Ettepanekud "Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ muutmiseks

KINNITATUD riigisekretäri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1 Reguleerimisala 1.1 Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ (edaspidi sekkumine) toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2 Meetme sekkumine on seotud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) arenguvajadustega, arvestades „Eesti 2035“ aluspõhimõtetega ning panustades riigivalitsemise ja majanduse strateegilistesse sihtidesse. Sekkumine panustab „Eesti 2035“ näitajatest kõige enam „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „KOV teenustega rahulolu“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ näitajatesse. 1.3 Meetme sekkumine panustab „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (edaspidi TAIE) toodud nutika spetsialiseerumise valdkondadesse. 2 Terminid 2.1 Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud (protsess). 1 2.2 Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid. 1 An innovation is a new or improved product or process (or combination thereof) that differs significantly from the unit’s previous products or processes and that has been made available to potential users (product) or brought into use by the unit (process). Oslo Manual 2018 3 Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 3.1 Toetuse andmise eesmärk on tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekust ja leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega avalikus sektoris nutikad lahendused, mis aitavad saavutada „Eesti 2035“ strateegia sihte. 3.2 Toetuse andmise tulemusena tõuseb avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekus ja nõudlus, mis omakorda toetab innovatsiooni kasvu erasektoris. Laiem avalikkus saab kasu parematest lahendustest ühiskondlikele probleemidele. 4 Toetatavad tegevused ja näitajad 4.1 Sekkumise raames viiakse ellu järgmisi tegevusi: 4.1.1 avaliku sektori innovatsiooniprojekte, sh teadus- ja arendustegevusele tuginevaid projekte, mis otsivad lahendusi „Eesti 2035“ olulistele arenguvajadustele avalikus sektoris ning on seotud TAIE-s toodud nutika spetsialiseerumise valdkondadega. Innovatsiooniprojektid hõlmavad probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist. 4.1.2 projektiideede arendust, projektide ettevalmistamist ja edukat elluviimist soodustavaid ja toetavaid avaliku sektori innovatsioonivõimekuse kasvule suunatud arendustegevusi. 4.2 Sekkumise raames viiakse ellu tegevusi, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkuleppe2 alusel eesmärki minna 2050. aastaks Euroopa Liidus üle kliimaneutraalsele majandusele. 4.3 Sekkumise raames elluviidavad tegevused ei või kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 4.4 Sekkumise raames elluviidavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Iga innovatsiooniprojekti puhul tuleb hinnata tema võimet panustada soolise võrdõiguslikkuse ja/või võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamisse. 4.5Sekkumise elluviimisega ei kaasne riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmist. 2 2015. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon konverentsil COP21 Pariisis kiideti heaks globaalne kliimalepe, mis esmakordselt ühendas pea kõik maailma riigid ühise kliimamuutustega tegelemise eesmärgi alla. 2  4.6 Punktis 4.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad: Tabel 1. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja nimetus ja mõõtühik Vahesihttase Sihttas Selgitav teave 2024 e 2029 Tulemus- Uued, kasutusele võetud Ei kohaldu 22 Elluviija kogub avaliku näitaja lahendused ja algatused sektori asutustelt teavet (tegevuse Eesti arenguvajaduste lahenduste ja algatuste 4.1.1 kohta) lahendamiseks kasutusele võtmise kohta Väljund- Toetust saanud 8 56 Elluviija arvestab näitaja innovatiivsed projektid innovatiivseid projekte (tegevuse seires, kui projekti 4.1.1 kohta) lõpparuanne on vastu võetud 5 Elluviija ja elluviija kohustused 5.1 Sekkumise elluviija on Riigikantselei strateegiabüroo, kes hangib innovatsiooniprojekti tulemusi ning toetavaid arendustegevusi (kõik tegevused punktis 4.1). 5.2 Sekkumise elluviija vastutab, et meetme tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning vastavad toetuse andmise eesmärgile. 5.3 Sekkumise elluviijale kohalduvad ÜSSi § 2 punktis 4 ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–3 toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on sekkumise elluviija kohustatud: 5.3.1 rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 5.3.2 teavitama projekti ideede esitamise võimalustest; 5.3.3 vastutama projektide valikuprotsessi väljatöötamise ja elluviimise eest; 5.3.3.1elluviija koostab ja vajadusel muudab valikuprotsessi kirjeldust, mis sisaldab valikumetoodikat ja projekti esitamise ideekavandi vormi, ning kooskõlastab need rakendusasutuse ja rakendusüksusega; 3  5.3.3.2 valikumetoodika peab arvestama projektide hindamisel rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldisi vastavus- ja valikukriteeriumeid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele; 5.3.4 riigihanke korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatut; 5.3.5 säilitama tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates; 5.3.6 andma Rahandusministeeriumile ja rakendusüksusele teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta tulenevalt ÜSSi § 19 lõikes 5 sätestatust; 5.3.7 täitma teavituskohustust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. 6 Sihtrühm 6.1 Sekkumise sihtrühm on järgmised avaliku sektori asutused: põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui viimased kaks pakuvad otsest avalikku teenust3 ning esitavad projekti avaliku teenuse arendamiseks. 6.2 Sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus esitab elluviijale ideekavandi innovatsiooniprojekti elluviimiseks (tegevus 4.1.1), mis aitab avaliku sektori asutus(t)el lahendada enda valdkonna probleemi ning mis vastab toetuse andmise eesmärgile. 6.3 Sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus osaleb innovatsiooniprojekti ettevalmistamise ja elluviimise protsessis. Projekti tulemuste valmimisel võimaluse korral rakendab tulemusi. 7 Rakendusüksus ja rakendusasutus 7.1 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 7.2 Rakendusasutus on Riigikantselei (edaspidi rakendusasutus). 8 Sekkumise abikõlblikkuse periood ja eelarve 3 Otsene avalik teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal) ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest tulenevat õigust.(Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused) 4  8.1 Sekkumise abikõlblikkuse periood ja elluviimine algab ajast, kui toetuse andmise tingimuste käskkiri on jõustunud ning 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ temaatiline eeltingimus on täidetud. Abikõlblikkuse periood kestab kuni 31. detsembrini 2029. 8.2 Sekkumise eelarve jaotus on järgmine: Tabel 2. Sekkumise eelarve jaotus Riiklik Abikõlblik EL toetuse Meede nr 21.1.1.3 kaasfinantseering kogumaksumus summa (70%) (30%) Avaliku sektori innovatsiooniprojektid 55800 000 39060 000 16740 000 (tegevus punktis 4.1.1) Projekte toetavad ja arendavad tegevused 4007 857 2805 500 1202 357 (tegevus punktis 4.1.2) Personalikulud 2900 000 2030 000 870 000 Kaudsed kulud 435 000 304 500 130500 Kulud kokku 63 142 857 44 200 000 18 942 857 9 Kulude abikõlblikkus 9.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse sekkumise kulud, mis vastavad ÜMi §-des 15 ja 16 kulu abikõlblikkuse ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2 Elluviija kaudsed kulud on 15% otsestest personalikuludest vastavalt ÜMi §-le 21. 9.3 Abikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud, mida teeb elluviija: a) personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16; b) sisse ostetud innovatsiooniprojektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise, katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud; c) projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus; d) kulu, mis on seotud riigihangete korraldamisega; 5 e) metoodikate, õppematerjalide, tööriistade, juhiste ja koolitus- ja arenguprogrammide väljatöötamise ja soetamise kulu; f) koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud; g) teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid; h) õigus- ja kommunikatsiooniteenuse kulu; i) koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu; j) nii sise- kui ka välislähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu; k) materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu; l) ideekonkursi läbiviimise kulu innovatsiooniprojektide leidmiseks; m) projektide või neid toetavate tegevuste jaoks veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse kulu; n) struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud; 6  o) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt tasutav maks käesoleva käskkirja kohaste abikõlblike kulude puhul. 9.4 Abikõlbmatud kulud on ÜMi §-s 17 sätestatud kulud ja kulud, mis ei ole mõistlikud või põhjendatud sekkumise eesmärkide saavutamiseks. 10 Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1 Toetust makstakse vastavalt ÜMi §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 10.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ÜMi § 27 lõike 1 punktile 1. 10.3 Kaudseid kulusid kaetakse vastavalt ÜMi § 28 lõikele 3. 10.4 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonnas maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab elluviija kuludokumentide ja vajaduse korral tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning riigihanke menetlusega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning rakendusüksuse nõudmisel muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. Rakendusüksus menetleb makse aluseks olevaid dokumente vastavalt ÜMi § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadele. 7 11 Sekkumise aruandlus ja seire 11.1 Elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusüksusele ja rakendusasutusele sekkumise edenemise kohta aastaaruande üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja poolaasta aruande 15. juuliks (edaspidi koos seirearuanded). Juhul, kui tegevuste alguse ja esimese aasta- või poolaastaaruande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse aruanne järgmiseks tähtpäevaks. 11.2 Aastaaruanne sisaldab ülevaadet eelneva aasta (31.12 seisuga) tehtud tegevustest ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, järgneva aasta teadaolevaid tegevusi ning muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. 11.3 Poolaasta aruanne (30.06 seisuga) sisaldab ülevaadet näitajate saavutamisest. 11.4 Elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusasutusele ja rakendusüksusele sekkumise elluviimise lõpparuande 45 tööpäeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tulemusnäitaja viimased projekti tulemused peab olema võimalik ära hinnata hiljemalt lõpparuande esitamise ajaks. Juhul, kui aasta- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. Lõpparuandes antakse ka ülevaade „Eesti 2035“ sihtidesse panustamise ja horisontaalsete põhimõtetega arvestamise kohta. 11.5 Rakendusasutus ja rakendusüksus kontrollivad aasta-, poolaasta- või lõpparuannet 10 tööpäeva jooksul selle laekumisest. 11.6 Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusasutus või rakendusüksus elluviijale vähemalt 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 11.7 Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus igal ajal küsida elluviijalt lisainfot tegevuste käigu ja tulemuste kohta. 11.8 Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, auditisse või hindamisse. 12 Toetuse andmise tingimuste muutmine 12.1 Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik sekkumise edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 12.2 Juhul, kui elluviija planeerib muudatusi sekkumise koondeelarve ridade alajaotuses ja tegevuste eelarveid on vajalik muuta kuni 10% ulatuses eelnevalt kinnitatud eelarve ridade vahel, sealhulgas mitte ületades sekkumise koondeelarvet, ei ole tingimata vaja toetuse andmise tingimustes eelarve muudatust teha, kui elluviija on e-maili teel kooskõlastanud eelarve muutmise nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist. 8  12.3 Rakendusüksus võib elluviijale või rakendusasutusele teha ettepanekuid tegevuste eelarve muutmiseks, kui seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik meetme tegevuste eduka elluviimise tagamiseks. 12.4 Rakendusasutus kooskõlastab toetuse andmise tingimuste muutmise korraldusasutusega, rakendusüksusega ja elluviijaga. 13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1 Finantskorrektsiooni teeb rakendusüksus vastavalt ÜMi §-dele 34–36. 13.2 Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜMi §-dele 37 ja 38. 13.3 Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ÜMi § 37 lõikes 4 sätestatule. 14 Vaiete esitamine 14.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3 Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 9  Riigisekretäri käskkirja „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ (edaspidi sekkumine) toetuse andmise tingimusi ja korda. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS) alusel. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Laura Viilup ([email protected]), meetme juht Anne Jürgenson ([email protected]) ja meetme projektijuht Anni Lehari ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]). Toetuse tingimuste väljatöötamisse on kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM), Sotsiaalministeerium ja Keskkonnaministeerium. 1.1 Tegevuse taust ja eesmärk Strateegia „Eesti 2035“1 (edaspidi „Eesti 2035“) seab üheks eesmärgiks, et Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Valitsemiskorraldus soosib uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Samas toob strateegia esile kitsaskoha, mille kohaselt ei kasutata Eestis otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ning võrdluses teiste liikmesriikidega on valitsusasutuste tegevuste tõhusus keskpärane. Sellest tulenevalt peab parandama riigi võimekust kasutada teadusuuringuid ning katsetada uusi lahendusi ja tehnoloogiaid vajalike muutuste esilekutsumiseks, kaasates teadlasi, ettevõtjaid ja vabaühendusi. Seejuures on oluline, et ka teadus lähtuks senisest enam Eesti arenguvajadustest. Teadus- ja arendustegevuse ebapiisav kasutamine erasektoris on üks sõlmprobleemidest, mille lahendamisele Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) 2021–20352 on suunatud. Palju tähelepanu pööratakse laiemalt teadmussiirdele sektorite vahel, mis siiani on ebapiisav. Suur osa TAIE tegevusi on suurema mõju saavutamiseks suunatud nutika spetsialiseerumise valdkondadesse. Need on digilahendused igas eluvaldkonnas, kohalike ressursside väärindamine, tervisetehnoloogiad ja -teenused, nutikad ja kestlikud energialahendused. Meetme tegevused on planeeritud nendes valdkondades. 1 „Eesti 2035“ https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 2 TAIE https://www.hm.ee/et/TAIE-2035. 1 Viimastel aastatel on Eesti avalikus sektoris üha enam tähelepanu pööratud innovatsiooni toetamisele. 2016. aastal loodi Riigikantselei (edaspidi RK) juurde avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm, mille lõppraport valmis 2017. aastal.3 Ühe tehtud ettepaneku tulemusena loodi avaliku sektori innovatsioonitiim,4 kelle ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumide ja allasutustega kasutajamugavamaks ja inimkesksemaks. Nende eestvedamisel on ellu viidud arvukalt väiksemahulisi katseprojekte, kus meetoditena kasutatakse eelkõige disainmõtlemise ja nügimise tehnikaid. Katsetuste kulusid selle programmi raames katta pole olnud võimalik, mistõttu on suuremamahulised ideed fookusest välja jäänud. Avaliku sektori innovatsiooni on tagant tõuganud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) ja KredExi ühendasutuse innovatsiooni edendavate riigihangete toetus5 ja avaliku sektori probleemidest ajendatud MKMi Accelerate Estonia,6 mis mõlemad keskenduvad rahvusvahelise skaleeritavuse potentsiaaliga ideedele. Innovatsiooni ostmine, teadmata ostmise hetkel, missugune probleemi lahendus täpselt on, ei ole alati lihtne ja eeldab paindlikku lähenemist. EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooni edendavate riigihangete toetuse kogemus on näidanud7, et avaliku sektori asutustel on vähe kogemusi ja võimekust teadlaste ja ettevõtetega koostööprojekte teha ja innovatsiooni hankida. Innovatsiooni toetavate riigihangete läbiviimise praktikat Eestis napib, mistõttu pole ka võimalik teiste kogemustest kuigi palju õppida. Nii tunduvad kaasnevad riskid (sh ebaõnnestumise risk) eriti kõrged ja eelistatakse riigihangete traditsioonilisemaid lahendusi. Kokkuvõttes on siiani olnud avalikul sektoril väga piiratud võimalused uute Eesti arenguvajadusi leevendavate lahenduste katsetamiseks, kui katsetusega kaasnevad otsesed kulud. 1.2 Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega Meetmel on seosed järgmiste meetmete ja tegevustega: a) RK innovatsioonitiimi tegevus toetab probleemide avamist ja lahendusideede arendamist, mis on vajalik eeltöö meetmest rahastatavate projektide ettevalmistamisel. b) MKM rakendas lõppenud perioodil innovatsiooni edendavate hangete meedet, mida samal kujul uuel perioodil ei jätkata. MKM keskendub innovatsioonihangete info- ja nõustamisteenustele, juriidiliste ja valdkondlike eksperditeadmiste pakkumisele ning rahvusvahelistes võrgustikes osalemisele ja infovahetusele. MKM toetab oma meetme tegevustega RK meetme rakendamist info jagamise, teavitus- ja nõustamistegevuste pakkumise ning erasektori ja avaliku sektori vahelise dialoogi tekitamise kaudu. c) MKMi Accelerate Estonia programm on samuti suunatud keerukate avaliku sektori probleemide lahendamisele, mille fookus on aga kitsamalt lahendustel, millel on suur rahvusvaheline äripotentsiaal. Programm toob kokku idufirmaliku mõtteviisi avaliku sektoriga, et testida, valideerida ning rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. d) HTMi meede riigi teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamiseks (RITA+) toetab avaliku sektori rakendusuuringute tegemist. Meetmed on üksteist toetavad – 3 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/kaust/inno_rakkeruhma_loupparuanne.pdf 4 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/rakke-ja- ekspertruhmad/innovatsioonitiim 5 https://eas.ee/grants/innovatsiooni-edendavad-hanked/ 6 https://accelerateestonia.ee/et/ 7 Päike, K. Innovatsiooni hankimist soodustavad ja piiravad tegurid Eesti avalikus sektoris. Tallinn, 2022. 2  rakendusuuringu käigus võib kooruda ideid ja lahendusi, mida saab RK meetmes katsetada. Kaudsemalt toetavad meetme elluviimist kõik HTMi alus- ja rakendusuuringuid, eksperimentaalarendusi, tootearendust ning teadmus- ja tehnoloogiasiiret toetavad tegevused ja meetmed. RK teeb MKMi ja HTMiga koostööd, et vältida tegevuste dubleerimist, suurendada sünergiat ja teha erinevates toetusvõimalustes orienteerumine võimalikult lihtsaks. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu koosneb järgmistest peatükkidest: 1. Reguleerimisala 2. Terminid 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 4. Toetatavad tegevused ja näitajad 5. Elluviija ja elluviija kohustused 6. Sihtrühm 7. Rakendusüksus ja rakendusasutus 8. Sekkumise abikõlblikkuse periood ja eelarve 9. Kulude abikõlblikkus 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11. Sekkumise aruandlus ja seire 12. Toetuse andmise tingimuste muutmine 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14. Vaiete esitamine Toetuse andmise tingimuste eelnõu kehtestamise aluseks on ÜSSi § 10 lõiked 2 ja 4. Eelnõu peatükk 1 reguleerib toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamise alust. Tuuakse esile käskkirja aluseks olevad Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid ning riigisisesed strateegilised dokumendid koos seal sisalduvate eesmärkidega. Põhjalikum analüüs strateegia „Eesti 2035“ seoste kohta on seletuskirja peatükis 5 „Sekkumise mõjud“. Eelnõu peatükis 2 on toodud olulisemate terminite definitsioonid. Innovatsioon on defineeritud vastavalt OECD lähenemisele8 järgmiselt: „Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud (protsess).“ Toode või protsess peab olema uus või märkimisväärselt täiustatud sihtrühma kuuluva avaliku sektori asutuse ja Eesti avaliku sektori kontekstis. Teadus- ja arendustegevus on defineeritud lähtuvalt uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõust järgmiselt: „Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav 8 Oslo Manual 2018, Guidelines for Collecting, Reporting and Using Data on Innovation. 3 uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid.“ Teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. Meetme tegevuste toetamisel teadus- ja arendustegevuse puhul ei toetata alusuuringuid ja rakendusuuringuid eraldiseisvana. Rakendusuuringuid toetatakse juhul, kui see on eksperimentaalarenduse lahutamatu osa. Veelgi täpsemad juhised teadus- ja arendustegevuse määratlemiseks leiab Frascati käsiraamatust,9 millest tegevuste elluviimisel ka lähtutakse. Definitsiooni kohaselt ei pruugi innovatsioon alati tugineda teadus- ja arendustegevusele. Käesolevast meetmest toetatakse innovatsiooniprojekte, mis kas sisaldavad teadus- ja arendustegevust või tuginevad teadus- ja arendustegevusele (võetakse kasutusse varasema teadus- ja arendustegevuse tulemusi). Eeldame, et kõigis projektides on teataval määral ettearvamatust, millega kaasnevad riskid. Seetõttu arvestame, et kõik projektid ei pruugi lõppeda lahendusega, mida saab ellu rakendada (sellega on arvestatud ka sekkumise tulemusnäitajas). Eelnõu peatükis 3 sõnastatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemused. Nii erasektor kui ka teadlaskond on üha enam huvitatud nn suurtele ühiskondlikele probleemidele lahenduste otsimises kaasa löömisest, olgu see nt keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja energialahenduste leidmine või ringmajanduse põhimõtete juurutamine. Nutikas on leida lahendused, mis leevendaks või lahendaks paremini ühiskondlikke probleeme ja ühtlasi looks uusi ärivõimalusi ettevõtetele. Avalikule sektorile toovad need suundumused kaasa suuri väljakutseid. Senisest tunduvalt enam tuleb teha koostööd teadlaste ja ettevõtjatega, võtta uusi teadustulemusi kasutusele, katsetada neid oma probleemide puhul. Avalik sektor saab olla innovatsiooni eestvedaja, hankides lahendusi, mis tõstaks innovatsioonivõimekust ja nõudlust innovatsiooni järele ning ühtlasi kiirendaks innovatsiooni ka erasektoris. Toetuse andmise tulemusena leitakse nutikaid lahendusi strateegias „Eesti 2035“ esitatud arenguvajaduste leevendamiseks ja strateegia sihtide saavutamiseks, kasutades selleks uusi teadmisi ja tehnoloogiaid. Strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud arenguvajadused on järgmised (siin üldistatud loetelu)10:  edukas kohanemine muutustega rahvastikus;  inimeste tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine;  ühiskondlike lõhede vähenemine;  paindlike ja inimeste vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine kogu eluea jooksul;  eelduste loomine targa ettevõtluse kasvuks;  mitmekesise looduskeskkonna hoidmine;  ühiskonna vajadustele vastava ruumi ja taristu kujundamine;  julgeoleku ja turvalisuse tagamine;  riigi tark juhtimine koostöös rahvaga. 9 https://www.oecd.org/sti/inno/Frascati-Manual.htm ja mõisteid käsitleva peatüki eestikeelne versioon: https://etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf. 10 „Eesti 2035“ arenguvajadused: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/arenguvajadused#rahvastik 4 Sekkumine on suunatud TAIE nutika spetsialiseerumise valdkondadele, milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Eelnõu peatükis 4 „Toetatavad tegevused ja näitajad“ sõnastatakse elluviidavad tegevused ja nende tulemuste saavutamist mõõtvad näitajad. Punktis 4.1 nimetatakse sekkumise tegevused:  avaliku sektori innovatsiooniprojektid, sh teadus- ja arendustegevusele tuginevad, mis otsivad lahendusi „Eesti 2035“ olulistele arenguvajadustele ning on seotud TAIE-s toodud nutika spetsialiseerumise valdkondadega. Innovatsiooniprojektid hõlmavad probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist;  projektide teket, ettevalmistamist ja edukat elluviimist soodustavad avaliku sektori innovatsioonivõimekuse kasvule suunatud arendustegevused. Punktis 4.1.1 nimetatakse tegevused, mille fookuses on probleemidele uuenduslike lahenduste otsimine, lahenduste arendamine ja katsetamine11 poliitikakujunduses ja poliitika elluviimises (sh nii tehnoloogiamahukad lahendused kui ka käitumuslikud lahendused ja nügimine), aga mitte ainult. Innovatsiooniprojekti sisuks võib olla ka nt erinevate lahenduste katsetamine enne uue regulatsiooni väljatöötamist vms. Projekti algatamiseks esitab sihtgruppi kuuluv avaliku sektori asutus RK-le projekti ideekavandi, mis läbib vastavuse hindamise ja valikuprotsessi. Positiivse otsuse korral hangitakse projekti ideekavandis kirjeldatud probleemile lahenduste arendamist või katsetamist. Projektid ei hõlma valmislahenduste hankimist. Projektid ei hõlma valmislahenduste hankimist. Katsetamine võimaldab väikesel skaalal proovida järgi uuenduslikke ja julgeid ideid, mis näiteks üle-eestiliseks elluviimiseks tunduvad liialt raputavad. Kuigi esmapilgul võib katsetamise etapp näida lisakuluna, aitab see pikemas perspektiivis pigem kulusid kokku hoida. Tänu katse käigus kogutud õppetundidele saab suuremaid ja kulukaid vigu lahenduse täismahus elluviimisel vältida. Katsetamine suurendab sageli ka poliitikakujundamise läbipaistvust ja dialoogi partneritega ning seeläbi usaldust kogu poliitikakujundamise protsessi vastu. Eesti avalikus sektoris on katsetamise soov ja valmidus kasvanud, kuid kogemusi ja teadmisi napib. RK eestvedamisel koostatav katsetamise raamistik 12 toob esile, missugust tuge katsetamine avalikus sektoris vajab. Planeeritavad tegevused leevendavad neist nii rahastamise vajadust kui ka pakuvad laiemalt tuge nii koostatavate juhendmaterjalide kui ka tekkiva näidete kogumi näol. Punktis 4.1.2 kajastatakse projektiideede arendamist, ettevalmistamist ja projektide edukat elluviimist soodustavaid avaliku sektori innovatsioonivõimekuse kasvule suunatud arendustegevusi. Need võivad olla nt metoodikate, tööriistade ja juhendite väljatöötamine, avaliku sektori üleste meeskondade loomine ja töö toetamine probleemidele lahenduste otsimisel, ideekorje innovatsiooniprojektide leidmiseks, analüüside ja uuringute (sh tuleviku- 11 Katsetamine on uute ideede piiratud mahus järele proovimise struktureeritud protsess, mis võimaldab õppimist ja ideede lihvimist enne nende laiemat rakendamist. 