Kohtute seaduse muutmise VTK

Teie 16.11.2023 nr Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 05.12.2023 nr 10-3/23/86-2 10122, Tallinn [email protected] Tartu Ringkonnakohtu arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Täname võimaluse eest kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta arvamust avaldada. Esitame vastused ettepanekutele VTK-s toodud järjekorras. 1. Kohtunikule tagasiside andmine Leiame, et kohtunikule tagasiside andmine on nii esimeses kui teises kohtuastmes vajalik, kuid täpsemalt tuleks selgitada, kes selle läbiviimist korraldab ja selle eest vastutab. VTK-s toodud üldine määratlus, mille kohaselt annab esimese astme kohtunikule tagasisidet „ringkonnakohtu kohtunik“ ja teise astme kohtunikule „Riigikohtu kohtunik“ on ebamäärane ning võib kaasa tuua olukorra, kus reaalselt keegi tagasiside andmise eest ei vastuta. Kohtulahendite pinnalt tagasisidestamise puhul võiks tagasiside andmise eest vastutavaks teha Riigikohtu ja ringkonnakohtu kolleegiumi, kelle esimehel tekiks ülesanne tagasiside andmist korraldada, tehes seda ise või delegeerides tagasiside andmise mõnele kolleegiumi liikmele. Sellisel viisil ei jääks tagasisidestamine ainult kolleegiumi esimehe või kohtu esimehe õlgadele ning annaks parema võimaluse kaasata tagasisidestamisesse kõik kohtunikud. Ülemäärane on panna kõrgema astme kohtule kohustus anda kohtunikule tagasisidet ka menetluse juhtimise ja korraldamise, kohtunike ja ametnike vahelise tööjaotuse, kohtusaalis käitumise ja menetlusosalistega suhtlemise vallas. VTK p 1.3 lõikes 4 märgitakse, et tagasiside võib puudutada kõiki kohtuniku töövaldkondi, millega võiks iseenesest nõustuda ning millest saaks järeldada, et tegemist on õiguse, mitte kohustusega. Samas selgitatakse lõikes 5, et vajadusel tuleks sellise tagasiside andmiseks kaasata kohtu esimees, osakonna juhataja või kolleegiumi esimees, kellelt andmeid küsida. Seega lähtub VTK eeldusest, et kõrgema astme kohus peaks tagasiside andmisel kontrollima kohtuniku tööd kõigis eelpool mainitud töövaldkondades, kaasates selleks juhtimisõigusega kohtunikke alamast kohtuastmest. Sellise seisukohaga ei saa nõustuda, sest see eeldab ühelt poolt väga mahukate andmete läbitöötamist väljaspool kõrgema astme kohtu tavapärast töörutiini, teiselt poolt aga tekitab küsimuse, miks ei saaks andmete valdajaks olev juhtimisfunktsiooniga kohtu esimees, osakonna juhataja või kolleegiumi esimees ise taolist tagasisidet anda. Võimalik põhjendus, mille kohaselt ei ole kohtu esimehe või osakonna juhataja poolt tagasiside andmisel kaalu, ei päde, kui ka kõrgema astme kohus annaks vastavates Aadress: Kalevi 1, 51010, Tartu; registrikood: 74001972; telefon: 750 0702; faks: 620 0100; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee töövaldkondades tagasisidet eeltoodud isikute andmetele tuginedes ehk oleks sisuliselt andmete vahendajaks. Kokkuvõtlikult ei tohiks tagasisidestamisest tekitada kõrgemale kohtuastmele kohustust, milleks nad peaksid asuma tegema ebamõistlikult suuri jõupingutusi väljaspool oma tavapärast õigusemõistmist. Kui tagasisidestamisest aga selline kohustus tekitada, tuleks ette näha ka rahalised vahendid täiendava abitööjõu palkamiseks. Kõrgema astme kohtu funktsioon võiks siiski olla eelkõige madalama astme kohtu osakonna juhataja või kohtu esimehe tööd toetav, mitte nende vastutust ja ülesandeid üle võttev. VTK-s on meie arvates ebamõistlikult rangelt lähtutud soovituste isikutoimikus fikseerimise vajadusest. Vestluse käigus võib tekkida terve rida soovitusi ja tähelepanekuid selle kohta, kuidas tööd efektiivsemalt korraldada või mõnda menetlusreeglit tõlgendada, mis vajaksid küll tõhusaks elluviimiseks fikseerimist, kuid mis ei pruugi kujutada endast kohtuniku poolt ka nende järgimata jätmisel menetluslikku rikkumist. Sellisel puhul oleks liigne lisada neid soovitusi kohtuniku isikutoimikusse ning ülemäärane arvata ka seda, nagu võiks kohtunik soovida nende suhtes vastuväiteid esitada. Soovituste fikseerimine isikutoimikus on meie hinnangul üle reguleeritud ning võib tekitada vestlusele kutsutud isikus umbusku ja eelnevat negatiivset meelestatust, mis ei aita kaasa pingevaba ja usaldusliku õhkkonna tekkimisele, vestluse tõhusale läbiviimisele ega ka soovituste järgimisele, eriti juhul, kui kohtunik on isikutoimikusse kantud soovitustele vastu vaielnud. Seetõttu leiame, et piisab, kui vestleja tähelepanekud ja soovitused nende täitmise ja hilisema vestluse huvides lihtsas vormis fikseeritakse viisil, kus need on järgmise vestluse läbiviimisel mõlemale osapoolele kättesaadavad. 