Siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

Justiitsministeerium Kaitseministeerium Kliimaministeerium 05.07.2023 nr 1-6/2795-1 Rahandusministeerium Siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele asutustele arvamuse andmiseks siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politse i andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Arvamuse andmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Häirekeskus Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Riigikohus Riigiprokuratuur Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 30.06.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 92 „Politsei andmekogu põhimäär us “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Reageeriva tegevuse andmestikku kantakse isikult saabunud teate kohta järgmised andmed: 1) teate laekumise aeg; 2) teataja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja e-posti aadress; 3) teates kirjeldatud sündmuse koha § 8 punktis 3 nimetatud andmed; 4) teatega seotud muu infoobjekti §-s 8 nimetatud andmed; 5) väljakutse prioriteet; 6) lisateave.“; 2) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „süüteomenetluse, ennetava tegevuse ning“ sõnadega „ennetava tegevuse ja“; 3) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 5 asendatakse tekstiosa „, süüteomenetluse andmestik u kriminaalmenetluse ossa ning“ sõnaga „ja“; 4) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „11 ) julgeolekuasutusel – kõigist infosüsteemi andmestikest talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;“; 6) paragrahvi 19 lõike 2 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 19 lõike 2 punktist 10 jäetakse välja sõnad „reageeriva tegevuse ja“; 8) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) kohtul – ühiste infoobjektide andmestikust ja jälitusmenetluse andmestikust selleks, et lahendada talle edastatud jälitustoimingu loa andmise või pikendamise või jälitustoimingust teavitamata jätmise taotlus ning kontrollida jälitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust.“. 1 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 2  Siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrust nr 92 „Politsei andmekogu põhimäär us “ (edaspidi POLIS-e põhimäärus). POLIS-e põhimäärus jõustus 1. jaanuaril 2010 ja selle alusel loodud infosüsteemi POLIS (edaspidi POLIS) on pidevalt arendatud, pidades silmas praktikas tekkinud vajadusi. Viimasel ajal on POLIS-e arendamisel lähtutud riiklikust eesmärgist tõhustada menetlusi digiteerimise kaudu. Selleks, et võtta kasutusele digitaalne jälitustoimik ja peatselt valmiv IT-lahendus, mis võimaldab täiesti paberivaba jälitusmenetlust, on tarvilik muuta POLIS-e põhimäärust. 1) Kohtutele antakse juurdepääs digitaalsele jälitustoimikule. Kuigi POLIS-t on arendatud nii, et juba praegu on tehnoloogiliselt võimalik viia jälitusmenetlus läbi täielikult paberi- vabalt, ning see on jälitustoimiku pidamise ja säilitamise korra1 § 2 lõike 1 kohaselt lubatud, puudub kohtul õiguslik alus pääseda jälitustoimikule juurde digikeskkonnas. Õiguslik u aluse puudumine tingib olukorra, kus jälitustoimikut peetakse küll digitaalselt, ent see esitatakse kohtule paberil, samas kui jälitustoiminguga seotud taotlusi või kaebusi esitatakse ning nende üle otsustamisel tehakse kohtumäärusi elektroonselt jälitustoimingute info- süsteemis2 . Eelnõuga antakse kohtule ja kohtunikule taotluse või kaebuse lahendamis eks juurdepääs digitaalsele jälitustoimikule, mistõttu langeb ära vajadus paberil jälitustoimik u järele. 