 lg 1 p-i 3 ja RHS § 5 lg 2 p-i 3 kohaselt on nii toetuse saaja kui ka toetuse saaja partner hankijad. RHS § 123 lõike 1 järgi on hankijal õigus hankelepingut muuta alustel, mis on toodud selle lõike punktides 1-7. Kuna antud muudatuse suhtes ei ole asjakohased RHS § 123 lg 1 p-des 2- 3 ja 5-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, peab rakendusüksus vajalikuks hinnata lisaks, kas hankelepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkte 1, 4 või 7. RHS § 123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muutmine on lubatud, kui muudatus vastab ühekorraga kõikidele järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) ei muudeta hankelepingu üldist olemust, nt hankelepingu eset; (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg- 3 või lg-s 4 sätestatud piirmäära; (iii) muudatuste väärtus kokku, st erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus ei ületa 10% asjade või teenuste hankelepingu või 15% ehitustööde hankelepingu või 10% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Toetuse saaja partner on RHRi andmetele teinud hanke raames oste kokku summas 2 968 140 eurot. Raamlepingu muudatuse väärtus on 968 140 eurot mis on 48% raamlepingu maksimaalsest maksumusest. Seega ületab muudatuse väärtus kokku 10% asjade või teenuste raamlepingu maksimaalset maksumusest, mistõttu on hankija lisateenuste tellimisel rikkunud RHS § 123 lg 1 p 1. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hoolsale hankijale selgusid ettenägematud asjaolud, millest tingituna oli vajalik kalduda kõrvale raamlepingu kehtivuse tingimustest. Toetuse saaja partner on raamlepingu mahu ja tähtaja ületamist põhjendanud asjaoluga, et uue riigihanke korraldamise ettevalmistamine võttis aega, mida aga rakendusüksuse hinnangul ei saa lugeda põhjendatuks ning sellest lähtuvalt ei ole hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 4 alusel õigustatud. Toetuse saaja partneri kinnitusel algas uue riigihanke ettevalmistus tavapärasest varem ning võttes arvesse toetuse saaja partneri kui hankija pikaajalist kogemust ja praktikat hankemenetluste läbiviimisel, sealhulgas asjaolu, et raamlepingust tulenevad mahud täitusid 2019. a jaanuaris, ning toetuse saaja partneri selgitusi, et üksnes raamlepingu täitmise alguses oli igakuine maht enam-vähem sama suur nagu eelmise raamlepingu puhul (aluseks võetud eelmise hanke mahud) ning teenuste mahu hüppeline tõus toimus 2018. a 4. kvartalis, oleks nimetatud andmeid aluseks võttes saanud tõenäoliseks pidada raamlepingu eeldatava maksumuse peatset täitumist summas 2 000 000 EUR (km-ta) ning sellega seoses ka toetuse saaja partneri teadlikkust raamlepingu peatsest lõppemisest, uue hanke korraldamise ja/või kehtiva raamlepingu muutmise vajalikkusest uut riigihanget korraldamata kooskõlas RHS §-ga 123. Seega ei ole toetuse saaja partneri põhjendus, et ülikooli poolt kasutatavate teenuste vajadus prognoosimatult suurenes, selline ettenägematu asjaolu, mida hoolas hankija ei oleks saanud või pidanud saama ette näha ning vastavaid tegevusi planeerida. Toetuse saaja partner on väljendanud, et raamlepingu sõlmimisel ei olnud ettenähtav, et piletihinnad ja reiside arvukus kasvab sedavõrd kiiresti ja palju. Rakendusüksuse hinnangul ei saa objektiivse mõistlikkuse seisukohalt eeldada piletite hinnastabiilsust. Ka turuhinna tõus on asjaoluks, millega peab toetuse saaja partner reisiteenuse hanget korraldades arvestama ning see ei saa olla raamlepingu muutmist õigustavaks asjaoluks. Toetuse saaja partner on uue reisiteenuste hanke avaldanud 07.06.2019 (hange nr 210017), raamleping sõlmitud 21.08.2019. Kuna raamlepingu eeldatav maksumus täitus jaanuaris 2019 ning lepingu lisa nr 2 sõlmiti alles 23.04.2019 (jõustus 01.06.2019), ei saa sellist viiteaega (ca 4 kuud), mil jõuti raamlepingu muudatuse sõlmimiseni, pidada hoolsale hankijale omaseks käitumiseks. Seda eriti olukorras, kus tuli lähtuda raamlepingus sätestatud lepingu muutmise (p-d 12.3. ja 12.4.9 ) ja lõppemise klauslitest (p-d 12.1 ja 12.2.). Isegi olukorras, kus raamlepingu maht ei oleks täitunud jaanuaris 2019 ning raamleping oleks kehtinud vastavalt lepingus toodud perioodile, s.o. 15.05.2017 kuni 31.05.2019, ei saa hoolsale hankijale omaseks pidada, et uue reisiteenuste raamlepingu sõlmimiseni jõutakse alles 21.08.2019. Raamlepingus esialgselt sätestatud kehtivusaega silmas pidades ei olnud uue reisiteenuste hanke korraldamise vajalikkus toetuse saaja partnerile ettenägematu asjaolu. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt võib sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4 punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste tingimuste osas. Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja partneri selgitustele on rakendusüksuse hinnangul muudetud raamlepingu tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS-i mõistes. Raamlepingu punktiga 12.1 on konkreetselt sätestatud raamlepingu kehtivuse tingimused. Eeltoodud sätte alusel oleks pidanud raamleping kaotama kehtivuse, kas 01.06.2019 või kuni raamlepingu summa 2 000 000 euro täitumisel. Ületatud on nii raamlepingu ajaraami 81 päeva kui ka raamlepingu rahalist mahtu 48% ulatuses. Seega, muudatused erinevad algsest riigihankelepingu tingimustest oluliselt. Rakendusüksus on seisukohal, et lubamatu raamlepingu muutmine on muuhulgas tinginud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise. Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas, kui hankija võrreldes hanke esialgsete tingimustega raamlepingu tingimusi oluliselt muudab. Eelnevat arvestades on toetuse saaja partner võimaldanud edukale pakkujale raamlepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud raamlepingut ning rikkunud sellega isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Siinkohal avaldub soodsus ka eduka pakkuja eelisseisundis osutada toetuse saaja partnerile konkurentsivabalt teenust pikema aja ja summa ulatuses. Toetuse saaja partner on hankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja partner võimaldas raamlepingut täita lepingus ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja partner ei ole järginud RHS § 3 ja § 123 lg-t 1, mistõttu on toetuse saaja partner rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 18 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1. Lisaks tuleb hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Samuti ei ole toetuse saaja partner välja toonud ega rakendusüksus ka ise ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku objektiivset asjaolu, mis võimaldaksid hinnata rikkumise finantsmõju pigem väiksemaks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et hangelepingu lubamatu muutmise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 183651 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 3 „Praktika ja töökohapõhise õppe süsteemse korralduse arendamine kutse-ja kõrgkoolides (8.1)“ summas 1 055,03 eurot ja tegevuses nr 13 „Õpetajakoolituse praktika arendamine (8.5)“ summas 20 535,65 eurot. Kokku summas 21 590,68 eurot (sh käibemaks 13,99) KD-es nr 3486, 4805, 4810, 5847, 5850, 6114, 6830, 7696, 7949, 7950, 7951, 8182, 8738, 8799-8803, 9172, 9201, 9255, 9917, 9918, 10812, 10813, 11520, 11692-11695. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 183651 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 5 397,67 eurot (21 590,68*25%), millest toetus moodustab 5 397,67 eurot. Vastavalt STS § 46 lg-le 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lg 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Varasemalt on rakendusüksuse poolt seoses hanke nr 183651 rikkumisega tehtud 01.10.2020 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.8-6/1059 projekti abikõlblike kulude ja eelarve vähendamine 5% (1 079,53 euro) ulatuses, millest toetus on 1 079,53 eurot. Arvestades, et antud kulu osas on juba kohaldatud finantskorrektsiooni ja selle ulatuses ka eelarvet vähendatud, asjaolu, et käesoleva rikkumise finantskorrektsiooni määraks on 25% ning ühendmääruse § 21 lg-t 3, mille kohaselt ühes hankes tuvastatud erinevaid rikkumisi ei summeerita vaid rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra, siis rakendusüksus antud hanke kuludele summas 21 590,68 eurot kohaldab finantskorrektsiooni käesoleva otsusega 20%. Seega, käesoleva otsusega toimub projekti hankega nr 183651 seotud kulude ja eelarve vähendamine summas 4 318,14 eurot (5 397,67-1079,53). Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 04.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.09.2023. Toetuse saaja partneri soovil rakendusüksus pikendas vastulause esitamise tähtaega kuni 15.09.2023. Toetuse saaja partner teavitas 18.09.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest, jäädes peaasjalikult oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses punktis 1 käsitletud rikkumisega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja partner viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määraga 25%. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud projektiga nr 2014-2020.5.01.18-0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Käesolev finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.1.05.15-0003 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (edaspidi PRÕM). Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014-2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014-2020.1.05.15-0003, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. Toetuse saaja partner märgib, et finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Seetõttu leiab toetuse saaja partner, et finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks ei saa olla ühendmääruse kuni 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18, kuna selles ei nimetata finantskorrektsiooni koosseisuna raamlepingu õigusvastast muutmist. Toetuse saaja partneri hinnangul kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ühendmääruse sama redaktsiooni § 22 lg 14, mis sätestab järgmist: ”Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.” Mõlemad eelviidatud ühendmääruse sätted, sh § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jääb arusaamatuks toetuse saaja partneri tõlgendus, miks § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Rahandusministeerium on väljendanud, et teistes õigusaktides raamlepingu mõistet ei kasutata, seetõttu saab riigihanke raamlepingut sisustada üksnes RHS-ist lähtudes. RHS § 23 lg 1 alusel kohalduvad raamlepingule hankelepingu sätted niivõrd, kuivõrd raamlepingu eriregulatsioon ei näe ette teisiti. Raamlepingu erisused hankelepingu sätetest on peaasjalikult toodud välja RHS §-des 29-31, aga ka § 83 lg-des 3 ja 8, § 84 lg-s 2, § 104 lg-s 9, § 120 lg-s 3 ning §-des 167 ja 179. Seega tuleb raamlepingu sõlmimisel nt järgida hankelepingu sõlmimise ja ooteaja, tühisuse, muutmise ning ülesütlemise regulatsioone (RHS §-d 120-124; Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne lk 231 punkt 10). Seega tuli raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks on ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p 18. Lisaks heidab toetuse saaja partner ette, et rakendusüksus ei ole hinnanud rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust ja leiab, et isegi kui raamlepingu pikendamist lugeda RHS nõudeid rikkuvaks, ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest raamleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning raamlepingu pikendatud perioodil ei ületanud ükski soetus mõistlikku turuhinda. Esmalt kordab rakendusüksus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja partner riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja partner võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. Rakendusüksus lisab, et kuigi ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 11 p-s 18 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra vähendamise õigust, on rakendusüksus antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kasutanud kaalutlusõigust. Nimelt, eeltoodud sätte kohaselt, kui korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas RHS § 123 lõikega 1, tuleb lisaks hankelepingu kogusumma suurenemisel vähendada toetust 100 protsenti suurenenud summast. Rakendusüksus võttis finantskorrektsiooni määra kehtestamisel arvesse, et hetkel kehtiv ühendmääruse säte § 22 7 ei näe kõne all oleva rikkumise korral ette 25%-st suuremat (ega ka madalamat) finantskorrektsiooni määra ja seetõttu ei vähendata toetust 100 protsenti suurenenud summast. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: lugeda projekti raames mitteabikõlblikuks 4 318,14 eurot, millest toetus on 4 318,14 eurot. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 4 318,14 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Praktika ja töökohapõhise õppe süsteemse korralduse arendamine kutse-ja kõrgkoolides (8.1)“ summas 211,01 eurot ja tegevuses nr 13 „Õpetajakoolituse praktika arendamine (8.5)“ 4 107,13 eurot. Otsuse peale on õigus esitada STS-i ja HMS-i kohaselt vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt ) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tiina Sams delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT osakonnajuhataja Koostaja: delta_ownerName \* MERGEFORMAT Kairi Puur delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 6632051 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] Saatja: Kristina Laarmaa <[email protected]> Saadetud: 24.10.2023 16:59 Adressaat: RTK Info <[email protected]>; Kairi Puur <[email protected]> Koopia: Grete Raidsalu <[email protected]>; Katri Pung <[email protected]> Teema: Tallinna Ülikooli vaie Manused: image001.png; final.vaie.Tln Ülikool vs RTK.16.10.23.asice Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Austatud Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja Edastan käesolevaga Tallinna Ülikooli vaide järgmistele finantskorrektsiooni otsustele: 28.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-3/23/1186 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-12/23/1178 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-2/23/1175 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-3/23/1173 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.3-6/23/1174 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-3/23/1177 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-6/23/1172 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-6/23/1179 Kinnitan esindusõiguse olemasolu ja palun vaidega seotud suhtlus saata nii mulle kui ka Tallinna Ülikooli kontaktisikutele. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat tel: +3725216660 e-post: [email protected] OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 tel +3725216660 I [email protected]