Kiri

MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas Tallinn nr 1-1/23/53 Kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks. Tegevus on strateegiliselt olulise tähtsusega. (2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist riigi eelarvestrateegia 2023–2026 keskkonnakaitse ja - kasutuse programmi meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse 03.07.2023 korraldusega nr 180 kinnitatud meetmete nimekirjas meetmes „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „Kombineeritud sadeveesüsteemid sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine”. Sekkumise number on 21.2.3.11. (4) Juhul, kui toetatav investeering on osa ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes, loetakse toetus riigiabiks või vähese tähtsusega abiks. (5) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, järgitakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL) tingimusi (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 2011. aasta otsus)“. (6) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, järgitakse abi andmisel komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (7) Kui toetus on riigiabi komisjoni 2011. aasta otsuse alusel, ei anta toetust otsuse artikkel 2 lõigetes 2-5 sätestatud juhtudel. Kui toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel, ei anta toetust sama määruse artikkel 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel. (8) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja katastroofiriski ennetamisele ning selleks vastupanuvõime edendamisele, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. (2) Toetuse andmise tulemusel rekonstrueeritakse ühisvoolne ühiskanalisatsioon lahkvoolseks või rajatakse looduslähedane sademeveesüsteem sademevee äkkvooluhulkade vähendamiseks, äravoolu viibe tekitamiseks ning sademevee pinnasesse imbumise soodustamiseks. (3) Toetuse andmise tulemusel viiakse ellu kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjuga kohanemise tegevused, mis aitavad vähendada kliimamuutuse mõjust tingitud haavatavust suurendades ühiskonna ja ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele. (4) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse. (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist regionaalse arengu ja keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus" ja „Keskkonnatrendide indeks". (6) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajasse “Kliimamuutustega kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu“ ning rakenduskava tulemusnäitajasse „Üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond“. § 3. Rakendusüksus, rakendusasutus ja rakendusüksuse kohustused (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK või rakendusüksus). (3) Rakendusüksus kohustub seoses riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega: 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 11) säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente kümme aastat pärast üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise lõppu vastavalt komisjoni 2011. aasta otsuse artiklile 8; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohta; 3) tegema komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamiseks toetatakse järgmiste rajatiste projekteerimist ja ehitamist: 1) tehislikud sademeveemahutid äravoolu ühtlustamiseks; 2) vihmaaiad; 3) taimestiku kattega ribad teede ja autoparklate ümbrusesse ning muude madala veeläbilaskvusega kohtade ümber sademevee kogumiseks ning imbumise soodustamiseks; 4) vett läbilaskvate katendite kasutamine tehispindadel imbumise soodustamiseks; 5) viibekraavid; 6) imbkraavid vee kinni pidamiseks ning imbumise soodustamiseks; 7) imbväljakud; 8) viibetiigid; 9) imbkaevud 10) tehismärgalad; 11) sademevee puhastamise rajatised; 12) lahkvoolne sademeveekanalisatsioon. (3) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamiseks kraavide rekonstrueerimist. (4) Toetust antakse sademeveeprobleemide lahendamiseks tiheasustusaladel. (5) Toetatav ei ole: 1) rohekatuste rajamine ehitistele ja hoonetele sademevee sidumiseks; 2) roheseinte rajamine; 3) jõe sootide taasavamine; 4) veekogudest tervendamise eesmärgil setete, taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine; 5) lammialade taastamine ja võsast puhastamine; 6) kuivendatud alade veerežiimi taastamine; 7) veekogude akumuleeruva mahu suurendamine, sealhulgas lammiala laiendamine, veekogu süvendamine; 8) kaitsevallide rajamine tiheasustusala või objekti kaitseks; 9) olemasolevate kaitserajatiste, sealhulgas promenaadi, sildade, kaitseseinade, kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja hooldus; 10) tehnilise taristu, sealhulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrisüsteemide, juurdepääsuteede kindlustamine või ümberehitus; 11) määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ ja määruse „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ alusel toetatavad tegevused. (6) Toetust ei anta projektile, mis on enne taotluse esitamist ellu viidud. (7) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 2 lõike 2 kohase tulemuse saavutamiseks ja § 4 lõike 2 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt § 4 lõikes 3 sätestatud piirangutele. (3) Projektijuhtimise, omanikujärelevalve ja ehitustööde kulud on abikõlblikud. (4) Projekteerimise kulud on abikõlblikud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel tööde teostamine. (5) Abikõlblikud ei ole järgmiste tegevuste kulud: 1) eelprojekti koostamine; 2) keskkonnamõju hindamine; 3) majandus- ja finantsanalüüsi koostamine; 4) ühisveevärgi rajamine ja rekonstrueerimine; 5) tuletõrje veevarustuse rajamine, välja arvatud juhul, kui tuletõrje veevõtuks kasutatakse sademevett; 6) kanalisatsioonisüsteemide rajamine või rekonstrueerimine hoonestamata kinnistutel; 7) rajatavate ja olemasolevate süsteemide hooldustööd; 8) tegevused, mis on vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga; 9) maaparandussüsteemide ja muude kuivendussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine; 10) ajutise veetõkkeseina soetamine. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise aeg ja lõpp hilisem kui 31.12.2029. § 7. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve ammendumise tõttu võimalik, võib ministeerium taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada. (2) Toetuse osakaal sõltub kohaliku omavalitsuse üksusest ja on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut. (3) Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 2 000 000 eurot, sealhulgas lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks kuni 1 500 000 eurot. (4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitleta teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide poolt antud tagastamatut abi. (5) Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit eurot aastas. (6) Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega kokku ületada 500 000 eurot. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 8. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda: 1) vee-ettevõtja; 2) kohalik omavalitsus ja omavalitsusliit; 3) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus; 4) maakondlik omavalitsusliit või arenduskeskus. (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4. (3) Taotlusvoorus rahuldatakse mitte rohkem kui üks taotlus taotleja kohta. § 9. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nime ja registrikoodi; 2) projekti nime; 3) projekti tegevuste kirjeldust; 4) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldust, mis vastab §-s 2 nimetatud eesmärgile ja tulemusele; 5) projekti ajakava; 6) nõuetele vastavat ja toetatavaid tegevusi kajastavat ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või interneti aadressi, millelt kava on leitav; 7) kui kohalik omavalitsus on otsustanud, et sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid ei loeta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaks, siis esitada vastav kohaliku omavalitsuse otsus; 8) projekti eelarvet ja selle kujunemise arvutusi koos põhjendustega; 9) eelprojekti, mis peab muu hulgas sisaldama sobiva tehnilise lahenduse alternatiivide võrdlust, lähtudes tulu-kuluanalüüsist, ülevaadet ehitustööde materjalidest ja mahtudest, projekti piirkonna ülevaadet, olemasolevate rajatiste kirjeldust, ehituslike lahenduste eskiisjooniseid ja muud asjassepuutuvat informatsiooni; 10) täidetud kliimariskide hindamise tabelit; 11) kinnitust projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele; 12) projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu; 13) kinnitust nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta; 14) kinnitust, et taotleja tegutseb projekti ellu viimisel heas usus ja kooskõlas EL Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga; 15) teavet, kas taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku sektori asutustelt. 16) dokumente või viide dokumentidele Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artikli 4 tähenduses, millega on taotlejale antud õigus üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutada; 17) kui taotleja ei ole kohalik omavalitsus või kohalik omavalitsuse asutus või tema hallatav asutus, siis kohaliku omavalitsuse kooskõlastus, mis kinnitab taotluses toodud tegevuste vajalikkust. 4. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE § 10. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel. (2) Taotlusi saab esitada jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu kuni rakendusüksus teavitab oma kodulehel taotlusvooru sulgemisest. (3) Ministeerium võib taotlusvooru eelarvet muuta. (4) Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotlused rahuldatakse § 12 lõike 3 tingimustele vastavaks tunnistamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (5) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (6) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse esitamise kuupäevast alates. (7) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 8 nimetatud nõuded. (8) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 9 nimetatud nõuded. (9) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (10) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 11. Valikukomisjoni moodustamine (1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata täiendavalt eksperte. (2) Valikukomisjoni liikmed peavad: 1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (3) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. § 12. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine (1) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. (2) Taotlus peab vastama järgmistele valikukriteeriumidele: 1) projekt on kooskõlas valdkondliku arengukavaga, omab mõju rakenduskava eesmärgile ja §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile ning saavutatakse § 2 kohane tulemus; 2) projekt on põhjendatud, mis on täidetud juhul, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik; 3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale; 4) taotlejal on suutlikkus projekti ellu viia, mis on täidetud juhul, kui taotleja on finantsiliselt jätkusuutlik, taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering või on võimalik see leida ning taotleja on võimeline rahastama projekti elluviimisele järgnevad püsikulud viie aasta jooksul projekti lõppemisest; 5) projekt on kooskõlas Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega. (3) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumidele. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) toetuse maksmise tingimused; 3) hangete kontrolli nõuded; 4) aruandluskord; 5) tegevuste kestvuse periood ja sellega seotud kohustused; 6) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused; 7) kui toetus on vähese tähtsusega abi, viide, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel; 8) kui toetus on riigiabi komisjoni 2011. aasta otsuse alusel, viide, et riigiabi antakse komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel ning komisjoni 2011. aasta otsuse artikkel 4 punktides d, e ja f nimetatud andmed; 9) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 10) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) ja mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja §- s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisele. (5)Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. (6) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte kolme päeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. § 13. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel. (2) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (4) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte kolme päeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. § 14. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele pärast rakendusüksuse poolt seatud tingimuse täitmist või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist, muust registrist või andmeallikast. § 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 päeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatud alus või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. 5. peatükk TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 16. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi, sealhulgas: 1) tagab ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega; 2) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise; 4) võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel; 5) alustab riigihanke menetlust või ostumenetlust, hiljemalt kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates. (3) kohustub projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses kirjeldatud viisil hoidma kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (4) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal ja kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (5) Toetuse kasutamisel tuleb järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja tagada avalikkusele edastatava informatsiooni kättesaadavus liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. (6) Toetuse saaja peab projekteerimisel arvestama kliimamuutustest tingitud riskidega. (7) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. § 17. Hanke läbiviimine (1) Toetuse saaja viib riigihanke ja ostumenetluse läbi vastavalt ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuetele. (2) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab toetuse saaja enne riigihanke algamist riigihanke alusdokumentide kavandi, sealhulgas hankelepingu projekti, rakendusüksusele hinnangu andmiseks. (3) Kui ostumenetluse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab toetuse saaja enne ostumenetluse algatamist alusdokumentide kavandi, sealhulgas ostulepingu projekti, rakendusüksusele hinnangu andmiseks. (4) Toetuse saaja esitab hiljemalt seitse päeva pärast lepingu sõlmimist lepingu andmed e-toetuse keskkonnas. (5) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse eelnõu. § 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruanded e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust. (2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) teave §-s 2 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimalusel fotod, kui neid ei ole rakendusüksusele esitatud või info teavitustegevuste kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja info, kuidas panustati toetatud tegevustega Eesti 2035 aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. 6. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE § 19. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel ning toetuse saaja esitab makse aluseks olevad dokumendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid kui lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on eelnevalt rakendusüksusele esitatud või lepingud on kättesaadav riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud; 4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 5) arved või muud raamatupidamisdokumendid; 6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 7) kulu tasumist tõendav dokument; 8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes. (2) Makse menetlemine toimub ühendmääruse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. (3) KIK võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel. (4) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 7. peatükk FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED § 20. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 21. Vaide esitamine KIKi toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie KIKile vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler Lisa 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal  Kliimaministri määruse „Kombineeritud sademevee- süsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademevee- süsteemide rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1: Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne üksus toetusmäär Alutaguse vald 40% Anija vald 60% Antsla vald 69% Elva vald 64% Haapsalu linn 70% Haljala vald 65% Harku vald 43% Hiiumaa vald 63% Häädemeeste vald 67% Jõelähtme vald 49% Jõgeva vald 69% Jõhvi vald 70% Järva vald 64% Kadrina vald 66% Kambja vald 51% Kanepi vald 65% Kastre vald 56% Kehtna vald 66% Keila linn 58% Kihnu vald 70% Kiili vald 46% Kohila vald 58% Kohtla-Järve linn 70% Kose vald 55% Kuusalu vald 59% Loksa linn 70% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne üksus toetusmäär Luunja vald 52% Lääne-Harju vald 63% Lääne-Nigula vald 64% Lääneranna vald 70% Lüganuse vald 70% Maardu linn 69% Muhu vald 65% Mulgi vald 70% Mustvee vald 70% Märjamaa vald 69% Narva linn 70% Narva-Jõesuu linn 58% Nõo vald 59% Otepää vald 66% Paide linn 69% Peipsiääre vald 69% Põhja-Pärnumaa vald 69% Põhja-Sakala vald 66% Põltsamaa vald 67% Põlva vald 70% Pärnu linn 69% Raasiku vald 58% Rae vald 40% Rakvere linn 69% Rakvere vald 64% Rapla vald 66% Ruhnu vald 65% Rõuge vald 69% Räpina vald 70% Saarde vald 69% Saaremaa vald 69% Saku vald 43% Saue vald 51% Setomaa vald 70% Sillamäe linn 70% Tallinna linn 55% Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne üksus toetusmäär Tapa vald 70% Tartu linn 63% Tartu vald 53% Toila vald 63% Tori vald 64% Tõrva vald 67% Türi vald 70% Valga vald 70% Viimsi vald 40% Viljandi linn 70% Viljandi vald 67% Vinni vald 67% Viru-Nigula vald 70% Vormsi vald 52% Võru linn 70% Võru vald 66% Väike-Maarja vald 66%  Kliimaministri määruse „Kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Määruse koostamisel on aluseks võetud ÜSS2021_2027 ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Olav Ojala (e-post [email protected], tel 626 2919) ja eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e- post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse juriidilise ekspertiisi teostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse jurist Jaanika Vilde. Määruse eelnõu toimetas keeleliselt Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Triin Nymann. 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 21paragrahvist, mis on liigendatud 7 peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Toetuse saaja õigused ja kohustused 6. Toetuse maksmine ja kasutamine 7. Finantskorrektsioonid ja vaided Määruse 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted. Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab antud toetuse andmise tingimuste määrus (edaspidi TAT) saavutada. Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kombineeritud sademeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks. EL struktuuritoetuse kasutamisel on toodud Eestis välja strateegiliselt olulised tegevused. See on tegevus, millega antakse märkimisväärne panus programmi eesmärkide saavutamisse ja mille suhtes kohaldatakse teatavaid seire- ja teabevahetusmeetmeid. Üks nendest on sadevee ja üleujutuse teemade lahendamiseks antavad toetused. Paragrahvi 1 lõige 2 kirjeldab, mis programmi raames toetust eraldatakse ning millist tegevust meede aitab saavutada. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artikkel 7 alusel (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058). Toetust eraldatakse tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. Paragrahvi 1 lõige 3 selgitab, et toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”. Sekkumise number on 21.2.3.11. Juhul, kui tegemist on osaga ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemist, on tegemist investeeringuga, mida kasutatakse osana tarbijatele pakutavast ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenusest. Seega on 2 sellisel juhul tõenäoline, et abi on olemuselt riigiabi ning rahastades peaks arvesse võtma üldise majandushuvi teenustele kohalduvat riigiabi regulatsiooni või rahastama vähese tähtsusega abina. Paragrahvi 1 lõiked 4 kuni 7 kirjeldavad riigiabi või väheses tähtsuse abi andmisega seonduvat. abiks. Paragrahvi 1 lõige 8 täpsustab, et toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Ühendmääruse §-le 7. Paragrahvi 2 lõige 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi ning lõiked 2 ja 3 kehtestatakse toetuse andmise tulemused. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja saavutamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja katastroofiriski ennetamisele ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine aitab lahendada sademeveeprobleeme tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad sademevee kogust ja voolukiirust ning puhastavad sademevett erinevatest saasteainetest (nt fosfori- ja lämmastikuühendid, raskmetallid, heljum). Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite hüdraulilist koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sademeveesüsteemide toetamine loob sünergia ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sademevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. Paragrahvi 2 lõigetes 4 ja 5 kinnitatakse, et toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse. Määruses tuuakse välja Eesti 2035 siht, alasiht ja näitajad, millesse toetatavad tegevused panustavad. Toetatavate tegevuste kaudu panustatakse sellesse, et elukeskkond oleks jätkuvalt kvaliteetne ja tegevusi tehes hoitakse meie pärandit ja looduse elurikkust. Võrdsete võimaluste edendamiseks toetusskeemis eraldi tegevusi ei kavandata kuna toetatavatel tegevustel puudub puutumus võrdsete võimalustega. Projekti teavitustegevustes järgitakse Reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks toetusskeemis eraldi tegevusi ei kavandata kuna toetatavatel tegevustel puudub puutumus soolise võrdõiguslikkusega. Projekti teavitustegevustes järgitakse Reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. Toetatavate tegevustega ei panustata otseselt ligipääsetavuse parandamisse. Tegevuste elluviimisel järgitakse ehitistele kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid ja tagatakse avalikkusele edastatava informatsiooni kättesaadavus erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, ja intellektipuue) inimestele. Regionaalarengu toetamine toimub läbi toetuse protsendi määra. Regionaalne 2 diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse võimekusele ise projekti panustada. Kuna sademevee probleemid tuleb lahendada kohalikul omavalitsusel, siis on ka vee- ettevõtjatest toetuse saajatele kohaldatud projekti asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele vastavat toetusmäära, sest vee-ettevõtjate omanik on vastav kohalik omavalitsus, kelle ülesandel sademevee investeeringuid tehakse. Tegevus panustab näitajasse: "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus", kuid toetuse abil ehitatavate rajatiste ning rahulolevate elanike osatähtsuse kasvu vahel võib esineda ajaline nihe. Kliima ja keskkonnahoid on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad lahendustele kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks ning seda mõõdetakse näitajaga: 3 „Keskkonnatrendide indeks“. Säästva arengu strateegias panustab tegevus Läänemere seisundisse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse. Keskkonnatrendide indeksi üheks näitajaks on „pinnaveekogumite seisund ja soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus“. Kohalikul tasandil kliimamuutustega arvestamise eesmärgiks on tõsta elukeskkonna kvaliteeti (nt maandada hoogsadudest tingitud üleujutuste riski). Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus” (artiklid 20–26). Paragrahvi 2 lõikes 6 seatakse rakenduskava näitajad, millesse toetuse abil tehtud projekt peab panustama. Määruse alusel toetatavad projektid panustavad rakenduskava sihttasemetesse järgmises eeldatavas mahus: 2024 Näitaja nimetus ja Alg- 2029 Aasta vahesiht Selgitav teave mõõtühik tase sihttase tase Sademevee ärajuhtimise probleemide lahendamiseks rajatud rohetaristuga (nt puud, muruplatsid, hekid, pargid, põllud, metsad jne. Indikaator hõlmab ka metsaistutamist ja sinist taristut, näiteks vee-elemente, nagu jõed, kanalid, tiigid, Rakendusakava märgalad, üleujutusala, väljundnäitaja: veepuhastusrajatised jne (Neumann jt, Kliimamuutustega 2011), kombineeritud Ei kohanemiseks rajatud 0 120 360 sademeveesüsteemid, lahkvoolsed kohaldu uus või uuendatud sademeveesüsteemid) hõlmatud ala roheline taristu hektarites. Näitaja täitmist võib (hektar) raporteerida pärast tööde lõpetamist konkreetsel alal. Mõõdetakse toetuse abil ehitatud rohelise infrastruktuuri pindala, mis on rajatud, et suurendada kliimamuutustega kohanemist, näiteks tugevdades üleujutuste kaitset ja vältides pinnase erosiooni. Näitajasse arvestatakse kogu toetuse abil rajatud taristuga teenindatav elanikkond, Rakenduskava sh inimesed kellelt pärineb reovesi, mille tulemusnäitaja: sademeterikka perioodi aegset ülevoolu Üleujutuste vastu riski reoveepuhastis toetuse abil rajatud kindlustamiseks võetud 0 2021 Ei kohaldu 73 000 taristuga vähendatakse. Andmed esitab meetmetest kasu saav toetuse saaja pärast tööde lõpetamist. elanikkond Arvutusmetoodika saavutustaseme (inimeste arv) leidmiseks avaldatakse KIK veebilehel. Topeltlugemine välistatakse erieesmärgi tasandil. Rakenduskava näitajate kirjeldus koos sihttasemete kalkulatsioonidega on esitatud perioodi 2021– 2027 näitajate metoodikas. 3 Andmekorje inimeste arvu lugemiseks peaks toimuma läbi Sündmuste Infosüsteem ehk SIS, mis on SFOS andmekorje moodul eelkõige füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta andmete kogumiseks. Võimaldab teha hiljem unikaalsuse analüüse erinevatel SFOS tasanditel, s.h erieesmärgi tasandil, mis on vajalik EK seiresse andmete esitamiseks. Paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 punktides 1 kuni 3 sätestatakse määruses rakendusüksus ja –asutus ning tuuakse välja rakendusüksuse kohustused seoses riigiabi või väheses tähtsusega abi andmisel. Vastavalt kinnitatud meetmete nimekirjale on rakendusüksuseks Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutuseks Kliimaministeerium. Määruse 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse. Ühiskanalisatsioonisüsteem saab olla kas lahkvoolne või ühisvoolne. Lahkvoolne kanalisatsioon on kanalisatsioon, milles reovesi ja sademevesi juhitakse ära mööda eri torustikke, ühisvoolses toimub reovee ja sademevee juhtimine reoveepuhastisse ühises torustikus. Lahkvoolse kanalisatsiooni puhul juhitakse sadevesi reoveepuhastist mööda. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised. Looduslähedane sademeveesüsteem on järjestikku toimivate sademe-veelahenduste ahel, mis järk–järgult vähendab sademevee kogust ja voolukiirust ning puhastab sademevett erinevatest saasteainetest (nt fosfori- ja lämmastikuühendid, raskmetallid, heljum). Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust ja aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Sademevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. Paragrahvi 4 lõikes 1 tuuakse välja, et toetust saava projekti tulemus peab vastama toetuse andmise eesmärgile. Paragrahvi 4 lõike 2 punktides 1 kuni 11 ja lõikes 3 nimetatakse toetatavad tegevused. Tehislikud sademeveemahutid (rainwater harvesting) äravoolu ühtlustamiseks - mahutid vee kogumiseks vett läbilaskmatutelt pindadelt. Vihmavee kogumine sademeterohkel perioodil võimaldab vähendada ajahetkes suublasse juhitavat tippvooluhulka (kogutav vesi juhitakse suublasse siis, kui sealne veetase on hakanud langema) ning kasutada osa veest ära siis, kui seda ei oleks olnud piisavalt. Tegevust võib rakendada nii eramajade ja parklate, kui ka suuremate ehitiste juures, kus sademevee kollektoreid ei ole või need on liiga väikese vooluhulga läbilaske võimega. Tegevus sobib kasutamiseks, kui sademevee kollektorid on juba valmis ehitatud, kuid hiljem juurde ehitatud vettpidavatelt katustelt kogunev vooluhulk on suurenenud nii, et kollektorid jäävad ebapiisavaks. ’’Vihmaaiad’’ (rain gardens) - vihmaaiad/vihmapeenar on olemuselt taimestikuga kujundatud sademevee kogumisalad, mille kujunduselementideks on taimestik. Eesmärk on liigne vesi ajutiselt mahutada, vees kaasa kantav reostus taimestikuga osaliselt puhastada ning sete kokku koguda. Sademete ajal meenutab see märgala, kuival perioodil näeb see välja nagu lillepeenar. Vihmaaedade suurus sõltub vee mahust, mida soovitakse ajutiselt mahutada, konstruktsioon sõltub, kas soovitakse vett immutada või juhtida see ära toruga. Vihmaaedades kasutatakse taimestikku, mis sobib Eesti kliimaga. Taimestiku kattega ribad teede või katuste alla, autoparklate ümbrusesse ning muude madala veeläbilaskvusega kohtade ümber sademevee kogumiseks ning imbumise soodustamiseks (filter strips) – taimkattega ribade eesmärk on aeglustada mööda pinda toimuvat veevoolu ning 4 soodustada infiltratsiooni. Tiheasustusaladel kujutab see endast tavalisi muru või muu taimestikuga kaetud ribasid, mis rajatakse samale tasapinnale kõvade katenditega. Meede on veevoolu takistamiseks tõhusam, kui haljasribasid rajatakse nõlvaga risti. Ribade laius sõltub valgala suurusest, kust vesi haljasalale voolab. Tegevus eeldab hooldustöid taimestiku hooldamiseks, sette ja muu prahi eemaldamiseks, mis ei ole toetatav tegevus. Vett läbilaskvate katendite kasutamine tehispindadel imbumise soodustamiseks (permeable surfaces) – vett läbilaskvate katendite kasutamise eesmärk on osa maha sadanud veest immutada vähendades sellega suubla suuri vooluhulki. Meedet on mõistlik kasutada valingvihmadest põhjustatud suurte vooluhulkade vähendamiseks. Meede ei funktsioneeri talvisel ajal, kui katendid ja maapind on jäätunud. Immutatava vee maht sõltub konkreetsest katendist ja selle all olevatest tingimustest. Viibekraavid (swales) – viibekraavid on madalad laugete nõlvadega haljastusega kaetud vooluveekogud, mis rajatakse kogumaks liigvett väikestelt valgaladelt. Eesmärk on kogunev sademevesi ajutiselt mahutada, kraavis oleva taimestikuga osaliselt puhastada ning aeglaselt suubla poole juhtida. Kraavi mõõtmed sõltuvad ajutiselt mahutatava vee hulgast. Viibekraavi äravoolu kiirust on võimalik reguleerida voolutakistuste, taimestiku või kraavi põhja paigaldatava dreenifiltri abil. Viibekraavide kasutamine võimaldab projekteerida kollektorid väiksemat vooluhulka läbilaskvaks. Viibekraavide töökorras hoidmiseks tuleb neid hooldada: sette eemaldamine, prahist puhastamine, ummistuste eemaldamine, haljastuse hooldamine, mis ei ole toetatav tegevus. Imbkraavid vee kinni pidamiseks ning imbumise soodustamiseks (infiltration trenches) – kivide või killustikuga täidetud kaevikud. Sadude ajal voolab vesi kividega täidetud kaevikusse, kust algab infiltreerumine pinnasesse. Kaeviku suurus rajatakse sõltuvalt mahutatavast vooluhulgast - mida rohkem vett tahame mahutada, seda suurem tuleb teha kaevik. Imbkraave on mõistlik rajada aladele, kus põhjavee tase on sügaval. Imbkraavid ei funktsioneeri siis, kui maa on jääs, samuti ei funktsioneeri, kui maa on veest üleküllastunud. Sõltuvalt konstruktsioonist vajab rajatis rohkemal või vähemal määral hooldust, mis ei ole toetatav tegevus. Imbväljakud (infiltration basins) - alad, kuhu kokku kogutud vesi juhitakse ära immutamise teel. Immutamine funktsioneerib seni, kuni maa on veega küllastunud. Seejärel tuleb oodata põhjaveetaseme alanemist. Meetme kasutamise eelduseks on sügaval olev põhjaveetase. Imbväljakute konstruktsioon tuleb rajada selliselt, et see ei jäätuks läbi. Vastasel juhul ei saa neid talviti kasutada. Eksisteerima peab olukord, kus põhjaveetase on aastaringselt imbväljaku konstruktsiooni madalaimast kohast sügavamal kui 1,2 m. Kui põhjaveetase on kõrgemal kui 1,2 m, tuleb imbväljaku konstruktsioon tõsta pool- või täismuldesse. Imbväljakute suurus sõltub immutatava vee mahust. Olenevalt asukoha tingimustest võib võimalik olla immutamise ja väljavoolu koos kasutamine. Imbväljakute rajamistingimused tulenevad standarditest. Imbväljakutesse koguneb veega kaasas kantav reostus ja sete, mistõttu tuleb seda aegajalt puhastada ja korrastada. Hooldustööd ei ole toetav tegevus. Viibetiigid (retention ponds) – suure akumuleeruva mahuga tehisveekogud. Viibetiikidel on kaks eesmärki: mahutada ajutiselt liigvett või koguda voolus kaasas kantavaid setteid. Viibetiigi suurus ja kuju valitakse vastavalt eesmärgile, kui palju on vaja akumuleeruvat mahtu või kui palju setet peab mahutama. Viibetiigid rajatakse sõltuvalt vajadusest kas valgala algusesse, kus on palju vett läbilaskmatut pinda, või väiksematele vooluveekogudele. Viibetiikideks võib kujundada ka vanu karjääre, millega saavutame piirkonnale iseloomuliku põhjaveetaseme taastumise. 5 Imbkaevud (soakaways) – konstruktsioon, millega immutatakse liigne vesi. Imbkaevu juhitakse toru või kraavi abil sademevesi, mis immutatakse. Imbkaevu akumuleeruv maht sõltub valgala suurusest. Imbkaevu saab rajada siis, kui põhjavesi on rajatava konstruktsiooni madalaimast punktist sügavamal kui 1,2 m. Vastasel juhul tuleb imbkaev rajada muldesse või poolmuldesse. Imbkaev on mõeldud sademevee kogumiseks väikeselt valgalalt (0-0,1 km2). Tehismärgalad – madalaveelised viibetiigid, mille eesmärk on vee ajutine mahutamine või sellest läbi juhitava vee puhastamine. Märgala suurus kujundatakse vastavalt ajutiselt mahutatavale veehulgale või vee viibeajale. Tehismärgalade puhul intensiivistub vegetatsiooniperioodi aegne looduslik vee puhastumine. Tehismärgalade rajamine viibetiigi asemel võib saada vajalikuks, kui tiiki ei ole võimalik kaevata. Sademevee puhastamise rajatised – seadmed, ehitise osad jms, mis eemaldavad sademeveest ohtlikke aineid ja võõriseid. Sademevee puhastamise rajatised on näiteks õlipüüdurid, liivafiltrid, võred jms. Lahkvoolne sademeveekanalisatsioon – kanalisatsioon, milles reovesi ja sademevesi juhitakse ära mööda eri torustikke. Kraavide rekonstrueerimine – kraavide puhastamine, süvendamine ja laiendamine, truupide rekonstrueerimine ja asendamine jms. Maaparandussüsteemidega seotud tööd võimaldavad kiirendada üleujutatud alalt vee ärajuhtimist ja/või suurendada kraavide veemahutavust. Tegevuse alla kuulub ka sademevee kraavidena kasutuses olevate endiste maaparandussüsteemi osade või muude kuivendussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine. Paragrahvi 4 lõikes 4 tuuakse välja, et toetust antakse sademeveeprobleemide lahendamiseks tiheasustusaladel. Tiheasustusala on linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Paragrahvi 4 lõike 5 punktides 1 kuni 11 on nimetatud, millised tegevused ei ole toetatavad. Paragrahvi 4 lõikes 6 selgitatakse, et toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on enne taotluse esitamist tehtud. Projekti raames võib teha enne ära eeltööd, nt projekteerimine jmt. Eelprojekt esitatakse koos taotlusega. Paragrahvi 4 lõikes 7 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Toetatavad tegevused panustavad kliimamuutustega kohanemisse ega kahjusta ühtegi teist keskkonnaeesmärki. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. 6 Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. 1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust ja aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Sademevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Meede panustab otseselt kliimamuutustega kohanemisse aidates looduslähedaste lahendustega vähendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Meede toetab otseselt vee- ja mereressursside kaitset ja säästvamat kasutust – lahkvoolsed sademeveesüsteemid koormavad puhastusjaamasid vähem ja soodustavad nende säästlikku kasutust. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega . 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla kliimaeesmärkide elluviimiseks vajalike tegevuste elluviimine. Tegevuste elluviimisel käitutakse keskkonda säästvalt ning arvestatakse ringmajanduse põhimõtetega. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Lahkvoolsete süsteemide loomine soodustab märgalade loomulikku filtreerimisvõimet ja vähendab saasteainete jõudmist keskkonda. 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli, tänu sellele paraneb elupaikade ja liikide olukord.. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Kliimaministeerium teostas analüüsi ise ning võttis aluseks ka Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi. Eelnõu paragrahvis 5 lõigetes 1 kuni 4 ja lõike 5 punktides 1 kuni 10 sätestatakse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 selgitatakse, millal algab ja lõpeb projekti abikõlblikkuse periood. 7 Paragrahvi 7 lõikes 1 tuuakse välja, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib ministeerium taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada. Eelarvet on võimalik kasutada allpool toodud info alusel. ELi toetuse ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad eelarve toetuse finantseering finantseering maksumus tegevused (euro) osakaal (euro) (euro) (euro) Kokku toetavad tegevused meetme nimekirja alusel: kombineeritud sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Kombineeritud sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete 25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882 sademeveesüsteemide rajamine Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine 4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882 KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed 8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060 Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja 5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176 keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Paragrahvi 7 lõikes 2 tuuakse välja toetuse osakaal, mis on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Tegemist on maksimaalse toetuse osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal ja vastavad vahendid eelarves. Määruse lisas määratakse toetuse maksimaalne osakaal individuaalselt iga kohaliku omavalitsuse üksuse lõikes. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse põhimõtet, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemiku spektris (40-70%) kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud vs Eesti keskmine. Aluseks on võetud Regionaal- ja Põllumajanduseministri 07.08.2023 kirjas nr 1.4- 2/1642-1 poolt soovitatud toetusmäärade kasutamine KOVide lõikes. Määruse välja töötamisel teostati analüüs ja võeti aluseks riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel antavad toetuse osakaalud. Nende kujunemise detailid on toodud samas määruses ja kohalduvad ka käesolevale määrusele. Regionaalne diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse võimekusele ise projekti panustada. Kuna sademevee probleemid tuleb lahendada kohalikul omavalitsusel, siis on ka vee-ettevõtjatest toetuse saajatele kohaldatud sama toetusmäära, sest vee-ettevõtjate omanik on vastava kohalik omavalitsus, kelle ülesandel sademevee investeeringuid tehakse. 8 Paragrahvi 7 lõikes 3 tuuakse välja toetuse summa. Maksimaalselt saab üks projekt toetust 2 miljon eurot. Sealhulgas lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks kuni 1 500 000 eurot. Ehitamise alla loetakse kõik ehitustegevusega seotud kulud, st projekteerimine, ehitus ja omanikujärelevalve. Maksimaalse toetuse suuruse piiramine on tingitud vajadusest rahastada rohkem projekte erinevate KOVide lõikes. Keelatud ei ole ühe KOVi raames tulla toetust taotlema nii vee-ettevõtjal kui KOVi hallataval asutusel. Taotlusvoorus rahuldatakse üks taotlus taotleja kohta. Paragrahvi 7 lõige 4 sätestab, et taotleja ei saa projekti omafinantseeringuna näidata Euroopa Liidu ega muudest välisabi fondidest saadud abi. Paragrahvi 7 lõikes 5 ja 6 tuuakse välja riigiabiga ja vähese tähtsusega abiga seonduv. Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Paragrahv 8 lõike 1 punktides 1 kuni 4 ning lõigetes 2 ja 3 on toodud nõuded taotlejale. Tuuakse välja, kes võivad toetust taotleda. Taotlusvoorus rahuldatakse üks taotlus taotleja kohta. See tähendab, taotleja kelle projekt on saanud rahastuse täiendava taotlusega samasse vooru tulla ei saa. Kui mingil põhjusel taotlust ei rahuldata, siis võib tulla samasse vooru uuesti toetust taotlema. See nõue on kehtestatud, kuna rahalisi vahendeid napib ning anda kõigile KOVidele ja vee-ettevõtetele nende prioriteetseid tegevusi toetada. Paragrahvis 9 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 kuni 17 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele. Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis kindlustab, et toetust antakse eesmärgipärasteks tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud andmeid ja dokumente. Taotlusele tuleb lisada Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele (ÜVVKS) vastav ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava. TAT § 5 lõike 7 kohaselt ei ole tegevused, mis ei vasta ÜVK arendamise kavale, abikõlblikud. ÜVVKS § 2 lg 2 kohaselt on sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud. Kui KOV on teisiti otsustanud, tuleb taotlusele lisada vastav kinnitus. See on vajalik, kuna TAT § 1 lg 4 mõistes on tegemist riigiabiga, kui toetatatav investeering on osa ühisveevärgi – ja kanalisatsioonisüsteemist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse mõistes. Eelprojekt peab muu hulgas sisaldama sobiva tehnilise lahenduse alternatiivide võrdlust, lähtudes tulu-kuluanalüüsist, ülevaadet ehitustööde materjalidest ja mahtudest, projekti piirkonna ülevaadet, olemasolevate rajatiste kirjeldust, ehituslike lahenduste eskiisjooniseid ja muud asjassepuutuvat informatsiooni. Eelprojekti sisu peab vastama kehtivale ehitusseadustikus toodule ning käesoleva määruse § 16 lg 6 nõude täitmiseks kliimamuutustega seotud riskide hindamist rakendusüksuse poolt etteantud tabeli alusel. Taotleja peab kinnitama, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega „ei kahjusta oluliselt“. Kui teistes meetmetes tuleb taristu kliimakindluse tagamise hindamisel lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027“(ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92), siis teatises on välja toodud ka erisused, milliste 9 taristuprojektide korral, EI OLE vaja CO2-jalajälge hinnata ja üheks nendeks on vihma-ja reovee kogumise võrgud. Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust ja aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Kuna antud meede on suunatud kombineeritud sademeveelahendustele, siis eespool nimetatud kiimakindluse täiendav analüüs ei ole projektide rakendamisel nõutud. Taotleja peab toetuse saamisel arvestama kliimamuutustest tingitud riskidega. Määruse 4. peatükis kirjeldatakse taotluste esitamise ja menetlemise protsessi. Paragrahvi 10 lõiked 1 kuni 10 kirjeldavad taotluste esitamist ja nende menetlemist. Taotlusvooru avanemisel toimub jooksev taotlemine kuni taotlusvooru rahastamiseks ettenähtud rahaliste vahendite ammendumiseni. Toetuse taotlusi ei järjestata pingeritta ning toetatavate projektide spetsiifikat (erinevate kombineeritud sademeveelahenduste toetamine) arvestades puudub põhjendatud alus anda taotlustes kirjeldatud projektidele eristavaid hindepunkte. Taotlused rahuldatakse selles järjekorras, millises nad läbivad vastavuse kontrolli ja hindamise. Kui taotluses on puuduseid, siis vastavuse kontroll pikeneb nende kõrvaldamise aja võrra, kuid ei ületa kokku 60 päeva. Taotluse menetlemisel võib rakendusüksus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi andes täienduste ja muudatuste tegemiseks kindla tähtaja. Rakendusüksuse teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kuni 60 päeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast alates. Seda tähtaega ei pikendata. Kui taotleja ei kõrvalda selle tähtaja jooksul taotlusest puudused, siis jäetakse taotlus rahuldamata § 10 lõike 10 alusel. Paragrahvi 11 lõige 1, lõike 2 punktid 1 kuni 3 ja lõige 3 sätestavad valikukomisjoni moodustamise alused. Projekti hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, kuhu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Valikukomisjoni võib kaasata täiendavalt eksperte. Valikukomisjoni liikmed peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, vajadusel kutsudes kokku koosolekud. Valikukomisjoni koosolekut võib läbi viia veebi teel. Valikukomisjoni eksperte ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata ka tagantjärgi, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Paragrahvi 12 lõige 1, lõike 2 punktid 1 kuni 5, lõige 3, lõike 4 punktid 1 kuni 10 ning lõiked 5 ja 6 sätestavad projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamisega seonduva. Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivate vastavus- ja valikukriteeriumidega. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgnevast: 1) projekt peab olema kooskõlas valdkondliku arengukavaga, mis on keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD kliima tegevussuuna panustamisel kliimapoliitika korraldamiseks, omama mõju rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Valikukriteerium on täidetud, kui projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärki ja tulemusse. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool toodud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja 10 toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 2 toodud näitajate kaudu). 2) Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad toetuse määruse paragrahvis 4 nimetatud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotlus kinnitab selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust. Selle kriteeriumi raames hinnatakse, kas: a) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; b) planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Arvestatud on ka projektijärgsete püsikuludega vähemalt viie aasta jooksul planeeritavast projekti lõpptähtpäevast. 4) Taotleja suutlikkusele projekti ellu viia on määruse erinevates paragrahvides seatud nõuded. Käesoleva määruse § 8 sätestab nõuded taotlejale, § 17 kehtestab nõuded hangete läbiviimisele ning § 18 toetuse kasutamisega seotud aruandlusele kuni viie aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Ühendmääruse § 3 lg 2 ja 4 nõuete kohaselt hinnatakse taotleja finantsilist jätkusuutlikkust. Taotlejal on piisav võimekus projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks. 5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Valikukriteerium on täidetud, kui taotluses kajastatud teabe põhjal vastab toetatav projekt paragrahvis 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele, sh Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima ja keskkonnavaldkonnas näitajasse „keskkonnatrendide indeks“ ning regionaalse arengu näitajasse "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus" (kooskõla kinnitatakse §-s 2 toodud näitajate kaudu). Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele. Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika peavad vastama määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 7-le. Taotluse rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud ühendmääruses ja lisanduvad eelnõukohases määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-des 8 ja 9 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 4 nimetatud toetatavate tegevuste kulude katteks, §-s 6 nimetatud perioodil ning §-s 2 nimetatud eesmärkidel. Paragrahvi 13 lõiked 1 ja 2, lõike 3 punktid 1 kuni 6 ning lõige 4 sätestavad taotluse rahuldamata jätmise tingimused. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIKil tekib kahtlus toetuse eesmärgipärase kasutamise osas ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõu kohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte automaatselt pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel. Paragrahvi 14 lõiked 1 kuni 3 sätestavad taotluse osalise- või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused. Maksete saamise õigus tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse saaja on rakendusüksusele tõendanud kõrvaltingimuse saabumist või täitmist või rakendusüksus on saanud seda kontrollida ja tuvastada mõne avaliku infoallika või registri kaudu. 11 Paragrahvi 15 lõiked 1 kuni 4 ja lõike 5 punktid 1 ja 2 sätestavad taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja korra. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ühendmääruse §-des 12 ja 13 tingimustel ja korras. Kui muudatus on põhjendatud ja kooskõlas määrusega, võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka tagasiulatuvalt. Määruse 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi. Paragrahvi 16 lõige 1, lõike 2 punktid 1 kuni 5 ning lõiked 3 kuni 8 sätestavad toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada KIKilt projekti elluviimiseks nõustamist oma projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt. KIK tagab projektikoordinaatorile juriidilise ja finantsilise toe. Toetuse saaja kohustus on projekt vastavalt taotlusele ellu viia, projekti tegevustega (hankemenetlusega) alustada hiljemalt kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil kasutada ja säilitada 5 aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Toetuse saaja peab projekteerimisel kliimamuutustest tingitud riskidega arvestama. Selleks esitab taotleja eelprojekti. Eelprojekti sisu peab vastama kehtivale ehitusseaduses toodule ning käesoleva määruse § 16 lg 6 nõude täitmiseks kliimamuutustega seotud riskide hindamist RÜ poolt etteantud tabeli alusel. Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Paragrahvi 17 lõiked 1 kuni 5 sätestavad hanke läbiviimise tingimused. Toetuse saajal tuleb hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad, teenused või ehitustööd riigihangete seadust järgides. Ja kui tal on olemas hankekord, siis väikehanked vastavalt selle reeglitele. Toetuse saaja kohustub esitama hankedokumentide eelnõud KIKile ülevaatamiseks enne asja, teenuse või ehitustöö hanke läbiviimist, kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 20 000 eurot. Kui ostumenetluse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, ka siis esitab toetuse saaja enne ostumenetluse algatamist alusdokumentide kavandi, sh ostulepingu projekti, rakendusüksusele üle vaatamiseks. Lepingu muutmise plaanidest tuleb rakendusüksust enne muutmist teavitada, et rakendusüksus saaks kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses lubatule. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse kohaselt, siis sätestatakse tema suhtes taotluse rahuldamise otsuses Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus koguda alltöövõtjate andmeid. Lisaks on nõue toodud Ühendmääruse § 11 lõikes 2 (toetuse saaja tagab, et ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke alusdokumentides on seatud tingimus, mille kohaselt pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa). Paragrahvi 18 lõige 1, lõike 2 punktid 1 kuni 5 ning lõige 3 sätestavad toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korra. Paragrahvis sätestatakse aruannete esitamise perioodi ja esitamise viisi. Toetuse saaja esitab projekti aruanded e-toetuse keskkonna kaudu täites kohalduvad väljad ja esitades nõutud dokumendid. Määruse 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi. Paragrahvi 19 lõike1 punktid 1 kuni 9, lõige 2 kuni 4 sätestavad toetuse maksmise tingimused. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel. 12 Meetmes ei rakendata lihtsustatud kulude hüvitamisviise vastavalt ühendmääruse § 18 lõikele 1, mis ei kohusta abi andjat välja töötama lihtsustatud kulude hüvitamise metoodikat riigiabi andmisel ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 nimetatud Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti korral. Määruse 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 20 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS2021_2027 paragrahvide § 28-30 ja ühendmääruse § 34-38 põhjal. Paragrahv 21 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie, tuleb esitada enne halduskohut rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 paragrahvile 31 ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Samale paragrahvile vastavalt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande alusel. 4. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. 5. Määruse mõjud Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad tõsta kliima-alast teadlikkust ning parandada kliimaga seotud tegevustest arusaamist ja kavandada ettevaatusabinõusid ekstreemsete ilmastikutingimustega seotud ohu olukordadeks ja elutähtsate teenuste katkemiseks. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF). Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ja Eesti Vee-ettevõtete Liiduga. Saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. 13 Kooskõlastustabel I. Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi tegevus: Rahandusministeerium kooskõlastab märkustega arvestamisel: 1. Riigiabi puudutav tagasiside Arvestatud. Vastav lõige lisatud. Eelnõu § 1 lõiked 4-5 sätestavad, et meetme raames antav toetus võib olla ka riigiabi või vähese tähtsusega abi, mistõttu on vajalik eelnõud täpsustada, muu hulgas seoses konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud nõuetega: Eelnõu § 1 lg 5: palume lisada teksti lõppu komisjoni otsuse avaldamisviide „… (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 2011. aasta otsus)“. 2. Eelnõu § 1 lg 6: palume täpsustada komisjoni määruse Arvestatud. Vastav lõige lisatud. pealkirja, lisada avaldamisviide ning viide konkurentsiseaduse §-le 33 „… järgitakse abi andmisel komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8– 13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“ 3. Eelnõu § 1: palume lisada säte välistuste kohta, kui Arvestatud. Vastav lõige lisatud. toetus on vähese tähtsusega abi või üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav abi komisjoni 20.12.2011 aasta otsuse alusel, näiteks järgmises sõnastuses: „Kui toetus on riigiabi komisjoni 2011. aasta otsuse alusel, ei anta toetust otsuse artikkel 2 lõigetes 2-5 sätestatud juhtudel. Kui toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel, ei anta toetust sama määruse artikkel 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel.“ 4. Eelnõu § 7: palume lisada lõiked seoses võimaliku Arvestatud. Vastavad lõiked riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega, näiteks lisatud. järgmises sõnastuses: „Komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit eurot aastas.“ ja „Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega kokku ületada 500 000 eurot.“ 5. Eelnõu § 9 lg 2: palume lisada punkt näiteks järgmises Arvestatud. Vastav lõige lisatud. sõnastuses: „dokumendid või viide dokumentidele Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artikli 14  4 tähenduses, millega on taotlejale antud õigus üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutada.“ 6. Eelnõu § 12 lg 3: palume lisada punktid: „kui toetus Arvestatud. Vastavad punktid on vähese tähtsusega abi, viide, et toetus on vähese lisatud § 12 lõikesse 4. tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel“ ja „kui toetus on riigiabi komisjoni 2011. aasta otsuse alusel, viide, et riigiabi antakse komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel ning komisjoni 2011. aasta otsuse artikkel 4 punktides d, e ja f nimetatud andmed.“ 7. Palume määruses sätestada rakendusüksuse Arvestatud. Lisatud § 3 lg 3 ja § kohustused seoses riigiabi või vähese tähtsusega abi 16 lg 2 punktid 6 ja 7, sest andmisega näiteks järgmises sõnastuses: toetusega seotud „Rakendusüksus kohustub: dokumentatsiooni peab säilitama 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid toetuse saaja. andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 11) säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente kümme aastat pärast üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise lõppu vastavalt komisjoni 2011. aasta otsuse artiklile 8; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohta; 3) tegema komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle.“ Lisaks informeerime, et komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 on hetkel ülevaatamisel, sh suurendatakse maksimaalset abisummat (eelnõu kohaselt praeguse 500 000 euro asemel 650 000 euroni). Uus määrus hakkaks kehtima alates 1.01.2024. Pärast seda tuleks käesolevat kliimaministri määrust muuta. 8. Riigihankeid puudutav tagasiside Arvestatud. Vastav punkt Eelnõu § 19 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et maksetaotlusele täpsustatud. peab lisama muuhulgas lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokumendi ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt. Märgime, et ka lepingukohase reservi kasutamine allub riigihangete seaduse §-s 123 sätestatud hankelepingu muutmise regulatsioonile, mistõttu võiks punkti sõnastada järgmiselt: „lepingu muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt.“ II. Eesti Vee-ettevõtete Liidu ettepanekud: 1. Määruse eelnõus tekitab küsimusi taotluse juurde Arvestatud. Lisatud § 9 lg 2 kuuluva tehnilise dokumentatsiooni sisu. Nimelt punkt 9: eelprojekt, mis peab määruse eelnõu ei täpsusta, kas tegemist peab olema muu hulgas sisaldama sobiva tehnoloogilise projektiga, mis vastab näiteks KIK-i tehnilise lahenduse alternatiivide poolt kehtestatud nõuetele või eelprojekti nõuetele. võrdlust, lähtudes tulu- 15  Selgusetuks jääb ka, kas tehniline dokumentatsioon kuluanalüüsist, täitma peab sisaldama alternatiivide analüüsi või piisab kliimariskide hindamiseks tabeli, taotleja poolt väljavalitud lahenduse kirjeldustest. ülevaadet ehitustööde Eelnevast tulenevalt palume täpsustada tehnilisele materjalidest ja mahtudest, projektile esitatavaid nõudeid, et oleks üheselt projekti piirkonna ülevaadet, arusaadav, millistele nõuetele peab taotlus vastama. olemasolevate rajatiste kirjeldust, ehituslike lahenduste eskiisjooniseid ja muud asjassepuutuvat informatsiooni. 2. Määruse eelnõu § 5 lg 5 punktis 10 on märgitud Arvestatud. Kulu saab abikõlbmatuks kuluks pumpla rajamine üleujutusvee põhjendatud juhtudel olla teisaldamiseks. Palume eelnõus ja seletuskirjas abikõlblik. Näiteks lahkvoolse täpsemalt sõnastada, mida on mõeldud eelnõu § 5 lg sademeveesüsteemi üks osa. 5 p-s 10 nimetatud üleujutusvee teisaldamise pumpla Määruse § 5 lg 5 p 10 all. Näiteks, kas see tähendab, et üleujutusalale ei ole eemaldatud. pumpla rajamine abikõlblik või ei ole üldse sademeveepumpla ehitamine abikõlblik? Toome siinkohal ka konkreetse näite. Võru linnas on üks väga vana sademeveepumpla, kust toimub ülevool Koreli ojja. Viimastel aastatel on palju sademeveetorustikke piirkonda juurde ehitatud ja see ülevool ei suuda enam suuremate sadudega tagada piisava veehulga läbilaskmist. Seega on vajalik sademeveepumpla rekonstrueerida või ehitada olemasoleva asemele uus. Kirjeldatud piirkond ei ole üleujutusalana kinnitatud. Kas sellisel juhul on eelnõu kohaselt sademeveepumpla rekonstrueerimine abikõlblik? Palume eelnevat eelnõus ja seletuskirjas täpsustada. Omalt poolt leiame, et sademeveepumplad peaksid olema abikõlblikud kulud, kuna vastasel juhul pole võimalik tagada sademeveesüsteemide terviklahendusi. 3. Määruse eelnõu § 7 lg 3 sätestab toetuse Arvestatud. Eelarvet maksimaalse suuruse ühe projekti kohta, milleks on 1 korrigeeritud. mln eurot, sh lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks, milleks on 750 000 eurot. Meie ettepanek on tõsta toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta 2 mln euroni ning mitte seada lahkvoolse sademevee kanalisatsioonile sellest madalamat piirangut. Seda seetõttu, et oluliste eelvoolude ehitamise maksumus ulatub projekti kohta mitme miljoni euroni ning 1 mln euro suurune toetus ei taga projektide teostamiseks piisavaid vahendeid. 4. Kui lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamisega Arvestatud. kaasneb vajadus valingvihmadest tingitud äkkvooluhulki puhverdada ja eelvoolu juhitavat sademevett kinni hoida (§ 2 lg 2 äkkvooluhulkade vähendamine ja äravoolu viibe tekitamine), siis kas puhverduseks vajaliku mahu loomisel on abikõlbulik vaid uue tiigi/mahuti rajamine (nt olemasoleva 16  kõrvale) või loetakse abikõlbulikuks ka olemasoleva veekogu (nt kraav, tiik) mahu suurendamist ja korrastamist (rekonstrueerimist)? Määruse eelnõu kohaselt toetatakse tehislike sademevee mahutite, viibekraavide, ja viibetiikide rajamist ning kraavide rekonstrueerimist (§ 4 lg 2), kuid toetatav ei ole nende akumuleeriva mahu suurendamine ja veekogu süvendamine (§ 4 lg 4 p 8). Eestis on mitmeid kraavistikke ning tiike, kus olemasolev maht ei ole piisav tänaste vooluhulkade puhverdamiseks. Vajaliku viibe tekitamiseks (puhvermaht) on nii ehitusmaksumuse kui ka linnaruumi seisukohalt otstarbekas olemasolevat süsteemi süvendada, laiendada ja ümberkujundada. Seega teeme ettepaneku muuta ka akumuleeriva mahu suurendamine ja vajalik süvendamine abikõlblikuks. III. Kliimaministeeriumi tegevus: Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukoht: Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab märkustega arvestamisel: 1. Palun lisada § 16 alla "...on kohustatud täitma Arvestatud. Vastav info on teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. määrusesse lisatud. Lisatud § 1 lõikesse 1 juurde info, et tegu on mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 strateegiliselt olulise tegevusega. ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide EL struktuuritoetuse kasutamisel vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ on toodud Eestis välja sätestatud nõuetele." Tegu on strateegiliselt olulise strateegiliselt olulised tegevused. tegevusega. See on tegevus, millega antakse märkimisväärne panus programmi eesmärkide saavutamisse ja mille suhtes kohaldatakse teatavaid seire- ja teabevahetusmeetmeid. Üks nendest on sadevee ja üleujutuse teemade lahendamiseks antavad toetused. 2. Seletuskirjas lk 13 on tekst:" Eelnõu 6. peatükis Mittearvestatud. Õige on § 27, kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi. Paragrahv sest me ei kasutada 20 sätestab, et toetust makstakse tegelike kulude standardiseeritud ühikuhinda, alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel." mis on toodud Ühendmääruse See viide ei ole korrektne. Õige on § 19. Palun § 19. korrigeerida. 3. Eelnõu § 4 lõikes 5 nähakse ette nõue, mille kohaselt Arvestatud. Muudame sõnastuse toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta järgmiseks: Määruse alusel oluliselt“ põhimõttega. Juhime tähelepanu, et toetatakse tegevusi, mis on määrusega tuleb tagada, et toetatakse üksnes kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei põhimõttega. Praeguses sõnastuses luuakse eeldus, et tekitata Euroopa Parlamendi ja toetatavad tegevused ei kahjusta keskkonnaeesmärke nõukogu määruse (EL) kuid see tuleb toetatava tegevuse kaudu tagada ka 2020/852, millega kehtestatakse toetuse saajal. Seetõttu tuleb tingimus muuta ja kestlike investeeringute 17  sõnastada viisil, et määruse alusel toetatakse hõlbustamise raamistik ja tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ muudetakse määrust (EL) põhimõttega. 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4. Eelnõu § 17 lg 1 kohaselt hüvitatakse toetusest kulud, Arvestatud osaliselt. mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Juhime Lõige 1 kustutatud, seega tähelepanu, et kõigi kulude puhul ei pruugi olla määruses on viide vaid ÜM §-le vajalik riigihangete seaduse kohaldamine ning 11. eelnõus viidatud ühendmääruse §-s 11 on sätestatud toetuse saaja kohustused seoses hankimisega, mis sisaldab nõudeid ka ostumenetlustele. Seetõttu palume eelnõu § 17 lg 1 ja lg 2 sõnastused üle hinnata ning sõnastada § 17 näiteks viisil „toetuse saaja kohustused seoses hankimisega“. 5. Kuna toetuse saaja võib olla nii hankija kui ka isik, Arvestatud. § 17 lg 1 sõnastatud kes ei ole kohustatud järgima riigihangete seadust, ja järgmiselt: Toetuse saaja viib eelnõu § 16 lg 2 p-is 5 on seatud kohustus ka riigihanke ja ostumenetluse läbi ostumenetlusega alustada kuue kuu jooksul, siis vastavalt ühendmääruse §-s 11 palun eelnõu § 17 lg-s 2 nimetada, et ka ostumenetlus toodud nõuetele. tuleb läbi viia ühendmääruse §-is 11 toodud nõuete kohaselt. 6. Palun eelnõu § 17 lg-s 3 lähtuda riigihangetega Arvestatud. § 17 sai täpsustatud. seoses riigihangete seaduses olevast terminoloogiast: "/.../ esitab toetuse saaja enne riigihanke algamist riigihanke alusdokumentide kavandi, sh hankelepingu projekti, rakendusüksusele üle vaatamiseks." Ühtlasi palun kaaluda vastava kohustuse lisamist ka toetuse saajatele, kes peavad jälgima ühendmääruse §-s 11 sätestatud ostumenetluse nõudeid. 7. Palun lisada eelnõu § 19 lg 1 p-i 1, et Arvestatud. Vastav punkt rakendusüksusele tuleb esitada ka ostumenetluse lisatud. läbiviimist tõendavad dokumendid. 18 8. Seletuskirjas §-i 17 kohta on viimane lõik järgmine: Arvestatud. Seletuskirja "Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse täiendatud ning lisatud järgmine kohaselt, siis sätestatakse tema suhtes taotluse lõik: Lisaks on nõue toodud rahuldamise otsuses Euroopa Liidu õigusest tulenev Ühendmääruse § 11 lõikes 2 kohustus koguda alltöövõtjate andmeid." Juhime (toetuse saaja tagab, et ilma tähelepanu, et vastav kohustus toetuse saajale tuleneb käibemaksuta rahvusvahelist ka ühendmääruse § 11 lg-st 2. piirmäära ületava maksumusega riigihanke alusdokumentides on seatud tingimus, mille kohaselt pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa). 9. ÜKP rakenduskava kohaselt on toetavaks Arvestatud. Lisatud § 4 lõige sekkumiseks kombineeritud sadeveelahenduste juurde ja toodud välja, et toetamine, et lahendada sadeveeprobleeme toetame ainult tiheasustusaladel. tiheasustusaladel. Eelnõu § 2 ega § 4 ei too välja, et Rakenduskavas on lk 55 toodud, toetavad on need tegevused, mis jäävad et: Kombineeritud tiheasustusaladele. Kuigi eelnõu lisas 1 on nimetatud sadeveelahenduste toetamine, et mitmed linnad, on seal ka toodud vallad. Selleks, et lahendada sadeveeprobleeme sekkumine oleks kooskõlas rakenduskavaga ja tiheasustusaladel. taotlejale piisavalt selge, tuleks vastav viide Kombineeritud tiheasutusaladele lisada eelnõu teksti. sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sadeveesüsteemide toetamine on sünergias ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) 19  sekkumistega, sest sadevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. 10. Eelnõu § 4 lg 2 viitab, et toetatakse tegevusi, mis Mitte arvestatud. § 2 lõikes 3 on saavutavad § 2 lg 2 toodud tulemused. Samas on toodud ellu viimise tulemused: nimetatud ka tulemused § 2 lg 3-s. Ettepanek on toetuse andmise tulemusel on täiendada viitega eelnõu § 4 lg 2. ellu viidud kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjuga kohanemise tegevused, mis aitavad vähendada kliimamuutuse mõjust tingitud haavatavust suurendades ühiskonna ja ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele. 11. Eelnõu § 4 lg 2 nimetab toetavad tegevused. Samas Mitte arvestatud. Toetuse seletuskirjas toodud rakenduskava näitajate kirjeldus andmine panustab rakenduskava sisaldab tegevusi, mis ei ole toodud välja eelnõus: väljundnäitajasse Sademevee ärajuhtimise probleemide lahendamiseks “Kliimamuutustega rajatud rohetaristuga (nt puud, muruplatsid, hekid, kohanemiseks rajatud uus või pargid, põllud, metsad jne. Indikaator hõlmab ka uuendatud roheline taristu“. metsaistutamist ja sinist taristut, näiteks vee- Definitsioon ja metoodika on elemente, nagu jõed, kanalid, tiigid, märgalad, välja toodud nii: Toetuse abil üleujutusala, veepuhastusrajatised jne (Neumann jt, ehitatud rohelise infrastruktuuri 2011). Palun viia kooskõlla näitajate kirjeldus ja pindala, mis on rajatud, et toetavad tegevused. suurendada kliimamuutustega kohanemist, näiteks tugevdades üleujutuste kaitset ja vältides pinnase erosiooni. Rohetaristu viitab tavaliselt puudele, muruplatsidele, hekkidele, parkidele, põldudele, metsadele jne. Indikaator hõlmab ka metsaistutamist ja sinist taristut, näiteks veeelemente, nagu jõed, kanalid, tiigid, märgalad, üleujutusala, veepuhastusrajatised jne (Neumann jt, 2011). Näitajasse loetakse sademevee ärajuhtimise probleemide lahendamiseks rajatud rohetaristuga (nt kombineeritud sademeveesüsteemid, lahkvoolsed sademeveesüsteemid) hõlmatud ala hektarites. Lisaks on selle tegevuse Rahandusministeerium heaks kiitnud ega ole tõstnud 20  sellist küsimust. Indikaator hõlmab paljusid tegevusi. 12. Eelnõu § 4 lg 3 lisada viide määruse (EL) 2021/1058 Osaliselt arvestatud. Vastav artikkel 7 välistustele. viide lisatud seletuskirja § 1 lõike 2 juurde. See info on rohkem rakendusüksusele, kes kontrollib, kas kulu on abikõlblik. Liigse bürokraatia vältimiseks ei lisata seda määrusesse. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artikkel 7 alusel (https://eur- lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX: 32021R1058). 13. Eelnõu § 9 lg 2 p 9 kehtestab taotlejale kohustuse Mitte arvestatud. Kuna lisada kinnitus projekti vastavuse kohta Euroopa Kliimaministeeriumi vastav Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) ekspert on kiitnud heaks üldisele 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ artiklile viitamise, mis ei ole põhimõtetega. Lisada viide ka lõikele 4, kuna artikkel oma sisult vale, siis lükkame 9 on sisult laiem. esitatud bürokraatiat suurendanud ettepaneku tagasi. Vastav määrus on leitav siit: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:3 2021R1060 Artikkel 9 lõpp sisaldab ka viimast lauset: Fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse täielikus kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. See on asjakohane ning me ei soovi seda välja jätta. 14. Seletuskirjas on toodud, et kliimakindlust hindama ei Arvestatud. § 16 lg 6 sõnastatud pea. Samas seab § 16 lg 6 kohustuse taotlejale tagada järgmiselt: Toetuse saaja peab kliimakindlus. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, projekteerimisel kuidas seda kohustust peaks taotleja täitma, kui kliimamuutustest tingitud taotlust esitades ta ei pea läbi viima hindamist. riskidega arvestama. Selleks Seletuskirjas on § 9 selgitusena toodud, et vihma- ja esitab taotleja eelprojekti. reoveekogumisvõrkude puhul ei ole vajalik CO2 Eelprojekti sisu peab vastama jalajälge hinnata. See on õige, kuid samas kehtib kehtivale ehitusseaduses toodule Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatise ning käesoleva määruse § 16 lg kohaselt kohustus viia läbi kliimamuutustega seotud 6 nõude täitmiseks 21  riskide hindamine ja see kohaldub kõigile taristu kliimamuutustega seotud riskide liikidele. Seda on võimalik lahendada TAT-i tasandil hindamist RÜ poolt etteantud kehtestades lahendused kliimamuutustest tingitud tabeli alusel. riskidega arvestamiseks projekteerimisel või siis on võimalik kasutada sarnaselt teiste meetmetega lihtsustatud lähenemist, kus tuleb täita kliimariskidega arvestamise küsimustik (tabel), mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel ning koos taotlusega esitada teave rakendatavate lahenduste kohta. See, et tegevus ise panustab kliimamuutustega kohanemisse, ei välista, et projekt ise ei pruugi olla haavatav kliimamuutustele. 15. Eelnõu § 12 lg 2 p 1 taotlus rahuldatakse, kui projekt Mittearvestatud. Kuna on kooskõlas keskkonnavaldkonna arengukava KEVADes tuuakse välja kliima tegevussuunaga. Nimetatud arengukava ei ole strateegilised eesmärgid, siis on veel kinnitatud, 04.08.2023 valmis ja avaldati oluline, et me viitame sellele 4.mustand. Palume siduda eelnõu kehtivus KEVADe dokumendile, kuid me oleme arengukava kinnitamisega või siis alternatiivselt teadlikult vältinud viitamast muuta viidet. versioonidele, mis täienduvad. Kuna Kliimaministeeriumis KEVAD pidevalt täieneb, kuid suunad, mida seal kajastatakse ja kuhu liigutakse on seotud ka seletuskirjas toodud muude valdkonna dokumentidega, siis on KEVAD kui arengudokumendina korrektne. Samuti saadame ka selle dokumendi koostamise juhtrühmale kõik toetuse andmise tingimused arvamuse avaldamiseks. KEVAD sisaldab muuhulgas ka kehtivaid arengudokumente. IV. Regionaal – ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeeriumi tegevus: kooskõlastab märkustega arvestamisel: 1. Määruse eelnõu § 8 lg 1 Toetuse saajaks on lisaks Arvestatud. Lisatud maakondlik kohalikule omavalitsusele määratud ka vee-ettevõtja, omavalitsusliit või kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus arenduskeskus. Eraldi ning omavalitsusliit. Eeldatavasti on omavalitsusliit omandisuhteid ei reguleerita, see taotlejana lisatud selleks, et võimaldada mitut tuleneb muudest õigusaktidest. kohalikku omavalitsust hõlmavate ühisprojektide sujuvamat elluviimist. Kohalikud omavalitsused on otsustanud korraldada enda ühiste arendustegevuste elluviimist erinevalt – osades maakondades on ühisülesannete peamiseks täitjaks tõepoolest maakondlik omavalitsusliit, samas on mitmeid maakondi, kus omavalitsusliit aktiivselt ei tegutse ning ühiste arendustegevuste koordineerimise roll on antud hoopis maakondlikule arenduskeskusele. Seetõttu palume sõnastada § 8 lõige 1 järgmiselt: „(1) Toetust võib taotleda: 1) vee-ettevõtja; 2) kohalik 22  omavalitsus; 3) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus; 4) maakondlik omavalitsusliit või arenduskeskus.“ Samuti tuleks eelnõus või seletuskirjas täpsustada maakondliku arendusorganisatsiooni taotlemise korral nõudeid, mis on seotud omandisuhete tagamise ja vara säilimise kohustusega, sest maakondlik arendusorganisatsioon ei ole tavapäraselt taristu omanik (vt näiteks § 16 lg 1 p 3), samas kohalike omavalituste või vee-ettevõtjate kaasamist projekti partnerina ei näe eelnõu ette. 2. Määruse lisa 1 Tunnustame Kliimaministeeriumi, kes Arvestatud. Info korrastatud. on eelnõus rakendanud juhendis „KOVide hoonetesse ja rajatistesse suunatud investeeringutoetuste meetmete kavandamise üldised soovitused ministeeriumitele“ toodud soovitust diferentseerida KOVidele suunatud toetusmeetmetes omafinantseeringu määra lähtuvalt KOVide erinevast finantsvõimekusest. Juhime tähelepanu, 2 (2) et regionaalvaldkonnas kehtestatud ja väljatöötamisel olevates meetmetes kasutame sarnast 40- 70% toetusmäära skaalat, kuid toetust saavate KOVide jaotumine toetusskaalal on kahel ministeeriumil erinev. Näiteks on hetkel käimasolevas taotlusvoorus määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel minimaalse 40% toetusmääraga KOVe üksnes kolm, samas kui Kliimaministeeriumi eelnõu kohaselt oleks selliseid KOVe 22. Maksimaalse 70% toetusmääraga KOVide arv on kahes meetmes võrreldav – vastavalt 20 ja 19. Samas on kooskõlastusele esitatud eelnõus oluliselt väiksem ka nende KOVide arv, kelle toetusmäär on vahemikus 60-69%. Kui regionaalvaldkonna meetme avatud taotlusvoorus on selliseid KOVe 39, siis eelnõus üksnes 14. Liginullenergiahoonete määrusega sarnaselt on kavas toetusmäärad seada ka järgmises KOV hoonete energiatõhusa rekonstrueerimise voorus ning KOV jalgrattaja jalgteede rajamise voorus. Toetusmäärade ühtlustamiseks erinevates KOVidele suunatud meetmetes teeme ettepaneku määrata minimaalne toetusmäär 40% üksnes sellistele KOVidele, kelle tulud elaniku kohta ületavad 135% Eesti keskmisest ning maksimaalne 70% toetusmäär kõigile KOVidele, mille tulud elaniku kohta on 85% või vähem Eesti keskmisest. 3. Eelnõu seletuskiri Seletuskirjas on panus Arvestatud. Ekslikult on horisontaalsetesse teemadesse kirjeldatud eelnõu § 2 regionaalne panus jäänud välja lõike 5 sisu selgitavas tekstilõigus. Lähtuvalt toomata. Vastav info lisatud. regionaalvaldkonna koostatud juhendmaterjalist ning Arvestada tuleb ka asjaoluga, et mitteametlikul konsultatsioonil antud tagasisidest toetuse abil ehitatavate rajatiste 23 palume täiendada seletuskirja analüüsiga piirkondlike valmimise ja elanikkonna arenguerinevuste kohta meetme valdkonnas, mis rahulolu paranemise vahel on hõlmab vähemalt järgmist: - Piirkondlikud erisused ajaline nihe ning sellega, et Eesti 2035 näitaja "Elukeskkonnaga rahul või pigem tegevusega panustatakse rahul olevate elanike osatähtsus" osas koos sademetest tingitud probleemide kirjeldusega, mis moel peaks sekkumine neid erisusi kasvu leevendamisesse, ehk mõjutama; - Piirkondlikud arenguerisused pidurdatakse negatiivset trendi. spetsiifilisemalt toetusskeemi valdkonnas Negatiivse trendi pidurdamine ei maakondade või KOV tasandi/tüübi lõikes, millest pruugi otseselt olla elanikkonna nähtub, kas vajadus kombineeritud poolt tajutav – elanikkonna sademeveesüsteemide rajamiseks on kõigis rahulolu väheneks rohkem, kui piirkondades/KOVides/asulatüüpides vms ühetaoline eelnõukohast sekkumist poleks. või on sademeveega seotud kitsaskohad teatud piirkondades või ka näiteks asulatüüpides suuremad ning nende esmajärjekorras lahendamine peaks olema nii kohaliku kui riigi tasandi prioriteediks. Näitaja "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus" piirkondliku analüüsi koostamisel saab tugineda 2022. aastal korraldatud elanike rahulolu uuringu andmetele https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike- rahulolu-2022. Nõustume, et antud sekkumise puhul on eeldatavalt kõigil projektidel panus näitajasse „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus", ehkki kõik projektid ei aita samaväärselt kaasa rahulolus esinevate piirkondlike erisuste vähendamisele. Palun lisada seletuskirja § 12 lg 2 p 5 juurde lühike põhjendus, miks ei ole vastavuskontrollile ülesehitatud projektivaliku korral otstarbekas projektipõhiselt hinnata projektide panustamist näitajasse „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus" ja selle piirkondlike erisuste vähendamisse. 24