Kiri

Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] 07.09.2023 nr 4-3/11-4 Maakondade arengustrateegia toetusmeetme (MATA) Ida-Viru maakonna 2021. aasta taotlemisõigusega projektide nimekirja muutmise kaaskiri Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit maakondliku arendusorganisatsioonina (MARO) esitab ettepanekud MATA 2021. aasta taotlemisõigusega projektide nimekirja muutmiseks ning selgitused ja põhjendused nimekirja osas. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatus kinnitas 14.01.2021 otsusega nr 1 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakondliku toetusõigusega projektide 2021. aasta nimekirja. RTK peadirektori 13.04.2021 käskkirjaga nr 1-2 / 0099 kinnitati MATA 2021. aasta Ida-Viru maakondliku toetusõigusega projektide nimekiri. 06.06. 2023 võttis Kohtla-Järve Linnavalitsus vastu korralduse nr 287 ning saatis RTK-le taotluse projektist "Saja Tamme pargi jalg- ja jalgrattateede rajamine" loobumisest. Riigi Tugiteenuste Keskus saatis 13.07.2023 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule teatise, et 2021. aasta MATA meetme vahendeid on vabanenud summas 100 000 eurot. 17.08.2023 võttis Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatus vastu otsuse nr 4 (lisatud) suunata vabanenud MATA 2021 vahendid summas 100 000 eurot Lüganuse Vallavalitsuse projekti „Ida-Viru maakonna jalgrattateede võrgustiku planeerimine ja ühenduslõikude projekteerimine“ eelarve suurendamiseks ja muuta maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakonna 2021. aasta toetusõiguslike projektide nimekirja Lüganuse Vallavalitsuse projekti „Ida-Viru maakonna jalgrattateede võrgustiku planeerimine ja ühenduslõikude projekteerimine“ osas: Projekti maksimaalne toetussumma 409 500 eurot, omafinantseeringu määr vähemalt 25,15%. Põhjendus: Projekti „Ida-Viru maakonna jalgrattateede võrgustiku planeerimine ja ühenduslõikude projekteerimine“ partneriks on 8 kohalikku omavalitsust, kes analüüsisid üheskoos täiendavaid vajadusi jalgrattateede projekteerimise osas. Üheskoos leiti reaalsetest vajadustest lähtuvalt täiendavad jalgrattateede lõigud, mida oleks vaja projekteerida, et parendada maakonnaüleselt jalgrattateede võrgustikku (lõigud, mis on vajalikud projekteerida, et ühendatud oleksid kõik maakonna kergliiklusteed). Tänu lisarahastusele lahendatakse paraneb oluliselt maakonnaülene jalgrattateede võrgustik. Täiendavate jalgrattateede lõikude projekteerimisest saavad kasu elanikud tervest maakonnast. MATA meetme Ida-Viru 2021. aasta projektide muudetud väljundnäitajad:  Väljundnäitaja1 (MATA väljundnäitajateks on Algtase Sihttase regionaalpoliitika programmi järgmised mõõdikud) kasu saanud ettevõtete arv 30 37 toetuse abil loodud töökohtade arv 0 18 sh maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga 0 4 töökohad elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht 0 674500 2. Muudetud projekti ettepanek Elukeskkond ja taristu Eesmärk ET1: Aastaks 2030+ on Ida-Virumaal kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele Arengusuund ET1.1 Elukeskkonna oluline parandamine sh. ühistransport Tegevus: Kergliiklusteede maakondliku võrgustiku välja arendamine Projekti nr 3 nimetus: Ida-Viru maakonna jalgrattateede võrgustiku planeerimine ja ühenduslõikude projekteerimine Taotleja nimi: Lüganuse Vallavalitsus Projekti kogumaksumus: 547 094 € Toetuse summa: 409 500 € Toetuse määr: 74,85 % Projekti vastavus hindamiskriteeriumidele: 1) projekti vastavus „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ eesmärkidele; Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja Ettevõtluskeskkond; 1. Rahulolu teenuste kättesaadavusega. Piirkonna elanikele paranevad ja saavad mugavamaks transporditeenused. 