2) Ajakohastatakse julgeolekuasutuste juurdepääsu POLIS-e andmestikele. POLIS-e põhimäärust muudetakse ka seetõttu, et on muutunud julgeolekuasutuste vajadused. Kui julgeolekuasutuste seadus (edaspidi JAS) lubab juba praegu julgeolekuasutustel pärida erinevatest andmekogudest oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, siis POLIS-e põhimääruses on see õigus piiratum ja vajab ajakohastamist. 3) Kaasajastatakse, mis andmeid POLIS-esse kantakse. Kuna on võetud kasutusele uusi andmekogusid, ei ole vaja enam teatud andmeid POLIS-esse kanda. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ott Aarma ([email protected]) ja õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Gerly Herm (tel 612 5230, [email protected]) ja Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1 VabariigiValitsuse 3. jaanuari 2013. aasta määrus nr 3 „Jälitustoimiku pidamise ja säilitamise kord“. 2 Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. aasta määrus nr 17 „Jälitustoimingute infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“. 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse POLIS-e põhimäärust avaldamismärkega RT I, 22.06.2022, 9. Eelnõu on seotud siseturvalisuse arengukava 2020–2030 programmi „Siseturvalisus 2023– 2026“ võimekusega 2.6.2 „Menetluste digiteerimine“. Selle eesmärk on tõhustada menetlus i digiteerimise kaudu, täpsemalt: töötada välja ja võtta kasutusele infosüsteemid mittedigitaals ete asitõendite paberivabaks haldamiseks. Eelnõuga täiendatakse POLIS-e põhimäärust selliselt, et läbi POLIS-e alamsüsteemide antakse kohtule juurdepääs digitaalsele jälitustoimikule, mis on vajalik, et lahendada kohtule edastatud jälitustoimingu loa andmise või pikendamise või jälitustoimingust teavitamata jätmise taotlus ning kontrollida jälitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust. See võimaldab muuta jälitusmenetluse täiesti paberivabaks ka kohtu jaoks, kaotades seega vajaduse paberil jälitustoimiku järele. Andes kohtule juurdepääsu digitaals e le jälitustoimikule, vähendatakse kulusid, aega ja turvariske, mis on seotud paberil jälitustoimik u pidamise ja transpordiga. Lisaks sellele, et vähenevad keskkonnajalajälg ja halduskoor mus, kiireneb digiteerimise kaudu teabevahetus – ja eelduslikult ka menetlus –, kuna kohus saab vajaliku teabe kohe, kui seda on vaja. Ühtlasi on eelnõu seotud kolme Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20273 ees- märgiga:  1.2.10 „Viime süüteomenetlused täielikult digitaalsele kujule, et vabastada politsei ressurssi menetlustoimingute vormistamise arvelt“;  3.2.9 „Arendame digiriiki kasutajakeskselt ja uuendusi soosivalt, seades esikohale kasutaja- mugavuse nutiseadmes ning süsteemide ja teenuste turvalisuse. Võimaldame senisest enam personaalsele riigile omaseid teenus- ja otsustusprotsesse, tehisintellekti integreerimist andmepõhisesse otsustamisse“;  11.2 „Jätkame kohtureformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks ning tõsta õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti, tagades kohtute enesekorralduse põhimõtte“. Lisaks seondub eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koostatud Eesti digiühiskonna arengukavaga 2030, mis sisaldab riigiüleseid suundi digiteenuste arendamise, küberturvalisuse ja ühilduvuse valdkonnas. Arengukava digiühiskonna arendamise põhimõtete kohaselt peab teenuste kasutusmugavus vastama kasutajate ootustele ning teenused tagama võimaluse juhtida oma isikuandmete kasutamist ja privaatsuse kaitset, taaskasutama häid lahendusi ning olema kliima- ja keskkonnahoidlikud, võimaldades teha asju digitaalselt.4 2. Eelnõu eesmärk 1) Luua kohtutele õiguslik alus pääseda juurde jälitustoimikule digikeskkonnas ja kaotada seeläbi üldine vajadus pidada jälitustoimikut paberil. Eelnõuga antakse kohtule juurdepääs POLIS-e ühiste infoobjektide ja jälitusmenetluse andmestikule, et kohtunik saaks edaspidi tutvuda jälitustoimikuga POLIS-e alamsüstee mi kaudu, et lahendada: 3 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. aasta korralduse nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ lisa. 4 Eesti digiühiskonna arengukava 2030, lk 6. 2   jälitustoimingu loa taotlusi;  uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebusi ning  jälitustegevuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks esitatud taotlus i. Eelnõuga soovitakse tagada, et POLIS-e põhimäärus vastaks tänapäevastele tehniliste le lahendustele, mis:  võimaldavad jälitusmenetluse digiteerimist;  seavad esikohale nii kohtunike kui ka õiguskaitseasutuste ametnike kasutajamugavuse;  aitavad vältida tarbetut dubleerimist ning vähendada kulusid, aega ja turvariske, mis on seotud paberil jälitustoimiku pidamise ja transpordiga. 2) Tagada julgeolekuasutustele õigus saada andmeid kõigist POLIS-e andmestikest neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Muudatus on vajalik, kuna seadusandja on näinud selle õiguse ette JAS-iga, s.o õigusaktiga, millel on määrusest suurem juriidiline jõud. Kitsendades POLIS-e põhimääruses seda, mis POLIS-e andmestikele on julgeolek u- asutustel juurdepääs, on mindud vastuollu JAS-i laia volitusnormiga. Seetõttu on vaja viia POLIS-e põhimäärus JAS-iga kooskõlla. 3) Täpsustada POLIS-e reageeriva tegevuse andmestiku koosseisu, et vältida dubleerimist POLIS-es ja politsei taktikalise juhtimise andmekogus (edaspidi KILP). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast punktist. Punktiga 1 muudetakse POLIS-e põhimääruse §-s 11 reageeriva tegevuse andmestiku koos- seisu. POLIS-e põhimääruse § 11 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 kohaselt kantakse POLIS-e reageeriva tegevuse andmestikku andmed patrulltoimkonna liikme ja patrulltoimkonna kohta ning isikute lt saabuvate teadete kohta, sealhulgas teatele reageeriva politseipatrulli, väljakutse prioriteed i, seotud patrulltoimkonna ja väljakutse teenindamisel võetud meetmete kohta. Kuna on võetud kasutusele KILP, ei ole enam vaja kajastada andmeid politseipatrulli kohta POLIS-es. Need andmed kantakse siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ (edaspidi KILP-i põhimäärus) § 4 kohaselt KILP-i. Eelnõu punkti 1 kohaselt muudetakse POLIS-e põhimääruse § 11 tervikuna, et tagada parem loetavus, kuna kehtetuks on vaja tunnistada § 11 lõike 1 punktid 1 ja 2 ning täpsustada punkti 3. Samuti on kadunud vajadus lõike 2 järele. POLIS-e reageeriva tegevuse andmestik us kajastatakse edaspidi üksnes andmeid isikult saabunud teate kohta: 1) teate laekumise aeg; 2) teataja andmed; 3) teates kirjeldatud sündmuse koha andmed; 4) teatega seotud muu infoobjekti andmed; 5) väljakutse prioriteet; 6) lisateave. Andmed patrulltoimkonna liikme, patrulltoimkonna, teatele reageeriva politseipatrulli, seotud patrulltoimkonna ja väljakutse teenindamisel võetud meetmete kohta kantakse edaspidi vaid KILP-i. 3 Ehkki andmed isikult saabunud teate kohta kantakse KILP-i põhimääruse § 4 lõike 2 kohaselt ka KILP-i, ei dubleerita andmeid, kuna erineb andmekvaliteet. KILP-i kantakse teate esmased andmed. KILP-ist kantakse andmed POLIS-esse jätkutegevustes, kus need muudetakse rikastamise teel menetlusandmeteks. Menetlusandmed kantakse olenevalt nende sisust POLIS-e põhimääruse § 9 lõikes 2 nimetatud süüteomenetluse andmestiku kriminaalmenetluse ossa, § 9 lõikes 3 nimetatud süüteomenetluse andmestiku väärteomenetluse ossa või §-s 91 nimetatud haldustegevuse andmestikku. Näiteks kantakse politsei lahendamispädevuses hädaabiteade kõigepealt KILP-i ja hiljem oluliselt detailsemalt POLIS-esse süüteoteatena, mida lahendab süüteomenetluses politsei. Isikult saabunud teate põhiandmed on vaja kanda KILP-ist POLIS-esse, et tagada menetluses tõendite