dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tartu Ringkonnakohus
Sissetulev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Liidu andmekaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö määruse kohta

Tartu Ringkonnakohus · 18. detsember 2023
Viit
12-1/23/98-1
Registreeritud
18. detsember 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Asjaajamine
Sari
12-1 Kirjavahetus kodanike ja asutustega
Toimik
12-1/2023
Vastutaja
Mai Kurul (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)

Failid

  • 📎E-kiri.eml1898 KB
  • 📎RK_23-01423-3.asice1381 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Meie: 28.09.2023 nr 2-5/23-01423-3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu andmekaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö määruse kohta Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016 /679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid (COM(2023) 348), eelnõu kohta: 1. Eesti toetab eelnõu eesmärki tagada isikuandmete kaitse üldmääruse kohase koostöö ja vaidluste lahendamise mehhanismide sujuv toimimine menetluseeskirjade täpsustamise kaudu. Peame oluliseks, et läbirääkimiste käigus tagatakse selgus menetlusreeglite kehtestamisel. Tuleks tagada, et järelevalveasutuste töökoormus ei suureneks ebamõistlikult palju, kehtestatavad menetlusreeglid peaksid järelevalveasutuste tööd lihtsustama ja kiirendama. 2. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kehtestatavad reeglid ei hakkaks mõjutama riigisisest menetlusnormistikku, näiteks ei tohiks algatusega suunata liikmesriiki valima rikkumiste lahendamiseks konkreektset menetlusliiki või muuta oluliselt liikmesriigis kehtivaid haldusmenetluse reegleid. Menetlusnormid peaksid üldises plaanis jääma liikmesriigi autonoomsesse pädevusse. 3. Eesti toetab piiriüleste juhtumite korral kaebuse esitamisele ühtsete nõuete kehtestamist, kuna see lihtsustab andmesubjektide jaoks kaebuse esitamise korda, aitab esitada järelevalveasutusele vajalikke fakte ja kõrvaldab kaebuse mõiste käsituse killustatuse. Samas aga Eesti ei toeta konkreetse vormi kehtestamist. 4. Eesti toetab järelevalveasutuste piiriüleste juhtumite menetlustähtaegade ühtlustamist põhjendamatute viivituste vältimiseks menetluste lõpetamisel. Seejuures peame oluliseks ka teatud menetlusetappides minimaalse tähtaja sätestamise vajalikkust. Juhul kui eelnõusse jäävad viited mõistlikule tähtajale, peab eelnõus sisalduma ka sellele hinnangu andja. Samuti tuleb eelnõu menetlemise käigus luua selgust, miks teatud juhtudel on ette nähtud üleliia pikk tähtaeg ning millised on tagajärjed, kui järelevalveasutused sätestatud tähtaegu ületavad. 5. Eesti toetab piiriülest juhtumit puudutavate materjalide tõlkimise reguleerimist, juhul kui see lihtsustab asutuste tööd juhtumi menetlemisel. Samas leiame, et eelnõus tuleks täpsustada, kas tõlked peavad olema ametlikud. Pooldame mitteametlike tõlgete lubamist, kuna tõlkebüroo kasutamine on järelevalveasutusele lisaressurss ning pikendab kaebuse Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee menetlemise aega. Samuti tuleks kaaluda osaliste kokkuleppel lubada kasutada üht menetluskeelt. 6. Eesti üldjoontes toetab teabe esitamise täpsustavaid tingimusi, mis tagab järelevalveasutuste vahelise kiirema ja tõhusama koostöö. Samas vajab selgitamist osa teabe edastamise, arvamuse küsimise ja teatud kokkuvõtete kohustuse vajalikkus. Siinkohal peab Eesti vajalikuks, et ei kehtestataks järelevalveasutusi koormavat teabe edastamise lisakohustust olukordades, kus see sisulist lisaväärtust ei anna ning ei ole seetõttu vajalik. 7. Eesti üldjoontes toetab eelnõus haldustoimikule juurdepääsude ja konfidentsiaalse teabe käsitlemise reguleerimist. Nõustume, et haldustoimikule juurdepääsu andmisel peaksid järelevalveasutused tagama ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse, kui selle avalikustamine kahjustaks oluliselt vastutavat töötlejat, volitatud töötlejat või füüsilist isikut. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda, et uuritavad isikud, kes esitavad või on esitanud dokumente või avaldusi, määratleksid konfidentsiaalse teabe. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Kaasamise tabel 3. Andmekaitseasutuste koostöö määruse eelnõu 4. Andmekaitseasutuste koostöö määruse eelnõu lisa Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Elen Nurme 693 5201 [email protected] 2 (2) SELETUSKIRI Vabariigi Valituse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid (COM(2023) 348 final) eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus Algatuse eesmärk Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) uue määruse ettepaneku1 eesmärk on kaitsta senisest paremini isikute õigusi olukorras, kus andmete töötlemine ja rikkumine leiab aset rohkem kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis. Ettepanekuga luuakse täpsustavad reeglid selle kohta, kuidas andmekaitseasutused2 menetlevad piiriüleseid juhtumeid. Isikuandmete kaitse üldmäärust (edaspidi IKÜM)3 ei muudeta. Isikute põhiõiguste kaitseks on IKÜM-i järjepideval kohaldamisel oluline roll. Selleks peavad andmekaitseasutused omavahel tõhusalt koostööd tegema, seda eriti piiriüleste juhtumite puhul. IKÜM- iga luuakse andmekaitseasutuste koostöömehhanism selliste juhtumite lahendamiseks, kuid liikmesriigid kohaldavad mehhanismi raames oma menetlusõigust. See aga pärsib IKÜM-i tõhusat kohaldamist: mõjutatud on menetlusosaliste, sh andmesubjektide, õigused ning vaidluste lahendamise sujuv ja tulemuslik toimimine. Komisjoni ettepaneku eesmärk on lahendada murekohad kolmes valdkonnas: 1. kaebuste esitamine - algatusega soovitakse ühtlustada andmekaitseasutustele esitatavate kaebuste nõudeid ja nende vastuvõtmist piiriülestes olukordades; Euroopa riikide nõuded, mis käsitlevad kaebuse vormi, kaebuse esitajate kaasamist menetlusse ja kaebuste tagasilükkamist, on praegu väga erinevad; 2. isikute menetlusõigused - ettepanekuga antakse näiteks pooltele õigus olla ära kuulatud menetluse olulistes etappides, neile selgitatakse asja sisu ja antakse juurdepääs asja materjalidele; samuti tugevdatakse poolte kaitseõigusi ja tagatakse, et nende õiguste kaitse oleks ühetaoline, olenemata sellest, millise riigi andmekaitseasutus uurimist juhib ning 3. andmekaitseasutuste koostöö ja vaidluste lahendamine - määrusega tahetakse luua raamistik, mille alusel saavad kõik andmekaitseasutused piiriülese rikkumise korral sisuliselt kaasa rääkida; selleks antakse andmekaitseasutusele muu hulgas õigus esitada oma seisukohad kohe uurimismenetluse alguses ning seatakse andmekaitseasutuste koostöömenetluses tekkida võivate erimeelsuste lahendamisele ühtsed tähtajad. Eestile toob määruse rakendamine kaasa suurema võimaluse olla kaasatud piiriüleste juhtumite menetlustesse enne juhtiva järelevalveasutuse otsuse eelnõu saamist. Eesti jaoks on oluline, et piiriüleste menetluste tähtajad väheneksid ja suureneks menetluste läbipaistvus, samas oleks kaitstud isikute eraelu. Eelnõu menetlemise käigus tuleb jälgida, et määrus ei tooks endaga kaasa Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) töökoormuse märkimisväärset kasvu. Hetkeseisuga vajaks AKI lisaressurssi määruse nõuete täitmiseks 2 töötaja näol. Juhul kui määruse läbirääkimiste käigus õnnestub Eesti seisukohti kaitsta, siis oleksid kulud mõnevõrra väiksemad. 1 COM (2023) 348 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid 2 Eestis Andmekaitse Inspektsioon 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.märtsi 2016 aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 1 Eelnõu esitamisel on Euroopa Komisjon aluseks võtnud IKÜMi kohaldamise kahe aasta järel esitatud aruande4, Euroopa andmekaitsenõukogu 2022. aasta oktoobri loetelu 5 ja järeldused, sidusrühmi hõlmavate eksperdirühma märkused6 ja IKÜM-i käsitleva liikmesriikide eksperdirühma järeldused 7 ning tähelepanekud, mis komisjon sai 2023. aasta veebruaris algatatud tagasiside korje käigus. Tegu on Vabariigi Valitsuse esimese positsiooniga määruse eelnõu suhtes. Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16. Algatus võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt Menetlus EL institutsioonides Euroopa Komisjon esitas algatuse 04.07.2023. Komisjon soovib algatuse vastuvõtmist veel enne Euroopa Parlamendi valimisi 2024. aastal. EL nõukogu andmekaitse töörühmas toimus esimene, sissejuhatav algatuse tutvustus 24. juulil 2023. aastal. Arutelu käigus avaldas enamus liikmesriike, et hetkel nad analüüsivad normide mõju siseriiklikule õigusele ja on alustanud riigisiseste partnerite kaasamist seisukohtade kujundamiseks. Liikmesriigid tõdesid, et algatus vajab täpsustamist. Teine töörühma kohtumine toimus 12. septembril 2023. aastal, kus selgus, et liikmesriikide väljendatud murekohad algatuse suhtes olid üldjoontes sarnased. Eesistujariik Hispaania ei ole seadnud nõukogude esialgsetes päevakordades algatuse menetlemisele konkreetset eesmärki. Euroopa Parlamendis vastutab eelnõu menetlemise eest LIBE komisjon, raportööriks Sergey Lagodinsky. Seisukohtade koostamise hetkeks ei ole EP menetlemise ajakava avalikustanud Seisukoha vajaduse põhjendus Seisukoha võtmine määruse eelnõu kohta on vajalik, kuna määruse vastuvõtmisel võib olla vajalik muuta isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust. EL asja seotus riigisiseste arengukavade ja strateegiatega Algatus on seotud „Eesti Euroopa poliitika prioriteedid 2023-2025“ prioriteediga, mille kohaselt tuleb piiriüleste projektide edukaks elluviimiseks vajaliku investeerimis- ja õiguskindluse loomiseks ELi andmekaitse reeglite rakendamine muuta Euroopas ühetaolisemaks, milles on teiste seas oluline roll andmekaitse järelevalveasutustel ja nende omavahelisel koostööl. Seisukohtade ja seletuskirja eelnõu koostaja Seisukohad ja seletuskirja Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõude juurde on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse nõunik Kristel Niidas ([email protected]). Justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsler Heddi Lutterus ([email protected]). Seletuskirjale on lisatud komisjoni koostatud määruse eelnõu koos lisaga ja kooskõlastustabel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Reguleerimisese ja mõisted (1. peatükk) Määruses sätestatakse menetlusnormid kaebuste käsitlemiseks ning kaebusepõhiste ja ex officio juhtumite uurimise läbiviimiseks järelevalveasutustes IKÜM-i piiriülese täitmise tagamiseks. Kasutatakse IKÜM-is kasutatud mõisted, samuti sätestatakse paar lisamõistet (nt uurimisalune isik, põhiküsimuste kokkuvõte). 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Andmekaitse kui kodanike mõjuvõimu suurendamise tugisammas ja ELi lähenemisviis digiüleminekule – isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise kaks aastat“ (COM/2020/264 final). 5 https://edpb.europa.eu/system/files/2022-10/edpb_letter_out2022- 0069_to_the_eu_commission_on_procedural_aspects_en_0.pdf 6 https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/expert-groups/consult?lang=en&groupID=3537 7 https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/expert-groups/consult?lang=en&groupID=3461 2 Kaebuste esitamine ja täitmine (2. peatükk) Määruses sätestatakse kaebuste esitamise ja käsitlemise üksikasjalikud eeskirjad. Nähakse ette vorm, milles täpsustatakse piiriülese kaebuse korral nõutav teave ning esitatakse tingimused, mida järelevalveasutused peavad arvesse võtma, kui nad kaaluvad, millises ulatuses on kaebuse uurimine vajalik. Ühtse vormi kasutusele võtmine lihtsustab kaebuse esitamise korda. Järelevalveasutused peavad kaebuse esitajale edastama kaebuse kättesaamise kohta kinnituse (artikkel 3), nähakse ette õigusraamistik kaebuse lahendamiseks kompromissiga (artikkel 5) ning sätestatakse eeskirjad dokumentide tõlkimise kohta piiriüleses koostöös (artikkel 6). Järelevalveasutuste koostöö piiriüleste juhtumite korral (3. peatükk) Peatüki 1. jaos sätestatakse täiendavad vahendid andmekaitseasutustele konsensuse saavutamiseks piiriüleste juhtumite korral. Täpsustatakse, et „asjaomane teave“, mida järelevalveasutused peavad piiriülese koostöö kestel jagama, peaks hõlmama teatavaid dokumente ning et järelevalveasutused peaksid neid jagama esimesel võimalusel. Sellega tagatakse asjaomastele andmekaitseasutustele kogu vajalik teave, et esitada juhtivale järelevalveasutusele oma seisukohad uurimise kohta (artiklid 7 ja 8). Samuti sätestatakse, et kui juhtiv järelevalveasutus on kujundanud uurimise kohta esialgse seisukoha, saadab ta asjaomastele järelevalveasutustele „põhiküsimuste kokkuvõtte“, milles tuuakse välja peamised faktid ja juhtiva järelevalveasutuse seisukohad juhtumi kohta. Põhiküsimuste kokkuvõtte eesmärk on võimaldada asjaomastel järelevalveasutustel sisuliselt mõjutada uurimise käiku varases etapis, esitades oma seisukohad juhtiva järelevalveasutuse hinnangu kohta (artikkel 9). See aitab järelevalveasutustel varases etapis lahendada lahkarvamusi, mis on seotud näiteks õigusliku hinnanguga või kaebusepõhiste juhtumite puhul uurimise ulatusega, vähendades seeläbi vaidluste lahendamise tõenäosust menetluse hilisemas etapis. Kui varases etapis puudub kokkulepe kaebusepõhiste juhtumite uurimise ulatuse või juhtivas järelevalveasutuses tehtud keeruka õigusliku hindamise või tehnoloogia hindamise kohta, siis nõutakse, et järelevalveasutus, kes ei nõustu juhtiva järelevalveasutusega, esitaks juhtivale järelevalveasutusele taotluse IKÜM artikli 61 (vastastikune abi) või artikli 62 (ühisoperatsioonid) alusel (artikkel 10). Selle sättega tagatakse, et järelevalveasutused kasutavad koostöömenetluse käigus põhiküsimuste lahendamiseks kõiki IKÜM-iga ette nähtud vahendeid. Kui järelevalveasutused ei jõua kaebusepõhise juhtumi uurimise ulatuses kokkuleppele, nähakse ette, et juhtiv järelevalveasutus taotleb andmekaitsenõukogult kiireloomulist siduvat otsust vastavalt IKÜM artikli 66 lõikele 3. Selle sättega tagatakse, et uurimise ulatusega seotud lahkarvamused lahendatakse kiiresti ja tõhusalt, andes juhtivale järelevalveasutusele uurimise jätkamiseks vajaliku selguse. 2. jaos sätestatakse eeskirjad kaebuste täieliku või osalise tagasilükkamise kohta. Sätted tagavad, et järelevalveasutustel, kellele kaebus esitati, on olemas vajalik teave, mis võimaldab tal teha kaebuse rahuldamata jätmise otsuse, ning et kaebuse rahuldamata jätmise otsus võetakse vastu kõikidel juhtudel, kui kaebust ei käsitleta või see tagasi võetakse. Samuti antakse kaebuse esitajale võimalus teha oma seisukohad teatavaks enne kaebuse täielikku või osalist tagasilükkamist (artiklid 11-13). 3. jaoga ühtlustatakse uurimisaluste isikute õigust olla ära kuulatud. Sellega nähakse ette, et juhtiv järelevalveasutus esitab uurimisalustele isikutele oma esialgsed järeldused (artikkel 14), näidates ära tõstatatud vastuväited, asjassepuutuvad faktid, tõendusmaterjali, õigusliku analüüsi ja vajaduse korral kavandatavad parandusmeetmed. Esialgsed järeldused võimaldavad uurimisalustel isikutel esitatud väiteid täielikult mõista ja neile vastata, tagades nende kaitseõiguse järgimise. Sätestatakse kaebuse esitajatele võimalus esitada kirjalikke märkusi esialgsete järelduste kohta (artikkel 15). Lisaks sätestatakse uurimisalustele isikutele võimalus esitada oma seisukohad, kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb esitada muudetud otsuse eelnõu, võttes arvesse asjaomaste järelevalveasutuste esitatud asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid (artikkel 17). 4. jaos kehtestatakse üksikasjalikud nõuded asjaomaste järelevalveasutuste tõstatatud asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vormi ja struktuuri kohta, hõlbustades seeläbi kõigi järelevalveasutuste tulemuslikku osalemist ja juhtumi kiiret lahendamist (artikkel 18). 3 Juurdepääs haldustoimikule ja konfidentsiaalse teabe käsitlemine (4. peatükk) Sätestatakse toimikule juurdepääsu ja konfidentsiaalse teabe käsitlemise üksikasjalikud eeskirjad. Need sätted selgitavad, millised dokumendid peaksid olema haldustoimikus piiriüleste juhtumite korral ja millisel hetkel antakse uurimisalustele isikutele juurdepääs toimikule (artiklid 19-21). Vaidluste lahendamine (5. peatükk) Täpsustatakse IKÜM-i artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise menetlusnorme, nt millise teabe juhtiv järelevalveasutus peab esitama andmekaitsenõukogule vaidluse lahendamiseks (artikkel 22). Määratakse kindlaks tähtajad ja kord, mille alusel andmekaitsenõukogu otsustab, kas asjakohased ja põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad. Nähakse ette uurimisaluste isikute või kaebuse tagasilükkamise korral kaebuse esitaja ärakuulamine enne andmekaitsenõukogu siduvat otsust vastavalt IKÜM artikli 65 lõike 1 punktile a (artikkel 24). Kõigi osaliste rolli täpsustamise ja teatavate menetlusetappide jaoks tähtaegade kindlaksmääramise kaudu hõlbustatakse nende sätetega vaidluste lahendamise menetluse kiiret ja tõhusat lõpuleviimist. Samuti sätestatakse üksikasjalik kord vaidluste lahendamiseks IKÜM artikli 65 lõike 1 punktide b ja c alusel (artiklid 25 ja 26). Kiirmenetlus (6. peatükk) Kehtestatakse IKÜM artiklis 66 sätestatud kiirmenetluse üksikasjalikud menetlusnormid (artiklid 27 ja 28) Üld- ja lõppsätted (7. peatükk) Sätestatakse määruse lõppsätted, mis käsitlevad tähtaegu, üleminekusätteid ja määruse jõustumist (artiklid 29-31). 3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ettepanek vastab Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. Subsidiaarsus Määruse ettepanek on seotud IKÜM-iga kehtestatud kehtiva menetlusega, mis hõlmab mitme EL-i liikmesriigi järelevalveasutusi ja Euroopa Andmekaitsenõukogu (EL-i asutus), seega ei saa antud juhul liikmesriigid üksi tegutsedes eelpool nimetatud probleeme lahendada. Eeltoodule tuginedes saab jaatada ettepaneku vastavust subsidiaarsusepõhimõttele. Proportsionaalsus Määruse ettepanekuga tagatakse asjakohane tasakaal nii, et saavutatakse eesmärk tagada IKÜM-i piiriülese täitmise sujuv toimimine, sekkumata seejuures põhjendamatult liikmesriikide õigussüsteemidesse. Määruse ettepaneku eesmärgiks on IKÜM-iga kehtestatud koostöömehhanismi ja vaidluste lahendamise mehhanismi sujuva toimimise tagamine. Käsitletakse üksnes piiriüleseid juhtumeid, millega on seotud mitme liikmesriigi järelevalveasutused ja andmekaitsenõukogu. Uurimisaluste isikute ärakuulamise ulatus ja kaebuse esitajate kaasamine haldusmenetlusse on praegu hõlmatud riigisiseste menetlusnormidega. Need elemendid mõjutavad uurimise korraldamist algusest lõpuni. Selleks, et ühtlustamine ei läheks konkreetses olukorras vajalikust (eesmärgiks on piiriülese täitmise tagamise sujuvamaks muutmine) kaugemale, on oluline piirata ühtlustamine vaid piiriüleste juhtumitega ja konkreetsete menetlusaspektidega (antud juhul nt õigus olla ära kuulatud ja kaebuse esitajate kaasamine menetluse põhietappides). Oluline on, et IKÜM-i alusel andmekaitseasutuste läbiviidavate uurimiste suhtes juba kohaldatakse uurimisaluste isikute õigust olla ära kuulatud. Õigus olla ära kuulatud on hartaga tagatud kaitseõiguse ja hea halduse õiguse oluline osa. Samuti tuleb IKÜM artikli 77 lõike 2 kohaselt kaebuse esitajat teavitada tema kaebuse menetlemise käigust. Ettepanekuga ühtlustatakse peamiselt nende menetlusetappide üksikasjad ja luuakse nende raamistik. 4 Eeltoodule tuginedes saab ettepanekuga kavandatud muudatusi pidada üldiselt vastavaks Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. 4. Eelnõu mõjud Komisjoni poolt ettepaneku kohta mõjuhinnangut ei tehtud. Määruse rakendamine avaldab eelduslikult positiivset mõju nii järelevalveasutuste koostöö kui ka andmesubjektide isikuandmete kaitse vaatest. Ettepanek ei mõjuta andmesubjektide õigusi, vastutavate töötlejate ega volitatud töötlejate kohustusi ega isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid, nagu on sätestatud IKÜM-is. Oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub, ettepanek ei mõjuta loodus- ja elukeskkonda ning regionaalarengut. Küll aga on mõningad sotsiaalsed mõjud. Ettepanekuga täiendatakse IKÜM-i sihipäraselt, täpsustades sätestatud piiriülese täitmise tagamise menetlusnorme. Seega piirdub ettepaneku mõju sellega, et tõhustatakse IKÜM-is sätestatud piiriülese täitmise tagamise menetluse toimimist. Ettepanekuga ei muudeta selles menetluses osalejate, nagu kaebuse esitajate, juhtiva andmekaitseasutuse, asjaomaste järelevalveasutuste ja andmekaitsenõukogu rolle, mis on IKÜM-is sätestatud. Seega ei kaasne ettepanekuga märkimisväärset majanduslikku mõju, keskkonnamõju, sotsiaalset mõju ega märkimisväärseid kulutusi. Nende menetluslike aspektide ühtlustamisel on positiivne mõju järelevalveasutustele, kaebuse esitajatele, uurimisalustele isikutele ja üldsuse usaldusele IKÜM-i vastu. Küll aga võib kaasneda kaudne mõju majandusele lisaressursi kuluna järelevalveasutustele, kui teatud juhtudel menetlusreeglid pikendavad protsessi sh kulud tõlgetele. Samuti tuleb silmas pidada, et juhul kui määrus muudab piiriüleste menetluste läbiviimise järelevalveasutusele väga palju koormavamaks võib see tähendada, et menetluse hindamisel, kas tegemist on piiriülese määrusega või mitte, võib järelevalveasutus jõuda kiiremini järeldusele, et piiriüleseid elemente on vähe või need üldse puuduvad. See aga ei täidaks eesmärki, mille jaoks piiriüleste menetluste kontseptsioon on loodud. Esialgsel hinnangul ei kaasne muudatusega olulisi kõrvalmõjusid. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Mõju üldsusele Määruse ettepanek suurendab üldsuse usaldust IKÜM-i vastu. Komisjoni hinnangul hõlbustab ettepanek menetluste kiiremat lahendamist ja vähendades andmekaitseasutuste vahelisi lahkarvamusi piiriüleste juhtumite puhul. Menetluste kiirema lahendamise küsimuses oleme hetkel kahtleval seisukohal, tegelik mõju selgub läbirääkimiste ja võimalike muudatuste tulemusel. Mõju andmesubjektidele Järelevalveasutuste vahelise koostöö ühtlustamine IKÜM-i täitmise tagamisel toetab uurimiste õigeaegset lõpuleviimist. See aitab tõhusamalt menetleda IKÜM-i rikkumisi ja anda kiiresti andmesubjektile õiguskaitsevahendi. Lisaks on kaebuse esitajatel ühesugune ja võrdne võimalus osaleda menetluses piiriüleste juhtumite korral, olenemata sellest, kus kaebus esitatakse või milline järelevalveasutus on juhtiv järelevalveasutus. Järelevalveasutuste vahelise koostöö ühtlustamine IKÜM-i täitmise tagamisel toetab uurimiste õigeaegset lõpuleviimist. See aitab tõhusamalt menetleda IKÜM-i rikkumisi ja anda kiiresti andmesubjektile õiguskaitsevahendi. Lisaks on kaebuse esitajatel ühesugune ja võrdne võimalus osaleda menetluses piiriüleste juhtumite korral, olenemata sellest, kus kaebus esitatakse või milline järelevalveasutus on juhtiv järelevalveasutus. Mõju kaebuse esitajatele Koostöö parandamine piiriüleste juhtumite puhul aitab lühendada menetlusi ja anda vajalikud tagatised, näiteks õiguse olla ära kuulatud ning toimikuga tutvumise õiguse, millega kaitstakse uurimisaluste isikute õigust heale haldusele (harta artikkel 41) ja kaitseõigust (harta artikkel 48). Nende õiguste ühtlustamine muudab ka lõpliku otsuse järjekindlamaks. 5 Mõju majandusele Isikuandmete kaitse reeglite ühetaoline kohaldamine kogu Euroopa Liidus omab mõju andmemajanduse valdkonnale, sh läbi stabiilse õiguskeskkonna loomise kasvab võimalus täiendavateks investeeringuteks Eesti majandusse. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Määruse ettepanekuga toetatakse koostöömenetlust ning selgitatakse piiriüleste juhtumite puhul tehtava koostöö korda ja tähtaegu. See võimaldab järelevalveasutustel oma ressursse tõhusamalt kasutada. Peale selle hõlbustab algatus seeläbi, et tagab piiriüleste juhtumite korral järelevalveasutustele vahendid koostöö tõhustamiseks, konsensuse saavutamist järelevalveasutuste vahel, vähendades lahkarvamusi ja edendades koostöövaimu. Küll aga võivad teatud menetlusreeglid pikendada järelevalveasutuste tööd nt nõuded dokumentide tõlkimisele või täiendavate dokumentide koostamiseks, mis omakorda toovad asutustele lisakoormust. Selgitame, et AKI saab aastas piiriüleste menetlustega seoses ligikaudselt 1500 kirja, mis hõlmavad endas ka menetlusi, kus küsitakse, kas AKI on piiriülese juhtumi puhul kaasatud asutuseks. Nendest 1500 kirjast umbes 500 on otsuse eelnõud või lõplikud otsused. Viimase kolme aasta statistika puhul on numbrid aasta-aastalt sarnased. Hetkel on AKI-l pooleli 52 piiriülest menetlust, kus Eesti on märgitud juhtivaks asutuseks. 2023. aastal on AKI esitatud kaebuse alusel algatanud 8 piiriülest menetlust. Alates märtsist 2023 on AKI saanud 230 erineva piiriülese menetluse otsuse eelnõud menetlustes, kus ollakse kaasatud asutuseks. Iga otsuse eelnõu tuleb läbi vaadata ning analüüsida, kas AKI-l on kommentaare või vastuväiteid. Kui AKI-l (või teistel riikidel) kommentaare või vastuväiteid ei ole, saab juhtiv asutus esitada otsuse. Ka otsused tuleb üle vaadata, et näha, kas otsus ning otsuse eelnõu jõuavad samale järeldusele. Juhul, kui tegemist on AKI-le saabunud kaebuse alusel algatatud menetlusega, tuleb seejärel ka menetlus lõpetada. Juhul kui aga menetluses on vaidlusi, liigub menetlus vaidluse lahendamiseks andmekaitsenõukogule ning selle menetlusetapi käigus tuleb vastata nõukogu küsimustele. Hetkel on AKI-s 2-3 juristi, kes vajadusel jagavad otsuste eelnõude analüüsimist menetlusvaldkonna juristidega. Esitatud kaebusi menetlevad kõik menetlusvaldkonna juristid ning ka üks rahvusvahelise õiguse valdkonna jurist. Juhul, kui IKÜMi rakendusmäärus praegusel kujul jõustub, lisandub veelgi ülesandeid (kirjeldatud peatükis 5.1). Eelnõu kohaselt pikenevad menetlused kahekordseks, mistõttu on vaja juurde kahekordset lisajõudu. Kuna eelkõige tegelevad piiriüleste menetlustega u kaks juristi, oleks vaja juurde veel kahte, et tõusnud koormust jagada. Sellele lisandub veel koormus ka menetlusjuristidele, sest piiriülesed menetlused venivad pikemaks kui siseriiklikud menetlused, mistõttu menetluste lõpetamine võib tulevikus võtta kauem aega. Toetudes eelnevale võib AKI vajada lisaressurssi määruse nõuete täitmiseks. Juhul kui määruse läbirääkimiste käigus õnnestub Eesti seisukohti kaitsta, siis oleksid kulud mõnevõrra väiksemad. Kõiki võimalikke kulutusi seoses määruse rakendamisega menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. 5. Valitsuse seisukoha selgitus 5.1. Eesti toetab eelnõu eesmärki tagada isikuandmete kaitse üldmääruse kohase koostöö ja vaidluste lahendamise mehhanismide sujuv toimimine läbi menetluseeskirjade täpsustamise. Peame oluliseks, et läbirääkimiste käigus tagatakse selgus menetlusreeglite kehtestamisel. Tuleks tagada, et järelevalveasutuste töökoormus ei suureneks ebamõistlikult palju, kehtestatavad menetlusreeglid peaksid järelevalveasutuste tööd lihtsustama ja kiirendama. Seisukoht puudutab eelnõu eesmärki. IKÜM-i järjepidev kohaldamine sõltub IKÜM-i piiriülese täitmise tagamise süsteemi tõhusast toimimisest. Erinevad osapooled on välja toonud, et järelevalveasutuste kohaldatavad menetluslikud erinevused takistavad IKÜM-i koostöömehhanismi ning vaidluste lahendamise sujuvat ja tulemuslikku toimimist. Need erinevused mõjutavad oluliselt ka uurimisaluste 6 isikute ja kaebuse esitajate (andmesubjektide) õigusi. Ettepanek tugineb IKÜM-i aluspõhimõtetele, mis käsitlevad kaebusi, koostööd ja vaidluste lahendamist, ning täiendab neid sätteid sihipäraste täiendustega, et suurendada jõustamise tulemuslikkust ja tõhusust piiriüleste juhtumite puhul. Küll aga avaldab muret, et piiriülesed menetlused võivad pikeneda, mis omakorda toob järelevalveasutusele kaasa lisatööd, mis nõuab lisaressurssi. Seega tuleb silmas pidada, et kehtestatavad reeglid ei tekitaks järelevalveasutustele üleliigset koormust, kuna teadaolevalt on juba täna paljud järelevalveasutused üle koormatud. Oluline on märkida, et piiriülestele ja siseriiklikel menetlustel on juba täna mitmeid erisusi, mis asetavad piiriüleste menetluste puhul järelevalveasutuse täiendavaid ülesanded ning pikendavad menetlusi. Siseriiklike menetluste läbiviimisel on järelevalveasutustel suurem paindlikkus, nt kaebajalt täpsustuste küsimist võib läbi viia ka suuliselt (telefoni teel), mis tähendab olulist ajalist kokkuhoidu. Piiriüleste menetluste läbiviimise etapid ja meetmed aga taolist paindlikkust ei võimalda. Piiriülesed menetlused on kirjalikud ning juba praegu kohalduva praktika järgi tuleb nendes kohaldada võrreldes siseriiklike menetlustega täiendavaid samme. Näiteks on piiriülestel menetlustel suur rõhk konsensuse saavutamisel, juhtiv järelevalveasutus peab suhtlema teiste järelevalveasutustega ning jõudma menetluse ulatuse ja otsuse sisu suhtes üksmeelele. See kujutab endast küllaltki mahukat vastastikust kommunikatsiooni. Siinkohal on oluline rõhutada ka piiriülestele menetlustele omase ühtse kontaktpunkti mehhanismiga seonduvaid erisusi. Ühtse kontaktpunkti mehhanism tähendab, et nii kaebajal kui ka vastutaval töötlejal on menetluse kestel vaid üks kontaktpunkt ehk järelevalveasutus, kellega suheldakse. Kaebajal on selleks järelevalveasutuseks tema asukohariigi andmekaitseasutus, kuhu ka kaebuse esitas. Vastutaval töötlejal on selliseks järelevalveasutuseks menetlust juhtiv järelevalveasutus. Seega peavad nii kaebuse saanud järelevalveasutus kui ka juhtiv järelevalveasutus olema pooltele menetluse kestel vahendajateks, mis hõlmab info saamist, üldjuhul ka selle tõlkimist ning seejärel selle info edastamist. Menetlusosaliste vahel toimuv kommunikatsioon on seega piiriülese menetluse puhul oluliselt komplitseeritum kui siseriikliku menetluse puhul, mis võimaldab kõigi osapooltega suhelda ühekorraga ning oluliselt lihtsamal viisil, vähendades selliselt oluliselt menetlusele kuluvat ressurssi. Samuti, kuna piiriüleses menetluses vastu võetav lõplik otsus peab kajastama mitmete järelevalveasutuste üksmeelt väljendavaid seisukohti, siis peab piiriülene otsus paratamatult olema ka oluliselt detailsem ja sellest tulenevalt ka mahukam. Suuremate tehnoloogiaettevõtetega seonduvates menetluseks on tihti kaasatud asutusteks peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning otsuste eelnõud on mitmesaja lehekülje pikkused. Kõik otsused, kus ollakse kaasatud järelevalveasutuseks, on vaja läbi töötada ning vajadusel kommentaarid või vastuväited koostada. Eeltoodud põhjustel on piiriüleste menetlustega kaasnev ressursikulu juba praegu olemuslike eristuste tõttu oluliselt suurem kui siseriiklike menetluse puhul. Ettepanek sisaldab aga mitmeid täiendavaid lisaülesandeid, mis suurendavad täiendavalt iga piiriülese menetlusega kaasnevat ressursivajadust. Eeltoodut arvesse võttes tuleb arvestada, et see võib kaasa tuua lisakulusid järelevalveasutusetele. 5.2 Arvestada tuleb asjaoluga, et kehtestatavad reeglid ei hakkaks mõjutama riigisisest menetlusnormistikku, näiteks ei tohiks algatusega suunata liikmesriiki valima rikkumiste lahendamiseks konkreetset menetlusliiki või muuta oluliselt liikmesriigis kehtivaid haldusmenetluse reegleid. Menetlusnormid peaksid üldises plaanis jääma liikmesriigi autonoomsesse pädevusse. Määruse ettepanek ei tohi üleliia mõjutada siseriiklikku menetlusõigust, eelkõige seoses kaebuse esitamise ja materjalidega tutvumise õigusega. Arvesse tuleb võtta, et Eestis ei ole haldustrahve ning juhul kui on vaja rikkujat karistada, läheb järelevalvemenetlus üle väärteomenetluseks ning sellisel juhul kohaldub Eestis süüteomenetluse regulatsioon ja karistusseadustik. Võivad tekkida ka erisused toimikule juurdepääsude küsimuses. Hetkel eelnõus probleemi ei ole, aga eelnõu menetluse käigus tuleb seda arvesse võtta. 7 5.3. Eesti toetab piiriüleste juhtumite korral kaebuse esitamisele ühtsete nõuete kehtestamist, kuna see lihtsustab andmesubjektide jaoks kaebuse esitamise korda, aitab esitada järelevalveasutusele vajalikke fakte ja kõrvaldab kaebuse mõiste käsituse killustatuse. Samas aga Eesti ei toeta konkreetse vormi kehtestamist. Ettepaneku art 3 lg 1 näeb ette kaebuse vormi, milles täpsustatakse IKÜM art 77 alusel esitatud piiriüleste kaebuste puhul nõutavat teavet. Kuna Euroopa andmekaitsenõukogu koostas hiljuti kaebuse esitamise vormi8, mis on oluliselt täpsem kui määruses toodud vorm, jääb selgusetuks, miks vormid omavahel ühtlustatud ei ole. Ei tohiks tekkida olukorda, kus vormil ei ole piisavalt vajalikku teavet, et kaebust efektiivselt menetleda. Eesti on seisukohal, et kehtestada tuleks nõuded, mis kaebuse esitaja peab täitma, mitte aga kindlat vormi jättes liikmesriikidele paindlikkuse ka mugavate digiteenuste loomiseks. Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et määruse põhjenduspunkt 4 osutab kaebuse vormi silmas pidades, et järelevalveasutused võivad vormi kasutada juhtudel, mis ei ole seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega. See põhjendus ei saa väärata haldusmenetluse seaduses (HMS) kehtestatud nõuet, et riigisiseselt saab vormi kehtestada vaid seaduses või selle alusel (HMS § 14 lg 1 lause 2) – taotlust (kaebust) ei saa järelevalveasutus jätta läbi vaatamata üksnes põhjusel, et ei ole järgitud tema enda võimalikku loodud vormi. 5.4. Eesti toetab järelevalveasutuste piiriüleste juhtumite menetlustähtaegade ühtlustamist põhjendamatute viivituste vältimiseks menetluste lõpetamisel. Seejuures peame oluliseks ka teatud menetlusetappides minimaalse tähtaja sätestamise vajalikkust. Juhul kui eelnõusse jäävad viited mõistlikule tähtajale, peab eelnõus sisalduma ka sellele hinnangu andja. Samuti tuleb eelnõu menetlemise käigus luua selgust, miks teatud juhtudel on ette nähtud üleliia pikk tähtaeg ning millised on tagajärjed, kui järelevalveasutused sätestatud tähtaegu ületavad. Määruse ettepaneku artikkel 14 lõige 4 sätestab, et uurimisaluseid isikuid esialgsetest järeldustest teavitades määrab juhtiv järelevalveasutus tähtaja, mille jooksul need isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohad. Viidatud säte peaks sisaldama ka teatud minimaalset tähtaega, mille juhtiv järelevalveasutus uurimisalustele isikutele andma peab. Määruse ettepaneku kohaselt on järelevalveasutused kohustatud tegema kaebuse kohta otsuse mõistliku aja jooksul, mis sõltub iga juhtumi asjaoludest (määruse põhjenduspunkt 5) ja on oluline, et piiriülesed juhtumid lahendataks õigeaegselt (määruse põhjenduspunkt 10). Selgusetuks jääb, kes annab hinnangu sellele, mis on konkreetse juhtumi puhul mõistlik aeg, millal mõistlik aeg on ületatud või millised piirid õigeaegsusel on, ning kas mõistliku aja hulka arvestatakse ka järelevalveasutuse (üle)koormus. Nimetatud asjaolud vajavad määruses täpsustamist. Juhtumite puhul, kus vaidlusi ei esine ning ükski asjaomane järelevalveasutus ei esita märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta, peaks juhtiv järelevalveasutus esitama määruse artiklis 14 sätestatud esialgsed järeldused üheksa kuu jooksul. Seega on vaja selgitusi, millest tuleneb niivõrd pikk tähtaeg esialgsete järelduste esitamiseks. Samuti vajab määrus täpsustusi, millised on tagajärjed, kui järelevalveasutus ületab määruse art 3 lg- tes 3 ja 6 toodud tähtaegu. Artikkel 24 lõige 2 kohaselt on uurimisalustel isikutel ja/või kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise korral kaebuse esitajal oma seisukohtade teatavaks tegemiseks aega üks nädal, mistõttu jääb selgusetuks, miks antud juhul tähtaeg nii lühike on. 8 https://edpb.europa.eu/system/files/2023-06/edpb_20230620_templatecomplaintform_0.pdf 8 5.5. Eesti toetab piiriülest juhtumit puudutavate materjalide tõlkimise reguleerimist, juhul kui see lihtsustab asutuste tööd juhtumi menetlemisel. Samas leiame, et eelnõus tuleks täpsustada, kas tõlked peavad olema ametlikud. Pooldame mitteametlike tõlgete lubamist, kuna tõlkebüroo kasutamine on järelevalveasutusele lisaressurss ning pikendab kaebuse menetlemise aega. Samuti tuleks kaaluda osapoolte kokkuleppel ühe menetluskeele kasutamise lubamist. Määruse eelnõu art 6 kohaselt peab tõlkima kaebused keelde, mida kasutab juhtiv järelevalveasutus (art 6 lg 1 p a) ning juhtiva järelevalveasutuse esitatud dokumendid keelde, mida kasutatakse suhtluses kaebuse esitajaga (art 6 lg 1 p b). Samas tutvuvad praktikas kaebusega ka kõik kaasatud järelevalveasutused, mistõttu tuleb kaebus koos lisadokumentidega tõlkida tahes-tahtmata ka inglise keelde. Seega on vajalik topelt tõlgete tegemine, kusjuures dokumentide tõlkimise juures ei täpsustata seda, kas sobivad vaid ametlikud tõlked (meie mõistes tõlkebüroo omad) või võib võimalusel kasutada ka mitteametlikke tõlkeid. Selline täpsustus on vajalik, kuivõrd tõlkebüroo kasutamine on samuti järelevalveasutusele lisaressurss (eelkõige rahaline) ning pikendab veelkord kaebuse menetlemise aega. 5.6. Eesti üldjoontes toetab teabe esitamise täpsustavaid tingimusi, mis tagab järelevalveasutuste vahelise kiirema ja tõhusama koostöö. Samas vajab selgitamist osa teabe edastamise, arvamuse küsimise ja teatud kokkuvõtete kohustuste vajalikkus. Siinkohal peab Eesti vajalikuks, et ei kehtestataks täiendavat järelevalveasutusi koormavat teabe edastamise kohustust olukordades, kus see sisulist lisaväärtus ei anna ning ei ole seetõttu vajalik. Vajab selgust, miks on vajalik edastada teavet väidetava rikkumise uurimise algatamise kohta (määruse art 8 lg 2 p a). Samuti, miks on vajalik kaebaja seisukoha edastamine esialgsete järelduste kohta või üldse kaebajalt sellise seisukoha küsimine (määruse art 8 lg 2 p i, art 15). Samuti vajab selgitamist määruse artikkel 9, mis asetab juhtivale järelevalveasutusele kohustuse koostada põhiküsimuste kokkuvõte, mis tuleb edastada kaasatud järelevalveasutustele. Kuigi tegemist on menetluse varase staadiumiga, tuleb lisaks muudele elementidele lisada dokumenti ka ülevaade võimalikest keerulistest õiguslikest ja tehnoloogilistest probleemidest, mis on antud juhtumi puhul asjakohased ning välja tuua võimalikud meetmed, mida vastutava töötleja suhtes võidakse rakendada. See tähendab, et tekib kohustus iga piiriülese menetluse puhul täiendava dokumendi koostamiseks. Määruse artiklis 11 kirjeldatakse olukorda, kus kaebus osaliselt või täielikult tagasi lükatakse, mis eeldab samuti kaebuse esitaja ärakuulamist. Eeltoodu võib pikendada kaebuse menetlemise aega olukorras, kus rikkumine on juba lõppenud või rikkumist ei olegi olnud. Kui kaebuse esitaja ei ole nõus kaebuse tagasilükkamisega, siis määrus ei sätesta juhtiva järelevalveasutuse edasisi samme. Eeltoodud arvesse võttes vajab kaebuse esitajalt arvamuse küsimise kohustuse sätestamine selgitusi sh millist lisaväärtust see piiriüleste menetluste läbiviimisel kaasa toob, võttes arvesse, et kaebuse esitajal on võimalik järelevalveasutuse otsusega mittenõustumisel esitada oma vastuväited ja seisukohad vaide- ja kohtumenetluses. Määruse artikkel 14 asetab juhtivale järelevalveasutusele kohustuse esialgsete järelduse koostamiseks ja kaasatud järelevalveasutustele edastamiseks. Seega tuleks iga menetluse puhul koostada täiendav dokument, mida senises praktikas ei ole olnud vaja teha, lisanduva kohustuse sätestamine vajab selgitusi. 5.7. Eesti üldjoontes toetab eelnõus haldustoimikule juurdepääsude ja konfidentsiaalse teabe käsitlemise reguleerimist. Nõustume, et haldustoimikule juurdepääsu andmisel peaksid järelevalveasutused tagama ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse, kui selle avalikustamine kahjustaks oluliselt vastutavat töötlejat, volitatud töötlejat või füüsilist isikut. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda, et uuritavad isikud, kes esitavad või on esitanud dokumente või avaldusi, määratleksid konfidentsiaalse teabe. Seisukoht puudutab eelnõu artikleid 19-21, mille puhul on vaja selgust, kellel on õigus teabe avalikkuse üle otsustada, kas dokumendi (või selle osa) ärisaladuseks või muul alusel konfidentsiaalseks lugemisel jääb lõplik otsustusõigus siiski teabe esitajale või saab järelevalveasutus või juhtiv järelevalveasutus seda ise sisuliselt ümber hinnata, nt asudes seisukohale, et tegu ei ole ärisaladusega. Selgust vajab, kelle teabeks teave on kui see on edastatud ühelt osapoolelt teisele. 9 Samuti vajab selgust, kas juurdepääsupiirang kehtiks ka kohtumenetluse ajal, võttes arvesse, et Eesti õiguse järgi kehtib haldusakt selle teatavaks tegemisest ja sellega haldusmenetlus lõppeb. Täpsustamist vajab, kas määruses sätestatud haldustoimikus oleva järelevalveasutuste vaheline kirjavahetus ja arvamuste vahetuse konfidentsiaalsus on absoluutne ja imperatiivne või laieneb sellele samuti klausel, et piirang kehtib ajal, mil menetlus on pooleli. 6. Kaasamine ja kooskõlastamine Justiitsministeerium saatis 13. juulil 2023. a. algatuse arvamuse avaldamiseks järgmistele adressaatidele: Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut, Riigikohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Andmekaitse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. Tagasisidet paluti hiljemalt 11. augustiks 2023. a. Justiitsministeeriumile on tagasiside edastanud 9,10 Andmekaitse Inspektsioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Riigikohus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Märkustega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas kooskõlastustabelina. 9 Tagasiside eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9470d420-2610-4893-b930- 76b8694e50d6#2g3ytRL0 10 Tagasiside Justiitsministeeriumi avalikus dokumendiregistris https://adr.rik.ee/jm/dokument/14181006 10 Kooskõlastustabel „Eesti asutuste tagasiside isikuandmete kaitse üldmääruse jõustamisega seotud piiriüleste juhtumite menetluseeskirjade ühtlustamist käsitleva uue algatuse kohta“ 1.Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Justiitsministeeriumi märge 1.1 Määruse ettepaneku artikkel 14 kohaselt, kui juhtiv Arvestatud, vaata seisukoht 5.4. järelevalveasutus soovib esitada teistele asjaomastele järelevalveasutustele otsuse eelnõu, peab juhtiv järelevalveasutus koostama esialgsed järeldused, kus kirjeldatakse tõstatatud väiteid ammendavalt ja piisavalt selgelt, et uurimisalustel isikutel oleks võimalik tutvuda juhtiva järelevalveasutuse läbi viidud uurimisega. Määruse ettepaneku artikkel 14 lõige 4 sätestab, et uurimisaluseid isikuid esialgsetest järeldustest teavitades määrab juhtiv järelevalveasutus tähtaja, mille jooksul need isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohad. Kaubanduskoda on seisukohal, et määruse ettepaneku artikkel 14 lõige 4 peaks sisaldama ka teatud minimaalset tähtaega, mille juhtiv järelevalveasutus uurimisalustele isikutele andma peab. Näiteks määruse ettepaneku artikli 11 punktis 2 on sätestatud, et järelevalve asutus peab kaebuse esitajat teavitama kaebuse kavandatava täieliku või osalise tagasilükkamise põhjustest ning määrama tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui kolm nädalat. Kaubanduskoda teeb ettepaneku, et ka määruse ettepaneku artikkel 14 lõige 4 peab sisaldama minimaalset tähtaega, mille juhtiv järelevalveasutus uurimisalustele isikutele andma peab ning see võiks samuti olla näiteks 3 nädalat. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeeriumi märge 2.1 Menetluseeskirjade ühtlustamist puudutavad Arvestatud, vaata seisukoht p 5.1. muudatused tunduvad mõistlikud. Meie vaatest on kindlasti oluline, et andmekaitseasutustele ei kehtestataks täiendavaid märgatavaid kohustusi kuna paljud andmekaitseasutused on juba täna ülekoormatud siseriiklike menetlustega, sh. meil AKI. Mis puudutab andmevormide ja struktuuri ühtlustamist piiriüleselt ja koostöö edendamist, on tegemist hea algatusega ning hetkel meil kommentaare ei ole. 3. Riigikohus Justiitsministeeriumi märge 3.1 Määruse eelnõu seletuskirjas on kajastatud Arvestatud, vaata seisukoht 5.2. liikmesriikide mure, et määruse eelnõu võib hakata mõjutama riigisisest menetlusnormistikku (lk 8), mis peaks kuuluma liikmesriigi autonoomsesse pädevusse. Seega on nn spill over-mõju teadvustatud probleem ja ehk ei ole mõtet hetkel sellel teema põhjalikumalt peatuda. Piiriülesust rõhutavad ka määruse eelnõu põhjendused ja artiklid. Siiski ei saa märkimata jätta, et nt põhjendus 4 osutab kaebuse vormi silmas pidades, et „kuigi järelevalveasutused võivad vormi kasutada juhtudel, mis ei ole seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega“. See põhjendus ei saa väärata HMS-s kehtestatud nõuet, et riigisiseselt saab vormi kehtestada vaid seaduses või selle alusel (HMS § 14 lg 1 lause 2) – taotlust (kaebust) ei saa AKI jätta läbi vaatamata pelgalt põhjusel, et ei ole järgitud tema enda võimalikku loodud vormi. 3.2 Ka menetlustoimingute vaidlustamise võimaluse Teadmiseks võetud. senine kohtupraktika (nt Euroopa Üldkohtu otsus asjas T-709/21, p 41 jj (apellatsioonimenetlus on pooleli)) on üsna sarnane Eesti õiguse lähenemisele, mistõttu ka sellel teemal peatuda ei ole vaja. 3.3 Määruse eelnõust jääb ebaselgeks art 4 („millises Teadmiseks võetud, täpsustatakse ulatuses tuleks kaebust iga juhtumi puhul uurida“) ja eelnõud menetleva töörühma kaebuse tagasilükkamise (art-d 11–13) omavaheline raames. vahekord ja kohtulik kontroll. Kas art 4 tähendab lihtsalt kaebuse nõuete piiritlemist või seda, et võttes arvesse mh art 4 punkte a–c tehakse kindlaks, millises osas tuleks (järelevalve)menetlus alustamata jätta ja menetluse alustamisest keelduda (vt ka põhjendus 6)? Teisisõnu, kas vastuvõetamatuse (formaalsetel põhjustel läbi vaatamata jätmine) ja rahuldamata jätmise (sisulistel põhjustel) vahel on veel mingi n-ö vaheaste, kus keeldutakse menetlust alustamast sisulistel põhjustel, ja kas need alused on ammendavalt loetletud art-s 4? Kas art 11 tagasilükkamise vasteks Eesti õiguse mõttes on rahuldamata jätmine või on keeldumine menetlust alustamast formaalsetel või sisulistel põhjustel hõlmatud kaebuse tagasilükkamisega (vrd ka seletuskirja lk 2 „kaebuste tagasilükkamiseks, mida ei käsitleta“)? Kui eelkirjeldatud vaheetapp on (sh kui see on hõlmatud tagasilükkamise alustega), siis vajaks täpsemat selgust see, milline peaks olema kohtulik kontroll sellise otsuse õiguspärasuse üle: kas alused selleks on ammendavalt loetletud art-s 4 (vrd ka Eesti KorS § 4 lg 2 ja kujunenud kohtupraktika nt RKHKo 3-18-1442/115, p 16); kui intensiivne võib olla kohtulik kontroll (art 4 loetelu sisaldab ulatuslikku otsustusruumi); kas arvesse tuleb võtta vaid kaebaja subjektiivsete õiguste riivet (nt punktil c võib olla avaliku huvi seisukohalt oluline tähendust, kuid kohtulik kaebeõigus on Eestis eeskätt subjektiivsete õiguste keskne). Ilmselt ei saa ja ka ei pea seda temaatikat ammendavalt määruse eelnõus kajastama, kuid ministeeriumil tasuks analüüsida art 4 ja art-te 11–13 seoseid ja Euroopa Kohtu eelotsuse küsimisega koormamise vältimiseks teha vajaduse korral ettepanek selgitada või täpsustada määrust asjakohaselt. 3.4 Määruse eelnõu IV ptk tegeleb juurdepääsuga Arvestatud, vaata seisukoht 5.7 haldustoimikule ja konfidentsiaalse teabega. Esiteks, art 21 lg 2 on selge küsimuses, et avalikkuse juurdepääs ei ole haldusmenetluse toimikule haldusmenetluse ajal võimalik (Eesti AvTS § 35, eriti lg 2 p 2 jätaks üldjuhul erinormide puudumisel kaalutlusõiguse, kuid analüüsitav määruse eelnõu on imperatiivne). Kuna Eesti õiguse järgi kehtib haldusakt selle teatavaks tegemisest ja sellega haldusmenetlus lõppeb, siis on ebaselge, kas avalikkuse juurdepääsupiirang kehtiks ka kohtumenetluse ajal. Art 21 lg-d 5–7 võimaldavad küll võtta meetmeid, vähendamaks juurdepääsupiirangu ulatust, kuid lõppastmes jääb ebaselgeks, kas dokumendi (või selle osa) ärisaladuseks või muul alusel konfidentsiaalseks lugemisel jääb lõplik otsustusõigus siiski teabe esitajale või saab järelevalveasutus seda ise sisuliselt ümber hinnata, nt asudes seisukohale, et tegu ei ole ärisaladusega. Määruse eelnõu põhjendus 32 justkui kaudselt asutuse ümberkvalifitseerimise võimalusele viitaks, võimaldades ka konfidentsiaalsusega kaitstud dokumentidele juurdepääsu. 3.5 Ebaselge on, kas art 19 lg 3 (järelevalveasutuste- Arvestatud, vaata seisukoht 5.7. vaheline kirjavahetus ja arvamuste vahetus on konfidentsiaalne) on absoluutne ja imperatiivne või laieneb sellele samuti klausel, et piirang kehtib ajal, mil menetlus on pooleli. 4. Andmekaitse Inspektsioon Justiitsministeeriumi märge 4.1 Määruse kohaselt on järelevalveasutused Arvestatud, vaata seisukoht 5.4. kohustatud tegema kaebuse kohta otsuse mõistliku aja jooksul, mis sõltub iga juhtumi asjaoludest (määruse põhjenduspunkt 5) ja on oluline, et piiriülesed juhtumid lahendataks õigeaegselt (määruse põhjenduspunkt 10). Selgusetuks jääb, kes annab hinnangu sellele, mis on konkreetse juhtumi puhul mõistlik aeg, millal mõistlik aeg on ületatud või millised piirid õigeaegsusel on, ning kas mõistliku aja hulka arvestatakse ka järelevalveasutuse (üle)koormus. 4.2 Määruse põhjenduspunkt 6 sätestab, et iga pädev Teadmiseks võetud, täpsustatakse asutus otsustab ise, millises ulatuses tuleks kaebust eelnõud menetleva töörühma uurida, samas tuleb seisukohta küsida ka teistelt raames. järelevalveasutustelt ning üksmeele mittesaavutamisel taotleda EAKN-lt siduvat otsust (määruse art 10). Sellisel juhul ju järelevalveasutus ei saa ise sisuliselt otsustada kaebuse uurimise ulatust. 4.3 Juhtumite puhul, kus vaidlusi ei esine ning ükski Arvestatud, vaata seisukoht 5.4. asjaomane järelevalveasutus ei esita märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta, peaks juhtiv järelevalveasutus esitama määruse artiklis 14 sätestatud esialgsed järeldused üheksa kuu jooksul. Arusaamatuks jääb, millest tuleneb niivõrd pikk tähtaeg esialgsete järelduste esitamiseks. 4.4 Määruse art 3 lg 1 näeb ette vormi, milles Arvestatud, vaata seisukoht 5.3. täpsustatakse IKÜM art 77 alusel esitatud piiriüleste kaebuste puhul nõutav teave. Kuna EAKN on just hiljuti koostanud kaebuse vormi ning määruses toodud vorm on tunduvalt üldisem, siis ei ole sellisel kujul vormist kasu. 4.5 On tervitatav, et komisjon täpsustab kaebuse Arvestatud, vaata seisukohad 5.4 ja menetlusse võtmisega seonduvaid tähtaegu. Küll aga 5.6. on ülemäärane nõuda järelevalveasutuselt, kellele kaebus esitati, kaebuse kättesaamise kinnitamist ühe nädala jooksul, kuivõrd töökoormus ning -korraldus asutustes võib olla erinev. Lisaks ei ole alati üheselt selge, kas tegemist võib olla piiriülese menetlusega või mitte. Määrusest ei nähtu, et millised on tagajärjed, kui järelevalveasutus ületab määruse art 3 lg-tes 3 ja 6 toodud tähtaegu. 4.6 Lisakoormust toovad ka määruses olevad nõuded Arvestatud, vaata seisukoht 5.5. seoses dokumentide tõlkimisega. Määruse art 6 kohaselt peab tõlkima kaebused keelde, mida kasutab juhtiv järelevalveasutus (art 6 lg 1 p a) ning juhtiva järelevalveasutuse esitatud dokumendid keelde, mida kasutatakse suhtluses kaebuse esitajaga (art 6 lg 1 p b). Samas tutvuvad praktikas kaebusega ka kõik kaasatud järelevalveasutused, mistõttu tuleb kaebus koos lisadokumentidega tõlkida tahes-tahtmata ka inglise keelde. Seega on vajalik topelttõlgete tegemine, kusjuures dokumentide tõlkimise juures ei täpsustata seda, kas sobivad vaid ametlikud tõlked (meie mõistes tõlkebüroo omad) või võib võimalusel kasutada ka mitteametlikke tõlkeid (nt inglise keele puhul on võimalik tõlkida järelevalveasutusel endal sh kasutades tõlkeprogramme). Selline täpsustus on vajalik, kuivõrd tõlkebüroo kasutamine on samuti järelevalveasutusele lisaressurss (eelkõige rahaline) ning pikendab veelkord kaebuse menetlemise aega (tõlkebürool võtab dokumentide tõlkimine oluliselt kauem aega). 4.7 Ülemäärane ja mittevajalik on edastada teavet Arvestatud, vaata seisukoht 5.6. väidetava rikkumise uurimise algatamise kohta (määruse art 8 lg 2 p a). Samuti on mittevajalik ja menetlust asjatult venitav kaebaja seisukoha edastamine esialgsete järelduste kohta või üldse kaebajalt sellise seisukoha küsimine (määruse art 8 lg 2 p i, art 15). Määruse artiklis 11 kirjeldatakse ka olukorda, kus kaebus osaliselt või täielikult tagasi lükatakse, mis eeldab samuti kaebuse esitaja ärakuulamist. Eeltoodu jällegi pikendab ebavajaliku kaebuse menetlemise aega olukorras, kus rikkumine on juba lõppenud või rikkumist ei olegi olnud. Kui kaebuse esitaja ei ole nõus kaebuse tagasilükkamisega, siis määrus ei sätesta juhtiva järelevalveasutuse edasisi samme. Seega on kaebuse esitajalt arvamuse küsimine arusaamatu ning ei too piiriüleste menetluste läbiviimisel olulist lisaväärtust. Kaebuse esitajal on võimalik järelevalveasutuse otsusega mittenõustumisel esitada oma vastuväited ja seisukohad vaide- ja kohtumenetluses. 4.8 Arusaamatuks jääb põhiküsimuste kokkuvõtte Arvestatud, vaata seisukoht 5.6. (määruse art 2 lg 2, art 9) koostamise vajalikkus. Sisuliselt tuleb luua täiesti eraldiseisev dokument, mis ei ole ettekirjutus ega otsus, lihtsalt EAKN-i jaoks. 4.9 Määruse art 20 lg 1 kohaselt annab juhtiv Arvestatud, vaata seisukohad 5.2. ja järelevalveasutus uurimise all olevatele isikutele 5.7. juurdepääsu haldustoimikule pärast seda, kui juhtiv järelevalveasutus teavitab uurimisaluseid isikuid esialgsetest järeldustest. Samas HMS § 37 lg 1 kohaselt võib igaüks (sh menetlusosaline) tutvuda haldustoimikuga igas menetlusstaadiumis. 4.10 Oluline on ka Eesti kontekstis märkida, et kui AKI Arvestatud, vaata seisukoht 5.2. otsustab rikkujat karistada ja järelevalvemenetlus läheb üle väärteomenetluseks, siis sellele kohaldub Eestis süüteomenetluse regulatsioon ja karistusseadustik, sest meil haldusmenetluses karistusi määrata ei saa. Sellest tulenevalt esinevad väärteomenetluses olulised erisused haldusmenetlusest (nt toimikuga tutvumise õigus ja aeg, erinevad tähtajad, menetluses osalevate isikute õigused ja kohustused jms). 4.11 Määrus muudab piiriüleste menetluste läbiviimise Arvestatud, vaata seletuskirja p 4. järelevalveasutusele väga palju koormavamaks kui seda on piiriülesed menetlused praegu. See võib aga tähendada, et menetluse hindamisel (kas on piiriülene või mitte) võib järelevalveasutus jõuda kiiremini järeldusele, et piiriüleseid elemente on vähe või need üldse puuduvad. See aga ei täida eesmärki, mille jaoks piiriüleste menetluste kontseptsioon on loodud. Nii peab piiriüleste menetluste korral juhtiv järelevalveasutus määruse kohaselt konsulteerima kordades rohkem kaasatud järelevalveasutustega ning kaebuse esitajaga. Lisaks tuleb koostada mitmeid lisadokumente, mis nõuavad olulist lisaressurssi. On oluline märkida, et kuigi töömaht järjekordselt suureneb, ei ole nimetatud määruse alusel ette nähtud järelevalveasutustele lisanduvate tööülesannete täitmiseks lisaressursi andmist. Samas on määruses kirjas, et järelevalveasutused on kohustatud otsuse tegema mõistliku aja jooksul. Kaebuste menetlemise protsessi pikenemine ning otsuse tegemine mõistliku aja jooksul ei saa käia koos ilma täiendava ressursita 4.12 Kokkuvõtlikult tahame rõhutada, et kuigi määrus Teadmiseks võetud. ise on vägagi oodatud, tekitab see hetkel asjatult piiriüleste menetluste pikenemist ja eeldab oluliselt rohkem lisaressurssi ning tööd. EUROOPA KOMISJON Brüssel, 4.7.2023 COM(2023) 348 final 2023/0202 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid ET ET SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid ELi andmekaitsenormide täitmise tõhus tagamine on Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 8 lõikes 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 lõikes 1 sätestatud isikuandmete kaitse õiguse kaitse tagamise eeltingimus. Alates määruse (EL) 2016/679 (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“)1 kohaldatavaks muutumisest 2018. aastal on selle täitmise tagamine olnud sõltumatute riiklike andmekaitseasutuste ülesanne. Ühtse kontaktpunkti põhimõttel toimiva detsentraliseeritud täitmise tagamise süsteemi eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine, säilitades samal ajal läheduse põhimõtte, mille kohaselt üksikisikutel on võimalus pöörduda kohaliku andmekaitseasutuse poole ja saada vastus. Selle süsteemi kohaselt on piiriüleste juhtumite korral vajalik andmekaitseasutuste vaheline koostöö. Sellisel juhul viib uurimist läbi juhtiv andmekaitseasutus (uurimisaluse vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise tegevuskoha andmekaitseasutus) ning see peab tegema koostööd teiste asjaomaste andmekaitseasutustega, püüdes saavutada konsensust dialoogi abil lojaalse ja tõhusa koostöö vaimus. Juhtiv andmekaitseasutus peab rakendama oma pädevust tihedas koostöös asjaomaste andmekaitseasutustega. Kui andmekaitseasutused ei suuda piiriülese juhtumi korral konsensust saavutada, on isikuandmete kaitse üldmäärusega ette nähtud, et nn asjakohastes ja põhjendatud vastuväidetes tõstatatud konkreetsetes küsimustes lahendab vaidlused Euroopa Andmekaitsenõukogu (edaspidi „andmekaitsenõukogu“), mis koosneb iga liikmesriigi andmekaitseasutuse juhtidest ja Euroopa Andmekaitseinspektorist, ning lahendamises osaleb ka komisjon. Komisjon märkis oma aruandes, mille ta esitas kaks aastat pärast isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise algust, et piiriüleste juhtumite käsitlemise tõhustamiseks ja ühtlustamiseks kogu ELis on vaja teha rohkem2. Aruandes juhiti tähelepanu olulistele erinevustele siseriiklikes haldusmenetlustes ja isikuandmete kaitse üldmääruse koostöömehhanismi mõistete tõlgendamises. Euroopa Parlament nõudis tungivalt oma resolutsioonis, mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet isikuandmete kaitse üldmääruse kohta, et komisjon hindaks, kas liikmesriikide haldusmenetluste tõttu on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 60 kohast koostööd võimatu täiesti tulemuslikult teha ja määrust tulemuslikult rakendada3. Euroopa Parlament kutsus andmekaitsenõukogu üles tegema kindlaks ühtse haldusmenetluse põhielemendid, et menetleda isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 60 alusel tehtava koostöö raames piiriüleste juhtumitega seotud kaebusi. Andmekaitsenõukogu algatas 2020. aastal arutelu selle üle, kuidas parandada andmekaitseasutuste vahelist koostööd piiriüleste juhtumite puhul. Selle tulemusena võeti 2022. aasta aprillis vastu avaldus täitmise tagamiseks tehtava koostöö kohta, milles võeti 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88). 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Andmekaitse kodanike võimestajana ja ELi valmistumine digiüleminekuks – isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise kaks esimest aastat“ (COM(2020) 264 final). 3 Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni hindamisaruannet isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kohta kaks aastat pärast selle kohaldamise algust (2020/2717(RSP)). ET 1 ET kohustus koostada loetelu menetluslikest aspektidest, mida saaks ELi õiguses veelgi ühtlustada4. 2022. aasta oktoobris edastas andmekaitsenõukogu selle loetelu komisjonile5. Käesolev ettepanek põhineb komisjoni 2020. aasta aruandel isikuandmete kaitse üldmääruse kohta, andmekaitsenõukogu 2022. aasta oktoobris edastatud loetelul ja järeldustel, mille komisjon on teinud järelevalve põhjal isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise tagamise üle alates selle kohaldatavaks muutumisest, ning isikuandmete kaitse üldmääruse paljusid sidusrühmi hõlmava eksperdirühma6 ja isikuandmete kaitse üldmäärust käsitleva liikmesriikide eksperdirühma7 järeldustel, samuti märkustel, mis on komisjonile esitatud 2023. aasta veebruaris algatatud tagasisidekorje käigus. See sisaldub komisjoni 2023. aasta tööprogrammis8 (üldpealkirja „Uus hoog Euroopa demokraatiale“ all). Isikuandmete kaitse üldmääruse ühetaoline kohaldamine sõltub üldmääruse piiriülese täitmise tagamise süsteemi tulemuslikust toimimisest. Piiriüleste juhtumite korral takistavad andmekaitseasutuste menetluslikud erinevused isikuandmete kaitse üldmääruse koostöömehhanismi ning vaidluste lahendamise mehhanismi sujuvat ja tulemuslikku toimimist. Need erinevused mõjutavad oluliselt ka uurimisaluste isikute ja kaebuse esitajate kui andmesubjektide õigusi. Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetekohase täitmise tagamine on eeltingimus üldsuse usalduse saavutamiseks digipöörde vastu laiemalt ja võrdsete tingimuste pakkumiseks kõigile isikuandmeid töötlevatele üksustele. Ettepaneku eesmärk on lahendada probleemid järgmistes valdkondades.  Kaebused. Kaebused on oluline teabeallikas andmekaitsenormide rikkumiste tuvastamiseks. Andmekaitseasutused tõlgendavad erinevalt nõudeid kaebuse vormi, kaebuse esitajate menetlusse kaasamise ja kaebuste tagasilükkamise kohta. Näiteks võib mõni andmekaitseasutus kaebuse, mille teine andmekaitseasutus vastu võtaks, tagasi lükata põhjusel, et see ei sisalda piisavalt teavet; mõni andmekaitseasutus annab kaebuse esitajatele ja uurimisalustele isikutele võrdsed õigused, samas teised ei kaasa kaebuse esitajaid või kaasavad neid väga piiratud ulatuses; mõni andmekaitseasutus võtab vastu ametliku otsuse kõigi kaebuste tagasilükkamiseks, mida ei käsitleta, teised ei tee seda. Need erinevused tähendavad, et kaebuste käsitlemine ja kaebuse esitajate kaasamine erineb sõltuvalt sellest, kus kaebus esitatakse või milline andmekaitseasutus on konkreetse juhtumi puhul juhtiv andmekaitseasutus. Selle tulemusena lükkub uurimise lõpetamine ja andmesubjektile õiguskaitsevahendi andmine piiriüleste juhtumite korral edasi. Euroopa Parlament rõhutas oma resolutsioonis, mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet isikuandmete kaitse üldmääruse kohta, vajadust selgitada kaebuse esitajate positsiooni piiriüleste kaebuste korral. 4 https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/statements/statement-enforcement- cooperation_et. 5 https://edpb.europa.eu/system/files/2022-10/edpb_letter_out2022- 0069_to_the_eu_commission_on_procedural_aspects_en_0.pdf. 6 https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/expert- groups/consult?lang=et&do=groupDetail.groupDetail&groupID=3537. 7 https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/expert- groups/consult?lang=et&do=groupDetail.groupDetail&groupID=3461. 8 https://commission.europa.eu/strategy-documents/commission-work-programme/commission-work- programme-2023_en. ET 2 ET  Uurimisaluste isikute menetlusõigused. Uurimisaluste isikute kaitseõigus on liidu õiguse aluspõhimõte, mida tuleb järgida igas olukorras, eelkõige menetluste käigus, mis võivad kaasa tuua karmid karistused. Võttes arvesse määratavate karistuste võimalikku rangust, peavad isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise eest uurimise all olevatel isikutel olema samasugused tagatised, nagu on ette nähtud kriminaalmenetlusega. Uurimisaluste isikute menetlusõigused, nagu ärakuulamisõiguse ulatus ja toimikuga tutvumise õigus, on liikmesriigiti väga erinevad. Ärakuulamisõiguse ulatus, ärakuulamise aeg ja dokumendid, mis antakse menetlusosalistele, et nad saaksid kasutada oma õigust olla ära kuulatud, on elemendid, mille suhtes liikmesriikidel on erinevad lähenemisviisid. Need erinevad lähenemisviisid ei ole alati kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 60 sätestatud menetlusega, mis põhineb eeldusel, et uurimisalused isikud on kasutanud oma nõuetekohaseid menetlusõigusi, enne kui juhtiv andmekaitseasutus esitab otsuse eelnõu. Kui juhtum esitatakse vaidluse lahendamiseks andmekaitsenõukogule, võivad menetlusosaliste ärakuulamise ulatus otsuse eelnõus tõstatatud küsimustes ja asjaomaste andmekaitseasutuste vastuväited erineda. Peale selle ei ole selge, millises ulatuses peaks andmekaitsenõukogu isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 65 kohasel vaidluste lahendamisel uurimisalused isikud ära kuulama. Kui ei ole tagatud õigus olla ära kuulatud, võib see muuta isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumisi tuvastanud andmekaitseasutuste otsused õigusliku vaidlustamise suhtes haavatavamaks.  Koostöö ja vaidluste lahendamine. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 60 sätestatud koostöömenetlus on visandatud üldjoontes. Piiriüleste juhtumite korral peavad andmekaitseasutused konsensuse saavutamiseks vahetama „asjaomast teavet“. Kui juhtiv andmekaitseasutus esitab juhtumi kohta otsuse eelnõu, on teistel andmekaitseasutustel võimalus tõstatada „asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid“. Kui juhtiv andmekaitseasutus ei võta neid vastuväiteid arvesse, annavad need võimaluse vaidluste lahendamise menetluse kasutamiseks. Kuigi isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise menetlus on oluline element isikuandmete kaitse üldmääruse ühetaolise tõlgendamise tagamiseks, tuleks seda kasutada üksnes erandjuhul, kui andmekaitseasutuste vaheline lojaalne koostöö ei ole taganud konsensust. Isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise tagamise kogemused piiriüleste juhtumite korral näitavad, et andmekaitseasutused ei tee piisavalt koostööd enne seda, kui juhtiv andmekaitseasutus esitab otsuse eelnõu. Piisava koostöö ja konsensuse puudumise tõttu põhiküsimustes uurimise varases etapis on esitatud arvukalt juhtumeid vaidluste lahendamiseks. Piiriülese koostöö menetluse käigus asjaomaste andmekaitseasutuste esitatud asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vorm ning struktuur on erinevad. Need erinevused takistavad tulemuslikku vaidluste lahendamist ja kõigi asjaomaste andmekaitseasutuste kaasamist menetlusse, eelkõige väiksemate liikmesriikide andmekaitseasutuste puhul, kellel on vähem vahendeid kui suuremate liikmesriikide andmekaitseasutustel.  Isikuandmete kaitse üldmääruses ei ole sätestatud tähtaegu koostöö ja vaidluste lahendamise menetluse eri etappide jaoks. Võttes arvesse uurimiste erinevat keerukust ja andmekaitseasutuste kaalutlusõigust isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumiste uurimisel, ei ole soovitatav määrata tähtaegu menetluse iga etapi jaoks. Vajaduse korral aitab tähtaegade kehtestamine siiski vältida põhjendamatuid viivitusi juhtumite lõpetamisel. ET 3 ET Ettepaneku eesmärk on käsitleda neid küsimusi, määrates kindlaks piiriüleste juhtumite teatavate uurimisetappide menetlusnormid ning toetades seeläbi isikuandmete kaitse üldmääruse kohase koostöömehhanismi ja vaidluste lahendamise mehhanismi sujuvat toimimist. Eelkõige käsitletakse ettepanekus eelnimetatud probleeme järgmiselt.  Kaebuse vorm ja kaebuse esitaja positsioon. Ettepanekus esitatakse vorm, milles täpsustatakse kõigi isikuandmete piiriülest töötlemist käsitlevate ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 kohaste kaebuste korral nõutav teave ning täpsustatakse menetlusnorme kaebuse esitajate kaasamiseks menetlusse, sealhulgas nende õigust teha oma seisukohad teatavaks. Selles täpsustatakse menetlusnorme kaebuste tagasilükkamiseks piiriüleste juhtumite korral ning selgitatakse juhtiva andmekaitseasutuse ja selle andmekaitseasutuse rolli, kellele kaebus esitati. Selles tunnistatakse kaebusepõhiste juhtumite kompromissiga lahendamise tähtsust ja õiguspärasust.  Menetlusõiguste sihipärane ühtlustamine piiriüleste juhtumite korral. Ettepanekuga antakse uurimisalustele isikutele õigus olla ära kuulatud menetluse põhietappides, sealhulgas vaidluse lahendamise ajal andmekaitsenõukogus, ning selgitatakse haldustoimiku sisu ja uurimisaluste isikute õigust toimikuga tutvuda. Seeläbi tugevdatakse ettepanekuga uurimisaluste isikute kaitseõigust ja tagatakse selle õiguse ühetaoline järgimine, olenemata sellest, milline andmekaitseasutus uurimist juhib.  Koostöö ja vaidluste lahendamise ühtlustamine. Ettepanekuga antakse andmekaitseasutustele vahendid, mida on vaja konsensuse saavutamiseks, lisades sisu isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 60 sätestatud nõudele, mille kohaselt andmekaitseasutused peavad tegema koostööd ja jagama „asjaomast teavet“. Käesoleva määrusega luuakse raamistik, mille alusel kõik andmekaitseasutused saavad piiriülest juhtumit sisuliselt mõjutada, esitades oma seisukohad uurimismenetluse alguses ja kasutades kõiki isikuandmete kaitse üldmäärusega ette nähtud vahendeid. See hõlbustab konsensuse saavutamist ja vähendab menetluse hilisemas etapis lahkarvamuste tekkimise tõenäosust, mis nõuaks vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamist. Kui kaebusepõhise juhtumi korral on andmekaitseasutuste vahel lahkarvamused põhiküsimuses uurimise ulatuse kohta, antakse ettepanekuga andmekaitsenõukogule õigus lahendada lahkarvamused kiireloomulise siduva otsuse vastuvõtmise abil. Andmekaitsenõukogu kaasamisega sellesse eraldiseisvasse küsimusse antakse juhtivale andmekaitseasutusele uurimise jätkamiseks vajalik selgus ja tagatakse, et lahkarvamuste puhul uurimise ulatuse kohta ei ole vaja kasutada artikli 65 kohast vaidluste lahendamise mehhanismi. Ettepanekuga nähakse ette üksikasjalikud nõuded asjaomaste andmekaitseasutuste tõstatatud asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vormi ja struktuuri kohta, hõlbustades seeläbi kõigi andmekaitseasutuste tulemuslikku osalemist ning juhtumi sihipärast ja kiiret lahendamist.  Ettepanekuga nähakse ette vaidluse lahendamise menetluse tähtajad, määratakse kindlaks teave, mille juhtiv andmekaitseasutus peab esitama vaidluse lahendamiseks, ning selgitatakse kõigi vaidluse lahendamises osalejate (juhtiv andmekaitseasutus, asjaomased andmekaitseasutused ja andmekaitsenõukogu) rolli. Sel viisil hõlbustab ettepanek vaidluse lahendamise menetluse kiiret lõpuleviimist uurimisaluste isikute ja andmesubjektide jaoks. ET 4 ET • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Ettepanekuga täiendatakse isikuandmete kaitse üldmäärust, määrates kindlaks menetlusnormid isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatud uurimisprotsessi põhietappide kohta. See ei mõjuta andmesubjektide õigusi, vastutavate töötlejate ega volitatud töötlejate kohustusi ega isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid, nagu on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses. Ettepanek tugineb isikuandmete kaitse üldmääruse aluspõhimõtetele, mis käsitlevad kaebusi, koostööd ja vaidluste lahendamist, ning täiendab neid sätteid sihipäraselt täitmise tagamise tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks piiriüleste juhtumite korral. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Ettepanek on täielikult kooskõlas ja kokkusobiv liidu kehtivate tegevuspõhimõtetega muudes valdkondades. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 volitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu kehtestama eeskirju füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Ettepanekus käsitletakse isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise tagamist piiriüleste juhtumite korral. Sellise täitmise tagamise eesmärk on tagada andmesubjektide õigus oma isikuandmete kaitsele. Seega on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16 ettepaneku asjakohane õiguslik alus. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) ELil on parimad võimalused tegutseda, sest ettepanek on seotud isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatud kehtiva menetlusega, mis hõlmab mitme ELi liikmesriigi andmekaitseasutusi ja Euroopa Andmekaitsenõukogu (ELi asutus). Seega ei saa ELi liikmesriigid üksi tegutsedes lahendada eelnimetatud probleeme. • Proportsionaalsus Ettepanekuga tagatakse asjakohane tasakaal, nii et saavutatakse eesmärk tagada isikuandmete kaitse üldmääruse piiriülese täitmise tagamise sujuv toimimine, sekkumata seejuures põhjendamatult liikmesriikide õigussüsteemidesse. Ettepaneku eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatud koostöömehhanismi ja vaidluste lahendamise mehhanismi sujuv toimimine. Seega käsitletakse ettepanekus üksnes isikuandmete kaitse üldmääruse kohaseid piiriüleseid juhtumeid. Selliste juhtumitega on seotud mitme ELi liikmesriigi andmekaitseasutused ja andmekaitsenõukogu. Uurimisaluste isikute ärakuulamise ulatus ja kaebuse esitajate kaasamine haldusmenetlusse on praegu hõlmatud siseriiklike menetlusnormidega. Need elemendid mõjutavad uurimise korraldamist algusest lõpuni. Seega on väga oluline sihipäraselt ühtlustada õigust olla ära kuulatud ja kaebuse esitajate kaasamist menetluse põhietappides ning ainult piiriüleste juhtumite korral, et saavutada ettepaneku eesmärk muuta piiriülese täitmise tagamine sujuvamaks, ning see ei lähe kaugemale konkreetses olukorras vajalikust. Oluline on see, et ET 5 ET uurimisaluste isikute õigust olla ära kuulatud juba kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmääruse alusel andmekaitseasutuste läbiviidavate uurimiste suhtes, sest õigus olla ära kuulatud on hartaga tagatud kaitseõiguse ja hea halduse õiguse oluline osa. Samuti tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõike 2 kohaselt kaebuse esitajat teavitada tema kaebuse menetlemise käigust. Ettepanekuga ühtlustatakse peamiselt nende menetlusetappide üksikasjad ja luuakse nende raamistik. • Vahendi valik Määrus on ettepaneku jaoks asjakohane vahend. Ettepanek täiendab kehtivas isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud menetlust. Selle eesmärk on lahendada andmekaitseasutuste menetluslike lähenemisviiside erinevuste probleem, ühtlustades teatavaid aspekte haldusmenetluses, mida andmekaitseasutused rakendavad isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise tagamisel. Seetõttu on vaja liikmesriikides vahetult kohaldatavat määrust, et vähendada õiguslikku killustatust ja tagada vajalik ühtlus isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatud koostöömehhanismi ja järjepidevuse mehhanismi sujuvaks toimimiseks ning kaebuse esitajatele, uurimisalustele isikutele ja andmekaitseasutustele õiguskindluse tagamiseks. Direktiiv, mis jätab liikmesriikidele kaalutlusõiguse selles suhtes, kuidas saavutada soovitud tulemused, ei tagaks ettepaneku eesmärkide saavutamiseks vajalikku ühtlustamise määra. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Komisjon märkis oma aruandes, mille ta esitas kaks aastat pärast isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise algust, et piiriüleste juhtumite käsitlemise tõhustamiseks ja ühtlustamiseks kogu ELis on vaja teha rohkem9. Aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis10 tegi komisjon kindlaks vajaduse tegeleda erinevustega järgmistes valdkondades:  liikmesriikide haldusmenetluste erinevused, mis puudutavad eelkõige kaebuste käsitlemise menetlusi, kaebuste menetlusse võtmise kriteeriume, menetluste erinevat kestust tähtaegade erinevuste või nende puudumise tõttu, menetluse käigus ärakuulamisõiguse andmise aega või kaebuse esitajate teavitamist ja kaasamist menetluse kestel;  koostöömehhanismiga seotud mõistete tõlgendamine ja  käsitus sellest, millal alustada koostöömenetlust, kaasata asjaomased andmekaitseasutused ja edastada neile teavet. Euroopa Parlament nõudis tungivalt oma resolutsioonis, mis käsitleb komisjoni 2020. aasta aruannet isikuandmete kaitse üldmääruse kohta, et komisjon hindaks, kas liikmesriikide haldusmenetluste tõttu on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 60 kohast koostööd võimatu 9 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Andmekaitse kodanike võimestajana ja ELi valmistumine digiüleminekuks – isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise kaks esimest aastat“ (COM(2020) 264 final). 10 Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Andmekaitse kodanike võimestajana ja ELi valmistumine digiüleminekuks – isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise kaks esimest aastat“ (SWD(2020) 115 final). ET 6 ET täiesti tulemuslikult teha ja määrust tulemuslikult rakendada11. Euroopa Parlament kutsus andmekaitsenõukogu üles tegema kindlaks ühtse haldusmenetluse põhielemendid, et menetleda isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 60 alusel tehtava koostöö raames piiriüleste juhtumitega seotud kaebusi. Andmekaitsenõukogu algatas 2020. aastal arutelu selle üle, kuidas parandada andmekaitseasutuste vahelist koostööd piiriüleste juhtumite puhul. Pärast seda arutelu12 edastas andmekaitsenõukogu 2022. aasta oktoobris komisjonile loetelu andmekaitseasutuste vahelise koostöö menetluslikest aspektidest, mida saaks ELi tasandil ühtlustada13. Komisjon märkis oma aruandes, mille ta esitas kaks aastat pärast isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise algust, et veel ei ole näiteid vaidluste lahendamise kohta andmekaitsenõukogu tasandil. Alates aruande avaldamisest 2020. aastal on andmekaitsenõukogu võtnud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 65 lõike 1 punkti a alusel vastu kaheksa siduvat otsust. Osalemine andmekaitsenõukogus on võimaldanud komisjonil teha järeldusi vaidluste lahendamise mehhanismi toimimise kohta. Komisjoni hinnangul saaks eelkõige parandada uurimise sihipärasust ja vältida vaidluste lahendamise vajadust, suurendades andmekaitseasutuste vahelise koostöö määra enne juhtiva andmekaitseasutuse otsuse eelnõu esitamist. • Konsulteerimine sidusrühmadega Ettepaneku ettevalmistamisel tugineti paljude sidusrühmade panusele. Sidusrühmad olid üldiselt ühel meelel selles, et rohkem oleks võimalik ära teha isikuandmete kaitse üldmääruse piiriülese täitmise tagamise tulemuslikkuse parandamiseks. Komisjon sai ettepaneku jaoks teavet eelkõige järgmistest kanalitest.  Andmekaitsenõukogu. Andmekaitsenõukogu koosneb andmekaitseasutustest, kes on isikuandmete kaitse üldmääruse täitmist tagavad asutused. Selle ülesanne on muu hulgas lahendada vaidlusi isikuandmete kaitse üldmääruse alusel piiriüleste juhtumite korral. Seega võttis komisjon andmekaitsenõukogu panust nõuetekohaselt arvesse ettevalmistusprotsessi kõigis etappides. Eelkõige reageeritakse ettepanekuga küsimuste loetelule, mille andmekaitsenõukogu edastas komisjonile 2022. aasta oktoobris ja milles tehti kindlaks piiriülese täitmise tagamise menetluslikud aspektid, mida saaks ELi tasandil ühtlustada. Ettepanekus käsitletakse enamikku küsimusi, mille andmekaitsenõukogu on oma loetelus välja toonud. Teatavatel juhtudel otsustas komisjon andmekaitsenõukogu esile tõstetud küsimusi mitte käsitleda, eelkõige juhul, kui komisjon leidis, et konkreetset küsimust on isikuandmete kaitse üldmääruses juba piisavalt käsitletud või et selles küsimuses peaks kaalutlusõigus jääma juhtivale andmekaitseasutusele või et see küsimus tuleks otsustada siseriikliku õiguse alusel. Peale selle käsitletakse ettepanekus teatavaid küsimusi, mida andmekaitsenõukogu ei ole nimetanud oma loetelus ja mille käsitlemist komisjon 11 Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni hindamisaruannet isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kohta kaks aastat pärast selle kohaldamise algust (2020/2717(RSP)). 12 https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/statements/statement-enforcement- cooperation_et. 13 https://edpb.europa.eu/system/files/2022-10/edpb_letter_out2022- 0069_to_the_eu_commission_on_procedural_aspects_en_0.pdf. ET 7 ET pidas vajalikuks, et tagada piiriülese täitmise tagamise sujuv toimimine ja nõuetekohase menetluse õiguste järgimine. Samuti korraldas komisjon 2023. aasta 21. märtsil ja 24. aprillil toimunud koosolekutel andmekaitsenõukogu eksperdirühmadega, kes tegelevad piiriülese koostöö ja täitmise tagamisega, sihtkonsultatsiooni käesoleva ettepaneku aspektide kohta, et kasutada oma igapäevatöös nende küsimustega tegelevate andmekaitseasutuste oskusteavet. Andmekaitsenõukogu toetas täielikult komisjoni meetmete võtmist selles valdkonnas ning andis 2023. aasta märtsi ja aprilli koosolekutel komisjonile väärtuslikku teavet.  