2. Madalaima maakondliku tööhõive määra osatähtsus Harjumaa tööhõive määrast. Paremad transpordivõimalused töökohtadele annavad suurema hõivatuse. 3. Ülejäänud maakondade keskmise brutokuupalga osatähtsus Harju- ja Tartumaa keskmisest brutokuupalgast. Maakonnakeskustes (Jõhvi, Rakvere) asuvad töökohad võivad olla kõrgema keskmise palgaga kui on oma vallas. 1 Kohustuslik on esitada infot meetme määrusest tulenevate väljundnäitajate kohta, valides neist vähemalt ühe asjakohase näitaja. Projekti sisu ja tulemuste edasiandmiseks võib lisada muid projekti sisust tulenevaid väljundnäitajaid. 2  2) projekti panus maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse; Projekt panustab maakonna arengustrateegia „Eesmärk ET1: Aastaks 2030+ on Ida- Virumaal kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele“ saavutamisse. 3) kas projekti mõju on vähemalt maakondliku ulatusega, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju ulatusega; Projektis osalevad kõik 8 Ida-Viru maakonna kohalikku omavalitsust. Ida-Viru maakonnas on välja ehitatud struktuuritoetuste abiga mitmed kergliiklusteed nii linnade sees kui ka hajaasustuses, kuid ilmselgelt sellest ei piisa, et kogu maakond oleks kergliiklusteede võrgustikuga kaetud. Maakonna kergteede võrgustik on hõre ja olulised toimetulekupiirkonnad ja ühistranspordi peatuskohad on omavahel kergliiklusteedega ühendamata. Käesoleva projekti abiga planeeritakse kergliiklusteede võrgustiku ühendamist ning puuduolevate lõikude projekteerimist. 4) projekti asjakohasus ja kulutõhusus punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärkide ning projekti kavandatavate väljundite ja tulemuste saavutamise seisukohast; Projekt on asjakohane ning kulutõhus. Ida-Viru maakonna arengustrateegia visiooniks on maakonna elukeskkonna oluline parendamine. 5) projekti tulemuste jätkusuutlikkus. Projekti tulemused on jätkusuutlikud, tegevuste ellu viimise eest vastutab Lüganuse Vallavalitsus koos teiste kohalike omavalitsustega. 3. Esitatud ettepanekute menetlemine hindamiskomisjonis Ida-Viru maakonda esindab hindamiskomisjonis Meelis Kuusk e-post [email protected] telefon 5300 6106. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Kuusk tegevjuht 3  JUHATUSE OTSUS Jõhvi 17. august 2023 nr 4 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakondliku toetusõigusega projektide 2021. aasta nimekirja muutmine Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatus kinnitas 14.01.2021 otsusega nr 1 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakondliku toetusõigusega projektide 2021. aasta nimekirja. 06.06. 2023 võttis Kohtla-Järve Linnavalitsus vastu korralduse nr 287 ning saatis Riigi Tugiteenuste Keskusele taotluse projektist "Saja Tamme pargi jalg- ja jalgrattateede rajamine" loobumiseks. Riigi Tugiteenuste Keskus saatis 13.07.2023 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule teatise, et 2021. aasta MATA meetme vahendeid on vabanenud summas 100 000 eurot. Võttes aluseks arengustrateegia töörühma 07.08.2023 ettepanekud, arutelu käigus esitatud ettepanekud ning Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede § 131 lg 2 ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 12 lg 1, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatus o t s u s t a b: 1. Muuta Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Ida-Viru maakonna 2021. aasta toetusõiguslike projektide nimekirja Lüganuse Vallavalitsuse projekti „Ida-Viru maakonna jalgrattateede võrgustiku planeerimine ja ühenduslõikude projekteerimine“ Projekti kogumaksumus 547 094 eurot, omafinantseering 137 594 eurot ja taotletav toetus 409 500 eurot 2. Esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele avaldus MATA 2021. aasta toetusõiguslike projektide nimekirja muutmiseks. 