12 Vt https://docs.google.com/document/d/1GStEe1hBs05QZoIGDRBb7Lh8IhidS0YbN_jtj4LEZB8/edit. 5 uuringute) tegemine, mis aitavad kaasa uue teadmise tekkele, teadlikkuse suurendamiseks mõeldud tegevused, sh infomaterjalide koostamine, parimate tavade kogumine ja levitamine, õppimisvõimaluste loomine. Loetelu ei ole lõplik, kuna keeruline on ette näha, mida avaliku sektori asutuste innovatsiooniprojektid sisaldama hakkavad. Seega ei välistata ka muid tegevusi, eeldusel, et need aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. Punktides 4.2 ja 4.3 viidatakse sekkumise rakendamisel kooskõlale kestliku arengu ja keskkonnaeesmärkidega, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl k do no significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. Elluviidavate tegevuste puhul tuleb järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega kooskõla. Kuna kõik projektid peavad panustama nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, milleks on näiteks kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused, siis peaks eeldatavalt ilmnema positiivne mõju keskkonnaeesmärkidele. DNSH põhimõtte järgimise vajadus lisatakse innovatsiooniprojektide riigihanke alusdokumentidesse ja palutakse pakkumuses kirjeldada, kuidas on plaanis selle järgimine projekti jooksul tagada. Punkt 4.4 viitab määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalsetele põhimõtetele, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel ja tulemuste planeerimisel tuleb analüüsida ja tagada tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Tegevuste elluviimisel tuleb hinnata võimalust aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja/või võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse tagamisele ja puutumuse korral kavandama tegevusi soolise aspekti arvestamiseks ning sooküsimuste lõimimiseks ning diskrimineerimise vältimise ja ligipääsetavuse tagamiseks, sh universaalse disaini põhimõttest lähtudes 13. Punkt 4.5 kinnitab, et sekkumise käigus ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Täpsem riigiabi analüüs asub seletuskirja peatükis 3. Punktis 4.6 on toodud sekkumise seire näitajad. Väljundnäitajasse arvestatakse kõiki innovatsiooniprojekte, sh teadus- ja arendustegevusele tuginevad, mida on kirjeldatud punktis 4.1.1. Innovatiivseid projekte arvestatakse seires, kui hangitud töövõtja on esitanud projekti lõpparuande ja see on vastu võetud. Kui innovatiivne projekt tühistatakse või jääb töö mingil põhjusel vastu võtmata, siis ei arvestata seda väljundnäitajas. Eeldatakse, et esimestel aastatel, mil tegevused pole avaliku sektori asutustele veel nii tuttavad, on projekte vähem. Esimestel aastatel on projekte eelduslikult 3–4 aastas ning hiljem keskmiselt 10 aastas. Projekti keskmiseks suuruseks on varasemale kogemusele14 tuginedes 1 mln eurot, millest lähtuvalt eeldatakse, et kokku viiakse ellu ligikaudu 56 projekti. Esimestel aastatel, mil kogemusi on 13 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on universaaldisain defineeritud kui toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. 6 vähem nii elluviijal kui ka partneritel, võivad projektide mahud olla väiksemad kui perioodi lõpuaastatel. Sellest tulenevalt on vahesihttasemeks määratud vähemalt 8 vastu võetud projekti 2024. aastaks ning 2029. aastaks peaks olema 56 projekti oma tulemused saavutanud. Tulemusnäitajana arvestatakse uusi kasutusele võetud lahendusi ja algatusi, mis said toetust innovatsiooniprojektina (punkt 4.1.1). Projekti käigus leitud lahenduste kasutusele võtmist hinnatakse hiljemalt üks aasta peale innovatiivse projekti toetamise lõpetamist. Sõltuvalt projekti tulemustest otsustab innovatsiooniprojekti esitanud avaliku sektori asutus selle tulemuste rakendamise üle. Teavet tulemusnäitaja kohta kogutakse järelaruandega, kus esitatakse teave selle kohta, kas on otsustatud projekti tulemused ellu viia ja kui suures mahus. Otsus on kinnituseks, et projekti tulemus on plaanis rakendada ning otsus peab olema tõendatav ja tehtud vähemalt organisatsiooni juhtkonna tasemel (nt tööplaan, eelarve). Lõpphinnangu projekti tulemusnäitaja saavutamisele annab elluviija. Ilmselt kõik projektid ei lõppegi tulemusega, mida oleks võimalik ellu viia. Projektide hulgas võib olla nii suurema riskitaseme ja potentsiaaliga innovatsiooniprojekte kui ka projekte, mille puhul on nt tehnoloogiline lahendus juba küpsem ja projekti käigus testitakse sobivust avalikule sektorile ja tehakse vastavaid kohandusi. Läbikukkumine on aktsepteeritav, kuna eksperimenteerimise põhiolemus eeldab riskide võtmist. Meetme tegevus sisaldab uusi julgeid ideid ning erinevate lahenduste katsetamist, et jõuda nendeni, mis parimal viisil aitavad avaliku sektori poliitikaid ellu viia. Seega võib juhtuda, et innovatsiooniprojekti tulemused andsid teadmise, et selliselt ei ole mõistlik tegevust ellu viia, mistõttu seda lahendust ei rakendata. Sellisel juhul ei arvestata seda projekti kasutusele võetuna (ei lähe tulemusnäitajasse arvesse). Tulemusnäitajana seatakse eesmärgiks, et vähemalt 40% projektidest (vähemalt 22) lõppevad projekti tulemuste kasutusele võtmise otsusega. Peatükis 5 on nimetatud elluviija ning elluviija kohustused ning viidatakse asjakohastele paragrahvidele ÜSSis ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldiste tingimuste määruses.. Punktides 5.1 ja 5.2 määratakse tegevuste elluviijaks RK strateegiabüroo, kelle ülesanne on koordineerida „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamist ja elluviimist, mistõttu mõistetakse hästi Eesti kõige akuutsemaid probleeme ja suudetakse nõustada potentsiaalseid projektimeeskondi ja seista selle eest, et tegevused aitaks kaasa strateegias „Eesti 2035“ nimetatud arenguvajaduste lahendamisele. Elluviija valmistab ette ja viib ellu avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojekte. Lisaks viiakse ellu innovatsiooni toetavaid arendustegevusi, sh analüüside tegemist ja tööriistade väljatöötamist, mis on vajalikud avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse võimekuse kasvuks. Elluviija korraldab vajalikud riigihanked koostöös RTKga ning tehakse koostööd Eesti parimate valdkonna ekspertide ja EASi ja KredExi ühendasutusega, kellel on pikaajalised kogemused innovatsiooni edendavate riigihangete nõustamisel. Tekkivaid kogemusi levitatakse õppetundide ja juhistena, mistõttu peaks Eestis laiemalt levima innovatsiooni toetavate riigihangete tegemise praktika. 