2. Kohtuniku töötamine osalise töökoormusega Toetame kohtute seaduse muutmist VTK-s toodud põhjendustel seonduvalt kohtuniku töötamisega osalise töökoormusega ning leiame, et osalise töökoormuse lubatav alampiir (30%) on mõistlik. 3. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunike ametikitsenduste täielik kaotamine on teema, milles ringkonnakohtu kohtunikel ühtne seisukoht puudub, st ettepanekule on nii poolt- kui vastuhääli. Seetõttu tuleks teemat tõsiselt kaaluda ning see vajaks ka ühiskonnas laiemat arutelu. Kui praegu on kohtusse pöördujad harjunud, et nende kohtuasju vaatab läbi vaid kohtuasjade lahendamisele pühendunud kohtunik, siis ettevõtjast kohtunik toob kaasa senise paradigma olulise muutuse. Äriühingu asutajast, juhatuse või nõukogu liikmest või juhtimisõigusliku osanikust kohtuniku puhul võivad oluliselt kergemalt tõusetuda küsimused tema usaldusväärsuses ning võimes erapooletult õigust mõista. Ka võib oluliselt sagedamini tekkida olukordi, kus kohtunik peab end kohtuasja lahendamisest taandama, rääkimata sellest, et kohtuniku äri võib minna pankrotti, saneerimisele, osutuda maksuvõlglaseks jne. Kas kohtunike maine ja usaldusväärsus ametikitsenduste kaotamisest pigem võidab või kaotab, on tõsine küsimus, millele vastust VTK-st ei leia. VTK-s on toodud näited võimalikest probleemidest, mis justkui õigustaksid ametikitsenduste kaotamist (kohtunik saab pärimise teel ettevõtte omanikuks, soovib kirjutada raamatuid või asutada raamatute kirjastamisega tegeleva firma), kuid samas pole läbi viidud küsitlust selgitamaks, kui paljusid kohtunikke võiksid toodud näited reaalselt puudutada. Pigem jääb mulje, et tegemist on otsitud näidetega ning reaalselt võiks sarnaseid juhtumeid ette tulla pigem harva. Millist probleemi regulatsiooniga sellisel juhul tegelikult lahendatakse? Kui küsimus on kohtunike vanaduspensioni kaotamises ning vanaduspensioni kogumist takistava ametipalga ebapiisavuses, tuleks tõsiselt kaaluda, kas seda saaks lahendada ka muul viisil, näiteks kohtunike vanaduspensionide taastamise, tööandja ametipensioni kehtestamise või kohtunike palgamäära tõstmise ja/või staažitasude taas kehtestamise kaudu. Siiski ei saa märkimata jätta ka ametikitsenduste kaotamise positiivset poolt – neil, kes seni tegutsesid ettevõtetes varjatult oma elukaaslase või lähisugulaste kaudu, avaneb võimalus oma ärid päevavalgele tuua. Samas tõusetub hoopis tõsisema teemana esile mure, kas ametikitsenduste kaotamine ei osutu pikemas perspektiivis heaks ettekäändeks kohtunike ametipalga koefitsientide vähendamiseks, suunates kohtunikke seeläbi otsima endale täiendava sissetuleku teenimise võimalusi. Osalise töökoormusega töötamise lubamisega luuakse selleks ka eeldused. Kui ametipalk ei ole enam kohtuniku ainus võimalik sissetulek, siis oleks senisest lihtsam põhjendada ka kohtuniku palgamäära alandamist, eriti eelarvepuudujäägi korral. Sellest kaotaksid eelkõige need kohtunikud, kes näeksid endas kutsumust vaid õigusemõistmiseks, mitte paralleelselt äritegevusega tegelemiseks. Samas võib eeldada, et just neil oleks rohkem aega enda kvalifikatsiooni tõstmiseks ja koolitustel osalemiseks, mistõttu nad töötaksid efektiivsemalt ning saavutaksid ka kvaliteetsemad tulemused. Teine tõsine teema ongi ametikitsenduste kaotamise mõju kohtute töö efektiivsusele ja kvaliteedile – kas paralleelne ettevõtlustegevus toetab või pigem pärsib kohtumenetluste kiirust ning kohtuniku soovi tegeleda enda professionaalse arenguga? Ka see on teema, mis vajaks enne eelnõuga edasitöötamist lähemat uurimist. 4. Kohtuniku ametist vabastamine vanuse tõttu Toetame kohtuniku teenistusvanuse tõstmise menetluse muutmist. Samas leiame, et VTK-s ettenähtud tingimus, mille kohaselt võib kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõsta juhul, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks, muudab kohtuniku poolt taotluse esitamise keeruliseks, sest kohtunik peaks asuma põhjendama, miks on tema ametist vabastamise korral korrakohase õigusemõistmise jätkumine võimatu. Seetõttu teeme ettepaneku kriteeriumi veidi lõdvendada ning lubada kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõsta ka juhul, kui puudub alus arvata, et seeläbi kannataks korrakohase õigusemõistmise toimimine kohtus. Lugupidamisega Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees