OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Võru Linnavalitsus [email protected] Jüri tn 11 05.09.2023 nr 11.1-12/23/1118 65605, Võru maakond, Võru linn Registrikood: 75019980 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine avaliku sektori hoonetes (mitte SF)” tegevuse „Avaliku sektori KOV allsektori hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine” raames otsuse Võru Linnavalitsusele (edaspidi toetuse saaja) projekti „Võrumaa Keskraamatukogu hoone energiatõhusaks muutmine“ (projekti nr Kliima.2.01.21-0180; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 254407 „Võrumaa Keskraamatukogu hoone rekonstrueerimine“ (edaspidi ka hange nr 254407) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 57 623,24 eurot. Otsuse tegemise aluseks on riigihalduse ministri 26.02.2020 määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 17, § 19 lg 1 punkt 3, § 19 lg 2, projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega 2, 3, 4 ja 5 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja on hanke nr 254407 tehnilises kirjelduses loetlenud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“ 1.1 Rikkumise asjaolud Toetuse saaja Võru Linnavalitsus viis 05.09.2022 avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 254407 „Võrumaa Keskraamatukogu hoone rekonstrueerimine“, mille tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga AS Eviko 02.01.2023 töövõtuleping nr 1257 (edaspidi hankeleping) üldmaksumusega 1 860 000 eurot (ilma km-ta). Hankija on hanke tehnilises kirjelduses viidanud erinevatele standarditele (EVS, EVS-EN jne), mida ei ole täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Vastavad viited tehnilises kirjelduses:  Tehniline kirjeldus lk 5 - Tööde teostamisel tuleb järgida kõiki kehtivaid õigusakte ja head ehitustava, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid. Sealhulgas nõudeid ja juhiseid, mis on sätestatud ET ja RT kartoteekides, RYL kõikides osades ja lisades (sh RIL, LVI ). Lisaks materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Juhul kui ehitusprojektis ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb järgida RYL klass II nõudeid.  Tehniline kirjeldus lk 7 - . Käesoleva hoone ehituse kvaliteedile esitatavate nõuete aluseks on Soome Standardiseerimisliidu (SFS) ehitusstandardid, Soome Ehitusteabe Fondi poolt koostatud Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010, RT juhendkaardid, Kvaliteedi aluseks on ka LVI RYL 2002 I ja II osa. Samuti Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, InfraRyl 2010 I osa, Infra RYL 2006 II osa, betooni- ja betoonitööde normid By, Soome Ehitusinseneride Liidu normid ja juhendid RIL, Soome Betoonpõrandate ühingu juhendid BLY, LVI-, ST-, Ratu- juhendkaardid, Standardid EVS, EVS-EN, EVS-EN ISO, ISO, Saksa normid DIN, DVS, Saksa Ehitusinfo jt.  Tehniline kirjeldus lk 9 - Projekteerimine tuleb teostada lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja standarditest sealhulgas: EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;  Tehniline kirjeldus lk 14 - Tolmuvabaks loetakse objekti, kus on täielikult lõpetatud kõik ehituslikud-, puurimis-, koristus- ja viimistlustööd ning on tehtud objekti koristus vastavalt EVS 807:2016. Tehnilises kirjelduses on nimetatud konkreetseid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“. Seega on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 88 lõikes 3 toodud nõuet. 1.2 Toetuse saaja selgitused Rakendusüksus küsis toetuse saajalt 23.05.2023, miks ei ole lisatud tehnilisse kirjeldusse märget „või sellega samaväärne“. Toetuse saaja vastas 31.05.2023 järgmist:“ Viide on olemas. Täpse viitena: tehnilises kirjelduse leheküljel nr 5. Viidet ei ole korratud iga nõude juures.“. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHSi § 88 lõige 2 sätestab, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks erinevad standardid, tehnilised tunnustused või tehnilised kirjeldused. Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS § 88 lõikest 3 tulenevat kohustust. RHS § 88 lõike 3 kohaselt tuleb iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendada märkega „või sellega samaväärne”. Tegemist on selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Sisuliselt sama on sätestatud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetes, mille kohaselt peab hankija tagama hangete läbiviimisel muuhulgas pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL. Euroopa Liidu direktiivi 2014/24/EL art 42 lg 3 punkti b kohaselt viidates tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta lisatakse märge „või samaväärne”. Ning tulenevalt Euroopa Liidu direktiivi 2014/24/EL punktist 74 peavad avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast peab olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel. Seega tuleks tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega. Kui viidatakse mingile kindlale standardile või juhisele, peaksid hankijad kaaluma ka teistele samaväärsetele süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Samaväärsete lahenduste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile ja just kindla riigi standardid ning juhised ei pruugi olla rahvusvahelistele pakkujatele võrdsel määral kättesaadavad ja tuttavad ning osutuda seetõttu piiravateks. Seega viidates Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile peab hankija kaaluma ja lubama esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Kuivõrd erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi, siis konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ piiravad pakkujate ringi. Pakkujatel ei ole lihtne ning võib-olla ka võimatu muuta oma protsesse ja protseduure ja võivad leida, et mingil teisel viisil toimides võib saavutada soovitud eesmärgid. Kuivõrd erinevates maades võivad olla analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel erinevad standardid ja/või juhised, siis vältimaks võimalikku piiravat mõju potentsiaalsetele pakkujatele on oluline lisada standarditele ja/või juhistele märge „või sellega samaväärne“. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja riigihankes nr 254407 jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3 sätestatud tingimuse, mille kohaselt pidi hankija täiendama hankedokumentatsioonis loetletud standardeid märkega „või sellega samaväärne“, mistõttu võis mõni potentsiaalne pakkuja loobuda pakkumuse tegemisest viidatud standardite tõttu. Rakendusüksus möönab, et hangetes, millel on mahukas projektdokumentatsioon ning hangitakse rohkelt väga spetsiifilisi ehitusmaterjale, süsteeme, seadmeid, ei pruugi olla võimalik kirjeldada kõiki soovituslike nõudeid ehk ei ole võimalik nõudeid kirjeldada ilma konkreetset standardit või juhist nimetamata. Samas olukorras, kus hankija ei suuda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada, võib hankija vastavalt RHS § 88 lõikele 3 nimetada ka konkreetseid standardeid ja juhiseid, kuid sel juhul oleks tulnud kindlasti lisada standarditele märge “või sellega samaväärne”. Antud juhul ei ole hankija aga kõigi soovituslike standardite sätestamisel antud sättest lähtunud. Antud juhul ei ole välistatud võimalus, et potentsiaalsed pakkujad ei esitanudki piiravate tingimuste tõttu pakkumust, mistõttu ei saa välistada sellest võimalusest potentsiaalselt tekkinud finantskahju. Samuti ei ole toetuse saaja selgitanud detailsemalt, miks üks või teine standard ja juhis ei ole konkurentsi piiravad. Rakendusüksus selgitab, et pakutavate lahenduste samaväärsust hinnatakse pakkumuste vastavuse hindamise käigus. Seega, et pakkujatel oleks juba pakkumuse ettevalmistamisel ning pakkumuste hindamise ajal võrdsed võimalused samaväärse standardite alusel pakkumuse esitamiseks, peab selline võimalus olema ettenähtud hanke alusdokumentides ning hankija peab pakutud samaväärset lahendust hindama juba pakkumuste hindamise faasis. Kui hankija on hinnanud lahenduste samaväärsust alles edukal pakkujal hankelepingu sõlmimisel või peale hankelepingu sõlmimist, siis ei ole pakkujaid võrdselt koheldud. Rakendusüksus selgitab, et hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahendustega. Ei ole välistatud, et hankes osalemisest loobusid need hankes osalemisest huvitatud isikud, kes ei saanud pakkuda hankija soovitud konkreetsete standardite järgi toodetud ja vastavate juhiste järgi paigaldatud tooteid/töid, kui