KÄSKKIRI
Tallinn 06.09.2023 nr 1-2/23/374
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade
kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2012_2027) § 10 lõigete 2 ja
4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2021-2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude
likvideerimiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks
2024–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamisel), mille on
Euroopa Komisjon kinnitanud.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse
§ 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
KINNITATUD
06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374
Lisa nr 1
Toetuse andmise tingimused maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude
likvideerimiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja
ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise
ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse
„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse
korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja
tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud
kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise
number on 21.2.4.11.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate
tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on
tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond
ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks
kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)
aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond“ saavutamisse.
2.3. Punktis 2.3. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele
aidatakse kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja regionaalsesse arengusse
panustamisega ning seda hinnatakse näitajatega: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul
olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud
pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade
kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele
ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik
ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele
võtta.
3.2. Toetatakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5 lähtuvalt valitud toormete hankimisega seotud
pärandmõjude alade taastamist.
3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L
198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste
elluviimiseks kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve
kinnitab juhtrühm hiljemalt 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.
3.5. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.
4. Tulemused
4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on hüljatud toormeallikad ning
kaevandamisega rikutud ja mõjutatud alad korrastatud, muudetud ohutuks, taastatud
elukeskkond ja aladel taastatud otstarbeline kasutus.
4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:
2024
Näitaja nimetus Alg 2029
Aasta vahe Selgitav teave
ja mõõtühik tase sihttase
sihttase
Näitajasse arvestatakse
investeeringud ringmajanduse
Meetme nimekirja väljundnäitaja
arengu toetamiseks (nii EL
toetus kui riiklik
kaasfinantseering).
Investeeringud Ringmajanduse jaoks on vajalik
ringmajanduse Ei arendada riigi tasandil ühtset
0 0 764 705,88
arendamisse kohaldu lähenemist nii teavituse,
(eurodes) koolituse kui ka reaalsete
lahenduste osas.
Saavutustaset raporteeritakse
Jooksvalt vastavalt kulude
tegemisele SFOS maksete info
alusel.
4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Maa-
ameti, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise
aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume, projektis ära tehakse.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. aastal ning lõpeb 31. detsembril
2029. aastal.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 764 705,88 eurot, millest EL toetus on 650 000,00 eurot ning
riiklik kaasfinantseering on 114 705,88 eurot. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava
on toodud lisas 2.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas
käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:
9.2.1 eeluuringute ja analüüside kulud;
9.2.2 projektlahenduste koostamise kulud;
9.2.3 korrastamistöödeks vajalike lubade taotlemise kulud;
9.2.4 maaomanikega kokkulepete sõlmimise kulud;
9.2.5 keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud;
9.2.6 korrastamistööd ja selle teostamisega seotud kulud;
9.2.7 omanikujärelevalve kulud;
9.2.8 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.9 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.10 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud
ühendmääruse §-s 16.
9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4
kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
9.4.3 Õiglase Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja
põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal“
alusel toetavad objektid.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3
nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis
tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise
lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.3.3 arved või muud raamatupidamise algdokumendid;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokumendid, kui neid nõutakse lepingus;
10.3.6 raamatupidamises tegevuste kulude kajastamist tõendav dokument.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva
nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni
31.märtsini 2030.a.
10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse
osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese
tähtsusega abina.
10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.
11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast
projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.4. Elluviija täidab tööde tegemisel asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte.
11.5. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige
elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest. Kui kordatehtud ala metsastatakse, siis
kasutatakse looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid, leppides need eelnevalt kokku
rakendusasutusega.
11.6. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai
2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.
11.7. Toetatavate tegevuste elluviimisel varingualade täitmise korral kasutab teisest tooret.
11.8. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT
L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes. Sellisel juhul järgib elluviija toetuse
kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab
ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja
tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase
teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste
kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse
keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a
sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt sama aasta 31.detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti
2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu
viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Projekti juhtrühmas fikseeritakse ja elluviija poolt sisestatakse SFOSi vähemalt info
regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude
pindala või objektide arv regioonis.
13.6. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses
nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud
tegevuste kohta.
13.7. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.8. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta
jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Käesoleva käskkirja punktides 3.1 ja 3.2. nimetatud tegevused tuleb lugeda vähese
tähtsusega abiks kinnistu omanikele, kui läbi viidavate analüüside, projektilahenduste või
tööde objektiks on ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistu.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija enne vastava
projekti arutamist juhtrühmas. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba
jääki, siis projekti vastaval kinnistul läbi viia ei saa.
16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta
ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest
antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi
või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.
16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1
lõikes 1 sätestatud juhtudel.
16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2
kohaselt.
16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis
5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
KINNITATUD
06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374
Lisa nr 2
Toetuse andmine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlblik Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaasfinantseeringu
(EUR) summa (EUR) kokku (EUR) toetuse määr (%) määr (%)
764 705,88 764 705,88 764 705,88 85 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Abikõlblik summa
Rahastaja
(EUR)
Riiklik kaasfinantseering 114 705,88
Ühtekuuluvusfond 650 000,00
Toetus kokku 764 705,88
KOKKU 764 705,88
Rakenduskava väljundnäitaja:
Tegevuse nimetus:
01.01.202431.12.2029
Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas-
Pärandmõjude likvideerimine (toorme kogusumma toetus finantseering
allikate taastamine) (EUR) (EUR) (EUR)
Investeeringud ringmajanduse
arendamisse (eurodes) 671 497,23 570 772,65 100 724,58
Otsene personalikulu 81 051,00 68 893,35 12 157,65
Ühtne määr 12 157,65 10 334,00 1 823,65
Kokku: 764 705,88 650 000,00 114 705,88
Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024-2029 tegevuskava
ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude
likvideerimiseks.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunikud Helena Gailan
(626 2868,
[email protected]), Harry Kuivkaev (626 2964,
[email protected]) ja Reeli Sildnik (626 0758,
[email protected]) ning finantsosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (626 0709,
[email protected]). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi
tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist maavarade kaevandamise ja
töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise
tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse projekti üldine tegevuskava ja eelarve
aastateks 2024–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus
(edaspidi RMK) projekti elluviijaks. Neljanda punktiga sätestatakse käskkirja jõustumise tähtaeg.
Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).
Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Toetust
antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi ka rakenduskava)
poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele
ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude
likvideerimiseks. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegia programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse
„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus
kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine
„Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme
hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”.
Sekkumise number on 21.2.4.11.
Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Üheks toetuse andmise
eesmärgiks on vähendada kunagise tooraine hankimisest tulenenud kahjusid maakasutusele ja selle
muutusele, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemise käigus. Teiseks eesmärgiks on
taastada endiste pärandmõjudega kaevandatud alade elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest
lähtuvalt. Selleks tuleb stabiliseerida kaevandusalad ja korrastada vanad turbatootmise ja karjäärialad,
samuti luua piirkonnas uut lisandväärtust maakasutuses ja võimaldada seeläbi ka majandustegevusi
edaspidi (nt taastuvenergia arendusteks taristu rajamine, metsastamine, põllumajanduslik maa või
muu tegevus, mida täna ei ole võimalik alade stabiilsuse tõttu) või taastada looduslik olukord. Alade
taastamisel, kaevanduskahjude likvideerimisel (täitmisel) eelistatakse teisese toorme kasutamist
lähtuvalt 2020.a tüüpprojektides toodud nõuetest (2020.a valmis analüüs „Suletud
põlevkivikaevanduste varinguaukude ja- alade korrastamise analüüs, tüüpprojektide ja tegevuskava
koostamine“, milles muuhulgas soovitatakse kasutada teisest tooret sh aherainekillustikku vastavalt
1
koostatud tüüpprojektile). Mahajäetud turbatootmisalade taastamisel on eelistatud kaevandatud maa
taastamine märgalaks või nt marjakasvatuseks.
Pärandmõjude likvideerimine parandab elukeskkonda ja muudab piirkonna atraktiivsemaks, ning
kaevandamisega rikutud või mõjutatud alad saab muul otstarbel kasutusele võtta. Turbatootmisalad
saab peamiselt taastada looduslikuks alaks (nt märgala), kuid kaalutakse ka võimalusi ühendada
märgalade taastamine mitmeotstarbelise maakasutusega (nt taastuvenergialahenduste loomine,
märgalaviljelus, metsastamine), kui tegevustel ei ole kaasnevat negatiivset mõju kliimale või
elurikkusele.
Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud
on asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus-
ja valikukriteeriumidega.
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele
Toetus on suunatud ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tooraine
hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks ning alade loodusliku seisundi taastamiseks.
Kriteeriumi täitmiseks panustavad toetatavad tegevused meetme eesmärkide täitmisse (kirjeldatud
eelnevates lõikudes). Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui projekti
raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta
neid kulusid abikõlblikuks, kulud peavad täitma projekti eesmärke. Projekti tulemuste saavutamise
eest vastutab elluviija. Projekt panustab otseselt meetme nimekirja väljundnäitajasse, mille sisu ja
raporteerimise tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 rakenduskava näitajate
metoodikas.
Toetatav meede on kooskõlas loodava keskkonnavaldkonna arengukavaga (KEVAD), mille üheks
oluliseks tegevuseks on maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude haldamine.
Arengukava kohaselt tuleb riigil likvideerida maavara kaevandamise ja töötlemise pärandmõjud
mahajäetud aladel. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige
elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest (sh elupaikade taastamine, mitmekesiste maastike
loomine, loodussõbralik metsastamine jt tegevused). Oluline on alade korrastamisel taaskasutada
varem kasutusele võetud materjale ja kaevandamisjäätmeid pikendades seeläbi loodusressursside
kestlikku kasutamist.
Aastatel 2013–2015 kaardistati riigimaal asuvad korrastamata ja mahajäetud ehitusmaavarade
karjäärid, hinnati nende seisundit ning anti soovitused edaspidiseks käitlemiseks. Välja toodi need
objektid, mis olid tekkinud enne seda, kui kaevandajale pandi kohustus kaevandamisel tekkinud
varingud korrastada. Kolmes etapis toimunud revisjonitööde käigus hinnati kokku 169 mahajäetud
karjääri või kaeveala kogupindalaga 1 319 ha. Esmajärjekorras tuleb korrastada kehvas seisus
karjäärid ehk sellised, mis on ohtlikud või milles on looduslik seisund taastamata ning, kus maavara
ei leidu.
Põlevkivi kaevandatud alade osas valmis 2018. a Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uuring „Põlevkivi
altkaevandatud alade varingute uuring“ (edaspidi ka TTÜ 2018. a uuring), mille raames koguti kokku
varasemate uuringute andmed, mõõdistati ja kaardistati varingud ning analüüsiti kaevandatud
põlevkivi kaevandusalade kasutamist. Töös kasutati ka Maa-ameti maapinna reljeefikaarte ning
aerofotode andmestikku maapinnamuutuste analüüsimiseks ja hindamiseks. TTÜ 2018. a uuringus
on toodud välja ca 80 maapinnamuutustega ala ja ligikaudu 800 šurfi olemasolu, kuid millede
seisukord ja ohtlikkuse tase vajab täpsustamist. Ohtlikkuse hindamisel on aluseks mõju inimestele,
elusloodusele ja keskkonnale ning stabiliseerimise vajaduse järjekorras ettepoole tõstab varingu
asukoht ning kokkupuude inimestega. Sarnane uuring ja riski hinnang koostati ka 2023.a vana Ubja
allmaakaevanduse alal: "Ubja põlevkivi kaevanduskäikude püsivuse ja maapinna stabiilsuse
2
hindamiseks" 1 , kus tuvastati kuus ohtlikku varinguala, mis paiknevad probleemseimaks hinnatud
kinnistutel, Katela maanteest kirdes (Kaasiku, Sae ja Rajaotsa kinnistud) ja tehakse ettepanekud alade
stabiliseerimiseks ja ka metsastamiseks.
