Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 31.08.2023 nr 1-2/23/366 Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (Lisa 1). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi 2014‒ 2020 struktuuritoetuste seaduse §-i 51. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal minister Saata: Rahandusministeerium; Riigimetsa Majandamise Keskus; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus  KINNITATUD 31.08.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/366 Lisa nr 1 Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ Lisa 1 Toetuse andmise tingimused ja kord 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste elupaikade ja liikide säilitamine ning taastamine” tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 2. Toetuse andmise eesmärk Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ eesmärgi, milleks on „Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad“ ja tulemusnäitajate, milleks on „Paranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv“ ja „Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv“ saavutamiseks. 3. Toetatavad tegevused Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine. Tegevuse käigus rekonstrueeritakse kaitsealadel külastuse suunamiseks vajaminev taristu nagu vaatetornid, laudteed, matkarajad ja nendega seonduv. Tegevuse tulemusena väheneb kaitsealadel esinevate loodusväärtuste kahjustamine, mis loob eelduse kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi paranemiseks. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi viia 2023. aastaks. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on rekonstrueeritud kaitsealade külastust suunav infrastruktuur. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundnäitajad ja sihttasemed on: Näitaja Näitaja nimetus Algtase (2014) Sihttase (2023) ühik Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine Meetme väljundinäitaja Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud tk 0 80 objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega Soodsas seisundis 12 liigi seisund on Meetme tulemusnäitaja 53, ebapiisavas paranenud, teiste Paranenud või samaks jäänud tk seisundis 27, liikide seisund on seisundiga liikide arv halvas seisundis 8, jäänud samaks teadmata 11 liiki  Soodsas seisundis 7 elupaigatüübi seisund Meetme tulemusnäitaja 31, ebapiisavas on paranenud, teiste Paranenud või samaks jäänud tk seisundis 27, elupaigatüüpide seisund seisundiga elupaigatüüpide arv halvas seisundis 3 on jäänud samaks elupaigatüüpi 5. Projekti elluviimise korraldajad 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskuse külastuskorraldusosakond, kelle tegevusala Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse järgi on kaitstavate loodusobjektide külastamise korraldamine. 5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajatest. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2015 ning lõpeb hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril. 7. Tegevuste eelarve ja ajakava 7.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 7.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 7.2.1 Projekti kogueelarve on 6 222 563,84 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. Detailse aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks. 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 8.2. Abikõlblikud on: 8.2.1 kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh; 8.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud; 8.2.3 ehitus- ja rekonstrueerimiskulud; 8.2.4 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid ja omanikujärelevalve kulud võivad moodustada kokku kuni 10% tegevuse abikõlblikest kuludest. 8.2.5 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1, lähetuse või tööülesande täitmisega seotud kulud ja koolituskulud; 8.2.6 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lg 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased personalikulud ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest; 8.2.7 toetuse kasutamisega seotud teavitustegevuse kulu. 8.3. Abikõlblikud ei ole: 8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud; 8.3.2 üldkulud tegelike kulude alusel. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. 9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras või ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tegelike otseste personalikulude alusel ühendmääruse § 15 lõikes 4 nimetatud korras. 9.3. Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 9.3.1 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral; 9.3.2 arve või muu raamatupidamisdokument; 9.3.3 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 9.3.4 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade finantsjaotuse (summade jagunemise põhivaraks või tegevuskulude katteks). 9.4. Elluviija esitab sõlmitud hankelepingu ja töölepingu E-toetuse keskkonnas. 9.4.1 Elluviija lisab E-toetuse keskkonda hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem kuid jääb alla lihthanke piirmäära rakendusüksuse nõudmisel. 9.5. Maksetaotlus esitatakse E-toetuse keskkonnas. 9.6. Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kuus, kui möödunud kuul on makstud abikõlblikke kulusid vähemalt riigihangete piirmääraga võrdses või seda ületavas mahus. 9.7. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 9.8. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul. 9.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist hiljemalt 17.01.2024. Lõppmakse teeb rakendusüksus hiljemalt 31.03.2024. 10. Elluviija kohustused 10.1. Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused. 10.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal 1. märtsiks ja 1. septembriks. 10.3. Lihthankemenetlus ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris. 10.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise vähemalt viie aasta jooksul projektile lõppmakse tegemisest. 11. Tegevuste elluviimise seire 11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande käesolevas käskkirja lisas sätestatud tähtpäevadel E-toetuse vormil koos nõutud lisadega. 11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisest ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise võimalikkuse hinnangut projekti lõpuks. 11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2016. 11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ning teavet projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta. 11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega 17.01.2024. 11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. 12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 12.1. Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta 10% ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija rakendusüksust eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama. 12.2. Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud või teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes struktuuritoetuse seaduses sätestatud korrast.  Keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 461 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas 18.05.2015 nr 461 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme tegevuse 8.1.4 „Kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine“ elluviimiseks ja meetme tegevuse 2015–2020 tegevuskava ja eelarve kinnitamine” (viimased muudatused on tehtud 29.04.2022 käskkirjaga nr 159, 15.08.2022 käskkirjaga nr 257 ning 03.07.2023 käskkirjaga nr 262). Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876) ja eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel: 626 0709). Juriidilise ekspertiisi teostas õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas 18.05.2015 nr 461 (külastustaristu). Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme 8.1 tegevuste korrastamisega. Vajalik on toetuse andmise tingimused ajakohastada. Käskkirjaga täiendatakse keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirjas nr 461 lisa 1 punkti 3.1 ning lisatakse punkt 8.2.7, et selgemini tuua välja, et selle projekti raames on võimalik teha ka toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi. Käskkirja muudatusega täpsustatakse ka lisa 1 punkte 9.9 ja 11.5, tuues selgemini välja projekti lõpparuande ja viimase maksetaotluse esitamisega seonduv. Eelnevalt oli andnud lõpparuande esitamiseks rohkem aega, kui asjakohased õigusaktid seda lubavad. Kuigi käskkirja muudetakse käesoleva muudatusega vaid paari punkti, siis õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka muudetava käskkirja lisa 1 uus terviktekst. Käskkirja lisa 2, on kehtestatud keskkonnaministri 15.08.2022 käskkirja nr 257 lisana nr 3 ning seda ei muudeta. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja koostamisel on arvestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide, sh Ühtekuuluvusfondi kohta. 4. Käskkirja mõju Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega. Eelnõukohane käskkiri aitab kaasa struktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele. Muudatused aitavad kaasa parema elukeskkonna tagamisele. Käskkirjaga reguleeritava projekti tulemused aitavad kaasa kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi parandamisele. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumiga ning kooskõlastati Riigi Tugiteenuste Keskusega.