hankija oleks võimaldanud selgesõnaliselt hanke tehnilises kirjelduses nimetatud konkreetsete standardite ja juhiste osas pakkuda samaväärseid lahendusi. Antud juhul on konkreetsete standardite nimetamisega jäetud tagamata kõigile hankes osalemisest huvitatud isikutele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ja on tekitatud objektiivselt põhjendamatuid takistusi hanke avamisel konkurentsile. Olenemata asjaolust, kas potentsiaalsed pakkujad pidid teadma, et nad võivad esitada samaväärseid standardeid/juhiseid või mitte, sätestab RHS hankijale kohustuse tehnilises kirjelduses lisada viide „või sellega samaväärne“. Rakendusüksus on seisukohal, et tehnilises kirjelduses küsitud standardeid ei ole võimalik sisustada toetuse saaja 31.05.2023 vastuses selgitatud viisil, sest standardite puhul ei ole tegemist ühegi nimetatud asjaoluga ehk ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu ega tootmisviisiga, millele laieneks tehnilise kirjelduse leheküljel 5 välja toodud samaväärsuse klausel. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija, nimetades hanke tehnilises kirjelduses kindlaid standardeid, seejuures jättes lisamata märke „või sellega samaväärne“, ei ole hankija järginud RHS § 88 lõikest 3 tulenevat nõuet ning sellest tulenevalt on hankija rikkunud RHS § 88 lõikes 7 ja §-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10 % Meetme määruse § 19 lõike 2 kohaselt nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100 % hankelepingule eraldatud toetusest, kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle meetme määruses kehtestatud tingimusi. Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuse punktis 1.1 kirjeldatud RHS-i rikkumise eest proportsionaalne rakendada 25, 50 ega 100 %-list finantskorrektsiooni määra, sest ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks hanke nr 254407 tulemus olnud teistsugune. Riigihankes nr 245411 esitati kolm pakkumust. Ei saa välistada, et standardite nõue oli põhjuseks, miks antud hankele rohkem pakkumusi ei esitatud. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluste standardite nõuete tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Rikkumise raskust ja olulisust hinnates on proportsionaalne rakendada 10 %-list finantskorrektsiooni määra. Käesoleval juhul võis mõni hankelepingu täitmisest huvitatud isik loobuda hankes osalemisest tehnilises kirjelduses sätestatud standardite nõude tõttu. Seega ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh edukas pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumentides võimaldanud pakkumust esitada ka tehnilises kirjelduses nimetatud standarditega samaväärsete standarditega. See omakorda tähendab, et esineb põhjendatud oht, et toetuse saaja õigusvastased tingimused tõid kaasa rahalise mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel. 1.5 Hanke nr 254407 finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 254407 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 5 „Ehitamine (sh omanikujärelevalve)“ raames kokku summas 576 232,39 eurot. Riigihanke nr 250554 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis: Kuludokumendi Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa tunnus 10 % 2 89 065,71 eurot 8 906,57 eurot 3 103 362,58 eurot 10 336,26 eurot 4 209 415,74 eurot 20 941,57 eurot 5 174 388,36 eurot 17 348,84 eurot Kokku 576 232,39 eurot 57 623,24 eurot Toetuse saaja on hanke nr 254407 alusel tekkinud kulusid kajastanud kuluridadel 2, 3, 4 ja 5 kokku summas 576 232,39 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus kuluridadel 2, 3, 4 ja 5 hankega nr 254407 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 57 623,24 eurot, millest toetus moodustab 38 607,57 eurot ja omafinantseering moodustab 19 015,67 eurot. Meetme määruse § 19 lõikele 1 kohaselt muudetakse taotluse rahuldamise otsust rakendusüksuse algatusel. Tulevalt asjaolust, et rakendusüksus loeb projektiga seotud kuludest 57 623,24 eurot mitteabikõlblikuks kuluks, muudab rakendusüksus projekti osas 19.08.2021 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-8/1017 kinnitatud projekti toetuse summat ja vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 10.07.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 24.07.2023. Toetuse saaja esitas oma seisukoha finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta 24.07.2023, milles palus hankelepingule finantskorrektsiooni mitte kohaldada. Toetuse saaja ei nõustu rakendusüksuse tõlgendusega, et alati kui alusdokumentides tehakse viide RHS § 88 lg 2 kohasele kriteeriumile, tuleb kriteeriumile lisada märge „või sellega samaväärne“. Leides, et esitatud tõlgendus ei ole kooskõlas hea halduse tavaga, mille kohaselt tuleb koostada tehniline kirjeldus võimalikult täpse ja lihtsana, et mitte koormata pakkujaid üleliigse või kaheti mõistetava tekstiga. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega. RHS ütleb selgesõnaliselt, et alati kui tehnilises kirjelduses on viide kindlale standardile tuleb sinna juurde lisada viide „või sellega samaväärne“. Sama selgitab ka RHS seletuskiri, mis toob välja, et ei ole võimalik nõuda konkreetse standardi olemasolu, vaid viide standardile peab olema varustatud märkega „või sellega samaväärne“. Toetuse saaja on seisukohal, et isegi kui viite loetelus ei eksisteeri sõnaselgelt sõna „standardile“ ei tähenda see viite puudumist. Hankija on „standardi“ võrdsustanud pandi ja tootmisviisi nõuetega. Rakendusüksus ei saa toetuse saaja seisukohaga nõustuda. Hankijal on kohustus koostada riigihanke alusdokumendid nii, et kõik huvitatud ettevõtjad saaksid nõutud tingimustest ühtemoodi aru. See, et hankija enda jaoks võrdsustab sõna „standard“ mingi teise sõnaga ei täida seda eesmärki. Toetuse saaja oleks pidanud tehnilise kirjelduse leheküljel 5 välja toodud samaväärsuse klausli loetellu lisama ka standardi mõiste, mitte võrdsustama seda enda jaoks teiste mõistetega. Toetuse saaja arvamuse kohaselt ei saagi lisada märget „või samaväärne“ kuna ehitustegevus toimub Eesti Vabariigis ja peab vastama siseriiklikule standardile, mis ei pruugi (ja ei langegi) kokku Horvaatia, Malta või Rootsis kehtivatega. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega. See, et toetuse saaja asukohamaa ja hankelepingu täitmise asukoht on Eesti Vabariik ei anna alust piirava tingimuse seadmiseks. Hankija peab tingimuste seadmisel arvesse võtma RHS-ist tulenevaid nõudeid. RHS ei kirjuta hankijatele ette sisulisi tingimusi. RHS määratleb, milliseid andmeid ning dokumente on hankijal üleüldse õigus pakkujatelt küsida. Sisuliste tingimuste sõnastamisel on hankijatele jäetud avar kaalutlusruum, mille teostamisel tuleb järgida RHS § 88 lõikes 3 sätestatut ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Hankija on riigihanke alusdokumentides sätestanud sõnaselgelt erinevad konkreetsed standardid. Teist võimalust ei ole riigihanke alusdokumentides välja toodud. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja selgitused ei muuda riigihanke nr 254407 esineva RHS-i rikkumise asjaolusid ja ei anna alust finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Võrumaa Keskraamatukogu hoone energiatõhusaks muutmine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks mitteabikõlblikuks 57 623,24 eurot, millest toetus moodustab 38 607,57 eurot ja omafinantseering moodustab 19 015,67 eurot; 2. vähendada riigihanke nr 254407 seotud abikõlblikke kulusid 10 %; 3. muuta 19.08.2021 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-8/1017 punkte 3 -5 alljärgnevalt: „ 3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 842 376,76 (kaheksasada nelikümmend kaks tuhat kolmsada seitsekümmend kuus eurot ja seitsekümmend seitse senti) eurot. 4. Toetuse määr on 67 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 564 392,43 (viissada kuuskümmend neli tuhat kolmsada üheksakümmend kaks eurot ja nelikümmend neli senti) eurot. 5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 33 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 277 984,33 (kakssada seitsekümmend seitse tuhat üheksasada kaheksakümmend neli eurot ja kolmkümmend kolm senti) eurot.“ Käesoleva otsuse peale on õigus esitada STS § 51, meetme määruse § 5 ja HMS § 71 lg 1, § 72 lg 1, § 73 lg 1 ja § 75 kohaselt vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Ketlyn Pass 663 1914 [email protected]