Mahajäetud turbatootmisalad on kaardistatud 2005-2009 toimunud Eesti Geoloogia Keskuse
turbaalade revisjoni käigus. Nendest 9371 hektaril asuvast 98 mahajäetud alast on osaliselt juba
tootmisalad taastatud. Turbaalade korrastamise tegevusi on ellu viidud keskkonnaministri 07.07.2016
käskkirja nr 636 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuste 7.2.3 “Kuivendatud,
ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ täitmiseks, mida tehakse meetme tegevuste
2014-2021 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” alusel. Projekti käigus taastatakse 2023. aasta lõpuks
2000 ha mahajäetud ja kuivendatud tootmisala üle Eesti.
Projekti põhjendatus
Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning
sellega seotud kahjusid, samuti juba tekkinud kahjude likvideerimist ning toormeallikate taastamist.
Nt kordatehtud ala metsastatakse rakendades looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid. Täiendavalt
aitavad sekkumised kaasa ringmajandusele, taaskasutades sekundaarseid materjale maavara
kaevandamise ja töötlemisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel. Üks osa teisese toorme
kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormete hankimisega seotud
alade korrastamine (nt stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid
aladel (valitakse eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomadele või
avaldavad otsest negatiivset mõju looduskeskkonnale (põhjaveele avatus, prügistamine). Sekkumised
aitavad piirkondadel olla ettevõtetele ja elanikele atraktiivsemad.
Altkaevandatud alade taastamine aitab kaasa edaspidise tõhusamale maakasutusele nagu
ehitustegevusele, taristu rajamisele, maaviljelusele jne. Projekti sekkumisloogika on arusaadav,
mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud
väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad.
Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.
Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu
eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud järgmistele
teemadele:
1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses,
2) väike ressursitootlikkus ning
3) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet.
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning
töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on
eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on
sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.
Projekti kuluefektiivsus
Projekti koostamisel on arvestatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda analüüsib
elluviija enne projekti detailsemate tegevuste lülitamist eelarvesse. Projektis korrastavate objektide
välja selgitamiseks tehakse vajadusel täiendavad uuringud või analüüsid. Rakenduskava üks osa on
teisese toorme kasutamise soodustamine ning varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate
korrastamine (nt maakasutuse muutus, stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse
põhimõtteid aladel (valitakse eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade
tervisele või avaldavad otsest negatiivset mõju looduskeskkonnale. Vastavad analüüsid tehakse enne
objektide välja valimist Kliimaministeeriumi eestvedamisel.
Projekti eelselt peab elluviija saama väljaspool tema hallataval maal tegutsemist maaomaniku
kirjaliku arvamust tema maal tegutsemiseks. Projekti järel tagatakse toetuse abil
korrastatud/rajatud/soetatud objekti sihtotstarbeline kasutamine, säilimine ja hooldamine, mis võib
toimuda ka objekti omanike poolt või väljaspool elluviija maad tingimusel, et elluviija saavutab
maaomanikega vastava kokkuleppe. Kui tööde teostamiseks ja omaniku poolseks sihtotstarbeliseks
1 https://www.kik.ee/et/kiki-enda-projektid/ubja-altkaevandatud-alal-maapinna-stabiilsuse-hinnang
3
kasutamiseks, säilimiseks ja hooldamiseks kokkulepet ei saavutata, siis objektil töid ei teostata.
Näiteks märgalaks taastatud mahajäetud turbaala sooks jätmise vajadus tuleb LULUCF määrusest.
Kui projekti ala valitakse, siis peab olema eelnevalt selge, mis saab taastatud maast. Arvestada tuleb
objektide valikul, et tegu on ringmajanduse korrastamise sekkumisega.
Elluviija suutlikkus projekti ellu viia
Elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle tegevusala põhimääruse järgi on
muuhulgas ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Lisaks ka
praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ning kaitstavate loodusobjektide külastamise
korraldamine. Riigimetsa Majandamise Keskus viib juba ellu mitmeid projekte perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse alusel antavast toetusest. Seega on projekti elluviija igati võimeline talle
pandavat kohustust eesmärgipäraselt täitma. Projekti sisulist poolt juhib projektijuht, kes korraldab
ka projektiga seonduva asjaajamise. RMK plaanib teenuse sisse hankida. Iga objekti korral enne selle
projekti lisamist selgitatakse välja riigiabiga seonduv.
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Punktides 2.3.ja 2.4 kirjeldatakse Eesti 2035 sihti ja mõõdikuid, millesse käesoleva käskkirja punkt
3.1 kirjeldatud toetatav tegevus panustab.
Võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse tagamisele käesoleva käskkirja
tegevustega eraldi mõju ei avaldata, sest tegeletakse konkreetsete keskkonnaprobleemide
lahendamisega. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi
ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021,
lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021.
a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)
aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“
saavutamisse.