3. Määrata IVOL esindajaks projektide ettepanekute kaitsmisel Riigi Tugiteenuste Keskuses tegevjuht Meelis Kuusk. (allkirjastatud digitaalselt) Eve East Juhatuse esimees  Ettepaneku vorm 202 1 Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede Üldandmed Projekti nimi Ida-Viru maakonna jalgrattateede võrgustiku planeerimine ja ühenduslõikude projekteerimine Taotleja nimi Lüganuse Vallavalitsus Projekti partnerid Jõhvi Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Sillamäe Linnavalitsus, Narva Linnavalitsus, Toila Vallavalitsus ja Alutaguse Vallavalitsus Projekti abikõlblikkuse periood 01. 0 4 .2021- 31 . 0 3 .202 3 13.04.2024 on uus lõpptähtaeg juba RTK otsusega Toetusena taotletav summa 309 500 409 500 uus summa (74,85% nagu oli algselt) Omafinantseering 103 500 137 594 uus summa (25,15% nagu oli algselt) Projekti kogumaksumus 4 13 000 547 094 uus kogumaksumus Projekti prioriteetsus taotlusvoorus (tähistada X- ga ) Maakonnale eraldatud vooru eelarvesse mahtuv projekt X 1. reservprojekt 2. reservprojekt Projekti eesmärk Eesmärk peaks olema sõnastatud lühidalt, eelistatult ühe lausega, ning andma infot muutuste kohta maakonna arengus, mida projekti elluviimine aitab saavutada Säästva piirkondliku transpordi arendamine ja kiire ning mugava inimeste liikumise tagamine maakonnaülese kergteede võrgustiku abil. Projekti tegevuste lühikirjeldus Loetleda projekti raames läbi viidavad tegevused. Lühikirjeldus peaks vastama järgmistele küsimustele: millised tegevused valitud eesmärgi saavutamiseks ja miks just need tegevused aitavad eesmärki parimal moel saavutada; projekti tegevuste elluviimise asukoht; kui asjakohane, muude projektiväliste tegevuste kirjeldus, mis mõjutavad eesmärgi saavutamist ning info nende elluviimise kohta (vastutaja, ajaraam, võimendus/riskid projekti tulemuste saavutamisele) Käesolevasse projekti on kaasatud kõik Ida-Virumaa KOV-id . Tegevustega on kavas : Võrgustiku planeerimine. Siin saab aluseks võtta ja edasi minna teostatud uuringust – „ Ida-Viru maakonna optimaalse ja sidustatud transpordi (sh kergliiklusteede) võrgustiku toime kavandamine“, vaadata üle, kas uuringu tulemused on aktuaalsed või vajavad täiendamist (ilmselt). Iga KOV osas vaja vaadata, kas on vaja teha detailplaneeringud või on perspektiivsed kergteed juba ÜP-des kehtestatud. Vajalikud det.planeeringud algatab iga KOV ning viib läbi ühtse ajagraafiku alusel. Võrgustiku planeerimistegevused saab tehtud 12 kuuga perioodil 202 1-2022. Ühendusteede projekteerimine. Siin on mõeldud detailplaneeringuga kehtestatud lõikude ehitusp rojektide koostamist igas KOV-is eraldi. Või siis ka ühise hankega kui partnerid nii otsustavad. Ühendusteede lõikude projekteerimistööd saab tehtud 18 kuuga perioodil 2022 - 13.04.2024 Juba praegu on kõikidel KOV-idel olemas kitsaskohad, millega saaks tegelema hakata. Siinkohal toon need näited välja KOV-ide kaupa, vastused iseloomustavad ilmekalt KOV-ide arendustöötajate ja juhtide suurt huvi just praktiliste lahenduste vastu. NARVA LINN Narva linn tunneb huvi antud projekti teema vastu ja soovib osaleda projektis. Kui rääkida Ida-Virumaa jalgrattateede võrgustikust, siis üks Narva eesmärke on võimalikult otse rajatavad jalgrattateed aiandusühistutega , mis saab kindlasti lisada projekti. Narva- Narva-Jõesuu- Sillamäe