Isikuandmete kaitse üldmääruse paljusid sidusrühmi hõlmav eksperdirühm. Eksperdirühm loodi komisjoni abistamiseks isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisel. See koosneb kodanikuühiskonna, ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ja õigustöötajate esindajatest. See rühm avaldas laialdast toetust mõttele, et komisjon võtab seadusandliku ettepanekuga meetmeid kõnealuses valdkonnas. Esimene arutelu nimekirja üle, mille andmekaitsenõukogu esitas 2022. aasta oktoobris, toimus 19. oktoobril 2022 korraldatud koosolekul ja ettepaneku konkreetsete aspektide üle konsulteeris komisjon 21. aprillil 2023 korraldatud teisel koosolekul. Võttes arvesse selles rühmas esindatud sidusrühmade suurt mitmekesisust, erinesid sidusrühmade seisukohad ettepaneku konkreetsete aspektide kohta. Kõik sidusrühmad toetasid ettepanekus esitatud õigusliku raamistiku loomist vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Valitsusvälised organisatsioonid tervitasid komisjoni kavatsust ühtlustada kaebuse vormi ja toetasid kaebuse esitaja kaasamist menetlusse, märkides ära kaebuste käsitlemise suured erinevused liikmesriikides. Vastutavaid töötlejaid ja volitatud töötlejaid esindavad ettevõtjate rühmad rõhutasid vajadust anda uurimisalustele isikutele õigus olla ära kuulatud ning julgustada andmekaitseasutuste vaheliste lahkarvamuste lahendamist uurimismenetluse varases etapis.  Isikuandmete kaitse üldmäärust käsitlev liikmesriikide eksperdirühm. Eksperdirühm on foorum, kus komisjon ja liikmesriigid saavad jagada seisukohti ja teavet isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise kohta. Enne eelnõu koostamise alustamist küsis komisjon liikmesriikide arvamust andmekaitsenõukogu 2022. aasta oktoobris esitatud loetelu kohta. Liikmesriigid toetasid üldjoontes ettepanekut seadusandliku algatuse kohta isikuandmete kaitse üldmääruse piiriülese täitmise tagamise tõhustamiseks ja tervitasid seda. Teatavad liikmesriigid, kes on kehtestanud kõigi haldusmenetluste suhtes kohaldatavad horisontaalsed menetlusnormid, selgitasid siiski välja, et algatus võib tähendada sekkumist nendesse menetlusnormidesse, eelkõige menetlusosaliste ärakuulamisõiguse ühtlustamise ja kaebuse esitajate menetlusse kaasamise puhul. Sellest tulenevalt on komisjon hoolikalt jälginud, et nende aspektide ühtlustamine piirduks ettepanekus piiriüleste juhtumitega ja vaid niivõrd, kui see on vajalik koostöömehhanismi ja vaidluste lahendamise mehhanismi sujuva toimimise tagamiseks. Komisjon korraldas 19. aprillil 2023 spetsiaalse kohtumise isikuandmete kaitse üldmäärust käsitleva liikmesriikide eksperdirühmaga. Samuti korraldas komisjon taotluse korral kahepoolseid kohtumisi ettepaneku teemal valitsusväliste organisatsioonide, riiklike ametiasutuste ja tööstusharusid esindavate organisatsioonidega. Komisjon korraldas tagasisidekorje, mis kestis 24. veebruarist kuni 24. märtsini 2023, ja sai 73 vastust. Komisjon sai tagasisidet mitmesugustelt sidusrühmadelt, sealhulgas valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja tööstusliitudelt. ET 8 ET Komisjon on ettepaneku ettevalmistamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud kõigi sidusrühmade tagasisidet. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Ettepanekus võetakse arvesse sidusrühmadelt ettevalmistava protsessi käigus saadud mitmesuguseid arvamusi, eelkõige andmekaitsenõukogu, isikuandmete kaitse üldmäärust käsitleva liikmesriikide eksperdirühma ja isikuandmete kaitse üldmääruse paljusid sidusrühmi hõlmava eksperdirühma oskusteavet. Samuti tugineb ettepanek Euroopa Liidu Kohtu praktikale, eelkõige kohtupraktikale, mis käsitleb isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud koostöömehhanismi ja järjepidevuse mehhanismi toimimist, ning kohtupraktikale, mis käsitleb harta artiklis 41 sätestatud õigust olla ära kuulatud ja õigust heale haldusele. • Mõjuhinnang Ettepaneku kohta mõjuhinnangut ei tehtud. Ettepanek ei mõjuta andmesubjektide õigusi, vastutavate töötlejate ega volitatud töötlejate kohustusi ega isikuandmete töötlemise õiguslikke aluseid, nagu on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses. Ettepanekuga täiendatakse isikuandmete kaitse üldmäärust sihipäraselt, täpsustades isikuandmete kaitse üldmääruse VII peatükis sätestatud piiriülese täitmise tagamise menetlusnorme. Sel viisil saab ettepanekut kohaldada isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestatud menetlusraamistikus. Seega piirdub ettepaneku mõju sellega, et tõhustatakse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud piiriülese täitmise tagamise menetluse toimimist. Ettepanekuga ei muudeta selles menetluses osalejate, nagu kaebuse esitajate, juhtiva andmekaitseasutuse, asjaomaste andmekaitseasutuste ja andmekaitsenõukogu rolle, mis on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses. Seega ei kaasne ettepanekuga märkimisväärset majanduslikku mõju, keskkonnamõju, sotsiaalset mõju ega märkimisväärseid kulutusi. Nende menetluslike aspektide ühtlustamisel on positiivne mõju andmekaitseasutustele, kaebuse esitajatele, uurimisalustele isikutele ja üldsuse usaldusele isikuandmete kaitse üldmääruse vastu.  Andmekaitseasutused: algatusega toetatakse koostöömenetlust ning selgitatakse piiriüleste juhtumite puhul tehtava koostöö korda ja tähtaegu. See võimaldab andmekaitseasutustel oma ressursse tõhusamalt kasutada. Peale selle hõlbustab algatus seeläbi, et tagab piiriüleste juhtumite korral andmekaitseasutustele vahendid koostöö tõhustamiseks, konsensuse saavutamist andmekaitseasutuste vahel, vähendades lahkarvamusi ja edendades koostöövaimu.  Kaebuse esitajad ja andmesubjektid: andmekaitseasutuste vahelise koostöö ühtlustamine isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise tagamisel toetab uurimiste õigeaegset lõpuleviimist. See aitab tõhusamalt menetleda isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumisi ja anda kiiresti andmesubjektile õiguskaitsevahendi. Peale selle on kaebuse esitajatel samasugune võimalus osaleda menetluses piiriüleste juhtumite korral, olenemata sellest, kus kaebus esitatakse või milline andmekaitseasutus on juhtiv andmekaitseasutus.  Uurimisalused isikud: koostöö parandamine piiriüleste juhtumite puhul aitab lühendada uurimisi ja anda vajalikud tagatised, näiteks õiguse olla ära kuulatud ning ET 9 ET toimikuga tutvumise õiguse, millega kaitstakse uurimisaluste isikute õigust heale haldusele (harta artikkel 41) ja kaitseõigust (harta artikkel 48). Nende õiguste ühtlustamine muudab ka lõpliku otsuse järjekindlamaks.  Üldsuse usaldus isikuandmete kaitse üldmääruse vastu: algatus suurendab üldsuse usaldust isikuandmete kaitse üldmääruse vastu, hõlbustades uurimiste kiiremat lahendamist ja vähendades andmekaitseasutuste vahelisi lahkarvamusi piiriüleste juhtumite puhul. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata. • Põhiõigused Piiriüleste juhtumite kiire lahendamise hõlbustamise kaudu toetatakse ettepanekuga andmesubjektide õigust isikuandmete kaitsele vastavalt harta artiklile 8 ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile vastavalt harta artiklile 47. Uurimisaluste isikute ärakuulamisõiguse ja toimikuga tutvumise õiguse ühtlustamise kaudu tagatakse ettepanekuga nende isikute õigused heale haldusele vastavalt harta artiklile 41 ja järgitakse kaitseõiguse põhimõtet vastavalt harta artiklile 48. 4. MÕJU EELARVELE Käesolev ettepanek ei mõjuta oluliselt eelarvet. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Komisjon teeb määruse kohaldamise järelevalvet ning jätkab samas isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise pidevat järelevalvet. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Ei kohaldata. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus I peatükis määratakse kindlaks määruse reguleerimisese ja esitatakse õigusaktis kasutatavad mõisted. Ettepanekus kasutatakse isikuandmete kaitse üldmääruses kasutatud mõisteid. Ettepanekus käsitletakse üksnes isikuandmete kaitse üldmääruse piiriülese täitmise tagamist. II peatükis sätestatakse kaebuste esitamise ja käsitlemise üksikasjalikud eeskirjad. Sellega nähakse ette vorm, milles täpsustatakse isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 alusel esitatud piiriülese kaebuse korral nõutav teave, ning esitatakse tegurid, mida andmekaitseasutused peavad arvesse võtma, kui nad kaaluvad, millises ulatuses on kaebuse uurimine vajalik. Kõigile piiriülestele kaebustele ühtse vormi kehtestamine lihtsustab andmesubjektide jaoks kaebuse esitamise korda ja kõrvaldab kaebuse mõiste käsituse killustatuse. Artikliga 3 nõutakse, et andmekaitseasutused annaksid kaebuse esitajale kaebuse kohta kinnituse. Artikliga 5 nähakse ette õigusraamistik kaebuse lahendamiseks kompromissiga, et andmekaitseasutustel oleks lihtsam lahendada vaidlus kompromissiga ning et selgitada sellise lahenduse õiguslikke tagajärgi kaebuse esitajatele ja andmekaitseasutustele. Artikliga 6 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad dokumentide tõlkimise kohta piiriülese koostöö käigus. ET 10 ET III peatükk käsitleb järelevalveasutuste koostööd piiriüleste juhtumite korral. 1. jaos sätestatakse täiendavad vahendid andmekaitseasutustele konsensuse saavutamiseks piiriüleste juhtumite korral. Selles täpsustatakse, et „asjaomane teave“, mida järelevalveasutused peavad piiriülese koostöö kestel jagama, peaks hõlmama teatavaid dokumente ning et andmekaitseasutused peaksid neid dokumente jagama esimesel võimalusel. Selle sättega tagatakse asjaomastele andmekaitseasutustele kogu vajalik teave, et esitada juhtivale andmekaitseasutusele oma seisukohad uurimise kohta. Artikliga 9 nähakse ette, et kui juhtiv andmekaitseasutus on kujundanud uurimise kohta esialgse seisukoha, saadab ta asjaomastele andmekaitseasutustele „põhiküsimuste kokkuvõtte“, milles tuuakse välja peamised faktid ja juhtiva andmekaitseasutuse seisukohad juhtumi kohta. Põhiküsimuste kokkuvõtte eesmärk on võimaldada asjaomastel andmekaitseasutustel sisuliselt mõjutada uurimise käiku varases etapis, esitades oma seisukohad juhtiva andmekaitseasutuse hinnangu kohta. See aitab andmekaitseasutustel varases etapis lahendada lahkarvamusi, mis on seotud näiteks õigusliku hinnanguga või kaebusepõhiste juhtumite puhul uurimise ulatusega, vähendades seeläbi vaidluste lahendamise tõenäosust menetluse hilisemas etapis. Kui varases etapis puudub kokkulepe kaebusepõhiste juhtumite uurimise ulatuse või juhtiva andmekaitseasutuse tehtud keeruka õigusliku hindamise või tehnoloogia hindamise kohta, siis nõutakse artikliga 10, et andmekaitseasutus, kes ei nõustu juhtiva andmekaitseasutusega, esitaks juhtivale andmekaitseasutusele taotluse isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 61 (vastastikune abi) või artikli 62 (ühisoperatsioonid) alusel. Selle sättega tagatakse, et andmekaitseasutused kasutavad koostöömenetluse käigus põhiküsimuste lahendamiseks kõiki isikuandmete kaitse üldmäärusega ette nähtud vahendeid. Kui andmekaitseasutused ei jõua kaebusepõhise juhtumi uurimise ulatuses kokkuleppele, nähakse artikliga 10 ette, et juhtiv andmekaitseasutus taotleb andmekaitsenõukogult kiireloomulist siduvat otsust vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 66 lõikele 3. Sel juhul loetakse, et kiireloomulise tegutsemise vajadus on täidetud. Selle sättega tagatakse, et uurimise ulatusega seotud lahkarvamused lahendatakse kiiresti ja tõhusalt, andes juhtivale andmekaitseasutusele uurimise jätkamiseks vajaliku selguse. III peatüki 2. jaos sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad kaebuste täieliku või osalise tagasilükkamise kohta. Need sätted tagavad, et andmekaitseasutusel, kellele kaebus esitati, on olemas vajalik teave, mis võimaldab tal teha kaebuse rahuldamata jätmise otsuse, ning et kaebuse rahuldamata jätmise otsus võetakse vastu kõikidel juhtudel, kui kaebust ei käsitleta või see tagasi võetakse. Samuti antakse kaebuse esitajale võimalus teha oma seisukohad teatavaks enne kaebuse täielikku või osalist tagasilükkamist. III peatüki 3. jaoga ühtlustatakse uurimisaluste isikute õigust olla ära kuulatud. Sellega nähakse ette, et juhtiv andmekaitseasutus esitab uurimisalustele isikutele oma esialgsed järeldused, näidates ära tõstatatud vastuväited, asjassepuutuvad faktid, tõendusmaterjali, õigusliku analüüsi ja vajaduse korral kavandatavad parandusmeetmed. Esialgsed järeldused võimaldavad uurimisalustel isikutel esitatud väiteid täielikult mõista ja neile vastata, tagades nende kaitseõiguse järgimise. Artikliga 15 sätestatakse, et kaebuse esitajatele antakse võimalus esitada kirjalikke märkusi esialgsete järelduste kohta. Artikliga 17 sätestatakse, et uurimisalustel isikutel on võimalus esitada oma seisukohad, kui juhtiv andmekaitseasutus kavatseb esitada muudetud otsuse eelnõu, võttes arvesse asjaomaste andmekaitseasutuste esitatud asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid. ET 11 ET III peatüki 4. jaos kehtestatakse üksikasjalikud nõuded asjaomaste andmekaitseasutuste tõstatatud asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vormi ja struktuuri kohta, hõlbustades seeläbi kõigi andmekaitseasutuste tulemuslikku osalemist ja juhtumi kiiret lahendamist. IV peatükis sätestatakse toimikule juurdepääsu ja konfidentsiaalse teabe käsitlemise üksikasjalikud eeskirjad. Need sätted selgitavad, millised dokumendid peaksid olema haldustoimikus piiriüleste juhtumite korral ja millisel hetkel antakse uurimisalustele isikutele juurdepääs toimikule. V peatükis täpsustatakse isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise menetlusnorme. Artikliga 22 täpsustatakse, millise teabe juhtiv andmekaitseasutus peab esitama andmekaitsenõukogule vaidluse lahendamiseks. Sellega määratakse kindlaks tähtajad ja kord, mille alusel andmekaitsenõukogu otsustab, kas asjakohased ja põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad. Artikliga 24 nähakse ette uurimisaluste isikute või kaebuse tagasilükkamise korral kaebuse esitaja ärakuulamine enne andmekaitsenõukogu siduvat otsust vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 65 lõike 1 punktile a. Kõigi osaliste rolli täpsustamise ja teatavate menetlusetappide jaoks tähtaegade kindlaksmääramise kaudu hõlbustatakse nende sätetega vaidluste lahendamise menetluse kiiret ja tõhusat lõpuleviimist. Artiklitega 25 ja 26 nähakse ette üksikasjalik kord vaidluste lahendamiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 65 lõike 1 punktide b ja c alusel. VI peatükis kehtestatakse isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 66 sätestatud kiirmenetluse üksikasjalikud menetlusnormid. VII peatükk sisaldab määruse lõppsätteid, mis käsitlevad tähtaegu, üleminekusätteid ja määruse jõustumist. ET 12 ET 2023/0202 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust14, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust15, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67916 on loodud detsentraliseeritud täitmise tagamise süsteem, mille eesmärk on tagada määruse (EL) 2016/679 ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine piiriüleste juhtumite korral. Isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud juhtumite korral on selle süsteemi kohaselt vajalik koostöö järelevalveasutuste vahel, et saavutada konsensus, ning kui järelevalveasutused ei suuda konsensust saavutada, on sellega ette nähtud, et vaidluse lahendab Euroopa Andmekaitsenõukogu (edaspidi „andmekaitsenõukogu“). (2) Selleks et tagada määruse (EL) 2016/679 artiklites 60 ja 65 sätestatud koostöömehhanismi ja vaidluste lahendamise mehhanismi sujuv ja tõhus toimimine, on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad menetluste läbiviimist järelevalveasutustes piiriüleste juhtumite korral ja andmekaitsenõukogus vaidluste lahendamise kestel, sealhulgas piiriüleste kaebuste käsitlemist. Samuti on sel põhjusel vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad uurimisaluste isikute ärakuulamisõiguse kasutamist enne järelevalveasutuste või andmekaitsenõukogu otsuste vastuvõtmist. (3) Kaebused on oluline teabeallikas andmekaitsenormide rikkumiste tuvastamiseks. Piiriüleste juhtumite korral on vaja kindlaks määrata selge ja tõhus menetlus kaebuste käsitlemiseks, sest kaebust võib käsitleda muu järelevalveasutus kui see, kellele kaebus esitati. 14 ELT C , , lk . 15 ELT C , , lk . 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). ET 13 ET (4) Selleks et kaebus oleks vastuvõetav, peaks see sisaldama teatavat konkreetset teavet. Selleks et aidata kaebuse esitajal esitada järelevalveasutusele vajalikke fakte, tuleks luua kaebuse vorm. Vormiga ette nähtud teavet tuleks nõuda ainult isikuandmete piiriülese töötlemise korral määruse (EL) 2016/679 tähenduses, kuigi järelevalveasutused võivad vormi kasutada juhtudel, mis ei ole seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega. Vormi võib esitada elektrooniliselt või posti teel. Selles vormis nimetatud teabe esitamine peaks olema tingimus isikuandmete piiriülese töötlemisega seotud kaebuse käsitlemiseks kaebusena, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 77. Kaebuse vastuvõetavaks tunnistamiseks ei tohiks nõuda lisateavet. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik hõlbustada kaebuse esitamist kasutajasõbralikul elektroonilisel kujul ning pidades silmas puudega inimeste vajadusi, tingimusel et kaebuse esitajalt nõutav teave vastab vormis nõutavale teabele ja kaebuse vastuvõetavaks tunnistamiseks ei ole vaja lisateavet. (5) Järelevalveasutused on kohustatud tegema kaebuse kohta otsuse mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg sõltub iga juhtumi asjaoludest ja eelkõige selle kontekstist, juhtiva järelevalveasutuse eri menetlusetappidest, menetlusosaliste käitumisest menetluse käigus ja juhtumi keerukusest. (6) Iga kaebust, mida järelevalveasutus käsitleb vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 57 lõike 1 punktile f, tuleb uurida vajalikul määral nõuetekohase hoolsusega, pidades silmas, et järelevalveasutuse volituste kasutamine peab olema asjakohane, vajalik ja proportsionaalne, et tagada vastavus määrusele (EL) 2016/679. Iga pädev asutus otsustab ise, millises ulatuses tuleks kaebust uurida. Hinnates uurimise ulatuse asjakohasust, peaksid järelevalveasutused püüdma jõuda kaebuse esitaja jaoks rahuldava lahenduseni, milleks ei pruugi tingimata olla vaja uurida põhjalikult kõiki kaebusest tulenevaid võimalikke õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, vaid mis tagab kaebuse esitaja jaoks tõhusa ja kiire õiguskaitsevahendi. Uurimismeetmete vajaliku ulatuse hindamisel võib arvesse võtta väidetava rikkumise raskusastet, süsteemsust või korduvust või asjaolu, et kaebuse esitaja kasutas ka oma õigusi, mis tulenevad määruse (EL) 2016/679 artiklist 79. (7) Juhtiv järelevalveasutus peaks andma järelevalveasutusele, kellele kaebus esitati, vajalikku teavet uurimise käigu kohta, selleks et kaebuse esitaja saaks ajakohastatud teavet. (8) Pädev järelevalveasutus peaks võimaldama kaebuse esitajale juurdepääsu dokumentidele, mille põhjal järelevalveasutus jõudis esialgsele järeldusele lükata kaebus täielikult või osaliselt tagasi. (9) Selleks et järelevalveasutused saaksid kiiresti lõpetada määruse (EL) 2016/679 rikkumised ja kiiresti leida lahendused kaebuse esitajate jaoks, peaksid järelevalveasutused püüdma vajaduse korral lahendada kaebused kompromissiga. Asjaolu, et konkreetne kaebus on lahendatud kompromissiga, ei takista pädevat järelevalveasutust menetlemast ex officio juhtumit, näiteks määruse (EL) 2016/679 süsteemsete või korduvate rikkumiste korral. (10) Selleks et tagada määruse (EL) 2016/679 VII peatükis sätestatud koostöömehhanismi ja järjepidevuse mehhanismi tulemuslik toimimine, on oluline, et piiriülesed juhtumid lahendataks õigeaegselt ning lojaalse ja tõhusa koostöö vaimus, mis on määruse (EL) 2016/679 artikli 60 aluseks. Juhtiv järelevalveasutus peaks rakendama oma pädevust tihedas koostöös muude asjaomaste järelevalveasutustega. Samuti peaksid asjaomased järelevalveasutused konsensuse saavutamiseks osalema aktiivselt uurimise ET 14 ET varases etapis, kasutades täiel määral ära vahendid, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679. (11) Eriti oluline on, et järelevalveasutused saavutaksid uurimise peamistes aspektides konsensuse võimalikult varakult ning enne väidete edastamist uurimisalustele isikutele ja määruse (EL) 2016/679 artiklis 60 osutatud otsuse eelnõu vastuvõtmist, vähendades seeläbi juhtumeid, mis esitatakse lahendamiseks määruse (EL) 2016/679 artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi abil, ja tagades kokkuvõttes piiriüleste juhtumite kiire lahendamise. (12) Järelevalveasutuste vaheline koostöö peaks põhinema avatud dialoogil, mis võimaldab asjaomastel järelevalveasutustel sisuliselt mõjutada uurimise käiku oma kogemuste ja seisukohtade jagamise teel juhtiva järelevalveasutusega, võttes nõuetekohaselt arvesse iga järelevalveasutuse kaalutlusõigust, sealhulgas juhtumi uurimise vajaliku ulatuse hindamisel, ning liikmesriikide erinevaid traditsioone. Selleks peaks juhtiv järelevalveasutus esitama asjaomastele järelevalveasutustele põhiküsimuste kokkuvõtte, milles ta esitab oma esialgse seisukoha uurimise põhiküsimuste kohta. See kokkuvõte tuleks esitada piisavalt varases etapis, et võimaldada asjaomaste järelevalveasutuste tulemuslikku kaasamist, kuid samas sellises etapis, kus juhtiva järelevalveasutuse seisukohad juhtumi kohta on piisavalt väljakujunenud. Asjaomastel järelevalveasutustel peaks olema võimalus esitada märkusi mitmesuguste küsimuste, nagu uurimise ulatuse ning keerukate faktiliste ja õiguslike asjaolude hindamiste kindlaksmääramise kohta. Võttes arvesse asjaolu, et uurimise ulatus määrab ära küsimused, mida juhtiv järelevalveasutus peab uurima, peaksid järelevalveasutused püüdma uurimise ulatuse suhtes jõuda võimalikult varakult konsensusele. (13) Kõigi asjaomaste järelevalveasutuste ja juhtiva järelevalveasutuse vahelise tulemusliku kaasava koostöö huvides peaksid asjaomaste järelevalveasutuste märkused olema kokkuvõtlikud ning sõnastatud piisavalt selgelt ja täpselt, et need oleksid kõigile järelevalveasutustele kergesti arusaadavad. Õiguslikud argumendid tuleks rühmitada, viidates põhiküsimuste kokkuvõtte sellele osale, millega need on seotud. Asjaomaste järelevalveasutuste märkusi võib täiendada lisadokumentidega. Siiski ei saa pelk viide täiendavatele dokumentidele asjaomase järelevalveasutuse märkustes korvata seda, et puuduvad olulised õiguslikud või faktilised argumendid, mis peaksid nendes märkustes sisalduma. Põhilised õiguslikud ja faktilised asjaolud, millele sellistes dokumentides tuginetakse, peavad vähemalt kokkuvõtlikult, kuid sidusalt ja arusaadavalt nähtuma märkustest. (14) Juhtumite puhul, mis ei tekita vaidlusi, ei ole konsensuse saavutamiseks vaja ulatuslikku arutelu järelevalveasutuste vahel ning seetõttu võiks nendega kiiremini tegeleda. Kui ükski asjaomane järelevalveasutus ei esita märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta, peaks juhtiv järelevalveasutus esitama artikliga 14 ette nähtud esialgsed järeldused üheksa kuu jooksul. (15) Järelevalveasutused peaksid kasutama kõiki vahendeid, mis on vajalikud konsensuse saavutamiseks lojaalse ja tõhusa koostöö vaimus. Kui asjaomaste järelevalveasutuste ja juhtiva järelevalveasutuse vahel esineb lahkarvamusi kaebusepõhise uurimise ulatuse kohta, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 nende sätete kohta, mille rikkumist uuritakse, või kui asjaomaste järelevalveasutuste märkused on seotud keerukate õiguslike või tehnoloogiliste asjaolude hindamise olulise muudatusega, peaks asjaomane asutus kasutama määruse (EL) 2016/679 artiklitega 61 ja 62 ette nähtud vahendeid. ET 15 ET (16) Kui nende vahendite kasutamine ei võimalda järelevalveasutustel saavutada konsensust kaebusepõhise uurimise ulatuse suhtes, peaks juhtiv järelevalveasutus taotlema andmekaitsenõukogult kiireloomulist siduvat otsust vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 3. Selleks tuleks eeldada kiireloomulisuse nõuet. Juhtiv järelevalveasutus peaks esialgsete järelduste tegemiseks tegema andmekaitsenõukogu kiireloomulise siduva otsuse põhjal asjakohased järeldused. Andmekaitsenõukogu kiireloomulise siduva otsusega ei saa ennetada juhtiva järelevalveasutuse uurimise tulemust ega uurimisaluste isikute ärakuulamisõiguse tulemuslikkust. Eelkõige ei tohiks andmekaitsenõukogu omal algatusel laiendada uurimise ulatust. (17) Selleks et võimaldada kaebuse esitajal kasutada oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 78, peaks järelevalveasutus kaebuse täielikult või osaliselt tagasi lükkama otsusega, mille võib vaidlustada liikmesriigi kohtus. (18) Kaebuse esitajatel peaks olema võimalus teha oma seisukoht teatavaks enne, kui tehakse neid ebasoodsalt mõjutav otsus. Seepärast peaks kaebuse esitajal piiriülese juhtumi puhul kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise korral olema võimalus teha oma seisukohad teatavaks enne, kui esitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohane otsuse eelnõu, määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 4 kohane muudetud otsuse eelnõu või määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohane andmekaitsenõukogu siduv otsus. Kaebuse esitaja võib taotleda juurdepääsu kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise otsuse aluseks olevate dokumentide mittekonfidentsiaalsele versioonile. (19) Piiriülese juhtumi korral on vaja selgitada ülesannete jaotust juhtiva järelevalveasutuse ja selle järelevalveasutuse vahel, kellele kaebus esitati, juhul kui kaebus lükatakse tagasi. Kuna järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, on uurimise kestel kaebuse esitaja kontaktpunktiks, peaks see järelevalveasutus saama kaebuse esitaja seisukohad kaebuse tagasilükkamise ettepaneku kohta ning korraldama kogu suhtlemist kaebuse esitajaga. Kogu sellist suhtlemist tuleks jagada juhtiva järelevalveasutusega. Määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 8 ja 9 kohaselt võtab kaebuse tagasilükkamise lõpliku otsuse vastu järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, seega peaks see järelevalveasutus koostama ka otsuse eelnõu vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3. (20) Liidu andmekaitsenormide tõhus täitmine tuleks tagada täielikus kooskõlas menetlusosaliste kaitseõigusega kui liidu õiguse aluspõhimõttega, mida tuleb austada igas olukorras ja eelkõige menetlustes, mis võivad kaasa tuua karistusi. (21) Selleks et tulemuslikult kaitsta õigust heale haldusele ja õigust kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“), sealhulgas igaühe õigust olla ära kuulatud enne, kui võetakse mis tahes meede, mis võib isikut ebasoodsalt mõjutada, on oluline näha ette selged eeskirjad selle õiguse kasutamiseks. (22) Haldusmenetlust käsitlevad eeskirjad, mida järelevalveasutused rakendavad määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisel, peaksid tagama, et uurimisalustel isikutel on võimalus esitada kogu menetluse vältel tulemuslikult oma seisukohad järelevalveasutuse esitatud faktide, vastuväidete ja asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta, võimaldades neil seeläbi kasutada oma kaitseõigust. Pärast uurimist esitatakse esialgne seisukoht määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise kohta esialgsetes järeldustes. Seega kujutavad need endast olulist menetluslikku tagatist, mis tagab õiguse olla ära kuulatud. Uurimisalustele isikutele tuleks anda ET 16 ET dokumendid, mis on neile vajalikud enda tõhusaks kaitsmiseks ja nende vastu esitatud väidete kohta märkuste esitamiseks, võimaldades neile juurdepääsu haldustoimikule. (23) Esialgsetes järeldustes määratakse kindlaks uurimise ulatus ja seega mis tahes tulevase lõpliku otsuse (mis vajaduse korral tehakse siduva otsuse alusel, mille andmekaitsenõukogu on teinud määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohaselt) ulatus, ning see otsus võidakse adresseerida vastutavatele töötlejatele või volitatud töötlejatele. Esialgsed järeldused peaksid olema sõnastatud nii, et isegi kui need on esitatud lühidalt, on need piisavalt selged, võimaldades uurimisalustel isikutel määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise laadi õigesti kindlaks teha. Kohustus anda uurimisalustele isikutele enda nõuetekohaseks kaitsmiseks kogu vajalik teave on täidetud, kui lõplikus otsuses ei väideta, et uurimisalused isikud on toime pannud muid rikkumisi peale nende, millele on viidatud esialgsetes järeldustes, ning lõplikus otsuses võetakse arvesse üksnes neid asjaolusid, mille kohta uurimisalustel isikutel on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Juhtiva järelevalveasutuse lõplik otsus ei pea siiski tingimata olema esialgsete järelduste täpne koopia. Lõplikus otsuses peaks juhtival järelevalveasutusel olema lubatud võtta arvesse uurimisaluste isikute vastuseid esialgsetele järeldustele, ja kui see on asjakohane, määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 alusel muudetud otsuse eelnõule ning määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a alusel tehtud otsusele, millega lahendatakse järelevalveasutuste vaheline vaidlus. Juhtival järelevalveasutusel peaks olema võimalik uurimisaluste isikute esitatud fakte ja õiguslikke asjaoluside ise hinnata, et loobuda vastuväidetest, kui järelevalveasutus leiab, et need ei ole põhjendatud, või täiendada oma argumente ja sõnastada need ümber nii faktiliselt kui ka õiguslikult, et põhjendada neid väiteid, millest ta ei loobu. Näiteks ei käsitata iseenesest kaitseõiguse rikkumisena seda, kui võetakse arvesse haldusmenetluse käigus uurimisaluse isiku esitatud argumenti, ilma et talle oleks enne lõpliku otsuse tegemist antud võimalust selle kohta arvamust avaldada. (24) Uurimisalustele isikutele tuleks anda õigus olla ära kuulatud enne, kui esitatakse muudetud otsuse eelnõu vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 5 või võetakse vastu andmekaitsenõukogu siduv otsus vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a. (25) Kaebuse esitajatele tuleks anda võimalus olla kaasatud järelevalveasutuse algatatud menetlustesse, et teha kindlaks või selgitada küsimusi, mis on seotud määruse (EL) 2016/679 võimaliku rikkumisega. Asjaolu, et järelevalveasutus on juba algatanud uurimise kaebuse sisu kohta või käsitleb kaebust ex officio uurimise käigus pärast kaebuse kättesaamist, ei välista andmesubjekti kvalifitseerumist kaebuse esitajaks. See kui järelevalveasutus uurib, kas vastutav töötleja või volitatud töötleja võib olla määrust (EL) 2016/679 rikkunud, ei kujuta endast kaebuse esitaja ja uurimisaluste isikute vahelist ärakuulamismenetlust. See on menetlus, mille järelevalveasutus algatab omal algatusel või kaebuse alusel oma ülesannete täitmiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 57 lõikele 1. Uurimisalused isikud ja kaebuse esitaja ei ole seega samas menetluslikus olukorras ning viimane ei saa tugineda õigusele õiglasele kohtulikule arutamisele, kui otsus ei mõjuta tema õiguslikku olukorda ebasoodsalt. Kaebuse esitaja osalemine uurimisaluste isikute suhtes algatatud menetluses ei saa kahjustada nende isikute õigust olla ära kuulatud. (26) Kaebuse esitajatele tuleks anda võimalus esitada esialgsete järelduste kohta kirjalikke seisukohti. Sellistel isikutel ei peaks siiski olema juurdepääsu muude menetlusega seotud isikute ärisaladustele või muule konfidentsiaalsele teabele. Kaebuse esitajatel ei tohiks olla õigust üldisele juurdepääsule haldustoimikule. ET 17 ET (27) Määrates kindlaks tähtaegu, mille jooksul uurimisalused isikud ja kaebuse esitajad peavad esitama oma seisukohad esialgsete järelduste kohta, peaksid järelevalveasutused võtma arvesse esialgsetes järeldustes tõstatatud küsimuste keerukust, eesmärgiga tagada, et uurimisalustel isikutel ja kaebuse esitajatel on piisavalt võimalusi sisukalt esitada tõstatatud küsimuste kohta oma seisukohti. (28) Enne otsuse eelnõu vastuvõtmist toimuv seisukohtade vahetus hõlmab avatud dialoogi ja ulatuslikku arvamuste vahetust, kus järelevalveasutused peaksid tegema kõik endast oleneva, et jõuda uurimise edasise käigu suhtes kompromissile. Seevastu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 4 vastavates asjakohastes ja põhjendatud vastuväidetes väljendatud lahkarvamused, mis võivad tekitada olukordi, kus järelevalveasutuste vahel tuleb lahendada vaidlusi vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 65, ja lükkavad edasi pädeva järelevalveasutuse lõpliku otsuse vastuvõtmise, peaksid tekkima erandjuhul, kui järelevalveasutused ei saavuta konsensust ning kui see on vajalik määruse (EL) 2016/679 ühetaolise tõlgendamise tagamiseks. Selliseid vastuväiteid tuleks kasutada säästlikult, kui kaalul on määruse (EL) 2016/679 ühetaolise täitmise tagamisega seotud küsimused, sest iga kord, kui kasutatakse asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid, lükkab see edasi õiguskaitsevahendi andmise andmesubjektile. Kuna uurimise ulatuse ja asjaomaste faktide üle tuleks otsustada enne esialgsete järelduste edastamist, ei tohiks asjaomased järelevalveasutused neid küsimusi asjakohastes ja põhjendatud vastuväidetes tõstatada. Asjaomased järelevalveasutused võivad neid siiski tõstatada artikli 9 lõike 3 kohastes märkustes põhiküsimuste kokkuvõtte kohta enne esialgsete järelduste edastamist uurimisalustele isikutele. (29) Selleks, et vaidluste lahendamise menetlus, mille käigus peaks ajalisi piiranguid silmas pidades kõigil järelevalveasutustel olema võimalik esitada oma seisukohti, tõhusalt ja kaasavalt lõpule viia, peaks asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vorm ning struktuur vastama teatavatele nõuetele. Seepärast peaksid asjakohased ja põhjendatud vastuväited piirduma ettenähtud pikkusega, neis tuleks selgelt välja tuua lahkarvamused otsuse eelnõu kohta ning need tuleks sõnastada piisavalt selgelt, sidusalt ja täpselt. (30) Juurdepääs haldustoimikule on ette nähtud osana hartas sätestatud õigusest kaitsele ja õigusest heale haldusele. Uurimisalustele isikutele tuleks anda juurdepääs haldustoimikule, kui neile teatatakse esialgsetest järeldustest, ning esialgsetele järeldustele kirjaliku vastuse esitamiseks tuleks kehtestada tähtaeg. (31) Haldustoimikule juurdepääsu andmise korral peaksid järelevalveasutused tagama ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse. Muu konfidentsiaalse teabe kategooriasse kuulub teave, mis ei ole ärisaladus ja mida võib pidada konfidentsiaalseks, kuivõrd selle avalikustamine kahjustaks märkimisväärselt vastutavat töötlejat, volitatud töötlejat või füüsilist isikut. Järelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda, et uurimisalused isikud, kes esitavad või on esitanud dokumente või avaldusi, märgistaksid konfidentsiaalse teabe. (32) Kui ärisaladused või muu konfidentsiaalne teave on vajalikud rikkumise tõendamiseks, peaksid järelevalveasutused iga üksiku dokumendi puhul hindama, kas selle avalikustamise vajadus on suurem kui kahju, mis võib avalikustamisega kaasneda. (33) Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 kohaselt sisulise küsimuse vaidluse lahendamisele suunamise korral peaks juhtiv järelevalveasutus esitama andmekaitsenõukogule kogu vajaliku teabe, mis võimaldab andmekaitsenõukogul hinnata asjakohaste ja ET 18 ET põhjendatud vastuväidete vastuvõetavust ning teha otsuse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a. Kui andmekaitsenõukogu on kätte saanud kõik artiklis 23 loetletud vajalikud dokumendid, peaks andmekaitsenõukogu eesistuja registreerima sisulise küsimuse suunamise määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 2 tähenduses. (34) Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohane andmekaitsenõukogu siduv otsus peaks puudutama üksnes küsimusi, mis on kaasa toonud vaidluse lahendamise vajaduse, ning see peaks olema koostatud viisil, mis võimaldab juhtival järelevalveasutusel võtta andmekaitsenõukogu otsuse alusel vastu lõpliku otsuse, säilitades samas oma kaalutlusõiguse. (35) Selleks et ühtlustada andmekaitsenõukogule määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktide b ja c kohaselt esitatud järelevalveasutuste vaheliste vaidluste lahendamist, on vaja täpsustada menetlusnorme andmekaitsenõukogule nende dokumentide esitamise kohta, millele andmekaitsenõukogu peaks oma otsuse tegemisel tuginema. Samuti on vaja täpsustada, millal peaks andmekaitsenõukogu registreerima küsimuse esitamise vaidluse lahendamiseks. (36) Selleks et ühtlustada andmekaitsenõukogu kiireloomuliste arvamuste ja kiireloomuliste siduvate otsuste vastuvõtmise menetlust vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2, on vaja täpsustada menetlusnorme, mis käsitlevad kiireloomulise arvamuse või kiireloomulise siduva otsuse taotluse esitamise aega, andmekaitsenõukogule esitatavaid dokumente, millele andmekaitsenõukogu peaks oma otsuse tegemisel tuginema, seda, kellele andmekaitsenõukogu arvamus või otsus tuleks adresseerida, ning andmekaitsenõukogu arvamuse või otsuse tagajärgi. (37) III ja IV peatükk käsitlevad järelevalveasutuste koostööd, uurimisaluste isikute menetlusõigusi ja kaebuse esitajate kaasamist. Õiguskindluse tagamiseks ei tohiks neid sätteid kohaldada uurimiste suhtes, mis on käesoleva määruse jõustumise ajal pooleli. Neid tuleks kohaldada ex officio uurimiste suhtes, mis on algatatud pärast käesoleva määruse jõustumist, ja kaebusepõhiste uurimiste suhtes, kui kaebus esitati pärast käesoleva määruse jõustumist. V peatükis on sätestatud menetlusnormid juhtumite jaoks, mis on esitatud vaidluse lahendamiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 65. Ka ei tuleks õiguskindluse huvides seda peatükki kohaldada juhtumite suhtes, mis on esitatud vaidluse lahendamiseks enne käesoleva määruse jõustumist. Seda tuleks kohaldada kõigi juhtumite suhtes, mis esitatakse vaidluse lahendamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. (38) Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 2 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitasid oma ühisarvamuse [...], ET 19 ET ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese Käesolevas määruses sätestatakse menetlusnormid kaebuste käsitlemiseks ning kaebusepõhiste ja ex officio juhtumite uurimise läbiviimiseks järelevalveasutustes määruse (EL) 2016/679 piiriülese täitmise tagamisel. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) 2016/679 artiklis 4 määratletud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „uurimisalune isik“ – vastutav(ad) ja/või volitatud töötleja(d), kes on uurimise all määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise tõttu, mis on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega; (2) „põhiküsimuste kokkuvõte“ – kokkuvõte, mille juhtiv järelevalveasutus esitab asjaomastele järelevalveasutustele ning milles on välja toodud peamised asjaomased faktid ja juhtiva järelevalveasutuse seisukohad juhtumi kohta; (3) „esialgsed järeldused“ – dokument, mille juhtiv järelevalveasutus esitab uurimisalustele isikutele ja milles on esitatud väited, asjaomased faktid, tõendid, õiguslik analüüs ja vajaduse korral kavandatavad parandusmeetmed; (4) „asjakohased ja põhjendatud vastuväited, millest ei loobuta“ – vastuväited, mille andmekaitsenõukogu on tunnistanud asjakohaseks ja põhjendatuks määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 24 tähenduses. II peatükk Kaebuste esitamine ja käsitlemine Artikkel 3 Piiriülesed kaebused 1. Määruse (EL) 2016/679 alusel esitatavas kaebuses, mis on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega, esitatakse lisas sätestatud vormis nõutav teave. Kaebuse vastuvõetavuseks ei ole vaja lisateavet. 2. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teeb kindlaks, kas kaebus on seotud isikuandmete piiriülese töötlemisega. ET 20 ET 3. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teeb ühe kuu jooksul kindlaks vormiga nõutava teabe täielikkuse. 4. Pärast vormiga nõutava teabe täielikkuse hindamist edastab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kaebuse juhtivale järelevalveasutusele. 5. Kui kaebuse esitaja nõuab kaebuse esitamisel konfidentsiaalsust, esitab ta ka kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni. 6. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kinnitab kaebuse kättesaamist ühe nädala jooksul. See kinnitus ei piira kaebuse vastuvõetavuse hindamist vastavalt lõikele 3. Artikkel 4 Kaebuste uurimine Hinnates, millises ulatuses tuleks kaebust iga juhtumi puhul uurida, võtab järelevalveasutus arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas kõiki järgmisi asjaolusid: (a) kaebuse esitajale tõhusa ja õigeaegse õiguskaitsevahendi andmise otstarbekus; (b) väidetava rikkumise raskusaste; (c) väidetava rikkumise süsteemsus või korduvus. Artikkel 5 Vaidluse lahendamine kompromissiga Kaebuse võib lahendada kaebuse esitaja ja uurimisaluste isikute vahelise kompromissiga. Kui järelevalveasutus leiab, et kaebuse lahendamiseks on leitud kompromiss, teatab ta kavandatavast kompromissist kaebuse esitajale. Kui kaebuse esitaja ei esita ühe kuu jooksul järelevalveasutuse pakutud kompromissi suhtes vastuväiteid, loetakse kaebus tagasivõetuks. Artikkel 6 Tõlked 1. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, vastutab järgmise eest: (a) kaebuste ja kaebuse esitajate seisukohtade tõlkimine keelde, mida juhtiv järelevalveasutus uurimise eesmärgil kasutab; (b) juhtiva järelevalveasutuse esitatud dokumentide tõlkimine keelde, mida kasutatakse suhtlemiseks kaebuse esitajaga, kui on vaja anda need dokumendid kaebuse esitajale vastavalt käesolevale määrusele või määrusele (EL) 2016/679. 2. Andmekaitsenõukogu määrab oma kodukorras kindlaks menetluse asjaomaste järelevalveasutuste esitatud märkuste või asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete tõlkimiseks keelde, mida juhtiv järelevalveasutus ei kasuta uurimise eesmärgil. ET 21 ET III peatükk Määruse (EL) 2016/679 artikli 60 kohane koostöö 1. JAGU KONSENSUSE SAAVUTAMINE MÄÄRUSE (EL) 2016/679 ARTIKLI 60 LÕIKE 1 TÄHENDUSES Artikkel 7 Järelevalveasutuste vaheline koostöö Tehes koostööd konsensuse saavutamiseks, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikes 1, kasutavad järelevalveasutused kõiki määruses (EL) 2016/679 sätestatud vahendeid, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 artikli 61 kohast vastastikust abi ja artikli 62 kohaseid ühisoperatsioone. Käesoleva jao sätted käsitlevad järelevalveasutuste vahelisi suhteid ning nende eesmärk ei ole anda õigusi füüsilistele isikutele ega uurimisalustele isikutele. Artikkel 8 Asjaomane teave määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 1 ja 3 tähenduses 1. Juhtiv järelevalveasutus annab regulaarselt teistele asjaomastele järelevalveasutustele teavet uurimise kohta ja esitab teistele asjaomastele järelevalveasutustele esimesel võimalusel kogu asjaomase teabe, kui see on kättesaadav. 2. Asjaomane teave määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigete 1 ja 3 tähenduses hõlmab vajaduse korral: (a) teavet selle kohta, et on algatatud uurimine määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise kohta; (b) määruse (EL) 2016/679 artikli 58 lõike 1 punkti e kohaseid teabenõudeid; (c) teavet määruse (EL) 2016/679 artikli 58 lõikes 1 osutatud muude uurimisvolituste kasutamise kohta; (d) kaebuse kavandatava tagasilükkamise korral põhjused, miks juhtiv järelevalveasutus kaebuse tagasi lükkas; (e) uurimise põhiküsimuste kokkuvõtet vastavalt artiklile 9; (f) teavet meetmete kohta, mille eesmärk on kindlaks teha määruse (EL) 2016/679 rikkumine enne esialgsete järelduste koostamist; (g) esialgseid järeldusi; (h) uurimisaluste isikute vastust esialgsetele järeldustele; (i) kaebuse esitaja seisukohti esialgsete järelduste kohta; (j) kaebuse tagasilükkamise korral kaebuse esitaja kirjalikke esildisi; ET 22 ET (k) mis tahes asjakohaseid meetmeid, mida juhtiv järelevalveasutus on võtnud pärast uurimisalustelt isikutelt vastuse saamist esialgsetele järeldustele ja enne otsuse eelnõu esitamist määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 tähenduses. Artikkel 9 Põhiküsimuste kokkuvõte 1. Kui juhtiv järelevalveasutus on kujundanud uurimise põhiküsimustes esialgse seisukoha, koostab ta määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 1 kohase koostöö eesmärgil põhiküsimuste kokkuvõtte. 2. Põhiküsimuste kokkuvõte sisaldab kõiki järgmisi elemente: (a) peamised asjaomased faktid; (b) uurimise esialgne kindlaksmääratud ulatus, eelkõige määruse (EL) 2016/679 sätted, mis on seotud väidetava rikkumisega, mida uuritakse; (c) esialgse ülevaate saamiseks oluliste keerukate õiguslike ja tehnoloogiliste asjaolude hindamise kindlaksmääratud ulatus; (d) esialgselt kindlaksmääratud potentsiaalsed parandusmeetmed. 3. Asjaomased järelevalveasutused võivad esitada märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta. Sellised märkused tuleb esitada nelja nädala jooksul alates põhiküsimuste kokkuvõtte kättesaamisest. 4. Lõike 3 kohaselt esitatud märkused vastavad järgmistele nõuetele: (a) kasutatav keel on piisavalt selge ja sisaldab täpseid mõisteid, mis võimaldavad juhtival järelevalveasutusel ja vajaduse korral asjaomastel järelevalveasutustel oma seisukohti ette valmistada; (b) õiguslikud argumendid on esitatud lühidalt ja rühmitatud, viidates põhiküsimuste kokkuvõtte sellele osale, millega need on seotud; (c) asjaomase järelevalveasutuse märkusi võib kinnitada dokumentidega, mis võivad täiendada märkusi konkreetsete küsimuste kohta. 5. Andmekaitsenõukogu võib oma kodukorras kindlaks määrata asjaomaste järelevalveasutuste poolt põhiküsimuste kokkuvõtte kohta esitatavate märkuste maksimaalse pikkuse. 6. Juhtumeid, kus ükski asjaomane järelevalveasutus ei esita märkusi käesoleva artikli lõike 3 alusel, loetakse eriarvamusteta juhtumiteks. Sel juhul teatatakse uurimisalustele isikutele artiklis 14 osutatud esialgsetest järeldustest üheksa kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist. Artikkel 10 Konsensuse saavutamise vahendite kasutamine 1. Asjaomane järelevalveasutus esitab määruse (EL) 2016/679 artikli 61 või artikli 62 või mõlema alusel taotluse juhtivale järelevalveasutusele, kui pärast asjaomaste järelevalveasutuste märkuste esitamist artikli 9 lõike 3 kohaselt see asjaomane järelevalveasutus ei nõustu juhtiva järelevalveasutuse hinnanguga järgmise kohta: ET 23 ET (a) kaebusepõhise juhtumi uurimise ulatus, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 sätted, mis on seotud väidetava rikkumisega, mida uuritakse; (b) esialgne ülevaade keerukate õiguslike asjaolude hindamisest, mille juhtiv järelevalveasutus on kindlaks määranud vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c; (c) esialgne ülevaade keerukate tehnoloogiliste asjaolude hindamisest, mille juhtiv järelevalveasutus on kindlaks määranud vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c. 2. Lõike 1 kohane taotlus esitatakse kahe kuu jooksul pärast artikli 9 lõikes 3 osutatud tähtaja möödumist. 3. Juhtiv järelevalveasutus teeb asjaomaste järelevalveasutustega koostööd, tuginedes nende märkustele põhiküsimuste kokkuvõtte kohta ning vajaduse korral reageerides määruse (EL) 2016/679 artiklite 61 ja 62 kohastele taotlustele, et jõuda konsensuseni. Konsensuse alusel jätkab juhtiv järelevalveasutus uurimist ja koostab esialgsed järeldused või edastab vajaduse korral järelevalveasutusele, kellele kaebus esitati, oma põhjendused artikli 11 lõike 2 kohaldamiseks. 4. Kui kaebusepõhise uurimise käigus ei jõua juhtiv järelevalveasutus ja üks või mitu asjaomast järelevalveasutust käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punktis b osutatud küsimuses konsensuseni, taotleb juhtiv järelevalveasutus andmekaitsenõukogult määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 3 alusel kiireloomulist siduvat otsust. Sellisel juhul eeldatakse, et määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 3 kohase kiireloomulise siduva otsuse taotlemise tingimused on täidetud. 5. Kui juhtiv järelevalveasutus taotleb andmekaitsenõukogult käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kiireloomulist siduvat otsust, esitab ta kõik järgmised andmed: (a) artikli 9 lõike 2 punktides a ja b osutatud dokumendid; (b) selle asjaomase järelevalveasutuse märkused, kes ei ole nõus uurimise esialgse ulatusega, mille juhtiv järelevalveasutus on kindlaks määranud. 6. Andmekaitsenõukogu võtab asjaomaste järelevalveasutuste märkuste ja juhtiva järelevalveasutuse seisukoha põhjal vastu kiireloomulise siduva otsuse uurimise ulatuse kohta. 2. JAGU KAEBUSTE TÄIELIK VÕI OSALINE TAGASILÜKKAMINE Artikkel 11 Kaebuse esitaja ärakuulamine enne kaebuse täielikku või osalist tagasilükkamist 1. Artiklites 9 ja 10 sätestatud menetluse kohaselt esitab juhtiv järelevalveasutus sellele järelevalveasutusele, kellele kaebus esitati, põhjused, miks tema esialgne seisukoht on, et kaebus tuleks täielikult või osaliselt tagasi lükata. 2. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab kaebuse esitajat kaebuse kavandatava täieliku või osalise tagasilükkamise põhjustest ning määrab tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui kolm nädalat. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab kaebuse esitajat seisukohtade esitamata jätmise tagajärgedest. ET 24 ET 3. Kaebus loetakse tagasivõetuks, kui kaebuse esitaja ei esita oma seisukohti selle järelevalveasutuse määratud tähtaja jooksul, kellele kaebus esitati. 4. Kaebuse esitaja võib taotleda juurdepääsu mittekonfidentsiaalsele versioonile dokumentidest, millel põhineb kaebuse kavandatav tagasilükkamine. 5. Kui kaebuse esitaja esitab oma seisukohad selle järelevalveasutuse määratud tähtaja jooksul, kellele kaebus esitati, ja need seisukohad ei muuda esialgset seisukohta kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise kohta, koostab see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu, mille juhtiv järelevalveasutus esitab teistele asjaomastele järelevalveasutustele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3. Artikkel 12 Muudetud otsuse eelnõu kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise kohta 1. Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et muudetud otsuse eelnõu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 tähenduses sisaldab elemente, mille kohta kaebuse esitaja peaks saama teha oma seisukohad teatavaks, annab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, enne määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 kohast muudetud otsuse eelnõu esitamist kaebuse esitajale võimaluse teha teatavaks oma seisukohad selliste uute elementide kohta. 2. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, määrab tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib oma seisukohad teatavaks teha. Artikkel 13 Otsus kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise kohta Kui järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, võtab vastu otsuse kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise kohta kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikega 8, teatab ta kaebuse esitajale, et kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 78 on kaebuse esitajal õigus õiguskaitsevahendile. 3. JAGU VASTUTAVATELE TÖÖTLEJATELE JA VOLITATUD TÖÖTLEJATELE ADRESSEERITUD OTSUSED Artikkel 14 Esialgsed järeldused ja vastus 1. Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb esitada teistele asjaomastele järelevalveasutustele määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohase otsuse eelnõu, milles on tuvastatud määruse (EL) 2016/679 rikkumine, koostab ta esialgsed järeldused. 2. Esialgsetes järeldustes kirjeldatakse tõstatatud väiteid ammendavalt ja piisavalt selgelt, et uurimisalustel isikutel oleks võimalik tutvuda juhtiva järelevalveasutuse ET 25 ET läbi viidud uurimisega. Eelkõige tuleb selgelt kirjeldada kõiki uurimisaluste isikute vastu esitatud fakte ja kogu õiguslikku hinnangut , et nad saaksid väljendada oma seisukohti nende faktide ja õiguslike järelduste kohta, mille juhtiv järelevalveasutus kavatseb esitada otsuse eelnõus määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 tähenduses, ning loetleda kõik tõendid, millele juhtiv järelevalveasutus tugineb. Esialgsetes järeldustes näidatakse ära parandusmeetmed, mida juhtiv järelevalveasutus kavatseb kasutada. Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb määrata trahvi, loetleb ta esialgsetes järeldustes asjaomased elemendid, millele ta trahvi arvutamisel tugineb. Eelkõige loetleb juhtiv järelevalveasutus olulised faktid ja õiguslikud asjaolud, mis võivad kaasa tuua trahvi määramise, ning määruse (EL) 2016/679 artikli 83 lõikes 2 loetletud elemendid, sealhulgas mis tahes raskendavad või kergendavad asjaolud, mida ta võtab arvesse. 3. Juhtiv järelevalveasutus teavitab iga uurimisalust isikut esialgsetest järeldustest. 4. Uurimisaluseid isikuid esialgsetest järeldustest teavitades määrab juhtiv järelevalveasutus tähtaja, mille jooksul need isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohad. Juhtiv järelevalveasutus ei ole kohustatud võtma arvesse pärast kõnealuse tähtaja möödumist saadud kirjalikke seisukohti. 5. Kui juhtiv järelevalveasutus teavitab uurimisaluseid isikuid esialgsetest järeldustest, võimaldab ta neile kooskõlas artikliga 20 juurdepääsu haldustoimikule. 6. Uurimisalused isikud võivad oma kirjalikus vastuses esialgsetele järeldustele esitada kõik neile teadaolevad faktid ja õiguslikud argumendid, mis on olulised nende kaitsmiseks juhtiva järelevalveasutuse väidete vastu. Esitatud faktide tõendamiseks lisavad nad kõik asjaomased dokumendid. Juhtiv järelevalveasutus käsitleb oma otsuse eelnõus üksnes neid väiteid, sealhulgas fakte ja nendel faktidel põhinevat õiguslikku hinnangut, mille kohta on uurimisalustele isikutele antud võimalus esitada märkusi. Artikkel 15 Esialgsete järelduste edastamine kaebuse esitajatele 1. Kui juhtiv järelevalveasutus teeb esialgsed järeldused küsimuses, mille kohta ta on saanud kaebuse, annab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, kaebuse esitajale esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalse versiooni ja määrab tähtaja, mille jooksul kaebuse esitaja võib teha kirjalikult oma seisukohad teatavaks. 2. Lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui järelevalveasutus menetleb vajaduse korral mitut kaebust ühiselt, jagab kaebused mitmeks osaks või kasutab mis tahes muul viisil oma kaalutlusõigust seoses uurimise ulatusega, mis on kindlaks määratud esialgsetes järeldustes. 3. Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et kaebuse esitajal on vaja haldustoimikus sisalduvaid dokumente, et teha tulemuslikult teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta, annab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, lõike 1 kohaste esialgsete järelduste esitamisel kaebuse esitajale selliste dokumentide mittekonfidentsiaalse versiooni. 4. Kaebuse esitajale antakse esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalne versioon üksnes selle konkreetse uurimise eesmärgil, mille käigus on need esialgsed järeldused tehtud. ET 26 ET 5. Enne esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalse versiooni ja lõike 3 kohaselt esitatud dokumentide saamist saadab kaebuse esitaja juhtivale järelevalveasutusele konfidentsiaalsuse deklaratsiooni, millega kaebuse esitaja kohustub mitte avalikustama esialgsete järelduste mittekonfidentsiaalses versioonis sisalduvat mis tahes teavet või hinnangut ega kasutama neid järeldusi muul eesmärgil kui konkreetne uurimine, mille käigus on need järeldused tehtud. Artikkel 16 Lõpliku otsuse vastuvõtmine Pärast otsuse eelnõu esitamist asjaomastele järelevalveasutustele vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõikele 3 ja juhul, kui ükski asjaomane järelevalveasutus ei ole määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõigetes 4 ja 5 osutatud ajavahemike jooksul otsuse eelnõu kohta vastuväiteid esitanud, võtab juhtiv järelevalveasutus vastu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 7 kohase otsuse ja teeb selle teatavaks vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele tegevuskohale või, olenevalt asjaoludest, ainsale tegevuskohale ning teatab kõnealusest otsusest asjaomastele järelevalveasutustele ja andmekaitsenõukogule, lisades kokkuvõtte asjaomastest asjaoludest ja põhjendustest. Artikkel 17 Õigus olla ära kuulatud seoses muudetud otsuse eelnõuga 1. Kui juhtiv järelevalveasutus leiab, et muudetud otsuse eelnõu määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 tähenduses sisaldab elemente, mille kohta uurimisalused isikud peaksid saama teha oma seisukohad teatavaks, annab juhtiv järelevalveasutus enne määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 5 kohast muudetud otsuse eelnõu esitamist uurimisalustele isikutele võimaluse teha teatavaks oma seisukohad selliste uute elementide kohta. 2. Juhtiv järelevalveasutus määrab tähtaja, mille jooksul uurimisalused isikud võivad oma seisukohad teatavaks teha. 4. JAGU ASJAKOHASED JA PÕHJENDATUD VASTUVÄITED Artikkel 18 Asjakohased ja põhjendatud vastuväited 1. Asjakohased ja põhjendatud vastuväited määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 24 tähenduses (a) peavad põhinema üksnes otsuse eelnõus sisalduvatel faktilistel asjaoludel ja (b) ei tohi muuta väidete ulatust, tõstatades küsimusi, mis kujutaksid endast täiendavaid väiteid määruse (EL) 2016/679 rikkumise kohta või muudaksid esitatud väidete sisulist olemust. 2. Asjakohaste ja põhjendatud vastuväidete vorm ja struktuur peavad vastama kõikidele järgmistele nõuetele: ET 27 ET (a) iga asjakohase ja põhjendatud vastuväite pikkus ning juhtiva järelevalveasutuse seisukoht selliste vastuväidete kohta ei tohi ületada kolme lehekülge ega sisaldada lisasid. Eriti keerukate õiguslike küsimustega seotud juhtudel võib maksimaalset pikkust suurendada kuue leheküljeni, välja arvatud juhul, kui andmekaitsenõukogu nõustub, et konkreetsete asjaolude tõttu on suurem pikkus põhjendatud; (b) asjaomase järelevalveasutuse lahkarvamus otsuse eelnõu suhtes esitatakse asjakohase ja põhjendatud vastuväite alguses ning see sõnastatakse piisavalt selgesti, sidusalt ja täpselt, et juhtiv järelevalveasutus, ning olenevalt olukorrast, asjaomased järelevalveasutused saaksid oma seisukohad ette valmistada ja andmekaitsenõukogu saaks vaidluse tulemuslikult lahendada; (c) õiguslikud argumendid esitatakse ja rühmitatakse, viidates otsuse eelnõu sellele osale, millega need on seotud. Igale argumendile või argumentide rühmale eelneb üldjuhul kokkuvõte. IV peatükk Juurdepääs haldustoimikule ja konfidentsiaalse teabe käsitlemine Artikkel 19 Haldustoimiku sisu 1. Määruse (EL) 2016/679 väidetavat rikkumist käsitleva uurimise haldustoimik sisaldab kõiki dokumente, mille juhtiv järelevalveasutus on uurimise kestel saanud, koostanud ja/või kogunud. 