Regionaalsesse arengusse panustatakse sellega, kui juhtrühmas valitakse välja objektid, mida
korrastatakse või taastatakse ning kui on võimalik ala uuesti kasutuse võtta, nt metsastamine, siis
luuakse parem elukeskkond. Hinnatakse näitajaga: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate
elanike osatähtsus". Sekkumise eesmärgiks on elukeskkonna parandamine, aidates seejuures kaasa
piirkondlike erisuste vähenemisele elukeskkonnaga rahulolus. Millised on projektis elukeskkonna
parandamiseks korrastamist vajavad alad, selguvad projekti elluviimise käigus. Projektide valikul
võetakse arvesse seirekomisjonis kehtestatud valikukriteeriume, mille üheks osaks on ka mõju
piirkondlike erisuste vähendamisele elukeskkonnaga rahulolus. Elukeskkonnaga rahul või pigem
rahul olevate elanike osakaal oli 2022. aastal NUTS3 piirkondade tasandil teistest piirkondadest
oluliselt madalam Kirde-Eestis, kõige suurem rahulolu oli Lääne-Eestis. Maakondlikus vaates oli
rahulolu kõige madalam Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal, Eesti keskmisest madalam on
elukeskkonnaga rahulolu ka Põlva, Valga ja Viljandi maakonnas. Maakondadest kõige kõrgem oli
rahulolu kahes Saare maakonnas. 2022. aastal läbi viidud elanike rahuloluküsitlus 2 sisaldas ka
täpsemaid küsimusi rahulolu kohta rohekeskkonnaga, sealhulgas lähiümbruse looduskeskkonnaga,
mida antud sekkumise puhul on otstarbekas projektivalikul silmas pidada, hinnates lisaks
regionaalsetele erisustele üldises elukeskkonnaga rahulolus ka kohaliku tasandi rahulolu lähiümbruse
looduskeskkonnaga, mida sekkumine otseselt mõjutab. Peamine praegu regionaalarengut suunav
riiklik alusdokument on 2022. aasta alguseks valminud regionaalse arengu tegevuskava (RETK),
millega on seotud Kagu-Eesti tegevuskava 2030 ning Ida-Virumaa tegevuskava 2030. Seetõttu
võimalusel eelistatakse objektide töösse valimisel madalama looduskeskkonna rahuloluga
piirkondade kõrval ka Ida-Viru ja Kagu- Eesti piirkondi. Elluviija esitab muuhulgas projekti
2
Leitav: https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022
4
juhtrühmas fikseeritakse info regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud
pärandmõjude pindala või objektide arvu regioonis. Tegevuste elluviimise asukoha regioonis
märgitakse võimalusel investeeringute puhul SFOSi aadressina või katastriüksuse tunnuse täpsusega,
et võimaldada hiljem ka rakenduskava ülest analüüsi erinevate toetuste piirkondliku jaotuse kohta.
Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega. Toetatavad tegevused saavad panustada
kliimaneutraalsesse energiatootmisse, rahastamisallikate mitmekesistamisse, kliimamuutuste
pidurdumisele ning seda hinnatakse riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ näitajatega:
„Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“.
Tegevuste peamine eesmärk on parandada elukeskkonda ja korrastada kaevandatud alasid. Selleks
suletakse kaevanduste varingud ja vajumid ning stabiliseeritakse need ennetavalt prioriteetsetel
kaevandatud aladel. Samuti korrastatakse kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbatootmisalad
ning ehitusmaavarade karjäärid.
Alade korrastamise viisi valikul kaalutakse tegevuse pikaajalist kliimamõju, mille tulemusena
vähenevad kasvuhoonegaaside emissioonid atmosfääri, suureneb süsiniku sidumine biomassi ja
süsiniku varu biomassis ja mullas (turbas) säilib või suureneb.
Eesti riikliku kasvuhoonegaaside 2020.a inventuuriaruande järgi on heide kuivendatud turbamaadelt
1,1 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis pärineb metsamaa, põllumaa, rohumaade ja
turbakaevandusalade turvasmuldade kuivendamisest ja kuivendamisest tingitud turba
mineraliseerumisest. Heidet on hinnatud ka kordades suuremaks – täpsema hinnangu andmist
raskendavad erinevad andmed ja metoodikad turvasmuldade kuivendamisest tuleneva
kasvuhoonegaaside heite suuruse kohta erinevatel maastikel ja erinevat tüüpi turvasmuldadel,
kuivenduse mõjuala suuruse ja säilinud turvasmuldade leviku kohta.
Info sihi ja näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).
Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega ja toetusega aidatakse kaasa
keskkonnahoiu põhimõtete edendamisele.
Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetatakse toormete hankimisega
seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, alade
taastamist (sh metsastamist) ja kasutuselevõttu. Toetatakse mahajäetud toormeallikate korrastamist
(nt stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel (valitakse
eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele või avaldavad otsest
negatiivset mõju looduskeskkonnale.
Alade taastamisel eelistatakse ringmajanduse põhimõtteid ning alade täitmisel, nõlva kaldenurkade
kujundamisel eelistatakse maksimaalses ulatuses piirkonnas paiknevat teisest tooret, mis on sobilik
eelkõige keskkonna ja korrastamise nõuetest lähtuvalt kasutada.
Toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste edukaks ning kuluefektiivseks saavutamiseks on
kaevandatud alade korrastamiseks esmalt vajalik analüüs, et piiritleda ja prioritiseerida need kohad,
kus teostatakse alade taastamine ja korrastamistööd. Kuigi varasemalt on koostatud uuringuid ja
kaardistatud kaevandatud alad, kus lähtudes maapõueseaduse § 93 lõikest 5 on riigil kohustus
korrastada või hüvitada maapõue kasutamise tõttu tekkinud kahju, siis lähtuvalt meetme eelarve
piiratud ulatusest ning laiaulatuslikust probleemist tuleb täpsemalt prioritiseerida korrastatavad alad.
Üldiselt on kaevanduste šurfide, kaevekäikude varingute ja endiste turbatootmisalade ning
ehitusmaavara karjäärialade korrastamisel võimalus rakendada tüüpprojekte, kuid antud meetme
üheks toetatavaks tegevuseks peab jääma ka valitud aladel vastava tüüpprojekti rakendamise
otsustamine või eriprojekti koostamine, samuti korrastamistöödega seotud dokumentide koostamine
ning tegevuslubade taotlemine korrastamistööde teostamiseks. Korrastatakse alad, mis on ohtlikud
inimestele ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (nt jäätmed on
ebaseaduslikult ladestatud, on tekkinud risk põhjaveele jne) ja võimaldaks korrastatud alad suurema
lisandväärtusega kasutusele võtta (nt metsastada, taastada veerežiim turbaalal või kujundada
5
loodusliku ilmega veekogu). Alade lõpliku valiku ja korrastamise viisi otsustab projekti juhtkomisjon
lähtuvalt projektide kuluefektiivsusest, eelarvest ja teostamise mõjust, toetuse andmise eesmärgist.
Tegevuste peamine eesmärk on parandada elukeskkonda. Korrastada tuleks ringmajanduse
saavutamiseks suletud kaevanduste varingud ja vajumid ning ennetavalt stabiliseerida kaevandatud
alad ning korrastada kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbatootmisalad ning ehitusmaavarade
karjäärid. Mis tegevused projekti raames tehakse, otsustatakse projekti juhtrühmas. Antud projekti
toel valitakse välja vaid mõnede eespool loetletud tegevused, kuna rahalisi vahendeid napib.
Käesoleva käskkirja raames ei tehta tegevusi, mis tehakse ära Õiglase Ülemineku Fondist
kliimaministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava
ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide
lahendamiseks Ida- Virumaal.
Samuti on vajalik viia läbi toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi, näiteks kohtuda
maaomanike, kohalike omavalitsuste esindajatega või laiemalt avalikust teavitada tegevustest. Tööde
korrektse ja nõuetekohase teostamise jaoks on oluline teha omanikujärelevalvet. Toetatavad
tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.
Ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja
muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist
kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no
significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on
kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis:
Kas meede võib Jah Ei Põhjendus
potentsiaalselt oluliselt
kahjustada järgnevaid
keskkonnaeesmärke
Kliimamuutuste X Otsene negatiivne mõju puudub.
leevendamine Kaevanduste varingute ja vajumite
likvideerimisega, alade stabiliseerimisega
ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud
ehitusmaavarade karjääride korrastamisega
ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet.
Turbatootmisalade taastamisega väheneb
heide märgalade sektoris.
Kliimamuutustega X Otsene negatiivne mõju puudub. Varingute ja
kohanemine vajumite likvideerimise ja varingute
ennetavad stabiliseerimise tööd muudavad
maapinna vastupidavamaks tulevase kliima
suhtes. Taastud turbatootmisaladel paraneb
elurikkuse seisund.
Vee- ja mereressursside X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatavatel
säästev kasutamine ja tegevustel on otsene positiivne mõju
kaitse veeressursile vältides põhjaveereostust, mis
võib tekkida, kui jäätmed jääksid
varingutesse ja vajumitesse ning hüljatud
6
karjääridesse. Turbatootmisalade taastamine
aitab hoida vett maastikes, parandada
põhjaveeringet ökosüsteemides ja kaitseb
põhjavett.
Ringmajandus, sh X Otsene negatiivne mõju puudub. Mõju on
jäätmetekke vältimine ja positiivne, kuna stabiliseeritud ja korrastatud
kaitse maa-alad saab muul otstarbel kasutusele
võtta. Eelistatakse olemasoleva materjali
kasutamist varingute ja vajumite
korrastamisel.
Reostuse vältimine ja X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatavate
kontroll (õhk, vesi ja tegevuste käigus likvideeritakse
maapind) maapinnareostus vastavalt kehtestatud
õigusaktidele olenevalt reostuse iseloomust
ja välditakse põhjavee reostust. Seega on
tegevustel otsene positiivne mõju.
Turbatootmisalade taastamine aitab vältida
kuivade turbaväljade põlenguid.
Bioloogilise X Otsene negatiivne mõju puudub. Toetatavate
mitmekesisuse ja tegevuste tulemusena aidatakse kaasa
ökosüsteemide kaitse ning bioloogilise mitmekesisuse kasvule, kuna
taastamine maapinna stabiliseerimise käigus saab
taastatavatel aladel luua tingimusi erinevatele
liikidele ning kujundada erinevaid
elupaikasid (mets, poollooduslikud
niidukooslused, märgalad, mosaiiksed
maastikud erinevate elupaikadega jms).
Paraneb keskkonnaseisund.
Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta
oluliselt“ põhimõtetega.
Toetatavad tegevused ei hõlma taristut, millele tuleb tagada kliimakindlus. Tulenevalt Euroopa Liidu
struktuurivahendite kasutust reguleerivast ühissätete määrusest3, on kohustuslik tagada kliimakindlus
taristuinvesteeringutel, mille kestvus on vähemalt 5 aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess,
mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades
samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate
kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava kasvuhoonegaaside
vähendamise eesmärgiga ning 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud teatise
„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“4. Antud projektis sellise
taristu olemasolu puudub.
Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.
Toetatavate tegevuste elluviimise käigus on tulemuseks ringmajanduse korraldamine. Selleks
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, ELT L 317, 9.12.2019, lk. 1–16: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060
4
Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C
373, 16.9.2021, lk. 1–92: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN
7
vähendatakse tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on tekkinud maavarade kaevandamise ja
töötlemisega ning taastatakse sealne elukeskkond ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt. Näitaja
kogumise täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.
Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad.
Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Käskkirjaga
kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks
muuta.
Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood
algab 1. jaanuaril 2023 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.
Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2023–2029 tegevuskava
ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas
toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna praegu
tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste keerukat
hankimist, siis selguvad lõplikud kulud tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel. Projekti
tegevuste elluviimisel ja nende tulemustel on positiivne mõju inimelude ohutuse tagamisele ja
varaliste kahjude ennetamisele. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti
tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete detailsuses
ning kuu täpsusega. Peale praktiliste tegevuste on vajalik toetada personaliga seotud kulutusi ning
seda nii toetavata tegevuse kui ka projekti juhtimise kulud. Personalikulu (kokku kuus aastat) on
hinnanguliselt ca 81 051 eurot (looduskaitsespetsialist 0,8 koormusega 34 874 eurot, looduskaitse
tööjuht 0,8 koormusega 31 791 eurot ning projektijuht 0,4 koormusega 14 386 eurot), kuid olenevalt
tegevusest, võib see muutuda.
Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase detailse
tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90
kalendripäeva jooksul.
Sekkumise eesmärk on mõjutada elukeskkonda ning seetõttu on sellel ka potentsiaal vähendada
piirkondlikke erinevusi rahulolus elukeskkonnaga. Iga-aastase tegevuskava koostamisel arvestatakse
ka mõju elukeskkonnale piirkondlikus vaates.
Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus.
Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning
projekti eesmärkide saavutamiseks. Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud
teavitustegevused on abikõlblikud. Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde
eest tasutakse kuludokumentide alusel. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud
(15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud
kulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea
täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist rakendusüksuse poolt ei kontrollita ega
auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente
säilitama. Abikõlblikud ei ole kulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 17 ning üldkulud tegelike
kulude alusel.
Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.
Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.
Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava
tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Elluviija arvestab tööde tegemisel
asjakohaseid keskkonnanõudeid, sealhulgas ka ringmajanduse põhimõtetega, ringmajanduse valgest
raamatust. Ringmajanudse valge raamat asub siin:
https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022-06/Ringmajandus_valge_raamat.pdf. Elluviija
peab arvestama, et vastavalt rakenduskavas toodule, on üks osa teisese toorme kasutamise
8
soodustamisest varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine (nt
stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel (valitakse eelnevate
analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele või avaldavad otsest negatiivset
mõju looduskeskkonnale. Kõik toetatavad tegevused olema kooskõlas keskkonnaalaste
õigusaktidega.
Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis andmed RARi kannab rakendusasutus.
Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise
võimalused ja kohustused.
Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise
eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisel peab
koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti
vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes sisalduva
miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide
poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel.
Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa
Komisjonile ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest.
Elluviija esitab muuhulgas projekti juhtrühmas fikseeritakse info regioonis jäätmaa osakaalu
vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude pindala või objektide arvu regioonis.
Tegevuste elluviimise asukoha regioonis märgitakse võimalusel investeeringute puhul SFOSi
aadressina või katastriüksuse tunnuse täpsusega, et võimaldada hiljem ka rakenduskava ülest
analüüsi erinevate toetuste piirkondliku jaotuse kohta.
Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.
Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.
Käskkirja lisa 1 punktiga 16 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise kord lõppkasusaajale. RMK
plaanib teenuse sisse hankida. Iga objekti korral enne selle projekti lisamist selgitatakse välja
riigiabiga ja vähesetähtsuse abiga seonduv.
Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja
näitaja kajastamisega. Riiklik kaasfinantseering eraldatakse ja makstakse välja koos ELi toetusega.
Detailne tegevuskava koos eelarvega lepitakse kokku projekti juhtrühmas. Lisas 2 on toodud, et
projektis jaguneb kogukulu toetavate tegevuste, sh personalikulu ja kaudse kulu vahel.
Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.
Rakenduskavaga
EL toetuse Riiklik kaas- Oma- Kogu-
Meede kooskõlas olevad
eelarve finantseering finantseering maksumus
sekkumised
Ring- Ringmajanduspõhiste 111 028 2 122 758 118 500 000 231 651 721
majanduse tootmis- ja 963,0
korraldamine tarbimismudelite
kasutuselevõtu, sh
tööstussümbioosi ja
toorme hankimisega
seotud kahjude
vähendamise
toetamine ning
vastavate
erialaekspertide
koolitus; Tööstuse ja
teenindussektori, sh
9
VKE-de energia- ja
ressursitõhususe
tõstmine ja auditite
toetamine;
Jäätmetekke ja
pakendamise
vältimine ja
vähendamine,
toodete
korduskasutuse
edendamine;
Jäätmete liigiti
kogumise
infrastruktuuri
toetamine;
Ringlussevõtu
võimekuse tõstmine
ja ohutu
materjaliringluse
tagamine
Rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina.
Rakenduskavaga kooskõlas olev
sekkumine nr 21.2.4.11
(ringmajanduspõhiste tootmis- ja
tarbimismudelite kasutuselevõtu, EL
Riiklik kaas-
sh tööstussümbioosi ja toorme toetuse Omafinantseering Kogumaksumus
finantseering
hankimisega seotud kahjude eelarve
vähendamise toetamine ning
vastavate erialaekspertide
koolitus)
a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 150 000 0 1 000 000
b) TAT käskkiri pärandmõjud
(toorme allikate taastamine) 650 000 114 706 0 764 706
c) TAT määrus avatud taotlemine 3 659 444 5 340 556 9 000 000
Kogu sekkumise summa: 5 159 444 264 706 5 340 556 10 764 706
Prognoositav eelarve kõikide ringmajanduse korraldamise sekkumiste lõikes:
EL EL
Rakenduskavaga kooskõlas Riiklik kaas- Oma-
toetuse toetuse
olevad sekkumised finantseering finantseering
eelarve osakaal Kogumaksumus
Ringmajanduspõhiste
tootmis- ja tarbimismudelite
kasutuselevõtu, sh
tööstussümbioosi ja toorme
hankimisega seotud kahjude
vähendamise toetamine ning
vastavate erialaekspertide
koolitus: 5 159 444 47,93 264 706 5 340 556 10 764 706
a) TAT käskkiri
teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000
10
b) TAT käskkiri
pärandmõjud (toorme
allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706
c) TAT määrus avatud
taotlemine 3 659 444 40, 66% 5 340 556 9 000 000
Tööstuse ja
teenindussektori, sh VKE-de
energia- ja ressursitõhususe
tõstmine ja auditite 49 606
toetamine: 788 47,93 0 53 893 212 103 500 000
a) TAT määrus - audit
(ressursi- ja kemikaaliaudit) 479 293 47,93 0 520 707 1 000 000
49 127
b) TAT määrus - investeering 495 47,93 0 53 372 505 102 500 000
Jäätmetekke ja pakendamise
vältimine ja vähendamine,
toodete korduskasutuse
edendamine (määrus) 9 585 852 47,93 0 10 414 147 20 000 000
Jäätmete liigiti kogumise 24 685
infrastruktuuri toetamine 805 47,93 975 699 25 843 158 51 504 662
a) TAT käskkiri 740 769 47,93 804 778 0 1 545 547
23 945
b) TAT avatud taotlemine 036 47,93 170 921 25 843 158 49 959 115
Ringlussevõtu võimekuse
tõstmine ja ohutu 21 991
materjaliringluse tagamine 074 47,93 882 353 23 008 926 45 882 353
a) TAT käskkiri (riigi poolt
ettevalmistavad tegevused) 5 000 000 85% 882 353 0 5 882 353
16 991
b) TAT avatud taotlemine 074 40, 66% 0 23 008 926 40 000 000
Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse
protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on
sekkumistes paigas).
Käskkirja punktiga 3 volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus täitma toetatavate tegevuste
elluviija ülesandeid.
Riigimetsa Majandamise Keskus volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks
perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 4 kohaselt.
Käskkirja punktiga 4 kehtestatakse käskkirja jõustumise tingimus. Käskkiri saab jõustuda, kui
rakenduskava eeltingimus on täidetud. Eeltingimus on jäätmekava kehtestamine. Kui Eesti riik
jäätmekava on kehtestanud, siis saadame selle eeltingimuse täitmise Euroopa Komisjonile. Kui
komisjon loeb eeltingimuse täidetuks, siis jõustub ka käesolev käskkiri.
3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele
Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on
kooskõlas vastava ELi õigusega.
11
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal
tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes
sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega
reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad likvideerida pärandmõjusid. Käskkirja
koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega
saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete
täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigikantseleiga, Euroopa
Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seirekomisjoniga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega ning Eesti Linnade ja Valdade
Liiduga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)
juhtkomisjonile.
Kooskõlastustabel.
I Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi tegevus:
kooskõlastatakse märkustega arvestamisel:
1. Meetme rakendamise ja käskkirja jõustumise Arvestatud. Jäätmekava esitatakse
eelduseks on erieesmärgile „ring- ja ressursitõhusale koheselt peale selle kinnitamist.
majandusele ülemineku edendamine“ kohalduva
eeltingimuse 2.6 „ajakohastatud kava jäätmekäitluse
kohta“ täitmine. Vastavalt Euroopa Komisjoni 4.
oktoobri 2022. a rakendusotsusele on eeltingimus 2.6
täitmata. Eeltingimuse saab lugeda täidetuks
„Jäätmekava 2022-2028“ jõustamisega. Vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artiklile 15 (3) teavitab liikmesriik Euroopa
Komisjoni niipea, kui loeb eeltingimuse täidetuks ja
esitab selle täitmise põhjenduse. Nimetatud artikli
kohase menetluse alustamiseks ja Euroopa Komisjoni
hinnangu saamiseks (eeltingimuse täidetuks lugemise
osas), palume esitada „Jäätmekava 2022-2028“
Rahandusministeeriumile kinnitamise järgselt
esimesel võimalusel.
2. Eelnõust ega seletuskirjast pole võimalik aru saada, Arvestatud. RMK plaanib teenuse
kas Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) sisse hankida. Iga objekti korral
kui tegevuste elluviija vaid korraldab pärandmõjude enne selle projekti lisamist
likvideerimist või teostab töid ise. Palume seda selgitatakse välja riigiabiga
seletuskirjas täpsemalt selgitada. See on oluline, kuna seonduv.
12
riigiabi analüüsis jõutakse järeldusele, et RMK
elluviijana ei ole riigiabi saaja. Kui aga RMK teostab
pärandmõjude likvideerimistöid ise, siis tuleb
analüüsida, kas töid teostatakse turuhinnaga. Vastasel
korral tuleks RMK-d käsitada riigiabi saajana.
3. Juhime tähelepanu, et käskkirja eelnõu lisa 1 „Toetuse Arvestatud. Teadmiseks võetud.
andmise tingimused…“ punkti 10.4 järgi peab elluviija Ühendmääruse § 11 (Toetuse saaja
esitama riigihanke korraldamist tõendavad kohustused seoses hankimisega), lg
dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud 5 kohaselt, kui ostu eeldatav
riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike abikõlblik maksumus ilma
kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 käibemaksuta on 60 000 eurot või
eurot või sellest suurem. Eelnõu lisa 1 punkti 11.1 sellest suurem, viiakse ostumenetlus
kohaselt kohaldatakse elluviijale toetuse saaja kohta läbi riigihangete registris, välja
ühendmääruses sätestatut. Ühendmääruse § 11 arvatud juhul, kui toetuse andmise
(Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega), lg 5 tingimustes on sätestatud madalam
kohaselt, kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma maksumus, mis ei või olla väiksem
käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, kui samas paragrahvi lõikes 3
viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja nimetatud maksumus. Riigihangete
arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on registris hanke läbiviimise kohustust
sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla me ei ole muutnud. Oleme
väiksem kui samas paragrahvi lõikes 3 nimetatud sätestanud käskkirjas vaid selle, et
maksumus. elluviija peab esitama riigihanke
korraldamist tõendavad
dokumendid, kui riigihange ei ole
läbi viidud riigihangete registris ja
hankelepingu abikõlblike kulude
summa ilma käibemaksuta on
võrdne 20 000 eurot või sellest
suurem.
II Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeeriumi tegevus:
1. Eelnõu lisa 1 punkt 6.7 ei ole kooskõlas punktiga 1.4. Arvestatud. Vastav punkt
Palume täiendada punkti 6.7 selliselt, et see kataks täpsustatud.
kõiki punktis 1.4 kajastatud seirekomisjoni kinnitatud
valikukriteeriume. Selliselt on tagatud see, et juhtrühm
võtab tegevuste valikul arvesse ka tegevuste mõju
regionaalsele tasakaalustatud arengule, sh piirkondade
vaheliste erisuste vähenemisele elukeskkonnaga
rahulolus. Ettepanek on sõnastada punkt 6.7
järgmiselt:
„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised
tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud
valikukriteeriume, projektis ära tehakse.“
2. Eelnõu lisa 1 punkti 13.5 sõnastus („Projekti Arvestatud. Punkti 13.5 sõnastust
juhtrühmas fikseeritakse ja sisestatakse SFOSi täpsustatud ja lisatud seletuskirja
vähemalt info regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise järgmine info: Elluviija esitab
osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude pindala muuhulgas projekti juhtrühmas
või objektide arv regioonis.“) ei ole üheselt mõistetav. fikseeritakse info regioonis jäätmaa
Punkt 13 käsitleb tegevuste elluviimise seiret ning osakaalu vähenemise osas või
ülejäänud alapunktid käsitlevad elluviija tegevust. otseselt likvideeritud pärandmõjude
Ilmselt on mõeldud, et ka info projekti tegevuste pindala või objektide arvu
elluviimise asukoha kohta sisestab vahe- ja regioonis. Tegevuste elluviimise
lõpparuandesse elluviija, mitte projekti juhtrühm. asukoha regioonis märgitakse
Palume seletuskirjas täpsustada ka regiooni mõistet võimalusel investeeringute puhul
eelnõu kontekstis, et lihtsustada elluviijal seireinfo SFOSi aadressina või
13
sisestamist SFOSi. Tegevuste elluviimise asukoht on katastriüksuse tunnuse täpsusega, et
investeeringute puhul otstarbekas sisestada SFOSi võimaldada hiljem ka rakenduskava
aadressi või katastriüksuse tunnuse täpsusega, et ülest analüüsi erinevate toetuste
võimaldada hiljem ka rakenduskava ülest analüüsi piirkondliku jaotuse kohta.
erinevate toetuste piirkondliku jaotuse kohta.
3. Seletuskiri lõiku, mis käsitleb eelnõu kooskõla Eesti Arvestatud. Lisatud seletuskirja:
pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja Peamine praegu regionaalarengut
sihtidega on vajalik täiendada vähemalt valitud suunav riiklik alusdokument on
regionaalseid erinevusi kirjeldava „Eesti 2035“ näitaja 2022. aasta alguseks valminud
„Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate regionaalse arengu tegevuskava
elanike osatähtsus" osas piirkondlikke erisusi (RETK). Objektide töösse valimisel
kirjeldava infoga. Soovitavalt ja kättesaadavuse korral eelistatakse Ida-Viru ja Kagu- Eesti
on asjakohane täiendada lõiku ka muude piirkondi.
meetmespetsiifilisemate näitajate infoga piirkondade
lõikes. Kuna tasakaalustatud regionaalse arengu kui
horisontaalse teema puhul on toetusmeetmetele seatud
ülesanne panustada „Eesti 2035“ näitaja sihttaseme
suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust
toetaval moel, siis on näitaja regionaalne analüüs
vajalik selleks, et anda elluviijale ning projekti
juhtrühmale selge suunis, millistes piirkondades
panustamine aitab paremini kaasa selle Eesti 2035 sihi
saavutamisse ning panustab piirkondade vaheliste
erinevuste vähendamisse. Piirkondade vaheliste
erisuste vähendamiseks ei saa piisavaks lugeda
seletuskirjas kirjeldatud lähenemist, et kui juhtrühmas
valitakse välja korrastatavad või taastatavad objektid,
siis luuakse parem elukeskkond kuskil regioonis.
III. Riigi Tugiteenuste Keskuse märkused: Kliimaministeeriumi seisukoht:
1. Palun selgelt välja tuua, et käesoleva käskkirja Arvestatud. Lisatud käskkirja
raames ei tehta tegevusi, mis tehakse ära Õiglase punkt 9.4.3 Õiglase Ülemineku
Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirjaga Fondist kliimaministri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning „Toetuse andmise tingimuste
2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kehtestamine ning 2023–2029
kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud tegevuskava ja eelarve kinnitamine
keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal. kaevandamisega ja põlevkivi
töötlemisega seotud
keskkonnaprobleemide
lahendamiseks Ida- Virumaal“
toetavad tegevused.
2. Kustutada 10.8 sõna „koolitusest“. Arvestatud.
3. Punktis 11.4 muuta sõna „hanked“ riigihangeteks. Arvestatud.
4. Selguse huvides soovitame välja tuua, kelle ülesanne Arvestatud. Kui antakse vähese
on esitada vähese tähtsusega abi andmed RAR-i, sest tähtsusega abi, siis andmed RARi
punkti 11.7 sõnastusest ei saa üheselt aru kas see on kannab rakendusasutus.
elluviija ülesanne või mitte. Kui see ei ole elluviija
ülesanne, siis tuleks vähemalt seletuskirjas selgitada,
kes seda teeb,
14