14 Riigikantselei poolt elluviidav haldusvõimekuse meede; HTMi RITA meede, Euroopa komisjoni tehnilise abi instrument (Technical Support Instrument (TSI)). 7 Punktis 5.3.3 tuuakse esile vajalikud ettevalmistused, mis on tegevuste elluviimise eelduseks. Elluviija peab välja töötama projektide valimiseks valikuprotsessi, mis sisaldab projektide vastavuse hindamist ja valikut. Valikuprotsessi üheks osaks on valikumetoodika loomine, mis tugineb rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidele. Projekti ideekavandit hindab elluviija kõigepealt vastavuskriteeriumide alusel, et tuvastada, kas esitatud idee vastab nõuetele (tegemist on avaliku sektori probleemi lahendamisega, panustatakse „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ja sihtide saavutamisse jt). Kui projekti idee on saanud kõikide vastavuskriteeriumide puhul vastuseks „Jah“, siis saab projekti idee suunata järgmisesse etappi, kus eksperdid annavad hinnangu valikukriteeriumide (lahendatava probleemi olulisus, sekkumisloogika arusaadavus jt) alusel, mille tulemused esitatakse kantsleritele. Kantslerid annavad omalt poolt projektidele hinnangu. Lõpliku projekti elluviimise otsuse teeb elluviija. Vastavus- ja valikukriteeriumid ja projekti ideekavandi vorm on esitatud Riigikantselei veebilehe sekkumise alalehel15. Peatükis 6 sätestatakse sekkumise sihtrühma kuuluvad avaliku sektori asutused. Innovatsiooniprojektid pakuvad lahendusi avaliku sektori asutuste probleemidele. Sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus saab esitada elluviijale ideekavandi innovatsiooniprojekti elluviimiseks. Eelkõige kirjeldatakse selles faasis probleemi, mis peab tulenema „Eesti 2035“ arenguvajadustest ja lahendused olema seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega. Sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus peab aktiivselt panustama innovatsiooniprojekti elluviimisesse kogu projekti perioodi jooksul. Mitu sihtrühma kuuluvat asutust võivad esitada ideekavandi ühiselt, kuid üks asutustest on sel juhul peamine ideekavandi esitaja ja vastutaja. Peatükis 7 „Rakendusüksus ja rakendusasutus“ nimetatakse meetme rakendusüksuseks RTK ja rakendusasutuseks RK. Rakendusüksuse ja rakendusasutuse õigused ja kohustused tulenevad ÜSSist ning käskkirjas sätestatust. Peatüki 8 punktis 8.1 sätestatakse sekkumise elluviimise abikõlblikkuse periood, millal võib tegevustega alustada ning kuna tuleb lõpetada. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud ja tasutud tegevuste abikõlblikkuse perioodil. Punktis 8.2 on määratud meetme sekkumise nr 21.1.1.3 koondeelarve, milleks on 63 142 857 eurot, millest 44 200 000 eurot moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid (70%) ja 18 942 857 eurot on riiklik kaasfinantseering (30%). Sekkumisel puudub omafinantseeringu kohustus. Esialgse eelarve prognoosi alusel läheb 88% eelarve kuludest (39 060 000 eurot EL toetus, 16 740 000 eurot riiklik kaasfinantseering, kokku 55 800 000 eurot) tegevuse avaliku sektori innovatsiooniprojektide, sh teadus- ja arendustegevusele tuginevate projektide (punkt 4.1.1) toetamiseks. Arvesse on võetud võimalik keskmine projekti kulu, mille alusel on välja töötatud väljundnäitaja sihttase. Projektiideede arendust, projektide ettevalmistamist ja edukat elluviimist soodustavate ja toetavate arendustegevuste (punkt 4.1.2) eelarve on kokku 4 007 857 eurot (6% kogu eelarvest), sh 2 805 500 eurot EL toetus ja 1 202 357 eurot riiklik kaasfinantseering. Personalikuludeks on arvestatud esialgse prognoosi alusel 2 900 000 eurot (5% kogu eelarvest), sh 2 030 000 EL toetus ja 870 000 eurot riiklik kaasfinantseering. 15% otsestest personalikuludest arvestatakse kaudseteks kuludeks. 15 Riigikantselei avalikuse sektori innovatsiooni veebileht 8 Peatükis 9 „Kulude abikõlblikkus“ sätestatakse kulude loetelu, mida toetatakse ja mida teeb elluviija. Loetelu koostamisel on järgitud põhimõtet, et tegevuste elluviimisel on abikõlblikud kõik kulud, mis on vajalikud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning mis vastavad ühendmääruse §-des 15 ja 16 sätestatud tingimustele. Peatükis 10 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ viidatakse väljamakse aluseks olevatele asjakohastele paragrahvidele ühendmääruses. Punktides 10.2 ja 10.3 määratakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel ning seal tegelikke kulusid ei vaadata. Punktis 10.4 selgitatakse, kuidas esitatakse maksetaotlusi ja kuludokumente rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Tulenevalt e-toetuse keskkonna arendusest on võimalik esitada kõiki kuluridu ka jooksvalt iga kulu tekkimise järel selleks, et kiirendada maksete tegemist. Peatükis 11 „Sekkumise aruandlus ja seire“ sätestatakse aruannete esitamise kord ja sagedus. Kord aastas tuleb elluviijal esitada aastaaruanne eelneva aasta tegevuste kohta ning järgneva aasta planeeritavate tegevuste kohta. Aastaaruanne on põhjalik ja detailne ülevaade tegevustest, tulemustest ja näitajatest. Poolaastaaruanne sisaldab ainult lühidat ülevaadet näitajate täitumisest. Eelarve ülevaade koondub e-toetuste keskkonnast, seda eraldi aruandesse tuua ei ole vaja. Seirearuanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. Peatükis 12 sätestatakse toetuse andmise tingimuste muutmise korra. Korda täpsustavad rakendusasutuse protseduurireeglid. Peatükis 13 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise tingimused juhuks, kui selgub, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks. Peatükis 14 sätestatakse vaiete esitamise kord. 3. Riigiabi analüüs Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;  abimeede annab eelise abi saajale;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Käskkirjaga reguleeritava sekkumise tegevusi hangitakse teadlastelt, ettevõtetelt ja teistelt võimalikelt pakkujatelt, kes otsustavad esitada pakkumuse, omades vastava teema valdkonnas 9 vajalikke eksperditeadmisi ning vastates pakkumuskutses esitatud nõuetele. Meetme sekkumise