liikuvusuuring valmib märts 2021, kuid mingid kitsaskohad saab kindlasti juba varem välja tuua. Märtsiks on teada ka võimalikud trajektoorid, kus need võiks kulgema hakata. SILLAMÄE LINN Sillamäe linn on ka projekti poolt. Kergliiklusteede ühendamine omavahel on oluline. Võimalikeks kitsaskohtadeks on Sillamäe-Sinimäe KLT vajadus maantee kõrval , toetame Narva-Jõesuu ettepanekus Sillamäe-Sinimäe terviseraja uuendamist mere ääres. Kolmandaks projektiks võiks olla KLT Sillamäe ja Voka,Toila /Jõhvi vahele. NARVA-JÕESUU LINN Narva-Jõesuu linn on projektiga nõus. Meie poolt oleks kergliiklustee lõigu projekteerimine (Maantee 91 Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee T1, ehk Siškini männist kuni Tallinna maanteeni) ca 4,7km ja kaaluda võiks ka terviseraja koridori projekteerimist Sillamäe-Sinimäe vahel. Selle terviseraja kohta oli kunagi ka TTA koostatud. KOHTLA-JÄRVE LINN Jah, Kohtla-Järve soovib selles projektis osaleda. Meie kitsaskohad: 1. Vana Ahtme klt Alutaguse valla kergliiklusteega ühendamine (on olemas DP ja eelprojekt). 2. Oru linnaosa Tallinn-Narva maanteega ühendav klt . 3. Sompa linnaosa Jõhvi vallaga ühendav klt . 4. Metsapargi kergliiklussõlme ühendamine Järve küla kergliiklusteega ja Valaste joaga (Toila vald). JÕHVI VALD Jõhvi vald on projektist igati huvitatud. Võimalikud objektid: 1. Jõhvi-Tartu maanteel 1.1 Lõik Tammiku teerist kuni Ilmajaama tn (Kohtla-Järve Ahtme linnaosa) teerist. Selgitus: Kohtla-Järve linn on saamas (MATA) toetust ehitamaks kõnnitee Ilmajaama bussipeatusest kuni Ida-Viru Keskhaiglani. Jätkuna oleks mõistlik pikendada olemasolev Jõhvist Tammiku tee ristini ulatuv kergliiklustee kuni Ilmajaama tänava tulevase kergliiklusteeni. See viiks lõpuni ka Jõhvi linnast otsepääsu keskhaiglani. 1.2. perspektiivis saab piki Tartu mnt pikendada veel edasi lõuna suunas kuni Alutaguse valla piirini ja sealt edasi (vt ka Alutaguse valla kiri, milles huvi väljendatud). Millal selle osa planeerimine-projekteerimine ette võtta, sõltub, palju meil antud projektis mahtu jääb. 2. Jõhvi- Uikala teel lõik Jõhvi Äripargi juurest kuni Pühajõe sillani. Selgitus: Arvestades, et Maanteeametil läheb veel ca 4 aastat aega (alles suvel protsess käivitus) Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Toila lõigu eelprojekteerimisega (mille käigus lahendatakse ka Jõhvi -Toila kergliikluse põhimagistraal), saab see olla (ka tulevikus, kui põhimagistraal on valmis) alternatiivmarsruudiks kergliiklejatele Jõhvi ja Toila vahel. Edasine ühendus piki Kotinuka teed, mööda metsateid ja Toila valla Metsamägara teed on väiksema liiklusega ja seal suuri ümberkorraldusi pole vaja teha. Viimane lõik Metsamägara teerist - Toila alevik saab lahenduse Toila - Kõrve kergliiklustee rajamisega, millel rahastus olemas ja Toila vald juba tegeleb. Kõnealusel arendusel on ka märkimisväärne turismi ja tervisespordi võimaluste edendamise tähendus. 3. Toetame Kohtla-Järve linna initsiatiivi Vana Ahtme kergliiklustee ühendamiseks Alutaguse valla Rausvere külas oleva kergliiklusteega. Selgitus: hetkel on käimas Ahtme linnaosa läbiva kergliiklustee mastaapne uuendamine ja kui rajada ka Vana-Ahtme - Rausvere lõik , tekib kauaoodatud kergliikluse ühendus Jõhvist Alutaguse Puhke- ja Spordikeskusesse ning lõuna suunas kuni Kuremäeni (Alutaguse vallas vastav kergliiklusteede võrgustik juba olemas). 