jälgitavus, andmete tervikluse kao vältimine ja käideldavusmugavus, arvestades POLIS-e olemasolevat võimekust. POLIS-e käimasoleva arendusega kaotatakse vajadus kanda reageeriva tegevuse andmestiku andmed KILP-ist POLIS-esse. Arenduse esimene etapp valmib 2023. aasta oktoobris ja kogu arendus 2026. aastal. Seejärel on vaja vaadata POLIS-e põhi- määrus uuesti üle. Punktidega 2 ja 3 muudetakse POLIS-e põhimääruse § 15 lõike 2 punkte 1 ja 5, et ajakohastada, mis POLIS-e andmestikesse Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet andmeid annavad. POLIS-e põhimääruse § 15 lõike 2 punkti 1 kohaselt annab Maksu- ja Tolliamet andmeid muu hulgas POLIS-e süüteomenetluse andmestikku ning Keskkonnaamet § 15 lõike 2 punkti 5 kohaselt süüteomenetluse andmestiku kriminaalmenetluse ossa. Regulatsioon oli vajalik selleks, et Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet ei peaks süütegude menetlemiseks võtma kasutusele iseseisvaid infosüsteeme, vaid saaksid rakendada juba olemasolevat tehnilist lahendust, mis edastab andmeid e-toimikusse. Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnaamet ei ole aga POLIS-e alamsüsteemi siiani kasutanud ega planeeri seda teha ka tulevikus. Seetõttu ei ole POLIS-e põhimääruse § 15 lõike 2 punktid 1 ja 5 vastavuses tegelike vajaduste ja olukorraga ning nendest jäetakse süüteomenetluse andmestik välja. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks POLIS-e põhimääruse § 15 lõike 2 punkt 6, mille kohaselt annab Häirekeskus andmeid POLIS-e reageeriva tegevuse ja otsimise andmestikku. Häire- keskusel oli varem oma ülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu POLIS-ele ja õigust anda sellesse andmeid. See vajadus on aga tänu KILP-i kasutuselevõtule ära langenud. Praegu kantakse kõik reageeriva tegevuse andmestiku andmed KILP-i ja puudub vajadus neid POLIS-es dubleerida. Punktidega 5 ja 6 muudetakse POLIS-e põhimääruse § 19 lõiget 2, et täpsustada, mis POLIS-e andmestikest saavad andmeid julgeolekuasutused. Punktiga 5 täiendatakse lõiget punktiga 11 , millega lisatakse andmesaajate hulka julgeolek u- asutused. Julgeolekuasutuste, s.o JAS-i § 5 kohaselt Kaitsepolitseiameti ja Välisluurea me t i õigust andmeid saada reguleeritakse POLIS-e põhimääruses samadel alustel. Neile tagatakse õigus saada andmeid kõigist POLIS-e andmestikest tingimusel, et neil on vaja andmeid neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks POLIS-e põhimääruse § 19 lõike 2 punktid 4 ja 5, milles on sätestatud, mis POLIS-e andmestikest saavad Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet andmeid. JAS-i § 2 lõike 1 kohaselt on julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada riigi julgeolek 4 põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil. Lisaks on nende ülesanne koguda ja töödelda teavet, mis on vajalik julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks. Selleks on seadusandja andnud julgeolekuasutustele andmetele juurdepääsuks laiad volitused. Neil on JAS-i § 3 lõike 1 alusel õigus töödelda isikuandmeid, § 31 alusel saada isikuandmeid ja muud teavet riigiasutustelt ning § 311 alusel saada tasuta juurdepääs avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele. POLIS-e põhimääruse kui JAS-i alamakti § 19 lõike 2 punktides 4 ja 5 on aga andmetele juurdepääsu kitsendatud ja need on seega JAS-iga vastuolus. Seega tunnistatakse need punktid kehtetuks. Punktiga 7 jäetakse POLIS-e põhimääruse § 19 lõike 2 punktist 10 välja, et Häirekeskus saab andmeid POLIS-e reageeriva tegevuse andmestikust, sest tänu KILP-i kasutuselevõtule ei ole see enam vajalik. Praegu kantakse kõik reageeriva tegevuse andmestiku andmed KILP-i, mistõttu saab Häirekeskus vajalikud andmed sealt, sealhulgas patrulltoimkonna