2. Määruse (EL) 2016/679 väidetava rikkumise uurimise käigus võib juhtiv järelevalveasutus tagastada dokumendid, mille kohta on pärast üksikasjalikumat uurimist selgunud, et need ei ole uurimise esemega seotud, isikule, kellelt need saadi. Pärast tagastamist ei kuulu need dokumendid enam haldustoimikusse. 3. Haldustoimikuga tutvumise õigus ei laiene juhtiva järelevalveasutuse ja asjaomaste järelevalveasutuste vahelisele kirjavahetusele ja arvamuste vahetusele. Konkreetse juhtumi uurimiseks järelevalveasutuste vahel vahetatav teave kuulub asutusesiseste dokumentide hulka ning uurimisalused isikud ega kaebuse esitaja ei saa sellele juurdepääsu. 4. Juurdepääs määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 4 kohastele asjakohastele ja põhjendatud vastuväidetele antakse vastavalt artiklile 24. Artikkel 20 Juurdepääs haldustoimikule ja dokumentide kasutamine 1. Juhtiv järelevalveasutus annab uurimisalustele isikutele juurdepääsu haldustoimikule, võimaldades neil kasutada oma õigust olla ära kuulatud. Juurdepääs haldustoimikule ET 28 ET antakse pärast seda, kui juhtiv järelevalveasutus teavitab uurimisaluseid isikuid esialgsetest järeldustest. 2. Haldustoimik sisaldab kõiki dokumente, nii süüstavaid kui ka kaitsvaid dokumente, sealhulgas uurimisalustele isikutele teadaolevaid fakte ja dokumente. 3. Juhtiva järelevalveasutuse järeldused määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 3 kohases otsuse eelnõus ja määruse (EL) 2016/679 artikli 60 lõike 7 kohases lõplikus otsuses võivad tugineda üksnes dokumentidele, millele on viidatud esialgsetes järeldustes või mille kohta oli uurimisalustel isikutel võimalus oma seisukohad teatavaks teha. 4. Käesoleva artikli kohaselt haldustoimikule juurdepääsemise käigus saadud dokumente kasutatakse üksnes kohtu- või haldusmenetlustes määruse (EL) 2016/679 kohaldamiseks konkreetsel juhul, milleks sellised dokumendid esitati. Artikkel 21 Konfidentsiaalse teabe kindlaksmääramine ja kaitse 1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ei tohi järelevalveasutus edastada või teha kättesaadavaks teavet, mille järelevalveasutus on kogunud või saanud piiriüleste juhtumite korral määruse (EL) 2016/679 alusel, sealhulgas sellist teavet sisaldavaid mis tahes dokumente, kui see teave sisaldab mõne isiku ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet. 2. Juurdepääsu mis tahes teabele, mida järelevalveasutus on kogunud või saanud piiriüleste juhtumite korral määruse (EL) 2016/679 alusel, sealhulgas sellist teavet sisaldavatele dokumentidele, ei saa taotleda ametlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlevate õigusaktide alusel seni, kui menetlus on pooleli. 3. Uurimisalustele isikutele esialgsete järelduste edastamise ja haldustoimikule juurdepääsu võimaldamise korral artikli 20 alusel tagab juhtiv järelevalveasutus, et uurimisalused isikud, kellele antakse juurdepääs ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet sisaldavale teabele, käsitlevad sellist teavet täiel määral konfidentsiaalsuse põhimõtet järgides ning et sellist teavet ei kasutata teabe esitaja kahjustamiseks. Sõltuvalt teabe konfidentsiaalsuse astmest võtab juhtiv järelevalveasutus vastu sobiva korra, millega tagada uurimisaluste isikute kaitseõiguse täiel määral rakendumine, võttes nõuetekohaselt arvesse teabe konfidentsiaalsust. 4. Üksus, kes esitab teavet, mida ta peab konfidentsiaalseks, märgistab selgelt teabe, mida ta peab konfidentsiaalseks, ning põhjendab väidetavat konfidentsiaalsust. Üksus esitab eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni. 5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võib juhtiv järelevalveasutus nõuda, et uurimisalused isikud või määruse (EL) 2016/679 kohaselt dokumente esitavad isikud märgistaksid dokumendid või dokumentide osad, mis nende arvates sisaldavad ärisaladusi või muud neile kuuluvat konfidentsiaalset teavet, ja määraksid kindlaks, milliste isikute jaoks loetakse neid dokumente konfidentsiaalseks. 6. Juhtiv järelevalveasutus võib määrata uurimisalustele isikutele ja teistele konfidentsiaalsusnõude esitanud isikutele tähtaja, mille jooksul nad (a) põhjendavad oma väiteid ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kohta iga dokumendi või dokumendi osa, avalduse või avalduse osa puhul; ET 29 ET (b) esitavad dokumentide ja avalduste mittekonfidentsiaalse versiooni, millest on välja jäetud ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave; (c) esitavad iga välja jäetud teabeosa kohta täpse ja mittekonfidentsiaalse kirjelduse. 7. Kui uurimisalused isikud või mõni muu isik ei täida lõigete 4 ja 5 sätteid, võib juhtiv järelevalveasutus eeldada, et asjaomased dokumendid või avaldused ei sisalda ärisaladusi ega muud konfidentsiaalset teavet. V peatükk Vaidluste lahendamine Artikkel 22 Vaidluste lahendamisele suunamine määruse (EL) 2016/679 artikli 65 alusel 1. Kui juhtiv järelevalveasutus ei järgi asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid või on arvamusel, et vastuväited ei ole asjakohased ega põhjendatud, esitab ta sisulise küsimuse käsitlemiseks määruse (EL) 2016/679 artiklis 65 sätestatud vaidluste lahendamise mehhanismi raames. 2. Sisulise küsimuse vaidluste lahendamise mehhanismi suunamise korral esitab juhtiv järelevalveasutus andmekaitsenõukogule kõik järgmised dokumendid: (a) otsuse eelnõu või muudetud otsuse eelnõu, mille kohta kõnealused asjakohased ja põhjendatud vastuväited on esitatud; (b) asjaomaste faktide kokkuvõte; (c) esialgsed järeldused; (d) uurimisaluste isikute kirjalik seisukoht vastavalt artiklitele 14 ja 17; (e) kaebuse esitajate kirjalikud seisukohad vastavalt artiklitele 11, 12 ja 15; (f) asjakohased ja põhjendatud vastuväited, mida juhtiv järelevalveasutus ei järginud; (g) põhjendused, miks juhtiv järelevalveasutus ei järginud asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid või leidis, et vastuväited ei ole asjakohased ega põhjendatud. 3. Nelja nädala jooksul alates lõikes 2 loetletud dokumentide saamisest määrab andmekaitsenõukogu kindlaks, millistest asjakohastest ja põhjendatud vastuväidetest ei loobuta. Artikkel 23 Registreerimine seoses määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohase otsusega Andmekaitsenõukogu eesistuja registreerib sisulise küsimuse suunamise vaidluse lahendamiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a hiljemalt üks nädal pärast kõigi järgmiste dokumentide kättesaamist: ET 30 ET (a) otsuse eelnõu või muudetud otsuse eelnõu, mille kohta kõnealused asjakohased ja põhjendatud vastuväited on esitatud; (b) asjaomaste faktide kokkuvõte; (c) uurimisaluste isikute kirjalik seisukoht vastavalt artiklitele 14 ja 17; (d) kaebuse esitajate kirjalikud seisukohad vastavalt artiklitele 11, 12 ja 15; (e) asjakohased ja põhjendatud vastuväited, millest ei loobuta; (f) põhjendused, miks juhtiv järelevalveasutus ei järginud asjakohaseid ja põhjendatud vastuväiteid, millest ei loobuta. Artikkel 24 Põhjenduste esitamine enne määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti a kohase otsuse vastuvõtmist 1. Enne siduva otsuse vastuvõtmist vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punktile a esitab andmekaitsenõukogu eesistuja juhtiva järelevalveasutuse kaudu uurimisalustele isikutele ja/või kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise korral kaebuse esitajale põhjendused, milles selgitatakse põhjendusi, mida andmekaitsenõukogu kavatseb oma otsuses kasutada. Kui andmekaitsenõukogu kavatseb vastu võtta siduva otsuse, mille kohaselt juhtiv järelevalveasutus peab oma otsuse eelnõu või muudetud otsuse eelnõu muutma, otsustab andmekaitsenõukogu, kas sellistele põhjendustele tuleks lisada need asjakohased ja põhjendatud vastuväited, millest ei loobuta ning mille alusel andmekaitsenõukogu kavatseb oma otsuse vastu võtta. 2. Uurimisalustel isikutel ja/või kaebuse täieliku või osalise tagasilükkamise korral kaebuse esitajal on oma seisukohtade teatavaks tegemiseks aega üks nädal alates lõikes 1 osutatud põhjenduste kättesaamisest. 3. Lõikes 2 sätestatud tähtaega pikendatakse ühe nädala võrra, kui andmekaitsenõukogu pikendab siduva otsuse vastuvõtmise tähtaega kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikega 2. 4. Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõikes 2 sätestatud andmekaitsenõukogu siduva otsuse vastuvõtmise tähtaeg lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajavahemike jooksul ei kulge. Artikkel 25 Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti b kohase otsusega seotud menetlus 1. Järelevalveasutus, kes suunab määruse 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti b alusel andmekaitsenõukogule sisulise küsimuse peamise tegevuskoha jaoks pädeva järelevalveasutuse kohta, esitab andmekaitsenõukogule kõik järgmised dokumendid: (a) asjaomaste faktide kokkuvõte; (b) hinnang nende faktide kohta, kuivõrd need on seotud määruse (EL) 2016/679 artikli 56 lõikes 1 sätestatud tingimustega; (c) selle vastutava töötleja või volitatud töötleja seisukohad, kelle peamisse tegevuskohta küsimus suunati; ET 31 ET (d) teiste suunamisega seotud asjaomaste järelevalveasutuste seisukohad; (e) mis tahes muu dokument või teave, mida suunamise teinud järelevalveasutus peab asjakohaseks ja vajalikuks, et leida lahendus kõnealuses sisulises küsimuses. 2. Andmekaitsenõukogu eesistuja registreerib suunamise hiljemalt üks nädal pärast lõikes 1 osutatud dokumentide kättesaamist. Artikkel 26 Määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti c kohase otsusega seotud menetlus 1. Järelevalveasutus, kes suunab määruse (EL) 2016/679 artikli 65 lõike 1 punkti c alusel andmekaitsenõukogule sisulise küsimuse, või komisjon esitab andmekaitsenõukogule kõik järgmised dokumendid: (a) asjaomaste faktide kokkuvõte; (b) vajaduse korral määruse (EL) 2016/679 artikli 64 kohaselt andmekaitsenõukogu esitatud arvamus; (c) sisulise küsimuse suunanud järelevalveasutuse või komisjoni seisukohad selle kohta, kas järelevalveasutus oli määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõike 1 kohaselt kohustatud edastama andmekaitsenõukogule otsuse eelnõu või kas järelevalveasutus ei järginud määruse (EL) 2016/679 artikli 64 kohaselt esitatud andmekaitsenõukogu arvamust. 2. Andmekaitsenõukogu eesistuja nõuab järgmisi dokumente: (a) järelevalveasutuse seisukohad, mis väidetavalt on rikkunud nõuet edastada andmekaitsenõukogu otsuse eelnõu või ei ole järginud andmekaitsenõukogu arvamust; (b) mis tahes muu dokument või teave, mida järelevalveasutus peab asjakohaseks ja vajalikuks, et leida selles sisulises küsimuses lahendus. Kui mõni järelevalveasutus teatab, et tal on vaja esitada lahendamisele suunatud sisulises küsimuses oma seisukoht, esitab ta selle seisukoha kahe nädala jooksul pärast lõikes 1 osutatud suunamist. 3. Andmekaitsenõukogu eesistuja registreerib suunamise hiljemalt üks nädal pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentide kättesaamist. VI peatükk Kiirmenetlus Artikkel 27 Määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 2 kohased kiireloomulised arvamused 1. Taotlus andmekaitsenõukogu kiireloomulise arvamuse saamiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2 esitatakse hiljemalt kolm nädalat enne määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete kehtivuse lõppemist ja see sisaldab kõiki järgmisi andmeid: ET 32 ET (a) asjaomaste faktide kokkuvõte; (b) järelevalveasutuse territooriumil võetud ajutise meetme kirjeldus, selle kestus ja vastuvõtmise põhjused, sealhulgas põhjendus, miks andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks on vaja kiiresti tegutseda; (c) põhjendus lõplike meetmete võtmise kiireloomulisuse kohta taotluse esitanud järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil, sealhulgas selgitus asjaomaste meetmete võtmist tingivate asjaolude erandlikkuse kohta. 2. Andmekaitsenõukogu kiireloomuline arvamus adresseeritakse taotluse esitanud järelevalveasutusele. See peab olema sarnane arvamusele määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõike 1 tähenduses ja võimaldama taotleval asutusel jääda oma ajutise meetme juurde või muuta seda kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 64 lõikes 7 sätestatud kohustustega. Artikkel 28 Määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 2 kohased kiireloomulised otsused 1. Taotlus andmekaitsenõukogu kiireloomulise otsuse tegemiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 2 esitatakse hiljemalt kolm nädalat enne määruse (EL) 2016/679 artikli 61 lõike 8, artikli 62 lõike 7 või artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete kehtivuse lõppemist. Taotlus peab sisaldama kõiki järgmisi andmeid: (a) asjaomaste faktide kokkuvõte; (b) otsust taotleva järelevalveasutuse liikmesriigi territooriumil võetud ajutine meede, selle kestus ja vastuvõtmise põhjused, eelkõige põhjendus, miks andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitsmiseks on vaja kiiresti tegutseda; (c) teave järelevalveasutuse territooriumil võetud uurimismeetmete kohta ja uurimisaluste isikute kohalikust tegevuskohast saadud vastused või mis tahes muu teave, mis on taotluse esitanud järelevalveasutuse valduses; (d) taotluse esitanud järelevalveasutuse territooriumil lõplike meetmete võtmise kiireloomulisuse põhjendus, pidades silmas lõpliku meetme võtmist tingivate asjaolude erandlikkust, või tõend selle kohta, et järelevalveasutus on jätnud vastamata määruse (EL) 2016/679 artikli 61 lõike 3 või artikli 62 lõike 2 kohasele taotlusele; (e) juhtiva järelevalveasutuse seisukohad, kui taotlev asutus ei ole juhtiv järelevalveasutus; (f) vajaduse korral nende uurimisaluste isikute kohaliku tegevuskoha seisukohad, kelle suhtes võeti ajutisi meetmeid vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõikele 1. 2. Lõikes 1 osutatud kiireloomuline otsus adresseeritakse taotluse esitanud järelevalveasutusele ja see võimaldab taotluse esitanud asutusel jääda oma ajutise meetme juurde või muuta seda. 3. Kui andmekaitsenõukogu võtab vastu kiireloomulise siduva otsuse, milles märgitakse, et vastu tuleks võtta lõplikud meetmed, võtab järelevalveasutus, kellele otsus adresseeriti, sellised meetmed vastu enne määruse (EL) 2016/679 artikli 66 lõike 1 kohaselt vastu võetud ajutiste meetmete kehtivuse lõppemist. ET 33 ET 4. Lõikes 1 osutatud taotluse esitanud järelevalveasutus teavitab oma otsusest lõplike meetmete kohta vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskohta oma liikmesriigi territooriumil ning samuti andmekaitsenõukogu. Kui juhtiv järelevalveasutus ei ole taotluse esitanud asutus, teavitab taotluse esitanud asutus juhtivat järelevalveasutust lõplikust meetmest. 5. Kui kiireloomulisest siduvast otsusest nähtub, et lõplikke meetmeid ei ole vaja kiiresti vastu võtta, järgivad juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused määruse (EL) 2016/679 artiklis 60 sätestatud menetlust. VII peatükk Üld- ja lõppsätted Artikkel 29 Ajavahemike algus ja tööpäeva määratlus 1. Määruses (EL) 2016/679 sätestatud või selle määruse kohaselt järelevalveasutuste määratud tähtajad arvutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/7117. 2. Tähtajad algavad tööpäeval, mis järgneb määruse (EL) 2016/679 või käesoleva määruse asjaomases sättes osutatud sündmusele. Artikkel 30 Üleminekusätted III ja IV peatükki kohaldatakse ex officio uurimiste suhtes, mis on algatatud pärast käesoleva määruse jõustumist, ja kaebusepõhiste uurimiste suhtes, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva määruse jõustumist. V peatükki kohaldatakse kõigi juhtumite suhtes, mis on esitatud vaidluse lahendamiseks määruse (EL) 2016/679 artikli 65 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Artikkel 31 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 17 Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1). ET 34 ET Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 35 ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 4.7.2023 COM(2023) 348 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid ET ET LISA Artikli 3 alusel esitatud kaebus1 A osa. Kohustuslik teave 1. Kaebust esitava isiku või üksuse andmed Kui kaebuse esitaja on füüsiline isik, esitage isikut tõendav dokument2. Kui kaebuse esitab määruse (EL) 2016/679 artiklis 80 osutatud organ, esitage tõendid selle kohta, et see organ on nõuetekohaselt asutatud kooskõlas liikmesriigi õigusega. Kui kaebus esitatakse määruse 2016/679 artikli 80 lõike 1 alusel, siis esitage tõend selle kohta, et kaebust esitav organ tegutseb andmesubjekti volituse alusel. 2. Kontaktandmed3 Kui kaebus esitatakse elektrooniliselt: e-posti aadress. Kui kaebus esitatakse posti teel: postiaadress. Telefoninumber. 3. Teie isikuandmete töötlemisega määrust (EL) 2016/679 rikkuv üksus Esitage kogu enda valduses olev teave, et lihtsustada teie kaebuse esemeks oleva üksuse kindlakstegemist. 4. Kaebuse ese Palun esitage faktid, mille põhjal teie arvates teie isikuandmete töötlemisega rikuti või rikutakse määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Märkige eelkõige teie isikuandmete töötlemise kontekst. B osa. Täiendav teave Võimaluse korral märkige määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätted, 1 Kaebus tuleks täita ja esitada elektrooniliselt või täita ning esitada järelevalveasutusele posti teel. 2 Näiteks pass, juhiluba, riiklik isikutunnistus. 3 Kui kaebuse esitab määruse (EL) 2016/679 artiklis 80 osutatud organ, tuleks esitada kogu punktis 2 nõutav teave. ET 1 ET mida teie isikuandmeid töötlev üksus on teie arvates rikkunud. Palun täpsustage, kas olete enne kaebuse esitamist pöördunud A osa punktis 3 nimetatud üksuse poole, ja kirjeldage sellise meetme tulemusi. Võimaluse korral lisage mis tahes asjaomane kirjavahetus teie ja selle üksuse vahel. Palun täpsustage, kas olete algatanud muid haldus- ja/või kohtumenetlusi, mis on seotud teie kaebuse esemega. Kui jah, siis selgitage selliste meetmete seisu ja asjakohasel juhul tulemusi. Esitage kõik teie valduses olevad kaebuses esitatud faktidega seotud dokumendid (näiteks koopia dokumentidest, mis tõendavad seost vastutava töötlejaga (näiteks arved ja lepingud), turundussõnumite või e-kirjade koopiad, pildid, fotod või kuvatõmmised, ekspertide aruanded, tunnistajate aruanded, kontrolliaruanded). C osa. Deklaratsioon ja allkiri Palun kinnitage, et käesolevas vormis esitatud teave on esitatud täielikult heas usus. Kuupäev ja allkiri. ET 2 ET Saatja: "Kristel Niidas" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "Riigikohus Info mail" <[email protected]>, "Tallinna Ringkonnakohus info" <[email protected]>, "Tarturk info" <[email protected]>, "MKM info" <[email protected]>, "Info" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "Talhk info" <[email protected]>, "Tartu HK Tartuhk info" <[email protected]> Teema: Eesti seisukohad Euroopa Liidu andmekaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö määruse kohta Kuupäev: 2023-12-18 12:38 Tere! Edastan infoks, et Vabariigi Valitus kiitis 28.09.2023 toimunud istungil heaks Eesti seisukohad <https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003CAE52?open> Euroopa Liidu andmekaitseasutuste vahelise piiriülese koostöö määruse kohta ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis seisukohad heaks 20.10.2023 toimunud istungil. Seisukohad on Eesti esindajatele aluseks Euroopa Liidu eri tasanditel toimuvateks läbirääkimisteks ning eelnõu nõukogus vastuvõtmisel hääletades. Seisukohad on lisatud kirjale ning menetluse käiku saab jälgida https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9470d420-2610-4893-b930-76b 8694e50d6. Heade soovidega Kristel Niidas nõunik | Andmekaitseõiguse talitus Justiitsministeerium
Allikas: Tartu Ringkonnakohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel