Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 06.09.2023 nr 10-3/23/64-2
10122, Tallinn
[email protected]
Tartu Ringkonnakohtu seisukoht halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse
eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsuse kohta
1. Toetame põhiosas väljatöötamise kavatsuses halduskohtumenetluse ja haldusmenetluse
kiirendamiseks pakutud abinõusid. Praegusel ajal ei ole siiski selge, millisel viisil kavandatavaid
meetmed saab halduskohtumenetluses reguleerida, et neil oleks kavandatav mõju, sh et
menetlusosalised ja kohtud võtaksid uued võimalused omaks ja neid praktikas ka tegelikult
kasutama hataks.
2. Esialgse õiguskaitse asjades on edasikaebevõimalus Riigikohtusse praeguse regulatsiooni järgi
üksnes nendes asjades, milles taotluse esmaselt lahendab ringkonnakohus. Tõepoolest võib olla
põhjendatud lubada mõnel juhul määruskaebuse esitamist Riigikohtule ka siis, kui esmaselt on
taotluse lahendanud halduskohus. Selle kaudu avaneb võimalus kõrgema kohtu seisukoha
saamiseks menetluse varases staadiumis ja seeläbi suurem õigusselgus juba kohtumenetluse ajal.
Sama eesmärki teenib ka Riigikohtult õigusliku arvamuse küsimuse võimaluse loomine. Viimane
meede saab ilmselt olla siiski erandlik, kuna arvukad õigusliku arvamuse küsimused kokkuvõttes
pikendavad asjade lahendamise tähtaegu ning koormavad Riigikohut. Kompromissi kaudu
menetluse lõpetamine halduskohtumenetluses ei ole sagedane. Keeruline on prognoosida, et
kompromissi saavutamise reeglite muudatused kompromisside osakaalu oluliselt tõstaks. Siiski
võib toetada suunda sellele, et õigusrahu saavutataks enam menetlusosaliste kokkuleppe kaudu,
mitte kaebajale või vastustajale kohtu poolt antud õiguse kaudu. Iseenesest ei takista HKMS-i
praegune regulatsioon kohtu aktiivsust poolte kompromissile suunamisel ega
kompromissläbirääkimiste ohjamisel.
3. Samuti toetame võimaluste otsimist mahukatest haldusmenetlustest võrsunud vaidluste
lahendamise kiirendamiseks ja uute samast menetlusest tingitud vaidluste vältimiseks
halduskohtus. Praegusel kujul pakutud põhiettepaneku kui ka alternatiivi osas jääb kahtlus, kas
kohtunikud neid reaalselt kasutada soovivad. Võib juhtuda, et nii nagu lihtmenetluse puhul, ei
hakata seda meedet aktiivselt kasutama, eriti olukorras, kus tavalise otsuse asemel tuleks teha
vaheotsus, mida saab edasi kaevata, ja millega menetlus ei lõppe. Sellega võib menetlus kohtus
pikeneda, sest vaheotsuse on vaidlustatav ja asja lahendamine hiljem jätkuks. Kohtuniku jaoks
võib olla selgem süveneda asjasse üks kord ja siis asi lõplikult otsusega lahendada.
Aadress: Kalevi 1, 51010, Tartu; registrikood: 74001972; telefon: 750 0702; faks: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee
Positiivne mõju asja lõpliku lahendamise kiirusele on kohtu esmasel seisukohal haldusotsuse või
-menetluse minetuste kohta, kui haldusorgan neid tunnistab ja asub vigu parandama. Seepärast
tasuks kaaluda lubada haldusorganil endal taotleda halduskohtumenetluse peatamist minetuste
korrigeerimiseks. Sel juhul võiks haldusorgan teha tegemata jäänud menetlustoimingud, täiendada
ja/või muuta haldusakti ning menetlus jätkuks seejärel juba muudatusi arvestades haldustegevuse
õiguspärasuse kontrollimisel. Kaebajate õiguste kaitseks tasub kaaluda menetluskulude
regulatsiooni muutmist juhuks, kui kaebus hiljem jääb rahuldamata täielikult või osaliselt
halduskohtumenetluse vaheajal tehtud muudatuste tõttu. Nende lahenduste korral võib siiski jääda
edasikaebeõiguse tagamise probleem. Näiteks juhul, kui haldusmenetluse vigade parandamine
ja/või haldusakti täiendamine toimub alles ringkonnakohtu või Riigikohtu menetluse ajal. Siis võib
kaebaja kaotada võimaluse vaidlustada järgmises kohtuastmes muudetud otsuseni viinud tõendite
hindamist või halvemal juhul üldse kohtu põhjendusi. Ette ei ole selge, kas selline isikute õiguste
piiramine oleks proportsionaalne taotletavat eesmärki silmas pidades.
Alternatiivselt võib kaaluda anda kohtule õigus peatada menetluse, andes korraldava määrusega
vastustajale suunise menetluslik rikkumine kõrvaldada (teha ekspertiis, kaasata keegi,
menetlusosaline ära kuulata vms) ning seejärel menetlus jätkub ilma, et peaks seda vaheotsust
edasi kaebama.
Kui vaheotsust mitte lubada, siis võiks kaaluda võimalust, et kord juba kohtumenetluses tühistatud
otsuse asemel tehtud uue otsuse üle peetav vaidlust on kohtul kohustus käsitleda prioriteetsena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Pappel
Tartu Ringkonnakohtu esimees