liikme, patrull- toimkonna ja isikult saabunud teate kohta, näiteks teatele reageeriva politseipatrulli, väljakutse prioriteedi, seotud patrulltoimkonna ja väljakutse teenindamisel võetud meetmete kohta. Punktiga 8 täiendatakse POLIS-e andmesaajate loetelu kohtuga, kellele antakse õigus saada andmeid POLIS-e ühiste infoobjektide ja jälitusmenetluse andmestikust. Juurdepääsuõigus on vajalik, et lahendada jälitustoimingu loa andmise või pikendamise või jälitustoimingust teavitamata jätmise taotlusi ning kontrollida jälitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust. Jälitustoimiku pidamise ja säilitamise korra § 2 lõike 1 teise lause järgi peetakse jälitustoimik ut paberil või digitaalselt. Senise menetluspraktika kohaselt esitatakse jälitustoimik kohtule paberil, kuid jälitustoiminguks taotletakse luba ja taotluse üle otsustamisel tehakse kohtumäär us elektroonselt jälitustoimingute infosüsteemis. Arvestades, et kogu kriminaalmenetlus liigub digiteerumise poole5 ja kohtusüsteemis tehakse samasuguseid muudatusi6 , on mõistlik minna paberil jälitustoimikult üle digitaalsele. Nii on kohtul edaspidi võimalik jälitustoimingu loa taotluse lahendamisel töötada järjest enam digitaalselt ka jälitustoimikuga. See soodustab omakorda paberimahuka kriminaalmenetluse liikumist digitaalseks, kuna suureneb kriminaa l- asju menetlevate kohtunike digipädevus ja -kogemus. Vähenevad ka kulud, aeg ja turvarisk id, mis on seotud paberil jälitustoimiku pidamise ja transpordiga. Selleks, et kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 24 lõikes 4 nimetatud tööjaotus- plaaniga määratud kohtunik kui eeluurimiskohtunik saaks lahendada jälitustoiminguga seotud taotlust või kaebust, antakse talle edaspidi POLIS-e alamsüsteemi kaudu jälitustoimingute infosüsteemist kohtule edastatud taotluse alusel juurdepääs konkreetsele digitaals e le jälitustoimikule. Eeluurimiskohtunikul on võimalik edaspidi tutvuda paberil jälitustoimik u asemel digitaalsega nii taotluse kui ka KrMS-i 8. peatüki 5. jao kohaselt esitatud kaebuse lahendamisel. Selleks, et kontrollida kohtumenetluses esitatud taotluse alusel jälitustege vuse seaduslikkust ja põhjendatust, antakse juurdepääs digitaalsele jälitustoimikule ka kohtuasja menetlevale kohtunikule, kuid üksnes juhul, kui selline taotlus esitatakse. Sarnaselt antakse juurdepääs digitaalsele jälitustoimikule ka ringkonnakohtule või Riigikohtule juhul, kui KrMS-i § 12616 lõike 2 järgi esitatakse kaebus jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise või sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale või KrMS-i § 12616 5 1. mail 2023. aastal jõustusid kohtuekspertiisiseadusega (644 SE) vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis võimaldavad minna üle täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele. 6 1. aprillil 2023. aastal jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muu tmise seadus (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) (723 SE). 5 lõike 1 järgi jälitustoiminguks antud loa andmise määruse peale KrMS-i 15. peatükis sätestatud korras. Muudatus võimaldab kohtul jälitustoimingu loa taotluse menetlemisel või väljastatud loa seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel ning kaebemenetluses tutvuda jälitustoimik uga digitaalselt. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. POLIS-es töödeldakse füüsiliste isikute isikuandmeid. POLIS-ele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)7 (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus). Seetõttu on eelnõus arvestatud isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtete ga osas, mis tagab kõige vähem riivaval viisil isikute privaatsuse kaitse ja ei kahjusta riigisalad use või salastatud välisteabe kaitset. 5. Määruse mõjud Eelnõuga ei kaasne võrreldes kehtiva POLIS-e põhimäärusega olulist õiguslikku muudatust ega mõju. Põhiline õiguslik muudatus on, et kohtule antakse juurdepääs POLIS-e alamsüsteemi kindlaks määratud andmekategooriatele. Seda ei saa aga pidada õiguslikult oluliseks muudatuseks, sest jälitustoimiku pidamise ja säilitamise kord lubab pidada jälitustoimikut digitaalselt ning uurimisasutused teevad seda ka praegu. Muudatusega võimaldatakse kohtule üksnes juurdepääs jälitustoimikule digikeskkonnas. Sellega tehakse võimalikuks, mitte kohustuslikuks, viia jälitusmenetlust paberivabalt läbi kõikides etappides, sealhulgas jälitustegevuse seaduslikk use ja põhjendatuse kontrollimisel. 2022. aastal anti jälitustoiminguks 1228 luba, millest 684 andis prokuratuur ja 544 kohus. 2021. aastal anti lube 1360, millest prokuratuur andis 807 ja kohus 533. 8 Kõigil juhtudel, kui jälitustoiminguks andis loa kohus, oli vaja väljastada jälitustoimik paberil ja seda korduvalt transportida, seejuures pidi iga käitleja seda nõuetekohaselt käitlema ja hoiustama. Eeskätt on jälitusmenetluse täielikku digiteerimist võimaldava muudatuse sihtrühm uurimis- asutused, nagu Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet ning vanglad, samuti prokuratuur ja kohus. Uurimisasutustele luuakse uue tehnilise lahenduse kasutuselevõtuga võimalus vahetada kohtuga kiiremini teavet ning kasutada aega, mis kulub praegu paberil jälitustoimiku koostamiseks, märgistamiseks, hoiustamiseks ja transpordiks, muude tööülesannete täitmiseks. Muudatusega vähendatakse tarbetuid toiminguid. Seetõttu saavad muudatusest kasu kõik isikud, kuna digiteerimise tulemusena vähendatakse kulusid, aega ja turvariske, mis on seotud paberil jälitustoimiku pidamise ja transpordiga. Praegu peavad uurimisasutused jälitustoimikut POLIS-es. Prokuratuuril on sellele juurdepääs olemas. Prokuröridel on juurdepääs vajaduse järgi konkreetsele teabele. Kohtutel aga digitaalsele jälitustoimikule juurdepääsu praegu ei ole. Seetõttu dubleerib uurimisas utus 7 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1‒88. 8 Prokuratuur 2022. Kriminaalmenetluse statistika. – Prokuratuuri aastaraamat 2022. 6 jälitustoimiku paberile ja prokuratuur toimetab selle iga kord, kui jälitustoimingu luba taotletakse või pikendatakse või seda hiljem kontrollitakse, füüsiliselt kohtule selleks, et kohus saaks jälitustoimikuga tutvuda. Pärast jälitustoimikuga tutvumist koostab kohus määruse, mis kantakse digikeskkonda ning tehakse selle kaudu teatavaks uurimisasutusele ja prokuratuur ile, ning tagastab jälitustoimiku prokuratuurile, kes omakorda tagastab selle uurimisasutus e le. Muudatusega kaob vajadus dubleerida jälitustoimik paberile, toimetada see iga kord füüsilise lt kohale ja seda vahepeal hoiustada – teavet edastatakse edaspidi digikeskkonnas ja viivitusteta. Digikeskkonnas on asjaomasel kohtunikul reaalajas juurdepääs kogu jälitustoimikule, st kohtule on otsuse tegemiseks tagatud ajakohased, kvaliteetsed ja täielikud andmed. Muudel eelnõuga kavandatavatel muudatustel ei ole samuti olulist mõju. Mis puudutab julgeolekuasutuste õigust saada POLIS-est andmeid, siis eelnõuga kavandatav muudatus on pigem tehniline ja ei too kaasa õiguste laienemist, kuna julgeolekuasutustel on juba praegu JAS-i alusel õigus kõiki andmeid pärida. Negatiivne mõju puudub. Määruse rakendamine mõjutab positiivselt teatud määral riigi julge- olekut ja välissuhtlust, kuna muudatus võimaldab julgeolekuasutustel pääseda oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikule teabele kiiremini juurde. Määruse rakendamisest ei tulene sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, ega majanduslikk u mõju. Määruse rakendamine ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhtlust, elu- ja looduskeskkonda ega regionaalarengut. Mõju andmekaitsele POLIS-e alamsüsteemile antakse juurdepääs vaid selleks volitatud teenistujatele ning sellesse pääseb vaid arvutikasutaja personaalse kasutajatunnuse ja parooliga konkreetsetest seadmetest. Kõik POLIS-e kasutaja toimingud logitakse, mis võimaldab kasutaja käitumist ja info liikumist terviklikult tuvastada. See kehtib ka julgeolekuasutuste kohta. Kuna andmeid käideldakse digikeskkonnas, on tehniliste meetmetega tagatud väärkasutuse operatiivne tuvastamine, mis võimaldab asuda kohe kahju minimeerima. Andmete õiguspärase pärimise ja teabe seadusliku edastamise üle teeb järelevalvet Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo. Et eelnõuga kavandatav olulisim muudatus on, et kohtule antakse õigus pääseda POLIS-e kaudu juurde digitaalsele jälitustoimikule, on maandatud riskid, mis kaasneksid uue tarkvara ja platvormi kasutuselevõtuga, näiteks andmeleke (konfidentsiaalsuse kadu), teenuste häiritus (käideldavuse kadu), andmete volitamata muutmine (tervikluse kadu) või väärkasutus ja juurde - pääsu kuritarvitamine. Need riskid on võrreldes praegusega tulevikus oluliselt paremini maandatud, sest jälitusmenetluse digiteerimine parandab suutlikkust ennetada ja operatiivse - malt reageerida võimalikele rikkumistele, mis seisnevad andmete kadumises, väärkasutuses ja muutmises, sealhulgas kustutamises, kuna tehniliste meetmete abil on võimalik tagada andmetele juurdepääs vaid selleks õigustatud isikutele ja andmete kasutamise õiguspärasust kontrollitakse lisaks organisatsioonilistele meetmetele tarkvaraga, mis logib iga tehtud päringu või kande ja selle teinud isiku andmed. Julgeolekuasutustel on juba praegu õigus saada POLIS-est andmeid ja eelnõuga nende andmete töötlemise õigusi ei muudeta. POLIS-e põhimääruse muudatus, millega nähakse ette julge- olekuasutuste suurem õigus pärida POLIS-est oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, on vajalik eelkõige selleks, et tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus avalikkusele. 7 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Kohtutele POLIS-ele juurdepääsu andmine ei too riigieelarvesse lisakulusid, kuna kohtud hakkavad kasutama samu funktsioone, mis on disainitud POLIS-e teistele kasutajatele, ning mõnetunnised kasutajakoolitused teeb Politsei- ja Piirivalveameti tugipersonal. Muud eelnõuga kavandatavad muudatused ei too samuti riigieelarvesse lisakulusid. Muudatustega võib kaasneda kaudne tulu tänu sellele, et kohtutele võimaldatakse POLIS-ele juurdepääs ja loobutakse paberil jälitustoimikutest. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna selle rakendamiseks ei ole vaja rohkem ettevalmistusae ga. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits - ministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Häirekeskusele, Kaitsepolitse i- ametile, maa- ja ringkonnakohtutele, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigikohtule, Riigi- prokuratuurile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. 8 Saatja: SiM info <[email protected]> Saadetud: 06.07.2023 09:06 Adressaat: Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Harju MK info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]> Teema: (Tähtaeg 20.07.2023) Siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu Manused: 1-62795-1 05.07.2023 Väljaminev kiri.asice SISEMINISTEERIUM Tere! Teile on saadetud Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu , mis on registreeritud 05.07.2023, numbriga 1-6/2795-1. Kontaktinfo E - N 8.00-16.45, R 8.00-15.30 aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn e-post: [email protected] telefon: 612 5017, 612 5024, 612 5022