4. Piki Jõhvi-Ereda maanteed lõik Jõhvi ja Kohtla-Järve Sompa linnaosa vahel ühendamine. Selgitus: Ideed peab oluliseks ka Kohtla-Järve linn. Tekivad ühtlasi Jõhvi valla antud tee äärsete asustusüksuste ( Pauliku , Kahula , Sompa külad, Tammiku aleviku põhjapoolne osa) kergliikluse ühendused keskustega. Nii küladest kui K-J Sompa linnaosast on vaja ligipääsu Jõhvi linna ja Ahtme linnaosasse (haridus- ja kultuuriasutused, ettevõtted, kus inimesed tööl käivad, bussijaam, rongijaam, perearstikeskused ja keskhaigla jpm). Ammu vajab lahendamist Jõhvi-Ereda ja Kukruse -Tammiku riigimaanteede ringristmiku kergliikluse küsimus, kus kergliikleja jaoks lahendus puudub. Ristmik on kitsas ja välja on ehitatud vaid autoliikluse jaoks, kuigi samas lähedal on bussipeatused, kust mh lapsed koolibussidele lähevad või jala/jalgrattaga linna suunas liiklevad. Ristmikku läbib ka rasketransport, talviti (küllap vahel tuleb jälle ka lund) on tee ääres lumevallid ja kergliikleja jaoks on olukord eriti halb. Kukruse-Tammiku tee põhjapoolsemal lõigul ringristmikul Täkumetsa külas on Maanteeamet ehitanud välja vägagi korraliku kergliikluse lahenduse, kuid Jõhvi -Ereda maanteel analoogsel objektil on see siiani tegemata. 5. Jõhvi - Vasknarva maanteel lõik linna piirist kuni Alutaguse valla piirini. Selgitus: Kuigi Ahtmet läbiva kergliiklusteede võrgustiku arendamise (vt ka punkt 3) tõttu tekib Jõhvist kergliikluse ligipääs Algutaguse Puhke- ja Spordikeskusele ja Kuremäe suunale, siis antud lõigul kergliiklustee väljaehitamisel tekib otsepääs Jõhvisse Kose külast ning Alutaguse valla kirdeosa küladest. Edaspidi võimalik sellega ühendada ka olemasolevad kergliiklusteed, mis Jõhvi-Vasknarva teel algab Ahtme- Rausvere ristmikust ning kulgeb lõuna ja ida suundades. Kui nii kõnealune lõik kui lõik Alutaguse valla Rausvere külas valmis ehitada, tekib Jõhvi ja Toila valla suunalt ka otsepääs Alutaguse valla puhkemaastikele (spordikeskus, Kurtna järvistu, Kuremäe). Sel arendusel on samuti märkimisväärne turismi ja tervisespordi edendamise tähendus. TOILA VALD Meil võiks selliseid ühisarenduse ideid rohkem olla . Toila osaleb samuti kindlasti ning keskendub Kohtla-Nõmme ja Kohtla küla ühendamisele Kohtla-Järve kergteega ning loodab, et K ohtla -J ärve tuleb oma piirides ka meile vastu . Sellisel juhul saaksid ka kõik kohtlajärvekad rongipeatusesse. ALUTAGUSE VALD Alutaguse Vald toetab projekti ja on nõus projektis osalema. Kui Jõhvi vald vastu teeb, siis tuleks välja ehitada Pagari-Jõhvi ühendus, samuti kergliiklustee Iisakust Peipsi järveni ja Peipsi põhjarannikule Remnikust - Rannapungerjani. LÜGANUSE VALD Lüganuse kavandab uue ÜP raamides perspektiivsete kergliiklusteede lisamist, et tekitada esiteks vallasisene ühtne võrgustik ja edasi ka ühendada need maakondlikku süsteemi. Ühendada on vaja keskus Kiviõlis Lüganuse alevikuga, Püssi linnaga. Inimesed ootavad väga pääsu jalgrattaga Lüganuse kalmistule, Purtse suunal ja Liimala randa, mis on populaarsed sihtkohad just kevad-suvi-sügise perioodil. Rajamisel (2021) on kaasaegne multifunktsionaalne parkla keskuses Kiviõlis Maidla teele, kus hakkab olema autode ja jalgrattaparkla ning kust pääseb edasi kasutama maakondlikku ja riigisisest ühistranspordivõrgustikku – rongi ja busse – „pargi ja sõida“ põhimõttel. Vaja on ühendusteed Toila suunas mööda mereäärse t – Saka, Valaste. M iks mitte ka otsida kokkupuutekohti Kohtla-Järvega, kuhu on tegelikult piisav vahemaa (23km), et käia kasvõi tööle või kutseõppeasutusse jalgrattaga. Variante on piisavalt. Projekti tegevuste elluviimisest kasu saav sihtrühm Projekti elluviimisest otsest kasu saav sihtrühm ja selle suurus (sh selgitada arvestamise aluseid) Käesoleva projekti elluviimisest saavad otsest kasu kõik Ida-Viru maakonna elanikud, keda on 01.jaanuaril 2020.aastal 134 259 inimest. Projektis osalevad kõik KOV-id ja kergliiklusteede kasutajaid või siis mittekasutajaid ei ole võimalik eraldi välja arvestada, see teema läheb korda kõikidele elanikele. Projekti oodatav tulemus Kirjeldada, milline muutus on projekti elluviimise järel toimunud (millist olukorda soovitakse saavutada). Millised on peamised riskid soovitud tulemuse saavutamiseks. Säästva piirkondliku arengu põhimõtete levimisel on jalgsi ja jalgrattaga liikumine muutumas aina populaarsemaks. Autovabade liikumisvõimaluste tagamine muudab elukeskkonna atraktiivsemaks, võimaldab tegeleda tervisespordiga ja aitab hoida loodusväärtusi . Jalg- ja jalgrattateede arendamist tuleb pidada oluliseks järgmistel põhjustel: Alternatiivne liikumisvõimalus autoga sõitmisele võimaldab parandada elanikkonna tervist, mis tänu autostumisele ja vähesele liikumisele on oluliselt halvenenud. Vabas õhus liikumise propageerimine ja selleks võimaluste loomine, sh igapäevaste käikude sooritamiseks, on oluliselt odavam ning jätkusuutlikum kui meditsiinisüsteemi arendamine ja üleval pidamine. Kergliiklus on keskkonnasõbralik liikumisviis; selle arendamine aitab vähendada fossiilkütuste põletamist ning CO2 õhku paiskamist tänu kergliikluse arvelt vähenevale autokasutusele. Iga kergliikleja pealt säästetavad kogused on küll väikesed, kuid suurema muutuse loob siin mõtteviisi muutumine ja levimine. Toimiva kergliiklusteede võrgu välja arendamine ning kergliikluse kui igapäevase liikumisviisi propageerimine aitab pikemas perspektiivis ruumi kokku hoida tänavate ja teede laiendamise ning parklate rajamise arvelt – x arv jalgratast/jalakäijat mahub oluliselt väiksemale maaalale kui sama arv autosid. Kergliiklusvõimalused edendavad sotsiaalset võrdsust. Tingimustes, kus asustus paikneb piki maanteid, loob kergliiklustee turvalisema liikumisvõimaluse neile, kes autot ei kasuta või kel puudub võimalus seda teha, võimaldades muuhulgas paremat ligipääsu ühistranspordile. Eeslinnades ja maa-asulates, kus teedevõrk on sageli rajatud, mõeldes eelkõige autoga liiklemise võimalustele ja mugavusele, täiendab kergliiklusteede rajamine elanike, sh laste liikumisvõimalusi väljaspool koduaeda. Meie piirkonna riskid soovitud tulemuse saavutamiseks on seotud eelkõige rahastamisallikatega. Soov ja vajadus kergteede võrgustiku välja ehitamiseks on kõikidel KOV-ide olemas, tihti ei jätku selleks oma rahalisi vahendeid. Sellest kitsaskohast üle saamiseks tulebki meil võrgustikku planeerida väga targalt ja põhjendatult, koos otsida rahastusallikaid ja ka tulevikus võib osutuda väga mõistlikuks koos naaberKOV-idega neid uusi projekte teha ja ellu viia. Kasvõi näiteks õiglase ülemineku toetusfondi kontekstis või mõnes muus Ida-Virumaale suunatud programmis. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus Kui projektile on vajalikud jätkutegevused, siis kuidas on kavandatud nende elluviimine (nt investeeringu puhul edasise kasutuse korraldus, projektijärgne kulude katmine ja koostöö partnerite vahel, jätkuprojektid). Kas projekti terviklik ellu viimine sõltub mõne teise projekti rahastamise otsusest. Kui tegemist on investeeringuga, siis kuidas on arvestatud sihtrühma suuruse, eelistuste, vajaduste muutumisega projektijärgselt Kirjeldada lühidalt edasiste arendustegevuste või kogu objekti terviklikku kontseptsio oni kui projekti sisu seda eeldab (näiteks: millised on edasised arendustegevused , millist lisandväärtust projekti elluviimine annab, millised on pakutavad teenused, milline on külastatavus ja kuidas seda suurendada jne) Kava kohaselt valmivad välja valitud ühenduslõikude ehitus