raames ei anta selles tähenduses riigiabi või vähese tähtsusega abi. Hankija peab tegevuste elluviimisel järgima riigihangete seadust. Teadus- ja arendusteenuste hankimisel pole hankija kohustatud rakendama riigihangete seaduses sätestatud korda, kui täidetud on riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud eeldused. Sellisel juhul hangib hankija teadus- ja arendusteenused järgides TAI raamistiku punkte 32 ja 33. Eeltoodud juhul ei saa asjaomast teenust osutav ettevõtja ehk pakkuja riigiabi. Riigihangete seaduse alusel riigihanke korraldamisel valib hankija korrektse menetlusliigi, lähtudes riigihanke objektiks olevast asjast, teenusest või ehitustööst, selle eeldatavast maksumusest ja riigihangete seaduses ja hankija hankekorras vastavale riigihankele kohalduvast menetluskorrast. Innovatsiooniprojektide riigihanke võitjad võivad olla ettevõtjad, teadusasutused, vabaühendused vms. Juhul kui riigihanke võidab ettevõtja, on riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine välistatud, kuna riigihanke läbiviimisel järgitakse läbipaistva, konkurentsil põhineva ja mittediskrimineeriva riigihanke menetluse reegleid, mistõttu ei ole tegemist konkurentsi moonutamisega, kuna riigihanke läbiviimine tagab, et majanduslikult kõige soodsam pakkumus vastab turuväärtusele. Juhul, kui riigihankele laekub vaid üks pakkumine, peab hankija olema valmis põhjendama, et riigihanke tulemus peegeldab turuhinda: a) kas tõendades tehnilise kirjelduse objektiivsust, nii et ükski ettevõtja ei saa eelist, või b) kasutades täiendavaid võimalusi, et kontrollida tulemuse vastavust turuhinnale. Innovatsiooniprojektide riigihangete korral järgitakse Euroopa Komisjoni innovatsioonihangete suuniste (18.6.2021, C(2021) 4320) peatükis 5 sätestatud tingimusi, mis peavad olema täidetud, et välistada riigiabi andmine. Projekti tulemusel tekkivate intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine sätestatakse hankelepingus. Üldjuhul jagatakse intellektuaalomandi õigused projekti esitaja ja pakkuja vahel turutingimustel selliselt, et intellektuaalomandi varalised õigused jäävad pakkujale ning projekti esitajal on õigus intellektuaalomandi õiguste objektiks olevat lahendust kogu õiguste kehtivusaja jooksul piiranguta ning tasuta igal moel kasutada, muuta ja täiendada. Tegevuse sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus ei saa riigiabi, kui ta vastab riigihangete seaduses hankija määratlusele ega tegele majandustegevusega, s.o osutab teenust avalikes huvides, millel ei ole ärilist iseloomu, ning tegevuse sihtrühma kuuluv hankija ei tegutse teenuse osutamisel arenenud konkurentsi tingimustes. Kuna sihtrühma kuuluvad ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes lisaks avaliku teenuse pakkumisele võivad ka tulu teenida, siis tuleb hinnata projektipõhiselt, kas sellega võib tekkida sihtrühmal teatud majanduslik eelis. Eeliseks loetakse iga majanduslikku kasu, mida asutus ei ole saanud tavalistes turutingimustes ehk ilma riigi sekkumiseta. Eeliseks ei loeta ainult rahalist abi, vaid näiteks ka riigivara kasutada andmist alla turuväärtuse. Kui abi tugevdab või parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, siis võib olla tegemist kasvõi potentsiaalse konkurentsi moonutamisega. Samas, kui hinnatakse, et teatud tegevuste mõju on ainult kohalik ega mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust, siis võib hinnata, et toetus ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 10 Käesolev eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+-i, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 5. Sekkumise mõjud Meetme sekkumise eesmärk on tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekust ja nõudlust, mis mõjutab omakorda erasektori innovatiivsust. Seega panustavad tegevused nii „Eesti 2035“ riigivalitsemise kui ka majanduse sihti. Toetatavad projektid panustavad nutika spetsialiseerumise valdkondade arengusse. See, kui palju konkreetsesse nutika spetsialiseerumise valdkonda projektid panustavad, selgub rakendamise käigus. Siinkohal ei ole plaanis projekte valida selle järgi, et üks või teine nutika spetsialiseerumise valdkond saaks teatud määral projekte, pigem lähtutakse vajadustest ja avaliku sektori asutuste valmidusest nendega tegeleda. Sekkumise tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna avaliku sektori innovatsiooniprojektide elluviimine kasvatab innovatsiooni nõudlust erasektorile. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ja edasi müüa ning suurendab seeläbi ettevõtjate konkurentsivõimet. Innovatsiooniprojekti raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate, teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite tekkeks. Erasektori innovatiivsus omakorda toetab majanduse sihi indikaatori – tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest – saavutamist. Sekkumise tegevused panustavad oluliselt ka „Eesti 2035“ riigivalitsemise strateegilise sihi „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ komponenti „Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ja kasutamist väärtustav riik“, kuna sekkumine aitab otseselt kaasa avalikus sektoris uute lahenduste väljatöötamisele ja kasutusele võtmisele, mille tulemusena muutub avalik sektor tõhusamaks, teenused kvaliteetsemaks ja inimestele paremini kättesaadavamaks. Avaliku sektori teenuste parem kättesaadavus aitab saavutada regionaalse arengu eesmärke, kuna avaliku sektori innovatsiooniprojektide elluviimisel saavad projekti esitajaks olla kohaliku omavalitsuse üksused ja asutused (edaspidi KOVid), kelle projektid panustavad kohaliku elu arendamisse, ning mis omakorda peaks suurendama elanike rahulolu KOV teenustega. Seetõttu võib hinnata, et sekkumise tegevused panustavad „Eesti 2035“ vajalike muutuste näitajasse „KOV teenustega rahulolu“. Täpsed andmed KOVide innovatiivsusest ning oskuste kohta innovatsiooni ellu rakendada puuduvad. Kuna KOVid on ühed esmased avaliku teenuse pakkujad, siis kindlasti peaks sellele tähelepanu pöörama ja on oluline, et KOVid oleksid huvitatud uute lahenduste leidmisest. Seda eelkõige sellepärast, et innovaatilised lahendused väga suure tõenäosusega parendavad avalikku teenust ning selle tulemusel paraneb ka kuluefektiivsus (Walker 2006) 16. 16 Walker, M.R. (2006). Innovation type and diffusion: An empirical analysis of local government. Public Administration, Vol. 84, No. 2, (311–335). 11 Põgusat ülevaadet KOVide innovaatiliste lahenduste otsimisest annavad RK innovatsioonitiimi ellu viidud innoprogrammide ja innosprintide tulemused, kus on hinnanguliselt 53 sprindiprojektist 26% ja 27 programmiprojektist 44% aidanud panustada suuremal või väiksemal määral KOVidega seotud probleemide lahendamisse. Kuna KOVid peavad vajalikke tooteid ja teenuseid hankima, siis on võimalik saada ülevaade riigihangete registris läbiviidud riigihangete kohta, millele on lisatud märge riigihankes kasutatud innovaatiliste aspektide kohta. 2020.–2022. aastal läbiviidud riigihangetest on kasutatud innovaatilisi aspekte kokku 39 riigihanke puhul, millest 6 riigihanget on alustanud või teostanud kohaliku omavalitsuse asutus või üksus17. Küll tuleb kriitiliselt hinnata, mis on need innovaatilised aspektid, mida hankija on silmas pidanud. Kuna sekkumise tegevusi hangib elluviija koostöös RTKga, siis seeläbi võtab vastutuse innovatsiooni hankimise eest elluviija. See on oluline toetav tegur nii KOVide kui ka teiste avaliku sektori innovatsiooniprojektide elluviimisel, kui need projektid läbivad valikuprotsessi ja viiakse ellu. Selleks, et KOVid teaksid sekkumise võimalustest, osaleb RK piirkondlikel välisvahendite infopäevadel ning korraldab ise teavitusüritusi. Lisaks on oluliseks koostööpartneriks Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes aitab KOVidel arendada sekkumise jaoks sobilikke projektiideid. Sekkumise tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkidesse, kuna suure tõenäosusega sisaldab enamik innovatsiooniprojekte teenuste, toodete, protsesside tõhustamist, mis aitab kaasa ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Panus tekib ka nutika spetsialiseerumise valdkondade kaudu, millest mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Projektide valikul on vaja hinnata nii vastavust nutika spetsialiseerumise valdkondadele kui ka osa projekti suunatust vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Toetuse andmise üheks eesmärgiks on paremate lahenduste leidmine ühiskondlikele probleemidele, sh ühiskondlike lõhede vähendamine ja seeläbi laiemale avalikkusele kasu toomine. Sellest tulenevalt võib sekkumise tegevustel olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste loomise, sh ligipääsetavuse teemaga projektide võimaliku panuse kaudu nende probleemide lahendamisse. Kõiki laekuvaid projekte hinnatakse täpsemalt, et tuvastada võimalik puutumus projekti tasandil ning tagada see, et projektis oleks arvestatud soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõttega ning rakendatud sooküsimuste lõimimist, kus asjakohane. Võimaliku puutumuse hindamiseks on lisatud projektide vastavus- ja valikukriteeriumidesse täpsustavad kriteeriumid, mis suunavad seda hindama. Kaudsemalt võivad tegevused toetada kõiki „Eesti 2035“ sihte, kuna innovatsiooniprojektid võivad pakkuda lahendusi kõigile Eesti arenguvajadustele, kui lahendused on nutika spetsialiseerumise valdkondades. Seda, kas ja kuidas projektid seostuvad otseselt „Eesti 2035“ arenguvajadustega, hinnatakse projektide valikul. Projektide valikul hinnatakse, mil määral lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide elluviimist ja aidatakse neile kaasa ning on 17 Päring tehtud riigihangete registrist 26.08.2022 seisuga. 12 puutumus horisontaalsete põhimõtete (keskkonnahoid, kliima, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng) eesmärkidega ja panustatakse seeläbi „Eesti 2035“ näitajatesse. 6. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud Sekkumise rakendamiseks viiakse ellu toetuse andmise tingimuste punktis 4.1 nimetatud tegevusi. Projekti tegevuste hankimisel lähtutakse riigihangete seaduses sätestatust. Riigihankeid viib üldiselt läbi RTK, välja arvatud juhul, kui elluviija otsustab riigihanke ise läbi viia. Meetme rakendamiseks vajalikest kuludest moodustavad 70% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering. Elluviijale ei teki käskkirja rakendamise tulemusel tulusid. 7. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub siis, kui riigisekretär on selle allkirjastanud ning 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi temaatiline eeltingimus on täidetud. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse avaldamiseks RTK-le. Huvirühmade kaasamine on toimunud 2021. ja 2022. aastal konsultatsioonide näol. Sekkumise loomise plaane on arutatud ministeeriumide asekantslerite, teadusnõunike ja teiste huvilistega avalikus sektoris ja ülikoolides. Tihedamalt on koostööd tehtud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja KredExi ühendasutusega. Allasutustest on kohtumised toimunud nt Transpordiameti, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Maksu- ja Tolliameti ja Tervisekassa töötajatega. Veel on konsulteeritud Tartu Ülikooli, Taltechi, Eesti Tööandjate Keskliidu, Start-Up Estonia ning koostööplatvormi „Rohetiiger“ esindajatega. 13  Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Meie: 15.09.2023 nr 7-2/22-02058-5 Ettepanekud "Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ muutmiseks Edastame kooskõlastamiseks ettepanekud „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT) muutmiseks. Muudatused on järgmised: - Laiendame sihtrühma nimekirja TATi punktis 6.1 ja täiendame vastavalt seletuskirja. Põhjendus: Lisame avaliku sektori asutusena võimaluse projekti esitada avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud osutavad samuti avalikku teenust (nt Tervisekassa, Töötukassa, Eesti Rahvusringhääling, ülikoolid) nagu kõik avaliku sektori asutused ja on seega võrreldavad ülejäänud sihtrühmaga. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on Riigikantselei poole pöördunud läbimõeldud innovatsiooniprojektide ettepanekutega, mis aitaksid kaasa meetme eesmärgi saavutamisele ehk nutikate lahenduste leidmisele, mis toetaks „Eesti 2035“ strateegia sihtide saavutamist. Seetõttu soovib Riigikantselei nendega sarnaselt ülejäänud sihtrühma esindajatega koostööd teha. Täiendatud on seletuskirja riigiabi analüüsi osa, kuna avalik-õiguslikud juriidilised isikud võivad teenida mingil määral ka tulu, mistõttu tuleb iga projekti põhjal hinnata, kas või mil määral võib olla tegemist riigiabiga. - Seletuskirjas asendame sõna „taotleja“ sõnaga „projekti esitaja“. Põhjendus: Seletuskirjas oli jäänud tekstis kasutusele mõiste „taotleja“, kuid tegemist ei ole taotlusvooruga, mistõttu „taotleja“ ei ole kohane mõiste siinses kontekstis. Edaspidi kasutatakse selle asemel mõistet „projekti esitaja“. Palume kooskõlastust hiljemalt 25.09.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Laura Viilup 5563 5717 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee