OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Raasiku Vallavalitsus [email protected] Tallinna mnt 24 05.09.2023 nr 11.2-9/23/1113 75201, Harju maakond, Aruküla alevik Registrikood: 75010708 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames otsuse Raasiku Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks“ (nr 2014- 2021.1.05.21-0198; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 252554 „Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomise projektijuhtimine“ alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS2) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1 960 eurot (käibemaksuta). Otsuse tegemise aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 55) § 6 lg 2, § 9 lg 1, ja § 10 lg 2, sotsiaalkaitseministri ning tervise ja tööministri 21.07.2021 käskkirjaga nr 80 kinnitatud „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi TAT) p 30, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus3) § 21 lg-d 1 ja 3, § 228, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis on välja toodud otsuse punktis nr 1.5 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. _____________________ 1 Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 9 lg 1 alusel võib riiklik kontaktasutus, mille ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus, kontrollida programmioperaatori ja tema ülesandeid täitva asutuse väljamakseid ja kulude abikõlblikkust. 2 Riigihangete seadus. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2022. Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 13.08.2022. 3 Ühendmäärus. Redaktsiooni jõustumise kp: 09.10.2020. Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.09.2022. TAT-i punkti 27.1.6 kohaselt järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses. Toetuse saaja on Raasiku Vallavalitsus, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. Vastavalt Norra finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruse ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruse artikli 8.15 p-le 1 järgitakse programmide ja projektide rakendamise kõikidel tasanditel siseriiklikku ja Euroopa Liidu riigihangetele kohalduvaid nõudeid. 1. Hankes nr 252554 tuvastatud rikkumised Toetuse saaja viis lihthankemenetlusena läbi hanke viitenumbriga 252554 „Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomise projektijuhtimine“ (hanketeade avaldati 13.07.2022; edaspidi hange nr 252554) pakkumuste esitamise tähtajaga 22.07.2022 kell 09:00. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Hariduslabor OÜ (edaspidi edukas pakkuja) 10.08.2022 hankeleping nr 12-2/388-2022 (edaspidi hankeleping) maksumusega 51 520 eurot (käibemaksu ei lisandu). Rakendusüksus tuvastas hanke nr 252554 kontrollimisel järgmised puudused: 1) töövõtja ja ettevõtte juhtkonna haridus ja kutsekvalifikatsioon on sätestatud nii kvalifitseerimistingimustena kui ka arvestatud hindamiskriteeriumides samaaegselt; 2) pakkumuste esitamise tähtaeg ei vasta RHS § 125 lg-le 4. 1.1. Töövõtja ja ettevõtte juhtkonna haridus ja kutsekvalifikatsioon on sätestatud nii kvalifitseerimistingimustena kui ka arvestatud hindamiskriteeriumides samaaegselt 1.1.1. Rikkumise asjaolud Hankija on nõudnud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamiseks (RHS § 101 lg 1 p 2), et pakkuja (ettevõte) peab olema viimase viie aasta jooksul ellu viinud vähemalt 2 tööd/projekti hariduse- ja sotsiaalvaldkonnast, mis on rahastatud välisvahenditest ja pakkuja projektijuhil on valdkondlik töökogemus haridus- ja või sotsiaalvaldkonnas teenuste kavandamisel, korraldamisel ja arendamisel ning ta on viimase viie aasta jooksul alates hanketeate avaldamise kuupäevast vähemalt 2 välisvahenditest rahastatud sarnase projekti juhtimisest. (nõutud ka projektijuhi CV, mis kajastab tema kogemust ja kvalifikatsiooni). Toetuse saaja kehtestas kvalifitseerimise tingimusena haridus- ja kutsekvalifikatsiooni suutlikkuse kontrollimiseks nõude: Järgmine haridus ja