projektid 2022.aasta lõpuks. Samaks ajaks on loodetavasti selgunud võimalikud rahastamisallikad ja on võimalik edasi minna projektide realiseerimisega. See juba toimub iga KOV enda initsiatiivil või siis ka koos, kui partnerid nii otsustavad ja võimalikule rahastajale on ühisprojekti meetod paremini vastuvõetav. Iga KOV vastutab tulevikus oma teelõikude eest ise, kannab jooksvad kulud ja teostab hooldust. Vajadusel lisab valgustust. Projekt on väga jätkusuutlik, kuna antud teema – teostada ja vastutada kergteede investeeringute eest - on KOV-ide igapäevane tegevus ja siin ei ole ühtegi ohtu ega takistust. Projekti ettevalmistuse tase Kirjeldada, millised on projekti loomiseks ja elluviimiseks vajalikud eeltingimused kui projekt neid eeldab ning kas ja kuidas on need täidetud (nt millises faasis on ehitusprojekt, üld - ja detailplaneering, erinevad load, eeluuringud jms) Ida-Viru Maavalitsus on 2015.aastal tellinud uuringu „Ida-Viru maakonna optimaalse ja sidustatud transpordi (sh kergliiklusteede) võrgustiku toime kavandamine“. https://maakonnaplaneering.ee/ida-virumaa1 Uuringu tulemustega on kindlasti arvestatud maakonnaplaneeringus. Kõikide KOV-ide üldplaneeringutes on samuti läbi mõeldud jalg- ja jalgrattateede vajadused ning hetkel koostatavates uutes üldplaneeringutes (ühinenud KOV-ide puhul eelkõige) on see väga päevakorral. Säästev piirkondlik transport on üks õiglase ülemineku toetusfondi võimalikke tegevusi. Ajaliselt on aastad 2021-2022, mis on käesoleva projekti perioodiks, väga õige aeg jõuliselt tegeleda maakonnas kergteede võrgustikuga, planeerida ja projekteerida puuduvaid ühendavaid teelõike. Kasulikku infot annab kindlasti Narva-Narva-Jõesuu-Sillamäe liikuvusuuring, mis valmib märtsis 2021. Projekti väljundnäitajad Väljundnäitaja Algtase Sihttase abi saavate ettevõtjate arv Abi saavate ettevõtjatena loetakse nii toetuse saaja kui projekti partnerina rahalist abi saavaid ettevõtjaid ja ka mitterahalist abi saavaid ettevõtjaid, kes saavad otsest või kaudset kasu elluviidud projektidest. Kaudse kasusaajana saab käsitleda näiteks potentsiaalseid ettevõtteid, kes võivad alustada tegutsemist p rojekti elluviimise tulemusena (nt ettevõtjad, kes asuvad tööstusalale, inkubaatorisse tulevad inkubandid , külastusobjekti kõrvale tekkinud kohvik jne) . lisanduvate töökohtade arv Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt kõik loodud töökohad s.h. otseselt projekti raames loodud ja ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. sh maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohad Loetakse projekti elluviimise tulemusena nii taotleja kui partneri poolt loodud töökohad, mis on maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga s.h. otseselt projekti raames loodud ja ka projekti mõju tulemusena loodud töökohad. Kõnealust väljundnäitajat loendatakse hiljemalt 1 aasta pärast projekti lõppu. elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht Kajastada projekti raames elukeskkonda arendamist toetatava tegevuse taotleva toetuse maht (numbriline näitaja). 0 409 500 muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja muu projekti sisust tulenev väljundnäitaja Selgitage väljundnäitajate valikut ja kirjeldage täpsemalt seatud näitaja eesmärki Kirjeldada millised töökohad luuakse, kes on abi saavad ettevõtja d jne Ei looda otseselt töökohti ega toetata konkreetseid ettevõtjaid . Kirjeldada, milles väljendub projekti mõju maakondlik ulatus (Harju ja Ida-Virumaa puhul vähemalt 5 kohaliku omavalitsuse ülene mõju) Mõjuulatust saab eelkõige selgitada läbi elluviijate ringi (projekti elluviimisse kaasatud osapooled üle maakonna, elluviimise delegeerimine ühele osapoolele eelnevalt ühiselt kokku lepitud (nt maakonnaüleste teenuste puhul) või kasusaajate ringi (projekti elluviimisest saavad otsest ja regulaarset kasu ettevõtjad, organisatsioonid, elanikud kogu maakonnast). Projekt aitab lahendada kogu maakonna jaoks olulist probleemkohta ja rakendada arengueeldust. Elanikud tervest maakonnast saavad kasu. Projektis partnerina osalemiseks on oma nõusoleku andnud kõik 8 omavalitsust, mis näitab üksmeelset huvi. Kõikides KOV-ides heaks kiidetud tegevuskavaga on projekti juhtpartneri ülesanded delegeeritud Lüganuse vallale. Kõik KOV-id on nõus rahastama omaosaluse summa suuruses ja projekti maakondlik mõju on veenev. Maakonna arengustrateegia strateegiline eesmärk, mida projekt aitab saavutada Tuua välja eesmärgi sõnastus ning eesmärgiga otseselt seotud mõju- ja tulemusnäitajad, millesse projekt panustab. Lisada viide arengustrateegia dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) Vältida pikkade tekstilõikude kopeerimist maakonna arengustrateegiast Elukeskkonna ja taristu eesmärk ET1. Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnal kaasaegne ja kvaliteetne elu-ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. MK arengustrateegia lk 47-49. https://ivol.kovtp.ee/documents/9867329/19704180/Ida-Viru+arengustrateegia+kinnitamiseks.pdf/1217950d-b837-4d85-aa25-9f1897368d91 Projekti kajastatus maakonna arengustrateegia tegevuskavas Esitada olulisem info projekti kohta tegevuskavas (sh tegevuse nimetus, ajakava, vastutajad, rahastamine, tegevussuund, mille raames ellu viiakse ja asjakohased seirenäitajad). Lisada viide tegevuskava dokumendile aktiivse hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr) Tegevussuund – elukeskkonna oluline parandamine sh ühistransport. Tegevus – kergliiklusteede maakondliku võrgustiku välja arendamine. Nimetus – Ida-Viru maakonna jalgrattateede võrgustiku planeerimine ja ühenduslõikude projekteerimine. Tegevuse periood – 2020-2024 Eeldatav kulu - 250 000, rahastamisallikas MATA toetus + KOV-ide omaosalused Vastutav elluviija – juhtpartner Lüganuse vald ja kõik KOV-id Dokumendis lk 9. https://ivol.kovtp.ee/documents/9867329/27201460/Arengustrateegia++tegevuskava+2020-2024++kinnitatud.pdf/ac7d74bc-15e5-4fec-99cd-0443472120f0 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 (ERAS) eesmärk, millesse projekt eelkõige panustab Eesmärk Kõige olulisem eesmärk tähistada X- ga Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond X Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond X Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus Kirjeldada, mil viisil projekt valitud ERAS eesmärgi saavutamisesse panustab, millist ERAS tulemusnäitajat projekt maakonna tasandil eelkõige mõjutab Rahulolu teenuste (ühistransport, põhikool, perearst) kättesaadavusega väljaspool Harju- ja Tartumaad. Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus suuremates linnapiirkondades. Kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi toetusmeetmetest, esitada vastav teave Ei ole taotlenud Projekti eelarve ( topelt klikiga tabeli suvalises lahtris avaneb Excel tabel) Hinnakalkulatsioon (maksumuste põhjendused) Hinnakalkulatsioon on esialgu väga hinnanguline arvestusega, et tegevus 1 : tellida tuleb täiendav võrgustiku planeering (kui ilmneb vajadus et tuleb täpsustada valminud uuringut) ja igal KOV-il on teatud lõikude kohta vaja koostada detailplaneering tegevus 2 : ehitus projektide koostamine välja valitud lõikude kohta igas KOV-is Aluseks on võetud varasem kogemus.