1393498 -1000855 Teie a nr Meie 18 . 10 . 20 2 3 a nr Justiitsministeerium
[email protected] Seisukoht j ustiitsministri määruse „ Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine “ muutmise määruse eelnõu le Lugupeetavad Soovin esitada oma arvamuse määruse „ Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatavate vormide kehtestamine “ muutmise määruse eelnõule ( edaspidi : Eelnõu ). Kuivõrd FIMS § 9 lg 2 kohaselt on vormide kasutamine füüsilise isiku maksejõuetusavalduse menetluses kohustuslik , on tegemist kohtute vaates olulise küsimusega , mis mõjutab kohtute töö efektiivsust . K ahjuks ei ole justiitsministeerium küsinud Eelnõu osas ringkonnakohtute seisukohta . Soovin siiski valdkonna eksperdi ja kohtunike koolitajana maksejõuetusõiguse küsimustes oma arvamuse Eelnõu kohta anda . Esiteks märgin , et justiitsministeerium on võtnud Eelnõu koostamisel lähtepunktiks , et senistes t vormidest on välja jäetud andmed , mille märkimist seadus ette ei näe . See seisukoht on vähemalt vaieldav . Samas võivad need andmed , mille märkimist seadus otseselt ette ei näe , olla kohtule ja usaldusisikule vajalikud andmed ja need tuleks vormis märkida ka juhul , kui nende märkimise kohustus ei tulene otseselt seadusest . Ebaõige on seletuskirja seisukoht , et võlgniku maksejõuetusavalduse s esitatavad minimaalsed andmed on sätestatud üksnes FIMS §-s 11. Tegelikult tuleb arvestada ka FIMS §-s 10 sätestatuga , mille kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele pankrotiseaduse vastavaid sätteid ja võlgniku maksejõuetusavalduse miinimumandmete osas on oluline lähtuda võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatust pankrotiseaduse §-s 13, st et võlgniku maksejõuetusavalduses tuleb märkida ka võlausaldajate nimed , nende elu - ja asukohad , nõuded , samuti andmed võlgniku var akohta . See hõlmab ka võlgniku sissetulekut . Maksejõuetusavalduse vormi muutmisel tuleb suurel määral arvestada kohtute seisukohti : mis andmeid kohtud vajavad , et otsustada võimalikult kiiresti maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine . Kui vorme muuta kohtute vajadusi arvestamata , võib sellel olla oluline mõju kohtu tööle , sh menetluse kiirusele , samuti mõjutab see usaldusisikute tegevust , sh muutes nende teenuse kallimaks . Seetõttu tuleks enne määruse muutmist ( kui ministeerium kohtute seisukohtadega ei nõustu ) kaaluda asjaosaliste osavõtul vähemalt ühe veebikohtumise organiseerimist . Võlgniku avalduses on vaja märkida kindlasti p -s 4 ka abielu sõlmimise aeg , samuti kas abielu kestab või on lahutatud ( millal ). Vajalikud on ka andmed abikaasade varareziimi kohta . Kindlasti on vaja märkida võlgniku pangakontode numbrid , tuues välja selle pangakonto numbri , millele võlgnik soovib saada arestimisvaba miinimumi . Nendele puudustele vormides on huvigrupid juba varasemalt justiitsministeeriumi tähelepanu pööranud . Täiesti sobimatu on võlgniku maksejõuetusavalduse vormi nn vabas vormis p 2. Nimetatud osa eelnõust ei ole kooskõlas FIMS §-s 9 sätestatuga , et maksejõuetusavalduse esitamisel tuleb kasutada vorme . Õ igekeelsussõnaraamatu järgi tähendab vorm ehk vorming esitus - struktureerimis - ja paigutusviisi , nt teksti asetust ja ilmet dokumendis . Vabakujuline p 2 sellele nõudele ei vasta . Praktikas tekitab see olukorra , kus kohtunikud hakkavad jätma maksejõuetusavaldusi käiguta ja täpsustama andmeid , mis avaldab selget mõju menetluse kiirusele . Võlgniku maksejõuetusavaldus peab sisaldama kindlasti nn kindlapiirilist kohta , kuhu võlgnik saaks kirja panna oma vara ( sh jooksev sissetulek ) ja kohustused vastavalt PakrS §-s 13 sätestatule . Neid andmeid kirja panemata ei saa võlgnik täita ka FIMS § 11 lg 2 p 1 nõuet - põhistada maksejõuetusavalduse esitamise vajalikkust . Ekslik on seletuskirja seisukoht , et sellisel kujul esitatud info on piisav otsustamaks koheselt ilma usaldusisikut nimetamata , võlgniku pankroti välja kuulutamine . Just see peaks olema miinimumstandard , millele peab vastama võlgniku maksejõuetusavaldus . Eelnev kohaldub ka abikaasade maksejõuetusavalduse vormile . Võlausaldaja maksejõuetusavaldus peab vastama PankrS § 10 sätestatule . Võlausaldaja peab tõendama nõude olemasolu . P-s 3.3 ei ole kohta , kus võlausaldaja saaks kirja panna oma nõudega seotud asjaolud . On arusaamatu , mida peaks võlausaldaja kirjutama lahtrisse „ Nõude alus“ ja kas see sinna ka ära mahuks . Seadus ei näe ette vara - ja võlanimekirjas usaldusisiku tasu kalkulatsiooni esitamist . Kalkulatsioon tähendab eelarvestust ehk eelarvet . Seletuskirjas viidatud FIMS § 54 lg-d 2 ja 4 ei reguleeri mitte kalkulatsiooni koostamist vaid usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitise taotluse esitamist . Kalkulatsioon ja hüvitise taotlus ei ole kattuvad mõisted . Seega puudub seaduslik alus nõuda usaldusisikult tasu ja kulutuste kalkuleerimist sarnaselt PankrS §-s 66 1 sätestatuga . Lugupidamisega Kersti Kerstna -Vaks Tartu Ringkonnakohtu kohtunik