kutsekvalifikatsioon on olemas teenuseosutajal või töövõtjal endal ja/või (sõltuvalt asjaomases teates või teates viidatud hankedokumentides esitatud nõuetest) ettevõtja juhtkonnal. Viide seadusele - RHS § 101 lg 1 p 6 „andmed pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel“ Tingimuse selgitus - Kui pakkuja projektijuhil on kutsetunnistus või sertifikaat vastava teenuse osutamiseks, siis palun lisada koopia dokumendist või kui see on avalikult elektrooniliselt kättesaadav, siis viide sellele. Nõue - Lisada pakkuja projektijuhi kutsetunnistuse või sertifikaadi andmed, kui see on projektijuhil olemas. Hankija on kehtestanud hindamiskriteeriumiteks: 1. Lepingu täitmisele kaasataval projektijuhil on • vähemalt 5-aastane valdkondlik töökogemus haridus- ja või sotsiaalvaldkonnas teenuste kavandamisel, korraldamisel ja arendamisel – 20 punkti. • Alla 5 aasta või töökogemuse puudumise korral antakse 0 punkti. 2. Lepingu täitmisele kaasataval projektijuhil on • kogemus viimase viie aasta jooksul alates hanketeate avaldamise kuupäevast vähemalt 2 välisvahenditest rahastatud sarnase projekti juhtimisest –20 punkti. • Kogemuse puudumisel või vanema kui 5-aastase kogemuse puhul antakse 0 punkti. Projekti juhtimise kogemus tähendab nii projektis administratiivsete ülesannete täitmist, projektiga seotud lähteülesannete koostamist, projekti sisulist juhtimist ja projekti eesmärkide täitmisesse panustamist. 3. Pakkumist esitaval ettevõttel on • viimase viie aasta jooksul on ellu viidud vähemalt 2 tööd/projekti hariduse- ja sotsiaalvaldkonnast, mis on rahastatud välisvahenditest- 20 punkti • Kogemuse puudumisel või vanema kui 5-aastase kogemuse puhul antakse 0 punkti. 4. Lisapunktid. Projektijuhi kutsetunnistuse või sertifikaadi kutsetunnistuse olemasolu – 10 punkti. Tunnistuse puudumisel antakse 0 punkti. Hankija on töövõtja ja ettevõtte juhtkonna haridus ja kutsekvalifikatsiooni sätestanud nii kvalifitseerimistingimustena kui ka arvestanud hindamiskriteeriumides samaaegselt. Sellega on rikutud RHS § 85 lg-t 1. 1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHS § 125 lg 5 kohaselt hankija kohaldab lihthankemenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §- des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. RHS § 85 lg 1 alusel hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada käesoleva seaduse §-des 99–101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja või taotleja kvalifitseerimise tingimusi, välja arvatud § 101 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need näitavad hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust ja kui neid andmeid ei kasutata kvalifitseerimisel. Hankija kehtestas kvalifitseerimistingimuse, et pakkuja (ettevõte) peab olema viimase viie aasta jooksul ellu viinud vähemalt 2 tööd/projekti hariduse- ja sotsiaalvaldkonnast, mis on rahastatud välisvahenditest. Hindamiskriteeriumina on kasutatud sama tingimust, et pakkumist esitaval ettevõttel on viimase viie aasta jooksul ellu viidud vähemalt 2 tööd/projekti hariduse- ja sotsiaalvaldkonnast, mis on rahastatud välisvahenditest, mille eest on määratud 20 punkti. Kvalifitseerimistingimust „Pakkuja projektijuhil on valdkondlik töökogemus haridus- ja või sotsiaalvaldkonnas teenuste kavandamisel, korraldamisel ja arendamisel“ kasutati ka hindamiskriteeriumina: projektijuhil on vähemalt 5-aastane valdkondlik töökogemus haridus- ja või sotsiaalvaldkonnas teenuste kavandamisel, korraldamisel ja arendamisel, mille ees anti 20 punkti. Hankija kasutas kvalifitseerimistingimust, et projektijuht omab töökogemust viimase viie aasta jooksul alates hanketeate avaldamise kuupäevast vähemalt 2 välisvahenditest rahastatud sarnase projekti juhtimisest ka hindamiskriteeriumina: „Projektijuhil on kogemus viimase viie aasta jooksul alates hanketeate avaldamise kuupäevast vähemalt 2 välisvahenditest rahastatud sarnase projekti juhtimisest“, mille eest anti 20 punkti. Kvalifitseerimistingimust „Lisada pakkuja projektijuhi kutsetunnistuse või sertifikaadi andmed, kui see on projektijuhil olemas“ kasutati hindamiskriteeriumina „Projektijuhi kutsetunnistuse või sertifikaadi kutsetunnistuse olemasolu“, mille eest anti 10 lisapunkti. Direktiivi 2014/24/EL kohaselt võib teenuse osutaja või töövõtja või ettevõtte juhtkonna haridus ja kutsekvalifikatsioon olla sätestatud nii kvalifitseerimistingimustena kui olla ka arvestatud hindamiskriteeriumides, kuid mitte samaaegselt. Lisaks juhib rakendusüksus tähelepanu, et kogemuse nõude kehtestamine kvalifitseerimistingimusena ei ole lubatud. Rahandusministeeriumi kodulehel rubriigis „Korduma kippuvad küsimused“ on toodud: „Riigihangete seaduse § 101 lg 1 p 6 ei sisalda sõna "kogemus," see tähendab, et hankija ei tohi kehtestada kvalifitseerimistingimust pakkuja juhtide või teenuse osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate spetsialistide kogemuse kohta, isegi kui kogemuse kohta esitatud andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel. Ka riigihangete direktiivis 2014/24/EL, täpsemalt selle lisa XII II osa p f ei ole nimetatud kogemust, vaid ainult haridust ja kutsekvalifikatsiooni, sealjuures tingimusel, et seda ei hinnata pakkumuste hindamise kriteeriumina.“ Kui hankija soovib hankelepingut täitma asuvale meeskonnale esitada miinimumnõuded, sh nõudeid meeskonna liikmete isiklikule kogemusele, siis on need pakkumusele esitatavad nõuded. Riigihangete seaduse kohaselt tohib nõudeid meeskonnaliikmete töökogemusele sätestada näiteks tehnilises kirjelduses nii, et nendele vastavust kontrollitakse pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis. Ka Euroopa Kohus märkis 26.03.2015 kohtuasjas C-601/13 (p 33), et hankelepingut täitva meeskonna kutsealase taseme hindamisel on otsustavad meeskonnaliikmete oskused ja kogemus, mistõttu see oskuste ja kogemuse tase võib kujutada endast pakkumuse olemuslikku tunnust ja olla seotud hankelepingu objektiga. RHS § 101 lg 1 p-s 6 alusel ei tohi hankija kehtestada kvalifitseerimistingimust pakkuja juhtide või teenuse osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate spetsialistide kogemuse kohta, isegi kui kogemuse kohta esitatud andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel, kuid RHS § 101 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib pakkuja ja taotleja kui ettevõtja kogemust nõuda vaid kvalifikatsiooni kontrollimiseks ega tohi kehtestada vastavat pakkumuste hindamise kriteeriumi. Riigihangete seaduse 101 lg 1 p-s 6 on sätestatud, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile järgmiste andmete ja dokumentide esitamist: andmed pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel. Seega on sätestatud, et andmeid teatud isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta võib nõuda ja sellest tulenevalt ka vastavaid tingimusi kehtestada, kuid seda juhul, kui hankija vastavaid näitajaid ei hinda eduka pakkumuse väljaselgitamiseks. Hankija on töövõtja ja ettevõtte juhtkonna haridus ja kutsekvalifikatsiooni sätestamisega nii kvalifitseerimistingimustena kui ka arvestanud hindamiskriteeriumides samaaegselt rikkunud RHS § 85 lg-t 1. 1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Vastavalt ühendmääruse § 21 lg-le 1, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohasel, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis 1 kirjeldatud kvalifitseerimistingimuste kasutamine pakkumuste hindamisel viitab ühendmääruse § 223 lg-s 7 p-s 1 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 10-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Riigihangete registris on tuvastatav, et hankesse nr 252554 esitas oma pakkumuse ainult üks pakkuja, kelle pakkumus ka vastavaks tunnistati ja kes kvalifitseeriti. Seega, hankes puudus konkurents ja põhjendatud ei ole kohaldada 10%-st madalamat tagasinõudmise määra. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve ja/või siseturu mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.2. Pakkumuste esitamise tähtaeg ei vasta RHS § 125 lg-le 4 1.2.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Hanke nr 252554 hanketeade esitati RHR-le 13.07.2022 kell 8:56 ning avaldati RHR-i poolt 13.07.2022 kell 10:00 pakkumuste esitamise tähtajaga 22.07.2022 kell 9:00, ehk pakkumuste esitamise tähtaeg on lühem kui seaduses ette nähtud 10 päeva. Sellega on rikutud RHS 125 lg-t 4 ja seetõttu pole järgitud ka RHS § 3 üldpõhimõtteid. Toetuse saaja esitas selgituse 10.04.2023: „Hange on avaldatud 13.07.22 kell 10:00 ja pakkumuste esitamine lõppes 22.07.22 kell 9:00. Kuna tähtaega hakatakse lugema avaldamisele järgmisest päevast, siis tuleb ajavahemik 9 päeva ja Hankija möönab, et tegemist on ettekavatsematu tähtaja rikkumisega. Hankija ei ole tahtlikult vähendanud tähtaega. Kuna hanke väljakuulutamine ja RHS muudatus toimusid peaaegu samal ajal, siis on tegemist inimliku eksitusega. Hankija kindlasti edaspidiselt kontrollib Rahandusministeeeriumi ja RTK kodulehtede vastavust RHS`ile, et vältida taolisi vigu.“ 1.2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHS § 125 lg 4 kohaselt hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. Tähtaeg ei või asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui kümme päeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates. Kõne all oleva hanke liik on teenused ja seega pidi pakkumuste esitamise tähtaeg olema vähemalt 10 päeva alates hanketeate registrile esitamisest arvates. RHR-i andmetel register avaldab teated automaatkontrolli tulemusena 2 korda tööpäevas: kuni kl 9:00 esitatud teated avalduvad kl 10:00 ja kuni kl 14:00 esitatud teated avalduvad kl 15:00. Hange nr 252554 avaldati 13.07.2022 kell 10:00. RHR-st nähtub, et hanketeate esitamine RHR-le hankija poolt toimus kl 8:56. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 ja RHS § 125 lg 4 koosmõjus hakkab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136 lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜSi kohaselt oleks pidanud pakkumuste esitamise tähtaeg olema 23.07.2023 kell 24:00. Isegi, kui arvestada riigihangete registris märgitud hanketeate esitamise ja pakkumuste esitamise tähtaja kellaaegasid nõutud päevade arvu tundides arvutades, oleks pakkumuste esitamise kõige varasem aeg olnud 23.07.2022 kell 8:56. Seega on pakkumuste tähtaeg lühem 24 tundi ja 4 minutit. Rikutud on RHS § 125 lg-t 4 ja selle tulemusel pole järgitud RHS § 3 üldpõhimõtteid. 1.2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Vastavalt ühendmääruse § 21 lg-le 1, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohasel, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis 1.2 kirjeldatud pakkumuste esitamise lühema tähtaja kehtestamine viitab ühendmääruse § 221 lg-s 1 p-s 4 kirjeldatud rikkumise asjaoludele (pakkumuste või taotluste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust lühem: vähem kui 30 protsenti) ja 5-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et pakkumuse esitas ainult üks pakkuja, kuigi hanke juurde oli ennast registreerinud kaks huvitatud isikut. Hankes puudus arvestatav konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine, mistõttu ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks võitnud hanke, kui pakkumust esitamise tähtaja määramisel oleks lähtutud RHS-st. Seega ei ole põhjendatud kohaldada 5%-st madalamat tagasinõudmise määra. Rakendusüksus selgitab, et 5%-lisest korrektsioonist väiksema määra rakendamist saab pidada põhjendatuks juhul, kui tegemist oleks väheolulise ja formaalse rikkumisega, millel on pigem teoreetilist finantsmõju omav tagajärg ja mis eelduslikult ei saanud mõjutada potentsiaalset pakkujate ringi ega hankemenetluse reaalseid tulemusi. Viimast aga käesoleva rikkumise puhul eeldada ei saa, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks olnud võimalus oma pakkumus esitada seadusega ette nähtud tähajaks. Antud juhul puudub kindlustunne, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui huvitatud isikud oleksid seadusega ette nähtud pakkumuse esitamise tähtajaks jõudnud esitada vastava pakkumuse, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määra rakendamine. Rakendusüksus lisab veel, et pakkumuste esitamise lühema tähtaja kehtestamise korral on lisaks RHS § 125 lg-e 4, eirates seaduses sätestatud 10-päevase tähtaja andmise kohustust, rikutud muu hulgas RHS § 3 punktides 1-3 väljendatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Jätmata hankest huvitatud isikutele seadusega sätestatud aega pakkumuse esitamiseks, ei ole hankija käitunud hanke korraldamisel läbipaistvalt ega proportsionaalselt ning pole kohelnud huvitatud isikuid võrdselt. Turul olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine tähendab, et hankija annab võimalikult paljudele ettevõtjatele võimaluse riigihankes osaleda, mis suurendab tõenäosust, et hankija saab hanke tulemusena tema vajadustele vastava parima ja majanduslikult soodsaima lahenduse. Käesoleval juhul ei saa välistada, et turul leidunuks potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid seadusega ette nähtud pakkumuste esitamise tähtaja korral teinud samuti pakkumuse. Viidatud üldpõhimõtete rikkumine võib viia ka RHS § 3 punktis 4 toodud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise printsiibi riiveni. Võttes arvesse, et lühem tähtaeg võis mõjutada potentsiaalsete pakkujate ringi, ei saa välistada vastavast rikkumisest tulenevat kahju rahastusfondile. Rakendusüksus rõhutab, et isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus, on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §- s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist madalam olema. Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Seega on õigusnormiga eeldatud, et kahju tekkis ja selle suurust ei ole võimalik hinnata. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu. Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3. 1.3. Hanke nr 252554 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr 10% Toetuse saaja on hanke nr 252554 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 16 „Projektijuhtimine“ raames KD-s nr 5 ja 12 kokku summas 19 600 eurot (käibemaksuta). Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna hankes nr 252554 on tuvastatud 2 rikkumist, millest otsuse p-s 1.2 käsitletud rikkumise osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist ja otsuse p-s 1.1 käsitletud rikkumise osas 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse hanke nr 252554 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses. Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1-1.3 loeb rakendusüksus hanke nr 252554 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 1 960 eurot (19 600*10%), millest toetus moodustab 1 960 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 03.05.2022 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-9/0420 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 30.06.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 14.07.2023. Toetuse saaja soovis 30.06.2023 pikendada seisukoha esitamise tähtaega kuni 31.07.2023. Toetuse saaja teavitas peale tähtaega, s.o 01.08.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsusega mittenõustumisest ning esitas ühtlasi täiendavad argumendid, mis osaliselt kordavad toetuse saaja varasemaid seisukohti suhtluses rakendusüksusega. Tulenevalt eeltoodust ei muuda esitatud argumendid otsuse asjaolusid ega järeldusi seoses otsuse punktides 1.1 ja 1.2 käsitletud rikkumistega, niisamuti finantskorrektsiooni määra suuruse ja kaalumisega. Küll on rakendusüksus aga esitatud argumentide valguses korrigeerinud oma varasemaid põhjendusi ja seisukohti. Toetuse saaja märgib oma vastuskirjas (puudutab punktis 1.2 toodud rikkumist), et hankija juhindus ja tugines hanke väljakuulutamise ajal aga RTK (rakendusüksus) kodulehel olevast kokkuvõtlikust infost, kus oli seaduse muudatusest tulenev tähtaja viide jäänud selleks hetkeks RTK poolt muutmata (see oli veel muutmata ka märtsis 2023). Lisades: „Seaduses nõutavast tähtajast lühema tähtaja lasi programmi sisestada ka riigihangete register (RHR). Kuna hanke väljakuulutamine ja RHS muudatus toimusid peaaegu samaaegselt, siis leiab Raasiku vald, et antud juhtum tuleks lugeda tahtmatuks inimlikuks eksituseks – ja seda ka RTK poolt, kes ei ole taganud info õigeaegset levitamist oma avalikes meediakanalites oluliste seaduse muudatuste kohta, millised võivad hankijate poolsete eksimuste puhul tuua hankijatele kaasa finantskorrektsiooni.“ Rakendusüksus juhib tähelepanu, et tulenevalt riigihangete seadusest lasub vastutus riigihanke planeerimisel, läbiviimisel, otsuste tegemisel ning hankelepingu täitmisel hankijal endal. Kuna toetuse saaja on hankija RHS-e mõttes ning kui on rikkunud RHS-ist tulenevaid riigihanke menetlusreegleid, siis peab ta arvestama, et kui rakendusüksus rikkumise avastab, järgneb sellele finantskorrektsioon. Isegi kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei muuda see olematuks RHS § 125 lg-e 4 ja selle tulemusel ka RHS §-s 3 sätestatud põhimõtete rikkumist. Seega, riigihangete läbiviimisel peab hankija lähtuma eelkõige RHS-s toodud sätetest. Riigihangete seaduse muudatused olid 2022. aastal vähemalt aprillikuust alates teemaks erinevates meediakanalites, nt Rahandusministeeriumi kodulehel kajastatud uudistes (27.04.2022 - https://www.fin.ee/uudised/uus-seadus-suurendab-paindlikkust-riigihangete-korraldamisel; 28.04.2022 - https://www.fin.ee/uudised/seadusemuudatused-lihtsustavad-riigihangetes- sanktsioonide-rakendamist, kus on ka viide eelnõu materjalile). RHS-i redaktsioon kehtivusega alates 01.06.2022 on avaldamismärkega RT I, 05.05.2022, 43. Seega ei saanud RHSi muudatused tulla hankijale ootamatult, millega poleks jõutud ennast kurssi viia hanke nr 252554 korraldamise hetkeks. See, et mõne ametiasutuse kodulehel on jäänud ajakohane viide lisamata, ei vabasta hankijat vastutusest järgida riigihangete korraldamisel kehtivat RHS-i. Hankija hinnangul antud hanke puhul ei olnud potentsiaalseid huvilisi sõltumata tähtaja pikkusest ehk siis ei toonud see kaasa kellegi õiguste rikkumist ning rahalist kahju. Rakendusüksuse jääb selles osas eriarvamusele. Esiteks, RHS § 46 lg 2 kohaselt lihthankemenetluses, kui riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kahte tööpäeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama. Teiseks, potentsiaalne pakkuja, kes oleks saanud tutvuda RH 252554 alusdokumentidega alles peale 22.07.2022 kella 9, oleks jõudnud veel oma pakkumuse esitada, kui pakkumuste esitamise tähtaeg oleks olnud seaduses toodule vastav ehk vähemalt 23.07.2022 kell 8:56. Seega ei saa väita, et lühem tähtaeg ei toonud kaasa kellegi õiguste rikkumist või rahalist kahju (nt soodsama pakkumuse esitamisel). Raskendavaks asjaoluks on hankes konkurentsi puudumine, mistõttu pole toimunud erinevate pakkumuste võrdlemist. Seega ei ole põhjendatud kohaldada 5%-st madalamat tagasinõudmise määra. Ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist madalam olema. Toetuse saaja on seisukohal (puudutab otsuse punktis 1.1 toodud rikkumist), et kvalifitseerimine on toimunud seaduse kohaselt ja hindamine ei muutnud hanke lõpptulemust. Lisades: „Reaalset kellegi õiguste rikkumist ja rahalist mõju ei ole toimunud, kuna oli ainult üks pakkuja, kelle pakkumist kvalifitseeriti ja hinnati. Õiguste rikkumine ja rahaline mõju oleksid võinud teoreetiliselt avalduda olukorras, kus oleks olnud mitu pakkujat. Ehk siis olukorras, kus tegemist ei ole kellegi õiguste reaalse rikkumisega ning kellelegi ei ole selle tegevusega kaasnenud rahalist kahju, ei tohiks rakendada ka finantskorrektsiooni.“. Rakendusüksus ei heida toetuse saajale ette nagu oleks kvalifitseeritud pakkuja, kes ei vasta kvalifitseerimistingimustele või et pakkumuste hindamine oleks toimunud seaduse või hankija enda kehtestatud nõudeid eirates, mis muutis hanke lõpptulemust. Rakendusüksus kordab otsuse punktis 1.1.2 toodut:   hankija nõudis kvalifitseerimistingimusena tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamiseks (RHS § 101 lg 1 p 2) pakkuja (ettevõte) kogemust „… viimase viie aasta jooksul ellu viinud vähemalt 2 tööd/projekti hariduse- ja sotsiaalvaldkonnast, mis on rahastatud välisvahenditest.“ Sama tingimuse on hankija kehtestanud ka hindamiskriteeriumina, mille eest on määratud 20 punkti. RHS §101 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib pakkuja ja taotleja kui ettevõtja kogemust nõuda vaid kvalifikatsiooni kontrollimiseks ega tohi kehtestada vastavat pakkumuste hindamise kriteeriumi. Lisaks on sama paragrahvi alusel hankija nõudnud kvalifitseerimistingimusena ka spetsialisti kogemust: „… pakkuja projektijuhil on valdkondlik töökogemus haridus- ja või sotsiaalvaldkonnas teenuste kavandamisel, korraldamisel ja arendamisel ning ta on viimase viie aasta jooksul alates hanketeate avaldamise kuupäevast vähemalt 2 välisvahenditest rahastatud sarnase projekti juhtimisest (nõutud ka projektijuhi CV, mis kajastab tema kogemust ja kvalifikatsiooni).“ Eristada tuleb taotleja või pakkuja kui ettevõtja kogemusele kehtestatavaid nõudeid nõuetest, mis kehtestatakse vastutavatele spetsialistidele, ettevõtte juhtidele ja muudele füüsilistele isikutele. Hankija saab kvalifikatsiooni kontrollimiseks RHS § 101 lg 1 p 1 ja § 101 lg 1 p 2 alusel nõuda andmeid ja dokumente hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde, asjade müügi või teenuste osutamise lepingute kohta ehk ettevõtja kogemusele saab kehtestada kvalifitseerimise tingimuse. Kuid pakkumuste hindamiseks võib (edukaks tunnistamiseks) kehtestada hindamiskriteeriumi, mis on seotud hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiliselt tõendatud töökorralduse, kvalifikatsiooni või kogemusega, kui sellest sõltub otseselt hankelepingu täitmise kvaliteet (RHS § 85 lg 8 p 2). Selles kontekstis saab tegemist olla vaid füüsilistele isikutele kehtestatud tingimustega. Seega, vastavalt RHS-le hankijal pole lubatud kehtestada spetsialistide kogemuse nõuet kvalifitseerimistingimusena.  Hankija nõudis kvalifitseerimistingimusena haridus- ja kutsekvalifikatsiooni suutlikkuse tõendamiseks (RHS § 101 lg 1 p 6) pakkuja projektijuhi kutsetunnistuse või sertifikaadi andmeid, kui see on projektijuhil olemas (sh dokumendi koopia esitamist või viidet dokumendi asukohale). Sama tingimuse on hankija kehtestanud ka hindamiskriteeriumina, mille eest oli ette nähtud 10 lisapunkti. RHS § 101 lg 1 p-i 6 kohaselt hankija võib nõuda andmeid pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel. RHS § 125 lg 5 kohaselt hankija kohaldab lihthankemenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §- des 85 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. RHS § 85 lg 1 alusel hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada käesoleva seaduse §-des 99–101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja või taotleja kvalifitseerimise tingimusi, välja arvatud § 101 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need näitavad hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust ja kui neid andmeid ei kasutata kvalifitseerimisel. Lähtuvalt eeltoodust hankija on spetsialisti töökogemuse nõudmisega kvalifitseerimise tingimusena ning töövõtja ja ettevõtte juhtkonna haridus ja kutsekvalifikatsiooni sätestamisega nii kvalifitseerimistingimustena kui ka arvestanud hindamiskriteeriumides samaaegselt rikkunud RHS § 125 lg 5, § 85 lg-t 1 ning § 101 lg 1 punkte 2 ja 6. Seega, kirjeldatud kvalifitseerimistingimuste kasutamine pakkumuste hindamisel viitab ühendmääruse § 223 lg-s 7 p-s 1 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 10-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Pole teada, missuguseks oleks kujunenud hanke nr 252554 tulemus, kui hankija oleks kehtestanud kvalifitseerimistingimused ja hindamiskriteeriumid vastavalt seadusele, seetõttu ei saa ka väita, et kellegi õigusi pole rikutud või puudub rahaline mõju. Võimalik, et teistsuguste tingimuste ja kriteeriumite kehtestamisel oleks pakkujate ring olnud suurem ja tagatud konkurents ning ka eduka pakkuja maksumus teistsugune. Raskendavaks asjaoluks on hankes konkurentsi puudumine, mis ei anna alust rakendada kümnest protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja ei nõustu hanke nr 252554 puhul tervikuna 10%-lise finantskorrektsiooni määra kasutamisega, tuues põhjenduseks juba eeltoodud asjaolu, et hanke ettevalmistamisel ja hankedokumentide sisestamisel RHR-i keskkonda kasutas hankija nii rakendusüksuse (RTK), kui ka RHR-i e-keskkonda eeldades, et mõlema keskkonna informatsioon on asjakohane ja õige. Samuti leiab toetuse saaja, et ta ei saa võtta vastutust RTK ja RHR e-keskkondade asjakohasuse osas ja leiab, et hankija karistamine eelpoolviidatud e-keskkondade mittekohasuse eest on ebaõiglane. RTK peab arvestama asjaoluga, et ebaõiged andmed RTK, kui ka RHR e-keskkonnas viisid hageja eksitusse, mille tagajärjel toimus hanketingimuste rikkumine, vastasel korral ei oleks rikkumist toimunud. Rakendusüksus kordab, et RHSi muudatused ei saanud hankijale tulla ootamatult, millega poleks jõutud ennast kurssi viia RH 252554 korraldamise hetkeks. See, et mõne ametiasutuse kodulehel on jäänud ajakohane viide seaduse muudatustele lisamata, ei vabasta hankijat vastutusest järgida riigihangete korraldamisel kehtivat RHS-i. Rakendusüksus ei karista hankijat eelpoolviidatud e- keskkondade mittekohasuse eest, vaid koostab finantskorrektsiooni otsuse hanke nr 252554 hankemenetluse jooksul tehtud RHSi rikkumiste eest. Toetuse saaja palub mitte kohaldada finantskorrektsiooni määra, mis on väiksem kui 10%. Rakendusüksus mõistab, et toetuse saaja pidas siinkohal silmas, et kui rakendusüksus leiab finantskorrektsiooniks alust, siis kohaldada finantskorrektsiooni määra, mis on väiksem kui 10%, viidates ühendmääruse § 21 lõike 2 teisele lausele „Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“ Rakendusüksus juhib tähelepanu, et eeltoodud säte on kohaldatav, kui tegemist on toetuse saaja või partneriga, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust. Toetuse saaja on Raasiku Vallavalitsus, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ja seega kohaldub finantskorrektsiooni määra kehtestamisel ühendmääruse § 21 lõige 1, mille kohaselt toimub toetuse vähendamine sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti. Otsuse punktis 1.3 on toodud, miks rakendatakse hanke nr 252554 kuludele tervikuna finantskorrektsiooni määra 10%. Rakendusüksus kordab, et ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna hankes nr 252554 on tuvastatud 2 rikkumist, millest otsuse p-s 1.2 käsitletud rikkumise osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist ja otsuse p-s 1.1 käsitletud rikkumise osas 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse hanke nr 252554 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1 960 eurot, millest toetus moodustab 1 960 eurot; 2. vähendada KD-s nr 5 ja 12 riigihankega nr 252554 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk kokku summas 1 960 eurot; 3. vähendada projekti eelarvet käesoleva otsuse punktis 1 märgitud summas; 4. muuta 03.05.2022 toetuse rahuldamise otsuse punkti 6-7 alljärgnevalt: 4.2. „6. Projekti abikõlblikud kogukulud on 242 847 (kakssada nelikümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) eurot.“; 4.3. „7. Toetuse määr 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 242 847 (kakssada nelikümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) eurot.“. 5. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks esitatud hankega nr 252554 seotud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1, § 72 lg 1, § 73 lg 1 ja § 75 kohaselt vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kairi Puur 6632051 [email protected]