Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele (ECN+ direktiivi ülevõtmine)

EELNÕU 10.05.2023 Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevusega tegelev üksus sõltumata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.“; 2) paragrahvi 2 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „Valitsev mõju“ tekstiosaga „käesoleva seaduse tähenduses“; 4) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8. peatükk KONKURENTSIAMETI PÄDEVUS JA VOLITUSED“; 5) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Konkurentsiamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatu täitmise üle.“; 6) paragrahvi 55 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Konkurentsiamet on konkurentsiasutus, välja arvatud käesoleva seaduse 71. peatüki tähenduses, kes on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud ülesandeid. (2) Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesannetes analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, kohaldab meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks, teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsiasutustega.“; 7) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Konkurentsiamet vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eest nõukogu määruse 1/2003/EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35 tähenduses.“; 8) seadust täiendatakse §-dega 551–553 järgmises sõnastuses: „§ 551. Konkurentsiameti sõltumatus Konkurentsiamet on oma käesolevas seaduses ja nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatud konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, Euroopa Liidu õigusaktidest, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest. § 552. Konkurentsiameti aruandekohustus Konkurentsiamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 1. aprilliks eelmise kalendriaasta kohta Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse koondaruande, mis 1 sisaldab ülevaadet Konkurentsiametile kui konkurentsiasutusele käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmise kohta, teavet Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametnike ametisse nimetamise ja vabastamise, inimeste arvu ja eelarvevahendite suuruse kohta ning selle kohta, kuidas inimeste arv ja eelarvevahendite suurus on eelnevate aastatega võrreldes muutunud. Koondaruanne avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel. § 553. Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametniku tegevuspiirang (1) Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud ametnik ei või mõistliku aja jooksul vabastamise päevast arvates töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel tegeleda menetlusega, millega ta oli oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud. (2) Konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku taotlusel tuvastab Konkurentsiamet, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödunud. See tuvastus on isikule siduv. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust menetlusega ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.”; 9) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks; 10) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses: „§ 561. Isikuandmete töötlemine konkurentsijärelevalvemenetluses (1) Konkurentsiametil on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Konkurentsiametil on õigus edastada isikuandmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmed, teisele haldusorganile ja käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 alusel uurimismeetme kohaldamisse kaasatud spetsialistile ning politseile, kui isikuandmed on neile vajalikud nende ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses. (3) Konkurentsiamet võib piirata andmesubjekti õigusi, kui Konkurentsiamet on lõpetanud konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel ja vastupidine ohustaks tõendite kogumist. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 3) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 4) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.“; 11) paragrahvi 57 lõike 1 punktid 3, 5 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähemalt kümme kalendripäeva. Teabenõude täitmise tagamiseks võib Konkurentsiamet kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud määras.“; 13) paragrahvid 59 ja 611 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 63 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ärisaladuse“ tekstiosaga „ja muu konfidentsiaalse teabe“; 15) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Konkurentsiamet on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks lisaks avaliku teabe seaduses sätestatule: 1) teabe taotluse kohta käesoleva seaduse § 7815 tähenduses; 2 2) teabe konkurentsijärelevalvemenetluse kohta, mille Konkurentsiamet on lõpetanud käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel; 3) teabe, mis võib isikut või tema lähedast süüstada, kui see isik on konkurentsijärelevalvemenetluses olnud uurimismeetmele allutatud isik, keda Konkurentsiamet on käesoleva seaduse § 7825 lõike 1 alusel kohustanud nimetatud teavet välja andma; 4) teabe, mis sisaldub leebuse kohaldamise taotluses; 5) teabe, mis sisaldub kokkuleppe sõlmimise taotluses. (12) Konkurentsiamet kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 3–5 sätestatud teabele ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 17 sätestatud teabele tähtajatu juurdepääsupiirangu alates nimetatud teabe saamisest või koostamisest. (13) Konkurentsiamet võimaldab isikule juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele ja kokkuleppe sõlmimise taotlusele, kui see isik on menetlusosaline muus menetluses kui konkurentsijärelevalvemenetluses, milles nimetatud taotlused on esitatud, ning selles muus menetluses on juurdepääs nimetatud taotlusele vajalik selle isiku kaitse tagamiseks.“; 16) paragrahvi 63 lõike 2 esimene, teine ja neljas lause ning lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 633 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Konkurentsiamet võib muu menetluse kui konkurentsijärelevalvemenetluse oma otsusega peatada, kui asjas seisukoha võtmisel olulise tähtsusega ja selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või kriminaalmenetlus on pooleli.“; 18) paragrahvi 634 lõike 1 punktid 3 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 635 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kirjaliku ja põhjendatud taotluse anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13 sätestatud tingimustel ja korras esitab halduskohtule Konkurentsiamet.“; 20) paragrahvid 636, 637, 735 ja 737–739 tunnistatakse kehtetuks; 21) seadust täiendatakse §-dega 7310–7313 järgmises sõnastuses: „§ 7310. Uurimismeetme kohaldamise takistamine (1) Konkurentsijärelevalvemenetluses teadvalt läbiotsimise takistamise või väära, ebatäieliku või eksitava teabe andmise või teabe andmisest keeldumise eest uurimismeetmele allutatud muu isiku kui konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusaluse isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 7311. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 7821 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 7312. Tegevuspiirangu rikkumine Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku poolt käesoleva seaduse §-s 553 sätestatud tegevuspiirangu teadva rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 3 § 7313. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat. (2) Käesoleva seaduse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.“; 22) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Igaühel on õigus talle käesoleva seaduse 2. või 4. peatükiga või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.“; 23) paragrahvi 78 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „suhtes“ tekstiosaga „(edaspidi kartell)“; 24) paragrahvi 781 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse §-s 7836 sätestatud leebuse kohaldamiseks võib kartellis osalevat või osalenud ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik esitada leebuse kohaldamise taotluse Konkurentsiametile vormis, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist ning taotluse Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja fikseerimist. Ettevõtjate ühendust moodustaval isikul on käesolevas lõikes nimetatud õigus üksnes juhul, kui ühendus tegeleb majandustegevusega ühenduse nimel ja osaleb või osales kartellis samuti ühenduse nimel, mitte selle liikmeks olevate ettevõtjate nimel.“; 25) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava isiku esitatud leebuse kohaldamise taotlus loetakse esitatuks ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt. (12) Leebusetaotleja peab leebuse kohaldamise taotluse esitama eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde. Konkurentsiameti nõusolekul võib taotluse esitada muus keeles.“; 26) paragrahvi 781 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „järgmisi andmeid“ tekstiosaga „järgmist teavet“; 27) paragrahvi 781 lõike 2 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) leebusetaotleja registreerimisnumber või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed ning teave selle kohta, kas juhul, kui leebusetaotlejat ei ole käesoleva seaduse § 7836 lõike 1 või 2 kohaselt alust §-s 7833 sätestatud trahvist vabastada, soovib ta, et tema leebuse kohaldamise taotlus lahendatakse § 7836 lõike 5 kohaselt trahvi vähendamisena; 2) identifitseerimist võimaldavad andmed teiste ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta, kes osalevad või on osalenud kartellis; 3) kartelli põhjalik kirjeldus, sealhulgas leebusetaotleja osalus selles, teave mõjutatud kaupade kohta, kartelli geograafiline ulatus ning kartelli toimepanemise aeg ja viis; 4) kõik leebusetaotlejale teadaolev muu teave kartelli kohta; 5) andmed teiste konkurentsiasutuste kohta, kellele leebusetaotleja on esitanud leebuse kohaldamise taotluse või kellele ta kavatseb selle esitada.“; 28) paragrahvi 781 täiendatakse lõigetega 21–26 järgmises sõnastuses: „(21) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe esitamine ei ole kohe võimalik, võib leebusetaotleja leebuse kohaldamise taotluses esmalt taotleda leebuse kohaldamise järjekohta. Selleks esitab leebusetaotleja Konkurentsiametile kõik eelnimetatud lõikes nimetatud talle kättesaadava teabe koos samas lõikes nimetatud muu teabe esitamise viivitust tingivate asjaoludega. Kui Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud anda leebuse kohaldamise järjekoht, annab ta leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu kõnealuses lõikes nimetatud teabe 4 esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal. (22) Kui Konkurentsiameti hinnangul ei ole leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud järjekoha andmine põhjendatud või kui ta annab leebusetaotlejale järjekoha, kuid leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet, jätab Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata. (23) Kui leebusetaotleja on varem esitanud rohkem kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi mõjutanud salajase kartelli kohta Euroopa Komisjonile taotluse leebuse kohaldamiseks või leebuse kohaldamise järjekoha saamiseks, võib ta Konkurentsiametile sama salajast kartelli puudutavas leebuse kohaldamise taotluses esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe asemel selle teabe lühikirjelduse ja teatada liikmesriigid, kust tõenäoliselt on võimalik salajase kartelli tuvastamiseks tõendeid koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena. (24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud juhul on leebusetaotleja peamiseks kontaktpunktiks Euroopa Komisjon, kuni Euroopa Komisjon otsustab, kas ta menetleb salajast kartelli osaliselt või täielikult. Senikaua võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt lõikes 2 nimetatud teabe kohta nõuda üksnes konkreetseid selgitusi. Kogu lõikes 2 nimetatud teavet võib Konkurentsiamet enne Euroopa Komisjoni nimetatud otsust nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on vajalik salajase kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks. (25) Kui Euroopa Komisjon teatab Konkurentsiametile oma otsusest käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud salajast kartelli mitte menetleda, annab Konkurentsiamet leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu lõikes 2 nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal ning taotlus loetakse tagantjärele leebuse kohaldamise taotluseks juhul, kui selles kirjeldatud salajane kartell puudutab samu mõjutatud kaupu ning on sama geograafilise ulatuse ja kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada. (26) Kui Konkurentsiamet annab leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud täiendava tähtaja, kuid leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet või esitatud teabe kohaselt ei puuduta leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajane kartell samu mõjutatud kaupu või ei ole sama geograafilise ulatuse või kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada, jätab Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.“; 29) paragrahvi 781 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 781 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui leebusetaotleja seda taotleb, kinnitab Konkurentsiamet talle viivitamata kirjalikult, et on saanud kätte leebuse kohaldamise taotluse, mis sisaldab kogu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavet või mida Konkurentsiamet käsitleb esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena, märkides selle Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja.“; 31) paragrahvi 781 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui Konkurentsiamet käsitleb talle esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena, kinnitab ta leebusetaotlejale viivitamata, kas leebusetaotleja on salajase kartelli suhtes esimene leebusetaotleja. Kui on, teavitab Konkurentsiamet leebusetaotlejat ka sellest, kas tema leebuse kohaldamise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud tingimustele.“; 32) paragrahvi 781 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 5 „1) leebuse kohaldamise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud nõuetele; 2) leebusetaotleja lõpetab Konkurentsiametiga kooskõlastatult viivitamata osalemise kartellis, välja arvatud juhul, kui osalemise jätkamine on Konkurentsiameti hinnangul vajalik konkurentsijärelevalvemenetluse terviklikkuse tagamiseks;“; 33) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) leebusetaotleja teeb viivitamata oma kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd Konkurentsiametiga kuni konkurentsijärelevalvemenetluse lõpuni, sealhulgas on Konkurentsiametile kättesaadav, et vastata igale teabenõudele, mis võib kartelli asjaolude tuvastamisele kaasa aidata, ning võimaldab Konkurentsiametil küsitleda temaga seotud füüsilisi isikuid ja teeb mõistlikke jõupingutusi, et võimaldada küsitleda temaga varem seotud olnud füüsilisi isikuid;“; 35) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 781 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) leebusetaotleja ei ole enne ega pärast leebuse kohaldamise taotluse esitamist võltsinud, hävitanud ega kõrvale toimetanud asjakohast teavet;“; 37) paragrahvi 781 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) leebusetaotleja ei ole leebuse kohaldamise taotluse esitamise ja sisuga seotud asjaolusid enne taotluse esitamist avaldanud kellelegi teisele kui teisele konkurentsiasutusele ega pärast taotluse esitamist, kuid enne asjas koostatud etteheiteid käesoleva seaduse § 7827 tähenduses avaldanud kellelegi ilma Konkurentsiameti loata.“; 38) paragrahvi 784 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku § 2051“ tekstiosaga „Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 7836“; 39) paragrahvi 784 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna „karistusest“ sõnaga „trahvist“; 40) paragrahvi 787 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „riikliku või haldusjärelevalve teostaja või keelatud teo kohtuvälise või -eelse“; 41) paragrahvi 788 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „riikliku või haldusjärelevalve teostaja, kohtuväline või -eelne“; 42) paragrahv 7812 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 7812. Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed Keelatud teo toimepanemise tuvastamine Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõuet menetlevale kohtule, kui keelatud tegu tuvastavat haldusakti ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb keelatud tegu tuvastav haldusakt kehtima.“; 43) seadust täiendatakse 92. ja 93. peatükiga järgmises sõnastuses: „92. peatükk KONKURENTSIJÄRELEVALVEMENETLUS § 7813. Käesoleva peatüki reguleerimisala ja konkurentsijärelevalvemenetluse üldised alused 6 (1) Käesolev peatükk sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse põhimõtted, alused ja korralduse. (2) Konkurentsijärelevalvemenetlus on haldusmenetlus, millele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas peatükis sätestatud erisustega. (3) Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents. (4) Konkurentsijärelevalvemenetlust viib läbi Konkurentsiamet. Konkurentsiameti peadirektor kinnitab loetelu ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on pädevus Konkurentsiameti nimel konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia. (5) Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel seada konkurentsijärelevalvemenetluste läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki; 2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist; 3) menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale ning sellest tulenevat avalikku huvi. § 7814. Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ning selle algatamata jätmise ja lõpetamise alused (1) Konkurentsijärelevalvemenetlus algab: 1) Konkurentsiameti esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele, või 2) käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud keelatud teo toimepanemise lõpetamise taotluse lubatavaks tunnistamisega. (2) Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui: 1) käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine võrreldes teiste pooleliolevate konkurentsijärelevalvemenetlustega prioriteetne; 2) selleks tuleneb alus nõukogu määrusest 1/2003/EÜ; 3) konkurentsiolukorra analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ilmnev või konkurentsijärelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks; 4) samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele on juba sama keelatud teo toimepanemise eest kohaldatud konkurentsijärelevalvemeedet või muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni; 5) ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab, enam ei eksisteeri. (3) Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada minevikus toime pandud keelatud teo tuvastamisega konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata. (4) Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel ning menetlus lõpetatakse lõike 2 punktide 1–3 alusel, annab Konkurentsiamet selle kohta haldusakti. (5) Kui Konkurentsiamet otsustab pärast nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 11 lõike 3 alusel Euroopa Komisjoni teavitamist konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, teavitab ta sellest Euroopa Komisjoni. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamise alus on ära langenud, võib Konkurentsiamet omal algatusel või haldusmenetluse seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud tingimustel menetlusosalise taotluse alusel menetluse uuendada. 7 § 7815. Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks (1) Isik võib kirjalikult taotleda keelatud teo toimepanemise lõpetamist, kui toimepanemine puudutab oluliselt tema õigusi. Seejuures ei ole isikul õigust nõuda keelatud teo lõpetamist kindlal viisil, sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist. (2) Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nime, isikukoodi või registreerimisnumbrit, aadressi ja muid kontaktandmeid; 2) identifitseerimist võimaldavaid andmeid ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kohta, kes väidetavalt paneb toime keelatud tegu; 3) keelatud teo põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ning keelatud teo toimepanemise geograafilist ulatust, aega ja viisi; 4) põhjendust, kuidas puudutab keelatud teo toimepanemine oluliselt taotleja õigusi ja miks taotleja ei saa oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkohtumenetluses. § 7816. Taotluse lubatavus (1) Konkurentsiamet tunnistab §-s 7815 nimetatud taotluse lubatavaks, kui ei ole alust jätta seda läbi vaatamata. (2) Lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule jätab Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud taotluse läbi vaatamata, kui: 1) taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja õigused oluliselt puudutatud või puudub vältav rikkumine; 2) taotlejal on samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses. § 7817. Menetlusalune isik ning tema õigused ja kohustused (1) Menetlusalune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui tal tekib kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks oleva keelatud teo. Menetlusaluseks isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses. (2) Menetlusalusele isikule omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja teadmised, kui see teine isik on menetlusaluse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik, kelle pädevuses on tegutseda menetlusaluse isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik ei ole konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalune isik. (3) Menetlusalust isikut teavitatakse viivitamata konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest. (4) Menetlusalust isikut ei teavitata konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest: 1) kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist või 2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne menetlusaluse isiku suhtes esimese uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist. (5) Menetlusalust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud konkurentsijärelevalvemenetlusest hiljemalt siis, kui on aegunud Konkurentsiameti õigus trahvi kohaldada. (6) Menetlusaluse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest tutvustatakse talle tema õigusi ja kohustusi. Isiku taotlusel selgitatakse talle nende õiguste ja kohustuste sisu. (7) Menetlusalusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus: 1) menetluse läbiviimisele tema põhiõigusi austades, sealhulgas mõistliku aja jooksul; 2) saada endale arusaadavas keeles ja anda teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta; 3) teada, et tema antud teavet võidakse kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses tema vastu; 4) keelduda teabe andmisest ulatuses, millega ta tunnistaks keelatud teo toimepanemist või avaldaks enda ja oma lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja vahelist konfidentsiaalset teabevahetust; 5) tõlgi abile haldusmenetluse seaduses ja käesolevas peatükis sätestatud tingimustel; 8 6) lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abile; 7) riigi õigusabile riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja tingimustel; 8) teada uurimismeetme eesmärki; 9) tutvuda tema suhtes kohaldatud uurimismeetme talletusega ning teha selle uurimismeetme tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis talletatakse; 10) esitada tõendeid ja taotlusi; 11) olla endale arusaadavas keeles ära kuulatud enne ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist käesolevas peatükis sätestatud korras; 12) tutvuda menetlustoimiku materjalidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel. (8) Menetlusalusel isikul on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid. (9) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse vältel selgub et menetlusaluseks isikuks loetud isik ei moodusta ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, keda kahtlustatakse keelatud teo toimepanemises, arvatakse see isik menetlusaluste isikute ringist välja. Konkurentsiamet teavitab isikut sellest viivitamata. § 7818. Menetlusosalised (1) Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusosalised: 1) taotleja käesoleva seaduse § 7815 tähenduses; 2) menetlusalune isik; 3) muu turuosaline, kelle õigusi võib konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada ja kelle Konkurentsiamet on menetlusse kaasanud. (2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on keelatud teo toimepanemine lõppenud, arvatakse taotleja menetlusosaliste ringist välja. Enne seda annab Konkurentsiamet taotlejale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. § 7819. Esindamine (1) Kui menetlusosaline või muu uurimismeetmele allutatud isik on juriidiline isik, osaleb ta konkurentsijärelevalvemenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, kellel on kõik esindatava õigused ja kohustused. (2) Menetlusosaline ja muu uurimismeetmele allutatud isik võib konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada lepingulise või kui see on asjakohane, riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abi muu hulgas uurimismeetme kohaldamisel. Kui Konkurentsiamet nõuab isikult teavet suuliselt küsitluse teel, võib tema eelnimetatud esindaja viibida küsitlemise juures ja anda esindatavale nõu, kuid mitte anda teavet esindatava nimel. (3) Lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. § 7820. Menetlustoimik ja õigus sellega tutvuda (1) Menetlustoimik sisaldab ajalises järgnevuses kogu teavet konkurentsijärelevalvemenetluse esemeks oleva keelatud teo kohta, sealhulgas Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluses saadud, koostatud või kogutud teabe saamise aega, allikat ja viisi. (2) Menetlustoimikut peetakse eesti keeles. Võõrkeelne teave võib menetlustoimikus olla vaid koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu. (3) Taotlejal käesoleva seaduse § 7815 tähenduses on õigus taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel on Konkurentsiamet otsustanud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada § 7814 lõike 2 9 punktis 3 sätestatud alusel. Konkurentsiamet ei võimalda taotlejal juurdepääsu ärisaladusele ega muule konfidentsiaalsele teabele. (4) Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku menetlusalusele isikule kättesaadavaks hiljemalt koos arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusega. § 7821. Saladuse hoidmise kohustus (1) Menetlustoimikule juurdepääsu saanud menetlusalune isik peab hoidma saladuses leebuse kohaldamise taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib menetlusalune isik kasutada lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele, milles ligipääs menetlustoimikule tagati, üksnes enda esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses, mis on otseselt sama konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse esemeks võib olla: 1) kartellis osalenud isikutele solidaarselt määratud trahvi jagamine või 2) keelatud tegu tuvastava haldusakti vaidlustamine. (3) Enne Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist on menetlusosalisel keelatud kohtumenetluses kasutada järgmist konkurentsijärelevalvemenetluse käigus saadud teavet: 1) teave, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenetluse jaoks koostanud; 2) teave, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärelevalvemenetluses koostanud ning menetlusosalisele saatnud; 3) konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud kokkuleppe sõlmimise taotlus, mis on tagasi võetud. (4) Menetlusosalise ja muu uurimismeetmele allutatud isiku lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud teavet. Menetlusaluse isiku esindajal on lubatud seda teavet avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivat teavet võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul. § 7822. Uurimismeetmed (1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7813 lõikes 3 sätestatud eesmärgist lähtuvalt tõendite kogumiseks kohaldada §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid. (2) Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda korraldusi. (3) Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus saada juurdepääs teabele või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet sõltumata teabekandjast. Hõlmatud on ka igasugune teabevahetus, sealhulgas avamata sõnumid, välja arvatud menetlusaluse isiku ja tema lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja vaheline konfidentsiaalne teabevahetus. (4) Uurimismeetme kohaldamise aja, koha, selles osalenud Konkurentsiameti ametnike ja muude kohal viibinud isikute andmed ning uurimismeetme kohaldamise käigu ja selle vahetud tulemused talletab Konkurentsiamet. Talletusena võib kasutada pildi-, heli- ja videosalvestisi. Uurimismeetmele allutatud isikul võimaldatakse tutvuda talletusega ning teha uurimismeetme kohaldamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mille Konkurentsiamet talletab. (5) Uurimismeetme kohaldamise talletus loetakse samaväärseks protokolliga haldusmenetluse seaduse § 18 tähenduses. (6) Uurimismeetme kohaldamisse võib Konkurentsiamet kaasata: 1) spetsialisti, kelle oskusi on vaja teabele juurdepääsu saamiseks, selle sisu hindamiseks või muuks; 2) politsei, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme ettevalmistamiseks või kohaldamiseks, turvalisuse tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks. (7) Uurimismeetme kohaldamisel tutvustatakse uurimismeetmele allutatud isikule kohtu luba, kui see on meetme kohaldamiseks vajalik, meetme eesmärki ja kavandatavat käiku ning meetmes osalevate isikute menetluslikku seisundit, õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse teda 10 kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse eest. Kui käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave Konkurentsiametile üle anda. (8) Uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole menetlusalune isik, on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid. (9) Uurimismeetme kohaldamise käigus saadud teabekandja tagastatakse viivitamata ja Konkurentsiameti poolt sellelt talletatud teave hävitatakse, kui see ei ole menetluses enam vajalik ning ei ole teisiti kokku lepitud. § 7823. Läbiotsimine (1) Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise: 1) äriruumis, sealhulgas hoones, sõidukis või maa-alal, mis on menetlusaluse isiku omandis või valduses, või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata kohas, sealhulgas eluruumis, hoones, sõidukis või maa-alal, kui on põhjendatud kahtlus, et seal asub menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. (2) Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks loa, on Konkurentsiametil õigus: 1) ette teatamata siseneda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kohta ning selle ja selles asuvad esemed läbi otsida; 2) talletada või kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid, millel võib olla menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks; 3) saada juurdepääs teabele, mis on läbiotsimisele allutatud isikule kättesaadav ja millel võib sisalduda menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks ning selles sisalduvat teavet talletada; 4) pitseerida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koha, selle osa, selles oleva teabekandja või muu eseme enda määratud tähtajaks, samuti keelata menetlusalusel isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine; 5) kohustada läbiotsimise käigus menetlusalust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes kohale ilmumiseks piisava ajavaru. (3) Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse: 1) kohaliku omavalitsuse esindaja, kui läbiotsimisele allutatud isik ei ole kohal ja tema kohale kutsumine käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatu kohaselt ei ole võimalik või tulemuslik; 2) sama advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutava advokaadi, selle võimatuse korral advokatuuri määratud advokaadi, kui läbiotsimist tehakse advokaadibüroos. (4) Kui läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras ja määras. (5) Kui läbiotsimisele allutatud muu isik kui menetlusalune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot. (6) Kui läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu läbiotsimisele, sealhulgas rikub Konkurentsiameti poolt käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 alusel seatud pitserit või samas punktis sätestatud keeldu, võib Konkurentsiamet kohaldada isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni üks protsent ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras. 11 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud meetmete kohaldamiseks võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldab politsei oma kaalutlusel korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva peatüki erisusi. § 7824. Halduskohtu luba (1) Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel. (2) Läbiotsimiseks loa andmisel hindab kohus, kas seaduses läbiotsimisele seatud eeldused on täidetud, sealhulgas, kas läbiotsimine on proportsionaalne. (3) Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist. (4) Konkurentsiamet toimetab läbiotsimiseks loa andva kohtumääruse läbiotsimisele allutatud isikule kätte läbiotsimisel. Kui läbiotsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise juures, toimetatakse halduskohtu luba talle viivitamata kätte pärast läbiotsimise algust. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale võib haldustoiminguks loa andmise menetluses lisaks menetlusosalisele määruskaebuse esitada ka isik, kelle õigusi määrus puudutab. § 7825. Teabe nõudmine (1) Konkurentsiamet võib kirjalikult või suuliselt nõuda menetlusaluselt isikult või muult isikult teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi. Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku puhul võib Konkurentsiamet määrata, milline juhtorgani liige on juriidilise isiku nimel kohustatud teabenõude suuliselt küsitluse teel täitma. Konkurentsiametil on õigus teavet nõuda ka riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt. (2) Teabenõue peab olema proportsionaalne ja sellega ei tohi kohustada tunnistama keelatud teo toimepanemist. (3) Isiku suhtes, kellele on esitatud teabenõue, ei kohaldata haldusmenetluse seaduses eksperdi ja tunnistaja kohta sätestatut. (4) Konkurentsiamet võib nõuda, et teave esitatakse kirjalikult või suuliselt. Kui teavet nõutakse suuliselt küsitluse teel, võib Konkurentsiamet kohustada isikut ilmuma (kutse) teabe andmiseks ametiruumi ja talletab teabe andmise isikusamasuse tuvastamist võimaldaval viisil. Teabe esitamiseks, sealhulgas kutse peale ilmumiseks, antakse mõistlik aeg. (5) Kui Konkurentsiamet nõuab, et teave esitatakse kirjalikult: 1) esitab menetlusalune isik teabe eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja mahtu; 2) esitab muu isik kui menetlusalune isik teabe keeles, mida ta valdab või milles teave on koostatud. (6) Kui menetlusalune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras ja määras. (7) Kui muu isik kui menetlusalune isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot. (8) Kui teabenõudele allutatud menetlusalune isik annab väärat, ebatäielikku või eksitavat teavet, keeldub teabe andmisest või rikub teabe andmise tähtaega, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet kohaldada tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni üks protsent ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras. (9) Kui uurimismeetmele allutatud isik on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel andma teavet, mis võib teda ennast või tema lähedasi süüteo toimepanemises süüstada, ei ole lubatud sellist teavet tema või tema lähedase vastu süüteomenetluses kasutada. Seejuures arvestab Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 63 lõike 11 punktis 3 ja § 7841 lõikes 2 sätestatut. 12 § 7826. Ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamine (1) Konkurentsiamet võib ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada ajutist konkurentsijärelevalvemeedet, kui esialgne teave viitab ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt sellise keelatud teo toimepanemisele, millega kaasneb vahetult oht, et konkurents saab tõsist ja korvamatut kahju. (2) Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Selline kohustus peab olema proportsionaalne ja määratud kindlaks tähtajaks. Konkurentsiamet võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada, kuid mitte kauemaks kui konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamiseni. (3) Konkurentsiamet teavitab ajutisest konkurentsijärelevalvemeetmest teiste liikmesriikide konkurentsiasutusi ja Euroopa Komisjoni, kui meedet on kohaldatud konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks oleva keelatud teo toimepanemise tuvastamise korral peaks Konkurentsiamet kohaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 või 102. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik jätab talle määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras ja määras. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik jätab talle määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet kohaldada tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras. § 7827. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine (1) Konkurentsiamet annab enne keelatud teo toimepanemise tuvastamist ning ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist menetlusalusele isikule võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited tema suhtes asjas koostatud etteheidete kohta. Menetlusaluse isiku põhjendatud taotluse alusel annab Konkurentsiamet talle võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited suuliselt ja need talletatakse. Suuliselt arvamuse ja vastuväidete esitamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta võimaldatakse menetlusalusel isikul teha avaldusi, mis talletatakse. (2) Konkurentsiamet võib keelatud teo toimepanemise tuvastamisel ning ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisel tugineda üksnes nendele etteheidetele, mille kohta on menetlusalusel isikul olnud võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. (3) Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited taotlejale käesoleva seaduse § 7815 tähenduses ja annab talle võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited etteheidete kohta, mille puhul Konkurentsiamet kohaldaks konkurentsijärelevalvemeedet keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks. Taotlejale ei anta arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust, kui Konkurentsiamet lõpetab konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel. (4) Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited muule turuosalisele, kes on konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasatud, osas, mis tema õigusi puudutab, ning annab talle võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul esitatakse etteheited vormis, mis ei sisalda ärisaladust ega muud konfidentsiaalset teavet. § 7828. Tõendamine (1) Konkurentsiamet kogub keelatud teo ja muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumise kohta nii rikkumise toimepanemist tõendavaid kui ka seda välistavaid tõendeid. Keegi ei ole 13 kohustatud tõendama oma süütust, välja arvatud seaduses või Euroopa Liidu õiguses ette nähtud ulatuses. (2) Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo või muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumise toimepanemist peab tõendama Konkurentsiamet. Kahtlused tõlgendatakse ettevõtja või ühenduse kasuks. (3) Konkurentsiamet lähtub tõendatud või üldtuntud asjaoludest. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendeid hinnatakse nende kogumis. (4) Konkurentsijärelevalvemenetluses ei või tugineda teabele, mis on saadud eranditult jälitustegevust kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes. § 7829. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine (1) Konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb konkurentsijärelevalvemeedet kohaldava otsuse kättetoimetamisega või menetluse lõpetamisega käesolevas peatükis sätestatud muul alusel. Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud §-s 7815 nimetatud taotluse lubatavaks tunnistamisega, ei lõpe menetlus taotluse tagasivõtmisega. (2) Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustuse võtmise heakskiitmine, keelatud teo toimepanemise lõpetamine ja keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamine. (3) Konkurentsiametil on õigus tuvastada keelatud teo toimepanemine ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt ning kohaldada sellele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeedet. Keelatud teo toimepanemise tuvastamine ja kõik konkurentsijärelevalvemeetmed peavad sisalduma ühes otsuses, sealhulgas peab keelatud teo tuvastamine sisalduma nimetatud otsuse resolutiivosas. (4) Keelatud teo ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt toimepanemise tuvastamiseks tuleb Konkurentsiametil tuvastada selle toimepanemine ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku poolt. § 7830. Kohustuse võtmise heakskiitmine (1) Ettevõtja või ettevõtjate ühendus võib Konkurentsiameti heakskiidul võtta kohustuse Konkurentsiameti väljendatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Kui Konkurentsiamet kiidab kohustuse võtmise heaks, ei tuvasta ta keelatud teo toimepanemist. (2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalvemenetlus võimalik lõpetada kohustuse võtmise heakskiitmisega, kuid menetlusalusele isikule ei ole veel etteheiteid esitatud, annab Konkurentsiamet menetlusaluse isiku ettepanekul talle esialgse ülevaate konkurentsiprobleemidest, mille on põhjustanud isiku poolt moodustatav ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Kohustuse võtmiseks esitab menetlusalune isik kirjaliku taotluse, mis on piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata selles pakutud kohustuse sobivust nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. (3) Kui menetlusalune isik soovib kohustuse võtta pärast talle etteheidete esitamist, peab kohustuse võtmise taotlus olema piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata selles pakutud kohustuse sobivust etteheidete kõrvaldamiseks. (4) Konkurentsiamet võib kohustuse menetlusalusele isikule siduvaks muuta pärast teiste turuosaliste arvamuse küsimist. Kohustuse võib siduvaks muuta kindlaksmääratud tähtajaks. Kohustuse võtnud isik peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid. (5) Konkurentsiamet võib kohustuse võtmise heakskiitmisega lõpetatud konkurentsijärelevalvemenetluse omal algatusel või taotluse alusel uuendada, kui: 1) asjaolud, millel menetluse lõpetamine põhines, on olulisel määral muutunud; 2) kohustuse võtnud isik ei täida võetud kohustust; 3) kohustus kiideti heaks menetlusosaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel. 14 (6) Kui kohustuse võtnud isik jätab kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras ja määras. (7) Kui kohustuse võtnud isik jätab kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada trahvi kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras. §7831. Kokkuleppemenetlus (1) Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks olev keelatud tegu on kartell, kohaldada kokkuleppemenetlust. (2) Kui Konkurentsiameti hinnangul on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik: 1) selgitab ta kartellis osalenud ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi moodustavatele menetlusalustele isikutele kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, menetlusaluse isiku õigusi selles ning kokkuleppemenetluse tagajärgi; 2) annab menetlusalustele isikutele tähtaja, mille jooksul võib kirjalikult Konkurentsiametile teada anda oma soovist alustada kokkuleppeläbirääkimistega. (3) Kui kartellis osalenud ettevõtja moodustavad mitu menetlusalust isikut, tuleb neil endi seast kokkuleppemenetluses osalemiseks valida esindaja. (4) Konkurentsiamet esitab kokkuleppeläbirääkimisteks tähtaegselt soovi avaldanud menetlusalusele isikule või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlusaluste isikute esindajale asjas koostatud etteheited koos asjakohaste tõenditega ja nende poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kartellis osalemise eest kohaldatava trahvi võimaliku suuruse. (5) Konkurentsiamet võib kokkuleppeläbirääkimised katkestada, kui ta jõuab järeldusele, et kokkuleppemenetluse tulemuste saavutamine on ebatõenäoline. (6) Kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitab menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusaluste isikute esindaja Konkurentsiametile viimase poolt määratud tähtaja jooksul kirjaliku kokkuleppe sõlmimise taotluse, mis sisaldab: 1) kartelli põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ja kartelli geograafilist ulatust; 2) selget ja ühemõttelist tunnistust, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on kartellis osalenud ja vastutab selle eest, sealhulgas kartellis osalemise perioodi ja menetlusaluse isiku või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusaluste isikute rolli selles; 3) kinnitust, et menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusalused isikud on nõus Konkurentsiametiga läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega; 4) kinnitust, et menetlusalusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusalused isikud on teadlikud asjas nende suhtes koostatud etteheidetest ning neile on antud võimalus esitada etteheidete kohta oma arvamus ning vastuväited; 5) kinnitust, et menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusalused isikud loobuvad õigusest tutvuda menetlustoimikuga ning õigusest vaidlustada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kartellis osalemine ja selle eest kohaldatavad konkurentsijärelevalvemeetmed. (7) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele ja selles esitatud teabe õigsuses ei ole alust kahelda, kinnitab Konkurentsiamet kokkuleppe läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega. Kui konkurentsijärelevalvemeetmena kohaldatakse trahvi, peab trahv olema vähemalt kümme protsenti, kuid mitte rohkem kui kakskümmend protsenti väiksem lõikes 4 nimetatud trahvi võimalikust suurusest. 15 (8) Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele, võib Konkurentsiamet jätta kokkuleppe kinnitamata või anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (9) Kui Konkurentsiamet katkestab läbirääkimised või ei kinnita kokkulepet või menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusaluste isikute esindaja ei esita kokkuleppe sõlmimise taotlust või võtab esitatud taotluse tagasi, jätkatakse konkurentsijärelevalvemenetlust üldises korras. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus loobuda õigusest vaidlustada konkurentsijärelevalvemeetmed ei pea hõlmama loobumist vaidlustamisõigusest ulatuses, milles meetmed ei vasta Konkurentsiametiga läbiräägitule või trahv ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule. Nimetatud kinnituse andmine võtab isikult õiguse konkurentsijärelevalvemeetmeid loobumise ulatuses vaidlustada. § 7832. Keelatud teo toimepanemise lõpetamine (1) Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsiamet ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada käitumuslikku või struktuurset meedet. (2) Käitumusliku või struktuurse meetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Kohustus peab olema keelatud teo toimepanemise tõhusaks lõpetamiseks vajalik ja proportsionaalne. (3) Konkurentsiamet võib menetlusalusele isikule määrata kohustuse likvideerida osalus konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte või teha muu struktuurne muudatus üksnes juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole samaväärselt võimalik lõpetada vähem koormava kohustusega. (4) Menetlusalune isik, kellele Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi alusel määranud kohustuse, peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid. (5) Kui menetlusalune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras. (6) Kui menetlusalune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada trahvi kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras. (7) Konkurentsiamet võib haldusakti, millega määrati menetlusalusele isikule käesoleva paragrahvi alusel kohustus, kehtetuks tunnistada, eelkõige kui määratud kohustus ei täida Konkurentsiameti hinnangul oma eesmärki. § 7833. Keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamine (1) Keelatud teo toimepanemise eest võib Konkurentsiamet ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras trahvi kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal. (2) Kui ettevõtjate ühenduse toimepandud keelatud tegu on seotud ühenduse liikmeks olevate ettevõtjate tegevusega, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud trahvi suurus kuni kümme protsenti ühenduse nende liikmete üleilmse kogukäibe summast, kes tegutsevad samal turul, mida ühenduse toimepandud keelatud tegu on mõjutanud. Seejuures ei või ühegi ettevõtja vastutus trahvi tasumise eest ületada samas lõikes nimetatud ülemmäära. (3) Kui ettevõtjate ühendusele kohaldatakse keelatud teo toimepanemise eest trahvi tema liikmeks olevate ettevõtjate käibe alusel, peab ühendus trahvi tasumiseks nõudma rahalist panust oma liikmetelt, kui ta ise on maksejõuetu. 16 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rahalist panust ei ole ettevõtjate ühendusele täies ulatuses tähtaegselt makstud, võib Konkurentsiamet ühendusele kohaldatud trahvi tasumist nõuda igalt ettevõtjalt, kelle esindaja on ühenduse otsuseid tegeva organi liige. Pärast seda, kui Konkurentsiamet on nimetatud ettevõtjatelt nõudnud ettevõtjate ühenduse trahvi tasumist, võib Konkurentsiamet selleks, et tagada kogu trahvi tasumine, nõuda tasumist nendelt ühenduse liikmeteks olevatelt ettevõtjatelt, kes tegutsevad samal turul, millel ühendus keelatud teo toime on pannud. Seejuures ei tohi trahvi tasumist nõuda nendelt ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei kohaldanud ettevõtjate ühenduse otsust, ei teadnud sellest või on enne konkurentsijärelevalvemenetluse algust end sellest aktiivselt eemaldanud. § 7834. Trahvi kohaldamise tingimused ja kord (1) Trahvi võib kohaldada üksnes juhul, kui: 1) keelatud tegu või muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest; 2) sama rikkumise eest oleks ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele saanud trahvi kohaldada alates rikkumise toimepanemisest; 3) sama rikkumise toimepanemise eest ei ole ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele varem trahvi ega muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni kohaldatud; 4) trahvi kohaldamine ei ole aegumise tõttu välistatud. (2) Trahvi kohaldamisel võetakse muu hulgas arvesse: 1) rikkumise raskust ja selle toimepanemise kestust; 2) rikkumise korduvust; 3) kergendavaid asjaolusid. (3) Trahvi kohaldamisel võib arvesse võtta ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo toimepanemisega tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist. (4) Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet trahvi ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule. (5) Kui Konkurentsiamet määrab trahvi mitmele ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule, vastutavad nad trahvi tasumise eest solidaarselt. (6) Trahv muutub täidetavaks, kui seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb trahv kehtima. Kui Konkurentsiamet määrab trahvi tasumiseks tähtaja, hakkab tähtaeg kulgema, kui trahvi ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb trahv kehtima. Viimasel juhul muutub trahv täidetavaks nimetatud tähtaja lõppemisel. (7) Kui trahvi ei maksta selle täidetavaks muutumise päeval, võib Konkurentsiamet anda trahvi maksmise kohustuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Haldusakt, millega kohustatakse trahvi maksma, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Konkurentsiamet. (8) Kui trahv on määratud ettevõtjat moodustavale isikule, keda pärast trahvi täidetavaks muutumist enam ei eksisteeri või kellel puudub majandustegevus, võib Konkurentsiamet trahvi kehtetuks tunnistada, konkurentsijärelevalvemenetluse uuendada ja määrata sama trahvi uuele isikule, kes on jätkanud rikkumise toime pannud ettevõtja majandustegevust. § 7835. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed ning kohtulik kontroll (1) Konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamist ei ole õigust nõuda üksnes põhjusel, et konkurentsijärelevalvemenetluses rikuti menetlus- või vorminõudeid, välja arvatud juhul, kui nõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või sellega kaasnes meetme adressaadi õiguste oluline rikkumine. (2) Rikkumise, sealhulgas keelatud teo toimepanemise tuvastamise õiguspärasust ja rikkumise eest määratava trahvi õiguspärasust hinnates teostab kohus täiemahulise kontrolli. (3) Kohtul on õigus hinnata trahvi otstarbekust ja õigus trahvi vähendada. 17 § 7836. Leebuse kohaldamine (1) Konkurentsiamet vabastab käesoleva seaduse §-s 7833 sätestatud trahvist § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja, kes on esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis võimaldab Konkurentsiametil konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks olev keelatud tegu on taotluses kirjeldatud kartell, kohaldada §-s 7823 sätestatud uurimismeedet. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui Konkurentsiametil on §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks piisav teave olemas enne leebuse kohaldamise taotluse saamist, kuid uurimismeedet ei ole veel kohaldatud. (2) Konkurentsiamet vabastab käesoleva seaduse §-s 7833 sätestatud trahvist § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja, kes on esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis Konkurentsiameti hinnangul võimaldab taotluses kirjeldatud kartelli tuvastada. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui Konkurentsiametil ei ole enne leebuse kohaldamise taotluse saamist kartelli tuvastamiseks piisavat teavet ja käesoleva paragrahvi lõige 1 ei ole kohaldatav ühegi teise leebusetaotleja suhtes. (3) Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja trahvist vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel ei ole lubatud, kui leebusetaotleja on teisi ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi sunniga kallutanud kartellis osalema. (4) Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja trahvist vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel ei vabasta teda sellest, et Konkurentsiamet tuvastab tema kartellis osalemise. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt ei ole alust leebusetaotlejat, kes täidab käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi, trahvist vabastada, vähendatakse talle kartellis osalemise eest kohaldatavat trahvi, kui ta on leebuse kohaldamise taotluses selleks soovi avaldanud ja esitab teabe, mis võimaldab Konkurentsiametil kartelli märkimisväärselt hõlpsamalt tõendada võrreldes teabega, mis oli Konkurentsiametil enne selle leebuse kohaldamise taotluse saamist. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud leebusetaotleja esitab sellist teavet, mis võimaldab Konkurentsiametil kartelli eest kohaldada suuremaid trahve kui ilma nimetatud teabeta, ei võeta seda teavet arvesse selle esitanud leebusetaotlejale trahvi kohaldamisel. § 7837. Leebuse tingimuslikust kohaldamisest ja kohaldamata jätmisest teavitamine Konkurentsiamet teavitab leebusetaotlejat käesoleva seaduse § 7836 lõigetes 1 ja 2 sätestatud leebuse tingimuslikust kohaldamisest või kohaldamata jätmisest. Leebusetaotleja taotlusel teavitab Konkurentsiamet teda sellest kirjalikult. § 7838. Trahvi kohaldamise õiguse aegumine (1) Konkurentsiameti õigusel kohaldada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi on järgmised aegumistähtajad: 1) kolm aastat juhul, kui rikkumine on seotud käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud läbiotsimisega või §-s 7825 sätestatud teabe nõudmisega; 2) viis aastat ülejäänud juhtudel. (2) Aegumistähtaeg algab rikkumise toimepanemisest. Jätkuva või korduva rikkumise puhul algab aegumistähtaeg rikkumise lõppemisest. (3) Keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamise õiguse aegumistähtaeg katkeb hetkel, kui esimest menetlusalust isikut teavitatakse menetlusest, mille esemeks on keelatud teo toimepanemine. Uus aegumistähtaeg hakkab kulgema nimetatud menetluse lõpetamisest. Menetlus käesoleva paragrahvi tähenduses on lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele ka halduskohtumenetlus ning teise liikmesriigi konkurentsiasutuse ja Euroopa Komisjoni menetlus, kui selle esemeks on sama keelatud teo toimepanemine. 18 (4) Konkurentsiameti õigus kohaldada trahvi aegub sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust hiljemalt päeval, kui lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik. § 7839. Sunniraha määr ja kohaldamise kord (1) Käesolevas peatükis sätestatud alusel ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldatava sunniraha päevamääraks on kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest sunniraha kohaldamisele eelneval majandusaastal. (2) Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele sunniraha kohaldamiseks rakendab Konkurentsiamet sunniraha ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku suhtes asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Kui Konkurentsiamet rakendab sunniraha mitmele ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule, vastutavad nad sunniraha tasumise eest solidaarselt. (3) Sunnirahahoiatuses märgib Konkurentsiamet sunniraha päevamäära ülempiiri, mis ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksimaalset päevamäära. Lõpliku sunniraha päevamäära, mis ei tohi ületada eelnimetatud ülempiiri, märgib Konkurentsiamet sunniraha rakendamise aktis. (4) Konkurentsiamet võib sunniraha rakendada alates kohustuse täitmise päevast või päevast, kui Konkurentsiamet peab vajalikuks sunniraha päevamäära ülempiiri tõsta. Rakendatava sunniraha summa arvutab Konkurentsiamet, korrutades lõpliku sunniraha päevamäära päevade arvuga sunnirahahoiatuses märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisest kuni kohustuse täitmiseni või sunniraha päevamäära suurendamiseni, ja märgib selle sunniraha rakendamise aktis. (5) Kohustuse täitmine ei välista vabatahtliku täitmise tähtaega ületanud päevade eest sunniraha rakendamist. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha rakendamise akt on sunniraha sissenõudmise aluseks olev haldusakt täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 11 tähenduses. § 7840. Menetluskulude hüvitamine (1) Konkurentsiamet võib menetlusaluselt isikult nõuda põhjendatud tõlkekulude hüvitamist, kui konkurentsijärelevalvemenetluses on tuvastatud keelatud tegu, mille on toime pannud isiku poolt moodustatud ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Kui Konkurentsiamet nõuab tõlkekulude hüvitamist mitmelt ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavalt menetlusaluselt isikult, vastutavad nad kulude hüvitamise eest solidaarselt. (2) Konkurentsiamet määrab hüvitamisele kuuluvad tõlkekulud kindlaks haldusaktiga. Nimetatud haldusakt on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Konkurentsiamet. (3) Menetlusaluse isiku taotlusel hüvitab riik talle Konkurentsiameti otsuse alusel vahetult konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud põhjendatud menetluskulud, kui: 1) konkurentsijärelevalvemenetlus on lõppenud käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud alusel; 2) jõustunud on kohtuotsus, mille kohaselt ei ole menetlusaluse isiku poolt moodustatud ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud tegu toime pannud. § 7841. Menetlusalane teabevahetus (1) Kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel on ilmnenud teave süüteotunnustega teo toimepanemise kohta, teeb Konkurentsiamet selle prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale kättesaadavaks. (2) Konkurentsiametil on keelatud prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtuvälisele menetlejale kättesaadavaks teha teavet, mille andmiseks uurimismeetmele allutatud isik oli 19 konkurentsijärelevalvemenetluses kohustatud ja mis süüstab teda ennast või tema lähedast. Selle keelu rikkumine on Konkurentsiameti ametniku teenistuskohustuse oluline rikkumine. (3) Kui prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale on ilmnenud teave, mis viitab keelatud teo toimepanemisele, teeb ta selle Konkurentsiametile kättesaadavaks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kättesaadavaks tegemine ja Konkurentsiameti teavitamine ei ole lubatud teabe puhul, mis on kriminaalmenetluses teatavaks saanud eranditult jälitustoimingut kasutades. § 7842. Menetlusalane koostöö spetsialisti ja teise haldusorganiga (1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel uurimismeetme kohaldamisse spetsialisti või ametiabi korras teise haldusorgani, täidavad nad neile antud ülesannet Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides. Ülesande täitmisel on neil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja edastada neid Konkurentsiametile, kui see on vajalik nendele antud ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses. (2) Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse kaasatud spetsialisti ja teise haldusorgani tekitatud kahju eest ning lahendab tema tegevuse peale esitatud vaided. (3) Käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel kaasatud spetsialisti taandamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatut. §7843. Menetlusalane koostöö politseiga (1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel uurimismeetme kohaldamisse politsei, on politseil õigus: 1) kohaldada käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeedet Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides, sealhulgas anda uurimismeetme kohaldamiseks korraldusi; 2) saada teavet riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punktis 2 nimetatud ülesande täitmiseks; 3) edastada Konkurentsiametile isikuandmeid, kui need on Konkurentsiametile vajalikud käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks. (2) Konkurentsiamet teavitab Politsei- ja Piirivalveametit käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel politsei kaasamise vajadusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teavitus peab sisaldama politsei kaasamise eesmärki, läbiotsimise kavandatud aega ning läbiotsimise kohtade ja läbiotsimisele allutatud isikuga seotud füüsiliste isikute arvu. Kaasabi osutamise täpsemad tingimused ja aeg lepitakse kokku vastavalt Konkurentsiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti vahelisele koostöökokkuleppele. (3) Konkurentsiamet hüvitab Politsei- ja Piirivalveametile politsei kaasamisest tekkinud kulud kuluarvestuse alusel. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja tõendatud. (4) Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse kaasatud ametnike ja töötajate tekitatud kahju eest ning lahendab nende tegevuse peale esitatud vaided. 93. peatükk KOOSTÖÖ EUROOPA LIIDUS §7844. Nõukogu määruse 1/2003/EÜ rakendamine (1) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ja tingimustel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid. (2) Kui Euroopa Komisjon on Konkurentsiametilt taotlenud nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõike 2 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist, teeb Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatu kohaselt. 20 (3) Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 21 lõike 1 tingimustel ja korras kontrolli teostamiseks annab Euroopa Komisjonile loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel. (4) Euroopa Komisjonile osutab nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 20 lõike 6 ja artikli 21 lõike 4 alusel kaasabi politsei. Kaasabi osutamisel võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades nõukogu määruse 1/2003/EÜ erisusi. § 7845. Uurimismeetme kohaldamine teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides (1) Konkurentsiamet võib lisaks nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatule teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid kõnealuse asutuse nimel ja huvides, et tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate ühendus on allunud selle teise liikmesriigi kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33), artiklite 6 ja 8–12 kohastele uurimismeetmetele või samade artiklite kohaselt antud korraldustele ja tehtud otsustele. Uurimismeetmele allutatud isikul on tema suhtes uurimismeetme kohaldamisel kõik käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud menetlusaluse isiku asjakohased õigused. (2) Käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamisse ja §-s 7825 sätestatud küsitluse läbiviimisse kaasab Konkurentsiamet teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel nimetatud asutuse ametniku ja temaga kaasas oleva sama asutuse määratud isiku, kui Konkurentsiamet kohaldab uurimismeedet nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 alusel selle teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides. § 7846. Piiriülene teabevahetus (1) Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7845 lõikes 1 nimetatud eesmärgil uurimismeetme kohaldamisel kogutud teabe esitada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele, kelle nimel ja huvides uurimismeedet kohaldati. Kui kõnealune asutus on Konkurentsiameti nimel ja huvides samal eesmärgil kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 artiklite 6–9 kohaseid uurimismeetmeid, võib Konkurentsiamet nende käigus kogutud teabe sellelt asutuselt vastu võtta ja kasutada nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 12 tingimustel. (2) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artiklis 12 sätestatud teabevahetuse korras edastada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele leebuse kohaldamise taotluse või selle temalt vastu võtta ja seda kasutada üksnes: 1) leebusetaotleja nõusolekul või 2) kui konkurentsiasutus, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus leebuse kohaldamise taotluse edastab, on sama rikkumist puudutava leebuse kohaldamise taotluse saanud samalt leebusetaotlejalt, tingimusel et teabevahetuse ajal ei saa leebusetaotleja tagasi võtta teavet, mille ta on esitanud konkurentsiasutusele, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus teabevahetuse korras leebuse kohaldamise taotluse esitab. § 7847. Dokumendi piiriülene teatavaks tegemine ja kättetoimetamine Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel teeb Konkurentsiamet viivituseta selle asutuse nimel haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras isikule teatavaks või toimetab kätte järgmised isikule adresseeritud dokumendid: 1) asjas, mille esemeks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine, koostatud etteheited ja samu artikleid kohaldav otsus; 21 2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 täitmise tagamisel antud korraldus või tehtud otsus, mis tuleb teise liikmesriigi õiguse kohaselt adressaadile teatavaks teha või kätte toimetada; 3) muu asjakohane Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 või 102 kohaldav dokument, sealhulgas dokument, mis seondub teise liikmesriigi konkurentsiasutuse trahviotsuse või sunnirahaotsuse täitmisega. § 7848. Trahvi- ja sunnirahaotsuse piiriülene täitmine (1) Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel esitab Konkurentsiamet viivituseta selle asutuse nimel kohtutäiturile täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 artiklite 13 ja 16 kohasest jõustunud või täidetavast otsusest tuleneva nõude juhul, kui kõnealune asutus on pärast oma liikmesriigi territooriumil mõistlike jõupingutuste tegemist kindlaks teinud, et ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel, kellele trahv või sunniraha on kohaldatud, puuduvad selles teises liikmesriigis piisavad vahendid nõude täitmiseks. Muul juhul võib Konkurentsiamet nimetatud otsusest tuleneva nõude teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel jätta täitmiseks esitamata. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus koos samas lõikes nimetatud otsuse koopiaga on Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi kohtu lahend täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses või Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi ametlik dokument sama lõike punkti 51 tähenduses. (3) Välisvääringus teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue arvutatakse täitemenetluses ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel samas lõikes nimetatud otsuse tegemise päeva seisuga. (4) Teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest tuleneva nõude täitmise aegumisele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust. § 7849. Taotlus piiriüleseks teatavaks tegemiseks, kättetoimetamiseks ja täitmiseks (1) Käesoleva seaduse §-s 7847 ja § 7848 lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema esitatud koos koopiaga §-s 7847 nimetatud dokumendist, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotletakse, või koos koopiaga § 7848 lõikes 1 nimetatud otsusest, mille täitmist taotletakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama: 1) isiku, kellele dokument on adresseeritud, või võlgniku nime, teadaolevat aadressi ning muid identifitseerimist võimaldavaid andmeid; 2) asjakohaste faktiliste ja muude asjaolude kokkuvõtet; 3) dokumendi, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotletakse, või otsuse, mille täitmist taotletakse, koopia kokkuvõtet; 4) Konkurentsiameti kontaktandmeid; 5) teise liikmesriigi õigusest tulenevat tähtaega, mille jooksul peab dokument olema teatavaks tehtud või kätte toimetatud või otsus täidetud. (3) Käesoleva seaduse § 7848 lõikes 1 nimetatud taotlus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule sisaldama veel: 1) teavet otsuse kohta, mille täitmist taotletakse; 2) kuupäeva, millal otsus, mille täitmist taotletakse, jõustus või muutus täidetavaks; 3) trahvi või sunniraha summat; 4) asjakohasel juhul teavet selle kohta, milliseid mõistlikke jõupingutusi on teise liikmesriigi konkurentsiasutus teinud selleks, et otsust oma liikmesriigi territooriumil täita. (4) Käesoleva seaduse §-s 7847 ja § 7848 lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema eesti keeles. Konkurentsiameti nõusolekul võib taotlus olla muus keeles. Vajaduse korral võib Konkurentsiamet või kohtutäitur taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt nõuda käesoleva seaduse lõikes 1 nimetatud koopia tõlkimist eesti keelde. § 7850. Keeldumine piiriülesest teatavaks tegemisest, kättetoimetamisest ja täitmisest 22 (1) Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse §-s 7847 nimetatud taotluse alusel isikule samas paragrahvis nimetatud dokumendi teatavaks tegemisest või selle kättetoimetamisest või § 7848 lõikes 1 nimetatud taotluse alusel samas lõikes nimetatud otsuse täitmisele esitamisest, kui: 1) taotlus ei vasta §-s 7849 sätestatud nõuetele või 2) dokumendi teatavaks tegemine või kättetoimetamine või otsuse täitmine oleks ilmselgelt vastuolus Eesti avaliku korraga. (2) Konkurentsiamet teavitab teise liikmesriigi konkurentsiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeldumisest. § 7851. Piiriülese koostööga seotud kulud (1) Konkurentsiametil on õigus nõuda käesoleva seaduse §-des 7845–7847 sätestatud koostöö käigus tekkinud mõistlike kulude hüvitamist nimetatud paragrahvides sätestatud koostööks taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt. (2) Kui kohtutäituril ei õnnestu käesoleva seaduse § 7848 lõikes 2 nimetatud täitedokumenti täita, võib ta täitekulude tasumist nõuda sissenõudjalt. § 7852. Piiriülese koostöö kohtualluvus ja kohaldatav õigus (1) Asi allub teise liikmesriigi kohtule ja sellele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust, kui asja esemeks on: 1) käesoleva seaduse §-s 7847 nimetatud teise liikmesriigi dokumendi või § 7848 lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigi otsuse õiguspärasus või 2) käesoleva seaduse § 7848 lõikes 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavus. (2) Asi allub Eesti kohtule ja sellele kohaldatakse Eesti õigust, kui asja esemeks on: 1) käesoleva seaduse §-s 7847 nimetatud teise liikmesriigi dokumendi Eesti territooriumil teatavaks tegemise või kättetoimetamise õiguspärasus või 2) kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitemenetluses, mida viiakse Eesti territooriumil läbi käesoleva seaduse § 7848 lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigi otsuse täitmiseks. § 7853. Konkurentsiameti taotlus piiriüleseks koostööks Käesolevas peatükis sätestatud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt Konkurentsiametile esitatud piiriülese koostöö taotlusega samadel tingimustel ja korras võib ka Konkurentsiamet esitada taotluse teise liikmesriigi konkurentsiasutusele või asjakohasel juhul teise liikmesriigi muule pädevale asutusele, kui Konkurentsiamet peab vajalikuks teises liikmesriigis saavutada sama tulemus, mida teise liikmesriigi konkurentsiasutus soovib käesolevas peatükis sätestatud taotlusega saavutada Eesti territooriumil.“; 44) seadust täiendatakse §-dega 871 ja 872 järgmises sõnastuses: § 871. Konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine (1) Enne 2024. aasta 1. juunit keelatud teo toimepanemise eest võib konkurentsijärelevalvemeetmena trahvi kohaldada juhul, kui teo toime pannud isikut oleks enne nimetatud kuupäeva kehtinud karistusseaduse kohaselt saanud sama teo toimepanemise eest karistada. Konkurentsijärelevalvemeetmena kohaldatava trahvi suurus ei või ületada vastava süüteo eest selle toimepanemise ajal ette nähtud rahalise karistuse või rahatrahvi ülemmäära. (2) 2024. aasta 1. juunil käimasolev kriminaalmenetlus, mille esemeks on karistusseadustiku §- s 400 sätestatud kuritegu, lõpetatakse menetleja määrusega ja kriminaalmenetluses kogutud tõendid edastatakse konkurentsiametile konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks. Lõpetatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine jätkub konkurentsijärelevalvemenetluses. (3) 2024. aasta 1. juunil menetluses olev väärteoasi, mille esemeks on enne nimetatud kuupäeva käesoleva seaduse §-des 735, 737 või 738 sätestatud väärtegu, menetletakse lõpuni 23 väärteomenetluse seadustiku kohaselt vaatamata nimetatud väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamisele. (4) 2024. aasta 1. juunil võimaliku konkurentsialase rikkumise suhtes käimasolev riikliku järelevalve või haldusjärelevalve menetlus jätkub konkurentsijärelevalvemenetlusena käesoleva seaduse sätete kohaselt. Konkurentsiamet teavitab menetluskorra muutumisest menetlusosalisi, selgitades neile ühtlasi nende õigusi ja kohustusi konkurentsijärelevalvemenetluses. (5) Muudes menetlustes kogutud tõendeid võib kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses juhul, kui selliste tõendite kasutamine on konkurentsijärelevalvemenetluses lubatav. § 872. Konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni järelhindamine Justiitsministeerium analüüsib 2030. aasta 1. juuniks konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.“; 45) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33).“. § 2. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „141) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuse, millega tuvastatakse keelatud teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama, määratakse selle eest trahv või kiidetakse heaks kohustuse võtmine;“; 2) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) konkurentsijärelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni;“; 3) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuseid, milles tuvastatakse keelatud teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama, määratakse selle eest trahv või kiidetakse heaks kohustuse võtmine.“. § 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine.“. § 4. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 126 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.“; 2) seadustikku täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33).“. 24 § 5. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) Konkurentsiametil konkurentsiseaduse 92. peatükis sätestatud uurimismeetmete kohaldamiseks.“. § 6. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku § 44 lõige 9 ja 21. peatüki 7. jagu tunnistatakse kehtetuks. § 7. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduse § 1 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesolevat seadust ei kohaldata Konkurentsiameti tegevusele konkurentsiseaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel, välja arvatud juhul, kui konkurentsiseaduses on sätestatud teisiti.“. § 8. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) Konkurentsiametile konkurentsiseaduse 92. ja 93. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.“. § 9. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvist 6 jäetakse välja tekstiosa „2051,“; 2) paragrahvi 31 lõikest 1 jäetakse välja sõna „Konkurentsiamet,“; 3) paragrahv 382 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1262 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „400,“; 5) paragrahv 2051, § 212 lõike 2 punkt 5 ja § 313 lõike 1 punkt 51 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 435 lõikest 2 jäetakse välja sõna „, Konkurentsiamet“. § 10. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduse § 4 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas konkurentsiseaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isik“. § 11. Riigi õigusabi seaduse muutmine Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Konkurentsijärelevalvemenetluses saab menetlusele allutatud isikuna riigi õigusabi isik, kellel ei ole lepingulist esindajat ja kes taotleb esindaja osavõttu.“; 2) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 6 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 6 lõikes 4 või 6“; 3) paragrahvi 10 lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena konkurentsijärelevalvemenetluses esitatakse Konkurentsiameti asukoha järgsele halduskohtule.“; 25 4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Konkurentsijärelevalvemenetluses riigi õigusabi saanud isik hüvitab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud juhul, kui menetlus lõpeb sellele isikule konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisega. Muul juhul hüvitab nimetatud tasu ja kulud riik. Halduskohus võib Konkurentsiameti või riigi õigusabi saanud menetlusele allutatud isiku taotlusel otsustada hüvitamiskohustuse teisiti, kui hüvitamiskohustuse täielik või osaline jätmine riigile või menetlusele allutatud isikule oleks ebaõiglane või ebamõistlik, sealhulgas juhul, kui hüvitamiskohustus on põhjustatud õigusvastase tegevusega. Käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut ei kohaldata.“. § 12. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“.................2023. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2023. a (allkirjastatud digitaalselt) 26  Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 3 1.1. Sisukokkuvõte 3 1.2. Eelnõu ettevalmistajad 3 1.3. Märkused 4 2. Seaduse eesmärk 4 2.1. Mis on konkurentsiõigus ja selle osaks olev konkurentsijärelevalve? 4 2.2. ECN+ direktiiv 5 2.2.1. ECN+ direktiivi saamislugu 5 2.2.2. ECN+ direktiivi kohaldamisala 6 2.2.3. ECN+ direktiiv ja põhiõigused 6 2.3. Kehtiv Eesti menetlusõigus konkurentsijärelevalve läbiviimiseks 9 2.4. ECN+ direktiivi ülevõtmiseks konkurentsijärelevalvemenetluse loomine 9 2.4.1. Konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisala 10 2.4.2. Konkurentsijärelevalvemenetlus kui ühendmenetlus 11 2.4.2.1. ECN+ direktiivis sätestatud trahvide ülevõtmine haldustrahvidena 11 2.4.2.2. Senise menetluste paljususe kaotamine 16 2.5. Ülevaade kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlusest 19 2.5.1. Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ja menetlusosalised 19 2.5.2. Konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmed ja ajutine konkurentsijärelevalvemeede 21 2.5.3. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine 22 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 23 § 1. Konkurentsiseaduse muudatused 23 § 2. Avaliku teabe seaduse muutmine 165 § 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine 166 § 4. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine 166 § 5. Karistusregistri seaduse muutmine 167 § 6. Karistusseadustiku muutmine 167 § 7. Korrakaitseseaduse muutmine 168 § 8. Krediidiasutuste seaduse muutmine 169 § 9. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine 169 § 10. Riigihangete seaduse muutmine 170 § 11. Riigi õigusabi seaduse muutmine 170 § 12. Seaduse jõustumine 171 1 4. Eelnõu terminoloogia 172 5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele 172 6. Seaduse mõjud 173 6.1. Kavandatud muudatused 173 6.2. Mõju majandusele 175 6.2.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele 175 6.2.2. Mõju tarbijatele 182 6.3. Mõju riigiasutuste korraldusele 183 6.3.1. Mõju Konkurentsiametile 183 6.3.2. Mõju kohtutele 185 6.3.3. Mõju politseile 186 6.3.4. Mõju prokuratuurile 187 6.4. Halduskoormus 187 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 188 8. Rakendusaktid 189 9. Seaduse jõustumine 189 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 189 2 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase muutmisseadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv), mille eesmärk on anda Euroopa Liidu (EL) liikmes- riikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tule- muslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. ECN+ direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks kehtestab muutmisseadus uue valdkonnaspetsiifilise erihaldusmenetluse – konkurentsijärelevalvemenetluse – tervikregulatsiooni. Konkurentsijäre- levalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Selleks, et tagada ECN+ direktiivi eesmärgipärane ülevõtmine ning ühtlustada riigisisese konkurentsiõiguse ja EL-i konkurentsiõiguse kohaldamist, on eelnõuga uue erihaldusmenetluse kohaldamisalasse kavandatud ka ELTL artiklitega 101 ja 102 sama eesmärki kandvad konku- rentsiseaduse (KonkS) 2. ja 4. peatükk. ELTL artikkel 101 ja KonkS 2. peatükk käsitlevad konkurentsi kahjustavaid ettevõtjatevahelisi kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevusi ja otsuseid (nt konkurentidevaheline hinnakokkulepe). ELTL artikkel 102 ja KonkS 4. peatükk käsitlevad ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist (nt tarbijat ärakasutava müügihinna kehtesta- mine). Võrreldes kehtiva riigisisese menetlusõigusega, mida iseloomustab menetluste paljusus, kuju- tab uus erihaldusmenetlus ühtset valdkonnapõhist ühendmenetlust, mis võimaldab kohaldada nii korrakaitselisi, st käitumuslikke (kohustus teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda) ja struktuurilisi (nt kohustus likvideerida osalus konkureerivas äriühingus) kui ka karistuslikke meetmeid ehk trahve. Selleks kehtestatakse eelnõu kohaldamisalas olevas konkurentsiõiguses esmakordselt õiguslikud alused haldustrahvi kohaldamiseks. Tulenevalt haldustrahvide loomisest täiendab muutmisseadus vastavas ulatuses ka halduskoh- tumenetlust ning täitemenetlust, viimast eelkõige tingitult ECN+ direktiiviga ettekirjutatud suuremahulisest piiriülesest trahvi- ja sunnirahaotsuste täitmise regulatsioonist. Kavandatud muudatused mõjutavad Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevust, sh töö- ülesandeid ja -korraldust. Lisaks on mõjutatud halduskohus, Politsei- ja Piirivalveamet ning prokuratuur. Tarbijatele avaldub kaudne positiivne mõju läbi konkurentsiolukorra paranemise, mille tingib tõhustatud konkurentsijärelevalve. ECN+ direktiivi ülevõtmise tähtpäev oli 4. veebruar 2021. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaal- se omandi ja konkurentsiõiguse talituse endine nõunik Käddi Tammiku (teenistussuhe lõppenud), sama osakonna avaliku õiguse talituse endine nõunik Andra Laurand (teenistussuhe lõppenud), Justiitsministeeriumi karistuspoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse endine juhataja Tanel Kalmet (teenistussuhe lõppenud) ja õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Natalia Mäekivi ([email protected], 58 806 031). Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Pilleriin Lindsalu ([email protected], 52 80482). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected], 53 480 013). 3 1.3. Märkused Eelnõukohane seadus on seotud eelmise Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 3.24 ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõuga muudetakse: 1) konkurentsiseaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2021, 12; 2) avaliku teabe seaduse (AvTS) redaktsiooni RT I, 10.03.2022, 4; 3) avaliku teenistuse seaduse (ATS) redaktsiooni RT I, 04.06.2022, 8; 4) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) redaktsiooni RT I, 05.05.2022, 3; 5) karistusregistri seaduse (KarRS) redaktsiooni RT I, 27.05.2022, 33; 6) karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni RT I, 08.06.2022, 4; 7) korrakaitseseaduse (KorS) redaktsiooni RT I, 03.03.2021, 5; 8) krediidiasutuste seaduse (KAS) redaktsiooni RT I, 20.06.2022, 11; 9) kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) redaktsiooni RT I, 22.12.2021, 45; 10) riigihangete seaduse (RHS) redaktsiooni RT I, 04.08.2022, 11 ja 11) riigi õigusabi seaduse (RÕS) redaktsiooni RT I, 22.12.2020, 46. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga muudetakse muu hulgas halduskohtumenetluse seadustikku ja kriminaalmenetluse seadustikku, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud seadused. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada Konkurentsiametile ELTL artiklite 101 (konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse keeld) ja 102 (turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld) ning nendega sama eesmärki kandvate KonkS 2. ja 4. peatüki tulemuslikuks kohaldamiseks vajalikud volitused, ressursid ja sõltumatuse tagatised. Lisaks on eelnõukohase seaduse eesmärk tagada, et Konkurentsiamet Euroopa konkurentsivõrgustiku ühe liikmena ei jõuaks EL-i õiguse kohal- damisel teistest konkurentsivõrgustiku liikmetest erinevale tulemusele. Eelnõukohane seadus võtab seega Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikult tagada konku- rentsinormide täitmine ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33; edaspidi ECN+ direktiiv või direktiiv). Kehtiv Eesti õigus ei ole direktiiviga kooskõlas. Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole eelnõukohase seaduse väljatöötamiseks eelnevalt koostatud väljatöötamiskavatsust. 2.1. Mis on konkurentsiõigus ja selle osaks olev konkurentsijärelevalve? Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 ja protokolli nr 27 kohaselt peab EL-i siseturg hõlmama süsteemi, mis tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 31 lause 1 tagab õiguse tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabaduse, mis hõlmab konku- rentsivabadust. Viidatud õigusaktidest tuleneb riigi kohustus tagada õiguslik keskkond vaba turu toimimiseks. Riik tagab selle EL-i konkurentsiõiguses ja riigisiseses konkurentsiõiguses kehtestatud reeglite ning nende täitmise tagamise ehk kohaldamisega. Konkurentsiõigus on seega õigusharu, mis loob ja säilitab vaba turgu, lähtudes eeldusest, et konkurents tagab toodete ning teenuste parima hinna-kvaliteedi suhte. Konkurentsiõiguse tuumikuks on konkurentsijärelevalve, mille eesmärk on kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takistamisel või äritegevuse kahjustamisel. Seeläbi kaitseb konkurentsiõigus kõiki turuosalisi, sealhulgas tarbijaid, ja tagab hästi toimiva majanduse. Konkurentsijärelevalve materiaalõiguslikud alused on sätestatud ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis. 4 2.2. ECN+ direktiiv 2.2.1. ECN+ direktiivi saamislugu ECN+ direktiivi saamislugu on seotud konkurentsijärelevalve eripäraga. Nagu eelnevalt välja toodud, kehtivad EL-i liikmesriikides teineteise kõrval kaks normistikku: esiteks, ELTL-st tulenev liiduülene ja liikmesriikides otsekohalduv normistik ning teiseks, riigisisesest konku- rentsiõigusest tulenev ja seega üksnes riigisiseselt kohalduv normistik. Suures osas on need normistikud kattuvad. Põhjus, miks nad peavad samaaegselt kehtima, seisneb selles, et ELTL- st tulenevaid konkurentsiõiguse artikleid 101 ja 102 kohaldatakse ainult siis, kui nendes sätestatud keeldude rikkumisel võib olla mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. See tähendab, et ilma potentsiaalse piiriülese mõjuta EL-i konkurentsiõiguse viidatud sätteid ei kohaldata ja kohaldamisele kuulub üksnes riigisisene konkurentsiõigus. Seejuures, kui riigi- sisest konkurentsiõigust kohaldab üksnes vastava liikmesriigi konkurentsiasutus, siis ELTL artiklite 101 ja 102 täitmist tagavad ehk nende kohaldamise eest vastutavad tulenevalt nõukogu määrusest (EÜ) nr 1/20031 samaaegselt nii liikmesriikide konkurentsiasutused kui ka Euroopa Komisjon, kes koos moodustavad Euroopa konkurentsivõrgustiku (inglise keeles European Competition Network ehk ECN). ELTL normide kohaldamisel on seega tegemist paralleelsete pädevuste süsteemiga. See tähendab lihtsustatult, et osa Euroopa Komisjoni EL-i konkurentsi- õiguse järelevalvelisest pädevusest on delegeeritud liikmesriikide konkurentsiasutustele.2 Kuigi nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 jõustumine 1. mail 2004 muutis ja moderniseeris ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamist fundamentaalselt, ei reguleeri ega seega harmoneerinud see ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks liikmesriikide menetlusreegleid. Menetlusõiguse raamistikud erinevad liikmesriigiti oluliselt, kuivõrd igal liikmesriigil on oma menetlus- autonoomia3. Samuti on ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisel liikmesriigiti kohaldatud väga erinevas suuruses sanktsioone, kuivõrd nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 5 kohaselt peab liikmesriigi konkurentsiasutusel olema pädevus määrata trahvi (inglise keeles fine), kuid trahvi suurust pole määruses ette nähtud. Asjaolu, et ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamine pole seni toimunud liikmesriikides ühetaoliselt, näitab ilmekalt asjaolu, et enne ECN+ direktiivi vastuvõtmist oli liikmesriike, kes nimetatud sätete täitmise tagamise menetlusi praktiliselt üldse läbi ei viinud (st need liikmesriigid menetlesid valdavalt üksnes riigisiseseid konkurentsiõiguse rikkumisi). Üheks selliseks riigiks on olnud ka Eesti.4 Selleks, et paralleelsete pädevuste süsteemis toimuks kõigis liikmesriikides ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamine võimalikult identses korras, tuli Euroopa Komisjon märtsis 2017. a välja ECN+ direktiivi ettepanekuga. Oma olemuselt on ECN+ direktiiv 1. maist 2004. a kehtima 1 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsi- eeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 04.01.2003, lk 1). 2 Euroopa Komisjon teeb liikmesriikide konkurentsiasutustega seejuures tihedat koostööd ja omab õigust viimaste poolt läbiviidavasse Euroopa Liidu konkurentsiõiguse täitmise tagamise menetlusse sekkuda. Euroopa Komisjoni poolt läbiviidavasse EL konkurentsiõiguse täitmise tagamise menetlusse on seevastu Euroopa Komisjon kohustatud liikmesriikide konkurentsiasutused kaasama nõuandekomiteena, vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklit 14. 3 Kui EL õigus ei ole menetlusõigust harmoneerinud, on liikmesriikidel oma menetlusautonoomia, millest tulenevalt on neil ulatuslik kaalutlusõigus mh ka EL õiguse rakendamisel, tingimusel, et liikmesriik järgib võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid. Vt selles osas nt EKo 17.10.2018, C-167/17, Klohn, EU:C:2018:833, p 30. 4 Perioodil 2004–2013 kohaldas Konkurentsiamet vaid kolmel korral ELTL artikleid 101 ja 102 (vt selles osas Commission Staff Working Document. Impact Assessment. Accompanying the Document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council to empower the competition authorities of the Member States to be more effective enforcers and to ensure the proper functioning of the internal market. Brussels, 22.03.2017, SWD(2017) 114 final, lk 22). 5 hakanud ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse kohaldamiseks paralleelsete pädevuste süsteemi ning Euroopa konkurentsivõrgustiku loonud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 täiendus. 2.2.2. ECN+ direktiivi kohaldamisala Kuivõrd praktikas kohaldab enamik liikmesriikide konkurentsiasutusi, sh Eesti Konkurentsia- met, ELTL artiklitega 101 ja 102 samal ajal ka sama eesmärki kandvaid liikmesriigi konkurent- siõiguse sätteid,5 mõjutab ECN+ direktiiv paratamatult ka riigisiseste konkurentsireeglite kohaldamist. Direktiivi artikli 1 lõike 2 kohaselt hõlmab direktiivi kohaldamisala nii ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamist eraldiseisvalt kui ka nende kohaldamist paralleelselt liik- mesriigi konkurentsiõigusega. See tähendab, et liikmesriik on otsesõnu kohustatud direktiivist tulenevad sätted riigisiseselt looma olukordadeks ning kohaldama olukordades, kus konku- rentsiõiguse rikkumine on kvalifitseeritav kas EL-i otsekohalduva õiguse alusel (s.o ELTL artiklite 101 või 102 alusel) või paralleelselt nii EL-i otsekohalduva õiguse kui ka riigisisese õiguse alusel. Eesti kontekstis tähendab see, kas ELTL artikli 101 ja KonkS § 4 üheaegset kohaldamist või ELTL artikli 102 ja KonkS § 16 üheaegset kohaldamist. Kuigi sellest võib järeldada, et direktiivi kohaldamisalast jäävad välja pelgalt riigisisese konkurentsiõiguse alusel kvalifitseeritavad keelatud teod6, ei võimaldaks selline direktiivi kohaldamisala määratlus praktikas selle eesmärke täita. Nagu eespool kirjeldatud, näeb ECN+ direktiiv ette nõuded, mis peavad olema kehtestatud me- netlustele, milles uuritakse potentsiaalseid ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisi. On kirjeldatud ka seda, millal kuuluvad ELTL artiklid 101 ja 102 kohaldamisele lisaks liikmesriigisisesele konkurentsiõigusele – siis, kui nendes sätestatud keeldude rikkumisel võib olla mõju liikmes- riikidevahelisele kaubandusele (sellisel juhul toimub EL-i konkurentsiõiguse ja riigisisese konkurentsiõiguse paralleelne kohaldamine). Kuigi nimetatud mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele peab Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema „märgatav“7, ei pruugi selle tuvas- tamine olla võimalik menetluseelses faasis. Mõju ulatuse hindamiseks tuleb välja selgitada, milline on asjaomaste ettevõtjate positsioon ja tähtsus asjaomasel kaubaturul.8 Konkurent- siamet saab seda teha üksnes menetluses võetavate menetlustoimingute ja uurimismeetmete kaudu. Kui Konkurentsiametil tuleks mitme menetlusreeglistiku vahel valida pelgalt mõju eel- datava ulatuse alusel, ei pruugiks konkurentsiõiguse täitmise tagamine üldse võimalikuks osutuda, rääkimata selle tõhusast tagamisest, kuna ühe menetlusreeglistikuga kogutud tõendite ületõstmist teise menetlusreeglistiku alusel toimetatavasse menetlusse ei saaks põhiõiguste erineva kaitsetaseme tõttu täielikult tagada. Menetluse teistkordne läbiviimine selleks, et tõendeid uuesti koguda, oleks ühelt poolt äärmiselt ebaproportsionaalne varem juba uurimis- meetmetele allutatud isikute, eriti menetlusaluste isikute suhtes ja teiselt poolt võrdlemisi tulutu, sest nt läbiotsimise edukuse tagab üllatusmoment – kuivõrd menetlusalune isik ei tea, et tema suhtes hakatakse sellist uurimismeedet kohaldama, ei oska ta selleks nt tõendite kõrvaldamise teel valmistuda. 2.2.3. ECN+ direktiiv ja põhiõigused ECN+ direktiivis sätestatu, eelkõige selle artiklitega 6–9 nõutu, tõstatab küsimuse põhiõiguste kaitsest. Seejuures on põhiõiguste kaitse vaatest keskseks probleemkohaks piirangud enese mittesüüstamise privileegile. ECN+ direktiivi artikli 8 lauses 1 sätestatud teabe nõudmise volitus nõuab, et liikmesriik tagaks konkurentsiküsimustes pädevale riiklikule haldusasutusele õiguse nõuda ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt, et nad esitaksid kindlaksmääratud ja 5 Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõiget 1 ja ECN+ direktiivi preambuli punkti 3. 6 V.a direktiivi artikli 31 lõigete 3 ja 4 osas, mille puhul laieneb direktiiv ka liikmesriigi konkurentsiõiguse eraldi- seisvale kohaldamisele. 7 EKo 25.11.1971, C-22/71 – Béguelin Import vs. G.L. Import Export, EU:C:1971:113, lk 960, p 16. 8 Guidelines on the effect on trade concept contained in Articles 81 and 82 of the Treaty (2004/C 101/07), p 44. 6 mõistliku aja jooksul kogu teabe, mida on vaja ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks. Sellise teabenõudega ei tohi ECN+ direktiivi artikli 8 lause 2 kohaselt sundida teabenõude saajat end ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumises süüdi tunnistama. Tegemist on piiratud kaasaaitamis- kohustusega. Kuna taolise kaasaaitamiskohustuse alusel saadud teavet peab ECN+ direktiivist tulenevalt saama kasutada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamisel, on tegemist kohustusega aidata kaasa ettevõtja või ettevõtjate ühenduse enda suhtes toimetatavale karistavale menetlusele. Oluline on mõista, et ECN+ direktiivi ülevõtmise käigus tõusetuvaid põhiõiguslikke küsimusi ei saa lahendada lähtudes üksnes Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatust. ECN+ direktiiv on EL-i õigusakt, mistõttu tuleb direktiivi ülevõtmisel ja sellest tuleneva õiguse hilisemal kohaldamisel arvestada Euroopa Liidu põhiõiguste kaitse struktuuri iseärasustega. EL-s reguleerib põhiõiguste kaitset kolm eri tasandit: liikmesriikide põhiseadused, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) ja Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK). Põhiõiguste kaitse vaatest teeb eelnimetatud mitmetasandilisus olukorra keeruliseks, kuna kõik kolm tasandit võivad kattuda (st tulla kohaldamisele üheaegselt). Samuti tuleb arvestada, et konkreetsete põhiõiguste kaitse võib eri tasandite raames erineda (nt on liikmesriikide põhiseadustes tihti kehtestatud põhiõiguse piiramisele rangemad nõuded). EIÕK on Euroopa Nõukogu põhiõiguste instrument. Euroopa Nõukogu on EL-st eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. EIÕK on seejuures rahvusvaheline leping, millega on ühinenud kõik EL-i liikmesriigid, kuid mille eraldiseisvaks liikmeks ei ole nende poolt moodustatud EL.9 See tähendab mh, et EL-i tegevuse vastu ei saa Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) kaebust esitada. EIK on selgitanud, et liikmesriigid on kohustatud tagama, et nende poolt moodustatud EL tagab põhiõigusi võrdväärsel tasemel konventsioonis sätestatuga.10 Kui seda tehtud ei ole, võib sellega kaasneda liikmesriikide vastutus. See, et EL ei ole EIÕK liitunud, ei tähenda, et EL-s ei oleks põhiõigused tagatud. Esiteks, kuniks EL ei ole EIÕK liitunud, kehtib Euroopa Liidu Lepingu (ELL) artikli 6 lõikes 3 sätestatu. Selle kohaselt on EIÕK-ga tagatud põhiõigused EL-i õiguse üldpõhimõtted. Teiseks, alates Lissboni lepingu jõustumisest 2009. aastal kuulub EL-i esmase õiguse hulka ka harta (vt ELL artikli 6 lõige 1). Teatud harta sätted on võetud üle otse EIÕK-st11 ning neid peab sellest tulenevalt tõlgendama kooskõlas EIK-i vastava praktikaga (vt harta artikli 52 lõige 3). Hartas sisaldub EL-i põhiõiguste kataloog, millest peavad liikmesriigid lähtuma iga kord, kui nad kohaldavad EL-i õigust (harta artikli 51 lõige 1). EL õiguse kohaldamise alla loetakse ka liikmesriigi tegevus direktiivi ülevõtmisel. Direktiivi ülevõtmisel tuleb omakorda hinnata iga direktiivi sätte puhul, kas ja millises ulatuses jätab säte liikmesriigile kaalutlusruumi. Ulatuses, milles direktiivis ei ole liikmesriigile kaalutlusruumi jäetud, ei saa liikmesriik jätta direktiivi sätet riigisisesesse õigusesse üle võtmata, tuginedes oma põhiseaduses sätestatud põhiõigustele. Seda põhjusel, et EL-i seadusandja on hartale tugineva põhiõiguste kaalumise juba teostanud. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) § 2 kinnitab eelöeldut, sätestades, et Eesti kuulumisel EL-i kohaldatakse PS-i, arvestades liitumislepingust (sh kehti- vatest aluslepingutest) tulenevaid õigusi ja kohustusi. Liikmesriik on ELTL artikli 288 lõike 3 alusel kohustatud direktiivi nõuetekohaselt (vastavalt kas miinimumharmoneerivas või täisharmoneerivas ulatuses) üle võtma. 9 Euroopa Liit on küll Euroopa Liidu lepingu (ELL) artikli 6 lõikest 2 tulenevalt kohustatud Euroopa inimõiguste konventsiooniga liituma, kuid seda ei ole siiani juhtunud. 10 EIKo 30.06.2005, 45036/98 – Bosphorus Hava Yolları v. Ireland, p 156. 11 Vt selgitusi põhiõiguste harta kohta. – ELT 2007/C 303/02. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32007X1214%2801%29. 7 Ulatuses, milles direktiiv jätab liikmesriigile kaalutlusruumi, kohalduvad paralleelselt nii liikmesriigi põhiseadus kui ka harta. Seejuures saab tugineda kõrgemaid standardeid pakkuvale põhiõiguste instrumendile. Eelöeldu valguses tuleb seega rõhutada, et ECN+ direktiivis nõutut (nt trahvi määramise õigus ja uurimismeetmed) ei saa jätta Eesti õigusesse üle võtmata põhjendusega, et see oleks vastuolus PS-s sätestatud põhiõigustega, kuivõrd tegemist ei ole sätetega, mis jätaksid liikmesriigile kaalutlusruumi. Kuniks Euroopa Kohus ei tunnista direktiivi kehtetuks, on direktiiv kõigile liikmesriikidele, sh Eestile täitmiseks kohustuslik (ELTL artikli 288 lõige 3). Samas on eelnõu kirjutajad seisukohal, et ei ole põhjust arvata, et teabe nõudmise kohustus oleks vastuolus ka PS-is sätestatud põhiõigustega, nimelt enese mittesüüstamise privileegiga. Enese mittesüüstamise privileeg on osa õigusest vaikida, mis tuleneb PS § 22 lõikest 3, mille kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Arvestada tuleb sellega, et menetlusaluseks isikuks võib konkurentsijärelevalvemenetluses olla ainult juriidiline isik, füüsiliste isikute vastutust ei ole uue eelnõu järgi ette nähtud. Euroopa Kohtu jurist Priit Pikamäe on oma 27. oktoobril 2020 ettepanekus Euroopa Kohtule asjas C-481/19 Consob rõhutanud, et Euroopa Inimõiguste kohus ei ole kunagi toonud välja juriidilise isiku võimalust tugineda vaikimisõigusele tema suhtes algatatud menetluses, mille eesmärk oleks karistusõiguslikku laadi sanktsioonide määramine. Teiste sõnadega on selle õiguse ulatust, nagu see on määratletud ka PS-is, tunnustatud ainult seoses füüsiliste isikutega.12 EIK mõistab nimetatud õigust kui inimväärikuse ja mitte ausa menetluse koostisosa.13 Inimväärikus on aga omane üksnes füüilistele isikutele. Sellisele seisukohale on asunud ka Saksamaa konstitutsioonikohus, kes sidus enese mittesüüstamise privileegi inimväärikuse põhimõttega ja sellest tulenevalt leidnud, et juriidiline isik ei saa dokumentide väljaandmisel enese mittesüüstamise õigusele tugineda.14 Ka muid põhiõigusi käsitlevast EIK kohtupraktikast võib järeldada, et EIK teeb vahet füüsilistele isikutele tagatud kaitse taseme ja juriidilistele isikutele tagatud kaitse taseme vahel. Klassikaline näide on kohtuotsus Niemitz vs Saksamaa, milles EIK märkis, et politsei korraldatud läbiotsimine advokaadi kabinetis, sõltumata viimase elukohast, kujutab endast tema „kodu“ puutumatuse rikkumist, kuid sellegipoolest võib vastavalt EIÕK artikli 8 lõikele 2 riikide sekkumise õigus olla ulatuslikum „kutse- või äriruumide või kutse- või äritegevuste puhul kui muudel juhtudel“.15 Euroopa Kohtu konkurentsi valdkonna praktikast nähtub samuti selgelt, et kuigi juriidilist isikut ei saa (tema esindaja kaudu) kohustada andma vastuseid, mis võiksid olla käsitatavad süü ülestunnistamisena, on juriidilist isikut siiski võimalik kohustada välja andma tema valduses olevaid dokumente ja faktilist informatsiooni isegi siis, kui see võib teda süüstada.16 12 Priit Pikamäe 27. oktoobril 2020 ettepanek Euroopa Kohtule asjas C-481/19 DB v Commissione Nazionale per le Società e la Borsa (Consob), punkt 97. 13 EIK 17. detsembri 1996. aasta otsus Saunders vs. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1996:1217JUD001918791), kohtunik Martensi eriarvamus, millega ühines kohtunik Kūris, punktid 9 ja 10. 14 Entscheidungen der amtlichen Sammlung (BVerfGE) 95, lk 220. 15 EIK 16. detsembri 1992. aasta otsus, CE:ECHR:1992:1216JUD001371088, punkt 31. 16 EK 2. veebruar 2021. a. kohtuotsus asjas C-481/19 DB v Commissione Nazionale per le Società e la Borsa (Consob), punkt 46; 18. oktoobri 1989. a. kohtuotsus Orkem vs. komisjon, 374/87, punkt 34; 29. juuni 2006. a. kohtuotsus komisjon vs. SGL Carbon, C-301/04 P, punkt 41, ja 25. jaanuari 2007. a. kohtuotsus Dalmine vs. komisjon, C-407/04 P, punkt 34. 8 Eeltoodust lähtudes võib järeldada, et füüsilisele isikule antud vaikimisõiguse (sh enese mittesüüstamise privileegi) ulatus ei ole samasugusena üle kantav juriidilistele isikutele. Seega on eelnõu koostamisel arvestatud nii ECN+ direktiivi, EL põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse põhimõtetega. 2.3. Kehtiv Eesti menetlusõigus konkurentsijärelevalve läbiviimiseks Kehtiv Eesti menetluskord võimaldab ja kohustab Konkurentsiametil ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmist tagada ehk neid kohaldada läbi nelja erineva menetluse (joonis 1). Joonis 1: ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki kohaldamine Eesti kehtivas menetlusõiguses. Menetlusliigi valik sõltub keelatud teo olemusest, selle toimepanemise vältusest ja toimepanija isikust. ELTL artikkel 101 ja KonkS 2. peatükk reguleerivad ettevõtjate konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevusi ja ettevõtjate ühenduste otsuseid. Nimetatud keelud on riigisiseselt tagatud KarS §-ga 400, mis näeb ette vastavad kuriteokoosseisud. KarS §-s 400 nimetatud tegude toimepanemise eest määratakse karistus KrMS-s ette nähtud korras. Nimetatud keeldude täitmise tagamine ehk kohaldamine korrakaitselistes menetlustes toimub sõltuvalt järelevalve adressaadist kas riiklikus järelevalves või haldusjärelevalves. Kokku- võtvalt võib ELTL artiklite 101 ja KonkS 2. peatüki täitmise tagamine Eestis kehtiva menetlusreeglistiku alusel leida aset kolmes erinevas menetluses. Neist kahte – riiklikku järelevalvet ja kriminaalmenetlust – on Konkurentsiamet kohustatud vältava keelatud teo toimepanemise ja eraõiguslikust isikust toimepanija puhul läbi viima paralleelselt. ELTL artikkel 102 ja KonkS 4. peatükk reguleerivad ettevõtjate turgu valitseva seisundi kuritarvitusi. Nimetatud keeldude vastu eksimine on karistatav väärteokaristustega. Väärteo- karistused määratakse väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestatud korras. ELTL artikli 102 ja KonkS 4. peatükis sätestatud keeldude täitmise tagamine ehk kohaldamine korra- kaitselistes menetlustes toimub sõltuvalt järelevalve adressaadist samuti kas riiklikus järelevalves või haldusjärelevalves. Kokkuvõtvalt võib ELTL artikli 102 ja KonkS 4. peatüki täitmise tagamine Eestis kehtiva menetlusreeglistiku alusel leida aset samuti kolmes erinevas menetluses. Neist kahte – riiklikku järelevalvet ja väärteomenetlust – on Konkurentsiamet kohustatud vältava keelatud teo toimepanemise ja eraõiguslikust isikust toimepanija puhul läbi viima paralleelselt. 2.4. ECN+ direktiivi ülevõtmiseks konkurentsijärelevalvemenetluse loomine Eelnõukohase seadusega võetakse Eesti õigusesse üle ECN+ direktiiv. Selleks viiakse ühe olulisema muudatusena Eesti õiguskorda sisse uus valdkonnaspetsiifiline erihaldusmenetlus – konkurentsijärelevalvemenetlus. Konkurentsijärelevalvemenetlus hakkab asendama ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud konkurentsireeglite täitmise 9 tagamisel senist nelja menetlust – riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet ning väärteo- menetlust ja kriminaalmenetlust. Konkurentsijärelevalvemenetlus on kavandatud viisil, mis võimaldab Konkurentsiametil ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud konkurentsireeglite täitmise tagamiseks rakendada nii korrakaitselisi kui ka karistuslikke volitusi (joonis 2). Joonis 2: Kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus hakkab asendama senist nelja menetlust, luues ühendme- netluse, mis võimaldab nii vältavat keelatud teo toimepanemist lõpetada kui ka keelatud teo toimepanemise eest karistada. 2.4.1. Konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisala Et tagada ECN+ direktiivi eesmärgipärane ülevõtmine ning ühtlustada riigisisese konkurentsi- õiguse ja EL-i konkurentsiõiguse kohaldamist, on eelnõuga uue menetluse kohaldamisalasse kavandatud ka ELTL artiklitega 101 ja 102 sama eesmärki kandvad KonkS 2. ja 4. peatükk. Seda esiteks põhjusel, et direktiivi ülevõtmise tagajärjel ei tekiks ebavõrdset ja õigusselgusetut olukorda, kus sisult sama rikkumise tagajärjel (erinevus on üksnes piiriüleses mõjus) tekivad menetlusalusel isikul menetlusõiguslikult erinevad õigused ja kohustused. Ka Riigikohus on oma varasemas praktikas rõhutanud, et „[k]onkurentsiseaduse kui suures osas Euroopa Liidu konkurentsiõigusest lähtuva seaduse tõlgendamisel on ka olukordades, kus mõju liikmes- riikidevahelisele kaubandusele puudub, põhjendatud lähtuda Euroopa Liidu Kohtu praktikast, et vältida olukorda, kus ühes riigis kehtivad teineteise kõrval kaks erinevat konkurentsiõiguse normistikku […].“17. Sellest tulenevalt on plaanitava konkurentsijärelevalvemenetluse üks ees- märk vältida olukorda, kus Eestis kehtiks teineteise kõrval kaks erinevat konkurentsiõiguse me- netlusnormistikku.18 ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamine peab õigusliku killustatuse vältimiseks toimuma ühe ja sama menetluskorra järgi. Teiseks ja ECN+ direktiivi ülevõtmise seisukohalt olulisemaks põhjuseks on asjaolu, et ilma riigisisese konkurentsiõiguse ja EL-i konkurentsiõiguse uurimiste ühte menetlusreeglistikku liitmiseta ei ole meil võimalik tagada, et ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisi praktikas alati probleemideta, sh tõhusalt menetletakse direktiivist tulenevatest nõuetest lähtuvalt. Teisisõnu, me ei täidaks ELTL artiklit 288, mis näeb ette, et direktiiv on liikmesriigile siduv saavutatava eesmärgi suhtes, kuna me ei suudaks eesmärgi realiseerumist praktikas tagada. 17 RKHKo 25.04.2019, 3-16-1267, p 20. 18 Vt RKHKo 25.04.2019, 3-16-1267, p 20 ja selles viidatud kohtupraktika. 10 2.4.2. Konkurentsijärelevalvemenetlus kui ühendmenetlus Konkurentsijärelevalvemenetlus kavandatakse ühendmenetlusena,19 mis tähendab, et tegemist saab olema menetlusega, milles võib samade uurimismeetmete abil jõuda nii korrakaitselise kui ka karistusliku tagajärjeni. Seda põhjusel, et ECN+ direktiiviga on enim kooskõlas ja Eesti menetlusõiguse eripärasid enim arvestav direktiivis sätestatud trahvide Eesti õigusesse üle- võtmine haldustrahvidena ehk haldusõiguslikus menetluses määratavate trahvidena. Seda seetõttu, et ECN+ direktiivis kehtestatud menetlusreeglid peavad olema ühtmoodi üle võetud nii korrakaitseliste kui ka karistuslike eesmärkide täitmiseks ja seda oluliselt väiksemate menetlusgarantiidega, kui on omane kehtiva karistusõiguse kohaldamiseks mõeldud süüteo- menetlustele. See omakorda kaotab vajaduse ja legitiimse põhjenduse konkurentsijärelevalves menetluste paljususe säilitamiseks. Järgnevalt selgitatakse põhjalikumalt, miks kavandab eelnõukohane seadus ECN+ direktiivis sätestatud trahvide ülevõtmist just haldustrahvidena (punkt 2.4.2.1) ning miks annab see alust menetluste paljususe kaotamiseks (punkt 2.4.2.2). 2.4.2.1.ECN+ direktiivis sätestatud trahvide ülevõtmine haldustrahvidena Liikmesriikide diskretsioon ECN+ direktiivis sätestatud trahvide ülevõtmiseks on piiratud, ku- na direktiiv seab trahvi määramise menetlusele kitsendused. Kuigi direktiivis sätestatud trahvid on oma ülemmääralt samaväärsed karistused, nagu on KarS-s sätestatud kuritegude20 toime- panemise eest ettenähtud rahalised karistused, nõuab direktiiv, et asjakohaste konkurentsiõi- guse rikkumiste eest ettenähtavaid trahve ei tohi määrata kriminaalmenetluses.21 See tähendab, et ELTL artiklite 101 ja 102 täitmist ei saa ECN+ direktiivi ülevõtmisest alates tagada kuriteo- koosseisude abil. Muid menetlusi direktiiv selgesõnaliselt ei välista, kuid liikmesriikide otsus- tusruumile seavad piirid siiski direktiivis sätestatud materiaal- ja menetlusõiguslikud nõuded. Nende nõuete täitmiseks on kõige kohasem viis kehtestada Eesti õiguses valdkonnaspetsiifili- sed konkurentsijärelevalvepõhised haldustrahvid. Alljärgnevalt selgitatakse üksikasjalikumalt, miks ECN+ direktiivis sätestatud trahve ei võeta eelnõukohase seadusega Eesti õiguskorda üle väärteotrahvidena (mida direktiiv otsesõnu ei välista), vaid haldustrahvidena. Nimetame neist mõned: 1) „ettevõtja“ mõiste, mis EL-i konkurentsiõiguses tähistab funktsioonikandjat; 2) mõisteid „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ peab ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel ehk kohaldamisel sisustama läbi Euroopa Liidu Kohtu praktika; 3) kehtiva karistusõigusega ei sobitu ECN+ direktiiviga liikmesriikide konkurentsiasutustele nõutav ulatuslik teabenõude volitus ja menetlusalustele isikutele ulatuslik kaasaaitamis- kohustus; 4) väärtegude toimepanemise eest ei saa karistada majandustegevusega tegelevaid avalik- õiguslikke juriidilisi isikuid. Esiteks, ELTL artiklid 101 ja 102 on suunatud „ettevõtjale“ ja „ettevõtjate ühendusele“, st nimetatud sätete kohaselt on keelatud teatud eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused, ettevõtjate kooskõlastatud tegevus ning ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Väljakujunenud Euroopa Kohtu 19 Õiguskirjanduses on kasutatud ka terminit ühtne menetlus. 20 Näiteks sätestab ECN+ direktiivi artikli 15 lõige 1, et liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide konkurentsi- asutused võivad ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ELTL artikli 101 või 102 rikkumise eest määrata rahatrahvi, mille ülemmäär on vähemalt 10 % ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi määramise otsuse tegemise kuupäevale eelnenud majandusaastal. 21 Vt ECN+ direktiivi põhjenduspunkt 40. 11 praktika kohaselt on nimetatud EL-i konkurentsiõiguse materiaalõiguslik subjekt ehk ettevõtja mitte isik, vaid mis tahes „majandustegevusega tegelev üksus“, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist22. Õiguslikult tähendab see, et ettevõtja võib koosneda mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust, kes moodustavad ühe majandusüksuse.23 Sellisest ettevõtja definitsioonist lähtub ka ECN+ direktiiv (vt artikli 2 lõike 1 punkt 10), mis- tõttu on kõik ECN+ direktiivis sätestatud normid sõnastatud ettevõtja ja/või ettevõtjate ühenduse põhiselt. St nt kui direktiivi artikkel 6 näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutusel peab olema õigus ettevõtjat ja ettevõtjate ühendust läbi otsida, tähendab see, et tal peab olema õigus läbi otsida kõiki ettevõtjat ja/või ettevõtjate ühendust moodustavaid isikuid; kui direktiivi artikkel 13 näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutusel peab olema õigus ettevõtjat ja ette- võtjate ühendust trahvida, tähendab see, et tal peab olema õigus trahvida kõiki ettevõtjat ja/või ettevõtjate ühendust moodustavaid isikuid jne. Eelnev tähendab seda, et EL-i konkurentsiõiguse materiaalõiguslik subjekt (ettevõtja või ette- võtjate ühendus) ja materiaalõiguse täitmise tagamisel menetlusõiguslik subjekt (ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav juriidiline või füüsiline isik/isikud) ei ühti, kuna ettevõtja kontseptsioon on majandusteoorial põhinev konstruktsioon, mis ei saa eraldi olla õiguste ja kohustuste kandja – tal puudub õigusvõime. Õiguste ja kohustuste kandjaks saavad olla üksnes ettevõtjat ja ettevõtjate ühendust moodustavad isikud.24 Sellist lähenemist, kus materiaal- õiguslik keeld (kohustus teatud viisil käitumisest hoiduda) on suunatud majanduslikule konstruktsioonile, mis vastutab läbi seda moodustava(te) isiku(te) ja vastupidi, ei võimalda praegu ükski riigisisene menetlus. Nii kehtiv haldus- kui ka karistusõigus lubavad rikkumise toimepanijaks ja seeläbi rikkumise eest vastutavaks lugeda vaid nn otsest rikkujat ehk isikut, kes on rikkumise toime pannud. Temaga ühes ei saa vastutada temaga üht majandusüksust moodustavad isikud, nt tema emaettevõtja või õigusjärglane. Teiseks, ECN+ direktiivis sätestatud trahvid tuleb Eesti õiguskorda üle võtta haldustrahvidena, kuna kehtiv karistusõigus ei võimalda tõlgendada mõisteid „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ Euroopa Liidu õigusega konformselt. ECN+ direktiivi põhjenduspunkti 42 kohaselt tuleb ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel tõlgendada nimetatud mõisteid kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, mitte lähtudes tahtluse ja ettevaatamatuse mõistetest kriminaaluurimis- asutuste toimetatavas kriminaalmenetluses. Eestis on väärtegude üldosa reguleeritud KarS-s. KarS § 3 lõige 2 sätestab, et süüteod on kuriteod ja väärteod. KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS §-d 16 ja 18 legaaldefineerivad tahtluse ja ettevaatamatuse mõisted. KarS § 16 lõige 1 sätestab, et „tahtlus“ jaguneb Eesti karistusõiguses kavatsetuseks, otseseks tahtluseks ja kaudseks tahtluseks. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteo- koosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus (KarS § 16 lõige 2). Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lõige 3). Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (KarS § 16 lõige 4). „Ettevaatamatus“ jaguneb Eesti karistusõiguses KarS § 18 lõike 1 kohaselt kergemeelsuseks ja hooletuseks. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda 22 EKo 23.04.1991, C-41/90 – Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21. 23 EKo 12.07.1984, C-170/83 – Hydrotherm, EU:C:1984:271, p 11. 24 PS § 9. 12 vältida (KarS § 18 lõige 2). Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema (KarS § 18 lõige 3). Eelnimetatud definitsioonid kohalduvad ka väär- tegudele. Euroopa Liidu Kohus on ELTL artikleid 101 ja 102 puudutavalt mõisteid „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ avanud nõukogu määrust (EÜ) nr 1/2003 käsitlevas kohtupraktikas. Kaasuses Schenker jt. märkis kohus järgmist: „Mis puudutab küsimust, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu ja kas selle eest võib seetõttu määrata trahvi vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 esimesele lõigule, siis tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et see tingimus on täidetud, kui asjaomasele ettevõtjale ei saanud olla teadmata tema tegevuse konkurentsivastasus, olenemata sellest, kas ta oli teadlik sellest, et ta rikub asutamislepingu konkurentsieeskirju.“25 Kohus lisas, et see, kui asjaomane ettevõtja kvalifitseerib õiguslikult valesti oma tegevuse, mille alusel rikkumine tuvastatakse, ei saa see kaasa tuua trahvi määra- misest vabastamist, kuna ettevõtjal ei saanud olla teadmata, et see tegevus on konkurentsi- vastane.26 Õiguskirjanduse kohaselt tuleb nimetatud sedastust mõista selliselt, et EL-i kohtud ei erista tahtlikku ja ettevaatamatut käitumist, mistõttu on rikkumise tuvastamine ettevaatamatu teo tõttu kohtupraktikas väga haruldane.27 Võrreldes eespool välja toodud KarS § 18 lõikes 3 sätestatud hooletusega on Euroopa Liidu Kohtu poolt tahtluse ja ettevaatamatuse mõistesisustus seega teo toimepanija suhtes rangem. Kui kehtiva Eesti karistusõiguse definitsiooni kohaselt peab riik tõendama, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus oleks keelu vastu eksimist tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, siis Euroopa Liidu Kohtu praktikast lähtuvas tahtluse ja ettevaata- matuse definitsioonis on tõendamiskoormis ümber pööratud („ei saanud olla teadmata“).28 Seejuures sisustab kohus standardi „ei saanud olla teadmata“ väga laialt. Näiteks ei pruugi ettevõtjat/ettevõtjate ühendust vabastada ka professionaalse õigusabi küsimine. Euroopa Liidu tasandil on mõistetele „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ seega antud peaaegu objektiivsele vastu- tusele lähenev tõlgendus. Kuna väärtegudele kohaldub üldosana KarS-s sätestatu, sh tahtluse ja ettevaatamatuse legaaldefinitsioonid, ei saaks ei Konkurentsiamet ega kohus anda neile mõistetele muud sisu, kui seda võimaldab KarS-i grammatiline tõlgendamine. Õiguskirjanduses on varem aga vähemalt ühel korral esitatud seisukoht, et Eesti karistusõigus on EL-i konkurentsiõiguse tahtluse ja ettevaatamatuse mõistetega kooskõlas. Tartu Ülikooli 2020. a haldustrahvide analüüsis on viidatud Euroopa Liidu Kohtu üldisele käsitlusele tahtluse ja ettevaatamatuse kohta.29 Näitena on toodud tänaseks kehtetuks tunnistatud nõukogu määrus (EÜ) nr 423/2007, mis käsitles Iraani vastu suunatud meetmeid. Siinse eelnõu autorid ei nõustu, et tahtluse ja ettevaatamatuse mõistete sisustamisel konkurentsiõiguses saaks tugineda Iraani vastu suunatud meetmete määrusele. Rõhutada tuleb, et EL-i konkurentsiõiguses on välja kujunenud täiesti eraldiseisev tahtluse ja ettevaatamatuse dogmaatika. Muudes EL-i 25 EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 37; vt ka EKo 8.11.1983, liidetud kohtu- asjades 96/82–102/82, 104/82, 105/82, 108/82 ja 110/82 – IAZ International Belgium jt vs. komisjon, EKL 1983, lk 3369, p 45; 09.11.1983, 322/81 – Nederlandsche Banden‑Industrie-Michelin vs. komisjon, EKL 1983, lk 3461, p 107, ning 14.10.2010, C‑280/08 P – Deutsche Telekom vs. komisjon, EKL 2010, lk I‑9555, p 124. 26 EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 37. 27 J. Schwarze. Deficiencies in European Community Competition Law. Gleiss Lutz 2008, lk 48. 28 Vrd J. Biermann. – U. Immenga, E.-J. Mestmäcker. Wettbewerbsrecht. 2. köide. 6. vlj. München 2020, GWB § 81 äärenr 29; EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 51: „ELTL artiklit 101 tuleb tõlgendada nii, et seda sätet rikkunud ettevõtjale ei või jätta trahvi määramata, kui ettevõtja on advokaadi õigusarvamuse või siseriikliku konkurentsiasutuse otsuse sisu tõttu ekslikult lähtunud sellest, et tema tegevus on õiguspärane.“ 29 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aru- anne. Tartu 2020, lk 129 j. 13 õigusaktides märgitud tahtluse ja ettevaatamatuse vormid EL-i konkurentsiõigusele ei kohaldu. Euroopa Liidu Kohtu praktika on tugevalt kaasustepõhine, st case-law süsteemile sarnanev, ning seejuures omavad EL-i õiguse sisustamisel ainsana pädevust EL-i kohtud. Senikaua, kui kohus pole vastavasisulist tõlgendust andnud, seda ei eksisteeri. ECN+ direktiivi kohta märgitakse viidatud Tartu Ülikooli analüüsis, et „Eesti karistusõiguslik kontseptsioon on kooskõlas [Euroopa Kohtu] praktikaga, kuivõrd keelueksimuses tegutsemine tahtlust ega ka ettevaatamatust ei välista.“30 Lisaks märgitakse, et kui „isikult on tema tegevus- valdkonnast tulenevalt nõutav kõrgendatud hoolsus valdkondlike normide tundmiseks (nt ettevõtjal konkurentsinormide tundmise puhul), siis ei ole välistatud ka tema süü tema teadma- tuse tõttu teo keelatusest.“ Tartu Ülikooli analüüsiga ei saa selles osas nõustuda. ECN+ direktiiv nõuab sõnaselgelt, et ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel peab Euroopa Liidu konku- rentsiõiguse autonoomseid mõisteid „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ sisustama kooskõlaliselt Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Eespool viidatust tingitult on tõsiasi, et Eesti karistusseadus- tikus sätestatud tahtluse ja ettevaatamatuse mõisted ei ühildu Euroopa Liidu Kohtu praktikas sisustatud mõistetega. Asjakohane ei ole kohaldada üldist direktiivide ülevõtmise loogikat ning öelda, et Eesti õigus jõuab läbi keelueksimuse regulatsiooni samale tulemusele mis Euroopa Liidu konkurentsiõiguse autonoomsed mõisted. Seda enam, et ELTL artiklite 101 ja 102 täit- mise tagamine puudutab piiriüleseid olukordi, kus on oluline tagada EL-i konkurentsiõiguse ühetaoline kohaldamine. Tahtluse ja ettevaatamatuse mõistete sisustamise probleemi ei lahendaks ka see, kui siinne eelnõu näeks ette erisätte, mis fikseerib tahtluse ja ettevaatamatuse nii, nagu Euroopa Liidu Kohus seda mõistnud on. Euroopa Liidu Kohtu praktika on arenev ja muutuv. Välistatud ei ole, et kohus täpsustab seniseid sedastusi veelgi. Schenkeri lahendist tuntud tahtluse ja ettevaata- matuse definitsiooni riigisisesesse õigusesse kirjutamine võib ühel hetkel viia vastuoluni kohtupraktikaga ja seeläbi ka vastuoluni Euroopa Liidu õigusega. Siinkohal võib võrdluseks tuua, et Saksamaal, kus ECN+ direktiivi ülevõtmisel säilitati menetluste paljususe mudel ning direktiivikohaseid trahve määratakse „korrarikkumistena“ (Ordnungswidrigkeit), on võrreldes Eesti väärteoõigusega olulised erinevused. Saksamaal ei ole ei karistusseadustikus ega ka korrarikkumiste seaduses tahtluse ja ettevaatamatuse legaaldefinitsioone. Näiteks OWiG § 10 sätestab pelgalt, et korrarikkumisena saab karistada üksnes tahtlikku tegevust, välja arvatud juhul, kui seadus näeb ette trahvi ettevaatamatuse eest. Tahtluse ja ettevaatamatuse mõistete sisustamisel lähtutakse pikaajalisest kohtupraktikast ja õiguskirjandusest, mis jätab võimaluse sisustada tahtluse ja ettevaatamatuse mõisteid kooskõlaliselt Euroopa Liidu õigusega. Tahtluse ja ettevaatamatuse definitsiooni probleemi ei lahendaks ka see, kui sätestada, et ECN+ direktiivis sätestatud trahve ülevõtvate väärtegude puhul KarS-i legaaldefinitsioone lihtsalt ei kohaldata ehk teisisõnu väärteod n-ö haagitakse karistusseadustiku tahtluse ja ettevaatamatuse mõistetest lahti. Nimetatud variant oleks Eestis kehtiva süüteoõiguse süsteemsuse vaatepunktist vägagi problemaatiline. Osa väärtegude lahtihaakimine KarS-i üldosast võib paratamatult viia selleni, et üldosast hakatakse kehtestama erisusi ka muude väärtegude puhul. See ohustaks kehtiva karistusõiguse ühtsust. Karistusseadustiku üldosast nii oluliste erisuste tegemine viiks selleni, et sisuliselt tekiks mitut tüüpi või mitut klassi väärtegusid. Kolmandaks põhjuseks, miks plaanitakse ECN+ direktiivis nõutud trahvid Eesti õigusesse üle võtta haldustrahvidena, on asjaolu, et kehtiva väärteoõigusega ei saa ühildada ECN+ direktiivis ettenähtud konkurentsiasutuse volitust nõuda ettevõtjalt ja ettevõtjate ühenduselt teabe esita- mist viisil, mis võib teda süüstada. Süüteomenetluses peab isiku süüd tõendama riik. Isikul puudub kohustus tõendada oma süütust, samuti puudub tal kohustus aidata aktiivselt kaasa 30 Ibid., lk 131. 14 iseenda vastu käiva süüteomenetluse läbiviimisele (nemo tenetur se ipsum accusare). Süüteo- menetlusele allutatud isikul on üksnes kohustus riigipoolseid uurimistoiminguid passiivselt taluda. ECN+ direktiivi artikkel 8 näeb aga ette, et liikmesriigi konkurentsiasutusel peavad olema ulatuslikud volitused nõuda ettevõtjalt ja ettevõtjate ühenduselt (ning seeläbi neid moodustava- telt menetlusalustelt isikutelt) teavet kahtlustatud keelatud teo kohta. Teave hõlmab kõikvõi- malikke dokumente, informatsiooni, andmeid jne. Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele esita- tud teabenõude ainus piir on see, et pädev konkurentsiasutus ei tohi kohustada ettevõtjat või ettevõtjate ühendust tunnistama keelatud teo toimepanemist. Niisiis eeldab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele suunatud teabenõude täitmise kohustus aktiivset tegutsemist ning seega ka aktiivset kaasaaitamist ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes toimetatavale ja karistusega lõppeda võivale menetlusele. Sellest tulenevalt ei ole ECN+ direktiiviga sätestatud teabenõue ühitatav Eestis kehtiva süüteomenetluse, sh karistusõiguse olemusega. Sama ühitamatuse prob- leem esineb ka ECN+ direktiivi artikli 6 ülevõtmisel, mis näeb liikmesriigi konkurentsi- asutusele ette õiguse nõuda mh ligipääsu äri- ja raamatupidamisteabele. See sisaldab ka õigust nõuda nt parooli sisenemaks mistahes keskkonda, kus menetlusalune isik asjakohast teavet hoiab või säilitab.31 Eelnevat arvestades on paslik ECN+ direktiivis nõutud trahvid Eesti õigusesse üle võtta haldustrahvidena. Neljandaks põhjuseks ECN+ direktiivis sätestatud trahvide ülevõtmiseks haldustrahvidena on asjaolu, et ECN+ direktiiv ja Euroopa Liidu Kohtu praktika näevad ette, et „ettevõtja“ ELTL artiklite 101 ja 102 tähenduses võib olla moodustatud ka avalik-õigusliku juriidilise isiku (nt kohaliku omavalitsuse) poolt ning sellest tulenevalt peab ECN+ direktiivis sätestatud trahve (vähemalt teoorias) saama määrata ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. KarS § 14 lõige 3, mis kohaldub ka väärtegudele, sätestab, et juriidilise isiku vastutust ei kohaldata riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ega avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute karistamine väärteomenetluses oleks senises süsteemis oluline paradigmamuutus. Avalik-õiguslik juriidiline isik paneks sellisel juhul toime süüteo. Esiteks oleks see vastuolus süütegude olemusega. Süüteo eest karistamine on riigi hukkamõist õiguskorravastase ründe eest. Süüteomenetlus on loodud, pidades silmas füüsilisi ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut saaks karistada väärteo eest, oleks sisuliselt tegemist riigi hukkamõistuga avalikule võimule endale. Samuti tekitaks taoline paradigmamuutus olulisi jätkuküsimusi (nt riigivastutuse roll väärteovastutuse puhul, süüteokaristuse stigmatiseeriv mõju, avalik-õigusliku juriidilise isiku kandmine karistusregistrisse jne). Haldustrahv on seevastu rahaline karistus, mis ei ole oma olemuselt nii stigmatiseeriv kui süüteokaristus. Haldustrahv on kohane vahend karistamaks sellist reeglite rikkumist, mis ei ole käsitletav õiguskorravastase ründena. Eelöeldust tuleneb kokkuvõttes, et ECN+ direktiivis ettenähtud trahvid saab Euroopa Liidu õigusega kõige kooskõlalisemalt, samas Eesti õigussüsteemi eripärasid kõige enam arvesse võttes üle võtta vaid haldustrahvidena. Seejuures tuleb märkida, et karistuslike meetmete kohaldamine haldusmenetluses ei ole kehtivas õiguses sugugi uudne nähtus. Karistusliku olemusega on ka näiteks haldusmenetluses määratavad distsiplinaarkaristused (vrd nt ATS § 76 lõige 1 ja § 70 punkt 2, VangS § 63). ATS § 70 punkt 2 sätestab, et distsiplinaarkaristuseks on põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti ja kuni kuueks kuuks. Tegemist on sisuliselt rahalise karistusega. Distsiplinaarkaristuse määrab ATS § 76 lõike 1 alusel ametisse 31 Vrd: Kehtivast Riigikohtu praktikast tulenevalt sisaldab enese mittesüüstamise privileeg õigust keelduda menetlejale igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest. Kuivõrd arvutisüsteemidele ligipääsu võimaldamise kohustust seadusandja seni kehtestanud ei ole, ei või süüteomenetleja kehtiva õiguse alusel nt kohustada menetlusalust isikut avaldama oma PIN-koodi, et saada ligipääsu telefonis olevale teabele (RKKKo 14.06.2022, 1-20-1208, p-d 50– 53). 15 nimetamise õigust omav isik haldusaktiga, hinnates kõiki distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina. VangS § 63 lõike 1 lause 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Üheks distsiplinaarkaristuseks on näiteks kuni 45 päevaks kartserisse paigutamine (VangS § 63 lõike 1 lause 2 punkt 4). ECN+ direktiivist ülevõetavate rahaliste trahvide erisus seni kehtinud halduskaristuslikest meetmetest on üksnes see, et tegemist võib olla väga suurte rahaliste trahvidega. ECN+ direktiivis nõutavate trahvide haldustrahvidena ülevõtmist võimaldab mh see, et konkurentsijärelevalvemenetlus saab reeglina olema suunatud ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele. Trahvide adressaat ei saa olla füüsiline isik (v.a juhul, kui füüsiline isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana). 2.4.2.2. Senise menetluste paljususe kaotamine Nagu eelnevalt kirjeldatud, menetletakse Eestis kehtiva menetlusõiguse kohaselt ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumisi nii korrakaitseliste menetluste (riiklik järelevalve ja haldusjärelevalve) kui ka süüteomenetlustega (kriminaalmenetlus ja väärteo- menetlus). Korrakaitseliste menetluste ja süüteomenetluste eraldamise eesmärk on olnud tagada kiire ja efektiivne ohutõrje ehk korrarikkumiste tõhus lõpetamine. Korrakaitseõiguses on avalikule võimule antud laiad põhiõigustesse sekkumise volitused. Süüteomenetluses on põhiõigustesse sekkumise riivevolitused seevastu kitsamad. Põhiõiguste kaitse kõrgem tase väljendub süüteomenetlustes enamasti rangemates põhiõigustesse sekkumise tingimustes või rangemates formaalsetes nõuetes. Samuti on süüteomenetlusele allutatud isikule täiemahuliselt tagatud õigus end või oma lähedast mitte süüstada, sh õigus süüteomenetlusele mitte aktiivselt kaasa aidata. Menetluste paljususest tingitult tekib praktikas paratamatult olukordi, kus haldusorgan peab üheaegselt toimetama nii korrakaitselist riikliku järelevalve menetlust kui ka karistavat süüteomenetlust.32 See juhtub siis, kui riikliku järelevalve läbiviimise käigus ehk vältava rikkumise uurimisel selguvad asjaolud, mis viitavad süüteo toimepanemisele. Eelnevast tulenevalt ei ole menetluste paljusus praktikas alati probleemivaba. Kitsaskohaks on eelkõige tõendite kogumise ning tõendite ühest menetlusest teise ületõstmise ehk tõendite portatiivsuse küsimus. Süüteo toimepanemist peab tõendama riik ning tõendid peab reeglina koguma süüteomenetluses ettenähtud reegleid järgides. Kui aga süüteomenetlusele eelneb või sellega paralleelselt toimub riiklik järelevalve (st korrakaitseline menetlus haldusvälise isiku suhtes), on oht, et süüteo tõendamiseks kogutakse tõendid selleks isiku karistamiseks mittekohases (ja vastavate menetluslike tagatisteta) haldusmenetluses. Tõendite ületõstmise kohta riikliku järelevalve menetlusest süüteomenetlusse on Riigikohus märkinud, et see on lubamatu, kui tõendi saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud menetluslikke garantiisid, nt PS § 22 lõikest 3 ja KrMS § 34 lõike 1 punktist 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud kaasa aitama enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele.33 ECN+ direktiivi nõuetest tulenevalt peab liikmesriik menetluste paljususe säilitamise korral tagama tõendite täieliku ristkasutuse (tõendite portatiivsuse) erinevate menetluste vahel. Seda on kinnitanud ka Euroopa Komisjon oma mitteametlikes suunistes Justiitsministeeriumile. Vaid 32 Seejuures on Riigikohus kinnitanud, et kui riikliku järelevalve menetluses tekib süüteo toimepanemise kahtlus, tuleb algatada kohane süüteomenetlus. Vt varasemast kohtupraktikast RKÜKo 17.02.2004, 3-1-1-120-03, p 19: „Tulenevalt ülalmärgitust ei ole üldkogu arvates asjakohane väita, et maksuõiguslike probleemide lahendamisel tuleks alati eelistada maksumenetlust kriminaalmenetlusele seetõttu, et maksumenetluses riivatakse isiku õigusi väiksemal määral. Kuriteo tunnuste ilmnemisega kaasneva avaliku huvi domineerimine ei võimalda rääkida õigusi suuremal määral tagava menetluse vabast valikust, vaid kohustusest alustada kriminaalmenetlust.“ (rõhutused eelnõu koostajate poolt). 33 RKKKo 23.10.2018, 4-18-51, p 6. 16 selliselt oleks tagatud direktiivi artikli 13 lõikest 3 tulenev nõue, mille kohaselt peab konku- rentsiõiguse rikkumise korral olema võimalik määrata mh tõhusaid rahatrahve. Trahv on tõhus üksnes siis, kui seda on võimalik määrata tõhusas menetlusõiguslikus korras. Märkida tuleb, et tõendite portatiivsust ei saa tagada sellega, kui riikliku järelevalve raames hoiatatakse meetme adressaati sellest, et riikliku järelevalve käigus saadud teavet võidakse hiljem kasutada tema vastu karistuslikus menetluses. Seda põhjusel, et meetme õiguslik alus ja seega ka õiguspärasus sõltub meetme eesmärgist. Kui avaliku võimu teostaja tegutseb kohe algusest peale eesmärgil isikut tulevikus vajadusel karistada, ei saa ta tugineda üksnes korrakaitseõiguse ulatuslikele volitustele. Sellisel juhul peab avaliku võimu teostaja kohe algusest peale tegutsema süüteomenetluse uurimistoiminguid rakendades. Tõendite portatiivsuse tagamiseks Eestis kehtiva menetluste paljususe säilitamisel oleks seega ainult üks variant: direktiivis sätestatud nõuded tuleks identselt ette näha lisaks väärteo- menetlusele ka korrakaitselistes menetlustes (kriminaalmenetlus on direktiiviga otsesõnu välistatud). Võttes arvesse, et ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki normid on üles ehitatud ettevõtjale kui materiaalõiguslikule subjektile, mis on Euroopa Liidu Kohtu praktika järgi majandusüksus ja mitte menetlusõiguslikuks subjektiks sobiv õiguste kandja ehk isik, oleksid karistusseadustikku, väärteomenetluse seadustikku, korrakaitseseadusesse ning Vabariigi Valitsuse seadusesse tehtavad muudatused mitte üksnes üksteist sisuliselt dubleerivaid, vaid ka eelnimetatud seadusi killustavad, sisuliselt igas seaduses valdkondlikku (ELTL artikleid 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki puudutavaid) üld- ja eriosa regulatsioone nõudvad muudatused. ECN+ direktiivi ei saa üle võtta pelgalt mõne uue väärteokoosseisu kehtestamisega. Jättes kõrvale küsimuse, millises ulatuses oleks ECN+ direktiivi ülevõtmiseks vaja muuta karistusseadustikku, väärteomenetluse seadustikku, korrakaitseseadust, Vabariigi Valitsuse seadust ja konkurentsiseadust, on oluline rõhutada järgmist aspekti: ECN+ direktiiv kehtestab ühetaolised nõuded, sh identse põhiõiguste kaitse taseme, nii korrakaitselise kui ka karistava eesmärgi saavutamiseks. Sisuliselt tähendab see aga seda, et kui direktiiv võtta üle kehtivasse menetluste paljusust sisaldavasse menetluskorda, kaob menetluste paljususe läbiv eesmärk: esmajärjekorras oht tõrjuda ja rikkumine kõrvaldada (seda menetluses, kus pole oluline, kes on rikkuja ja milline on tema süü) ning seejärel vajadusel rikkujat karistada (seda kõrgemaid standardeid kätkevas süüstavas menetluses). Isikutel on PS §-st 14 tulenev põhiõigus korraldusele ja menetlusele, mis sisaldab õigust nõuda riigilt tõhusat ja ausat menetlust enda materiaalsete õiguste kaitseks. Selle õiguse oluline sisu on, et menetlus ei tohiks kesta kauem, kui on hädapärast vajalik, ega nõuda isikult, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, rohkem ressurssi, kui on hädapärast tarvilik. Nähes ECN+ direktiivi ülevõtmisel ette regulatsiooni, mis allutab isiku kahele menetlusele (vastavalt riiklikule järelevalvele ja väärteomenetlusele), mille uurimismeetmed on ECN+ direktiivist tulenevalt identsed ning mis on mõlemad suunatud mh sama konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisele, pandaks isik olukorda, kus ta peab end kaitsma korraga kahes sisult identses menetluses. Vastavalt suurenevad tema õigusabikulud. Sõltuvalt menetluse liigist erineb ka kohtutee: haldusakti ehk rikkumise lõpetamise kohustuse saab vaidlustada halduskohtus, trahvi ehk karistuse saab vaidlustada maakohtus. Seejuures ei ole välistatud, et kohtud jõuavad konkurentsiõiguse rikkumise toimepanemises erinevatele järeldustele. Seda kasvõi seetõttu, et nimetatud kohtutel on erinev kohtuliku kontrolli ulatus. Selline menetluste paljusus ei ole menetlusele allutatud isiku vaatest tõhus, kuna see nõuab temalt tarbetut aja- ja ressursikulu. Seega on tegemist PS §-s 14 sätestatud põhiõiguse riivega. Menetluste paljususe säilitamise õigustuseks ja seeläbi riive legitiimseks eesmärgiks ei saa olla traditsioon ega tava ehk menetlemine pelgalt menetluse pärast või asjaolu, et seni pole haldusmenetlust karistamiseks üldjuhul kasutatud. Selline põhjendus ei legitimeeri põhiõiguse riivet, mistõttu ei oleks isiku allutamine mitmele identsete uurimismeetmetega ning mh ühe ja sama konkurentsiõiguse 17 rikkumise tuvastamisele suunatud menetlusele kooskõlas PS §-s 14 sätestatud põhiõigusega korraldusele ja menetlusele. Eelnevast tulenevalt ei saa ECN+ direktiivi Eesti õigusesse üle võtta menetluste paljusust säilitades. Menetlusaluse isiku allutamine kahele samade uurimismeetmetega ning sama teo tuvastamisele suunatud põhiõigusi koormavale menetlusele ei ole isiku vaatest põhiseaduslikult õigustatav. Ühendmenetluse mõtte pakkusid välja ka Tartu Ülikooli eksperdid nende koostatud ja eespool viidatud halduskaristuste analüüsis. Analüüsis märgitakse, et ühendmenetlus tähendab sisuliselt eraldi kohtueelse süüteomenetluse kaotamist, mis likvideeriks segaduse süüteomenetluse ja järelevalvemenetluse piiritlemisel ning et „hoolimata oma ekstravagant- susest Eesti õiguse traditsiooni kontekstis võib [see] olla suures plaanis mõistlik lahendus.“34 Tartu Ülikooli eksperdid nendivad, et ühendmenetluse mudelil on mitmeid plusse. Näiteks tuuakse välja, et ühendmenetluse kaudu saab säilitada senise karistusõiguse struktuuri ning vältida kontseptuaalseid probleeme uut liiki karistatavate tegude kategooria kehtestamisega.35 Samuti lisatakse analüüsis, et: „lahendatud saaks tõendite portatiivsuse küsimus ja järelevalveasutused saaksid juurde täiendava kohtuvälise hoova järelevalvealuste isikute mõjutamiseks.“36 Analüüsis rõhutatakse, et ka ühendmenetluses tuleb tagada vastavad menet- luslikud garantiid.37 Nenditud on, et ühendmenetluse puudus on esmapilgul see, et isikud ei pruugi tahta teha järelevalveasutusega koostööd, kui menetlus võib lõppeda karistusega. Selle kohta märgitakse siiski ka järgmist: „Praeguses olukorras on küll järelevalvemenetlus ja süüteomenetlus üksteisest formaalselt lahutatud, ent institutsionaalselt enamasti mitte, mistõttu on kaheldav, kas praegust järelevalvemenetlust saab […]„mittesüüdistavaks“ pidada.“38 Tartu Ülikooli ekspertide öeldu valguses tuleb rõhutada, et plaanitav konkurentsijärelevalve- menetlus on üksnes spetsiifilist valdkonda – konkurentsijärelevalvet – puudutav muudatus. Eelnõu ei kavanda ühendmenetluse regulatsiooni muudes valdkondades. Samuti on konkurent- sijärelevalvemenetlus detailides ja ECN+ direktiivist tulenevalt erinev Tartu Ülikooli ekspertide toodud näidetest (nt USA). Samas on plaanitav konkurentsijärelevalvemenetlus oma kontseptsioonilt Tartu Ülikooli analüüsis väljapakutule sarnane. Viies ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumiste jaoks sisse haldus- menetlusliku ühendmenetluse, tagatakse, et ülejäänud valdkondades, kus ECN+ direktiiviga sarnasel tasemel menetluslikke ettekirjutusi EL-i õigusest ei tehta, säilivad Eesti regulatsioonid kehtivas vormis. Teisisõnu, konkurentsijärelevalvemenetlus ei ohusta ega lõhu Eestis välja- arenenud korrakaitse ja süüteomenetluse jaotust. Samas võimaldab konkurentsijärelevalve- menetlus kui ühendmenetlus võtta ECN+ direktiivi nõuded siseriiklikusse õigusesse üle viisil, mis tõhustab ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükiga sätestatu täitmise tagamist, kaotades eesmärgitu menetluste paljususe ning nähes ette konkurentsiõiguse spetsii- fikat parimal määral arvestava regulatsiooni. Plaanitav konkurentsijärelevalvemenetlus on erihaldusmenetlus, millele kohaldub üldseadu- sena haldusmenetluse seadus. Rõhutada tuleb, et konkurentsijärelevalvemenetlust ei viida riigi- sisesesse õiguskorda sisse efektiivse korrakaitse hinnaga, kuivõrd konkurentsiõiguse eripärade tõttu ei saa rääkida kiirest ohutõrjest selle kõige tavapärasemas tähenduses (nt politsei kutsumine öörahurikkujatele). Konkurentsirikkumiste väljaselgitamine eeldab majandusliku teabe läbitöötamist ja analüüsi. ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatu vastu eksimist või nende vastu eksimise konkreetset ohtu ei saa tuvastada minutite või 34 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aru- anne. Tartu 2020, lk 74. 35 Ibid., lk 75. 36 Ibid. 37 Ibid., lk 76. 38 Ibid., lk 76. 18 tundidega. Võttes arvesse konkurentsiõiguse iseärasusi, luuakse konkurentsijärelevalve- menetluses õiguslik alus ajutise, ohutõrjelise meetme võtmiseks (vt kavandatud KonkS § 7826, mis sarnaneb eesmärgilt kehtiva KonkS §-s 636 sätestatud ettekirjutusega konkurentsi kahjustamise ohu korral). Tegemist on meetmega, mis ei eelda ühelt poolt keelatud teo toimepanemise lõplikku tuvastamist ning mis võimaldab ohtu konkurentsile efektiivselt tõrjuda, kuid mis seab teisalt haldusorgani sekkumisele kõrge lävendi. Ajutise meetme rakendamise lävend on kõrge, kuna ajutise meetmena määratav käitumuslik kohustus võib endaga kaasa tuua ettevõtja või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku põhi- õiguste intensiivse riive. 2.5. Ülevaade kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlusest Konkurentsijärelevalvemenetlus on kavandatud erihaldusmenetlusena, mis on suunatud kee- latud teo toimepanemise ehk ELTL artikli 101 ja 102 ning Konks 2. ja 4. peatüki rikkumise tuvastamisele. Konkurentsijärelevalvemenetlus võimaldab seejuures vajaduse korral keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada konkurentsijärelevalve- meetmeid (kohustuste võtmise heakskiitmine, keelatud teo toimepanemise lõpetamine ja kee- latud teo toimepanemise eest trahvimine). Seda eesmärgiga taastada ja säilitada moonutamata konkurents. Tegu saab seega olema ühendmenetlusega, mis võimaldab nii ohutõrjet kui ka karistamist. Alljärgnevas avatakse kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus etapiti, selgitatakse menet- luse poolte õigusi ning kohustusi ja avatakse regulatsiooni peamised mõisted. 2.5.1. Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ja menetlusosalised Konkurentsijärelevalvemenetlus võib alata kahel viisil (joonis 3). Esiteks võib menetluse algatada Konkurentsiamet omal initsiatiivil esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui talle ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele. Teiseks võib menetlus alata Konkurentsi- ameti poolt lubatavaks tunnistatud taotlusega keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks. Viimane tähendab seda, et keelatud teo toimepanemise lõpetamise taotluse vastavust kavandatud nõuetele ehk seda, kas esineb taotluse läbi vaatamata jätmise aluseid, kontrollib Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt n-ö eelmenetluse faasis. Tegemist ei ole seega taotlusega, mille esitamine avaks konkurentsijärelevalvemenetluse automaatselt. Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks on taotlus, mis on suunatud käimasoleva rikkumise lõpetamisele. Sisuliselt on tegemist taotlusega korrakaitseliseks sekkumiseks, nagu seda tunneb korrakaitseõigus. Taotluse sisule ning taotluse esitamise õigust omavale isikule on seejuures kavandatud spetsiifilised nõuded (vt kavandatud KonkS § 7815 lõiked 1 ja 2). Konkurentsiamet jätab läbi vaatamata kõik taotlused, mis on ilmselgelt põhjendamatud või milles väidetava konkurentsiõiguse rikkumise vastu saab turuosaline kaitsta end samaväärselt tsiviilkohtumenetluses. 19 Joonis 3: Konkurentsijärelevalvemenetluse algus. Menetlus algab kas Konkurentsiameti poolt lubatavaks tunnis- tatud taotlusega keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks või Konkurentsiameti omal initsiatiivil. Sõltuvalt sellest, kuidas menetlus on alanud, peab Konkurentsiamet menetluse käigus määratlema menetlusosaliste ringi. Menetlusosalised jagunevad konkurentsijärelevalve- menetluses kolme gruppi. Peamine menetlusosaline on menetlusalune isik ehk ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik või isikud, kui Konkurentsiametil on kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo. Kui menetluses on taotleja, kelle lubatavaks tunnistatud taotlus on konkurentsijärelevalvemenetluse algatanud, on menetlusosaliseks ka tema. Lisaks eelnevale on Konkurentsiametil õigus kaasata ka muid turuosalisi, kelle huvisid menetlus võib puudutada. Menetlusosalistest kõige olulisem on menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku mõiste on seotud konkurentsiõiguse materiaalõiguslike subjektidega ettevõtja ning ettevõtjate ühendus. Ettevõtja EL-i konkurentsiõiguses on majandustegevusega tegelev üksus, mitte isik. Ühe majandusüksuse alla võib kuuluda mitu (enamasti juriidilist) isikut (nt emaettevõtja ja tütarettevõtja). Euroopa Liidu õigus kasutab majandusüksuse mudelit selleks, et tagada võimalikult efektiivne konkurentsireeglite täitmise tagamine. Nii ei lähtu keelatud teo toimepanemise eest määratavad trahvid mitte konkreetse isiku käibest, vaid ettevõtja kui majandusüksuse käibest. Terminil „ettevõtjate ühendus“ Euroopa Liidu Kohtu praktikas ühest väljakujunenud definitsiooni sarnaselt „ettevõtja“ terminiga pole, kuid akadeemilises kirjanduses on levinud ühtne arusaam, mille kohaselt koosneb ettevõtjate ühendus sama- tüübilistest ettevõtjatest, kelle ühiseid huve ühendus esindab ja kaitseb teiste majandusüksuste, riigiasutuste ja laiemalt kogu üldsuse ees39. Oluline on märkida, et ettevõtjate ühenduse moodustab juriidiline isik. Juriidilise isiku liikmeteks on omakorda ettevõtjad, kellele kohaldub ettevõtja majandusüksusest lähtuv definitsioon. Euroopa Liidu konkurentsiõiguse autonoomsete mõistete „ettevõtja“ ja „ettevõtjate ühendus“ sissetoomine konkurentsijärelevalvemenetlusse on tingitud sellest, et asjakohased EL-i konku- rentsiõiguse materiaalõiguslikud alused (vt ELTL artiklid 101 ja 102) ning nende rikkumiste eest määratavad trahvid on suunatud ettevõtjale ja ettevõtjate ühendusele. Samas tuleb silmas pidada, et ettevõtja kui majandusüksus ei saa olla õiguste või kohustuste vahetuks kandjaks. Õiguste ja kohustuste kandja saab olla üksnes õigussubjekt. Konkurentsiõiguses on sellisteks õigussubjektideks reeglina juriidilised isikud. Selleks, et Konkurentsiamet saaks menetluse lõpus kohaldada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, peab 39 Vt kohtujurist Léger arvamust kohtuasjas C-309/99 – Wouters jt, EU:C:2001:390, p 61: „As a general rule, an association consists of undertakings of the same general type and makes itself responsible for representing and defending their common interests vis-à-vis other economic operators, government bodies and the public in general.“ 20 ta menetlusse kaasama vähemalt ühe isiku, kes tema hinnangul ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavad (nt ema- ja/või tütarettevõtja). Siinkohal peab märkima, et kehtiva Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole kohustust menetleda kõiki ettevõtjat moodustavaid isikuid, vaid see, millist juriidilist või füüsilist isikut avalik-õiguslikus menetluses konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutavaks pidada või trahviga karistada, on konku- rentsiasutuse otsustada40. Need isikud, kes Konkurentsiameti hinnangul moodustavad ettevõtja ja keda amet peab põhjendatuks menetlusse kaasata, peab menetlusse kaasama kui menetlusalused isikud. Isikud, keda Konkurentsiamet ei ole ettevõtja alla kuuluvaks lugenud või muul põhjusel menetlusaluse isikuna menetlusse kaasanud ehk neile menetlusaluse isiku staatust andnud, ei saa olla menetluse lõppedes konkurentsijärelevalvemeetme adressaadid. Ehk kokkuvõtvalt kehtib reegel, et konkurentsijärelevalvemeetme saab määrata vaid sellele isikule, kes on konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusaluse isikuna ka osalenud. Menetlusosaliste mõistest erinev mõiste on uurimismeetmele allutatud isik. Termin „uurimis- meetmele allutatud isik“ väljendab üksnes seda, et on isikuid, kelle suhtes viikse läbi uurimismeetmeid. Sõltuvalt sellest, kes see isik on, on tal uurimismeetme läbiviimise käigus teatud õigused ja kohustused. Siin eristatakse uurimismeetmele allutatud isikutena menet- lusalust isikut ja muid isikuid kui menetlusalune isik. Viimati nimetatud isikud võivad olla näiteks menetlusaluse isiku (nt juriidiline isik) töötajad. 2.5.2. Konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmed ja ajutine konkurentsijärele- valvemeede Konkurentsijärelevalvemenetluses on Konkurentsiametil keelatud teo toimepanemise tuvasta- miseks võimalik kasutada kahte uurimismeedet: läbiotsimine ja teabe nõudmine. Samuti on Konkurentsiametil konkurentsijärelevalvemenetluse käigus võimalik rakendada ohutõrje- meetmena ajutist konkurentsijärelevalvemeedet (joonis 4). Joonis 4: Konkurentsijärelevalvemenetluses on Konkurentsiametil õigus tõendeid koguda kahe uurimismeetmega: läbiotsimine ja teabe nõudmine. Menetluse vältel on õigus kohaldada ka ajutist konkurentsijärelevalvemeedet. Läbiotsimine toimub kavandatud regulatsiooni kohaselt halduskohtu loal ja võimaldab tõendite kogumiseks Konkurentsiametil läbi otsida nii menetlusaluste isikutega seotud äriruume, hooneid, sõidukeid ja maa-alasid kui ka kolmandate isikutega seotud ruume, sh eluruume, hooneid, sõidukeid ja maa-alasid. Viimaseid juhul, kui esineb põhjendatud kahtlus, et seal asub menetlusaluse isikuga seotud äri- või raamatupidamisteavet. Juhul kui menetlusalune isik ei allu läbiotsimisele, on Konkurentsiametil võimalik rakendada sunniraha ning menetlusaluse isiku poolt moodustatavat ettevõtjat trahvida. Nn kolmandaid isikuid ehk muid läbiotsimisele 40 vt nt EKo 27.04.2017, C-516/15 P – Akzo Nobel jt vs. komisjon, EU:C:2017:314, p 51. 21 allutatud isikuid kui menetlusaluseid isikuid (nt menetlusaluse isiku töötaja) haldustrahviga karistada ei saa, kuid Konkurentsiametil on õigus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendada sunniraha kuni 9600 eurot ja isikut karistada väärteokorras. Teabenõue on kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluses Konkurentsiametile ettenähtud uurimismeede mistahes teabe, sh selgituste väljanõudmiseks. Seejuures on aga oluline, et teabenõue peab olema proportsionaalne ning ei tohi mh kohustada kedagi tunnistama keelatud teo toimepanemist. Kuigi teabenõudele on seatud piirangud, ei ole need siiski samaväärsed Eesti õiguses kehtivate süüteomenetluste samaväärsete uurimistoimingute piirangutega. Seda põhjusel, et kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluses on teabenõudele allutatud isikute enese mittesüüstamise privileeg viidud miinimumini. Kuigi tegemist on vastuolulise regulat- siooniga, näeb selle sõnaselgelt ette ECN+ direktiiv. Juhul kui menetlusalune isik ei allu teabenõudele, on Konkurentsiametil võimalik rakendada sunniraha ning menetlusaluse isiku poolt moodustatavat ettevõtjat trahvida. Nn kolmandaid isikuid ehk muid teabenõudele allutatud isikuid kui menetlusaluseid isikuid (nt menetlusaluse isiku töötaja) samaväärse teo või tegevusetuse eest haldustrahviga karistada ei saa, kuid Konkurentsiametil on õigus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendada sunniraha kuni 9600 eurot ja isikut karistada väärteokorras. Ajutise konkurentsijärelevalvemeetmega saab menetlusalusele isikule tähtajaliselt määrata kohustuse lõpetada tegevus, mida Konkurentsiamet näeb võimaliku keelatud teona. Seda juhul, kui esialgne teave viitab, et selle võimaliku keelatud teo toimepanemisega võib kaasneda konkurentsile vahetu tõsise ja korvamatu kahju oht. Kui menetlusalune isik jätab talle määratud ajutise kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet rakendada sunniraha ja trahvida menet- lusaluse isiku poolt moodustatavat ettevõtjat või ettevõtjate ühendust. 2.5.3. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine Sarnaselt konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisega on konkurentsijärelevalvemenetlust võimalik ka lõpetada kahel moel, kuid rohkematel alustel. Esiteks võib Konkurentsiamet lõpetada menetluse juhul, kui menetlus ei ole prioriteetne; selleks tuleneb alus nõukogu määrusest (EÜ) nr 1/2003; ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks; samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele on juba sama keelatud teo toimepanemise eest kohaldatud konkurentsijärelevalvemeedet või muud samaväärset avalik- õiguslikku sanktsiooni; või kui ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab, enam ei eksisteeri. Teiseks võib konkurentsijärelevalvemenetlus lõppeda keelatud teo tuvastamise ja ühe või mitme konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisega. Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustus lõpetada vältava keelatud teo toimepanemine, keelatud teo eest trahvi määramine ja kohustuste võtmise heakskiitmine. Konkurentsijärelevalvemeetme saab vaidlustada haldus- kohtus. Kohtule on antud õigus menetluslike rikkumiste või keelatud teo eest määratud trahvisummat vähendada. 22 Joonis 5: Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine. Konkurentsiamet lõpetab konkurentsijärelevalvemenet- luse, kas keelatud teo toimepanemise tuvastamise ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetme(te) määramisega või muul alusel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane seadus koosneb kaheteistkümnest paragrahvist, millest esimene sätestab konku- rentsiseaduse, teine avaliku teabe seaduse, kolmas avaliku teenistuse seaduse, neljas haldus- kohtumenetluse seadustiku, viies karistusregistri seaduse, kuues karistusseadustiku, seitsmes korrakaitseseaduse, kaheksas krediidiasutuste seaduse, üheksas kriminaalmenetluse seadustiku, kümnes riigihangete seaduse muudatused ja üheteistkümnes paragrahv riigi õigusabi seaduse muudatused. Eelnõu kaheteistkümnes paragrahv sätestab eelnõukohase seaduse jõustumisaja. Alljärgnevalt avab seletuskiri eelnõus sisalduvate muudatuste sisu ning vajalikkuse vastavalt eelnõus esitatud järjestusele. Muutmisvormelid on tekstis esitatud viisil, mis võimaldavad jälgida läbikriipsutuse näol, mis on eelnõukohase seadusega kehtivast normist kustutatud, ja allajoonituse näol, mis on kehtivasse normi lisatud. § 1. Konkurentsiseaduse muudatused KonkS § 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõtja käesoleva seaduse tähen- duses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik majandus- tegevusega tegelev üksus sõltumata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.“ Sättesse ka- vandatud muudatused on tingitud ECN+ direktiivi ülevõtmisel tehtud otsusest maksimaalselt ühtlustada riigisisese konkurentsiõiguse ja EL-i konkurentsiõiguse kohaldamine, et takistatud ei oleks direktiiviga saavutatava tulemuse realiseerumine praktikas. Selleks muudab eelnõu- kohane seadus kehtivas KonkS § 2 lõikes 1 sätestatud õiguslikust vormist ehk õiguskandja põhimõttest lähtuva „ettevõtja“ definitsiooni selliselt, et see igakülgselt ühtiks ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatava ning Euroopa Liidu Kohtu poolt sisustatud funktsioonikandjast lähtuva „ettevõtja“ definitsiooniga. Seda eelkõige eesmärgiga tagada riigisisese ja EL-i konkurent- siõiguse samasus nii kehtivas õiguses kui ka tulevikus potentsiaalselt lisanduvates täiendustes. Kuivõrd KonkS on suures osas EL-i konkurentsiõigusest lähtuv seadus, on kehtiva KonkS § 2 lõikes 1 sätestatud ettevõtja terminit sisustatud läbi Euroopa Liidu Kohtu praktika ka varem ja isegi olukordades, kus mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele puudub ehk olukordades, mil EL-i konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole liikmesriigile kohustuslik.41 Selline lähenemine jääb mõnevõrra arusaamatuks, kuivõrd kehtivas riigisiseses õiguses ei ühti „ettevõtja“ sisustus sellisel määral Euroopa Liidu Kohtu praktikas väljakujunenud definitsiooniga, et seda saaks pidada Eesti õiguses kasutusel olevaks EL-i konkurentsiõiguse autonoomseks mõisteks. Seni oleks see õigusteoreetiliselt saanud võimalik olla vaid analoogia korras, kuid riigisisese kohtu- praktika pinnalt ei näi seni olevat tegu olnud pelgalt analoogia korras EL-i õiguse kohaldamisega. Seega näib, et praktikas on KonkS § 2 lõike 1 sõnastusest vastavalt vajadusele teadlikult kõrvale kaldutud. Kord lähtutakse isiksustatud ettevõtja mõistest ning kord funktsionaalsest ettevõtja mõistest. Seejuures tuleb märkida, et KonkS § 2 lõike 1 sõnastus ei võimalda täiel määral kohaldada ettevõtja mõistet nii nagu seda EL-i õigusest tulenevalt kohaldama peaks. Senises riigisiseses konkurentsiõiguses kirjapandud „ettevõtja“ definitsiooni KonkS § 2 lõikes 1, mille kohaselt lihtsustatult ettevõtja = isik ja mis ei ühti EL-i konkurentsiõiguses kasutusel oleva „ettevõtja“ definitsiooniga, mille kohaselt ettevõtja = majandustegevusega tegelev üksus, 41 Vt nt RKHKo 25.04.2019, 3-16-1267, p-d 20 ja 21. 23 on suure tõenäosusega tinginud riigisisene karistusõigus, senised menetluskorrad ja põhi- seaduse (PS) § 9, mille kohaselt saavad õigused, vabadused ja kohustused eksisteerida vaid isikutel. PS-st lähtub ka eelnõukohane seadus, kuid heidab kõrvale senise riigisisese konkurentsiõiguse kohaldamise lähtekoha, mis ei ole (täiel määral) saanud arvestada EL-i konkurentsiõiguse lähtekohti, eelkõige selle materiaalõiguslikku subjekti „ettevõtja“. Nagu Euroopa Kohtu kohtujurist Giovanni Pitruzzella oma üsna hiljutises ettepanekus välja tõi, „kujuneb [konkurents] majandustegevuses ja on sellest mõjutatud, seega saavad selle kaits- miseks mõeldud õigusnormid olla tõeliselt tõhusad üksnes siis, kui nendes sätestatud eeskirju ja keelde kohaldatakse majandusüksuste suhtes“ (rõhutus lisatud).42 Seetõttu vastab eelnõu- kohase seaduse jõustumisel kavandatud KonkS § 2 lõike 1 kohane „ettevõtja“ definitsioon edaspidi Euroopa Kohtu 1991. a lahendis Höfner ja Elser vs. Macrotron loodud funktsio- naalsele definitsioonile, mille kohaselt on ettevõtja konkurentsiõiguse tähenduses mis tahes majandustegevusega tegelev üksus, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahasta- misviisist.43 Õiguslikult tähendab see, et „ettevõtja“ võib edaspidi koosneda mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust.44 Kavandatud KonkS § 2 lõikes 1 toodud definitsiooni täpsemal sisus- tamisel tuleks eelnõu koostajate hinnangul edaspidi lähtuda üksnes Euroopa Liidu Kohtu praktikast, kuivõrd tegu on EL-i õiguse autonoomse mõiste45 riigisisesesse õigusesse üle võtmisega. Seega edaspidi peaksid konkurentsõiguse kohaldamiseks pädevad asutused hakkama Eesti õiguses EL-i konkurentsiõiguse autonoomset terminit „ettevõtja“ muutmata kujul kasutama ka olukordades, kus ettevõtja(te) tegevuses puudub mõju liikmesriikide- vahelisele kaubandusele ehk puudub kohustus lisaks riigisisesele konkurentsiõigusele kohaldada ka EL-i konkurentsiõigust. Seda eesmärgiga tagada õiguskindlus ja -selgus. Seejuures on oluline märkida, et „ettevõtja“ termini sees kasutatud terminile „majandus- tegevus“ ei ole asjakohane kohaldada majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, mille § 3 lõige 1 sisustab majandustegevuse kui iga iseseisvalt teostatava, tulu saamise eesmärgiga püsiva tegevuse, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Eelnõu autoritele teadaolevalt on Euroopa Kohus seni ettevõtja termini sisustamisel leidnud, et majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul46. Seejuures ei ole oluline, kas seda tehakse tulu saamise eesmärgil.47 Siinkohal väärib lisamist, et Euroopa Kohus on korduvalt tunnistanud end pädevaks lahendama liidu õigust puudutavaid eelotsusetaotlusi olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud on väljaspool liidu õiguse otsest kohaldamisala, kuid kus liidu õigusnormid on muudetud kohaldatavaks riigisisese õigusega, milles järgitakse puhtalt riigisiseste olukordade reguleerimisel liidu õiguses sätestatut.48 Sellist pädevust õigustab kohtu enda sõnul soov vältida lahknevaid tõlgendusi49, mis omakorda kinnitab eelnõu autorite hinnangul seda, et liidu õigusest ülevõetud sätteid tuleb edaspidi tõlgendada ühetaoliselt liidu õigusega. KonkS § 2 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks, sest seni on lõigetes sätestatu näol tegemist olnud Euroopa Liidu Kohtu praktikal põhinevate täiendustega kehtivas KonkS § 2 lõikes 1 42 Kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas C-882/19 – Sumal, EU:C:2021:293, p 24. 43 Euroopa Kohtu otsus (edaspidi EKo) 23.04.1991, C-41/90 – Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21. 44 EKo 12.07.1984, C-170/83 – Hydrotherm, EU:C:1984:271, p 11. 45 Esimese astme kohtu otsus 08.07.2008, T-99/04 – AC-Treuhand vs. komisjon, EU:T:2008:256, p-d 143–144. 46 EKo 12.09.2000, C-180/98 – Pavlov jt, EU:C:2000:428, p 75. 47 Nt eelpool viidatud lahendis Höfner ja Elser vs. Macrotron (C-41/90) leidis Euroopa Kohus, et riiklik tööhõiveagentuur (nagu seda oli Bundesanstalt), missest, et pakkus oma teenust tasuta, oli ettevõtja EL-i konkurentsiõiguse tähenduses. 48 EKo 18.11.2021, C-306/20 - Visma Enterprise, EU:C:2021:935, p 44. 49 Ibid., p 45. 24 sätestatud ettevõtja termini definitsioonile.50 Seda tulenevalt asjaolust, et kehtiv „ettevõtja“ definitsioon KonkS § 2 lõikes 1 Euroopa Liidu Kohtu poolt väljakujundatud definitsioonile ei vasta (vt eespool kavandatud KonkS § 2 lõike 1 selgitust). Seega on kehtivate KonkS § 2 lõigete 2 ja 3 eesmärk olnud „ettevõtja“ definitsiooni selliselt laiendada, et see võimalikult suurel määral sarnaneks ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatava „ettevõtja“ käsitlusega. KonkS § 2 lõige 3 sätestab, et KonkS tähenduses võib üheks ettevõtjaks lugeda üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad (teisisõnu, üheks isikuks võib lugeda mitu isikut, mis on õigusteoreetiliselt pigem võimatu). Selle eesmärk on olnud Eesti riigisiseses konkurentsiõiguses kasutusele võtta Euroopa Kohtu väljatöötatud majandusüksuse teooria ehk konkurentsiõiguse keeldude kohaldamine läbi funktsionaalse käsitluse (ettevõtja = majandustegevusega tegelev üksus), mille kohaselt võib „ettevõtja“ õiguslikult koosneda mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust51, mida pelgalt kehtiv KonkS § 2 lõike 1 kohane „ettevõtja“ definitsioon ei võimalda. Majandusüksuse teooria töötas Euroopa Kohus 1970. aastatel välja kahel põhjusel: esiteks, selleks, et jätta EL-i konkurentsiõiguse kohaldamisalast välja kontsernisisesed kokkulepped52 ja teiseks, selleks, et kontserni puhul saaks emaettevõtjale süüks panna tütarettevõtja konku- rentsivastast tegevust53.54 Mõlemat käsitleb kehtiva KonkS § 2 lõike 3 selgitus (vt 19.06.2013 vastu võetud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 1 punkti 3 selgitust siit). Praktikas pole aga KonkS 2. ja 4. peatüki kohaldamisel olnud majandusüksuse teooria rakendmaine igakülgselt võimalik, kuivõrd riigisisese õiguse kohaselt pole nt seni olnud võimalik KarS üldosast lähtuvalt ühe juriidilise isiku tegude eest vastutusele võtta teist õiguslikult eraldiseisvat juriidilist isikut. Lisaks eelnevale, ei lähtu EL-i konkurentsiõigus majandusüksuse teooria sisustamisel kehtiva KonkS § 2 lõike 4 kohasest valitseva mõju käsitlusest. Valitseva mõju definitsioon kehtivas KonkS § 2 lõikes 4 tugineb nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 55 (edaspidi ühinemismäärus) artikli 3 lõikele 2, mis defineerib termini „kontroll“ (inglise keeles control) mõiste „koondu- mine“ sisustamiseks. ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatava „ettevõtja“ väljaselgitamiseks kasutab Euroopa Liidu Kohus aga otsustava mõju (inglise keeles decisive influence) tegelikku avaldumist, mida kohtupraktikas eelnõu koostajatele teadaolevalt ei ole sisustatud läbi ühinemismääruses defineeritud „kontrolli“ mõiste. Eelnõu koostajate eesmärk siinjuures ei ole anda hinnangut, kas ühinemismääruse kohast „kontrolli“ mõistet võiks või ei võiks, peaks või ei peaks „ettevõtja“ mõiste sisustamisel kasutama, vaid eelnõu koostajad peavad oluliseks märkida, et EL-i konkurentsiõiguse kohaldamisalas sellist seost loodud ei ole. Sellist seost näib eitavat ka õiguskirjandus.56 50 Kehtiva Konks § 2 lõiked 2 ja 3, mis eelnõukohase seaduse tunnistatakse kehtetuks: „(2) Kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse talle ettevõtja kohta käivaid sätteid.“ „(3) Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad.“ 51 EKo 12.07.1984, C-170/83 – Hydrotherm, EU:C:1984:271, p 11. 52 EKo 31.10.1974, C-15/74 – Centrafarm BV jt vs. Sterling Drug, EU:C:1974:114, p 41. 53 EKo 14.07.1972, C-48/69 – ICI vs. komisjon, EU:C:1972:70, p-d 129-141. 54 Kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas C-882/19 – Sumal, EU:C:2021:293, p 27. 55 Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus). – ELT L 24, 29.1.2004, peatükk 08, köide 003, lk 40–61. 56 R. Whish, D. Bailey. Competition Law. 7th Edition. Oxford University Press 2012, lk-d 94–95: „[…] the notion of control under the EUMR includes negative control, and has the jurisdictional function of determining which transactions have to be scrutinised under that Regulation; the language of the cases under Article 101 suggests that there the requirement is for positive rather than negative control, where the test has substantive, as opposed to jurisdictional, consequences.”. 25 Seejuures ei ole ELTL artiklite 101 ja 102 kontekstis niivõrd oluline mitte see, mis on otsustava mõju täpne definitsioon, vaid mitme isiku üheks ettevõtjaks lugemisel on oluline tuvastada, kas üks isik teostab otsustavat mõju teise isiku üle, st tuvastama peab valitseva mõju aktiivse teostamise, mitte pelgalt võimaluse seda teostada. Juhul kui üks isik teise üle valitsevat mõju teostab, moodustavad need isikud ühe majandusüksuse ehk ettevõtja. Majandusüksuse teooria on aga vaid üks tahk ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatud termini “ettevõtja“ sisustamisel. Majandustegevuse jätkamise ehk „economic continuity“ kontseptsiooni kehtiv KonkS § 2 arvestada ei võimalda. ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 5 kohaselt me sellest edaspidi kõrvale kalduda ei saa. KonkS § 2 lõiget 4 täiendatakse järgmiselt: „Valitsev mõju käesoleva seaduse tähenduses on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.“ Täiendus on vajalik „ettevõtja“ definitsiooni ehk KonkS § 2 lõike 1 muutmisest tingitult. ELTL artiklite 101 ja 102 tähenduses „otsustav mõju“(inglise keeles decisive influence) ei ühti kõnesolevas sättes sisustatud „valitseva mõju“ definitsiooniga. Seega tegemist ei ole, nagu KonkS § 2 pealkiri viitab, „ettevõtja“ kontekstis asjakohase terminiga. Kuivõrd tegemist on aga koondumiste kontrollis olulist tähtsust omava kontseptsiooniga, tuleb termin seaduses säilitada. KonkS 8. peatükki – KONKURENTSIAMETI PÄDEVUS JA VOLITUSED – kavandatud muudatused ja täiendused on tingitud ECN+ direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks loodavast konkurentsijärelevalvemenetlusest ja samast direktiivist riigisisesele õigusele ettenähtavatest Konkurentsiameti sõltumatuse nõuetest. Nimetatud muudatustest ja täiendustest tulenevalt vajab muutmist ka KonkS 8. peatüki pealkiri, mis tegelikult ka seni, olles viidanud vaid riiklikule ja haldusjärelevalvele, on peatüki sisu andnud edasi liiga kitsalt. Eelnõukohase seaduse jõustumisel hakkab KonkS 8. peatükk reguleerima sõltumatu konkurentsiasutuse ehk Konkurentsiameti pädevust ja volitusi konkurentsiõiguse kohaldamisel. KonkS § 54 – Riikliku ja haldusjärelevalve korraldus – kavandatud muudatused: „Konku- rentsiamet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatu täitmise üle, välja arvatud 6. peatükis sätestatu täitmise üle.“, on tingitud sellest, et riikliku ja haldusjärelevalve pädevus jääb Konkurentsiametile eelnõukohase seaduse jõustumisel vaid KonkS 5. peatüki ehk koondumiste kontrolli osas. KonkS 2. ja 4. peatüki täitmist hakkab Konkurentsiamet tagama läbi konkurentsijärelevalvemenetluse ning 6. peatüki ehk riigiabi osas ei ole ka seni Konkurentsiametil pädevust olnud. KonkS § 55 lõikesse 1 kavandatud muudatused: „Konkurentsiamet on konkurentsiasutus, välja arvatud käesoleva seaduse 71. peatüki tähenduses, kes on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ülesandeid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks.“, on eelkõige tingitud konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest. Kuivõrd konkurentsijärelevalvemenetluse tulemusena saab Konkurentsiametil eelnõukohase seaduse jõustumisel olema võimalus ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada (konkurentsi- järelevalve)meetmeid ja sõnal „toiming“ on haldusmenetluses kindel tähendus57, pidasid eelnõu koostajad selguse huvides oluliseks säte uuesti sõnastada, et edaspidi vältida mitmeti mõistmist ja sõnastuslikke ebakõlasid. Sättesse kavandatud täiendus, mille kohaselt on Konkurentsiamet konkurentsiasutus, ei ole kehtiva õigusega võrreldes midagi uut, sest ka 57 HMS § 106 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. 26 kehtiva KonkS § 56 lõike 1 tähenduses on Konkurentsiamet konkurentsiasutus. Samuti nimetatakse kehtiva KonkS kohaselt ka teiste liikmesriikide pädevaid asutusi konkurentsi- õiguse kohaldamisel konkurentsiasutusteks (KonkS § 56 lõige 2). Läbivalt kasutab terminit „konkurentsiasutus“ ka EL-i konkurentsiõigus58. Põhjus, miks sättesse kavandatud muudatused annavad Konkurentsiametile pädevuse teostada vaid KonkS alusel temale pandud ülesandeid, mitte eraldiseisvalt ka EL-i õigusest tulenevaid ülesandeid, seisneb selles, et eraldiseisvaks pädevusnormiks pole põhjust. Kuivõrd KonkS määrab Konkurentsiameti pädevaks konku- rentsiasutuseks ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 tähenduses (kavandatud KonkS § 55 lõige 3), tulevad selles sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud pädevus- ja volitusnormid otse määrusest. Pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni on kõnesolevat sätet täiendatud lauseosaga „välja arvatud käesoleva seaduse 71. peatüki tähenduses“, kuivõrd avaliku konsultatsiooni järgselt on kehtivasse KonkS-i lisatud regulatsioon, mille täitmise tagamisel ei täida Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesandeid. KonkS § 55 lõikesse 2 kavandatud muudatused: „Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesannetes analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, kohaldab meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, annab soovitusi konkurentsi- olukorra parandamiseks, ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalveasutustega.“, on eelkõige tingitud konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest. Sättesse kavandatud täiendus, mille kohaselt kohaldab Konkurentsiamet meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks, tuleneb kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgist, milleks on tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ette- võtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi. Teine sisuline muudatus kõnesolevas sättes on tingitud soovist ühtlustada kasutatavat terminoloogiat. Samasisulise asja väljendamiseks ei ole mõistlik kasutada erinevaid termineid. Eelnõu koostajatele teadaolevalt puudub hea põhjus, miks EL-i liikmesriikide pädevaid asutusi konkurentsijärelevalves nimetada konkurentsiasutusteks, aga kolmandate riikide ja riikide ühenduste vastavaid pädevaid asutusi nimetada konkurentsialase järelevalve asutusteks. Pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni on kõnesolevasse sättesse lisatud lauseosa „konku- rentsiasutuse ülesannetes“. Sellist täiendust on vaja tingituna asjaolust, et avaliku konsul- tatsiooni järgselt on kehtivasse KonkS-i lisatud regulatsioon, mille täitmise tagamisel ei täida Konkurentsiamet konkurentsiasutuse ülesandeid. KonkS § 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet vastutab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eest nõukogu määruse 1/2003/EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35 tähenduses.“ Sätte aluseks on kehtiv KonkS § 56 lõige 1. Põhjus, miks kehtiv KonkS § 56 lõige 1 tõstetakse muudetud kujul eelnõukohase seadusega KonkS § 55 lõikeks 3 seisneb selles, et seni on KonkS § 56 reguleerinud konkurentsiasutuste ja Euroopa Komisjoni koostööd EL-s. Tegemist on seega olnud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 rakendussättega. Eelnõukohase seadusega jõustub koostööks EL-s aga eraldiseisev peatükk (vt kavandatud KonkS 93. peatükki), mistõttu liigutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 rakendussätted kõik sinna ja KonkS 8. peatükki jääb üksnes kõnesolev üldine päde- vusnorm. KonkS §-ga 551 – Konkurentsiameti sõltumatus – täiendatakse seaduse 8. peatükki järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet on oma käesolevas seaduses ja nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatud konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb, lähtudes käes- olevast seadusest, Euroopa Liidu õigusaktidest, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud 58 Vt nt ECN+ direktiivi artikli 1 punkti 1; nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklit 35 jne. 27 õigusaktidest.“ Säte võtab osaliselt riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 1. Kehtiva õiguse kohaselt (KonkS § 54, KonkS § 739 lõige 2 ja KrMS § 31 lõige 1) on direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 2 mõistes konkurentsiküsimustes pädevaks riiklikuks haldusasutuseks Konkurentsiamet. VVS § 59 lõike 3 punkti 11 kohaselt kuulub Konkurentsiamet Justiitsminis- teeriumi valitsemisalasse ja kujutab seega VVS § 70 lõike 1 tähenduses valitsusasutust, kelle üle sama seaduse § 93 lõigete 1 ja 4 kohaselt teostatakse alluvuse korras teenistuslikku järelevalvet (teenistuslikku järelevalvet korraldatakse valitsusasutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks). Tulenevalt ECN+ direktiivi preambuli punktist 17, on direktiivi artiklis 4 sätestatud sõltumatuse tagamise eesmärk võimaldada konkurentsiküsimustes pädevatele riiklikele haldusasutustele tegutsemisvabadus, kus nad on ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel kaitstud välise sekku- mise ja poliitilise surve eest, mis võiks kahjustada nende poolt menetletavate küsimuste sõltu- matut hindamist. Teisisõnu on direktiivi eesmärk tagada sõltumatus, mis võimaldab konkurent- siõiguse järgimist tagavatel järelevalveasutustel täita oma ülesandeid välisele mõjule allumata. Eesti õiguse kontekstis tuleb seega artiklite 101 ja 102 ning neile vastava riigisisese õiguse kohaldamisel välistada teenistuslik järelevalve Konkurentsiameti üle (VVS § 41 lõige 1, § 93 lõige 4 ja § 95 lõige 1). Kehtivas õiguses on sarnastel alustel sõltumatus tagatud ka Andmekaitse Inspektsioonile (IKS § 51 lõige 2) ning prokuratuurile (ProkS § 1 lõige 1 1). Eelnõukohase KonkS § 551 eesmärk on seega tagada Konkurentsiametile sõltumatus eelkõige ELTL artiklite 101 ja 102 ning neile vastava riigisisese õiguse kohaldamiseks aga ka ülejäänud konkurent- sijärelevalvet puudutavate ülesannete täitmiseks, mis võimaldab ametil nimetatud ülesandeid täita allumata välisele mõjule. Sätte sõnastuse aluseks on kehtivad IKS § 51 lõige 2 ja ProkS § 1 lõige 11. Põhjus, miks säte annab sõltumatuse Konkurentsiametile üksnes KonkS-s sätestatud konkurentsiasutuse ülesannete täitmisel, seisneb Konkurentsiameti kahetises rollis: konku- rentsiasutus ja reguleeritud teenuste turu regulaator. Lähitulevikus on seadusandjal plaanis Konkurentsiameti pädevusi laiendada veelgi. Lisaks konkurentsiasutuse rollile, ei ole turu regulaatori või mõne muu rolli täitmine teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ühe asutuse poolt tavapärane, seetõttu ei ole ECN+ direktiivi eesmärk kuidagi ametite pädevusi ja staatust väljaspool konkurentsijärelevalvet reguleerida. Selline osaline sõltumatuse tagamine ühe ameti kontekstis pole aga Eesti õigusele uudne. Vt nt VVS § 93 lõike 6 punkti 4, millega on Konkurentsiametile sõltumatus tagatud elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Direktiivi artikli 4 lõiget 1 sisustava preambuli punkti 22 kohaselt ei peaks konkurentsiküsi- mustes pädevate riiklike haldusasutuste sõltumatus välistama liikmesriigi õiguses ette nähtud parlamentaarset järelevalvet, kuivõrd proportsionaalne aruandekohustus aitab kaasa konkurent- siküsimustes pädevate riiklike haldusasutuste tegevuse usaldusväärsuse ja legitiimsuse tagamisele. Kommenteeritavas direktiivi artiklis sätestatud proportsionaalsete aruandlusnõuete sekka kuulub viidatud preambulipunkti kohaselt nõue, et konkurentsiküsimustes pädevad riiklikud haldusasutused esitavad valitsus- või parlamendiorganile oma tegevuse kohta korrapäraselt aruandeid. Samuti on lubatud teostada kontrolli või järelevalvet selliste haldus- asutuste kulutuste suhtes tingimusel, et see ei kahjusta nende sõltumatust. Kehtiva õiguse kohaselt on valitsusasutused nagu Konkurentsiamet aruandluskohustuslikud Vabariigi Valitsuse või vastava ministri või riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende tegevust ning teostab nende üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet (VVS § 41 lõige 1). Tulenevalt VVS § 59 lõike 3 punktist 11 on Konkurentsiamet aruandluskohustuslik seega justiitsministri ees. Samuti on Konkurentsiametil eelarvet puudutavalt aruandekohustus justiits- ministri ees tulenevalt VVS § 41 lõikest 7 ja Konkurentsiameti põhimääruse § 4 lõikest 1. Eelnõukohane seadus loob erisuse viidatud aruandluskohustusele (vt täpsemalt kavandatud KonkS § 552). 28 KonkS §-ga 552 – Konkurentsiameti aruandekohustus – täiendatakse seaduse 8. peatükki järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta 1. aprilliks eelmise kalendriaasta kohta Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse koondaruande, mis sisaldab ülevaadet Konkurentsiametile kui konkurentsiasutusele käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmise kohta, teavet Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametnike ametisse nimetamise ja vabastamise, inimeste arvu ja eelarvevahendite suuruse kohta ning selle kohta, kuidas inimeste arv ja eelarvevahendite suurus on eelnevate aastatega võrreldes muutunud. Koondaruanne avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 5 lõike 4 ja osaliselt artikli 4 lõike 1. Viimase kohaselt peab sõltumatu konkurentsiasutus järgima proportsionaalseid aruandlusnõudeid, mis direktiivi preambuli punkti 22 kohaselt aitavad kaasa konkurentsiküsimustes pädevate riiklike haldusasutuste tegevuse usaldusväärsuse ja legitiimsuse tagamisele. Proportsionaalsete aru- andlusnõuete sekka kuulub nõue, et sõltumatu konkurentsiasutus esitab valitsus- või parla- mendiorganile oma tegevuse ja vahendite kohta korrapäraselt aruandeid. Direktiivi artikli 5 lõike 4 kohaselt peavad sellised aruanded sisaldama teavet otsuseid tegeva organi liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta, asjaomasel aastal eraldatud vahendite suuruse kohta ja kuidas see on eelnevate aastatega võrreldes muutunud. Aruanded tuleb teha üldsusele kättesaadavaks. Eelnevast lähtuvalt on sõnastatud ka eelnõukohane KonkS § 552, mille kohaselt peab Konkurentsiamet valdkonna eest vastutavale ministrile esitama iga aasta 1. aprilliks Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse tegevuse koondaruande sellele eelnenud kalendriaasta kohta. Säte sisustab seega VVS § 41 lõikeid 1, 3 ja 7. Kuigi ECN+ direktiivi artikkel 5 lõige 4 näeb ette, et teavet tuleb esitada otsuseid tegeva organi (inglise keeles decision-making body) liikmete osas, hõlmab säte teadlikult kõiki konkurentsiteenistuse ametnikke ja töötajaid, kuivõrd see, kas ja mil määral on Konkurentsiameti konkurentsi- teenistuse ametnikud välispädevuses allkirjaõiguslikud, on Konkurentsiameti sisene küsimus. Lisaks on direktiivi preambuli punkti 27 kohaselt oluline saada perioodiline ülevaade kõigist ameti palgal olevatest isikutest, mitte üksnes ametnikest. Põhjus, miks säte asetab Konkurentsiametile aruandekohustuse üksnes konkurentsiteenistust puudutavalt, seisneb selles, et Konkurentsiamet on ühendamet, mis täidab Eestis nii konkurentsiasutuse kui ka reguleeritud teenuste turu regulaatori ülesandeid. ECN+ direktiivist tulenevalt on sõltumatus ja sõltumatust toetav aruandekohustus vaja ette näha üksnes liikmesriikide konkurentsiasutusi puudutavalt. Konkurentsijärelevalvet teostab Konkurentsi- amet tulenevalt Konkurentsiameti põhimääruse §-st 13 läbi ühe oma kahest allüksusest – konkurentsiteenistuse. KonkS §-ga 553 – Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametniku tegevuspiirang – täiendatakse seaduse 8. peatükki regulatsiooniga, mis ECN+ direktiivi artiklist 4 tulenevalt peaks olema üks mitmest Konkurentsiameti sõltumatuse garandist, reguleerides ameti konku- rentsiteenistuses töötanud ametnike tegevuspiirangut pärast teenistussuhte lõppemist. KonkS § 553 lõige 1 on seadusesse kavandatud järgmises sõnastuses: „Konkurentsiameti kon- kurentsiteenistusest vabastatud ametnik ei või mõistliku aja jooksul vabastamise päevast arvates töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel tegeleda menetlusega, millega ta oli oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti c, mille eesmärk koosmõjus seda selgitava preambuli punktiga 20 on mh kehtestada piirang juhuks, kui isik, kes teeb ECN+ direktiivi artiklite 10–13 ja 16 kohaseid otsuseid, lahkub pädevast asutusest, mis on seotud selliste ELTL artikli 101 või 102 kohaldamise menetlusega, millega ta oma teenistus- või ametiajal on juba tegelenud, ei tohiks ta mõistliku aja jooksul pärast lahkumist oma uuel töökohal samade kaasustega tegeleda. Sellist selgesõnalist piirangut kehtivas riigisiseses õiguses ei eksisteeri. Ainus lähedane on ATS § 60 lõige 5, mille kohaselt ei või teenistusest vabastatud ametnik ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase 29 seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Osas, milles direktiivi artikli 4 lõike 2 punkt c nõuab riigisisest kohustust hoiduda igasugusest tegevusest, mis ei ole ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks antud ülesannete ja/või volituste täitmisega kooskõlas töötajatelt ja isikutele, kes teevad direktiivi artiklite 10–13 ja 16 kohaseid otsuseid, ei vaja riigisisene õigus eelnõu koostajate hinnangul täiendusi/muudatusi. Kuigi preambuli punkt 19 annab viidatud sätteosale äärmiselt laia tõlgenduse, on sama tulemus tagatud läbi ATS § 60 ja KVS § 11. Eelnõukohane KonkS § 553 kehtestab seega Konkurentsiameti konkurentsiteenistuses töötavatele ametnikele lisaks ATS §-s 60 toodud tegevuspiirangutele täiendava tegevus- piirangu. Tegevuspiirangu sisuks on konkurentsiteenistuse ametnike keeld mõistliku aja jook- sul pärast teenistusest vabastamist tegeleda menetlustega, millega ametnik oli oma teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest tulenevalt seotud. Direktiiv peab seejuures silmas ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamist puudutavaid menetlusi, ehk eelnõukohase seaduse tähenduses konkurentsijärelevalvemenetlusi, kuid eelnõu koostajate hinnangul ei ole tegemist ebamõistliku sättega, mida ei võiks või peaks rakendama ka muude KonkS sätete kohaldamisel läbi mistahes muu menetluse. Seetõttu on säte sõnastatud laialt olenemata menetluse eesmärgist. Tulenevalt direktiivi preambuli punktist 20 võib sättes kasutatud mõistliku aja kestuse kindlaksmääramisel arvesse võtta asjaomase isiku uue töökoha laadi ning seotuse taset ja vastutust samas menetluses tema teenistus- või ametiajal. KonkS § 553 lõige 2 on seadusesse kavandatud järgmises sõnastuses: „Konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku taotlusel tuvastab Konkurentsiamet, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödunud. See tuvastus on isikule siduv. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust menetlusega ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist.” Säte on eelnõusse lisatud pärast eelnõu kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile esitamist õiguskantsleri tähelepanekust tingi- tult. Nimelt leidis õiguskantsler, et sama sätte lõikesse 1 kavandatud „tegevuspiirang piirab põhiseaduse §-st 29 tulenevat tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadust. Tegevuspiirangu kokkuleppes peab seega olema määratletud tegevuspiirangu aeg juba enne ametist lahkumist, sest muul juhul on inimesel raske enda edasisi tegevusi ettenähtavalt ja vaba valiku alusel planeerida. Alternatiivselt on võimalik see aeg määrata kindlaks seaduses eneses.“ Neist kaalutlustest lähtuvalt, kuid ühtlasi võttes arvesse ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti c sõnastust ning seda avavat preambuli punkti 20, näeb kõnesolev kavandatud KonkS § 553 lõige 2 ette, et Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud isiku taotlusel tuvastab Konku- rentsiamet temale siduvalt, kas kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödunud. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse selle isiku seotust menetlusega ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabastamist. Euroopa Liidu õigusest tuleneva mõistliku aja (reasonable period) täpsustamine mingi kindla ajaperioodina ei oleks proportsionaalne soovitava eesmärgiga ega ka ilmselt õiguslikult lubatav. Milline on konkreetsel juhul mõistlik aeg, sõltub isiku varasematest ülesannetest konkurentsi- teenistuse ametnikuna, juhtumi menetluse staadiumist ja muudest asjaoludest (vt selles osas täiendavalt direktiivi preambuli punkti 20). Nagu säte expressis verbis ütleb, on Konkurentsiameti tuvastus taotlejale siduv. See tähendab, et kui Konkurentsiameti hinnangul ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg möödunud, ei tohi taotluse esitanud Konkurentsiameti endine ametnik konkreetse menetlusega tegeleda nii kaua, kuni mõistlik aeg möödub. Vastasel juhul võib kavandatud KonkS § 7412 alusel kaasneda väärteokorras vastutus. KonkS § 56 – Konkurentsiameti koostöö Euroopa Liidus – tunnistatakse kehtetuks. Tege- mist on seni olnud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 rakendussättega. Eelnõukohase seadusega 30 jõustub konkurentsiasutuste ja Euroopa Komisjoni koostööks EL-s eraldiseisev peatükk (vt kavandatud KonkS 93. peatükki), mistõttu liigutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 rakendussätted muudetud kujul kõik sinna ja KonkS 8. peatükki jääb üksnes kõnesoleva sätte lõikest 1 tulenev üldine pädevusnorm, mis eelnõukohase seadusega tõstetakse muudetud kujul KonkS § 55 lõikeks 3. KonkS §-ga 561 – Isikuandmete töötlemine konkurentsijärelevalvemenetluses – täiendata- kse seaduse 8. peatükki regulatsiooniga, mis annab Konkurentsiametile õigusliku aluse töödel- da konkurentsijärelevalvemenetluses isikuandmeid ning annab Konkurentsiametile ühtlasi õi- guse andmesubjekti teatud õiguste piiramiseks. KonkS § 561 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiametil on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.“ Kon- kurentsijärelevalvemenetlus on erihaldusmenetlus ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatu täitmise tagamiseks. Kavandatav KonkS § 561 lõige 1 on eriregulatsioon HMS § 7 lõike 5 suhtes. Erisäte on vajalik, kuna konkurentsijärelevalvemenetlus võimaldab piirata (nt teabenõuete kaudu) nii menetlusaluste isikute õigusi kui ka teatud juhtudel kol- mandate isikute õigusi. Sellises menetluses saadud isikuandmete töötlemiseks on vajalik eraldiseisev seaduslik alus. Säte võimaldab Konkurentsiametil töödelda ka eriliiki isikuandmeid. Eriliiki isikuandmed tuleb hõlmata põhjusel, et Konkurentsiameti valdusesse võib läbiotsimise käigus sattuda ka füüsilise isiku eriliiki isikuandmeid (nt on kaasavõetud teabekandjal juriidilise isiku juhatuse liikme andmed arstikülastuse kohta vms). Konkurentsiamet peab talle asjakohase äri- ja raamatu- pidamisteabe väljasorteerimiseks paratamatult välja sorteerima teabe, mis ei ole menetluses asjakohane (IKÜM artikli 4 punkti 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute ko- gum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohan- damine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine). KonkS § 561 lõige 1 on niisiis õiguslik alus isikuandmete töötle- miseks konkurentsijärelevalvemenetluses, sh õiguslik alus eriliiki isikuandmete töötlemiseks IKÜM artikli 9 lõike 2 punkti g tähenduses. KonkS § 561 lõige 2 sätestab: “Konkurentsiametil on õigus edastada isikuandmeid, välja arvatud eriliiki isikuandmed, teisele haldusorganile ja käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 alusel uurimismeetme kohaldamisse kaasatud spetsialistile ning politseile, kui isikuandmed on neile vajalikud nende ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses.” Sätte eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil enda poolt konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasatud teise haldusorgani, spetsialisti ja/või politseiga jagada isikuandmeid selleks, et teine haldusorgan, spetsialist ja/või politsei saaks konkurentsijärelevalvemenetluses oma ülesannet täita. Isiku- andmeid võib Konkurentsiamet seega kaasatud teise haldusorgani, spetsialisti ja/või politseiga jagada vajaduspõhiselt. Kuivõrd eelnõu koostajad ei näe vajadust konkurentsiõiguse rikkumiste menetlemisel IKÜM artikli 9 lõike 1 tähenduses eriliiki isikuandmete jagamiseks, ei võimalda kõnesolev säte Konkurentsiametil eriliiki isikuandmeid edastada. Tulenevalt kavandatud KonkS § 7822 lõike 6 punktist 1 võib Konkurentsiamet spetsialisti kon- kurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetme kohaldamisse kaasata nt teabele juurdepääsu saamiseks ja selle sisu hindamiseks. Konkurentsiamet võib politsei sama paragrahvi lõike 6 punkti 2 kohaselt konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasata nt läbiotsimise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning läbiotsimisel Konkurentsiameti ametnike turvalisuse tagamiseks ja vahetu sunni kohaldamiseks. Teise haldusorgani kaasamiseks saab Konkurentsiametil olema võimalus lähtuvalt halduskoostöö seadusest ametiabi korras. Teise haldusorgani, spetsialisti ja politsei 31 õigused isikuandmeid töödelda ning töödeldud isikuandmeid omakorda Konkurentsiametile edastada on sätestatud eelnõukohastes KonkS §-des 7842 ja 7843. Põhjus, miks teise haldusorgani kaasamise kõrval on kõnesolevas sättes eraldiseisvalt välja toodud politsei, seisneb selles, et eelnõukohane seadus sätestab KonkS §-s 7843 erikorra menet- lusalaseks koostööks politseiga läbiotsimise kui uurimismeetme eesmärgipäraseks kohalda- miseks. Juhul kui PPA muu ametnik kui politseiametnik kaasatakse menetlusse muul eesmärgil kui läbiotsimise kohaldamiseks, toimub see halduskoostöö seaduses sätestatu kohaselt ja sellisel juhul kohalduvad nn teist haldusorganit puudutavad sätted. KonkS § 561 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet võib piirata andmesubjekti õigusi, kui Konku- rentsiamet on lõpetanud konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel ja vastupidine ohustaks tõendite kogumist.“ KonkS § 7814 lõike 2 punktiga 1 kavandatakse anda Konkurentsiametile õigus lõpetada käimasolev konkurentsijärelevalveme- netlus prioriteetide alusel, st siis, kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine võrreldes teiste pooleliolevate konkurentsijärelevalvemenetlustega ei ole prioriteetne. Sellega seoses kavandatakse eelnõuga Konkurentsiametile anda õigus lõpetada selline mitteprioriteetne käimasolev menetlus nii, et menetlusalust isikut menetluse toimumisest ei teavitata, kui see ohustaks tõendite edasist kogumist (vt KonkS § 7817 lõige 4). Eelnõuga kavandatav KonkS § 63 lõige 11 punkt 2 lisab, et Konkurentsiamet kehtestab juurdepääsupiirangu teabele konku- rentsijärelevalvemenetlusest, mille ta on lõpetanud § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel. Säte on seotud Konkurentsiametile antava prioriteetide seadmise õigusega. Kuna prioriteetide seadmise näol ei ole tegemist (süüteomenetlusliku) oportuniteediga59, siis on Konkurentsiametil võimalik – vabanenud ressursside olemasolul – menetlus mõne aja pärast uuesti algatada. Selleks, et tagada tõendite säilimine ning seega efektiivse konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimise võimalus, sisaldab kavandatav regulatsioon kolme tagatist. Esiteks, KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 alusel võib menetlusaluse isiku jätta konkurentsijärelevalvemenetluse toimetamisest teavitamata, kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne menetlusaluse isiku suhtes esimese uurimismeetme kohaldamist § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist. Teiseks, KonkS § 63 lõike 11 punkti 2 alusel kehtestab Konkurentsiamet juurdepääsupiirangu teabele konkurentsijärelevalvemenetlusest, mille ta on lõpetanud § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel. Kolmandaks, Konkurentsiametile antakse kommenteeritava sättega, KonkS § 561 lõikega 3 õiguslik alus piirata andmesubjekti õigusi tõendite säilitamise eesmärgil. Tegemist on andmesubjekti õiguste piirangutega Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse60 (IKÜM) artikli 23 lõike 1 tähenduses. Kõnesoleval juhul on piirangu aluseks IKÜM artikli 23 lõike 1 punkt e. Nimetatud säte ütleb, et vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses võib seadusandliku meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus. Täpsemalt on piirangu eesmärgiks tagada ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatu täitmise tagamine, hoides ära selle, et menetlusalune isik saab teada prioriteetide alusel lõpetatud menetlusest ning ohustab sellega menetluse hilisemat avamist ja efektiivset menetlemist Konkurentsiameti poolt. Kõnesolevas KonkS § 561 lõikes 3 sätestatud 59 Oportuniteet on näiteks kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. 60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. – ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 32 andmesubjekti õiguste piiramise võimalus aitab kaasa eesmärgi (tõendite säilimise tagamine ja seeläbi efektiivne konkurentsijärelevalve) saavutamisele ning on seega sobiv meede. Puudub mõni muu, andmesubjekti õigusi vähem riivav alternatiivne meede. Vastava piirangu puudumisel saaks menetlusaluse isikuga seotud andmesubjekt teha Konkurentsiametile päringu oma isikuandmete töötlemise kohta. Selliselt saaks KonkS § 7817 lõike 4 punktis 2 sätestatud regulatsioonist mööda minna. Seega on KonkS § 561 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise võimalus vajalik. Samuti ei ole meetme eesmärk (tõendite säilimise tagamine ja seeläbi efektiivne konkurentsijärelevalve) ja andmesubjekti õiguste riive intensiivsus omavahel disproportsioonis. Kavandatud KonkS § 561 lõiget 3 tuleb kohaldada koosmõjus sama paragrahvi lõikega 4. KonkS § 561 lõige 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 3) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 4) õigust saada teada tema isiku- andmetega seotud rikkumisest.“ Säte täpsustab, milliseid andmesubjekti õigusi Konkurentsi- amet täpsemalt kõnesoleva paragrahvi lõike 3 alusel piirata võib. Kokkuvõtvalt on tegemist tõendite säilimist tagava meetmega. ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud konkurentsireeglite täitmise tagamine on oluline eesmärk. Eesmärgi olulisust arvestades on andmesubjekti õiguste piiramise võimalus sobiv, vajalik ja mõõdukas. KonkS § 57 lõike 1 punktid 3, 5 ja 9 tunnistatakse kehtetuks. KonkS § 57 lõike 1 punktid 3, 5 ja 9 on seni olnud erinormiks KorS § 30 suhtes juhul, kui riikliku järelevalve esemeks on olnud kas kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimine (KonkS § 57 lõige 1 punkt 3) või turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimine (KonkS § 57 lõige 1 punkt 5). Kuivõrd KonkS 2. ja 4. peatüki kohaldamine hakkab eelnõukohase seaduse jõustumisel toimuma konkurentsijärelevalvemenetluses, ei ole kõnesolevad sätted enam asjakohased. Konkurentsiamet nimetatud peatükkide suhtes enam uue menetluse jõustumisel riikliku järelevalve pädevust ei oma. KonkS § 57 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses, milles nimetatakse teabenõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele teabe esitamata jätmise või mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise korral. Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähemalt kümme kalendripäeva. Teabenõude täitmise tagamiseks võib Konkurentsiamet kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud määras.“ Sättesse kavandatud muudatused on tingitud sätte senisest arusaamatust sõnastusest ja tähendusest. KonkS § 57 lõige 1 sätestab Konkurentsiametile õiguse nõuda sättes ette nähtud eesmärgil mis tahes isikult teavet. Eelnõu koostajate hinnangul puudub põhjus, miks Konkurentsiamet peaks teavet nõudma või isegi saaks teavet „nõuda“ taotlusega ettekirjutuse ähvardusel, nagu seda sätestab kehtiv KonkS § 57 lõige 2. Teabenõue juba iseenesest on haldusakt HMS § 51 lõike 1 tähenduses. Sätet täiendatakse kolmanda lausega, mis annab Konkurentsiametile õiguse KonkS § 57 lõike 1 alusel kohaldatud teabenõude täitmata jätmise korral selle adressaadi suhtes rakendada sunniraha KonkS §-s 571 sätestatud määras (s.o füüsilisele isikule kuni 6400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 9600 eurot). Lause lisamine on vajalik, kuivõrd Konkurentsiamet oma senises praktikas on oma teenistujate sõnul kõikidel KonkS § 57 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel teavet nõudnud kas riikliku või haldusjärelevalve käigus. KonkS § 57 lõike 1 punktis 1 sätestatud konkurentsiolukorra analüüsimist, punktis 2 sätestatud kaubaturu piiritlemist ning punktis 6 sätestatud koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimist ei saa läbi viia riikliku või haldusjärelevalvega tulenevalt viimati nimetate teistsugusest eesmärgist. Haldusjärelevalve kujutab VVS § 751 lõike 3 kohaselt järelevalvatava 33 tegevuse õiguspärasuse ning seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist ning riiklik järelevalve KorS § 2 lõike 4 kohaselt korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Seetõttu ei saa KonkS § 57 lõike 1 ennist nimetatud punktides sätestatud eesmärkidel rakendada KorS-s ja VVS-s ette nähtud meetmeid, nagu ettekirjutus, ega sunniraha. Selleks, et Konkurentsiamet saaks riikliku ja haldusjärelevalve väliselt kohaldatud teabenõuet siiski tulemuslikult kohaldada, näeb eelnõukohane seadus ette selleks sobiva sunnivahendi. KonkS § 59 – Konkurentsiameti õigus nõuda materjale – tunnistatakse kehtetuks. Sättel ei ole praktilist väärtust, kuivõrd sama on saavutatav, rakendades KonkS § 57, KorS § 30 ning VVS § 752 lõike 1 punkti 1. KonkS § 611 – Keelatud teo toimepanemise tuvastamine ja ettekirjutus – tunnistatakse kehtetuks. Eelnõukohase seaduse jõustumisel toimub keelatud teo toimepanemise tuvastamine üksnes konkurentsijärelevalvemenetluses, mistõttu puudub vajadus reguleerida sellise rikku- mise tuvastamist riikliku ja haldusjärelevalve käigus. Kehtiv KonkS § 611 on kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL artikli 9 lõike 1 ülevõtmiseks. Viidatud direktiivi säte näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine tuleb lugeda vaieldamatuks ELTL artikli 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel nende liikmesriikide kohtutes. See tähendab, et Konkurentsiameti poolt tuvastatud KonkS 2. või 4. peatükiga või ELTL artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine peab olema siduv keelatud teo toimepanemise tagajärjel tekkinud nõuet menetlevale kohtule. Teisisõnu tähendab see, et hageja ei pea rikkumise toimepanemist tõendama, sest see loetakse juba tuvastatud asjaoluks. Selleks, et eelnõukohase seadusega jõustuvas konkurentsijärelevalvemenetluses keelatud teo toimepanemise tuvastamine omaks mõju, mis vastaks direktiivi 2014/104/EL artikli 9 lõikele 1, on eelnõuga kavandatud KonkS § 7829 lõikesse 3 ette nähtud kohustus ühes konkurentsijärelevalvemeetmetega tuvastada ka keelatud teo toimepanemine, mis peab sisaldu- ma konkurentsijärelevalvemeetmeid kohaldavas otsuses selliselt, et keelatud teo toimepane- mise tuvastamine sisaldub otsuse resolutiivosas. Asjasse puutuvalt muudab eelnõukohane sea- dus ka kehtivat KonkS § 7812. KonkS § 63 – Ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustus – muudetakse ja täiendatakse nii sisult kui ka pealkirjalt. Paragrahvi pealkirja täiendatakse „muu konfident- siaalse teabega“, kuivõrd sättesse kavandatakse lisaks ärisaladuse kaitse kohustusele veel ka ECN+ direktiivi artikli 31 lõikest 3 tulenev kohustus kaitsta leebuse kohaldamise taotlusi ja kokkuleppe sõlmimise taotlusi ning varasemas redaktsioonis KonkS § 621 kavandatud regulat- sioon, mis oli pealkirjastatud kui teabe avalikustamata jätmine ja kavandatud sisaldama teabele täiendavaid õiguslikke aluseid lisaks AvTS-s sätestatule. KonkS § 63 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks lisaks avaliku teabe seaduses sätes- tatule: 1) teabe taotluse kohta käesoleva seaduse § 7815 tähenduses; 2) teabe konkurentsijärele- valvemenetluse kohta, mille Konkurentsiamet on lõpetanud käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel; 3) teabe, mis võib isikut või tema lähedast süüstada, kui see isik on konkurentsi- järelevalvemenetluses olnud uurimismeetmele allutatud isik, keda Konkurentsiamet on käesoleva seaduse § 7825 lõike 1 alusel kohustanud nimetatud teavet välja andma; 4) teabe, mis sisaldub leebuse kohaldamise taotluses; 5) teabe, mis sisaldub kokkuleppe sõlmimise taotluses.“ Nagu sätte sissejuhatav lauseosa ütleb, on sättesse kavandatud täiendavad õigus- likud alused, mis kohustavad Konkurentsiametit lisaks AvTS § 35 lõikes 1 sätestatud teabele tunnistama teavet asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Sättes toodud punktidest 2 ja 3 olid avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud eelnõu redaktsioonis kavandatud KonkS §-i 621. Kuigi selles redaktsioonis olid need kavandatud kui teabe 34 avalikustamata jätmise alused, olid need mõeldud AvTS § 3 tähenduses avaliku teabe juurdepääsupiirangutena (AvTS § 3 lõike 2 kohaselt võib avalikku teavet, mis on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ning dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, piirata seaduses sätestatud korras). Eelnõu varasemas redaktsioonis, mille Justiitsministeerium esitas avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele, oli taotleja andmete kinniseks tunnistamise alus reguleeritud KonkS § 7815 lõikes 3. Nimetatud säte on eelnõust välja jäetud. Taotluses sisalduvale teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang kõnesoleva sätte, st KonkS § 63 lõike 11 punkti 1 alusel. KonkS § 63 lõike 11 punktil 1 on mitu eesmärki. Eristada tuleb kahte olukorda: esiteks olukorda, kus isik on esitanud taotluse, taotluse lubatavaks tunnistamise hetkest on alanud konkurentsijärelevalvemenetlus ning menetlus jõuab etteheidete (ja seega ka menetlusalusele isikule toimiku) tutvustamise faasi, ning teiseks olukorda, kus isik on esitanud taotluse, kuid konkurentsijärelevalvemenetlust ei algatata või lõpetatakse enne etteheidete esitamise faasi jõudmist. Esimesel juhul tuleb tagada, et taotlus on selle esitamise hetkest kuni menetlusalusele isikule toimiku tutvustamiseni juurdepääsupiiranguga teave. Eelnõuga kavandatava KonkS § 7820 lõige 4 järgi teeb Konkurentsiamet menetlustoimiku menetlusalusele isikule kättesaadavaks koos arvamuse ja vastuväidete andmise võimalusega. Arvamuse ja vastuväidete andmise võimalus antakse menetlusalusele isikule hetkel, kui Konkurentsiamet on menetlusalusele isikule esitanud etteheited (vt KonkS § 7827 lõige 1). Taotlusele kehtestatava juurdepääsupiirangu eesmärk on sellisel juhul esiteks hoida ära võimalikud negatiivsed tagajärjed, mis taotlejat võivad taotluse esitamise tõttu ähvardada (nt kui tegemist on menetlusaluse isiku äripartneriga). Taotluse sisu avaldatakse menetlusalusele isikule koos toimikuga tuvumise võimaldamisega, mis toimub ajaliselt koos arvamuse ja vastuväidete ära kuulamisega. Sellesse faasi jõuab Konkurentsiamet üksnes juhul, kui tal on tekkinud teatud veendumus keelatud teo toimepanemise kohta. Teiseks tagatakse taotlusega seotud teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisega see, et menetlusalune isik ei saaks taotluse sisust teada enne talle etteheidete (vt KonkS § 7827 lõige 1) esitamist. Seeläbi välditakse konkurentsijäre- levalvemenetluses olulise teabe kadumaminekut. Teisel juhul – olukorras, kus konkurentsijärelevalvemenetlust ei ole algatatud või kus konkurentsijärelevalvemenetlus on lõpetatud muul alusel – tuleb taotlejat esiteks kaitsta võimalike negatiivsete tagajärgede eest, mis taotluse esitamisega on kaasnenud (nt võivad taotlejal olla lepingulised suhted menetlusaluse isikuga). Teiseks tuleb tagada, et taotlejalt ei võetaks võimalust kaitsta oma õigusi tsiviilkorras (vt KonkS § 7816 lõike 2 punkt 2), kui Konkurentsiamet ei ole konkurentsijärelevalvemenetlust alustanud või on otsustanud selle lõpetada konkurentsijärelevalvemeetmeid kohaldamata (nt kui menetlus on lõppenud KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel). KonkS § 63 lõike 11 punktis 1 nimetatud teabele kehtib üldine AvTS §-s 40 sätestatud juurdepääsupiirang. AvTS § 40 lõige 1 sätestab, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Juhul, kui taotluse lubatavaks tunnistamisega alanud konkurentsijärelevalvemenetlus on jõudnud arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise faasi, langeb taotlusega seotud teabele juurdepääsupiirangu vajadus ära. Juhul, kui taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb enne menetlusalusele isikule menetlustoimiku tutvustamist (st enne arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist), võib taotlusele pandud juurdepääsupiirang kehtida kuni 5 aastat (pikendamisvõimalusega). 35 Taotlusega seotud teave ja selle salastamine on spetsiifilisem alus võrreldes AvTS § 35 lõikesse 1 kavandatud punkt 21, mis näeb ette, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks: „konkurentsijärelevalvemenetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni“. Taotlus KonkS § 7815 tähenduses esitatakse Konkurentsiametile väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Alles taotluse alusel otsustatakse, kas konkurentsijärelevalvemenetlus algatada või mitte. KonkS § 63 lõike 11 punkt 2 annab Konkurentsiametile õigusliku aluse teabe asutusesiseseks tunnistamiseks ja seeläbi ka kohustab asutusesiseks tunnistama teabe konkurentsijäreleval- vemenetlusest (st nii menetluse läbiviimise fakti kui ka selle käigus kogutud teabe), mis on lõpetatud Konkurentsiameti seatud prioriteetidest tingitult. Kuivõrd kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1 eesmärk ei ole konkurentsijärelevalves kehtestada üldist oportuniteedi alust, vaid näha Konkurentsiametile ette võimalus oma ressursse suunata vastavalt asjaoludele oluli- simatesse menetlustesse ja seeläbi vähemoluliste menetluste arvelt oma piiratud ressursse sääs- ta, võib nimetatud alusel menetluse lõpetamine olla ajutine (vt täiendavalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7813 lõike 5 ja § 7814 lõike 2 punkti 1 selgitust). Selleks, et Konkurentsametil säiliks võimalus seatud prioriteetidest tingitult lõpetatud menetluse juurde naasta, on eelnõu koostajate hinnangul tarvis luua teabe avalikustamise üldisele põhimõttele erand. Vastasel juhul ei oleks potentsiaalset keelatud teo toimepanijat mõtet enam uuendatud menetluses uurimismeetmetele allutada, sest vajalikud tõendid keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks oleksid suure tõe- näosusega juba hävitatud. Kõnesolevas sättes nimetatud juurdepääsupiirangu tähtaega regu- leerib üldises korras AvTS § 40. Kõnesoleva teabe avalikustamata jätmise alusele ei saa tugineda juhul, kui seatud prioriteetidest lähtuvalt lõpetatud menetlust on uuendatud ja selle läbiviimise tulemusel on Konkurentsiamet menetluse lõpetanud muul alusel (nt kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel, mille kohaselt lõpetab Konkurentsiamet (uuendatud) konkurentsijärelevalvemenetluse mh siis, kui ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks). KonkS § 63 lõike 11 punkti 3 eesmärk on kaitsta isikuid, kelle õigust ennast või oma lähedasi mitte süüstada on konkurentsijärelevalvemenetluses piiratud. Seda eesmärgil võimaldada kon- kurentsijärelevalvemenetluses ettenähtud uurimismeetmetega koguda kõik vajalik teave keela- tud teo toimepanemise tuvastamiseks ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldami- seks. Selleks, et selline põhiõiguse riive ei osutuks õigusvastaseks, on oluline tagada, et riive oleks eesmärgipärane ja proportsionaalne (selle kohta vt täpsemalt kavandatud KonkS § 7825 lõike 9 selgitust). Riive on proportsionaalne üksnes juhul, kui uurimismeetmele allutatud isikult saadud ennast või oma lähedast süüstavat teavet ei saa tema või tema lähedase vastu kasutada süüteomenetluses. Selleks, et selline teave kuidagi n-ö tagaukse kaudu kasutatavaks ei muutuks, tuleb mh kohustuslikus korras välja antud ennast süüstav teave tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. KonkS § 63 lõike 11 punktide 4 ja 5 eesmärk on kaitsta konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud leebuse kohaldamise taotlusi ja kokkuleppe sõlmimise taotlusi. Sätete kohaselt tuleb Konkurentsiametil leebuse kohaldamise taotlus ja kokkuleppe sõlmimise taotlus tunnistada üksnes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (seejuures ei ole eraldiseisvalt kaitstav fakt, et nimetatud taotlused on menetluses esitatud). Sätted võtavad üheskoos kavandatud KonkS § 63 lõikega 13 üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 3. Direktiivi preambuli punkti 72 kohaselt on sellise juurdepääsupiirangu eesmärk kaitsta konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalust isikut tema enda poolt esitatud ennast süüstavate tõendite avaldamise eest väljas- pool konkurentsijärelevalvemenetlust. Oht, et ennast süüstavaid tõendeid avaldatakse väljas- pool menetlust, mille tarbeks need on esitatud, võib vähendada menetlusaluste isikute soovi teha konkurentsiasutusega vastavasisulist koostööd. 36 Eelnõu varasemas redaktsioonis, mille Justiitsministeerium esitas avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele, oli leebuse kohaldamise taotluse ja kokkuleppe sõlmimise taotluse kaitse sõnastatud ebakorrektselt KonkS § 7821 lõikesse 5. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste kohaselt tuleb ECN+ direktiivi artikli 31 lõikes 3 kasutatud „parties subject to the relevant proceedings“ mõista menetlusaluste isikutena muus menetluses kui selles konkurent- sijärelevalvemenetluses, kus leebuse kohaldamise taotlus või kokkuleppe sõlmimise taotlus Konkurentsiametile esitati. KonkS § 63 lõikega 12 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 3–5 sätestatud teabele ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktis 17 sätestatud teabele tähtajatu juurdepääsupiirangu alates nimetatud teabe saamisest või koostamisest.“ Tegemist on erisättega AvTS § 40 suhtes, mis sätestab juurde- pääsupiirangu tähtajad. Nimetatud AvTS sätte lõike 1 kohaselt kehtib juurdepääsupiirang kuni piirangu vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada ühe korra kuni viie aasta võrra. Ei kohustuslikus korras ennast süüstava teabe, ärisaladuse ega ECN+ direktiivi artikli 31 lõikest 3 lähtuvalt leebuse kohaldamise taotluse ja kokkuleppe sõlmimise taotluse kaitseks ei ole 5+5 aastat kaitseks piisav. Ärisaladust peab haldusorgan hoidma nii kaua, kui teave kvalifitseerub ärisaladuseks (seda ka väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust saadud ärisaladuse puhul) ja kohustuslikus korras ennast süüstavat teavet ning nimetatud taotlusi tähtajatult. Põhjus, miks sättesse on lisaks loetletud teabe saamisele kavandatud ka selle koostamine, tuleneb sellest, et nt teavet, mis võib kahjustada ärisaladust (AvTS § 35 lõige 1 punkt 17) võib ka Konkurentsiamet ise luua (nt ka- vandatud KonkS §-s 7827 nimetatud etteheited). KonkS § 63 lõikega 13 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet või- maldab isikule juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele ja kokkuleppe sõlmimise taotlusele, kui see isik on menetlusosaline muus menetluses kui konkurentsijärelevalvemenetluses, milles nimetatud taotlused on esitatud, ning selles muus menetluses on juurdepääs nimetatud taotlusele vajalik selle isiku kaitse tagamiseks.“ Säte võtab ühes KonkS § 63 lõike 11 punktidega 4 ja 5 üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 3. Vt täiendavalt viidatud sama paragrahvi sätete selgitust. KonkS § 63 lõige 2 sätestab eelnõu kohaselt: „Konkurentsiameti ametnikul ei ole õigust aval- dada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, sealhulgas panga- saladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja ärisala- duseks peetava teabe ära märkima ja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Muud teavet ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. Konkurentsiameti nõudel on ettevõtja kohustatud koostama dokumendist ärisaladust mittesisal- dava kokkuvõtte.“ Kehtiva KonkS § 63 lõike 2 esimesed kaks lauset ja neljas lause tunnistatakse seega eelnõukohase seadusega kehtetuks. Esimeses lauses toodud keeld Konkurentsiameti ametnikule on sätestatud ka ATS §-s 55, mille kohaselt ei tohi ametnik teenistussuhte ajal ja pärast teenistussuhtest vabastamist mh avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud ärisala- dust. Seega puudub vajadus ärisaladuse hoidmise kohustuse sisustamiseks lisaks ATS-le ka KonkS-s. Teine kõnesoleva sätte kehtetuks tunnistatud lause on eelnõu koostajate hinnangul ebavajalik. Eelduslikult on selle lause eesmärgiks olnud ärisaladust kaitsta nii selle isiku vaa- test, kes ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omab kui ka Konkurentsiameti ametniku vaatest, kes ATS §-st 55 tuleneva kohustuse vastu ei eksiks. Esiteks peab aga ärisaladuse üle seadus- likku kontrolli omav isik alati ärisaladust proaktiivselt kaitsma tulenevalt EKTÄKS § 5 lõike 2 punktist 3 ja teiseks on Konkurentsiametil KonkS § 63 lõike 1 lause 3 alusel alati võimalik 37 nimetatud isikut kohustada ärisaladust ära märkima. Neljas lause on juriidiliselt ebakorrektne, kuivõrd muu teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu, on konfidentsiaalne teave. Ärisaladuseks on üksnes teave, mis vastab EKTÄKS § 5 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele ja puudub igasugune vajadus seaduses täpsustada, et muud teavet ärisaladuseks ei loeta ning seeläbi ka ei kaitsta. Seda kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht asjas 3-17-62 (vt kohtumääruse punkti 14, mis mh ütleb: „[…] ärisaladuse kaitse üheks eelduseks [on] see, et ärisaladuse üle kontrolli omav isik [võtab] ise meetmeid selle salajas hoidmiseks“, mistõttu ei ole nt halduskohtul HKMS § 89 lõike 2 alusel ärisaladust puudutavalt ulatuslikku selgitamis- ja uurimiskohustust, vaid piisab, kui kohus pooli ära kuulates selgitab neile õiguslikku olukorda ehk selgitab, et ärakuulamine toimub ärisaladuse kaitset puudutavalt ja uurib, kas pooltel on huvi menetlusvälisele isikule toimikule ligipääsu võimaldamisel ärisaladust kaitsta ning juhib tähelepanu põhjendamise vajalikkusele). Kõnesolevast sättest neljanda lause kehtetuks tunnistamine on eelnõukohasesse seadusesse kavandatud pärast avalikku kooskõlatamist ja arvamuse avaldamist Konkurentsiameti ette- panekust tingitult. KonkS § 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Sätte eesmärk kehtiva õiguse raamistikus on ebaselge ja sellel puudub ka asjakohases seletuskirjas eesmärgi avamiseks vajalik selgitus. Säte kehtival kujul näeb ette: „Konkurentsiameti ametnik võib avaldada ja kasutada ettevõtja äri- saladust, mis on vajalik konkurentsialase süüteo toimepanemise, käesoleva seaduse või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise tõendamiseks. Konkurentsi- ameti ametnik võib esitada ärisaladust sisaldavad dokumendid üksnes kohtule kriminaal-, tsiviil- või haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks.“ Menetluses, milles Konkurentsiamet on ärisaladuse menetlustoimingu või uuri- mismeetme kohaldamisel kogunud, on tema poolt ka kasutatav, kui ärisaladuseks kuuluv teave osutub tõendiks. Mõnda teise enda või kellegi kolmanda poolt toimetatavasse menetlusse ärisaladuse kui tõendi ületõstmist, võib Konkurentsiamet teha vaid juhul, kui tagatud on vajalik põhiõiguste kaitse. Näiteks ei saa kehtiva õiguse kohaselt riikliku järelevalve käigus kogutud tõendit kriminaalmenetlusse üle tõsta, kui selle kogumisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud garantiisid nagu PS § 22 lõikes 3 ja KrMS § 34 lõike 1 punktist 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedase poolt toime pandud kuriteo tõendamisele61. Kindlasti ei ole nt ärisaladuse või mis tahes muu tõendiks osutuva teabe üle tõstmine karistavasse menetlusse võimalik koondumiste kontrolli menetlusest, sest koondumiste kontrolli raamistikus on ette nähtud loakohustus, mille taotlemisel näeb HMS üldkorras omakorda ette kaasaaitamiskohustuse (HMS § 38 lõige 3). KonkS § 63 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on deklaratiivse sättega, mis muudetud kujul on eelnõuga kavandatud KonkS § 7828 lõike 4 punkti 2. KonkS § 633 lõikesse 1 kavandatud täiendused: „Konkurentsiamet võib muu menetluse kui konkurentsijärelevalvemenetluse oma otsusega peatada, kui asjas kohta seisukoha võtmisel oluliset tähtsusegat omav ja selle asjaga seotud haldus-, halduskohtu-, tsiviil-, väärteo- või kriminaalmenetlus on pooleli.“, on tingitud konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest. Kon- kurentsijärelevalvemenetlus on erihaldusmenetlus, mistõttu KonkS 8. peatükis haldusmenetlust reguleerivad sätted kohalduvad ka konkurentsijärelevalvemenetlusele, v.a juhul, kui konku- rentsijärelevalvemenetluses on KonkS 8. peatükist kõrvalekalduv säte. Konkurentsijäreleval- vemenetlus on kehtiva menetluskorraga võrreldes hübriidmenetlus, mis kätkeb nii ohutõrje kui ka karistuseesmärki. Potentsiaalselt karistusega lõppevas menetluses on äärmiselt oluline riigi kiire ja efektiivne tegutsemine, kuivõrd tegemist on menetlusaluse isiku põhiõigusi kõige inten- siivsemalt riivava menetlusega. Seetõttu ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse peatamine 61 RKKKo 10.03.2011, 3-1-1-116-10, p 8. 38 võimalik. Sättesse kavandatud muudatused loovad seega konkurentsijärelevalvemenetluse osas vajaliku välistuse. KonkS § 634 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KonkS § 634 lõige 1 punkt 3 näeb ette, et Konkurentsiamet võib menetluse lõpetada, kui „ettevõtja on oluliselt parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul“. Tegemist on KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamise spetsiifilise menetluse lõpetamise alusega. Kõik nimetatud sätete rikkumised liiguvad eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisalasse, milles (vt kavandatud KonkS 92. peatükk) on sätestatud ammendavad menetluse lõpetamise alused. Seni KonkS § 634 lõike 1 punkti 3 alla kuulunud konkurentsiolukorra parandamine võib tulevikus olla põhjuseks konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetada seatud prioriteetide alusel (vt täiendavalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7813 lõike 5 ja § 7814 lõike 2 punkti 1). KonkS § 634 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks. Säte sisaldab menetluse lõpetamise alust juhuks, kui „Konkurentsiamet on kiitnud heaks ettevõtja käesoleva seaduse § 637 alusel võetud kohustuse“. Kohustuse heakskiitmine on KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamiseks mõeldud menetluse lõpetamise alus. Kohustuse heakskiitmine toimub eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluses KonkS § 7830 alusel. KonkS § 637 tun- nistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks. KonkS § 635 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kirjaliku ja põhjendatud taotluse anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ asu- tamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artiklites 20 ja 21 ning EL N nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13 sätestatud tingimustel ja korras esitab halduskohtule Tallinna Halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule Konkurentsiamet.“ Sätet muudetakse seega selliselt, et sellest jäetakse välja viide nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2003, mistõttu ei kujuta säte eel- nõukohase seaduse jõustumisel enam viidatud määruse rakendussätet. Muudetud kujul kavandatakse rakendussäte KonkS § 7844. Lisaks on pärast eelnõu kooskõlastamisele ja avali- kule konsultatsioonile esitamist kõnesolevat sätet täiendatud selliselt, et kustutatakse ka osa, mis näeb ette, et selles nimetatud taotluse esitab Konkurentsiamet „Tallinna Halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule“. Vastavasisulist muudatust on palunud nii Tallinna Ringkonnakohus kui ka Tallinna Halduskohus põhjendusega, et „[s]ellise regulatsiooni formaalne jälgimine eeldaks taotluse esitamisele eelnevalt mingisugust kommu- nikatsiooni kohtuga, et selgitada välja, kellele konkreetselt taotlus esitada. Mõistlikum oleks (vajaduse olemasolul) reguleerida seda, kes peab halduskohtus taotluse lahendama, mitte seda, kellele taotlus esitada.“ Sellest tulenevalt on muutmisvormelit täiendatud selliselt, et Konku- rentsiamet esitab sättes nimetatud taotluse halduskohtule, et asja lahendav kohtunik määrataks kohtute seaduse alusel kinnitatavas kohtu tööjaotusplaanis. Kuivõrd nõukogu määrus 139/2004/EÜ ei ole seotud kommenteeritava eelnõuga, ei saa eelnõu autorid anda hinnangut, kas sättes nimetatud taotluse esitamine on vajalik. KonkS § 636 – Ettekirjutus konkurentsi kahjustamise ohu korral – tunnistatakse kehtetuks. Samasisuline säte muudetud kujul on eelnõuga kavandatud KonkS §-i 7826. KonkS § 637 – Kohustuse võtmine, kohustuse võtmise taotlus ja kohustuse võtmise heaks- kiitmine – tunnistatakse kehtetuks. Samasisuline säte muudetud kujul on eelnõuga kavandatud KonkS §-i 7830. KonkS § 735 – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – tunnistatakse kehtetuks tulenevalt konkurentsijärelevalvemenetluse ja sellega ühes haldustrahvide kohaldamiseks õiguslike aluste loomisest. Eelnõukohase seaduse jõustumisel karistatakse turgu valitseva seisundi kuritarvita- mise eest edaspidi haldustrahviga (vt kavandatud KonkS § 7833). 39 KonkS §-d 737 ja 738 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KonkS § 737 sätestab väärteokoosseisu olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmiseks. Kehtiv KonkS § 738 sätestab väärteokoosseisu raamatupidamise erinõude täitmata jätmiseks. Mõlema sätte puhul tuleb vastav kohustus KonkS 4. peatükist (vastavalt §-d 18 ja 181). KonkS 4. peatüki täitmise tagamine läheb eelnõu järgi üle konkurentsijärelevalvemenetlusse. KonkS 739 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KonkS § 739 sätestab väärtegude menetlust puudu- tavad sätted. Nimetatud sätte asemele planeeritakse uus menetlust puudutavat sätet, mis lisatakse väärteomenetluse koosseisude järele (vt kavandatud KonkS § 7813). KonkS § 7310 – Uurimismeetme kohaldamise takistamine – sätestab uue väärteokoosseisu, mis on suunatud konkurentsijärelevalvemenetluses muudele uurimismeetmele allutatud isiku- tele kui menetlusalused isikud ning mille eesmärk on vältida uurimismeetmete kohaldamise teadvat takistamist. KonkS § 7310 lõige 1 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetluses teadvalt läbiotsimise takis- tamise või väära, ebatäieliku või eksitava teabe andmise või teabe andmisest keeldumise eest uurimismeetmele allutatud muu isiku kui konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusaluse isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“ Väärteokoosseis näeb ette, et nimetatud uurimismeetmeid takistavate tegevuste eest saab väärteoga vastutusele võtta üksnes muid isikuid kui kavandatud KonkS § 7817 lõike 1 tähenduses menetlusaluseid isikuid. Nimetatud menetlusaluseid isikuid puudutavalt on samade rikkumiste eest 92. peatükis ette nähtud eraldiseisvad n-ö menetluslikud trahvid. Kõnesolev väärteokoosseis seega konkurentsi- järelevalvemenetluses menetlusalusele isikule ei laiene, küll aga kohaldatakse seda muudele isikutele, keda saab konkurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetmele allutada. Väärteo- koosseis on sarnane KarS §-des 279 ja 280 ettenähtud väärteokoosseisudega, mis näevad ette karistuse riikliku või haldusjärelevalve takistamise ning haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest. Kattuvas osas (väära, ebatäieliku või eksitava teabe teadlik esitamine) on kom- menteeritav väärtegu erikoosseis KarS §-s 280 lõikes 1 sätestatud väärteo suhtes. KarS § 280 lõikes 2 sätestatud kuriteokoosseis on siiski kohaldatav, kui valeandmete esitamisel on nimetatud lõikes sisalduv eesmärk. Samas ei ole kommenteeritava paragrahvi puhul tegemist erikoosseisuga KarS § 279 suhtes, kuna konkurentsijärelevalve ei liigitu riikliku ega haldus- järelevalve alla, samuti on kommenteeritava väärteokoosseisu kohaselt täpsustatud tegusid, mille eest vastutus järgneb (muud konkurentsijärelevalvemenetluse takistamise viisid ei ole karistatavad); vastutus piirdub rahatrahviga (aresti ette ei nähta). Juriidilisele isikule kohalduva väärteotrahvi määr on kommenteeritava paragrahvi lõike 2 kohaselt tõstetud üldosalise ülemmäärani (KarS § 47 lg 2), et see oleks võrreldav konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalusele isikule kohaldatava n-ö menetlusliku trahvi võimaliku määraga; enesest- mõistetavalt tuleb rahatrahvi suuruse määramisel lähtuda isiku süüst, mitte sanktsioonimäära keskmisest suurusest või n-ö menetlusliku trahvi suuruse arvutamise analoogiast. Märkida tuleb, et ka konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalustele isikutele ei kohaldata KarS §- des 279 ja 280 sätestatud väärteokoosseise, vaid nende puhul kohaldab Konkurentsiamet n-ö menetluslikke trahve. Kuna juriidiline isik saab tegutseda üksnes läbi füüsiliste isikute, siis tekib juriidilise isiku juhtorgani liikmete puhul küsimus, kas neil on kommenteeritava paragrahvi kohaldamisel (läbi juriidilise isiku) menetlusaluse isiku staatus või muu kui menetlusaluse isiku staatus. Juhtorgani liige kui füüsiline isik saab põhimõtteliselt kuuluda mõlema isikute grupi alla – määravaks on see, kellele on uurimismeede suunatud. Kui uurimismeede (nt teabenõue) on suunatud juht- organi liikmele kui eraisikule, on tegemist muu kui menetlusaluse isikuga. Kui uurimismeede on suunatud juriidilisele isikule kui menetlusalusele isikule, siis kuulub juhtorgani liige menetlusaluse isiku mõiste alla (vt kavandatud KonkS § 7817 lõige 2) ning sel viimasel juhul kuuluvad kohaldamisele n-ö menetluslikud trahvid, mitte kommenteeritav väärteokoosseis. 40 Väärteokoosseis näeb ette, et isikul peab uurimismeetme kohaldamise takistamisel olema vähemalt otsene tahtlus („teadvalt“). Ettevaatamatuse ning kaudse tahtluse korral isikut ei karistata. Samuti ei ole ette nähtud karistust väärteokatse eest. KonkS § 7310 lõige 2 sätestab: „Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ Nimetatud säte võib tulla kõne alla eelkõige juhul, kui kavandatud KonkS § 7825 tähenduses teabenõue (uurimismeede) esitatakse mõnele juriidilisele isikule. KonkS §-ga 7311 – Saladuse hoidmise kohustuse rikkumine – täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „(1) Käesoleva seaduse §-s 7821 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ Säte kehtestab väärteokoosseisu, mis on seotud eelnõuga kavandatud KonkS 92. peatükis sätestatud saladuse hoidmise kohustustega (kavandatud KonkS §-s 7821 sätestatud saladuse hoidmise kohustus). Selleks, et seadusandja kehtestatud keelunorm oleks tõhus, luuakse kohustuse täitmise tagamiseks väärteokaristuse koosseis. Kõnesoleva sätte kohaselt karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 400 000 euroga. KonkS §-ga 7312 – Tegevuspiirangu rikkumine – täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku poolt käesoleva seaduse §-s 553 sätestatud tegevuspiirangu teadva rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“ Säte kehtestab väärteokoosseisu, millega tagatakse eelnõuga kavandatud KonkS §-s 553 sätestatud täiendav tegevuspiirang konkurentsiteenistusest vabastatud ametnikule. Ül- dine ametniku tegevuspiirang, mis tuleneb ATS §-st 60, ei ole väärteokoosseisuga tagatud ning on konkurentsiteenistusest vabastatud ametniku täiendavast tegevuspiirangust sõltumatu. Kõnesoleva sätte kohaselt karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. KonkS §-ga 7313 – Menetlus – täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „(1) Käesoleva sea- duse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat. (2) Käesoleva seaduse §-des 736 ja 7310–7312 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.“ Säte kehtestab sarnaselt kehtiva KonkS §-ga 739 sättes nimetatud väärtegude aegumistähtaja ja väärtegude kohtuvälise menetleja. KonkS § 78 lõikesse 1 kavandatud muudatused: „Igaühel on õigus talle käesoleva seaduse 2. või 4. peatükiga või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.“, tulenevad eelnõukohase seadusega kehtiva KonkS § 611 kehtetuks tunnistamisest ja kujutavad seega sätte täiendamist termini „keelatud teo“ definitsiooniga. Seni sisaldus termini „keelatud tegu“ definitsioon KonkS §-s 611, kuid tulenevalt konkurentsijärelevalvemenetluse loomisest tunnis- tatakse KonkS §-d 611 ja 637 kehtetuks. Seeläbi saab KonkS § 78 lõikest 1 seaduses esimene säte, mis terminit „keelatud tegu“ kasutab. HÕNTE § 18 lõike 5 kohaselt määratletakse termini sisu kas pärast termini esmakordset kasutamist või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Normitehnika käsiraamatu kohaselt ei ole termini määratlust kohane kavandada seaduse üldsätetesse eraldi paragrahvina juhul, kui termin ei ole seaduses või seaduse struktuuriosas läbivalt oluline. Terminit „keelatu tegu“ kasutatakse KonkS-s alates 9. peatükist, seega ei ole termin seaduses läbivalt oluline. KonkS § 78 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „suhtes“ tekstiosaga „(edaspidi kartell)“: „Eeldatakse, et konkurentidevaheline kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on koordineerida turul oma konkureerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsi- parameetreid, või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes (edaspidi kartell) tekitab kahju.“ Kõnesolev KonkS § 78 lõige 2 on 2017. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 41 direktiivi 2014/104/EL62 artikli 17 lõike 2 ülevõtmiseks jõustunud säte, ühtib selles, läbi sama direktiivi artikli 2 punkti 14, sisalduv kartelli definitsioon ECN+ direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 11 sätestatud kartelli definitsiooniga. Sellest tulenevalt on ka kehtivat KonkS § 78 lõiget 2 terminiga „kartell“ täiendatud. Seni sisaldas säte vaid kirjeldust tegevustest, mida on võimalik termini „kartell“ alla liita. Varem polnud vajadust nimetatud terminit KonkS viia, sest rohkemad sätted sellise ühise nimetaja alla kuuluvaid tegevusi ei käsitlenud. Konkurentsi- järelevalvemenetluse kavandamisel on eelnõu koostajad aga otsustanud kartellis osalenud ettevõtjatele luua raamistiku, milles nad saavad Konkurentsiametiga koostööd teha (vt täiendavalt kavandatud KonkS § 7831, samuti on muudetud leebusprogrammi kohaldamisala, mis eelnõu kohaselt saab samuti olema suunatud kartellides osalenud ettevõtjatele). See omakorda tingis vajaduse riigisisese õiguse mõistes uue termini „kartell“ loomiseks. KonkS § 781 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriminaalmenetluse seadustiku Käesoleva seaduse §-s 2051 7336 sätestatud leebuse kohaldamiseks võib karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo osaline kartellis osalevat või osalenud ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik esitada leebuse kohaldamise taotluse Konkurentsiametile vormis, mis võimal- dab kirjalikku taasesitamist ning taotluse Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja fikseerimist. Ettevõtjate ühendust moodustaval isikul on käesolevas lõikes nimetatud õigus üksnes juhul, kui ühendus tegeleb majandustegevusega ühenduse nimel ja osaleb või osales kartellis samuti ühenduse nimel, mitte selle liikmeks olevate ettevõtjate nimel.“ Muudatused viivad riigisisese õiguse kooskõlla ECN+ direktiivist tulenevate täiendustega ja muudatustega, mis on tingitud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokku- lepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Sätte kehtiv sõnastus kasu- tab terminit osaline viitamaks isikule, kes on osalenud KarS §-s 400 sätestatud kuriteos. Eelnõu teeb ettepaneku nimetatud termini asemel kasutada „[kartellis] osalevat või osalenud ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik“ selleks, et esile tõsta konkurentsijärelevalvemenet- luses senisest kontseptsioonilt erinevat lähtekohta, kus regulatsioon on üles ehitatud konku- rentsiõiguse materiaalõiguslikule subjektile – ettevõtja –, mitte teda moodustava(te)le isiku(te)le. Samas aga ei saa regulatsioonis kõrvale vaadata tõsiasjast, et õiguste ja kohustuste kandjaks saab olla vaid isik, mitte majanduslik konstruktsioon. Kehtiva õiguse kohaselt on leebusetaotlejal tulenevalt KonkS § 781 lõikest 1 võimalik leebuse kohaldamise taotlus esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praktikas saab ta seda teha saates taotluse e-kirja teel aadressil [email protected]. Direktiivi artikli 20 lõikest 1 tulenevalt peab riigisisene õigus mh ette nägema taotluse esitamise viisi, mis võimaldab taotlejal leebuse kohaldamise taotlust oma omandis, valduses või kontrolli all mitte hoida. Sellise nõude täitmiseks plaanib Konkurentsiamet luua tehnilise lahenduse, mille abil saab leebuse kohaldamise taotluseid eelnõukohase seaduse jõustumisel esitada spetsiaalse rakenduse abil, mis sarnaneb Euroopa Komisjoni eLeniency IT-lahendusega. Tegemist saab olema infovahetuskeskkonnaga, kus leebustaotleja saab leebuse taotlemiseks vajaliku teabe esitada ilma vastavasisulist ennast süüstavat teavet oma arvutisse, andmekandjale, serverisse või muusse enda omandis, valduses või kontrolli alla olevasse esemesse või keskkonda eelnevalt salvestamata. Samuti peab selline keskkond direktiivi kohaselt välistama võimaluse, et leebusetaotleja saaks peale taotluse esitamist selle sisule juurdepääsu. Euroopa Komisjoni mitteametlike selgituste kohaselt on sätte eesmärk kaitsta kolmandatest riikidest pärit leebusetaotlejaid, kelle asukohariigis ei pruugi leebuse kohaldamise taotlustele kehtida sarnast 62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral. – ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19. 42 kaitset nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/104/EL63 kehtestatud kaitse. Kehtiva KonkS § 781 lõikega 1 kehtestatud kirjalik taasesitamist võimaldav vorm leebuse kohaldamise taotluste esitamiseks, on sobilik vorminõue taotluste esitamiseks ka läbi loodava rakenduse, kuivõrd püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldav viis eeldab, et avalduse „saajal“, mitte avalduse „esitajal“ on võimalik seda salvestada ja hiljem uuesti taasesitada64. Kõnesoleva sätte 2. lause pärineb ECN+ direktiivi preambuli punktist 52, mis näeb mh ette, et nendel ettevõtjate ühendustel, kes tegelevad majandustegevusega iseenda nimel, peaks olema võimalus saada kaitset rahatrahvide vastu ja rahatrahvide vähendamist, juhul kui nad osalevad väidetavas kartellis iseenda ja mitte oma liikmete nimel. KonkS § 781 lõikega 11 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava isiku poolt esitatud leebuse kohaldamise taotlus loetakse esitatuks ette- võtja või ettevõtjate ühenduse poolt.“ Lõige sätestab silla konkurentsiõiguse materiaalõigusliku subjekti „ettevõtja“ ja „ettevõtjate ühenduse“ ning neid moodustavate isikute vahel. Kuivõrd leebust kohaldatakse ettevõtjate ja asjakohasel juhul ettevõtjate ühenduste suhtes, on oluline sätestada, et konkreetse materiaalõigusliku subjekti nimel saavad leebust taotleda kõik teda kui majandustegevusega tegelevat üksust moodustavad isikud. Siinkohal tuleb aga silmas pidada Euroopa Liidu Kohtu praktikat, mis on seadnud piiranguid sellele, kas ning mis tingimustel saavad leebust (kõik) ettevõtjat moodustavad isikud olenevalt sellest, kes isikuliselt leebuse kohaldamise taotluse esitab. Sellest tulenevalt on sätet peale avalikku kooskõlastamist ja arvamuse avaldamist muudetud. Varasemas redaktsioonis nägi kavandatud säte ette, et „[e]ttevõtjat moodustava isiku esitatud leebuse kohaldamise taotlus loetakse esitatuks ettevõtja poolt kõigi seda moodustavate isikute nimel ja huvides.“ Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste kohaselt võiks aga säte, mis näeb ette, et esitatud taotlus loetakse esitatuks kõigi ettevõtjat moodustavate isikute nimel ja huvides, kaasa tuua rakenduspraktikat, mis ei ühti Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Nimelt on Üldkohus 2014. aastal küll Euroopa Komisjoni leebusprogrammi osas leidnud, et ka leebuse kohaldamisel tuleks ettevõtja ehk majandusüksuse kontseptsiooni mõista identselt ELTL artiklis 101 kasutatud ettevõtja kontseptsiooniga,65 kuid kehtiva kohtupraktika kohaselt on selles üks „aga“. Üldkohus on veidi pärast eelnimetatud lahendit samal aastal leidnud, et erinevalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõigetest 2 ja 3, milles viidatakse rikkumise kestusele ja seega ettevõtja eri koosseisudele, mis hõlmavad otseselt vastutavat äriühingut või rikkumise kogu kestuse jooksul sellega seotud tegevust, keskendutakse leebusprogrammis leebuse kohaldamise taotluse esitamise hetkele, mistõttu mõiste „ettevõtja” tähendab üldjuhul niisugust majandusüksust, mis oli olemas taotluse esitamise ajal ehk üksust, mis koosneb neist isikust, millest see koosneb taotluse esitamise ajal.66 Seega nt olukorras, kus emaettevõtja vastutab kartelli toimepanemise eest üksnes seeläbi, et tema tütarettevõtja, kellega ta moodustab ühe ettevõtja, on osalenud kartelli toimepanemises, saab emaettevõtja leebust olenemata sellest, kas ta isikuliselt on ühes tütarettevõtjaga leebuse kohaldamise taotluse esitanud.67 Kuid juhul, kui peaks ilmnema, et emaettevõtja on ka isikuliselt kartelli toimepanemises osalenud või juhul, kui leebuse kohaldamise taotluse esitamiseks pole emaettevõtja enam tütarettevõtjaga ühte ettevõtjat moodustav isik68, ei pruugi kehtiva Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt olla alust 63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral. – ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19. 64 P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2010, lk 249. 65 ÜKo 23.01.2014, T-384/09 – SKW Stahl-Metallurgie Holding ja SKW Stahl-Metallurgie vs. komisjon, EU:T:2014:27, p-d 237 ja 238. 66 ÜKo 11.09.2014, T-543/08 – RWE ja RWE Dea vs. komisjon, EU:T:2014:627, p 145. 67 ÜKo 16.09.2013, T-411/10 – Laufen Austria vs komisjon, EU:T:2013:443, punkt 228. 68 ÜKo 15.07.2015, T-406/10 – Emesa-Trefilería ja Industrias Galycas vs. komisjon, EU:T:2015:499, p 157. 43 emaettevõtjat trahvist vabastada. Viimasel juhul on küll eelnõu autorite hinnangul väga küsitav ne bis in idem põhimõttest lähtuva põhiõiguse tagamine, aga selles osas ei ole ühelegi autoriteetsele allikale tugineda. KonkS § 781 lõikega 12 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Leebusetaotleja peab leebuse kohaldamise taotluse esitama eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde. Konku- rentsiameti nõusolekul võib taotluse esitada muus keeles.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 20 lõike 3 ja artikli 21 lõike 4, mille kohaselt võib Eestis konkurentsiküsimustes pädevale riiklikule haldusasutusele ehk Konkurentsiametile leebuse kohaldamise taotlusi, sh leebuse kohaldamise järjekoha taotlusi ja lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusi, esitada eestikeelsetena või koos tõlkega eesti keelde või alternatiivselt mõnes muus keeles, kui Konkurentsiamet sellega nõustub. Siinkohal väärib märkimist, et ECN+ direktiivi artikkel 20 reguleerib mitte Eesti kehtiva õiguse tähenduses leebuse kohal- damise taotlust, vaid sellest osa, mis vastab direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 17 kohasele „leebusavaldusele“ (leniency statement). Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise seisukohalt ei ole see aga väga oluline, kuigi praktikas saab teatav vahe olema, sest juhul, kui Konkurent- siamet nõustub leebuse kohaldamise taotlust vastu võtma muus keeles, kui eesti keeles, laieneb see kõigele, mitte üksnes eelnevalt nimetatud leebusavaldusele. Poolte kokkuleppel mõnes muus keeles leebuse kohaldamise taotluse esitamisel ei rakendu sellele KeelS § 12 lõige 1 ehk Konkurentsiamet peab sellisel juhul talle esitatud taotluse ise eesti keelde tõlkima (see tuleneb kavandatud KonkS § 7820 lõikest 2, mille kohaselt peetakse menetlustoimikut eestikeelsena). Muudel juhtudel rakendub HMS § 20 lõige 2, mille kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. KonkS § 781 lõike 2 punkt 1 vastab ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i esimesele taandele. Kehtivasse sättesse kavandatud muudatused: „leebusetaotleja nimi, isikukood, sünniaeg või registreerimisnumber või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed ning teave selle kohta, kas juhul, kui leebusetaotlejat ei ole käesoleva seaduse § 7836 lõike 1 või 2 kohaselt alust §-s 7833 sätestatud trahvist vabastada, soovib ta, et tema leebuse kohaldamise taotlus lahendatakse § 7836 lõike 5 kohaselt trahvi vähendamisena;“, on tingitud ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4 kolmandast lausest, KarS § 400 ehk konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminali- seerimisest ning õiguspoliitilisest otsusest konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutust füüsili- sele isikule kui juriidilise isiku juhatuse liikmele või töötajale enam mitte ette näha. Seega ei saa peale eelnõukohase seaduse jõustumist leebuse kohaldamise taotlusi enam juriidiliste isikutega seotud füüsilised isikud esitada, kuivõrd neid keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamine ähvardada ei saa (vt täiendavalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7817 lõiget 1). Sättesse kavandatud loetelus on aga siiski märgitud ka isikukood, kuivõrd ettevõtja võib moodustada ka füüsilisest isikust ettevõtja, kellel ei ole mitte registreerimisnumbrit, vaid isikukood, sest õiguslikult on tegemist füüsilise isikuga (ÄS § 3 lõige 1). Seetõttu sätestab ka kavandatud KonkS § 7817 lõige 1, et konkurentsijärelevalvemenetluses ei saa menetlusaluseks isikuks olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses. ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4 kolmandast lausest tingitult on sättesse lisatud, et leebuse kohaldamise taotluses peab sisalduma teave selle kohta, kas leebusetaotleja soovib, et tema taotlust käsitletakse kartelli toimepanemises osalemise eest kohaldatava trahvi vähendamise taotlusena juhul, kui leebusetaotlejale pole alust anda trahvist vabastust kavandatud KonkS § 7836 lõike 1 või 2 kohaselt. Selline selgesõnaline tahteavaldus on vaja leebuse kohaldamise taotlusesse lisada, kuivõrd direktiivi artikkel 17 lõige 4 nõuab, et selleks, et trahvi alandamine saaks kõne alla tulla, peab leebusetaotleja seda selgelt taotlema. Kuivõrd ECN+ direktiivi VI. peatükk on maksimum- ehk täisharmoneerimist nõudev, ei saa seadusandja selles ette nähtud tingimustest kõrvalekaldeid lubada, sest selleks ei ole liikmesriigile jäetud kaalutlusruumi. 44 KonkS § 781 lõike 2 punkti 2 kavandatud muudatused: „identifitseerimist võimaldavad and- med teiste isikute ettevõtjate või ettevõtjate ühenduse kohta, kes osalevad või on osalenud karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteos kartellis;“, on tingitud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Viide KarS §-le 400 asendatakse kartelli toimepanemisega. Tulenevalt direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i teise taande sõnastusest tulenevalt täiendatakse kommenteeritavat punkti sõnadega „või on osalenud“, et leebusetaotleja esitaks asjakohasel juhul leebusetaotluses infot ka nende ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta, kes varem on kartelli toimepanemises osalenud. Ühtlasi võimaldab selline täiendus leebust taotleda keelatud teo toimepanemise eest, mis on taotlemise hetkeks juba lõppenud. KonkS § 781 lõike 2 punkt 3 vastab ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i kolmandale taandele lisandustega artikli 17 lõike 2 punktist b ja artikli 18 lõike 2 punktist b. Kehtivasse sättesse kavandatud muudatused: „karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo kartelli põhjalik kirjeldus, sealhulgas leebusetaotleja osalus selles, teave andmed mõjutatud kaupade kohta, kartelli geograafiline ulatus ning kartelli toimepanemise aeg ja viis;“, on tingitud ka konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Viide KarS §-le 400 asendatakse kartelli toimepanemisega. KonkS § 781 lõike 2 punkti 4 kavandatud muudatused: „kõik leebusetaotlejale teadaolev muu teave kättesaadavad ja teadaolevad tõendid karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo kartelli kohta. Kui tõendite esitamine koos taotlusega ei ole tehniliselt võimalik, võib need esitada viivituseta muul viisil. Kui tõendite kohene esitamine ei ole võimalik, loetakse küllaldaseks tõendite kirjelduse esitamine koos tõendite asukoha teatamisega;“, on tingitud direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavast lauseosast ning konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavast lauseosast on tingitud kehtiva sätte täiendamine sõnadega „teadaolev muu teave“, kuivõrd KonkS § 781 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 toodud teave on vaid osa avatud loetelust, mida leebusetaotleja Konkurentsiametile esitama peab, st et kui leebusetaotlejal on mistahes muud teavet keelatud teo toimepanemise kohta, on ta kohustatud ka selle Konkurentsiametile viivitamata edastama. Vajadus asendada sõna „tõend“, sõnaga „teave“ on oluline, kuivõrd isikud saavad järelevalveasutustele anda üksnes teavet, mitte tõendeid. Teabest saab tõend siis, kui järelevalveasutus seda kas menetluses tõendina kasutab või saadud teabe tõendina vormistab. KonkS § 781 lõige 2 punkti 5 kavandatud muudatused: „andmed teiste konkurentsiasutuste või muude asutuste kohta, kellele leebusetaotleja on esitanud leebuse kohaldamise taotluse või kellele ta kavatseb selle esitada“, viivad kõnesoleva sätte kooskõlla ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i neljanda taandega. Konks § 781 lõikega 21 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe esitamine ei ole kohe võimalik, võib leebusetaotleja leebuse kohal- damise taotluses esmalt taotleda leebuse kohaldamise järjekohta. Selleks esitab leebusetaotleja Konkurentsiametile kõik eelnimetatud lõikes nimetatud talle kättesaadava teabe koos samas lõikes nimetatud muu teabe esitamise viivitust tingivate asjaoludega. Kui Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud anda leebuse kohaldamise järjekoht, annab ta leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu kõnealuses lõikes nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal.“ Säte võtab koosmõjus KonkS § 781 lõigetega 12 ja 2 (viimane direktiivi ülevõtmiseks muudetud ja täiendatud kujul) riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 21 lõiked 1–3 ja 5. Säte loob ühes kavandatud KonkS § 781 lõikega 22 ammendava eriregulatsiooni HMS §-le 15, mis reguleerib puudustega taotluse korral haldusorgani poolt täiendava tähtaja andmist puuduste 45 kõrvaldamiseks. Kavandatud sätte kohaselt juhul, kui kartelli toimepanemises osaleval või osalenud ettevõtjal pole leebuse kohaldamise taotlemiseks koheselt võimalik esitada kogu sama sätte lõikes 2 nimetatud teavet, võib ta esialgu esitada nii palju KonkS § 781 lõikes 2 nimetatud teabest, kui võimalik, ja sellega ühes põhjenduse, miks tal pole võimalik esitada kogu leebuse kohaldamise taotlemiseks nõutud teavet. Seda selleks, et taotleda esmalt leebuse kohaldamise järjekohta, mis Eesti õiguse tähenduses on täiendav tähtaeg leebuse kohaldamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Põhjus, miks direktiivi artikli 21 ülevõtmisel ei võiks lihtsalt nentida, et kehtivas riigisiseses õiguses on HMS §-s 15 selline regulatsioon juba olemas ja seda vähesel määral täiendada, on tingitud sellest, et artikkel 21 on maksimum- või teisisõnu täisharmoneerimist nõudev säte. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste kohaselt peab leebusprogrammi sätete ülevõtmisel lähtuma direktiivi preambuli punktist 51, mis komisjoni sõnul peaks selgelt näitama, et leebusprogrammi riigisisesel loomisel peab maksimaalselt juhinduma direktiivi VI peatükist nii selle ülesehituse kui ka terminoloogia võtmest. Seetõttu peab kõigil ettevõtjatel olema kindlus, et neil on mistahes liikmesriigis õigus taotleda just leebuse kohaldamise järjekohta. Euroopa Komisjoni hinnangul on direktiivi artikli 21 ülevõtmisel väga oluline riigisiseses õiguses lähtuda sellest, et leebuse kohaldamise taotlemisel peab ettevõtja ise olema aktiivne ja vältima eksimusi, mistõttu riigisisesel konkurentsiasutusel ei tohiks olla kohustust ja võimalust ettevõtjat selles protsessis toetada. Seega riigisisene õigus, mis näeks ette, et kui leebusetaotleja esitab puudustega leebuse kohaldamise taotluse, antakse talle automaatselt täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja mille jooksul esitatud teave loetakse esitatuks puudustega taotluse esitamisel, ei oleks kooskõlas direktiiviga, kuivõrd ettevõtja peab ise väljendama soovi leebuse kohaldamise järjekoha saamiseks ühes põhjendusega, miks esinevad taotluses puudused. Seejärel peab Konkurentsiametil olema õigus, kuid mitte kohustus talle vastavasisuline täiendav tähtaeg ehk järjekoht anda. Juhul kui Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud leebusetaotlejale anda leebuse kohaldamise järjekoht, tuleb Konkurentsiametil anda taotluse esitanud isikule täiendav tähtaeg leebuse kohaldamise taotlusest puuduoleva teabe esitamiseks. Nimetatud tähtaja määrab Konkurentsiamet juhtumipõhiselt. Kui leebusetaotleja esitab teabe Konkurentsiameti määratud tähtaja jooksul, loetakse see esitatuks ajal, kui leebusetaotleja esitas leebuse kohaldamise taotluse eesmärgiga esmalt saada leebuse kohaldamise järjekoht. Säte näeb seega ette leebuse kohaldamise järjekoha andmise ilma formaalse eraldiseisva taotluseta. Kui Konkurentsiamet, arvestades leebuse kohaldamise taotluses toodud põhjendusi, otsustab täiendava tähtaja ehk leebuse kohaldamise järjekoha andmata jätta, on tegemist leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmisega (vt kavandatud KonkS § 781 lõige 22). Kui Konkurentsiamet täiendava tähtaja annab, kuid isik selle jooksul puuduolevat teavet ei esita, jätab Konkurentsiamet samuti leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata (vt kavandatud KonkS § 781 lõige 22). KonkS § 781 lõikega 22 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiameti hinnangul ei ole leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud järjekoha andmine põhjendatud või kui ta annab leebusetaotlejale järjekoha, kuid leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet, jätab Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata.“ Säte loob ühes kavandatud KonkS § 781 lõikega 21 ammendava eriregulatsiooni HMS §-le 15, mis reguleerib puudustega taotluse korral haldusorgani poolt täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Sätte lisamine on vajalik tulenevalt kavandatud KonkS § 781 lõikest 21. ECN+ direktiivi artiklis 21 sätestatu reguleerib Eesti õiguse tähenduses puudustega taotluse esitamist. Kuivõrd direktiivi artiklist 21 tulenevalt ei tohi riigisiseses õiguses realiseeruda olukord, kus leebusetaotleja esitab puudustega leebuse kohaldamise taotluse ja Konkurentsiamet automaatselt võimaldab HMS § 15 lõike 3 alusel täiendava tähtaja jooksul taotlust täiendada, näevad KonkS § 781 lõiked 21 ja 22 ette ammendava eriregulatsiooni HMS § 15 suhtes. Sellest tulenevalt vajavad reguleerimist juhud, kus Konkurentsiamet järjekohta ei anna või kui annab, aga leebusetaotleja sellist võimalust 46 täiendava tähtaja jooksul leebuse kohaldamise taotlust täiendada ei kasuta. Kavandatud lõike 22 kohaselt on mõlemal juhul tagajärjeks leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmine. KonkS § 781 lõikega 23 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui leebusetaotleja on varem esitanud rohkem kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi mõjutanud salajase kartelli kohta Euroopa Komisjonile taotluse leebuse kohaldamiseks või leebuse kohaldamise järjekoha saamiseks, võib ta Konkurentsiametile sama salajast kartelli puudutavas leebuse kohaldamise taotluses esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe asemel selle teabe lühikirjelduse ja teatada liikmesriigid, kust tõenäoliselt on võimalik salajase kartelli tuvastamiseks tõendeid koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 1 ja 2, mille eesmärk on võimaldada salajases kartellis osaleval või osalenud ettevõtjal esitada Konkurentsiametile lihtsustatud ehk lühendatud leebuse kohaldamise taotlus olukorras, kus ta varem on esitanud sama salajase kartelli osas leebuse kohaldamise taotluse või leebuse kohaldamise taotluse esitamise järjekoha taotluse Euroopa Komisjonile. Praktikas saab lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluste esitamine seega realiseeruda, nagu ka säte ette näeb, üksnes salajaste kartellide puhul, kuivõrd Euroopa Komisjoni leebusprogrammi tingimuste kohaselt võimaldatakse leebust üksnes neile ettevõtjatele, kes esitavad leebuse kohaldamise avalduse salajase kartelli osas (vt Commission Notice on Immunity from fines and reduction of fines in cartel cases (ELT C 298, 8.12.2006, lk 17–22) ja direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 12 toodud salajase kartelli definitsiooni). Kavandatud sätte kohaselt juhul, kui taotlus on varem esitatud Euroopa Komisjonile ja selle esemeks olev salajane kartell on mõjutanud rohkem kui kolme liikmesriigi territooriumi, võib leebusetaotleja leebuse kohaldamise taotluse esitada üksnes leebuse kohaldamise taotluse esitamiseks vajaliku teabe lühikirjeldusega (oluline on tähele panna, et direktiiv artikli 22 lõike 2 kohaselt tuleb lühikirjeldus esitada kogu kohustusliku teabe kohta, et iga KonkS § 781 lõike 2 teabepunkti kohta) . Lisaks peab leebuse taotleja taotluses nimetama liikmesriigid, kust oleks tõenäoliselt võimalik salajase kartelli kohta tõendeid koguda. Sellisel juhul käsitleb Konkurentsiamet leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena. Tulenevalt direktiivi preambuli punktist 62 on lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise eesmärk „[…] vähendada nende taotlejate halduskoormust, kes esitavad komisjonile leebema kohtlemise taotluse seoses väidetava salajase kartelliga, mis hõlmab territooriumina rohkem kui kolme liikmesriiki. Kuna sellistel juhtudel saab täieliku taotluse komisjon, peaks just tema olema leebema kohtlemise taotleja jaoks peamine kontaktpunkt enne, kui on selgunud, kas komisjon hakkab juhtumit menetlema täies ulatuses või osaliselt […]“. Seega tagajärjelt on lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlus sama, mis leebuse kohaldamise järjekoha taotlemine, sest juhul, kui Euroopa Komisjon otsustab salajase kartelli menetlemisega ise täielikult mitte tegeleda, peab riigisisene konkurentsiasutus võimaldama leebusetaotlejale täiendava tähtaja teabe esitamiseks, et esitatud taotlust saaks käsitleda leebuse kohaldamise taotlusena. Seetõttu on ka kõnesolevasse sättesse kavandatud regulatsioon eriregulatsioon HMS §-le 15 (puudustega taotlus). Selleks, et tegemist oleks ammendava eriregulatsiooniga, on avaliku kooskõlastamise ja arvamuse andmise järgselt KonkS § 781 lõikesse 26 kavandatud ka nn puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmi- sega kaasnev regulatsioon, st tagajärg juhuks, kui mh täiendavat tähtaega ei järgita. KonkS § 781 lõikega 24 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud juhul on leebusetaotleja peamiseks kontaktpunktiks Euroopa Komisjon, kuni Euroopa Komisjon otsustab, kas ta menetleb salajast kartelli osaliselt või täielikult. Senikaua võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt lõikes 2 nimetatud teabe kohta nõuda üksnes konkreetseid selgitusi. Kogu lõikes 2 nimetatud teavet võib Konkurentsiamet enne Euroopa Komisjoni nimetatud otsust nõuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on vajalik salajase kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks.“ Säte võtab 47 riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 3 ja 5 ning reguleerib perioodi, mil Euroopa Komisjon pole veel otsustanud, kas peab vajalikuks salajast kartelli, mille osas talle ja liikmesriigi konkurentsiasutusele on esitatud leebuse kohaldamise taotlused, osaliselt või täielikult ise menetleda. Säte näeb ette, et sellel perioodil on juhtivaks konkurentsiasutuseks Euroopa Komisjon. Juhul, kui lihtsustatud kujul leebuse kohaldamise taotlus on esitatud ka Konkurentsiametile, võib Konkurentsiamet leebusetaotlejalt täiendavalt nõuda üksnes kon- kreetseid täpsustusi. N-ö täieliku leebuse kohaldamise taotluse esitamist, st taotluse, mis sisaldab kogu KonkS § 781 lõikes 2 nimetatud teavet, võib Konkurentsiamet nõuda üksnes väga erandlikel asjaoludel siis, kui see on vajalik salajase kartelli piiritlemiseks või liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevuse jaotamiseks. KonkS § 781 lõikega 25 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Euroopa Komisjon teatab Konkurentsiametile oma otsusest käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud salajast kar- telli mitte menetleda, annab Konkurentsiamet leebusetaotlejale täiendava tähtaja kogu lõikes 2 nimetatud teabe esitamiseks. Täiendava tähtaja jooksul esitatud teave loetakse esitatuks liht- sustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja kellaajal ning taotlus loetakse tagantjärele leebuse kohaldamise taotluseks juhul, kui selles kirjeldatud salajane kartell puudu- tab samu mõjutatud kaupu ning on sama geograafilise ulatuse ja kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidud ajakohastada.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 22 lõiked 5 ja 6 ning näeb ette, et juhul, kui Euroopa Komisjon otsustab, et ei soovi temale esitatud leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajast kartelli osaliselt ega täielikult menetleda, tuleb Konkurentsiametil leebusetaotlejale anda täiendav tähtaeg, mille jooksul esitada n-ö täielik leebuse kohaldamise taotlus ehk kogu Konks § 781 lõikes 2 nimetatud teave. Konkurentsiamet loeb tähtaegselt esitatud teabe esitatuks lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamise kuupäeval ja kellajal, kuid seda üksnes juhul, kui salajane kartell ühtib täielikult Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajase kartelliga. St et juhul, kui leebusetaotleja muudab Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluse ulatust, tuleb seda muuta ka liikmesriigi konkurentsiasutusele esitatud lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluses. Sellisele kohustusele viitab ECN+ direktiivi preambuli punkt 63. Konkurentsiametil on võimalus kontrollida lihtsustatud taotluse ulatuse vastavust Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluse ulatusele Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. KonkS § 781 lõikega 26 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiamet annab leebusetaotlejale käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud täiendava tähtaja, kuid leebusetaotleja ei esita tähtaegselt kogu lõikes 2 nimetatud teavet või esitatud teabe kohaselt ei puuduta leebuse kohaldamise taotluses kirjeldatud salajane kartell samu mõjutatud kaupu või ei ole sama geograafilise ulatuse või kestusega kui Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotluses, mida on võidu ajakohastada, jätab Konkurentsiamet leebuse kohal- damise taotluse läbi vaatamata.“ Sätte eesmärk on sarnaselt KonkS § 781 lõikega 22 luua ammendav eriregulatsioon HMS §-le 15, mis reguleerib puudustega taotluse korral haldusorgani poolt täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Sätte lisamine on vajalik tulenevalt kavandatud KonkS § 781 lõigetest 23–25. ECN+ direktiivi artiklis 22 sätestatu reguleerib Eesti õiguse tähenduses puudustega taotluse esitamist. Kuivõrd direktiivi artiklist 22 tulenevalt ei tohi riigisiseses õiguses realiseeruda olukord, kus leebusetaotleja esitab puudustega leebuse kohaldamise taotluse ja Konkurentsiamet automaatselt võimaldab HMS § 15 lõike 3 alusel täiendava tähtaja jooksul taotlust täiendada, näevad KonkS § 781 lõiked 23–26 ette ammendava eriregulatsiooni HMS § 15 suhtes. Sellest tulenevalt vajavad reguleerimist juhud, kus Konkurentsiamet annab peale Euroopa Komisjoni otsust, mille kohaselt komisjon salajast kartelli osaliselt või täielikult menetleda ei soovi, täiendava tähtaja lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse täiendamiseks, aga leebusetaotleja seda võimalust ei kasuta või kasutab, aga selliselt, et selgub, et Euroopa Komisjonile esitatud teave ei ühti Konkurentsiametile 48 esitatud teabega. Nagu kõnesolev säte ette näeb, aktsepteerib Konkurentsiamet seda, kui leebusetaotleja on Euroopa Komisjonile esitatud leebuse kohaldamise taotlust selle esitamise hetkest täiendanud, aga tulenevalt direktiivi preambuli punkti 63 kohaselt vaid siis, kui vahepealsel ajal on täiendatud ka lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlust. Nimelt selgitab ECN+ direktiivi preambuli punkti 63, et taotlejal on kohustus teavitada liikmesriikide konkurentsiasutusi, kellele ta on esitanud lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse, kui komisjonile esitatud leebema kohtlemise taotluse ulatus on muutunud ning ajakohastada seeläbi ka lihtsustatud taotlust. Kavandatud lõike 26 kohaselt on mõlemal juhul tagajärjeks leebuse kohaldamise taotluse läbi vaatamata jätmine. KonkS § 781 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. ECN+ direktiivi ülevõtmisel kaotatakse asjakohases osas füüsiliste isikute süüteokoosseisud ning uusi haldustrahvikoosseise füüsiliste isikute jaoks ei looda (v.a füüsiline isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses; vt täiendavalt kavandatud KonkS § 7817 lõiget 1). St et KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumiste eest ei ole eelnõukohase seaduse jõustumisel enam võimalik vastutusele võtta juriidilise isikuga seotud füüsilisi isikuid. KonkS § 781 lõikesse 4 kavandatud muudatused: „Kui leebusetaotleja seda taotleb, kinnitab Konkurentsiamet kinnitab leebusetaotlejale talle viivitamata kirjalikult, et on saanud kätte leebuse kohaldamise taotluse kättesaamist, mis sisaldab kogu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavet või mida Konkurentsiamet käsitleb esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena, märkides selle Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja täpse kellaaja, ning edastab taotluse koos lisadega prokuratuurile.“, on tingitud ECN+ direktiivi artikli 20 lõikest 2 ning konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. Direktiivi artikkel 20 lõige 2 näeb ette, et juhul, kui leebusetaotleja selleks soovi avaldab, peab Konkurentsiamet kirjalikult kinnitama leebuse kohaldamise taotluse või lihtsustatud leebuse kohaldamise kättesaamist. Kehtiv KonkS § 781 lõige 4 on seni ette näinud vastavasisulise (v.a see, et kehtivas õiguses ei eksisteeri lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusi) teavituse ilma leebusetaotleja sooviavalduseta. Kuigi eelnõu koostajad pidasid mõistlikuks sama põhimõtet säilitada, ei ole seda võimalik teha, kuivõrd direktiivi artikli 20 lõige 2 on täisharmoneerimist nõudev, mistõttu ei ole liikmesriigil võimalik selles ettenähtust kaugemale minna ja leebusetaotlejatele suuremaid õigusi ette näha. Sellest tulenevalt on sätet avaliku kooskõlastamise ja arvamuse andmise järgselt muudetud. KonkS § 781 lõikega 41 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui Konkurentsiamet käsitleb talle esitatud leebuse kohaldamise taotlust esialgu lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlusena, kinnitab ta leebusetaotlejale viivitamata, kas leebusetaotleja on salajase kartelli toimepanemise suhtes esimene leebusetaotleja. Kui on, teavitab Konkurentsiamet leebusetao- tlejat ka sellest, kas tema leebuse kohaldamise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 23 sätestatud tingimustele.“ Säte on kavandatud Eesti õigusesse üle võtma ECN+ direktiivi artikli 22 lõiget 4. Seda, mis põhjusel just lihtsustatud leebuse kohaldamise taotlus sellist leebuse- taotleja teavitamist nõuab (kusjuures ilma leebusetaotleja sellesisulise taotluseta), ei oska eel- nõu koostajad põhjendada. Ka direktiivi preambuli punkt 61 üksnes nendib, et „[k]ui liikmes- riigi konkurentsiasutus ei ole mõnelt teiselt leebema kohtlemise taotlejalt sama väidetava salajase kartelli kohta sellist eelnevat leebema kohtlemise taotlust saanud ning leiab, et lihtsustatud taotlus vastab artikli 22 lõikes 2 sätestatud nõuetele, peaks ta sellest teavitama taotluse esitajat.“ KonkS § 781 lõike 5 punkti 1 kavandatud muudatused: „leebuse kohaldamise taotlus on esitatud taotleja enda algatusel ning vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 1–2 sätestatud nõuetele;“, on tingitud ECN+ direktiivi artikli 19 ülevõtmisest riigisisesesse õigusesse. Kehtiva 49 KonkS § 781 lõike 5 punkti 1 kohaselt on üks leebuse kohaldamise tingimusi see, et leebuse- taotleja on leebuse kohaldamise taotluse esitanud enda algatusel. Direktiivi artikkel 19 sellist tingimust ette ei näe, mistõttu seda säilitada pole võimalik. ECN+ direktiivi VI. peatükk on maksimum- ehk täisharmoneerimist nõudev. Põhjus, miks „lõigetes 1 ja 2“ on asendatud „lõi- getes 1–2“, seisneb selles, et ECN+ direktiivi ülevõtmisest tingitult on lõigete 1 ja 2 vahele lisatud lõiked 11 ja 12. KonkS § 781 lõike 5 punkti 2 kavandatud muudatused: „leebusetaotleja lõpetab prokura- tuuriga Konkurentsiametiga kooskõlastatult viivitamata osalemise karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo kartellis tunnustele vastava teo toimepanemises, välja arvatud juhul, kui ta kaasatakse jälitustoimingusse osalemise jätkamine on Konkurentsiameti hinnangul vajalik kon- kurentsijärelevalvemenetluse terviklikkuse tagamiseks;“, viivad Eesti õiguse kooskõlla direktiivi artikli 19 punktiga a, mille kohaselt peab leebusetaotleja oma osalemise (salajases) kartellis lõpetama hiljemalt kohe pärast leebuse kohaldamise taotluse esitamist, v.a juhul, kui liikmesriigi konkurentsiasutuse arvates on leebusetaotleja jätkamine rikkumise toimepanemises põhjendatult vajalik menetluse terviklikkuse tagamiseks. Artikli 19 punktile a vastava pream- buli punkti 54 kohaselt tekib olukord, kus on vajalik tagada liikmesriigi konkurentsiasutuse uurimise terviklikkus siis, kui salajase kartelli teised väidetavad osalised ei tohi avastada, et liikmesriigi konkurentsiasutus sai väidetavast kartellist teadlikuks enne, kui viimane teeb selliseid uurimistoiminguid nagu etteteatamata kontroll. Viidatud preambuli punkti kohaselt on direktiivi artikli 19 punkti a eesmärgiks seega tagada, et leebusetaotleja käituks keelatud teo toimepanemise osas peale leebuse kohaldamise taotluse esitamist vastavalt riigisisese konku- rentsiasutuse juhistele. Selliselt on sõnastatud ka KonkS § 781 lõike 5 punkti 2 kavandatud muudatused, mille kohaselt lõpetab leebusetaotleja Konkurentsiametiga kooskõlastatult viivitamata osalemise kartelli toimepanemises. Seejuures on Konkurentsiameti kaalutlus- otsusest tulenevalt põhjendatud juhtudel (nt olukordades, kus täiendavate tõendite kogumiseks või läbiotsimise ettevalmistamiseks on Konkurentsiametil vaja täiendavat aega) võimalik, et leebusetaotleja jätkab kooskõlastatult keelatud teo toimepanemist. Sellisel juhul on Konkurent- siametil õigus ka ette dikteerida, millises ulatuses kartellis osalemine peab leebusetaotleja poolt jätkuma. Juhul kui säte sõnastada vastavalt direktiivi sõnastusele, mille kohaselt peaks leebusetaotleja justkui omaalgatuslikult lõpetama keelatud teo toimepanemise viivitamatult peale taotluse esitamist, võib tekkida oht, et liiga järsk loobumine kartellis osalemisest võiks ajendada teisi osalejaid tegema uurimist takistavaid tegusid, eeskätt tõendite kõrvaldamist. Et seda vältida, on sätte sõnastus asjakohases ulatuses teadlikult jäetud muutmata. St et olles leebuse kohaldamise taotluse esitanud peab leebusetaotleja jääma oma edasise tegevuse osas ootama Konkurentsiameti juhiseid. Kui selleks juhiseks on oma keelatud teo toimepanemine lõpetada, kohustub leebusetaotleja seda tegema viivitamata. Kahtluse korral ei tohiks kartellis osalemisega jätkata. Konks § 781 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd olemuslikult on kõnesolev punkt ja KonkS § 781 lõike 2 punkt 4 samasisulised. Leebuse kohaldamise taotlemisel on oluline, et leebusetaotleja teeks Konkurentsiametiga viivitamatult ja avameelselt koostööd. Oluline on, et leebusetaotleja esitaks kõik talle kättesaadava teabe leebuse taotlemise hetkel. Sellele viitab direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti i sissejuhatavas lauseosas kasutatud sõna „viivitamata“ (inglise keeles promptly). Hilisemat teabe esitamist tuleb seega pidada erandlikuks. Kui mingil põhjusel peaks esinema olukord, kus leebusetaotleja saab teada või talle saab kättesaadavaks teave, mille olemasolust ta leebuse taotlemise hetkel ei olnud teadlik, on tal KonkS § 781 lõike 5 punktis 4 sätestatud koostöökohustusest tingitult kohustus see kas Konkurentsiametile avaldada või kättesaadavaks teha. Vastavale kohustusele viitab ka direktiivi artikli 19 punkt b, mis läbi sama sätte alapunkti i sissejuhatava lauseosa käsitleb teabe esitamist leebusetaotleja koostöökohustuse ühe osana. 50 KonkS § 781 lõike 5 punkti 4 kavandatud muudatused: „leebusetaotleja teeb viivitamata oma kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd uurimisasutuste ja prokuratuuriga Konkurentsi- ametiga kuni karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo konkurentsijärelevalvemenetluse lõpuni, sealhulgas on Konkurentsiametile kättesaadav, et vastata igale teabenõudele, mis võib kartelli asjaolude tuvastamisele kaasa aidata, ning võimaldab Konkurentsiametil küsitleda temaga seotud füüsilisi isikuid ja teeb mõistlikke jõupingutusi, et võimaldada küsitleda endaga varem seotud olnud füüsilisi isikuid;“, viivad Eesti õiguse kooskõlla direktiivi artikli 19 punkti b sissejuhatava lauseosaga ning sama artikli punkti b alapunktidega ii ja iii. Samuti teevad sättesse kavandatud muudatused konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimiseks vajalikud muudatused. Direktiivi artikli 19 punkti b sissejuhatava lauseosa kohaselt peab leebuse taotleja riigisisese konkurentsiasutusega tegema tõelist (genuine), täielikku (full), pidevat (continuous) ja kiiret (expeditious) koostööd seni, kuni keelatud teo toimepanemise osas on menetlus lõpetatud. Selleks, et kehtivat õigust saaks lugeda nimetatud tingimustega kooskõlas olevaks, tuleb KonkS § 781 lõike 5 punkti 4 täiendada sõnadega „viivitamata“ ja „pidevat“. Selleks, et kehtiv õigus oleks kooskõlas direktiivi artikli 19 punkti b alapunktidega ii ja iii, tuleb lisaks eelpool nimetatule KonkS § 781 lõike 5 punktis 4 sätestatud koostöö kohustust avada ning märkida, et see mh hõlmab leebusetaotleja kohustust jääda Konkurentsiametile kättesaadavaks ning võimaldada oma juhtorgani liikmete, juhatajate ja teiste töötajate küsitlemist ning mõistlike jõupingutuste tegemist selleks, et Konkurentsiametil oleks vajadusel võimalik küsitleda ka leebusetaotleja endisi juhtorgani liikmeid, juhatajaid ning teisi töötajaid. KonkS § 781 lõike 5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt ECN+ direktiivi artikli 17 lõikest 3. Kõnesolevas sättes seni kehtinud piiranguga sarnase, kuid kitsama piirangu kavandab eelnõukohane seadus § 7836 lõikesse 3 (vt täiendavalt kavandatud § 7836 lõike 3 selgitust). KonkS § 781 lõike 5 punkti 6 kavandatud muudatused: „leebusetaotleja ei ole enne ega pärast leebuse kohaldamise taotluse esitamist võltsinud, pahauskselt hävitanud ega kõrvale toimetanud karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteo menetluses asjakohaseidt tõendeid teavet ega avaldanud prokuratuuri loata leebuse kohaldamise taotluse või kriminaalmenetluse asjaolusid.“ on tingitud direktiivi artikli 19 punkti b alapunktide iv ja v ning sama artikli punkti c ülevõtmise vajadusest ja konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminaliseerimisest. KonkS § 781 lõike 5 punkti 6 peamine eesmärk on kõrvaldada oht, et teised konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelistes kokkulepetes, otsustes või kooskõlastatud tegevustes osalejad võiksid teha menetlust takistavaid tegusid, sh kõrvaldada või varjata teavet. Direktiivi preambuli punkti 55 kohaselt on sellise tingimuse seadmisel leebusetaotlejale aga ka teine põhjus. Nimelt kui konkurentsiõigust rikkunud ettevõtja kaalub taotluse esitamist, esineb oht, et selle juhtorgani liikmed, juhatajad või muud töötajad võivad hävitada leebusetaotleja valduses olevaid tõendeid selleks, et varjata oma osalemist rikkumises. Nimetatud preambuli punkti kohaselt peaksid riigisisesed konkurentsiasutused seetõttu kommenteeritava eelduse hindamisel võtma arvesse konkreetseid asjaolusid, mis põhjustasid tõendite hävitamist, võltsimist või teabe varjamist ning sellise tegevuse osatähtsust ja mõju, kui nad kaaluvad, kas tõendite hävitamine seab kahtluse alla taotleja soovi teha tõelist koostööd. KonkS § 781 lõike 5 punktiga 7 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „leebusetaotleja ei ole leebuse kohaldamise taotluse esitamise ja sisuga seotud asjaolusid enne taotluse esitamist avaldanud kellelegi teisele kui teisele konkurentsiasutusele ega pärast taotluse esitamist, kuid enne asjas koostatud etteheiteid käesoleva seaduse § 7827 tähenduses avaldanud kellelegi ilma Konkurentsiameti loata.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 19 punkti b alapunkti v ja sama artikli punkti c alapunkti ii. 51 KonkS § 784 lõikesse 4 kavandatud muudatused: „Kui keelatud teo toime pannud solidaar- võlgniku suhtes on Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku § 2051 Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 7836 lõike 1 või 2 alusel või teise liikmesriigi konkurentsiasutus või Euroo- pa Komisjon kohaldanud leebust (edaspidi karistusest trahvist vabastatud solidaarvõlgnik), peab karistusest trahvist vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes oma otsese ja kaudse ostja ning otsese ja kaudse tarnija ees. Teiste võlausaldajate ees peab karistusest trahvist vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes juhul, kui võlausaldajad ei saa nõuet teiste võlgnike vastu rahuldada.“, on tingitud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste dekriminali- seerimisest ning konkurentsijärelevalvemenetluse kavandamisest. Sellest tulenevalt hakkab eelnõukohase seaduse jõustumisel leebust kohaldama Konkurentsiamet ja riigisisest leebusprogrammi täies ulatuses reguleerima KonkS. Materiaalses ja formaalses tähenduses karistuste asemel hakatakse eelnõukohase seadusega sisseviidavate KonkS-i täienduste alusel keelatud teo toimepanemise eest ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele kohaldama haldus- trahve ehk üksnes materiaalses tähenduses karistusi. KonkS § 784 lõikesse 5 kavandatud muudatus: „[s]olidaarvõlgnike omavahelises suhtes peab karistusest trahvist vabastatud solidaarvõlgnik kohustuse täitma üksnes ulatuses, milles ta vastutab oma otsese ja kaudse ostja ning otsese ja kaudse tarnija ees. Kui keelatud teo toimepanemine tekitab lisaks solidaarvõlgnike otsestele ja kaudsetele ostjatele ning otsestele ja kaudsetele tarnijatele kahju ka teistele turuosalistele, vastutab omavahelises suhtes karistusest trahvist vabastatud solidaarvõlgnik teistele turuosalistele tekitatud kahju eest võlaõigussea- duse § 69 lõikes 1 sätestatud korras“, on sarnaselt sama paragrahvi lõikesse 4 kavandatud muudatusega seotud sellega, et materiaalses ja formaalses tähenduses karistuste asemel haka- takse eelnõukohase seadusega sisseviidavate KonkS-i täienduste alusel keelatud teo toimepane- mise eest ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele kohaldama haldustrahve ehk üksnes materiaal- ses tähenduses karistusi. KonkS § 787 lõige 2 – kavandatud muudatused: „Keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude aegumistähtaeg peatub keelatud teo riikliku või haldusjärelevalve teostaja või keelatud teo kohtuvälise või -eelse menetleja poolt esimese keelatud teo toimepanemist puudutava menetlustoimingu tegemisega. Aegumistähtaja peatumine lõpeb aasta pärast peatumise aluseks olevat menetlust lõpetava ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja möödumist, kui kaebust ei ole esitatud, või peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud otsusega lõppemist või muul viisil lõpetamist.“, tulenevad ECN+ direktiivi ülevõtmisel tingitud menetluskorra muutmisest. KonkS § 788 lõige 2 – kavandatud muudatused lõike sissejuhatavas lauseosas: „Kohus võib keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõude menetluses koguda järgmisi tõendeid üksnes juhul, kui keelatud teo riikliku või haldusjärelevalve teostaja, kohtuväline või -eelne menetleja või keelatud tegu menetlev kohus (edaspidi menetleja) on oma menetluse lõpetanud:“, tulene- vad ECN+ direktiivi ülevõtmisel tingitud menetluskorra muutmisest. KonkS § 7812 – Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed – muudetakse eelnõu- kohase seadusega terves ulatuses, st mh ka sätte pealkirja, milleks kehtivalt on: „Keelatud tegu tuvastava jõustunud otsuse ja ettekirjutuse tagajärjed“. Säte sõnastatakse järgmiselt: „Keelatud teo toimepanemise tuvastamine Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud teo toimepanemisest tekkinud nõuet menetlevale kohtule, kui keelatud tegu tuvastavat haldusakti ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb keelatud tegu tuvastav haldusakt kehtima.“ Sättesse kavandatud muudatused on pelgalt tehnilist laadi, kuivõrd säte kehtival kujul reguleerib sisult sama ehk konkurentsiõiguse avalik-õigusliku rakendamise käigus tuvastatud keelatud teo toimepanemise tagajärgi, teisisõnu keelatud teo tuvastuse seotust tsiviilkohtule. Eelnõukohase seadusega loodava konkurentsijärelevalvemenetluse jõustumisel, ei ole kõnesolevas kehtivas sättes viited järelevalve- ja väärteomenetlusele enam asjakohased. Seetõttu muudetakse sätet selliselt, et see sobituks uue menetluskorraga. Seejuures, nagu 52 öeldud, jääb säte ka selle muudetud kujul jätkuvalt Eesti õigusesse üle võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL artikli 9 lõiget 1, mis näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine tuleb lugeda vaieldamatuks ELTL artikli 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel nende liikmesriikide kohtutes. See tähendab mh, et Konkurentsiameti poolt tuvastatud KonkS 2. või 4. peatükiga või ELTL artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine peab olema siduv keelatud teo toimepanemise tagajärjel tekkinud nõuet (s.o mistahes lepinguline ja lepinguväline õiguskaitsevahend, nt kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust rikastumisest tulenev nõue) menetlevale kohtule. Teisisõnu, sätte sõnastuses kasutatud sõna “siduv” viitab sellele, et hageja ei pea tsiviilkohtus rikkumise toimepanemist tõendama, sest see loetakse juba tuvastatud asjaoluks. TsMS üldregulatsiooni kohaselt saaks varem avalik-õigusliku menetluse raames Konkurentsiameti poolt tuvastatud keelatud teo toimepanemist, selle teo tagajärjel tekkinud nõude menetluses kasutada vaid tõendina, millel ei oleks ette kindlaks määratud jõudu (TsMS § 232 lõige 2). KonkS 92. peatükiga – KONKURENTSIJÄRELEVALVEMENETLUS – kavandatakse seadusesse uus valdkonnaspetsiifiline erihaldusmenetluse – konkurentsijärelevalvemenetluse. Peatüki eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi need sätted, mis puudutavad ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamise menetlust, sh sunniraha ja trahvide määramist. KonkS § 7813 – Käesoleva peatüki reguleerimisala ja konkurentsijärelevalvemenetluse üldised alused – on seaduse peatüki sissejuhatuseks küll ebaharilik säte, sest sellesisulist üldsätet kasutatakse HÕNTE § 8 lõike 1 kohaselt seaduste sissejuhatuseks, kuid eelnõu koostajate hinnangul on see kõnesoleval juhul vajalik ka peatüki sissejuhatamiseks. Seda see- tõttu, et esmakordselt luuakse kehtivasse menetluskorda ühe valdkonna spetsiifiline haldus- menetlus, mis võimaldab nii rikkumisi lõpetada kui ka rikkumise toimepanemise eest rikkujat karistada. Vastavasisuline regulatsioon tuleb õiguskorda asetada õigusselgelt ja -kindlalt. Üldsäte toob selgelt välja, millisesse õigusharusse kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus asetub ning millised on selle läbiviimisel kohalduvad raamid ja põhimõtted. KonkS § 7813 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kavandatud KonkS 92. peatükk „sätestab konkurentsi- järelevalvemenetluse põhimõtted, alused ja korralduse“ ning seda, et konkurentsijärelevalve- menetluse näol on tegemist on „haldusmenetlus[ega], millele kohaldatakse haldusmenetluse seadust [92.] peatükis sätestatud erisustega“. Tsiteeritud sätete kohaselt on konkurentsi- järelevalvemenetlus kavandatud uue erihaldusmenetlusena, millele üldseadusena kohaldub haldusmenetluse seadus. Kuivõrd tegemist saab olema erihaldusmenetlusega, mille tulemusel saab Konkurentsiamet volituse keelatud teo toimepanijale mh kohaldada trahvi, luuakse konkurentsijärelevalvemenetlusega esmakordselt kehtivasse õigusesse valdkondlikud haldus- trahvid, mis on oma ülempiirilt ja olemuselt materiaalsed karistused Euroopa Inimõiguse Kohtu (edaspidi EIK) nn Engeli kriteeriumite järgi.69 Seejuures on oluline märkida, et halduskaristusi leidub kehtivas õiguses ka pärast nullindate aastate alguses toimunud karistusõiguse reformi. Nendeks on näiteks distsiplinaarmenetluses määratavad karistused. Samuti on oluline tähele panna ja mõista, et kõnesoleva eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlus ei ole haldustrahvimenetlus, vaid ühendmenetlus (ka hübriidmenetlus), mis kätkeb endas nii korra- kaitselist kui ka karistuslikku eesmärki. KonkS 7813 lõige 3 sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgi, milleks on „tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ette- võtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada 69 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus (edaspidi EIKo) 08.06.1976, 5100/71 jt – Engel jt vs Madalmaad, p-d 80 jj. 53 moonutamata konkurents“. Konkurentsijärelevalvemenetlust viiakse läbi rikkumise ehk kee- latud teo toimepanemise suhtes (mitte potentsiaalse(te) rikkujate suhtes) eesmärgiga välja selgitada, kas keelatud tegu on toime pandud või mitte. Keelatud teo tuvastamisel on Konkurentsiametil õigus kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid (viimaste osas vt kavandatud KonkS § 7829 lõiget 2). Konkurentsijärelevalvemeetmeteks, mida võib kohaldada eraldiseisvalt või teatud juhtudel koos, on järgmised meetmed: kohustus lõpetada keelatud tegu, trahv keelatud teo toimepanemise eest ja kohustuse võtmise heakskiitmine. Sättesse on kavandatud konku- rentsijärelevalvemeetme määramise eesmärk. Selleks on moonutamata konkurentsi taastamine ning säilitamine. Sama eesmärk tuleneb nii Euroopa Kohtu praktikast70 kui ka määrusest nr 1/200371. Moonutamata konkurentsi taastamise eesmärk väljendab konkurentsijärelevalve- menetluse korrakaitselist mõõdet. Nimelt on Konkurentsiameti tegevuse üks eesmärke lõpetada käimasolevad ehk vältavad ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud konkurentsireeglite rikkumised. Moonutamata konkurentsi säilitamise eesmärk väljendab konkurentsijärelevalvementluse preventiivset mõõdet. Preventiivset toimet omavad konkurentsijärelevalvemenetluses kohaldatavad trahvid. Seejuures tuleb rõhutada, et moonutamata konkurentsi taastamine asub tähtsusjärjekorras kõrgemal kui moonutamata konkurentsi säilitamine. Seda põhjusel, et moonutamata konkurentsi taastamine ning selle kaudu vaba konkurentsi tagamine on oma olemuselt korrakaitseline ülesanne. See kohustus tuleneb PS §-st 31, millest tuleneb riigivõimu kohustus tagada vaba turg. Korrakaitse on riigi üks tuumikfunktsioone. Kuigi ECN+ direktiivi artikli 1 lõike 2 esimese lause kohaselt kohaldub direktiiv otsesõnu üksnes menetlustele, mis rakendavad eraldisesivalt või muu hulgas ELTL artikleid 101 ja 102, ei võimaldaks selline direktiivi kohaldamisala määratlus praktikas direktiivi eesmärke täita. Nagu seletuskirja sissejuhatavas osas kirjeldatud, näeb ECN+ direktiiv ette nõuded, mis peavad olema kehtestatud menetlustele, milles uuritakse potentsiaalseid ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisi. Eelnevalt on kirjeldatud ka seda, millal kuuluvad ELTL artiklid 101 ja 102 kohal- damisele lisaks liikmesriigisisesele konkurentsiõigusele – siis, kui nendes sätestatud keeldude rikkumisel võib olla mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Kuigi nimetatud mõju liik- mesriikidevahelisele kaubandusele peab Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema „märgatav“72, ei pruugi selle tuvastamine olla võimalik menetluseelses faasis. Mõju ulatuse hindamiseks tuleb välja selgitada, milline on asjaomaste ettevõtjate positsioon ja tähtsus asjaomasel kaubaturul.73 Konkurentsiamet saab seda teha üksnes menetluses võetavate menetlustoimingute ja uurimis- meetmete kaudu. Kui Konkurentsiametil tuleks valik mitme erineva menetlusreeglistiku vahel langetada pelgalt mõju eeldatavale ulatusele tuginevalt, ei pruugiks konkurentsiõiguse täitmise tagamine üldse võimalikuks osutuda, rääkimata selle tõhusast tagamisest, kuivõrd ühe menet- lusreeglistikuga kogutud tõendite ületõstmist teise menetlusreeglistiku alusel toimetatavasse menetlusse ei saaks põhiõiguste erinevast kaitsetasemest tingitult täielikult tagada. Menetluse teistkordne läbiviimine selleks, et tõendeid uuesti koguda, oleks ühelt poolt äärmiselt ebapro- portsionaalne varem juba uurimismeetmetele allutatud isikute, eriti menetlusaluste isikute, suhtes ja teiselt poolt võrdlemisi tulutu, sest nt läbiotsimise edukuse tagab menetlusaluse isiku üllatusmoment – kuivõrd ta ei tea, et tema suhtes hakatakse sellist uurimismeedet kohaldama, 70 Keelatud teo toimepanemise lõpetamise osas vt nt EKo 06.03.1974, liidetud kohtuasjad C-6/73 ja C-7/73 – Istituto Chemioterapico Italiano ja Commercial Solvents vs. komisjon, EU:C:1974:18, p-d 45–46, mille kohaselt ei ole keelatu teo toimepanemise lõpetamise eesmärk mitte ainult konkreetse rikkumise kõrvaldamine, vaid ka selle rikkumise kordumise vältimine. 71 Vt määruse 1/2003 põhjenduspunkti nr 1: „In order to establish a system which ensures that competition in the common market is not distorted, Articles 81 and 82 of the Treaty must be applied effectively and uniformly in the Community.“ [rõhutus eelnõu autoritelt] 72 EKo 25.11.1971, C-22/71 – Béguelin Import vs. G.L. Import Export, EU:C:1971:113, lk 960, p 16. 73 Guidelines on the effect on trade concept contained in Articles 81 and 82 of the Treaty (2004/C 101/07), p 44. 54 ei oska ta end selleks nt tõendite kõrvaldamise läbi ette valmistada. Lisaks tagab konkurentsi- järelevalvemenetluse kohaldamisala laiendamine ka KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumistele eesmärki ühtlustada valdkondlike normide rakenduspraktikat ning välistada, et sisult sama teo tagajärjel (erinevus on üksnes teo mõju ulatuses ja seega teo kvalifitseeringus) ei tekiks menetlusalusel isikul menetlusõiguslikult erinevad õigused ja kohustused. KonkS § 7813 lõige 4 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetlust viib läbi Konkurentsiamet. Konkurentsiameti peadirektor kinnitab loetelu ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on pädevus Konkurentsiameti nimel konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia.“ Säte määratleb konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimise pädevuse. Pädevaks haldusorganiks HMS § 8 lõike 1 tähenduses on Konkurentsiamet. Kommenteeritava lõike teises lauses määratakse HMS § 8 lõike 2 tähenduses kindlaks sisepädevuse määramise kord. Nimelt kinnitab Konkurentsi- ameti peadirektor loetelu nendest ametikohtadest, mida täitvatel ametnikel on pädevus Konku- rentsiameti nimel konkurentsijärelevalvemenetluses tegutseda. Säte on oluline näitamaks, et konkurentsijärelevalvemenetlust kui mh ka trahvi määramist võimaldavat menetlust peavad ja saavad läbi viia vaid vastava väljaõppe saanud ametnikud. Ametikohtade loetelu tuleb kinnitada ametikohtade täpsusega, ametnikke nimeliselt määramata. KonkS § 7813 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel seada konkurentsijärelevalvemenetluste läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki; 2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist; 3) menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale ning sellest tulenevat avalikku huvi.“ Säte on kavandatud eesmärgiga sisustada ECN+ direktiivi artikli 4 lõikest 5 tulenevat õigust liikmesriikide konkurentsiasutustele seada konkurentsiõiguse kohaldamisel prioriteete. Kuigi viidatud ECN+ direktiivi sätte ülevõtmismeede on kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1, on kõnesoleva KonkS § 7813 lõike 5 mõte anda Konkurentsi- ametile raamid, millest tulenevalt amet oma töös prioriteete saab seada. ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 5 alusena võib näha Euroopa Kohtu praktikat, kus kohus on korduvalt leidnud, et Euroopa Komisjon avalik-õigusliku konkurentsiõiguse kohaldajana ei saa menetleda kõiki rikkumisi, mis talle teatavaks saavad, vaid peab oma töös tõhususe eesmärgil seadma prioriteete.74 Millised on prioriteetide seadmise kriteeriumid ja milline on prioriteetide seadmise menetlus, ECN+ direktiiv ei reguleeri. Teisisõnu, prioriteetide seadmise kriteeriumid on ECN+ direktiiviga ühtlustamata ning nende sisustamisel on liikmesriikidel otsustusruum. Oluline on siinkohal rõhutada, et ECN+ direktiivi artikli 4 lõikest 5 tulenev prioriteetide seadmise õiguse mõte on see, et konkurentsiasutus peab saama prioriseerida ELTL artiklite 101 ja 102 menetlusi. Direktiivi reguleerimisalasse otsesõnu ei kuulu need olukorrad, kus on kõne 74 Euroopa Kohus leidis lahendis EKo 04.03.1999, C-119/97 – Ufex jt vs. komisjon, EU:C:1999:116, p-s 88: „The Commission, entrusted by Article 89(1) of the EC Treaty with the task of ensuring application of the principles laid down in Articles 85 and 86, is responsible for defining and implementing the orientation of Community competition policy (Case C-234/89 Delimitis v Henninger Bräu [1991] ECR 1-935, paragraph 44). In order to perform that task effectively, it is entitled to give differing degrees of priority to the complaints brought before it.”. Hilisemalt on Euroopa Kohus seda mitmel korral korranud (vt nt EKo 14.12.2000, C-344/98 – Masterfoods ja HB, EU:C:2000:689, p 46). Prioriteetide seadmist käsitles ka Euroopa esimese astme kohtu varasem praktika. Vt näiteks esimese astme kohtu otsus 18.12.1992, T-24/90 – Automec Srl, ECLI:EU:T:1992:97, p-s 77: „Siinkohal tuleb märkida, et avaliku teenuse ülesande kandja pädevus võtta kõik talle usaldatud ülesande täitmiseks vajalikud korralduslikud meetmed, sealhulgas prioriteetide määratlemine seadusega sätestatud piirides, kui neid prioriteete ei ole määratlenud seadusandja, on haldustegevuse lahutamatu osa. See peab kehtima eriti juhul, kui ametivõimule on antud nii laialdane ja üldine järelevalve- ja kontrollimisülesanne nagu komisjonile konkurentsi valdkonnas. Niisiis on see, kui komisjon omistab konkurentsi valdkonda puudutavatele juhtumitele tähtsusastme, kooskõlas talle ühenduse õigusega pandud kohustustega.“ 55 all üksnes siseriiklike konkurentsireeglite täitmise tagamine. Siinse eelnõu koostajad on soovinud laiendada prioriteetide seadmise õigust ka sellistele olukordadele, kus Konkurentsi- ametil on menetluses üksnes KonkS 2. ja 4. peatükki puudutavad kaasused. Samuti on oluline märkida, et prioriteetide seadmise õigus ei tähenda oportuniteedi põhimõtte rakendamist. Oportuniteedi põhimõte on tuntud süüteomenetlustest ning see hõlmab endas õigust teatud rikkumisi kindlate eelduste olemasolul mitte menetleda (nt avaliku menetlushuvi puudumine ja isiku süü ei ole suur). Oportuniteedi põhimõte on mõeldud kohalduma minevikus toimepandud rikkumistele. Prioriteetide seadmise fookus on teine. Prioriteedid ei ole mõeldud kohalduma üksnes minevikus toimunud rikkumiste menetlemisel, vaid ka käimasolevate (st vältavate) rikkumiste menetlemisel. Vältavate rikkumiste menetlemine on korrakaitselise olemusega. Seetõttu on prioriteetide seadmise jaoks hoopis oluline küsimus, milline menetlus on teatud ajahetkel teise(te) käimasolevate menetlus(te) suhtes olulisem. Prioriteedid ei ole alus ütlemaks, et teatud liiki, laadi või ulatust omavaid konkurentsirikkumisi üldse ja jäädavalt ei menetleta.75 See oleks vastuolus riigi tuumikfunktsiooniga tagada korrakaitse, täpsemalt tagada vaba turg (vt PS § 31). Tartu Ülikooli haldustrahve puudutavas analüüsis on ühendmenetluste (milleks on ka eelnõu- kohane konkurentsijärelevalvemenetlus) kohta leitud vastupidist. Analüüsi kohaselt on ühend- menetluse mudel ühitatav (süüteomenetlusliku) oportuniteediga.76 Nimetatud seisukohta ei ole Tartu Ülikooli eksperdid samas pikemalt põhjendanud ega analüüsinud. On kaheldav, kas selline oportuniteedilahendus oleks menetluse puhul, mis on korraga nii korrakaitseline kui ka karistav, üldse põhiseaduspärane. Seda põhjusel, et korrakaitse teenib põhiõiguste tagamise eesmärki ning põhiõiguste tagamine on riigi kohustus. Seadusega ei saa vabaneda riigile põhiseadusega pandud kohustustest. Oportuniteedi põhimõtte funktsioon on võimaldada riigil otsustada, milliseid minevikus toimepandud (ja lõpetatud) tegusid on riigi ressursse ja koormust arvestades mõistlik menetleda ja milliseid mitte. Oportuniteet tähendab sisuliselt seda, et riik võib teatud tingimustel loobuda väheoluliste või avalikust huvist välja jäävate rikkumiste karis- tamisest. Oportuniteedi sisseviimine korrakaitselisse menetlusse tähendaks sisuliselt seda, et riik otsustab, milliseid põhiseadusest tulenevaid kohustusi täidab ja milliseid mitte. Täiendavalt tuleb märkida, et korrakaitselist oportuniteeti ei tunne ka kehtiv korrakaitseõigus. Korra- kaitseseadus näeb kaitstava hüvena ette avaliku korra, mis hõlmab endas õigusnormide järgimist ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstust. Korrakaitseorganile ei ole KorS alusel antud oportuniteedi kohaldamise õigust, et otsustada selle üle, milliste ohtude ja rikkumiste puhul ta avalikku korda kaitseb. Korrakaitseorganil puudub õigus öelda, et teatud valdkonnad või rikkumised on tervikuna ebaolulised ning seetõttu ta seal ohutõrjet või korrarikkumiste kõrvaldamist ei teostata. Küll aga on korrakaitseorganitele antud kaalutlus- õigusest tulenevalt volitus prioriseerida ühtesid korrakaitseolukordi teistele (nt reageerida kiire- mini ja suuremate jõududega inimeste elu ja tervist ohustavatele olukordadele ning teises järjekorras näiteks öörahurikkumisele). Ka konkurentsijärelevalvemenetlus on plaanitud ühtse menetlusena, mis hõlmab endas nii korrakaitselisi kui ka karistuslikke eesmärke. Just korrakaitselise komponendi tõttu ei saa konkurentsijärelevalvemenetluses anda Konkurentsiametile õigust (ehk oportuniteeti) lõplikult keelduda teatud konkurentsirikkumiste menetlemisest. Prioriteetide seadmise õigus võimaldab Konkurentsiametil küll teatud ajahetkel tegeleda tema KonkS § 7813 lõikest 5 lähtuval hinnangul kõige olulisemate kaasustega, kuid kui Konkurentsiameti ressurss vabaneb ning 75 Vt näiteid: O. Brook, K. J. Cseres. Priority setting in EU and national competition law enforcement. Policy Report. 2021, lk 25. Vt ka Hollandi kohtupraktikat: College van Beroep voor het bedrijfsleven, 20.08.2010, AWB 07/732, ECLI:NL:CBB:2010:BN4700, p 7.2.5.1. Kättesaadav: https://uitspraken.rechtspraak.nl/inziendocument?id=ECLI:NL:CBB:2010:BN4700. 76 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aruanne. Tartu 2020, lk 74. 56 muid esmatähtsaid menetlusi ei ole, peaks amet prioriteetide alusel kõrvalejäetud asju – eel- kõige selliseid, kus esialgse hinnangu põhjal esineb vältav konkurentsirikkumine – edasi menetlema. Kõnealune prioriteetide seadmise säte omab konkurentsijärelevalvemenetluses tähendust eelkõige menetluste algatamisel ja lõpetamisel. Konkurentsiamet on vaba võtma vastu halduse- siseseid eeskirju, et prioriteetide seadmise kriteeriume asutusesiseselt täpsustada. Oluline on aga see, et haldusesiseste prioriteetide seadmisel peab arvesse võtma kõiki kolme sättes toodud kriteeriumit kumulatiivselt. Neid ei tasu aga segamini ajada eeldustega – tegemist ei ole kumu- latiivsete eeldustega, vaid kumulatiivselt ehk koosmõjus kohalduvate hindamiskriteeriumitega. See tähendab näiteks, et Konkurentsiamet ei saa seada rangeks prioriteediks tegeleda üksnes mingis kindlas valdkonnas toimuvate rikkumistega (nt ehitussektor). Samuti ei saa Konku- rentsiameti kõnesolevast sättest tulenevalt rangelt prioriseerida kaasuseid, kus tuleb kõne alla üksnes minevikus toimepandud keelatud teo karistamine. Prioriteetide seadmisel peab arvesse võtma seda, et Konkurentsiameti kohustus on tagada vaba konkurents ning seega tuleb tegeleda ka käimasolevate ehk vältavate konkurentsirikkumiste kõrvaldamisega. KonkS § 7814 – Konkurentsijärelevalvemenetluse algus ning selle algatamata jätmise ja lõpetamise alused – kehtestab konkurentsijärelevalvemenetluse algatamise, algatamata jätmise ja lõpetamise alused. Kõnesolev säte sisaldab asjakohases ulatuses erisätteid HMS § 35 ja HMS § 43 lõike 1 suhtes. KonkS § 7814 lõige 1 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetlus algab: 1) Konkurentsiameti esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepane- misele, või 2) käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud keelatud teo toimepanemise lõpetamise taotluse lubatavaks tunnistamisega.“ KonkS § 7814 lõike 1 punkti 1 kohaselt algab konkurentsijärelevalvemenetlus Konkurentsi- ameti esimese menetlustoimingu sooritamisega, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toime- panemisele. Võrreldes avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud eelnõuga, on Konku- rentsiameti initsiatiivil menetluse algatamist praeguses versioonis muudetud. Kui nimetatud varasema versiooni kohaselt oleks konkurentsijärelevalvemenetlus alanud esimese uurimis- meetme kohaldamisega, siis praeguses versioonis algab menetlus esimese menetlustoimingu sooritamisega. Seda põhjusel, et uurimismeetme kohaldamine, eelkõige läbiotsimine, nõuab üksjagu eel- ja ettevalmistustööd. Selleks, et uurimismeetme ettevalmistustöö toimuks samuti konkurentsijärelevalvemenetluse raames, peab menetlus algama Konkurentsiameti esimese menetlustoiminguga. Teave keelatud teo toimepanemise kohta võib Konkurentsiametini jõuda erinevaid kanaleid pidi. Näiteks on mõeldav, et keelatud teo toimepanemisele pööratakse tähelepanu teiste turu- osaliste poolt (nt märgukirja teel) või ilmneb Konkurentsiametile vastavasisuline teave aja- kirjanduse vahendusel. Samuti võib teave võimalikust rikkumisest jõuda ametini infovahetuse kaudu (nt KonkS § 7841 lõike 3 alusel prokuratuurilt, uurimisasutuselt või väärteo kohtuväliselt menetlejalt või nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel piiriülese teabevahetuse kaudu). Kõnesolevasse punkti kavandatud lävend „kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepane- misele“ ei tähenda seda, et Konkurentsiametil peaksid enne menetluse algatamist olema tõendid konkreetse rikkumise kohta – selline lähtekoht oleks kokkusobimatu menetluse eesmärgiga. Kavandatud KonkS § 7813 lõikest 3 lähtuvalt toimetatakse konkurentsijärelevalvemenetlust keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks, et vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega konkurentsi taastada ja säilitada. Tulenevalt ECN+ direktiivi artikli 4 lõikest 5 võib Konkurentsiamet menetluse omal initsiatiivil algatamise üle otsustamisel võtta arvesse seda, kas keelatud teo menetlemine on KonkS 2. ja 4. 57 peatüki või ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel prioriteetne (vt kavandatud KonkS § 7813 lõige 5 ja § 7814 lõige 2 punkt 1). ECN+ direktiivi põhjenduspunkti 23 kohaselt peaks konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel olema võimalik seada EL-i toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamiseks vajalikud menetlused tähtsuse järjekorda, et kasutada tulemuslikult oma vahendeid ning keskenduda siseturul konkurentsi moonutava konkurentsivastase käitumise ärahoidmisele ja lõpetamisele. Prioriteetide seadmist on vaja eelkõige selleks, et Konkurentsiamet saaks tema käsutuses olevaid ressursse tulemuslikult kasutada. Prioriteetide alusel saab Konkurentsiamet suunata oma inim- ja finantsressursse just selliste keelatud teo tunnustega tegude toimepanemise uurimisele, mille puhul näib kõige tõenäolisem, et rikkumine on toime pandud (sh toimub vältav rikkumine), või mille toimepanemine võis kaasa tuua suurimaid tagajärgi konkurentsi toimimisele või raskemaid tagajärgi tarbijate heaolule Eesti riigisisesel turul või laiemalt EL-i siseturul. Prioriteetide seadmise õigus on kavandatud KonkS § 7813 lõikesse 5. Oluline on aga märkida, et direktiiv nõuab liikmesriikidelt nende konkurentsiasutustele otsesõnu ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamise prioriseerimise võimalust. Siinne eelnõu plaanib prioriteetide seadmise õigust laiendada ka üksnes riigisisestele kaasustele. KonkS § 7814 lõike 1 punkt 2 sätestab, et konkurentsijärelevalvemenetlus algab KonkS §-s 7815 kavandatud taotluse (s.o taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks) lubatavaks tunnistamisega. Keelatud teo toimepanemise lõpetamisele suunatud taotlusele kavandatakse eri nõuded KonkS §-s 7815. Taotluse lubatavaks tunnistamise alused on kavandatud KonkS §-s 7816. ECN+ direktiiv ei loo liikmesriikidele ei keeldu ega kohustust näha ette konkurentsijärele- valvemenetluses ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo lõpetamise taotlemise õigust. Samuti ei reguleeri direktiiv ka nende menetlemise korda. Küll aga märgib ECN+ direktiivi põhjenduspunkt 23, et „konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel peaks olema võimalik seada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamiseks vajalikud menetlused tähtsuse järjekorda, et kasutada tulemuslikult oma vahendeid ning keskenduda siseturul konkurentsi moonutava konkurentsivastase käitumise ärahoidmisele ja lõpetamisele. Sel eesmärgil peaks neil olema õigus kaebusi tagasi lükata põhjendusel, et need ei ole esmatähtsad, välja arvatud nende avaliku sektori asutuste esitatud kaebuste puhul, kes jagavad asjakohastel juhtudel konkurentsiküsimustes pädevate riiklike haldusasutustega ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning liikmesriigi konkurentsiõiguse täitmise tagamise pädevust. See ei tohiks mõjutada konkurentsiküsimustes pädevate riiklike haldusasutuste õigust lükata kaebusi tagasi muudel põhjustel, nagu pädevuse puudumine, või otsustada, et neil ei ole põhjust meetmeid võtta. Ametlikult esitatud kaebuste puhul peab tagasilükkamise suhtes olema võimalik kohaldada liikmesriigi õiguse kohaseid tõhusaid õiguskaitsevahendeid.“ ECN+ direktiivi artikli 4 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel on õigus seada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel prioriteete. Kuivõrd konkurentsiküsimustes pädevad riiklikud haldusasutused on kohustatud neile esitatud ametlikud kaebused läbi vaatama, on neil ka õigus sellised kaebused tagasi lükata, kui nad ei pea kaebust konkurentsi- normide täitmise tagamise seisukohalt prioriteetseks. See ei piira konkurentsiküsimustes pädeva riikliku haldusasutuse õigust lükata kaebusi tagasi liikmesriigi õiguses ette nähtud muudel alustel.“ Seega tuleneb ECN+ direktiivist, et ELTL artiklite 101 ja 102 tagamisel ei ole EL-i õigusega kooskõlas range legaliteedi põhimõte,77 ehk teisisõnu põhimõte, mille kohaselt on vastav asutus kohustatud sisuliselt hindama iga kaebust, mis neile laekub. Rõhutada tuleb, et direktiivis sätestatud range legaliteedipõhimõtte keeld laieneb üksnes ELTL artiklite 101 ja 77 O. Brook, K. J. Cseres. Priority setting in EU and national competition law enforcement. Policy Report. 2021, lk 15. 58 102 täitmise tagamisele. See tähendab praktikas, et kui konkurentsiasutusel ei ole menetluses ühtegi piiriülese mõjuga ELTL artiklit 101 või 102 puudutavat kaasust, siis ei käsi direktiiv puhtalt siseriiklike kaasuste puhul prioriteetide seadmist ette näha. Küll aga peab liikmesriik ette nägema võimaluse, et mitteprioriteetsed siseriiklikud menetlused lõpetatakse, kui konkurentsiasutusele ilmneb kahtlus ELTL artikli 101 või 102 rikkumisest. Taotlustest ja kaebustest rääkides tuleb eristada taotlust haldusmenetluse seaduse tähenduses ja süüteoteadet ning -kaebust süüteomenetluses. Taotlus HMS § 14 lõike 1 tähenduses on haldus- menetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus haldusorganile esitatav avaldus. Kui taotlusega soovitakse haldusakti andmist või toimingu sooritamist haldusorgani poolt, algatab selline taotlus – kui eriseadus ei näe ette teisiti – HMS § 35 lõike 1 punkti 1 alusel haldus- menetluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Taotletav haldusakt ei pruugi olla luba, toetuse määramine vms, vaid isik võib taotleda ka teda soodustavat, kuid kolmandat isikut koormavat haldusakti (nn topeltmõjuga haldusakt78). Sellised taotlused tulevad kõne alla eelkõige korrakaitseõiguses. Korrakaitseseaduse alusel toimuvatele haldusmenetlustele kohaldatakse haldusmenetluse sea- duse sätteid, arvestades korrakaitseseaduse erisusi (vt ka KorS § 1 lõige 2). Erinormi puudu- misel kohaldub KorS-s sätestatud üld- või erimeetme sooritamisele suunatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse regulatsioon. Oluline on märkida, et korrakaitseseadus ei näe haldusaktide andmise või toimingute tegemise haldusmenetluse alguse osas ette eriregulat- siooni.79 Seega rakendub üldseadusena HMS § 35. Täpsustuseks tuleb märkida, et KorS § 4 lõige 2 ei ole riikliku järelevalvemenetluse algust puudutav norm, vaid täpsustab avaliku korra mõiste sisu, olles oluline selle hindamisel, kas isikul on õigus nõuda haldusorganilt (kaalutlus- vigadeta otsust) konkreetse meetme (nt KorS § 28 lõike 1 ettekirjutuse) tegemist või mitte. Korrakaitseseaduse alusel ohu tõrjumise või korrarikkumise lõpetamise haldusakti andmisele suunatud haldusmenetlus võib seega kehtiva õiguse alusel alata kolmanda isiku taotlusega teha teisele isikule ettekirjutus (nt taotlus kohustada naabrit lammutama krundi piirile ehitatud ohtlik ehitis). Menetluse algusest tuleb hoida eraldi küsimust sellest, kas ja mida saab isik nõuda. Esiteks peab taotletava meetme üheks eesmärgiks olema üksikisiku subjektiivse õiguse kaitse. Üksikisikul on subjektiivne õigus näiteks juhul, kui asjakohane õigusnorm kaitseb lisaks avalikele huvidele ka üksikisiku huvisid ning konkreetne üksikisik kuulub kaitstavate isikute ringi. 80 KorS § 28 lõige 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lõige 2). Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lõige 1). KorS § 4 täpsustab, et avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja 78 A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 27: „Samas võib taoliste koormavate otsuste tegemisest olla huvitatud mitte haldusorgan ise, ammugi mitte otsuse adressaat, vaid mõni kolmas isik. Nõnda võib naaber paluda teha ebaseadusliku ehitise lammutamise ettekirjutuse, korrarikkumisest häiritud linnakodanik võib pöörduda politsei poole.“ 79 Eriregulatsiooni võib kohata sätetes, mis ütlevad selgelt, et mingi haldusakt antakse või toiming tehakse pädeva haldusorgani algatusel. Sellisel juhul on taotlejal õigus kaalutlusvigadeta otsusele menetluse algatamisel. 80 Kui taotletud on korrakaitsemeetme kohaldamist kolmanda isiku suhtes, siis tuleb mh lähtuda KorS §-st 4. See ütleb, et avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Lõige 2 sätestab, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. 59 isikute subjektiivsete õiguste kaitstus ning et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjek- tiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. Eelnevast tulenevalt võib isik teatud eelduste täitmisel (subjektiivne õigus ning KorS § 4 lõike 2 eeldustel) taotleda teda puudutava ohu tõrjumist või korrarikkumise lõpetamist KorS § 28 lõikes 1 sätestatud meetmega. Teiseks peab arvestama, et kui õiguslik alus haldusakti andmiseks (nagu KorS § 28 lõige 1) annab haldusorganile kaalutlusõiguse, saab puudutatud isik haldusorganilt nõuda üldjuhul üksnes kaalutlusvigadeta otsust. Teatud olukordades võib korrakaitseorgani kaalutlusruum olla redutseeritud nullini (olukord, kus taotleja poolt nõutud tegu on ainuke õiguspärane tegutsemisvõimalus). Kehtiva õiguse järgi on konkurentsiõiguses pädev korrakaitseorgan Konkurentsiamet, mis teostab mh järelevalvet KonkS 2. ja 4. peatüki ja ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise üle. KonkS- s sätestatud keelunormid (nt KonkS § 4 ja § 16) ei ole mõeldud kaitsma üksnes avalikke huve, vaid ka üksikisikute, sh teiste turuosaliste huve. Keelunormide kehtestamise ja nende tagami- sega täidab riik PS § 31 lõike 1 lausest 1 tulenevat kohustust kaitsta vaba konkurentsi ja ettevõtlust. Põhiõiguste kandjatel (s.t turuosalistel) on PS § 31 lõikest 1 tulenev õigus põhi- õiguste adressaadi kaitsvale tegevusele vaba turu tagamisel.81 Riigikohtu üldkogu on rõhu- tanud, et „PS § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega, seadusega võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra (esimene ja teine lause). Põhiseadusega tagatud ette- võtlusvabadusel on mitu tahku. Ühest küljest tagatakse sellega igaühe õigus tegeleda ettevõtlusega, s.o tegevusega, mille eesmärk on eelkõige tulu saamine kauba tootmisest või müügist, teenuse osutamisest jms. Teisalt peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate õigusvastase tegevuse eest konkurentsi takis- tamisel või äritegevuse kahjustamisel. Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega ei kaitsta aga mitte üksnes teiste ettevõtjate ettevõtlusvabadust, vaid ka tarbijat. Konkurentsi- vabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga.“82 Konkurentsiseaduses sisalduvad keelunormid (nt KonkS § 4) on just sellel põhjusel kaitse- normid, et need väljendavad PS § 31 lõikest 1 tuleneva riigi kaitsekohustust. Konkurentsiõiguse vastavatest keelunormidest tuleneb turuosalistele subjektiivne õigus nõuda keeldudest kinni- pidamist, kui turuosaline on konkurentsi rikkuvast tegevusest olulisest puudutatud (sh talle võib kaasneda oluline kahju). Seda on kinnitanud ka Riigikohus, märkides järgmist: „Kolleegiumi hinnangul ei saa Konkurentsiameti järelevalvet pidada üksnes avalikes huvides läbiviidavaks, vaid selle ülesanne on kaitsta ka turuosaliste õigusi konkurentsiseadusega keelatud tegevuse 81 O. Kask, S. A. Ehrlich, A. Henberg – Ü. Madise jt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020, § 31 komm 6: „Ettevõtlusvabadus hõlmab ka isiku õigust nõuda riigilt selliste abinõude kasutamist, mis kaitsevad ettevõtjat teiste isikute eest. Nii saab isik nõuda riigilt konkurentide tegevuse eest kaitset, kui selline käitumine tooks kaasa isiku ettevõtlusvabaduse ülemäärase kahjustamise (monopoolses seisundis ettevõtja seisundi kuritarvitamine, dumping jm).“ 82 RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13 p 105. 60 eest. […] Niisuguses olukorras on kaebajal õigus järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtu- likule kontrollile.“83 Seda seisukohta on kinnitatud ka hilisemas kohtupraktikas.84 Konkurentsi- õiguse siseriiklike keelunorme on ka teistes liikmesriikides tõlgendatud kui norme, mis kaitse- vad lisaks avalikele huvidele ka normi kaitsealasse jäävate isikute õigusi.85 ELTL artiklite 101 ja 102 osas on turuosaliste kaitset rõhutanud ka Euroopa Kohus. Kohus on rõhutanud, et EÜ asutamislepingu artikli 85 lõikel 1 ja artiklil 86 (nüüd ELTL artiklid 101 ja 102) on vahetu õigusmõju üksikisikute vahelistele suhetele ja nendest sätetest tulenevad isikutele õigused, mida siseriiklikud õiguskorrad peavad kaitsma.86 Mis puutub Euroopa Komisjoni poole kaebusega pöördumist, milles juhitakse tähelepanu ELTL artiklite 101 või 102 rikkumisele, on Euroopa Kohus rõhutanud Euroopa Komisjoni kohustust kaebust menetleda ning mõistliku aja jooksul otsustada, kas kaebuse alusel algatada menetlus või keelduda kaebu- ses toodud rikkumise menetlemisest (mida saab omakorda vaidlustada).87 Eelnõuga kavandatav konkurentsijärelevalvemenetlus seob ühte menetlusse88 nii korrakaitse kui ka karistamise eesmärgid. Sellega asendatakse menetluste paljususe mudel. Ühendmenet- luse loomisega ei saa aga kõrvale jätta põhiõiguste kaitset Konkurentsiameti poolt. Rõhutada tuleb, et konkurentsijärelevalvemenetluse fookus ei ole üksnes karistamine. Tegemist ei ole haldustrahvimenetlusega. Konkurentsiametile antav volitus kohustada ettevõtja või ettevõtjate ühendus lõpetama konkurentsi keelunormi rikkuv tegevus ei kaitse üksnes avalikke huve, vaid ka teiste turuosaliste huvi vabale konkurentsile. Turuosalisel peab – teatud eelduste täitmisel – olema võimalus pöörduda Konkurentsiameti poole, et taotleda käimasoleva konkurentsiõiguse rikkumise lõpetamist. Ühendmenetluses võib sellise taotluse menetlemise üles ehitada kahel eri viisil. Esiteks võib lähtuda HMS-s sätestatud üldisest mudelist, mille kohaselt võib haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks alata taotlusega. Teiseks võib menetluse üles ehitada nii, et menetlus algab üksnes pädeva haldusorgani initsiatiivil ning taotleja saab – subjektiivse 83 RKHKm 23.10.2013, 3-3-1-29-13, p 17. 84 Vt Konkurentsiameti kui tururegulaatori rolli osas: RKHKo 22.10.2014, 3-3-1-42-14, p 15: „Kolleegium on varem leidnud, et Konkurentsiameti järelevalve ülesanne on kaitsta ka turuosalisi (vt 23. oktoobri 2013. a määrust asjas nr 3-3-1-29-13, p 17). Selleski asjas ei saa kolleegiumi hinnangul Konkurentsiameti järelevalvet pidada üksnes avalikes huvides läbiviidavaks. Selle järelevalve eesmärk on kaitsta ka vee-ettevõtja kliendi kui tarbija õigusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusega vastuolus oleva tegevuse eest.“ 85 Näitena saab tuua Saksamaa: vt C. Grave, J. Nyberg. – U. Loewenheim, K. M. Meessen, A. Riesenkampff, C. Kersting, H. J. Meyer-Lindemann. Kartellrecht. 4. vlj. München 2020, äärenr 25: „Jedoch ist § 1 GWB nicht nur auf den Schutz der Institution Wettbewerb gerichtet, sondern bezweckt auch einen damit parallel laufenden Individualschutz. Private können daher aus vielen kartellrechtlichen Vorschriften und gerade aus §§ 1–3 GWB einklagbare Rechte ableiten.“ 86 Vt üksikisikutevahelise suhte kohta: EKo 30.01.1974, 127/73 – BRT ja SABAM, EKL 1974, lk 51, p 16: „As the prohibitions of articles 85 (1) and 86 tend by their very nature to produce direct effects in relations between individuals, these articles create direct rights in respect of the individuals concerned which the national courts must safeguard.“; EKo 18.03.1997, C‑282/95 P – Guérin automobiles vs. komisjon, EKL 1997, lk I‑1503, p 39. 87 EKo 18.03.1997, C‑282/95 P – Guérin automobiles vs. komisjon, EKL 1997, lk I‑1503, p-d 36 j: „Furthermore, contrary to the argument put forward by the appellant, that does not authorize the Commission to persist in its failure to act. Once that stage of the procedure has been completed the Commission is bound either to initiate a procedure against the subject of the complaint - a procedure in which the complainant is entitled to participate in accordance with the second paragraph of Article 19 of Regulation No 17 and Article 5 of Regulation No 99/63 - or to adopt a definitive decision rejecting the complaint, which may be the subject-matter of an action for annulment before the Community courts. In the context of such an action the complainant may rely on any legal defects in the provisional measures preceding the definitive decision (IBM, cited above, paragraph 12). [37] It must also be noted that the Commission's definitive decision must, in accordance with the principles of good administration, be adopted within a reasonable time after it has received the complainant's observations.“ 88 Vrd A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aruanne. Tartu 2020, lk 74. Selles kasutatakse analoogse menetluse jaoks terminit „ühendmenetlus“. 61 õiguse olemasolul – nõuda kaalutlusvigadeta otsust haldusmenetluse algatamiseks.89 Mõlemal mudelil on eelised ja puudused. Teisena nimetatud mudeli eelis on see, et haldusorganil on endal kontroll selle üle, kas ja millal menetlus algab. Kui menetluse algatamiseks ja selle tulemusel haldusakti andmiseks on esitatud taotlus, peab haldusorgan menetluse algatamata jätmist põhjendama. Menetluse algatamata jätmisel peab haldusorgan võtma mh seisukoha selle kohta, kas isikul on subjektiivne õigus nõuda kaalutlusvigadeta otsust menetluse algatamisel. Seevastu esimesena nimetatud mudeli – haldusmenetlus, mis võib automaatselt alata taotlusega – eelis on see, et haldusorgan ei pea tegema eraldi otsust algatamise või algatamata jätmise kohta. Kui isikul puudub subjektiivne õigus nõuda kaalutlusvigadega otsust haldusakti and- miseks, jäetakse taotlus lihtsalt rahuldamata. Eelnõus on taotluse roll konkurentsijärelevalvemenetluses lahendatud modifitseeritud viisil. Konkurentsijärelevalvemenetlust saab alustada taotlus, mis täidab KonkS § 7815 nõudeid ja mille Konkurentsiamet on tunnistanud lubatavaks. Regulatsiooni eesmärk on luua piisavalt tõhus õiguslik filter, mis välistaks menetlusest alusetud, sh ilmselgelt põhjendamatud taotlused, kuid mis võimaldaks menetluses osaleda neil isikutel, kelle puhul on konkurentsijärelevalve- menetluses osalemine olulistel kaalutlustel põhjendatud. Asjaolu, et konkurentsijärelevalvemenetlus võib alata taotluse lubatavaks tunnistamisega, võib esialgu tunduda uudne. Seda eelkõige põhjusel, et konkurentsijärelevalvemenetluse näol on tegemist menetlusega, milles võidakse ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada karis- tuslikke meetmeid. Samas ei ole tegemist millegi täiesti ebaharilikuga. Võrdluseks võib tuua kriminaalmenetluse, kus kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohus- tatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad vastavad erandlikud alused (vt KrMS § 6). Kuriteo asjaolud võivad uurimisasutuse või prokuratuurini jõuda ka kuriteokaebusega (KrMS § 195 lg 2). Sisuliselt võib kriminaalmenetluse algatada üksikisiku kaebus teise isiku tegevuse peale, sest uurimisasutus ja prokuratuur on lähtealustes kohustatud menetlust läbi viima. Võttes veel arvesse, et kriminaalmenetluse ese on reeglina minevikus toimunud teole karistusõigusliku hinnangu andmine, siis seda enam on õigustatud konkurentsijärelevalvemenetluse algus isiku taotluse lubatavaks tunnistamisega, sest selle taotluse sisu on lõpetada vältav konkurentsiõiguse rikkumine. Kolmanda isiku (nt konkureeriva turuosalise) taotluse rolli üle on arutletud ka teistes liikmes- riikides. Näiteks Saksamaal leitakse, et üldjuhul ei ole kolmandatel isikutel õigust nõuda päde- valt konkurentsiametilt ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes haldusmenetluse algatamist ja selle tulemusel ettekirjutuse tegemist. Siiski leitakse, et erandjuhtudel on ettekirjutuse tegemise taotluse õigus kolmandal isikul olemas, seda eelkõige juhul, kui isik ei saa oma õigusi ise kaitsta kohases menetluses ja kui teda ohustab keelatud teo tulemusel raske kahju, mida ei saa muude talle kättesaadavate abinõudega kõrvaldada.90 Siinse eelnõuga soovitakse taotlustele ette näha sisuliselt sama kitsad tingimused nagu neile on seatud ka Saksamaa õiguses. Õigusselguse huvides ei jäeta neid kriteeriume õiguskirjanduse ja -praktika määrata, vaid kehtestatakse seaduses endas. Konkurentsijärelevalvemenetluse saab algatada üksnes keelatud teo lõpetamise taotlus, mille Konkurentsiamet on tunnistanud lubata- vaks. See tähendab, et konkurentsijärelevalvemenetlus ei alga automaatselt taotluse esitami- 89 RKHKo 13.10.2010, 3-3-1-44-10, p 15: „Kolleegium on seisukohal, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.“ 90 V. Emmerich. – U. Immenga, E.-J. Mestmäcker. Wettbewerbsrecht. 2. köide. 6. vlj. München 2020, GWB § 32 äärenr 15. 62 sega, vaid alles Konkurentsiameti tahteaktiga – taotluse lubatavaks tunnistamisega. Konku- rentsiametile on antud ulatuslikud volitused jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused läbi vaatamata, mh on Konkurentsiametile antud õigus jätta läbi vaatamata taotlus, milles väidetud rikkumise vastu saab isik end kaitsta tsiviilõiguse alusel. Ühtlasi on taotlusele seatud kõrgendatud vormi- ja sisunõuded, sh põhistamisnõuded. Eelnõuga kavandatud taotluse regulatsioon säästab seega ühest küljest Konkurentsiameti ressursse, kuid võimaldab teisest küljest oluliselt puudutatud turuosalistel saada efektiivset kaitset nende õiguste rikkumisele. Nagu ülal mainitud, algab konkurentsijärelevalvemenetlus Konkurentsiameti poolt taotluse lubatavaks tunnistamise ajahetkel. See tähendab, et taotluse lubatavuse hindamine toimub väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Selles eelfaasis kohalduvad Konkurentsiameti menetlusele üldjuhul üksnes HMS sätted. Silmas tuleb pidada, et Konkurentsiametil ei ole taotluse lubatavuse hindamise faasis õigus kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse uuri- mismeetmeid. Taotluse lubatavuse hindamise faas on toodud konkurentsijärelevalvemenet- lusest välja põhjusel, et Konkurentsiamet peab saama mõjutada konkurentsijärelevalve- menetluse algushetke. Menetluse algus ei tohiks sõltuda taotluse saabumise hetkest. Samuti ei oleks konkurentsijärelevalvemenetluse mh karistusliku olemusega kooskõlas see, kui menetlus loetakse tagantjärele alanuks taotluse esitamise hetkest. Kui Konkurentsiamet on taotluse tunnistanud lubatavaks ning alates sellest hetkest on alanud konkurentsijärelevalvemenetlus, on Konkurentsiametil õigus menetlus KonkS § 7814 lõikes 2 sätestatud alustel lõpetada (praktikas saab seda teha ka ühes otsuses, oluline on aga arvestada kavandatud KonkS § 7814 lõikega 4). Üheks olulisemaks konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamise aluseks on õigus lõpetada menetlus prioriteetidele tuginedes (vt KonkS § 7814 lõike 2 punkt 1). Seejuures peab aga silmas pidama, et taotlusele KonkS § 7815 kohalduvad erisätete puudumisel HMS sätted. Kui taotlus on tunnistatud lubatavaks ning Konkurentsiamet soovib menetluse näiteks prioriteetidele tuginedes lõpetada (KonkS § 7814 lõike 2 punkt 1), siis on sisuliselt tegemist keelatud tegu lõpetama kohustava haldusakti nõudva taotluse rahuldamata jätmisega. Selline menetluse lõpetamine tuleb vormistada haldusaktiga. See tuleneb eelnõuga kavandatavast KonkS § 7814 lõikest 4. KonkS § 7814 lõige 2 sätestab alused, millele tuginedes ei algata Konkurentsiamet konkurentsi- järelevalvemenetlust või millele tuginedes lõpetatakse menetlus konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata. Tegemist on erisättega KonkS § 634 suhtes. Alused, mis võimaldavad Konku- rentsiametil konkurentsijärelevalvemenetlust mitte algatada, ei kohaldu taotluse lubatavaks tunnistamisele. Taotluse lubatavaks tunnistamise alused on ammendavalt loetletud KonkS §-s 7816. KonkS § 7814 lõike 2 punkt 1 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve- menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui „käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine võrreldes teiste pooleliolevate konkurentsijärelevalvemenetlustega prioriteetne“. Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 5. Prioriteetide seadmine toimub KonkS § 78 13 lõike 5 alusel. Menetluse lõpetamise alused on kehtivas õiguses sätestatud KonkS §-s 634. Nendeks on näiteks juhud, kus konkurentsi ei ole oluliselt kahjustatud või ettevõtja on oluliselt parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul. Eelnõukohase konkurentsijärelevalvemenetluse raames saab konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada eelnimetatud olukordades üksnes siis, kui menetlus ei ole KonkS § 7813 lõikes 5 nimetatud kriteeriumide alusel prioriteetne. KonkS § 7813 lõikes 5 nimetatud kriteeriumideks, mida menetluse lõpetamisel KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel arvestama peab on:  KonkS § 7813 lõikes 3 nimetatud eesmärgi tagamine; 63  Konkurentsiameti ressursside tulemuslik kasutamine ja  menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloom, ulatus ja mõju konkurentsiolukorrale ning sellest tulenev avalik huvi. Näiteks ei pruugi prioriteetide alusel saada lõpetada menetlust või jätta menetlus algatamata olukorras, kus ettevõtja on oluliselt parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul, kuid toime- pandud keelatud teo iseloomust, ulatuses ja mõjust tulenevalt on ettevõtja tegevuse osas oluline avalik huvi. KonkS § 7814 lõike 2 punkt 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve- menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „selleks tuleneb alus nõukogu määrusest 1/2003/EÜ“. Nõukogu 1/2003 määrusest tulenevad alused on eeskätt artikli 11 lõige 6 (paralleelmenetlus Euroopa Komisjonis) ja artikkel 13 (paralleelmenetlus teise liikmesriigi konkurentsiasutusega). KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve- menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „konkurentsi- olukorra analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ilmnev või konku- rentsijärelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvas- tamiseks“. Nimetatud alust saab, nagu selles kavandatud, kasutada kahel viisil. Esiteks, kui Konkurentsiameti poolt varem läbiviidud konkurentsiolukorra analüüs (Konkurentsiameti pädevuses on kehtiva ja ka eelnõuga muudetud KonkS § 55 lõikest 2 lähtuvalt konkurentsi- olukorra analüüsimine) näitab, et konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ei ilmne teavet, mis võimaldab keelatud tegu tuvastada. See ei tähenda, et rikkumist ei ole (aga ei tähenda ka vastupidist), vaid seda, et riigi ressursi kulutamine ja menetlusalustele isikutele menetluskulude tekitamine, mis tuleb kõnesoleval alusel menetlust lõpetades hüvitama (vt kavandatud KonkS § 7840 lõike 3 punkt 1), ei ole põhjendatud, kui asja menetlemine on (tõenäoliselt) perspektiivitu. Põhjendatuks muutub sellise keelatud teo potentsiaalse toimepanemise suhtes menetluse toimetamine siis, kui Konkurentsiametini jõuab nt läbi leebuse kohaldamise taotluse või vilepuhumise teave, mis menetluse algatamist õigustaks. Ühtlasi saab sellisele perspektiivituse alusele tugineda ka menetluse lõpetamisel lubatavaks tunnistatud taotlusega alanud konkurentsijärelevalvemenetluses. Teiseks saab nimetatud alust kasutada käimasoleva konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamiseks. Sellisel juhul on menetlus alanud kas Konku- rentsiameti enda initsiatiivil või KonkS § 7815 tähenduses taotluse lubatavaks tunnistamisega. Nimetatud menetluse lõpetamise alus on asjakohane siis, kui Konkurentsiamet on kohaldanud uurimismeetmeid, kogunud tõendeid, kuid leiab lõpuks siiski, et konkurentsijärelevalvemenet- luse vältel saadud teave ei ole piisav, et tuvastada keelatud teo toimepanemine (et määrata vaja- dusel konkurentsijärelevalvemeetmeid). Selleks, et konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetada alusel, et selles ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks ei vaja konkurentsiolukorra analüüsi, st kommenteeritavat sätet tuleb lugeda kui kaht eraldiseisvat alust sisaldavana. Esimene peaasjalikult algatamata jätmise, aga vastavalt olukorrale ka lõpe- tamise alus (nt lubatavaks tunnistatud taotlusega alanud menetluse puhul): konkurentsiolukorra analüüsile tuginedes konkurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt ilmnev teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks, ja teine peaasjalikult lõpetamise alus: konkurentsi- järelevalvemenetluses ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine Konkurentsiameti poolt kõnesoleva sätte alusel ei tähenda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on menetluse esemeks oleva keelatud teo osas õigeks mõistetud. Teisisõnu, KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 ei oma õigeksmõistvat funktsiooni. Sellist funktsiooni ei saa sellel olla ainuüksi põhjusel, et nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 ei anna liikmesriikide pädevatele konkurentsiasutustele õigust lõplikult öelda, kas keelatud tegu pandi toime või mitte (vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 5 teine taane koosmõjus artikliga 10). 64 KonkS § 7814 lõike 2 punkt 4 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalve- menetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „samale ette- võtjale või ettevõtjate ühendusele on juba sama keelatud teo toimepanemise eest kohaldatud konkurentsijärelevalvemeedet või muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni.“ Konku- rentsijärelevalvemenetluses määratavad trahvid ei ole formaalselt karistused (s.t süüteod KarS tähenduses). Samas on konkurentsijärelevalvemenetluses määratavad trahvid nn Engeli kritee- riumide alusel91 materiaalses tähenduses karistused.92 Sätet põhjendab seega ne bis in idem põhimõte, mis kuulub nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õiguse aluste hulka. Euroopa Liidu õiguse kohaldamise osas otsustava tähtsusega EL-i põhiõiguste harta artikli 50 kohaselt ei tohi kedagi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. St et harta artiklist 50 tulenev ne bis in idem põhimõte keelab samadel asjaoludel ja sama isiku suhtes dubleerida nii menetlusi kui ka santsioone, mis on kriminaalõiguslikku laadi.93 Samasisuline PS § 23 lõige 3 kohaldub sätetele, mis direktiivi üle ei võta, ning sätetele, mille ülevõtmiseks on Euroopa Liidu direktiiv jätnud liikmesriikidele otsustusruumi. Sama teo eest samale isikule sanktsiooni kohaldamine oleks vastuolus korduvalt karistamise keeluga ning sama põhimõtet laiendades oleks ka sama teo alusel sama isiku suhtes konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine võrreldav tema sama teo toimepanemise eest uuesti süüdistamisega. Kommenteeritav peatükk võimaldab juhul, kui isikule on teo eest konkurentsijärelevalvemeede määratud, kuid ta seda ei täida, kohaldada muid meetmeid kui sama keelatud teo uus menetlemine ja selle alusel meetmete muutmine. Enne siinse eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist tuli kehtiva EL-i konkurentsiõiguse kohaldamisel ne bis in idem põhimõtte puhul silmas pidada teatud erisusi. Nimelt oli ne bis in idem põhimõttel keelatud tegude toimepanemisel ehk konku- rentsiõiguse rikkumiste puhul Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tavapärase kaheastmelise skeemi, s.o sama tegu + sama isik, asemel kolmeastmeline skeem. Tegemist oli konkurentsi- õiguse spetsiifilise ne bis in idem põhimõtte väljendusega, kus mitmekordse karistamise keeld eeldas kumulatiivselt kolme eelduse täitmist94: ✔ samad faktilised asjaolud; ✔ sama õigushüve kaitse; ✔ ja sama teo toimepanija ehk sama ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Esimene kriteerium tähistas faktiliste asjaolude samasust. Teine kriteerium puudutas küsimust, kas trahv või muu avalik-õiguslik sanktsioon on tehtud sama õigushüve kaitseks. Just nimetatud 91 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus (edaspidi EIKo) 08.06.1976, 5100/71 jt – Engel jt vs Madalmaad, p-d 80 jj. 92 Materiaalselt karistuslikuks meetmeks võiks esmapilgul liigitada ka menetlusaluse isiku õigusi tõsisemalt riivavaid ettekirjutusi, millega määratakse struktuurilised meetmed. Need meetmed on võrreldavad EL karistusõiguslike direktiivide alusel ettenähtavate juriidilise isiku karistustega (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5.07.2017 direktiiv 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil, art 9). Samas tuleb märkida, et konkurentsijärelevalvemenetluses saab kohaldada struktuurseid meetmeid üksnes vältava keelatud teo toimepanemise korral. Struktuursete meetmete eesmärk ei ole karistada, vaid lõpetada korrarikkumine (keelatud teo toimepanemine). 93 EKo 20.03.2018, C-524/15 – Menci, EU:C:2018:197, p 25: „[…] the ne bis in idem principle prohibits a duplication both of proceedings and of penalties of a criminal nature for the purposes of that article for the same acts and against the same person (see, to that effect, judgment of 26 February 2013, Åkerberg Fransson, C-617/10, EU:C:2013:105, paragraph 34).“ 94 EKo 23.02.2021, C‑857/19 – Slovak Telekom a.s., p 43: „Nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, allub ne bis in idem-põhimõtte kohaldamine kolmele tingimusele: faktiliste asjaolude, rikkumise toime pannud isiku ja kaitstava õigushüve samasus (vt selle kohta 14. veebruari 2012. aasta kohtuotsus Toshiba Corporation jt, C‑17/10, EU:C:2012:72, punkt 97). Ne bis in idem-põhimõte keelab niisiis karistada sama isikut rohkem kui ühe korra sama õigusvastase teo eest sama õigushüve kaitsmiseks (7. jaanuari 2004. aasta kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P, EU:C:2004:6, punkt 338).“ 65 õigushüve kriteerium oligi konkurentsiõigusele spetsiifiline ne bis in idem põhimõtte täpsus- tus.95 Seni polnud aga Euroopa Kohtu praktikas eelnõu koostajatele teadaolevalt esinenud ühtegi juhtu, kus kohus oleks pidanud selgitama, kuidas kaitstavat õigushüve hinnata, mistõttu eksisteeris seni vaid selle abstraktne määratlus. Näiteks oli Euroopa Kohtu suurkoda vaid üldsõnaliselt kinnitanud, et EL-i ja riigisisesed konkurentsiõigusnormid käsitlevad konkurentsi piiravat tegevust erinevatest aspektidest ning nende kohaldamisalad ei kattu.96 Kolmanda kriteeriumina tuli hinnata seda, kas sama teo (ja sama õigushüve kaitseks) on juba trahvi või muud avalik-õiguslikku sanktsiooni kohaldatud samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Eelnevast tulenes seega, et kui ettevõtjale oli kohaldatud trahv ning trahv oli maksmiseks määratud näiteks ühele kahest ettevõtjat moodustavast menetlusalusest isikust (nt tütarette- võtjale), ei oleks, välja arvatud seaduses sätestatud erijuhtudel, saanud algatada teise sama ette- võtjat moodustava menetlusaluse isiku suhtes (nt emaettevõtja suhtes) menetlust, kui ✔ (emaettevõtja poolt moodustatav) ettevõtja oleks ✔ sama faktilise keelatud teo eest ja ✔ sama õigushüve kaitseks saanud trahvi. Pärast kõnesoleva eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist on aga Euroopa Kohtu suurkoda teinud konkurentsiasjades kaks ne bis in idem põhimõtet puudutavat otsust: bpost97 ning Nordzucker jt98. Neist lähtuvalt on Euroopa Komisjon oma mitteametlikes suunistes palunud Justiitsministeeriumil, kas kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkt 4 üldse kustutada, sest ne bis in idem põhimõte kehtib niikuinii, või see ümber sõnastada selliselt, et see suuremal määral arvestaks Euroopa Kohtu hiljutisi seisukohavõtte. Eelnõule laekunud tagasisidet arvestades on siiski KonkS § 7814 lõike 2 punkti 4 redigeeritud, kuid seda mitte viisil, mil Euroopa Komisjon sooviks. Euroopa Komisjon näeks sätet ideaalis järgmiselt: „the same undertaking or association of undertakings has already been subject to a competition supervision measure or other equivalent public sanction in order to protect the same legal interest in respect of the same prohibited act; this does not prevent the Competition Authority from initiating competition review proceedings if proceedings by another authority in respect of the same facts act pursue a distinct legitimate objective under different legislation, provided that the two proceedings are conducted in a sufficiently coordinated manner between the two competent authorities and within a proximate timeframe; and that the overall penalties imposed correspond to the seriousness of the offences committed.” Enne kui jõuame sätte uuesti sõnastuseni, märgivad eelnõu autorid, et nimetatud Euroopa Kohtu suurkoja lahendites lükkas kohus ümber lahendist Aalborg Portland jt vs. komisjon alguse saanud tõlgenduse, mille kohaselt konkurentsiõiguse rakendamisel allub ne bis in idem põhi- mõtte kohaldamine eelnevalt kirjeldatud kolmele tingimusele: faktiliste asjaolude, rikkumise toimepannud isiku ja kaitstava õigushüve samasus99. Käesoleva aasta lahendites kinnitab Euroopa Kohtu üldkogu, et ne bis in idem põhimõtte kohaldamise suhtes kehtib siiski kaks tingimust: „esiteks peab olema tehtud varasem lõplik otsus (bis-tingimus) ja teiseks peavad varasem otsus ning hilisemad menetlused või otsused puudutama samu asjaolusid 95 Vt Kohtujuristi M. Bobek ettepanek, 02.09.2021, C-117/20 – bpost SA. 96 EKo 12.02.2012, C-17/10 – Toshiba Corporation e.a, EU:C:2012:72, p 81. 97 EKo 22.03.22, C-117/20 – bpost, EU:C:2022:202. 98 EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt., EU:C:2022:203. 99 EKo 07.01.2004, C-204/00 P - Aalborg Portland jt vs. komisjon, EU:C:2004:6, p 338. 66 (idem-tingimus)“100. Sellega leidis kohus, et ne bis in idem põhimõtte kaitseulatus valdkonniti, ilma selleta, et vastupidine oleks selgelt sätestatud, erineda ei saa101. Eelnõu autorid tõlgendavad nimetatud suurkoja otsuseid kokkuvõtvalt selliselt, et harta artikliga 50 (mis vastab EIKonv 7. protokolli artiklile 4) tagatud põhiõigus kehtib valdkondade üleselt ühtmoodi, v.a juhul, kui seda on seadusega selgelt piiratud (mil viisil ja mis tingimustel saab hartas sisalduvaid põhiõiguseid, sh ne bis in idem põhimõtet, piirata, on Euroopa Kohus kõnesolevates suurkoja otsustes avanud). Kuivõrd eelnõu autorid soovivad kavandatud KonkS § 7824 lõike 2 punktiga 4 luua vaid didaktilist sätet, mis juhib menetleja tähelepanu sellele, et ka otsekohalduvat põhiõigust peab menetlemisel arvesse võtma, muudame sätet varasema redaktsiooniga võrreldes järgmiselt: „[Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse konku- rentsijärelevalvemeedet määramata, kui:] samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele on juba sama keelatud teo toimepanemise eest sama õigushüve kaitseks kohaldatud konkurentsijärele- valvemeedet või muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni“. Normi sõnastuses on kasutatud termineid „ettevõtja“ ja „ettevõtjate ühendus“, sest rikkumise eest vastutab ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Üksnes ettevõtja vastutusest tuleneb seda moodustavate isikute solidaarne vastutus102. Ka eelpool nimetatud Euroopa Kohtu suurkoja lahendid räägivad „ettevõtjast“ ne bis in idem põhimõtte tähenduses, mitte ettevõtjat moodus- tavast isikust. bpost’i lahendi punktides 36 ja 37 on kohus avanud, mida kujutab idem-tingimus: „[…] the ’idem’ condition requires the material facts to be identical […]. Identity of the material facts must be understood to mean a set of concrete circumstances stemming from events which are, in essence, the same, in that they involve the same perpetrator and are inextricably linked together in time and space […].“ Nordzucker’i lahendi punktis 41 selgitab kohus idem-tingimuse puhul, kuidas hinnata asjaolude samasust ehk, kuidas hinnata „whether undertakings have adopted conduct having as its object or effect the prevention, restriction or distortion of competition“. Seejuures keelab ne bis in idem põhimõte, mille sisu on kavandatud kõnesolevasse KonkS § 7814 lõike 2 punkti 4, samadel asjaoludel sama ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes dubleerida nii menetlusi kui ka karistusi, mis on kriminaalõiguslikku laadi103. Seega ei tähenda sättesse kavandatud „konkurentsijärelevalvemeedet või muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni“ ettekirjutust või sunniraha. Küll aga, kui varem on keelatud tegu lõpetav ettekirjutus ettevõtjale tehtud menetluses, mis mh võimaldab ka keelatud teo toimpanemise eest trahvida, kuid trahvi pole kohaldatud, võiks seda pidada ne bis in idem põhimõtte rikkumiseks, kui sama ettevõtja suhtes uut potentsiaalselt trahviga lõppevat menetlust toimetada.104 Seni on Eestis nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid konkurentsialaste rikkumiste eest karistatud süüteomenetluses. Süüteomenetluses kohaldatud karistused peaks uuesti menetlemise ja karis- tamise välistama, seetõttu on kõnesolevas punktis nimetatud konkurentsijärelevalvemeetmete kõrval ka muid avalik-õiguslikke sanktsioone. Need meetmed ja sanktsioonid hõlmavad ka muus (EL) riigis või Euroopa Komisjoni poolt kohaldatud meetmeid või muid avalik-õiguslikke sanktsioone, eeldusel, et need on määratud sama keelatud teo toimepanemise eest. Seevastu tsiviilkorras hüvitatud kahjud ja täidetud kohustused ei ole asjakohased. 100 EKo 22.03.22, C-117/20 – bpost, EU:C:2022:202, p 28; EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt., EU:C:2022:203, p 33. 101 EKo 22.03.22, C-117/20 – bpost, EU:C:2022:202, p 35; EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt., EU:C:2022:203, p 40. 102 vt nt EKo 25.11.20, C-823/18 P – komisjon vs. GEA Group, EU:C:2020:955, p 65. 103 EKo 22.03.22, C-117/20 – bpost, EU:C:2022:202, p 24; EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt., EU:C:2022:203, p 29. 104 EKo 22.03.22, C-151/20 – Nordzucker jt., EU:C:2022:203, p-d 63 ja 67. 67 Vastavalt Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõttele ei loeta keelatud teo toimepanemise mittetuvastamist Konkurentsiameti poolt või menetluse lõpetamist alusel, et keelatud tegu ei suudetud tuvastada, õigeksmõistmiseks ning seega ei arvestata menetluse lõpetamist rikkumist tuvastamata uut menetlust välistavaks asjaoluks. Kui nii hartas kui ka põhiseaduses expressis verbis nimetatud lõplik õigeksmõistmine puudub, ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse välis- tamiseks alust. Õigeksmõistev toime saab konkurentsijärelevalvemenetluses olla üksnes jõus- tunud kohtu otsusel, milles kohus on jõudnud järeldusele, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud tegu toime ei pannud. Kui isik on lõplikult õigeks mõistetud süüteomenetluses, välistab see uuesti süüdistamise ja karistamise EL-i põhiõiguste harta ja sellest tuleb ka Konku- rentsiametil vahetult lähtuda.105 KonkS § 7814 lõike 2 punkt 5 sätestab, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärele- valvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui „ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, kelle keelatud teo toimepanemisele ilmnenud teave viitab, enam ei eksisteeri.“ Ettevõtjat või ettevõtjate ühendust ei eksisteeri siis, kui kõik teda moodustanud isikud on lakanud eksisteerimast või kui ei ole ühtegi isikut, mis jätkaks ettevõtja või ettevõtjate ühenduse majandustegevust. KonkS § 7814 lõige 3 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 1 teises taandes sätestatu ning näeb ette järgmist: „Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada mine- vikus toime pandud keelatud teo tuvastamisega konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata“. Minevikus toimepandud keelatud teo tuvastamine ei ole Konkurentsiametile kohustuslik – sättega antakse Konkurentsiametile kaalutlusõigus. Kuna tegemist on minevikus toimepandud keelatud teoga, ei saa sellist tuvastamist Konkurentsiametilt keegi nõuda. Kaalutlusõigus keelatud tegu tuvastada tagab Konkurentsiametile piisava paindlikkuse, et ta ei peaks kasutama oma piiratud ressursse minevikus toimepandud keelatud tegude tuvastamiseks. Relevantne on nimetatud säte eelkõige juhul, kui Konkurentsiameti õigus määrata keelatud teo toimepanemise eest trahv, on aegunud. Sätte eesmärk on teisest küljest anda Konkurentsiametile võimalus teha oma tuvastusega tee lahti konkurentsiõiguse eraõiguslikuks rakendamiseks (kahjunõuded). Võrreldes eelnõukohase redaktsiooniga, mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele, on kõnesolevast sättest kustutatud sõnapaar „põhjendatud juhul“106, mis oleks piiranud Konkurentsiameti kaalutlusõigust. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste koha- selt oleks selline piirang ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 1 teist taanet arvestades põhjendamatu. KonkS § 7814 lõige 4 näeb ette järgmist: „Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel ning menetlus lõpetatakse lõike 2 punktide 1–3 alusel, antakse selle kohta haldusakt.“ Võrreldes eelnõukohase redaktsiooniga, mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele, on tegemist uue KonkS § 7814 sättega. Säte on vajalik, et määratleda üheselt, millises õiguslikus vormis taotluse lubatavaks tunnistamisega alanud konkurentsijärelevalvemenetlus KonkS § 7814 lõike 1 punkti 2 alusel lõpetatakse. Eelnõu esialgsesse versiooni ei kavandatud kõnesolevat sätet, kuna HMS § 43 lõike 2 lause 1 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Siinse eelnõuga kavandatud keelatud teo lõpetamisele suunatud taotlus (vt KonkS § 7815) on oma olemuselt (topeltmõjuga) haldusakti andmisele suunatud taotlus. Eelnõu koostamisel võeti aluseks see, et menetluse lõpetamine, kui see on alanud taotluse lubatavaks tunnistamisega, tuleb vormistada HMS § 43 lõike 2 lause 1 alusel haldusaktiga. Teatud arengute tõttu 105 Vt ka A. Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford University Press [2019], lk 972 ja seal viidatud kohtupraktika. 106 Kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitatud sätte sõnastus oli: „Konkurentsiamet võib põhjendatud juhul konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada minevikus toime pandud keelatud teo tuvastamisega konkurentsi- järelevalvemeedet kohaldamata.“ 68 kohtupraktikas107 määratakse kõnesoleva sättega üheselt selgeks, et taotluse lubatavaks tunnistamisega alanud menetluse lõpetamine punktides 1–3 alusel vormistatakse haldusaktina, nii nagu see HMS § 43 lõike 2 lause 1 järgi mõeldud on. Seda põhjusel, et taotlusega nõutut (kolmandale isikule suunatud kohustus lõpetada vältava keelatud teo toimepanemine) ei rahuldata. Kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkide 1–3 alusel menetluse lõpetamine ei ole suunatud menetlusaluse isiku õiguste ega kohustuste tekitamisele, muutmisele, lõpetamisele ega tuvastamisele, küll aga kaasneb nimetatud alustel menetluse lõpetamisel taotleja suhtes tuvastus, et taotleja ei saa (sel ajahetkel) tema poolt soovitud sekkumist nõuda. Kommenteeritavas sättes nimetatud haldusakt, kui see on antud tingituna menetluse lõpetamisest KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel, tuleb Konkurentsiametil kavandatud KonkS § 63 lõike 11 punkti 2 alusel tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. KonkS § 7814 lõige 5 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 2 ning sellega kehtestatakse, et kui Konkurentsiamet otsustab pärast EL-i Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 11 lõike 3 alusel Euroopa Komisjoni teavitamist konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada lõike 2 punkti 3 alusel, teavitab ta sellest Euroopa Komisjoni. Nimetatud KonkS § 7814 lõike 2 punkt 3 sätestab konkurentsijärelevalve lõpetamise ja mittealgatamise aluse, kui ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine KonkS § 7814 lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel ei tähenda ettevõtja või ettevõtjate ühenduse õigeksmõistmist. See tähendab, et näiteks uute asjaolude ilmnemisel võib Konkurentsiamet menetluse uuendada ja sama keelatud tegu edasi menetleda. KonkS § 7814 lõike 2 punkti 3 alusel menetluse lõpetamisel ei ole õigeksmõistmise toimet, kuna ELTL artiklite 101 ja 102 menetlemisel ei ole liikmesriikide konkurentsiasutustel pädevust keelatud teo toimepanemist lõplikult tuvastada (vt määrus 1/2003 artikli 5 teine taane koosmõjus artikliga 10). KonkS § 7814 lõige 6 sätestab, et „[k]ui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamise alus on ära langenud, võib Konkurentsiamet omal algatusel või haldusmenetluse seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud tingimustel menetlusosalise taotluse alusel menetluse uuendada.“ KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1 nimetatud menetluse läbiviimise prioriteetsus võrreldes teiste pooleliolevate menetlustega on ilmselgelt asjaolu, mis võib muutuda, nt kui prioriteetsem menetlus lõpeb või vabanevad ressursid või ilmnenud faktilised asjaolud keelatud teo ulatuse kohta võimaldavad prioriteete ümber hinnata. Samuti KonkS § 7814 lõike 2 punktis 2 nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alused, eeskätt artikli 11 lõike 6 (paralleelmenetlus Euroopa Komisjonis) ja artikli 13 (paralleelmenetlus teise EL-i liikmesriigi konkurentsiasutusega) alused võivad ära langeda, nagu ka KonkS § 7814 lõike 2 punktis 3 eraldi nimetatud teabe ebapiisavus. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine punktis 3 sätestatud alusel ei tähenda ettevõtja või ettevõtjate ühenduse õigeksmõistmist. Uute asjaolude ilmnemisel võib Konkurentsiamet menetluse uuendada ja sama keelatud tegu edasi menetleda. KonkS § 7814 lõike 2 punkti 3 alusel menetluse lõpetamisel ei ole õigeksmõistmise toimet, kuna ELTL artiklite 101 ja 102 menetlemisel ei ole liikmesriikide konkurentsiasutustel pädevust keelatud teo toimepanemist lõplikult tuvastada (vt määrus 1/2003 artikli 5 teine taane koosmõjus artikliga 10). Arvestada tuleb ka seda, et Euroopa Liidu konkurentsiõiguses on omaks võetud põhimõte, et Euroopa Komisjon ei tuvasta rikkumise puudumist, kui selle olemasolu ei ole tõendamist leidnud, vaid lõpetab sel juhul menetluse. Sarnaselt KonkS § 7814 lõike 2 punktile 3 ei tähenda menetluse lõpetamine õigeksmõistmist ning seda vähem EL-i põhiõiguste harta artikli 50 tähenduses lõplikku õigeksmõistmist süüteosüüdistuses. Lõikes 5 nimetatud menetluse uuendamise formaalseks aluseks on kas Konkurentsiameti veendumusest lähtuv algatus või menetlusosalise taotlus. Viimasel juhul peab olema täidetud 107 Vrd RKHKo 14.03.2022, 3-19-509, p 19. 69 üks HMS § 44 lõikes 1 sätestatud eeldustest, eeskätt ilmnenud uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule varasema menetluse ajal teada, menetluse lõpetamine pettuse või muu õigusvastase mõjutamise tulemusena või Konkurentsiameti nimel tegutsenud isiku toime pandud kuritegu. Lõige 5 kohaldub konkurentsijärelevalvemenetluse uuendamisele, kuid mitte algatamisele. Võrdluseks võib tuua, et ka kriminaalmenetluses ei välista kriminaalmenetluse lõpetamine selle uuendamist, nt KrMS § 2001 lõikes 2, § 202 lõigetes 6 ja 7, § 203 lõigetes 4 ja 7 (vrd kommenteeritava paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud alust) sätestatu kohaselt või algatamata jätmise puhul KrMS § 208 lõike 6 rakendumist. KonkS § 7815 – Taotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks – sätestab sisulised ja vormilised nõuded keelatud teo toimepanemise lõpetamisele suunatud taotlusele. Võrreldes kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioonile esitatud eelnõuversiooniga, on kommenteeritavast eelnõuversioonist kustutatud KonkS § 7815 lõige 3, mis nägi ette: „Konku- rentsiamet võib taotleja nime tema põhjendatud taotluse alusel tunnistada teistele isikutele avaldamisele mittekuuluvaks.“ Säte on muudetud kujul tõstetud KonkS § 63 lõike 11 punktiks 1. KonkS § 63 lõige 11 on kavandatud sätestama täiendavaid õiguslikke aluseid teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamiseks. KonkS § 7815 lõige 1 sätestab: „Isik võib kirjalikult taotleda keelatud teo toimepanemise lõpetamist, kui toimepanemine puudutab oluliselt tema õigusi. Seejuures ei ole isikul õigust nõuda keelatud teo lõpetamist kindlal viisil, sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist.“ Sättes nimetatud taotlus on suunatud Konkurentsiametile ning peab olema vor- mistatud kirjalikult. Taotluse sisuks on nõue kaalutlusvigadeta otsustada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks kohustamise üle. Keelatud teo toimepanemise lõpetamist saab taotleda, kui selline tegu puudutab oluliselt taotleja õigusi. Üksikisiku õiguste kaitse ei piirdu sellega, et liikmesriik näeb ette tsiviilõigusliku kahjunõude esitamise võimaluse. Teatud juhtudel peab riik lubatava taotluse alusel tagama konkurentsi- reeglite täitmist avalik-õiguslikult, st pädev konkurentsiasutus peab välja selgitama, kas ette- võtja või ettevõtjate ühendus rikub ELTL artiklites 101 ja 102 sätestatud keeldusid, ning vajadusel keelama konkurentsi moonutava tegevuse enne, kui sellega on teistele turuosalistele põhjustatud oluline kahju. Sama kehtib ka siseriiklike KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud keelunormide kohta. Lõige 1 täpsustab seda, mida isik saab nõuda. Nimelt ei ole isikul õigust nõuda keelatud teo toimepanemise lõpetamist kindlal viisil (nt nõuda konkurentsiõiguse rikkumise lõpetamist struktuursete meetmetega), sealhulgas ajutise konkurentsijärelevalve meetme kohaldamist. Viis, kuidas Konkurentsiamet vältava keelatud teo toimepanemise lõpetab, on Konkurentsi- ameti valikukaalutluses. Kui isik suudab näidata, et keelatud teo toimepanemine ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt puudutab oluliselt tema õigusi, saab ta nõuda üksnes kaalutlus- vigadeta otsust otsustuskaalutlusõiguse teostamise raames (puudutab küsimust „kas“ kohustada keelatud teo toimepanemist lõpetama). Konkurentsiamet ei pruugi määrata keelatud teo lõpetamise kohustust KonkS § 7832 alusel. Rikkumine võidakse lõpetada ka kohustuste võtmise heakskiitmisega (tegemist on samuti haldusaktiga). Ajutiste meetmete määramist ei saa taotleja nõuda, sest ECN+ direktiivi artikli 11 lõige 1 näeb ette: „Member States shall ensure that national competition authorities are empowered to act on their own initiative […]“ (direktiivi eestikeelses versioonis: „Liikmesriigid tagavad, et liik- mesriikide konkurentsiasutused oleksid volitatud võtma omal algatusel […]“). ECN+ direktiivi artikli 11 lõige 1 on allajoonitud osas identne nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 8 lõikega 1, milles sätestatud „acting on its own initiative“ on õiguskirjanduses läbivalt interpreteeritud, 70 kui Euroopa Komisjoni ex officio õigust kohaldada ajutisi meetmeid.108 Euroopa Komisjoni ajutiste meetmete määramise õigust tunnustas esmakordselt Euroopa Kohus 1980. aastal lahendis Camera Care, kus leidis mh: “[the Commission] may, without prejudice to the rights and interests of the party concerned by the complaint, take a decision upon the request for interim measures […]“109. Seeläbi leidis kohus, et olenemata asjaolust, et toona kehtinud mää- rus nr 17 ei võimaldanud expressis verbis ajutisi meetmeid võtta, see õigus Euroopa Komisjonil siiski oli ja selle õiguse rakendamist oli võimalik ka (Eesti õiguse tähenduses) taotleda. Kehtivasse nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1/2003 kirjutati aga vastavasisuline õigus ajutisi meetmeid määrata selgesõnaliselt sisse, kuid selle ajani kehtinud kohtupraktikaga võrreldes ühe erisusega – ajutiste meetmete määramise õigust ei ole võimalik kolmandatel isikutel nõuda. (sellega seonduvalt vt juba eelnevalt viidatud õiguskirjandust). Eelduslikult tulenes see peamiselt asjaolust, et nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt (nagu ka ECN+ direktiivi artikli 11 lõike 1 kohaselt) tekib ajutiste meetmete kohaldamise õigus juhul, kui konkurentsile laiemalt, mitte turuosalise õigustele, on tekkinud oht tõsiseks ja pöördumatuks kahjuks.110 Seega kaitstav õigushüve ei ole turuosalise subjektiivsed õigused. Seejuures on eelnõu autorid seisukohal, et ulatuses, mis puudutab „omal algatusel“ tegutsemist, on ECN+ direktiivi artikli 11 lõige 1 täisharmoneerimist nõudev ehk teisisõnu, liikmesriigil ei ole selle ülevõtmisel antud kaalutlusõigust.111 Täisharmoneerimist nõudev säte ei võimalda liikmesriigil selle eesmärki ega mõju liikmesriigi õiguses kitsendada ega laiendada, kuivõrd säte on ammendav.112 Välistatud ei ole, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus lõpetab keelatud teo konkurentsijärele- valvemenetluse kestel vabatahtlikult. Sellisel juhul kohaldub taotlejale KonkS § 7818 lõikes 2 sätestatud regulatsioon, mille kohaselt arvatakse taotleja menetlusosaliste ringist välja. Tema taotluses nõutu on sellisel juhul realiseerunud ning taotlus on n-ö ammendunud. KonkS § 7815 lõige 2 kehtestab taotlusele sisulised nõuded nähes ette, et „[t]aotlus keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nime, isikukoodi või registreerimisnumbrit, aadressi ja muid kontaktandmeid; 2) identifitseerimist võimaldavaid andmeid ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kohta, kes väidetavalt paneb toime keelatud tegu; 3) keelatud teo põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ning toimepanemise geograafilist ulatust, aega ja viisi; 4) põhjendust, kuidas puudutab keelatud teo toimepanemine oluliselt taotleja õigusi ja miks taotleja ei saa oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkohtumenetluses.“ HMS § 14 kohaselt võib haldusmenetluses esitada taotlusi suuliselt ja kirjalikult. Kirjalikult esitatud taotlus peab sisaldama esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja, haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid ning muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. KonkS § 7815 sätestab HMS § 14 suhtes täpsustava erisätte. Taotluses sisalduvate nõuete kataloogi kehtestamisel on eeskujuks olnud Euroopa Komisjoni menetlustes kasutusel olev kaebuse formaat.113 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel 108 Vt nt R. Whish, D. Bailey. Competition Law. Tenth Edition. Oxford University Press 2021, lk 266; A. Ruiz Feases. Sharpening the European Commission’s tools: interim measures. – European Competition Journal, Volume 16, 2020; D. Mantzari. Interim Measures in EU Competition Cases: Origins, Evolution, and Implications for Digital Markets. – Journal of European Competition Law & Practice, Volume 11, 2020, lk 489. 109 EKo 17.01.1980, C-792/79 – Camera Care vs. komisjon, EU:C:1980:18, p 21. 110 D. Mantzari. Interim Measures in EU Competition Cases: Origins, Evolution, and Implications for Digital Markets. – Journal of European Competition Law & Practice, Volume 11, 2020, lk 489. 111 EKo 25.04.2002, C-52/00 – komisjon vs. Prantsusmaa, EU:C:2002:252, p 16. 112 EKo 15.09.2005, C-281/03 – Cindu Chemicals jt, EU:C:2005:549, p 44. 113 Komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis. – ELT 123, 27.4.2004, p. 18–24. 71 Euroopa Komisjoni poolt läbiviidavates konkurentsiõiguse kohaldamise menetluses tuleb kaebajal selgitada, milline on tema õigustatud huvi. Õigustatud huvina (legitimate interest114) käsitletakse seda, kui kaebaja on positsioonis, kus väidetav rikkumine teda otseselt ja kahju- likult mõjutab.115 Seega ei käsitleta nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõike 2 kohaseks kaebuseks seda, kui keegi pöördub Euroopa Komisjoni poole infoga potentsiaalsest rikkumisest üldise huvi kaalutlustel (pro bono publico). Seda on arvesse võetud ka kõnesoleva sätte loomisel. Taotlusele võrreldes HMS §-ga 14 rangete sisuliste nõuete esitamine järgib eesmärki, et taotleja peab konkurentsijärelevalvemenetluse n-ö käimalükkamiseks esitama Konkurentsi- ametile võimalikult üksikasjaliku ülevaate kahtlustatavast keelatud teost. Taotluses kirjeldatu alusel annab Konkurentsiamet hinnangu, kas taotleja nõue Konkurentsiameti kaalutlusvigadeta sekkumisele ettevõtja või ettevõtjate ühenduse tegevusse on ilmselgelt põhjendamatu või mitte. Samuti peab taotleja ära näitama, miks ei saa ta oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkohtu- menetluses. Viimane kriteerium on oluline, et Konkurentsiamet saaks hinnata taotluse lubatavust (vt KonkS § 7816). KonkS § 7816 – Taotluse lubatavus – sätestab, millal peab taotluse lubatavaks tunnistama ja millistel alustel seda ei tehta. Taotluse lubatavust, s.t küsimust, kas on alust jätta taotlus läbi vaatamata või mitte, hinnatakse väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Taotluse luba- tavuse hindamisele kohaldub HMS regulatsioon. Konkurentsijärelevalvemenetlus algab taotluse puhul alles selle lubatavaks tunnistamisega Konkurentsiameti poolt. Lubatavaks tunnistamise hetkest tekivad KonkS §-s 7815 nimetatud taotluse esitanud isikule (taotlejale) konkurentsijärelevalvemenetluses sätestatud õigused (nt esitada asjas oma seisukohad ja arvamus). Juba käimasoleva konkurentsijärelevalvemenetluse võib Konkurentsiamet KonkS § 7814 lõikes 2 nimetatud alusel lõpetada. Kui taotleja poolt viidatud keelatud teo toimepanemine menetluse kestel lõppeb, arvab Konkurentsiamet taotleja KonkS § 7818 lõikes 2 nimetatud alusel menetlusosaliste ringist välja. KonkS § 7816 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet tunnistab §-s 7815 nimetatud taotluse lubatavaks, kui ei ole alust jätta seda läbi vaatamata.“ Läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud lõikes 2. Lõige 1 näeb ette seotud otsuse, s.t kui puudub alus jätta taotlus läbi vaatamata, peab Konkurentsiamet selle lubatavaks tunnistama. Lubatavaks tunnistamisele ei kohaldu KonkS § 7814 lõikes 2 sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise alused. KonkS § 7816 on eelnimetatud normi suhtes ammendav erisäte. Konkurentsiametile ei ole taotluse lubatavuse hindamiseks seatud kõnesolevas sättes tähtaega. Arvesse peab võtma HMS § 5 lõiget 2, mis sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgi- päraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega kehtib üldine mõistliku aja põhimõte. KonkS § 7816 lõige 2 sätestab: „Lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule jätab Konku- rentsiamet käesoleva seaduse §-s 7815 nimetatud taotluse läbi vaatamata, kui: 1) taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja õigused oluliselt puudutatud või puudub vältav rikkumine; 2) taotlejal on samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses.“ Nimetatud läbi vaatamata jätmise alused on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed. HMS alustest tuleb kõne alla eelkõige taotluse läbi vaatamata jätmine tulenevalt taotluse puudustest (HMS § 15). Keelatud teo lõpetamisele suunatud taotlusele kehtestatakse plaanitava eelnõuga KonkS §-s 7815 sisulised ja vormilised erinõuded. Tegemist on taotluse kohustuslike andmetega HMS § 15 lõike 2 tähenduses. Muus osas kohaldub HMS üldregu- latsioon. Oluline on, et HMS § 15 lg 3 lause 2 näeb ette haldusorgani kaalutlusotsuse, sätes- tades: „Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.“ 114 Vt määruse nr 1/2003 artikli 7 lõiget 2. 115 Commission Notice on the handling of complaints by the Commission under Articles 81 and 82 of the EC Treaty (2004/C 101/05), punktid 33–40. 72 Taotluse läbi vaatamata jätmisele kehtib HMS § 14 lõikes 7 sätestatu, mille kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest. Kuna taotlus on suunatud keelatud teo lõpetamisele Konkurentsiameti poolt ettevõtjat või ettevõtjate ühendust kohustava haldusaktiga, tuleb taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult põhjendada. KonkS § 7816 lõike 2 punkti 1 kohaselt jätab Konkurentsiamet §-s 7815 nimetatud taotluse läbi vaatamata, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, sealhulgas kui ilmselgelt ei ole taotleja õigused oluliselt puudutatud või puudub vältav rikkumine. Taotleja õigused on oluliselt puu- dutatud, kui keelatud tegu teda oluliselt mõjutab (nt mõjutab taotlejat nii, et ta ei saa asja- kohaselt turul enam mõistlikult ettevõtlusega tegeleda, tema turul tegutsemise on kahtlustatud keelatud teo toimepanemise tõttu muutunud raskendatuks või lausa võimatuks või kahtlustatav tegu võib talle kaasa tuua muu olulise kahju). Kui taotlusest nähtub, et taotleja juhib tähelepanu minevikus toimunud keelatud tegudele, on tegemist ilmselgelt põhjendamatu taotlusega. Minevikus toimepandud keelatud tegude tuvastamist ei saa nõuda, neile võib üksnes tähelepanu juhtida (tegemist on sisuliselt kaebusega). KonkS § 7816 lõike 2 punkti 2 alusel jäetakse taotlus läbi vaatamata ka siis, kui taotlejal on samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses. Konkurentsijärelevalve- menetlus ei ole mõeldud asendama või hõlbustama tsiviilõiguslike nõuete esitamist eraisikute vahel. Konkurentsijärelevalvemenetluse algatamiseks ja keelatud teo toimepanemise lõpe- tamiseks on taotluse esitamine mõttekas siis, kui tsiviilõiguslike nõuetega ei ole võimalik keelatud teo toimepanekut õigeaegselt takistada, et vältida olulise konkurentsikahju tekkimist. KonkS § 7817 – Menetlusalune isik ning tema õigused ja kohustused – sätestab, kes on me- netlusalune isik ning millised on tema õigused ja kohustused konkurentsijärelevalvemenetluses. KonkS § 7817 lõige 1 sätestab: „Menetlusalune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on ette- võtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui tal tekib kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud menetluse esemeks oleva keelatud teo. Menetlusaluseks isikuks ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses.“ Sätte kohaselt on menetlusalune isik seega ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui on kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo. See, milline on konkreetses asjas kõne alla tulev ettevõtja või ettevõtjate ühendus, on Konkurentsi- ameti välja selgitada ja tõendada. Ettevõtjat moodustavate isikute ringist ühe või mitme isiku väljavalimine menetlusaluseks isikuks on ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamise analoogia alusel kavandatud Konkurentsiameti diskretsioonina – menetlusaluseks isikuks saab see, kelle Konkurentsiamet menetlusse kaasab. Sõna „kaasab“ tähistab seega Konkurentsiameti dis- kretsiooni. Üldreegli kohaselt kaasab Konkurentsiamet isiku menetlusaluse isikuna menetlusse seeläbi, et teavitab teda tema menetluslikust staatusest ning sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Juhul kui esineb kõnesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus menetlusaluse isiku teavitamata jätmiseks, toimub menetlusaluse isiku kaasamine esialgu ilma menetlusaluse isiku sellekohase teavituseta. Sellisel juhul teavitatakse isikut siis, kui isiku suhtes kohaldatakse esimest uurimismeedet. Menetlusaluse isiku sisustamine läbi ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse mõistete tuleneb asja- olust, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on Euroopa Liidu konkurentsiõigus suunatud ettevõtjate tegevusele,116 mis tähendab, et EL-i konkurentsiõiguse rikkumise eest vas- tutava üksuse määramisel tuleb lähtuda nimetatud EL-i õiguse autonoomsest mõistest117. Seega 116 EKo 07.01.2004, liidetud kohtuasjas C-204/00 P – Aalborg Portland jt vs. komisjon, EU:C:2004:6, p 59. 117 Esimese astme kohtu otsus 08.07.2008, T-99/04 – AC-Treuhand vs. komisjon, EU:T:2008:256, p-d 143–144. 73 kuivõrd ühe ettevõtja võivad moodustada mitu isikut, loob kõnesolev säte silla materiaal- õigusliku subjekti, milleks on ettevõtja või ettevõtjate ühendus, ja menetlusõigusliku subjekti, milleks on füüsiline või juriidiline isik või isikud, vahel.118 Terminil ettevõtjate ühendus Euroo- pa Liidu Kohtu praktikas ühest väljakujunenud definitsiooni sarnaselt ettevõtja terminiga pole, kuid akadeemilises kirjanduses on levinud ühtne arusaam, mille kohaselt koosneb ettevõtjate ühendus samatüübilistest ettevõtjatest, kellede ühiseid huve ühendus esindab ja kaitseb teiste majandusüksuste, riigiasutuste ja laiemalt kogu üldsuse ees119. Tegemist on seega üldjuhul liikmeid omava esindusorganiga, mis võtab vastu otsuseid, mida tema liikmed või esindatavad järgivad kas kohustusest või tingitult väljakujunenud tavast.120 Oluline on märkida, et ettevõtjate ühendust moodustab juriidiline isik. Juriidilise isiku poolt moodustatava ettevõtjate ühenduse liikmeteks on omakorda ettevõtjad, kellele kohaldub ettevõtja majandusüksusest lähtuv definitsioon. Menetlust lõpetava kohustuse ja/või trahvi saab määrata üksnes neile ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavatele isikutele, kes on menetlusse menetlusaluse isikuna kaasatud ehk kellele on menetluses omistatud menetlusaluse isiku roll ja sellega antud sellisest menetlus- seisundist tulenevad spetsiifilised, vaid talle omistatud subjektiivsed õigused ja kohustused. KonkS § 7817 lõikega 2 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Menetlusalusele isikule omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja teadmised, kui see teine isik on menetlusaluse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik, kelle pädevuses on tegutseda menetlusaluse isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik ei ole konkurentsijärelevalvemenet- luses menetlusalune isik.“ Sätet on võrreldes varasema eelnõuversiooniga, mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele, muudetud. Kui varasem versioon tegi viite TsÜS- le (säte oli sõnastatud järgmiselt: „Menetlusalusele isikule omistatakse teise isiku käitumine, temast tulenevad asjaolud ja teadmised tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõikes 5 ja sama seaduse 5. osas sätestatu kohaselt. Nimetatud teine isik ei ole konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalune isik.“), on kommenteeritavas versioonis sellest loobutud, kuivõrd Euroopa Kohtu praktika täiendaval analüüsil on ilmnenud, et TsÜS regulatsioon võib olla liiga kitsas ega pruugi võimaldada arvesse võtta kõiki Euroopa Kohtu poolt oluliseks peetud nüansse. Kommenteeritavas sättes on viide TsÜS-le asendatud autonoomse omistamise regulatsiooniga. Autonoomne omistamise regulatsioon võimaldab kõikehõlmavalt juhinduda Euroopa Liidu Kohtu praktikast, mida viitenorm TsÜS-le oleks vähemalt osaliselt kui mitte täielikult takis- tanud. Nimelt juhtudel, kus EL-i liikmesriik on viinud oma riigisisesesse õigusesse liidu õigusnormid selliselt, et need on muutunud riigisisese õigusega kohaldatavaks, on Euroopa Kohus korduvalt tunnistanud end pädevaks lahendama liidu õigust puudutavaid eelotsusetaot- lusi ka olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud on väljaspool liidu õiguse otsest kohaldamisala.121 Seega olukorras, kus kavandatud reeglistiku kohaldamisel peaks praktikas tekkima raskusi, peaks eelkõige püüdma neid ületada tuginevalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale, mitte niivõrd liikmesriigi õiguse käsitlustele. Eelnevast tulenevalt tuleb eelnõuga kavandatud KonkS § 7817 lõiget 2 mõista EL-i konkurentsiõiguse autonoomse mõiste „ettevõtja“ kasutusele võtmisega kaasneva nähtusena. Tegemist on seega pigem didaktilise sättega, mis selgitab esmakordselt Eesti õigusesse 118 Vt ka EKo 23.04.1991, C-41/90 – Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21. 119 Vt kohtujurist Léger arvamust kohtuasjas C-309/99 – Wouters jt, EU:C:2001:390, p 61: „As a general rule, an association consists of undertakings of the same general type and makes itself responsible for representing and defending their common interests vis-à-vis other economic operators, government bodies and the public in general.“ 120 R. Whish, D. Bailey. Competition Law. 9th edition, Oxford University Press 2018, lk 92. 121 Vt nt EKo 18.11.2021, C-306/20, Visma Enterprise, EU:C:2021:935, p 44. 74 sisseviidava ettevõtja kontseptsiooni piire. Tegemist on ettevõtja kontseptsiooni kasutuselevõtust tulenevaga seetõttu, et puudutab ettevõtja vastutust. Ettevõtjat saab pidada tahtlikult või ettevaatamatusest keelatud teo toimepanijaks ka siis, kui ettevõtja osanikud või juhtkond ei olnud isegi teadlikult, et rikkumine on tingitud ettevõtja nimel tegutsema volitatud isiku tegevusest.122 Nt kohtuasjas VM Remonts jt leidis Euroopa Kohus, et „[t]öötaja võimalik konkurentsivastane tegevus on […] liidu konkurentsiõiguse normide rikkumise tuvastamise seisukohalt omistatav ettevõtjale, kelle koosseisu ta kuulub; viimast loetakse põhimõtteliselt vastutavaks.“123 Viidatud lahend tugineb sellele eelnenud kohtupraktikas kirjeldatud loogikale: kuna töötaja ei ole majan- dustegevuses iseseisev, vaid teeb tööd oma tööandjaks olevale ettevõtjale ja tema juhtimisel, ei moodusta ta eraldiseisvat ettevõtjat, vaid osa oma tööandjast.124 Lisaks on Euroopa Kohus ka selgelt öelnud, et konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamiseks ettevõtja poolt ei ole eelduseks see, et ettevõtja osanikud või juhtkond olid rikkumisest teadlikud, vaid piisab sellise isiku tegevusest, kes on pädev ettevõtja nimel tegutsema.125 Sätte teise lause kohaselt ei loeta esimeses lauses kasutatavat „teist isikut“ siiski konkurentsi- järelevalvemenetluses identseks menetlusaluse isikuga vaatamata sellele, et tema teod ja tead- mised võivad olla menetlusalusele isikule omistatavad. Menetluses käsitatakse nimetatud isikut nagu muud isikut. Nii on tal uurimismeetmele allutamise korral sellele allutatud isiku õigused (sh enesesüüstamise korral ei või antud teavet kasutada tõendina süüteomenetluses), kuid tal puuduvad menetlusaluse isiku õigused, kuivõrd teda ei saa menetlusaluse isikuna menetlusse liita. KonkS § 7817 lõiked 3 ja 4 sätestavad: „(3) Menetlusalust isikut teavitatakse viivitamata kon- kurentsijärelevalvemenetluse algatamisest. (4) Menetlusalust isikut ei teavitata: 1) kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist või 2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne menetlusaluse isiku suhtes esimese uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist.“ Üldreegli kohaselt tuleb menetlusalust isikut konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest viivitamata teavitada, kui menetlusalune isik on teada, st isik(ud), kes Konkurentsiameti hinnangul moo- dustab või moodustavad potentsiaalse keelatud teo toime pannud ettevõtja ning keda Konkurentsiamet kavatseb selle eest vastutavaks lugeda või trahviga karistada. Kui Konkurent- siamet saab mõnest ettevõtjat moodustavast isikust teada konkurentsijärelevalvemenetluse hilisemas faasis, tuleb teda teavitada menetlusaluse isiku seisundist viivitamata pärast isikust teadasaamist ja talle vastava staatuse omistamisest. Eelnevalt nimetatud teadasaamise all peetakse silmas nt seda, et lisaks konkurentsiõiguse n-ö otsesele rikkujale ei pruugi koheselt olla selge, kas temaga ühes saab või peaks menetlusse liitma veel isikuid ehk teisisõnu koheselt ei pruugi Konkurentsiametile olla selge, millised isikud ettevõtjat moodustavad. Sellegipoolest on kustutatud varasemas redaktsioonis lõikes 3 sisaldunud tingimus, et menetlusalust isikut teavitatakse, „kui menetlusalune isik on teada“. KonkS § 7817 lõike 4 punkti 1 erand võimaldab menetlusalust isikut tema menetluslikust seisundist mitte teavitada, kuni see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist. Erinevalt nt KrMS § 33 lõikes 1 määratletud kahtlustatavast on menetlusalune isik määratletud keelatud teo toimepanemise kahtluse olemasolu, mitte menetlustoimingute kaudu. Kriminaalmenetluses on läbiotsimine uurimistoiming ning isiku allutamine kahtlustatavana läbiotsimisele annab talle ühtlasi kahtlustatava menetlusseisundi. Konkurentsijärelevalvemenetluses võib kahtlus keela- 122 EKo 07.07.1983, C-100/80 kuni 103/80, Musique Diffusion française vs. komisjon, EU:C:1983:158, p 97. 123 EKo 21.07.2016, C-542/14, VM Remonts jt, EU:C:2016:578, p 24. 124 EKo 16.09.1999, C-22/98, Becu jt, EU:C:1999:419, p 26. 125 EKo 07.02.2013, C-68/12, Slovenská sporitel’ňa, EU:C:2013:71, p 25. 75 tud teo toimepanemises (ja seega menetlusaluse isiku seisund) eelneda läbiotsimisele, kuid kõ- nealust menetlusalust isikut ei pea sellest teavitama, kuni see ohustaks tõendite kogumist. Sättes sisalduv sõna “kuni” tõstab esile ajalist mõõdet: alates hetkest, mil isiku teavitamine enam läbiotsimisega tõendite kogumist ei ohuta, tuleb menetlusalust isikut menetluse läbiviimisest KonkS § 7817 lõike 3 alusel teavitada. Läbiotsimise alustamisel tuleb isiku seisund, õigused ja kohustused talle teatavaks teha KonkS § 7822 lõike 7 kohaselt. KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 erand võimaldab menetlusalust isikut tema menetluslikust staatusest esialgu üldse mitte teavitada kolme eelduse täitmisel:  kui menetlus on § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetatud;  lõpetatud menetluse vältel ei kohaldatud menetlusaluse isiku suhtes uurimismeedet ning  menetlusaluse isiku teavitamine juba lõpetatud menetlusest ohustaks tõendite edasist kogumist. Sätte eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teatud menetlusi, mis on prioriteetide alusel lõpetatud, hilisemal hetkel uuesti avada. Konkurentsijärelevalvemenetlus kui hübriidmenetlus (st tegemist on üheaegselt nii korrakaitselise kui ka karistamist võimaldava menetlusega) võib erinevalt süüteomenetlustest alata ka kolmanda isiku taotluse lubatavaks tunnistamisega Kon- kurentsiameti poolt. ECN+ direktiivist tulenevalt peab Konkurentsiametil olema võimalus taotluse alusel alanud menetlus mitteprioriteetsena lõpetada. Seda, kas mingi menetlus on prioriteetne või mitte, peab Konkurentsiamet hindama mh väidetava rikkumise tähtsuse ning oma ressursside pinnalt. Võib juhtuda, et Konkurentsiamet peab lõpetama ühe menetluse, selleks, et tal oleks ressurssi tegeleda mingi olulisema, konkurentsi potentsiaalselt rohkem mõjutava kaasusega. Ressursside vabanemisel ning muude olulisemate kaasuste puudumisel on Konkurentsiametil õigus KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetatud menetlus uuendada ja selle esemeks olnud rikkumist edasi menetleda. Selleks, et Konkurentsiametil üldse oleks võimalus esialgu kõrvale jäetud menetlust uuendada ja edasi menetleda, tuleb tagada see, et menetlusalune isik ei hävitaks vahepealsel ajal asjas olulisi tõendeid. Olukorras, kus Konku- rentsiamet on menetluse KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel lõpetanud, aga on selge, et isiku teavitamine ei ohustaks tõendite edasist kogumist tulevikus menetluse uuenda- misel, tuleb menetlusalust isikut lõpetatud menetlusest teavitada. Riik ei tohi menetlusaluse isiku suhtes toimetada varjatud menetlusi. KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 erandi sõnastusest tuleneb, et nimetatud teavitamata jätmise alust saab rakendada üksnes pärast menetluse lõppemist, kuid mitte menetluse vältel. Käimasoleva menetluse vältel on isiku teavitamata jätmise aluseid vaid üks, kui menetlusaluse isiku teavi- tamine ohustaks läbiotsimisel tõendite kogumist (KonkS § 7817 lõike 4 punkt 1). Kui priori- teetide alusel lõpetatud menetlust KonkS § 7814 lõike 6 alusel uuendatakse, tuleb menetlusalust isikut tema seisundist teavitada, lähtudes KonkS § 7817 lõike 3 ja lõike 4 punkti 1 regulatsioo- nist. Muul kui § 7814 lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel menetluse lõpetamise korral tuleb menetlusalust isikut toimetatavas menetluses teavitada. Kuniks menetlus kestab saab Konku- rentsiamet menetlusaluse isiku mitteteavitamise korral tugineda ainult KonkS § 7817 lõike 4 punktile 1. KonkS § 7817 lõige 5 sätestab: “Menetlusalust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud konkurentsijärelevalvemenetlusest hiljemalt siis, kui on aegunud Konkurentsiameti õigus trahvi kohaldada.” Säte näeb ette, et kui isikut ei ole KonkS § 7817 lõike 4 punktist 2 tuleneva erandi alusel lõpetatud menetlusest teavitatud ning Konkurentsiamet ei ole vahepealsel ajal menetlust uuendanud (ka menetluse uuendamise puhul kehtib reegel, et menetlusalust isikut peab menetlusest teavitama, kui ei tugineta just KonkS § 7817 lõike 4 punktile 1), peab Konkurentsiamet menetlusalust isikut minevikus toimunud menetlusest teavitama hiljemalt siis, kui on aegunud Konkurentsiameti õigus trahvi kohaldada. Trahvi kohaldamise õiguse aegumist reguleerib KonkS § 7838. Kõnesolev säte on eelnõusse lisatud 76 pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist tulenevalt Riigi- kohtu esitatud tagasisidest. KonkS § 7817 lõige 6 sätestab: „Menetlusaluse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalvemenet- luse algatamisest tutvustatakse talle tema õigusi ja kohustusi. Isiku taotlusel selgitatakse talle nende õiguste ja kohustuste sisu.“ Sätte kohaselt tutvustatakse menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi tema teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatamisest sama paragrahvi lõike 3 kohaselt. Õiguste ja kohustuste tutvustamine ei tähenda nende üksikasjalikku selgitamist, vaid võib olla saavutatud nt õiguste ja kohustuste kataloogi sisaldava faili või dokumendi kättesaadavaks tegemise või õiguste ja kohustuste pelga ettelugemisega. Kuivõrd menetlusalusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus lepingulisele ja asjakohasel juhul riigi õigusabi korras nimetatud esindajale, sest tegemist on mh trahviga lõppeda võiva menetlusega, kehtib eeldus, et menetlusalune isik endale pädeva esindaja ka võtab või seda riigi õigusabi korras taotleb. Seega eeldatakse, et menetlusalusele isikule selgitab tema menetluslikust staatusest tulenevaid õigusi ja kohustusi tema lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja. Lõike teise lause kohaselt tuleb aga juhul, kui menetlusalune isik seda eraldiseisvalt taotleb, menetlejal tema õiguste või kohustuste sisu detailsemalt selgitada. Võrreldes eelnõu varasema redaktsiooniga on sättes kasutatud sõna „teatama“ asendatud sõna- ga „tutvustama“. Sellist muutust ei tinginud mitte soov muuta sätte tähendust, vaid soov ühtlus- tada kõnesoleva sätte sõnastust kavandatud KonkS § 7822 lõike 7 sõnastusega. Viimase kohaselt juhul, kui menetlusalune isik saab oma menetluslikust staatusest teada nt hetkel, mil tema suhtes kohaldatakse läbiotsimise uurimismeedet, on ka siis Konkurentsiametil kohustus tema õigusi ja kohustusi „tutvustada“. Kahe sätte alusel on õiguste ja kohustuste tutvustamise kohustuse ulatus sama. KonkS § 7817 lõige 7 sisaldab menetlusaluse isiku õiguste kataloogi konkurentsijärelevalve- menetluses. KonkS § 7817 lõike 7 punkti 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus „menetluse läbiviimisele tema põhiõigusi austades, sealhulgas mõistliku aja jooksul“. Säte tuleneb ECN+ direktiivi art 3 lõikes 3 sätestatust. Viidatud põhiõigused hõlmavad nii põhiseadusest kui Euroopa inim- õiguste ja põhivabaduste konventsiooni praktikast tulenevaid õigusi, kusjuures ELTL artiklite 101 ja 102 tagamisel kohalduvad ka EL-i põhiõiguste harta õigused.126 Olulisematena saab nimetada inimväärikuse kaitset, isikupuutumatust, piinamise keeldu, privaatsust, isikuandmete kaitset, võrdsuspõhiõigust, õigust heale haldusele, spetsiifilisemalt õigust kasutada õiguskaitse- vahendeid (sh seaduse kohaselt edasi kaevata), õigust kaitsele ja õigusabile, õigusemõistmisele erapooletus instantsis mõistliku aja jooksul (see realiseerub täielikult edasikaebe staadiumis, Konkurentsiameti menetluses on see kohaldatav mutatis mutandis), süütuse presumptsiooni, karistussätte tagasiulatuva kohaldumise keeldu, karistuse proportsionaalsust ja korduvalt karistamise keeldu. Osad nendest õigustest on eraldi käsitletud kataloogi järgmistes punktides. KonkS § 7817 lõike 7 punkti 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus „saada endale arusaadavas keeles ja anda teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta“. Teabe saamise õigus seisneb esiteks õiguses teada, milles seisneb kahtlus keelatud teo toimepanemises, samuti mida talle ette heidetakse ja milline on teave, millel talle tehtavad etteheited põhinevad. Vii- mane on korraldatud läbi õiguse tutvuda menetlustoimikus sisalduva teabega (vt KonkS § 7817 lõike 7 punkt 12). Kaudsemalt on menetlusalusel isikul läbi menetluses esitatud taotluse (vt KonkS § 7817 lõike 5 punkt 10) võimalik soovida teabe kogumist Konkurentsiameti poolt uurimismeetmeid kohaldades. Konkurentsiamet kogub nii süüstavaid kui ka süüd välistavaid tõendeid ning võib seda teha ka menetlusaluse isiku taotlusel. Samuti on menetlusalusel isikul 126 Vt A. Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7 th edition. Oxford University Press 2019, lk 882 jj. 77 õigus ise esitada tõendeid (vt punkt 10). Konkurentsijärelevalvemenetluse esemeks oleva keelatud teo kohta teabest arusaamiseks on menetlusalusel isikul õigus tõlgi abile (vt punkt 5). KonkS § 7817 lõike 7 punkt 3 on seonduvalt eelnevaga sätestatud, et kui menetlusalune isik annab või peaks andma teavet, on tal õigus seda tehes teada, et antud teavet võidakse kasutada tema vastu. KonkS § 7817 lõike 7 punkt 4 on seonduvalt eelnevaga sätestatud menetlusaluse isiku õigus „keelduda teabe andmisest ulatuses, millega ta tunnistaks keelatud teo toimepanemist või aval- daks enda ja oma lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja vahelist konfident- siaalset teabevahetust“. Säte on, esiteks, seotud direktiivi artiklis 8 sätestatuga – teabe nõudmi- sel ei tohi menetlusalust isikut sundida tunnistama keelatud teo toimepanemist.127 Teabe andmi- sest keeldumise õigus on asjakohane, kui isikul on muidu kohustus teavet anda. Sellekohane kohustus tuleneb haldusmenetluses üldiselt HMS § 38 lõike 3 esimesest lausest ning konkreti- seerub kommenteeritavas peatükis ettenähtud uurimismeetmete kaudu konkreetses teabenõu- des (vt KonkS § 7825), mille täitmine teabele juurdepääsu võimaldamise, kirjaliku teabe koon- damise ja andmise või kirjalike või suuliste vastuste andmise teel on menetlusalusele isikule kohustuslik ja mille mittetäitmine on sanktsioneeritud. Kooskõlas EL-i konkurentsiõiguse prak- tikaga on nn vaikimisõigus korrespondeeruv keeluga sundida ettevõtjat andma vastuseid, mis sisaldaks tema poolt keelatud teo toimepanemise omaksvõttu (vt ka kavandatud KonkS § 7825 lõige 2).128 Säte on, teiseks, seotud Euroopa Liidu Kohtu praktika poolt piiritletud menetlusaluse isiku õigusega kaitsjale. Euroopa Kohus leidis juba lahendis AM & S vs. komisjon129 1982. aastal, et nn advokaadi (ingliskeelses tõlkes lawyer ning prantsuskeelses originaaltekstis l’avocat) ja tema kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsust (legal professional privilege; LPP) tuleb Eu- roopa Liidus kaitsta juhul, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust:  teabevahetus peab olema seotud kliendi kaitseõiguse teostamisega ja  nn advokaat peab olema sõltumatu130. Juhul kui teave kujutab LPP-ga kaitstavat teavet ehk vastab kahele eelnimetatud tingimusele, ei ole konkurentsiasutusel seda nn advokaadi ja tema kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse põhimõttest lähtuvalt õigus ei saada ega ka koguda.131 Kuivõrd eelnõukohase seadusega on konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusalustele isikutele kavandatud intensiivne talumis- kohustus ja kehtivate süüteomenetlustega võrreldes laiaulatuslik kaasaaitamiskohustus, välistab kohtupraktika nimetatud kohustuste kohaldamisulatusest LPP-ga kaitstava teabe – menetlus- alusel isikul on selle väljaandmisest keeldumise õigus. Euroopa Kohus on kohtupraktikas leid- nud, et „[a]dvokaadi ja tema kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse põhimõtte ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine liidu tasandil on tingimata vajalik, et […] uurimine […] saaks toimuda kõigi asjassepuutuvate ettevõtjate võrdse kohtlemise tingimustes. Kui see nii ei ole, kahjustab liikmesriigi õigusesse kuuluvate siseriikliku õiguse normide või mõistete kasutamine liidu õiguse ühtsust. Ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine liidu õiguskorras ei tohi sõltuda uurimise läbiviimise kohast ja siseriiklike õigusaktide võimalikest erisustest.“ Sellest lähtuvalt peab ka konkurentsijärelevalvemenetluses lähtuma LPP sisustamisel Euroopa Liidu Kohtu 127 Vt eeskätt EKo 18.10.1989, C-374/87 – Orkem SA vs. komisjon, ECLI:EU:C:1989:387, p-d 28–35; samuti A. Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford University Press 2019, lk 911 jj. 128 EKo 18.10.1989, C-374/87 – Orkem SA vs. komisjon, ECLI:EU:C:1989:387, p 35. 129 EKo 18.05.1982, C-155/79 – AM & S vs. komisjon, EU:C:1982:157, p-d 21–25. 130 EKo 14.09.2010, C-550/07 – Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals vs. komisjon, EU:C:2010:512, p-d 56–58. 131 ÜKo 26.02.2016, T-267/12 – Deutsche Bahn jt vs. komisjon, EU:T:2016:110, p 49. 78 praktikast ja seda mitte üksnes ELTL artikli 101 ja 102 kohaldamisalas, vaid ka pelgalt riigi- sisese konkurentsiõiguse rikkumisele keskendunud menetlustes. Seda põhjusel, nagu sissejuha- tavates tekstilõikudes kirjutatud, on ka riigisisese konkurentsiõiguse kohaldamine ECN+ direk- tiivi kohaldamisalas. Menetlusaluse isiku kaasaaitamiskohustus, mis väljendub läbi viimati nimetatud kohustuste, on tasakaalustatud kõnesolevas punktis 4 ettenähtud õigusega mitte tunnistada keelatud teo toimepanemist ja mitte avaldada LPP-ga kaitstavat teavet. KonkS § 7817 lõike 7 punktis 5 on sätestatud menetlusaluse isiku õigus tõlgi abile haldusmenetluse seaduses ja KonkS 92. peatükis sätestatud tingimustel. Selleks, et saada endale arusaadavas keeles teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta (vt punkt 2) ja olla endale arusaadavas keeles ära kuulatud (vt punkt 11), on menetlusalusel isikul õigus HMS § 21 lõike 1 alusel taotleda tõlgi kaasamist menetlusse. KonkS § 7817 lõike 7 punktis 6 on sätestatud menetlusaluse isiku õigus „lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abile“, mille täpsem sisu on kavandatud KonkS § 7819 lõigetesse 2 ja 3. Kuigi kommenteeritav säte ega KonkS § 7819 lõige 2 ei sätesta eraldi õigust lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja juuresolekule läbiotsimisel, oleks Konkurentsiametil siiski mõistlik anda läbiotsimise kohaldamisel menetlusalusele isikule mõistlik aeg, et tema lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja saaks läbiotsi- misele kohale ilmuda. Sellise mõistliku minimaalse aja pakub ka nt Euroopa Komisjon EL-i konkurentsiõiguse kohaldamise menetluses132. Vastasel juhul võib olla küsitav, kas kommen- teeritavas sättes nimetatud ja KonkS § 7819 lõikes 2 sisustatud õigus on menetlusalusele isikule tagatud. KonkS § 7817 lõike 7 punktis 7 on ette nähtud õigus „riigi õigusabile riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja tingimustel“. Nimetatud aluseid ja tingimusi on selgitatud riigi õigusabi seaduse muudatuste juures. KonkS § 7817 lõike 7 punkti 8 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada tema suhtes läbi- viidava uurimismeetme eesmärki (uurimismeetmed on kavandatud KonkS §-desse 7823 ja 7825). Nimetatud õigusele vastab Konkurentsiameti kohustus tutvustada uurimismeetme kohalda- misel uurimismeetmele allutatud isikule (kelleks võib olla ka menetlusalune isik) kohtu luba, kui see on uurimismeetme kohaldamiseks vajalik, uurimismeetme eesmärki ja kavandatavat käiku, meetmes osalevate isikute õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse eest (KonkS § 7822 lõige 7). KonkS § 7817 lõike 7 punkti 9 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus pärast uurimismeetme läbiviimist tutvuda selle meetme talletusega (sh protokoll, stenogramm, heli- või audiovideo- salvestus või eelnevate kombinatsioon) ning teha selle meetme tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis tuleb samuti talletada. Rõhutada tuleb asjaolu, et talletuste kinnitamine allkirjaga on menetlusaluse isiku õigus, mitte kohustus. Selleks ei saa menetlusalust isikut korraldusega kohustada. Konkurentsiameti ülesanne on talletada uurimismeetmete läbiviimine viisil, mis võimaldab talletust kasutada usaldusväärse tõendina. Selleks on Konkurentsiametile antud volitus teha talletusi video- ja helisalvestistega. KonkS § 7817 lõike 7 punkti 10 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus „esitada tõendeid ja taotlusi“. Tõendi all on peetud silmas peatüki tõendamise regulatsiooni nõuetele vastavat teavet, mis on asjakohane konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärgi saavutamise osas. Taotluse esitamise ja menetluse osas kohalduvad HMS sätted, kui kõnesolev seadus ei näe ette vastavaid erisätteid. 132 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003, p 6, kättesaadav: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en. 79 KonkS § 7817 lõike 7 punkti 11 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus olla endale arusaadavas keeles ära kuulatud enne ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijäre- levalvemeetme (vt KonkS § 7826 ja § 7829 lõige 2) kohaldamist. See õigus on seotud ECN+ direktiivi artikli 3 lõikes 2 sätestatuga. Konkurentsijärelevalvemenetluses on kavandatud kvali- fitseeritud ärakuulamine (vt KonkS § 7827). Ärakuulamiseks peab menetlusalusele isikule esi- tama etteheited ning võimaldama isikule menetlustoimikuga tutvumist. Selleks, et õigus olla ära kuulatud oleks tagatud, tuleb vajadusel etteheited menetlusalusele isikule esitada keeles, millest ta aru saab. Samuti tuleb talle vajadusel anda võimalus oma arvamus ja vastuväited esitada keeles, millest ta aru saab. KonkS § 7817 lõike 7 punkti 12 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus „tutvuda menetlus- toimiku materjalidega käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.“ Menetlustoimikuga tutvumist reguleerib lähemalt KonkS § 7820. KonkS § 7817 lõige 8 sätestab järgmist: „Menetlusalusel isikul on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid uurimismeetmeid.“ Konkurent- sijärelevalvemenetluses on sätestatud kaks uurimismeedet: läbiotsimine ja teabenõue. Mõlemad uurimismeetmed koondavad omakorda Konkurentsiameti üksikvolitusi meetme läbiviimisel. Näiteks sõltuvalt sellest, millist kohta (äriruumid või muud ruumid, sh eluruumid) Konkurentsi- amet soovib läbi otsida, hõlmab halduskohtu loal toimuv läbiotsimine endas kõiki KonkS § 7823 lõikes 2 sätestatud volitusi. Kui uurimismeetmes sisalduv volitus annab Konkurentsiametile õiguse teha mingeid toimin- guid (see tähendab reaalakte: näiteks siseneda ruumi ja seda läbi otsida), siis peab meetmele allutatud menetlusalune isik seda taluma. Kuna menetlusalune isik on reeglina juriidiline isik, siis tuleb siin silmas pidada KonkS § 7819 lõikes 1 ja § 7817 lõikes 2 sätestatut. Kui mõni töötaja takistab menetlusaluse isiku huvides Konkurentsiametil läbiotsimist, võidakse lugeda, et läbi- otsimist on takistanud menetlusalune isik ise. Sellele võib järgneda menetluslik trahv. Kavan- datava KonkS § 7823 lõike 6 alusel võib Konkurentsiamet kohaldada menetlusaluse isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni 1% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest, kui ruumi läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu läbiotsimisele. Kui näiteks mõni menetlusaluse isiku töötaja osutab Konkurentsiametile läbi- otsimisel vastupanu, ei piirdu Konkurentsiameti volitused sellega, et Konkurentsiamet võib KonkS § 7822 lõike 2 alusel anda korralduse lõpetada läbiotsimise takistamine. Ka muul uuri- mismeetmele allutatud isikul kui menetlusalusel isikul on kohustus Konkurentsiameti uurimis- meetmeid taluda. See tuleneb KonkS § 7822 lõikest 8. Konkurentsiametil on õigus anda KonkS § 7822 lõike 2 alusel vastavale töötajale korraldus lõpetada läbiotsimise takistamine. KonkS § 7817 lõige 9 sätestab: „Kui konkurentsijärelevalvemenetluse vältel selgub, et menet- lusaluseks isikuks loetud isik ei moodusta ettevõtjat või ettevõtjate ühendust, keda kahtlusta- takse keelatud teo toimepanemises, arvatakse see isik menetlusaluste isikute ringist välja. Kon- kurentsiamet teavitab isikut sellest viivitamata.“ Eelöeldu tuleneb menetlusaluse isiku definit- sioonist (KonkS § 7817 lõige 1). Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusalune isik ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kui on kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo. KonkS § 7818 – Menetlusosalised – sätestab konkurentsijärelevalvemenetluse menetlusosalis- te kataloogi. Tegemist on erinormiga HMS § 11 suhtes. HMS § 11 näeb ette, et haldusmenet- luses on menetlusosalised taotleja, adressaat, kolmas isik ja teatud juhtudel ka teine haldusorgan. Konkurentsijärelevalvemenetlusel on võrreldes üldosakohase haldusmenetlusega teatud erisused. See tingib õigusselguse huvides vajaduse täpsustada konkurentsijärelevalve- menetluse menetlusosaliste kataloogi. 80 KonkS § 7818 lõige 1 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusosalised: 1) taotleja käesoleva seaduse § 7815 tähenduses; 2) menetlusalune isik; 3) muu turuosaline, kelle õigusi võib konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada ja kelle Konkurentsiamet on menetlusse kaasanud.“ Konkurentsijärelevalvemenetluses saab olla kolme gruppi liigituvaid menetlusosalisi. Juhtudel, kus Konkurentsiametile on esitatud KonkS § 7815 kohane taotlus ning Konkurentsiamet on taotluse tunnistanud lubatavaks, on üheks menetlusosaliseks taotleja. Taotlusega seonduv on reguleeritud KonkS §-des § 7815 ja § 7816. Konkurentsijärelevalve- menetluse keskne menetlusosaline on menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku definitsioon sisaldub KonkS § 7817 lõikes 1. See on tihedalt seotud Euroopa Liidu õigusest tuleneva ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse mõistega. Menetlusalune isik on see isik, kellele võidakse konkurentsi- järelevalvemenetluse lõppedes määrata konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamiseks vajalik kohustus. Kolmandaks menetlusosaliseks võib olla muu turuosaline kui taotleja, kelle õigusi võib konkurentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada. Oluline on märkida, et muu turuosalise lisamine menetlusse on Konkurentsiameti kaalutluses. See tähendab, et muu turuosalise kaasa- mine ei ole kohustuslik. Menetlusosaliste mõistest erinev mõiste on uurimismeetmele allutatud isik. Termin uurimis- meetmele allutatud isik väljendab üksnes seda, et tegemist on isikute, kelle suhtes viikse läbi uurimismeetmeid. Sõltuvalt sellest, kes see isik on, on tal uurimismeetme läbiviimise käigus teatud õigused ja kohustused. Siin eristatakse uurimismeetmele allutatud isikutena menetlus- alust isikut ja muid isikuid. Menetlusalusele isikule on uurimismeetmete raames kehtestatud teistsugused nõuded kui muudele isikutele. KonkS § 7818 lõige 2 sätestab: „Kui Konkurentsiameti hinnangul on keelatud teo toimepane- mine lõppenud, arvatakse taotleja menetlusosaliste ringist välja. Enne seda annab Konku- rentsiamet taotlejale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited.“ Taotleja saab plaanitavas konkurentsijärelevalvemenetluses nõuda (kaalutlusvigadeta otsust) keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks Konkurentsiameti poolt. See tähendab, et kui eeldatav keelatud teo toimepanemine on konkurentsijärelevalvemenetluse kestel juba lõppenud, on taotluse nõue muutunud alusetuks, s.t nõue on end ammendanud. Enne taotleja menetlusosaliste ringist väljaarvamist annab Konkurentsiamet taotlejale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. KonkS § 7819 – Esindamine – reguleerib, nagu sätte pealkirigi ütleb, esindamist. Nimetatud säte näeb mh ette erisused HMS § 13 suhtes. HMS § 13 lõige 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat ning et esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. KonkS § 7819 lõige 1 sätestab: „Kui menetlusosaline või muu uurimismeetmele allutatud isik on juriidiline isik, osaleb ta konkurentsijärelevalvemenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, kellel on kõik esindatava õigused ja kohustused.“ Tegemist on KrMS §-le 36 analoogilise sättega, et juriidilist isikut esindab menetluses regulaarselt tema seaduslik esindaja, kellel on kõik esindatava õigused ja kohustused. See hõlmab õigust anda esindatava nimel suuliselt küsitluse teel teavet – sellist õigust lepingulisel ja riigi õigusabi korras nimetatud esindajal ei ole. KonkS § 7819 lõige 2 sätestab: „Menetlusosaline ja muu uurimismeetmele allutatud isik võib konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada lepingulise või, kui see on asjakohane, riigi õigus- abi korras nimetatud esindaja abi muu hulgas uurimismeetme kohaldamisel. Kui Konku- rentsiamet nõuab isikult teavet suuliselt küsitluse teel, võib tema eelnimetatud esindaja viibida küsitlemise juures ja anda esindatavale nõu, kuid mitte anda teavet esindatava nimel.“ Sätte kohaselt võib nii menetlusosaline (sh menetlusalune isik) kui ka muu uurimismeetmele allutatud isik kasutada lepingulise või (menetlusaluse isiku puhul, kellele riigi õigusabi korras esindaja on nimetatud) riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abi, muu hulgas ka uurimis- meetme kohaldamisel. Seega võib nt uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole menetlusalune 81 isik, olla lepinguline esindaja ka suuliste selgituste andmisel, analoogiliselt kriminaalmenet- lusega. Lõike teises lauses täpsustatakse, et juhul, kui Konkurentsiamet nõuab isikult teavet suulises vormis küsitlemise teel, võib lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja viibida küsitlemise juures ja anda esindatavale nõu, kuid mitte anda teavet esindatava nimel. Seega on lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja õigused erinevad seadusliku esindaja omadest. Kuigi kommenteeritav säte ei sisalda eraldi õigust lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja juuresolekule läbiotsimisel, oleks Konkurentsiametil siiski mõistlik anda läbiotsimise kohaldamisel menetlusalusele isikule mõistlik aeg, et tema lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja saaks läbiotsimisele kohale ilmuda. Sellise mõistliku minimaalse aja pakub ka nt Euroopa Komisjon EL-i konkurentsiõiguse kohaldamise menetluses133. Vastasel juhul võib olla küsitav, kas KonkS § 7817 lõike 7 punktis 6 nimetatud ka kõnesolevas lõikes sisustatud õigus on menetlusalusele isikule tagatud. KonkS § 7819 lõige 3 näeb ette jätmist: „Lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenet- luses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.“ Säte avab, kes on lepinguline esindaja konkurentsijärelevalvemenetluses. Arvestades, et konkurentsijärele- valvemenetlus võib potentsiaalselt lõppeda trahvi ehk karistava meetmega, näeb KonkS § 7817 lõike 7 punkt 6 menetlusalusele isikule ette õiguse lepingulise või riigi õigusabi korras nime- tatud esindajale. Kommenteeritava paragrahvi lõige 2 annab õiguse kasutada lepingulise esindaja abi ka muudel konkurentsijärelevalvemenetluses uurimismeetmele allutatud isikutel. Seetõttu on oluline, et lepingulise esindaja näol oleks tegemist kompetentse esindusõigust omava isikuga. Kõnesoleva sätte kohaselt võib lepinguliseks esindajaks olla kas advokaat või sättes ettenähtud õigusharidusega isik. Advokaadi puhul esindusõigust eeldatakse, muude päde- vate isikute puhul tuleb esindusõiguse olemasolu volikirjaga tõendada. Lepingulise esindaja valikul tuleb aga silmas pidada, et kehtiva Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole mitte iga lepingulise esindaja ja kliendi ehk antud menetluses menetlusaluse isiku vaheline teabevahetus nn LPP-ga kaitstud (vt täiendavalt kavandatud KonkS § 7817 lõike 7 punkti 4 selgitust). KonkS § 7820 – Menetlustoimik ja õigus sellega tutvuda – sätestab Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluses peetava menetlustoimikuga seonduva regulatsiooni, sh, mis on menetlustoimik ehk mida see peab sisaldama, mis keeles seda peetakse ja sellega tutvumise ehk sellele ligipääsu õiguse. Avaliku kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise järgselt on kõnesolevast paragrahvist kustu- tatud algne lõige 2 (varasemas redaktsioonis oli sätte number 7821), mis nägi ette: „Menetlus- alusel isikul on õigus taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel teda käsitletakse menetlusaluse isikuna. Konkurentsiamet võib keelduda teabele juurdepääsu võimaldamisest ulatuses, mis võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kahjustada konkurentsijärelevalvemenetlust.“ Selle eesmärk oleks olnud olukorras, kus oluliselt ei oleks saanud kahjustada teiste isikute õigused või kus kahjustada ei oleks saanud konkurentsijärelevalvemenetlus, võimaldada menetlusalu- sele isikule, enne menetlustoimikule kui tervikule ligipääsuõiguse saamist, ligipääs sellisele teabele, mille alusel oleks isik ettevõtjat moodustavaks isikuks loetud ja seeläbi menetlusaluse isikuna menetlusse kaasatud. Sätte eesmärk oleks seega olnud menetlusalusele isikule või- maldada konkurentsijärelevalvemenetluse kestel kahtluse alla seada oma kuuluvust ettevõtjasse ehk majandusüksusesse. Euroopa Komisjoni mitteametlike suuniste kohaselt aga takistaks 133 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003, p 6, kättesaadav: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en. 82 selline regulatsioon konkurentsijärelevalvemenetluse tõhusat toimetamist, kuivõrd Konkurent- siamet takerduks vaidlustesse, mis võiksid jääda menetluse sellesse staadiumi, kus menetlus- aluseid isikuid ära kuulatakse. Nimetatud Euroopa Komisjoni suunistest tulenevalt on algne KonkS § 7820 lõige 2 kustutatud. Ka kavandatud KonkS § 7820 (varem § 7821) lõige 5, mis sätestas „Konkurentsiamet ei võimalda juurdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele, kokkuleppe sõlmimise taotlusele, ärisaladusele ega muule konfidentsiaalsele teabele, kui see ei ole vajalik menetlusaluse isiku kaitse tagamiseks“ on eelnõust pärast selle avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist kustutatud. See tuleneb n-ö võrdsete relvade põhimõttest (principle of equality of arms), millest peab lähtuma ka Euroopa Komisjon oma EL-i konkurentsiõiguse rakendamise menetluses134. Teoreetiliselt oleks KonkS § 7820 lõike 5 säilitamine selle algsel kavandatud kujul võimalik vaid juhul, kui menetluses luua konfidentsiaalsusringid (st kogu menetlustoimikus olevale teabele saaks juurdepääsu menetlusaluse isiku lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja, kes saaks selles sisalduvast teabest teha selektsiooni, mis on menetlusaluse isiku kaitseõiguste tagamiseks vajalik – see võimaldaks maksimaalselt kaitsta menetlustoimikus sisalduvat ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet). Kuivõrd eelnõu esi- tati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele selliselt, et sellesse konfidentsiaalsus- ringe kavandatud ei olnud ja senistes katsetes teiste eelnõude puhul ei ole samalaadsed ette- panekud laiapõhjalist toetust saanud, ei ole võimalik sellist lahendust eelnõusse lisada (pealegi tingiks selliste põhimõtteliste muudatuste tegemine uue avaliku konsultatsiooni, kuid arvestades ECN+ direktiivi mitteõigeaegsest ülevõtmisest algatatud rikkumismenetlust Eesti Vabariigi suhtes, pole uus laiapõhjaline konsultatsioon võimalik). Seetõttu jääb eelnõukohases- se seadusesse reegel, et Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku menetlusalusele isikule kättesaadavaks (hiljemalt) koos arvamuse ja vastuväidete andmise võimalusega. Ühtki piiran- gut sellele menetlusaluse isiku õigusele kavandatud eelnõu enam ette ei näe. KonkS § 7820 lõige 1 sätestab: „Menetlustoimik sisaldab ajalises järgnevuses kogu teavet kon- kurentsijärelevalvemenetluse esemeks oleva keelatud teo kohta, sealhulgas Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluses saadud, koostatud või kogutud teabe saamise aega, allikat ja viisi.“ Säte ei sisalda menetlustoimikule vorminõuet, et võimaldada Konkurentsia- metil toimikut pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Algselt oli sätte sõnastuse aluseks Euroopa Komisjoni toimikule juurdepääsu reeglite teatise135 punkt 8, mille kohaselt sisaldab komisjoni toimik uurimise kõiki dokumente, mis on saadud, koostatud ja/või kogutud konkurentsi peadirektoraadi poolt uurimise käigus. Pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist on sätet täiendatud selliselt, et menetlustoimik ei sisalda mitte kogu konkurentsijärelevalvemenetluse käigus saadud, koostatud või kogutud teavet, vaid üksnes menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta saadud, koostatud või kogutud teavet. Muudatus on ajendatud Konkurentsiameti tagasisidest ning eelnõus on arvestatud vajadusega piiritleda menetlustoimikus sisalduvat teavet, et toimikut mitte koormata sisult asjakohatu või isegi lubamatu teabega. Menetlustoimikusse saab lisada üksnes teavet, mida Konkurentsiametil on õigus saada või koguda. Konkurentsiametil ei ole õigust nt koguda KonkS § 7822 lõike 3 lauses 2 nimetatud menetlusaluse isiku ja tema lepingulise esindaja või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja konfidentsiaalset teabevahetust (legal professional privilege ehk LPP). Kuna Konkurentsiametil ei ole õigust sellist teavet koguda, ei ole ametil õigust ka sellist teavet vallata ega toimikusse lisada. Kui vastav teave on siiski toimikusse lisatud, tuleb see toimikust viivitamata eemaldada. 134 Vt nt ÜKo 29.06.1995, T-30/91 – Solvay vs. komisjon, EU:T:1995:115, p 83. 135 Komisjoni teatis komisjoni toimikutele juurdepääsureeglite kohta EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82, EMP lepingu artiklite 53, 54 ja 57 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamise juhtudel, (2005/C 325/07). 83 KonkS § 7820 lõige 2 sätestab: „Menetlustoimikut peetakse eesti keeles. Võõrkeelne teave võib menetlustoimikus olla vaid koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu.“ Sätte eesmärk on seega reguleerida, mis keelsena konkurentsijärelevalvemenetluses menetlustoimikut peetakse ja seda, kuidas peavad selles kajastuma võõrkeelsed dokumendid. Kuivõrd menetlustoimikut saab pida- da üksnes eestikeelsena, ühtib kavandatud menetlustoimiku regulatsioon keelenõudelt HKMS §-s 80 sätestatuga, mille kohaselt toimub halduskohtumenetlus ja halduskohtu asjaajamine eesti keeles. Samuti ühtib kavandatud KonkS § 7820 lõige 2 HKMS § 87 lõikega 2, mis näeb ette, et halduskohtumenetluses haldusasja toimikus võivad muukeelsed dokumendid olla vaid tõlkega varustatult, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades doku- mentide sisu ja mahtu. Toimiku keelenõuete ühtlustamine on oluline selleks, et kahjustada ei saaks menetlusaluse isiku kaebeõigus. Nagu Riigikohus kõnesolevale eelnõukohasele seaduse- le tagasisidet andes ütles, siis „[ü]hemõtteliselt tuleks vältida olukorda, kus HKMS § 81 lg 1 alusel asutakse kohtus nõudma dokumentide tõlkimist kaebajalt, kui Konkurentsiameti nõusole- kul on menetlus läbi viidud muus keeles.“ Sellest tulenevalt on keele ja tõlke nõuded eelnõus võrreldes varasema redaktsiooniga, mis esitati avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmi- sele, läbivalt muudetud. Juhul, kui Konkurentsiamet kogub menetlustoimikusse teavet kasutades selleks läbiotsimise uurimismeedet (kavandatud KonkS § 7823), tuleb Konkurentsiametil enda ja menetlustoimiku tarbeks see teave tõlkida. Sellele kohaldub vaid üks erisus ja see on kõnesoleva sätte teises lauses, mis võimaldab teavet mitte tõlkida, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ning mahtu. See muidugi ei vabasta kohustusest tõlkida teabest vähemalt neid osi, millele soovitakse asjaolude või keelatud teo toimepanemise tuvastamise tõendamisel tugineda. Sama kohaldub olukorras, kus Konkurentsiamet kogub teavet muult kui menetlusaluselt isikult kasutades selleks teabenõude uurimismeedet (kavandatud KonkS § 7825 lõike 5 punkt 2). Juhul, kui Konkurentsiamet kogub teavet menetlusaluselt isikult ja kasutab selleks teabenõude uurimismeedet, näeb kavandatud KonkS § 7825 lõige 5 punkt 1 ette, et me- netlusalune isik peab selle teabe esitama kas eestikeelsena või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja mahtu. Menetlusalusele isikule loodud erisus, mis võimaldab esitatava teabe tõlkimise mahtu piirata, on seega mõnevõrra laiem, et välistada olukorda, kus menetlusalune isik peab tarbetult suures mahus tõlkima nt inglise keelset teksti. Juhul kui Konkurentsiameti hinnangul peaks menetlusalune isik siiski tõlkima teavet, mis viimase hinnangul kujutab ebaproportsionaalset tõlkimise kohustust, on Konkurentsiametil võimalik teda selleks kohustada KonkS § 7822 lõikes 2 nimetatud korraldusega. KonkS § 7820 lõige 3 sätestab: „Taotlejal käesoleva seaduse § 7815 tähenduses on õigus taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel on Konkurentsiamet otsustanud konkurentsijärele- valvemenetluse lõpetada § 7814 lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel. Konkurentsiamet ei võimalda taotlejal juurdepääsu ärisaladusele ega muule konfidentsiaalsele teabele“ Säte annab seega õiguse isikule, kes on Konkurentsiametile esitanud lubatavaks tunnistatud taotluse keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks, taotleda juurdepääsu teabele, mille alusel on Konkurentsiamet otsustanud tema taotlusest alanud konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada. Selline õigus tekib taotlejal siis, kui menetluse lõpetamise aluseks on olnud tõdemus, et Konkurentsiametile menetluse vältel ilmnenud teave ei ole olnud piisav keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks või kui varasema turuolukorra analüüsi tulemusel võib öelda, et menetlus on perspektiivitu (taotluse lubatavaks tunnistamise faasis seda aspekti arvesse võtta ei saa). Kõnesoleva sätte aluseks on Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004136 artikli 8 lõige 1. 136 Komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004, 7. aprill 2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis, ELT L 123, 27.4.2004, lk 18–24, konsolideeritud tekst. 84 Pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist on sättesse lisatud teine lause. See on sättesse lisatud kuivõrd sama paragrahvi lõige 5, mis eelmises redaktsioonis nägi ette juurdepääsupiirangud kõigile menetlusosalistele, k.a menetlusalusele isikule, on eelnõust kustutatud. Selle kohta saab lähemalt lugeda kõnesoleva paragrahvi sissejuhatavatest märkustest. KonkS § 7820 lõige 4 sätestab, et „Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku menetlusalusele isikule kättesaadavaks hiljemalt koos arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusega.“ Säte reguleerib küsimust, millisel ajahetkel tehakse menetlusalusele isikule kättesaadavaks kogu menetlustoimik. Selleks ajahetkeks on hiljemalt hetk, mil menetlusalusele isikule antakse võimalus esitada asjas arvamus ja vastuväited. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine on reguleeritud KonkS §-s 7827. Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise keskne element on Konkurentsiameti poolt koostatud etteheited. Juurdepääs keelatud teo toimikule on menetlusõiguslik tagatis, mis on mõeldud poolte võrdsuse põhimõtte kaitsmiseks ja kaitseõi- guste tagamiseks. KonkS § 7821 – Saladuse hoidmise kohustus – näeb ette piirangud konkurentsijärelevalve- menetluse käigus saadud teabe kasutamisele. Saladuse hoidmise kohustus on tagatud kavanda- tava väärteokoosseisuga KonkS §-s 7311. KonkS § 7821 lõiked 1 ja 2 sätestavad: „(1) Menetlustoimikule juurdepääsu saanud menetlus- alune isik peab hoidma saladuses leebuse kohaldamise taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib menetlusalune isik kasutada lisaks konkurentsi- järelevalvemenetlusele, milles ligipääs menetlustoimikule tagati, üksnes enda esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses, mis on otseselt sama konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse esemeks võib olla: 1) kar- tellis osalenud isikutele solidaarselt määratud trahvi jagamine või 2) keelatud tegu tuvastava haldusakti vaidlustamine.“ Sätted võtavad kehtivasse Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi ar- tikli 31 lõike 4, mille eesmärk direktiivi preambuli punkti 72 kohaselt on minimeerida oht, et ennast süüstavaid tõendeid võidakse avaldada väljaspool menetlust, mille tarbeks need on esitatud. Selleks, et seda vältida loob kavandatud lõige 1 reegli, mille kohaselt peab menet- lustoimikule juurdepääsu saanud menetlusalune isik hoidma saladuses leebuse kohaldamise taotlusest ja kokkuleppe sõlmimise taotlusest saadud teavet. Nimetatud teavet võib menetlus- alune isik kasutada lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele, milles ligipääs menetlustoi- mikule tagati, üksnes oma esindamiseks või kaitse tagamiseks kohtumenetluses, mis on otseselt sama konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud. Lõige 2 näeb ette need lõikes 1 nimetatud kohtumenetlused, mis on seotud konkurentsijärelevalvemenetlusega. KonkS § 7821 lõike 1 punkt 1 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 4 punkti a ning määratleb lõike 1 tähenduses kohtumenetlusena menetluse, mille ese on kartellis osalenud isi- kutele solidaarselt määratud trahvi jagamine. KonkS § 7821 lõike 1 punkt 2 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 4 punkti b ning mää- ratleb lõike 1 tähenduses kohtumenetlusena sellise menetluse, mille esemeks on keelatud tegu tuvastava haldusakti vaidlustamine. KonkS § 7821 lõige 3 sätestab: „Enne Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist on menetlusosalisel keelatud kohtumenetluses kasutada järgmist konkurentsijärele- valvemenetluse käigus saadud teavet: 1) teave, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenet- luse jaoks koostanud; 2) teave, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärelevalvemenetluses koostanud ning menetlusosalisele saatnud; 3) konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud kokkuleppe sõlmimise taotlus, mis on tagasi võetud“. Säte sisaldab keeldu, mille kohaselt ei või menetlusosaline kasutada kohtumenetluses enne Konkurentsiameti poolt 85 konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist punktides 1–3 sätestatud, konkurentsijärelevalve- menetluse käigus saadud teavet. KonkS § 7821 lõike 3 punkt 1 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 punkti a ning sätes- tab, et lõike 3 alusel ei tohi kasutada teavet, mille muu isik on konkurentsijärelevalvemenetluse jaoks koostanud. KonkS § 7821 lõike 3 punkt 2 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 punkti b ning sätestab, et lõike 3 alusel ei tohi kasutada teavet, mille Konkurentsiamet on konkurentsijärele- valvemenetluses koostanud ja menetlusosalisele saatnud. KonkS § 7821 lõike 3 punkt 3 võtab üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 punkti c ning sätestab, et lõike 3 alusel ei tohi konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud kokkuleppe sõlmi- mise taotlust, mis on tagasi võetud. KonkS § 7821 lõige 4 sätestab: „Menetlusosalise ja muu uurimismeetmele allutatud isiku lepinguline või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud teavet. Menetlus- aluse isiku esindajal on lubatud seda teavet avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivat teavet võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul.“ Nimelt on esindaja kohustatud hoidma saladuses talle konkurentsijärelevalvemenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud teavet, kuid ta võib seda avaldada esindatavale. Kolmanda lause kohaselt võib ta, vastupidi, esindatava kohta käivat teavet avaldada vaid esindatava nõusolekul. Säte on ana- loogiline KrMS § 41 lõikes 6 kannatanu, tsiviilkostja ja kolmanda isiku esindaja kohta sätes- tatuga. Sättega seondub menetlusaluse isiku õigus keelduda teabe andmisest (KonkS § 7817 lõige 7 punkti 4), samuti uurimismeetmete üldsättes toodud norm, mille kohaselt ei ole Konku- rentsiametil õigus LPP-ga kaitstud teavet koguda. KonkS § 7822 – Uurimismeetmed – on konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmete (st läbiotsimine ja teabe nõudmine) üldsätte. KonkS § 7822 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7813 lõikes 3 sätestatud eesmärgist lähtuvalt tõendite kogumiseks kohaldada §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid.“ Nimetatud uurimismeetmed võtavad üle ECN+ direktiivi artiklites 6–9 sätestatud volitused. Lõige 1 määrab ühtlasi, et Konkurentsiamet võib konkurentsijärele- valvemenetluses kohaldada üksnes nimetatud sätetes sisalduvaid volitusi. KorS-s, VTMS-s ja KrMS-s sätestatud volitusi ei saa Konkurentsiamet keelatud teo tuvastamiseks kasutada. Kuivõrd lõige 1 annab Konkurentsiametile õiguse kohaldada nimetatud uurimismeetmeid tõendite kogumiseks, siis tuleneb uurimismeetmete volitustest ka õigus kogutud teavet lugeda, läbi töötada ja hinnata. Tõendite kogumise eesmärgi alla kuulub ka uurimismeetme ettevalmis- tamiseks teabe nõudmise sätte alusel teabe kogumine (nt päring andmekogudest selleks, et valmistada ette menetlusaluse isiku juures läbiotsimise teostamist). Sättest on võrreldes eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist kustutatud 2. lause: „Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda korraldusi.“ Nimetatud volitus on viidud eraldiseisvasse lõikesse (vt järgmist lõiget). KonkS § 7822 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet võib uurimismeetme kohaldamiseks anda korraldusi.“ Sätte sisaldab õiguslikku alust, millele tuginedes saab Konkurentsiamet uurimis- meetme kohaldamiseks anda korraldusi. Nimetatud õiguslikku alust saab rakendada nii KonkS- s uurimismeetmete juures sätestatud üksikvolituste täitmise tagamiseks kui ka eraldiseisvalt. Neist esimesel juhul – koosmõjus juba KonkS-s sätestatud volitustega – rakendatakse korral- dust näiteks läbiotsimisel, kus Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääs (nt parool) teabe- kandjatele, õigus dokumente läbi vaadata jne. Korralduse andmise õigust saab kasutada ka 86 eraldiseisvalt (kuid siiski vaid uurimismeetmete kohaldamise raames), kuid üksnes väga vähe- olulisi riiveid kaasatoovate kohustuste jaoks. Nt saab sellisel viisil kasutada korralduse andmise õigust isikusamasuse tuvastamiseks. Sättesse kavandatud korralduste andmise õigusel on piirid. Esiteks ei saa korralduste andmise õigusega minna mööda KonkS-s selgelt sätestatud uurimismeetme volituste piiridest ega ka muudest 92. peatükis selgelt sätestatud õigustest. Näiteks, uurimismeetmele allutatud isikul on õigus tutvuda talletustega, kuid tal ei ole seatud kohustust talletusega tutvumist allkirjaga kinnitada. Sellist allkirjastamise kohustust ei saa seada ka korralduste andmise õiguse alusel, kuna sätte mõte on olnud seda selgelt vältida. Samuti ei saa korraldusega takistada nt isiku õigust kasutada õigusabi. Ühtlasi ei saa korraldusega nõuda menetlusaluselt isikult enda süü tunnistamist ega ka LPP (legal professional privilege) kaitsega teabe üleandmist. Vastavalt ei saa korralduse andmise õigusega takistada ka menetlusaluse isiku õigust kaitsta LPP kaitse alla kuuluvat teavet (näiteks ei saa Konkurentsiamet keelata menetlusaluse isiku seaduslikul või lepingulisel esindajal või töötajatel tagada, et Konkurentsiamet ei võtaks läbiotsimiselt kaasa vastavat LPP teavet, sest LPP teavet Konkurentsiamet koguda ei tohi). Euroopa Komisjoni nn koidikureidide (dawn raid) praktikas võimaldatakse menetlusaluse isiku õigusnõustajatel ja teistel menetlusaluse isikuga seotud isikutel isegi eraldada endale ruum, milles nad võivad viibida ning läbiotsimise käigus menetlusaluse isiku kaitsestrateegiat ehitada (sellesse ruumi Euroopa Komisjon ei sisene). Tavapärane praktika on ka see, et liikumine menetlusaluse isiku äriruumides on vaba. Menetlusalune isik või tema õigusnõustaja võib määrata igale komisjoni ametnikule n-ö varju, kes käib läbiotsiva ametnikuga kaasas, märgib üles dokumendid jm teabe, mille komisjoni ametnikud või töötajad kas kaasa võtavad või millest koopiaid teevad. Selline „varju“ kasutamine on vajalik mh selleks, et üksnes menetlusaluse isikuga seotud isikud saavad tuvastada, milline teave kuulub LPP-ga kaitstud teabe hulka. Eelnõu koostajad juhivad siinkohal tähelepanu Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi (DG COMP) veebilehel olevale infolehele, mille punkt 14 kohaselt kuulub ka nn koidikureidilt kaasavõetud äri ja raa- matupidamisteabe üheskoos menetlusaluse isiku esindajatega läbi vaatamisele: „If the selection of documents relevant for the investigation is not yet finished at the envisaged end of the on- site inspection at the undertaking's premises, the copy of the data set still to be searched may be collected to continue the inspection at a later time. This copy will be secured by placing it in a sealed envelope. The undertaking may request a duplicate. The Commission will invite the undertaking to be present when the sealed envelope is opened and during the continued inspection process at the Commission's premises. Alternatively, the Commission may decide to return the sealed envelope to the undertaking without opening it. The Commission may also ask the undertaking to keep the sealed envelope in a safe place to allow the Commission to continue the search process at the premises of the undertaking in the course of a further announced visit.“137 Kusjuures kõnesolevale näib viitavat ka ECN+ direktiivi preambuli punkt 33: „Kon- trollide tarbetu pikenemise minimeerimiseks peaks konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel olema õigus teha ka edaspidi uurimisaluse ettevõtja või ettevõtjate ühenduse puhul läbiotsimisi ning teha valik nende tegevust puudutavate raamatupidamis- ja muude dokumentide koopiatest ja väljavõtetest konkurentsiasutuse ruumides või muudes selleks ette- nähtud ruumides. Selliste läbiotsimiste käigus tuleks järjepidevalt tagada ettevõtjate kaitseõi- guste austamine.“ Seejuures ei ole tegemist sugugi uue praktikaga, kuivõrd viiteid sellest leiab ka kohtupraktikast. Samuti peavad korraldused olema uurimismeetme läbiviimise eesmärki arvestades sobivad, vajalikud ja mõõdukad, teisisõnu, proportsionaalsed. „Uurimismeetme kohaldamiseks“ tähen- 137 Explanatory note on Commission inspections pursuant to Article 20(4) of Council Regulation No 1/2003, kättesaadav aadressil: https://competition-policy.ec.europa.eu/index/inspections_en. 87 dab, et nimetatud õiguslikku alust saab kasutada üksnes ja ainult koos konkreetse uurimis- meetmega. Väljaspool konkreetsete uurimismeetmete läbiviimist Konkurentsiamet nimetatud alusel korraldusi anda ei saa. Korraldusi saab tagada vahetu sunniga üksnes juhul, kui korraldus on antud KonkS § 7823 lõikes 7 nimetatud meetmete tagamiseks. Muudel juhtudel on Konkurentsiametil õigus määrata sunni- raha või karistus. Viimase puhul tuleb eristada trahvi ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele KonkS 92. peatükis sätestatud alustel ja korras ning väärteokaristust muule uurimismeetmele allutatud isikule, kes ei ole menetlusalune isik, kavandatud KonkS § 7310 alusel. KonkS § 7822 lõige 3 sätestab: „Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus saada juurdepääs teabele või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet sõltumata teabe- kandjast. Hõlmatud on ka igasugune teabevahetus, sealhulgas avamata sõnumid, välja arvatud menetlusaluse isiku ja tema lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja vaheline konfidentsiaalne teabevahetus.“ Säte võtab mh osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 8, mille kohaselt hõlmab kogu vajalik teave teavet, mis on kõnealusele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kättesaadav. Teave võib olla dokumendil, e-kirjas, sellistes programmides nagu Word ja PDF, samuti kalendriväljavõtetes jms. Teavet on võimalik leida ka SMS-st või sotsiaal- meediaplatvormi sõnumist isiku telefonis, mida ta veel avanud ei ole. Samuti sellistest e- kirjadest ja paberkandjal kirjadest, mis ei ole veel avatud. Oluline on siinkohal aga märkida, et Konkurentsiameti õigus saada juurdepääs teabele ja koguda teavet ei hõlma endas õigust saada teavet menetlusaluse isiku reaalajas toimuva sõnumivahetuse või laiemalt sideandmete kohta (nt teabenõude teel sideteenuse ettevõtjalt), kuivõrd see kujutaks endast õigusvastast jälitus- tegevust. Avamata sõnumid on hõlmatud eesmärgiga, et läbiotsimise käigus, kas äriruumis või muus kohas võib avamata sõnumites leiduda äri- ja raamatupidamisteavet. Sisuliselt jälitus- tegevuse toimetamise välistab rangelt tõendite sättes sisalduv jälitustegevusest saadud tõendite kasutamise keeld (kavandatud KonkS § 7828 lõige 4). Kommenteeritav säte seab Konkurentsiameti õigusele saada juurdepääs teabele ja koguda tea- vet olulise piirangu – legal professional privilege’st ehk LPP-st tulenev piirang. LPP-ga kaits- tud teabeks on menetlusaluse isiku ja tema lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja vaheline konfidentsiaalne teabevahetus, milleks kehtiva Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on kirjalik teave, mida menetlusalune isik on oma lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindajaga vahetanud sellise menetluse esemeks oleva rikkumisega seonduvalt, milles kohaldatakse ELTL artikleid 101 või 102, või, mis võib päädida trahvi määramisega.138 Üldreegli kohaselt saab konfidentsiaalseks lugeda vastavasisulist teabevahetust alates nimeta- tud menetluse algatamisest, kuid kehtiva kohtupraktika kohaselt võib LPP kaitse laieneda ka menetluse esemega seotud varasemale teabevahetusele.139 Seejuures katab privileeg kehtiva kohtupraktika kohaselt suhtlust ettevõtja või ettevõtjate ühenduse ja eksternse õigusliku esindajaga. Nn in-house juristid privileegi alla ei kuulu.140 LPP kaitse põhimõtte juures tuleb arvestada ka sellega, et see on loodud kaitsma klienti (kõnesolevas menetluses menetlusalust isikut).141 Lepingulisele või riigi õigusabi korras nimetatud esindajale laieneb õigus keelduda kliendi-advokaadi suhtlust puudutava teabe väljaandmisest. Kuna kõnesolev säte seab piirangu teabevahetusele, millele Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääs ja mida tal on õigus koguda, tuleb Konkurentsiametil sellest piirangust lähtuda uurimismeetmete kohaldamisel. Uurimismeedet ei saa kasutada selleks, et eelnimetatud konfidentsiaalsele teabele juurdepääs saada või seda koguda. Selleks, et KonkS-i kavandatud 138 EKo 18.05.1982, C-155/79 – AM & S vs. komisjon, EU:C:1982:157. p 23. 139 Ibid. 140 Ibid., p 21. 141 S. Barthelmeß, L. Rudolf. – U. Loewenheim, K. M. Meessen, A. Riesenkampff, C. Kersting, H. J. Meyer- Lindemann. Kartellrecht. 4. vlj. München 2020, VerfVO Art. 18, äärenr 49 jj. 88 §-de 7823 (läbiotsimine) ja 7825 (teabe nõudmine) kohaldamisel Konkurentsiamet piirangu vastu ei eksiks, oleks ametil mõistlik halduseeskirjaga ette näha reeglid, kuidas LPP-ga kaitstud teavet uurimismeetme kohaldamisel tuvastada ja sellega ümber käia. Ametil on seejuures oluline haldusesiseste reeglite loomisel jääda seaduses sätestatud piiresse. Halduseeskirjaga ei saa seaduses sätestatut laiendada ega kitsendada, selle mõte saab olla üksnes tüüpiliste diskre- tsiooniliste otsuste tarbeks üldiste suuniste kehtestamine. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et vigade vältimiseks võib teatud olukordades halduseeskirja kehtestamine olla koguni vajalik142. KonkS § 7822 lõige 4 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamise aja, koha, selles osalenud Konku- rentsiameti ametnike ja muude kohal viibinud isikute andmed ning uurimismeetme kohaldamise käigu ja selle vahetud tulemused talletab Konkurentsiamet. Talletusena võib kasutada pildi-, heli- ja videosalvestisi. Uurimismeetmele allutatud isikul võimaldatakse tutvuda talletusega ning teha uurimismeetme kohaldamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mille Konkurentsiamet talletab.“ Kommenteeritav säte näeb ette uurimismeetmete kohaldamise talletamise. Talletusena tuleb mõista nii kirjalikke talletusi, kui ka pildi-, heli- ja videotalletusi, mida kommenteeritava sätte alusel on Konkurentsiametil õigus teha ka uurimismeetmele allutatud isiku tahte vastaselt. Pildi-, video- ja helisalvestamisega kaasnev riive õigusele isiku kujutisele, helile ja pildile on väheintensiivne ning teenib olulist eesmärki – koguda ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamiseks vajalikke tõendeid. Tegemist on proportsionaalse ning seega õigustatud põhiõiguste riivega. Oluline on, et neist nähtuks sättes nimetatud informatsioon. Oluline on ka märkida, et uurimismeetmele allutatud isikul on õigus talletusega tutvuda ning teha selle kohta ka omapoolseid avaldusi ja märkusi, mis omakorda talletatakse. Uurimismeetmele allutatud isik ei ole aga kohustatud talletust oma allkirjaga kinnitama. Selline kinnitamine ei anna talletusele mingit sisuliselt suuremat tõendi- väärtust, kui isik on – sõltumata sellest, kas ta on nõus või mitte – andma ametile allkirja. Tegemist oleks sisutühja formaalsusega. Lõppastmes kehtib põhimõte, et Konkurentsiamet on ükskõik mis lubatud viisil kohustatud tõendama, et isikule tõepoolest võimaldati talletusega tutvumist. KonkS § 7822 lõige 5 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamise talletus loetakse samaväärseks protokolliga haldusmenetluse seaduse § 18 tähenduses.“ Kommenteeritava sätte eesmärk on võrdsustada Konkurentsiameti poolt tehtavad talletused protokolliga haldusmenetluse seaduse tähenduses. Uurimismeetme kohaldamisel tehtud talletusele ei kohaldata HMS §-i 18. Talletu- sed loetakse HMS §-s 18 sätestatud protokollidega samaväärseks. Konkurentsiamet peab nii kirjalike kui ka heli- ja videosalvestatud talletuste puhul järgima kõnesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõudeid. Talletuse lubamise eesmärk läbi HMS §-ga 18 võrdsustamise on anda ametile võimalikult suur paindlikkus oma tegevuse ja uurimismeetmete kohaldamise jäädvus- tamisel. KonkS § 7822 lõige 6 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamisse võib Konkurentsiamet kaasata: 1) spetsialisti, kelle oskusi on vaja teabele juurdepääsu saamiseks, selle sisu hindamiseks või muuks; 2) politsei, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme ettevalmistamiseks või kohaldamiseks, turvalisuse tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks.“ Punkti 1 alusel võib uurimismeetmete kohaldamisele, st nii läbiotsimisele kui ka teabe nõudmisele, kaasata spetsialisti, kelle oskusi on vaja teabele juurdepääsu saamisel, selle sisu hindamisel või muul eesmärgil. Nimetatud säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas sätestatu. Seejuures tuleb tähele panna, et kõnesoleva punkti alusel on Konkurentsiametil õigus halduse käepikendusena menetlusse kaasata eraõiguslik isik. Teise haldusorgani kaasamiseks puudub eraldiseisva 142 RKPJKo 3-4-1-12-13, p 32. 89 volitusnormi andmise vajadus, kuivõrd halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi regulatsioonis on vastavad alused ja kord juba reguleeritud. Punkti 2 alusel võib konkurent- sijärelevalvemenetluses kohadatavatest uurimismeetmetest ühele, st läbiotsimise kohaldami- sele, kaasata politsei, kui see on vajalik nimetatud uurimismeetme eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme kohaldamise ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, turvalisuse tagami- seks või vahetu sunni kohaldamiseks. Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 2. Konku- rentsijärelevalvemenetlus on menetlus, mida juhib Konkurentsiamet. Konkurentsiametil ei pruugi olla IT-tehnilist võimekust, kindlasti ei ole tal vahetu sunni kohaldamise volitusi. Sellest tulenevalt on Konkurentsiametile antud õigus kaasata uurimismeetme kohaldamisele spetsia- liste ja politseiametnikke. KonkS § 7822 lõige 7 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamisel tutvustatakse uurimismeetmele allutatud isikule kohtu luba, kui see on meetme kohaldamiseks vajalik, meetme eesmärki ja kavandatavat käiku ning meetmes osalevate isikute menetluslikku seisundit, õigusi ja kohustusi ning hoiatatakse teda kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse eest. Kui §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave Konkurentsiametile üle anda.“ Kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse all mõeldakse eelkõige trahve n-ö menetluslike rikkumiste eest. Kui käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamise eesmärk on konkreetse teabe saamine, tehakse ettepanek see teave Konkurentsiametile vabatahtlikult üle anda. See tähendab, et Konkurentsiamet annab isikule kõigepealt võimaluse teha koostööd ning anda teave välja ilma, et uurimismeetmele allutatud isikule adresseeritaks korralduse läbi kohustus teavet esitada. KonkS § 7822 lõige 8 sätestab: „Uurimismeetmele allutatud isikul, kes ei ole menetlusalune isik, on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja korras kohal- datavaid uurimismeetmeid.“ Säte näeb ette talumiskohustuse, mis on analoogne menetlusaluse isiku KonkS § 7817 lõikes 8 sätestatud talumiskohustusele. Talumiskohustusega käsikäes käib ka Konkurentsiameti õigus anda uurimismeetme läbiviimiseks vajalikke korraldusi (KonkS § 7822 lõige 2). KonkS § 7822 lõige 9 sätestab: „Uurimismeetme kohaldamise käigus saadud teabekandja tagastatakse viivitamata ja Konkurentsiameti poolt sellelt talletatud teave hävitatakse, kui see ei ole menetluses enam vajalik ning ei ole teisiti kokku lepitud.“ Kommenteeritava sätte mõte on reguleerida küsimusi, mis saab uurimismeetme käigus saadud teabekandjatest (nt kõva- kettad). Teabekandjad tuleb tagastada viivitamatult, kui neid pole Konkurentsiametil enam vaja. Kui neilt on salvestatud teavet, mida menetluses enam ei kasutata, tuleb see hävitada. Säte annab võimaluse kokku leppida teisiti. KonkS § 7823 – Läbiotsimine – kehtestab õigusliku aluse Konkurentsiameti poolt läbiviidavale uurimismeetmele – läbiotsimisele. Läbiotsimise eesmärk tuleneb uurimismeetmete üldsättest, täpsemalt KonkS § 7822 lõikest 1. Selleks on koguda konkurentsijärelevalvemenetluses tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, taasta- maks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi (KonkS § 7813 lõige 3). Nimetatud säte võtab ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel üle ECN+ direktiivi artiklid 6 ja 7. ECN+ direktiivist tulenevat läbiotsimise uurimismeedet saab kohaldada ka pelgalt riigisisese mõjuga asjakohaste konkurentsiõiguse rikkumiste menetlemisel, st KonkS 2. ja 4 peatüki täit- mise tagamisel. Nagu seletuskirja sissejuhatavates osades on selgitatud, on eelnõu autorite hinnangul ka asjakohased riigisisesed konkurentsiõiguse keelud ja nende kohaldamine ECN+ direktiivi kohaldamisalas, mis sest, et direktiiv otsesõnu seda ei ütle. Sellegipoolest selgitame, et läbiotsimise uurimismeede kujul ja ulatuses, milles see on sätestatud ECN+ direktiivis, oleks kooskõlas ka PS-ga, kui tegemist ei oleks PSTS § 2 olukorraga. Piiriülese mõjuta KonkS 2. ja 90 4. peatüki täitmise tagamisel riivaks läbiotsimine PS §-s 33 sätestatud põhiõigust kodu puutu- matusele. PS § 33 lause 1 kohaselt on kodu puutumatu. Lause 2 kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusesse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Läbi- otsimise eesmärk on koguda tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsi- järelevalvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi. Nimetatud eesmärk hõlmab endas vaba konkurentsi kaitset (PS § 31 lg 1), mis on põhiseadusjärku eesmärk. Teiseks täidab läbiotsimine ja selle käigus tõendite kogumine avaliku korra kaitse eesmärki. PS §-s 33 nimetatud avalik kord on põhiseaduse tasandi mõiste ning selle all tuleb mõista tervet õigus- korra tagamist (avaliku korra lai tõlgendus).143 Õiguskorra alla lähevad ka KonkS 2. ja 4. pea- tüki keelunormid. Kolmandaks tuleb KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamisel kõne alla ka PS §-s 33 nimetatud eesmärk “kriminaalmenetlus”. Põhiseaduse tähenduses ei ole kriminaalmenet- lus üksnes kriminaalmenetlus KrMS tähenduses. Põhiseaduse tähenduses kriminaalmenetlus võib olla mis tahes menetlus, milles määratav karistus on materiaalselt kriminaalkaristus PS ja EIK nn Engel’i kriteeriumite tähenduses. ECN+ direktiivis ette nähtud karistused on kriminaal- karistused põhiseaduse tähenduses. PS §-s 33 nimetatud “tõe väljaselgitamiseks kriminaal- menetluses” sobiks legitiimse eesmärgina ka eelnõus kavandatud haldustrahvidele. Läbiot- simise eesmärk koguda tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärele- valvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi, on niisiis legitiimne ees- märk. Läbiotsimine oleks proportsionaalne, kui see on legitiimset eesmärki arvestades sobiv, vajalik ja mõõdukas. Läbiotsimine võimaldab KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamiseks tõendeid ko- guda. Tegemist on sobiva meetmega. Puudub mõni muu alternatiivne ja isikut vähem riivav meede, mis võimaldaks tõendeid sama efektiivselt koguda. Näiteks teabenõude puhul ei ole tagatud see, et isik annab välja kogu asjakohase teabe. Välistatud ei ole ka see, et teatud tõendid hävitatakse ning Konkurentsiamet ei saa sellest suure tõenäosusega teada. Konkurentsiametil puudub ilma läbiotsimiseta võimalus tagada, et amet saaks asjas koguda kõik asjakohased tõen- did. Siinse eelnõuga kavandatav muudatus toob mh kaasa selle, et Konkurentsiamet ei saa tõendeid koguda jälitustoimingutega. Läbiotsimise teostamise võimalus oleks seega vajalik meede legitiimse eesmärgini jõudmiseks. Läbiotsimise mõõdukuse tagamiseks on ette nähtud halduskohtu loa kohustus. Läbiotsimise üldine eeldus on see, et Konkurentsiametile on ilmnenud keelatud teole viitav teave. N-ö inspektsioonilisi läbiotsimisi Konkurentsiamet teostada ei saa. Samuti peab Konkurentsiamet nende kohtade (nt eluruumid), mis ei ole äriruu- mid, läbiotsimiseks põhjendama ära kahtluse, et vastavas kohas leidub menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Läbiotsimisega põhjustatud PS §-s 33 sätestatud põhiõiguse riive oleks seega mõõdukas. KonkS § 7823 kavandatav uurimismeede oleks seega proportsionaalne ning PS §-ga 33 koos- kõlas. Läbiotsimise käigus võidakse ruume ja teabekandjaid teatud ajavahemikuks pitseerida, teabe- kandjaid saab Konkurentsiamet KonkS § 7823 lõike 2 alusel ka kaasa võtta. See riivaks omandi- põhiõigust (PS § 32). Pitseerimise eesmärk on tõendite säilitamine, sh see, et tõendeid ei muu- deta või hävitata. Ei ole ühtegi teist vähemalt sama tõhusat, kuid isikut vähem riivavat meedet, mis pitseerimisega järgitavat eesmärki täidaks. Ruumide pitseerimise kestuse küsimuses on 143 O. Kask, H. Sepp. - Ü. Madise jt (toim.). Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020 - PS § 33 kommentaar, p 9. 91 Konkurentsiametile antud kaalutlusõigus, mida amet peab kasutama proportsionaalsuse põhi- mõtet järgides. Ameti tegevus on vaidlustatav üldkorras. Läbiotsimisega kaasnev ettevõtlus- vabaduse (PS § 31) riive (näiteks ei saa pitseeritud ruume või pitseeritud või kaasa võetud teabekandjaid teatud ajavahemikul kasutada) oleks samuti õigustatav samadel kaalutlustel mis PS §-de 33 ja 32 riived. Läbiotsimisele puudub vähemalt sama tõhus alternatiiv tõendite kogumiseks, mis samal ajal riivaks isikute õigusi vähem. Meetme mõõdukust tagaks mh see, et halduskohus peab läbiotsimiseks andma loa ning hindab, kas Konkurentsiameti poolt taotletav läbiotsimine on põhjendatud ja proportsionaalne. Siinkohal tuleb aga veelkord rõhutada, et üksnes riigisisestes KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamise menetlustes tuleb tagada, et riigisisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud menetlus oleks põhiõiguste kaitse tasemelt sama mis ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumistele suunatud menetlus. Seda põhjusel, et Konkurentsiametil peab olema võimalus liikuda riigi- sisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud menetlusest ELTL artikli 101 ja 102 rikkumis- tele suunatud menetlusse nii, et tõendid oleksid ristkasutatavad ja tõendite kogumiseks ettenäh- tud uurimisvolitused samaväärsed. Vastasel juhul oleks ohustatud ELTL artiklite 101 ja 102 tõhus kohaldamine (ECN+ direktiivi artikli 1 lõige 1). Teisisõnu tekiks olukord, kus liikmesriigi õigus looks takistusi EL-i õiguse tõhusaks kohaldamiseks.144 Seetõttu ei ole eelnõu autorite hinnangul võimalik ECN+ direktiivi tõlgendamisel tugineda vaid selles otsesõnu kirja pandule. Mõelda tuleb, kas realistlikult suudaksime tagada direktiiviga taotletava tulemuse saavutamist ilma direktiivist tulenevaid nõudeid ka riigisiseste rikkumiste menetlemisele ette nägemata. Eelnõu autorid on jõudnud seisukohale, et ei suudaks, mistõttu on ka KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumised de facto direktiivi kohaldamisala. Vastupidisele tulemusele pole eelnõu autoritele teadaolevalt jõudnud ükski teine EL-i liikmesriik. KonkS § 7823 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib halduskohtu eelneval loal teha läbiotsi- mise: 1) äriruumis, sealhulgas hoones, sõidukis või maa-alal, mis on menetlusaluse isiku oman- dis või valduses, või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata kohas, sealhulgas eluruumis, hoo- nes, sõidukis või maa-alal, kui on põhjendatud kahtlus, et seal asub menetlusaluse isikuga seo- tud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks.“ Kõnesoleva lõike eesmärk on osaliselt võtta üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõiked 1 ja 2. Säte sisaldab esiteks kataloogi kohtadest, kus Konkurentsiamet läbiotsimist teostada võib. Teiseks sisaldab säte selget halduskohtu loa kohustust. Kohtade jaotuse (vastavalt punkti 1 ja punkti 2 loetelu) mõte on ruume eristada. Punktis 1 on loetletud ettevõtja või ettevõtjate ühendusega seotud äriruumid. Äriruumide alla ei loeta üksnes hooneid ja selles leiduvaid ruume, vaid ka sõidukeid ja maa-alasid, mis on ettevõtja või ettevõt- jate ühenduse tegevusega seotud. Oluline on märkida, et kuna ettevõtja on materiaalõiguse subjekt (vt ELTL artiklid 101 ja 102), siis kõnesolev säte kõneleb menetlusõiguse subjektist, st menetlusalusest isikust ehk isikust või isikutest, kes ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moo- dustab või moodustavad. Ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse ruumide all tuleb mõista nii neid ruume, mis on nii ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku omandis kui ka valduses (nt renditud äripinnad). Punktis 2 on antud loetelu ruumidest, mis ei ole punktis 1 nimetatud ruumid. See tähendab, et nimetatakse punkti 1 alla kuuluvad ruumid ning kõik 144 EKo 14.06.2011, C-360/09 – Pfleiderer, p 24 ja selles viidatud lahendid: “Kuigi nende normide kehtestamine ja rakendamine kuulub liikmesriikide pädevusse, peavad nad seda pädevust siiski teostama liidu õigust järgides (vt selle kohta 12. novembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑154/08: komisjon vs. Hispaania, punkt 121 ja seal viidatud kohtupraktika). Iseäranis ei tohi nad muuta liidu õiguse rakendamist võimatuks või ülemäära raskeks (vt selle kohta 16. juuli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑298/96: Oelmühle ja Schmidt Söhne, EKL 1998, lk I‑4767, punktid 23 ja 24 ning seal viidatud kohtupraktika) ning eelkõige konkurentsiõiguse valdkonnas peavad nad jälgima, et nende kehtestatud või rakendatud normid ei kahjustaks ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusat kohaldamist (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus VEBIC, punkt 57).” 92 muud ruumid kuuluvad punkti 2 loetelu alla. Punkti 2 loetelu alla kuuluvad olulisimana elu- ruumid (nt juhatuse liikme kodu). Punktis 1 nimetatud äriruumide puhul on konkurentsijärele- valvemenetluses läbiotsimise teostamise materiaalseks eelduseks see, et Konkurentsiametile ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele (vt KonkS § 7814 lõike 1 punkt 1 – sisuliselt on tegemist konkurentsijärelevalvemenetluse algatamise lävendiga), aga esinema peab ka põhjendatud kahtlus, et ruumis asub menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Ka kohtu loa osas eristab ECN+ direktiiv punktis 1 ja punktis 2 toodud ruume. Ettevõtja või ettevõtjate ühendusega seotud ruumide (äriruumide) puhul jätab ECN+ direktiiv liikmesriiki- dele õiguse kehtestada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse ruumides läbiotsimistele kohtu eelneva loa kohustuse (vt ECN+ direktiiv artikli 6 lõige 3). Muu kui ettevõtja või ettevõtjate ühenduse ruumide läbiotsimiseks nõuab ECN+ direktiivi artikli 7 lõige 2, et läbiotsimist ei toimetata ilma liikmesriigi kohtuasutuse eelneva loata. Kõnesoleva paragrahvi lõike 1 lause 1 võtab seega üle ECN+ direktiivi art 7 lg 2. Eelnõuga nähakse ette, et kohtu eelnev luba on vajalik kõigi läbiotsimiste puhul, st kohtu luba nõutakse ka ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse ruumide läbiotsimiseks. Seda põhjusel, et ulatuses, milles direktiiv jätab liikmesriigile otsustus- vabaduse, tuleb lisaks EL-i põhiõiguste hartale järgida põhiseaduses sätestatud põhiõigusi. Kuna konkurentsijärelevalvemenetluses võidakse tõendeid koguda ka karistusliku trahvi määramiseks, tuleb tagada läbiotsimisele allutatud isikute võimalikult ulatuslik põhiõiguste kaitse. Kriminaalmenetluses võib läbiotsimist toimetada üldjuhul eeluurimiskohtuniku loal (vt KrMS § 91 lõige 2). Üksnes erandjuhtudel võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri määruse alusel. Konkurentsijärelevalvemenetluse esemeks on KonkS 2. ja 4. peatüki ja ELTL artiklite 101 ja 102 keelunormide rikkumised. Neil rikkumistel on majandus(õigus)lik iseloom. Üldjuhul valmistatakse eelnimetatud keelatud tegude puhul läbiotsimine põhjalikult ette. Halduskohtult loa taotlemine ei tohiks seetõttu ettevõtja või ettevõtjate äriruumide puhul põhjustada olulist viivitust. Nentida võib, et teatud juhtudel võib nimetatud keelatud tegude väljaselgitamisel olla vajalik kiire tegutsemine. Võttes aga arvesse, et KonkS 2. ja 4. peatükk ning ELTL artiklid 101 ja 102 ei kaitse õiguskorra kõige olulisemaid õigushüvesid, nagu inimese elu ja tervis, on läbiotsimisele allutatud isiku õiguste kaitseks proportsionaalne see, kui Konkurentsiamet ootab ka kiirust nõudvas olukorras ettevõtja või ettevõtjate ühenduse äriruumide ja muude punktis 1 nimetatud kohtade puhul ära halduskohtu loa. KonkS § 7823 lõige 2 sätestab: „Kui halduskohus on Konkurentsiametile andnud läbiotsimiseks loa, on Konkurentsiametil õigus: 1) ette teatamata siseneda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kohta ning selle ja selles asuvad esemed läbi otsida; 2) talletada või kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid, millel võib olla menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks; 3) saada juurdepääs teabele, mis on läbiotsimisele allutatud isikule kättesaadav, ning talletada selles sisalduvat äri- ja raamatupidamisteavet; 4) pitseerida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koha, selle osa, selles oleva teabekandja või muu eseme enda määratud tähtajaks, samuti keelata menetlusalusel isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine; 5) kohustada läbiotsimise käigus menetlusalust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib Konku- rentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes kohale ilmumiseks piisava ajavaru.“ Nimetatud sätte puhul on oluline mõista ECN+ direktiivi artik- litest 6 ja 7 tulenevat eripära: kui halduskohus on Konkurentsiametile läbiotsimiseks (kas kõnesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud ruumi) loa andnud, tuleb selle loaga kaasa KonkS § 7823 lõikes 2 nimetatud volituste pakett. Sellise regulatsiooni tingib ECN+ direktiivi sõnastus (vt „Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt sellis- te kontrollide tegemiseks volitatud või määratud ametnikel ja nendega kaasasolevatel isikutel 93 on vähemalt järgmised õigused“). Ehk teisisõnu, halduskohus ei saa loa andmisel otsustada, et Konkurentsiamet võib nt küll kasutada oma volitusi KonkS § 7823 lõike 2 punktist 1, kuid mitte näiteks punktist 4. Halduskohtu volitus kontrollida, kas läbiotsimine on lubatud, hõlmab endas seaduses sätestatud eelduste kontrolli uurimismeetme kui terviku kohaldamiseks ja seeläbi läbiotsimise kui terviku proportsionaalsuse kontrolli. KonkS § 7823 lõike 2 punkt 1 sätestab, et läbiotsimine hõlmab õigust „ette teatamata siseneda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud kohta ning selle ja selles asuvad esemed läbi otsida.“ Sättega võetakse üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt a ja osaliselt punkt b ning artikli 7 lõige 3 (mis mh viitab omakorda ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti a ja b kohaldamisele). ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt a sätestab, et liikmesriigid tagavad, et konkurentsiasutusel on õigus ette teatamata siseneda kõikidesse ettevõtjate ja ettevõtjate ühen- duste ruumidesse, kogu nende territooriumile ja kõikidesse transpordivahenditesse. ECN+ di- rektiivi artikli 6 lõike 1 punkt b sätestab mh, et konkurentsiasutusel peab olema õigus vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata sellest, millisel kandjal neid hoitakse. KonkS § 7823 lõike 2 punktis 1 nimetatud õigust „siseneda ning selle ja selles asuvad esemed läbi otsida“ tuleb tõlgendada ECN+ direktiivi eesmärgist lähtuvalt: Konkurentsiameti eesmärk on leida äri- ja raamatupidamisteavet. Kõnesolevas sättes sisalduv volitus katab ära niisiis kaks Konkurentsiameti tegevust:  ette teatamata (seega ka nõusolekuta) sisenemine, sh sisenemiseks vajalik uste avamine ja takistuste kõrvaldamine;  ruumi ja selles leiduva läbi otsimine, eesmärgiga leida ja läbi vaadata menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteavet. Ette teatamata sisenemine hõlmab endas kõiki volitusi, mis on vajalikud, et kõrvaldada takistusi ja avada suletud uksi. Ette teatamata sisenemine sisaldab endas ka õigust avada lukustatud uksi (kasutades selleks nt lukuabi). Eelnõus otsustati loobuda KorS § 50 lõikele 1 sarnanevast näidisloetelust (vrd „Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui: […]“). Ette teatamata sisenemine hõlmab endas juba võimalust lukustatud või lukustamata uksi avada või muid takistusi kõrvaldada, sest vastasel korral ei saaks olla tegemist ette teatamata sisene- misega. Ruumi sisenenud, on Konkurentsiametil õigus ruum ja selles leiduv läbi otsida. Läbiotsimine hõlmab endas tegevusi, kus avatakse nt kapiuksed, sahtlid, dokumente sisaldavad kaustad. Samuti katab õigus asju läbi otsida ka õigust siseneda arvutisse ja seal läbiotsimise esemeks olevat infot otsida. KonkS § 7823 lõike 2 punkt 2 sätestab Konkurentsiameti õiguse „talletada või kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid, millel võib olla menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks“. Säte võtab osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatu. Sellega antakse Konkurentsiametile volitus talletada või kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevaid andmekandjaid, millel võib olla menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Volitus hõlmab endas ka õigust talletatud või kaasavõetud teabega tutvuda. Tutvumine võib toimuda nii kohapeal kui ka kohas, kuhu teave kaasa võeti. Kaasavõtmise eesmärk on läbiotsimist kui menetlusaluse isiku majandustegevust halvavat tegevust mitte liialt pikendada (vt täiendavalt direktiivi preambuli punkti 33) teabest sõeluda välja konkreetse menetluse jaoks asjakohast äri- ja raamatupidamisteavet. Oluline on märkida, et sätte (nii nagu ka selle aluseks oleva ECN+ direktiivi sätte) eesmärgiks on äri- ja raamatupidamisteabe saamine. Lähtuda saaks ümberlükatavast eeldusest, et kogu teave, mis asub ettevõtja või ettevõtjate ühenduse 94 äriruumides, ongi äri- ja raamatupidamisteave ning seega on iseenesest võimalik kõnealune teave edasiseks analüüsiks ka kaasa võtta. Konkurentsiameti ruumides saab amet jätkata edasist analüüsi (milline äri- ja raamatupidamisteave on talle toimetatava konkurentsijärele- valvemenetluse vaatest asjakohane). Konkurentsiametil on ka võimalus koostada täpsemate reeglite paikapanemiseks vastav halduseeskiri. KonkS § 7823 lõike 2 punkt 3 näeb ette, et Konkurentsiametil on õigus „saada juurdepääs teabele, mis on läbiotsimisele allutatud isikule kättesaadav ja millel võib sisalduda menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks ning selles sisalduvat teavet talletada“. Säte võtab osaliselt üle ECN+ direktiivi art 6 lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõiked 1 ja 3. Plaanitav õiguslik alus annab Konkurentsiametile volituse saada juurdepääs teabele, mis on ruumi läbiotsimisele allutatud iskule kättesaadav ja millel võib sisalduda menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave ning selles sisalduvat teavet talletada. Sätte mõte on see, et teatud juhtudel pääseb teabele ligi üksnes teise isiku abiga ning kõnealune volitus annab Konkurentsiametile õiguse anda ruumi läbiotsimisele allutatud isikule korralduse Konkurentsiametile ligipääs anda. Kes on konkreetselt ruumi läbiotsimisele allutatud isik, sõltub sellest, millist ruumi läbi otsi- takse. Kui tegemist on menetlusaluse isiku omandis või valduses oleva äriruumiga, on läbi- otsimisele allutatud isik menetlusalune isik. Kui tegemist on muu kui menetlusaluse isiku omandis või valduses oleva (äri)ruumiga, on läbiotsimisele allutatud isikuks isik, kelle omandis või valduses vastav ruum on. Viimasel juhul tuleb kõne alla nt juhatuse liikme või mõne muu töötaja kodu. Kui äri- ja raamatupidamisteavet hoitakse menetlusaluse isiku töötaja kodus sei- fis, siis saab Konkurentsiamet anda töötajale korralduse võimaldada selles sisalduvale juurde- pääs (nt korraldus avada seif või anda vastav kood). Säte annab Konkurentsiametile volituse äri- või raamatupidamisteavet, millele ta juurdepääsu on saanud, ka talletada. KonkS § 7823 lõike 2 punkt 4 sätestab Konkurentsiameti õiguse „pitseerida käesoleva para- grahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud koha, selle osa, selles oleva teabekandja või muu eseme enda määratud tähtajaks, samuti keelata menetlusalusel isikul käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine“. Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti d ning sellega antakse Konkurentsiame- tile volitus pitseerida sama paragrahvi lõike 1 punktis 1, see tähendab üksnes menetlusaluse isiku omandis või valduses olevaid äriruume, sõidukeid, maa-alasid, nende osi, neis olevaid teabekandjaid või muid esemeid. Konkurentsiametil on õigus määrata pitseerimise tähtaeg. Konkurentsiametil on tähtaja määramisel kaalutlusõigus, kuid tähtaeg peab olema menetlusaluse isiku põhiõigusi, eelkõige ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust arvestades proportsionaalne. Kõnesolev punkt 4 sisaldab ühtlasi volitust keelata (koosmõjus korralduse andmise alusega, vt KonkS § 7822 lõige 2) menetlusalusel isikul punktis 3 nimetatud teabe muutmine ja hävitamine ning teabele juurdepääs ja sellele juurdepääsu takistamine. Keeld teavet muuta, seda hävitada või sellele juurde pääseda antakse Konkurentsiameti korraldusega. Samaviisi antakse ka keeld takistada juurdepääsu teabele. Keelu adressaat on uurimismeetmele allutatud isik. Kui selleks osutub menetlusalune isik, siis tema seadusliku esindaja ja töötajate tegevus omistatakse menet- lusalusele isikule vastavalt kavandatud KonkS § 7819 lõikes 1 sätestatule. KonkS § 7823 lõike 2 punkt 5 sätestab Konkurentsiameti õiguse „kohustada läbiotsimise käigus menetlusalust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise juures ja nõuda neilt teavet käesoleva seaduse § 7825 tingimustel ja korras, sealhulgas võib Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni teel või muu tehnilise sidevahendi kaudu, andes kohale ilmumiseks piisava 95 ajavaru.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punkti e ning sätestab Konkurentsi- ameti volituse kohustada läbiotsimise käigus menetlusalust isikut või muud isikut viibima läbiotsimise juures. Samuti annab kõnesolev punkt 5 Konkurentsiametile volituse nõuda menet- lusaluselt isikult ja muult isikult ruumi läbiotsimise käigus teavet KonkS § 7825 tingimustel ja korras. Juhul, kui isik ei viibi nimetatud ruumis, võib Konkurentsiamet isiku kohale kutsuda telefoni või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega, milles on antud kohaleilmumiseks piisav ajavaru. Kutse ilmuda ruumi läbiotsimisele peab kutse adressaadi jaoks olema proportsionaalne. Kui isik viibib läbiotsimise asukohast kaugel (nt välismaal), ei oleks kohustus läbiotsimisele ilmuda proportsionaalne. Kõnesolevas punktis nimetatud kohaleilmumiseks kohustamine on alternatiivne meede sellele, et läbiotsimist valmistatakse ette isikute sideandmete abil positsioneerimisega. Euroopa Kohtu praktikaga ei oleks kooskõlas see, kui Konkurentsiamet saaks haldusmenetlusliku konkurent- sijärelevalvemenetluse raames isikute asukohta reaalajas tuvastada. Euroopa Kohus ütles 2. märtsi 2021. aasta otsuses nr C‑746/18, et „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ, artikli 15 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaa- davate andmete hulgast ja liigist. […] Direktiivi 2002/58, mida on muudetud direktiiviga 2009/136, artikli 15 lõiget 1 koostoimes põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esin- dada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaal- uurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmetele juurdepääsu luba.“ Nimetatud eelotsuse asjas on Euroopa Kohus üheselt hõlmanud direktiiviga vastuolu alla ka sellised riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad eraisiku asukohaandmeid kasutada uurimise läbiviimiseks (sealhulgas ka läbiotsimise ettevalmistamiseks). Konkurentsijärelevalvemenetluses ei ole tegemist kuritegudega, rääkimata rasketest kuritegudest. Rõhutada tuleb ka, et ECN+ direktiivi üks eesmärk ongi olnud viia ELTL artiklite 101 ja 102 tagamine kriminaalmenetluse alt välja. Sideandmete abil inimeste positsioneerimine ja jälitus- toimingud on konkurentsijärelevalvemenetluses välistatud. KonkS § 7823 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisse: 1) kohaliku omavalit- suse esindaja, kui läbiotsimisele allutatud isik ei ole kohal ja tema kohale kutsumine käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatu kohaselt ei ole võimalik või tulemuslik; 2) sama advo- kaadibüroo kaudu õigusteenust osutava advokaadi, selle võimatuse korral advokatuuri määratud advokaadi, kui läbiotsimist tehakse advokaadibüroos.“ Kuigi üldjuhul tuleb läbi- otsimine läbi viia läbiotsitavat ruumi omava või valdava menetlusele allutatud isiku või muu isiku juuresolekul ning tema puudumisel on võimalik ta sama paragrahvi lõike 2 punkti 5 alusel kohale kutsuda, võib esineda olukordi, kus ruumi omanikku või valdajat ei ole võimalik kätte saada või tema kohalekutsumine ei ole muul põhjusel võimalik või tulemuslik, ja samal ajal 96 tõendite hävimise ärahoidmiseks ei saa läbiotsimist ka edasi lükata. Sellisel juhul võib läbiotsi- mise läbi viia kohaliku omavalitsuse esindaja juuresolekul, kelle kaasamiseks kommenteeritava lõike 3 punkt 1 annab aluse. Punktis 2 on sätestatud erisus advokaadibüroode läbiotsimisele. Advokaadibüroo läbiotsimisel ei piisa üksnes kohaliku omavalitsuse esindaja juuresolekust. Läbiotsimisele peab olema kaasatud kas büroos õigusteenust osutav advokaat või mõni teine advokatuuri määratud advokaat, sest tema on võimeline tagama advokaadi kutsesaladuse kaitse. AdvS § 43 lõike 3 järgi on advokaadi õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad puutumatud. Säte on eelnõusse lisatud pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist Riigikohtu tähelepanekust tingitult. KonkS § 7823 lõige 4 sätestab: „Kui läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätes- tatud korras ja määras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 16 lõike 2 punkti a ning sätestab sunniraha kohaldamise võimaluse menetlusalusele isikule. Kui ruumi läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha §-s 7839 sätestatud korras ja määras. KonkS §-s 7839 sätestatud sunniraha põhineb ATSS-s sätestatud regulatsioonil, kuid sisaldab teatud ECN+ direktiivist tulenevaid erisusi. ATSS-st kohaldub sunniraha hoiatuse kirjaliku vormi nõue (ATSS § 7 lg 1). See tähendab, et kui Konkurentsiameti korraldus anti suuliselt, tuleb sunniraha hoiatus teha igal juhul kirjalikult. KonkS § 7823 lõige 5 sätestab: „Kui läbiotsimisele allutatud muu isik kui menetlusalune isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, võib Konkurentsiamet tema suhtes raken- dada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.“ Tegemist on sunniraha määramise alusega, mis võimaldab määrata sunniraha muule isikule kui menetlusalusele isikule. Kohaldub ATSS regulatsioon. Eelnõuga on kavandatud ka uus väärteo- koosseis isikule, kes ei ole menetlusalune isik, ning mis sisaldab uurimismeetme läbiviimise takistamist (vt KonkS § 7310). KonkS § 7823 lõige 6 näeb ette: „Kui läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu läbi- otsimisele, sealhulgas rikub Konkurentsiameti poolt käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 alusel seatud pitserit või samas punktis sätestatud keeldu, võib Konkurentsiamet kohaldada isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni üks protsent ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 2 punktid a ja b. Sättega nähakse ette, milles seisneb rikkumine, ning kehtestatakse trahvimäär. Muus osas tuleb järgida KonkS §-s 7834 sätestatut. Menetlusõigusliku rikkumise eest trahvi määramise menetlus on omaette haldusmenetlus, mis n-ö kasvab konkurentsijärelevalvemenetlusest välja ning mis on suunatud trahvi määrava hal- dusakti andmisele. Sellele kohalduvad 92. peatükis sätestatud need nõuded, mis puudutavad kõiki trahve. Muus osas tuleb järgida HMS-is sätestatut, sh tuleb trahvi adressaat HMS alusel ära kuulata (KonkS § 7827 kohaldub enne keelatud teo tuvastamist ja ajutise konkurentsi- järelevalvemeetme kohaldamist). Trahvi määramise otsus on Konkurentsiameti kaalutlusotsus. Kaalutlusõigus hõlmab nii õigust otsustada, kas üldse trahvi teha, kui ka kaalutlusõigust trahvi suuruse üle (trahv peab arvestama seaduses sätestatud ülempiiri). Järgida tuleb tõendamise sättes (KonkS § 7828) öeldut. Kõnealuse sätte järgi seisneb rikkumine läbiotsimisele allutatud menetlusaluse isiku läbiotsimisele mitteallumises. Mitteallumise all mõeldakse muu hulgas Konkurentsiameti poolt kõnesoleva paragrahvi alusel seatud pitseri või sama punkti alusel talle määratud keelu 97 rikkumist. Sellise n-ö menetlusõigusliku rikkumise eest võib Konkurentsiamet kohaldada menetlusaluse isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni 1% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest kõnesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras. Direktiivi kohaselt tuleb trahv kohaldada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Ettevõtja on Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses majandustegevusega tegelev üksus. Sellest tulenevalt võib ühe ettevõtja moodustada üks või mitu isikut. Mõeldav on eelkõige olukord, kus ühe ettevõtja moodustab kaks juriidilist isikut (tütar- ja emaettevõtja). Eelnevast tulenevalt on trahvi kohaldamiseks loodud n-ö sillasätted (trahv kohaldatakse ettevõtjale, määrates selle teda moodustavale menetlusalusele isikule või isikutele). Sama konstruktsioon kehtib kõigile trah- videle. KonkS § 7823 lõige 7 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud meetmete kohaldamiseks võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldab politsei oma kaalutlusel korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva peatüki erisusi.“ Säte annab politseile nii pädevus- kui ka volitusnormi konkurentsijärelevalvemenetluses vahetu sunni kohaldamiseks. Kuivõrd vahetu sunni kohaldamise pädevus on vaid politseil, saab säte praktikas rakendust leida vaid juhul, kui Konkurentsiamet KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel politsei läbiotsimisele kaasab. Kõnesoleva sätte teise lause kohaselt on politseil volitus vahetut sundi kohaldada omal kaalutlusel KorS-s sätestatud korras, arvestades kõnesoleva peatüki erisusi. Põhjus, miks säte toob välja, et politsei rakendab vahetut sundi oma kaalutlusel, seisneb eelnõuga kavandatud KonkS § 7843 lõike 1 punktis 1, mille kohaselt juhul, kui Konkurentsiamet politsei läbiot- simisele kaasab, on politseil õigus läbiotsimist kui uurimismeedet kohaldada üksnes Konku- rentsiameti juhtimisel. Kõnesoleva KonkS § 7823 lõike 7 teine lause on seega erisäte nimetatud KonkS § 7843 lõike 1 punkti 1 suhtes, luues erisuse, millest tulenevalt ei saa Konkurentsiamet politseile jagada siduvaid korraldusi vahetu sunni kohaldamiseks. Seejuures on aga oluline tähele panna, et kuigi politsei rakendab vahetut sundi oma kaalutlusel, vastutab uurimis- meetmele allutatud isiku ees politsei tegevuse eest läbiotsimise kohaldamisel Konkurentsiamet, kes kavandatud KonkS § 7843 lõike 4 kohaselt lahendab läbiotsimisele kaasatud ametnike ja töötajate tegevuse peale esitatud vaided ning hüvitab nende tekitatud kahju. Põhjus, miks kõnesoleva KonkS § 7823 lõike 7 teine lause sätestab, et vahetut sundi kohalda- takse KorS-s sätestatud korras, arvestades kõnesoleva peatüki erisusi, seisneb KorS-s sätestatud riikliku järelevalve ja korrakaitse eesmärkides. KorS-s reguleerib vahetu sunni kohaldamist 5. peatükk, mis nii mõneski kohas näeb vahetu sunni kohaldamise eeldusena ette haldusakti, mis on antud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Nii sätestab näiteks KorS § 76 lõike 1 lause 1, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitami- seks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Konkurentsijärelevalve- menetluse eesmärk ei ole üksnes korrakaitse (sh ohu tõrjumine ja korrarikkumise lõpetamine), nagu KorS alusel läbi viidavas menetluses, vaid selle menetluse tulemusel võidakse ka karis- tada. Seetõttu on kõnesolevas lõikes 7 märgitud, et KorS-i vahetu sunni rakendamise sätteid kohaldatakse, võttes arvesse konkurentsijärelevalvemenetluse peatükis sätestatud erisusi ehk konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärke (vt KonkS § 7813 lõige 3). KonkS § 7824 – Halduskohtu luba – sätestab läbiotsimiseks halduskohtu loa andmise eeldused ja erisused HKMS 27. peatükis sätestatule. KonkS § 7824 lõige 1 sätestab: “Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel.” Säte määratleb, millise regulatsiooni 98 alusel halduskohus läbiotsimiseks loa annab. KonkS § 7824 sisaldab HKMS 27. peatükis sätes- tatust eriregulatsioone. Erisätte puudumisel kohaldub HKMS-s sätestatu. Näiteks otsustab halduskohus läbiotsimiseks loa andmise, kaasamata isikut, kelle omandis või valduses oleva koha läbiotsimist Konkurentsiamet taotleb. See tuleneb HKMS § 264 lõike 3 lausest 2, mille kohaselt on loa andmise otsustamisel menetlusosaliseks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Kuna KonkS § 7824 ei näe ette erisust, st säte ei näe ette läbiotsimisele allutatud isiku kaasamist läbiotsimiseks loa andmise menetlusse, kohaldub HKMS üldine regulatsioon. See, et igasugune Konkurentsiameti poolt teostatav läbiotsimine eeldab halduskohtu luba, ei tulene kõnesolevast sättest, vaid KonkS § 7823 lõikest 1. Haldus- kohtu luba on vaja nii äriruumide kui ka muude kohtade kui äriruumide läbiotsimiseks. Haldus- kohtu luba on läbiotsimise formaalse õiguspärasuse eeldus. Kohtu loata läbiotsimine on seega õigusvastane. KonkS § 7824 lõige 2 sätestab: “Läbiotsimiseks loa andmisel hindab kohus, kas seaduses läbiotsimisele seatud eeldused on täidetud, sealhulgas, kas läbiotsimine on proportsionaalne.” See, mida halduskohus loa andmisel täpselt hindama peab, sõltub esiteks kohast, mida Konku- rentsiamet läbi otsida soovib, ning teiseks läbiotsimise eesmärgist. Kohad, milles läbiotsimist saab läbi viia, on sätestatud KonkS § 7823 lõikes 1 ning need jagunevad kahte rühma (lihtsustatult): äriruumid, mis on menetlusaluse isiku omandis või valduses, ning muud kohad kui äriruumid, mis on menetlusaluse isiku omandis või valduses. Sõltuvalt kohast erinevad ka seaduses läbiotsimisele seatud eeldused. Läbiotsimine KonkS § 7823 alusel võib kavandatud eelnõu alusel tulla kõne alla kolmel eesmärgil: tõendite kogumine konkurentsijärelevalve- menetluses, konkurentsijärelevalvemeetme täitmise järelkontroll ja koostöö teiste EL-i liikmes- riikide konkurentsiasutustega. Neist kõige olulisem on tõendite kogumine selleks, et tuvastada konkurentsijärelevalvemenet- luses, kas toime on pandud keelatud tegu või mitte (vt KonkS § 7823 lõige 1). Selle eesmärgi raames kontrollib kohus äriruumide puhul kahte eeldust:  kas esineb keelatud teo toimepanemisele viitav teave (tuleneb KonkS § 7814 lõikest 1, st konkurentsijärelevalvemenetlus peab üldse õiguspäraselt olema alguse saanud) ja  kas läbiotsimine on tõendite kogumiseks proportsionaalne. Täiendavaid kriteeriume seadus äriruumide läbiotsimisele ei sea, sest see ei ole ECN+ direktiivi artiklist 6 tulenevalt võimalik. ECN+ direktiivi artikkel 6 on täisharmoneeriv (v.a. ECN+ direk- tiivi artikli 6 lõige 3, mis näeb ette liikmesriigi õiguse kehtestada äriruumide läbiotsimisele kohtu loa kohustus). Muude kohtade kui äriruumide puhul kontrollib halduskohus kolme kriteeriumit:  kas esineb keelatud teo toimepanemisele viitav teave (tuleneb KonkS § 7814 lõikest 1, st konkurentsijärelevalvemenetlus peab üldse õiguspäraselt olema alguse saanud),  kas on olemas põhjendatud kahtlus, et kohas, kus soovitakse läbiotsimist teostada, asub menetlusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupidamisteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks (KonkS § 7823 lõike 1 punkt 2), ning  kas läbiotsimine on tõendite kogumiseks proportsionaalne. Teine eesmärk, mille puhul tuleb läbiotsimise tegemine kõne alla, on varem määratud konku- rentsijärelevalvemeetme järelkontroll (KonkS § 7830 lõige 4 ja KonkS § 7832 lõige 4). Viited uurimismeetmete kasutamisele on õigustagajärjeviited (Rechtsfolgenverweis) ehk teisisõnu annavad need volituse uurimismeetmeid rakendada. See tähendab, et Konkurentsiamet ei pea näitama seda, et teave viitab keelatud teo toimepanemisele, sest keelatud teo toimepanemine on varasemas konkurentsijärelevalvemenetluses juba tuvastatud. Läbiotsimise ainukeseks kritee- riumiks on see, et läbiotsimine peab olema konkurentsijärelevalvemeetme täitmise kontrolli- mise eesmärgil proportsionaalne. Läbiotsimise ese on jätkuvalt äri- ja raamatupidamisteave. 99 Siinjuures tuleb arvestada, et üldjuhul ei ole läbiotsimise tegemine järelkontrolli raames vajalik, kuna kahtluse korral saab vajaliku teabe meetmete täitmise hindamiseks välja nõuda ka teabenõuet (vt KonkS § 7825) kasutades. Kolmas eesmärk, mille puhul tuleb läbiotsimise tegemine kõne alla, on piiriülese koostöö raames Euroopa Liidus (vt KonkS § 7844 lõiked 1 ja 2 ning KonkS § 7845 lõige 1). KonkS § 7844 lõige 1 sätestab, et „Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ja tingimustel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid.“ Nõukogu määruse 1/2003 artikli 22 lõige 1 sätestab, et liikmesriigi konkurentsiasutus võib teise liikmesriigi konkurentsiasutuse huvides või nimel korraldada oma territooriumil siseriiklike õigusaktide kohaselt kontrolle või võtta muid faktide kogumisega seotud meetmeid, et teha kindlaks, kas ELTL artikleid 101 või 102 on rikutud. KonkS § 7844 lõige 2 sätestab: „Kui Euroopa Komisjon on Konkurentsiametilt taotlenud nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõike 2 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrolli läbiviimist, teeb Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatu kohaselt.“ KonkS § 7845 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib lisaks nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatule teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides, et tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate ühendus on allunud selle teise liikmesriigi poolt kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33), artiklite 6 ja 8–12 kohastele uurimismeetmetele või samade artiklite kohaselt antud korraldustele ja tehtud otsustele. Uurimismeetmele allutatud isikul on tema suhtes uurimismeetme kohaldamisel kõik käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud menetlusaluse isiku asjakohased õigused.“ Nimetatud alustel läbiotsimise teostamiseks peavad olema täidetud samad kriteeriumid mis konkurentsijärelevalvemenetluses tehtava läbiotsimise puhul (vt KonkS § 7823 koosmõjus KonkS § 7822 lõikega 1). Rõhutada tuleb seejuures, et kui Konkurentsiamet tegutseb teise konkurentsiasutuse nimel ja huvides, siis ei ole tegemist konkurentsijärelevalvemenetlusega kõnesoleva eelnõu tähenduses. KonkS § 7824 lõige 3 sätestab: “Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbi- otsimisega tõendite kogumist.“ Säte näeb ette erisuse kohtumääruse avaldamisele. HKMS § 265 lõige 4 näeb ette, et jõustunud määrus avaldatakse arvutivõrgus vastavalt HKMS §-le 175, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub HKMS § 265 lõike 3 kohaselt kättetoimetamisel taotlejale. Kohtu loa taotleja saab antud juhul olema Konkurentsiamet. Kõnesoleva sättega nähakse ette erisus HKMS § 265 lõikest 4. Jõustunud määrust, millega kohus andis läbiotsimiseks loa, ei avaldata, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite kogumist. Sellest tuleneb omakorda, et kui oht tõendite kogumisele on ära langenud (nt läbiotsimine on juba läbi viidud), tuleb määrus avaldada HKMS-s sätestatud korras. KonkS § 7824 lõige 4 sätestab: “Konkurentsiamet toimetab läbiotsimiseks loa andva kohtumää- ruse läbiotsimisele allutatud isikule kätte läbiotsimisel. Kui läbiotsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise juures, toimetatakse halduskohtu luba talle viivitamata kätte pärast läbiotsimise algust.” HKMS § 265 lõike 3 lause 2 sätestab, et määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 264 lõike 3 lause 2 järgi on loa andmise otsustamisel menetlusosaliseks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Kuna kõnesolev seadus ei näe ette, et läbiotsimisele allutatud isik oleks menetlusse kaasatud (st et ta on menetlusosaline), on loa andmise menetluses ainsaks menetlusosaliseks taotleja ehk Konkurentsiamet. Selleks, et läbiotsimisele allutatud isik saaks kohtumääruse vaidlustada, tuleb kohtumäärus kätte toimetada ka uurimismeetmele allutatud isikule. Kui isik 100 viibib läbiotsimise juures, saab määruse kätte toimetada läbiotsimisel. Kui isik ei viibi läbiotsimisel, toimetatakse kohtumäärus isikule kätte viivitamata pärast läbiotsimise algust. KonkS § 7824 lõige 5 sätestab: “Käesolevas paragrahvis nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale võib haldustoiminguks loa andmise menetluses lisaks menetlusosalisele määruskaebuse esitada ka isik, kelle õigusi määrus puudutab.” HKMS § 265 lõige 5 sätestab menetlusosalise õiguse esitada taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise peale määruskaebus. Kuna isik, kelle suhtes soovitakse toimetada läbiotsimist, ei ole haldus- toiminguks loa andmise menetluses menetlusosaline, näeb kõnesolev säte ette HKMS-st erisuse, mis annab kohtumääruse vaidlustamise õiguse ka isikule, kelle õigusi määrus puudutab. Selleks isikuks on läbiotsimisele allutatud isik. KonkS § 7825 – Teabe nõudmine – sätestab Konkurentsiametile õiguslikud alused nii teabe nõudmiseks kui ka teabe nõudmise täitmata jätmise puhul sunniraha ja trahvi määramiseks. KonkS § 7825 lõiked 1 ja 2 sätestavad: „(1) Konkurentsiamet võib kirjalikult või suuliselt nõuda menetlusaluselt isikult või muult isikult teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi. Juriidilisest isikust menetlusaluse isiku puhul võib Konkurentsiamet määrata, milline juhtorgani liige on juriidilise isiku nimel kohustatud teabenõude suuliselt küsitluse teel täitma. Konkurentsiametil on õigus teavet nõuda ka riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt. (2) Teabenõue peab olema proportsionaalne ja sellega ei tohi kohustada tunnistama keelatud teo toimepanemist.“ Sätted võtavad üle ECN+ direktiivi artikli 8 ning sisaldavad teabe nõudmise õiguslikku alust ja teabe nõudmise õiguse piirangut. Lõike 1 lause 1 alusel koosmõjus KonkS § 7823 lõikega 1 võib teavet nõuda järgmistelt haldusvälistelt adressaatidelt:  menetlusaluselt isikult  muult isikult, nt krediidiasutuselt, menetlusaluse isiku töötajatelt, muult turuosaliselt jne. Lõike 1 lause 3 alusel on Konkurentsiametil õigus saada teavet ka riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt. Sellega on eelkõige mõeldud erinevaid registripäringuid ja andmebaa- sides sisalduvaid andmepäringuid. Seda juhul, kui selleks ei ole vaja eraldiseisvat (mõlema- poolset) õiguslikku alust. Konkurentsiameti poolt teabe nõudmise eesmärk tuleneb uurimismeetmete üldsättest koos- mõjus KonkS § 7813 lõikega 3. KonkS §7813 lõige 3 näeb ette, et konkurentsijärelevalvemenet- luse eesmärk on tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata konkurentsi. KonkS § 7822 lõige 1 täpsustab, et Konku- rentsiamet võib uurimismeetmeid kohaldada tõendite kogumiseks. Teabenõuet saab kasutada ka tõendite kogumiseks vajaliku uurimismeetme (nt läbiotsimise) ettevalmistamiseks. Oluline on siiski, et teabenõuet kõnesoleva sätte alusel saab Konkurentsiamet kohaldada käimasolevas konkurentsijärelevalvemenetluses. Kui KonkS ei näe uurimismeetmete kohaldamiseks ette just erialuseid (nt konkurentsijärelevalvemeetmete täitmise järelkontroll ja koostöö teiste liikmes- riikide konkurentsiasutustega), ei ole kommenteeritavas sättes ettenähtud teabenõude kohal- damine väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust lubatud. Terminit „teave“ tuleb mõista kõige laiemas tähenduses ehk kui mistahes asjakohast informat- siooni, sõltumata vormist (suuline, kirjalik) ja teabekandjast (nt paber, sülearvuti, mobiiltelefon, muu mobiilseade või pilv). Teabe alla liigitub ka isikute poolt suuliselt või kirjalikult antud informatsioon (nt selgitus mõne dokumendi kohta). KonkS § 7822 lõige 3 täpsustab, et teave hõlmab endas mh igasugust teabevahetust (SMS, sõnumirakenduse vestlus jms) sõltumata sellest, kas sõnum on avatud või mitte (nt avamata kiri). Teabe nõudmise alus ei hõlma üksnes õigust nõuda välja teave olemasoleval kujul, vaid võimaldab isikult nõuda ka teabe sünteesimist või kokkukoondamist. Teabe nõudmise kitsendus on, et teave peab olema isikule kättesaadav. 101 Kättesaadav tähendab, et isikul on mõistlike pingutustega võimalik teabele ligi pääseda või seda hankida. Kavandatud KonkS § 7825 lõike 1 lauses 2 on sätestatud õiguslik alus, millele tuginedes saab Konkurentsiamet määrata, milline juriidilise isiku juhtorgani liige on kohustatud teabenõude täitma juhul, kui teavet nõutakse suuliselt küsitluse teel. Sellise määramisõiguse eesmärk on vältida olukorda, kus juhtorganist valitakse teadlikult teabenõuet täitma liige, kes ei oska toimunud sündmuste kohta midagi öelda (nt asus juhtorgani liikmeks alles pärast eeldatava keelatud teo toimepanemist). Lisaks eelnevale sisaldab kommenteeritava sätte lause 1 teabenõude vormi. Teabenõudeid võib Konkurentsiamet esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kavandatud KonkS § 7825 lõike 1 lausest 3 tuleneb õiguslik alus nõuda teavet ka riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt. Nimetatud õigusliku alusega ei saa välja nõuda teavet, kui eriseaduses on sätestatud keeld teabe edasi andmiseks või kasutamiseks (vt näiteks KrMS-s sätestatud piiranguid jälitustoimingu käigus saadud teabe kasutamise kohta). Tulenevalt kõnesoleva sätte lõikest 2 peab teabenõue olema meetme eesmärki arvestades igal üksikjuhul proportsionaalne. Avaliku võimu teostamine lähtuvalt proportsionaalsusest tuleneb otse põhiseadusest (PS § 11). Siiski rõhutatakse see oluline põhimõte lõikes 2 veel kord üle. Teabenõue on proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seejuures ei tohi teabe nõudmisega kohustada tunnistama keelatud teo toimepanemist. See tuleneb põhimõttest nemo tenetur se ipsum accusare. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb keelatud teo toime- panemise tunnistamist mõista kitsalt. Konkurentsiamet ei saa nõuda, et (menetlusalune) isik tunnistaks keelatud teo toimepanemise üles – see kehtib nii kirjalike kui ka suuliste avalduste kohta. Nemo tenetur põhimõte ei vabasta aga teabenõude adressaati sellest, et ta peab pädevale konkurentsiasutusele välja andma kogu eksisteeriva asjakohase teabe, isegi kui see võib teda süüstada (nt e-mail, milles kooskõlastatakse hinnad, või kalendriväljavõte kohtumise kohta teiste keelatud teoga seotud ettevõtjatega). ECN+ direktiivi artikkel 8 nõuab selgelt, et liik- mesriigid peavad tagama pädevale konkurentsiasutusele õiguse nõuda ettevõtjalt ja ettevõtjate ühenduselt välja kogu teave, mida on vaja EL-i toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohal- damiseks. Eelöeldut kordab üle ka ECN+ direktiivi selgituspunkt 35, milles on öeldud, et „[k]uigi teabe nõudmise õigus on rikkumiste avastamise seisukohast ülioluline, peaksid sellised nõuded olema proportsionaalsed. Nõuete eesmärk ei tohiks olla kohustada ettevõtjat või ettevõtjate ühendust tunnistama, et nad on rikkumise toime pannud, sest selle tõendamise ülesanne lasub liikmesriigi konkurentsiasutusel. See ei tohiks mõjutada ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohustust vastata faktiküsimustele ja esitada dokumente.“ Lisaks ECN+ direktiivi artiklis 8 sõnaselgelt nimetatud teabenõude piirangutele (proportsio- naalsus ja keeld sundida menetlusalust isikut end rikkumistes süüdi tunnistama), tuleneb Euroopa Kohtu praktikast145 õigus keelduda välja andmast teavet, mis puudutab kliendi- advokaadi (legal professional privilege, LPP) konfidentsiaalses suhtes edastatud informat- siooni. Eelnõu on kooskõlastusele ja arvamuse andmisele esitamise järel muudetud nii, et kommenteeritava paragrahvi lõikest 2 on välja jäetud punkt 2, mis sätestas keelu nõuda 145 EKo 18.05.1982, 155/79 – AM & S, p 13 jj.: It is apparent from the application, as well as from the legal basis of the contested decision, that the dispute in this case is essentially concerned with the interpretation of Article 14 of regulation no 17 of the Council of 6 February 1962 for the purpose of determining what liimits, if any, are imposed upon the Commission’s exercise of its powers of investigation under that provision by virtue of the protection afforded by the law to the confidentiality of written communications between lawyer and client. [14] Once the existence of such protection under community law has been confirmed, and the conditions governing its application have been defined, it must be determined which of the documents referred to in Article 1(b) of the contested decision may possibly be considered as confidential and therefore beyond the Commission’s powers of investigation.“ 102 teabenõudega välja LPP kaitse alla kuuluvat teavet. Kuna LPP kaitse peab kehtima kõigi uurimismeetmete puhul, st ka läbiotsimise puhul, viidi LPP kaitse uurimismeetmete üldsättesse. KonkS § 7822 lõige 3 sätestab: „Kui Konkurentsiametil on uurimismeetme kohaldamisel õigus saada või koguda teavet, hõlmab see igasugust teavet sõltumata teabekandjast. Hõlmatud on ka igasugune teabevahetus, sealhulgas avamata sõnumid, välja arvatud menetlusaluse isiku ja tema lepingulise esindaja või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja konfidentsiaalne teabevahetus.“ Nimetatud muudatusega tagatakse LPP kaitsega kaetud teabe kõikehõlmav kaitse. KonkS § 7825 lõige 3 sätestab: „Isiku suhtes, kellele on esitatud teabenõue, ei kohaldata haldus- menetluse seaduses eksperdi ja tunnistaja kohta sätestatut.“ ECN+ direktiivi artikli 8 lause 4 ütleb, et sama ulatuslikku teabenõuet, nagu kasutatakse menetlusaluse isiku suhtes, peab saama kasutada mistahes muu isiku suhtes: „Liikmesriikide konkurentsiasutustel on samuti õigus igalt muult füüsiliselt või juriidiliselt isikult nõuda, et nad esitaksid kindlaksmääratud ja mõistliku aja jooksul teavet, mis võib olla oluline seoses ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega.“. ECN+ direktiivist ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevad teatud kindlad teabenõude täitmisest keeldumise alused. Täiendavaid aluseid teabenõude täitmisest keeldu- misele juurde luua ei tohi. Teabenõudega ei tohi kohustada isikut üles tunnistama keelatud tegu ning teabenõudega ei tohi kohustada avaldama konfidentsiaalset teavet (nn LPP kaitse all olevat teavet), mida isik on edastanud oma lepingulisele või riigi õigusabi korras nimetatud esindajale. Märkida tuleb, et muu isik kui menetlusalune isik on kavandatud konkurentsijärelevalvemenet- luses kohustatud esitama ka sellise teabe, mis võib teda või tema lähedast süüteo toimepane- mises süüstada (vrd ECN+ direktiivi artikli 31 lõige 1, KonkS § 7825 lõige 9). Konkurentsiametil on rangelt keelatud sellist teavet süüteomenetlejatele edastada, samuti on keelatud vastavat teavet avaldada (KonkS § 7841 lõige 2, § 63 lõike 11 punkt 3). KonkS § 7825 lõige 4 sätestab: „Konkurentsiamet võib nõuda, et teave esitatakse kirjalikult või suuliselt. Kui teavet nõutakse suuliselt küsitluse teel, võib Konkurentsiamet kohustada isikut ilmuma (kutse) teabe andmiseks ametiruumi ja talletab teabe andmise isikusamasuse tuvas- tamist võimaldaval viisil. Teabe esitamiseks, sealhulgas kutse peale ilmumiseks, antakse mõis- tlik aeg.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 9 ning käsitleb teabenõude täitmise vormilisi küsimusi. Konkurentsiametil on õigus määrata kindlaks see, millises vormis teabenõude adressaat teabenõudele vastab – kas kirjalikult või suuliselt. Seejuures on Konkurentsiamet seotud proportsionaalsuse põhimõttega. Konkurentsiamet peab arvesse võtma teabenõude adressaadi põhjendatud huvi esitada teave mingis kindlas vormis. Teabe esitamise vorm ei tohi olla adressaadile liialt koormav. Kõnealune lõige näeb lisaks eelöeldule ette ka Konkurentsi- ameti õiguse kohustada isikut ilmuma (kutse peale) suulises vormis teabe andmiseks ameti- ruumi. Sättest on pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist kustutatud tekstilõik „või kokkuleppel isikuga muusse kohta“. Isikuga kokkuleppel muus kohas suulise küsitlemise läbiviimine ei vaja seaduse tasandil sätestamist. Kuna kokkulepe eeldab teabenõude adressaadi vabatahtlikku nõustumust, ei ole tegemist õiguslikku alust vajava põhi- õiguste riivega. Suulises vormis küsitlemisel peab Konkurentsiamet talletama teabe andmise sellisel viisil, et see võimaldab isikusamasuse tuvastamist. Konkurentsiametile on antud KonkS § 7822 lõikes 4 volitus kasutada talletusena ka heli- ja videosalvestisi. Nii teabenõudele vastamiseks kui ka kutse peale ilmumiseks tuleb isikule anda mõistlik aeg. Konkurentsiametile ei ole antud volitust kohustada isikut osalema küsitluses tehniliste vahendite teel. Küsitlust saab sellisel viisil läbi viia üksnes isiku nõusolekul ehk isikuga kokkuleppel. Oluline on seejuures tagada isiku õigus lepingulise või riigiõigusabi korras määratud esindajale. KonkS § 7825 lõige 5 sätestab: „Kui Konkurentsiamet nõuab, et teave esitatakse kirjalikult: 1) esitab menetlusalune isik teabe eesti keeles või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, 103 kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja mahtu; 2) esitab muu isik kui menetlusalune isik teabe keeles, mida ta valdab või milles teave on koostatud.“ Säte reguleerib, mis keeles tuleb konkurentsijärelevalvemenetluses kirjalikule teabenõudele vastata. Säte on eelnõukohasesse seadusesse kavandatud pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist ja tuleneb sellest, et võrreldes varasema redaktsiooniga on keele ning tõlke regulatsiooni muudetud (eelnõust on kustutatud esialgne KonkS § 7820). Tulenevalt HMS § 20 lõikest 1 on haldusmenetluse keel eesti keel. Sama sätte lõikest 2 tulene- valt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli KeeleS-s sätestatud korras. KeeleS § 12 lõige 1 näeb mh ette, et kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kuivõrd sätte sõnastus võib tekitada küsimust, kas see kehtib ka juhul, kui potentsiaalselt trahviga lõppeda võivas menetluses teavet nõutakse, on eelnõusse teabe nõudmiseks kui uurimismeetme kohaldamiseks kavandatud erire- gulatsioon. Eriregulatsioon lähtub mh sellest, et eelnõusse kavandatud KonkS § 7820 lõike 2 kohaselt peetakse menetlustoimikut eestikeelsena ning võõrkeelne teave võib menetlustoimikus olla vaid koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproport- sionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu. Seega kavandatud kõnesoleva sätte kohaselt peab menetlusalune isik temalt nõutud teabe esitama kas eestikeelsena või koos tõlkega eesti keelde, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja mahtu, ning muu isik (sh muu menetlusosaline) võib teabe esitada keeles, mida ta valdab, või keeles, milles teave on koostatud. Viimasel juhul tõlgib teabe enda ja menetlus- toimiku tarbeks Konkurentsiamet. Juhul kui menetlusalune isik esitab võõrkeeles teabe, mille tõlkimine on tema hinnangul ebaproportsionaalne, kuid mis Konkurentsiameti hinnangul on menetluses tähtsust omav, võib Konkurentsiamet menetlusalust isikut KonkS § 7822 lõikes 2 nimetatud korraldusega kohustada see eesti keelde tõlkima. Menetlusalusele isikule kavandatud erisus teabe eesti keelde tõlkimise üldkorrast, mis läheb kaugemale menetlustoimiku keelenõudest (st erand, mille kohaselt menetlusalune isik ei pea teavet tõlkima, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi keelt), on sättesse kavandatud eelkõige selleks, et menetlusalune isik ei peaks tõlkima suures mahus teavet, mis on nt inglise keeles ja ei pruugi omada menetluses tõendi väärtust. KonkS § 7825 lõige 6 sätestab: „Kui menetlusalune isik ei allu teabenõude korraldusele, seal- hulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras ja määras“. Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 16 lõike 1 punktid a ja b ning kehtestab sunniraha sätte menetlusalusele isikule. Kui menetlusalune isik ei allu teabe- nõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha kõnes- oleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras ja määras. Teabenõude korraldusele allumine tähendab seda, et menetlusalune isik peab nõutud ja lõike 1 alusel väljaandmiseks kohustusliku teabe esitama. Teave peab olema täielik ja tõene. KonkS § 7825 lõige 7 sätestab: „Kui muu isik kui menetlusalune isik ei allu teabenõude korral- dusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni 9600 eurot.“ Sunniraha rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Muule isikule kui menetlusalusele isikule võib sunniraha kohaldada juhul, kui isik ei allu teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale. Sunniraha ülemmäär muule isikule kui menetlusalusele isikule on 9600 eurot. Sunniraha kõrval viib eelnõu sisse uue väärteokoosseisu uurimismeetme läbiviimise takistamise eest karistamiseks (vt KonkS § 7310). 104 KonkS § 7825 lõige 8 sätestab: „Kui teabenõudele allutatud menetlusalune isik annab väärat, ebatäielikku või eksitavat teavet, keeldub teabe andmisest või rikub teabe andmise tähtaega, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet kohaldada tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni üks protsent ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi art 13 lõike 2 punktid c kuni e. Trahvi võib määrata järgmiste tegude eest: ✔ teabenõudele allutatud menetlusalune isik annab väärat, ebatäielikku või eksitavat teavet; ✔ teabenõudele allutatud menetlusalune isik keeldub teabe andmisest või rikub teabe andmise tähtaega; ✔ ilmumiseks kohustatud menetlusalune isik ei ilmu mõjuva põhjuseta kutse peale kohale. Konkurentsiametil on õigus kohaldada trahvi menetlusaluse isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele suuruses kuni 1% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest. Trahv määratakse vastavalt trahvi üldsättes (KonkS § 7834) sätestatule. KonkS § 7825 lõige 9 sätestab: „Kui uurimismeetmele allutatud isik on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel andma teavet, mis võib teda ennast või tema lähedasi süüteo toime- panemises süüstada, ei ole lubatud sellist teavet tema või tema lähedase vastu süüteomenetluses kasutada. Seejuures arvestab Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 63 lõike 11 punktis 3 ja § 7841 lõikes 2 sätestatut.“ Säte võtab mh riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 1, mis on liikmesriigile ülevõtmiseks vabatahtlik. Säte on eelnõusse lisatud Konkurentsi- ameti tungival soovil ja käsitleb konkurentsijärelevalvemenetluses isikutelt teabe nõudmist (vt KonkS § 7825 ja osaliselt KonkS § 7823 lõike 2 punkt 5). Uurimismeetmele allutatud isik on kohustatud andma välja kogu teabe, mis keelatud tegu võib puudutada, isegi kui see võiks teda ennast või tema lähedasi süüteo toimepanemises süüstada. Konkurentsijärelevalvemenetluses teabenõudega saadud teavet ei ole lubatud teabenõude adressaadi või tema lähedase vastu süüteomenetluses kasutada – süüteomenetluses on tegu absoluutse tõendi hindamise keeluga. Alternatiivne viis uurimismeetmele allutatud isikult teabe kättesaamiseks oleks anda nimetatud isikule õigus keelduda vastavas ulatuses teabe andmisest. Alternatiivse mudeli puudus on see, et Konkurentsiametil puudub igasugune võimalus kontrollida, kas teave, mille andmisest isik keeldub, on uurimismeetmele allutatud isikut või tema lähedast süüstav. Kuna Konkurentsiamet saab keelatud teo toimepanemist tuvastada üksnes haldusõiguslikus menetluses, st tal puudub KrMS-s sätestatud uurimistoimingute kohaldamise võimalus, vähendaks eelnimetatud keel- dumise alus oluliselt konkurentsijärelevalvemenetluse efektiivsust. Euroopa Komisjoni mitte- ametlike suuniste kohaselt on ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 1 mõte kutsuda uurimismeetmele allutatud isikut üles koostööle, samas kaitstes tema õigusi tema poolt antud teabe kasutamist piirates. Euroopa Komisjon väljendas kahtlust, kas uurimismeetmetele allutatud isikule teabe andmisest keeldumise õiguse andmine enese või lähedase süüstamise põhjusel on kooskõlas direktiivi nõutud efektiivse menetluse nõudega. Seda põhjusel, et uurimismeetmele allutatud isikul (nt menetlusaluse isiku töötajal) tekib mugav võimalus koostööst Konkurentsiametiga keelduda. Sättesse kavandatud teise lause kohta vt täiendavalt selles viidatud sätete ehk kavandatud KonkS § 63 lõike 11 punkti 3 ja § 7841 lõike 2 selgitusi. Saksamaa on ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 1 võtnud üle konkurentsiseaduse (GWB) § 59b lõikes 3. See kõlab (ametlikus inglisekeelses tõlkes146): „To the extent that natural persons are obliged to cooperate by providing information pursuant to sentence 1 no 3, they shall, if obtaining information in any other way is significantly more difficult or unlikely, also disclose 146 Gesetz gegen Wettbewerbsbeschränkungen (Act against Restraints of Competition) (GWB). – Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.gesetze-im-internet.de/englisch_gwb/index.html. 105 facts that may result in prosecution for a criminal or administrative offence. Any information disclosed by the natural person in fulfilling the obligation under sentence 1 no 3 may, however, be used in criminal proceedings or in proceedings pursuant to this Act or the German Administrative Offences Act against that person or against a relative as defined in Section 52(1) of the German Code of Criminal Procedure only with the consent of the natural person affected.“ Kuivõrd ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 1 ülevõtmine on vabatahtlik, kohaldub siin lisaks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatule ka põhiseaduses sätestatu. Lõikega 6 riivatakse põhiseaduse § 22 lõikes 3 sätestatud põhiõigust, mis näeb ette, et kedagi ei tohi sundida tunnis- tama iseenda või oma lähedaste vastu. Riive on antud juhul põhiseaduslikult õigustatud. PS § 22 lõikes 3 sätestatud põhiõigus on nullreservatsiooniga põhiõigus, st riive eesmärk peab olema mõni muu põhiõigus või põhiseadusjärku printsiip.147 Riive eesmärk on tagada PS § 31 lõikest 1 tulenev kohustus tagada vaba ettevõtlusturu toimimine (s.t ettevõtlusturul osalejatel on PS §- st 31 õigus nõuda avaliku võimu teostaja tegevust vaba turu toimimise tagamiseks).148 Meede – uurimismeetmele allutatud isiku kohustus anda välja ka teave, mis võib teda ennast või tema lähedast süüstada – on meetme eesmärki arvestades sobiv, kuna aitab kaasa konkurentsi moonu- tavate tegude väljaselgitamisele. Meede on ka vajalik. Alternatiivne võimalus oleks anda uurimismeetmele allutatud isikule õigus teatud teabe andmisest keelduda. See raskendaks aga ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse suhtes läbiviidava konkurentsijärelevalvemenetluse läbivii- mist. Konkurentsiametil puudub võimalus kontrollida, kas uurimismeetmele allutatud isik keel- dub tõepoolest õigustatult. Kuna ECN+ direktiiv keelab konkurentsirikkumiste menetlemise kriminaalmenetluses ning konkurentsijärelevalve hakkab toimuma erihaldusmenetluses, siis puudub Konkurentsiametil võimalus koguda teavet KrMS uurimistoiminguid rakendades. Mee- de on ka mõõdukas ehk proportsionaalne kitsamas tähenduses. Meetmega proportsionaalsuse tagamiseks luuakse tõhusad kaitsemehhanismid: ✔ Esiteks näeb säte ette absoluutse tõendi hindamise keelu süüteomenetlusele. ✔ Teiseks sätestab KonkS § 7841 lõige 2, et Konkurentsiametil on keelatud prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtuvälisele menetlejale kättesaadavaks teha teavet, mille andmiseks uurimismeetmele allutatud isik oli konkurentsijärelevalvemenetluses kohustatud ja mis süüstab teda ennast või tema lähedast. Nimetatud keelu rikkumine on Konkurentsiameti ametniku teenistuskohustuse oluline rikkumine. ✔ Kolmandaks sätestab KonkS § 63 lõike 11 punkt 3 Konkurentsiametile kohustuse tunnistada selline teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Nimetatud kaitsemehhanismid on võrreldes Saksa konkurentsiõigusliku regulatsiooniga suure- mad. Saksa regulatsioon on sätestanud üksnes absoluutse tõendihindamise keelu. KonkS § 7826 – Ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamine – reguleerib Konku- rentsiameti poolt omamoodi ohutõrjelise meetme määramist. Kuivõrd tegemist on ajutise meet- mega, ei too selle määramine kaasa konkurentsijärelevalvemenetluse lõppemist. KonkS § 7826 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada ajutist konkurentsijärelevalvemeedet, kui esialgne teave viitab ettevõtja või ette- võtjate ühenduse poolt sellise keelatud teo toimepanemisele, millega kaasneb vahetult oht, et konkurents saab tõsist ja korvamatut kahju.“ Säte annab Konkurentsiametile sarnaselt kehtiva KonkS §-ga 636 õiguse erandlikel tingimustel konkurentsijärelevalvemenetluse kestel määrata 147 H. Sepp, E. Kergandberg. – Ü. Madise jt. (toim.). Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, § 22 p 49. 148 RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13; 22.12.2014 3-4-1-30-14; O. Kask, S. A. Ehrlich, A. Henberg. – Ü. Madise jt (toim.). Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 31 p 6. 106 ECN+ direktiivi artikli 11 lõikest 1 ülevõetavat ajutist meedet. Kavandatud sätte kohaselt on viidatud erandlikeks kumulatiivseteks tingimusteks (koosseisueeldused): ✔ tõsise ja korvamatu kahju oht konkurentsile ja ✔ oht on vahetu. Tegemist on määratlemata õigusmõistetega. Ohu ja vahetu ohu mõiste defineerimisel saab võtta eeskuju korrakaitseseaduses sätestatud legaaldefinitsioonidest. Plaanitav ajutine meede on oma olemuselt mõneti ohutõrjemeetme sarnast, kuid kujutab endast esialgset ja ajutist keelatud teo toimepanemise lõpetamist. Ajutist meedet kohaldatakse ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Kuna ettevõtja tähendab Euroopa Liidu õiguses majandusüksust, mis ei ole iseseisvalt õiguste ja kohustuste kandjaks, siis KonkS § 7826 lõige 2 sisaldab n-ö sillasätet, mis võimaldab ajutise konkurentsijärelevalvemeetmega pandava kohustuse määramist konkreetsele ettevõtjat moo- dustavale menetlusalusele isikule. KonkS § 7826 lõige 2 sätestab: „Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ajutise konkurentsijärele- valvemeetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoi- duda. Selline kohustus peab olema proportsionaalne ja määratud kindlaks tähtajaks. Konk- urentsiamet võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada, kuid mitte kauemaks kui konkurentsi- järelevalvemenetluse lõpetamiseni.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 11 lõike 1 ning sätestab, et ajutise meetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Ajutise meetmega saab menetlusalusele isikule määrata üksnes käitumusliku meetme. Ajutise meetmena ei saa määrata struktuurset meedet KonkS § 7832 lõike 3 tähenduses. Struktuursed meetmed (nt osaluse likvideerimine) põhjustaksid eriti intensiivse omandi- ja ette- võtlusvabaduse riive. Korvamatu ja vahetu oht konkurentsile ei kaaluks struktuurse meetmega kaasnevat riivet üles. Kohustus peab olema proportsionaalne ja määratud kindlaks tähtajaks. See tähendab, et tähtajatuid ajutisi meetmeid ei ole. Konkurentsiamet võib põhjendatud juhul enda määratud tähtaega pikendada, kuid mitte kauemaks kui konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamiseni. Eelnevast tuleneb, et ajutine meede lõppeb igal juhul hiljemalt konkurentsijärele- valvemenetluse lõppemisega. KonkS § 7826 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet teavitab ajutisest konkurentsijärelevalve- meetmest teiste liikmesriikide konkurentsiasutusi ja Euroopa Komisjoni, kui meedet on kohal- datud konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks oleva keelatud teo toimepanemise tuvastamise korral peaks Konkurentsiamet kohaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 või 102.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi art 11 lõike 1 ning sätestab Konkurentsiameti kohustuse teavitada ajutisest konkurentsijärelevalvemeetmest teiste liikmesriikide konkurentsiasutusi ja Euroopa Komisjoni, kui seda on kohaldatud konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks oleva keelatud teo toimepanemise tuvastamisel peaks Konkurentsiamet kohaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 101 või 102. KonkS § 7826 lõige 4 sätestab: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik jätab talle määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras ja määras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi art 16 lõike 2 punkti b, nähes ette võimaluse kohaldada menetlusalusele isikule sunniraha. Sunniraha võib kohaldada, kui menetlusalune isik, kellele ajutine meede määrati, jätab talle määratud kohustuse täitmata. Sunniraha kohaldatakse kõnesoleva lõike alusel ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele KonkS §-s 7839 sätestatud korras ja määras. KonkS §-s 7839 sisaldab omakorda sillasätet, mille alusel saab ettevõtjale või ette- võtjate ühendusele kohaldatud sunniraha rakendada mõnele teda moodustavale menetlusalusele isikule. Ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse kaudu käiva õigusliku konstruktsiooni mõte on see, et 107 kui üks ettevõtjat moodustav menetlusalune isik (nt tütarettevõtja) ei täida talle lõike 2 alusel pandud kohustust, saab KonkS § 7826 ja 7839 kaudu: ✔ sunniraha suuruse määrata ettevõtja (kahest menetlusalusest isikust juriidilisest isikust moodustuv ema- ja tütarettevõtja) üleilmse kogukäibe alusel; ✔ sunniraha rakendada ka sellele ettevõtjat moodustavale menetlusalusele isikule, kes ei jätnud talle lõike 2 alusel määratud kohustust täitmata (nt kohustuse jättis täitmata tütarettevõtja, sunniraha rakendatakse sama ettevõtjat moodustavale emaettevõtja suhtes). KonkS § 7826 lõige 5 sätestab: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik jätab talle määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet kohaldada tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 2 punkti f ning sätestab trahvi ajutise meetmega seotud rikkumiste eest. Kui lõikes 2 nimetatud menetlusalune isik jätab talle määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet kohaldada tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kuni 5% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest. Trahvi määramine toimub trahvi üldsättes (KonkS §-s 7834) sätestatud tingimustel ja korras. KonkS § 7827 – Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine – sätestab konkurentsijärelevalve- menetluses arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise alused ja korra. Tegemist on HMS regulatsiooniga võrreldes kvalifitseeritud ärakuulamisega. KonkS § 7827 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet annab enne keelatud teo toimepanemise tuvastamist ning ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalve- meetme kohaldamist menetlusalusele isikule võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited tema suhtes asjas koostatud etteheidete kohta. Menetlusaluse isiku põhjendatud taotluse alusel annab Konkurentsiamet talle võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited suuliselt ja need talletatakse. Suuliselt arvamuse ja vastuväidete esitamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta võimaldatakse menetlusalusel isikul teha avaldusi, mis talletatakse.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 3 lõike 3 ning näeb ette, et Konkurentsiamet peab: ✔ enne keelatud teo toimepanemise tuvastamist; ✔ ajutise konkurentsijärelevalvemeetme ja ✔ konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist menetlusalusele isikule andma võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamuse ja vastuväited tema suhtes asjas koostatud etteheidete kohta. Koostatud etteheited ei oma menetlusalusele isikule regulatiivset toimet. Etteheidete koos- tamine ja nende esitamine menetlusalusele isikule on menetlustoiming, mille eesmärk on anda menetlusalusele isikule enne konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist võimalus etteheide- tega tutvuda ning esitada asja kohta oma seisukohad ja arvamus. Konkurentsiamet peab esitama asjas koostatud etteheited. See tähendab, et etteheited peavad olema esitatud kirjalikus vormis. Mis puutub arvamuse ja vastuväidete esitamise vormi, siis see peab reeglina toimuma kirja- likult. Üksnes menetlusaluse isiku põhjendatud taotluse alusel annab Konkurentsiamet menet- lusalusele isikule võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited suulises vormis. Suulises vormis läbiviidud ärakuulamine talletatakse. Menetlusalusel isikul on õigus talletus allkirjas- tada, kuid ta ei ole selleks kohustatud. Konkurentsiamet peab omal vastutusel tagama, et talle- tustel oleks piisav tõendiväärtus. Selleks saab kasutada heli- ja videosalvestisi. KonkS § 7827 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet võib keelatud teo toimepanemise tuvastamisel ning ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisel tugineda üksnes nendele etteheidetele, mille kohta on menetlusalusel isikul olnud 108 võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited.“ Isiku ärakuulamine on konkurentsijärelevalve- menetluse keskne menetluslik nõue. Nimelt võib Konkurentsiamet keelatud teo toimepanemise tuvastamisel ning ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsijärelevalve- meetme kohaldamisel tugineda üksnes nendele etteheidetele, mille kohta on menetlusalusel isikul olnud võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Eelnevast tuleneb, et kui Konku- rentsiamet soovib keelatud teo tuvastamisel või ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpe- tava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisel tugineda uutele, menetlusalusele isikule tead- mata etteheidetele, tuleb korraldada vastavas ulatuses uus ärakuulamine. HMS erandid ära kuu- lamata jätmise kohta ei kohaldu. Tegemist on ammendava erisättega. Kavandatavast sättest tulenevalt ei tohiks tekkida olukorda, kus menetlusalusele isikule määratakse ajutine või menetlust lõpetav konkurentsijärelevalvemeede või tema suhtes tuvastatakse keelatud teo toimepanemine ning menetlusalune isik ei ole saanud võtta seisukohta kõigis aspektides, mida talle ette heidetakse. KonkS § 7827 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited taotlejale käesoleva seaduse § 7815 tähenduses ja annab talle võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited etteheidete kohta, mille puhul Konku- rentsiamet kohaldaks konkurentsijärelevalvemeedet keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks. Taotlejale ei anta arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust, kui Konkurentsiamet lõpetab konkurentsijärelevalvemenetluse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel. “ Taotleja peab esialgsete etteheidete esitamise hetkel omama menetlusosalise staatust. KonkS § 7818 lõike 2 alusel arvatakse taotleja menetlusosaliste ringist välja, kui Konkurentsiameti hinnangul on keelatud teo toimepanemine lõppenud. Kuna taotleja saab konkurentsijärelevalvemenetluses nõuda üksnes teda puudutava keelatud teo lõpetamist, puudub taotlejal alus osaleda konkurentsijärelevalvemenetluses, kui keelatud tegu on lõppenud (s.t taotleja soovitud tagajärg on saabunud). Pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni on kõnesolevasse sättesse lisatud teine lause, mille kohaselt ei kuulata taotlejat ära siis, kui taotluse lubatavaks tunnistamisega alanud menetlus lõpetatakse prioriteetidest lähtuvalt. Tegemist on eriregulatsiooniga HMS § 40 suhtes. Kõnesolev lause on sättesse lisatud seetõttu, et Konkurentsiameti kaalutlus prioriteetide seadmisel ei lähtu pelgalt taotleja subjektiivsetest huvidest. Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine prioriteetide alusel teenib ressursside tulemusliku kasutamise eesmärki. Konkurentsiamet peab saama oma ressursse suunata juhtumi menetlemiseks, mis on oma ulatuselt ja tõsiduselt jm kriteeriume (vt KonkS § 7813 lõige 5) arvesse võttes olulisem kui juhtum, mille menetlemine soovitakse lõpetada. Kuivõrd taotleja annab ülevaate oma subjek- tiivsest huvist juba taotluses, puudub enne menetluse lõpetamist praktiline ja sisuline vajadus taotleja ärakuulamiseks. KonkS § 7827 lõige 4 sätestab: „Konkurentsiamet esitab asjas koostatud etteheited muule turuosalisele, kes on konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasatud, osas, mis tema õigusi puudutab, ning annab talle võimaluse esitada määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma arvamus ja vastuväited.“ Muu turuosaline, kes on menetlusse kaasatud, on reguleeritud KonkS §-s 7818. Ärakuulamine toimub osas, milles muu turuosalise õigused on puudutatud. Konkurentsiamet annab turuosalisele võimaluse esitada määratud mõistliku aja jooksul kirja- likult oma arvamus ja vastuväited. KonkS § 7827 lõige 5 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul esitatakse etteheited vormis, mis ei sisalda ärisaladust ega muud konfidentsiaalset teavet.“ Sättes täpsustatakse taotlejale ja muule turuosalisele etteheidete esitamise ulatust. Nimelt esitatakse etteheited nimetatud isikutele viisil, mis ei sisalda ärisaladust ega muud konfidentsiaalset teavet. Sellega tagatakse ühelt poolt menetlusaluse isiku kaitse, teiselt poolt aga taotleja ja muu 109 turuosalise õigus olla konkurentsijärelevalvemenetlusse vajalikul määral kaasatud. Konfident- siaalse teabe alla kuulub ka teave, mille muu kui menetlusalune isik on andnud vastuseks teabenõudele ning mis teda ennast või tema lähedast süüstab. Konkurentsiameti ei tohi sellist teavet avalikustada (KonkS § 63 lõike 11 punkt 3). KonkS § 7828 – Tõendamine – reguleerib tõendamisele kohalduvaid reegleid konkurentsijäre- levalvemenetluses. Säte näeb ette erisused HMS § 38 suhtes. Võrreldes eelnõu selle versiooniga, mille Justiitsministeerium esitas avalikule konsultatsi- oonile, on nüüdsest eelnõuversioonist kustutatud kõnesoleva sätte algne lõige 4, mis nägi ette: „Konkurentsiamet võib keelatud teo toimepanemise või muu rikkumise tõendamiseks kasutada muu hulgas tõendeid, mis on: 1) kogutud või esitatud teises haldus-, halduskohtu- või tsiviilkohtumenetluses või süüdimõistva või õigeksmõistva otsusega lõppenud süüteomenet- luses, kui sellises menetluses tehtud lahend või ettekirjutus on lõplik; 2) saadud nõukogu mää- ruse 1/2003/EÜ artiklis 12 sätestatud teabevahetuse korras Euroopa Komisjonilt või teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt; 3) kogutud süüteomenetluses kohtu loal, kui süüteo menetleja on need Konkurentsiametile kättesaadavaks teinud ja halduskohus on halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel lubanud nende kasutamist konkurentsi- järelevalvemenetluses; 4) kogutud süüteomenetluses käesoleva lõike punktis 3 nimetamata juhul seaduslikul teel, kui süüteo menetleja on need Konkurentsiametile kättesaadavaks tei- nud.“. Tõendite portatiivsust ehk tõendite ületõstmist ühest menetlusest teise on kavandatud piirama vaid käesoleva eelnõuversiooni KonkS § 7828 lõige 4, mille kohaselt ei saa konku- rentsijärelevalvemenetluses tugineda tõendile, mis on saadud eranditult jälitustegevuse kaudu või isiku põhiõigusi rikkudes. KonkS § 7828 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet kogub keelatud teo ja muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumise kohta nii rikkumise toimepanemist tõendavaid kui ka seda välis- tavaid tõendeid. Keegi ei ole kohustatud tõendama oma süütust, välja arvatud seaduses või Euroopa Liidu õiguses ette nähtud ulatuses“. Sellega on sätestatud põhimõte, et Konkurentsi- amet kogub keelatud teo ja muu kõnesoleva peatüki rikkumise kohta nii selliseid tõendeid, mis teo toimepanemist kinnitavad, kui ka selliseid tõendeid, mis teo toimepanemist välistavad. Konkurentsijärelevalvemeetmena kohaldatav trahv on Engeli kriteeriumide kohaselt käsitletav materiaalselt karistusena, mistõttu on konkurentsijärelevalvemenetluses põhjendatud pigem süüteomenetlusele omase kui tsiviilõigusele omase tõendamiskoormuse kohaldamine. Konku- rentsiametil on abinõud keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks, mida menetlusalusel isikul endal info kogumiseks ei ole. Neid abinõusid kasutades võivad ilmneda nii süüstavad kui ka süüd välistavad tõendid. Ühtede kõrvalejätmine oleks ilmselgelt ebaaus ja muudaks kogu menetluse erapoolikuks. Kommenteeritava lõike teise lause kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust, st kehtib süütuse presumptsioon. Olukord, kus menetlusalusel isikul oleks ainsana õigus ja kohustus tõendada oma süütust ning Konkurentsiamet koguks ainult süüstavaid tõendeid, oleks vastuolus põhiseaduse § 22 lõike 2 mõttega. Enese süütuse tõendamise kohustuse puudumine ei tähenda selleks õiguse puudumist ning seetõttu on menetlusalusel isikul ette nähtud õigus teavet ja tõendeid esitada. Ilmne on, et kuigi Konkurentsiametil on laialdased abinõud teabe kogumiseks, valdab mingisugust olulist teavet tõenäoliselt menetlusalune isik (teo koosseisu täitmist puudutavad asjaolud, tahtluse ja ettevaatamatuse puudumine). Kommenteeritavas lõi- kes sätestatud reeglist on aga tehtud erandeid. Säte viitab seaduses ja Euroopa Liidu õiguses ette nähtud eranditele. Nendeks on:  KonkS § 6 lõige 2, mis sätestab, et KonkS §-st 6 tulenevaid tingimusi kasutav ettevõtja on kohustatud tõendama, et § 6 lõike 1 tingimused on täidetud; 110   nõukogu määruse 1/2003 artikli 2 lause 2, mis sätestab, et asutamislepingu artikli 81 lõikest 3 (ELTL artikli 101 lõige 3) tulenevat eelist taotleval ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel lasub kohustus tõendada, et kõnealuse lõike tingimused on täidetud;  Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenev tõendamiskoormis ettevõtjat moodustava isiku eelduse ümberlükkamiseks (nt on Euroopa Kohus leidnud, et juhul, kui emaettevõtja omab tütarettevõtja aktsia- või osakapitalis 100%-st osalust, esineb ümberlükatav eeldus, et nimetatud emaettevõtja avaldab tegelikult otsustavat mõju oma tütarettevõtja käitumisele. Seega võib pidada tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks emaettevõtjat, välja arvatud juhul, kui emaettevõtja, kel lasub kohustus see eeldus ümber lükata, esitab piisavaid tõendeid, mis kinnitavad, et tema tütarettevõtja tegutseb turul iseseisvalt149). KonkS § 7828 lõige 2 sätestab: „Ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo või muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumise toimepanemist peab tõendama Konkurentsiamet. Kahtlused tõlgendatakse ettevõtja või ühenduse kasuks.“ Sättes lisatakse sama paragrahvi lõikele 1 sõnaselgelt, et keelatud teo toimepanemist peab tõendama Konkurentsiamet ning kahtlusi tõlgendatakse ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kasuks. Direktiiv ei harmoneeri konkurentsijärelevalvemenetluses kehtivat tõendamisstandardit. Selles küsimuses tuleb pöör- duda EL-i konkurentsialase praktika poole, kus ollakse seisukohal, et karistusõiguslikku tõendamisstandardit (süü tuleb tõendada nii, et mõistlikku kahtlust ei jää) konkurentsiõiguses ei kohaldata150. Kuna direktiivi üks eesmärke oli keelatud tegude puhul loobumine ebatõhusast kriminaalmenetlusest, võib järeldada, et karistusõigusliku tõendamisstandardi kohaldamine, eriti olukorras, kus konkurentsijärelevalvemenetluses ei ole enam võimalik kasutada kriminaal- menetlusele kättesaadavaid tõendamisviise, nt jälitustoiminguid, ei ole direktiivi eesmärgiga kooskõlas ning kohaldub pigem tsiviil- ja haldusõiguses kasutatav tõendamisstandard. Eeltoodu ei anna alust seaduses mingit valikut positiveerida, vaid peabki jääma võimalus toetuda EL-i kohtupraktikale selle arengus. Selles valguses tuleb lõike 2 teise lause benefit of the doubt põhimõtet tõlgendada üksikute tõendite ja tõendite kogumi suhtes selliselt, et see ei tähenda Konkurentsiameti kohustust tõendada keelatud teo toimepanemist ja ettevõtja või ettevõtjate ühenduse vastutuse muid eeldusi nii, et mingit mõistlikku kahtlust ei jää. Ka Euroopa Liidu Kohus lähtub kirjeldatud standardist – kui on kahtlusi, eelistatakse ettevõtjat, kes on rikkumist tuvastava otsuse adressaat.151 Kohtupraktika kohaselt on see süütuse presumptsiooni üks osa (sätestatud mh Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1).152 KonkS § 7828 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet lähtub tõendatud või üldtuntud asjaoludest. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendeid hinnatakse nende kogumis.“ Üldtuntuse defineerimisel saab tugineda õiguse analoogiale. Teise lause kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu ja kolmanda järgi hinnatakse tõendeid nende kogumis. Nendest põhimõtetest lähtudes on kohaldatav tõendite vaba hindamine, otsustav on otsustajal tõendite kogumi põhjal kujunev veendumus sellest, mis on tõendatud. Kohaldub HMS § 38 lõige 2. HMS § 38 lõikes 2 sätestatud dokumentaalne tõend hõlmab igasuguseid teabevahetusvorme, sealhulgas elektroonilisi sõnumeid, salvestisi ja muid teabeallikaid, sõltumata nende kujust ja kandjast, millel teavet hoitakse. Ka protokoll on dokumentaalne tõend. HMS § 38 lõige 2 võtab selles osas üle ECN+ direktiivi artikli 32. 149 EKo 10.09.2009, C-97/08 P – Akzo Nobel jt vs. komisjon, EU:C:2009:536, p-d 61 ja 62. 150 Esimese astme kohtu otsus 08.07.2008, T-53/03 - BPB vs komisjon, p-d 60–64. Samuti Ühendkuningriigi õiguses (Makers UK Ltd vs OFT, 2007) on asutud seisukohale, et konkurentsiasutusele kehtib kohustus tõendada keelatud teo toimepanemine isiku poolt sel määral, et see on tõenäolisem kui selle mitte toimepanemine. Vt A. Jones, B. Sufrin, N. Dunne. EU Competition Law. Text, Cases, and Materials. 7th edition. Oxford University Press 2019, lk 140 jj. 151 ÜKo 10.11.2017, T-180/15 – Icap jt vs. komisjon, EU:T:2017:795, p 116. 152 Ibid. 111 KonkS § 7828 lõige 4 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetluses ei või tugineda teabele, mis on saadud eranditult jälitustegevust kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes.“ Säte kehtestab teabele tuginemise keelu. Teabele tuginemise keeld jaotub kaheks: esiteks jälitustegevusega seonduv teave ning teiseks isiku põhiõigusi rikkudes saadud teave. Eranditult jälitustegevusest saadud teabe puhul tuleb kõne alla kaks varianti. Kui Konkurentsi- ametile on saanud teatavaks kriminaalmenetluses eranditult jälitustoimingut kasutades kogutud teave, ei tohi ta sellele tugineda (vastavat teavet ei tohi süüteo menetleja Konkurentsiametile ka teatavaks teha, vt menetluskoostöö sätet). KrMS § 12612 lõige 3 sätestab, et jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetluses, julgeoleku- kontrollis ning seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Konkurentsijärelevalvemenetlus siia hulka ei kuulu. Juhul, kui menetlus ei ole lisatud KrMS vastavasse kataloogi, ei tohi tõendit teises menetluses kasu- tada. Seda on haldusmenetlusliku maksuõiguse valdkonnas rõhutanud ka Riigikohus: „Jälitus- toiminguga saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetlu- ses, julgeolekukontrollis, seaduses sätestatud juhul isiku tööle või teenistusse võtmise ning loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Vaidlust ei ole, et kriminaalmenetluses jälitustoiminguga saadud andmeid ei või alates 2013. aastast tulenevalt KrMS § 12612 lg-st 3 maksumenetluses kasutada“153 Teine aspekt, mis jälitustegevuse juures oluline on, on see, et Konkurentsiamet ei tohi talle antud uurimismeet- meid (eelkõige KonkS §-s 7825 sätestatud teabenõuet) kasutada nt menetlusaluse isiku suhtes jälitustegevuse läbiviimiseks, nõudes näiteks sideteenuse ettevõtjalt reaalajas vahetatavate sõnumite väljaandmist (vrd KrMS § 1267), reaalajas asukoha positsioneeringut (vrd KrMS § 1265) jne. ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumised ei ole edaspidi kuriteod. Jälitustegevuse kasutamine nende uurimiseks ei ole proportsionaalne. KonkS § 7829 – Konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine – reguleerib konkurentsijäre- levalvemenetluse lõpetamist. Tegemist on erisättega HMS § 43 lõike 1suhtes. KonkS § 7829 lõige 1 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb konkurentsijärele- valvemeedet kohaldava otsuse kättetoimetamisega või menetluse lõpetamisega käesolevas peatükis sätestatud muul alusel. Kui konkurentsijärelevalvemenetlus on alanud §-s 7815 nimetatud taotluse lubatavaks tunnistamisega, ei lõpe menetlus taotluse tagasivõtmisega.“ Konkurentsijärelevalvemeetmed on sätestatud kommenteeritava paragrahvi lõikes 2. Konku- rentsijärelevalvemeetmeid on kokku kolm (kohustuse võtmise heakskiitmine, keelatud teo toi- mepanemise lõpetamine ja keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamine). Lisaks konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisele peab Konkurentsiamet trahvi ja keelatud teo lõpetamiseks kohustamisel tuvastama keelatud teo toimepanemise ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt. Sätte teise lause kohaselt ei lõpe lubatavaks tunnistatud taotlusega alanud menetlus taotluse tagasivõtmisega. Selles osas on säte erisäte HMS § 43 lõike 1 punkti 2 suhtes. Kuivõrd konku- rentsijärelevalvemenetluse kontekstis toimetatakse taotlusega alanud menetlust isiku suhtes, kes ise taotlejaks ei ole, ei tohiks taotlejal olla mõju selle üle, millal Konkurentsiamet taotlusega alanud menetluse lõpetab. Kuivõrd taotlusega alanud menetlust on Konkurentsiametil võimalik prioriteetidest tingitult lõpetada ilma, et Konkurentsiametil oleks kohustust seda sisuliselt toimetada, on konkurentsijärelevalvemenetlused, mida Konkurentsiamet taotlusest tingitult sisuliselt menetleb, tõenäoliselt niivõrd olulised, et need ilmselt ei puuduta suuresti üksnes taot- leja subjektiivsete õiguste kaitset. 153 RKHKo 08.04.2015, 3-3-1-9-15, p 12. 112 KonkS § 7829 lõige 2 sätestab: „Konkurentsijärelevalvemeetmed on kohustuse võtmise heaks- kiitmine, keelatud teo toimepanemise lõpetamine ja keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamine.“ Igal meetmel on kavandatavas 92. peatükis oma õiguslik alus ja oma kohal- damise eeldused. Kõnesolev säte on deklaratiivne kataloog kõigist konkurentsijärelevalve- meetmetest. Konkurentsijärelevalvemeetmeks on:  keelatud teo toimepanemise lõpetamine, mis võimaldab nii käitumuslikku kui ka struktuurset muudatust kaasa toova meetme määramist;  Konkurentsiameti poolt kohustuse võtmise heakskiitmine;  keelatud teo toimpanemise eest trahvi kohaldamine. Vastavalt asjaoludele ja meetme eesmärgile võib neid määrata kas üksikult või üheaegselt ehk koosmõjus. KonkS § 7829 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiametil on õigus tuvastada keelatud teo toime- panemine ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt ning kohaldada sellele ettevõtjale või ette- võtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeedet. Keelatud teo toimepanemise tuvastamine ja kõik konkurentsijärelevalvemeetmed peavad sisalduma ühes otsuses, sealhulgas peab keelatud teo tuvastamine sisalduma nimetatud otsuse resolutiivosas.“ Säte on oluline kahest aspektist. Esiteks sisaldub siin õiguslik alus keelatud teo toimepanemist tuvastavale haldusaktile. Teiseks korraldab kõnesolev säte, et kõik kohaldatavad konkurentsijärelevalvemeetmed ja keelatud tegu tuvastav haldusakt peavad sisalduma ühes otsuses. Hetkel, kui Konkurentsiamet on suutnud ära tõendada keelatud teo toimepanemise, tuleb ka keelatud teo eest määratav trahv määrata koos teiste meetmetega. Vastasel korral jääks ettevõtja või ettevõtjate ühendus ja neid moodustavad menetlusalused isikud „äraootavasse seisundisse“. Selguse ja kindluse tagamiseks peab trahv olema määratud koos tuvastusega (ja vajadusel ka koos keelatud tegu lõpetava kohustusega). Pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist on sättesse lisatud expressis verbis kohustus keelatud tegu tuvastada eraldiseisva haldusaktina (konku- rentsijärelevalvemenetlust lõpetava otsuse erinevad resolutiivosad on eraldiseisvad haldus- aktid). Sättesse on see sõnaselgelt lisatud, et praktikas ei tekiks probleemi varasem Eesti õigusesse üle võetud direktiivi 2014/104/EL artikli 9 lõikest 1 tuleneva kohustusega, mis näeb ette, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine tuleb lugeda vaieldamatuks ELTL artikli 101 ja 102 või liikmes- riigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel nende liikmesriikide kohtutes. Kõnesoleva eelnõuga muudetud KonkS § 7812 järgi saab keelatud teo tuvastamine olla tsiviilkohtule siduv üksnes juhul, kui see kajastub haldusakti resolutiivosas (HMS § 60 lg 2). KonkS § 7829 lõige 4 sätestab: „Keelatud teo ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt toimepanemise tuvastamiseks tuleb Konkurentsiametil tuvastada selle toimepanemine ettevõt- jat või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku poolt“. Tegemist on sillasättega, mis seob ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse neid moodustavate menetlusaluste isikutega. Lõiget 4 peab kohaldama koosmõjus lõikega 3. KonkS § 7830 – Kohustuse võtmise heakskiitmine – reguleerib ettevõtja või ettevõtjate ühen- duse poolt kohustuse võtmist ehk kõnesoleva eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalve- meetme määramist ja seeläbi konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamist. Kavandatud sätte näol on tegemist kehtiva õiguse kohase KonkS § 637 analoogiga, mida on täiendatud tulenevalt ECN+ direktiivi artiklist 12. KonkS § 7830 lõige 1 sätestab: „Ettevõtja või ettevõtjate ühendus võib Konkurentsiameti heakskiidul võtta kohustuse Konkurentsiameti väljendatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Kui Konkurentsiamet kiidab kohustuse võtmise heaks, ei tuvasta ta keelatud teo 113 toimepanemist.“ Säte avab kohustuste võtmise heakskiitmise kui menetlust lõpetava konku- rentsijärelevalvemeetme olemuse. Kohustuse võtmine on võimalus ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele, kelle tegevuses on KonkS 2. või 4. peatüki ja/või ELTL artiklis 101 või 102 sätestatud keelatud teo tunnused ning kellele Konkurentsiamet kaalub panna kohustuse keelatud teo toimepanemine lõpetada (st tegemist peab olema vältava tegevusega), võtta Konkurentsiameti heakskiidul kohustus(ed), mis on suunatud selle ettevõtja või ettevõtjate ühenduse tegevusest tulenevate konkurentsiprobleemide lahendamisele ja selle kaudu konkurentsiolukorra parandamisele. Põhjus, miks seda näha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse „võimalusena“, seisneb selles, et juhul, kui Konkurentsiamet ettevõtja või ettevõtjate ühenduse pakutud kohustused aktsepteerib, lõpetab ta menetluse ilma keelatud teo toimepaneku tuvastamiseta. See tähendab ühtlasi, et menetlus lõpeb ilma potentsiaalse trahvi määramiseta. Juhul kui keelatud teoks, mille toimepanemist Konkurentsiamet kahtlustab, on ettevõtjate- vaheline kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, peavad kohustuse(d) võtma ettevõtjad üheskoos. Kuivõrd ECN+ direktiivi artikkel 12 näeb ette, et ettevõtja või ettevõtjate ühenduse pakutud kohustused peavad olema suunatud liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt nimetatud problee- mide lahendamisele, on see vastavalt sätestatud ka kõnesolevas sättes. See tähendab, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kes pöördub Konkurentsiameti poole sooviga võtta tekkinud olukorra lahendamiseks kohustused ja nende võtmisega algatatud konkurentsijärelevalvemenetlus lõpe- tada, ei pea ise tuvastama oma tegevuse probleemkohti ega mõtlema nende kõrvaldamiseks lahendusi, vaid Konkurentsiametil on kohustus teada anda enda tuvastatud konku- rentsiprobleemid. Selline kohustus on põhjus, miks kõnesolev eelnõu kavandab ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele kohustuse võtmiseks uue täiendatud korra võrreldes kehtivas KonkS §- s 637 sätestatud korraga. Kõnesoleva lõike teine lause lisab, et kohustuste võtmise heakskiitmisel keelatud tegu ei tuvas- tata. Ilma keelatud teo tuvastamiseta pole võimalik ega ka põhjust menetlusaluseid isikuid trahvida. Tegemist on eriregulatsiooniga KonkS § 7829 lõike 3 teise lause suhtes, mis näeb ette, et keelatud teo toimepanemise tuvastamine peab sisalduma samas otsuses määratavate konku- rentsijärelevalvemeetmetega. KonkS § 7830 lõige 2 sätestab: „Kui Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalve- menetlus võimalik lõpetada kohustuse võtmise heakskiitmisega, kuid menetlusalusele isikule ei ole veel etteheiteid esitatud, annab Konkurentsiamet menetlusaluse isiku ettepanekul talle esialgse ülevaate konkurentsiprobleemidest, mille on põhjustanud isiku poolt moodustatav ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Kohustuse võtmiseks esitab menetlusalune isik kirjaliku taotluse, mis on piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata selles pakutud kohustuse sobivust nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks.“ Kõnealune säte tuleb kohaldamisele olukorras, kus konkurentsijärelevalvemenetlus ei ole veel jõudnud etteheidete esitamise faasi. Kui menetlusalusel isikul on soov võtta kohustusi, peab ta tegema Konku- rentsiametile ettepaneku, et amet esitaks ülevaate esialgsetest konkurentsiprobleemidest. Kui isik soovib kohustusi võtta, peab ta esitama sellekohase taotluse. Taotluses peab väljenduma selle esitanud isiku või isikute tõeline tahe kohustusi võtta. Viimane on oluline selleks, et Konkurentsiamet ei peaks tegema konkurentsiprobleemidest ülevaate andmisega asjatut tööd ning ettevõtjad või ettevõtjate ühendused ei saaks saadud infot kasutada tõendite hävitamiseks või muul omakasupüüdlikul eesmärgil, nt menetluse venitamiseks. Säte seab eelduseks, et Konkurentsiameti hinnangul on üldse võimalik lõpetada konkurentsi- järelevalvemenetlus kohustuste võtmise heakskiitmisega. Lõike 2 esimene lause sätestab Kon- kurentsiameti kaalutlusõiguse konkurentsiprobleemidest ülevaate tegemisel ja vastava taotluse saamisel. Konkurentsiametil õigus ja kohustus hinnata, kas keelatud teoga kaasnevaid 114 konkurentsiprobleeme on võimalik kõrvaldada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolse kohus- tus(t)e võtmisega. Selline kaalutlusõigus hõlmab esiteks seda, kas menetlust, mis konkreetse keelatud teo toimepanemist uurib, on võimalik lõpetada kohustuste võtmisega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumise korral alati võimalik ettevõtjatel kohustusi võtta, kuna teatud rikkumisi tuleb pidada selliseks, mille tuvastamisele peab järgnema trahv. Nt lahendis Schenker & Co. jt ütles Euroopa Kohus selgelt: selleks, et tagada ELTL artikli 101 tõhus kohaldamine üldistes huvides (effet utile) on vajalik, et liikmesriikide konkurentsiasutused jätaksid trahvi määramata üksnes erandkorras.154 Kuna nimetatud kohtuasi puudutas horisontaalset konkurentidevahelist koostööd, nimetas Euroopa Kohus samas lahendis ainsa erandina olukorda, kus ettevõtja koostöö on määrav kartelli avastamisel ja kartelli eest tõhusal karistamisel.155 Nimetatud olukord Schenker & Co. jt lahendis on ECN+ direktiivi nõuetele vastava leebuse andmine direktiivi artikli 17 mõttes. ECN+ direktiivi artiklit 12 selgitava preambuli punkti 39 kohaselt ei ole kohustuse heaks- kiitmise otsus asjakohane salajaste kartellida korral, sest nende puhul peaks liikmesriigi konkurentsiasutus määrama rahatrahvi. Teiseks hõlmab selline kaalutlusõigus seda, kas esialg- ses kohustuse võtmise taotluses väljendub taotluse esitaja tõeline tahe välja pakkuda kohustusi Konkurentsiameti väljendatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Juhul kui Konkurentsiameti hinnangul on algatatud konkurentsijärelevalvemenetlust võimalik lõpetada kohustuste võtmisega ja esialgses kohustuse võtmise taotluses väljendub taotleja tõeline tahe kohustusi pakkuda, on kavandatud KonkS § 7830 lõike 2 kohaselt Konkurentsiameti kohustus anda taotluse esitanud isikule ülevaade ettevõtja või ettevõtjate ühenduse põhjustatud konkurentsiprobleemidest. Sellist ülevaadet tuleb poolelioleva konkurentsijärelevalve- menetluse kontekstis pidada esialgseks ülevaateks, kuivõrd menetlus ja suure tõenäosusega selles rakendatavad uurimismeetmed pole veel lõpule viidud. Seega saab Konkurentsiamet ülevaate anda vaid talle tollel hetkel teadaolevatest asjaoludest lähtuvalt. Selline esialgne ülevaade peaks kokku võtma Konkurentsiametile teadaolevad faktid ja nendest lähtuvad konkurentsiprobleemid, mis kinnituse leidmisel päädiksid vähemalt keelatud tegu lõpetava kohustusega. Selline esialgne ülevaade on kohustusi võtta sooviva ettevõtja või ettevõtjate ühenduse jaoks oluline dokument, kuna selle pinnalt peab ta olema võimeline pakkuma kohaseid ja proportsionaalseid kohustusi potentsiaalse rikkumise kõrvaldamiseks. Sätte sõnastusel on eeskuju võetud Euroopa Komisjoni teatisest, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 seotud menetluste läbiviimise parimaid tavasid.156 Euroopa Komisjoni enda läbiviidavates konkurentsiõiguse rakendamise menetlustes soovib komisjon tõelise tahte (genuine willingness) väljaselgitamiseks näha kas esialgseid ettepane- kuid kohustuste võtmiseks või võimalike kohustuste peamisi elemente. Selline eeldus tuleneb aga asjaolust, et esialgsele kohustuste võtmise taotlusele eelneb Euroopa Komisjoni kohtumine (State of Play Meeting) menetlusaluste isikutega, kus Euroopa Komisjon annab suuliselt ülevaate oma murekohtadest seoses eeldatava rikkumisega.157 Kas ja mil määral saab kõnesoleva eelnõu jõustumisel menetlusaluse isiku tõelist tahet väljendada niivõrd suure ootuse alusel, oleneb tõenäoliselt konkreetsest olukorrast. Euroopa Kohtu otsuses komisjon v. Alrosa leidis kohus, et „[kohustuste võtmise mehhanism] lähtub eelkõige menetlusökonoomia kaalutlustest ning võimaldab ettevõtjatel täielikult menetluses osaleda, pakkudes lahendusi, mis tunduvad neile kõige kohasemad ning sobivamad, 154 EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 46. 155 EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 46. 156 Komisjoni teatis, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 seotud menetluste läbiviimise parimaid tavasid, ELT C 308, 20.01.2011, lk 6–32, punkt 121. 157 Antitrust Manual of Procedures. Internal DG Competition working documents on procedures for the application of Articles 101 and 102 TFEU, 2019, lk 191–192. 115 et lahendada […] tõstatatud küsimusi.“ See tähendab, et kohustuste võtmise sooviga võiksid ettevõtjad või ettevõtjate ühendused Konkurentsiameti poole pöörduda nii varajases menetluse faasis kui võimalik, mistõttu ei ole põhjendatud jätkata seni väljakujunenud halduspraktikaga, kus kohustuste väljapakkumine on reaalselt võimalik alles menetluse lõpufaasis, kus amet on „jõudnud seisukohale, et ettevõtja või ettevõtjate tegevuses esinevad konkurentsi kahjustava koostöö või turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tunnused, [millest lähtuvalt] koostab amet menetluse olulisemate järelduste kohta kokkuvõtte (kirjeldades selles konkurentsiprobleeme ning andes ettevõtja või ettevõtjate tegevusele konkurentsiõigusliku hinnangu), ning [saadab] selle vastavale ettevõtjale (või vastavatele ettevõtjatele). Eelnimetatud kokkuvõtte eesmärgiks on teavitada ettevõtjat, et tema tegevus ei ole kooskõlas konkurentsiõigusega, mistõttu võib sellele järgneda ettekirjutusega õiguserikkumise lõpetamise kohustuse panemine, ning anda ettevõtjale võimalus esitada oma seisukohad Konkurentsiameti järelduste osas.“158 Ka Euroopa Komisjoni enda läbiviidavates konkurentsiõiguse rakendamise menetlustes kutsub komisjon ettevõtjaid üles oma huvi kohustuste võtmiseks näitama võimalikult varajases menet- lusetapis159, kuid ei välista seejuures, et määruse nr 1/2003 artiklis 9 toodud esialgne hinnang (preliminary assessment) võib teatud juhtudel osutuda menetluse lõppfaasis esitatavaks ette- heidete protokolliks (statement of objections160). KonkS § 7830 lõige 3 sätestab: „Kui menetlusalune isik soovib kohustuse võtta pärast talle etteheidete esitamist, peab kohustuse võtmise taotlus olema piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata selles pakutud kohustuse sobivust etteheidete kõrvaldamiseks.“ Kõnealune säte tuleb kohaldamisele olukorras, kus konkurentsijärelevalvemenetlus on juba jõudnud etteheidete esitamise faasi. Selleks hetkeks on Konkurentsiamet kasutanud oma ressursse, et selgitada välja keelatud teo toimepanemine. Selles faasis puudub vajadus pöörduda Konkurentsiameti poole ettepanekuga esitada esialgne ülevaade konkurentsiprobleemidest – seda ülesannet täidavad esitatud etteheited. Samuti on selles etapis menetlusalustel isikutel õigus tutvuda menetlustoimikuga. Taotlus peab olema piisavalt põhjalik ning mh peab taotlusest olema nähtav taotluse esitanud isiku või isikute tõeline tahe kohustusi võtta. Ettevõtja taotlus kohustuste võtmiseks peab olema piisavalt põhjalik, et võimaldada Konkurentsiametil hinnata kohustuste sobivust olukorra lahendamiseks ja kohustuste võtmisega kaasnevat positiivset mõju konkurentsile. Põhjus, miks kohustuste taotlemine on võimalik ka menetluse lõppfaasis, kuigi kohustuste võtmise mehhanism on kantud menet- lusökonoomia põhimõttest, tuleneb sellest, et Konkurentsiameti ja ettevõtja koostöös leitud konkurentsiolukorra parandamisele suunatud tegevus on meetmena sobivam lahendus kui ameti ühepoolselt pandud kohustus teatud viisil tegutsemiseks. Seda, kas Konkurentsiamet kohustuste võtmist aktsepteerib ja kas ta teeb seda sellisel kujul, nagu ettevõtja või ettevõtjate ühendus need välja on pakkunud, otsustab Konkurentsiamet. KonkS § 7830 lõige 4 sätestab: „Konkurentsiamet võib kohustuse menetlusalusele isikule sidu- vaks muuta pärast teiste turuosaliste arvamuse küsimist. Kohustuse võib siduvaks muuta kind- laksmääratud tähtajaks. Kohustuse võtnud isik peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 12 lõiked 1 ja 2. Kui Konkurentsiamet nõustub pakutud kohustustega, muudab ta need kohustused ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodus- 158 Vt 19.06.2013 konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (321 SE) seletuskirja, lk 21. 159 Komisjoni teatis, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 seotud menetluste läbiviimise parimaid tavasid, ELT C 308, 20.01.2011, lk 6–32, punkt 118. 160 Vt määruse nr 1/2003 art 27 lõige 1. 116 tavale menetlusalusele isikule või menetlusalustele isikutele siduvaks. Sellega konkurentsijäre- levalvemenetlus lõpeb, sest keelatud teo tuvastamist ega selle toimpanemise lõpetamise kohus- tuse panemist pole enam vaja. Ilma keelatud teo tuvastamiseta pole võimalik ega ka põhjust menetlusaluseid isikuid trahvida. Säte näeb ette ka Konkurentsiameti kohustuse anda teistele võimalus anda asjas arvamus. ECN+ direktiivi artikli 12 lõige 1 sätestab: „Liikmesriigid tagavad, et täitmise tagamise menet- luses, mis on algatatud ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumise lõpetamist nõudva otsuse vastuvõtmiseks, võivad liikmesriikide konkurentsiasutused võtta pärast ametlikku või mitteametlikku turuosalistelt arvamuse küsimist vastu otsuse, millega muudetakse siduvaks kohustused, mille ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on võtnud, kui need kohustused on võetud liikmesriikide konkurentsiasutuste poolt nimetatud probleemide lahendamiseks.“ Direktiiv ei jäta teiste turuosaliste küsimuses liikmesriikidele valikuruumi. Küll aga võib ärakuulamine toimuda nii ametlikus kui ka mitteametlikus vormis. Konkurentsiamet võib kohustused siduvaks muuta tähtajaliselt. Erinevalt kehtivast kohustuse võtmise regulatsioonist, mille kohaselt on Konkurentsiametil võimalik kohustusi siduvaks muuta vaid tähtajaliselt, sätestab kavandatud säte selle võimalusena, kuna nii on sätestanud ECN+ direktiivi artikli 12 lõige 1. Juhul kui Konkurentsiamet määrab ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavate menetlusaluste isikute pakutud kohustused, võib ta ette näha aja või ajagraafiku ja viisi, millest lähtuvalt peab kohustuse(d) võtnud isik Konkurentsiametit teavitama kohustuste täitmisest. Teavitamise aeg ja võimalik perioodilisus sõltub iga kaasuse asjaoludest ja kohustuste kehtivusaja pikkusest ning see määratakse Konkurentsiameti otsuses. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada uurimismeetmeid, mida tal on õigus kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses. Kavandatud sätte kohaselt saab ta neid kasutada ilma eraldiseisvat konkurentsijärelevalvemenetlust alustamata ja seda nii tähtajaliste kui ka tähtajatute kohustuste täitmise kontrollimiseks. Selline kontrolliõigus tuleb Konkurentsiametile anda tulenevalt ECN+ direktiivi artikli 12 lõikest 2. KonkS § 7830 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiamet võib kohustuse võtmise heakskiitmisega lõpetatud konkurentsijärelevalvemenetluse omal algatusel või taotluse alusel uuendada, kui: 1) asjaolud, millel menetluse lõpetamine põhines, on olulisel määral muutunud; 2) kohustuse võtnud isik ei täida võetud kohustust; 3) kohustus kiideti heaks menetlusosaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 12 lõike 3. Kavandatava sätte kohaselt võib Konkurentsiamet kohustuste heakskiitmisega lõppenud konkurentsijärelevalvemenetluse uuesti avada, kui asjaolud, millel menetluse lõpetamine ehk konkurentsijärelevalvemeetme määramine põhines, on olulisel määral muutunud või kui kohustused võtnud isikute tegevus on vastuolus määratud kohustustega või menetlus lõpetati ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel. KonkS § 7830 lõige 6 sätestab: „Kui kohustuse võtnud isik jätab kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras ja määras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 16 lõike 2 punkti b ning näeb ette võimaluse kohaldada kohustuse võtnud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele KonkS §-s 7839 nimetatud sunniraha. Sunniraha määr ja rakendamise kord on ette nähtud nimetatud sättes. KonkS § 7830 lõige 7 sätestab: „Kui kohustuse võtnud isik jätab kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet tema poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada trahvi kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 2 punkti f ning näeb ette trahvi kohaldamise võimaluse ettevõtjale või ettevõtjate 117 ühendusele, kes on jätnud võetud kohustuse täitmata. Trahvi kohaldamisel tuleb järgida trahvi üldsättes (KonkS § 7834) sätestatut. KonkS § 7831 – Kokkuleppemenetlus – sätestab kokkuleppemenetluse juhtudeks, kus konku- rentsijärelevalvemenetluse esemeks on kartell. Kokkuleppemenetlus pakub kõnesolevas sättes kavandatud tingimustel kartellis osalenud ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele võimaluse teha Konkurentsiametiga koostööd eesmärgil vähendada kartellis osalemise eest kohaldatavat trahvi 10–20%. Konkurentsiametile pakub kokkuleppemenetlus võimaluse kartellide suhtes konkurentsijärelevalvemenetluste läbiviimist kiirendada ja seeläbi oma ressursse tõhusamalt kasutada. Samuti võib kokkuleppemenetlus säästa halduskohtute ressurssi, kuivõrd kokku- leppega kartelliasja lõpetamine eeldab seda taotlenud ettevõtjat moodustavatelt menetlus- alustelt isikutelt loobumist oma kaebeõigusest. Seejuures on oluline mõista, et kokkuleppega konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamine ei ole kartellis osalenud ettevõtjate õigus ega kohustus. Kõnesoleva regulatsiooni aluseks on Euroopa Komisjoni samasisuline teatis161, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartelle puudutavates asjades. Kokkuleppemenetlus erineb eelnõuga kavandatud leebuse kohaldamisest (KonkS §-s 7836) seeläbi, et kui esimese eesmärk on menetlust kiirendada, siis teise eesmärk on kartelle avastada ning nende kohta tõendeid koguda. Juhul aga, kui ettevõtja või ettevõtjate ühenduse tehtav koostöö kuulub mõlema regulatsiooni kohaldamisalasse, võib Konkurentsiamet seda ka mõlema regulatsiooni alusel kompenseerida. Seega kui Konkurentsiamet kinnitab kokkuleppe ettevõtja suhtes, kellel on õigus eelnõuga kavandatud KonkS § 7836 alusel saada leebemat kohtlemist, lisab Konku- rentsiamet kokkuleppe eest saadava trahvialanduse leebema kohtlemise kompensatsioonile. Sättes kasutatav termin „kartell“ on defineeritud kehtivas KonkS § 78 lõikes 2 ja kujutab kon- kurentidevahelist kokkulepet või kooskõlastatud tegevust, mille eesmärk on koordineerida turul oma konkureerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsiparameetreid, või konku- rentsivastast tegevust teiste konkurentide suhtes. Kuigi kehtiv KonkS § 78 lõige 2 on 2017. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL162 artikli 17 lõike 2 ülevõtmiseks jõustunud säte, ühtib selles (läbi sama direktiivi artikli 2 punkti 14) sisalduv kartelli definitsioon ECN+ direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 11 sätestatud kartelli definitsiooniga. Sellest tulenevalt on kehtivat KonkS § 78 lõiget 2 terminiga „kartell“ täiendatud. Seni on KonkS § 78 lõige 2 sisaldanud vaid kirjeldust tegevustest, mida on võimalik termini „kartell“ alla liita (vt täienda- valt eelnõuga kavandatud täiendust kehtivasse KonkS § 78 lõikesse 2 ja selle selgitust). Eelnõust on pärast selle avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist kustu- tatud algne artikkel 10, mis nägi ette, et „[l]äbirääkimiste käigus ja kokkuleppe sõlmimise taot- luses esitatud teave on konfidentsiaalne“. Sätte eesmärk, nagu seda oli seletuskirja varasemas redaktsioonis avatud, oli tagada, et ettevõtjat moodustavad menetlusalused isikud, kes Konku- rentsiametiga kokkuleppemenetluses läbirääkimistesse astuvad, ei avaldaks läbirääkimiste sisu ja läbirääkimiste käigus saadud teavet kolmandatele isikutele. Säte oli kavandatud inspireeri- tuna Euroopa Komisjoni teatise punktist 7: „The parties to the proceedings may not disclose to any third party in any jurisdiction the contents of the discussions or of the documents which they have had access to in view of settlement, unless they have a prior explicit authorization by the Commission. […]“ Õiguskirjanduses on läbivalt viidatud, et Euroopa Komisjon rakendab 161 Komisjoni teatis, mis käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on võetud vastu vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitele 7 ja 13 (2008/C 167/01), ELT C 167 2.7.2008, lk 1–6. 162 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral. – ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19. 118 seda punkti väga laialt ja rangelt.163 Konkurentsiameti arvamusest tingitult on algne KonkS § 7831 lõige 10 eelnõust kustutatud. Võrreldes avalikule konsultatsioonile esitatud eelnõuversiooniga on siinses versioonis muudetud ka lõiget 7, kus trahvi vähendamiseks ette nähtud protsent on asendatud vahemikuga. Sellega seonduvalt vt palun lõike 7 selgitust. KonkS § 7831 lõiked 1–3 sätestavad: „Konkurentsiamet võib konkurentsijärelevalvemenetlu- ses, mille esemeks olev keelatud tegu on kartell, kohaldada kokkuleppemenetlust. (2) Kui Kon- kurentsiameti hinnangul on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik: 1) selgitab ta kartellis osalenud ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi moodustavatele menetlusalustele isikutele kokku- leppemenetluse kohaldamise võimalust, menetlusaluste isikute õigusi selles ning kokkuleppe- menetluse tagajärgi; 2) annab menetlusalustele isikutele tähtaja, mille jooksul võib kirjalikult Konkurentsiametile teada anda oma soovist alustada kokkuleppeläbirääkimistega. (3) Kui kartellis osalenud ettevõtja moodustavad mitu menetlusalust isikut, tuleb neil endi seast kokku- leppemenetluses osalemiseks valida esindaja.“ Kõnesolevad sätted annavad Konkurentsi- ametile volituse kohaldada konkurentsijärelevalvemenetlustes, mille esemeks on kartell, kokkuleppemenetlust nende ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes, keda moodustavad menetlusalused isikud sellega nõus on. Kokkuleppemenetlus saab seega olema Konkurentsi- ameti initsiatiivil ja menetlusaluste isikute nõusolekul kohaldamisele kuuluv raamistik. Kuivõrd kavandatud sätte teine lõige ei näe ette kriteeriume, mille pinnalt Konkurentsiamet peaks kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalikkust hindama, on Konkurentsiametil ulatus- lik õigus mistahes asjaoludest lähtuvalt otsustada, kas kartellis osalenud ettevõtjaid moodus- tavatele menetlusalustele isikutele vastavasisuline ettepanek teha. Näiteks võib Konkurentsi- amet selleks arvesse võtta tõenäosust kokkuleppemenetluse tulemuslikuks kohaldamiseks, sh tegureid nagu aeg, võimalike vastuväidete ulatus, osalevate isikute arv, pretsedendi loomine jne. Tulenevalt kõnesoleva sätte lõike 2 punktist 2 saab Konkurentsiamet kokkuleppemenetlust kohaldada üksnes nende ettevõtjate suhtes, mida moodustavad menetlusalused isikud selleks kirjalikult soovi avaldavad. Sellist sooviavaldust ei peeta ülestunnistuseks ettevõtja keelatud teo toimepanemises osalemise ja süü osas. Juhul kui kõik kartellis osalenud ettevõtjad kokkuleppemenetluses osaleda ei soovi või kui mistahes põhjusel kõigiga kokkuleppele ei jõuta, kätkeb konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetav otsus (st otsus, mis sisaldab asjakohaseid konkurentsijärelevalvemeetmeid) nii neid konkurentsijärelevalvemeetmeid, mis on kohaldatud konkurentsijärelevalvemenetluse üldises korras, kui ka neid, mis on kohaldatud kokkuleppe- menetluses. Kõnesoleva sätte kolmanda lõike eesmärk on kokkuleppemenetluse kohaldamist lihtsustada. Kuivõrd kokkuleppe kinnitamise taotlemiseks esitatav avaldus (s.o kokkuleppe sõlmimise taotlus) lähtub konkurentsiõiguse materiaalõiguslikust subjektist „ettevõtja“, peavad kokku- leppe läbirääkimiseks ja kinnitamiseks kaasatud olema kõik konkurentsijärelevalvemenetluse tähenduses ettevõtjat moodustavad isikud (st isikud, kes on üht ettevõtjat moodustavalt menet- lusse menetlusaluse isikuna kaasatud). Kui kõik nimetatud üht ettevõtjat moodustavad isikud kokkuleppemenetluses osalemisega nõus ei ole, pole selle ettevõtja suhtes kokkuleppemenet- luse kohaldamine võimalik. KonkS § 7831 lõige 4 sätestab: „Konkurentsiamet esitab kokkuleppeläbirääkimisteks täht- aegselt soovi avaldanud menetlusalusele isikule või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlusaluste isikute esindajale asjas koostatud etteheited koos asjakohaste tõenditega ja nen- de poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kartellis osalemise eest kohal- datava trahvi võimaliku suuruse.“ Etteheited ja tõendid, millele säte viitab, puudutavad kon- 163 Vt nt U. Soltesz, C. Von Kockritz, „EU cartell settlements in practice – the future of EU cartel law enforcement?“, European Competiton Law Review, 2011, 32(5), lk 254. 119 kreetset ettevõtjat, seega konkreetseid menetlusaluseid isikuid. Konkurentsiamet peab ettehei- ted ja neid kinnitavad tõendid kokkuleppeläbirääkimisteks esitama seetõttu, et kartellis osalenud ettevõtjat moodustavatel menetlusalustel isikutel oleks võimalus läbirääkimiste käigus esitada oma arvamus ja vastuväited ehk olla ära kuulatud. Seega pakub kõnesoleva sätte lõige 4 võimaluse läbirääkimistel jõuda konkreetse ettevõtja puhul konkurentsijärelevalve- menetluse lõpetamise tingimustes kompromissini. KonkS § 7831 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiamet võib kokkuleppeläbirääkimised katkestada, kui ta jõuab järeldusele, et kokkuleppemenetluse tulemuste saavutamine on ebatõenäoline.“ Sarnaselt kokkuleppemenetluse kohaldamisega ei ole ka kokkuleppemenetluse kohaldamise katkestamisele läbirääkimiste faasis ette nähtud kriteeriume, mille pinnalt peaks Konkurentsi- amet hindama, kas kokkuleppemenetluse kohaldamise tulemuste saavutamine on ebatõenäo- line, ja seetõttu läbirääkimised katkestama. Näiteks võib Konkurentsiamet sellisele järeldusele jõuda, kui tal tekib kahtlus, et erinevaid kartellis osalenud ettevõtjaid moodustavad menet- lusalused isikud teevad koostööd selleks, et tõendeid moonutada või hävitada. Juhul kui Konkurentsiamet otsustab kasutada oma õigust kokkuleppeläbirääkimised katkestada, jätkab ta konkurentsijärelevalvemenetlust üldises korras. KonkS § 7831 lõige 6 sätestab: „Kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitab menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusaluste isikute esindaja Konkurentsi- ametile viimase poolt määratud tähtaja jooksul kirjaliku kokkuleppe sõlmimise taotluse, mis sisaldab: 1) kartelli põhjalikku kirjeldust, sealhulgas teavet mõjutatud kaupade kohta ja kartelli geograafilist ulatust; 2) selget ja ühemõttelist tunnistust, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on kartellis osalenud ja vastutab selle eest, sealhulgas kartellis osalemise perioodi ja menetlus- aluse isiku või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusaluste isikute rolli selles; 3) kinnitust, et menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menet- lusalused isikud on nõus Konkurentsiametiga läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega; 4) kinnitust, et menetlusalusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlusalused isikud on teadlikud asjas nende suhtes koostatud etteheidetest ning neile on antud võimalus esitada etteheidete kohta oma arvamus ning vastuväited; 5) kinnitust, et menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menet- lusalused isikud loobuvad õigusest tutvuda menetlustoimikuga ning õigusest vaidlustada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kartellis osalemine ja selle eest kohaldatavad konkurentsijärelevalvemeetmed.“ Sellega näeb kõnesolev säte ette, et menetlusalused isikud, kes kokkuleppemenetluses osalevad, peavad kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitama kirjaliku taotluse kokkuleppe sõlmimiseks. Taotlus peab sisaldama kõnesolevas sättes toodud teavet ja kinnitusi ning taotlus tuleb esitada Konkurentsiameti poolt ette antud tähtpäevaks või tähtajal. Taotluses antud kinnitused võimaldavad nii Konkurentsiametil kui ka halduskohtul edasises menetluses ja konkurentsijärelevalvemenetluse lõppedes ressurssi kokku hoida (vt täiendavalt kõnesoleva paragrahvi selgituse sissejuhatust). Kõnesoleva sätte punktis 5 on kavandatud kinnitus, millega isik või isikud loobuvad õigusest vaidlustada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kartellis osalemine ja selle eest kohaldatavad konkurentsijärelevalvemeetmed ei ole kavandatud riigipoolse piiranguna põhiõiguste teosta- misele, vaid isiku vabatahtliku loobumisena oma kaebepõhiõiguse teostamisest. Kokku- leppemenetluses osalemine ei ole menetlusalusele isikule kohustuslik, aga kui ta soovib kokkuleppega konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetada, peab ta vabatahtlikult loobuma oma kaebepõhiõigusest (PS § 15 lõige 1). Sellega seondub aga ka kavandatud KonkS § 78 31 lõige 10, mis selgitab, et vaidlustamisõigusest loobumine ei pea olema absoluutne (vt täiendavalt viidatud sätte selgitust). Juhul kui kartellis osalemisega pandi lisaks KonkS §-s 4 sätestatud keelu rikkumisele toime ka ELTL artiklis 101 sätestatud keelu rikkumine, on kõnesoleva sätte kohaselt esitatud taotluse 120 puhul tegu ühtlasi kehtiva KonkS § 788 lõike 3 kohase ettevõtja poolt liikmesriigi konkurentsi- asutusele tehtud vabatahtliku avaldusega, milles ettevõtja tunnistab oma osalemist ELTL artikli 101 rikkumises ja loobub oma osalemise vaidlustamisest ning tunnistab oma vastutust. KonkS § 7831 lõige 7 sätestab: „Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele ja selles esitatud teabe õigsuses ei ole alust kahelda, kinnitab Konkurentsiamet kokkuleppe läbiräägitud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisega. Kui konkurentsijärelevalvemeetmena kohaldatakse trahvi, peab trahv olema vähemalt kümme protsenti, kuid mitte rohkem kui kakskümmend protsenti väiksem lõikes 4 nimetatud trahvi võimalikust suurusest.“ Kuivõrd säte näeb ette Konkurentsiameti poolt kokkuleppe ühepoolse kinnitamise, ei ole kokkuleppemenetluse tulemuseks halduslepingu sõlmimine HMS § 95 tähenduses, vaid kokkuleppe sõlmimise taotluse esitamisel lõpeb konkurentsijärelevalve- menetlus ka taotluse esitajate suhtes tavapäraselt konkurentsijärelevalvemeetmete kohalda- misega. Lihtsalt ettevõtjate osas, kelle suhtes kohaldati kokkuleppemenetlust, kohaldatakse konkurentsijärelevalvemeetmeid vastavalt läbiräägitule ja ilma eelneva ärakuulamiseta (HMS § 40 lõike 3 punkt 2). Ärakuulamine toimub kokkuleppeläbirääkimiste käigus. Kõnesolevat sätet on pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni muudetud selliselt, et kui varem nägi säte ette, et kokkuleppemenetluse tulemusel vähendatakse trahvi 10%, siis nüüd näeb säte ette, et trahvi vähendatakse vahemikus 10–20%. KonkS § 7831 lõige 8 sätestab: „Kui kokkuleppe sõlmimise taotlus ei vasta käesoleva paragrah- vi lõikes 5 sätestatud nõuetele, võib Konkurentsiamet jätta kokkuleppe kinnitamata või anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.“ Sätte kohaselt saab Konkurentsiamet ise otsustada, kas olukorras, kus ettevõtja nimel esitatud taotlus ei vasta kokkuleppeläbirääkimiste tulemusele, annab ta ettevõtjat moodustavatele menetlusalustele isikutele võimaluse taotluses sisalduvad puudused kõrvaldada või jätab kokkulepe kinnitamata ja seega kokkuleppe sõlmimise taotluse rahuldamata. KonkS § 7831 lõige 9 sätestab: „Kui Konkurentsiamet katkestab läbirääkimised või ei kinnita kokkulepet või menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul menetlus- aluste isikute esindaja ei esita kokkuleppe sõlmimise taotlust või võtab esitatud taotluse tagasi, jätkatakse konkurentsijärelevalvemenetlust üldises korras.“ Säte näeb ette, et juhul, kui mis iganes põhjusel läbirääkimised ei õnnestu, jätkub menetlus üldises korras. Eelnõu varasem versioon nägi kõnesolevas sättes ette ka teise lause: „[…] Sellisel juhul ei tohi Konkurentsiamet läbirääkimiste käigus ega kokkuleppe sõlmimise taotluses esitatud teavet edasises konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada.“ Põhjus selleks seisnes selles, et anda ettevõtjatele kindlustunne, et nad on läbirääkimiste käigus vabad otsustama, kas soovivad kokkuleppe sõlmida või mitte. Kuivõrd ettevõtjad esitavad kokkuleppemenetluse käigus Konkurentsiametile inkrimineerivat teavet, tuleks neile eelnõu autorite hinnangul pakkuda kindlustunnet, et juhul kui nad mingil põhjusel mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni ei jõua, ei tekita nad endale kokkuleppeläbirääkimiste käigus kahju. Kuivõrd Konkurentsiamet eelnõu kohta esitatud arvamuses ei pidanud sellist sätet vajalikuks, on eelnõust tsiteeritud lause kustutatud. See aga ei tähenda, et Konkurentsiamet võiks süütuse presumptsiooni minetada ja läbirääkimiste käigus öeldut või kokkuleppe sõlmimise taotluses esitatut, mis hiljem on tagasi võetud, lugeda teo toimepanemise ülestunnistusena. Ka Euroopa Liidu Kohus on sellega haaku- valt seisukohti võtmas. Nt on Üldkohus hiljuti leidnud, et olukorras, kus kartelli osalistest osa jõuavad kokkuleppele ja teised jätkavad n-ö üldmenetluses, ei tohiks kokkuleppe kohaselt tuvastatut lugeda tuvastatud faktiks ka nende suhtes, kes Euroopa Komisjoniga kokkuleppele ei jõudnud. Üldkohus leidis, et: „[…] komisjon [peab] hoolitsema selle eest, et tegusid, mille kokkuleppele läinud osalised omaks võtavad, ei omistataks selles menetluses mitte osalevale 121 isikule […] ilma neid viimase poolt esitatud argumentidest ja tõenditest lähtudes tavamenet- luses igakülgselt ja kohaselt uurimata.“164 Jättes konkreetse lahendi kõrvale, on õiguskirjanduses leitud, et selgusetus, mis saab siis, kui kokkulepet ei saavutata, viib olemuselt Nashi ekviliibriumini (Nash equilibrium), mis võib tingida menetlusaluse isiku põhiõiguste rikkumise.165 KonkS § 7831 lõige 10 sätestab: “Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus loobuda õigusest vaidlustada konkurentsijärelevalvemeetmed ei pea hõlmama loobumist vaidlustamisõigusest ulatuses, milles meetmed ei vasta Konkurentsiametiga läbiräägitule või trahv ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule. Nimetatud kinnituse andmine võtab isikult õiguse konkurentsijärelevalvemeetmeid loobumise ulatuses vaidlustada.” Säte on kavandatud kõnesoleva eelnõu kohta laekunud tagasiside pinnalt. Nimelt leidis Riigikohus, et konkurentsijärelevalvemeetme adressaadile peaks olema tagatud kaebeõigus piiratud ulatuses sarnaselt kriminaalmenetluses ettenähtud kokkuleppemenetlusega. Riigikohtu hinnangul on see vajalik “[...] nt selleks, et oleks võimalik kontrollida, kas Konkurentsiamet on kokkuleppe kinni- tanud kokkuleppemenetluse norme järgides, sh kas ta on trahvi vähendanud kooskõlas § 7831 lg-ga 7.” Eelnõu koostajad nõustuvad Riigikohtuga ja seeläbi näeb täiendavalt kavandatud lõige 11 ette, et kui menetlusalused isikud otsustavad kokkuleppe sõlmimise taotluse esitamise kasuks, ei pea nad asja lõpetamiseks kokkuleppemenetluse läbi loobuma oma kaebepõhiõigu- sest ulatuses, mis välistaks neil vaidlustada sellised konkurentsijärelevalvemeetmed, mis ei vasta Konkurentsiametiga läbiräägitule või millega määratud trahv ei vasta kõnesoleva sätte lõikes 7 sätestatule. Teisisõnu, kui Konkurentsiamet kinnitab konkurentsijärelevalvemeetmed vastavalt sellele, milles pooled (st menetlusalune isik ja Konkurentsiamet) kokku leppisid ja nendega ette nähtud trahv on 10% väiksem Konkurentsiameti nimetatud trahvi võimalikust suurusest, ei tohiks kokkuleppe tulemusel menetlusalusel isikul olla õigust talle määratud meetmeid vaidlustada. KonkS § 7831 lõike 6 punkti 5 eesmärk ei ole seega säästa Konkurentsi- ameti ressurssi sellistest kohtuvaidlustest, mille eesmärk on kõrvaldada Konkurentsiameti eksimus konkurentsijärelevalvemeetmete määramisel. Lisaks eespool viidatule nimetas Riigikohus, et kõnesoleva paragrahvi lõike 6 punkt 5 ei ole üksi piisav selleks, et vaidlustamisõigust ka reaalselt piirata. Sellest tulenevalt on kõnesolevasse lõikesse 10 kavandatud teine lause, mis näeb ette, et juhul, kui isik kokkuleppemenetluses asja lõpetamise kasuks otsustab ja sellest tulenevalt kokkuleppe sõlmimise taotluses kinnituse oma vaidlustamisõigusest loobumise kohta annab, siis ta ka loobumise ulatuses sellest ilma jääb. KonkS § 7832 – Keelatud teo toimepanemise lõpetamine – sätestab õiguslikud alused, millele tuginedes võib Konkurentsiamet määrata menetlusalusele isikule kohustuse keelatud teo toimepanemine lõpetada (ettekirjutus ATSS tähenduses). Keelatud teo toimepanemise lõpeta- mine on tulenevalt kavandatud KonkS § 7829 lõigetest 1 ja 2 üks kolmest konkurentsijäreleval- vemenetlust lõpetavast konkurentsijärelevalvemeetmest. KonkS § 7832 lõige 1 sätestab: „Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsi- amet ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada käitumuslikku või struktuurset meedet.“ Säte sisaldab õiguslikku alust käitumuslike ja struktuursete meetmete kohaldamiseks, mis praktikas toimub sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel. Kui kõnesolev lõige 1 näeb ette, et mee- det kohaldatakse ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele, siis seda õiguslikku alust täpsustavad lõiked 2 ja 3 näevad ette, kuidas meedet praktikas määratakse, kuivõrd siduvaid kohustusi saab asetada üksnes isikutele, mitte turul tegutsemise ühtsusel põhinevatele üksustele. 164 ÜKo 02.02.2022, T-799/17 – Scania jt vs. komisjon, EU:T:2022:48, p 128. 165 Ş. Ciubotaru, „At the Mercy of the Gatekeeper: The Theory and Practice of Undretakings’ Fundamental Rights in the EU Cartel Settlement Procedure“, Journal of European Competition Law & Practice, 2021, Vol. 12, No. 3, lk 245. 122 KonkS § 7832 lõige 2 sätestab: „Käitumusliku või struktuurse meetme kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Kohustus peab olema keelatud teo toimepanemise tõhusaks lõpetamiseks vajalik ja proportsionaalne.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 10 lõike 1. Sarnane õiguslik alus sisaldub ka Soome konkurentsiseaduse (kilpailulaki) 166 §-s 9 ja Saksamaa konkurentsiseaduse (Gesetz gegen Wettbewerbsbeschränk- ungen) § 32 lõigetes 1 ja 2. Kui lõikes 1 on sätestatud, et keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks kohaldatakse meedet ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele, siis kõnesolev säte sisaldab n-ö silda ettevõtja või ettevõtjate ühenduse ning neid moodustavate menetlusaluste isikute vahel. Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsiamet määrata ühele või mitmele ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. Tegemist võib olla nii käitumuslikku kui ka struktuurset muudatust kaasa toova kohustusega, st et lõikes 1 nimetatud meede oma olemuselt ongi lõike 2 (mida täiendab lõige 3) alusel määratud kohustus. KonkS § 7832 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet võib menetlusalusele isikule määrata kohus- tuse likvideerida osalus konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte või teha muu struktuur- ne muudatus üksnes juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole samaväärselt võimalik lõpeta- da vähem koormava kohustusega.“ Säte täpsustab õiguslikku alust struktuursete meetmete mää- ramiseks ühele või mitmele menetlusalusele isikule. Struktuursete meetmete määramise õigus peab Konkurentsiametil olema tulenevalt ECN+ direktiivi artikli 10 lõikest 1 („structural reme- dies“). Konkurentsiamet võib menetlusalusele isikule määrata struktuurse meetme, sh kohus- tuse likvideerida osalus konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte või viia läbi muu struk- tuurne muudatus üksnes juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole samaväärselt ehk sama efektiivselt ja proportsionaalselt võimalik lõpetada vähem koormava kohustusega. Üldjuhul on käitumuslikud meetmed menetlusalusele isikule vähem koormavad. Sarnane struktuurseid meetmeid puudutav säte sisaldub ka Saksamaa konkurentsiseaduse § 32 lõigetes 1 ja 2167. KonkS § 7832 lõige 4 sätestab: „Menetlusalune isik, kellele Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi alusel määranud kohustuse, peab Konkurentsiametit teavitama kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid.“ Säte on eelnõukohasesse seadusesse lisatud pärast avalikku kooskõlastamist ja arvamuse avaldamist Konkurentsiameti tähelepanekutest tingitult. Eelnõu autorid nõustuvad Konkurentsiametiga, et kuivõrd kohustuste võtmisel (kavandatud KonkS § 7830) on Konkurentsiametile ECN+ direk- tiivist tingitult antud õigus kohustada nende täitmisest ametit teavitama ja õigus vajadusel kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmeid, et kontrollida, kas kohustused on täidetud, ei ole mõistlikku põhjendust, miks keelatud teo lõpetamise regulatsioon ei peaks võimaldama sama. Kahe nimetatud regulatsiooni erinevus seisneb selles, et kui kohustuste võtmise heakskiitmiseks pakub ettevõtja ise kohustused, siis keelatud teo toimepanemise lõpe- tamiseks määrab kohustused Konkurentsiamet. Viimasel juhul on küll eelduseks ka keelatud teo toimepanemise tuvastamine, mida kohustuste võtmisel ei tehta, kuid tagajärg on mõlemal juhul üks. 166 Kilpailulaki. 12.8.2011/948. Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20110948?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=kilpailul aki. 167 GWB § 32 lg 2 ametlikus tõlkes: „For this purpose, it may require them to take all necessary behavioural or structural remedies that are proportionate to the infringement identified and necessary to bring the infringement effectively to an end. Structural remedies may be imposed only if there is no behavioural remedy which would be equally effective, or if the behavioural remedy would entail a greater burden for the undertakings concerned than the structural remedies.“ 123 Kõnesoleva sätte alusel toimub konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmete kohaldami- ne väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. See aga ei tähenda, et meetmeid võetakse me- netlusväliselt, vaid seda tehakse muus haldusmenetluses kui konkurentsijärelevalvemenetluses – menetluses, mille eesmärk on välja selgitada, kas konkurentsijärelevalvemenetluses ko- haldatud konkurentsijärelevalvemeedet keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks täidetakse. Kuivõrd nimetatud menetluse saab algatada üksnes juhul, kui see on saavutatavat eesmärki arvestades kohane, vajalik ning proportsionaalne (HMS § 3 lõige 2) olenemata isiku kohus- tusest konkurentsijärelevalvemeetme täitmisest ametit teavitada, ei saa vastavasisulist menet- lust algatada kergekäeliselt ilma mingisuguse kaalutuseta. Seejuures kahest võimalikust uurimismeetmest saab Konkurentsiamet KonkS § 7823 kohast läbiotsimist samast põhimõttest lähtuvalt kohaldada üksnes juhul, kui see on kohane, vajalik ning proportsionaalne – need on ka tingimused, millele vastamist peab halduskohus läbiotsimiseks loa andmisel kontrollima. KonkS § 7832 lõige 5 sätestab: „Kui menetlusalune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 7839 sätestatud korras.“ Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 16 lõike 2 punkti b. Kõnesoleva lõike sunniraha võib kohaldada üksnes menetlusalusele isikule ning KonkS §-s 7839 sätestatud korras. KonkS § 7832 lõige 6 sätestab: „Kui menetlusalune isik jätab käesoleva paragrahvi alusel määratud kohustuse täitmata, võib Konkurentsiamet isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada trahvi kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras.“ Trahvitav tegu on Konkurentsiameti poolt menetlusalusele isikule määratud kohustuse mittetäitmine. Säte võtab üle ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 2 punktis f sätestatu. Kohalduvad KonkS §-s 7834 sätestatud tingimused ja kord. Konkurentsiamet võib menetlusaluse isiku poolt moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada trahvi kuni 5% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest. KonkS § 7832 lõige 7 sätestab: „Konkurentsiamet võib haldusakti, millega määrati menetlus- alusele isikule käesoleva paragrahvi alusel kohustus, kehtetuks tunnistada, eelkõige kui määra- tud kohustus ei täida Konkurentsiameti hinnangul oma eesmärki.“ Kavandatava sättega viiakse sisse HMS haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni erinorm. Lõikes 2 nimetatud kohustust määrava haldusakti kehtetuks tunnistamine on kohustuse adressaadile soodustav, kolmandatele isikutele (nt taotlejale ja teistele turuosalistele) võib selline kehtetuks tunnis- tamine olla aga koormav. Sellest tulenevalt tuleks HMS üldregulatsiooni kohaldades lähtuda haldusakti kehtetuks tunnistamise sätetest isiku kahjuks. Haldusakti kehtetuks tunnistamine isiku kahjuks on HMS-s – võrreldes isiku kasuks kehtetuks tunnistamisega – seotud rangemate eeldustega. Lõikes 2 nimetatud kohustuste määramine toob kohustuse adressaadile kaasa olulise põhiõiguste riive. Võrreldes taotleja ja teiste turuosalistega, kelle õigusi kehtetuks tunnistamisega ka mingil määral puudutatakse, on menetlusaluse isiku põhiõiguste riive tunduvalt intensiivsem. Seetõttu tuleb kohustusi määrava haldusakti kehtetuks tunnistamisel võtta arvesse eelkõige haldusakti adressaadi, st menetlusaluse isiku huve. Seetõttu on loobutud HMS-s sätestatud võrdlemisi rangetest eeldustest (vt ülal). Menetlusalusele isikule määratud kohustuse kehtetuks tunnistamine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui Konkurentsiameti määratud kohustused ei täida ameti hinnangul oma eesmärki. Konkurentsiametil on lõike 2 alusel määratud kohustuse kehtetuks tunnistamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Amet peab siiski arvesse võtma ka kolmandate isikute huve, kelle õigusi kehtetuks tunnistamine võib puudutada. KonkS § 7833 – Keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamine – kehtestab õigusliku aluse ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohal- damiseks. Tulenevalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7829 lõikest 2 kavandab kõnesolev säte 124 seega ühe kolmest konkurentsijärelevalvemeetmest. Keelatud tegude ehk konkurentsijärele- valvemenetluse kohaldamisalasse kuuluvate konkurentsiõiguslike keeldude koosseisud on sätestatud ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis. KonkS § 7833 lõige 1 sätestab: „Keelatud teo toimepanemise eest võib Konkurentsiamet ette- võtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada käesoleva seaduse §-s 7834 sätestatud tingimustel ja korras trahvi kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal.“ Säte võtab osaliselt riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 1 ja täielikult artikli 15 lõike 1. Säte kujutab õiguslikku alust trahvi kohaldamiseks ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumise tagajärjel. Trahvi kohaldamisel ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele tuleb järgida trahvide kohta käivas üldsättes ehk eelnõuga kavandatud KonkS §-s 7834 ettenähtut. KonkS § 7833 lõige 2 sätestab: „Kui ettevõtjate ühenduse toimepandud keelatud tegu on seotud ühenduse liikmeks olevate ettevõtjate tegevusega, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud trahvi suurus kuni kümme protsenti ühenduse nende liikmete üleilmse kogukäibe summast, kes tegutsevad samal turul, mida ühenduse toimepandud keelatud tegu on mõjutanud. Seejuures ei või ühegi ettevõtja vastutus trahvi tasumise eest ületada samas lõikes nimetatud ülemmäära.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 15 lõike 2 ja näeb Konkurent- siametile ette imperatiivse kohustuse ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamiseks trahvi suuruse arvutamisel arvesse võtta tema liikmete üleilmset kogukäivet. Seda juhul, kui ühenduse toime pandud keelatud tegu on seotud ühenduse selliste liikmete tegevusega, kes tegutsevad samal turul, mida keelatud teo toimepanemine mõjutas. Sellisel juhul võib trahv olla kuni 10% nimetatud ettevõtjate üleilmse kogukäibe summast. Sättesse kavandatud teise lause eesmärk näib direktiivi preambuli punkti 48 kohaselt olevat iga individuaalse liikme maksimaalse vastutuse kindlaksmääramine ettevõtjate ühenduse kaudu toime pandud keelatud teos. Seda eelkõige juhtudeks, kus keelatud teo toimepanemise eest ei määrata trahvi üksnes ühendusele, vaid ka selle liikmetele. Direktiivi artikli 15 lõige 2 on eelduslikult kantud Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud ideest, et ettevõtjate ühendus suudab turgu mõjutada oluliselt suuremal määral, kui pelgalt tema enda käive seda võimaldaks. Pigem näitab tema liikmete käive ettevõtjate ühenduse tegelikku majanduslikku jõudu ja seega ühenduse tegevuse tagajärgede olulisust. Seetõttu peaks trahvi suuruse arvutus lähtuma ettevõtjate ühenduse liikmeteks olevate ettevõtjate kogukäibest, mis vähemal või suuremal määral on selliseks kujunenud tänu ettevõtjate ühenduse tegevusele.168 2008. aasta otsuses Coop de France bétail ja viande vs. komisjon selgitas Euroopa Kohus, et selliselt ettevõtjate ühenduse liikmete kogukäibe arvestamine trahvi suuruse arvutamisel on põhjendatud „juhtumei[l], kus ühenduse poolt toimepandud rikkumine on seotud tema liikmete tegevusega ning kus ühendus osaleb konkurentsivastases tegevuses koostöös oma liikmetega otseselt nende kasu eesmärgil, kusjuures ühendusel endal puuduvad liikmete huvidest sõltumatud objektiivsed huvid”.169 Seda, kui suurel määral ECN+ direktiivile eelnenud ja EL-i otsekohalduval õigusel rajanev kohtupraktika osutub asjakohaseks direktiivi tõlgendamisel, on keeruline hinnata, kuid direktiivi preambuli punkti 48 valguses näib see pigem tõenäoline. KonkS § 7833 lõige 3 sätestab: „Kui ettevõtjate ühendusele kohaldatakse keelatud teo toime- panemise eest trahvi tema liikmeks olevate ettevõtjate käibe alusel, peab ühendus trahvi tasumiseks nõudma rahalist panust oma liikmetelt, kui ta ise on maksejõuetu.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 14 lõike 3 ja näeb ette, et kui kavandatud KonkS § 7833 lõike 2 alusel kohaldatakse ettevõtjate ühendusele trahvi, võttes arvesse tema 168 Esimese Astme kohtu otsus 14.05.1998, T-338/94 – Finnboard vs. komisjon, EU:T:1998:99, p-d 270 ja 271. 169 EKo 18.12.2008, C-101/07 P – Coop de France bétail ja viande vs. komisjon, EU:C:2008:741, p 97. 125 liikmeteks olevate ettevõtjate käivet, on ta kohustatud trahvi tasumiseks nõudma rahalist panust oma liikmetelt juhul, kui ta ise on maksejõuetu. Kuivõrd direktiiv ei ava, kas direktiivi artikli 14 lõikes 3 on silmas peetud püsivat või ajutist maksejõuetust, tekib eelnõu koostajate hinnangul sättesse kavandatud kohustus ettevõtjate ühendusel nii püsiva kui ka ajutise maksejõuetuse korral. KonkS § 7833 lõige 4 sätestab: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rahalist panust ei ole ettevõtjate ühendusele täies ulatuses tähtaegselt makstud, võib Konkurentsiamet ühendusele kohaldatud trahvi tasumist nõuda igalt ettevõtjalt, kelle esindaja on ühenduse otsuseid tegeva organi liige. Pärast seda, kui Konkurentsiamet on nimetatud ettevõtjatelt nõudnud ettevõtjate ühenduse trahvi tasumist, võib Konkurentsiamet selleks, et tagada kogu trahvi tasumine, nõuda tasumist nendelt ühenduse liikmeteks olevatelt ettevõtjatelt, kes tegutsevad samal turul, millel ühendus keelatud teo toime on pannud. Seejuures ei tohi trahvi tasumist nõuda nendelt ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei kohaldanud ettevõtjate ühenduse otsust, ei teadnud sellest või on enne konkurentsijärelevalvemenetluse algust end sellest aktiivselt eemaldanud.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 14 lõike 4 ja annab Konkurentsi- ametile õigusliku aluse nõuda ettevõtjate ühendusele keelatud teo toimepanemise eest kohaldatud trahvi tasumist tema liikmeteks olevatelt ettevõtjatelt. Seda juhul, kui ettevõtjate ühendus on maksejõuetu ning tema liikmed pole trahvi tasumisse rahaliselt panustanud (vt rahalise panuse maksmise kohustuse kohta kavandatud KonkS § 7833 lõiget 3). Direktiivi preambuli punkti 48 kohaselt peaks Konkurentsiamet sellisel juhul arvesse võtma ettevõtjate ühendusse kuuluvate ettevõtjate suhtelist suurust ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda. Kuivõrd kõnesolev säte on kavandatud Konkurentsiameti kaalutlusõigust ette nähes, on see ettenähtud piires Konkurentsiameti diskretsioon, milliselt ühenduse liikmelt ja millises ulatuses ta trahvi tasumist nõuab. KonkS § 7834 – Trahvi kohaldamise tingimused ja kord – sätestab üldsättena trahvi kohalda- mise tingimused ja korra. Sätte kohaldamisel tuleb tähele panna, et selles sätestatud kord ja tingimused rakenduvad vastavalt selle lõigete sisule kas üksnes kavandatud KonkS § 7833 tähenduses trahvi kohaldamisel või ka teiste 92. peatükis sätestatud trahvikoosseisude raken- damisel. KonkS § 7834 lõige 1 – KonkS-i täiendatakse § 7834 lõikega 1 järgmises sõnastuses: „Trahvi võib kohaldada üksnes juhul, kui: 1) keelatud tegu või muu käesolevas peatükis sätestatud rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest; 2) sama rikkumise eest oleks ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele saanud trahvi kohaldada alates rikkumise toimepanemisest; 3) sama rikkumise toimepanemise eest ei ole ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele varem trahvi ega muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni kohaldatud; 4) trahvi kohaldamine ei ole aegumise tõttu välistatud.“ Säte määratleb tingimused, mille korral on trahvi kohaldamine ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lubatud. KonkS § 7834 lõike 1 punkti 1 kohaselt on nõutav, et trahvi kohaldamiseks oleks keelatud tegu või muu rikkumine toime pandud „tahtlikult“ või „ettevaatamatusest“. Säte võtab riigisisesesse õigusesse osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 13 lõiked 1 ja 2. Konkurentsiamet ei saa piirduda teo või rikkumise toimepanemise tõendamisega, vaid tuleb ka tõendada, et toimepanijal oli taht- lus keelatud teo toimepanemiseks või ta tegi ta seda vähemalt ettevaatamatusest. Eelnõukohane seadus tahtluse ja ettevaatamatuse mõisteid ei ava, mistõttu tuleks nende sisustamisel lähtuda Euroopa Liidu Kohtu praktikast. Direktiivi preambuli punkti 42 kohaselt, on ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel „tahtluse“ ja „ettevaatamatuse“ terminite sisustamisel Euroopa Liidu Koh- tu praktikale tuginemine kohustuslik. Euroopa Kohus on sedastanud, et „[m]is puudutab küsimust, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu ja kas selle eest võib seetõttu määrata trahvi vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 esimesele lõigule, siis tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et see tingimus on täidetud, kui asjaomasele ettevõtjale ei 126 saanud olla teadmata tema tegevuse konkurentsivastasus, olenemata sellest, kas ta oli teadlik sellest, et ta rikub asutamislepingu konkurentsieeskirju (vt 8. novembri 1983. aasta otsus liidetud kohtuasjades 96/82–102/82, 104/82, 105/82, 108/82 ja 110/82: IAZ International Belgium jt vs. komisjon, EKL 1983, lk 3369, punkt 45; 9. novembri 1983. aasta otsus kohtuasjas 322/81: Nederlandsche Banden‑Industrie-Michelin vs. komisjon, EKL 1983, lk 3461, punkt 107, ning 14. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑280/08 P: Deutsche Telekom vs. komisjon, EKL 2010, lk I‑9555, punkt 124).“170 Seejuures rõhutas kohus, et ELTL artiklit 101 rikkunud ettevõtjale ei või jätta trahvi määramata, kui ettevõtja on advokaadi õigusarvamuse või siseriikliku konkurentsiasutuse otsuse sisu tõttu ekslikult lähtunud sellest, et tema tegevus on õiguspärane.171 Euroopa Liidu Kohtu praktikast on nähtav, et EL-i tasandil ei ole välja arendatud (nt Saksamaale ja Eestile omast) kolmeastmelist deliktistrukuuri. Seega süü küsimusi kontrollitakse „tahtluse ja ettevaatamatuse“ raames. Seega ka süüd välistavad asjaolud on Euroopa Kohtu praktikat rakendades tahtlust ja ettevaatamatust välistavad asjaolud. Sellele annab selge viite asjaolu, et Euroopa Kohus räägib tahtluse ja ettevaatamatuse kontekstis teo keelatusest. Teo keelatus (ja keelueksimus) oleksid kolmeastmelise deliktistruktuuri puhul kol- manda astme küsimused. Kuigi Euroopa Liidu Kohtu praktika võib tunduda esialgu riigisisese karistusõiguse taustal ebaharilik, tuleb ECN+ direktiivist siiski lähtuda Euroopa Kohtu vastavast sisustusest. Kui Konkurentsiametil on enda kogutud tõendite või menetlusaluse isiku poolt esitatud teabe põhjal kahtlusi, tuleb need ümber lükata või tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. KonkS § 7834 lõike 1 punkti 2 kohaselt on trahvi kohaldamiseks nõutav, et sama rikkumise eest oleks saanud rikkumise toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kohal- dada alates selle toimepanemise ajast. Säte toob konkurentsijärelevalvemenetlusse karistus- normi tagasiulatuva kohaldamise keelu põhimõtte, mis kohaldub ainult trahvi, mitte aga muude konkurentsijärelevalvemeetmete suhtes. Kui rikkumise toimepanemise ajal ei olnud trahvi sama teo eest ette nähtud või see ei olnudki keelatud tegu (ebatõenäoline stsenaarium) või kui rikkumise toimepanemise ajast alates on olnud lünki sellele trahviga reageerimise õiguslikus võimalikkuses, siis ei ole trahvi kohaldamine lubatud. Tuleb tähele panna, et punkti kohal- damist modifitseerib üleminekusäte (vt kavandatud KonkS § 871). KonkS § 7834 lõike 1 punkti 3 kohaselt tohib trahvi kohaldada üksnes juhul, kui sama rikku- mise toimepanemise eest ei ole samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele varem juba kohal- datud trahvi ega muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni. Esimene kriteerium tähistab faktiliste asjaolude samasust. Teise kriteeriumina tuleb hinnata seda, kas sama teo eest on juba trahvi või muud avalik-õiguslikku sanktsiooni kohaldatud samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Eelnevast tuleneb seega, et kui ettevõtjale on kohaldatud trahvi ning trahv on maksmiseks määratud kahest ühele ettevõtjat moodustavale menetlusalusele isikule (nt tütarettevõtjale), ei saa Konkurentsiamet, v.a seaduses sätestatud erijuhud, määrata teisele sama ettevõtjat moodustavale menetlusalusele isikule (nt emaette- võtjale) sama keelatud teo eest ja sama õigushüve kaitseks trahvi. Seda põhjusel, et tütar- ja emaettevõtja poolt moodustuvale majandusüksusele on juba trahvi kohaldatud. KonkS § 7834 lõike 1 punkt 4 lisab trahvi kohaldamise tingimustesse, et trahvi võib kohaldada üksnes juhul, kui trahvi kohaldamine ei ole aegumise tõttu välistatud. Aegumist reguleerib KonkS § 7838. KonkS § 7834 lõige 2 sätestab: „Trahvi kohaldamisel võetakse muu hulgas arvesse: 1) rikkumise raskust ja selle toimepanemise kestust; 2) rikkumise korduvust; 3) kergendavaid asjaolusid.“ Sätte loetelus toodud tegurid mõjutavad seega eeskätt trahvi suurust ja võivad teatud asjaoludel 170 EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 37. 171 EKo 18.06.2013, C-681/11 – Schenker jt, ECLI:EU:C:2013:404, p 41. 127 redutseerida trahvi summa nullini. Säte muu hulgas võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 14 lõike 1, kuid ei ole suunatud vaid keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamisele. Kuigi ECN+ direktiivi artikli 14 lõige 1 on pealtnäha maksimum- ehk täishar- moneerimist nõudev säte, õigustab kõnesoleva sätte sissejuhatavas lauseosas kasutatud „muu hulgas“ sõnastust direktiivi preambuli punkt 47, mis lisaks artikli 14 lõikes 1 kasutatud „raskusele“ ja „kestusele“ mainib ka „korduvust“ ning „ettevõtja elujõulisust“. Teisisõnu, direktiivi preambuli punkt, mis artiklit 14 avab, annab sättele pigem miinimumharmoneeriva jõu. Sellest tulenevalt on eelnõus kõnesolev säte kavandatud avatud loeteluna, mida Konku- rentsiametil on võimalik ise täiendavalt sisustada. Selleks võib Konkurentsiamet sarnaselt Euroopa Komisjoniga172 kehtestada trahvide kohaldamise halduseeskirja. Kriteeriume, mis ei tulene seadusest, ei tohi Konkurentsiamet trahvi määramisel võtta arvesse menetlusaluse isiku kahjuks. Ehk teisisõnu saab trahvi suuruse määramisel isiku kahjuks võtta arvesse üksnes kommenteeritava sätte punktides 1 ja 2 nimetatud aluseid. Mis puutub kergendavatesse asjaoludesse, siis jääb kavandatav säte siin üldsõnaliseks (vt punkt 3). Konkurentsiametile nähakse aga ette kohustus põhimõtteliselt ka kergendavaid asjaolusid trahvi määramisel arvesse võtta. Millised konkreetsed kergendavad asjaolud on, jääb mh Konkurentsiameti sisustada. Selleks võiks olla näiteks ettevõtja koostöö Konkurentsiametiga jne. Kokkuvõtvalt kujuneb lõplik trahvisumma mitmete kriteeriumide koosmõjul. Konkurentsi- ametil on kaalutlusreeglite piires võimalik valida mitme võimaliku trahvisuuruse vahel. KonkS § 7834 lõige 3 sätestab: „Trahvi kohaldamisel võib arvesse võtta ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt keelatud teo toimepanemisega tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 14 lõike 2, mis omakorda teeb viite direktiivi 2014/104/EL artikli 18 lõikele 3. Säte annab Konkurentsiametile õiguse ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamisel arvesse võtta tema poolt keelatud teo toime- panemisega tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist. Kui eelnõuga kavandatud KonkS § 7834 lõige 2 näeb Konkurentsiametile ette imperatiivse kohustuse, siis kõnesolev säte kaalutlus- õiguse. KonkS § 7834 lõige 4 sätestab: „Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamiseks määrab Konkurentsiamet trahvi ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlus- alusele isikule.“ Sätte kohaselt toimub keelatud teo või muu rikkumise toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi kohaldamine neid moodustavate menetlusaluste isikute kaudu. Ettevõtjale või ettevõtjate ühendustele „kohaldatakse“ trahvi seega trahvi „määramisega“ neid moodustavatele isikutele. See korraldus võimaldab menetlusalusel isikul, kellel on individu- aalne õigusvõime, trahviettekirjutust vaidlustada ja Konkurentsiametil tema suhtes trahvi sundtäita. Tegemist on seega nn sillaga konkurentsiõiguse materiaalõigusliku subjekti „ette- võtja või ettevõtjate ühendus“ ja menetlusõigusliku subjekti „füüsiline või juriidiline isik“ vahel. KonkS § 7834 lõige 5 sätestab: „Kui Konkurentsiamet määrab trahvi mitmele ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule, vastutavad nad trahvi tasumise eest solidaarselt.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 5. Nii kõnesolev säte kui ka viidatud direktiivi artikli 13 lõige 5 rajanevad Euroopa Kohtu praktikal. Tänaseks väljakujunenud käsitluse kohaselt on EL-i konkurentsiõigus suunatud „ette- võtja“ tegevusele, kuivõrd ELTL artiklid 101 ja 102 kasutavad keelu adressaadina „ettevõtjat“, mitte juriidilist isikut, äriühingut vms terminit. Ettevõtja EL-i konkurentsiõiguse tähenduses on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata selle õiguslikust vormist ja rahastamisviisist, mis tähendab, et majandusüksus võib õiguslikult koosneda mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust. Kui selline üksus rikub temale suunatud konkurentsiõiguslikke keelunorme, peab ta 172 Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, ELT C 210, 1.9.2006, lk 2–5. 128 isikliku vastutuse põhimõtte alusel selle rikkumise eest vastutama. Seega teatud asjaoludel võib juriidilist isikut, kes ei ole ise keelatud tegu toime pannud, karistada teise juriidilise isiku rikkuva tegevuse eest, kui need isikud kuuluvad mõlemad samasse majandusüksusesse ja moodustavad seega „ettevõtja“. Seeläbi võib nt emaettevõtja vastutus rikkumise eest tulla täielikult tema tütarettevõtja vastutusest, mistõttu on õigus pidada emaettevõtjat ja tütarette- võtjat trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks. KonkS § 7834 lõige 6 sätestab: „Trahv muutub täidetavaks, kui seda ei ole tähtaegselt vaidlus- tatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb trahv kehtima. Kui Konkurentsiamet määrab trahvi tasumiseks tähtaja, hakkab tähtaeg kulgema, kui trahvi ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb trahv kehtima. Viimasel juhul muutub trahv täidetavaks nimetatud tähtaja lõppemisel.“ Säte loob trahviotsuste puhuks HMS § 60 lõikes 1 sätestatud üldsätte suhtes erisätte. Üldsätte kohaselt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Selleks aga, et vältida olukorda, kus enne trahviotsuse vaidlustamise tähtaega tekiks haldusakti adressaadil kohustus trahv tasuda, tuleb üldregulatsioonist luua erisus. Vastasel juhul peaks looma regulatsiooni, mille alusel saaks riik trahvi maksmise järel kehtetuks tunnistatud trahviotsuste alusel tasutud trahvisummasid tagastada. Kuivõrd tulevikus väljamõistetav haldustrahv peab ECN+ direktiivist tulenevalt olema tõhus ja hoiatav, saavad eelnõukohases seaduses kavandatud regulatsiooni alusel väljamõistetavad trahvid olema suuruselt märkimisväärsed. Sellise trahvi kohese maksmise kohustus võib aga hilisema kehtetuks tunnistamise puhul kaasa tuua riigivastutuse, kuivõrd ettevõtjale võib olla tekkinud kahju. Keelatud teo toimepanemise lõpetamine samasisulist erisust ei vääri, kuivõrd see seaks ohtu riigi tuumikülesande, milleks on põhiõiguste kaitse. Riik peab eelkõige rikkumised lõpetama ehk rikkumisest tingitud konkurentsimoonutused turul kõrvaldama. Kui riigi sekkumine seejuures takerduks potentsiaalselt aastatepikkusesse kohtumenetlusse, ei oleks riigil oma tuumikülesannet võimalik täita. Pealegi on seadusandja juba kehtivas õiguses esialgse õiguskaitse taotlemise õiguse näol andnud võimaluse ettevõtjatele enda õigusi ka muude kui trahviotsuste puhul kaitsta. Nimelt HKMS § 251 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti täitmise. Lähtudes eelnõukohasele seadusele avalikult kooskõlastuselt ja arvamuse andmiselt laekunud tagasisidest, on kõnesolevat sätet täiendatud teise ja kolmanda lausega. Kuigi kõnesoleva sätte eesmärk ei olnud ka ilma vastavasisuliste täiendusteta jätta Konkurentsiamet kaalutlusõiguseta trahvi maksmise tähtaja määramise osas, siis mõistlik on regulatsiooni õigusselguse eesmärgil täiendada. Lisatud laused reguleerivad, millal hakkab Konkurentsiameti poolt määratud makse- tähtaeg kulgema ja millal muutub trahv sellisel juhul täidetavaks. KonkS § 7834 lõige 7 – KonkS-i täiendatakse § 7834 lõikega 7 järgmises sõnastuses: „Kui trahvi ei maksta selle täidetavaks muutumise päeval, võib Konkurentsiamet anda trahvi maksmise kohustuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Haldusakt, millega kohustatakse trahvi maksma, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Konkurentsiamet.“ Säte täiendab eelnõuga kavandatud KonkS § 7834 lõiget 6. Kui lõige 6 loob erisuse HMS § 60 lõike 1 suhtes, sätestades, et trahv muutub täidetavaks, kui seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb trahv kehtima, loob kõnesolev lõige 7 selguse, et trahvi maksmise tähtpäevaks on trahvi täidetavaks muutumise päev. Minimaalselt on trahvi maksmise tähtajaks seega 30 kalendripäeva alates trahviotsuse kättetoimetamisest, mis on trahviotsuse kaebetähtaeg (HKMS § 46). Lisaks eelnimetatule muudab kõnesolev säte täidetavaks muutunud trahviotsused täitedokumendiks, mille alusel on Konkurentsiametil õigus anda trahvi maksmise kohustus sundtäitmisele, kuivõrd TMS § 2 lõike 1 punkti 21 kohaselt saab konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud trahviotsus olema „haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks“. Kavandatud sätte viimane lause täiendab oma olemuselt TMS 129 § 12, luues täitedokumendi täitmise eelduseks Konkurentsiameti kinnituse selle kohta, et trahviotsus on täidetavaks muutunud. KonkS § 7834 lõige 8 – KonkS-i täiendatakse § 7834 lõikega 8 järgmises sõnastuses: „Kui trahv on määratud ettevõtjat moodustavale isikule, keda pärast trahvi täidetavaks muutumist enam ei eksisteeri või kellel puudub majandustegevus, võib Konkurentsiamet trahvi kehtetuks tunnistada, konkurentsijärelevalvemenetluse uuendada ja määrata sama trahvi uuele isikule, kes on jätkanud rikkumise toime pannud ettevõtja majandustegevust.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse osaliselt üle ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 5 ja reguleerib olukorda, kus pärast konkurentsijärelevalvemenetluse lõppemist pole enam isikult või isikutelt, kellele trahv määrati, võimalik trahvi maksmist nõuda, seda kas põhjusel, et isik, kes rikkumise toime pani, on õiguslikult lõppenud või ta küll õiguslikult eksisteerib, kuid tal puudub majandustegevus. Nii viidatud direktiivi säte kui ka kõnesolev säte rajaneb Euroopa Liidu Kohtu praktikal. Euroopa Kohus on korduvalt öelnud, et konkurentsiõiguse esemeks on „ettevõtja“ tegevus, kes kohtupraktikast lähtuvalt on mis tahes majandustegevusega tegelev üksus, sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.173 Juhul kui selline üksus rikub konkurentsieeskirju, tuleb tal isikliku vastutuse põhimõtte alusel ka selle rikkumise eest vastutada.174 Seejuures aga pelgalt muutused ettevõtja õiguslikus vormis ning nimes ei too kaasa uut ettevõtjat, kes keelatud teo toimepanemise eest ei vastuta. Kavandatud sätte kohaselt liigub vastutus keelatud teo toimepanemise eest ühelt isikult teisele, kui (i) viimane on esimese õigusjärglane, st et rikkumise toime pannud isikut või isikuid enam ei eksisteeri; või (ii) esimese majandustegevust jätkab teine selliselt, et esimene küll õiguslikult eksisteerib, kuid tal puudub majandustegevus. Mõlemal juhul jätkab esimese tegevust isik, kellel on esimesega struktuurilised sidemed. Juhul kui eelnimetatud põhjustel Konkurentsiamet menetluse uuendab, jätkab ta seda üldkorras. Sättes kasutatud terminile „majandustegevus“ ei ole asjakohane sarnaselt KonkS § 2 lõikes 1 kasutatuga kohaldada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lõiget 1. Euroopa Liidu Kohtu praktikast tuleneva ettevõtja käsitluse sisutamisel tuleks lähtuda Euroopa Liidu Kohtu praktikast, mitte riigisisesest õigusest. KonkS § 7835 – Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed ning kohtulik kontroll – näeb ette konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamise ja kohtuliku kontrolli teostamise erisused. KonkS § 7835 lõige 1 näeb ette erinormi HMS §-st 58 ning sätestab: „Konkurentsijärele- valvemeetme kehtetuks tunnistamist ei ole õigust nõuda üksnes põhjusel, et konkurentsijärele- valvemenetluses rikuti menetlus- või vorminõudeid, välja arvatud juhul, kui nõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või sellega kaasnes meetme adressaadi õiguste oluline rikkumine.“ HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sellele vastab ka riigivastutuse seaduse § 3 lõike 3 punktis 1 sätestatud kitsendus, mille kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nimetatud HMS ja RVastS sätete eesmärk on vältida olukorda, kus haldusakt tühistatakse üksnes haldusakti formaalse õigusvastasuse tõttu, kui haldusakti sisu olnuks haldusorgani õiguspärase käitumise korral sama. Näiteks on kohtupraktikas märgitud: „Distsiplinaarkäsk- kiri, millega otsustatakse kinnipeetavat karistada, on olemuselt koormav haldusakt. Koormava haldusakti andmisel on puudutatud isiku ärakuulamine oluline ning selle rikkumine on oluline menetlusviga. Samas ei too menetluslikud minetused alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnis- tamist. Nimelt sätestab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, et haldusakti kehtetuks tunnista- mist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et 173 EKo 11.12.2007, C-280/06 – ETI jt, EU:C:2007:775, p 38. 174 EKo 11.12.2007, C-280/06 – ETI jt, EU:C:2007:775, p 39. 130 haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnis- tamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega isegi juhul, kui vaidemenetluses leiab tõendamist, et 19. juuli 2021. a käskkirja andmisel rikuti HMS § 40 lg-s 1 nimetatud ärakuulamisõigust, ei pruugi see tähendada, et käskkiri tuleks kehtetuks tunnistada.“175 Konkurentsijärelevalvemenetluses on menetlusel ja vorminõuetel olulisem kaal, kui muudes haldusmenetlustes. Menetlusalusele isikule võidakse keelatud teo toimepanemise eest määrata ulatuslik trahv. Nimetatud trahv on materiaalses tähenduses karistus. Karistuse määramisel peab tagama, et menetlusalune isik saab kasutada kõiki KonkS 92. peatükis sätestatud menet- luslikke garantiisid. Eelnevast tulenevalt näeb KonkS § 7835 võrreldes HMS §-ga 58 ja RVastS § 3 lõike 3 punktiga 3 ette kaugemale ulatuva õiguse nõuda konkurentsijärelevalvemeetme tü- histamist menetlus- või vormivigade rikkumise tõttu. Haldusakti kehtetuks tunnistamisest ei saa keelduda üksnes põhjendusel, et menetluslik või vormiline rikkumine ei saanud mõjutada haldusakti sisu. Kehtetuks tunnistamist saab nõuda, kui rikkumine võis mõjutada asja sisulist otsustamist või kui rikkumisega on kaasnenud meetme adressaadi õiguste oluline rikkumine. Eelöeldu tähendab, et isegi kui menetluslik või vormiline minetus ei saanud muuta otsuse sisu, on menetlusalusel isikul siiski õigus nõuda konkurentsijärelevalvemeetme tühistamist, kui rikkumisega kaasnes meetme adressaadi õiguste oluline rikkumine. Oluliseks teeb rikkumise eelkõige see, kui haldusorgan on seaduse nõuetest sihilikult mööda läinud. Näiteks peab Konkurentsiamet võimaldama menetlusalusel isikul mh pääseda ligi informat- sioonile, millele tuginedes on menetlusalust isikut käsitletud ettevõtja või ettevõtjate ühendust moodustava isikuna. Kui Konkurentsiamet on võimaldanud ligipääsu vähemale informat- sioonile, kui KonkS-s nõutud, ning kui menetlusalune isik on tõepoolest ettevõtjat või ette- võtjate ühendust moodustav isik, ei oleks eelnimetatud informatsiooniga tutvumine haldusakti sisu muutnud. Seega oleks tegemist menetlusliku rikkumisega, mis ei saanud mõjutada konku- rentsijärelevalvemeetme sisu. Kui aga Konkurentsiamet keeldub alusetult ja teadlikult KonkS- s väljaandmiseks kohustusliku teabe esitamisest, võib olla tegemist menetlusaluse isiku menet- lusõiguste olulise rikkumisega. Menetlusalune isik peab saama kontrollida, kas tema staatus menetluses on põhjendatud või mitte. Võttes arvesse, et konkurentsijärelevalvemenetlus võib lõppeda karistusliku trahviga, on meetme adressaadi nõuetekohane ära kuulamata jätmine tema õiguste oluline rikkumine. Kõnealuse sättega peab arvestama ka kohus. KonkS § 7835 lõige 2 sätestab: „Rikkumise, sealhulgas keelatud teo toimepanemise, tuvastamise õiguspärasust ja rikkumise eest määratava trahvi õiguspärasust hinnates teostab kohus täiemahulise kontrolli.“ Kõnesolev säte on eelnõusse lisatud pärast avalikku konsultatsiooni. Säte on eelnõusse kavandatud peamiselt advokatuuri sisenditest lähtuvalt. Sätte eesmärk on kindlaks määrata halduskohtu poolt teostatava kontrolli intensiivsus. Kontrolli intensiivsuse küsimuses saab eristada kontrolli intensiivsust selle üle, kas haldusakti aluseks oleva õigusliku aluse koosseis on täidetud, ning – kui koosseis on täidetud – kontrolli intensiivsust selle üle, kas haldusorgan on õiguslikus aluses sätestatud õiguslikku tagajärge (nt kaalutlusõigus) kohaldanud õiguspäraselt. Esimesel juhul, st õigusliku aluse koosseisu täitmise kontrollimisel tõusetub kohtuliku kontrolli intensiivsuse küsimus eelkõige määratlemata õigusmõistete puhul. Näiteks keelatud teo eest määratava trahvi puhul kuuluvad õigusliku aluse koosseisu järgmised eeldused: ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt on toime pandud keelatud tegu (ELTL artikkel 101 või 102 ja KonkS 2. ja 4. peatüki vastavad keelunormide rikkumised), tahtlus või ettevaatamatus ning isik, kellele trahv on määratud, peab moodustama keelatud teo toime pannud ettevõtjat või ettevõtjate 175 Tartu Ringkonnakohtu otsus 21.09.2021, 3-21-1789, p 8. 131 ühendust. Nimetatud koosseisutunnused sisaldavad mh määratlemata õigusmõisteid. Määratlemata õigusmõistete sisustamine allub üldjuhul täiemahulisele kohtulikule kontrollile. Riigikohus on määratlemata õigusmõistete kohta märkinud järgmist: „Tegemist ei ole täidesaatvale riigivõimule reserveeritud monopoolse otsustuspädevuse, vaid seaduse tõlgendamise ja seega ka õigusemõistmise küsimusega.“176 Juhtudel, kus haldusorganile on määratlemata õigusmõiste sistamisel jäetud hindamisruum, võib kohtu kontrolli intensiivsus olla väiksem. Riigikohus on haldusorgani hindamisotsuste kohta märkinud: „Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asen- dada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täide- saatva riigivõimu monopol (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr 3-20-924/24, p 32; 3-17- 1545/81, p 26). PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega. Siiski võib kohus olla vähem või rohkem vaoshoitud ka haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrol- limisel, iseäranis kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. See tähendab, et kohus võib, arvestades eespool nimetatud tingimusi nende koostoimes, piir- duda täiskontrolli asemel nõrgemate kontrollistandarditega – ratsionaalsuse või isegi ilmsel- gete vigade testiga. Ratsionaalsuse test tähendab hindamisotsuste puhul analoogselt HMS § 4 lg-ga 2 ennekõike selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte. Ilmselgete vigade test tähendab, et on ilma pikemata selge, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-51-16, p 17.2).“177 [rõhutus seletuskirja koostajate poolt]. Eelnõuga kavandatava sätte eesmärk on üheselt määratleda, et rikkumist tuvastava, sh keelatud tegu tuvastava haldusakti õiguspärasust ja trahvi määrava haldusakti õiguspärasust hinnates tuleb kohtul läbi viia täiemahuline kontroll (Riigikohtu sõnastuses ka täiskontroll). Teisel juhul tõusetub kohtuliku kontrolli intensiivsuse küsimus õiguslikus aluses sätestatud õigusliku tagajärje kohaldamise küsimuses. Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad õiguslikud alused, millele tuginedes saab rikkumist tuvastada ja rikkumise eest trahvi määrata, annavad Konkurentsiametile kaalutlusõiguse. Oluline on märkida, et kaalutlusõiguse kontrolli puudutav HKMS § 158 lõike 3 laused 1 ja 2 ei reguleeri kohtuliku kontrolli intensiivsuse küsimust. Riigikohus on kaalutlusõiguse kontrolli intensiivsuse kohta märkinud järgmist: „Halduse kaalutlusotsuste puhul on kohtul keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4 lg 2, HKMS § 158 lg 3 esimene lause). Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga.“ Kavandatava sättega soovitakse eelkõige trahvi määrava haldusakti, aga ka rikkumist tuvastava haldusakti puhul üheselt kindlaks määrata haldusorgani kaalutlusotsuse üle teostatava kontrolli intensiivsus. Kaalutlusotsuse puhul hõlmab täiemahuline kontroll endas igal juhul kolmeastmelise proportsionaalsustesti läbiviimist. Kavandatava sätte kohaselt tuleb täiemahuline kontrollistandard tagada rikkumise, sealhulgas keelatud teo toimepanemise, tuvastamise õiguspärasust ja rikkumise eest määratava trahvi 176 RKHKo 20.04.2018, 3-15-443, p 28. 177 RKHKo 11.12.2020, 3-20-1198, p 14. 132 õiguspärasust hinnates. Rikkumised, mida Konkurentsiamet kavandatava regulatsiooni alusel tuvastada saab, on kahte liiki: keelatud teo toimepanemine (ELTL artikli 101 või 102 või KonkS 2. või 4. peatüki keelunormide rikkumised) ja muud rikkumised (nt uurimismeetmetele mitteallumine või meetmete mittetäitmine ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt). Rikkumise eest määratavate trahvide all on silmas peetud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldatavaid trahve (nt KonkS § 7826 lõige 5, KonkS § 7833 lõige 1). Väärteokaristustele kohaldub VTMS, mitte kõnesolev eelnõuga kavandatav. Halduskohtuliku kontrolli lähtepunktiks on alati haldusorgani poolt tehtud otsus, millele kohus peab andma õiguspärasuse hinnangu. Täiemahulise kontrolli nõue puudutab kohtuliku kontrolli intensiivsust. Halduskohtumenetlusse ei viida sisse kriminaalmenetlusest tuntud riikliku süüdistuse mudelit või teistest liikmesriikidest tuntud mudelit, kus konkurentsiasutus pöördub kohtu poole, et kohus määraks ise trahvi. KonkS § 7835 lõige 3 sätestab: „Kohtul on õigus hinnata trahvi otstarbekust ja õigus trahvi vähendada.“ Säte on eelnõusse lisatud pärast avalikku konsultatsiooni advokatuuri esitatud sisenditest ajendatult. Kavandatava sättega luuakse erisused HKMS § 158 lõike 3 lausetest 2 ja 3. HKMS § 158 lõike 3 lause 2 sätestab, et kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Nimetatud lause kuulub kokku HKMS § 158 lõike 3 lausega 1, mis sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. HKMS § 158 lõike 3 lausest 2 tuleneb, et halduskohus ei või haldusorgani kaalutlusotsuse puhul hinnata tehtud otsuse otstarbekust. HKMS § 158 lõike 3 lause 2 taust on, et kaalutlusõiguse olemasolul võib haldusorganil olla mitu õiguspärast (st kaalutlusreegleid arvestavat) varianti, kuidas otsustada. Mitme õiguspärase otsustusvariandi vahel valides lähtub haldusorgan otstarbekusest. Halduskohtutele suunatud keeld hinnata eraldivõetuna kaalutlus- otsuse otstarbekust (nt öelda, et mõlemast õiguspärasest otsustamisvõimalusest oleks olnud teine variant mingil põhjusel otstarbekam) tagab eelkõige seda, et kohtuvõim ei sekkuks täide- saatvale võimule seadusandja poolt antud otsustusruumi. Kõnesoleva sättega tehakse sellest reeglist ettevõtjale ja ettevõtjate ühendusele kohaldatava trahvi puhul erand. See erand annab kohtule õiguse (mitte kohustuse) hinnata, kas trahv (s.t trahvi määramine kui selline ja trahvi suurus) on otstarbekas. Terminit „trahv“ tuleb mõista kõnesoleva sätte lõikes 2 sätestatud tähenduses, s.t tegemist on KonkS-is sätestatud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele mõeldud trahvidega. „Trahv“ KonkS § 7835 lõigete 2 ja 3 tähenduses ei ole väärteo eest määratavad rahatrahvid. Kohtule antav õigus hinnata trahvi otstarbekust hakkab rolli omama trahvi vähendamisel. Nimelt antakse KonkS § 7835 lõike 3 teise lausepoolega kohtule õigus trahvi vähendada (nt kui Konkurentsiamet on määranud trahvisummaks 15 000 eurot, siis saaks kohus trahvisummat vähendada nt 13 000 euroni). Tänu KonkS § 7835 lõikes 3 sätestatud õigusele hinnata trahvi otstarbekust (eriregulatsioon HKMS § 158 lõike 3 lause 2 suhtes), on kohtul õigus vähendada Konkurentsiameti poolt määratud trahvi ka siis, kui trahvi suurus on määratud kaalutlusreegleid järgides, kuid kohtu hinnangul oleks sobivam mõni madalam trahvisumma. Trahvi vähendamine on oma olemuselt trahvi määrava haldusakti osaline tühistamine HKMS § 5 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Trahvi vähendamisel (st uue trahvisumma arvutamisel) teeb halduskohus sisuliselt uue kaalutlusotsuse. Selle otsuse tegemisel peab kohus pidama kinni kaalutlusreeglitest. Kaalutlusotsust tehes on kohtul õigus lähtuda enda otstarbekuse kaalut- lusest: kaalutlusõiguse teostamine hõlmab iseendas ka otstarbekusotsuse tegemise õigust. Kuna kohus saab trahvi vähendamisel kindlaks määrata uue trahvi suuruse, on tegemist erisättega HKMS § 158 lõike 3 lausest 3. Taolise õiguse sätestamine halduskohtulikus kontrollis on kehtiva õiguse raamistikus uudne. Silmas tuleb aga pidada, et kavandatava KonkS-i muudatuse 133 alusel määratavad trahvid on materiaalses tähenduses karistused EIK Engeli kohtupraktika tähenduses. Menetlus, milles neid määratakse, peab olema kooskõlas mh EIÕK artiklis 6 sätestatuga. EIK kohtupraktika järgi peab olukorras, kus EIÕK artikli 6 tähenduses kriminaalkaristuse määrab haldusorgan, olema tagatud täiemahuline kontroll (full jurisdiction).178 Pikka aega oli aga vaieldav see, mida eelnimetatud täiemahuline kontroll endas täpselt hõlmama peab. EIK on ühes 2004. aasta lahendis 179 (Silvester's Horeca Service vs. Belgia) leidnud, et kui karistust kohaldab haldusorgan, siis peab kohtul, mis karistusotsust kontrollib, olema mh õigus teostada täiemahuline kontroll vaidluse kõigis faktilistes ja õiguslikes küsimustes. EIK märkis nimetatud lahendis mh, et kohtul peab olema õigus muuta haldusorgani otsust kõigis punktides (“le pouvoir de réformer en tous points”). Sellele lahendile on tuginetud ka TÜ halduskaristuste analüüsis.180 Analüüsis märgiti: “Ka ab ovo/de novo põhimõtte kaotamine, millele viitasid intervjuudes kohtuvälised menetlejad, ei oleks vastavuses põhiõigustega. Nimelt on EIK pidanud EIÕK art 6 lg-ga 1 kooskõlas olevaks menetlust, kus karistust kohaldab haldusorgan, kuid seda üksnes siis, kui karistusotsusele on võimalik esitada kaebus kohtule, kellel on pädevus teostada täiemahuline õiguslik kontroll nii faktiliste kui õiguslike asjaolude üle. Kohtul peab seejuures olema õigus muuta otsust selle kõikides aspektides ja teha uus sisuline otsus. [...]” TÜ analüüs võttis seega aluseks Silvester's Horeca Service kaasuse ning leidis üksnes sellele tuginedes, et ka Eestis peaks EIÕK artikli 6 kriminaalkaristuse tunnustele vastavate halduskaristuste puhul kohus saama teha asjas uue otsuse. 2011. aasta Menarini kaasuses kinnitas EIK aga, et konkurentsiasutuse määratud karistuse puhul on täiemahuline kohtulik kontroll EIÕK artikli 6 tähenduses tagatud ka siis, kui kohus saab anda hinnangu haldusorgani otsuse kõigile õiguslikele ja faktilistele asjaoludele ning vähendada haldusorgani poolt määratud trahvi.181 Eesti õiguse kontekstis on halduskohtutel õigus teostada haldustrahvi kohaldamise eelduste, sh määratlemata 178 EIKo 04.03.2004, 47650/99 – Silvester's Horeca Service vs. Belgia, p 25. 179 EIKo 04.03.2004, 47650/99 – Silvester's Horeca Service vs. Belgia, p 25 jj: „Cour rappelle qu'un système d'amendes administratives imposées par l'administration ne se heurte pas à l'article 6 de la Convention pour autant que le contribuable puisse saisir de toute décision ainsi prise à son encontre un tribunal offrant les garanties de ce texte […]. Le respect de l'article 6 de la Convention suppose en effet que la décision d'une autorité administrative ne remplissant pas elle-même les conditions de l'article 6 § 1 subisse le contrôle ultérieur d'un organe judiciaire de pleine juridiction […]. Parmi les caractéristiques d'un organe judiciaire de pleine juridiction figure le pouvoir de réformer en tous points, en fait comme en droit, la décision entreprise, rendue par l'organe inférieur. Il doit notamment avoir compétence pour se pencher sur toutes les questions de fait et de droit pertinentes pour le litige dont il se trouve saisi […]“. 180 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aruanne. Tartu 2020, lk 93 j. 181 EIKo 27.09.2011, 43509/08. Täpsemalt leidis kohus järgmist: “The impugned penalty was not imposed by a court in adversarial proceedings but by the AGCM, an independent administrative authority. The applicant company had been able to challenge the penalty before the administrative court and to appeal against that court’s decision to the Consiglio di Stato. According to the Court’s case-law, these bodies met the standards of independence and impartiality required of a court. The administrative courts had examined the applicant company’s various allegations, in fact and in law. They had thus examined the evidence produced by the AGCM. The Consiglio di Stato had also pointed out that where the administrative authorities had discretionary powers, even if the administrative court did not have the power to substitute itself for an independent administrative authority, it was able to verify whether the administration had made proper use of its powers. As a result, the role of the administrative courts had not been limited simply to verifying lawfulness. They had been able to verify whether, in the particular circumstances of the case, the AGCM had made proper use of it powers. They had been able to examine whether its decisions had been substantiated and proportionate, and even to check its technical findings. Moreover, the review had been carried out by courts having full jurisdiction, in so far as the administrative court and the Consiglio di Stato were able to verify that the penalty was fit the offence, and they could have changed it if necessary. In particular the Consiglio di Stato, had gone beyond a “formal” review of the logical coherency of the AGCM’s reasoning and made a detailed analysis of the appropriateness of the penalty, having regard to the relevant parameters, including its proportionality. The decision of the AGCM had thus been reviewed by judicial bodies having full jurisdiction.” 134 õigusmõistete sisustamise üle täielikku kontrolli. Halduskohtul on ka õigus haldusakt täiel määral tühistada, kui trahvi tegemise eeldused on täitmata. Täielik õiguslike ja faktiliste asjaolude kontroll on niisiis ka kehtiva õiguse alusel tagatud. Kehtivat õigust muutmata ei oleks aga kohtutel olnud õigust Konkurenstiameti poolt määratud trahvi vähendada. Trahvi vähendamise õigus ei anna halduskohtule õigust muuta trahvi tegemise otsuse aluseks olnud koosseisu. Kohus peab siin teostama Konkurentsiameti otsuse üle täiemahulist kontrolli ning kohtul on õigus trahvi määrav õigusvastane haldusakt täielikult või osaliselt tühistada. Kuna kohus saab vastava haldusakti tühistada, on EIÕK artikli 6 nõuded EIK-i Menarini lahendist tulenevalt täidetud. Sarnane regulatsioon kehtib ka Euroopa Liidu Kohtu menetlustes nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 31 alusel. Keskne küsimus kohtule trahvi vähendamise õiguse andmisel on, millisel juhul võib kohus trahvi vähendama hakata. Siin tulevad kõne alla kaks mudelit. Üks variant oleks anda kohtule õigus trahvi vähendada, säilitades seejuures HKMS § 158 lõike 3 lauses 2 sätestatud reegli. See tähendaks, et kohus saab trahvi vähendama hakata alles siis, kui Konkurentsiamet on trahvi suuruse määranud kaalutlusreegleid rikkudes (vt HKMS § 158 lõike 3 lause 1). Kui Konkurentsiameti määratud trahvi suurus on kaalutlusreeglitega kooskõlas, ei oleks kohtul selle variandi järgi õigust trahvi vähendada. Teine variant oleks anda kohtule õigus vähendada Konkurentsiameti poolt määratud trahvi ka siis, kui Konkurentsiamet ei ole trahvi suuruse määramisel kaalutlusreegleid rikkunud, kuid kohtu hinnangul on otstarbekam mõni muu trahvi suurus. EIK-i Menarini lahend näib nõudvat täiskontrollina üksnes sellist kontrolli, mis võimaldab kohtul trahvi vähendada siis, kui haldusorgani määratud trahv on ebaproportsionaalne.182 Siiski on kõnesoleva eelnõuga aluseks võetud teisena nimetatud mudel. Eeskujuks on siin osaliselt võetud Euroopa Liidu Kohtu poolt teostatav kontroll. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 31 lause 2 sätestab: „Euroopa Kohus võib määratud trahvi või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.“ Üldkohtu praktika järgi ei eelda trahvi vähendamine seda, et Euroopa Komisjon oleks trahvi suuruse arvutamisel teinud õigusliku vea (st kaalutlusvea) – kohus võib määrata sobiva trahvisumma lähtudes otsuse tegemise hetkel olemasolevatest kaalutlustest.183 KonkS § 7836 – Leebuse kohaldamine – reguleerib leebuse kohaldamist sellise keelatud teo nagu kartelli toimepanemisel. Kartell on KonkS § 78 lõike 2 ja ECN+ direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 11 kohaselt konkurentidevaheline kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mille ees- märk on koordineerida turul oma koordineerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konku- rentsiparameetreid, või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes. ECN+ direktiivi VI peatükk reguleerib leebusprogramme salajaste kartellide toimepanemisel. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt on direktiivis sisalduva leebusprogramme puudutava regulatsiooni näol tegemist KrMS §-s 2051 (kriminaalmenetluse lõpetamine konkurentsialase kuriteo korral) ning KonkS §-s 781 (leebuse kohaldamise taotlus) sätestatud regulatsiooniga, mis võimaldab konkurentsialaste kuritegude korral isikule ette nähtavat karistust vähendada või ta karistusest vabastada läbi tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise. Kuivõrd direktiivi artikli 13 lõikest 1 tingitult oleme sunnitud konkurentsiõiguses läbi viima dekrimi- naliseerimise, tuleb KrMS § 2051 kehtetuks tunnistada ja selles sätestatud regulatsioon ühes direktiivi VI peatükis sätestatuga KonkS-i kavandada. 182 EIKo 27.09.2011, 43509/08 – Menarini, p-d 66 ja 67: „66. En particulier, le Conseil d’Etat, en allant au delà d’un contrôle « externe » sur la cohérence logique de la motivation de l’AGCM, s’est livré à une analyse détaillée de l’adéquation de la sanction par rapport aux paramètres pertinents, y compris la proportionnalité de la sanction même. 67. La décision de l’AGCM ayant été soumise au contrôle ultérieur d’organes judiciaires de pleine juridiction, aucune violation de l’article 6 § 1 de la Convention ne saurait être décelée en l’espèce.“ 183 ÜKo 18.11.2020, T‑814/17 – Lietuvos geležinkeliai AB, ECLI:EU:T:2020:545, p 392. 135 Nagu eespool öeldud, kohustab ECN+ direktiivi VI. peatükk liikmesriike leebuse kohaldamise võimaluse ja tingimused ette nägema salajastes kartellides osalevatele või osalenud ettevõtja- tele ehk direktiivi artikli 2 lõike 12 kohaselt olukordadeks, kus kartelli olemasolu on osaliselt või täielikult varjatud. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt on seni leebuse kohaldamise või- malus eksisteerinud direktiivis ettenähtust oluliselt laiemalt – kõikide konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheliste kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste puhuks, mitte üksnes osaliselt või täielikult salajaste konkurentidevaheliste kokkulepete, otsus- te ja kooskõlastatud tegevuste toimepanemisel. Seejuures kuigi eelnõu koostajateni ei ole huvirühmadelt ega arvamuse andjatelt jõudnud infot, et kehtiva riigisisese leebuse kohaldamise regulatsiooni kohaldamisala on liiga lai, ja kuigi direktiivi artikli 17 lõige 1 ning artikli 18 lõige 1 võimaldavad justkui säilitada kehtiva regulatsiooni kohaldamisala, ei saa seda teha tulenevalt Euroopa Komisjoni mitteametlikust tagasisidest. Nimelt ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul seni kehtinud leebusprogrammi laia kohaldamisala säilitamine põhjendatud, sest see viiks tulemuseni, mis ei austaks leebusprogrammi eesmärki. Põhjus, miks leebusprogramm võimal- dab mh trahvist vabastamist, seisneb selles, et leebusprogramm on loodud üksnes nende keelatud tegude puhuks, mida konkurentsiasutustel ei ole võimalik või on väga raske iseseisvalt tuvastada. Sellest tulenevalt on eelnõukohases seaduses avaliku kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise järel leebusprogrammi kohaldamisala kitsendatud üksnes kartellis osalenud ette- võtjatele. KonkS § 7836 lõikega 1 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet vabastab käesoleva seaduse §-s 7833 sätestatud trahvist § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja, kes on esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis võimaldab Konkurentsiametil konkurentsijärelevalvemenetluses, mille esemeks olev keelatud tegu on taotluses kirjeldatud kartell, kohaldada §-s 7823 sätestatud uurimis- meedet. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui Konkurentsiametil on §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks piisav teave olemas enne leebuse kohaldamise taotluse saamist, kuid uurimismeedet ei ole veel kohaldatud.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse asjakohases ulatuses üle ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 2 punktid a ja b ning täielikult sama lõike punkti c alapunkti i. Nagu kehtiv KrMS § 2051 lõige 1, reguleerib ka kõnesolev säte leebuse kohaldamist selle täismahus, st trahvist immuniteedi andmist, kuid erinevalt kehtivast õigusest kitsendatakse leebusprogrammi kohaldamisala ja usaldatakse leebuse kohaldamine Konkurentsiametile. Viimane annab kavandatud sätte kohaselt immuniteedi ehk vabastab trahvist kartellis osalenud ettevõtja: ✔ kes on leebust taotlenud KonkS § 781 lõikes 5 (eelnõuga muudetud ja täiendatud kujul) ettenähtud tingimustel ja korras ning ✔ kes on esimesena sellise keelatud teo nagu kartelli toimepanemise kohta esitanud teavet, mis võimaldab Konkurentsiametil kartelli toimepanemise kohta tõendite kogumiseks läbi viia läbiotsimise, või ✔ kes taotleb leebust enne läbiotsimise läbiviimist. Kõnesoleva sätte kohaselt ei ole leebuse täismahus rakendamiseks seega vajalik, et leebuse- taotleja oleks esimene, kes esitab leebuse kohaldamise taotluse, vaid, et kõigist esitatud taotlus- test oleks trahvist vabastuse saav leebusetaotleja taotlus esimene, mis sellega esitatud teabest tulenevalt võimaldab Konkurentsiametil läbiotsimise läbiviimiseks taotleda halduskohtu luba või juhul, kui Konkurentsiametil on halduskohtu loa taotlemiseks vajalik teave juba olemas, oleks nimetatud taotlus esimene, mis vastab KonkS § 781 lõikes 5 sätestatule. Seega, kui leebuse kohaldamise taotluse on esitanud mitu ettevõtjat, kuid esimesel neist ei ole piisavalt teavet läbiotsimiseks ja/või esimene taotleja ei täida muid KonkS § 781 lõikes 5 sätestatud tingimusi, on täielik trahvist vabastus kohaldatav järgmise ettevõtja suhtes, kes vastab kõigile kavandatud sättes sisalduvatele tingimustele. Sarnaselt kehtiva KrMS § 2051 lõikega 1 on ka kõnesolev säte 136 sõnastatud imperatiivselt ehk selliselt, et eespool mainitud tingimuste täitmise korral puudub Konkurentsiametil kaalutlusõigus, kas leebust kohaldada või mitte. Võrreldes avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud redaktsiooniga on kom- menteeritavas sättes trahvivabastuse eeldusena konkurentsijärelevalvemenetluse algatamine asendatud KonkS §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamisega. Seda põhjusel, et võrrel- des varasema redaktsiooniga on muudetud ka konkurentsijärelevalvemenetluse alguse regulat- siooni. Nimelt, kui avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud eelnõus nägi KonkS § 7814 lõige 1 punkt 1 ette, et Konkurentsiamet algatab konkurentsijärelevalve esimese uurimismeetme kohaldamisega, siis kõnesolevas redaktsioonis näeb nimetatud punkt ette, et menetlus algab Konkurentsiameti esimese menetlustoimingu sooritamisega. Kui selliselt jätta trahvist vabastamise eelduseks teave, mis võimaldaks pelgalt konkurentsijärelevalvemenetluse algatada, poleks see enam kooskõlas ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 2 punkti c alapunktiga i. Eelneva redaktsiooni kohaselt, kuigi immuniteedi andmise ja saamise eelduseks oli kavandatud leebusetaotleja esitatud teabele tuginevalt konkurentsijärelevalvemenetluse algatamine, oleks seda tulnud ja ka saanud praktikas sisustada, pidades silmas direktiivi artikli 17 lõike 2 punkti c alapunkti i sõnastust ja eesmärki. Nimelt sätestab viimane immuniteedi andmise eelduseks võimaluse läbi viia sihipärane kontroll (inglise keeles: targeted inspection). Kuigi tegemist on direktiivis sisustamata mõistega, tuleb seda eelnõukohase seaduse tähenduses tõenäoliselt mõista läbiotsmisena.184 Seega leebusetaotlejalt saadud teave peaks olema piisav, et Konkurentsiamet teaks, mida, kust ja kellelt otsida, et läbiotsimiseks halduskohtult luba taotleda. Teabe piisavuse ka läbiotsimise läbiviimiseks oleks taganud KonkS § 781 lõike 2 kohase teabe esitamine leebuse kohaldamise taotluses ja asjaolu, et menetlusalus(t)e isiku(te) suhtes peaks läbiotsimine olema alati esimene kohaldatav meede, kuivõrd see nõuab üllatusmomenti. KonkS § 7814 lõike 1 punkti 1 muutmine sellist tõlgendust enam ei võimaldaks, mistõttu tuli kooskõlastuse ja arvamuse andmise järel ka kõnesolevat sätet muuta. Lisaks eelnevale erineb kõnesolev säte kehtivast KrMS § 2051 lõikest 1 ka selle poolest, et kui kriminaalmenetluses immuniteedi saava isiku osas kriminaalmenetlus prokuröri määrusega lõpetatakse, siis kavandatud KonkS § 7836 lõike 1 kohaselt ei vormistata konkurentsijärele- valvemenetluses seda ettevõtja suhtes menetluse lõpetamisena. Tulenevalt eelnõukohase KonkS § 7836 lõikest 4 peab Konkurentsiamet ka trahvist immuniteedi saanud leebusetaotleja suhtes tuvastama kartelli ehk keelatud teo toimepanemise. Selline muudatus on ühelt poolt tingitud vajadusest tagada Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni menetluste tulemites veelgi suurem ühetaolisus. Teiselt poolt täidab trahvist vabastuse saanud leebusetaotleja osas rikkumise tuvastamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL185 eesmärke, eelkõige selle artiklis 9 sätestatut, kuivõrd rikkumise fikseerimine on hädavajalik konkurentsi- õiguse eraõiguslikuks rakendamiseks ehk konkurentsiõiguse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudmiseks. KonkS § 7836 lõikega 2 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet vabastab käesoleva seaduse §-s 7833 sätestatud trahvist § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja, kes on esimesena esitanud leebuse kohaldamise taotluse koos teabega, mis Konkurentsiameti hinnangul võimaldab taotluses kirjeldatud kartelli tuvastada. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui Konkurentsiametil ei ole enne leebuse kohaldamise taotluse saamist kartelli tuvastamiseks piisavat teavet ja käesoleva paragrahvi 184 Euroopa Komisjon on videos „ICN Curriculum Project - Learning module on leniency“ defineerinud sihipärase kontrolli kui „precise information as to what to look for, where and [from] whom“. Video on arvutivõrgust kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/competition/cartels/leniency/leniency.html#video. Sihipärase kontrolli tähendus avatakse video 13. minutil. 185 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014 , teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral, ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19. 137 lõige 1 ei ole kohaldatav ühegi teise leebusetaotleja suhtes.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse asjakohases ulatuses üle ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 2 punktid a ja b ning täielikult sama lõike punkti c alapunkti ii. Nagu kehtiv KrMS § 2051 lõige 2, reguleerib ka kavandatud KonkS § 7836 lõige 2 leebuse kohaldamist täismahus, st immuniteedina, kuid seda mitte olukorras, kus konkurentsijärelevalvemenetlust on leebuse kohaldamise taotluse esitamise ajaks pelgalt alustatud, vaid läbi on viidud ka läbiotsimine. Sätte kohaselt antakse immuniteet ehk vabastatakse trahvist kartellis osalenud ettevõtja: ✔ kes on leebust taotlenud KonkS § 781 lõikes 5 (eelnõuga muudetud ja täiendatud kujul) ettenähtud tingimustel ja korras ning ✔ kes esitatud leebuse kohaldamise taotlusega on esitanud esimesena sellise teabe, mis Konkurentsiameti hinnangul võimaldab sellise keelatud teo nagu kartelli toimepanemise tuvastada, ning ✔ puudub leebusetaotleja, kes tuleks haldustrahvist vabastada tänu kavandatud KonkS § 7836 lõike 1 kohaldamisele. Seega kõnesolevat sätet rakendatakse, kui puudub leebusetaotleja, kes tuleks haldustrahvist vabastada tänu läbiotsimise läbiviimiseks vajaliku teabe esitamisele, või kui puudub leebusetaotleja, kes oleks KonkS § 781 lõike 5 tingimustel ja korras juba leebuse kohaldamise taotluse esitanud enne läbiotsimise toimetamist. Sellisel juhul on võimalik haldustrahvist vabastada isik, kes esitab esimesena leebuse kohaldamise taotluse teabega, mis võimaldab Konkurentsiameti hinnangul jõuda kartelli tuvastamiseni. Tegemist peab seega olema teabega, mida Konkurentsiametil veel ei ole või mille väärilist Konkurentsiametil veel ei ole. Kui Konkurentsiameti käsutuses on juba teave, mis keelatud tegu tuvastada võimaldab, või kui leebusetaotleja esitatud teabele tuginevalt ei ole võimalik jõuda keelatud teo toimepanemise tuvastamiseni, ei ole alust seda leebusetaotlejat trahvist vabastada (viimasel juhul võib aga kõnesoleva leebusetaotleja suhtes kohaldatav olla kavandatud KonkS § 7836 lõige 5). Sarnaselt kehtiva KrMS § 2051 lõikega 2 on kõnesolevas sättes haldustrahvist vabastamine sätestatud Konkurentsiameti imperatiivse kohustusena ehk juhul, kui kõik sättes toodud tingimused on täidetud, tuleb ettevõtja trahvist vabastada. Kõnesolev säte erineb kehtivast KrMS § 2051 lõikest 2 selle poolest, et kui kriminaalmenetluses immuniteedi saava isiku osas kriminaal- menetlus prokuröri määrusega lõpetatakse, siis kõnesoleva sätte kohaselt ei vormistata konku- rentsijärelevalvemenetluses seda ettevõtja suhtes menetluse lõpetamisena. Tulenevalt eelnõu- kohase KonkS § 7836 lõikest 4 peab Konkurentsiamet ka haldustrahvist immuniteedi saanud leebusetaotleja suhtes tuvastama keelatud teo toimepanemise. Selline muudatus on tingitud vajadusest tagada Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni menetluste tulemites veelgi suurem ühetaolisus. Trahvist vabastuse saanud leebusetaotleja rikkumise tuvastamine täidab täiendavalt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL eesmärke, eelkõige selle artiklis 9 sätestatut, kuivõrd rikkumise fikseerimine on hädavajalik konkurentsiõiguse eraõiguslikuks rakendamiseks ehk konkurentsiõiguse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõudmiseks. KonkS § 7836 lõikega 3 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja trahvist vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel ei ole lubatud, kui leebusetaotleja on teisi ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi sunniga kallutanud kartellis osalema.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikli 17 lõike 3. Viidatud direktiivi sättega sarnane piirang on kehtivas õiguses sätestatud KonkS § 781 lõike 5 punktis 5. Viimase kohaselt on leebuse kohaldamine nii immuniteedi kui ka karistuse vähendamise näol välistatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelisele kokkuleppele, otsusele või kooskõlastatud tegevusele kihutaja suhtes ning isikute suhtes, kes on juhtinud nimetatud tegude ettevalmistamist või toimepanemist. Direktiivi artikli 17 lõige 3 näeb ette võimaluse leebuse kohaldamine immuniteedi näol välistada üksnes ettevõtja suhtes, kes on teisi ettevõtjaid 138 sundinud (inglise keeles: coerce) salajases kartellis osalema (to join a secret cartel or to remain in it). Kuivõrd ECN+ direktiivi VI peatükk on maksimum- ehk täisharmoneerimist nõudev, oleks leebusprogrammi kohaldamisala piiramine võrreldes direktiivis sätestatuga vastuolus direktiivi eesmärkidega (vt ECN+ direktiivi preambuli punkt 51), mistõttu on kehtiv riigisisene õigus direktiiviga vastuolus. ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 3 ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse tuleb seega kehtivat KonkS § 781 lõike 5 punkti 5 kitsendada. Seejuures, kuna eelnõukohane seadus laiendab võrreldes direktiivis tooduga leebusprogrammi kohaldamisala lisaks salajastele kartellidele ka n-ö mittesalajastele kartellidele, teeb eelnõu ettepaneku kõigi nimetatud rikkumiste puhul ühetaoliselt leebuse kohaldamist piirata selliselt, et see ei kohalduks ettevõtjate suhtes, kes teisi sunniga kallutavad kartellis osalema. Lisaks, selleks, et riigisisene õigus oleks kooskõlas direktiivi artikliga 18, tuleb kehtivat KonkS § 781 lõike 5 punkti 5 kohaldamisala kitsendada leebuse andmisega immuniteedi näol. See tähendab, et direktiivi artikli 17 lõikes 3 ette nähtud leebuse kohaldamist välistav tingimus saab rakenduda üksnes immuniteedi andmisel, kuid leebuse andmisel rahatrahvi vähendamisega asjaolu, kas leebuse taotleja on teisi ettevõtjaid rikkumisele sunniga kallutanud või mitte, alust leebuse kohaldamata jätmiseks ei anna. Seega teeb eelnõu ettepaneku kehtiv KonkS § 781 lõike 5 punkt 5 kehtetuks tunnistada ja kavandada loodavasse KonkS §-i 7836 täiendav kõnesolev lõige, mis seaks leebuse kohaldamisele immuniteedi andmise näol lisaks KonkS § 781 lõikes 5 toodud (üld)tingimustele ühe täiendava tingimuse – leebusetaotleja ei ole kallutanud teisi ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi sunniga kartellis osalema. KonkS § 7836 lõikega 4 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja trahvist vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel ei vabasta teda sellest, et Konkurentsiamet tuvastab tema kartellis osalemise.“ Säte on tingitud Euroopa Komisjoni mitteametlikest suunistest ja sätestab, et leebusetaotleja, kes on õigustatud saama kavandatud KonkS § 7836 lõike 1 või 2 kohaselt haldustrahvist vabastust, ei saa sellega ühtlasi vabastust keelatud teo toimepanemise tuvastamisest, st kartelli toimepanemises osalemise tuvastamisest, kuivõrd vastupidine võiks kaasa tuua keelatud teo toimepanemise eest vastutusest vabanemise. Viidatud Euroopa Komisjoni suunised tuginevad nende endi praktikale. Nimelt olukorras, kus leebusetaotlus on esitatud Euroopa Komisjonile ja viimane ka salajast kartelli menetleb, lõpe- tatakse immuniteedi saanud ettevõtja suhtes menetlus mh trahviotsusega186. Seega trahvist vabastus antakse seeläbi, et leebusetaotlejale määratud trahvisumma vähendatakse nullini. Sellisel juhul tuleneb vastutus keelatud teo toimepanemise eest läbi konkurentsiõiguse era- õigusliku rakendamise ehk konkurentsiõiguse rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustuse. Sellele viitab kaudselt ka Euroopa Komisjoni nn leebuse teatis187, mille punkt 39 ütleb, et kaitse trahvide eest või trahvide vähendamine ei kaitse ettevõtjat ELTL artikli 101 rikkumises osalemisega kaasnevate tsiviilõiguslike tagajärgede eest. KonkS § 7836 lõikega 5 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt ei ole alust leebusetaotlejat, kes täidab käesoleva seaduse § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi, trahvist vabastada, vähendatakse talle kartellis osalemise eest kohaldatavat trahvi, kui ta on leebuse kohaldamise taotluses selleks soovi avaldanud ja esitab teabe, mis võimaldab Konkurentsiametil kartelli märkimisväärselt hõlpsamalt tõendada võrreldes teabega, mis oli Konkurentsiametil enne selle leebuse kohaldamise taotluse saamist.“ 186 Vt nt Euroopa Komisjoni 23. septembri 2006. aasta otsust Case COMP / F / 38.456 – Bitumen – NL, kus ettevõtjale BP kohaldati leebust selliselt, et ta vabastati trahvist. 187 Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul 2006/C 298/11, ELT C 298, 8.12.2006, lk 17. 139 Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikli 18 lõike 2 ja osaliselt artikli 17 lõike 4 ning on sarnaselt kehtiva KrMS § 2051 lõikega 3 kohaldatav leebusetaotleja suhtes, kes ei täida sama sätte lõikeid 1 ega 2. Erinevalt viidatud lõigetest 1 ja 2, mis on kohaldatavad üksnes ühe ettevõtja suhtes (st ühele leebusetaotlejale kohaldamine välistab teisele leebusetaotlejale kohaldamise), on kõnesolevat lõiget 5 võimalik leebusetaotleja suhtes kohaldada ka juhul, kui lõiget 1 või 2 on juba kohaldatud mõne teise leebusetaotleja suhtes. Teisisõnu kavandatud lõige 5 ei eelda olukorda, kus puudub leebusetaotleja, kes on saanud trahvist täieliku vabastuse. Lisaks, lõiget 5 on võimalik kohaldada mitme leebusetaotleja suhtes, kui igaüks neist vastab sätestatud tingimustele. Kõnesoleva sätte kohaselt vähendatakse kartelli toimepanemises osalemise eest kohaldatavat trahvi, kui: ✔ ettevõtja on leebust taotlenud KonkS § 781 lõikes 5 (eelnõuga muudetud ja täiendatud ku- jul) ettenähtud tingimustel ja korras, sh avaldanud leebuse kohaldamise taotluses soovi, et tema taotlust lahendataks kartelli toimepanemises osalemise eest kohaldatava trahvi vähendamise eesmärgil, kui trahvist vabastamise alust ei esine, ning ✔ sh esitab sellise teabe, mis märkimisväärselt hõlbustab Konkurentsiametil keelatud teo toimepanemise tuvastamist võrreldes teabega, mis oli Konkurentsiametil hetkel, mil leebuse kohaldamise taotlus esitati. Kuigi tegemist on kaalutlusotsusega trahvi vähendamise suuruse suhtes, on KonkS § 7836 lõige 5 sõnastatud imperatiivselt selles osas, et eelpool mainitud tingimuste täitmise korral puudub Konkurentsiametil kaalutlusõigus, kas leebust kohaldada või mitte. Kehtivast KrMS § 2051 lõikest 3 on kõnesolevas lõikes kavandatu erinev selle poolest, et trahvi vähendamise otsustab trahvi määravas otsuses Konkurentsiamet, mitte kohus. Lisaks, direktiivi artikli 18 kohaselt, erinevalt kehtiva KonkS § 781 lõike 5 punktist 5, ei anna leebuse andmisel haldustrahvi vähen- damisega asjaolu, kas leebusetaotleja on teisi ettevõtjaid rikkumisele kihutanud, juhtinud rikku- mise ettevalmistamist või toimepanemist, alust leebuse kohaldamata jätmiseks. See tähendab, et leebuse kohaldamist välistav tingimus saab rakenduda üksnes immuniteedi andmisel, kuivõrd viimase puhul näeb direktiivi artikli 17 lõige 3 ette erineva regulatsiooni võrreldes kehtiva KonkS § 781 lõike 5 punktiga 5. Sellest tulenevalt teeb eelnõu ettepaneku kehtiv KonkS § 781 lõike 5 punkt 5 kehtetuks tunnistada. KonkS § 7836 lõikega 6 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud leebusetaotleja esitab sellist teavet, mis võimaldab Konkurentsiametil kartelli eest kohaldada suuremaid trahve kui ilma nimetatud teabeta, ei võeta seda teavet arvesse selle esitanud leebusetaotlejale trahvi kohaldamisel.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikli 18 lõike 3. Kavandatud säte annab ettevõtjale, kes leebust taotleb, kindluse, et Konkurentsiamet ei võta talle trahvi määramisel arvesse täiendavaid asjaolusid, mis tema poolt esitatud teabega ilmnesid ja mis võimaldavad kartelli toimepanemise eest määrata selles osalenud ettevõtjatele suuremaid trahve. KonkS §-ga 7837 – Leebuse tingimuslikust kohaldamisest ja kohaldamata jätmisest teavi- tamine – täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet teavitab leebuse- taotlejat käesoleva seaduse § 7836 lõigetes 1 ja 2 sätestatud leebuse tingimuslikust kohal- damisest või kohaldamata jätmisest. Leebusetaotleja taotlusel teavitab Konkurentsiamet teda sellest kirjalikult.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4. Kavandatu kohaselt on Konkurentsiametil kohustus leebusetaotlejat teavitada nii tingimuslikust trahvivabastusest kui ka trahvivabastuse ehk immuniteedi kohaldamata jätmisest. Esimest juhul, kui leebusetaotleja on Konkurentsiametile vastavalt kavandatud KonkS § 7836 lõikele 1 esimesena esitanud kartelli toimepanemisest sellist teavet, mis võimaldab Konkurentsiametil läbi viia läbiotsimise, või esitab leebuse kohaldamise taotluse ühes vajaliku teabega enne läbiotsimise läbiviimist; või kes vastavalt KonkS § 7836 lõikele 2 ühes esitatud leebuse kohal- damise taotlusega esitab esimesena sellise teabe, mis Konkurentsiameti hinnangul võimaldab 140 kartelli toimepanemise tuvastada. Sõna „tingimuslik“ viitab seejuures asjaolule, et isegi juhul, kui ettevõtja kavandatud KonkS § 7836 lõike 1 või 2 alusel kvalifitseeruks leebust saama tulenevalt asjaolust, et ta on esimene, kes sätetes viidatud tingimustel leebust taotleb, saab ta immuniteedi ehk trahvist vabastuse siiski vaid juhul, kui täidetud on kõik KonkS § 781 lõikes 5 sätestatud leebuse kohaldamise tingimused (sh tingimus, et leebusetaotleja teeb viivitamata omal kulul täielikku, pidevat ja heauskset koostööd Konkurentsiametiga kuni konkurentsi- järelevalvemenetluse lõpuni). Leebusetaotleja soovil teeb Konkurentsiamet vastavasisulise tea- vituse kirjalikult. Kavandatud kujul ei järgi KonkS § 7837 direktiivi artikli 17 lõike 4 kolmandat lauset, mis näeb ette, et kui liikmesriigi konkurentsiasutus rahatrahvide vastu kaitse saamise taotluse tagasi lükkab, võib asjaomane taotleja nõuda liikmesriigi konkurentsiasutuselt, et see käsitaks tema taotlust rahatrahvi vähendamise taotlusena. Eesti õiguse kontekstis tähendaks see teistkordset taotlust. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole see mõistlik, arvestades, et direktiivi tähenduses oleksid need kaks sisult identsed taotlused. Lisaks nõuaks formaalselt n-ö esimeses ringis leebuse kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine Konkurentsiameti haldusakti (HMS § 43 lõige 2). Sellised formaalsed sammud oleksid nii Konkurentsiametit kui ka leebusetaotlejaid silmas pidades koormavad ning bürokraatlikud. Direktiivi artikli 17 lõike 4 eesmärgi saab täita ka ilma nimetatud formaalsusteta selliselt, et juhul, kui leebuse taotleja ei kvalifitseeru trahvist vabastusele, kohaldatakse talle eelduste täitmise korral trahvi vähendamise regulatsiooni ilma, et leebusetaotleja peaks seda eraldi täiendavalt taotlema. Küll aga selleks, et ECN+ direktiivi artikli 17 lõike 4 viimast lauset mitte tähelepanuta jätta, on KonkS § 781 lõike 2 punktis 1 järgmine lauseosa: „[Leebuse kohaldamise taotlus peab sisaldama järgmist teavet:] […] teave selle kohta, kas juhul, kui leebusetaotlejat pole käesoleva seaduse § 7836 lõigete 1 või 2 kohaselt alust §-s 7833 sätestatud trahvist vabastada, soovib ta, et tema leebuse kohaldamise taotlus lahendatakse § 7836 lõike 5 kohaselt trahvi vähendamise eesmärgil.“ KonkS § 7838 – Trahvi kohaldamise õiguse aegumine – sätestab keelatud teo toimepanemise või muu KonkS 92. peatükis sätestatud rikkumise eest trahvi kohaldamise õigusele aegumis- tähtajad. KonkS § 7838 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiameti õigusel kohaldada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi on järgmised aegumistähtajad: 1) kolm aastat juhul, kui rikkumine on seotud käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud läbiotsimisega või §-s 7825 sätestatud teabe nõudmisega; 2) viis aastat ülejäänud juhtudel.“ Sätte aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 25 lõige 1. Euroopa Kohus on viidatud artikli 25 kohta öelnud, et selle eesmärk on „kehtestada õigusnormid, mis reguleerivad tähtaegu, mille jooksul Euroopa Komisjonil on õigus õigus- kindluse aluspõhimõtet kahjustamata määrata trahve ja karistusmakseid ettevõtjatele, kelle suhtes on algatatud liidu konkurentsieeskirjade kohaldamise menetlus.“188 Sarnast eesmärki kannab ka kõnesolev kavandatud säte, andes tähtaja, mille jooksul on Konkurentsiametil õigus ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele kohaldada trahvi. Aegumistähtaja möödudes saabub avalik-õigusliku konkurentsiõiguse kohaldamise seisukohalt õigusrahu, mis tähendab, et toime pandud rikkumine enam avalik-õiguslikku sanktsiooni kaasa tuua ei saa. Sätte punktis 1 nimetatud aegumistähtaeg 3 aastat kohaldub nn menetlusõiguslikele rikkumistele (vt kavandatud KonkS § 7823 lõiget 6 ja § 7825 lõiget 8). Sätte punktis 2 nimetatud aegumistähtaeg kohaldub nii ajutise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava konkurentsi- järelevalvemeetme täitmata jätmistele (vt kavandatud KonkS § 7826 lõige 5, § 7830 lõige 7 ja 7832 lõige 6) kui ka konkurentsijärelevalvemeetmena kohaldatavale trahvile (vt kavandatud KonkS § 7833 lõige 1). Kui sättes nimetatud aegumistähtaeg on möödunud, ei ole Konkurentsi- ametil õigust trahvi kohaldada (vt kavandatud KonkS § 7834 lõige 1 punkt 4). 188 EKo 21.01.2021, C-308/19 – Whiteland Import Export, EU:C:2021:47, p 38. 141 KonkS § 7838 lõige 2 sätestab: „Aegumistähtaeg algab rikkumise toimepanemisest. Jätkuva või korduva rikkumise puhul algab aegumistähtaeg rikkumise lõppemisest.“ Sätte aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 25 lõige 2 ja säte näeb ette aegumistähtaja kulgema hakkamise hetke. Sätte teises lauses kasutatud terminid „jätkuv rikkumine“ ja „korduv rikkumine“ on tänaseks saanud hulgaliselt sisustamist Euroopa Liidu Kohtult. Selleks, et riigisisene konkurentsiõigus ühtiks võimalikult suurel määra EL-i konkurentsiõigusega, soovitavad eelnõu koostajad nende terminite avamisel järgida Euroopa Liidu Kohtu praktikat. Nt on Üldkohus selgitanud, et „korduv rikkumine“ (inglise keeles „repeated infringement“ ja prantsuse keeles „continuées“ või „répétée“) sisaldab mitut rikkumises seisnevat tegu, mida ühendab üks subjektiivne külg.189 KonkS § 7838 lõige 3 sätestab: „Keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamise õiguse aegumistähtaeg katkeb hetkel, kui esimest menetlusalust isikut teavitatakse menetlusest, mille esemeks on keelatud teo toimepanemine. Uus aegumistähtaeg hakkab kulgema nimetatud menetluse lõpetamisest. Menetlus käesoleva paragrahvi tähenduses on lisaks konkurentsi- järelevalvemenetlusele ka halduskohtumenetlus ning teise liikmesriigi konkurentsiasutuse ja Euroopa Komisjoni menetlus, kui selle esemeks on sama keelatud teo toimepanemine.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 29 lõiked 1 ja 2 ning näeb ette sama paragrahvi lõike 1 punktiga 2 hõlmatud keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamise õiguse aegumistähtaja katkemise. Ülejäänud kavandatud KonkS 92. peatükis sätestatud rikkumiste eest trahvi määramise õiguse aegumistähtaeg ei katke. Keelatud teo toimepanemine aegub sama paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt 5 aastaga. 5- aastane aegumistähtaeg katkeb, kui Konkurentsiamet, teise liikmesriigi konkurentsiasutus või Euroopa Komisjon alustavad keelatud teo toimepanemise suhtes menetlust. Nimetatud menetluse alustamine on aegumise katkemise alus. Katkemine lõpeb, st aegumine algab uuesti, kui (i) konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetavaid konkurentsijärelevalvemeetmeid ei vaidlus- tata, (ii) kui lõpeb halduskohtumenetlus, mille esemeks on vaidlustatud konkurentsijärelevalve- meetmed või vähemalt üks neist, (iii) kui lõpeb teise liikmesriigi konkurentsiasutuse menetlus või (iv) kui lõpeb Euroopa Komisjoni menetlus. Teisisõnu, milline iganes nimetatud sama keelatud teo toimepanemise suhtes läbiviidav menetlus lõpeb viimasena, lõpetab see ka aegumistähtaja katkemise. Nimetatud menetluse lõpetamine on aegumistähtaja katkemise aluse äralangemine. Seega seob kõnesolev säte uue aegumistähtaja kulgemahakkamise aegumise katkemise aluse äralangemisega, mitte ainult aluse esinemisega. Tegemist ei ole esmakordse kestva katkemise regulatsiooniga. Analoogne regulatsioon on varem sisaldunud ka MKS-s.190 KonkS § 7838 lõige 4 – KonkS-i täiendatakse § 7838 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiameti õigus kohaldada trahvi aegub sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust hiljemalt päeval, kui lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik.“ Säte kehtestab keelatud teo toimepanemiste üldise ehk lõpliku aegumistähtaja, mida võimaldab ECN+ direktiivi artikli 29 lõige 2. Selleks on 10 aastat. KonkS § 7839 – Sunniraha määr ja kohaldamise kord – võtab üle ECN+ direktiivi artikli 16. ECN+ direktiivi artikkel 16 on eestikeelses tõlkes pealkirjastatud kui sunniraha. Inglisekeelses keeleversioonis on kasutatud terminit „periodic penalty payment“. Tegemist on Eesti õigus- korra jaoks uudse haldussunnimeetmega, mis ei vasta täiel määral ATSS-s sätestatud sunniraha mehhanismile. Meetme eesmärk on – hoolimata tema nimetusest inglisekeelses versioonis – 189 Euroopa Üldkohtu otsus 17.05.2013, liidetud kohtuasjades T-147/09 ja T148/09 - Trelleborg Industrie vs. komisjon, EU:T:2013:259, p 76. 190 Vt selle osas RKHKo 28.12.2021, 3-19-1257, p 14. 142 tagada Konkurentsiameti poolt menetlusalusele isikule määratud kohustuse täitmine.191 ECN+ direktiivis ettenähtud sunniraha on oma olemuselt viivissunniraha ning on inspireeritud Euroopa Komisjoni poolt rakendatavast sunnirahameetmest (vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 24192). Erinevus kehtivast ATSS kohasest sunnirahast on see, et sunniraha määratakse päevamäära alusel ja iga viivitatud päeva eest. Euroopa Komisjoni mitteametlikult antud selgituste kohaselt näeb nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel 24 ette kaheastmelise menetluse. Menetluse esimeses otsuses (ATSS tähenduses sarnane sunniraha hoiatusele) määratakse sunniraha esialgne päevamäär ja vabatahtliku täitmise aeg. Teine otsus tehakse hilisemas staadiumis ning see fikseerib maksmisele tuleva lõpliku sunniraha summa, võttes arvesse vabatahtliku täitmise ajast möödunud päevade arvu ja sunniraha päevamäära. Üksnes nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 nimetatud lõplikul otsusel on õiguslikud tagajärjed ja üksnes seda saab kohtulikult vaidlustada. Euroopa Komisjoni praktikast saab näitena tuua 2000. a avatud Microsofti kaasuse. Microsoft ei täitnud komisjoni 24.03.2004 ettekirjutust. 10.11.2005 tegi komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõike 1 kohase sunniraha hoiatuse ja määras esialgseks sunniraha päevamääraks 2 mln eurot. Vabatahtliku täitmise tähtajaks määrati 15.12.2005. Microsoft ei täitnud ettekirjutust. Komisjon määras artikli 24 lõike 2 kohase lõpliku sunniraha summa.193 Sunniraha rakendamise akt tehti pärast Microsofti poolt kohustuse täitmist.194 ECN+ direktiivi artikkel 16 lähtub nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 24 sarnasest mudelist. ECN+ artikli 16 lõige 1 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende konku- rentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel on võimalik otsusega määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele tulemusliku, proportsionaalse ja hoiatava sunniraha maksmise kohustus. Selline sunniraha määratakse proportsionaalse osana nimetatud ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest eelmisel majandusaastal ühe päeva kohta ning arvutatakse alates (hoiatus)otsuses nimetatud kuupäevast. Direktiiv räägib sisuliselt kahest otsusest: üks neist on sunniraha hoiatust sisaldav otsus, mis määrab vabatahtliku täitmise kuupäeva. Teise, st lõpliku otsusega määratakse maksmise kohustus päevade kohta kokku arvutatud ulatuses. 191 ECN+ diretiivi selgituspunkt 44: „Tagamaks, et liikmesriikide konkurentsiasutuste käsutuses oleks tõhus vahend, et reageerida artiklites 6, 8, 9, 10, 11 ja 12 osutatud toimingutele allumatusele ja otsuste jätkuvale täitmata jätmisele ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste poolt, on oluliseks vahendiks sunniraha. Sunniraha ei tohiks kohaldada siis, kui tuvastatakse minevikus toimepandud rikkumisi. Sunniraha rakendamise õigus ei mõjuta liikmesriikide konkurentsiasutuste õigust karistada artikli 13 lõikes 2 osutatud toimingutele allumatuse eest. Sunniraha suurus tuleks kindlaks määrata proportsionaalse osana asjaomaste ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest.“ 192 Määruse 1/2003 artikkel 24 sätestab, et Euroopa Komisjon võib oma otsusega kehtestada ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele karistusmakse (sunniraha), mis ei ületa päeva kohta 5 % eelmise majandusaasta keskmisest päevakäibest ning mida arvestatakse otsuses määratud kuupäevast alates, et neid sundida lõpetama asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rikkumine vastavalt artikli 7 alusel tehtud otsusele, järgima artikli 8 kohast otsust ajutiste meetmete kehtestamise kohta, täitma artikli 9 alusel tehtud otsusega siduvaks muudetud kohustust, esitama täielikku ja õiget teavet, mida ta on nõudnud artikli 17 või artikli 18 lõike 3 alusel tehtud otsuses või alluma kontrollimisele, mille komisjon on määranud artikli 20 lõike 4 alusel tehtud otsuses. Kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks karistusmakse määrati, võib komisjon määrata karistusmakse (sunniraha) lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud karistusmaksest väiksemana. Vastavalt tuleb kohaldada artikli 23 lõiget 4. 193 Microsofti puudutava menetluse informatsioon on kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=1_37792. 194 Euroopa Komisjoni 27.02.2008. a otsus, lk 67: „[…] This decision establishes that Microsoft did not comply with its obligation to make Interoperability Information available to interested undertakings on reasonable and non-discriminatory terms pursuant to Article 5(a) of the Decision from 21 June 2006 to 21 October 2007. […] The Commission does, however, take into account that substantially lower rates applied as from 21 May 2007.“ 143 ATSS-s sätestatud sunniraha kui sunnivahendi rakendamise lubatavus on sätestatud mh ATSS § 8 lõike 1 lauses 1. Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning see ei ole sunniraha rakendamise hetkeks kehtivust kaotanud. HMS § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui ettekirjutuse adressaat on talle haldusaktiga pandud ja sunniraha hoiatusega tagatud kohustuse täitnud, siis ei tohi haldusorgan ATSS § 8 lõike 1 lausest 1 tulenevalt sunniraha enam rakendada.195 Just viimase aspekti tõttu ei ole ATSS-s sätestatud sunniraha mudel ECN+ direktiivi ülevõtmiseks piisav. Nimelt nõuab ECN+ direktiiv, et iga viivituses oldud päeva eest peab saama määrata lõppotsusega sunniraha maksmise kohustuse sõltumata sellest, kas esialgne ettekirjutus mingil hetkel täidetakse või mitte. ECN+ direktiivi ülevõtmiseks tuleb luua õiguslik alus sellise sunniraha rakendamise akti jaoks (vt ülal – kaheastmelise menetluse teine otsus), mis määrab kindlaks lõpliku maksmisele tuleva sunniraha summa ning mis on täidetav isegi siis, kui kohustus on ettekirjutuse adressaadi poolt – viivitusega – juba täidetud. KonkS § 7839 lõikes 1 sätestatakse: „Käesolevas peatükis sätestatud alusel ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldatava sunniraha päevamääraks on kuni viis protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest sunniraha kohaldamisele eelneval majandusaastal.“ Nimetatud sunniraha saab kohaldada üksnes siis, kui KonkS-s on vastava sätte juures KonkS §-s 7839 nimetatud sunnirahale sõnaselgelt viidatud. Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldatava sunniraha päevamääraks on maksimaalselt 5% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest sunniraha kohaldamisele eelneval majandusaastal. Kuna ettevõtja ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt isik, vaid majandusüksus, tuleb kohaldada lõikes 2 nimetatud nn sillasätet. KonkS § 7839 lõikes 2 sätestatakse: „Ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele sunniraha kohal- damiseks rakendab Konkurentsiamet sunniraha ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku suhtes asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Kui Konkurentsiamet rakendab sunniraha mitmele ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule, vastutavad nad sunniraha tasumise eest solidaarselt.“ Säte täpsustab, et ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele sunniraha kohaldamiseks rakendab Konkurentsiamet sunniraha ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustava menetlusaluse isiku suhtes. KonkS §-s 7839 sätestatud sunnirahale kohaldub üldregulatsioonina asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud kord, kui KonkS § 7839 ei sätesta erisust. Kui Konkurentsiamet rakendab sunniraha mitmele ettevõtjat või 195 Vt ka RKHKm 16.06.2021, 3-20-1245 p 18.3. „Seega, kui kaebaja on kohtuotsuse tegemise ajaks ettekirjutuse täitnud, tuleb kaebus rahuldada. Samas on haldusorganil keelatud sunnivahendit kohaldada, kui temani jõuab teave ettekirjutuse täitmisest (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17).“ Samuti: RKHm 25.10.2015, 3-3-1-31-15, p 17: „Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (ATSS § 3 lg‑d 2 ja 3, HMS § 107 lg 2, otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Kaebaja väidab, et teda ei ole enam võimalik kallutada ettekirjutuse täitmisele. Kolleegiumi hinnangul ei välista kaebaja kallutamist ettekirjutuse täitmisele vastustaja 18. mai 2015. a otsus, küll aga võib asja lahendamisel oluliseks osutuda see, et vastustaja kinnitusel täideti ettekirjutus pärast täitmisavalduse esitamist, kuid enne sunniraha täielikku sissenõudmist. Pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata. Ettekirjutuse täitmine muudab seega alusetuks haldusorgani edasised toimingud sunniraha rakendamisel, mitte aga selleks hetkeks juba tehtud haldusorgani toimingud. Kui haldusorgan saab pärast täitmisavalduse esitamist ja sunniraha sissenõudmist teada ettekirjutuse täitmisest, peab ta ATSS § 3 lg‑test 2 ja 3 tulenevalt esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 48 lg 1 p 1). Kui haldusorgan rikub seda kohustust ja see toob kaasa sunniraha sissenõudmise, võib adressaat haldusorganilt nõuda sunniraha tagastamist. Haldusorgan ei pea aga pärast täitmisavalduse esitamist ettekirjutuse täitmist kontrollima, kui ta pole saanud teavet ettekirjutuse täitmise kohta.“ 144 ettevõtjate ühendust moodustavale menetlusalusele isikule, vastutavad nad sunniraha tasumise eest solidaarselt. KonkS § 7839 lõikes 3 sätestatakse: „Sunnirahahoiatuses märgib Konkurentsiamet sunniraha päevamäära ülempiiri, mis ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksi- maalset päevamäära. Lõpliku sunniraha päevamäära, mis ei tohi ületada eelnimetatud ülempiiri, märgib Konkurentsiamet sunniraha rakendamise aktis.“ Plaanitav norm sätestab erisused sunnirahahoiatusele. Sunnirahahoiatuses märgib Konkurentsiamet sunniraha päevamäära ülempiiri, mis ei tohi ületada lõikes 1 sätestatud maksimaalset päevamäära. Erisusena ATSS regulatsioonist sätestab lõige 3 ühtlasi, et lõpliku sunniraha päevamäära, mis ei tohi ületada sunnirahahoiatuses määratud päevamäära ülempiiri, märgib Konkurentsiamet sunniraha rakendamise aktis. Sunniraha rakendamise akt on haldusakt, mis määrab kindlaks viivituse eest lõplikult makstava sunniraha summa. Tegemist on erisättega ATSS regulatsiooni suhtes. Riigikohtu praktika järgi on ATSS-i järgse sunniraha rakendamine menetlustoiming.196 ECN+ direktiivi artikkel 16 nõuab aga teistsugust regulatsiooni. ECN+ nõutud sunniraha on olemuselt viivissunniraha. See tähendab, et iga viivitatud päeva eest peab sunniraha saama sisse nõuda sõltumata sellest, kas ettekirjutus mingil hilisemal hetkel täidetakse või mitte. Sunniraha lõplik summa määratakse siis, kui kohustus on täidetud (või sunniraha suurust suurendatakse). Otsus, millega lõplik maksmisele kuuluv sunniraha summa kindlaks määratakse, on kohtus eraldi vaidlustatav. Sunniraha sissenõudmine toimub selle rakendamise akti alusel. Võrdluseks, ATSS regulatsiooni kohaselt eeldab sunniraha rakendamine seda, et ettekirjutus on jäetud tähtajaks täitmata ning et ettekirjutus on ka veel rakendamise hetkel kehtiv (ATSS § 8 lg 1 lause 1 koosmõjus lõike 3 punktiga 1 ja HMS § 61 lõikega 2). Kehtiv ei ole esialgne ettekirjutus enam siis, kui selles nõutud kohustus on rakendamise hetkeks täidetud. Ehk teisisõnu ei saaks kehtiva ATSS-i alusel ECN+ direktiivis nõutud viivissunnirahasid kohaldada. Sunnirahahoiatuses ei tohi päevamäär ületada maksimumpäevamäära. Konkurentsiamet võib lõplikus sunniraha rakendamise aktis määrata päevamääraks väiksema summa, kui ta seda hoiatuses tegi. Hoiatuses nimetatud maksimummäära lõplikus sunniraha rakendamise aktis aga ületada ei tohi. KonkS § 7839 lõikes 4 sätestatakse: „Konkurentsiamet võib sunniraha rakendada alates kohus- tuse täitmise päevast või päevast, kui Konkurentsiamet peab vajalikuks sunniraha päevamäära ülempiiri tõsta. Rakendatava sunniraha summa arvutab Konkurentsiamet, korrutades lõpliku sunniraha päevamäära päevade arvuga sunnirahahoiatuses märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisest kuni kohustuse täitmiseni või sunniraha päevamäära suurendamiseni, ja märgib selle sunniraha rakendamise aktis.“ Säte täpsustab sunniraha rakendamise korda ja arvutamise aluseid. Rakendatava sunniraha summa arvutab Konkurentsiamet, korrutades lõpliku sunniraha päevamäära päevade arvuga sunniraha hoiatuses märgitud vabatahtliku täitmise tähtpäevast kuni kohustuse täitmiseni või sunniraha päevamäära suurendamiseni, ja märgib selle sunniraha rakendamise aktis. KonkS § 7839 lõikes 5 sätestatakse: „Kohustuse täitmine ei välista vabatahtliku täitmise tähtaega ületanud päevade eest sunniraha rakendamist.“ Tegemist on erinormiga ATSS § 8 lõike 1 lause 1 suhtes. ATSS § 8 lõike 1 lausest 1, lõike 3 punktist 1 koosmõjus HMS § 61 lõikega 2 tuleneb, et kui ettekirjutuses sisalduv kohustus on täidetud, siis on haldusakt ennast ammendanud (on end täitnud) ja ta ei ole enam kehtiv. ECN+ direktiivi artikli 16 sunniraha on sisuliselt viivissunniraha. Direktiiviga ei oleks kooskõlas see, kui ettekirjutuse adressaat on näiteks teatud hulga päevi vabatahtliku täitmise tähtajast ületanud, kuid viivituses oldud 196 RKHKo 22.04.2015, 3-3-1-72-14, p 11: „Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 8. juuni 2012. a kirjas esitatud sunniraha tasumise nõude. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaidlustatud dokument haldusakt, vaid menetlustoiming.“ 145 päevade eest ei saaks pärast kohustuse täitmist enam sunniraha rakendada. ECN+ direktiivi kohaselt peaks iga viivituses oldud päeva eest isik maksma sunniraha, sõltumata sellest, kas kohustus mingil hetkel pärast vabatahtlikku tähtaega täidetakse või mitte. Kehtiva ATSS süsteemi taustal võib ECN+ sunniraha tunduda karistusliku meetmena, kuna võimaldab sunniraha määrata ka pärast kohustuse täitmist. ECN+ viivissunniraha keskne mõte ei ole olla karistav. ECN+ direktiivis sätestatud sunniraha on võrreldes ATSS-is sätestatud sunnirahaga tõhusam, kuna sunnib isikut, kellele kohustus on pandud, võimalikult kiiresti tegutsema – iga viivitatud päeva eest muutub teatud summa lõplikuks. Tegemist on väga efektiivse sunnirahaga. Seejuures tuleb silmas pidada, et ECN+ direktiivi järgi ei ole välistatud sunniraha ja trahvi paralleelne kohaldamine. KonkS § 7839 lõikes 5 sätestatakse: „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha rakendamise akt on sunniraha sissenõudmise aluseks olev haldusakt täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 11 tähenduses.“ Säte määrab § 7839 lõikes 4 nimetatud sunniraha rakendamise akti sunniraha sissenõudmise aluseks olevaks haldusaktiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 11 tähenduses. Kõnesolevas lõikes sätestatut tuleb arvestada Konkurentsiameti poolt ATSS § 9 alusel täitekorralduse tegemisel. KonkS § 7840 – Menetluskulude hüvitamine – reguleerib konkurentsijärelevalvemenetluses tekkinud kulude hüvitamist nii juhul, kui menetlus lõpeb keelatud teo tuvastamisega, kui ka juhul, kui menetlus lõpeb muul põhjusel. Säte käsitleb Konkurentsiametile ja menetlusalusele isikule konkurentsijärelevalvemenetluses tekkinud kulude hüvitamist, mitte muud. KonkS § 7840 lõige 1 sätestab: „Konkurentsiamet võib menetlusaluselt isikult nõuda põhjenda- tud tõlkekulude hüvitamist, kui konkurentsijärelevalvemenetluses on tuvastatud keelatud tegu, mille on toime pannud isiku poolt moodustatud ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Kui Konku- rentsiamet nõuab tõlkekulude hüvitamist mitmelt ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodusta- valt menetlusaluselt isikult, vastutavad nad kulude hüvitamise eest solidaarselt.“ Säte regulee- rib seega olukorda, kus konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb keelatud teo toimepanemise tu- vastamisega. Põhjus, miks säte nimetab keelatud teo toimepanemise tuvastamist, mitte konku- rentsijärelevalvemeetme kohaldamist, seisneb vajaduses hõlmata ka neid menetlusi, kus Kon- kurentsiamet on menetlenud minevikus toimepandud tegu, mille suhtes Konkurentsiameti õigus trahvi kohaldada on aegunud, samuti menetlusi, mis lõpevad kohustuste võtmise heakskiitmi- sega. Viimane on olukord, kus keelatud teo toimepanemist ei tuvastata, kuid siiski lepitakse kokku kohustused, mille Konkurentsiamet menetlusalusele isikule asetab – tegemist on seega omamoodi kompromissmenetlusega, kus mõlemad kannavad võrdselt riske ja seetõttu peaksid kandma ka oma kulud. Kõnesolev KonkS § 7840 lõige 1 näeb seega ette, et kui konkurentsijärelevalvemenetlus lõpeb Konkurentsiameti seisukohalt edukalt, st menetletud pole asjatult, on keelatud teo toimepanijat moodustavad menetlusalused isikud kohustatud Konkurentsiametile hüvitama menetluses kantud tõlkekulud. Tõlkekulud kuuluvad hüvitamisele põhjendatud ulatuses. Põhjendatuse all on sätet kavandades silmas peetud, et hüvitamisele kuuluvad siiski üksnes kulutused, mida oli vaja teha. Suuremahulisest dokumendist ei pruugi kõik olla tõendamiseks vajalik, seega, kui ilma tõlkimata on võimalik kindlaks teha, mis osas on dokument konkurentsijäreleval- vemenetluse vaatest asjakohane, tuleks dokument tõlkida üksnes asjakohases ulatuses. Ka kavandatud KonkS § 7821 lõige 2 võimaldab menetlustoimikusse võõrkeelset teavet lisada, kui selle tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumendi sisu ja mahtu. HMS § 20 lõikest 1 tulenevalt viiakse konkurentsijärelevalvemenetlus läbi eesti keeles. Juhul kui menetlusalune isik eesti keelt ei mõista, saab ta Konkurentsiametilt HMS § 21 lõike 1 alusel taotleda tõlgi kaasamist. Juhul kui menetlusalune isik tõlgi kaasamist ei taotle ehk käitub menetluses pahauskselt, saab Konkurentsiamet tõlgi omaalgatuslikult menetlusse kaasata. 146 Lõike teine lause näeb ette, et juhul kui tõlkekulud nõutakse välja mitmelt keelatud teo toime pannud ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavalt isikult, on nad Konkurentsiameti ees solidaarvõlgnikud. KonkS § 7840 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet määrab hüvitamisele kuuluvad tõlkekulud kindlaks haldusaktiga. Nimetatud haldusakt on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Konku- rentsiamet.“ Säte näeb ette, et Konkurentsiamet peab tõlkekulude hüvitamist nõudma haldus- aktiga. Selline haldusakt täitemenetluse seadustiku tähenduses on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks (TMS § 2 lõike 1 punkt 21). KonkS § 7840 lõige 3 sätestab: „Menetlusaluse isiku taotlusel hüvitab riik talle Konkurentsi- ameti otsuse alusel vahetult konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud põhjendatud menet- luskulud, kui: 1) konkurentsijärelevalvemenetlus on lõppenud käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud alusel; 2) jõustunud on kohtuotsus, mille kohaselt ei ole menetlusaluse isiku poolt moodustatud ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud tegu toime pannud.“ Säte reguleerib riigi poolt menetlusalusele isikule kulude hüvitamist. Kui menetluskulud hüvitaks Konkurentsiamet, siis võib sellega kaasneda külmutav toime konkurentsijärelevalvemenetlustele, mille algatamine võib menetluskulude hüvitamise nõuded eelduslikult kaasa tuua küll. See omakorda ei aitaks kaasa direktiivikohase efektiivse konkrentsijärelevalvemenetluse tekkimisele. Seetõttu ei ole eelnõus seda teed mindud ning kulude hüvitamise kohustus tekib riigil. Riigil tekib kulude hüvitamise kohustus menetlusaluse isiku taotlusel kahel võimalikul juhul. Üheks juhuks on see, kui Konkurentsiamet on menet- lusaluse isiku suhtes menetlust toimetanud selliselt, et KonkS § 7814 lõike 2 punkti 4 alusel seda teha poleks tohtinud, või kui Konkurentsiametil ei õnnestu menetluses kogutud või saadud teabe pinnalt keelatud teo toimepanemist tuvastada (sama lõike punkt 3). Teiseks juhuks on see, kui Konkurentsiamet on keelatud teo toimepanemise tuvastanud, kuid konkurentsijärelevalve- menetlust lõpetava otsuse osas on halduskohtule esitatud kaebus ja jõustub kohtuotsus, mille kohaselt pole keelatud tegu toime pandud – ei sisalda kohtumenetluses tehtud kulutusi, sest nende hüvitamise korra näeb ette HKMS. Põhjendatud menetluskulud võivad hõlmata nii tõlke- , õigusabi- kui ka muid kulusid. Üldjuhul ei kuulu haldusmenetluses menetlusosalise õigusabile tehtud kulutused hüvitamisele. Seda põhjusel, et haldusmenetluses kehtib lisaks uurimispõhimõttele ka selgitamiskohustus, mille osaks on haldusorgani kohustus isikut haldusmenetluses abistada. Seega on haldus- menetluse üheks lähtealuseks see, et isik peab haldusmenetluses saama oma õigusi kaitsta ilma õigusabiteenuseta. Konkurentsijärelevalvemenetlus on aga erihaldusmenetlus, milles võidakse menetlusalusele isikule määrata materiaalses tähenduses karistus ja seda ECN+ direktiivist tulenevalt selliselt, et kõik tõendid, mida Konkurentsiamet konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamiseks kogub, peavad olema kasutatavad ka karistamiseks. Seega tuleb menetlusalusel isikul arvestada sellega, et temalt kogutud tõendeid võidakse kasutada tema vastu. Sellest lähtuvalt peab menetlusalusele isikule läbivalt kogu konkurentsijärelevalvemenetluse vältel olema tagatud kaitseõigus (sh õigus kaitsja abile). Eelnõu autorite hinnangul ei ole konkurentsijärelevalvemenetluses menetluskulude hüvitamist puudutavates küsimustes põhjendatud eeskuju võtta mitte haldusmenetluse vaid süüteomenet- luse lähtekohtadest, sest võrdsuspõhiõigust puudutavalt on ühiseks soomõisteks isikud, keda võidakse karistada materiaalses tähenduses karistusega. Võrdlusgruppideks on seega isikud, keda võidakse karistada süüteomenetluses, ja isikud, keda võidakse karistada konkurentsi- järelevalvemenetluses. Neile, keda võidakse karistada VTMS-i või KrMS-i alusel toimetatavas menetluses, on antud õigus õigusabikulude hüvitamiseks nii väärteomenetluse lõpetamise korral kohtuvälises menetluses (VTMS § 23 koosmõjus § 29 lõike 1 punktidega 1–3) kui ka 147 kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohtueelses menetluses. Seejuures hüvitatakse krimi- naalmenetluses lisaks õigusabikuludele ka muud põhjendatud menetluskulud. Nimelt sätestab KrMS § 183 lõige 1, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud, sh õigusabikulud, riik, kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kriminaalmenetlus koosneb kahest etapist: kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus. KrMS § 183 kehtib ka kohtueelsele menetlusele. KrMS § 189 lõige 1 näeb ette, et kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kuivõrd konkurentsijärele- valvemenetluses plaanitavad karistused on KarS-i järku karistused, sest võivad päädida isegi kõrgema rahalise karistusega kui KarS-is ette nähtud rahalised karistused kuriteo toime- panemise eest, peab konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusaluste isikute teisiti kohtlemine (st neile menetluskulude mittehüvitamine), olema õigustatud ehk erinevaks kohtlemiseks peab olema mõistlik põhjus.197 Mõistlikuks põhjuseks ei saa olla see, et konkurentsijärelevalve- menetluses toimub mh rikkumise tuvastamine n-ö korrakaitselisel eesmärgil. Ka kriminaal- menetluse raames tuvastatakse, kas isik on kuriteo toime pannud. Seejuures peab krimi- naalmenetluse algatama kohe, kui asjaolud viitavad kuriteo toimepanemisele – kehtivas õiguses ei tohi süütegu välja selgitada haldusmenetluses. Seega puudub mõistlik põhjus erinevaks kohtlemiseks. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata ka kavandatud KonkS § 7828 lõikele 1, mille kohaselt on teatud piiratud ulatuses menetlusalusele isikule asetatud kohustus tõendada oma süütust. Selleks võib osutuda vajalikuks ka menetlusalusel isikul kaasata eksperte, et läbi viia ekspertiise – ka seeläbi tekkinud põhjendatud kulud peaksid kuuluma hüvitamisele. Samuti ka kavandatud KonkS 7825 lõike 5 punkt 1, mille kohaselt peab menetlusalune isik teabenõudele vastama eesti keeles või ühes tõlkega eesti keelde, mis arvestades konkurentsiõigusrikkumiste potentsiaalset piiriülest mõju ja konkurentsiõiguse materiaalõigussubjekti olemust võib kaasa tuua märkimisväärseid kulutusi – ka need peaksid põhjendatud ulatuses kuuluma hüvitamisele. Oma keerukuselt, olulisuselt ja tagajärjelt on kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluses uuritavad rikkumised kuritegude, mitte väärtegude järku rikkumised. Seetõttu leiavad eelnõu autorid, et hüvitamiskorda ei ole mõistlik ja põhjendatud ette näha üksnes õigusabikuludeks, vaid ka mistahes muudeks põhjendatud menetluskuludeks. Samas on põhjendatud menetluskulude all silmas peetud eelkõige selliseid kulusid, mis tekivad suurema intensiivsusega riivete puhul, näiteks seoses konkurentsijärelevalvemenetluses kohaldatava läbiotsimisega ja menetlusaluse isiku suhtes koostatud etteheidete esitamisega198. Kuigi KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamine viiakse eelnõukohase seadusega üle haldusõigusele tuginevasse konkurentsijärelevalvemenetlusse, ei tohi menetlusaluseid isikuid siiski seada menetluskulude hüvitamisel kriminaalmenetlusega negatiivsemasse olukorda. Selleks puudub mõistlik, põhiseadusega kooskõlaline põhjus. Riigikohus on oma senises praktikas leidnud, et võrdsuspõhiõigus tingib isikute võrdse kohtlemise ka õigusloomes, mis tähendab, et seadused peavad kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtmoodi – nn õigusloome võrdsuse põhimõte199. Varasemas eelnõu versioonis, mille Justiitsministeerium esitas avalikule konsultatsioonile, oli menetluskulude hüvitamine menetlusalusele isikule kavandatud selliselt, et vaid halduskohtumenetluses oleksid hüvitamisele kuulunud konkurentsijärelevalvemenetluses 197 RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17 j; M. Ernits. – Ü. Madise jt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017, § 12 komm 21. 198 Kuna tegemist on uue erihaldusmenetlusega, siis kujuneb tõenäoliselt menetluskulude hindamiseks aja jooksul välja oma praktika, kuid kriminaalmenetlustes tehtud otsuste pinnalt saaks analoogia korras näiteks kaitsjale määratud tasu mõistlikkuse hindamisel arvestada, kas tehtud toimingud on olnud vajalikud, nedeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 15.11.2016, 3-1-1-90-16, p 16; RKKKo 15.05.2020, 1-18-4590, p 46). 199 RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17. 148 tekkinud põhjendatud õigusabikulud. Tulenevalt Riigikohtu tagasisidest, ei oleks aga selline kulude hüvitamise skeem põhiseaduspärane, sest tsiteerides Riigikohtu seisukohta: „[…] seaks [see] põhjendamatult soodsamasse olukorda isiku, kes saavutab kohtumenetluses Konkurentsiameti otsuse tühistamise võrreldes isikuga, kes suudab enda õigusi edukalt kaitsta juba konkurentsijärelevalvemenetluses eneses.“ Riigikohtu hinnangul oleks „[k]ohane lahendus […] õigusnorm, mis kohustab Konkurentsiametit hüvitama mõistlikud õigusabikulud, kui konkurentsijärelevalvemenetlus on lõppenud õigusrikkumist tuvastamata või kui Konku- rentsiameti otsus tühistatakse kohtumenetluses.“ Seoses õigusabikulud vs. menetluskulud küsimusega peavad eelnõu autorid siinkohal rõhutama, et eelnev Riigikohtu seisukoht tugineb eelnõuversioonile, kus menetlusalusele isikule ei olnud loodud tõlke- ega sõnaselget piiratud ulatuses enese süütuse tõendamise kohustust. KonkS § 7841 – Menetlusalane teabevahetus – sätestab Konkurentsiameti, prokuratuuri, uuri- misasutuse ja kohtuvälise menetleja omavahelise suhtluse alused süüteo ja keelatud teo toimepanemisele viitava teabe küsimuses. KonkS § 7841 lõige 1 sätestab: „Kui konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel on ilmnenud teave süüteotunnustega teo toimepanemise kohta, teeb Konkurentsiamet selle prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menetlejale kättesaadavaks.“ Karistusõigus kohustab iga- ühte, kellel ei ole sellest just seaduslikku alust hoiduda, teatama ja mitte varjama esimese astme kuritegusid. Muudest süütegudest teatamine on sel viisil reguleerimata, kuid ametiisiku poolt õiguserikkumisest teadaandmist peetakse üldiselt kohaseks käitumisviisiks. Süüteo menetlejal on legaliteedipõhimõttest tulenevalt ex officio kohustus süüteomenetlust alustada, kui on ilmne- nud süüteo ajend ja alus. Säte kombineerib neid põhimõtteid eesmärgiga avastada suurema tõenäosusega nii süütegusid kui ka konkurentsiõiguses keelatud tegusid. Konkurentsiameti kohustus täidab pigem esimest eesmärki, kuid korreleerub süüteo menetleja „vastukohus- tusega“ lõikes 3. Teabe võimalikku kasutamist süüteomenetluses reguleeriv õigus võimaldab sellist teavet üldjuhul tõendina kasutada. KonkS § 7841 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiametil on keelatud prokuratuurile, uurimis- asutusele ja kohtuvälisele menetlejale kättesaadavaks teha teavet, mille andmiseks uurimis- meetmele allutatud isik oli konkurentsijärelevalvemenetluses kohustatud ja mis süüstab teda ennast või tema lähedast. Selle keelu rikkumine on Konkurentsiameti ametniku teenistus- kohustuse oluline rikkumine.“ Säte näeb ette keelu edastada süüteo menetlejatele teavet, mis on Konkurentsiametile teatavaks saanud teabenõude alusel ning mille raames isik oli kohustatud ennast või oma lähedast süüstama. Tegemist on ühe osaga kaitsemehhanismist, et tagada ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 1 põhiõiguspärane ülevõtmine. KonkS § 7841 lõige 3 sätestab: „Kui prokuratuurile, uurimisasutusele või kohtuvälisele menet- lejale on ilmnenud teave, mis viitab keelatud teo toimepanemisele, teeb ta selle Konkurent- siametile kättesaadavaks.“ Sellise teabe tõendina kasutamist reguleerib KonkS § 7828. KonkS § 7841 lõige 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kättesaadavaks tege- mine ja Konkurentsiameti teavitamine ei ole lubatud teabe puhul, mis on kriminaalmenetluses teatavaks saanud eranditult jälitustoimingut kasutades.“ Nimetatud säte on seotud jälitustoi- minguga saadud tõendite kasutamise piiramisega KrMS-s. KrMS § 12612 lõige 3 sätestab, et jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenet- luses, julgeolekukontrollis ning seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Muudes menetlustes vastavaid and- meid kasutada ei tohi. Konkurentsijärelevalvemenetluses ei saa nimetatud allikast saadud teavet tõendina kasutada (vt KonkS § 7828 lõige 5).200 200 Lisaks vaata RKHKo 3-3-1-9-15, p 12. 149 KonkS § 7842 – Menetlusalane koostöö spetsialisti ja teise haldusorganiga – reguleerib Konkurentsiameti koostööd spetsialisti ja teise haldusorganiga, kelle Konkurentsiamet on konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasanud. Spetsialisti saab Konkurentsiamet kaasata KonkS § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel ja teise haldusorgani halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi regulatsiooni alustel. KonkS § 7842 lõige 1 sätestab: „Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel uurimismeetme kohaldamisse spetsialisti või ametiabi korras teise haldus- organi, täidavad nad neile antud ülesannet Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides. Ülesande täitmisel on neil õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja edastada neid Konkurentsiametile, kui see on vajalik nendele antud ülesande täitmiseks konkurentsijärelevalvemenetluses.“ Säte reguleerib seega Konkurentsiameti menetlusalast koostööd spetsialisti ja teise haldusorganiga ning nende õigusi isikuandmete töötlemisel. Konkurentsiametil võib aeg-ajalt tulenevalt keelatud teo olemusest või tõendite kogumise eripärast vaja olla pädevusi, mida Konkurentsiametil püsivalt pole mõistlik oma koosseisu tekitada ega selles säilitada. Selleks annab halduskoostöö seadus ja eelnõukohasesse seadusesse kavandatud KonkS § 7822 lõike 6 punkt 1 Konkurentsiametile õiguse kaasata nii teisi haldus- organeid kui ka haldusväliseid spetsialiste (nn haldusabilisena, Verwaltungshelfer või Erfüllungsgehilfe). Kõnesolev säte reguleerib, millist rolli kaasatud spetsialist või haldusorgan menetluses täidavad. Kaasatud spetsialist või teine haldusorgan täidab sätte kohaselt talle antud konkreetset ülesannet Konkurentsiameti nimel, huvides ja juhtimisel. Ametiabi korras kaasatud haldusorgani puhul tähendab see, et menetlusaluse isiku suhtes tegutseb ametiabi korras tegut- sev haldusorgan Konkurentsiameti n-ö käepikendusena. Kuna kogu ametiabi korras kaasatud haldusorgani tegevus toimub Konkurentsiameti nimel, on kaasatud haldusorgani tegevus omistatav Konkurentsiametile. Spetsialisti saab konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasata üksnes viisil, mis ei anna talle menetluses iseseivat otsustamisõigust. Spetsialistile ei saa eelnõukohase seaduse alusel anda üle avaliku võimu volitusi, kuna vastava halduslepingu sõlmimiseks puudub õiguslik alus. Spetsialist saab olla uurimismeetme kohaldamisse kaasatud üksnes teenuse osutajana konkreetse Konkurentsiameti poolt etteantud ülesande raames. Suhtes haldusväliste isikutega tegutseb kaasatud spetsialist Konkurentsiameti nimel ja huvides. See tähendab, et tema tegevus on omistatav Konkurentsiametile. Selleks, et ametiabi korras kaasatud haldusorgan ja kaasatud spetsialist saaksid Konkurentsi- ameti poolt kaasatud ulatuses oma ülesandeid täita, on haldusorganil ja spetsialistil kõnesoleva sätte teise lause kohaselt õigus töödelda isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, ja neid ka Konkurentsiametile edastada. Eriliiki isikuandmete töötlemise vajadus tuleneb sellest, et nii haldusorganit kui ka spetsialisti võidakse kaasata nt läbiotsimisel saadud teabe analüüsiks. Läbiotsimiselt saadud teabe hulgas võib leiduda ka andmesubjekti eriliiki isikuandmeid (nt teabekandjas on kalender, milles on märgitud arstivisiidid jms), mis tuleb analüüsitavast andmete kogumist välja sorteerida. Kuna nii ametiabi korras kaasatud haldusorgan kui ka spetsialist tegutsevad Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides, siis on andmetöötlusega seotud rikkumised omistatavad Konkurentsiametile. KonkS § 7842 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse kaasatud spetsialisti ja teise haldusorgani tekitatud kahju eest ning lahendab tema tegevuse peale esitatud vaided.“ Säte reguleerib uurimismeedet kohaldavate Konkurentsiameti ametnike ja Konkurentsiameti poolt kaasatud isikute vastutust uurimismeetmele allutatud isikute ees, nähes ette, et välissuhtes ehk suhtes konkurentsijärele- valvemenetluse läbiviijad ja neile abiks kaasatud isikud ning menetlusele allutatud isikud on vastutavaks Konkurentsiamet, kes on kohustatud hüvitama ka enda kaasatud isikute tekitatud kahju ning lahendama nende tegevuse peale esitatud vaided. Kuivõrd tegemist on välissuhte reguleerimisega, ei ole välistatud Konkurentsiameti regressinõue sisesuhtes. 150 KonkS § 7842 lõige 3 sätestab: „Käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel kaasatud spetsialisti taandamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatut.“ Sätte kavandamisel on eeskujuks võetud TÕAS § 58 lõike 1 varasem sõnastus. Sätte eesmärk on reguleerida, et konkurentsijärelevalvemenetlusse kaasatud haldusvälise spetsialisti taandamine toimub mutatis mutandis korras HMS § 10 alusel. Säte on vajalik, kuna HMS § 10 lõige 4 sätestab, et kui ilmnevad § 10 lõikes 1 nimetatud asjaolud või kui menetlusosaline on § 10 lõikes 1 loetletud alustel esitanud ametiisiku taandamise taotluse, on ametiisik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise või valimise õigusega ametiisikule. Sättest nähtub, et HMS §-s 10 on silmas peetud ametniku taandamist.201 Eelnõukohase seaduse alusel kaasatav spetsialist ei ole aga ametnik, vaid eraõiguslik isik, kes osutab Konkurentsiametile uurimismeetme kohaldamise raames konkreetset teenust. Kavandatava sätte kohaselt tuleb HMS § 10 lõike 4 regulatsiooni vastavalt kohaldada ka spetsialistile. See tähendab, et menetlusosalisel on õigus esitada taandamistaotlus ning spetsialist peab sellest teavitama Konkurentsiametit. Menetlusosalisteks on menetlusosalised eelnõukohase seaduse tähenduses. KonkS § 7843 – Menetlusalane koostöö politseiga – reguleerib Konkurentsiameti ning politsei koostööd konkurentsijärelevalvemenetluses kohaldatava läbiotsimise ettevalmistamisel ja läbiviimisel. KonkS § 7843 lõige 1 sätestab: „Kui Konkurentsiamet kaasab politsei käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel uurimismeetme kohaldamisse politsei, on politseil õigus: 1) kohaldada käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeedet Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides, sealhulgas anda uurimismeetme kohaldamiseks korraldusi; 2) saada teavet riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punktis 2 nimetatud ülesande täitmiseks; 3) edastada Konkurentsiametile isikuandmeid, kui need on Konkurentsiametile vajalikud käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks.“ KonkS § 7843 lõike 1 punkt 1 näeb ette, et juhul, kui Konkurentsiamet kaasab läbiotsimisele politsei KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel, on politseil õigus kohaldada läbiotsimist kui uurimismeedet Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides. See tähendab, et politsei pakub konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel Konkurentsiametile vaid abikätt. Teisisõnu, politseil ei ole eraldisesivalt ehk väljaspool kaasabi osutamise ulatust keelatud tegude menet- lemisel mingit rolli ega kohustusi. Kui Konkurentsiamet politsei kaasab, on politseil läbi- otsimise kui uurimismeetme kohaldamisel samad volitused, mis Konkurentsiametil (täiendavalt on neil ka vahetu sunni kohaldamise õigus tulenevalt kavandatud KonkS § 7823 lõikest 7), kuid politsei saab neid volitusi rakendada vaid Konkurentsiameti juhtimisel (v.a vahetu sunni kohaldamine, mida politsei teeb oma kaalutlusel). Kõnesoleva lõike 1 punkti 1 kohane korralduste andmise õigus on identne Konkurentsiameti samasisulise õigusega, mis tuleneb kavandatud KonkS § 7822 lõikest 2. Tegemist on uurimismeetme läbiviimise tagamiseks mõeldud volitusega, mis tuleb kohaldamisele üksnes siis, kui kõnesolev seadus ei näe ette spetsiifilisemat õiguslikku alust (nt kohustus esitada teavet). Sellise volituse alusel saab anda üksnes isiku põhiõigusi vähem riivavaid korraldusi, mis peavad olema uurimismeetme läbiviimise eesmärki arvestades sobivad, vajalikud ja mõõdukad, teisisõnu proportsionaalsed. KonkS § 7843 lõike 1 punktid 2 ja 3 – punkt 2 annab politseile juhul, kui Konkurentsiamet ta läbiotsimisse KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel kaasab, õiguse saada teavet riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik §-s 7822 lõike 6 punktis 2 nimetatud ülesande täitmiseks, st läbiotsimise eesmärgi saavutamiseks, sh läbiotsimise ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, turvalisuse 201 Seda kinnitab ka haldusmenetluse käsiraamatus § 10 kohta kirjutatu. Vt A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 54. 151 tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks. Teabe saamise volitus tähendab, et politseil on esiteks õigus saada teistelt riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt päringute teel teavet. Teiseks sisaldab punkt 2 õiguslikku alust selleks, et politsei saaks teabe saamiseks kasutada ka politsei enda andmekogusid. Teabe saamisel kehtib erisus jälitustoiminguga saadud teabele. Jälitustoimingute infosüsteemi sisestatud andmetele võimaldatakse juurdepääs riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel isikule või asutusele, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. KrMS § 12612 lõige 3 sätestab, et jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetluses, julgeolekukontrollis ning seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kõnesoleva eelnõuga ei ole kavandatud KrMS § 12612 lõike 3 loetelu laiendamist. Kuna eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole ELTL artikli 101 ning KonkS 2. peatükis sätestatud keeldude rikkumine enam kuritegu, ei ole edaspidi võimalik jälitustoimingul saadud teabe kasutamisel tugineda KrMS § 12612 lõikes 3 sätestatud „kriminaalmenetluse“ alusele. KonkS § 7843 lõike 1 punkt 2 ei võimalda niisiis kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses läbiotsimise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks jälitustoiminguga saadud teavet. Punkt 3 annab õiguse politseil Konkurentsiametile isikuandmeid edastada juhul, kui see on vajalik läbiotsimise kui uurimismeetme kohaldamiseks. Politsei peab seda tegema aga põhjendatud ulatuses, mis tähendab, et näiteks juhul, kui politsei uurimismeetme kohaldamise ettevalmistamisel kas üksnes enda või ka Konkurentsiameti tarbeks annab ohuhinnangu, peab ta ohuhinnangu tulemuste edastamisel Konkurentsiametile lähtuma andmete edastamise eesmärgist. Eelduslikult on Konkurentsiametile oluline teada, kui suur on oht läbiotsimises osalevate isikute elule ja tervisele, aga küsitav on, kas Konkurentsiamet peaks teadma, millisele teabele tuginevalt politsei sellise ohutaseme määramiseni on jõudnud. KonkS § 7843 lõige 2 sätestab: „Konkurentsiamet teavitab Politsei- ja Piirivalveametit käes- oleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel politsei kaasamise vajadusest kirjalikku taas- esitamist võimaldavas vormis. Teavitus peab sisaldama politsei kaasamise eesmärki, läbi- otsimise kavandatud aega ning läbiotsimise kohtade ja läbiotsimisele allutatud isikuga seotud füüsiliste isikute arvu. Kaasabi osutamise täpsemad tingimused ja aeg lepitakse kokku vastavalt Konkurentsiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti vahelisele koostöökokkuleppele.“ Sätte kohaselt toimub KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel politsei kaasamine Konkurentsiameti poolse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse ja sellele järgnevate läbirääkimiste alusel, mis toimuvad ametitevahelise koostöökokkuleppe ulatuses. Sõna „teavitus“ on sättesse kavandatud eesmärgiga luua koostöövorm, millest kaasabi osutaval poolel ehk politseil koostööst keelduda pole võimalik. Seda seetõttu, et kuivõrd vahetu sunni kohaldamise õigus on vaid politseil, ei ole realistlikult võimalik nendepoolne vastuväide, et kaasamiseks pole alust, kuivõrd läbiotsimisel peaks olema või vähemalt võiks olla valmisolek vahetu sunni kohaldamiseks (nt kui läbiotsimisele allutatud isik keeldub Konkurentsiameti korraldusel tema valduses olevat tõendit ametnikule üle andmast). Küll aga on pooltel läbirääkimisruum kaasabi ulatuse ja ajaraami üle. Teisisõnu läbi räägitakse, millal ja mis ulatuses politsei Konkurentsiametile kaasabi osutab. Tulenevalt kõnesoleva sätte teisest lausest ei saa Konkurentsiamet politseid kaasata selleks, et politsei tema eest uurimismeetme kohaldamise ette valmistaks, kuivõrd säte näeb ette, et Konkurentsiamet peab politsei poole pöördumisel olema juba oma pädevuse ja õiguste ulatuses eeltööd teinud. Juhul, kui sellele täiendavalt on vaja politsei panust uurimismeetme ettevalmistamiseks, saab Konkurentsiamet politseilt seda paluda. Seda, kas ja millises ulatuses politsei vastavasisulise palve täidab, sõltub ametite vahelisest läbirääkimisest. Kõnesoleva sätte kolmanda lause kohaselt toimuvad läbirääkimised vastavalt ametitevahelisele koostöökokkuleppele, mille sisuks on nende omavahelise koostöö üldine raamistik (nt võib selline kokkulepe sisaldada ülevaadet sellest, millised näevad välja 152 kaasabi osutamise tingimused, toimingute sisu ja kaasabi osutavad isikud). Olemuselt on niisugune kokkulepe sarnane halduseeskirjaga, mis abistab ressursside planeerimisel ja töö korraldamisel.202 Koostöökokkulepe ei tohi sisaldada täiendavaid aluseid põhiõiguste riivamiseks. Igal põhiõiguste riivel peab olema seaduslik alus (PS § 3 lõige 1). Kavandatava seaduseelnõuga ei anta kõnesolevatele ametitele volitust riivata põhiõigusi suuremas ulatuses, kui eelnõus kavandatud riivevolitustes (nt uurimismeetmed ja korralduste andmise õigus) on ette nähtud. KonkS § 7843 lõige 3 sätestab: „Konkurentsiamet hüvitab Politsei- ja Piirivalveametile politsei kaasamisest tekkinud kulud kuluarvestuse alusel. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja tõendatud.“ Säte määrab kindlaks, et juhul, kui Konkurentsiamet peab vajalikuks KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel politsei läbiotsimisse kaasata (eelduslikult teeb Konkurentsiamet seda alati), hüvitab kaasamisega tekkinud kulud Politsei- ja Piirivalveametile samuti Konkurentsiamet. Viimane teeb seda oma eelarvest. KonkS § 7843 lõige 4 sätestab: „Konkurentsiamet vastutab uurimismeetmele allutatud isiku ees meetme kohaldamisse kaasatud ametnike ja töötajate tekitatud kahju eest ning lahendab nende tegevuse peale esitatud vaided.“ Säte reguleerib uurimismeedet kohaldavate haldusorganite vastutust uurimismeetmele allutatud isikute ees, nähes ette, et välissuhtes ehk haldusvälises suhtes on vastutavaks Konkurentsiamet, kes on kohustatud hüvitama enda kaasatud ametnike ja töötajate tekitatud kahju ning lahendama nende tegevuse peale esitatud vaided. Kuivõrd tegemist on välissuhte reguleerimisega, ei ole välistatud Konkurentsiameti regressinõue sisesuhtes. KonkS 93. peatükiga – KOOSTÖÖ EUROOPA LIIDUS – kavandatakse eraldiseisev pea- tükk konkurentsiasutuste piiriüleseks koostööks. Seni on nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 rakendamisest tingitud piiriülest koostööd käsitlevad sätted sisaldunud KonkS 8. peatükis, kuid kuivõrd ECN+ direktiiv näeb kummastavalt (selles mõttes, et just direktiiviga piirüleseid aspekte reguleeritakse) ette ulatusliku piiriülese koostöö regulatsiooni, on mõistlik seda puu- dutav regulatsioon kokku koondada. KonkS § 7844 – Nõukogu määruse 1/2003/EÜ rakendamine – KonkS-i täiendatakse §-ga 7844, mis kujutab nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 uut rakendussätet. Kuigi ka kehtiv KonkS hõlmab nimetatud määruse rakendussätet (vt kehtivat KonkS § 635), on see kehtival kujul ebakorrektne ja seda olenemata kõnesoleva eelnõuga kavandatud menetluskorra reformist.203 Säte on kavandatud uude KonkS 93. peatükki eesmärgiga, et piiriülene koostöö ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks oleks koondatud kokku. KonkS § 7844 lõige 1 – KonkS-i täiendatakse § 7842 lõikega 1 järgmises sõnastuses: „Konku- rentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ja tingimustel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid.“ Säte näeb seega ette, et Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003/EÜ artikli 22 lõikes 1 sätestatud eesmärgil (s.o ELTL artikli 101 või 102 rikkumise väljaselgitamiseks) teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides kohaldada eelnõuga kavandatud §-des 7823 (s.o läbiotsimine) ja 7825 (s.o teabe nõudmine) sätestatud uurimismeetmeid. Kõnesolev säte ühes viidatud määruse artikli 22 lõikega 1 kujutab erivolitust konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumiseks ette nähtud uurimismeetmete kohaldamiseks ilma konkurentsi- järelevalvemenetlust algatamata ehk konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt. Kehtivas 202 RKHKo 3-16-586, p 16. 203 Nt üks paljudest puudustest on see, et kehtiva KonkS § 635 lõiked 2 ja 3 kujutavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 21 lõike 3 ümberkirjutust, mida Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt teha ei tohi. Euroopa Kohus on korduvalt märkinud, et EL määruse ülevõtmine pole mitte ainult üleliigne, vaid ka EL aluslepingutega vastuolus (vt nt EKo 07.02.1973, C-39/72 – komisjon vs. Itaalia, EU:C:1973:13, p 17). 153 õiguses on nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003/EÜ artikli 22 lõike 1 rakendussäte seni sisaldunud KonkS § 56 lõikes 4, mis eelnõukohase seadusega kuulutatakse kehtetuks. KonkS § 7844 lõige 2 – KonkS-i täiendatakse § 7844 lõikega 2 järgmises sõnastuses: „Kui Euroopa Komisjon on Konkurentsiametilt taotlenud nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõike 2 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist, teeb Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatu kohaselt.“ Säte näeb seega ette, et kui Euroopa Komisjon on Konkurentsiametilt taotlenud nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003/EÜ artikli 22 lõike 2 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrolli läbiviimist, teeb Konkurentsiamet seda §-s 7823 (s.o läbiotsimine) sätestatu kohaselt. Kehtivast õigusest on nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 lõike 2 rakendussäte seni puudunud. KonkS § 7844 lõige 3 – KonkS-i täiendatakse § 7844 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 21 lõike 1 tingimustel ja korras kontrolli teostamiseks annab Eu- roopa Komisjonile loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete alusel.“ Säte näeb seega ette, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003/EÜ artikli 21 lõike 1 tingimustel ja korras Eesti Vabariigi territooriumil kontrolli läbiviimiseks annab Euroo- pa Komisjonile loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa and- mise sätete alusel. Kehtiva õiguse kohaselt reguleerib sellise loa andmist KonkS § 635 lõige 1, kuid millegipärast näeb selle ette ka määruse artikli 20 kohaseks kontrolliks. Sama määruse artikli 21 eelnõukohaseks rakendamiseks annab õiguse ja aluse sama artikli lõike 3 esimene lause, kuid artikli 20 puhul volitus liikmesriigile ette näha täiendavaid eeldusi Eesti territooriumil ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrolli läbiviimiseks antud ei ole. Sellest tulenevalt on eelnõu koostajate hinnangul kehtival kujul KonkS § 635 lõige 1 vastuolus nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003/EÜ, mis Euroopa Komisjonile ettevõtja või ettevõtjate ühenduse valduse kontrollimiseks ehk Eesti õiguse mõttes äriruumi või menetlusaluste isikutega seotud muu ruumi läbiotsimiseks loakohustust ei aseta. KonkS § 7844 lõige 4 – KonkS-i täiendatakse § 7844 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „Euroopa Komisjonile osutab nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 20 lõike 6 ja artikli 21 lõike 4 alusel kaasabi politsei. Kaasabi osutamisel võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades nõukogu määruse 1/2003/EÜ erisusi.“ Säte on seega nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003/EÜ artiklite 20 lõike 6 ja 21 lõike 4 rakendussätteks. Nimetatud artiklid näevad mutatis mutandis ette, et kui Euroopa Komisjoni volitatud ametnikud ja nendega kaasas olevad isikud leiavad, et samade artiklite alusel kontrollile allutatud isik ei nõustu nõutava kontrollimisega, peab asjaomane liikmesriik osutama Euroopa Komisjonile vajalikku abi, taotledes kontrolli läbiviimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt. Kuigi määrus ei sisuta, mida peetakse silmas „vajaliku abiga“, võib eeldada, et mõeldakse Euroopa Komisjoni ametnike ja nendega kaasas olevate isikute turvalisuse tagamist ning vajadusel vahetu sunni kohaldamist selleks, et nad saaksid määruse kohase kontrolli läbi viia. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik nimetatud artiklite kohaseks pädevaks ja kohustatud asutuseks määrata Konkurentsiametit. Viimasele on eelnõukohase seadusega ka riigisisese konkurentsi- järelevalvemenetluse läbiviimiseks samal eesmärgi nähtud ette võimalus taotleda politsei kaas- abi. KonkS § 7845 – Uurimismeetme kohaldamine teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides – KonkS-i täiendatakse §-ga 7845, mis reguleerib konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumiseks ette nähtud uurimismeetmete kohaldamist Konkurentsiameti poolt teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides. Kõnesoleva sätte lõige 1 kujutab erivolitust kavandatud KonkS §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmete kohaldamiseks ilma konku- rentsijärelevalvemenetlust algatamata. Lõige 2 annab teatud tingimustel Konkurentsiametile 154 õiguse ja ühtlasi kohustuse kaasata uurimismeetmete kohaldamisse teise liikmesriigi konku- rentsiasutuse ametnikke ja teise liikmesriigi konkurentsiasutuse määratud isikuid. Kõnesoleva sätte puhul tuleb tähele panna, et selle lõiked 1 ja 2 on kohaldamisalalt erinevad. KonkS § 7845 lõige 1 – KonkS-i täiendatakse § 7845 lõikega 1 järgmises sõnastuses: „Konku- rentsiamet võib lisaks nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatule teise liikmesriigi konkurentsi- asutuse taotlusel kohaldada käesoleva seaduse §-des 7823 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid kõnealuse asutuse nimel ja huvides, et tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate ühendus on allunud selle teise liikmesriigi kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimine (ELT L 11, 14.01.2019, lk 3–33), artiklite 6 ja 8–12 kohastele uurimismeetmetele või samade artiklite kohaselt antud korraldustele ja tehtud otsustele. Uurimismeetmele allutatud isikul on tema suhtes uurimismeetme kohaldamisel kõik käesoleva seaduse 92. peatükis sätes- tatud menetlusaluse isiku asjakohased õigused.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 24 lõike 2 esimese lause ja loob Konkurentsiametile võimaluse tegutseda teise liikmesriigi konkurentsiasutuse käepikendusena tulenevalt oma territoriaalsest pädevusest. Kavandatud säte näeb ette, et Konkurentsiamet võib kavandatud KonkS §-des 7823 (s.o läbiotsimine) ja 7825 (s.o teabe nõudmine) sätestatud uurimismeetmeid kohaldada teise liik- mesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides selleks, et tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate ühendus on allunud ECN+ direktiivi artiklite 6 (volitus kontrollida ettevõtja äriruume), 8 (teabenõuded), 9 (küsitlused), 10 (rikkumise tuvastamine ja lõpetamine), 11 (ajutised meetmed) ja 12 (kohustused) kohastele meetmetele, korraldustele, otsustele. Säte peab silmas mis tahes meetmeid või akte, mida teise liikmesriigi konkurentsiasutus on ECN+ direktiivi nimetatud sätetest tulenevalt pädev andma või võtma. Kõnesolev säte täiendab nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõikest 1 tulenevat volitusnormi, mille kohaselt saavad konkurentsiasutused üksteise käepikenduseks olla tuvastamaks ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisi. Kõnesolev ka- vandatud säte annab võrreldes nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõikega 1 täiendava eesmärgi uurimismeetmete kohaldamiseks teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvi- des. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt on Konkurentsiametil õigus uurimismeetmeid kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt. Kõnesoleva sätte teine lause kinnitab, et lauses 1 toodud eesmärgil ja selles nimetatud uurimismeetmete kohaldamisel on uurimismeetmele allutatud isikul kõik need õigused, mis tal oleksid juhul, kui Konkurentsiamet kohaldaks uurimismeetmeid tema suhtes oma nimel ja huvides konkurentsijärelevalvemenetluse käigus. Erinevalt kehtivast KonkS § 56 lõikest 4, mis mh sätestab teiste liikmesriikide konkurentsi- asutustele käepikendusmeetmete kohaldamise taotlemiseks kirjaliku korra, ei pea eelnõu koos- tajad seda kõnesoleva sätte kontekstis vajalikuks ega ka direktiivi arvestavalt mõistlikuks. Konkurentisameti koostöö Euroopa konkurentsivõrgustikus kujutab Eesti õiguse mõistes haldusorganite vahelist koostööd, mis ei vaja seaduse tasandil reguleerimist rohkemal määral kui direktiivis ettenähtud ulatuses. Lisaks saab mis tahes täiendavate kriteeriumite loomist pidada EL-i õiguse kontekstis õiguskorra killustatuse tekitamiseks olukorras, kus direktiivi näol on võetud meetmeid õiguskorra harmoneerimiseks. KonkS § 7845 lõikega 2 täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamisse ja §-s 7825 sätestatud küsitluse läbiviimisse kaasab Konkurentsiamet teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel nimetatud asutuse ametniku ja temaga kaasas oleva sama asutuse määratud isiku, kui Konkurentsiamet kohaldab uurimismeedet nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 22 alusel selle teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 24 lõike 1 ja annab Konkurentsiametile aluse kavandatud KonkS §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamisele ja §-s 7825 sätestatud küsitluse läbiviimisele kaasata teise liikmesriigi konkurentsiasutuse ametniku ja temaga kaasas oleva teise liikmesriigi 155 konkurentsiasutuse määratud isiku. Seda siis, kui Konkurentsiamet kohaldab nimetatud uurimismeetmeid nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 alusel teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides. Tegemist on nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõiget 1 täiendava sättega. Viimane annab Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmetele volituse üksteise käepikendusena oma liikmesriigi territooriumil teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides kohaldada uurimismeetmeid eesmärgiga tuvastada ELTL artikli 101 või 102 rikkumine. Nagu kavandatud KonkS § 7845 lõike 1 selgituses on välja toodud, ei ole eelnõu koostajad pidanud vajalikuks ega ka direktiivi arvestavalt võimalikuks reguleerida teiste liikmesriikide konkurentsiasutuste koostöö taotlemise korda rohkemal määral, kui direktiivis on ette nähtud. KonkS § 7846 – Piiriülene teabevahetus – KonkS-i täiendatakse §-ga 7846, mis reguleerib liikmesriikide konkurentsiasutuste koostööd piiriülesel teabevahetusel. Nii kõnesoleva sätte lõige 1 kui ka lõige 2 täiendavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklit 12. KonkS § 7846 lõige 1 – KonkS-i täiendatakse § 7843 lõikega 1 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7845 lõikes 1 nimetatud eesmärgil uurimismeetme kohaldamisel kogutud teabe esitada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele, kelle nimel ja huvides uurimismeedet kohaldati. Kui kõnealune asutus on Konkurentsiameti nimel ja huvides samal eesmärgil kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 artiklite 6–9 kohaseid uurimismeetmeid, võib Konkurentsiamet nende käigus kogutud teabe sellelt asutuselt vastu võtta ja kasutada nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli 12 tingimustel.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 24 lõike 2 teise lause, mille kohaselt võivad liikmesriikide konkurentsiasutused uurimismeetmete kohaldamisel eesmärgiga tuvastada, kas ettevõtja või ettevõtjate ühendus on allunud teise liikmesriigi kohaldatud ECN+ direktiivi artiklite 6 ja 8–12 kohastele uurimismeetmetele või samade artiklite kohaselt antud korraldustele ja tehtud otsustele, kogutud teavet piiriüleselt edastada. Seda sellele liikmesriigi konkurentsiasutusele, kelle taotlusel teises liikmesriigis uurimismeetmeid kohaldati. Juhul kui ECN+ direktiivi artiklite 6–9 kohaseid uurimismeetmeid on kohaldanud teise liikmesriigi konkurentsiasutus Konkurentsiameti nimel ja huvides, on Konkurentsiametil lisaks õigusele kogutud teavet selle teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt vastu võtta õigus nimetatud teavet ka tõendina kasutada. Juhul kui Konkurentsiamet soovib kogutud teavet kasutada füüsiliste isikute trahvimiseks, võib ta seda teha üksnes nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 12 lõike 3 tingimustel. KonkS § 7846 lõige 2 – KonkS-i täiendatakse § 7846 lõikega 2 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet võib nõukogu määruse 1/2003/EÜ artiklis 12 sätestatud teabevahetuse korras edastada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele leebuse kohaldamise taotluse või selle temalt vastu võtta ja seda kasutada üksnes: 1) leebusetaotleja nõusolekul või 2) kui konkurentsiasutus, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus leebuse kohaldamise taotluse edastab, on sama rikkumist puudutava leebuse kohaldamise taotluse saanud samalt leebusetaotlejalt, tingimusel et teabevahetuse ajal ei saa leebusetaotleja tagasi võtta teavet, mille ta on esitanud konkurentsiasutusele, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus teabe- vahetuse korras leebuse kohaldamise taotluse esitab.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 6, mille eesmärk on piiriüleste juhtumite puhul kaitsta leebuse- taotlejaid. Kõnesolev säte näeb ette, et liikmesriikide konkurentsiasutused võivad neile esitatud leebuse kohaldamise taotluse edastada teise liikmesriigi konkurentsiasutusele või vastu võtta üksnes juhtudel, kus (i) leebusetaotleja annab selleks nõusoleku või (ii) kui konkurentsiasutus, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus leebuse kohaldamise taotluse edastab, on sama rikkumist puudutava leebuse kohaldamise taotluse saanud samalt leebusetaotlejalt tingimusel, et teabevahetuse ajal ei saa leebusetaotleja tagasi võtta teavet, mille ta on esitanud sellele konkurentsiasutusele, kellele teise liikmesriigi konkurentsiasutus teabevahetuse korras leebuse 156 kohaldamise taotluse esitab. Kuigi eelnõu koostajad ei saa ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 6 punktile 6 pakkuda tõlgendust ja seeläbi avada EL-i seadusandja poolt vastu võetud sätte sisu, võib selle eesmärgiks siiski, nagu eelpool öeldud, pidada soovi kaitsta leebusetaotlejaid. ECN+ direktiivi preambuli punkti 71 kohaselt juhul, kui eksisteerib oht, et ennastsüüstavad tõendid avaldatakse väljaspool uurimismenetlust, mille tarbeks need esitati, vähendab see potentsiaalsete leebema kohtlemise taotlejate soovi teha konkurentsiasutustega koostööd. KonkS § 7847 – Dokumendi piiriülene teatavaks tegemine ja kättetoimetamine – KonkS-i täiendatakse §-ga 7847 järgmises sõnastuses: „Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel teeb Konkurentsiamet viivituseta selle asutuse nimel haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras isikule teatavaks või toimetab kätte järgmised isikule adresseeritud dokumendid: 1) asjas, mille esemeks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine, koostatud etteheited ja samu artikleid kohaldav otsus; 2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 täitmise tagamisel antud korraldus või tehtud otsus, mis tuleb teise liikmesriigi õiguse kohaselt adressaadile teatavaks teha või kätte toimetada; 3) muu asjakohane Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 või 102 kohaldav dokument, sealhulgas dokument, mis seondub teise liikmesriigi konkurentsiasutuse trahviotsuse või sunnirahaotsuse täitmisega.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 25 ja reguleerib piiriülest dokumentide teatavaks tegemist ning kättetoimetamist. Kavandatud säte näeb ette, et juhul, kui teise liikmesriigi konkurentsiasutus taotleb Konkurentsiametilt sättes nimetatud dokumentide teatavaks tegemist või kättetoimetamist, on Konkurentsiamet kohustatud seda teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel tegema viivituseta. Teatavaks tegemine ja kättetoimetamine peab seejuures tulenevalt direktiivi artikli 27 lõikest 1 toimuma Eesti õiguse kohaselt. Viide HMS-le on kavandatud sättesse lisatud selleks, et vältida mitmeti mõistmist ja potentsiaalseid vaidlusi olukordades, kus teises liikmesriigis on dokument välja antud muu kui haldusmenetluse käigus. Seega kavandatud sätte kohaselt juhindub Konkurentsiamet kõigepealt talle esitatud taotlusest, et välja selgitada, kas selles kirjeldatud dokumendi olemusest tingitult vajab see HMS-i kohaselt pelgalt teatavaks tegemist või kättetoimetamist, ning seejärel viib vastava menetlustoimingu ka HMS-i kohaselt läbi. Doku- mendid, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist Konkurentsiamet teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel läbi peab viima, on: ✔ asjas, mille esemeks on ELTL artikliga 101 või 102 keelatud teo toimepanemine, koostatud etteheited ja ELTL artiklit 101 või 102 kohaldav otsus; ✔ ELTL artikli 101 või 102 täitmise tagamisel antud korraldus või tehtud otsus, mis tuleb teise liikmesriigi õiguse kohaselt adressaadile teatavaks teha või kätte toimetada, ja ✔ muu asjakohane ELTL artiklit 101 või 102 kohaldav dokument, sealhulgas dokument, mis seondub teise liikmesriigi konkurentsiasutuse trahviotsuse või sunnirahaotsuse täitmisega. Esimese dokumendigrupi puhul kasutab direktiivi artikli 25 punkt a sõnastust „esialgsed ette- heited [inglise keeles „preliminary objections“] seoses ELi toimimise lepingu 101 või 102 väidetava rikkumisega […]“. Direktiivi preambuli punkti 14 kohaselt on sellega mõeldud direktiivi artikli 3 lõikes 3 kasutatud „etteheidete protokolli“ ehk eelnõuga kavandatud KonkS § 7827 lõikes 1 nimetatud „asjas koostatud etteheiteid“, mille esitamine menetlusalusele isikule on vajalik tema ärakuulamiseks ehk tema põhiõiguste kaitseks. KonkS § 7848 – Trahvi- ja sunnirahaotsuste piiriülene täitmine – KonkS-i täiendatakse §- ga 7848, mis reguleerib Eestis teise liikmesriigi ECN+ direktiivi artiklite 13 ja 16 kohaste jõus- tunud või täidetavate otsuste täitmist. KonkS § 7848 lõige 1 – KonkS-i täiendatakse § 7848 lõikega 1 järgmises sõnastuses: „Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel esitab Konkurentsiamet viivituseta selle asutuse nimel kohtutäiturile täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 artiklite 13 ja 16 kohasest jõustunud või täidetavast otsusest tuleneva nõude juhul, kui kõnealune asutus on 157 pärast oma liikmesriigi territooriumil mõistlike jõupingutuste tegemist kindlaks teinud, et ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel, kellele trahv või sunniraha on kohaldatud, puuduvad selles teises liikmesriigis piisavad vahendid nõude täitmiseks. Muul juhul võib Konkurentsiamet nimetatud otsusest tuleneva nõude teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel jätta täitmiseks esitamata“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 26 lõiked 1 ja 2 ning osaliselt sama artikli lõike 3 ja artikli 27 lõike 2 sissejuhatava lauseosa. Kavandatud sätte esimese lause kohaselt peab Konkurentsiamet teise liikmesriigi konkurentsiasutuse taotlusel viivituseta selle teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel kohtutäiturile täitmiseks esitama selle teise liikmesriigi jõustunud või täidetava trahvi- või sunnirahaotsusest tuleneva nõude. Selline kohustus on Konkurentsiametil aga üksnes juhul, kui see teise liikmesriigi konkurentsiasutus on pärast oma liikmesriigi territooriumil mõistlike jõupingutuste tegemist kindlaks teinud, et ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel, kellele trahvi või sunniraha on kohaldatud, puuduvad selles teises liikmesriigis piisavad vahendid nõude täitmiseks. Teavet selle kohta, milliseid mõistlikke jõupingutusi on teise liikmesriigi konkurentsiasutus teinud selleks, et otsust oma liikmesriigi territooriumil täita, peab taotlev konkurentsiasutus andma kavandatud KonkS § 7849 lõike 3 punkti 4 kohaselt piiriülese koostöö (täitmis)taotluses. Põhjus, miks teise liikmesriigi konkurentsiasutuse trahvi- või sunnirahaotsuse täitmise taotluse saajana on pädevaks asutuseks Konkurentsiamet, mitte kohtutäitur, seisneb selles, et direktiivi artikli 27 lõike 6 kohaselt peab taotluse saanud asutus olema see, kes hindab taotlusega esitatud nõude täitmisele pööramise kooskõla Eesti avaliku korraga. Direktiivi artikli 27 lõike 4 teisest lausest tulenevalt ei ole teise liikmesriigi trahvi või sunniraha nõuetele võimalik rakendada täit- miseks tunnistamist. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa aga kohtu- täitur kontrollida täitmiseks esitatud dokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid ehk teisisõnu tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust.204 Seega kõnesoleva kavandatud sätte kohaselt on Konkurentsiamet direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses pädev avalik- õiguslik asutus, kes kontrollib talle esitatud (täitmis)taotlust ning juhul, kui see vastab kavan- datud KonkS §-s 7849 toodud nõuetele ning puudub kavandatud KonkS §-s 7850 sätestatud keel- dumise alus, esitab ta teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nõude TMS-s sätestatud korras täit- miseks. Asjaolu, et Konkurentsiamet teeb seda teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel, tähendab seda, et TMS § 5 lõike 1 alusel saab täitemenetluse osalisena sissenõudjaks teise liik- mesriigi konkurentsiasutus, mitte Konkurentsiamet. Kõnesoleva sätte teine lause võtab osaliselt riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 26 lõike 2 ning näeb ette, et muul juhul, kui see, mis on toodud sama lõike esimeses lauses, on Konkurentsiametil kaalutlusõigus, kas teise liikmesriigi direktiivi artiklite 13 ja 16 kohast jõus- tunud või täidetavat otsust kohtutäiturile täitmiseks esitada. Direktiivi artikli 26 lõike 2 kohaselt on arusaamatult selliseks muuks juhuks eelkõige see, kui ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kel- lele trahvi või sunniraha on kohaldatud, asukoht ei ole Eestis. Arusaamatu on see seetõttu, et sama artikli lõike 1 kohaselt ei ole trahvi- või sunnirahaotsuse adressaadi asukoht täitmise kohustuse üks eeldustest. KonkS § 7848 lõige 2 – KonkS-i täiendatakse § 7848 lõikega 2 järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus koos samas lõikes nimetatud otsuse koopiaga on Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi kohtu lahend täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses või Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi ametlik dokument sama lõike punkti 51 tähenduses.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 27 lõike 4 ja näeb ette, et teise liikmesriigi konkurentsiasutuse (täitmis)taotlus ühes sellega esitatud trahvi- või sunnirahaotsuse koopiaga moodustavad TMS-i tähenduses kas välisriigi kohtu Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluva lahendi (TMS § 2 lõike 1 punk 5) või Eestis 204 RKTKm 16.10.2002, 3-2-1-119-02, p 8. 158 tunnustamiseta täitmisele kuuluva välisriigi ametliku dokumendi (TMS § 2 lõike 1 punkt 51). See, kas tegemist on lahendi või ametliku dokumendiga, oleneb selle teise liikmesriigi trahvi- või sunnirahaotsusest. KonkS § 7848 lõige 3 – KonkS-i täiendatakse § 7848 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Välisvää- ringus teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue arvutatakse täitemenet- luses ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel samas lõikes nimetatud otsuse tegemise päeva seisuga.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 27 lõike 8 nel- janda taande ja näeb ette erisätte TMS § 58 suhtes. Kui TMS § 58 sätestab, et mh välisvääringus nõuded arvutatakse täitemenetluses ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel nõude rahuldamise või tulemi jaotamise või jaotuskava koostamise päeva seisuga, siis kavan- datud kõnesolev säte näeb konverteerimise päevaks ette teise liikmesriigi trahvi- või sunniraha- otsuse tegemise päeva. KonkS § 7848 lõige 4 – KonkS-i täiendatakse § 7848 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „Teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest tuleneva nõude täitmise aegumisele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 26 lõike 4 ja reguleerib teise liikmesriigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 artiklite 13 ja 16 kohaste jõustunud või täidetavate otsuste aegumisele kohaldatavat õigust. Kuigi direktiivi artikli 26 lõige 4 sätestab: „[r]ahatravide või sunniraha sissenõudmise aegumistähtaega käsitlevate küsimuste puhul kohaldatakse taotleva asutuse liikmesriigi õigusakte“ (rõhutus lisatud), ei pea säte eelnõu koostajate hinnangul silmas mitte üksnes aegumistähtaega kui konkreetse ajalise perioodi pikkust, vaid laiemalt kogu aegumisega seotud regulatsiooni. EL-i õigusaktides on tavapärane, et aegumist puudutava regulatsiooni koondnimetus on „aegumistähtajad“ (inglise keeles limitation periods)205. Vt nt võrdluseks sama direktiivi artiklit 29, mis samuti reguleerib aegumistähtajaga seonduvat, kuid seejuures mitte aegumistähtaja pikkust. Samas on raske ette kujutada, et teise liikmesriigi aegumise regulatsioon saaks kohalduda tervikuna. Realistlik oleks see üksnes materiaalõigust puudutavalt. KonkS § 7849 – Taotlus piiriüleseks teatavaks tegemiseks, kättetoimetamiseks ja täit- miseks – KonkS-i täiendatakse §-ga 7849, mis sätestab nõuded taotlusele, millega teise liikmesriigi konkurentsiasutus taotleb kas dokumentide Eestis teatavaks tegemist või kätte- toimetamist või selle teise liikmesriigi ECN+ direktiivi artiklite 13 ja 16 kohaste jõustunud või täidetavate otsuste Eestis täitmist. KonkS § 7849 lõiked 1 ja 2 – KonkS-i täiendatakse § 7846 lõigetega 1 ja 2 järgmises sõnastuses: „(1) Käesoleva seaduse §-s 7847 ja § 7848 lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema esitatud koos koopiaga §-s 7847 nimetatud dokumendist, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotle- takse, või koos koopiaga § 7848 lõikes 1 nimetatud otsusest, mille täitmist taotletakse. (2) Taot- lus peab sisaldama: 1) isiku, kellele dokument on adresseeritud, või võlgniku nime, teadaolevat aadressi ning muid identifitseerimist võimaldavaid andmeid; 2) asjakohaste faktiliste ja muude asjaolude kokkuvõtet; 3) dokumendi, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotletakse, või otsuse, mille täitmist taotletakse, koopia kokkuvõtet; 4) Konkurentsiameti kontaktandmeid; 5) teise liikmesriigi õigusest tulenevat tähtaega, mille jooksul peab dokument olema teatavaks tehtud või kätte toimetatud või otsus täidetud.“ Sätted võtavad Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 27 lõike 2 ja reguleerivad nõudeid, mis peavad olema täidetud nii taotlustel, mis on teise liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt esitatud dokumentide Eestis teatavaks tege- miseks või kättetoimetamiseks, kui ka taotlustel, mis on esitatud ECN+ direktiivi artiklite 13 ja 16 kohaste jõustunud või täidetavate otsuste Eestis täitmiseks. Nimetatud taotlused peavad 205 Vt võrdluseks nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014, teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral, ELT L 349, 5.12.2014, lk 1–19, artikkel 10. 159 olema esitatud ühes koopiaga dokumendist, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotletakse, või koos koopiaga otsusest, mille täitmist taotletakse. Mõlemad taotlused peavad sisaldama: ✔ isiku, kellele dokument on adresseeritud, või võlgniku nime, teadaolevat aadressi ning muid identifitseerimist võimaldavaid andmeid; ✔ asjakohaste faktiliste ja muude asjaolude kokkuvõtet; ✔ dokumendi, mille teatavaks tegemist või kättetoimetamist taotletakse, või otsuse, mille täitmist taotletakse, koopia kokkuvõtet; ✔ Konkurentsiameti kontaktandmeid ja ✔ selle teise liikmesriigi, kelle konkurentsiasutus taotluse esitab, õigusest tulenevat tähtaega (nt kohustuslik või aegumistähtaeg), mille jooksul peab dokument olema teatavaks tehtud või kätte toimetatud või mille jooksul peab otsus olema täidetud. KonkS § 7849 lõige 3 – KonkS-i täiendatakse §7849 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 7848 lõikes 1 nimetatud taotlus peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule sisaldama veel: 1) teavet otsuse kohta, mille täitmist taotletakse; 2) kuupäeva, millal otsus, mille täitmist taotletakse, jõustus või muutus täidetavaks; 3) trahvi või sunniraha summat; 4) asjakohasel juhul teavet selle kohta, milliseid mõistlikke jõupingutusi on teise liikmesriigi konkurentsiasutus teinud selleks, et otsust oma liikmesriigi territooriumil täita.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 27 lõike 3 ja artikli 26 lõike 2 teise taande ning reguleerib lisaks sama sätte lõikes 2 toodud nõuetele täiendavaid nõudeid, mis peavad olema täidetud täitmistaotluse puhul ehk taotluse puhul, millega teise liikmesriigi konku- rentsiasutus taotleb oma liikmesriigi ECN+ direktiivi artikli 13 või 16 kohase jõustunud või täidetava otsuse Eestis täitmist. Nimetatud taotlus peab lisaks kavandatud KonkS § 7849 lõikes 1 toodud teabele sisaldama: ✔ teavet otsusest, mille täitmist taotletakse; ✔ kuupäeva, mil otsus, mille täitmist taotletakse, jõustus või muutus täidetavaks; ✔ trahvi või sunniraha summat ja ✔ asjakohasel juhul teavet selle kohta, milliseid mõistlikke jõupingutusi on teise liikmesriigi konkurentsiasutus teinud selleks, et otsust oma liikmesriigi territooriumil täita. Teavet selle kohta, milliseid mõistlikke jõupingutusi on teise liikmesriigi konkurentsiasutus teinud selleks, et otsust oma liikmesriigi territooriumil täita, tuleb esitada vaid asjakohasel juhul, sest direktiivi artikli 26 lõige 2 annab võimaluse piiriülest täitmist taotleda ka juhul, kui konkurentsiasutus ei ole oma liikmesriigi territooriumil teinud mõistlikke jõupingutusi selleks, et kindlaks teha, et ettevõtjal või ettevõtjate ühendusel, kellele trahvi või sunniraha on kohaldatud, puuduvad selles teises liikmesriigis piisavad vahendid nõude täitmiseks. Sellisel juhul riskib konkurentsiasutus, kes piiriülest täitmist taotleb, sellega, et taotlus võidakse jätta rahuldamata (vt täiendavalt eelnõuga kavandatud KonkS § 7848 lõike 1 selgitust). KonkS § 7849 lõige 4 – KonkS-i täiendatakse § 7849 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse §-s 7847 ja § 7848 lõikes 1 nimetatud taotlus peab olema eesti keeles. Konkurentsiameti nõusolekul võib taotlus olla muus keeles. Vajaduse korral võib Konkurentsiamet või kohtutäitur taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt nõuda käesoleva seaduse lõikes 1 nimetatud koopia tõlkimist eesti keelde.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 27 lõike 5. Kavandatud sätte kohaselt peab teise liikmesriigi konkurentsiasutus taotluse dokumentide teatavaks tegemiseks või kättetoimetamiseks ning taotluse trahvi- või sunnirahaotsuste täitmiseks esitama eestikeelsena juhul, kui Konkurentsiamet ei ole nõus taotlust vastu võtma mõnes muus keeles. Lisaks näeb kavandatud säte ette, et nii Konkurentsiamet kui ka kohtutäitur võivad vajadusel taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt nõuda ühes taotlusega esitatud dokumendi või otsuse tõlkimist eesti keelde. Vajadus dokumendi või otsuse koopia eestikeelseks tõlkeks peaks väljenduma 160 selles, et taotlus ei ole piisav Konkurentsiameti jaoks dokumendi või otsuse sisu hindamiseks (kas kavandatud KonkS §-s 7847 toodud eesmärgil, et hinnata, kas dokument vajab teatavaks tegemist või kätte toimetamist, või kavandatud KonkS § 7850 lõike 1 punktis 2 toodud eesmärgil, et hinnata, kas taotletud dokumendi teatavaks tegemine, selle kättetoimetamine või otsuse täitmine oleks ilmselgelt vastuolus Eesti avaliku korraga) või kohtutäiturile otsuse täitmiseks. KonkS § 7850 – Keeldumine piiriülesest teatavaks tegemisest, kättetoimetamisest ja täit- misest – KonkS-i täiendatakse §-ga 7850, mis reguleerib olukordi, mil Konkurentsiamet peab teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt saadud taotluse dokumendi piiriüleseks teatavaks tege- miseks või kättetoimetamiseks või trahvi- või sunnirahaotsuse piiriüleseks täitmiseks jätma rahuldamata. KonkS § 7850 lõige 1 – KonkS-i täiendatakse § 7850 lõikega 1 järgmises sõnastuses: „Konku- rentsiamet keeldub käesoleva seaduse §-s 7847 nimetatud taotluse alusel isikule samas para- grahvis nimetatud dokumendi teatavaks tegemisest või selle kättetoimetamisest või § 7848 lõikes 1 nimetatud taotluse alusel samas lõikes nimetatud otsuse täitmisele esitamisest, kui: 1) taotlus ei vasta §-s 7849 sätestatud nõuetele või 2) dokumendi teatavaks tegemine või kättetoimetamine või otsuse täitmine oleks ilmselgelt vastuolus Eesti avaliku korraga.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 27 lõike 6 esimese taande ja näeb ette õiguslikud alused, millega Konkurentsiamet keeldub dokumendi teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest või trahvi- või sunnirahaotsuse täitmisest. Seda juhul, kui: ✔ taotlus ei vasta kavandatud KonkS §-s 7849 sätestatud nõuetele (see hõlmab nii viidatud sätte lõigetes 1–3 toodud sisulist loetelu kui ka keelenõuet ning ettekirjutust, et taotlus tuleb esitada ühes dokumendi või otsuse koopiaga) või ✔ taotletud dokumendi teatavaks tegemine, selle kättetoimetamine või taotletud otsuse täitmine oleks ilmselgelt vastuolus Eesti avaliku korraga. Tegemist on alternatiivsete alustega ja ühe või mõlema esinemisel on Konkurentsiamet sättes ettenähtud keeldumisega seotud, st säte on Konkurentsiameti suhtes sõnastatud imperatiivselt. KonkS § 7850 lõige 2 – KonkS-i täiendatakse § 7850 lõikega 2 järgmises sõnastuses: „Konku- rentsiamet teavitab teise liikmesriigi konkurentsiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nime- tatud keeldumisest.“ Säte võtab vajalikus ulatuses Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 27 lõike 6 teise taande ja näeb ette, et juhul, kui Konkurentsiamet taotletud dokumendi teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest või trahvi- või sunnirahaotsuse täitmisest keeldub, peab ta sellest taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutust teavitama. Osas, milles direktiivi artikli 27 lõike 6 teine taane näeb Konkurentsiametile ette kohustuse teise liikmesriigi konku- rentsiasutusega suhelda juhul, kui tal on laekunud koostöötaotlusega (s.o kavandatud KonkS §- des 7847 ja 7848 sätestatud taotlus) seoses vaja täiendavat infot, ei vaja eraldiseisvat ülevõtmist. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriikide konkurentsi- asutused ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel tegema tihedat koostööd. Seega omavaheline suhtlus Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmete vahel mis tahes põhjusel peaks olema ele- mentaarne. Juhul kui direktiiv „täiendava informatsiooni“ asemel reguleeriks nt „puuduste kõrvaldamist“, oleks olukord eelnõu koostajate hinnangul potentsiaalselt teine. Nende oma- vaheline suhtlus täiendava informatsiooni saamise eesmärgil on aga Eesti õiguse tähenduses haldusorganite vaheline koostöö, mida miski ei keela ja põhjuseta ei reguleeri. KonkS § 7851 – Piiriülese koostööga seotud kulud – KonkS-i täiendatakse §-ga 7851, mis reguleerib piiriülese koostööga seotud kulude hüvitamist nii Konkurentsiametile kui ka kohtu- täiturile. KonkS § 7851 lõige 1 – KonkS-i täiendatakse § 7851 lõikega 1 järgmises sõnastuses: „Konku- rentsiametil on õigus nõuda käesoleva seaduse §-des 7845–7847 sätestatud koostöö käigus 161 tekkinud mõistlike kulude hüvitamist nimetatud paragrahvides sätestatud koostööks taotluse esitanud teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt.“ Säte võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direk- tiivi artikli 27 lõike 7 ning näeb ette, et Konkurentsiametil on õigus nõuda kavandatud KonkS §-des 7845 (s.o uurimismeetme kohaldamine teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvi- des), 7846 (s.o piiriülene teabevahetus) ja 7847 (dokumendi piiriülene teatavaks tegemine ja kättetoimetamine) sätestatud koostöö käigus tekkinud mõistlike kulude hüvitamist sellelt teise liikmesriigi konkurentsiasutuselt, kes nimetatud sätetes reguleeritud koostööd Konkurentsi- ametilt on taotlenud. KonkS 7851 lõige 2 – KonkS-i täiendatakse § 7851 lõikega 2 järgmises sõnastuses: „Kui kohtu- täituril ei õnnestu käesoleva seaduse § 7848 lõikes 2 nimetatud täitedokumenti täita, võib ta täitekulude tasumist nõuda sissenõudjalt.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direk- tiivi artikli 27 lõike 8 esimese taande teise lause ja näeb olukorras, mil kohtutäituril ei õnnestu teise liikmesriigi trahviotsuse või sunnirahaotsuse alusel võlgnikult võlga sisse nõuda, ette võimaluse nõuda tekkinud täitekulude tasumist sissenõudjalt ehk teise liikmesriigi konkurent- siasutuselt. Tegemist on regulatsiooniga, mis täiendab TMS 3. peatüki 4. jao regulatsiooni. KonkS § 7852 – Piiriülese koostöö kohtualluvus ja kohaldatav õigus – KonkS-i täiendatakse §-ga 7852, mis näeb ette kohase õiguse ja jurisdiktsiooni selliste vaidluste lahendamiseks, mis puudutavad dokumente, mida piiriüleselt teatavaks tehakse või kätte toimetatakse, või trahvi- ja sunnirahaotsuseid, mida piiriüleselt täidetakse. KonkS § 7852 lõige 1 – KonkS-i täiendatakse § 7852 lõikega 1 järgmises sõnastuses: „Asi allub teise liikmesriigi kohtule ja sellele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust, kui asja esemeks on:1) käesoleva seaduse §-s 7847 nimetatud teise liikmesriigi dokumendi või § 7848 lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigi otsuse õiguspärasus või 2) käesoleva seaduse § 7848 lõikes 1 nimetatud taotluse nõuetele vastavus.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 28 lõike 1 ja näeb ette, et kõik vaidlused, mis puudutavad kas dokumente või otsuseid, millega seonduvalt on teise liikmesriigi konkurentsiasutus koostöötaotluse esitanud, või seda koostöötaotlust ennast, kuuluvad selle teise liikmesriigi kohtu pädevusse ja neid vaidlusi lahendatakse selle teise liikmesriigi õiguse alusel. Sätte punkti 1 sõnastuses kasutatud termin „õiguspärasus“ tähendab eelduslikult nii dokumendi, otsuse ja taotluse õiguslikku aluse kui ka formaalse ning materiaalse õiguspärasuse kontrolli. KonkS § 7852 lõige 2 – KonkS-i täiendatakse § 7852 lõikega 2 järgmises sõnastuses: „Asi allub Eesti kohtule ja sellele kohaldatakse Eesti õigust, kui asja esemeks on: 1) käesoleva seaduse §- s 7847 nimetatud teise liikmesriigi dokumendi Eesti territooriumil teatavaks tegemise või kätte- toimetamise õiguspärasus või 2) kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitemenetluses, mida viiakse Eesti territooriumil läbi käesoleva seaduse § 7848 lõikes 1 nimetatud teise liikmesriigi otsuse täitmiseks.“ Säte võtab riigisisesesse õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 28 lõike 2 ning näeb ette, et juhul, kui piiriülene koostöö puudutab eelnõuga kavandatud KonkS § 7847 kohast dokumentide teatavaks tegemist või kättetoimetamist või § 7848 kohast otsuste täitmist, kuulub Eesti kohtu pädevusse asi, mille esemeks on Konkurentsiameti või kohtutäituri tegevus või tegemata jätmine, st Konkurentsiameti poolt dokumendi teatavaks tegemise või kättetoimetamise õiguspärasus ning kohtutäituri läbiviidavat täitemenetlust puudutavad vaidlused. KonkS § 7853 – Konkurentsiameti taotlus piiriüleseks koostööks – KonkS-i täiendatakse §- ga 7853 järgmises sõnastuses: „Käesolevas peatükis sätestatud teise liikmesriigi konkurentsi- asutuselt Konkurentsiametile esitatud piiriülese koostöö taotlusega samadel tingimustel ja korras võib ka Konkurentsiamet esitada taotluse teise liikmesriigi konkurentsiasutusele või asjakohasel juhul teise liikmesriigi muule pädevale asutusele, kui Konkurentsiamet peab vajalikuks teises liikmesriigis saavutada sama tulemus, mida teise liikmesriigi konkurentsi- asutus soovib käesolevas peatükis sätestatud taotlusega saavutada Eesti territooriumil.“ Sätte 162 eesmärk on luua õiguslik alus Konkurentsiametile ECN+ direktiivist VII peatükist tulenevaks piiriülese koostöö taotlemiseks. Säte oma sisult on mõnevõrra ebatavaline. See on tingitud asjaolust, et ECN+ direktiivi VII peatükk, mille ülevõtmiseks kõnesolev 93. peatükk on kavandatud, sisaldab sellisesse õigusakti nagu direktiiv mõnevõrra ebasobivat regulatsiooni. Tavapäraselt reguleeritakse piiriülest koostööd EL-i õiguses määrustega, mis ülevõtmist ei vaja. Direktiivi puhul tuleb selles kavandatud piiriülese koostöö sätted aga kavandada kahes suunas: ühelt poolt selleks, et Konkurentsiametil oleksid vajalikud õiguslikud alused temale esitatud taotluste pinnalt meetmeid võtta, aga teiselt poolt selleks, et Konkurentsiametil oleks õiguslik alus sama eesmärgiga abi teiselt liikmesriigilt taotleda. Mõlemas suunas samasisulise regulat- siooni täielik esitamine seaduse tekstis oleks aga asjatult koormav ning suure tõenäosusega ka segadust tekitav. KonkS § 871 – Konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine – sätestab ühelt menetlus- korralt teisele ülemineku. KonkS § 871 lõige 1 sätestab: „Enne 2024. aasta 1. juunit keelatud teo toimepanemise eest võib konkurentsijärelevalvemeetmena trahvi kohaldada juhul, kui teo toime pannud isikut oleks enne nimetatud kuupäeva kehtinud karistusseaduse kohaselt saanud sama teo toimepanemise eest karistada. Konkurentsijärelevalvemeetmena kohaldatava trahvi suurus ei või ületada vastava süüteo eest selle toimepanemise ajal ette nähtud rahalise karistuse või rahatrahvi ülemmäära.“. Säte hõlmab nii KarS § 400 kuriteo kui ka KonkS väärteod, millele hakkab kohalduma konkurentsijärelevalvemenetlus. Kooskõlas karistussätte tagasiulatuva kohaldamise keelu põhimõttega ei või konkurentsijärelevalvemeetmena kohaldatava trahvi suurus selliste tegude eest ületada vastava süüteo eest selle toimepanemise ajal ette nähtud rahalise karistuse või rahatrahvi ülemmäära. KonkS § 871 lõige 2 sätestab: „2024. aasta 1. juunil käimasolev kriminaalmenetlus, mille esemeks on karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuritegu, lõpetatakse menetleja määrusega ja kriminaalmenetluses kogutud tõendid edastatakse konkurentsiametile konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks. Lõpetatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine jätkub konkurentsijärelevalvemenetluses.“. Säte puudutab konkurentsialaseid kuritegusid (aga mitte väärtegusid). Uue seaduse jõutumisel ei ole kriminaalmenetlusega enam mõistlik jätkata, sest seda välistab sõnaselgelt ka seadusega ülevõetav ECN+ direktiiv206. Lõige 2 kohaselt antakse lõpetatud kriminaalmenetluses kogutud teave üle Konkurentsiametile, kes otsustab konkurentsijärelevalvemenetluse algatamise. Konkurentsijärelevalvemenetluse alustamine ei ole kohustuslik, vaid sõltub jõustuva seaduse kohase kaalutlusõiguse kasutamisest. Sätte teise lause kohaselt jätkub lõpetatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine konkurentsijärelevalvemenetluses. See tähendab, et kriminaalmenetluse esemeks oleva teo aegumine (sh kriminaalmenetluses aset leidnud aegumise katkemine ja peatumine) kandub haldusjärelevalvemenetlusse üle ning jätkub haldusjärelevalvemenetluses sellest hetkest, mil ta kriminaalmenetlusese lõpetamise hetkel oli. Antud lahendus ei käi vastuolus põhiseadusest tuleneva nulla poena sine lege ehk kahjuliku tagasiulatuva mõju keelu põhimõttega207, sest menetlusalane isik pannakse täpselt samasugusse olukorda, milles ta oleks olnud, kui tema tegu oleks edasi menetletud kriminaalmenetluses. KonkS § 871 lõige 3 sätestab: „2024. aasta 1. juunil menetluses olev väärteoasi, mille esemeks on enne nimetatud kuupäeva käesoleva seaduse §-des 735, 737 või 738 sätestatud väärtegu, 206 Vt ECN+ direktiivi põhjenduspunkt 40. 207 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020. § 23 kommentaarid, p 4. 163 menetletakse lõpuni väärteomenetluse seadustiku kohaselt vaatamata nimetatud väärteokoosseisude kehtetuks tunnistamisele.“. Säte puudutab konkurentsialaseid väärtegusid. Erinevalt lõikes 2 sätestatud kriminaalmenetluse kohta käivast regulatsioonist, tuleb käesoleva seaduse jõustumise hetkel konkurentsialaste väärtegude suhtes menetluses olevad väärteoasjad menetleda lõpuni väärteomenetluses. Kuritegude ja väärtegude jaoks erineva lahenduse vajadus on tingitud väärteomenetluse eripäradest. Nimelt, on kuritegudega võrreldes väärteod kergemad süüteod, vähemate karistuste ja muude tagajärgedega, mistõttu on ka nende aegumistähtajad lühemad. Konkurentsialane väärtegu aegub kolme aasta jooksul selle toimepanemisest. Erinevalt kuriteost, ei katke väärteo aegumine menetluses, seega aegumist tuleb reeglina arvestada alates teo lõpuleviimisest. Kui lõplik otsus ei ole selle aja jooksul jõustunud (sh edasi kaebamise võimalused ammendatud), väärteomenetlus lõpetatakse, mis tähendab vaidlustaja võitjaks kuulutamist (seda ka siis, kui kaebus, mida lahendada ei jõutud, oli tegelikult alusetu). Konkurentsialased väärteod võivad olla suhteliselt keerulised ning uuele menetluskorrale ülemineku ajal on pooleliolevate väärtegude aegumiseni jõudmine reaalne võimalus. Seda eriti arvestades edasikaebamisõigusega seotud erisusi. Nimelt, juhul, kui väärteomenetluses on esimese astme lahendi teinud kohtuväline menetleja, puudub menetlusosalisel õigus pärast kaebemenetlust maakohtus esitada maakohtu lahendi peale apellatsioon ringkonnakohtule VTMS § 136 lg 2 alusel. VTMS § 135 lg 9 kohaselt saab maakohtu kohtuotsust vaidlustada sellisel juhul ainult kassatsiooni korras. Haldusjärelevalvemenetluses hakkab, aga, Konkurentsiameti otsuse vaidlustamine olema võimalik kolmes kohtuastmes (st halduskohtus ning seejärel apellatsiooni ja kassatsiooni korras). Seega, juhul, kui käesoleva seaduse jõustumisel lõpetataks analoogselt kuritegudega menetluses olevate väärtegude suhtes menetlusi, ei jõutaks nende tegude suhtes suure tõenäosusega lõplikke otsuseid jõustada, sest teod aeguksid kas konkurentsijärelevalvemenetluse ootel või kohtumenetluses, kuna uus seadus võimaldab pikemat kohtuteed. VTMS § 29 lg-st 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Käesoleva sätte eesmärk on tagada, et aegumise tõttu ei jääks täitmata riigi kohustus toimetada rikkumise tunnuste ilmnemisel tõhusat ja tulemuslikku menetlust. Riigi ülesandeks on luua õiguste kaitseks ja rikkumiste tõkestamiseks kohane õiguskord, mis on õiglane ja toimiv, ning ennetada võimalike õiguslünkade tekkimise. Käesolev säte ei käi vastuolus nulla poena sine lege põhimõttega, sest nii nagu ei anna Eesti Vabariigi Põhiseadusest tulenev kaitseõigus põhiõiguse kandjale üldjuhul õigust nõuda ühte kindlat abinõu, mismoodi peab riik tema õigusi kaitsma208, ei ole seadusega ette nähtud ka menetlusalase isiku õigust nõuda, et tema vastutust määrataks talle sobivamas menetluses, st tal puudub õigus konkreetsele menetlusliigile, veelgi vähem õigus nõuda, et tema õigusrikkumine ülemineku ajal kahe menetlusliigi vahele pudeneks. KonkS § 871 lõige 4 sätestab: „2024. aasta 1. juunil võimaliku konkurentsialase rikkumise suhtes käimasolev riikliku järelevalve või haldusjärelevalve menetlus jätkub konkurentsijärelevalvemenetlusena käesoleva seaduse sätete kohaselt. Konkurentsiamet 208 M. Ernits. Põhiseaduse § 13 kommentaarid 7 ja 13. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Juura 2017. Riigikohus on märkinud, et põhiõiguse rikkumise tuvastamiseks tuleb „hinnata, kas olemasolev õiguslik regulatsioon tagab nõutud taseme või on mingid elulised asjaolud põhiseadusvastaselt jäetud reguleerimata. Seejuures tuleb arvestada, et seadusandjal on suur mänguruum otsustamaks, kuidas põhiseaduslikult nõutud tasemeni jõuda.“ (RKPJKm 10.04.2018, 5-17-42/9, p 36). 164 teavitab menetluskorra muutumisest menetlusosalisi, selgitades neile ühtlasi nende õigusi ja kohustusi konkurentsijärelevalvemenetluses.“. Säte annab võimaluse jätkata käesoleva seaduse jõustumisel pooleliolevate riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve menetlustega ilma neid menetlusi lõpetamata, sest sisuliselt on konkurentsijärelevalvemenetluse puhul tegemist järelevalvet puudutavas osas sama menetlusega. Põhiline erinevus seisneb võimaluses jõuda sama menetluse korras karistamiseni, ilma süüteomenetlust alustamata, mis ongi uue seaduse mõte. Samuti tuleb arvestada, et konkurentsijärelevalvemeetmes on erialused ohutõrjeks ja korrarikkumise lõpetamiseks. Konkurentsiametil on kohustus teavitada menetlusosalisi menetluskorra muutumisest, selgitades neile ühtlasi nende õigusi ja kohustusi konkurentsijärelevalvemenetluses. KonkS § 871 lõige 5 sätestab: „Muudes menetlustes kogutud tõendeid võib kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses juhul, kui selliste tõendite kasutamine on konkurentsijärelevalvemenetluses lubatav.“. Antud säte on asjakohane eelkõige lõike 2 rakendamisel ehk kriminaalmenetluses kogutud tõendite ülekandmisel konkurentsijärelevalvemenetlusse. Seega on välistatud, näiteks, jälitustoiminguga saadud tõendid. KonkS § 872 – Konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni järelhindamine – sätestab: „Justiitsministeerium analüüsib 2030. aasta 1. juuniks konkurentsijärelevalvemenetluse ees- märgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.“ Kehtiva menetluskorra täiendamisega ulatuses, mille näeb ette kõnesolev eelnõu, kaasneb oluline mõju, sest esmakordselt luuakse Eesti õiguskorda eespool selgitatud hübriidmenetlus ja valdkonnaspetsiifilised haldustrahvid. Seejuures näeb ECN+ direktiiv kõnesoleva eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluses ette seni riigi- siseses õiguses pretsedenditud põhiõiguste piirangud. Eesti „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ näeb ette, et kui seaduse rakendamisega kaasnevad eeldatavasti olulised mõjud, tuleb ministeeriumil kaaluda järelhindamise aruande esitamise kohustuse võtmist. Justiitsminis- teerium peab kõnesoleva eelnõu puhul seda otstarbekaks. Kommenteeritava sätte kohaselt võtab seega Justiitsministeerium endale kohustuse järelhindamine teostada 2030. aasta 1. juuniks. See võimaldab konkurentsijärelevalvemenetluse jõustumisest 5 aastat praktikal kuju- neda, pärast mida jääb Justiitsministeeriumile aasta, et hinnata menetluse eesmärgipärasust ja selle rakendamisega kaasnenud mõjusid. Ka Euroopa Komisjon võttis ECN+ direktiiviga endale sarnase kohustuse (vt direktiivi artiklit 35) tähtajaga 6 aastat. § 2. Avaliku teabe seaduse muutmine AvTS § 28 lõige 1 punkt 141 – AvTS § 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „[Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe:] 141) konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuse, millega tuvastatakse keelatud teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama, määratakse selle eest trahv või kiidetakse heaks kohustuse võtmine;“. AvTS § 28 lõige 1 sätestab teabevaldaja kohustuse avalikustada tema ülesannetega seotud olemasolev teave. Eelnõuga luuakse uus erihaldusmenetlus, mis ühendab endas nii korrakaitselise kui ka karistava elemendi. Konku- rentsijärelevalvemenetlus ei mahu seega mõistete riiklik järelevalve ja haldusjärelevalve alla. Avalikustamiseks kohustuslikud on kõik Konkurentsiameti määratud konkurentsijärele- valvemeetmed ja keelatud teo tuvastamine (tuvastav haldusakt, mis ei ole konkurentsijärele- valvemeede, kuid mille Konkurentsiamet peab üldjuhul koos meetmete määramisega koos andma). AvTS § 35 lõige 1 punkt 21 – AvTS § 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21: „[Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:] 21) konkurentsijärele- valvemenetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni;“. AvTS § 35 165 lõikes 1 on sätestatud teabevaldaja kohustus tunnistada lõikes nimetatud teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Nimetatud punkti tuleb lugeda koosmõjus eelnõuga kavandatud KonkS § 63 lõikega 11 ja kehtiva KonkS § 63 lõikega 5. AvTS § 36 lõige 1 punkt 13 – AvTS § 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13. AvTS § 36 lõige 1 näeb ette nimekirja teabest, mida mh riigiasutusest teabevaldaja ei tohi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Seda nimekirja täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „konkurentsijärelevalvemenetluses tehtud jõustunud otsuseid, milles tuvastatakse keelatud teo toimepanemine, kohustatakse see lõpetama, määratakse selle eest trahv või kiidetakse heaks kohustuse võtmine.“ Nimetatud punkti tuleb lugeda koosmõjus eelnõuga kavandatud KonkS § 63 lõigetega 11–13 ja kehtiva KonkS § 63 lõikega 5. Viidatud normid kehtestavad üldisest avalikustamise kohustusest erandid. § 3. Avaliku teenistuse seaduse muutmine ATS § 7 lõige 3 punkt 21 – ATS § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „[Avaliku võimu teostamine käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine:] 21) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine“. Sätte eesmärk on lisada konku- rentsijärelevalvemenetluse läbiviimine ATS § 7 lõike 3 kataloogi. ATS § 7 lõige 3 sätestab, millise tegevuse puhul on tegemist avaliku võimu teostamisega ATS § 7 lõike 2 tähenduses. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et ametnik nimetatakse ATS §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. § 4. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõud on avalikuks kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamise järgselt muudetud. Algselt oli eelnõuga kavandatud täiendada HKMS-i uue peatükiga (281). Nimetatud peatükk on eelnõust välja jäetud. Eelkõige Riigikohtu tagasiside pinnalt, mille kohaselt ei olnud suurem osa uude peatükki kavandatud täpsustusi vajalikud, kuna HKMS-i kehtiv regulatsioon on piisavalt paindlik, et vastavad probleemid lahendada. Üks esialgselt kavandatud muudatusi (HKMS § 2803) on eelnõus siiski säilitatud. See on viidud KonkS § 7835 lõikesse 3. Nimelt annab kavandatav KonkS § 7835 lõige 3 kohtule õiguse trahvi vähendada. Eelnõu koostamisel kaaluti ka HKMS § 5 lõike 1 punkti 1 täiendamist. Kõne all oli sätte täiendamine nii, et sellesse lisatakse kohtu õigus vähendada karistusliku iseloomuga rahalisi karistusi. Sellest variandist otsustati siiski loobuda. Selline muudatus oleks puudutanud mitte üksnes konkurentsijärelevalvemenetluses määratavaid trahve, vaid ka kõiki teisi karistuslikke rahalisi kohustusi, mis halduskohtulikule kontrollile alluvad (nt rahalised distsiplinaar- karistused). Selline uuendus vajanuks eraldiseisvat ja põhjalikku analüüsi (sh kas oleks lubatav see, kui halduskohtud saavad vähendada karistuslikke rahalisi kohustusi, kuid mitte teisi mitterahalisi osadeks jaotatavaid karistusi nagu kartserikaristus, vt § 63 VangS). Trahvi vähendamise õigus tuleb igal juhul näha ette kõnesoleva eelnõuga sätestatud trahvidele, kuna need on oma ülempiirilt EIK-i Engeli kriteeriumide alla liigituvad materiaalsed karistused. Seega otsustati karistuse vähendamise õigus anda kohtutele üksnes kõnesoleva eelnõuga kavandatud trahvide puhul. KonkS § 7835 lõigetesse 2 ja 3 kavandatavad muudatused on oma olemuselt halduskohtu- menetlust puudutavad muudatused. Põhjus, miks vastavaid muudatusi ei ole kavandatud HKMS-i vaid KonkS-i, on see, et HKMS-i ei soovita üle koormata üksnes kitsast valdkonda puudutavate punktuaalsete muudatustega. Seda enam, et KonkS juba sisaldab kohtumenetlus- norme, täpsemalt tsiviilkohtumenetlust puudutavaid norme (vt 91. peatükk). Trahvi vähen- damise õiguse lisamine KonkS-i on õigustatud ka põhjusel, et trahvi vähendades, s.t otsustades, millises ulatuses jääb trahv kehtima, peab kohus tegema sisuliselt uue kaalutlusotsuse, mis 166 asendab haldusorgani otsust trahvi suuruse arvutamisel. Trahvi suuruse määramisel tuleb aga lähtuda KonkS-is sätestatud trahvi suurust reguleerivatest normidest (vt KonkS § 7834 lõige 2). HKMS § 126 lõige 3 – HKMS § 126 lõiget 3 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: “Rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.” Säte täieneb viitega ajutisele konkurentsijärelevalve- meetmele ning sellega võetakse Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 11 lõige 2. Direktiivi vastav säte nõuab, et liikmesriigid tagaksid ajutiste meetmete (vt KonkS § 7826) õiguspärasuse, sealhulgas proportsionaalsuse läbivaatamise kiirendatud edasikaebekorra kohaselt. HKMS § 126 lõike 3 täiendus näeb ette, et ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse vaatab kohus läbi eelisjärjekorras. Kehtiv halduskohtumenetluse seadustik tunneb asja kiiren- datud läbivaatamist hankeasjades (vt HKMS § 275 lõige 2) ja eelisjärjekorras läbivaatamist rahvusvahelise kaitse asjade puhul (vt kehtiv HKMS § 126 lõige 3). Ajutise konkurentsijärele- valvemeetme puhul ei sätestata menetluse läbiviimise tähtaega. Eelisjärjekorras tähendab, et võttes arvesse kohtu koormust ja teisi menetlusi, vaatab kohus kaebuse läbi nii kiiresti kui võimalik. Euroopa Komisjoni menetluste praktikast võib välja tuua, et ajutisi meetmeid määra- takse väga üksikutel juhtudel. Võib eeldada, et ka Konkurentsiameti menetlustes ei saa ajutine konkurentsijärelevalvemeede olema rutiinne tööriist, vaid pigem harv nähtus. Sellest tulenevalt on ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse eelisjärjekorras menetlemise mõju halduskohtutele väga tagasihoidlik. § 5. Karistusregistri seaduse muutmine KarRS § 20 lõige 1 – sätet täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „[Registri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada:] Konkurentsiametil konkurentsiseaduse 92. peatükis sätestatud uurimismeetmete kohaldamiseks.“ KarRS §-s 20 on sätestatud ligipääsuõigused karistusregistri arhiivile. Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet hakkab eelnõukohase seaduse järgi (vt KonkS § 7823 koosmõjus §-ga 7822) vastutama mh läbiotsimiste läbiviimise eest, on ametil vaja läbiotsimise ettevalmistamiseks pääseda ligi ka karistusregistri andmetele, sh arhii- vile. Uurimismeetmete kohaldamine võib kõne alla tulla kolmel juhul: konkurentsijärelevalve- menetluse läbiviimisel, teiste EL-i liikmesriikide konkurentsiasutustega koostöö raames ja konkurentsijärelevalvemeetmete järelkontrolli eesmärgil. § 6. Karistusseadustiku muutmine KarS § 44 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KarS § 44 lõige 9 sätestab: „Käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku käibest kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval majandusaastal või juhul, kui isik on tegutsenud alla aasta, siis kriminaalmenetluse alustamise aastal. Mõistetava rahalise karistuse ülemmäär ei tohi sel juhul ületada käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud rahalise karistuse ülemmäära.“ Nimetatud protsendiline rahaline karistus sisaldub kehtiva karistusseadustiku eriosas üksnes KarS § 400 lõigetes 3 ja 4. Kuna kõnesolev eelnõu plaanib KarS 21. peatüki 7. jao, sh KarS § 400 tunnistada kehtetuks, jääks KarS § 44 lõige 9 rakenduseta sätteks. Seetõttu tunnistatakse see kehtetuks. KarS 21. peatüki 7. jagu tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud jagu sisaldab konkurentsialaseid süütegusid. 7. jagu tunnistatakse kehtetuks, kuna ECN+ direktiivist tulenevalt peab ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamine toimuma muus menetluses kui kriminaalmenetluses. ECN+ direktiivi põhjenduspunktis nr 40 on märgitud: „Selleks et tagada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tulemuslik ja ühetaoline täitmise tagamine, peaks konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel olema õigus määrata ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumise eest tõhusaid, proportsionaalseid ja 167 hoiatavaid rahatrahve kas oma menetluses, eeskätt haldusmenetluses, eeldusel, et selline me- netlus võimaldab liikmesriigi tasandil tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid rahatrahve määrata vahetult, või taotleda selliste rahatrahvide määramist muus kohtumenetluses kui kriminaalmenetlus.“ ECN+ direktiivi artikli 13 lõige 1 sätestab, et liikmesriigid tagavad, et nende konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel haldusasutustel on võimalik ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele määrata täitmise tagamise menetluses tehtud otsusega või nõuda muus kui kriminaalkohtumenetluses, et ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele määrataks tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahatrahvid, kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on tahtli- kult või ettevaatamatusest rikkunud ELTL artiklit 101 või 102. ECN+ direktiivi ülevõtmiseks plaanib eelnõu viia sisse haldusõigusliku konkurentsijärelevalve- menetluse (vt KonkS 92. seletust). Tegemist on ühendmenetlusega, mis hõlmab endas nii korrakaitselist elementi (sh ajutine konkurentsijärelevalvemeede ja õigus kohustada lõpetada keelatud tegu), kui ka karistuslikku elementi (menetlusõiguslikud trahvid ja trahv keelatud teo toimepanemise eest). Nimetatud konkurentsijärelevalvemenetlus hakkab eelnõu järgi kohalduma nii ELTL artiklite 101 ja 102 kui ka KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatu täitmise tagamiseks. Seni KarS 21. peatüki 7. jaos sätestatud § 400 alusel karistatavad teod (konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus) liiguvad tulevikus haldusõigusliku konkurentsijärelevalvemenetluse alla. Käimasolevate menetluste süüteomenetluste kohta näeb eelnõu ette üleminekusätte (vt KonkS § 871). § 7. Korrakaitseseaduse muutmine KorS § 1 lõige 10 – KorS § 1 täiendatakse uue lõikega 10 järgmises sõnastuses: „Käesolevat seadust ei kohaldata Konkurentsiameti tegevusele konkurentsiseaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel, välja arvatud juhul, kui konkurentsiseaduses on sätestatud teisiti.“ Kehtiva õiguse kohaselt toimub KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamine ühest küljest süüteomenetlustes ja teisest küljest riiklikus ja haldusjärelevalves. Eelnõuga kavandatav haldusmenetlusele tuginev konkurentsijärelevalvemenetlus (vt eelnõuga kavandatud KonkS 92. peatükk) ühendab endas nii korrakaitselisi kui ka karistuslikke meetmeid. Konkurentsijärelevalvemenetluses raken- datavad uurimismeetmed on topelteesmärgiga (korrakaitse ja vajadusel karistamine). ECN+ direktiiv nõuab, et pädeval konkurentsiasutusel peab alati olema võimalus ELTL artiklites 101 ja 102 nimetatud keelatud teo toimepanemise eest ettevõtjat või ettevõtjate ühendust karistada. Riigisisene õigus ei tohi rangelt eelistada korrarikkumise lõpetamist trahvimisele. Näiteks ei oleks ECN+ direktiiviga kooskõlas riigisisene õigus, mis nõuaks esimese sammuna riikliku või haldusjärelevalve läbiviimist, lubades alles seejärel süüteomenetluse algatamist. Pädeval konkurentsiasutusel peab olema võimalus kohe algusest peale (s.t juba korrakaitsemenetluse faasis) koguda tõendeid, mida ta saab probleemideta kasutada ECN+ direktiivi artiklis 13 sätestatud trahvide määramiseks. Eelnõu sätestab KorS-i, KonkS 2. ja 4. peatüki ja ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel sõnaselge välistuse, et vältida olukorda, kus korrakaitseorgan läheb KonkS 92. peatükis sätestatust mööda ning rakendab ohutõrjeks ja korrarikkumiste lõpetamiseks KorS-is sätestatud meetmeid. Konkurentsijärelevalvemenetlus sisaldab KonkS 2. ja 4. peatüki ja ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamiseks ammendavaid korrakaitselisi meetmeid. Korrakaitseseaduses sätestatut tuleb siiski kohaldada, kui konkurentsiseadusesse kavandatav 92. peatükk sellele sõnaselgelt viite teeb. 168 § 8. Krediidiasutuste seaduse muutmine KAS § 88 lõike 5 punkt 12 – KAS § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „[Kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 631 sätestatud elek- troonilise arestimissüsteemi (edaspidi elektrooniline arestimissüsteem) kaudu esitatud järele- pärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse:] 12) Konkurentsiametile konkurentsiseaduse 92. ja 93. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.“. KAS § 88 lõige 5 sätestab alused, millal avaldatakse järelepäringu alusel pangasaladus. Pangasaladus aval- datakse, kui see on vajalik Konkurentsiameti KonkS 92. ja 93. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks. Järelepäring peab olema esitatud kirjalikus või elektroonilises vormis või tehtud täitemenetluse seadustiku §-s 631 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. KAS-i on vaja täiendada eelkõige põhjusel, et eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluses ning muudel KonkS-is sätestatud uurimismeetmete kohaldamise juhtudel (konkurentsijärele- valvemeetme järelkontroll ja koostöö teiste EL liikmesriikide konkurentsiasutustega) on Konkurentsiametil õigus nõuda ka muudelt isikutelt kui menetlusalustelt isikutelt keelatud teo tuvastamiseks vajalikku teavet. Seega täiendatakse vastavalt KAS-s sätestatud järelepäringutele vastamise aluseid. Analoogne alus on kehtivas MKS § 29 punktis 31. Selles on sätestatud: „Konkurentsiametile ettevõtja turgu valitseva seisundi kindlaksmääramise, ettevõtjatevaheliste kokkulepete, koos- kõlastatud tegevuse, ettevõtjate ühenduste otsuste ja koondumise menetlemisega seotud kon- kurentsijärelevalve teostamiseks.“ MKS § 29 punktis 31 nimetatud konkurentsijärelevalvet peaks siinse eelnõu vastuvõtmise järel tõlgendama nii, et see hõlmaks endas nii konkurentsijärelevalvemenetlust kui ka muid KonkS-is sätestatud uurimismeetmete kohalda- mise juhtusid. § 9. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine KrMS § 6 – KrMS § 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051, 2052 või § 435 lõike 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada.“ Kehtiv KrMS § 2051 sätestab krimi- naalmenetluse lõpetamise alused konkurentsialase kuriteo korral. Sättest kustutatakse viide KrMS §-le 2051, kuna nimetatud säte tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks. KrMS § 31 lõige 1 – KrMS § 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Uurimis- asutused on oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vang- late osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu.“ Säte loetleb kriminaalmenetluses pädevad uurimisasutused. Kui- võrd KarS § 400 tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks, ei ole Konkurentsiamet sellest hetkest enam uurimisasutus KrMS § 31 lõike 1 tähenduses. KrMS § 382 – Kannatanu nõuete maksmapaneku erisus konkurentsialase kuriteo korral – KrMS § 382 tunnistatakse kehtetuks. Sätte kohaselt menetletakse KarS §-s 400 sätestatud teo toimepanemisega tekitatud kahju puudutavat hagi tsiviilkohtumenetluses. Kuivõrd KarS § 400 tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks, ei ole kõnesolev säte enam asjakohane ega vajalik. KrMS § 382 lisati KrMS-i 2017. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL eesmärgipäraseks ülevõtmiseks. Sätte mõte oli kaitsta KonkS § 788 sama muutmisseadusega lisatud nn halli ja musta nimekirja tõendeid. Selleks oli vaja luua olukord, kus keelatud teo toimepanemisest tekkinud tsiviilnõuet menetlev kohus ei tohtinud tõendina koguda ega vastu võtta teo toimepanija poolt avalik-õiguslikus menetluses esitatud ennast 169 süüstavat teavet. Seega tuli luua erand, mille kohaselt kriminaalasja menetlev kohus ei saanud kriminaalmenetluses, mille esemeks oli keelatud tegu, tsiviilhagi vastu võtta ega seda menetleda. Kõnesolev eelnõukohane seadus halduskohtule sellist õigust keelatud teo toimepanemise menetlemisel ei loo, mille alusel saaks kohus menetlusse ka tsiviilhagi liita. Seega sarnase sisuga sätet uude menetluskorda pole vaja. KrMS § 1262 lõige 2 – KrMS § 1262 lõiget 2 muudetakse selliselt, et sellest jäetakse välja viide KarS §-le 400. KarS § 400 tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks. Seetõttu on vaja viide KarS §-le 400 sättest, mis annab õigusliku aluse selles sätestatud tegude suhtes teha jälitustoimingut, kustutada. KrMS § 2051 – KrMS § 2051 tunnistatakse kehtetuks. Säte reguleerib kriminaalmenetluse lõpetamist konkurentsialase kuriteo korral läbi leebuse kohaldamise. Eelnõukohase seadusega tunnistatakse KarS § 400 kehtetuks, millest tingitult enam konkurentsialaseid kuritegusid Eesti õiguskorras olema ei saa. Sisult samalaadne ja -eesmärgiline säte, st leebuse kohaldamine, on eelnõuga kavandatud KonkS §-i 7836. KrMS § 212 lõige 2 punkt 5 – KrMS § 212 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. Säte reguleerib Konkurentsiameti kui uurimisasutuse uurimisalluvust kriminaalmenetluses. Kuivõrd eelnõukohase seadusega tunnistatakse KarS § 400 kehtetuks, ei säili Eesti õiguskorras enam konkurentsialaseid kuritegusid, millest tulenevalt pole enam põhjust Konkurentsiametit uurimisasutusena käsitleda (vt täiendavalt KrMS § 31 lõike 1 muudatuse selgitust) ja tema uurimisalluvust määratleda. KrMS § 313 lõike 1 punkt 51 – KrMS § 313 lõige 1 punkt 51 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatu sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse konkurentsialase kuriteo korral karistuse vähendamine § 2051 lõike 3 kohaselt, kui see on kohaldatav. Kuna siinse eelnõuga läheb, sh ECN+ direktiivist tulenevalt, KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamine kriminaalmenetluse alt välja, kaotab kõnealune säte funktsiooni. KrMS § 435 lõige 2 – KrMS § 435 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Seaduses ning Eesti Vabariigile siduvas rahvusvahelises õigusaktis sätestatud ulatuses on rahvus- vaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused kohus, prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Konku- rentsiamet ja Sõjaväepolitsei.“ Kuivõrd KarS § 400 tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks ja sellega ühes ka Konkurentsiameti kui uurimisasutuse roll kehtiva KrMS § 31 lõike 1 tähenduses, ei ole viide Konkurentsiametile asjakohane ka kõnesolevas sättes. Eelnõukohase seaduse jõustumisel hakkab Konkurentsiameti piiriülest koostööd reguleerima KonkS 93. pea- tükk. § 10. Riigihangete seaduse muutmine RHS § 4 punkt 4 – sättesse kavandatud muudatus: „ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, sealhulgas konkurentsiseaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isik“ on tingitud KonkS § 2 muutmisest. Tegemist ei ole RHS § 4 punkti 4 kontekstis sisulise muudatusega, kuivõrd eelnõuga kavandatud KonkS § 2 lõike 1 kohane definitsioon, millest lähtuvalt on ettevõtja majandustegevusega tegelev üksus sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist, katab ka kehtivas KonkS § 2 lõikes 2 sätestatut. § 11. Riigi õigusabi seaduse muutmine RÕS § 6 lõige 6 – RÕS § 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „Konkurentsijärele- valvemenetluses saab menetlusele allutatud isikuna riigi õigusabi isik, kellel ei ole lepingulist esindajat ja kes taotleb esindaja osavõttu.“ Lõike sõnastuses on lähtutud kriminaalmenetluse 170 kui võimalikke sanktsioone arvesse võttes konkurentsijärelevalvemenetlusele lähima menetlus- liigi jaoks kohalduvaid riigi õigusabi saamise aluseid. RÕS § 7 lõige 2 – eelnõukohase seadusega ette nähtud RÕS § 7 lõike 2 muudatuse kohaselt ei või konkurentsijärelevalvemenetluses riigi õigusabist keelduda samadel asjaoludel mis kriminaalmenetluses juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava puhul. Keeldumine riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lõike 1 alusel on võimalik seega juhul, kui:  õigusabi taotleval menetlusele allutatud isikul on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud RÕS § 14 lõikes 2 nimetatud vara;  kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti õigusabi taotleva menetlusele allutatud isiku kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sund- kindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud;  õigusteenuse osutamine on õigusabi taotlevale menetlusele allutatud isikule tagatud õigus- abikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel. RÕS § 10 lõige 31 – täiendusest tulenevalt toimub konkurentsijärelevalvemenetluses riigi õigusabi taotlemine samas korras kui haldusmenetluses: RÕS § 10 lõiget 31 täiendatakse lausega, mille kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena konkurentsijärelevalve- menetluses esitatakse Konkurentsiameti asukoha järgsele halduskohtule. Halduskohtumenetlu- se osas kohaldub RÕS § 10 lõikes 1 sätestatu, mida ei muudeta. RÕS § 25 lõige 5 – täiendusega nähakse ette riigi õigusabi kulude hüvitamise erisused, kui riigi õigusabi on võimaldatud konkurentsijärelevalvemenetluses. Analoogiliselt kriminaalmenetlust puudutavate põhimõtetega (RÕS § 25 lõige 4 viitab kriminaalmenetluse seadustiku regulat- sioonile, nagu ka RÕS § 27 lõige 2; kriminaalmenetluse seadustikus on asjakohased sätted § 175 lõike 1 punkt 4, § 180 lõige 1 ja § 181) hüvitab konkurentsijärelevalvemenetluses riigi õigusabi saanud isik RÕS § 25 lisatava lõike 5 kohaselt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud juhul, kui menetlus lõpeb sellele isikule konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisega. Muul juhul hüvitab nimetatud tasu ja kulud riik. Sättes nähakse ka ette, et halduskohus võib Konkurentsiameti või riigi õigusabi saanud menet- lusele allutatud isiku taotlusel otsustada hüvitamiskohustuse teisiti, kui hüvitamiskohustuse täielik või osaline jätmine riigile või menetlusele allutatud isikule oleks ebaõiglane või eba- mõistlik, sealhulgas juhul, kui hüvitamiskohustus on põhjustatud õigusvastase tegevusega. Selles osas on lähtutud kriminaalmenetluse seadustiku § 182 lõike 4 eeskujust. Samuti sätestatakse RÕS § 25 lisatavas lõikes 5, et RÕS §-s 27 sätestatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest vabanemise sätteid ei kohaldata, kuna hüvitamiskohustuse puudumise alused on ammendavalt reguleeritud RÕS § 25 lisatavas lõikes 5. § 12. Seaduse jõustumine Eelnõukohase seaduse jõustumisajaks on planeeritud 1. juuni 2024. Kuigi ECN+ direktiivi mitteõigeaegsest ülevõtmisest on Eesti Vabariigi suhtes Euroopa Komisjon alustanud rikku- mismenetluse, ei saa riigisisene seadusandja konkurentsijärelevalve niivõrd põhimõttelisi menetlusõiguse muudatusi jõustada ilma vähemalt minimaalse vacatio legis’eta (s.o seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jääv ajavahemik). Kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt tuleb uute regulatsioonide jõustumiseks ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada.209 Kuivõrd 209 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26. 171 eelnõukohane seadus näeb ette uue erihaldusmenetluse tervikteksti, on väga oluline, et seaduse jõustumisel on õigusselge, kuidas toimub üleminek vanalt menetluskorralt uuele ja et uue seaduse rakendamiseks oleks valmis kõik tehnilised uuendused. 4. Eelnõu terminoloogia Ettevõtja – Kuigi ka kehtiv KonkS § 2 sisaldab konkurentsiseaduse ja seeläbi konkurentsi- õiguse tähenduses „ettevõtja“ sisustust, ei ühti see Euroopa Liidu Kohtu praktika sisustusega. Kuivõrd ECN+ direktiivi ülevõtmisel on tehtud otsus võimalikult suures ulatuses ühildada EL- i ja riigisisene konkurentsiõigus, kehtestab eelnõukohane seadus terminile „ettevõtja“ täiendatud ja EL-i konkurentsiõigusega konformse definitsiooni (vt täiendavalt kavandatud KonkS § 2 lõigete 1–3 selgitust). Konkurentsijärelevalvemenetlus – Eelnõukohane seadus kehtestab uue valdkonnaspet- siifilise erimenetluse. Tegemist on erihaldusmenetlusega, mis kätkeb endas nii ohutõrje kui ka karistuslikke eesmärke. Uurimismeede – Konkurentsijärelevalvemenetluses võib Konkurentsiamet menetluse ees- märgist lähtuvalt (vt kavandatud KonkS § 7813 lõige 3) tõendite kogumiseks kohaldada uurimismeetmeid, milleks on läbiotsimine (vt kavandatud KonkS § 7823) ja teabe nõudmine (vt kavandatud KonkS § 7825). „Uurimismeede“ on seega ühisnimetaja, mis tähistab Konku- rentsiameti volitusi konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel. Põhjus, miks eelnõu ei kasuta süüteomenetlustele omast „uurimistoimingu“ terminit, seisneb selles, et termin „toiming“ viitab haldusmenetluses halduse tegevusele, mis ei kujuta endast haldusakti andmist. See ei vasta konkurentsijärelevalvemenetluses Konkurentsiameti volituste olemusele, kuna uurimismeetmed sisaldavad ka haldusaktide andmist HMS § 51 lõike 1 tähenduses (nt teabe nõudmine). Põhjus, miks eelnõu ei kasuta KorS-ile omaseid termineid „üldmeede“ ja „eri- meede“, seisneb selles, et viidatud terminid on korrakaitsealased. Konkurentsijärelevalve- menetlusel on aga lisaks ohutõrjele ka karistav eesmärk. Talletus – Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel uurimismeetmete kohaldamise käik ja nende vahetud tulemused tuleb Konkurentsiametil talletada. Kavandatud KonkS § 7822 lõike 5 kohaselt on uurimismeetme kohaldamisel tehtud talletusel samaväärne tähendus protokolliga HMS § 18 tähenduses. Seejuures võib talletus olla koostatud nii kirjalikult kui ka olla salvestatud heli või videona. Uue termini eesmärk on seega luua digiajastule kohane termin ja anda uurimismeetmete kohaldamise käigu ülestähendustele suurem vormivabadus, kui seda võimaldaks HMS. Konkurentsijärelevalvemeede – Kavandatud KonkS § 7829 lõike 1 kohaselt lõpetab konku- rentsijärelevalvemeetme kohaldamine konkurentsijärelevalvemenetluse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on konkurentsijärelevalvemeetmeteks kohustuse võtmise heakskiitmine, keelatud teo toimepanemise lõpetamine ja keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamine. Trahv – Eelnõukohase seadusega loodud õiguslikud alused ettevõtjale või ettevõtjate ühen- dusele trahvi määramiseks ei ole väärteo- ega kuriteokoosseisud ja trahv ei ole väärteo toimepanemise eest määratav rahatrahv ega kuriteo toimepanemise eest määratav rahaline karistus, vaid konkurentsiõiguses keelatud teo (vt definitsiooni kavandatud KonkS § 78 lõikest 1) toimepanemise eest kohaldatav haldustrahv. 5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele Eelnõukohane seadus võtab riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikult tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toi- mimine (ELT L 11, 14.1.2019, lk 3–33). Eelnõukohane seadus rakendab asjakohases ulatuses 172 uuesti nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud kon- kurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1). Eelnõukohane seadus sõnastab ümber ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral, artikli 9 lõiget 1 üle võtva sätte KonkS § 7812. ECN+ direktiivi ülevõtmist puudutavalt vaata täiendavalt seletuskirja lisa 1 – vastavustabel. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatud muudatused Mõjuanalüüsis kaardistatakse eelnõuga kaasnevad peamised muudatused, tuvastatakse sihtrüh- mad ning kirjeldatakse mõjusid mõjuvaldkondade lõikes. Mõjuanalüüsi lõpus antakse koondhinnang, kuidas muutub ettevõtete ja kodanike halduskoormus ning avaliku sektori töö- koormus. 2017. aastal koostas Euroopa Komisjon ECN+ direktiivi ettepaneku mõjuanalüüsi, milles käsitleti Euroopa Liidu sekkumise vajadust ning konkurentsivaldkonna eesmärke Euroopa Liidu tasandil210. Samuti võrreldi erinevaid võimalusi, kui ulatuslikult peaks Euroopa Liit liik- mesriikides konkurentsiõiguse kohaldamist reguleerima211. Kui Euroopa Komisjoni mõju- analüüs keskendus üldiste lahendusteede võrdlemisele, siis käesolevas seletuskirjas sisalduvas mõjuanalüüsis hinnatakse mõjusid detailsemal tasandil ning peaasjalikult Eesti kontekstis. Analüüs on üles ehitatud mõjutatud sihtrühmade kaupa, kelleks on eelkõige ettevõtted, Konkurentsiamet ja halduskohus. Vähem on mõjutatud prokuratuur, politsei ja elanikkond (tarbijad). Eelnõuga kavandatakse järgnevad muudatused: - Sätestatakse Konkurentsiameti sõltumatus ja kaotatakse Justiitsministeeriumi teenistuslik järelevalve konkurentsiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. - Sätestatakse Konkurentsiameti aruandekohustus konkurentsiteenistuse tegevuse kohta. Aruanne peab sisaldama teavet ülesannete täitmise, ametnike ametisse nimetamise ja vabastamise, inimeste arvu ja eelarvevahendite suuruse kohta. - Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse ametnikele kehtestatakse tegevuspiirang. Kavan- datava sätte kohaselt ei tohi ametnikud pärast teenistusest vabastamisest mõistliku aja jooksul tegeleda menetlustega, millega oldi teenistuse ajal seotud. Sätestatakse uus väärteokoosseis, mille kohaselt on tegevuspiirangu teadev rikkumine karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. - Luuakse uus haldusõiguslik erimenetlus – konkurentsijärelevalvemenetlus. Tegemist on eelnõu peamise muudatusega, mille kohaselt hakkab konkurentsivaldkonnas haldusõigus- likke järelevalvemenetlusi ja karistusõiguslikke süüteomenetlusi asendama uus haldus- õiguslik erimenetlus, mida viib läbi Konkurentsiamet. Uue menetlusega kaasneb rida muudatusi, nende hulgas: - Sätestatakse konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk – tuvastada keelatud teo212 toimepanemine ja vajadusel kohaldada teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate 210 Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs on kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52017SC0114. 211 Kaaluti nelja alternatiivi alates n-ö mitte midagi tegemisest kuni täielikult ühtlustatud nõueteni liikmesriikide konkurentsiasutustele. 212 Kehtiva KonkS § 611 kohaselt hõlmab keelatud tegu järgmist: 173  ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid. Menetluse eesmärk hõlmab endas nii ohutõrje kui ka karistuslikke eesmärke. - Dekriminaliseeritakse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjate- vaheline kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus (KarS § 400). Kehtetuks tunnistatakse ka KonkS §-des 735 ja 737 sätestatud väärteod213. Rikkumiste menet- lemine toimub edaspidi konkurentsijärelevalvemenetluse raames. Uute väärteokoosseisudena sätestatakse uurimismeetme kohaldamise takistamine muu isiku kui menetlusaluse isiku poolt ning saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. - Reguleeritakse konkurentsijärelevalvemenetluse algus, algatamata jätmine ja lõpeta- mine. Konkurentsiametile antakse õigus seada keelatud teo toimepanemise menetlused prioriteetsuse järjekorda. See tähendab ametile õigust konkurentsijärelevalvemenet- lust mitte algatada või menetlus lõpetada, kui menetluse läbiviimine ei ole võrreldes teiste pooleliolevate konkurentsijärelevalvemenetlustega prioriteetne. - Sätestatakse senisest täpsemad nõuded keelatud teo toimepanemise lõpetamise taotlusele. Isik võib taotleda keelatud teo toimepanemise lõpetamist üksnes siis, kui toimepanemine puudutab oluliselt tema õigusi. - Defineeritakse menetlusalune isik konkurentsijärelevalvemenetluses 214 ning sätesta- takse tema õigused ja kohustused. Muu hulgas sätestatakse, et uues menetluses on menetlusalusel isikul õigus keelduda teabe andmisest üksnes ulatuses, millega ta tunnistaks keelatud teo toimepanemist (põhiõiguste kaitselt on uue menetluse näol tegemist n-ö hübriidiga järelevalvemenetlustest ja süüteomenetlustest). - Direktiivist tulenevalt antakse Konkurentsiametile õigus kohaldada tõendite kogu- miseks uurimismeetmeid: läbiotsimine ja teabe nõudmine. Uurimismeetme kohalda- misele võib kaasata spetsialisti või politsei, halduskoostöö seaduse alusel ka teise haldusorgani. Läbiotsimiseks peab Konkurentsiamet taotlema halduskohtu luba. - Konkurentsiametile antakse õigus teatud juhtudel kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sunniraha või trahvi määrades, mis sõltuvad ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest käibest. See võib kaasa tuua senisest oluliselt suuremad sunniraha ja trahvi summad. - Reguleeritakse menetlusaluse isiku õigust tutvuda menetlustoimikuga ning võimalust esitada oma arvamus ja vastuväited Konkurentsiameti koostatud etteheidete suhtes. - Sätestatakse konkurentsijärelevalvemeetmed, mida Konkurentsiamet saab kohaldada vastavalt vajadusele. Nendeks on kohustuse võtmise heakskiitmine (ei tuvastata keelatud teo toimepanemist), keelatud teo toimepanemise lõpetamine ja keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamine. 1) konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus või ettevõtjate ühenduse otsus (vt KonkS 2. ptk); 2) turgu valitseva seisundi kuritarvitamine (vt KonkS 4. ptk); 3) ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires (vt ELTL art 101); 4) siseturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine (vt ELTL art 102). 213 Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ja olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine. 214 Ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kui on kahtlus, et see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud keelatud teo. Tegemist ei saa olla füüsilise isikuga (v.a füüsilisest isikust ettevõtja äriseadustiku tähenduses). 174  - Võimaldatakse Konkurentsiametil kohaldada ajutist konkurentsijärelevalvemeedet. Analoogne võimalus kehtiva KonkS §-ga 636. Ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse peab halduskohus läbi vaatama eelisjärjekorras. - Muudetakse leebuse kohaldamise tingimusi ja korda. Muu hulgas: - Piiratakse leebusprogrammi kohaldamisala mistahes konkurentsi kahjustava eesmärgi ja tagajärjega ettevõtjatevaheliselt kokkuleppelt, otsuselt ja kooskõ- lastatud tegevuselt üksnes kartellidele (kartelli definitsiooni vt KonkS § 78 lõikest 2). - Luuakse võimalus esitada leebuse kohaldamise taotlus IT-lahenduse abil, võimal- dades taotlejal taotlust oma omandis, valduses või kontrolli all mitte hoida. - Edaspidi saab leebuse kohaldamise taotluse, sh esialgu leebuse kohaldamise järjekoha taotluse, esitajaks olema samuti ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Ühe või mitme ettevõtjat moodustava isiku esitatud taotlus loetakse esitatuks ettevõtja poolt. - Täpsustatakse leebuse kohaldamise taotluses esitatavaid andmeid ning leebuse kohaldamise tingimusi. - Võimaldatakse lihtsustatud leebuse kohaldamise taotluse esitamine piiriüleste konkurentsiasjade puhul, kui mõjutatud territoorium hõlmab rohkem kui kolme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi. - Leebuse kohaldamise pädevus läheb prokuratuurilt Konkurentsiametile. Leebuse kohaldamist puudutav regulatsioon kavandatakse täies mahus KonkS-i, KrMS § 2051 tunnistatakse kehtetuks. - Kui kehtiva õiguse kohaselt lõpetatakse leebuse täismahus kohaldamisel isiku osas kriminaalmenetlus, siis eelnõu kohaselt menetlust ettevõtja suhtes ei lõpetata, vaid leebusetaotleja vabastatakse trahvist. Seega tuvastatakse rikkumine ka trahvist vabastatud leebusetaotleja osas. - Tõhustatakse Euroopa konkurentsivõrgustiku võimalusi piiriüleseks koostööks uurimis- meetodite kohaldamisel ja teabe vahetamisel, dokumendi teatavaks tegemisel ja kätte- toimetamisel ning otsuse täitmisel. - Konkurentsijärelevalvemenetluse loomine mõjutab halduskohtu tegevust, kuivõrd konku- rentsijärelevalvemenetluses tehtud otsust on võimalik vaidlustada halduskohtus. Kohtule antakse õigus hinnata trahvi suuruse proportsionaalsust ning vajadusel trahvi vähendada. 6.2. Mõju majandusele 6.2.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad Eesti ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust, tegemist on majandusliku mõjuga HÕNTE § 46 tähenduses. 2020. aastal oli Eestis registreeritud 137 980 majanduslikult aktiivset ettevõtet215. Võttes ar- vesse „ettevõtja“ termini suhteliselt laia definitsiooni konkurentsiseaduse tähenduses, siis või- vad kavandatud muudatused potentsiaalselt puudutada neid kõiki. Lisks hõlmab sihtrühm ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (sealhulgas näiteks kohalikke omavalitsusi), kuna 215 Statistikaameti andmed (tabel ER029): https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER029. 175 konkurentsijärelevalvemenetluses võib menetlusaluseks isikuks olla ka ettevõtjat moodustav avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaudne positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale avaldub läbi vaba ja moonutamata konkurentsi tagamise, mis on konkurentsijärelevalve laiem eesmärk (teisisõnu mõjueesmärk). Ettevõtete seisukohast on vaba konkurents oluline tingimus soodustamaks innovatsiooni, näiteks uute toodete või tootmistehnoloogiate kasutuselevõttu, ja uutele turgudele sisenemist, samuti tagamaks tootmisressursside võimalikult efektiivset jaotust majanduses. Tegelik ettevõtete arv, kes konkurentsiõigusega kokku puutuvad – ehk muudatuste otsene sihtrühm – on oluliselt väiksem. Täpset konkurentsijärelevalvega kokkupuutuvate ettevõtete arvu ei ole võimalik välja tuua, kuid suurusjärgu iseloomustamiseks on mõistlik vaadata konkurentsijärelevalve menetlusstatistikat aastate lõikes (tabel 1). Aastatel 2015–2022 alustati aastas keskmiselt 20 haldus-, väärteo- või kriminaalmenetlust. Tuleb märkida, et ühe rikkumise puhul võidakse läbi viia nii järelevalvemenetlus (eesmärgiks rikkumise kõrvaldamine) kui ka süüteomenetlus (eesmärgiks rikkuja karistamine). Ligikaudse hinnanguna võib välja tuua, et aasta jooksul konkurentsijärelevalvega kokkupuutuvate ettevõtete arv jääb suurusjärku 50– 100216. Tabel 1. Aasta jooksul Konkurentsiameti poolt alustatud haldusmenetlused, registreeritud väärteod ja KarS § 400 kuriteod aastatel 2015–2020 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Konkurentsiameti alustatud haldusmenetlused (KonkS §-d 4 ja 12 25 30 11 9 18 14 11 16) Registreeritud väärteod – turgu valitseva seisundi kuritarvitamine 1 3 1 2 0 0 0 0 (KonkS §-d 16 ja 735) Registreeritud kuriteod – konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja 3 2 5 5 1 1 2 1 kooskõlastatud tegevus (KarS § 400) Allikas: õiguskaitse valdkonna statistikakeskkond (ÕSA), Konkurentsiamet Sihtrühma mõjutab eelkõige konkurentsijärelevalvemenetluse loomine, mis hakkab asendama praegu konkurentsiõiguse kohaldamiseks läbiviidavaid järelevalve-, väärteo- ja kriminaal- menetlusi. Kui valdavale osale ettevõtetest kaasneb kaudne mõju läbi konkurentsiolukorra paranemise, siis loodava konkurentsijärelevalvemenetlusega kokkupuutuvatele ettevõtetele tähendab see lisaks menetluslikele muudatustele ka senisest suuremaid sunniraha ja trahvi maksimummäärasid, mida Konkurentsiamet võib kohaldada (tabel 2). Samuti tuleb ettevõtetel arvestada senisest kontseptsionaalselt erineva lähtekohaga, mille kohaselt on regulatsioon üles ehitatud konkurentsiõiguse materiaalõiguslikule subjektile ehk majandusüksusele (ettevõtjale konkurentsiseaduse ja seeläbi konkurentsiõiguse tähenduses). Nagu eespool selgitatud, tähendab see muu hulgas näiteks seda, et menetlusalune isik ei saa olla füüsiline isik (s.t et nii trahvi kui ka teisi konkurentsijärelevalvemeetmeid ei saa kohaldada füüsilise isiku suhtes). Ka leebust saab edaspidi kohaldada üksnes ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Uut konkurentsijärelevalvemenetlust hakkab n-ö algusest lõpuni läbi viima Konkurentsiamet. Ettevõtete vaatest muutub menetlus arusaadavamaks ning vähem koormavaks, kuivõrd suhtlus 216 Sihtrühma suuruse täpne väljaselgitamine eeldab mahukat menetlusandmete analüüsi, kuna ettevõtjate arv menetlusosaliste hulgas varieerub menetluste lõikes. 176 toimub läbivalt ühe asutusega ning kaob vajadus ühe juhtumi raames erinevat liiki menetluste läbiviimiseks (sh nende raames tõendite kogumiseks). Nagu eelnevalt selgitatud, on uus menetlus menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste poolest hübriid praegusest haldus- ja süüteomenetlusest. Eelkõige tähendab see menetlusaluse isiku jaoks senisest suuremat kaasa- aitamiskohustust, võrreldes süüteomenetlusega. Kavandatava regulatsiooniga antakse Konkurentsiametile õigus kohaldada tõendite kogumi- seks kahte uurimismeedet – läbiotsimine ja teabe nõudmine. Kehtiva seaduse kohaselt on Konkurentsiametil õigus riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, samuti KonkS §-des 57 ja 59 sätestatut. Kui võrrelda tõendite kogumist kavandatavas konkurentsijärelevalvemenetluses ja senises haldusmenetluses, siis ettevõtja seisukohast on mõju väike – Konkurentsiameti käsutuses olevad meetmed tõendite kogumiseks jäävad üldjoontes sarnaseks. Küll aga ei ole konku- rentsijärelevalvemenetluses võimalik kasutada mõningaid kriminaalmenetluses kättesaadavaid tõendamisviise, näiteks jälitustoiminguid. Praktikas on muudatuse mõju sihtrühmale margi- naalne, eriti arvestades, et konkurentsialaseid rikkumisi menetletakse kriminaalmenetluses harva (2019. ja 2020. aastal registreeriti KarS § 400 alusel vaid üks kuritegu). Võrreldes süüteomenetlusega on menetlusaluse isiku seisukohalt oluliseks erinevuseks kohustus konkurentsijärelevalvemenetlusele ise kaasa aidata, vaatamata sellele, et menetlus võib lõppeda karistuse kohaldamisega. Kaasaaitamiskohustuse tagamiseks nähakse Konkurentsiametile ette võimalus kohaldada sunniraha senisest tulemuslikumalt. Tabel 2. Kavandatavaid sunniraha ja trahvi määrasid kokkuvõttev tabel. Konkurentsiamet võib kohaldada sunniraha järgmistel juhtudel: Kui läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu Sunniraha päevamäär kuni läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele. 5% ettevõtja keskmisest päevasest kogukäibest217. Kui läbiotsimisele allutatud muu isik kui menetlusalune isik Sunniraha kuni 9600 eurot. ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele. Kui menetlusalune isik ei allu teabenõude korraldusele, Sunniraha päevamäär kuni sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale. 5% ettevõtja keskmisest päevasest kogukäibest. Kui muu isik kui menetlusalune isik ei allu teabenõude Sunniraha kuni 9600 eurot. korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale. Kui menetlusalune isik jätab ajutise Sunniraha päevamäär kuni konkurentsijärelevalvemeetmena määratud kohustuse teha 5% ettevõtja keskmisest kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda täitmata. päevasest kogukäibest. Kui menetlus on lõpetatud kohustuse võtmise Sunniraha päevamäär kuni heakskiitmisega, kuid kohustuse võtnud isik jätab selle 5% ettevõtja keskmisest täitmata. päevasest kogukäibest. 217 Kavandatav KonkS § 7839 näeb ette, et ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldatava sunniraha päe- vamääraks on maksimaalselt 5% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse keskmisest päevasest üleilmsest kogukäibest sunniraha kohaldamisele eelneval majandusaastal. 177  Kui keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks on määratud Sunniraha päevamäär kuni menetlusalusele isikule kohustus teha kindlaksmääratud tegu 5% ettevõtja keskmisest või sellest hoiduda, kuid isik jätab kohustuse täitmata. päevasest kogukäibest. Konkurentsiamet võib kohaldada konkurentsijärelevalvemeetmena trahvi järgmistel juhtudel: Kui läbiotsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu Trahv kuni 1% ettevõtja läbiotsimisele, sealhulgas rikub Konkurentsiameti poolt üleilmsest kogukäibest. seatud pitseri või rikub keeldu seoses teabe muutmise või hävitamisega. Kui teabenõudele allutatud menetlusalune isik annab väärat, Trahv kuni 1% ettevõtja ebatäielikku või eksitavat teavet, keeldub teabe andmisest üleilmsest kogukäibest. või rikub teabe andmise tähtaega, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale. Kui menetlusalune isik jätab ajutise Trahv kuni 5% ettevõtja konkurentsijärelevalvemeetmena määratud kohustuse teha üleilmsest kogukäibest. kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda täitmata. Kui menetlus on lõpetatud kohustuse võtmise Trahv kuni 5% ettevõtja heakskiitmisega, kuid kohustuse võtnud isik jätab selle üleilmsest kogukäibest täitmata. Kui keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks on määratud Trahv kuni 5% ettevõtja menetlusalusele isikule kohustus teha kindlaksmääratud tegu üleilmsest kogukäibest. või sellest hoiduda, kuid isik jätab kohustuse täitmata Keelatud teo toimepanemise eest. Trahv kuni 10% ettevõtja üleilmsest kogukäibest. Eelnõus kavandatud sunniraha kohaldamine päevamäära alusel on Eesti õiguskorras uudne haldussunnimeede. Kehtiva KonkS § 571 kohaselt võib Konkurentsiamet ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendada sunniraha füüsilisele isikule kuni 6400 eurot ning juriidilisele isikule kuni 9600 eurot. Edaspidi on sunniraha maksimaalne päevamäär 5% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse keskmisest päevasest üleilmselt kogukäibest. Asjaolu, et direktiivist tulenevalt hakkab päevamäär sõltuma ettevõtja (üleilmsest) käibest, võib praktikas kaasa tuua sunniraha summade märkimisväärse suurenemise. Tegemist on lahendusega, mis senisest enam arvestab sunniraha kohaldamisel ettevõtja suurusega, tagades samas, et menetlusalune isik on moti- veeritud korraldust või kohustust võimalikult kiiresti täitma. Samas ei tohiks direktiivi kohaselt sunniraha kohaldada siis, kui tuvastatakse minevikus toimepandud rikkumisi (ECN+ direktiivi preambuli punkt 44). Arvestades lisaks, millistel juhtudel on edaspidi Konkurentsiametil õigus sunniraha kohaldada (tabel 2) ning asjaolu, et meetme kohaldamisele eelneb sunniraha hoiatus, s.t et menetlusalune isik on teadlik võimalikust rahalisest mõjust, on tõenäoline, et praktikas hakatakse edaspidi sunniraha kohaldama senisest harvem. Joonistelt 6 ja 7 on näha, milliseks võib kujuneda päevase sunniraha summa 1–5%-liste päeva- määrade korral erineva suurusega ettevõtete jaoks (aluseks on võetud tööga hõivatute arv 178 ettevõttes). Näiteks võib välja tuua, et keskmisele Eesti ettevõttele kaasneks 5%-lise päeva- määra kohaldamisel sunniraha suurusega 104 eurot päevas218. Joonis 6. Keskmise müügituluga (käibega) ettevõtete sunniraha sõltuvus kohaldatavast päevamäärast mikro- ja väikeettevõtete lõikes, 2019. aasta andmed219. 218 Arvutused põhinevad Eesti ettevõtete keskmisel aastasel müügitulul. Statistikaameti andmetele tuginedes oli Eesti ettevõtete keskmine aastane müügitulu 2019. aastal 759 834 eurot. Sellele vastab keskmine päevane müügitulu 2082 eurot (tabel EM001: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud- kasum__aastastatistika/EM001). 219 Kasutatud on Statistikaameti andmeid ettevõtete majandusnäitajate ja tööga hõivatud isikute kohta (tabel EM001: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud- kasum__aastastatistika/EM001, autori arvutused). Andmete kättesaadavuse tõttu ei ole rahvusvaheliste ettevõtete müügitulu puhul kasutatud andmeid nende üleilmse müügitulu kohta. Statistikaameti metodoloogiline info, sh teave ettevõtte terminiga hõlmatud ettevõtete kohta, on leitav nende kodulehel: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/20300#3-Statistika-esitus-2. 179 Joonis 7. Keskmise müügituluga (käibega) ettevõtete sunniraha sõltuvus kohaldatavast päevamäärast keskmiste ja suurte ettevõtete lõikes, 2019. aasta andmed. Nagu joonised 6 ja 7 illustreerivad, siis sunniraha summad varieeruvad olulisel määral sõltuvalt ettevõtte müügikäibest. Mõju on ulatuslikum eelkõige suurtele ettevõtetele, kelle jaoks võib päevane sunniraha teatud juhtudel kujuneda isegi suuremaks kui kehtiv sunniraha ülemmäär juriidilisele isikule (joonis 7). Vaadates kavandatavate haldustrahvide summalisi väärtusi, siis keskmisele Eesti ettevõttele tähendaks keelatud teo toimepanemise eest kohaldatav trahv määraga 10% trahvisummat ligikaudu 76 000 eurot (mikroettevõtjatele keskmiselt 28 000 eurot ning suurettevõttele keskmiselt 8 000 000 eurot). Tuleb rõhutada, et käesolev analüüs ei arvesta rahvusvahelise ettevõtte käibega väljaspool Eestit, mille korral kujunevad summad veelgi suuremaks. Samuti ei arvesta analüüs sellega, kui trahvimisel lähtutakse konkurentsiõiguse tähenduses „ettevõtja“ kontseptsioonist. Kehtiv KarS § 400 võimaldab konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest teatud juhtudel karistada juriidilist isikut rahalise karistusega 5 kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest. Trahvi kohaldamise mõju saab mõnevõrra ilmestada, kui vaadata, milliseid rahalisi karistusi on kehtiva õiguse kohaselt KarS § 400 kuritegude eest mõistetud. Samas trahvisummade prognoosimist või muude järelduste tegemist antud andmed ei võimalda, kuivõrd loodav konkurentsijärelevalvemenetlus on oluliselt erinev karistusõiguslikust kriminaalmenetlusest. Kui kehtiv õigus võimaldab konkurentsi kahjustava kokkuleppe eest karistada ka füüsilisi isikuid (menetlusi vaadates on tavapärane, et kuriteo eest karistati nii juriidilist isikut kui ka selle juhtorgani liiget), siis edaspidi saab keelatud teo toimepanemise eest karistada üksnes ettevõtjat või ettevõtjate ühendust (seejuures võivad ettevõtja moodustada ka mitu juriidilist isikut). Oluliseks erinevuseks on ka trahvi kohaldamine menetluslike rikkumiste eest (näiteks kui teabenõudele allutatud isik annab eksitavat teavet). 180 Tabel 3. Kirjeldav statistika aastatel 2010–2019 KarS § 400 kuritegude eest mõistetud rahaliste karistuste kohta (valimi andmed)220 Aritmeetiline Minimaalne Maksimaalne Mediaan (€) n keskmine (€) väärtus (€) väärtus (€) Füüsilised 8 569 6 310 639 29 400 24 isikud Juriidilised 574 702 50 044 945 3 584 000 20 isikud Aastatel 2010–2019 oli KarS § 400 kuritegude eest juriidilistele isikutele mõistetud rahaliste karistuste mediaanväärtus suurusjärgus 50 000 eurot (tabel 3). Aritmeetiline keskmine erineb mediaanist enam kui kümme korda ning ei ole seetõttu kuigi hea näitaja (põhjuseks mõned erakordselt suured rahalised karistused). Nagu mainitud, siis antud andmed ei ole sobivad eelnõukohase mõju prognoosimiseks ning tegemist on pigem hetkeolukorra kirjeldamisega. Tegelikke trahve ei saa prognoosida ka põhjusel, et iga meetme kohaldamise otsustab Konkurentsiamet konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes. Lisaks karistuslikele trahvidele on Konkurentsiameti õigus kohaldada ka teisi konkurentsi- järelevalvemeetmeid. Menetlusaluse isiku seisukohast võib konkurentsijärelevalvemenetluse loomisega kaasneda senisest suurem vajadus õigusabiteenuse kasutamiseks. On tõenäoline, et ettevõtja, kelle suhtes on algatatud konkurentsijärelevalvemenetlus, kasutab lepingulise esindaja õigusabiteenuseid, kuivõrd menetlus võib lõppeda karistusliku trahviga või käitumusliku või strukturaalse meetme kohaldamisega (karistamisega). Senine haldusmenetlus lepingulise esindaja teenuse kasutamist ilmtingimata ei eelda. Kavandatav KonkS § 7817 lõike 7 punkt 6 sätestab menetlusaluse isiku õiguse lepingulise või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja abile. Eelnõu kavandab ka mõningaid muudatusi seoses leebuse kohaldamisega kartellis osalenud ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes. Esiteks ei saa kavandatud muudatuse kohaselt edaspidi leebust kohaldada füüsilise isiku suhtes (v.a FIE), kuivõrd füüsilist isikut keelatud teo toimepanemise eest konkurentsijärelevalvemenetluses trahvida ei saa. Lisaks loetakse leebuse kohaldamise taotlus esitatuks ettevõtja või ettevõtjate ühenduse poolt. Muudatuseks on ka võimalus taotleda leebuse kohaldamise järjekohta, kui kogu nõutud teabe esitamine ei ole kohaselt võimalik (kehtiva õiguse kohaselt kohaldatakse leebust leebusetaotleja suhtes, kes on esitanud tingimustele vastava taotluse esimesena, vt KrMS § 2051). Kui kehtiva õiguse kohaselt kaasneb leebuse kohaldamisega kriminaalmenetluse lõpetamine, siis konkurentsijärelevalve- menetluses üksnes trahvist vabastamine (või sõltuvalt asjaoludest trahvi vähendamine), st keelatud teo toimepanemine võidakse sellele vaatamata tuvastada. Nagu selgitatud, siis leebuse kohaldamist puudutav õiguslik regulatsioon muutub mitmestki aspektist, samas sellega kaasnev mõju ettevõtetele on väike. Põhjuseks on asjaolu, et leebust taotletakse ja kohaldatakse Eestis väga harva ning seega on regulatsiooniga üldse kokkugi puutuvaid ettevõtteid äärmiselt vähe. Analoogselt võib ka konkurentsialast rahvusvahelist koostööd puudutate muudatuste mõju ettevõttele hinnata üsna marginaalseks. Uurimismeetme 220 Andmed põhinevad aastatel 2010-2019 tehtud avalikel kohtuotsustel, kus isik mõisteti süüdi KarS § 400 alases kuriteos. Arvestatud on vastava kuriteokoosseisu eest mõistetud rahalist karistust, olenemata sellest, kas karistust kohaldati tingimisi või mitte. Kui isikut karistati liitkaristusega, siis arvestati vaid KarS § 400 alusel mõistetud karistust. Valimist jäeti välja menetlused, kus kõrgema astme kohus tühistas otsuse rahaliste karistuste osas (analüüs oli piiratud avalike lahenditega, mistõttu mitteavalikke otsuseid arvesse ei võetud). 181 kohaldamist teise liikmesriigi nimel, piiriülest dokumendi kättetoimetamist ja piiriülest otsuse täitmist tuleb praktikas ette harva. Lisaks harvale sagedusele on nende muudatuste mõju ettevõttele ka vähese ulatusega. Ettevõtete näol on tegemist ühe peamise eelnõust mõjutatud sihtrühmaga. Mõjuanalüüsi põhjal saab kokku võtta, et kavandatud muudatused puudutavad otseselt vaid väikest osa ettevõtetest (aasta jooksul hinnanguliselt 0,05% registreeritud ettevõtetest), mõju on harv, kuid üksik- juhtudel ulatuslik ja rahaline. Kaudne positiivne mõju ettevõtetele avaldub läbi ausa ja moonutamata konkurentsi. Tervikuna võib mõju sihtrühmale hinnata HÕNTE § 46 tähenduses väheoluliseks221. 6.2.2. Mõju tarbijatele Konkurentsiolukord turul mõjutab kõiki sellel turul olevaid tarbijaid, seega nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid (sh konkurentsiõigust rikkuvate ettevõtjate konkurente). Eelnõu aitab tagada konkurentsireeglite järgimist ning ausat ja moonutamata konkurentsi erinevatel turgudel. Seetõttu on mõjutatud sihtrühm tervikuna suur222. Mõju tarbijatele on positiivset (soovitud) laadi ning avaldub kaudselt läbi ausa konkurentsi. Ausa konkurentsi hüved tarbijatele223: - madalamad hinnad; - toodete ja teenuste parem kvaliteet; - rohkem valikuid, suurem sortiment; - innovatiivsed lahendused, sh uued tooted ja teenused; - üldine majanduslik areng ja ettevõtete konkurentsivõime. Konkurentsireeglite järgimine on eriti oluline oligopoolsetel turgudel, kus konkurentsialased rikkumised võivad mõjutada suuremat hulka tarbijaid ning mõju võib olla ulatuslikum. Sellistel turgudel on toote või teenuse pakkujat reeglina keerulisem vahetada. Kui vaadata, millised tegurid on seotud ettevõtjatevaheliste kokkulepete tõenäosusega turul, siis erinevad autorid on tuvastanud seoseid näiteks tootmise kapitalimahukusega, sortimendi homogeensusega, turu kontsentreeritusega (sh konkurentide hulgaga), turule sisenemise tõketega, innovatiivsusega jm224. Rahvusvahelised empiirilised andmed näitavad, et kartellid tekivad sagedamini järgmistes majandussektorites: naftatooted, tsemenditööstus, linnulihatööstus, meditsiini- ja tervise- teenused, avalik transport, laevandus, keemiatööstus ja farmaatsia225. Konkurentsialaste rikkumiste puhul tuleb andmete tõlgendamisel meeles pidada, et kuivõrd rikkumiste toimepanemine on varjatud, siis reeglina põhinevad antud uuringud üksnes avalikuks tulnud 221 Vastavalt mõjude hindamise metoodikale tuleb mõju olulisuse hindamisel lähtuda neljast kriteeriumist: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus, ebasoovitavate mõjude risk. HÕNTE § 46 lõige 2 näeb ette mõju olulisuse kajastamise seletuskirjas. 222 Statistikaameti andmetel oli Eesti elanike arv 1. jaanuari 2021 seisuga 1 330 068 ning 2020. aastal tegutses Eestis 137 980 majanduslikult aktiivset ettevõtet. 223 Kokkuvõte Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitika veebilehelt: https://ec.europa.eu/competition- policy/consumers/why-competition-policy-important-consumers_en. 224 Vt näiteks: 1. Symeonidis, G., 2003, In Which Industries is Collusion More Likely?, Journal of Industrial Economics. 2. Ivaldi, M., et al, 2003, The Economics of Tacit Collusion, Final Report for DG Competition, European Commission. 3. Levenstein, M. C., et al, 2015, Serial Collusion in Context: Repeat Offences by Firm or by Industry?, OECD. 225 Ivaldi, M., Khimich, A., Jenny, F., 2014, Measuring the Economic Effects of Cartels in Developing Countries, https://unctad.org/system/files/official-document/ditcclpmisc2014d2_en.pdf. 182 juhtumite statistikal, mis peegeldab aga vaid n-ö jäämäe tippu kõigist konkurentsi kahjustavatest rikkumistest. Eesti kohta analoogseid agregeeritud andmed puuduvad, kuid Konkurentsiameti poolt koostatud analüüside ning konkurentsijärelevalve käigus läbiviidud menetluste põhjal saab välja tuua valdkonnad, kus konkurentsi kahjustavaid rikkumisi on tuvastatud rohkem226: - jäätmekäitlus, sh jäätmete äravedu, pandipakendi korraldus; - ehitus-, remondi- ja hooldustööd, tee-ehitus, riigihanked; - energeetika, sh elektri- ja gaasiturg; - ühistransport, sh taksoteenus; - jaemüük, hinnakujundus jaemüügis ja e-kaubanduses. Kokkuvõttes võib välja tuua, et eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad kaudselt kõiki tarbijaid, kuivõrd konkurentsialaseid rikkumisi esineb erinevatel turgudel. Mõju on tarbijate seisukohast positiivne ning ette ei ole näha võimalikke ebasoovitavaid riske või tagajärgi. Tervikuna tuleb mõju sihtrühmale hinnata HÕNTE § 46 tähenduses väheoluliseks. 6.3. Mõju riigiasutuste korraldusele 6.3.1. Mõju Konkurentsiametile Konkurentsiamet on konkurentsiasutus, kes on pädev teostama kõiki konkurentsiseaduse alusel temale pandud ülesandeid. Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad oluliselt Konkurentsi- ameti, eelkõige selle konkurentsiteenistuse tööülesandeid ja -korraldust. Konkurentsiamet kuulub Justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Konkurentsialast järelevalvet teostab ning teisi konkurentsiseadusest tulenevaid ülesandeid täidab Konkurentsiametis konkurentsiteenistus, kus töötab eelnõuga kaasnevate mõjude hindamise ajal 16 ametnikku. Tegemist on ettevõtete kõrval teise peamise mõjutatud sihtrühmaga. Võrreldes teiste Balti riikidega, on Eesti eripäraks asjaolu, et lisaks konkurentsialastele ülesannetele täidab Konkurentsiamet ka tururegulaatori rolli (tegemist on n-ö ühendasutusega). ECN+ direktiivi väljatöötamise peamiseks ajendiks oli võimestada Euroopa konkurentsiasutusi senisest tõhusamalt tagama konkurentsipõhimõtete järgimist EL-i siseturul (ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamine). Konkurentsiasutuste peamiste probleemidena tuvastati näiteks asutuste vähene sõltumatus, inim- ja rahalise ressursi puudus227, piiratud võimalused uurimise läbiviimiseks ning ebatõhusad sanktsioonid. Lisaks tuli praktikas ette horisontaalseid probleeme, näiteks võis menetluse tulemus liikmesriigiti oluliselt erineda (nt trahvisumma suuruse osas), samuti pärssisid regulatiivsed erinevused liikmesriikidevahelist koostööd uurimise läbiviimisel ja leebuse kohaldamisel. 228 226 Analüüsi käigus vaadati läbi Konkurentsiameti veebilehel avaldatud haldusaktid alates aastast 2010 (https://www.konkurentsiamet.ee/et/konkurentsijarelevalve-koondumised/konkurentsijarelevalve/juhtumid), lisaks avalikust kohtulahendite registrist leitavad kriminaalmenetlused ning ameti poolt koostatud analüüsid. Järelduste tegemisel tugineti üksnes juhtumitele, kus Konkurentsiamet oli tuvastanud konkurentsiseaduse rikkumise. Seega jäid valimist välja näiteks juhtumid, kus menetlus lõpetati, kuna ettevõtja tegevuses puudusid konkurentsiseaduse rikkumise tunnused (menetlus lõpetati KonkS § 63 4 lg 1 p 1 alusel). 227 Näiteks vahendite puudus mitme paralleelselt toimuva kontrolli läbiviimiseks kartellis kahtlustatavate puhul, mis võimaldab hävitada tõendeid; või vähene IT-alane võimekus tõendite või rikkumiste avastamiseks. 228 EL-i konkurentsiõiguse rakendamisel esinevaid probleeme ning ECN+ direktiivi loomise eesmärki on kokku- võtvalt kirjeldatud 2017. aastal koostatud direktiivi ettepanekus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017PC0142&from=EN. 183 Eelnõukohase seaduse rakendamisel suureneb Konkurentsiameti sõltumatus. Konkurentsi- seaduses sätestatakse ameti sõltumatus konkurentsialaste ülesannete täitmisel, millega kao- tatakse justiitsministri teenistuslik järelevalve ameti üle. Konkurentsiameti praegusele aruandluskohustusele (VVS § 41 lg 7) luuakse erisus ning edaspidi tuleb ametil iga aasta 1. aprilliks esitada koondaruanne konkurentsiteenistuse tegevuse kohta, mis lisaks eelarvet puudutavale teabele peab sisaldama teavet ka ülesannete täitmise, ametnike ametisse nime- tamise ja vabastamise ning inimeste arvu kohta. Muudatustega kaasnev töökorralduslik mõju on pigem väike, puudutades eelkõige asutuse juhtimist. Ulatuslikum mõju kaasneb sihtrühmale konkurentsijärelevalvemenetluse loomisega. Nagu seletuskirjas selgitatud, hakkab konkurentsijärelevalvemenetlus asendama praegu Konku- rentsiameti poolt läbiviidavaid haldus-, väärteo- ja kriminaalmenetlusi. Konkurentsiamet on konkurentsialaste väärtegude (KonkS §-d 735–738) kohtuväline menetleja ning KarS § 400 kuritegude uurimisasutus. Arvuliselt enamiku Konkurentsiameti menetlustest moodustavad siiski haldusmenetlused (aastatel 2015–2020 alustatud menetlustest keskmiselt 80%). Konkurentsiameti jaoks tähendab konkurentsijärelevalvemenetluse loomine olulist töökorral- duslikku muudatust, mis eeldab töötajaskonna väljaõpet ning töökorralduse ja -praktikate muutmist. Muudatus, millega antakse Konkurentsiametile õigus seada konkurentsijärelevalve- menetluste läbiviimisel prioriteete, suurendab ühest küljest ameti vastutust töö planeerimisel, teisest küljest annab aga vajaliku paindlikkuse ressursside efektiivseks paigutamiseks. Keelatud teo toimepanemise uurimisel ja tõendite kogumisel edaspidi kasutatavad meetmed (eelnõu kohaselt uurimismeetmed) ei erine oluliselt Konkurentsiameti poolt kehtiva õiguse kohaselt kohaldatavatest riikliku järelevalve erimeetmetest ning KonkS §-des 57 ja 59 sätestatud õigustest. Küll aga on uurimismeetmed mõnevõrra piiratumad, võrreldes karistusõigusliku süüteomenetlusega (nt jälitustoimingute tegemine ja laiemalt jälitustegevus saab olema rangelt välistatud). Seejuures tuleb aga arvestada menetlusaluse isiku oluliselt ulatuslikumat kaasaaitamiskohustust ning selle tagamiseks ettenähtud meetmeid (sunniraha ja trahvi kohaldamine, kui isik ei allu uurimismeetmele). Edaspidi tuleb Konkurentsiametil läbiotsimise teostamiseks taotleda halduskohtult luba. Muudatus võib kaasa tuua ajalise viivituse uurimismeetme kohaldamisel ja vähese töökorral- dusliku mõju, kuid on põhjendatud menetlusaluse isiku (või muu läbiotsimisele allutatud isiku) õiguste kaitsega. Konkurentsiamet peab esitama kirjaliku taotluse loa saamiseks koos põhjen- dustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega Tallinna Halduskohtule (tulenevalt HKMS § 264 lõikest 3). Otsene rahaline mõju võib Konkurentsiametile kaasneda seoses tehnilise lahenduse loomisega, mille abil saab leebuse kohaldamise taotlust esitada viisil, mis võimaldab taotlejal seda oma omandis, valduses või kontrolli all mitte hoida. IT-lahenduse loomisel on plaanis eeskuju võtta Euroopa Komisjoni vastavast IT-lahendusest. Konkurentsiameti hinnangul võib olla vajalik ka täiendavate ametikohtade loomine, et tagada seaduse tõhus rakendamine. Esialgne kulude prognoos on välja toodud seletuskirja osas 7. Direktiivist tulenevalt võimaldatakse Konkurentsiametil kohaldada haldustrahve ja sunniraha määrades, mis sõltuvad ettevõtjate üleilmsest aastakäibest. Kuigi ka kehtiv KarS § 400 kuriteokoosseis võimaldab kohtul juriidilist isikut karistada rahalise karistusega, mis sõltub juriidilise isiku käibest, siis Konkurentsiamet jaoks on tegemist uudse meetmega (kehtiva õiguse kohaselt on väärteomenetluses Konkurentsiametil võimalik karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot). Käibest sõltuva sunniraha ja haldustrahvi kohaldamine eeldab, et Konkurentsiametil tuleb välja selgitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmne kogukäive. Kui Eesti ettevõtjate puhul on andmed äriregistrist kergesti kättesaadavad ja 184 usaldusväärsed, siis rahvusvaheliste ettevõtjate üleilmse käibe väljaselgitamine võib olla keeru- lisem ja ajamahukam. Praktikas on siinkohal tõenäoliselt abiks Euroopa konkurentsivõrgustiku raames tehtav koostöö. Sarnaselt teistele majandusalastele rikkumistele on ka konkurentsialaste rikkumiste menetle- mine reeglina aeganõudev ja töömahukas ning menetlusajad keskmisest pikemad. Eelnõu koostamise etapis ei ole võimalik prognoosida, milliseks kujuneb konkurentsijärelevalve- menetluste keskmine pikkus ning kas selle osas midagi muutub. Taustainfona võib siiski välja tuua, et järelevalvemenetluste mediaankestus on siiani olnud ligikaudu 13 kuud229. Kriminaalmenetluste puhul on menetlusajad veelgi pikemad. Konkurentsijärelevalvemenetluse loomine ja teised eelnõuga kavandatud muudatused mõju- tavad konkurentsiteenistuse ülesandeid, tööprotsesse ja -korraldust. Konkurentsiameti roll konkurentsiõiguse kohaldamisel, sh menetlus- ja karistuspraktika kujundamisel, suureneb. Eelnõu seadusena jõustumisele eelnevalt ning ka kohanemisperioodil tähendab see Konku- rentsiametile suurenenud töökoormust. Mõju on sage ning sihtrühma jaoks ulatuslik, s.t eeldab sihipärast kohanemist ja tegevuste ümberkorraldamist. HÕNTE § 46 tähenduses on tegemist sihtrühma jaoks olulise mõjuga. 6.3.2. Mõju kohtutele Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad kohtute, eelkõige halduskohtu tegevust. Konku- rentsijärelevalvemenetluses tehtud otsuse, millega kohaldatakse konkurentsijärelevalvemeedet (või -meetmeid) ja võidakse tuvastada keelatud teo toimepanemine, saab vaidlustada haldus- kohtus. Kuivõrd ühes otsuses võib sisalduda mitu haldusakti (nt tuvastatakse keelatud teo toimepanemine ning kohaldatakse trahvi), siis tõenäoliselt need halduskohtumenetluses liidetakse ühte menetlusse (HKMS § 48 lõige 1). Lihtsustatult võib kokku võtta, et eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad halduskohtu tegevust järgmistest aspektidest: - ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuste läbivaatamine eelisjärjekorras; - läbiotsimise kohaldamiseks loa andmine; - sunniraha rakendamist puudutavate kaebuste läbivaatamine; - menetlusliku rikkumise eest kohaldatud trahvi peale esitatud kaebuste läbivaatamine; - konkurentsijärelevalvemenetluse raames tehtud otsust puudutavate kaebuste läbivaatamine. Kõige olulisema muudatusena antakse halduskohtule õigus vähendada Konkurentsiameti poolt määratud trahvi suurust. See tähendab, et kohtule antakse õigus trahvi suuruse üle iseseisvalt otsustada ning seeläbi anda rikkumisele omapoolne hinnang. Tegemist on muudatusega, mis eeldab konkurentsijärelevalvemenetluse põhjalikku tundmist ning tähendab vajadust kohtunike suurema spetsialiseerumise järele. On oluline rõhutada, et kohtule antakse õigus trahvi vähendada, kuid mitte suurendada. Seega ei saa trahvi vaidlustamine kohtus halvendada kaebuse esitaja jaoks tema olukorda, üksnes seda potentsiaalselt parandada. Sellest lähtuvalt on üsna tõenäoline, et iga kord, kui Konkurentsiamet kohaldab keelatud teo toimepanemise eest trahvi, on menetlusalune isik motiveeritud otsust 229 Valimi andmed alates aastast 2010. Hinnang põhineb Konkurentsiameti veebilehel avaldatud juhtumite (https://www.konkurentsiamet.ee/et/konkurentsijarelevalve-koondumised/konkurentsijarelevalve/juhtumid) menetluste andmetel. Menetluse kestuse arvestamisel lähtuti taotluse esitamise või järelevalvemenetluse alus- tamise kuupäevast, kui see oli teada, ning haldusakti andmise kuupäevast (n=65). Järelevalvemenetluste mediaan- kestus oli 393 päeva, s.o ca 13 kuud. 185 kohtus vaidlustama. Halduskohtu tasandil võib see kaasa tuua ebasoovitava riski seoses kohtu- menetluste arvu suurenemise ja menetlusaegade pikenemisega. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et konkurentsijärelevalvemenetluse loomine suurendab haldus- kohtute töökoormust ning toob kaasa kohtunike koolitusvajaduse. Tallinna Halduskohtus on eelnõuga kaasnevate mõjude hindamise ajal 17 ja Tartu Halduskohtus 8 kohtuniku ametikohta, lisaks on vähesel määral mõjutatud ka kohtus töötavad ametnikud/töötajad. Edasikaebeõigusest tulenevalt kaasneb mõju ka kõrgemate astmete kohtutele, st ringkonnakohtute ja Riigikohtu halduskolleegiumidele. Maakohtutele seevastu tähendab KarS § 400 dekriminaliseerimine ning vastavate süüteomenetluste asendumine konkurentsijärele- valvemenetlusega mõningast töökoormuse vähenemist, mõju on harv ning ei eelda töökorral- duslikke muudatusi. HÕNTE § 46 tähenduses võib mõju kohtutele hinnata tervikuna väheoluliseks. 6.3.3. Mõju politseile Kavandatud KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 kohaselt võib Konkurentsiamet läbiotsimise kohaldamisele kaasata politsei, kui see on vajalik nimetatud uurimismeetme eesmärgi saavu- tamiseks, sealhulgas uurimismeetme kohaldamise ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, turva- lisuse tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks. Sellega tagatakse mh direktiivist tulenev nõue, et konkurentsiasutuse käsutuses peab olema piisavalt ressursse uurimiste läbiviimiseks230. Iseenesest ei ole politsei kaasabi konkurentsialaste juhtumite menetlemisel uus muudatus. Praegu saab politsei Konkurentsiametile abi osutada, kas halduskoostöö seaduse alusel ametiabi korras (järelevalve- ja väärteomenetlused) või kriminaalmenetluses prokuratuuri volitusel. Praktikas toimetatakse läbiotsimisi enamasti üksnes kriminaalmenetluste raames. Konkurentsiameti hinnangul on konkurentsijärelevalvemenetluse raames Politsei- ja Piirivalve- ameti (PPA) kaasamine vajalik järgmistel juhtudel: - ohutuse tagamiseks ja vajadusel vahetu sunni kohaldamiseks; - IT-tugi läbiotsimiste puhul (nt andmekandjate tuvastamine, avamine, äravõtmine, koopiate tegemine); - läbiotsimise ettevalmistamisel taktikaline tugi; - PPA ruumide kasutamine suulise teabenõude kohaldamisel; - ressursi tagamine mitme ruumi üheaegseks läbiotsimiseks. Kuigi politsei jaoks ei ole tegemist olemuslikult uue kohustusega, sõltub avalduv mõju sellest, kas kaasabi osutamine sätestatakse politseile seadusest tuleneva kohustusena või toimub politsei kaasamine ametiabi korras. Eelnõu raames oli seega kaalumisel kaks alternatiivset lahendust: a) KonkS-s sätestatakse politseile kohustus osutada Konkurentsiametile kaasabi uurimis- meetme eesmärgi saavutamiseks. Lahendus tähendab sisuliselt seda, et konkurentsijärelevalvemenetluses Konkurentsiameti abistamisest saaks PPA ülesanne ehk nad on kohustatud Konkurentsiameti juhtimisel osalema uurimismeetme kohaldamisel. Kaasabi osutamisega seotud rahalised kulud kannab PPA enda eelarvelistest vahenditest ning tagab valmisoleku kaasabi osutamiseks. Lahendusega kaasneb Konkurentsiametile mõnevõrra ulatuslikum pädevus politsei kaasa- miseks. Ebasoovitavaks riskiks on, et ressursikulu kujuneb suuremaks kui lahendusalter- natiivi b) puhul ning PPA jääb oma töö planeerimisel vähemalt ulatuses, milles Konku- rentsiamet neid kaasaks, viimase meelevalda. 230 ECN+ direktiivi artikli 5 lõiked 1 ja 2. 186 b) KonkS-s sätestatakse, et Konkurentsiamet võib kaasata politsei ametiabi korras uurimis- meetme eesmärgi saavutamiseks. Lahenduse korral toimub kaasabi osutamine HKTS 3. peatükis sätestatud ametiabi regu- latsiooni kohaselt. Sellisel juhul peab Konkurentsiamet uurimismeetme kohaldamisel igakordselt taotlema PPA-lt abi, seejuures on PPA-l võimalik HKTS § 18 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel keelduda ametiabi andmisest. Uurimismeetme kohaldamisega kaasnevad kulud kannab Konkurentsiamet enda eelarvelistest vahenditest. Lahendus võib tähendada mõnevõrra väiksemat ressursikulu, kuid ei pruugi olla piisav direktiivist tuleneva nõude täitmiseks, st Konkurentsiametile piisava uurimisressursi tagamiseks. Eelnõu lõplikus versioonis on kasutatud kahe nimetatud lahenduse hübriidi. Ühelt poolt on konkurentsijärelevalvemenetluses läbiotsimine kui uurimismeetme kohaldamisse kaasumine (sh vajadusel selle ettevalmistamisse panustamine) politsei kohustus juhul, kui Konkurentsi- amet neid selleks kaasab. Seejuures aga ulatuses, milles politsei kaasub, jääb eelnõukohase seaduse alusel ametite vaheliste läbirääkimiste otsustada. See annab politseile võimaluse oma ressursse planeerida ning tõrjuda vajadusel nendele langevat üleliigset koormust, mis ei oleks konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel eesmärgipärane. Konkurentsijärelevalvemenet- luse läbiviimine on Konkurentsiameti ülesanne. Politsei roll konkurentsijärelevalvemenetluses saab olema Konkurentsiametile toe osutamine. Seejuures ei toimeta politsei konkurentsijärele- valvemenetluses iseseisvalt (v.a vahetu sunni kohaldamine, mida politsei teeb lähtuvalt oma kaalutlusest) ega vastuta selle käigus tekkinud kahju eest läbiotsimisele allutatud isiku ees. Ka- vandatud regulatsiooni kohaselt kuuluvad politsei kaasamisest tekkinud kulud Konkurentsi- ameti poolt hüvitamisele. Konkurentsiameti esialgsel hinnangul võib konkurentsijäreleval- vemenetluste raames politsei kaasabi vaja minna keskmiselt kuus korda aastas. HÕNTE § 46 tähenduses on tervikuna tegemist väheolulise mõjuga. 6.3.4. Mõju prokuratuurile Eelnõu mõjutab vähesel määral prokuratuuri töökoormust. Seoses KarS § 400 dekriminali- seerimise ja konkurentsijärelevalvemenetluse loomisega ei pea prokuratuur edaspidi juhtima vastavaid kriminaalmenetlusi ja esindama kohtus riiklikku süüdistust. Ka leebuse kohaldamise pädevus läheb prokuratuurilt Konkurentsiametile. Kuigi konkurentsialaste juhtumite puhul on menetlused ajamahukad ja uurimise läbiviimine keeruline, siis prokuratuurile avalduva mõju hindamisel tuleb arvestada, et neid juhtumeid menetletakse kriminaalmenetluses harva (üksi- kud menetlused aastas, vt tabel 1). Seetõttu mõjutavad kavandatud muudatused väheste prokuröride ja prokuratuuri amet- nike/töötajate töökoormust, st sihtrühm on väga väike. Mõju on sihtrühma vaatest positiivne ja harv ning ette ei ole näha ebasoovitavaid riske. HÕNTE § 46 tähenduses on tegemist vähe- olulise mõjuga. 6.4. Halduskoormus Eelnõu koostajate hinnangul ei mõjuta kavandatud muudatused ettevõtjate ega kodanike halduskoormust. Küll aga kaasneb mõju avaliku sektori töökoormusele, kuna tulenevalt kon- kurentsijärelevalvemenetluse loomisest suureneb Konkurentsiameti ja halduskohtute töö- koormus (vähemalt ajutiselt). Prokuratuuri ja maakohtute töökoormus seevastu väheneb. 187 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Konkurentsiameti hinnangul nõuab seaduse eesmärgipärane ja tõhus rakendamine ametilt 100 000 eurot täiendava püsikuluna aastas. Selle summa jaotusest täpsemalt alljärgnevas. Konkurentsijärelevalvemenetluse efektiivseks ja tulemuslikuks läbiviimiseks kaasatava politsei kulutuste ja võimalike kahjude hüvitamiseks halduseväliste isikute ees oleks Konkurentsiameti eelarvesse miinimumprognoosi kohaselt vaja juurde hinnanguliselt 18 000 eurot aastas. Seda kaalutlusel, et konkurentsijärelevalvemenetluste raames võib Konkurentsiametil politsei kaasabi vaja minna maksimaalselt kuus korda aastas. Nimetatud kulu suurus on vaid hinnanguline seetõttu, et see sõltub mitmetest asjaoludest: läbiotsitavate kohtade arv, läbiotsimise kestus, mitu ametnikku ja millised ametnikud läbiotsimisele kaasatakse. PPA hindab, et ühel läbiotsimiskohal peaks olema korraga minimaalselt 4 inimest. Kuna üks on Konkurentsiameti ametnik, siis vähemalt 3 PPA inimest. Detailidesse minnes sõltub maksumus sellest, kas ametnikke on vaja menetlustoimingute tegemiseks (kui on mitmes kohas ja Konkurentsiameti inimesi puudu) või turvalisuse tagamiseks/sunni rakendamiseks. Samas, nagu allpool olevast tabelist näha, on suurusjärk sarnane ja erinevused vaid mõnekümne euro suurused. Täpsem PPA-d puudutav arvestus allolevas tabelis on tehtud nii, et 3 inimest on mõeldud menetlustoimingute jaoks ja 2 inimest (patrullekipaaž) turvalisuse tagamiseks/sunni rakenda- miseks, tööajaga 8 t. Sel juhul on kulu 658 eurot (tööjõukulu) + 72 eurot (majanduskulu, s.o transport jms) = kokku 730 eurot (1 läbiotsimiskoht, 8 t). Tabel 4. PPA hinnang läbiotsimisega seotud kuludele. tundide arv inimeste arv 8 tunni hind tööandja maksudega (€) patrullpolitseinik 8 2 238 digikriminalist 8 1 140 eriasjade uurija 8 2 279 KOKKU 5 658 Lisaks politsei kaasamise kulule on Konkurentsiametil vaja tõsta ameti infotehnoloogilist või- mekust. Eriti suurt tähelepanu vajab ametis infotehnoloogilise võimekuse arendamine ja hoid- mine, sest kartellide avastamine ja uurimine põhineb suurtel andmemahtudel ja digitõendite analüüsimisel. Kartellivastases võitluses peavad ametil olema piisavad ressursid soetamaks ja omamaks kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid ning tagamaks oskuste olemasolu nendega töötamiseks. Lisaks eelnevale on Konkurentsiametil vaja leebuse kohaldamise avalduste esitamiseks arendada IT-lahendus ning katta sellega kaasnevad hooldus- ja arenduskulud. Seega on infotehnoloogilise võimekuse tõstmiseks ja tagamiseks ning uurimismetoodikate arendamiseks vaja hinnanguliselt vähemalt 40 000 eurot aastas. Kuigi eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlusse on võimalik PPA kaasata mh selleks, et neilt kriminalistika tuge saada, jääb digitõendite uurimine ja analüüsimine siiski Konkurentsiametile. Seega peavad Konkurentsiametil endal olema kaasaegsed spetsiaalsed infotehnoloogilised vahendid (spetsiaalne tarkvara ja võimsad vaatlusarvutid suurte andme- mahtude jooksutamiseks) ja vastavad oskused digitõendite uurimiseks ning analüüsimiseks. Samuti on vajalik hea infotehnoloogilise võimekuse omamine kartellide avastamisel. 188 Lisaks on viimastel aastatel kasvanud digitaalsete turgudega seonduvate menetluste arv ning menetlused on muutunud oluliselt tehnilisemaks ja keerulisemaks, kus amet vajab eksperdi- hinnanguid ja -analüüse vastava ala spetsialistidelt. Sellist võimekust ei ole mõistlik ametil püsivalt endal välja arendada, kuna eksperditeadmiste vajadus võib olla väga erinev ja ajas muutuv. Eksperdihinnangute ja -analüüside tellimiseks vajab amet hinnanguliselt 30 000 eurot aastas. Ülejäänud summas (st 100 000 eurot – (eelnevalt kirjeldatud 18 000 eurot + 40 000 eurot + 30 000 eurot) = 12 000 eurot) on ennekõike kavas tõsta ja hoida olemasolevate töötajate pädevust ja neid pidevalt arendada (sh koolitusteks ja lähetusteks), et olla kursis praktikaga Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ühtlasel rakendamisel. Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamise võimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta valitsemisala eelarvest. Kohtutele eelnõukohase seaduse jõustumine eelarveväliseid kulusid tekitada ei tohiks. Kohtunike iga-aastane koolituskava sisaldab raha kohtunike koolitamiseks uute seaduste rakendamiseks. Eelnõuga kavandatud KonkS § 7840 lõikega 3 kaasnevad tulevikus riigile kulud, kuid nende suurusjärgu hindamine ei ole realistlikult võimalik. Kehtiva menetluskorra kohaselt on riigieelarves ette nähtud vahendid KarS § 400 alusel riigilt väljamõistetevate menetluskulde hüvitamiseks süüteomenetluses. 8. Rakendusaktid Eelnõukohase seadusega kehtestatavast konkurentsijärelevalvemenetlusest tingitult on vaja vastavas ulatuses ajakohastada Konkurentsiameti põhimäärust ja Vabariigi Valitsuse määrust „Kriminaaltoimiku arhiivimise kord ja säilitamise tähtajad“. Vt täiendavalt eelnõu lisasid 2 ja 3. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil KonkS § 63 lõike 2 esimese ja teise lause kehtetuks tunnistamisest tingitult vaja ajakohastada määrust „Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord“. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohase seaduse jõustumisajaks on planeeritud 1. juuni 2024. Vt täiendavalt eelnõu § 12 selgitust. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluse loomiseks vajalike lähtekohtade kind- laksmääramiseks kaasas Justiitsministeerium novembris 2020 mitteametlikult Konkurentsi- ameti ja Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni, esitades neile järgnevad küsimused: 1) ECN+ direktiiv eeldab menetlus(t)e läbiviimist ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse suhtes, kuivõrd konkurentsieeskirjad on suunatud ettevõtjate tegevusele. Kas teie hinnangul tuleks seega loodavas konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusaluseks isikuks lugeda ettevõtja ja ettevõtjate ühendus või neid moodustavad juriidilised ja füüsilised isikud? Või mõlemad? a) Kui menetlusalune isik on üksnes ettevõtja, siis kellele ja kuidas laienevad menetlusaluse isiku õigused juhul, kui ettevõtja moodustavad mitu juriidilist või füüsilist isikut? 189  b) Kui menetlusalune isik on üksnes ettevõtja, siis kas trahvikoosseis peaks olema loodud ettevõtjale või ettevõtjat moodustavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele? c) Kui menetlusalune isik on üksnes juriidiline ja füüsiline isik (või trahvikoosseis on loodud juriidilistele ja füüsilistele isikutele), siis kuidas tagada kooskõla nt ECN+ direktiivi artikliga 13(2), mille kohaselt tuleb menetlusaluse isiku rikkumise korral rahatrahv määrata ettevõtjale; või artikliga 14(1), mis näeb koosmõjus direktiivi preambuli punktiga 47 ette rikkumise raskusastme hindamisel mh ettevõtjast lähtumise; või artikliga 15(1), millest tulenevalt tuleb konkurentsieeskirjade rikkumisel rahatrahvi ülemmäära arvutamisel lähtuda ettevõtja üleilmsest kogukäibest? 2) Kas konkurentsijärelevalvemenetluses peaks olema võimaldatud ka vaidemenetlus? 3) Kui võtta aluseks mudel, et konkurentsijärelevalvemenetluses tuvastatud õigusrikkumise pinnalt võib Konkurentsiamet (1) teha ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks (kui see veel kestab) ning (2) määrata haldustrahvi, siis mida arvate variandist, et haldustrahviotsuse peale esitatud tühistamiskaebus omaks automaatset täitmist peatavat mõju, s.t kuni asjas jõustunud kohtuotsuseni ei saa trahviotsust täita, kuid rikkumise lõpetamise ettekirjutuse puhul säiliks praegune esialgse õiguskaitse rakendamise kord? 4) Mida arvate variandist, et halduskohus viib konkurentsijärelevalvemenetluse tulemusel antava haldusakti osas läbi täiskontrolli? Tegemist oleks HKMS § 158 lg 3 suhtes erinormiga. Kas kestva õigusrikkumise lõpetamist puudutavat ettekirjutust ja haldustrahvi määramise otsust peaks kohtlema erinevalt (nt lõpetamisettekirjutuse osas kontrollib kohus üksnes kaalutlusvigu)? Konkurentsiamet esitas vastused eeltoodud küsimustele 7. detsembril 2020 ja täiendas oma esialgseid vastuseid 8. jaanuaril 2021. Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon esitas vastused 16. detsembril 2020. Eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetluse kontseptuaalne ülesehitus on enne eel- nõu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks mitte- ametlikult kooskõlastamiseks esitatud samuti nii Konkurentsiametile kui ka Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonile aprillis 2021. Konkurentsiamet esitas selle kohta oma tagasiside 6. mail 2021 ja Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon 19. mail 2021. Eelnõukohase seaduse esitas Justiitsministeerium kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsioo- nile 15. detsembril 2021 tagasiside tähtajaga 17. jaanuar 2022. Kuivõrd tegemist on sisult keerulisi ja põhimõttelisi muudatusi kaasa toova seaduseelnõuga, palusid paljud kaasatutest tagasiside andmiseks täiendavat tähtaega. Viimane eelnõukohase seadusega seonduv sisend laekus Justiitsministeeriumile 18. märtsil 2022. Ministeeriumitest esitasid kooskõlastamise käigus sisulised märkused Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium. Seejuures viimane neist jättis eelnõu kooskõlastamata tingitult asjaolust, et eelnõusse oli kavan- datud PPA, täpsemalt politsei roll konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimisel. Pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist on siiski saavutatud Siseministeeriumiga ametnike tasandil kokkuleppe kõiki osapooli rahuldava ja ECN+ direktiivi nõuetekohaselt ülevõtva koostöömudeli kohta. Huvirühmadest ja põhiseaduslikest institutsioonidest esitasid eelnõukohasele seadusele oma arvamuse (esitatud Justiitsministeeriumile saabumise järjekorras): kohtutäitur Risto Sepp, Riigiprokuratuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Riigikohus, Tartu Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus, Konkurentsiamet, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, õiguskantsler, Tallinna Halduskohus, Eesti Advokatuur, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon, Eesti Advokatuuri haldusõiguse komisjon, Eesti Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. 190 Kõik laekunud märkused ja arvamused on esitatud ühes vastustega seletuskirja lisas 4 – kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabelis. Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2023. a (allkirjastatud digitaalselt) 191  Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL EL EL õigusakti Kommentaarid õigusakt õigusakti normi sisuliseks i norm normi rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid Art 1(1) Ei - Sätestab direktiivi reguleerimisala ja eesmärgi. Art 1(2) Ei - Sätestab direktiivi kohaldamisala. Art 1(3) Ei - Täiendab artikli 1 lõiget 1 ja sätestab di- rektiivi reguleerimisala. Art 2(1) Jah, KonkS1 § 2 lõige 1; Vt KonkS § 2 lõike 1 ja § 78 lõike 2 osas osaliselt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 78 lõige 2 Ülejäänud termineid puudutavalt direk- tiivi artikkel 2 lõige 1 ülevõtmist ei vaja, sest nende loomine riigisisesesse õigu- sesse ei ole direktiivi ülevõtmiseks vajalik. Art 2(2) Ei - Täiendab artikli 1 lõikes 2 sätestatud di- rektiivi kohaldamisala. Art 3(1) Ei - Sätestab üldise põhimõtte, millest direk- tiivi ülevõtmisel tuleb lähtuda. Art 3(2) Ei - Sätestab üldise põhimõtte, millest di- rektiivi ülevõtmisel tuleb lähtuda. Art 3(3) Jah KonkS § 7817 lõike 7 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. punkt 1; KonkS § 7827 lõike 1 kohaselt menetlus- KonkS § 7827 lõige 1 aluse isiku ärakuulamiseks esitatavad „etteheited“ on direktiivi artikli 3(3) tä- henduses etteheidete protokoll ehk state- ment of objections. Art 4(1) Jah KonkS § 551; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 552 1 KonkS ehk konkurentsiseadus, mis on kättesaadav nii eestikeelsena kui ka ingliskeelsena. 1  Art 4(2) Jah, ATS2 § 7 lõike 3 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. osaliselt punkt 21; ATS § 7 lõiget 3 punktiga 21 täiendades KonkS § 553 on kehtiv Eesti õigus ECN+ direktiivi ar- tikli 4 lõike 2 punktidega a ja b koos- kõlas. Direktiivi artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt tuleb tagada, et Konkurentsi- ameti teenistuses olevad isikud saaksid oma ülesandeid ja volitusi ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks täita poliitilisest ja muust välisest mõjust sõltumatult. ATS § 7 lõikesse 3 täienda- valt kavandatud punkti 21 kohaselt on teenistujad, kes teevad otsuseid direktii- vi artiklites 10–13 ja 16 osutatud volitus- te täitmisel, ametnikud. Tulenevalt ATS § 51 lõikest 2 peab ametnik oma teenis- tusülesandeid täitma erapooletult, seal- hulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. Tulenevalt ATS § 51 lõikest 3 peab ametnik juhinduma vahetu ja kõr- gemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Konkurentsiameti ametnikud nimetab ametisse ameti peadirektor, kelle oma- korda nimetab ametisse justiitsminister Justiitsministeeriumi kantsleri ettepane- kul. Peadirektori värbamise protsess toi- mub tippjuhtide valikukomisjoni kau- du3. Viidatud sätetest tulenevalt ei ole direktiivi artiklite 10–13 ja 16 kohaseid otsuseid tegevad isikud justiitsministriga alluvussuhtes ehk nad on oma ametiko- haga seotud ülesandeid täites sõltumatud poliitilisest mõjust. Sõltumatuse muust välisest mõjust tagavad ametnike tege- vuspiirangud (ATS § 60) ja toimingu- piirangud (KVS4 § 11). Art 4(3) Ei - Konkurentsiameti ametnikud võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest ATS alusel. Enne isiku ametikohale nimetamist on kehtestatud ametisse nimetamise õigust omava isiku poolt ametijuhend vastavale ametikohale. 2 ATS ehk avaliku teenistuse seadus, mis on kättesaadav vaid eestikeelsena. 3 Vt Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määrust nr 100, mis on kättesaadav nii eestikeelsena kui ka ingliskeelsena. 4 KVS ehk korruptsioonivastane seadus, mis on kättesaadav nii eestikeelsena kui ka ingliskeelsena. 2  Ametijuhendis määratakse kindlaks ametikoha teenistusülesanded ja amet- niku haridusele, töökogemusele, tead- mistele ning oskustele kehtestatud nõu- ded (ATS § 52). ATS kehtestab kinnise loetelu ametniku teenistusest vabasta- mise alustest (ATS §-d 86–95). Kui Konkurentsiameti ametnik ei täida tee- nistusülesandeid või täidab teenistus- ülesandeid mittekohaselt, on võimalik määrata distsiplinaarkaristus, sh ta tee- nistusest vabastada (ATS §-d 69–79). See eeldab aga distsiplinaarmenetluse läbiviimist ja asjaolude väljaselgitamist. ATS vabastamise aluste kitsendamist Konkurentsiameti ametnikele ei saa pi- dada põhjendatuks kuivõrd ATS-s on objektiivsed teenistusest vabastamise alused ning distsiplinaarkaristuse puhul on ette nähtud regulatsioon distsiplinaar- menetluse läbiviimiseks. Distsiplinaar- menetluse raames tehtavad haldusaktid on vaidlustatavad. Juhul, kui muudetak- se ametijuhendit olulises mahus (ATS § 52), eeldab see ametniku nõusolekut. Kui ametnik ei nõustu muudatustega võib ametiasutus ametniku põhjendatud juhul teenistusest vabastada koondamise tõttu. Art 4(4) Ei - Avaliku konkursi ameti peadirektori ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon (ATS 8 lg 4). VVS § 70 lõike 2 kohaselt nimetab ameti peadirektori ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. Konkurentsiameti ametnikud nimetab ametisse ameti peadirektor vastavalt avaliku teenistuse seadusele. Ametnikud võetakse teenistusse konkursiga – ena- masti avaliku konkursiga, aga põhjen- datud juhtudel sisekonkursiga (ATS § 16). Ametnike teenistusse võtmine on avaliku teenistuse seaduses detailselt reguleeritud ja läbipaistev. Art 4(5) Jah KonkS § 7813 lõige 5; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 14 KonkS § 78 lõike 2 punkt 1 3 Art 5(1) Ei - Sätestab liikmesriigile kohustuse tagada liikmesriigi konkurentsiasutusele piisa- vad ressursid, mida neil on vaja ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamise eesmär- gil. Art 5(2) Ei - Täiendab sama artikli lõiget 1 nähes ette miinimumi, milleks liikmesriikide kon- kurentsiasutustel peab ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel ressursse jagu- ma. Lisaks näeb artikli 5 lõike 2 teine lause ette, milleks peab liikmesriigi konkurentsiasutusel ressurssi jätkuma täiendavalt ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisele. Art 5(3) Jah KonkS § 551 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 5(4) Jah KonkS § 552 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 6(1) Jah KonkS § 7822 lõige 6; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 7823 lõike 1 punkt 1; KonkS § 7823 lõige 2; KonkS § 7842 lõige 1; KonkS § 7843 lõige 1. Art 6(2) Jah KonkS § 7822 lõige 6; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 22 KonkS § 78 lõige 7; KonkS § 7843 lõige 1. Art 6(3) Ei - Annab liikmesriikidele õiguse läbiotsi- mise teostamiseks kehtestada kohtu loa kohustus. Art 7(1) Jah KonkS § 7823 lõike 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. punkt 2. Art 7(2) Jah KonkS § 7823 lõike 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. sissejuhatav lauseosa; KonkS § 7824. Art 7(3) Jah KonkS § 7822 lõige 6 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. punkt 2; KonkS § 7823 lõige 2; KonkS § 7823 lõige 7; KonkS § 7843 lõige 1. Art 8 Jah KonkS § 7825 lõige 1; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 7825 lõige 2 Art 9 Jah KonkS § 7825 lõige 4 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 4  Art 10(1) Jah KonkS § 7832 lõiked Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 1–3; KonkS § 7814 lõige 3. Art 10(2) Jah KonkS § 7814 lõige 5 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 11(1) Jah KonkS § 7826 lõiked Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 1–3; Direktiivi art 11 lõikes 1 sätestatud nõue, KonkS § 7815 lõike 1 et liikmesriikide konkurentsiasutused lause 2. peavad saama ajutisi meetmeid määrata oma algatusel, väljendub eelnõu § 7815 lõike 1 lause 2 kaudu, mis näeb ette, et taotlejal ei ole õigust nõuda ajutise konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist. Art 11(2) Jah HKMS5 § 126 lõige 3. Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 12(1) Jah KonkS § 7830 lõiked Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 1–4 Art 12(2) Jah KonkS § 7830 lõige 4 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 12(3) Jah KonkS § 7830 lõige 5 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 13(1) Jah KonkS § 7833 lõige 1; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 7834 lõike 1 punkt 1 Art 13(2) Jah KonkS § 7823 lõige 6; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 7825 lõige 8; KonkS § 7826 lõige 5; KonkS § 7830 lõige 7; KonkS § 7832 lõige 5; KonkS § 7834 lõike 1 punkt 1 Art 13(3) Jah KonkS § 7834 lõige 2 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 13(4) Ei - Võimaldab liikmesriikidel ette näha täi- endavaid kuriteokoosseise lisaks direk- tiivi artiklis 13(1) toodule juhul, kui see ei mõjuta ELTL artiklite 101 ja 102 ühetaolist täitmise tagamist. Art 13(5) Jah KonkS § 7834 lõiked Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 4, 5, 8 Art 14(1) Jah KonkS § 7834 lõike 2 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. punkt 1 Art 14(2) Jah KonkS § 7834 lõige 3 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 5 HKMS ehk halduskohtumenetluse seadustik, mis on kättesaadav nii eestikeelsena kui ka ingliskeelsena. 5 Art 14(3) Jah KonkS § 7833 lõige 3 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 33 Art 14(4) Jah KonkS § 78 lõige 4 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 15(1) Jah KonkS § 7833 lõige 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 15(2) Jah KonkS § 7833 lõige 2 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 16(1) Jah KonkS § 7825 lõige 6; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 7839 Art 16(2) Jah KonkS § 7823 lõige 4; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 7826 lõige 4; KonkS § 7830 lõige 6; KonkS § 7832 lõige 5; KonkS § 7839 Art 17(1) Ei - Annab liikmesriikidele õiguse leebus- programm kavandada kohaldamisalalt laiemana, kui seda näeb ette direktiivi VI peatükk. Art 17(2) Jah KonkS § 7836 lõiked 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. ja 2 Art 17(3) Jah KonkS § 7829 lõige 3 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 17(4) Jah KonkS § 7837; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 781 lõige 2 punkt 1 Art 18(1) Ei - Annab liikmesriikidele õiguse leebus- programm kavandada kohaldamisalalt laiemana, kui seda näeb ette direktiivi VI peatükk. Art 18(2) Jah KonkS § 7836 lõige 5 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 18(3) Jah KonkS § 7829 lõige 6 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 19 Jah, KonkS § 781 lõige 2; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. osaliselt KonkS § 781 lõige 5 Art 20(1) Jah KonkS § 781 lõige 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 20(2) Jah KonkS § 781 lõige 4 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 20(3) Jah KonkS § 781 lõige 12 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 21(1) Jah KonkS § 781 lõige 21 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 21(2) Jah KonkS § 781 lõige 21 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 21(3) Jah KonkS § 781 lõige 21 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 21(4) Jah KonkS § 781 lõige 12 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 21(5) Ei - Annab liikmesriikidele asjakohases ula- tuses õiguse leebusprogramm kavandada 6  kohaldamisalalt laiemana, kui seda näeb ette direktiivi VI peatükk. Art 22(1) Jah KonkS § 781 lõige 23 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 22(2) Jah KonkS § 781 lõige 23 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 22(3) Jah KonkS § 781 lõige 24 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 22(4) Jah KonkS § 781 lõige 41 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 22(5) Jah KonkS § 781 lõiked 24 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. ja 25 Art 22(6) Jah KonkS § 781 lõige 25 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 23(1) Ei - ECN+ direktiivi ülevõtmisel kaotatakse KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artik- lite 101 ja 102 rikkumisi puudutavad füüsiliste isikute süüteokoosseisud ning õiguslike aluseid haldustrahvi kohalda- miseks füüsiliste isikute jaoks ei looda (v.a füüsilisele isikule, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses – selles osas vt täiendavalt kavandatud KonkS § 7817 lõiget 1). Seega eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole kommenteeritavas ar- tiklis sätestatud kaitset füüsilistele isi- kutele vaja kehtestada. Art 23(2) Ei - ECN+ direktiivi ülevõtmisel kaotatakse KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artik- lite 101 ja 102 rikkumisi puudutavad füüsiliste isikute süüteokoosseisud ning õiguslike aluseid haldustrahvi kohalda- miseks füüsiliste isikute jaoks ei looda (v.a füüsilisele isikule, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses – selles osas vt täiendavalt kavandatud KonkS § 7817 lõiget 1). Seega eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole kommenteeritavas ar- tiklis sätestatud kaitset füüsilistele isi- kutele vaja kehtestada. Art 23(3) Ei - ECN+ direktiivi ülevõtmisel kaotatakse KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artik- lite 101 ja 102 rikkumisi puudutavad füüsiliste isikute süüteokoosseisud ning õiguslike aluseid haldustrahvi kohalda- miseks füüsiliste isikute jaoks ei looda (v.a füüsilisele isikule, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses – selles osas vt täiendavalt kavandatud KonkS § 7817 lõiget 1). Seega eelnõukohase seaduse 7  jõustumisel ei ole kommenteeritavas ar- tiklis sätestatud kaitset füüsilistele isi- kutele vaja kehtestada. Art 23(4) Ei - ECN+ direktiivi ülevõtmisel kaotatakse KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artik- lite 101 ja 102 rikkumisi puudutavad füüsiliste isikute süüteokoosseisud ning õiguslike aluseid haldustrahvi kohalda- miseks füüsiliste isikute jaoks ei looda (v.a füüsilisele isikule, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses – selles osas vt täiendavalt kavandatud KonkS § 7817 lõiget 1). Seega eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole kommenteeritavas ar- tiklis sätestatud kaitset füüsilistele isi- kutele vaja kehtestada. Art 23(5) Ei - Täpsustab artikli 23 lõigete 1–4 kohalda- misala. Art 24(1) Jah KonkS § 7845 lõige 2 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 24(2) Jah KonkS § 7845 lõige 1; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 46 KonkS § 78 lõige 1 Art 25 Jah KonkS § 7847 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 26(1) Jah KonkS § 7848 lõige 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 26(2) Jah KonkS § 7848 lõige 1; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 7849 lõike 3 punkt 4 Art 26(3) Jah KonkS § 7848 lõige 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 26(4) Jah KonkS § 7848 lõige 4 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 27(1) Ei - Tegemist on üldise põhimõttega, millest tuleb direktiivi ülevõtmiseks riigisiseste normide kavandamisel lähtuda. Kuigi säte ei nõua eelnõu koostajate hin- nangul ülevõtmist, on direktiivi artiklit 25 ülevõtvasse KonkS § 7845 selguse mõttes kavandatud viide HMS6-le, et vältida mitmeti mõistmist ja potentsiaal- seid vaidluseid olukordades, kus teises liikmesriigis on dokument välja antud muu kui haldusmenetluse käigus. Seega kavandatud sätte kohaselt juhindub Kon- kurentsiamet kõigepealt talle esitatud taotlusest, et välja selgitada, kas selles 6 HMS ehk haldusmenetluse seadus, mis on kättesaadav nii eestikeelsena kui ka ingliskeelsena. 8  kirjeldatud dokumendi olemusest tingi- tult vajab see HMS kohaselt pelgalt teatavaks tegemist või kätte toimetamist ning seejärel viib vastava menetlustoi- mingu ka HMS kohaselt läbi. Art 27(2) Jah KonkS § 7849 lõige 1; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KonkS § 7849 lõige 2 Art 27(3) Jah KonkS § 7849 lõige 3 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 27(4) Jah KonkS § 7848 lõige 2; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. TMS7 § 8 lg 1 Direktiivi artikli 27 lõike 4 teine lause näeb ette, et taotluse saanud asutus võtab kõik meetmed, mis on vajalikud kõne- aluse taotluse täitmiseks, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud asutus kohal- dab sama artikli lõiget 6. Kui Konkurentsiamet on taotluse ühes trahvi- või sunniraha otsuse koopiaga kohtutäiturile täitmiseks esitanud, saab kohtutäiturist „taotluse saanud asutus“ direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Põhjus, miks teise liikmes- riigi konkurentsiasutuse taotlused võtab esmalt vastu Konkurentsiamet on tin- gitud direktiivi artikli 27 lõikest 6, mille kohaselt peab taotluse saanud asutus hindama taotlusega esitatud nõude täit- misele pööramise kooskõla Eesti avaliku korraga. Direktiivi artikli 27 lõike 4 teisest lausest tulenevalt ei ole teise liikmesriigi trahvi või sunniraha nõuete- le võimalik rakendada eelnevalt täitmi- seks tunnistamist. Tulenevalt aga täite- menetluse formaliseerituse põhimõttest, ei saa kohtutäitur kontrollida täitmiseks esitatud dokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid ehk teisisõnu tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õigus- pärasust.8 Seetõttu on vajalik Konku- rentsiameti n-ö vahendusroll. Tulenevalt TMS § 8 lõikest 1 on kohtutäitur kohus- tatud viivitamata tarvitusele võtma kõik abinõud täitedokumendi täitmiseks – see ühtib direktiivi artikli 27 lõike 4 teises lauses tooduga. 7 TMS ehk täitemenetluse seadustik, mis on kättesaadav nii eestikeelsena kui ka ingliskeelsena. 8 Riigikohtu 16. oktoobri 2002. aasta määrus asjas nr 3-2-1-119-02, punkt 8. 9 Art 27(5) Jah KonkS § 7849 lõige 4 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 50 Art 27(6) Jah KonkS § 78 lõiked 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. ja 2 Osas, milles direktiivi artikli 27 lõike 6 teine taane näeb Konkurentsiametile ette kohustuse teise liikmesriigi konkurent- siasutusega suhelda juhul, kui tal on laekunud koostöötaotluse (s.o kavan- datud KonkS §-des 7847 ja 7848 sätes- tatud taotlus) osas vaja täiendavat infot, ei vaja eraldiseisvat ülevõtmist. Nõu- kogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriikide konkurentsiasutused ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel tegema tihedat koostööd. Seega omavaheline suhtlus Euroopa konkurentsivõrgustiku liikmete vahel, mis tahes põhjusel, peaks olema elementaarne. Juhul kui direktiiv „täi- endava informatsiooni“ asemel regu- leeriks nt „puuduste kõrvaldamist“, oleks olukord eelnõu koostajate hin- nangul potentsiaalselt teine. Nende oma- vaheline suhtlus täiendava informat- siooni saamise eesmärgil on aga Eesti õiguse tähenduses haldusorganite vahe- line koostöö, mida miski ei keela, ega põhjuseta ei reguleeri. Art 27(7) Jah KonkS § 7851 lõige 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 27(8) Jah, KonkS § 7848 lõige 3; Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. osaliselt KonkS § 7851 lõige 2 TMS § 37 lõike 1 kohaselt sisaldab täitekulu kohtutäituri tasu, täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kätte- toimetamise kulud ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täiteme- netluseks tehtud vajalikud kulud. TMS § 38 lõike 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Seejuures aga „[t]äituri põhi- tasu koos muude täitekuludega arvatak- se täitemenetluse tulemusena saadud summast maha eelisjärjekorras (vt TMS § 106 lg 2 teine lause ja § 174 lg 2). Kuigi eelisjärjekorras maha arvatava põhitasu ulatuses jääb sissenõudjale alles nõue võlgniku vastu, võib nimeta- tud nõude sissenõudmine lõplikult eba- õnnestuda võlgnikul vara puudumise 10  tõttu.“9 Sellisel juhul realiseeruks direktiivi artikli 27 lõike 8 esimese taande esimeses lauses kirjeldatu, kus taotluse saanud asutus ehk kohtutäitur kataks artikli 26 kohaselt võetud meet- metega seoses tekkinud kulud trahvist või sunnirahast, mille ta on taotleva asutuse ehk teise liikmesriigi konkurent- siasutuse nimel kogunud. Art 28(1) Jah KonkS § 7852 lõige 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 28(2) Jah KonkS § 7852 lõige 2 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 29(1) Jah KonkS § 7838 lõige 3 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 29(2) Jah KonkS § 7838 lõige 3 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 29(3) Ei - Sätestab kohustuse Euroopa Komisjoni- le. Art 30(1) Ei - Eelnõukohase seaduse jõustumisel on liikmesriigi konkurentsiasutuseks direk- tiivi artikli 2 lõike 1 punkti 1 tähenduses vaid Konkurentsiamet ehk konkurentsi- küsimustes pädev riiklik haldusasutus direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti 2 tähen- duses. See on tingitud KarS § 400 de- kriminaliseerimisest ja keelatud tegude toimepanemise eest haldustrahvi kohal- damise õiguslike aluste loomisest. Hal- dustrahvi kohaldab Konkurentsiamet, mitte ei taotle selle kohaldamist kohtult. Art 30(2) Ei - HKMS § 15 lõike 1 punkt 1 koosmõjus sama seaduse § 17 lõikega 1 sätestab, et halduskohtumenetluses on lisaks kaeba- jale pooleks vastustaja, ehk riigiasutus, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus. Konkurentsijärelevalvemenetluses ko- haldatud konkurentsijärelevalvemeet- meid puudutava kaebuse puhul oleks vastustajaks seega Konkurentsiamet. Art 30(3) Ei - HKMS § 180 lõike 1 kohaselt on Konku- rentsiametil, kui halduskohtumenetluse poolel (HKMS § 15 lõike 1 punkt 1 ja § 17 lõige 1) õigus esitada halduskohtu otsuse peale apellatsioon. Eelnõuga kavandatud KonkS § 7821 lõike 1 kohaselt annab halduskohus läbi- 9 Riigikohtu üldkogu 25. jaanuari 2018. aasta otsus asjas nr 2-15-17249, punkt 67. 11  otsimiseks loa HKMS-s sätestatud hal- dustoiminguks loa andmise sätete alusel. HKMS § 265 lg 5 näeb ette, et mh haldustoiminguks loa andmisest keeldu- mise määruse peale võib menetlusosa- line esitada määruskaebuse ringkonna- kohtule. Konkurentsiamet on menetlusosaline HKMS § 15 lõike 1 punktist 1 ja § 17 lõikest 1 tulenevalt. Art 31(1) Jah KonkS § 63 lõike 11 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. punkt 3; KonkS § 7825 lõige 9; KonkS § 7841 lõige 2 Art 31(2) Ei Teenistuskohustuse süüline rikkumine toob ametnikele ATS § 69 alusel kaasa distsiplinaarvastutuse, mis omakorda toob ATS § 70 alusel kaasa distsiplinaar- karistuse. Lisaks on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe teadvalt ebaõige avaldamise eest kehtestatud väärteokooseis AvTS10 §-s 541. Töötajale kaasneb saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega vastutus TLS11 alusel (TLS § 72). Mh võib TLS § 88 lõike 1 punkti 8 alusel töötajaga tööle- pingu lõpetada. Art 31(3) Jah KonkS § 63 lõige 13 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 21 Art 31(4) Jah KonkS § 78 lõige 1 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 31(5) Jah KonkS § 7821 lõige 2 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 31(6) Jah KonkS § 7846 lõige 2 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Art 31(7) Ei - Selgitab artikli 31 lõigete 3–6 kohal- dumise tingimusi. Art 32 Jah KonkS § 7822 lõige 3 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. Direktiivi artikli 32 kohaselt peavad eelnõuga kavandatud konkurentsijärele- valvemenetluses „vastuvõetavad“ tõen- did hõlmama dokumente, suulisi aval- dusi, elektroonilisi sõnumeid, salvestisi ja muid teabeallikaid, sõltumata nende kujust ja kandjast, millel teavet hoitakse. Sellega loob direktiiv nimekirja teabe 10 AvTS ehk avaliku teabe seadus, mis on kättesaadav nii eestikeelsena kui ka ingliskeelsena. 11 TLS ehk töölepingu seadus, mis on kättesaadav nii eestikeelsena kui ka ingliskeelsena. 12  vormidest, mida Konkurentsiamet peab saama menetluses koguda. Kogutud tea- best vormib Konkurentsiamet asjakoha- ses osas tõendid (HMS § 38 lg 2). Art 33(1) Ei - Reguleerib Euroopa konkurentsivõrgus- tiku toimimist, nägemata ette kohustusi liikmesriigile. Art 33(2) Ei - Reguleerib Euroopa konkurentsivõrgus- tiku toimimist, nägemata ette kohustusi liikmesriigile. Art 34(1) Ei - Sätestab liikmesriikidele kohustusliku direktiivi ülevõtmise kuupäeva, milleks oli 04.02.2021. Art 34(2) Ei - Sätestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile direk- tiiviga reguleeritavas valdkonnas riigisi- seselt vastu võetavate põhiliste õigusnor- mide teksti. Art 35 Ei - Sätestab kohustuse Euroopa Komisjoni- le, mitte liikmesriigile. Art 36 Ei - Sätestab direktiivi jõustumise. Art 37 Ei - Sätestab direktiivi adressaadid. 13  Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Konkurentsiameti põhimääruse muutmine Justiitsministri 19. augusti 2015. aasta määruses nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 17.03.2022, 3 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 punktist 1 jäetakse välja sõna „riikliku“; 2) paragrahvi 13 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „seadustes sätestatud konkurentsialaste väärtegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende väärtegude kohtuväline menetlemine; 3) paragrahvi 17 punktis 12 asendatakse sõna „kriminaalmenetluses“ sõnaga „konkurentsijärelevalvemenetluses“.  Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Vabariigi Valitsuse määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruses nr 261 „Kriminaaltoimiku arhiivimise kord ja säilitamise tähtajad“ avaldamismärkega RT I, 02.09.2011, 5 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „2051“.  Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 4 Kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Justiitsministeeriumi vastus Maaeluministeerium Eelnõu § 1 punktiga 8 nähakse ette KonkSi Mittearvestatud täiendamine §-ga 551, mille kohaselt Konku- Maaeluministeerium teeb eelnõu autorite rentsiamet on oma käesolevas seaduses ja hinnangul põhjendatult ettepaneku sätestada nõukogu määruses 1/2003/EÜ sätestatud Konkurentsiameti sõltumatus konkurentsijä- ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb, relevalvemenetluse läbiviimisel Vabariigi lähtudes käesolevast seadusest, Euroopa Valitsuse seaduses (VVS) ehk teisisõnu üld- Liidu õigusaktidest, muudest seadustest ja seaduses, mitte valdkondlikus eriseaduses nende alusel kehtestatud õigusaktidest. nagu see on eelnõukohasesse seadusesse ka- Maaeluministeerium nõustub, et Konkurent- vandatud. Eelnõu autorid mõistavad Maa- siamet peab konkurentsijärelevalvemenetlu- eluministeeriumi ettepanekut, sest arvame, ses olema nii sõltumatu kui ka iseseisev, nagu et VVS § 93 lõikesse 6 punkti 4 lisamine, mis ka kõik teised ametid ja inspektsioonid pea- näeb ette, et teenistuslik järelevalve ei laiene vad seda olema riikliku ja haldusjärelevalve Konkurentsiametile elektrituruseadusest ja teostamisel. maagaasiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel, oli 2018. aastal mõnevõrra eba- Viimaste osas tuleneb see põhimõte hetkel õnnestunud valik Euroopa Komisjoni poolt küll Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõike 6 Eesti suhtes läbiviidud rikkumismenetluse punktist 1 ja lõikest 7, kuid vaatamata sellele lõpetamiseks – see ei arvestanud õiguskorra ei ole see osutunud piisavalt selgeks ning va- süsteemsust. Samuti nõustume, et tagantjärgi jab igakordset selgitamist ja tõendamist, kas- on arusaamatu, miks teatud ametitele ja ins- või näiteks järelevalveasutuse juhi üle teenis- pektsioonidele on eriseadustesse eraldiseis- tusliku järelevalve algatamist taotlevatele isi- valt sõltumatuse sätteid kavandatud ja miks kutele. Kui see põhimõte nähtuks lisaks ole- on seda tehtud selliselt, nagu seda tehtud on masolevatele sätetele sõnaselgelt seadusest, (eelkõige, miks on eriseadustesse kavanda- oleks tegemist isikutele tunduvalt õigussel- tud sõltumatuse sätetes üldistavalt üles loet- gema olukorraga, mis tunduvalt vähendaks ka letud õigusaktid, millest asutus oma sõltu- asutuste töökoormust, muu hulgas näiteks matute ülesannete täitmisel lähtuma peab). isikute taotlustele vastamisel. Seadusest Seetõttu märgime, et kuigi mõistame Maa- peaks nähtuma sõnaselgelt põhimõte, et riik- eluministeeriumi püüdlust süsteemituses liku ja haldusjärelevalve tegemisel on asutus süsteemi luua, ei saa me seda teha kõnes- iseseisev ja sõltumatu ning allub üksnes oleva eelnõu raames. Valdkondade ülest üht- kohtulikule kontrollile. lustamist tuleb teha eraldiseisvalt ja kõike- Sellise ettepaneku esitas Maaeluministeerium hõlmavalt. (20.04.2020 kiri nr 1.4-2/554-1) Justiitsmi- nisteeriumile ka vastuses kooskõlastamiseks Etteruttavalt selgitame aga, et VVS § 93 lõikes 6 sätestatud kataloog ei sisalda ega ole ka sisaldanud ammendavat loetelu pädevus- 1 esitatud Vabariigi Valitsuse seaduse muut- test, mille üle teenistuslik järelevalve on vä- mise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse listatud. Lähtealustes peakski meie hinnan- (03.03.2020 kiri nr 8-1/1506) kohta. gul VVS § 93 lõike 6 kataloog sisaldama Õigusloome ühtlasemaks koordineerimiseks üksnes üldiseid aluseid, mil teenistuslikku ja seaduste tõlgendusprobleemide vältimiseks järelevalvet läbi ei viida. Kõikvõimalikud tulevikus võiks kaaluda võimalust kõnealuse täpsustused ja erisused peaksid jääma erisea- põhimõtte sätestamiseks konkurentsiseaduse duste reguleerida. Seda kasvõi juba seetõttu, asemel Vabariigi Valitsuse seaduses kui üld- et VVS-i ammendava kataloogi loomine po- seaduses. Vastasel korral on teistel järeleval- leks mõistlik kuivõrd tegemist on Eesti veasutustel lisakoormus selgitamaks, miks Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 104 nimeta- neile ei ole eriseaduses sõnaselget sõltuma- tud seadusega. Seejuures on VVS nimetatud tust ette nähtud ning nende sõltumatus ja ise- PS sättes loetletud seadustest üks keeruka- seisvus riikliku ja haldusjärelevalve teostami- maid, mida läbirääkimisteks avada. Seda sel vajab endisel või konkurentsiseaduse sätte seetõttu, et VVS-i muutmised kipuvad prak- tikas takerduma poliitiliselt tundlikesse arut- tõttu veelgi koormavamal viisil igakordset tõendamist. Samuti lisanduks eelnõu kõnea- eludesse, mis konkreetse muutmist vajava luse sättega põhjendamatu õigusloomekoor- küsimusega (eelkõige täiendamist vajava mus, kui iga ameti ja inspektsiooni sõltu- erisusega) tihti üldse ei seondu. Seega kuigi matust ja iseseisvust tuleb igas eriseaduses Justiitsministeerium ei saa tagasi võtta VVS § 93 lõikesse 6 lisatud punkti 4, ei saa me ka eraldi sätestama asuda. toetada nimetatud lõikesse ammendavate Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise vaja- erisuste kavandamist. likkust kaaludes võiks ühtlasi kaaluda ameti ja inspektsiooni üldise pädevuse muutmise Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et ka vajadust § 70 lõikes 1 ja § 72 lõikes 1. Kui VVS § 70 lõige 1 ja § 72 lõige 1 ei ole oma konkurentsijärelevalvemenetlus ei ole riiklik olemuselt ammendavad ega kehtivat õigust järelevalve ega haldusjärelevalve, siis vajaks arvestades selged. Sätted nt ei nimeta süüteo- amet selle tegemise pädevust ka üldseaduses. menetluste läbiviimist. Seda, kas ja mil mää- ral tuleks ka pädevusi arvestavalt VVS-i süs- Ühtlasi oleks tunduvalt arusaadavam, kui eel- teemsust luua, me ECN+ direktiivi ülevõt- nõu seletuskirjas väljendatud tahe välistada mise raames analüüsida ega otsustada ei saa. amet konkurentsijärelevalvemenetluse osas teenistusliku järelevalve alt, nähtuks sõna- selgelt teenistuslikku järelevalvet reguleeri- vast paragrahvist, samast loetelust, kus on sä- testatud teisedki valdkonnad, mille suhtes teenistusliku järelevalve kord ei laiene, mitte üksnes eriseaduse seletuskirjast. Näiteks on viidatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõikes 6 olevas loetelu punktis 4 sätestatud, et Konkurentsiametile seadusega sätestatud tee- nistusliku järelevalve kord ei laiene elektri- turuseadusest ja maagaasiseadusest tuleneva- te ülesannete täitmisel. Eespool kirjeldatud põhjusel võiks eelnõu sama sätte puhul veelkord kaaluda ka Konku- rentsiameti õigusaktidest lähtuva tegutsemise kohustuse sätestamise vajalikkust konkurent- siseaduses. Nimelt tuleneb juba põhiseaduse §-st 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täienda- mise seaduse §-st 2, et riigivõimu teostatakse 2  üksnes põhiseaduse, ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ja Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tu- lenevaid õigusi ja kohustusi. Nähes samasisu- lise sätte ette konkurentsiseaduses, kaasnevad sellega samasugused probleemid õigusloo- mes ja teiste seaduste tõlgendamisega, kui eespool kirjeldatud ameti sõltumatuse nõude sätestamise korral konkurentsiseaduses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeri- Arvestatud um (MKM) toetab konkurentsiseaduse muut- Kavandatud ELTS § 922 muudatus on eel- mise ja sellega seonduvalt teiste seaduste nõust kustutatud. muutmise seaduse eelnõu eesmärki tagada Konkurentsiametile Euroopa Liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse (KonkS) ning tulemuslikku kohaldamist ja selleks vajalike volituste, ressursside ja sõltumatuse tagatisi. Ühtlasi toetab MKM valdkonnaspet- siifilise erihaldusmenetluse – konkurentsijä- relevalvemenetluse – tervikregulatsiooni loo- mist. Lisaks märgime, et MKM-i poolt välja töö- tatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (Riigikogus menetluses olev eelnõu 430 SE1) on kavandatud elektrituruseaduse § 922 keh- tetuks tunnistada. Põhjenduseks on asjaolu, et antud piirang hoonestusloa taotlejatele mere- tuulepargi püstitamiseks piirab põhjendama- tult ettevõtlusvabadust. Nimetatud eelnõu on praegu Riigikogu me- netluses ning pole veel jõustunud, kuid selle jõustumisel peaks eelkirjeldatud muudatus- tega ka konkurentsiseaduse muutmise eel- nõus arvestama. Rahandusministeerium 1) Palume selgitada eelnõu kohaselt planee- Arvestatud ritava uue haldusõigusliku erimenetluse kon- Rahandusministeeriumi poolt viidatud reser- kurentsijärelevalvemenetluse seost eelmine vitaotluses esitatud kulud on seotud ka kõ- aasta vastu võetud konkurentsiseaduse muu- datusega (RT I, 30.12.2021, 1), mis puudutas 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8267aac1-0244-49f3-8707- b92a257fb5a7/Ehitusseadustiku%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20%20muutmise%20s eadus 3 Konkurentsiameti majandusregulatsiooni ra- nesoleva eelnõuga. Sellest tulenevalt on se- hastamise reguleerimist ettevõttetelt koguta- letuskirja 7. peatükki – seaduse rakendami- va järelevalvetasuga. Eelmisel aastal vastu sega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse võetud konkurentsiseaduse muudatuste rak- tegevused, eeldatavad kulud ja tulud – vas- endumisel oli võimalik suurendada ameti eel- tavalt muudetud ja täiendatud. Nimelt, lisaks arvet 700 000 euro võrra, mis RES2022-25 juba suurendatud rahastusele nõuab eelnõu- käigus planeeriti VV sihtotstabelisse reservi. kohase seaduse eesmärgipärane ja tõhus rak- Justiitsministeerium on esitanud taotluse eel- endamine Konkurentsiameti hinnangul täi- nõu (mitte-ametliku) reservist raha eraldami- endava 100 000 eurot püsikuluna aastas. Se- seks ning põhjendanud seda järgmiselt: 200 letuskirjas on põhjendatud millest lähtuvalt 000 eurot konkurentsi järelevalvele ning 500 Konkurentsiamet sellise hinnangulise sum- 000 eurot majandusregulatsioonile. Konku- ma on arvutanud ning sellele on lisatud rentsijärelevalve raames oli planeeritud suu- Rahandusministeeriumi tähelepaneku punk- rendada ametikohti 4,5 võrra ja majandusre- tis 3 toodud lisandus: „Kehtivas riigi eelar- gulatsioonis planeeriti suurendada ametikohti vestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate 9 töötaja võrra. Kas reservitaotluses (mitte- kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmise- ametlikus) toodud kulud on käesoleva sea- ga kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste duse muutmise seletuskirjas esitatud kulud? üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusminis- 2) Kui (mitteametlikus) reservitaotluses too- teeriumi poolt valitsusele koondatava info dud kulud ei ole seotud selle seaduse muut- alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, misega, siis palume põhjendada, miks eel- tuleb kulud katta vastava valitsemisala eel- mine aasta vastu võetud uue rahastusmudeli arvest.“ rakendamisel ei arvestatud käesoleva seaduse muudatusega seotud järelevalvemenetlusega kaasnevate kuludega? 3) Kui (mitteametlikus) reservitaotluses too- dud kulud ei ole seotud seaduse muutmisega, siis palume lisada seletuskirja kulude pea- tükki järgmine lõik, mis hõlmab ka PPA-le kaasnevaid võimalikke kulusid: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaas- nevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõi- maluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahan- dusministeeriumi poolt valitsusele koondata- va info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eral- data, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest.“ 4) Palume § 1 punktides 6 ja 31 kasutada teise Arvestatud „ja“ asemel sidesõna „ning“; 5) Eelnõu § 1 punktidega 17 ja 18 tunnis- Arvestatud tatakse kehtetuks konkurentsiseaduse sätted. Eelnõus on valdavalt mitme sätte kehtetuks tunnistamisel (kui sinna vahele ei jää teisi muudetavaid sätteid) kasutatud ühte muutmiskäsku. 4 6) Eelnõu § 1 punktis 29 on üleliigne para- Arvestatud grahvi märk. 7) Märgime, et eelnõu ja seletuskirja lõpp ei Arvestatud ole vormistatud Riigikogu normitehnika ees- kirja nõuete kohaselt 8) Seaduste avaldamise märked seletuskirjas Arvestatud tuleb värskendada (pärast eelnõu kooskõlas- tamisele saatmist on mitmed neist muutu- nud). Siseministeerium Justiitsministeerium esitas kooskõlastami- Mittearvestatud seks konkurentsiseaduse muutmise ja sellega 2007. a alanud korrakaitseõiguse reformi üks seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kandvaid ideid oli määrata Politsei- ja Piiri- eelnõu, millega muu hulgas kavandatakse valveamet (PPA) üldkorrakaitseorganiks luua konkurentsijärelevalve menetlus ning ning koondada vahetu sunni kohaldamise selle läbiviimisse kaasata Politsei- ja Piirival- volitus PPA kätte. Korrakaitseseaduse sele- veamet. Kuigi eelnõus on toodud võimalikud tuskirjas on märgitud: “Eelkõige tuleb lähtu- alternatiivid Politsei- ja Piirivalveameti kaa- da sellest, et vahetu sunni rakendamise pä- samiseks, leiab Siseministeerium, et kavan- devus on politseil kui üldkorrakaitseorganil, datav regulatsioon ei ole sobiv ning läheb muudel korrakaitseorganitel saab vahetu vastuollu kehtivate ametiabi osutamise ja sunni pädevus olla vaid suhteliselt vähestel kaasamise põhimõtetega. juhtudel.” Vahetu sunni volituse PPA kätte Eelnõu kohaselt võib Konkurentsiamet uuri- koondamine teenib mh vahetu sunni kohal- mismeetme kohaldamisele kaasata politsei, damise ühtlustamise eesmärki. PPA amet- kui see on vajalik uurimismeetme eesmärgi nikel on vahetu sunni horisontaalseks raken- saavutamiseks, sealhulgas uurimismeetme damiseks (st mitte üksnes enda ülesannete kohaldamise ettevalmistamiseks, läbiviimi- täitmise tagamiseks) vajalik ettevalmistus seks, turvalisuse tagamiseks või vahetu sunni ning kogemus. Teistele asutustele on vahetu kohaldamiseks. Leiame, et politseile konku- sunni volitused antud üksnes erandjuhtudel rentsijärelevalvemenetlusse kaasumise kohu- ning väga põhjendatud ulatuses nende endi stuse panemine ei ole eelnõus pakutud viisi- ülesannete täitmiseks. Vahetu sunni volitus- del võimalik. Eelnõus nähakse ette, et politsei te andmist muule haldusorganile kui PPA-le on kohustatud Konkurentsiametile abi and- ei saa eelnõu autorite hinnangul põhjendada ma, kui Konkurentsiamet seda soovib. Poli- pelgalt sellega, et PPA kohale kutsumine va- tseile pole ette nähtud võimalust sellest keel- hetu sunni rakendamiseks on liigselt aega- duda. Sellise lähenemisega ei saa Siseminis- nõudev. Sellisel juhul tuleks vahetu sunni teerium nõustuda, kuna Politsei- ja Piiri- rakendamise volitus anda pea kõikidele kor- valveametil on oma ülesanded täita ja kaasu- rakaitseorganitele – tegemist oleks väga eba- mine teise ametiasutuse tegevusse võib üle- mõistliku õiguspoliitilise kursimuutusega. määra takistada politsei enda ülesannete täit- Selline kursimuutus vajaks seadusandja sel- mist ja eesmärkide saavutamist. Politsei- ja get otsust ja sellest lähtuvat korrakaitsesea- Piirivalveamet on mitmetele erinevatele ame- duse vahetu sunni sätete lähtealuste muut- tiasutustele nende töös abiks, samuti on teised mist. Taolist kursimuutust ei ole kohane ka- ametiasutused vajadusel kaasatud siseturvali- vandada valdkondlikku eriseadusesse EL suse tagamisse, kuid mitte üheski regulatsi- direktiivi ülevõtmise varjus. oonis ei ole abi osutamine sõnastatud selliselt, Eelöeldust tulenevalt ei ole põhjendatud ette- nagu eelnõus on välja pakutud. Kaasumise panek, et Konkurentsiamet võiks vahetut otsustamisel peab kaasatavale asutusel jääma sundi rakendama kutsuda ükskõik millise 5 õigus hinnata kaasamisega seotud ressursside vahetu sunni volitustega haldusorgani. Näi- mõju oma põhiülesannete täitmisele ja põh- tena toodud Maksu- ja Tolliamet (MTA), jendatud juhtudel võimalus kaasabi osutami- mis on erikorrakaitseorgan, millele on antud sest keelduda. Oleme eelnõu koostamise käi- vahetu sunni rakendamise volitus üksnes gus seda seisukohta ka varem väljendanud ja piiratud ulatuses MTA ülesannetega seondu- pakkunud omapoolsed lahendused, kuid para- valt. Seega isegi kui ECN+ direktiiv jätab abi ku ei ole neid arvesse võetud kooskõlastami- osutava asutuse lahtiseks, tuleb direktiiv üle sele esitatud eelnõus. võtta Eesti õiguskorra eripärasid ja süsteemi arvestades. Kuna Eesti kehtiva õiguse järgi Mõistame, et teatud juhtudel võib ametiasu- on vahetu sunni volitused koondatud (eri- tustel tekkida vajadus teise ametiasutuse kaa- volituse puudumisel) PPA-le, tuleb samast samiseks oma ülesannete täitmisesse, kuid põhimõttest lähtuda ka direktiivi ülevõt- üldpõhimõte on, et iga asutus täidab oma misel. põhiülesandeid ise ja näeb ette võimaluse ja vahendid, et talle pandud ülesandeid tõhusalt Siseministeerium oli protsessi kaasatud juba täita. Seletuskirjast jääb mulje, et teatud kon- eelnõu kontseptsiooni koostamisest alates, kurentsijärelevalvemenetluse läbiviimiseks täpsemalt juulist 2021. Vajadus vajaliku ressursi ja oskuste omandamise osas Siseministeeriumi kaasamiseks ilmnes siis, ei arendata Konkurentsiameti võimekusi ja kui Konkurentsiamet oli selgelt väljendanud suur osa menetluse läbiviimiseks vajalikest arvamust, et PPA kaasumine konkurentsi- oskustest ja ressurssidest soovitakse saada järelevalvesse ei saa toimuda pelgalt ame- Politsei- ja Piirivalveametilt. tiabi teel. Sõltumata ministeeriumide ning ametite vahelistest kohtumistest ja Arusaamatuks jääb, miks on valitud just aruteludest 2021. a. teises pooles ei olnud politsei abi andjaks, kui võimalik oleks abi siiski võimalik kahe ameti koostöösätetes paluda ka mõnelt teiselt korrakaitseorganilt, enne eelnõu avalikule konsultatsioonile kellel on samasugused oskused läbiotsimiste esitamist kokkulepet saavutada. Mistõttu läbiviimisel, dokumentide nõudmisel või va- kavandati kooskõlastamiseks ja arvamuse hetu sunni kasutamisel. Seletuskirja kohaselt avaldamiseks saadetud eelnõu versiooni tuleb selline õigus ECN+ direktiivi artikli 6 koostööd puudutavad sätted kahte lõikest 2, mis üle võetakse. Juhime tähelepa- äärmusesse kuuluvate alternatiividena. nu, et nimetatud direktiivi kohaselt võib peale politsei kaasata ka teisi pädevaid õiguskait- Pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni leiti seasutusi: „/…/ on liikmesriikide konkurentsi- kõiki osapooli arvestavad lahendused ning asutustel võimalik taotleda politseilt või eelnõu autoritel oli Siseministeeriumi ja PPA teiselt samaväärselt õiguskaitseasutuselt abi, ametnikest ECN+ direktiivi ülevõtmisel suur et neil oleks võimalik kontrolli läbi viia.“. abi. Seetõttu on ainult politsei kaasamine, mis eelnõu kohase konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 7840 lõike 5 järgi on kohustus, eba- õige. Eestis on teisi õiguskaitseasutusi, kellel on sarnased, turvalisuse tagamiseks ja sunni kohaldamiseks vajalikud oskused ja ressursid olemas, nt Maksu- ja Tolliamet. Ühtlasi juhi- me tähelepanu, et politsei on juba täna pea- mine korrakaitseorgan, mida õiguste või res- sursside puudumisel teiste asutuste ülesan- nete täitmisse kaasatakse – nt hetkel Tervise- ameti töösse tervisealase kriisi lahendamisel – mistõttu on vajalik sätestada ja kasutada laiemaid kaasamise võimalusi. Samaaegsel kaasumisel mitme erineva ameti ülesannete 6 täitmisse võib tekkida olukord, kus politseil ei ole võimalik igale poole kaasuda või jäävad tema enda põhiülesanded täitmata. Usume, et Konkurentsiameti huvides on rakendada laie- mat õiguslikku regulatsiooni korrakaitseorga- ni kaasamise tähenduses. Arvestades eeltoodut ei kooskõlasta Sise- ministeerium eelnõu esitatud kujul. Meie ettepanekud, mida oleme ka varasemalt esitanud, korrakaitseorgani võimaliku kaasu- mise regulatsiooni loomiseks, on lisatud käesolevale kirjale. Politsei- ja Piirivalve- ameti kaasamine saaks Siseministeeriumi hinnangul toimuda üksnes muudatusettepa- nekutes kirjeldatud viisil. Samuti juhime tähelepanu, et juhul, kui Politsei- ja Piirival- veamet kaasatakse Konkurentsiameti üles- annete täitmisele, siis on politseil nende ülesannete täitmisel samad õigused kui Kon- kurentsiametil, mitte enam. Kui kaasamine on ette nähtud seaduses, siis tulenevalt haldus- koostööseaduse § 17 lõike 2 punktist 1 ameti- abi sätteid enam kohaldada ei saa. Esitame lisaks järgmised märkused ja ette- panekud eelnõu materjalide kohta. 1. Märkused eelnõu kohta 1.1 Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt teeb Kon- Mittearvestatud kurentsiamet edaspidi riiklikku ja haldusjä- Sõna “riiklik” väljajätmisega Konkurentsia- relevalvet ainult KonkS-i 5. peatükis sätestatu meti põhimäärusest tähistatakse seda, et üle. Samas eelnõu lisa 2 kohaselt, mis puudu- Konkurentsiametile jääb seaduses sätestatud tab Konkurentsiameti põhimääruse muutmist, ulatuses järelevalve teostamise ülesanne nii jäetakse põhimääruses nii tegevusvaldkonnas riiklikus, haldus- kui ka konkurentsijärele- kui ka põhiülesannetes sõna „riiklik“ läbivalt valves. KonkS-i kavandatavad muudatused välja. Siseministeeriumi hinnangul tekitab ning põhimäärus on seega omavahel koos- see ebaselgust ja palume täiendavalt hinnata, kõlas, kuivõrd sõna “riiklik” väljajätmine kas nii KonkS-i kui põhimääruse kavanda- laiendab sätet, mitte ei kitsenda seda. Täp- tavad muudatused on omavahel kooskõlas. sustuseks lisame, et haldusorgani välispäde- Lisa 2 osas toome täiendavad märkused kirja vuse paikapanemise seisukohalt ei ole põhi- lõpus. määruses sätestatu siiski määrav. Pädevus- normid tulenevad seadusest ning põhimäärus kordab need üksnes üle. 1.2 Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt täien- Arvestatud datakse KonkS-i §-ga 561 lõikega 1, milles Justiitsministeerium märgib esmalt, et kon- nähakse ette, et Konkurentsiametil on õigus kurentsijärelevalvemenetlusele kohaldub EL töödelda isikuandmeid KonkS-i 92. peatükis isikuandmete üldmäärus, mitte isikuandmete sätestatud ülesannete täitmiseks. Palume sele- kaitse seadus (IKS). Siseministeerium viitab tuskirjas täpsemalt selgitada, kas Konkurent- siamet võib töödelda isikuandmeid üksnes 7 konkurentsijärelevalvemenetluses, ning mil- kommenteeritavas tähelepanekus IKS säte- list liiki isikuandmeid – kas ka eriliiki isiku- tele. IKS kohaldamisalaks on IKS § 1 lõike andmeid? Isikuandmete kaitse seadus (§ 20 1 punkti 2 kohaselt füüsiliste isikute kaitse lõige 1) näeb ette, et kui töödeldakse eriliiki isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutus- andmeid, siis töötlemise lubatavus peab ole- te poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ma sätestatud õigusaktis, töötlemine peab ja menetlemisel ning karistuste täideviimi- olema vajalik andmesubjekti või teise füüsi- sel. Selles osas võtab IKS üle Euroopa Parla- lise isiku eluliste huvide kaitseks või töödel- mendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680, dakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses ise ilmselgelt avalikustanud. pädevates asutustes isikuandmete töötlemi- sega süütegude tõkestamise, uurimise, avas- tamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liiku- mist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 04.05.2016, lk 89–131). Eelnõuga kavandatav konkurentsijärelevalvemenetlus ei kuulu aga süütegude tõkestamise, avasta- mise ega menetlemise valdkonda. Seda põh- jusel, et ECN+ direktiivis sätestatud trahvid võetakse siseriiklikusse õigusesse üle hal- dustrahvidena, mitte väärtegude toimepane- mise eest määratavate rahatrahvidena. Pärast kõnesoleva eelnõu avalikule kooskõ- lastamisele ja arvamuse andmisele esitamist on kavandatud KonkS § 561 lõiget 1 täien- datud järgmiselt: „Konkurentsiametil on õi- gus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eri- liiki isikuandmeid, käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.“ Ulatuses, milles Siseministeerium palub kommenteeritavas tähelepanekus seletuskir- ja täiendada, on seletuskirja täiendatud. Mis puudutab seda, kas kõnesolev säte annab aluse Konkurentsiametil isikuandmeid töö- delda üksnes konkurentsijärelevalvemenet- luses, siis vastus sellele on jah. KonkS § 561 lõige 1 sisaldab Konkurentsiametile täienda- vat õiguslikku alust isikuandmete töötlemi- seks. Muus osas kehtivad Konkurentsiame- tile haldusõiguslikes menetlustes isikuand- mete töötlemisele IKÜM koosmõjus HMS § 7 lõikega 5 ning väärteomenetluses IKS-s sätestatu (vt IKS § 2 punkt 1). 1.3. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt muude- Mittearvestatud takse KonkS-i § 57 lõiget 2 ja selles sätesta- Konkurentsiseaduse sees kasutatakse õigu- takse järgnevalt: ses tavapärast ja vältimatult vajalikku üldosa ja eriosa mudelit. Samamoodi nagu haldus- 8 „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguse üldosa alla kuuluva HMS-i ja erisea- teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taas- duste (nt KorS) puhul peab normirakendaja esitamist võimaldavas vormis. Teabe esitami- suutma leida, kas üldsättest on tehtud erisäte, se tähtajaks määratakse vähemalt kümme ka- peab normirakendaja suutma tuvastada ka lendripäeva. Teabenõude täitmise tagamiseks konkurentsiseaduse sees üld- ja erisätted. võib Konkurentsiamet kohaldada sunniraha KonkS § 57 lõike 2 osas märgime, et eelnõu- käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud mää- kohase seadusega kavandatakse tunnistada ras.“ KonkS § 57 lõike 1 punktid 3, 5 ja 9 kehte- Märgime, et kui varasemalt reguleeris 8. pea- tuks. KonkS § 57 lõige 2 teeb omakorda viite tükk, kus viidatud paragrahv asub, ainult lõikele 1. Seega ei saa KonkS § 57 lõige 2 riiklikku järelevalvet, siis nüüd reguleerivad laieneda neile küsimustele, mis kuuluvad 92. osad selles peatükis olevad sätted ka kon- peatüki reguleerimisalasse, sest 92. peatükki kurentsijärelevalvemenetlust, mistõttu jääb ei ole lõikes 1 nimetatud. Ülejäänud osas on ebaselgeks, millised sätted laienevad viimati KonkS § 57 jätkuvalt asjakohane. Sätet tervi- nimetatud menetlusele ja millised mitte. Kõ- kuna kehtetuks tunnistada ei saa. nealuse paragrahvi pealkiri on „Konkurent- Seejuures ei ole seaduste kavandamisel kom- siameti õigus nõuda teavet“. KonkS § 7825 beks kehtivate normide numeratsiooni muu- pealkiri on „Teabe nõudmine“, mille puhul ta. Seda on võimalik teha vaid erandjuhtudel tulenevalt KonkS § 7823 lõikest 1 on tegemist (vt HÕNTE § 37). Selleks, et kõik konku- konkurentsijärelevalvemenetluse uurimis- rentsijärelevalvemenetlusega seotud normid meetmega. Lisaks tekitab segadust ka mõiste tõsta kavandatud KonkS 92. peatükki, peaks „teabenõue“, mida tavapäraselt kasutatakse vähemalt mingil määral kehtivaid sätteid avaliku teabe tähenduses. Kokkuvõtvalt leia- sisulise põhjuseta ümber tõstma või samasi- me, et on keeruline teabe nõudmise liike, sulisi sätteid looma mitmekordselt. Eelnõu nende rakendamise tingimusi ja nendega autorite hinnangul ei ole see põhjendatud. seotud sunnimeetmeid (millal kohaldatakse Seadus on selle rakendaja tööriist, mida rak- sunniraha, millal kaasneb väärteomenetlus) endaja peab oskama kasutada. Eriti olukor- eristada. Teeme ettepaneku eelnõus kavanda- ras, kus säte väga selgelt ise piiritleb oma tud regulatsioon veelkord üle vaadata ja selle kohaldamisala, nagu seda teeb viidatud sõnastust täpsustada. Konkurentsijärelevalve- KonkS § 57 lõige 2. menetlusega seotud sätted tekitavad 8. pea- tükis segadust, mistõttu võiks kõik selle me- netlusega seotud erisused tuua KonkS-i 92. peatükis „Konkurentsijärelevalvemenetlus“. 1.4. Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse KonkS-i 92 . peatükiga „Konkurentsijärele- valvemenetlus“, milles toodud probleemidele juhtisime tähelepanu oma kirja alguses. Toome siinkohal välja täiendavad märkused kõnesoleva peatüki kohta. 1.4.1. KonkS-i § 7813 lõikes 4 sätestatakse, et Arvestatud konkurentsijärelevalvemenetlust viib läbi Eelnõu autorite soov oli reguleerida Konku- Konkurentsiamet. Konkurentsiameti pea- rentsiameti peadirektori kohustust kinnitada direktor kinnitab loetelu ametnikest, kellel on loetelu konkreetsetest ametikohtadest, mitte pädevus Konkurentsiameti nimel konkurent- ametnikest. Täname tähelepaneku eest, eel- sijärelevalvemenetlust läbi viia. Palume täp- nõu § 7813 lõiget 4 on sellest lähtuvalt muu- sustada, kas kinnitatakse loetelu konkreetse- detud ja täiendatud järgmiselt: “Konkurent- test ametnikest või peetakse silmas loetelu sijärelevalvemenetlust viib läbi Konkurent- ametikohtadest? 9  siamet. Konkurentsiameti peadirektor kinni- tab loetelu ametnikest ametikohtadest, kellel mida täitvatel ametnikel on pädevus Konku- rentsiameti nimel konkurentsijärelevalveme- netlust läbi viia.” 1.4.2. KonkS-i § 7817 lõikes 1 sätestatakse, et Mittearvestatud menetlusalune isik konkurentsijärelevalve- Termini „menetlusalune isik“ näol ei ole menetluses on iga ettevõtjat või ettevõtjate tegemist väärteomenetluse spetsiifilise ega ühendust moodustav isik, kui on kahtlus, et üksnes sellele menetlusliigile reserveeritud see ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime mõistega. See, et VTMS seda terminit kasu- pannud keelatud teo. Menetlusaluseks isikuks tab, ei välista termini kasutamist muudes ei saa olla füüsiline isik, välja arvatud füüsi- menetlustes. Seda enam, et „menetlusalune line isik, kes on ettevõtja äriseadustiku tähen- isik“ ei sisalda termini nimetusena ühtki vii- duses. det väärteole ega väärteomenetlusele. Seega Juhime tähelepanu, et kuna ka väärteomenet- olenemata sellest, kuidas konkreetset me- luses kasutatakse mõistet „menetlusalune netlust nimetada, saab seda isikut, kelle isik“, siis sama mõiste kasutamine teises tä- suhtes menetlust toimetatakse, tähistada me- henduses on segadusttekitav. Samuti jääb netlusaluse isikuna. Samuti juhime tähele- ebaselgeks, mis hetkest isik konkurentsijäre- panu asjaolule, et on lugematu arv teisigi levalvemenetluses menetlusaluseks isikuks mõisteid, mis erinevates menetlustes kordu- muutub. See peaks meie hinnangul olema vad. Seetõttu ei ole eelnõu autoritele mõis- seotud mingi konkreetse sündmuse või toi- tetav, kuidas ja milline segadus saaks „me- minguga nagu kriminaal- ja väärteomenet- netlusaluse isiku“ mõiste kasutamisel tekki- luses (vrdl kriminaalmenetluse seadustiku § da, kui ELTL artiklite 101 ja 102 ning 33 lõige 1 ja väärteomenetluse seadustiku § KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamine 18 lõige 1). toimuks üksnes ja ainult konkurentsijärele- valvemenetluses ning muid menetlusi nende keeldude täitmise tagamisel kõne alla ei tule. Kuna Siseministeerium ei ole välja pakku- nud alternatiivset ja sobivamat terminit, jäta- me „menetlusaluse isiku“ termini kavandata- vasse regulatsiooni muutmata kujul alles. Kavandatud KonkS § 7817 lõige 3 näeb ette, et menetlusalust isikut teavitatakse viivita- mata konkurentsijärelevalvemenetluse alga- tamisest. Kavandatud KonkS § 7817 lõige 6 näeb ette, et menetlusaluse isiku teavitamisel konkurentsijärelevalvemenetluse algatami- sest tutvustatakse talle tema õigusi ja kohus- tusi. Juhul kui esineb kavandatud KonkS § 7817 lõike 4 punktis 1 nimetatud alus menet- lusaluse isiku esialgu teavitamata jätmiseks, teavitatakse teda tema menetluslikust seisun- dist siis, kui tema suhtes kohaldatakse esi- mest uurimismeedet. Seega menetlusalune isik saab menetlusaluseks isikuks kohe, kui Konkurentsiamet on otsustanud just seda ettevõtjat või ettevõtjate ühendust 10  moodustavat isikut menetluses käsitleda menetlusaluse isikuna. Vastab tõele, et KrMS § 33 lõike 1 puhul on kahtlustatava staatuse saamine seotud riigi objektiivse tahteaktiga isiku suunal – ühel juhul on selleks isiku kinnipidamine, teisel juhul menetlustoimingule allutamine. Selli- ne regulatsioon ei ole aga ainuvõimalik. Me- netlusaluse isiku staatuse regulatsiooni saab üles ehitada ka nii, et isik saab menetlusaluse isiku staatuse alates hetkest, mil tema suhtes on olemas piisav kahtlus (vrd KrMS § 33 lõike 1 teise alternatiivi esimene element). Konkreetse ajahetke määratlemisest märksa olulisem on see, et konkurentsijärelevalve- menetlust läbiviival Konkurentsiametil on kohustus menetlusalust isikut teavitada hil- jemalt siis, kui isiku suhtes kohaldatakse uurimismeedet. Samuti on Konkurentsiame- til kohustus teavitada isikut tema menetlus- likust staatusest viivitamata, kui just ei rakendu mõni seaduses sätestatud erand. Menetlusaluse isiku staatusest ja õigustest teavitamata jätmine on isiku õigusi rikkuv menetluslik minetus, mis võib päädida kon- kurentsijärelevalvemeetme(te) tühistamise- ga. 1.4.3. KonkS §-s 7821 nähakse ette, mis on Mittearvestatud menetlustoimik ja õigus sellega tutvuda. Kõ- KonkS § 7821 (nüüd KonkS § 7820) viitab nesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatakse, et sellele, et menetlustoimik tehakse menetlus- Konkurentsiamet teeb menetlustoimiku me- alusele isikule kättesaadavaks hiljemalt koos netlusalusele isikule kättesaadavaks koos ar- arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalu- vamuse ja vastuväidete andmise võimaluse- sega (sõna „hiljemalt“ on selguse mõttes ga. Juhime tähelepanu, et ebaselge on, millal nüüdseks sättesse lisatud). Arvamuse ja vas- menetlustoimik isikule kättesaadavaks tehak- tuväidete esitamine on omakorda regulee- se. Kas mõeldud on, et seda tutvustatakse ritud KonkS §-s 7827 ning sisaldab konkree- isikule, siis kui isik seda soovib? tset ajahetke – etteheidete esitamine. Seega KonkS § 7827 kohaselt toimub ärakuulamine (sh menetlustoimikuga tutvumine – kuigi selle võimaluse võib amet osaliselt või täielikult anda ka menetluse varasemas faasis) alates hetkest, mil menetlusalusele isikule esitatakse asjas koostatud etteheited. Etteheited saab Konkurentsiamet esitada reeglina siis, kui on menetluse tulemusel kogunud piisavalt informatsiooni selleks, et keelatud tegu tuvastada või ajutist konku- rentsijärelevalvemeedet kohaldada (viimasel juhul on tegemist esialgsete etteheidetega). KonkS § 7821 (nüüd KonkS § 7820) ei 11  tähenda seega seda, et menetlusalune isik saaks menetlustoimikuga tutvuda igal aja- hetkel, mil ta seda soovib. Sättest ei ole eel- nõu koostajate hinnangul võimalik ka selli- selt aru saada, et menetlusalusel isikul oleks see võimalus ükskõik millal. Sätet tuleb lugeda koosmõjus sättega, mis reguleerib arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist. 1.4.4. KonkS-i § 7823 lõikes 3 sätestatakse, et Osaliselt arvestatud uurimismeetme kohaldamisel tehtud talletust Talletus ja protokoll: KonkS § 7823 (nüüd loetakse samaväärseks protokolliga haldus- KonkS § 7822) täiendatakse uue lõikega 4 menetluse seaduse § 18 tähenduses. Konku- järgmises sõnastuses: „Uurimismeetme ko- rentsiametil on õigus kasutada talletusena haldamise aja, koha, selles osalenud Konku- heli- ja videosalvestisi. Leiame, et selleks, et rentsiameti ametnike ja muude kohal viibi- tagada salvestise samaväärsus protokolliga, nud isikute andmed ning uurimismeetme peaks see vastama teatud tingimustele. Eel- kohaldamise käigu ja selle vahetud tulemu- nõus ei ole aga sellekohast regulatsiooni ette sed talletab Konkurentsiamet. Talletusena nähtud. Siseministeerium soovitab võtta ees- võib kasutada pildi-, heli- ja videosalvestisi. kuju teistest sarnastest regulatsioonidest ja Uurimismeetmele allutatud isikul võimalda- eelnõu täiendada. Kaaluda võiks näiteks väär- takse tutvuda talletusega ning teha uurimis- teomenetluse seadustiku analoogiat, mille § meetme kohaldamise tingimuste, käigu ja 31 lõike 11 kohaselt võib salvestis olla väär- tulemuste kohta avaldusi, mille Konkurent- teomenetluses olla iseseisvaks tõendiks, kui siamet talletab.“ väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve Terminoloogia: Eelnõu esimestes kavandites käigus foto- või videosalvestatud ning salves- kasutasime "läbiotsimise“ asemel terminit tisest nähtuvad: „ruumi läbivaatamine“, et selgelt indikeeri- 1) salvestise seos väärteoasjaga; da, et see, mis on kavandatud konkurentsi- 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on järelevalvemenetluses, ei ole identne sellega, salvestis loodud; mis kehtib kriminaalmenetluses, kuid saime 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjao- nii Konkurentsiameti kui ka advokatuuri lud. konkurentsiõiguse komisjoni kriitika osali- seks. Nimelt muu termin kui „läbiotsimine“ Lisaks teeme ettepaneku kaaluda mõistete võib luua arusaama, et me ei pea silmas val- „uurimismeede“, „teabe nõudmine“ ja „läbi- dusesse sisenemise ning selles olevate ese- otsimine“ muutmist, sest samasugused mõis- mete läbiotsimist, vaid midagi kitsamat, mis ted on juba kasutusel teiste menetluste puhul nõuab sarnaselt KorS-i meetmete ülesehitu- ning see võib tekitada seaduse rakendamisel sega täiendavaid volitusi või eraldiseisvaid ebaselgust. Direktiivis kasutatakse mõisteid definitsioone – oluline ei ole aga konkreetse „uurimistoiming“, „küsitlemine“ ja „ruumide sõna defineerimine, vaid kohtuloaga kaasne- kontroll“. vate volituste sisustamine vastavalt ECN+ direktiivile. Seega termini “läbiotsimine” võtsime kasutusele, kuna sisuliselt ongi te- gemist ruumi sisenemise ning selles olevate esemete läbiotsimisega. ECN+ direktiivi ee- stikeelses tekstis kasutatud “ruumide kon- troll” on mõnevõrra ebatäpne ning näib vii- tavat sellele, et Konkurentsiametil on üksnes õigus ruumi siseneda ning see visuaalselt üle/läbi vaadata. ECN+ direktiivis sätestatud “ruumide kontroll” hõlmab endas aga täpselt 12  neid tegevusi, millele sõna läbiotsimine kõi- ge paremini vastab. Termini “uurimismeede” osas viitab Sisemi- nisteerium samuti, et kasutama peaks termi- neid, mis ei ole juba mujal kasutusel. Termin “uurimismeede” ongi uus termin (vrd KorS kasutab termineid „üldmeede“ ja „erimee- de“). Konkurentsijärelevalvemenetluse hal- dusõiguslikku olemust arvestades ei oleks nt termini “uurimistoiming” (vrd ECN+ direk- tiiv ja KrMS) kasutamine kohane, kuna hal- dusõiguses on terminil “toiming” oma spetsiifiline tähendus. See tähistab reaalakte. Samas on teabe nõudmine oma olemuselt haldusakt. Teabe nõudmise tähistamine ter- miniga “uurimistoiming” oleks seega eksi- tav, sest ei sobiks HMS-i terminoloogilisse süsteemi. Terminil “teabenõue” on Eesti õiguses tä- hendus veel AvTS kontekstis. AvTS § 6 sät- estab, et teabenõue on teabenõudja poolt AvTS-s sätestatud korras teabevaldajale esi- tatud taotlus teabe saamiseks või taaskasu- tamiseks. Seeläbi on teabenõudel spetsiifili- ne tähendus üksnes AvTS kontekstis, s.o tea- benõudja pöördumine info saamiseks. On paratamatu, et valdkonniti või seaduseti võib ühel ja samal õigusterminil olla erinev sisu (hea näide siin on “ettevõtja” mõiste, millel on eraldiseisev tähendus nii KonkS-s, ÄS-s kui ka nt MSÜS-s). Teabe nõudmine on seejuures nii üldine termin, et selle reser- veerimine üksnes AvTS-le ei oleks pikemas perspektiivis võimalik ega ka mõistlik. Seejuures terminit „küsitlus“ kasutab ECN+ direktiivi artikkel 9 tähistamaks suulisel teel teabe nõudmist direktiivi artikli 8 tähendu- ses. Ka eelnõukohane seadus KonkS § 7825 lõikes 4 kasutab terminit „küsitlus“ samas kontekstis ja tähenduses. Seadust tuleb rakendada lähtudes sellest, mis selles seaduses sätestatud on. Konkurentsi- järelevalvemenetluses ei saa rakendada voli- tusi ega kontseptsioone, mida KonkS või sel- les sisalduvad viitenormid teiste seaduste konkreetsetele sätetele ei anna või ei või- malda. 13 1.4.5. Eelnõu kohase KonkS-i § 7823 lõike 4 Arvestatud punkti 2 järgi võib politsei kaasata uurimis- Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil meetme kohaldamisel turvalisuse tagamiseks. ei õnnestunud enne eelnõu avalikku kon- Seejuures pole välja toodud erisusi ehk polit- sultatsiooni saavutada kokkulepet politsei sei võib kaasata turvalisuse tagamiseks ka võimalikus kaasumises konkurentsijärele- KonkS-i § 7825 sätestatava uurimismeetme valvemenetluses võetavate uurimismeetmete (teabe nõudmise) kohaldamisel. Leiame, et kohaldamisse. Seetõttu olid sätted, mis puu- politsei kaasamine eesmärgil, et kaitsta teise dutasid politsei võimalikku rolli konkurent- asutuse ametnikku tema ülesannete täitmisel, sijärelevalvemenetluses eelnõus lõpuni väl- ei ole reageeriva jõu otstarbekas kasutamine. jatöötamata. Seda selleks, et anda võimalus Ohusituatsioonide tekkimisel on võimalik neljapoolsete läbirääkimiste tulemusel jõuda alati abi kutsuda või vastaval hetkel kaasata, kokkulepeteni, mis kõiki osapooli rahulda- mitte rakendada seda võimalust ennetavalt ksid ja mis võimaldaksid ECN+ direktiivi (igaks juhuks). Vastava õiguse kehtestamine eesmärgipärast ülevõtmist. Tänaseks on tekitab olukorra, kus ka teistel ametitel, kellel kokkulepe ametnike tasandil saavutatud ja puuduvad vastavad oskused, tekib õigustatud vastavalt täiendatud koostöösätted eelnõusse ootus kaasata politsei oma ülesannete täitmis- lisatud. Kuivõrd need on Siseministeeriumi- se, turvalisuse tagamiseks. ga eraldiseisvalt kooskõlastatud, ei pea eel- Lisaks ei näe seletuskirjas viidatud ECN+ di- nõu koostajad mõistlikuks käesolevat tabelit rektiiv ega nõukogu määrus (EÜ) nr nende teistkordse esitamisega koormata. 1/2003/EÜ üheselt ette turvalisuse tagamist, Kuivõrd nüüdseks ametnike tasandil kokku- vaid määruse artikli 20 punkt 6 näeb ette või- lepitud Konkurentsiameti ja politsei koos- maluse taotleda abi, mille osas eelnõu koos- tööd reguleerivad sätted sisaldavad mh ka tajad on seletuskirja kohaselt asunud seisu- seda, et politseid on võimalik läbiotsimise kohale, et: „/…/ võib eeldada, et mõeldakse kohaldamisele kaasata turvalisuse tagami- Euroopa Komisjoni ametnike ja nendega kaa- seks (seda kahe ameti omavahelisel kokku- sas olevate isikute turvalisuse tagamist ning leppel lähtuvalt kaasusspetsiifilistest asja- vajadusel vahetu sunni kohaldamist selleks, et oludest), jätavad eelnõu autorid seletuskirja nad saaksid määruse kohase kontrolli läbi muutmata osas, millega Siseministeerium viia.“. Siseministeerium sellise tõlgendusega oma kommenteeritava tähelepaneku koha- nõustuda ei saa. selt ei nõustu. Osas, milles seletuskiri sisus- Juhime tähelepanu, et vahetut sundi saab ka- tab nõukogu määruse nr 1/2003 artikli 20 sutada ainult KonkS-i § 7824 lõike 1 p 1-3 lõiget 6, on öeldud, et eelnõu autorid vaid sätestatud meetmete kohaldamisel, mistõttu eeldavad, et õigus kaasata politseid Euroopa on vajalik teha vastav täpsustus ka KonkS-i § Komisjoni poolt toimetatavasse läbiotsimis- 7823 lõike 4 punktis 2. se, hõlmab ka turvalisuse tagamise eesmärki. 1.4.6. KonkS-i §-s 7824 reguleeritakse läbiot- Mittearvestatud simisega seonduv. Lõike 4 kohaselt, kui läbi- Esmalt juhime Siseministeeriumi tähelepanu otsimisele allutatud menetlusalune isik ei allu ECN+ direktiivi artikli 16 lõike 2 punktile a, läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, mis näeb liikmesriigile ette kohustuse läbi- võib Konkurentsiamet isiku poolt moodusta- otsimiste puhuks luua õiguslik alus direktii- tavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele vist tuleneva sunniraha kohaldamiseks. See- kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s juures aga jagame Siseministeeriumi kaht- 7839 sätestatud korras ja määras. Lõige 5 näeb lust, et kas see siiski on alati tulemuslik sun- ette, et kui läbiotsimisele allutatud muu isik nivahend läbiotsimise eesmärgi saavutami- kui menetlusalune isik ei allu läbiotsimisel seks. Sunniraha saab omada mõtet – nagu Konkurentsiameti korraldusele, võib Konku- Siseministeerium korrektselt märgib – üks- rentsiamet tema suhtes rakendada sunniraha nes olukordades, kus eelnevalt on tehtud et- asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätes- tekirjutus ja sunniraha hoiatus. Üldjuhul ei tatud korras kuni 9600 eurot. Meie hinnangul 14 jääb sunniraha rakendamise mõte läbiotsimi- ole sunnirahal läbiotsimise kontekstis raken- se läbiviimisel ebaselgeks. dust (st see ei ole efektiivne sunnivahend). Sunniraha rakendamist reguleerib asendus- Seda eelkõige olukorras, kus isik ei anna täitmise ja sunniraha seadus, mille § 2 toob näiteks Konkurentsiameti korralduse peale välja sunnivahendi rakendamise eeldused. mingit tõendiväärtusega eset. Samas, sunni- Selle järgi rakendatakse sunnivahendit kui rahal on oluline tähendus selliste isikule haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses suunatud kohustuse puhul, mida saab täita märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sama üksnes isik ise ning mille puhul vahetu sunni seaduse § 10 lõige 1 sätestab, et sunniraha on rakendamine oleks välistatud. Näiteks juhul, hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille kui Konkurentsiamet nõuab isikult ligipää- peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega suandmeid mingile teabekandjale – see vajab pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja isiku n-ö intellektuaalset tegevust. Vahetu sunni rakendamine tähendaks sellisel juhul jooksul ei täida. füüsilise jõu kasutamist mingi info saami- Kuna see protsess ei ole kohapeal täidetav seks ja see ei tule põhiõigusi arvestavalt kõne (eelnevalt tuleb ettekirjutus teha ja hoiatada), alla. siis kas läbiotsimine lükatakse edasi või lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul lihtsalt rak- Eelöeldu valguses tuleb erinevate sunniva- endatakse lõike 7 alusel vahetut sundi? Ka hendite vahel valides mõelda sellele, kas järgnevates punktides kirjeldatu tagamine isikule üldse pannakse kohustus ja milline see kohustus on (kas asendatav või asenda- sunniraha kohaldamisega on kaheldav. matu, kas teabe andmisele suunatud või mit- te). 1.4.7. KonkS-i § 7841 lõikes 4 nähakse ette, et Mittearvestatud Euroopa Komisjonile nõukogu määruse Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 1/2003/EÜ artikli 20 lõike 6 ja artikli 21 lõike lõike 6 eesmärk on reguleerida olukordi, kus 4 alusel kaasabi osutamiseks on kohustatud kontrollile allutatud isik sellele ei allu (säte politsei. Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artikli ütleb: “Kui [...] ettevõtja ei nõustu [...] nõu- 20 lõike 6 kohaselt peab asjaomane liikmes- tava kontrollimisega [...]”; “Where [...] an riik osutama neile vajalikku abi, taotledes undertaking opposes an inspection [...]”) kontrolli läbiviimiseks vajaduse korral abi ehk teisisõnu reguleeritakse olukordi, kus on politseilt või samaväärselt täitevasutuselt. tekkinud vajadus sama sätte artiklist 2 tule- Siseministeerium ei nõustu KonkS-i § 7841 nevate kohustuste täitmise tagamiseks. Seda lõike 4 osas pakutud sõnastusega, kus panna- puudutavalt ütleb säte tõesti, et sellises olu- kse kohustus otse politseile, kuna esiteks nä- korras “[...] peab asjaomane liikmesriik hakse määruses ette, et abi peab osutama liik- osutama neile vajalikku abi, taotledes kon- mesriik ja konkurentsialase järelevalve osas trolli läbiviimiseks vajaduse korral abi saab ning peab selleks esmajärjekorras olema politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.” konkurentsijärelevalvet teostav asutus; tei- Säte ei reguleeri aga olukordi, kus Euroopa seks nähakse ette vajaduse korral abi taotle- Komisjon vajab konkurentsiõiguse kohalda- mine, mitte kohustuse panemine; ja kolman- miseks pädeva asutuse abi kontrolli läbivii- daks võib määruse kohaselt taotleda abi ka misel. Viimast reguleerib sama artikli lõige politseiga samaväärselt täitevasutuselt. 5. Sellega seonduvalt tuleb tähele panna, et nõukogu määruse artikli 20 lõige 6 seab ko- hustuse “liikmesriigile”, mitte “konkurentsi- asutusele” nagu seda näeb ette sama artikli lõige 5. St et konkreetne asutus, kes on lõike 6 alusel liikmesriigis pädev selles sättes ette nähtud kohustuse täitmiseks, on liikmesriigi õiguse alusel määratav. 15  Politsei on Eesti õiguse kohaselt (KorS § 75 lõige 1) ainus üldkorrakaitseorgan. Isegi kui muudele korrakaitseorganitele on vahetu sunni kohaldamise volitus antud, on seda tehtud nende endi ülesannete täitmise taga- miseks. Kehtiv Eesti õigus ei võimalda, ega eelnõu autorite hinnangul peakski võimalda- ma muule kui politseile üldkorrakaitseorgani staatuse andmist. Sellest lähtekohast kantuna ei oleks Konkurentsiametil võimalik nõu- kogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõike 6 alusel Euroopa Komisjonile abi osutada. Kõnesolevas eelnõus ei ole Konkurentsia- metile kavandatud vahetu sunni kohaldamise volitusi ka konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimise tagamiseks. Kuivõrd nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 21 lõige 4 teeb viite artikli 20 lõikele 6, on öeldu asjakohane ka artikli 21 lõike 4 osas. 2. Märkused seletuskirja kohta 2.1. KonkS-i § 7823 lõike 4 osas on seletus- Arvestatud kirjas märgitud: „/…/ Konkurentsiametil ei Pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja ole ametina IT-tehnilisi võimekusi, samuti arvamuse andmisele esitamist on Justiits- mitte vahetu sunni kohaldamise volitusi. ministeerium koostöös Siseministeeriumi, Sellest tulenevalt on Konkurentsiametile an- Konkurentsiameti ja PPA-ga välja arenda- tud õigus kaasata spetsialiste ja politseiamet- nud Konkurentsiameti ja PPA vahelised nikke.“. Asjaolu, et Konkurentsiametil ei ole koostöösätted ning neid on ka asjakohaselt ja praegu vajalikke volitusi ei tähenda, et nime- kõikehõlmavalt eelnõu juurde kuuluvas sele- tatud ülesanded tuleb automaatselt panna tuskirjas selgitatud. Kuivõrd see kõik on mõnele teisele asutusele, kuna nendel on vas- Siseministeeriumiga eraldisesivalt kooskõ- tavad volitused olemas. Seletuskirjas on vaja- lastatud, ei pea eelnõu autorid mõistlikuks lik selgitada, miks vastavate volituste andmist sellega käesolevat tabelit koormata. (ja võimekuse arendamist) ei ole mõistlik teha Konkurentsiametil endal, nt võib üheks põh- juseks olla rakendamise maht, sagedus versus välja- ja täiendõppele kuluv ajaline ja rahaline ressurss. Samuti on Siseministeeriumi hinnangul vaja seletuskirja täpsustada ja täiendada osas, mis näeb ette ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 2 üle võtmist. Direktiivi kohaselt võib abi taotleda politseilt või teiselt samaväärselt õiguskaitse- asutuselt. Selgitamist vajab, miks nähakse eelnõuga ette ainult politsei kaasamine ja mis põhjusel on välja jäetud teiste õiguskaitseor- ganite kaasamise võimalus, mida direktiiv lu- bab. 16 2.2. KonkS-i § 7824 lõike 7 osas on seletus- Mittearvestatud kirjas märgitud, et: „Vahetut sundi saab rak- Selgitame, et KorS-s reguleerib vahetu sunni endada üksnes politsei.“. See väide on väär. kohaldamist 5. peatükk, mis nii mõneski Vahetut sundi saavad eriseaduste alusel ko- kohas näeb vahetu sunni kohaldamise eel- haldada ka teised korrakaitseorganid, nt Mak- dusena ette haldusakti, mis on antud ohu su- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet. Politsei väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarik- osutab küll ainsa korrakaitseorganina ameti- kumise kõrvaldamiseks. Nii sätestab näiteks abi vahetu sunni kohaldamiseks, kuid kui KorS § 76 lõige 1 lause 1, et politsei või ülesanded pannakse eriseadusesse, saavad seaduses sätestatud juhul muu korrakaitse- sundi kasutada need, kellele see vastavas sea- organ võib kohaldada vahetut sundi ainult duses ette nähakse. juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu Jääb arusaamatuks, mida on seletuskirja väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarik- koostaja vahetu sunni kasutamist puudutavate kumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse selgituste juures mõelnud lausega: „Konku- täitmise tagamine muu haldussunnivahen- rentsijärelevalvemenetluse eesmärk ei ole diga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal üksnes ohutõrje (nii nagu KorS-i alusel läbi võimalik. Konkurentsijärelevalvemenetluse viidavas menetluses), vaid selles menetluses eesmärk ei ole üksnes korrakaitse (ohu tõrju- võidakse ka karistada. Seetõttu on lõikes 7 mine ja korrarikkumise lõpetamine) nii nagu märgitud, et kohaldatakse KorS-i vahetu KorS alusel läbi viidavas menetluses, vaid sunni rakendamise sätteid, võttes arvesse konkurentsijärelevalvemenetluse tulemusel konkurentsijärelevalvemenetluse peatükis võidakse ka karistada. Seetõttu on kõnesole- sätestatud erisusi.“. Esiteks nähakse KorS-is vas kavandatud KonkS § 7824 (nüüd KonkS ette ka korrarikkumise kõrvaldamine mitte § 7823) lõike 7 lauses 2 märgitud, et vahetut ainult ohutõrje (vastavalt on seletuskirjas eel- sundi kohaldab politsei oma kaalutlusel kor- nevalt ka välja toodud, viidates KorS-i § 76 rakaitseseaduses sätestatud korras, arvesta- lõikele 1). Teiseks ja olulisemaks küsimuseks des 92. peatüki erisusi ehk konkurentsijäre- on, mis seos on karistamisel ja vahetu sunni levalvemenetluse eesmärke (vt KonkS § 7813 kasutamisel või miks räägitakse vahetu sunni lõige 3). kasutamise juures karistamisest? Vahetu sun- Seletuskirja väide „[vahetut] sundi saab rak- ni kasutamine ei ole karistamine. endada üksnes politsei“ on pärast eelnõu avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse an- dmisele esitamist seletuskirjast kustutatud. Samas ei ole kahtlust selles, et Siseminis- teerium mõistis, mida selle väitega püüti edasi anda – seda, et vahetu sunni kohalda- mise volitus on koondatud PPA kätte. Seda kinnitab Siseministeerium mööndes, et „[p]olitsei osutab […] ainsa korrakaitseor- ganina ametiabi vahetu sunni kohaldamiseks […].“ Seega Siseministeeriumi ettepanek, millest tulenevalt poleks probleem eriseadu- ses PPA-le antud ülesanne ja sellega koos käivad volitused jagada mõnele muule hal- dusorganile, nt MTA-le või Kaitsepolitseia- metile, on vastuolus kehtiva õiguspoliitilise seisukohaga. Nagu eelnevalt juba selgitatud, teenib vahetu sunni volituse PPA kätte koon- damine mh vahetu sunni kohaldamise üht- lustamise eesmärki, sest PPA ametnikel on horisontaalselt vahetu sunni rakendamiseks 17  ettevalmistus ning kogemus. Sellest lähene- misest johtuvalt ei ole Justiitsministeerium seni olnud valmis Siseministeeriumi ettepa- nekut kaaluma. Äärmisel juhul võiks kõne alla tulla oma ülesannete täitmise tagamiseks vahetu sunni rakendamise pädevuse andmi- ne Konkurentsiametile. Siiski sarnaselt Kon- kurentsiameti IT-võimekuse väljaarendami- sega, ei vääri mõned üksikud olukorrad va- hetu sunni rakendamise kompetentsi tekita- miseks ja hoidmiseks kuluvat ressurssi. 2.3. KonkS-i 7840 lõike 5 osas on eelnõu Mittearvestatud koostaja jätnud seletuskirjas üldse avamata, Tänaseks on Konkurentsiameti ja PPA koos- miks on otsustatud sellise lahenduse kasuks. tööd puudutavas kokkulepe ametnike tasan- Selgitust vajavad küsimused, mida oleme dil saavutatud ja vastavalt täiendatud koos- märkinud eelnõu juures sama sätte kohta (vt töösätted ühes asjakohaste ja kõikehõlma- punkt 1.4). Samuti puudub selgitus, kuidas vate selgitustega eelnõusse ning selle juurde kaasamine toimub – kellele, mil viisil teada kuuluvasse seletuskirja lisatud. Kuivõrd antakse, milline on etteteatamise aeg, millised need on Siseministeeriumiga eraldiseisvalt on keeldumise alused jne või eeldatakse, et kooskõlastatud, ei pea eelnõu koostajad kaasamine toimub telefonikõne peale ja mõistlikuks käesolevat tabelit nende teist- politsei on kohustatud koheselt reageerima? kordse esitamisega koormata. 2.4. KonkS-i § 7841 lõike 4 osas vajab täp- Mittearvestatud semat selgitamist, millele tuginedes on jõutud Eelnõu autoritel ei olnud nõukogu määruse järeldusele, et „vajaliku abi“ osas võib eelda- (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõike 6 sisustamisel da turvalisuse tagamist ja sunni kohaldamist. tugineda muule, kui sätte sõnastusele, täpse- Vastupidiselt seletuskirjas toodule leiame, et malt: „where […] an undertaking opposes liikmesriigi esindajana saab ja peab konku- an inspection“. Ka ECN+ direktiivi artikli 6 rentsijärelevalvega seotud abi osas pädevaks lõike 2 ülevõtmiseks (mis kasutab sama sõ- asutuseks olema konkurentsijärelevalvega te- nastust viidatud määruse artikli 20 lõikega 6) gelev asutus ehk Konkurentsiamet. Vastavalt kavandasime neljapoolsel kokkuleppel määruses toodule saab vajaduse korral taotle- KonkS § 7822 lõike 6 punkti 2 võimaluse da abi politseilt või muult täitevasutuselt. Konkurentsiametil politseid läbiotsimise ko- Siinjuures on oluline, et abi vajadus ei pruugi haldamisele kaasata turvalisuse tagamiseks. siiski seisneda ainult turvalisuses tagamises Arvestades seda, et toodud sätetest on üks või vahetu sunni kohaldamises, vaid selleks kirjutatud teise eeskujul, ei tohiks neil olla võivad olla ka muud meetmed, mis on Kon- erinevat tähendust. Kõnesoleva eelnõu sele- kurentsiametile ette nähtud, nt sunniraha vms. tuskirjas väljatoodu ei oma praktikas tähtsust Vahetu sunni kasutamine peaks olema vii- ega mõju nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 maste meetmete seas, kuna selle kohaldamise artikli 20 lõike 6 sisustamisel. See on vaid käigus riivatakse ühte kaalukamat isiku põhi- eelnõu autorite arvamus ja seda on ka vas- õigust – isikupuutumatust. Seletuskirjas puu- tavasisuliselt väljendatud. dub ka selle sätte juures selgitus, miks on va- likute korral piirdutud ainult politseiga ja mil- Sellest, miks eelnõu autorite hinnangul ei ole listel põhjustel ei sobi nimetatud ülesannet nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 täitma „samaväärsed täitevasutused“, kelle lõige 6 mõeldud liikmesriigi konkurentsia- kaasamise võimalust määrus ette näeb. sutuse kaasamiseks palume täpsemalt lugeda Siseministeeriumi märkuste punktile 1.4.7 antud kommentaarist. 18  Põhjus, miks nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõike 6 rakendamiseks on pädevaks asutuseks määratud politsei, tule- neb samadest kaalutlustest, millele Justiits- ministeerium tugines ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 2 ülevõtmisel koostöös SiM ja PPA- ga. Palun lugeda nende kaalutluste kohta lähemalt eespool olevatest kommentaaridest, nt Siseministeeriumi märkuste punktile 2.2 antud kommentaarist. 2.5. Seaduse mõjud. Siseministeerium ei Mittearvestatud nõustu seletuskirjas antud hinnanguga, et ka- Siseministeeriumile teada olevalt puudus vandatud muudatuse osas on politsei vähem eelnõu avalikule konsultatsioonile esitamise mõjutatud (lk 141). Arvestades, et seaduse- hetkel kokkulepe koostöösätete sõnastuses. muudatusega kavandatakse politseile panna Seetõttu oli Justiitsministeeriumil võimatu ülesanded viisil, et nende täitmisest ei ole või- PPA-le kaasnevaid mõjusid hinnata. Seejuu- malik loobuda, jättes kirjeldamata kaasamise res ilma Siseministeeriumi sisendita oleks mehhanismi, ei ole õige väita, et need Polit- see ka võimatu olnud. sei- ja Piirivalveameti tööd märkimisväärselt ei mõjutaks. Eelnõu sellise sõnastuse kohaselt Tänaseks on kokkulepe ametnike tasandil peaks politsei sisuliselt igal ajahetkel olema saavutatud ja vastavalt täiendatud koostöö- valmis asuma täitma KonkS-ist tulenevaid sätted ühes asjakohaste ja kõikehõlmavate ülesandeid, sarnaselt oma põhiülesannetega. selgitustega eelnõusse ja selle juurde kuu- luvasse seletuskirja lisatud. Sh on Justiits- Arvestades Konkurentsiameti abistamise sät- ministeerium ühes Siseministeeriumiga ka estamist ülesandena (kohustusena), on polit- PPA-le kaasnevaid mõjusid hinnanud ja seid puudutav mõjude analüüs pealiskaudne sellega samuti seletuskirja nüüdseks täien- ja puudub analüüs selle osas, millised või- danud. Kuivõrd nimetatu on Siseministee- malikud negatiivsed tagajärjed või ohud või- riumiga eraldiseisvalt kooskõlastatud, ei pea vad kaasneda, kui Politsei- ja Piirivalveametil eelnõu koostajad mõistlikuks käesolevat ta- pole abistamise kohustuse tõttu võimalik oma belit nende teistkordse esitamisega koorma- põhiülesandeid täita. ta. Hetkel on ka teadmata, kui suur koormus po- litseile uue menetlusliigiga siiski kaasneb. Varasemate kriminaalmenetluse andmetega võrdlemine pole päris asjakohane. Võib eel- dada, et konkurentsijärelevalvemenetlusi, millesse nähakse ette politsei kaasamine, viia- kse läbi rohkem kui kriminaalmenetlusi. Sa- muti kasvab politsei koormus, kui neid peaks hakkama rakendatama turvalisuse tagami- seks, läbiotsimiste ettevalmistamisel jne. Siseministeerium ei nõustu politseid puudu- tava mõju juures toodud selgitusega (lk 154), et alternatiivi „a“ korral, kui Konkurentsia- meti abistamisest saab Politsei- ja Piirivalve- ameti ülesanne, kannab Politsei- ja Piirival- veamet kaasabi osutamisega seotud kulud enda eelarvest, samas kui, seletuskirja punkti 7 kohaselt Politsei- ja Piirivalveametile, 19 erinevalt Konkurentsiametist, seadusemuuda- tusega täiendavate vahendite vajadust ette ei nähta. Politsei kaasamist puudutavate juhtude juures (lk 153) on märgitud, et kaasamine on vajalik „läbiotsimisel ja sellega seotud suulisel teabe- nõudel ohutuse tagamiseks ja vajadusel vahe- tu sunni kohaldamiseks“. Antud alapunkt tu- leks paremini sõnastada, eraldades tegevused läbiotsimise ja suulise teabenõude osas, sest suulise teabenõude korral politsei vahetut sundi rakendada ei saa. Pakutud sõnastusega võib jääda mulje, et sundi saab rakendada ka läbiotsimisega seotud suulise teabenõude pu- hul. Samas märgitakse, et politsei kaasamine on vajalik ka „läbiotsimise ettevalmistamisel isi- kute taustakontrolli teostamisel“. Siinjuures on vajalik märkida, millisel õiguslikul alusel politsei selliseid taustakontrolle peaks tege- ma. Politsei õigused taustakontrolli teostami- sel on sätestatud politsei ja piirivalveseaduse 32. peatükis. Juhime tähelepanu ka sellele, et juhul, kui Politsei- ja Piirivalveamet kaasa- takse Konkurentsiameti ülesannete täitmisse, siis on tal nende ülesannete täitmisel samad õigused kui Konkurentsiametil (sh taustakon- trolli tegemisel), mitte enam. Seletuskirja lk 142 teise punkti osas on vaja täpsustada, et direktiivist tulenevalt võib kaa- sata spetsialisti või politsei või teise sama- väärse õiguskaitseorgani. 3. Märkused lisa 2 kohta 3.1. Punktis 2 peab olema sõnade riiklik järe- Mittearvestatud levalve“ asemel sõnad „riikliku järelevalve“. Pärast kõnesoleva eelnõu kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitamist on Konku- rentsiameti põhimäärust muudetud (muuda- tused jõustusid 20.03.22). Nimelt kõnesole- va eelnõu juurde kuuluva seletuskirja lisas 2 esitatud muutmispunktis 2 omakorda viida- tud paragrahvi 7 punkti 1 („[Ameti põhiüles- anded on:] riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigus- aktide nõuete täitmise üle ja seaduse alusel riikliku sunni rakendamine“) sellisel kujul enam ei eksisteeri. Sellest tulenevalt on kõ- nesoleva eelnõu juurde kuuluva seletuskirja lisast 2 muutmispunkt 2 kustutatud. 20 3.2. Lisa 2 osas tekib üldine küsimus, et kui Mittearvestatud Konkurentsiameti põhimääruses jäetakse Nagu Siseministeeriumi märkuste punktis Konkurentsiameti tegevusvaldkonnas ja põ- 1.1 toodud tähelepanekule on eespool vas- hiülesannetes läbivalt välja sõna „riiklik “ tatud, siis sõna “riiklik” väljajätmine laien- vastavas käändes (vt lisa 2 p 1-2), siis miks dab põhimääruse sätteid, mitte ei kitsenda jäävad need alles teenistuste (põhimääruse §§ neid. Põhimääruse muutmise kavand sisal- 13-14) ja teenistuse juhataja (põhimääruse § dab ka muutmispunkti § 13 punktile 1, kust 19) ülesannetesse. Kas teenistuste ülesanded samuti kavandatakse sõna „riikliku“ välja saavad olla erinevad ameti põhiülesannetest? jätta. Kui põhimääruse § 13 lõike 51 kohaselt teeb Konkurentsiamet ka edaspidi riiklikku järele- Konkurentsiameti põhimääruse § 14, mis valvet ebaausa kaubandustava ning KonkS-i sisaldab regulatsiooniteenistusega seondu- eelnõu kohaselt KonkSi 5. peatükis sätestatu vat, ei puuduta kuidagi konkurentsiõigust üle, siis ei saa meie hinnangul põhimääruse § ega konkurentsijärelevalvet, sest Konkurent- 7 punktist 1 sõna „riikliku“ täielikult välja jät- siamet on liitamet. Konkurentsiameti regu- ta. Nimetatud säte puudutab asutuse üldiseid latsiooniteenistus täidab sõltumatu turu ülesandeid ja peaks muu hulgas katma ka regulaatori ülesandeid, mitte konkurentsi- asutuse tehtava riikliku järelevalve. asutuse ülesandeid. 3.3. Punkti 4 kohaselt jäetakse põhimääruse Arvestatud § 13 punktist 2 välja sõnad „ja kuritegude Sõnastame põhimääruse muutmise kavandi kohtueelne menetlemine“. Kehtivas põhi- punkti 1 (avalikule kooskõlastamisele ja ar- määruses on vastav säte sõnastatud: „ … ning vamuse andmisele esitatud redaktsioonis nende süütegude menetlemine (väärtegude punkt 4) ümber järgmiselt: kohtuväline menetlemine ja kuritegude koh- „1) paragrahvi 13 punkt 2 muudetakse ja sõ- tueelne menetlemine);“. Kui sõnastusest jäe- nastatakse järgmiselt: seadustes sätestatud takse välja viide kuritegude menetlemisele, konkurentsialaste väärtegude ennetamine, puudub vajadus kasutada terminit süütegude tõkestamine ja avastamine ning nende väär- menetlemine, täpsustades seejuures, et tege- tegude kohtuväline menetlemine;“. mist on siiski ainult väärtegude kohtuvälise menetluse läbiviimisega, vaid võiks otse sätestada: „… ning nende kohtuväline menet- lemine;“. Karistusseadustiku § 3 lõike 2 ko- haselt on süüteod kuriteod ja väärteod. Seega, kui Konkurentsiamet kuritegusid enam ei me- netle, saabki ta süütegude osas läbi viia ainult kohtuvälist menetlust, mida rakendatakse väärtegude puhul. Riigiprokuratuur Prokuratuur tänab Teid võimaluse eest anda Teadmiseks võetud arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, millega võetakse Eesti õi- gusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, millega antakse EL liikmesriikide konkurentsiasutustele Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks vajali- 21 kud volitused, ressursid ja sõltumatuse taga- tised. Muutmisseadusega kehtestatakse kon- kurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsi- oon ning õiguslikud alused haldustrahvi ko- haldamiseks konkurentsiõiguses. Kuna ECN+ direktiivi ülevõtmisest alates ei saa ELTL artiklite 101 ja 102 täitmist tagada kuriteokoosseisude abil ning täitmise tagami- ne peab toimuma muus menetluses kui krimi- naalmenetlus, siis eelnõuga on kavas viia sisse haldusõiguslik konkurentsijärelevalve- menetlus. Prokuratuuri jaoks tähendab see, et seni KarS 21. peatüki 7. jaos sätestatud § 400 alusel karistatavad teod liiguvad tulevikus konkurentsijärelevalvemenetluse alla. Seega KarS § 21. peatüki 7. jagu tunnistatakse keh- tetuks ning ka KarS § 44 lg 9 tunnistatakse kehtetuks. Eelnevaga seoses muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustikku. Plaanitav ühendmenetlus (konkurentsijärelevalveme- netlus) on Eestis uus ning puudutab ainult konkurentsi valdkonda. Prokuratuuri seisukohast saab eelnõud toe- tada. Prokuratuuri jaoks on oluline, kuidas lahendada pooleliolevad menetlused. Pooleli- olevaid menetlusi puudutavalt on eelnõu ko- haselt kavandatud muudatused konkurentsi- seaduses § 87-1 lg-s 2 ja § 78-28 lg-s 5. Prokuratuur toetab eelnõu eesmärke ECN+ direktiivi ülevõtmisel ja konkurentsijäreleval- ve tõhustamisel. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eelnõuga lisatakse konkurentsiseadusesse § Osaliselt arvestatud 7845, mille lg-s 1 on kahe lause mõtte erinevus Kuivõrd terminit „kaalutlusotsus“ ei ole ta- raskesti väljaloetav. Teeme ettepaneku muuta vaks sätetesse kavandada, ei saa me kom- lõike teise lause sõnastust ja sõnastada see menteeritavat sõnastusettepanekut päris sel- parema arusaadavuse huvides järgmiselt: liselt aktsepteerida. Seda põhjusel, et kuna „Muul juhul võib Konkurentsiamet nimetatud ülejäänud kaalutlusruumi võimaldavad sät- otsusest tuleneva nõude teise liikmesriigi ted expressis verbis sõna „kaalutlus“ ei sisal- konkurentsiasutuse nimel jätta kaalutlusotsu- da, võib nende puhul tekkida küsimus, kas sega täitmiseks esitamata.“ Ka eelnõu seletus- mõeldud võib olla midagi muud, kuivõrd kiri nendib, et lõike esimeses lauses sätesta- sõnastused erinevad. Nt võiks see viidata tud juhul peab Konkurentsiamet nõude täit- hindamisruumile, mis omakorda viitab mää- misele esitama ja muul juhul on Konkurent- ratlemata õigusmõistele, mitte õigusliku jä- siametil kaalutlusõigus, kas nõue täitmisele relmi suhtes kaalutlusruumile. Sellegipoo- esitada või mitte. lest aga mõistame, et kõnesoleva KonkS § 7845 (nüüd KonkS § 7848) lõike 1 teine lause ei ole suupäraselt sõnastatud, mistõttu oleme 22  valmis selle ümber sõnastama järgmiselt: „Muul juhul võib Konkurentsiamet nimeta- tud otsusest tuleneva nõude teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel jätta täitmiseks esitadamata.“ Eelnõuga lisatakse konkurentsiseadusesse § Mittearvestatud 7845, mille lg 4 järgi kohaldatakse teise liik- Tulenevalt ECN+ direktiivi artikli 27 lõike 2 mesriigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu di- punktist e ja selle ülevõtmiseks kavandatud rektiivi (EL) 2019/1 artiklite 13 ja 16 koha- KonkS § 7846 (nüüd KonkS § 7849) lõike 2 sest jõustunud või täidetavast otsusest tulene- punktist 5 peab Eestis täitmist taotlev teise va nõude täitmise aegumisele selle teise liik- liikmesriigi konkurentsiasutus (täitmis)tao- mesriigi õigust. Peame vajalikuks, et eelnõu tlusesse märkima tähtaja, mille jooksul peab seletuskirja lisataks viited või teeks Justiits- otsus olema täidetud. See sisaldabki aegu- ministeerium muul moel Eesti Vabariigi koh- mistähtaega. Täiendasime seletuskirja lk-l tutäituritele teatavaks informatsiooni nõuete 152 järgmiselt: „Mõlemad taotlused peavad aegumistähtaegade kohta teistes EL liikmes- sisaldama: […] riikides.  selle teise liikmesriigi, kelle konkurentsi- asutus taotluse esitab, õigusest tulenevat tähtaega (nt kohustuslik või aegumistäht- aeg), mille jooksul peab dokument olema teatavaks tehtud või kätte toimetatud, või mille jooksul peab otsus olema täidetud.“ Eelnõuga lisatakse konkurentsiseadusesse § Mittearvestatud 7848, mille lg 2 järgi tekib kohtutäituril õigus Kahjuks ei ole eelnõu autoritel võimalik ei nõuda täitekulude tasumist sissenõudjalt, kui sätet ega ka seletuskirja palutud ulatuses täi- tal ei õnnestu konkurentsiseaduse § 7845 lõi- endada, sest tegemist on ECN+ direktiivist kes 2 nimetatud täitedokumenti täita. Peame tuleneva määratlemata õigusmõistega. Di- vajalikuks, et täpsustataks kas kõnealust sätet rektiivi artikli 27 lõike 8 teine lause sätestab: või seletuskirja, millise aja jooksul tuleks täit- „If the requested authority is unsuccessful in mise võimatus tuvastada ja kas osaline täitmi- collecting the fines or periodic penalty pay- ne loetakse täitmise õnnestumiseks või mitte. ments, it may request the applicant authority to bear the costs incurred.“ Allajoonitud osa direktiivi eestikeelses tõlkes on „ei õnnestu rahatrahve või sunniraha koguda“. Just nii on sätestatud ka KonkS § 7848 (nüüd KonkS § 7851) lõige 2. Täpsemaks seda sisustada ei ole võimalik, sest siis on oht direktiivis ette- nähtut laiendada või kitsendada – liikmes- riigi seadusandja peab sellest hoiduma. Kuna tegemist on täisharmoneerimist nõudva sät- tega, st liikmesriigile ei ole selle ülevõtmisel jäetud kaalutlusruumi, peab liikmesriik ette nägema sisult täpselt sellise regulatsiooni nagu sättes endas (EKo 15.09.2005, C- 281/03 – Cindu Chemicals jt, p 44). Kohtutäitur Risto Sepp Üldiselt võiks norm olla kergesti loetav. Kol- Mittearvestatud me lauseline ühe lausena seda kindlasti ei ole. 23 Esimene lõige on ebaõnnestunud. Paar ettepa- Kavandatud KonkS § 7845 (nüüd KonkS § nekut selgemaks muutmisel: 7848) lõige 1: Selgitame, et kõnesolev KonkS 45 48 „§ 78’45. Trahvi- ja sunniraha otsuse piiriüle- § 78 (nüüd KonkS § 78 ) lõige 1 on kavan- datud Eesti õigusesse üle võtma ECN+ di- ne täitmine rektiivi artikli 26 lõikeid 1 ja 2 ning osaliselt (1) Teise liikmesriigi konkurentsiasutuse sama artikli lõiget 3 ja artikli 27 lõike 2 sisse- taotlusel esitab Konkurentsiamet viivituseta juhatavat lauseosa (seletuskiri ka otsesõnu selle teise liikmesriigi konkurentsiasutuse ütleb seda). Tegemist on täisharmoneerimist nimel kohtutäiturile täitmiseks Euroopa Par- nõudvate sätetega – liikmesriigile ei ole sätte lamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1 ülevõtmisel jäetud kaalutlusruumi. Kui kaa- artiklite 13 ja 16 kohasest jõustunud või täi- lutlusruumi ei ole, peaks mõtlema, kas lause- detavast otsusest tuleneva nõude. Teise liik- osa „[…] kui selle teise liikmesriigi konku- mesriiki esitatakse nõue täitmisele kui asu- rentsiasutus on pärast oma liikmesriigi terri- koha liikmesriigis puuduvad ettevõtjal trahvi tooriumil mõistlike jõupingutuste tegemist täitmiseks vahendid. äitmisele esitatakse vaid kindlaks teinud, et ettevõtjal või ettevõtjate nõue, mida ei saa täita juhul, kui selle teise ühendusel, kellele trahv või sunniraha on liikmesriigi konkurentsiasutus on pärast oma kohaldatud, puuduvad selles teises liikmes- liikmesriigi territooriumil mõistlike jõupin- riigis piisavad vahendid nõude täitmiseks“ gutuste tegemist kindlaks teinud, et ettevõtjal asendamine lausega „[t]eise liikmesriiki esi- või ettevõtjate ühendusel, kellele trahv või tatakse nõue täitmisele kui asukoha liikmes- sunniraha on kohaldatud, puuduvad selles riigis puuduvad ettevõtjal trahvi täitmiseks teises liikmesriigis piisavad vahendid nõude vahendid“, viib samale tulemile? Samuti, kas täitmiseks. Muul juhul võib Konkurentsiamet juhul, kui direktiivi artikli 26 lõige 2 jätta üle nimetatud otsusest tuleneva nõude teise liik- võtmata, saab ELTL artiklist 288 tulenevat mesriigi konkurentsiasutuse nimel täitmiseks liikmesriigi kohustust pidada täidetuks jne. esitada. Eelnõu autorite hinnangul ei saa. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Lisaks selgitavad eelnõu autorid, et Konku- taotlus koos samas lõikes nimetatud otsuse rentsiametile ei tule kavandatud eelnõust ko- koopiaga on välisriigi kohtu Eestis tunnusta- hustust kontrollida „nõude sisu õiguspära- miseta täitmisele kuuluv lahend täitemenetlu- sust“. Selleks pole Konkurentsiametil päde- se seadustiku § 2 lõike 1 punkti 5 tähenduses vust. Konkurentsiamet kontrollib piiriülese või Eestis tunnustamiseta täitmisele kuuluv (täitmis)taotluse saamisel, kas esineb selle n- välisriigi ametlik dokument sama lõike punkti ö rahuldamata jätmise alus (vt kavandatud 5’1 tähenduses. KonkS § 7847 – nüüd KonkS § 7850 – lõige (3) Välisvääringus teise liikmesriigi käesole- 1). Kumbki nimetatud sättes toodud alustest va paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue arvuta- ei kujuta endast õiguspärasuse kontrolli. takse täitemenetluses ümber eurodesse Eu- KonkS § 7845 (nüüd KonkS § 7848) lõige 4: roopa Keskpanga päevakursi alusel samas Palume KonkS § 7845 (nüüd KonkS § 7848) lõikes nimetatud otsuse tegemise päeva seisu- lõiget 4 puudutavalt tutvuda eelpool Kohtu- ga. täiturite ja Pankrotihaldurite Kojale antud (4) Teise liikmesriigi käesoleva paragrahvi sama sätet puudutava vastusega. lõikes 1 nimetatud otsusest tuleneva nõude täitmise aegumisele kohaldatakse selle teise liikmesriigi õigust.“ Sätte kohaselt kontrollib Eesti Konkurentsi- amet nõude sisu õiguspärasust ning esitab selle täitmisele, kusjuures sissenõudjaks on teise liikmesriigi konkurentsiasutus. Lõige 4 on kooskõlas EL direktiiviga. Ilmselt tuleb 24 eelnõu koostajalt küsida juhiseid, kust saada ülevaade nõuete aegumistähtaegade kohta teistes EL liikmesriikides. Riigikohus Eelnõus nähakse ette uus hübriidne (st osalt Mittearvestatud karistuslik) haldusõiguslik konkurentsijärele- Terminite “uurimismeede” ja “teabenõue” valvemenetlus. Samas ei ole järelevalve ega osas viitame kõigepealt Siseministeeriumi ka karistamine (nt distsiplinaarkaristuste kau- kooskõlastuskirja punkti 1.4.4. kohta märgi- du) haldusõigusele iseenesest võõras. Seetõt- tule. Kooskõlastajad ja arvamuse andjad on tu torkab silma eelnõu keeleline külg, kus läbivalt esitatud kriitikat valitud termino- võetakse tarvitusele hulgaliselt uusi keelen- loogia kohta, mis on nii ühele kui ka teisele deid sisult juba olemasolevate õigusinstituu- poole kalduv. Eelnõu koostajad teevad sel- tide kohta. On arusaadav, et nendel mõistetel lest järelduse, et oleme saavutanud hea tasa- võib olla konkurentsijärelevalvemenetluses kaalu, sest on nii poolt kui ka vastuargu- tulenevalt ECN+ direktiivist oma autonoom- mente. ne tähendus, kuid ka see ei ole iseenesest õi- guskorrale midagi uut. Allpool on toodud mõ- Termin “keelatud tegu” on kasutusel juba ned näited. kehtivas õiguses. Nii sätestab kehtiv KonkS § 611: “Kui Konkurentsiamet on riikliku või Eelnõus on läbivalt juttu „uurimismeetme- haldusjärelevalve käigus tuvastanud käeso- test“. Ebaselge on, miks neid ei nimetata hal- leva seaduse 2. või 4. peatükiga või Euroopa dus- ja kriminaalmenetlusõiguses tuntud ter- Liidu toimimise lepingu artikliga 101 või miniga „menetlustoiming“ või vajadusel eral- 102 keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) di „uurimis- või muuks menetlustoiminguks“, toimepanemise, peab keelatud teo tuvasta- nagu seda teeb nt KrMS § 193 lg 1. Kui mine sisalduma keelatud teo toime pannud menetlustoimingutele kohalduvad vajalikud ettevõtjale tehtud ettekirjutuse resolutiivo- erisused võrreldes HMS-ga on eelnõus sätes- sas.” Sellist ühisnimetajat on vaja, et eristada tatud, siis ei ole põhjust luua sama mõiste inglise keeles antitrust mõiste alla kuuluvaid edasiandmiseks uut terminit. keelde ja nende rikkumist muudest konku- Samuti võiks kaaluda § 7825 tekstis teabe nõu- rentsiõiguse keeldudest või kohustustest ja dmise toimingu nimetamist millekski muuks nende rikkumistest. Kuivõrd Euroopa Parla- kui „teabenõudeks“, sest tegemist on termini- mendi ja nõukogu direktiivi 2014/104/EL ga, mida Eesti õiguses kasutatakse seni spet- ning kõnesoleva eelnõu aluseks olev ECN+ siifiliselt avaliku teabe kontekstis. Nt saab § direktiiv on kaks EL õigusakti, mis on üks- 7825 lg 2 sõnastada viisil „Teabe nõudmine nes antitrust spetsiifiliselt reegleid loonud, peab olema proportsionaalne…“, § 7825 lg 3 tuli ja jätkuvalt tuleb selleks, et vältida lause- „Isiku suhtes, kellelt on teavet nõutud…“ jne. ühendi „käesoleva seaduse 2. või 4. pea- tükiga või Euroopa Liidu toimimise lepingu Kohmakas on ka väljend „keelatud tegu“ artikliga 101 või 102 keelatud teo“ järje- mõiste kohta, mida on seni tähistatud olene- pidevat kasutamist ja seeläbi seaduse teksti valt valdkonnast terminitega „süütegu“ või tarbetut koormamist, kasutusele võtta ühis- „õigusrikkumine“. nimetaja. Selleks võttis Justiitsministeerium Järgnevalt anname oma arvamuse konkreet- 2017. aastal seadusena jõustunud eelnõus sete paragrahvide kohta. (386 SE) kasutusele termini „keelatud tegu“. Võimalik, et see ei olnud kõige parem ühis- nimetaja valik, aga kuivõrd see on kehtivas õiguses juba olemas ja seda KonkS-s sisal- duvad sätted ka kasutavad, ei ole seda eelnõu 25  autorite hinnangul mõistlik ega põhjendatud kõnesoleva eelnõuga muuta. Seaduse eelnõu tekstis on märgitud: Arvestatud „10) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses: „§ 561. Isikuandmete töötlemine konkurentsi- järelevalvemenetluses (1) Konkurentsiametil õigus töödelda isiku- andmeid käesoleva seaduse 92. peatükis sätes- tatud ülesannete täitmiseks.“ Tegelikult peaks olema lg-s 1 lisatud ka sõna „on“ ehk sõnastus peaks olema: „(1) Konkurentsiametil on õigus töödelda isi- kuandmeid käesoleva seaduse 92. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.“ § 7814 lg 2 p 4. Topeltkaristamise keelule on Arvestatud lisatud täiendav tingimus, et varasem avalik- Kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkti 4 õiguslik sanktsioon peab olema kohaldatud on pärast eelnõu avalikule kooskõlastamise- „sama õigushüve kaitseks“. PS § 23 lg-s 3 le ja arvamuse andmisele esitamist muude- sarnast lisatingimust ei ole. Kuigi PS § 23 lg tud järgmiselt: „[Konkurentsiamet ei algata 3 ei pruugi Euroopa Liidu konkurentsiõiguse konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab kohaldamisalas olla kohaldatav, pole sellist menetluse konkurentsijärelevalvemeedet tingimust ka EIÕK 7. lisaprotokolli art 4 lg-s määnemata, kui:] samale ettevõtjale või et- 1 ega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli tevõtjate ühendusele on juba sama keelatud 50 tekstis. Eelnõu seletuskirjast ei selgu selle teo toimepanemise eest sama õigushüve lisatingimuse sisuline olemus. Viidatud on kaitseks kohaldatud konkurentsijärelevalve- Euroopa Kohtu lahenditele konkurentsiõigu- meedet või muud samaväärset avalik-õigus- se asjades nr C-857/19 (p 43) ja C-204/00 P jt likku sanktsiooni“. (p 338), kuid ka neis asjades on Euroopa Ko- hus seda tingimust üksnes abstraktselt nime- Sellega seonduvalt palume Riigikohtul tut- tanud. Samuti seletuskirjas viidatud kohtuju- vuda advokatuuri konkurentsiõiguse komis- rist M. Bobeki ettepanekust asjas nr C-117/20 joni arvamuse punktile 3.4 antud vastusega. nähtub, et tegemist on Euroopa Liidu õiguses (arvestades, et põhiõiguste harta artiklit 50 tõlgendades teistes õigusharudes sellist lisa- tingimust ei tunta) vaieldava küsimusega, kuid on võimalik, et sisuliselt sama tulemus on saavutatud ka klassikalist ne bis in idem põhimõtet tõlgendades, olgu siis tegude sa- masust või karistuste korduvust analüüsides. Seetõttu näib vägagi küsitav vajadus kirjutada see vaieldav – ja praktikas Euroopa Kohtus sisuliselt selgitamata – tingimus Eesti õigu- sesse. Kui Euroopa Kohus jääb ka tulevikus konkurentsiasjades kolme tingimuse (faktilis- te asjaolude, rikkumise toime pannud isiku ja kaitstava õigushüve samasus) juurde, siis oleks tõenäoliselt sätet võimalik sellega koos- kõlas tõlgendada ka siis, kui tingimust „sama õigushüve kaitseks“ seaduses kirjas ei ole. 26 Kui aga Euroopa Kohus peaks tulevikus põhi- õiguste harta art 50 kohaldamise õigusharude lõikes ühtlustama, võiks see tingimus muutu- da Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks. § 7817 lg 4 näeb ette erandid kohustusest tea- Arvestatud vitada menetlusalust isikut viivitamata kon- Punkti 1 on täpsustatud nii eelnõus kui ka se- kurentsijärelevalvemenetluse algatamisest. letuskirjas. KonkS § 7817 lõike 4 punkt 1 Punkti 1 järgi ei teavitata isikut, kuni see näeb ette järgmist: „[Menetlusalust isikut ei ohustaks tõendite kogumist. Tegemist on vä- teavitata konkurentsijärelevalvemenetluse ga raskesti kontrollitava tingimusega, mistõt- algatamisest:] kuni see ohustaks läbiotsimi- tu oleks kohane seda kitsendada tõendite liiki- sega tõendite kogumist […]“. Kui tõendite dega, ajaliselt või muul viisil salajase õiguste kogumine ei ole enam ohustatud, tuleb me- riive intensiivsuse lävendi kehtestamisega. netlusalust isikut tema menetluslikust staa- Punkt 2 võimaldaks aga teatud juhtudel jätta tusest viivitamata teavitada (vt KonkS § 7817 menetluse isegi pärast selle lõpetamist menet- lõiked 6 ja 7). Ühtlasi peab Konkurentsiamet lusaluse isiku eest saladusse. Eeldatavasti on läbiotsimisel täitma KonkS § 7822 lõike 7 selle põhjus võimalus menetlus hiljem uuen- lauses 1 sätestatud teavitamiskohustuse. Sel- dada, kui selle läbiviimine peaks muutuma le sätte järgi tutvustatakse uurimismeetme prioriteetsemaks. Siiski peaks sellisel juhul kohaldamisel isikule, kes on uurimismeet- isikut läbiviidud menetlusest teavitama hil- mele allutatud, kohtu luba, kui see on uuri- jemalt siis, kui menetluse uuendamine näiteks mismeetme kohaldamiseks vajalik. Samuti teo aegumise tõttu enam võimalik ei ole. teavitatakse uurimismeetme eesmärk ja ka- vandatav käik ning meetmes osalevate isiku- te menetluslik seisund, õigused ja kohustu- sed ning hoiatatakse kohustuste rikkumisega kaasneva vastutuse eest. KonkS § 7817 lõike 4 punkti 2 osas on samuti täpsustatud nii eelnõud kui ka seletuskirja. Esiteks on sätet täiendatud eesmärgiga, mis õigustab menetlusaluse isiku teavitamisega viivitamist: „[Menetlusalust isikut ei teavita- ta konkurentsijärelevalvemenetluse algata- misest:] kui Konkurentsiamet lõpetab me- netluse enne menetlusaluse isiku suhtes esi- mese uurimismeetme kohaldamist käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isiku teavitamine ohustaks tõendite edasist kogumist.“ Lisaks on kõnesolevat KonkS §-i 7817 täiendatud lõikega 5 järgmi- ses sõnastuses: „Menetlusalust isikut teavi- tatakse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud konkurentsijärele- valvemenetlusest hiljemalt siis, kui on aegu- nud Konkurentsiameti õigus trahvi kohalda- da.“ § 7820 võimaldab konkurentsijärelevalveme- Osaliselt arvestatud netluse läbiviimist muus keeles kui eesti kee- Eelnõu autorid on otsustanud eelnõusse ka- les. Kuigi see võib olla teatud juhtudel põh- vandatud menetluse keele ja selles tõlkimise jendatud (teatud ulatuses on selline võimalus 27 ette nähtud ka KrMS §-s 10), tuleb silmas pi- regulatsiooni läbivalt muuta. Varasemas re- dada, et halduskohtumenetluses selline erand daktsioonis sisaldunud KonkS § 7820 on eel- võimalik ei ole (HKMS § 80 ja § 81). Ühe- nõust kustutatud. Sellest tulenevalt hakkab mõtteliselt tuleks vältida olukorda, kus konkurentsijärelevalvemenetluses keelenõu- HKMS § 81 lg 1 alusel asutakse kohtus nõud- dele kohalduma HMS üldregulatsioon mõ- ma dokumentide tõlkimist kaebajalt, kui Kon- ningate erisustega. HMS § 20 lõikest 1 läh- kurentsiameti nõusolekul on menetlus läbi tuvalt hakkab konkurentsijärelevalvemenet- viidud muus keeles. Seepärast tuleks ette nä- lus olema eestikeelne. Sellest johtuvalt ole- ha Konkurentsiameti kohustus toimiku võõr- me eelnõu täiendanud KonkS § 7821 lõikega keelsed osad tõlkida hiljemalt siis, kui konku- 2 järgmises sõnastuses: „Menetlustoimikut rentsijärelevalvemenetluses tehtud otsus (või peetakse eesti keeles. Võõrkeelne teave võib põhjendatud juhtudel selle toiming) vaidlus- menetlustoimikus olla vaid koos tõlkega eesti tatakse halduskohtus. keelde, välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arves- tades dokumendi sisu ja mahtu.“ Selliselt ühtib konkurentsijärelevalvemenetluse toi- metamine keele ja menetlustoimiku pida- mise aspektist täielikult HKMS §-dega 80, 81 ja § 87 lõikega 2. Eelnõu autorid oleksid tahtnud anda võima- luse konkurentsijärelevalvemenetlust ka osaliselt või täielikult toimetada muukeelselt sarnaselt KrMS §-ga 10, kuid lähtudes Kon- kurentsiameti arvamuse punktist 18, ei näi amet olevat muudatusteks avatud. Selleks, et eelnõu ei takerduks tõlgi ja tõlkekulude hüvitamise küsimusse, on mõistlik regulat- siooni muuta selliselt, et ametil menetlus- aluse isikuga seonduvalt tõlkekulude kand- mise kohustust ei teki või kui tekib, saab ta selle teatud tingimustel hilisemalt hüvitatud. § 7821 lg 5 näeb ette avarad võimalused me- Arvestatud netlustoimiku sisu menetlusaluse isiku eest Kavandatud KonkS § 7821 (nüüd KonkS § varjata ka menetluse lõppfaasis, st lg-s 4 sät- 7820) lõige 5 on eelnõust kustutatud. Justiits- estatud arvamuse ja vastuväidete esitamise ministeerium nõustub Riigikohtuga, et see etapis. Arvestades, et kahtluseta on tegemist tuleneb n-ö võrdsete relvade põhimõttest EIÕK art 6 lg 1 tähenduses kriminaalsüüdis- (principle of equality of arms), millest peab tusega, ei pruugi see tagada õiglast menetlust lähtuma ka Euroopa Komisjon oma EL EIÕK art 6 lg 1 mõttes ega võimaldada kaitse konkurentsiõiguse rakendamise menetluses ettevalmistamist art 6 lg 3 p b tähenduses. (vt nt ÜKo 29.06.1995, T-30/91 – Solvay vs. EIK on leidnud kriminaalasjade kohta, et süü- komisjon, p 83). Teoreetiliselt oleks tõesti distatava piiramatu juurdepääs asja toimikule KonkS § 7821 (nüüd KonkS § 7820) lõike 5 on oluline õiglase menetluse garantii (Moise- säilitamine selle algsel kavandatud kujul või- yev vs. Venemaa, p 217; Beraru vs. Rumee- malik vaid juhul, kui menetluses luua konfi- nia, p 70). Põhjendatud juhtudel (nt konku- dentsiaalsusringid (st kogu menetlustoimi- rendi ärisaladuse kaitseks) võib olla mõeldav kus olevale teabele saaks juurdepääsu üksnes anda tutvumisõigus üksnes lepingulisele või menetlusaluse isiku lepinguline või riigi õi- riigi õigusabi korras määratud esindajale. gusabi korras nimetatud esindaja, kes saaks selles sisalduvast teabest teha selektsiooni, 28  mis on menetlusaluse isiku kaitseõiguste ta- gamiseks vajalik – see võimaldaks maksi- maalselt kaitsta toimikus sisalduvat ärisala- dust ja muud konfidentsiaalset teavet). Kui- võrd eelnõu esitati avalikule kooskõlasta- misele ja arvamuse avaldamisele selliselt, et sellesse konfidentsiaalsusringe kavandatud ei olnud ja senistes katsetes teiste eelnõude puhul ei ole samalaadsed ettepanekud laia- põhjalist toetust saanud, ei ole võimalik sel- list lahendust enam eelnõusse lisada isegi juhul, kui eelnõu autorid vastavasisulist re- gulatsiooni kõige sobilikumaks peaksid (selliste põhimõtteliste muudatuste tegemine tingiks uue avaliku konsultatsiooni, kuid ar- vestades ECN+ direktiivi mitteõigeaegsest ülevõtmisest algatatud rikkumismenetlust Eesti Vabariigi suhtes, pole meil uueks laiapõhjaliseks konsultatsiooniks enam ae- ga). Seetõttu jääb eelnõukohasesse seadu- sesse reegel, et Konkurentsiamet teeb me- netlustoimiku menetlusalusele isikule kätte- saadavaks hiljemalt koos arvamuse ja vastu- väidete andmise võimalusega (sätet on sõna- ga „hiljemalt“ pärast eelnõu avalikku kon- sultatsiooni täiendatud). Ühtki piirangut sel- lele menetlusaluse isiku õigusele eelnõu enam ette ei näe. § 7823 lg 2 näeb ette Konkurentsiameti õiguse Arvestatud osaliselt pääseda juurde igasugusele teabevahetusele, Kõigepealt märgime, et põhjus, miks eelnõu- sh avamata sõnumitele. Seejuures näeb § 7824 ga on kavandatud Konkurentsiameti õigus lg 1 p 2 ette õiguse sisenda muu isiku ruumi, saada ligipääs ka avamata sõnumitele, tule- kus asub menetlusaluse isikuga seotud äri- ja neb otsesõnu ECN+ direktiivist. ECN+ di- raamatupidamisteave. Seega saab Konkurent- rektiivi preambuli punktis 32 on märgitud, et siamet sel viisil siseneda sideteenusepakkuja konkurentsiasutusel peab olema õigus vaa- serveriruumi ja seal reaalajas menetlusaluse data läbi raamatupidamis- ja muid dokumen- isiku andmevahetust jälgida, sh veel kommu- te, mis hõlmab igasuguseid teabevahetuse nikatsiooniprotsessis olevaid sõnumeid. Olu- vorme, sealhulgas elektroonilisi sõnumeid, korras, kus § 7824 lg 2 lubab läbiotsimist isiku olenemata sellest, kas need näivad olevat eest varjata, vastab selline tegevus jälituste- lugemata või kas need on kustutatud. Pream- gevuse definitsioonile (KrMS § 1261 lg 1). Et buli punktis 35 märgitakse: „Liikmesriikide kavandatavas konkurentsijärelevalvemenet- konkurentsiasutustel peaksid olema tõhusad luses ei või tugineda jälitustoiminguga saa- volitused, et nõuda ettevõtjatelt või ettevõt- dud teabele (§ 7828 lg 5), tuleb eelnõus läbiot- jate ühendustelt teavet, mida on vaja ELi simist puudutavate normide kitsendamise (lä- toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 biotsimisobjektide piiramine ja/või selle var- rikkumiste tuvastamiseks. Seda eesmärki sil- jatuks jäämise välistamine) kaudu tagada jäli- mas pidades peaks liikmesriikide konku- tustegevusele sarnaneva tegevuse välistamine rentsiasutustel olema võimalik nõuda sellise konkurentsijärelevalvemenetluses. teabe avaldamist, mis võiks neil lasta uurida ka võimalikke rikkumisi. See peaks hõlmama 29  õigust nõuda mis tahes digitaalsel kujul salvestatud teavet, sealhulgas e-kirju ja kiirsõnumeid, olenemata salvestatud teabe kandjast, milleks võib muu hulgas olla pilv või server, tingimusel et teave on teabenõude adressaadiks olevale ettevõtjale või ette- võtjate ühendusele kättesaadav." ECN+ direktiivi preambuli punktis 73 märgitakse: „Samamoodi peaks liikmesriikide konku- rentsiasutustel olema võimalik võtta asja- kohaste tõenditena arvesse elektroonilisi sõnumeid, olenemata sellest, kas need sõnu- mid näivad olevat lugemata või on kustu- tatud.“ Seejuures aga ei ole konkurentsijärelevalve- menetluse uurimismeetmete eesmärk või- maldada Konkurentsiametil teostada mene- tlusaluse isiku suhtes reaalajas jälitustege- vust (nt nõudes sideettevõtjalt kui kolman- dalt isikult välja reaalajas sõnumivahetust, selliselt saadud tõendi kasutamine ei ole täi- endatud KonkS § 7828 lõike 5 alusel konku- rentsijärelevalvemenetluses lubatud). Eel- nõu autorite hinnangul oleks läbiotsimise uurimismeetme kasutamine jälitustegevu- seks selgelt ebaproportsionaalne. ECN+ di- rektiivist tulenev nõue, et konkurentsiasutus peaks saama nõuda (ECN+ direktiivi viida- tud preambuli punktide kohaselt ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt) ka avamata sõnu- meid, ei tähenda tingimata seda, et Kon- kurentsiamet saaks uurimismeetmeid kasu- tada selleks, et saada kolmandate isikute juurest minevikus (st mitte reaalajas) saadud sõnumisaladusega kaitstud teavet. Märgime, et läbiotsimise ja teabe nõudmise ulatus ECN+ direktiivis on tulevikus Euroopa Koh- tu tõlgendada. Eelnõud on kooskõlastusele ja arvamuse andmisele esitamise järgselt muudetud. KonkS § 7828 lõiget 5 (nüüd lõiget 4) on muudetud ja täiendatud järgmiselt: „Konku- rentsijärelevalvemenetluses ei või tugineda teabele, mis on kriminaalmenetluses saadud eranditult jälitustoimingut jälitustegevust kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes.“ Sättest tuleneb esiteks keeld teostada jälitustegevust (reaalajas sõnumite vms jälgimist, isikute jälitamist, positsio- neerimist jne). Isegi kui Konkurentsiamet on 30  nii toimetanud, ei või taoliselt saadud teabe pinnalt (st vahendlikust jälitustegevusest) saadud tõendeid menetluses kasutada, sest sellisel juhul on tegemist põhiõigusi rikku- vate tõenditega. § 7823 lg 3 järgi loetakse uurimismeetme tal- Arvestatud letust samaväärseks protokolliga. Samas ei KonkS §-i 7823 (nüüd KonkS § 7822) täien- kohusta eelnõu salvestusele lisama olulisi datakse uue lõikega 4 järgmises sõnastuses: metaandmeid, iseäranis menetlustoimingu „Uurimismeetme kohaldamise aja, koha, sel- teostamise aega ja kohta. Ilma nendeta ei saa les osalenud Konkurentsiameti ametnike ja ei saa nt videosalvestus protokolli täielikult muude kohal viibinud isikute andmed ning asendada. Salvestus saab asendada protokolli, uurimismeetme kohaldamise käigu ja selle kui selles on mingil viisil salvestatud HMS § vahetud tulemused talletab Konkurentsi- 18 lg-s 2 sätestatud andmed (nt sellel olevad amet. Talletusena võib kasutada pildi-, heli- isikud tutvustavad end jne). ja videosalvestisi. Uurimismeetmele alluta- tud isikul võimaldatakse tutvuda talletusega ning teha uurimismeetme kohaldamise tingi- muste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mille Konkurentsiamet talletab.“ § 7824 lg 1 näeb ette Konkurentsiameti õiguse Arvestatud teha halduskohtu loal läbiotsimisi. Samas jä- Eelnõud on vastavalt Riigikohtu juhistele tab säte kirjeldamata tingimused, millal ja täiendatud. Esiteks on lisatud eraldiseisev millisel eesmärgil on läbiotsimise toimeta- säte, mis täpsustab läbiotsimiseks loa and- mine lubatav. Seetõttu jääb ka ebaselgeks, mist. Kavandatud KonkS § 7824 sätestab: mida halduskohus loa andmisel kontrollib. Seletuskirja järgi tuleneb eesmärk § 7823 lg-st „§ 7824. Halduskohtu luba 1 (st sisuliselt keelatud teo tuvastamiseks (1) Läbiotsimiseks annab loa halduskohus tõendite kogumine), aga niivõrd intensiivselt halduskohtumenetluse seadustiku haldustoi- põhiõigusi riivava toimingu eesmärk ja kri- minguks loa andmise sätete alusel. teeriumid peaksid olema eraldi sätestatud (2) Läbiotsimiseks loa andmisel hindab ko- (vrd KrMS § 91 lg 1). Kohtuliku eelkontrolli hus, kas seaduses läbiotsimisele seatud eel- ette nägemine ilmestab seda vajadust eriti. dused on täidetud, sealhulgas kas läbiotsi- Kohtulik eelkontroll viitab sellelegi, et kohus mine on proportsionaalne. peaks andma loa kindlateks toiminguteks (§ (3) Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, 7824 lg 1 loetelust) kindlas kohas, mistõttu kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite ko- võiks see eelnõu tekstist selgemini välja tulla. gumist. Eraldi tuleks täpsustada mõne privileegiga (4) Konkurentsiamet toimetab läbiotsimiseks kaetud asukoha (nt advokaadibüroo) läbiotsi- loa andva kohtumääruse läbiotsimisele allu- misega seonduvat (vt RKHKo 3-19-467/28, p tatud isikule kätte läbiotsimisel. Kui läbi- 18-21). otsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise juures, toimetatakse halduskohtu luba talle viivitamata kätte pärast läbiotsimise algust. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud tao- tluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale võib lisaks haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisele esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi määrus puudutab.“ 31  Sellega seonduvalt selgitame, et eelnõu au- torite hinnangul ei võimalda ECN+ direktiivi artiklid 6 ja 7 luua kohtulikku eelkontrolli, kus kohtule antakse pädevus anda luba vaid kindlateks toiminguteks. Oleme ka selles osas eelnõud veidi täpsemaks sõnastanud. Meie arusaama kohaselt annab direktiiv võimaluse, et kohus hindab, kas eeldused on täidetud selleks, et kas (a) läbi otsida me- netlusaluse isiku omandis või valduses olev äriruum jms või (b) muu koht, sh eluruum. Kui kohus leiab, et emmaks-kummaks või mõlemaks (vastavalt loataotlusele) on eeldu- sed täidetud, on Konkurentsiametil õigus lä- bi viia kõiki ECN+ direktiivist tulenevaid ja seaduses sätestatud toiminguid. Teiseks on täpsustatud läbiotsimise uurimis- meedet advokaadibüroode läbiotsimise osas. Eelnõusse on lisatud järgnev säte (pärast eelnõu avalikule konsultatsioonile ja arva- muse avaldamisele esitamist on selleks sät- teks KonkS § 7823 lõike 3 punkt 2): „[Kon- kurentsiamet kaasab läbiotsimisele:] sama advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutava advokaadi, selle võimatuse korral advoka- tuuri määratud advokaadi, kui läbiotsimist tehakse advokaadibüroos.“ § 7824 lg 2 näeb ette avarad võimalused läbi- Arvestatud otsimiseks loa andmise määruse varjamiseks. Eelnõud on vastavalt Riigikohtu juhistele Iseenesest on haldustoiminguks loa andmine täiendatud. Nagu eelmisele tähelepanekule ilma puudutatud isikut kaasamata ja ilma talle antud vastusest võib näha, on eelnõud mh määrust kohe avaldamata tavapärane (nt mak- täiendatud KonkS § 7824 lõigetega 4 ja 5 suhalduri täitmist tagavate toimingute soori- järgmises sõnastuses: tamiseks loa andmise menetluses). Praegusel juhul jääb aga ebaselgeks, millal määrus siis- „(4) Konkurentsiamet toimetab läbiotsimi- ki isikule kätte toimetatakse. See on oluline seks loa andva kohtumääruse läbiotsimisele nii läbiotsimise õiguspärasuse kontrollimi- allutatud isikule kätte läbiotsimisel. Kui lä- seks, kui ka seetõttu, et luba võidakse anda biotsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimi- kestvateks meetmeteks (nt § 7824 lg 1 p-s 5 se juures, toimetatakse halduskohtu luba tal- sätestatud koha pitseerimine). le viivitamata kätte pärast läbiotsimise al- gust. Kui isik, kelle juures läbiotsimist toimetata- (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud taot- kse, ei ole selleks loa andmise menetluses luse rahuldamise või rahuldamata jätmise osaline, siis pole tal ilma erisätteta õigust esi- määruse peale võib lisaks haldustoiminguks tada määruskaebust (HKMS § 265 lg 5). See loa andmise menetluses menetlusosalisele ei pruugi olla kooskõlas põhiseaduse § 24 lg- esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi ga 5, eriti arvestades mõne meetme kestvat määrus puudutab.“ iseloomu ja teabekandjate äravõtmise võima- lust (vrd Riigikohtu üldkogu lahendid asjades nr 3-3-1-82-12 ja 3-3-1-28-11). 32 § 7827 lg 1 esimese lause sõnastus jätab mulje, Mittearvestatud et Konkurentsiamet on enne arvamuse ja vas- Riigikohtu tähelepanek võib olla tingitud tuväidete esitamist juba süüstava otsuse sisu- sätte sõnastuse erinevast tajumisest. Samas liselt teinud ning arvamuse ja vastuväidete sisulist muret seaduse rakendamisel kom- esitamine on üksnes formaalsus. menteeritav säte ei tohiks tekitada. Seetõttu jätame KonkS § 7827 lõike 1 esimese lause muutmata. § 7828 lg 4 p 3 järgi peab süüteomenetluses Arvestatud kohtu loal kogutud tõendite kasutamiseks Eelnõust on kustutatud nii varasemas eelnõu konkurentsijärelevalvemenetluses andma versioonis sisaldunud KonkS § 7828 lõike 4 halduskohus eelneva loa. Selline eelkontroll punkt 3 (st välja on jäetud halduskohtu eel- näib tarbetu ja koormab ülemääraselt kohtuid, neva loa nõue teatud süüteomenetluse tõen- eriti arvestades, et jälitustoimingutega kogu- dite jaoks) ja sellega kokku kuulunud lõige 6 tud teavet § 7828 lg 5 järgi ei kasutata. Muudes (sätestas, mida halduskohus eelnimetatud haldusmenetluses (sh karistusliku iseloomuga lõikes 3 ette nähtud loa andmisel oleks pida- haldusmenetlustes, nt distsiplinaarmenetlus- nud hindama). tes) sellist nõuet ei ole. Samuti ei ole sellist nõuet maksumenetluses. Riigikohus on hiljuti selgitanud seoses kriminaalmenetluses kohtu loal toimunud läbiotsimisega kogutud tõendi- te kasutamisega isiku vastu distsiplinaarme- netluses järgmist: 1) haldusorgan ei või tugi- neda tõendile, mida eriseaduse järgi ei tohi haldusorganile edastada, mistõttu tuleb järgi- da nt KrMS § 214 nõudeid; 2) põhiõiguse rikkumisega saadud tõendeid ei tohi haldus- menetluses kasutada (analoogia HKMS § 62 lg 3 p-ga 1 ja lg-ga 6); 3) kui toimingu õigus- pärasusele pole kriminaalmenetluses hinnan- gut antud (sh kehtiva loa alusel tehtud reaal- toimingule), siis ei tule hinnata toimingu täies mahus vastavust kriminaalmenetlusõigusele, vaid kas tõendi kogumisel on järgitud põhiõi- gusi (vt RKHKo 3-19-467/28, p 13-21). Sel- line järelkontroll on piisav ka konkurentsijä- relevalvemenetluses. § 7831 lg 1 võimaldab kokkuleppemenetlust Mittearvestatud kohaldada üksnes kartelli korral. Kuigi sele- Palume Riigikohtul tutvuda käesolevas tabe- tuskirja kohaselt on kokkuleppemenetluse sä- lis Konkurentsiameti märkuste punktile 17 testamine kartelli korral Euroopa Liidu õigu- antud vastusega. Selles on kirjeldatud, kui- sest tulenev nõue, ei tulene nähtavasti Euroo- das asjaolu, et kokkuleppemenetluse kohal- pa Liidu õigusest keeldu lahendada võimalu- damisalas on üksnes kartellid, ei tähenda, et sel kokkuleppel ka muude konkurentsiõigus- Konkurentsiamet ei saaks kavandatud kon- rikkumiste asjad. Seetõttu tasub kaaluda sel- kurentsijärelevalvemenetluses leebemalt ko- lise ökonoomsema menetluse sätestamist ka helda ettevõtjaid, kes väljaspool koostööko- muudeks juhtudeks, mil menetlusosalised ja hustust vabatahtlikult menetluse läbiviimi- Konkurentsiamet sellega nõus on sesse panustavad. Samuti on selgitatud, mis on tinginud kokkuleppemenetluse raamis- 33  tiku kohaldamisalana üksnes kartellid. Kah- juks ei ole Justiitsministeeriumil võimalik laiema kohaldamisalaga kokkuleppemenet- luse kontseptsiooni väljatöötamisse praegu- ses eelnõu väljatöötamise ja menetlemise etapis enam eraldiseisvalt aega panustada. Seejuures aga selgitame, et EL õigus ei ko- husta loodavasse konkurentsijärelevalveme- netlusse mingilgi moel eraldiseisvat kokku- leppemenetlust looma, kuivõrd see ei ole ECN+ direktiivi reguleerimisalas. § 7831 lg 6 p 5 järgi peab menetlusalune isik Arvestatud kokkuleppemenetluses kinnitama, et loobub Lisasime eelnõusse KonkS § 7831 lõike 10 õigusest konkurentsijärelevalvemeetmeid järgmises sõnastuses: “Käesoleva paragrah- vaidlustada. Esmalt tuleb märkida, et eelnõus vi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus loo- puudub säte, mis seda õigust ka reaalselt buda õigusest vaidlustada konkurentsijäre- piiraks. Sellise sätte lisamisel peab olema levalvemeetmed ei pea hõlmama loobumist võimalik siiski tagatud piiratud ulatuses kae- vaidlustamisõigusest ulatuses, milles meet- beõigus (nagu on seda ka nt kriminaalmenet- med ei vasta Konkurentsiametiga läbirää- luses kokkuleppemenetluse korral). See on gitule või trahv ei vasta käesoleva para- vajalik nt selleks, et oleks võimalik kontrol- grahvi lõikes 7 sätestatule. Nimetatud kinni- lida, kas Konkurentsiamet on kokkuleppe tuse andmine võtab isikult õiguse konkurent- kinnitanud kokkuleppemenetluse norme jär- sijärelevalvemeetmeid loobumise ulatuses gides, sh kas ta on trahvi vähendanud koos- vaidlustada.” kõlas § 7831 lg-ga 7. § 7834 lg 8 kirjeldab sisuliselt ettevõtte Mittearvestatud üleminekut (seda nii nimetamata) ja näeb Kavandatud KonkS § 7834 lõige 8 on mõel- Konkurentsiametile ette õiguse sel juhul trahv dud olukordadeks, kus konkurentsijäreleval- kehtetuks tunnistada ning määrata see uuele vemenetlus on lõppenud selliselt, et Konku- isikule. Praktilisem lahendus võiks olla et- rentsiamet ei olnud menetluse kestel teadlik tevõtte ülemineku korral lugeda ka konku- sellest, et toimunud on ettevõtja majanduste- rentsijärelevalvemeetmed, mis ei ole oma gevuse üleminek või realiseerus see vahetult olemuselt isikuga lahutamatult seotud, teisele peale konkurentsijärelevalvemenetluse lõpe- isikule üle läinuks (vrd MKS § 37). tamist. Juhul, kui konkurentsijärelevalvemenetluse kestel peaks selguma, et majandusliku jär- jepidevuse põhimõttest lähtuvalt on ettevõtja vastutus kandunud (mh) isikule, keda menet- lusaluse isikuna pole kaasatud, saab Konku- rentsiamet seda veel teha ja teda tulenevalt majandustegevusega tegeleva üksuse ehk ettevõtja kontseptsioonist lugeda rikkumise eest vastutavaks ja teda trahvida. Konkurentsiõiguse rikkumise toimepanijaks on ettevõtja, mitte isik. Nagu Euroopa Kohus lahendis Schindler Holding jt vs. komisjon leidis ning peale seda on järjepidevalt kor- 34  ranud, siis „[a]luslepingute koostajad otsus- tasid kasutada ettevõtja mõistet, et määrat- leda konkurentsiõiguse rikkumise toimepa- nija, keda saab karistada vastavalt […] ELTL [artiklitele] 101 ja 102, mitte aga äri- ühingu või juriidilise isiku mõistet […]“ (EKo 18.07.2013, C-501/11 P, p 102). Palume Riigikohtul täiendavalt tutvuda Kon- kurentsiamet arvamuse punktile 1 antud vas- tusega. § 7838 lg 3 näeb ette aegumise katkemise Arvestatud kestvana. Kuna aegumise katkemine on ole- Muutsime ja täiendasime KonkS § 7838 lõi- muselt ühekordne sündmus (erinevalt aegu- get 3 järgmiselt: “Keelatud teo toimepane- mise peatumisest), oleks kohasem näha ette mise eest trahvi kohaldamise õiguse aegu- uue aegumistähtaja kulgemise algus alates mistähtaeg katkeb hetkel, kui esimest menet- soovitud hetkest (st alates menetluse lõpust). lusalust isikut teavitatakse menetlusest, mille esemeks on keelatud teo toimepanemine, ku- ni selle menetluse lõpuni. Uus aegumistäht- aeg hakkab kulgema nimetatud menetluse lõpetamisest. Menetlus käesoleva paragrah- vi tähenduses on lisaks konkurentsijärele- valvemenetlusele ka halduskohtumenetlus ning teise liikmesriigi konkurentsiasutuse ja Euroopa Komisjoni menetlus, kui selle ese- meks on sama keelatud teo toimepanemine.” HKMS § 103 täiendamine lg-ga 3 ei ole Arvestatud põhjendatud. Kohtu ülesanne ei ole välja Eelnõud on vastavalt muudetud. HKMS § mõista ega jagada haldusmenetluse kulusid. 103 lõike 3 muudatus on eelnõust välja jäe- Iseenesest on selge, et konkurentsijäreleval- tud. Eelnõusse on kavandatud uus kulude vemenetlus kavandatud kujul on menetlus, hüvitamise säte KonkS § 7840. Täpsemalt kus isikul peab olema võimalik kasutada selle sätte lõige 3 sätestab järgmist: „Me- õigusabi ning seega on põhjendatud kulude netlusaluse isiku taotlusel hüvitab riik talle hüvitamine olukorras, kus õigusrikkumist ei Konkurentsiameti otsuse alusel konkurentsi- tuvastata. Kohane lahendus selleks oleks õi- järelevalvemenetlusega seotud põhjendatud gusnorm, mis kohustab Konkurentsiametit menetluskulud, kui: 1) konkurentsijäreleval- hüvitama mõistlikud õigusabikulud, kui kon- vemenetlus on lõppenud käesoleva seaduse § kurentsijärelevalvemenetlus on lõppenud õi- 7814 lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud alusel; gusrikkumist tuvastamata või kui Konkurent- 2) jõustunud on kohtuotsus, mille kohaselt ei siameti otsus tühistatakse kohtumenetluses. ole menetlusaluse isiku poolt moodustatud Kavandatav HKMS § 103 lg 3 seaks põhjen- ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud damatult soodsamasse olukorda isiku, kes tegu toime pannud.“ saavutab kohtumenetluses Konkurentsiameti otsuse tühistamise võrreldes isikuga, kes suu- dab enda õigusi edukalt kaitsta juba konku- rentsijärelevalvemenetluses eneses. 35 HKMS täiendamine 281. peatükiga on üle- Osaliselt arvestatud määrane, sest selle eesmärgid on saavutata- Eelnõud on võrreldes avalikule kooskõlasta- vad kehtiva seaduse raamides. Vt täpsemalt misele esitatud eelnõuversioonile muudetud alljärgnevalt. nii, et HKMS-i uut peatükki 281 ei looda. HKMS §-s 2803 sisalduv õigus vähendada trahvi viiakse eelnõukohase seadusega siiski halduskohtumenetlusõigusesse sisse ning selleks täiendatakse KonkS § 7835 regulatsi- ooni. Täiendatud on KonkS § 7835 pealkirja („Menetlus- ja vorminõuete rikkumise taga- järjed ning kohtulik kontroll“) ning sätet ennast lõigetega 2 ja 3, mis sätestavad järgmist: „(2) Rikkumise, sealhulgas keela- tud teo toimepanemise tuvastamise õigus- pärasust ja rikkumise eest määratava trahvi õiguspärasust hinnates teostab kohus täie- mahulise kontrolli. (3) Kohtul on õigus hinnata trahvi otstarbekust ja õigus trahvi vähendada.“ Kavandatavad KonkS § 7835 lõige 2 ja lõike 3 esimene pool on kavan- datud tulenevalt advokatuuri tagasisidest. HKMS § 2801 on säte, mis üksnes defineerib Arvestatud peatüki 281 kohaldamisala, mistõttu juhul, kui peatüki eesmärgid on saavutatavad kehtiva seaduse raamides, pole see vajalik. HKMS § 2802 lg 1. Säte on ülearune, sest Arvestatud konkurentsijärelevalve trahv ei saa eeldata- vasti riivata õigusi väheintensiivselt sõltuma- ta trahvi suurusest. Kuna konkurentsijärele- valvemenetluses tehtav otsus on avalik, selle- ga tuvastatakse ühtlasi konkurentsialase õi- gusrikkumise toimepanemine ja see seondub isiku majandus- ja kutsetegevusega, siis ei saa trahvi määramine olla väheintensiivne õigus- te riive. HKMS § 2802 lg 2. On õige, et konkurentsi- Arvestatud järelevalve trahviasjas kui karistuslikus koh- tuasjas on üldjuhul nõutav istungi pidamine. See on aga kaetud olemasoleva HKMS § 131 lg 1 p 2 lauseosaga „arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu“. HKMS § 2802 lg 3. Tulenevalt HKMS § 185 Arvestatud lg-st 2 peab ringkonnakohus arvestama HKMS 14. peatüki 3. ja 4. jaoga, st HKMS § 131 lg 1 p 2 lauseosaga „arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu“. HKMS § 2803. Kui kohus ei pea tegema uut Mittearvestatud kaalutlusotsust – nt Konkurentsiameti otsuses 36 on trahvisummad toodud osategude kaupa või Eelnõud on muudetud ja täiendatud. HKMS- see koosneb muul viisil üheselt hinnatavatest i ei täiendata uue peatükiga (281. peatükk). komponentidest –, saab kohus otsuse osaliselt Trahvi vähendamise volitus siiski säili- tühistada ja trahvisummat vähendada kehtiva tatakse. HKMS §-le 2803 vastav muudatus HKMS § 5 lg 1 p 1 alusel. Kavandatav säte ei tehakse KonkS § 7835 lõikega 3 järgmises anna halduskohtule volitust vähendada trah- sõnastuses: „Kohtul on õigus hinnata trahvi visummat otstarbekusest lähtudes (vt HKMS otstarbekust ja õigus trahvi vähendada.“ Ni- § 158 lg 3) ja sellise volituse andmine hal- metatud muudatus on hädavajalik, et tagada duskohtule poleks ka mõistlik. Haldustrahvi EIÕK artiklile 6 vastav täiemahuline kohtu- eristabki süüteomenetluses mõistetud karistu- lik kontroll. EIK lahendis Menarini (A. sest olemuslikult tõik, et selle määrab haldus- Menarini Diagnostics S.r.l. c. Italie, organ. Kuigi halduskohus on uuriv kohus, 27.09.2011, 43509/08) luges kohus täie- mille pädevuses on kontrollida tuvastatud mahulise kontrolli eeldused täidetuks olu- faktiliste asjaolude paikapidavust ning mate- korras, kus riigisisesel kohtul ei olnud voli- riaal- ja menetlusõiguse kohaldamise õigus- tust teha asjas uut otsust (nii nagu EIK oli pärasust, ei kuulu Eesti halduskohtumenet- eelnevalt öeldud Silvester’s Horeca kaasu- luse traditsiooni haldusorgani eest uue otsuse ses), kuid oli õigus vähendada trahvisummat. tegemine. Konkurentsijärelevalve trahviotsus Samuti märgime, et ka Euroopa Liidu kohtul vastab HMS § 51 lg-s 1 antud haldusakti le- on nõukogu määruse (EÜ) 1/2003 artikli 31 gaaldefinitsioonile. Sellises olukorras pole alusel õigus trahvi vähendada. mõistlik panna haldusorgani ülesannet kohtu- Eelöeldu valguses peab kohtul olema võima- le. Haldusorgan peab suutma oma haldusakti- lus trahvisummat vähendada lähtudes kohtu de eest ise vastutada ning peab arvestama, et enda kaalutlustest. KonkS § 7835 lõige 3 kui tegutsetud on õigusvastaselt, võidakse (trahvi vähendamise volitus) saab olema eri- need tühistada. Kohus peab jääma seotuks säte HKMS § 158 lõike 3 lause 3 osas. haldusorgani põhjendustega haldustrahvi määramisel, sh trahvi suuruse põhjendamisel. Tartu Halduskohus Justiitsministeerium on esitanud kohtutele ar- Mittearvestatud vamuse avaldamiseks konkurentsiseaduse Eelnõud on muudetud. HKMS-i ei täiendata muutmise ja sellega seonduvalt teiste sea- eraldiseisva peatükiga. HKMS § 2802 lõi- duste muutmise seaduse eelnõu. Vabandan kesse 2 kavandatud muudatus jäetakse (eel- esmalt, et esitan arvamuse väikese hilinemi- kõige Riigikohtu ettepanekul) välja. sega ning loodan, et seda on siiski võimalik arvestada. Tartu Halduskohus on varasemalt (13.10.202 kiri nr 10-3/20/99-2) avaldanud arvamust, et halduskohtute pädevusse antav uus vaidluste liik ei ole olemuslikult niivõrd sarnane hal- duskohtute pädevusse praegu kuuluvate vaid- lustega, kuivõrd on lähedasem pigem maa- kohtute pädevuses olevate karistusõiguse as- jadega. Kuigi tuleb nõustuda eelnõu seletus- kirjas märgituga, et halduskohtud lahendavad ka juba praegu olemuselt süüteoasjadele lähe- dasi vaidlusi nagu näiteks teenistusalased ja vangistusõigusest võrsuvad vaidlused distsi- plinaarvastutuse kohaldamise üle, teostab 37 halduskohus nimetatud asjades eelkõige hal- dusakti õiguspärasuse kontrolli selle tavapä- rases tähenduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) täiendamine vastava vaidluste liigi lahenda- miseks mõeldud erinormidega ning eriti nen- de asukoht seadustikus (eraldi peatükk erime- netluste juures) toob selgelt välja, et tegemist on omaette erimenetluse liigiga. Kas kavan- datavad normid on sedalaadi asjade menet- lemiseks piisavad ning kas HKMS-i normis- tik tervikuna neis asjades probleemideta ko- haldub, ei tulene hetkel veenvalt seletuskirjast ega kavandatavatest normidest ning tõenäoli- selt kujundab menetluse lõplikult eesootav kohtupraktika. Arvamuse andmiseks saadetud eelnõu osas on ettepanek, et HKMS § 2802 lg-s 2 kavan- datu („Konkurentsijärelevalve trahviasjas ei kohaldata käesoleva seadustiku § 131 lõike 1 punktis 2 sätestatut“) asemel võiks selgemalt sätestada reeglina esimese astme kohtus asja istungil läbivaatamise kohustuse, millest võib erandi teha kaebaja (menetlusosaliste) nõus- olekul. Tallinna Ringkonnakohus 1) Asendada eelnõu tekstis kohmakas termin Mittearvestatud “konkurentsijärelevalvemenetlus” lühema Termini „konkurentsijärelevalvemenetlus“ terminiga “konkurentsijärelevalve”. Järele- mõte on tähistada just kindlalt ühte erihal- valve ongi oma olemuselt menetlus ja see dusmenetlust, mis saab alguse ning lõpeb sõna ei peaks sisalduma terminis kaks korda, kavandatud KonkS 92. peatükis toodud säte- eriti kui tekib neljast sõnast koosnev liitsõna. te alusel (kas konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamisega või muul moel). Konkurent- sijärelevalve on laiem mõiste ja võib tähis- tada laiemas mõttes ka nt konkurentsijärele- valvemeetme järelkontrolli (sisuliselt hal- dustäitemenetlus). Samuti võib konkurentsi- järelevalve tähistada ka uurimismeetmeid, mida võetakse piiriüleses kontekstis, kuid mida ei võeta siiski konkurentsijärelevalve- menetluses KonkS 92. peatüki tähenduses. Kuna konkurentsijärelevalve on laiem mõis- te ja eelnõus on – tõsi küll – kohmaka termini „konkurentsijärelevalvemenetlus“ kasutami- sel oma kindel mõte, siis paraku ei saa Tallinna Ringkonnakohtu ettepanekuga nõu- studa. 38  Lisame siia juurde, et Eesti õigusele omase terminoloogia kohaselt on konkurentsijäre- levalve üheks osaks ka koondumiste kont- roll, kuigi eelnõukohase seaduse alusel koondumiste kontrolli selle asjakohases ula- tuses konkurentsijärelevalvemenetlusse ei liideta. Põhjus selleks on kahetine, esiteks, ei ole koondumiste kontroll ECN+ direktiivi kohaldamisalas ja teiseks, ei ole Justiitsmi- nisteerium hetkeseisuga veendunud selles, kas koondumiste kontrolli üldse saakski ja kui, siis milliste mugandustega, konkurentsi- järelevalvemenetluse alla liita – see nõuab eraldiseisvat analüüsi. 2) KonkS § 635 lõikes 1 piisab viitest Tallinna Arvestatud Halduskohtule. Pole mingit vajadust selle jä- Eelnõu autorid tänavad selle tähelepaneku rele, et loa andmist otsustaks Tallinna Hal- eest. Kuivõrd säte sellises sõnastuses on duskohtu esimees. Asja lahendav kohtunik praegu kehtivas õiguses ning selle muutmine määratakse kohtute seaduse alusel kinnitata- vastavas ulatuses ei seondu ECN+ direktiivi vas kohtu tööjaotusplaanis. ülevõtmisega, ei olnud eelnõu autoritel pii- savat põhjust seda muuta. Tallinna Ringkon- nakohtu ettepanek selle võimaluse aga loob ja eelnõu autorid seda ka hea meelega kasu- tavad. Sätet muudetakse avalikule kooskõla- stamisele ja arvamuse andmisele esitatud re- daktsiooniga võrreldes järgmiselt: „Kirjaliku ja põhjendatud taotluse anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13 sätestatud tingimustel ja korras esitab halduskohtule Tallinna Halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule Konkurentsiamet.“ 3) Direktiivis ingliskeelne "periodic penalty Mittearvestatud payment", saksakeelne "Zwangsgelder", ECN+ direktiivis ettenähtud sunniraha on prantsuskeelne "astreintes", soomekeelne Eesti kehtivas õiguses uudne. Jääme jätku- "uhkasakko" on eestikeelses versioonis tõlgi- valt seisukohale, et tegemist on küll eripä- tud sunnirahaks. Eelnõu seletuskirjas (lk 112) rase, kuid olemuselt siiski sunnirahaga. Tuu- öeldakse, et see ei vasta päris hästi meie es võrdluseks teised liikmesriigid, on sama ATSS-s mõistetud sunnirahale, vaid sellel on meede nt Saksa õiguses üle võetud just sun- iseseisev tähendus. Võrdluseks näiteks mää- nirahana (Zwangsgeld on Eesti õiguse tähen- ruse 806/2014 art-s 41 on sunniraha asemel duses sunniraha). Ka Saksamaa õiguses ei kasutatud hoopis "perioodilise karistusmak- ole ECN+ direktiivi sunniraha ülevõtmiseks se" terminit. Õiguskorras ei tohiks erinevaid loodud eraldiseisvat raamistikku või nimeta- instituute tähistada kattuva terminiga. Kui tud sunniraha kuidagi teisiti. Saksamaal ko- jääda eelnõus sunniraha termini juurde, hak- haldub ECN+ direktiivist ülevõetud sunni- kab ATSS loogika paratamatult normi tõlgen- raha regulatsioonile, nagu ka kõnesolevas damist ja rakenduspraktikat mõjutama ja tule- eelnõus kavandatud sunnirahale, sunniraha mused võivad olla ekslikud. Mõistlik võib ol- üldregulatsioon (VwVG). 39 la eelnõus loobuda terminist (sunniraha) ja ni- metada see perioodiliseks trahviks, perioodi- liseks karistusmakseks, viivissunnimakseks vms. Lahenduse leiaks ilmselt keeleinimesed. 4) Arvestades konkurentsijärelevalve asjade Mittearvestatud eelduslikult suurt mahtu, keerukust ja koor- Eelnõu koostamisel on kaalutud võimalust mavust nii menetlusaluste isikute kui ka me- piirata konkurentsijärelevalve efektiivset lä- netlejate jaoks tuleks hästi läbi mõelda õigus- biviimist takistavaid kaebevõimalusi. Eel- kaitsevahendite regulatsioon. Eesmärk võiks nõule saabunud seisukohtade hindamise tu- olla see, et kõik vaidlused lahendataks ühe lemusel on jõutud aga järeldusele, et konku- kaebuse alusel kontsentreeritult halduskohtus rentsijärelevalvele peaks kohalduma üldine pärast menetluse lõppotsuse tegemist, mitte kaebeõiguse raamistik - seda nii menetlus- võimaldades vaidlustada ükshaaval erinevaid toimingute, toimingute kui ka haldusaktide toiminguid. Võib eeldada, et halduskohtud osas. Kui hilisemas praktikas selgub, et üld- ummistatakse erinevate preventiivsete keela- korra kohaldamine konkurentsijärelevalve- miskaebuste ja menetlustoimingute isoleeri- menetlusele takistab menetluste tõhusat lä- tud vaidlustamise kaebustega (HKMS § 24 biviimist, on võimalik luua teatud osades (nt lg-d 1 ja 3). See kulutab nii menetlusosaliste menetlustoimingute vaidlustamisele) täien- kui ka kohtu ressurssi, häirib keskendumist davaid kitsendusi. Seejuures on eelnõu koos- põhivaidlusele ja võib teatud juhtudel venita- tamisel arvesse võetud, et juba kehtiv õigus da järelevalvemenetluse ebamõistlikult pik- seab menetlustoimingute vaidlustamisele (vt aks. Kui praegu kriminaalmenetluse raames HKMS § 45 lõige 3) asjakohased kitsendu- on üksikuid kohtueelse menetluse toiminguid sed. võimalik vaidlustada eeluurimiskaebustega, siis kuidas jääb olukord konkurentsijärele- valve haldusmenetluse puhul? Kas haldusko- htu lubasid on mõistlik lasta vaidlustada eral- di või alles koos kaebusega lõppotsuse peale? Analüüsida tuleks praegu kriminaalmenetlu- ses kujunenud täiesti ebamõistlikku olukorda eeluurimislubade vaidlustamisel. Kui järele- valvemenetlus ei lõppe menetlusaluse isiku jaoks koormavalt, saaks vastuväited menet- lustoimingutele ja võimalikud kahjunõuded esitada pärast menetluse lõppu. Analüüsida tuleks kolmandate isikute õiguskaitsevahen- deid (tõendite esitamisest keeldumine, ütluste andmisest keeldumine), vrdl nt maksukor-ral- duse seaduse sätted, ja nende kaebuste mõju põhiasja menetlusele (kas mõeldav on esi- algse õiguskaitse kohaldamine?). Kuna sel- gelt on ette näha, et menetluslikult tekib väga suur hulk probleeme, ei ole ratsionaalne jätta lahendusi vaid kohtupraktika kujundada (see võib aega võtta palju aastaid), vaid seadusan- dja peaks reeglid KonkS-s paika panema. Oleme valmis panustama sellekohasesse arutellu. 40  Konkurentsiamet I Sissejuhatus Enne teemapunktide ja konkreetsete paran- Mittearvestatud dusettepanekute juurde asumist toome ära ül- Piirangud ex officio menetluse käivitamisele: dise hinnangu, millisena Konkurentsiamet Justiitsministeerium mõistab kommenteeri- näeb eelnõu mõju oma tegevusele. Esmalt tu- tavat Konkurentsiameti märkust selliselt, et leb öelda, et eelnõu sisaldab mitmeid elemen- ameti hinnangul peaks neil olema õigus in- te, mis kogumina takistavad tõhusat konku- spektsiooniliste, st ilma konkreetse aluseta, rentsijärelevalvet just raskeimate konkurentsi uurimismeetmete kohaldamiseks ja seda see- kahjustavate kokkulepete ehk kartellide osas. tõttu, et amet peab “[kartelli]kahtlusega en- Põhjuseks on menetluskorra vähene orientee- ne [konkurentsijärelevalvemenetluse algata- ritus kartellide avastamisele, ametile ettenäh- mist] kõvasti tööd tegema”. Ameti sõnul tud „tööriistakasti“ ebapiisavus ja kunstlikud “[ü]heks kriitilisemaiks ja keerukaimaks takistused eelnõus ettenähtud uurimismeet- etapiks kartellide menetlemisel on avasta- mete rakendamiseks ning saadud teabe kasu- mine ehk esmase info hankimine, et kartell tamiseks tõendina konkurentsijärelevalve- üldse eksisteerib.” Täiendavalt õigustab menetluses. Eelnõu paneb suurt rõhku n-ö Konkurentsiamet ilma konkreetse aluseta teiseste meetmete sätestamisele nagu kokku- uurimismeetmete kohaldamise vajadust see- leppemenetlus, kohustuste võtmine ja leebuse läbi, et kartellide dekriminaliseerimisega regulatsioon. Samas on üksnes visandlikult kaob nende arsenalist jälitustoiming, mistõt- ette nähtud ameti kesksed tööriistad järeleval- tu on vaja teisi võimalikult tõhusaid “tööriis- ves, mis peaksid tagama seadust rikkuvate tu”. Seda nõudvat ka ülevõetav direktiiv, ettevõtjate jaoks vajaliku heidutuse, et nime- eeldades “muu hulgas, et uurimist saaks tatud teiseste meetmete vastu üldse huvi tun- toimetada senisest avaramalt.” da. Konkurentsiameti analüüsi üldistava järelduse kohaselt on mitmed kesksed eel- Esmalt, eelnõu autorid ei nõustu Konkurent- nõus sätestatud lahendused probleemsed siameti tõlgendusega ECN+ direktiivist, mil- ning toovad kaasa pigem vastupidised tule- le kohaselt on direktiivi üks eesmärkidest mused võrreldes ECN+ direktiivi eesmär- võimaldada uurimist “toimetada senisest giga. avaramalt”. Kuivõrd Konkurentsiamet enda seisukohta ei põhjenda, ei ole eelnõu auto- Kartellide näol on teatavasti tegemist raskesti ritel võimalik asjakohaseid vastuargumente avastatavate peitkuritegudega. Oluline on esitada. mõista, et seoses dekriminaliseerimisega kao- vad menetleja arsenalist selliste rikkumiste Selgitame, et jälitustoiming ei ole menetlus- avastamiseks kõige sobivamate menetluslike toiming, mis võimaldaks saada infot potent- instrumentidena jälitustoimingud ning on siaalsete rikkumiste avastamiseks. Jälitustoi- kriitilise tähtsusega, et uues menetluses oleks ming on raskeimat põhiõiguste riivet põhjus- Konkurentsiametile selle asemel ette nähtud tav menetlustoiming, mida saab läbi viia võimalikult tõhusad tööriistad. Üheks kriitili- üksnes kriminaalmenetluses, st siis, kui kuri- semaiks ja keerukaimaks etapiks kartellide teole viitav teave on juba olemas, ja ultima menetlemisel on avastamine ehk esmase info ratio ehk nn viimase abinõu põhimõtet ar- hankimine, et kartell üldse eksisteerib. Teata- vestades. Jälitustoimingu tegemiseks annab vasti puuduvad kartellil selged välised tunnu- kriminaalmenetluses loa kas prokuratuur või 4 sed – kui näiteks mingil turul tegutsevad ette- eeluurimiskohtunik (KrMS § 126 lõige 1) ja võtjad tõstavad samaaegselt hindu, siis sellel seda üksnes juhul, kui selleks esineb jälitus- võib olla palju legitiimseid põhjuseid, ning toimingu tegemise alus – jälitustoimingu kui nad on selles ka ebaseaduslikult kokku tegemine on lubatud vaid juhul, kui tõendite leppinud, ei paista see asjaolu tihtipeale kogumine muude menetlustoimingutega ei kõrvalseisjale välja. Samas iga teade arvajalt ole kriminaalmenetluses võimalik (KrMS § 41 või laialt levinud kartellikahtlus, isegi kui 1261 lõige 2). Jälitustoiming ei ole seega sellest ajalehes kirjutatakse, ei pea olema mugavusvahend, mida saaks võtta kergekäe- ameti jaoks alus menetluse käivitamiseks. liselt, kindlasti ei saa seda kasutada muus kui Kartelli edukaks avastamiseks peavad Kon- kriminaalmenetluses ning veelgi vähem kurentsiametil olema esmalt vajalikud vahen- saaks seda võtta menetluse väliselt rikku- did veendumaks, kas asjaomase hinnatõusu miste avastamiseks. põhjuseks on just nimelt konkurentsi kahjus- Kriminaalmenetlus, milles Konkurentsiame- tav kokkulepe. Esmast teavet on võimalik ti sõnul seda nn “sobivaimat menetluslikku saada muu hulgas leebustaotlustest, kolman- instrumenti” – jälitustoimingut – läbi saab date isikute käest (teised haldusorganid ja viia, algatatakse aluse ja ajendi olemasolul süüteomenetlejad, aga ka vihjed) ning Kon- (KrMS § 193). Kriminaalmenetluse ajend on kurentsiameti oma analüüsitegevusest. Kui kuriteole viitav teave (KrMS § 194 lõige 1), leebustaotluste osas on eelnõus mahukas re- mis on identne kavandatud konkurentsijäre- gulatsioon, siis Konkurentsiameti oma ana- levalvemenetluse algatamise alusega: “kui lüüsiks puudub selge menetluslik raamistik. ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepa- Vastupidiselt on seatud piirangud ex officio nemisele” (KonkS § 7814 lõike 1 punkt 1). menetluse käivitamiseks, mis ühtlasi välistab Seega Konkurentsiameti väide, et “hetkel uurimismeetmete kasutamise. Kolmandatelt jätab eelnõu Konkurentsiameti menetlus- isikutelt laekunud teabe kasutamiseks eelnõu õigustesse siinkohal märkimisväärse augu, selgelt alust ei anna, seda takistavad piiran- jättes Konkurentsiameti muuhulgas ilma gud teistest menetlustest pärinevate tõendite igasuguste sisulisete põhjendusteta ilma ins- kasutamisel. pektsioonilise järelevalve õigustest” on väär ning lubamatult eksitav. Konkurentsiametil Konkurentsijärelevalve uurimismeetmete ka- ei ole karistamise eesmärgil kunagi inspekt- sutamine kartellikahtluse kontrollimiseks on sioonilise järelevalve õigust olnud ning sel- äärmiselt piiratud, kuna eelnõu kehtestab se- list õigust ei saagi õigusriigis olla. Kuigi davõrd kõrge lävendi menetluse käivitami- riikliku järelevalve raames ei ole võimalik seks. Eelnõu § 7814 lg 1 punkti 1 tõttu omal karistada, mis tingib selles menetluses süü- initsiatiivil on võimalik menetlust alustada teomenetlustega võrreldes oluliselt madala- alles siis, kui ilmnenud teave viitab teo toi- ma põhiõiguste kaitse, ei ole siiski propor- mepanemisele. Seletuskirja kohaselt on siin- tsionaalne teostada riiklikku järelevalvet kohal silmas peetud mitte teavet, mis „võib eesmärgiga ettevõtjaid kontrollida pelgalt viidata keelatud teo toimepanemisele, vaid kontrollimise eesmärgil selleks, et otsida teavet, mis tõesti viitab keelatud teo toime- rikkumisi, millest Konkurentsiametil pole panemisele“. [---] „Teisisõnu on säte kavan- enne menetluse algatamist mingit informat- datud selliselt, et see peaks välistama või- siooni. maluse Konkurentsiametil konkurentsijärele- valvemenetlus avada selleks, et teabenõude Selleks, et kaitsta isikuid riigi ebaproportsio- kaudu rikkumisi ehk keelatud teo toimepa- naalse või suisa omavolilise tegevuse eest, et nemisi otsida (s.t tegutseda inspektsioonili- tagada isikute kaitseõigused ja selgitada nei- selt)“ (SK lk 47). Sisuliselt tähendab see, et le samal ajal nende koostöökohustuse ula- kartell peab olema suhteliselt selgelt ära näi- tust, tulenevad põhiõigustest teatavad me- datud juba enne menetluse alustamist, mida netluslikud tagatised. Neist tulenevalt peab tegelikkuses tuleb haruharva ette. Tegelikku- riigi mistahes sekkumine isikute privaat- ses selleks, et kartellist oleks võimalik kindlas sfääri tuginema õiguslikule alusele ja olema kõneviisis rääkida, peab Konkurentsiamet as- põhjendatud (PS § 3 lõige 1, § 11; EKo jaomase kahtlusega enne kõvasti tööd tege- 17.10.1989, C-85/87 – Dow Benelux vs. ko- ma, milleks aga eelnõu mingit selget raamis- misjon, p 18). tikku ette ei näe. ECN+ direktiivi õigustloov tekstiosa ei tee Konkurentsijärelevalvemenetluse puudusel riigisisesele õigusele ettekirjutust, millisel on piiratud ulatuses võimalik teavet hankida 42 konkurentsiolukorra analüüside raames, esi- õiguslikul alusel peaks liikmesriigi konku- tades kirjalikke teabe nõudeid kehtiva KonkS rentsiasutus saama direktiivis ettenähtud uu- § 57 lg 1 p 1 alusel. Ehkki seda sätet saab rimisvolitusi rakendada, kuid nimetab pre- teatud ulatuses kasutada ka konkurentsi kah- ambuli punktis 31 lävendi, mis sama pre- justavate kokkulepete uurimisel (näiteks re- ambuli punkti kohaselt on kooskõlas Euroo- gistritest saadud massandmete analüüsis), ei pa Liidu Kohtu praktikaga. Selleks on saa isiku suhtes tekkinud kartellikahtluse kor- “where there are reasonable grounds for ral uurimist enam täielikult katta konkurent- suspecting an infringement of Article 101 or siolukorra analüüsiga. Lisaks puudub ilmselt 102 TFEU”. vajadus pikemalt selgitada, miks kartelle kui Konkurentsijärelevalvemenetluse algatami- peitkuritegusid pole võimalik avastada üks- se lävendiks kavandatud “kui ilmnenud teave nes ettevõtjatele kirjalikke teabe nõudeid saa- viitab keelatud teo toimepanemisele” on tes. Kui ka konkurentsiolukorra analüüsi tule- eelnõu koostajate hinnangul samaväärne vii- musena ilmneb kartellile viitav teave, on selle datud ECN+ direktiivi preambuli punktis 31 kasutamine konkurentsijärelevalve menetlu- nimetatud “where there are reasonable ses eelnõu §-st 7828 lg 4 p 1 tõttu tõkestatud. grounds for suspecting an infringement” Konkurentsiolukorra analüüs, milles tehakse lävendiga. Juhime siinkohal tähelepanu järeldusi mõne ettevõtja õigusrikkumise suh- asjaolule, et viidatud lävendi tõlge direktiivi tes, võib kujutada endast vähemalt osaliselt eestikeelses versioonis – “põhjendatud kaht- haldusmenetlust, millel aga puudub lõplik lus, et rikutud on ELTL artiklit 101 või 102” „lahend või ettekirjutus“, mistõttu selles – ei ole korrektne, kuivõrd võrreldes inglis- kogutud tõendeid justkui ei saakski konku- keelse versiooniga tõstab sõna “põhjenda- rentsijärelevalve menetlusse ümber tõsta. tud” uurimismeetme kasutamise lävendit Lähtudes eeltoodust tuleks eelnõus laien- kõrgemaks, kui seda näib olevat Euroopa dada Konkurentsiameti võimalusi kartelle Liidu Kohtu praktikas mõeldud. Kuivõrd uurida, alandades selleks konkurentsijäre- preambuli punkt 31 viitab samas aspektis ka levalve menetluse omaalgatusliku käivita- Euroopa Liidu Kohtu praktikale, peab lisaks mise lävendit (vt detailsemalt p 11). Hetkel erinevate keeleversioonide kõrvutamisele jätab eelnõu Konkurentsiameti menetlusõi- preambuli punkti 31 eesmärgi mõistmiseks gustesse siinkohal märkimisväärse augu, jät- vastavasisulise kohtupraktikaga tutvuma (vt tes Konkurentsiameti muuhulgas ilma iga- nt EKo 29.09.2011, C-521/09 P – Elf Aqui- suguste sisulisete põhjendusteta ilma inspekt- taine vs. komisjon, p 116, milles Euroopa sioonilise järelevalve õigustest. Tegemist on Kohus leiab, et “[e]eluurimise käigus komis- laiema probleemiga, mis puudutab kõiki joni tehtavad menetlustoimingud, eelkõige uurimisvaldkondi, kuid mis ilmselt väljen- kontrollid ja informatsiooninõuded [eelda- dub eriti reljeefselt just kartellide osas. Liht- vad] juba oma olemuselt seda, et kahtlus- sustatult, kartelle kui peitkuritegusid ei ole tatakse liidu konkurentsieeskirjade rikku- võimalik avastada, kui neid on võimalik mise olemasolu ja et need menetlustoimin- menetlema hakata üksnes siis, kui need on gud võivad kahtluse all olevate ettevõtjate suures osas juba avastatud. olukorda oluliselt mõjutada.”). Euroopa Lii- du Kohtu praktikale tuginevalt, millele ka Teise keskse probleemina sätestab eelnõu ECN+ direktiivi preambuli punkt 31 viitab, ulatuslikud piirangud teistest menetlustest pä- ei saa eelnõu autorite hinnangul kuidagi jõu- rinevate tõendite kasutamisele. Ometi on just da järelduseni, et Euroopa Komisjonil oleks teistelt haldusorganitelt või uurimisasutustelt, pädevus inspektsioonilise järelevalve läbi- sealhulgas näiteks riigihankemenetlustest pä- viimiseks. Kuivõrd Konkurentsiamet on aga rinev teave olnud ajalooliselt üheks põhi- paraku just sellise järelduseni jõudnud, sel- liseks allikaks kartellikahtluste formuleerimi- gitame, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 sel. Samuti võib konkurentsiõiguse rikkumi- sele viitav teave jõuda järelevalveametnikeni artikli 20 lõike 4 ning artikli 21 lõike 2 kohaselt peab Euroopa Komisjon läbiotsi- Konkurentsiameti enda muude ülesannete miseks põhjendama “subject matter and 43 täitmisega seoses (sh koondumiste kontroll purpose of the inspection” ja seda olenemata või eriregulatsiooniga seotud ülesanded). Eel- asjaolust, et Komisjoni määruse (EÜ) nr nõu § 7828 lg 4 p 1 takistab neist menetlustest 773/2004 artikli 2 lõike 3 alusel ei pea pärinevate tõendite (dokumentide, registritea- komisjon selleks algatama menetlust nõu- be jms) kasutamist, sest neid tõendeid saab kogu määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatüki kasutada alles siis, kui selles teises menet- kohase otsuse vastuvõtmiseks. Seda, mida luses tehtud lahend või ettekirjutus on lõplik. tähendab viidatud “subject matter and pur- Et säilitada vähegi menetlustegevuse ope- pose of the inspection”, tuleb otsida Euroopa ratiivsust, peab Konkurentsiametil olema Liidu Kohtu praktikast. Euroopa Kohus on võimalik kasutada teistest menetlustest pä- seda sisustanud järgmiselt: “the Commis- rinevaid tõendeid koheselt (vt detailsemalt sion’s obligation to specify the subject p 10). Ühtlasi kehtestab eelnõu põhjenda- matter and purpose of the investigation matult kõrge lävendi, et konkurentsijäreleval- constitutes a fundamental guarantee of the vemenetlust algatada teabe pinnalt, mis on rights of the defence of the undertakings saadud väljastpoolt konkurentsijärelevalve- concerned. It follows that the scope of the menetlust. obligation to state the reasons on which decisions ordering investigations are based Ehkki üheks kartellide avastamise instrumen- cannot be restricted on the basis of consi- diks on leebusprogramm ja eelnõu sätestab derations concerning the effectiveness of the selle kohta mahuka regulatsiooni, on oluline investigation. Although the Commission is mõista, et kartellide avastamise saab tulemus- not required to communicate to the addres- likult rajada leebusavaldustele üksnes juhul, see of a decision ordering an investigation kui konkurentsiasutus on võimeline iseseis- all the information at its disposal concerning valt kartelle tuvastama. Kui aga ettevõtjad the presumed infringements, or to make a saavad aru, et konkurentsiasutusel sellist või- precise legal analysis of those infringements, mekust ei ole, siis ei taotle keegi ka leebust. it must none the less clearly indicate the Eelnõu on kaldu selle poole, et kartellide presumed facts which it intends to inves- avastamine peakski toimuma eelkõige tigate.” (EKo 17.10.1989, C-97/87 P – Dow leebusavalduste alusel, kuna rikkumiste Chemical Ibérica jt vs. komisjon, p 45). iseseisvaks avastamiseks ja tõendamiseks Nagu kohtujurist Juliane Kokott on kõnes- Konkurentsiametile kasutada jäetud oleva kohustuse ühemõtteliselt kokku võt- tööriistad on ebapiisavad. nud, on “[s]elle eesmärk [...] takistada, et Konkurentsiameti täiendavad volitused kon- komisjon viiks uurimisi läbi hea õnne peale kurentsieeskirjade tulemuslikuks tagamiseks, ilma konkreetsete kahtlusteta – praktika, mida nõuab ülevõetav direktiiv, eeldab muu mille kohta sageli kasutatakse ingliskeelset hulgas seda, et uurimist saaks toimetada seni- mõistet fishing expeditions.” (KJa sest avaramalt. Eelnõu vajab selles osas olu- 14.12.2011, C-109/10 P - Solvay vs. komis- list täiendamist, et ametil oleks kõigil juhtu- jon, p 138). del selge õiguslik alus läbiotsimist korraldada Asjaolu, et Euroopa Komisjon ei pea uuri- ning saadud tõendeid kasutada. See puudu- mismeetmete võtmiseks algatama menetlust tab ka teist ameti arsenalis olevat meedet nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatüki ehk õigust teavet nõuda. Suulise teabe nõu- kohase otsuse vastuvõtmiseks, ei tähenda, et dmise võimalused on sellekohaste menet- komisjon võtaks või saaks uurimismeetmeid lusnormide nappuse ja ebaselguse tõttu ka- võtta menetluse väliselt. Euroopa Kohus on heldavad (vt p 9). alates lahendist Limburgse Vinyl Maats- Omaalgatusliku konkurentsijärelevalve lä- chappij jt vs. komisjon (EKo 15.10.2002, C- vend vajab menetlustoimingute kasutamiseks 238/99, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 kindlasti alandamist. Euroopa konkurentsi- P, C-250/99 P, C-251/99 P, C-252/99 P, C- õiguse praktika taustal on eelnõus ettenähtud 254/99 P) selgitanud, et Euroopa Komisjon tingimused uurimismeetmete rakendamiseks saab ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumiste ebatavaliselt kitsendavad. Väärib märkimist, 44  et menetluskorra sätestamisel ECN+ direktii- menetlemiseks suunatud haldusmenetlust lä- viga katmata osas on eelnõus ulatuslikult läh- bi viia kahes üksteisele järgnevas etapis. tutud Euroopa Komisjoni menetluskorrast Sellisel juhul algab esimene etapp hetkest, (rakendusmäärus 773/2004). Menetluse alus- kui komisjon rakendab talle antud uurimis- tamise lävendi ja läbiotsimise korralduse kü- volitusi ja kestab vastuväiteteatise esitamise- simustes eelnõu seda menetluskorda siiski ei ni (nn eeluurimise staadium). Teine etapp järgi. järgneb vastuväiteteatise esitamisele ja kes- tab lõpliku otsuse tegemiseni (nn võistleva Euroopa Komisjoni praktikas saab konku- menetluse staadium) (EKo 15.10.2002, C- rentsi kahjustava kokkuleppe tuvastamine 238/99, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 läbiotsimisega toimuda enne, kui alustatakse P, C-250/99 P, C-251/99 P, C-252/99 P, C- menetlust rikkumise toime pannud isikute 254/99 P – Limburgse Vinyl Maatschappij jt suhtes2. Komisjon algatab rakendusmääruse vs. komisjon., p-d 181-184; EKo 29.09.2011, 773/2004 art 2 p 1 järgi menetluse määruse C-521/09 P – Elf Aquitaine vs. komisjon, p 1/2003 III peatüki kohase otsuse (rikkumise 113). Seetõttu tuleb eelnõu autorite hinnan- tuvastamine, kohustused, ajutised meetmed) gul komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 vastuvõtmiseks hiljemalt päeval, kui ta esitab artikli 2 lõikeid 1 ja 3 mõista selliselt, et Eu- ettevõtjale esialgse hinnangu või etteheited roopa Komisjon on vaba otsustama, kas ta (vt määruse 1/2003 art 27 lg 4). See tähendab, viib ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumistele et kartellide avastamine ja tõendamine saab suunatud haldusmenetlusi läbi ühe- või ka- toimuda ajal, kui eelnõu tähenduses konku- heetapiliselt. Lõige 3 seejuures kodifitseerib rentsijärelevalvemenetlus pole veel alanud. kohtupraktikat öeldes, et rikkumise tuvasta- Seda kinnitab otsesõnu rakendusmääruse art miseks vajalikke tõendeid ei pea koguma 2 p 3, mille kohaselt ei pea komisjon algatama nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 III peatüki menetlust, et kasutada 1/2003 tulenevaid uu- otsuse vastuvõtmiseks mõeldud menetluset- rimisvolitusi. Selliselt on Komisjon omaalga- apis, kuid ei anna volitust uurimismeetmeid, tuslikes kartellimenetlustes ka käitunud – tea- sh läbiotsimist, kohaldada menetluse väli- vet kogutakse ja läbiotsimine tehakse enne selt. menetluse alustamist. Juhul kui sooritatud menetlustoimingute tulemusel ilmneb teave Idee sellest, et riik või riikide ülene orga- võimaliku rikkumise kohta, siis esitatakse nisatsioon saaks isikute privaatsfääri läbi- menetlusalusele isikule menetluse alustamise otsimise või muu uurimismeetmega sekkuda ehk määruse 1/2003 III peatüki kohase otsuse ilma selleks ette nähtud konkreetse aluseta ja vastuvõtmise teade tavaliselt koos etteheide- selleks asjakohast menetlust alustamata, on tega. See tähendab, et juba enne menetluse õigusteoreetiliselt väär ning ühildamatu aru- alustamist tehakse selgeks olulised asjaolud, saamaga riigivõimu tegevuse proportsio- mille põhjal on võimalik hinnata, kas menet- naalsusest. Konkurentsiameti arutluskäik luse alustamiseks on piisavalt alust. sellest, kuidas konkurentsijärelevalvemenet- luse algatamiseks kavandatud kriteerium: Eespool käsitletud Konkurentsiameti uuri- „kui ilmnenud teave viitab keelatud teo misvolituste piirangud vajavad ülevaata- toimepanemisele”, tähendab sisuliselt seda, mist, et Konkurentsiamet saaks talle pan- et „kartell peab olema suhteliselt selgelt ära dud konkurentsijärelevalve ülesandeid tu- näidatud juba enne menetluse alustamist“ lemuslikult täita. ECN+ direktiivi eesmär- selliselt, et „kartellist oleks võimalik kindlas gipäraseks ülevõtmiseks samavõrd häda- kõneviisis rääkida“, on ekslik. vajalik on kõrvaldada eelnõus esinevad puudused järgmistes punktides, millele Teistest menetlustest pärinevate tõendite ka- sutamise piirang: Konkurentsiamet kirjeldab 2 Vt näiteks Euroopa Komisjoni menetlus avalikustatud otsuses art 102 asjas AB InBev 13.05.2019, alates lk 7: https://ec.europa.eu/competition/antitrust/cases/dec_docs/40134/40134_2872_5.pdf. 45 amet on juba varasemalt eelnõu väljatöö- kommenteeritavas märkuses mh seda, kui- tajate tähelepanu juhtinud (kahe esimese das „teistelt haldusorganitelt või uurimis- kohta vt Lisa 1): asutustelt, sealhulgas näiteks riigihankeme- netlustest pärinev teave [on] olnud ajaloo- liselt üheks põhiliseks allikaks kartellikaht- luse formuleerimisel“. Ameti hinnangul pe- ab neil olema võimalik mistahes teistest me- netlustest saada rikkumisele viitavat teavet koheselt selle ilmnemisel, mis tähendab, et mingeid piiranguid teistes menetlustes kogu- tud tõendite portatiivsusel kavandatud kon- kurentsijärelevalvemenetlusse ei tohiks olla. Piirangud kaotavad ameti hinnangul senist menetlustegevuse operatiivsust. Eelnõu autorite hinnangul on Konkuretsia- meti seisukoht vastuolus õigusriigi põhimõt- tega. Jättes isik tõendite ühest menetlusest teise tõstmisel – nt isikut soodustavast loa- menetlusest karistavasse konkurentsijärele- valvemenetlusse – ilma enese mittesüüsta- mise õigusest või LPP kaitsest, oleks isiku põhiõigusi rikkuv.Eelnõu ei ole aga üheski versioonis välistanud teiselt haldusorganilt või uurimisasutuselt saadud teabe kasu- tamist. Algse KonkS § 7828 lõike 4 punktiga 1 (mis nägi ette järgmist: „[Konkurentsiamet võib keelatud teo toimepanemise või muu rikkumise tõendamiseks kasutada muu hulgas tõendeid, mis on:] 1) kogutud või esitatud teises haldus-, halduskohtu- või tsiviilkohtumenetluses või süüdimõistva või õigeksmõistva otsusega lõppenud süüteomenetluses, kui sellises menetluses tehtud lahend või ettekirjutus on lõplik;“), mis on nüüdseks eelnõust kustutatud, oli eelnõu autorite soov sõnaselgelt tagada menetlusele allutatud isiku õigus tõendi kon- trollimiseks – see oleks viidatud sätte kohaselt toimunud kas konkurentsijäreleval- vemenetluses (sh edasikaebe korras haldus- kohtus) või oleks juba ammendunud muus menetluses, milles tõendid on kogutud. Tuginemine nt teabele, mida teise haldus- organi ja/või kohtu poolt ei ole lõplikult/am- mendavalt kontrollitud, võib isiku jätta kon- kurentsijärelevalvemenetluses kaitseta ju- hul, kui teise haldusorgani poolt kogutud teave osutub ebaõigeks või mittetäielikuks. Seejuures aga kuna viidatud sätte sisse- juhatavas lauseosas oli kasutatud sõnapaari 46  „muu hulgas“, ei olnud selles toodud kata- loog mõeldud ammendava loeteluna ehk piiranguna, milleks Konkurentsiamet seda oma arvamuse kohaselt on pidanud. Varasemas sõnastuses KonkS § 7828 lõike 4 eelnõust kustutamine ei väära selle regulat- siooni asjakohasust ega võta Konkurentsi- ametilt kohustust selles väljendatud põhi- mõttest konkurentsijärelevalvemenetluse toimetamisel siiski lähtuda. Menetlusalustelt isikutelt ei tohi tõendite ületõstmise käigus võtta kaitseõigust ega piirata asjakohaseid menetlusgarantiisid. Sellega seonduvalt on KonkS § 7828 lõike 5 (nüüd lõike 4) uuesti sõnastuses ette nähtud, et „[k]onkurentsijä- relevalvemenetluses ei või tugineda teabele, mis on saadud eranditult jälitustegevust ka- sutades või isiku põhiõigusi rikkudes.“ (i) Menetlusaluse isiku mõistetega seotud Mittearvestatud segadus emaettevõtja vastutuse ning trah- Justiitsministeeriumi eesmärk KonkS § 7817 vimise küsimuses. Eelnõust tulenevalt peaks lõike 1 kavandamisel ei olnud Konkurentsi- Konkurentsiamet alustama menetlust justkui ametit kohustada menetlema kõikvõimalik- kõigi ettevõtjat moodustavate juriidiliste isi- ke ettevõtjat moodustavaid isikuid (seda on kute suhtes, sõltumata sellest, kas nad tegu- eelnõu autorid korduvalt Konkurentsiameti- tsevad Eestis, kui ulatuslikku kontrolli nad le konsultatsioonide käigus selgitanud), vaid omavad teo toime pannud isiku suhtes jne. neid, keda amet kavatseb ettevõtja poolt Selgusetuks jääb ka see, mis põhimõttel lei- toime pandud keelatud teo eest vastutavaks takse trahvisumma suurus. Sisuliselt ainus pidada või trahviga karistada. Teisisõnu, ees- eelnõus ettenähtud lähtekoht on ettevõtja üle- märk oli anda Konkurentsiametile vabadus ilmne kogukäive, mis direktiivi järgi ei kujuta määrata ise ettevõtjat moodustavatest isiku- endast trahvisumma põhiosa, vaid üksnes test menetlusalused isikud konkreetses kon- määratava trahvi ülempiiri. Seetõttu tekib kurentsijärelevalvemenetluses just nagu se- olukord, kus amet peab trahvi määramisel da oma praktikas teeb Euroopa Komisjon. lähtuma metoodikast, mille rakendamiseks Vastava lähtekoha kohta saab Konkurentsi- seadus alust ei anna ning mis karistusõigu- amet rohkem infot nt lahenditest Akzo Nobel se põhimõtete järgi on ilmselt lubamatu. jt vs. komisjon (EKo 27.04.2017, C-516/15 Alternatiiv on välismaiste emaettevõtjate va- P) ning Sumal (EKo 06.10.2021, C-882/19). limatu laustrahvimine. See ei ole aga ülevõe- tava direktiivi mõte ning osutub tegelikkuses Põhjus, miks sättesse kavandati sõna „iga“ teostamatuks (vt analüüs p-s 1 allpool). (viidatud KonkS § 7817 lõige 1 nägi avalikule kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele esitatud redaktsioonis ette: „Menetlusalune isik konkurentsijärelevalvemenetluses on iga ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodus- tav isik […]“) seisnes selles, et kuivõrd Kon- kurentsiamet eelnõu kavandamise erinevates etappides (nagu ka kommenteeritavas arva- muses) palus korduvalt, et teda otsesõnu kohustatakse menetlusaluseks isikuks luge- 47  ma üksnes nn otsest rikkujat (laiem ring me- netlusaluseid isikuid olevat liigselt koor- mav), lisasid eelnõu koostajad kavandatud sättesse sõna „iga“, et anda selgelt mõista, et seadusandja soov ei ole selles aspektis ameti hindamisruumi piirata, kuivõrd Konkurent- siamet peaks ettevõtjat moodustavaid isikuid menetlusaluste isikutena kaasama lähtudes konkreetse kaasuse asjaoludest. Sellise hin- damisruumi piiramisel võivad praktikas olla negatiivsed tagajärjed, sest konkurentsijäre- levalvemenetluse eesmärgiks on mh ka moo- nutamata konkurentsi säilitamine ehk üld- ning eripreventsioon (kavandatud KonkS § 7813 lõige 3). Kuivõrd eelnõu autorid peavad aga möönma, et viidatud sõna „iga“ kavandatud KonkS § 7817 lõikes 1 võib eraldiseisval grammatilisel tõlgendamisel mõista kui sellist kohustust loovana, mis tingib kõikide ettevõtjat moo- dustavate isikute menetlusse kaasamise, oleme valmis selle sõna kavandatud KonkS § 7817 lõikest 1 kustutama. Seejuures looda- me, et amet hakkab eelnõukohase seaduse rakendamisel siiski silmas pidama, mis on kehtiva konkurentsiõiguse kohaldamise läh- tekoha (ettevõtja = isik) ja tulevikus kõnes- oleva eelnõu alusel võetava lähtekoha (ette- võtja = majandustegevusega tegelev üksus) erinevus ning konkurentsiõiguse kohalda- misel saavutamist vajav eesmärk. Eelnõusse kavandatu ei sisalda EL konkurentsiõiguse kontekstis midagi uut. Mis puutub keelatud teo toimepanemise eest trahvi kohaldamisse, siis juhime Konkurent- siameti tähelepanu sellele, et kavandatud KonkS § 7833 lõige 1 näeb selgelt ette, et kee- latud teo toimepanemise eest kohaldatava trahvi suurus võib olla kuni 10% ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäi- best trahvi kohaldamisele eelnenud majan- dusaastal. See ühtib täielikult ECN+ direk- tiivi artikli 15 lõikega 1, mille ülevõtmiseks viidatud KonkS § 7833 lõige 1 on kavanda- tud. Lisaks trahvisumma ülempiirile näeb eelnõu kavandatud KonkS §-s 7834 ette ka asjaolud, mida Konkurentsiamet trahvi ja selle suuruse arvutamisel arvesse peab võtma (nt rikku- mise raskus ja selle toimepanemise kestus). 48  Kuigi Konkurentsiamet on arvamusel (see- juures oma arvamust põhjendamata), et ka- ristusõiguse põhimõtete kohaselt ei ole luba- tud trahvisumma arvutamist jätta ameti kaa- lutlusotsuseks, on see just nii ka kehtivas ka- ristusõiguses. Karistusseadustiku § 44 lõige 8 sätestab, et kohus võib mõista juriidilisele isikule rahalise karistuse 4000–16 000 000 eurot. Lõige 9 sätestab, et karistusseadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus jurii- dilisele isikule mõista rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidi- lise isiku käibest kriminaalmenetluse alusta- mise aastale vahetult eelneval majandus- aastal või juhul, kui isik on tegutsenud alla aasta, siis kriminaalmenetluse alustamise aastal. Mõistetava rahalise karistuse ülem- määr ei tohi sel juhul ületada sama paragrah- vi lõikes 8 sätestatud rahalise karistuse ülem- määra. Karistuste konkreetseid ülemmäära- sid kuritegude puhul eriosa normide juures kehtestatud ei ole ning konkreetse rahalise karistuse määramine juriidilisele isikule on jäetud otsustaja kaaluda. Ka väärtegude pu- hul, kus seadusandja on juriidilise isiku raha- trahvi ülemmäära eriosas täpsustanud, jääb kaalumisruum sageli (eriti väärteod, mille eest kohalduv rahatrahv on kuni 400000 eu- rot) väga laiaks. Ükski eelnimetatud karis- tuse liiki reguleeruvad sätted ei sisalda min- git konkreetsemat metoodikat. Juriidilise isi- ku puhul ei ole ilmselgelt kohaldatav füüsi- lise isiku vabaduskaotusliku karistuse mää- ramisel praktikas (kuid ilma seadusliku alu- seta) kohalduv põhimõte, et lähtekohaks võetakse keskmine võimalik karistus, mida siis täpsustatakse üles- või allapoole vasta- valt erinevatele asjaoludele – muidu tuleks iga juriidilise isiku kriminaalkaristuse lähte- kohaks võtta 8 miljoni eurone „keskmine karistus“, vaatamata selle isiku varadele või kuriteole. Kehtib üldine põhimõte, et karis- tus peab vastama süüle, kuid mingit arvutus- käiku ei ole seadusandja karistusseadustikus ka miljonitesse ulatuvate trahvide määrami- seks ette näinud. Kuivõrd trahvi kohaldamine on Konkurent- siametile tekitanud rohkelt ebakindlust, palusime nende mõistmiseks abi Euroopa Komisjonilt. Komisjon kinnitas mitteamet- 49  likult, et trahvi arvutamine on pädeva konku- rentsijärelevalveasutuse „bread and butter“ ehk justnimelt nende töö ja pädevus. Komis- joni sõnul pole neile teadaolevalt pea ükski teistest EL liikmesriikidest läinud seda teed, et sätestanud trahvi arvutamise meetodi sea- dusesse ning seda just kantuna lähtekohast, et järelevalveasutus on ise pädevaim trahvi arvutamise meetodit välja töötama ja vas- tavalt praktikale seda ka ajas muutma või täiendama. Ministeerium ei ole pädevaim seadma kon- kreetset arvutumeetodit kaasusspetsiifilistest asjaoludest lähtuva trahvisumma arvutami- seks. Kuivõrd Justiitsministeerium ei ole se- da teinud ka KarS-s ettenähtud rahaliste ka- ristuste ega eriseadustes sätestatud rahatrah- vide arvutamiseks, võime järeldada, et see on horisontaalselt kõigis küsimustes jäetud pädeva asutuse või kohtu kaalutlusotsuseks. (ii) Konkurentsiameti õigus taotlusi priori- Mittearvestatud teetsuse alusel tagasi lükata on sätestatud Eesti haldusõigus ei tunne terminit „taotluse eelnõus oluliselt kitsamalt kui ECN+ direk- tagasilükkamine“. Tegemist on direktiivis tiiv nõuab ning on seotud põhjendamatute kasutatava terminiga. ECN+ direktiivi artikli tingimustega. Probleem seondub eelnõus 4 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiküsimustes ettenähtud eristusega taotluse läbi vaatamata pädevatel riiklikel haldusasutustel on õigus jätmise, alustamise ja lõpetamise küsimuses, seada ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja mis on tarbetult keerukas ja jäik. Võrreldes 102 kohaldamiseks käesoleva direktiivi ar- sissetulnud taotlustega, mille menetlusse võt- tikli 5 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel misest keeldumiseks annab sisuliselt alust prioriteete. Kuivõrd konkurentsiküsimustes üksnes taotluse ilmselge põhjendamatus, on pädevad riiklikud haldusasutused on kohus- ameti omal algatusel menetluse algatamisele tatud neile esitatud ametlikud kaebused läbi seatud põhjendamatult kõrge lävend. Priori- vaatama, on neil ka õigus sellised kaebused teetide seadmise õigus taotluste alusel alanud tagasi lükata, kui nad ei pea kaebust konku- menetluste suhtes tekib alles pärast menet- rentsinormide täitmise tagamise seisukohalt luse algust, kui ametil on tekkinud uuri- prioriteetseks. See ei piira konkurentsiküsi- miskohustus keelatud teo tuvastamiseks. mustes pädeva riikliku haldusasutuse õigust Lisaks on eeldab taotluste prioritiseerimne lükata kaebusi tagasi liikmesriigi õiguses igakordset võrdlust teiste käimasolevate me- ette nähtud muudel alustel.“ Direktiivis sät- netlustega, võttes aluseks kumulatiivsete estatu tuleb eesmärgipäraselt siseriiklikusse tingimuste suletud loetelu, mille praktiline õigusesse üle võtta (ELTL art 288). rakendamine osutub praktikas ülimalt keeru- liseks ning töömahukaks (vt analüüs p-s 2 ECN+ direktiivi artikli 4 lõike 5 mõte on eel- allpool). nõu autorite hinnangul see, et isegi kui kon- kurentsiasutus on kohustatud kaebusi sisuli- selt menetlema (vt direktiivis „läbi vaata- ma“), siis peab konkurentsiasutusel olema õigus lõpetada kaebuse sisuline menetlemine prioriteetide alusel. Seejuures tuleb märkida, et eelnõuga kavandatav taotlus ei ole üks- 50  ühele sama, mis kaebus ECN+ direktiivi tähenduses. Eelnõuga kavandatav taotlus on kitsam ning hõlmab üksnes taotleja Konku- rentsiametile suunatud avaldust sekkuda kol- manda ettevõtja tegevusse ning lõpetada konkurentsiõiguse reeglite rikkumine. Tege- mist on niisiis isiku taotlusega Konkurentsi- ametile kui riigiasutusele nõudega kaitsta teda kolmandate isikute kahjustava tegevuse eest. See on Konkurentsiameti kohustus, mis tuleneb PS §-st 31 ning mis on konkretisee- ritud vastavate keelunormidega (nt KonkS § 4; vt ka „Ettevõtlusvabadus hõlmab ka isiku õigust nõuda riigilt selliste abinõude kasu- tamist, mis kaitsevad ettevõtjat teiste isikute eest. Nii saab isik nõuda riigilt konkurentide tegevuse eest kaitset, kui selline käitumine tooks kaasa isiku ettevõtlusvabaduse üle- määrase kahjustamise (monopoolses seisun- dis ettevõtja seisundi kuritarvitamine, dump- ing jm).“ O. Kask, S. A. Ehrlich, A. Henberg – Ü. Madise jt. Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020, § 31 p 6). Kolmanda isiku taotlus lõpetada teise ette- võtja poolt toime pandav õigusrikkumine on haldusmenetluse seaduse tähenduses haldus- akti andmisele suunatud taotlus. Nagu iga haldusorganile esitatud taotluse puhul saab eristada taotluse lubatavuse hindamist ja taotluse põhjendatuse hindamist. Taotluse lubatavuse hindamise keskmes on küsimus, kas on täidetud taotluse menetlemise (mitte sisulise hindamise) tingimused (pädev hal- dusorgan, taotluse tähtaegne esitamine jne). Mittelubatava taotluse saab haldusorgan jät- ta läbi vaatamata. Kui taotlus on lubatav, on haldusorgan haldusmenetluse seadusest tule- nevalt kohustatud seda sisuliselt menetlema. Selles faasis peab haldusorgan otsustama, kas taotlus on põhjendatud ja kuulub seeläbi rahuldamisele. Kui ei, siis keeldub haldusor- gan haldusakti andmisele suunatud taotluse rahuldamisest. See keeldumine on omakorda haldusakt (vt HMS § 43 lõige 2 lause 1) ning seda nimetatakse taotluse rahuldamata jätmi- seks. Niisiis tunneb Eestis kehtiv haldus- õigus taotluse „tagasilükkamisega“ seoses kahte mõistet: läbivaatamata jätmine ja ra- huldamata jätmine. 51  Nagu ülal selgitatud, on ECN+ direktiivi ar- tikli 4 lõike 5 mõte see, et konkurentsiasutus peab saama kaebuse sisulise menetlemise lõpetada prioriteetide alusel. Eesti haldusõi- guse kontekstis tähendab see Justiitsminis- teeriumi hinnangul seda, et Konkurentsia- metil peab olema õigus lõpetada iseenesest lubatava taotluse sisuline menetlemine prio- riteetide alusel. Märgime, et PS § 31 mõttega ei oleks kooskõlas anda Konkurentsiametile õigus jätta taotlus lähtuvalt prioriteetidest läbi vaatamata, st anda õigus keelduda tao- tluse sisulisest menetlemisest tuginedes prio- riteetidele. Kui taotlus täidab teatud lubata- vuse tingimused (st on esitatud õigele hal- dusorganile, ei ole ilmselgelt põhjendamatu jne), siis on Konkurentsiametil põhiseadu- sest tulenevalt ja ECN+ direktiivi artikli 4 lõikega 5 kooskõlaliselt kohustus asi sisuli- selt menetlusse võtta. Alles siis, kui taotlus on tunnistatud lubatavaks, tekib Konkurent- siametil õigus menetlus lõpetada prioriteeti- de alusel. Kuna eelnõukohane seadus näeb prioriteetide seadmisele ette üldise raamis- tiku, on tagatud, et lubatavuse tingimusi täit- vat taotlust ei saa täiesti meelevaldselt kõr- vale jätta. Kui menetlust ei ole võimalik prioriteetide alusel lõpetada, on Konkurent- siamet uurimispõhimõttest tulenevalt kohus- tatud taotlust sisuliselt menetlema ja kont- rollima, kas väidetav konkurentsireeglite rikkumine tõepoolest aset leiab. Kui menet- luse aga saab prioriteetide alusel lõpetada, tuleb taotlus jätta rahuldamata. See, kas konkreetne kaasus on prioriteetne või mitte, on eelnõukohase seaduse järgi taotluses si- salduva nõude materiaalne tingimus, st tao- tluse põhjendatuse küsimus. Märkida tuleb, et Konkurentsiameti väide, et eelnõus kavandatav lahendus ei saa olema praktikas efektiivne, kuna alates menetluse alustamisest tuleneb Konkurentsiametile haldusmenetluse seadusest uurimiskohustus, ei pea paika. Haldusmenetluse seaduses sät- estatud uurimiskohustus on üldregulatsioon. Kõnesolev eelnõu loob erisätte, mis annab Konkurentsiametile õiguse jätta taotlus ra- huldamata (sh asja mitte edasi uurida), kui taotluses viidatud väidetava rikkumise me- netlemine ei ole prioriteetne. Tegemist on 52  kõige tavalisema üld- ja erisätte vahekorra- ga. Kokkuvõtvalt ei kohusta ECN+ direktiiv Eesti riiki direktiivi ülevõtmisel kehtestama taotluste läbivaatamata jätmise alust. Direk- tiivi ülevõtmiseks on asjakohane näha ette konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetamise alus prioriteetide alusel. Konkurentsiameti soov eelöeldust hoolimata kehtestada taot- luste läbivaatamata jätmine prioriteetidele tuginedes ei ole süstemaatiliselt kooskõlas Eesti kehtiva haldusõiguse üldise raamisti- kuga. Samuti ei võimalda Konkurentsiameti poolt soositud lahendus tagada seda, et kolmandate isikute taotlusi, mis ei ole ilm- selgelt põhjendamatud ja mis ei kuulu muu- del alustel läbivaatamata jätmisele, peab läh- tealustes sisuliselt menetlema. Üksnes juhul, kui tegemist ei ole Konkurentsiameti jaoks prioriteetse menetlusega, saab taotluse luba- tavaks tunnistamisega alanud menetluse lõ- petada. (iii) Eelnõu jätab lahtiseks, mis alustel kaa- Mittearvestatud sab Konkurentsiamet oma menetluses po- Politsei kaasumise ja nende rolli puudutavas litsei, kuidas jagunevad konkurentsi- ja poli- osas olid sätted eelnõus selle avalikule tseiametnike volitused läbiotsimistel ning konsultatsioonile esitamisel lõpuni välja millised on erisused korrakaitseseaduses sät- töötamata, et anda võimalus neljapoolsete estatud vahetu sunni kasutamise tingimustest läbirääkimiste tulemusel jõuda kokkulepe- (vt analüüs p-s 3 allpool). Läbiotsimiste teni, mis kõiki osapooli rahuldavad. Täna- korraldusega seonduvalt tekib muidki olulisi seks on kokkulepe ametnike tasandil saavu- küsimusi (nt mis tingimustel saab teabekand- tatud ja täiendatud sätted eelnõusse lisatud. jaid kaasa võtta, kuidas toimub protokollimi- Kuivõrd need on Konkurentsiametiga eraldi- ne ja kas üleüldine videosalvestamine on väl- seisvalt kooskõlastatud, ei pea eelnõu koos- timatu). Tõendite lubatavuse seisukohalt on tajad mõistlikuks käesolevat tabelit nende oluline, et nii Konkurentsiametil kui politseil teistkordse esitamisega koormata. oleks selge seaduslik alus tõendit kätte saada. Eelnõu järgi on see mitmel puhul välistatud Mis puutub ühiselt tüüpjuhtumite läbimän- või vähemalt küsitav. Kui alles praktikas sel- gimisse (nendeks on valdavalt läbiotsimist gub, et eelnõust on mõni vajalik õigus puudu puudutavad juhtumid), siis mitmetel Justiits- (näiteks kui menetlustoimingule allutatud isi- ministeeriumiga toimunud kohtumistel on kutel on võimalus teabekandjaid kontrollima- Konkurentsiamet nentinud, et väärteomenet- tult peita taskusse või riiete alla), siis satub lustes läbiotsimisi nad oma praktikas teosta- küsimärgi alla võimalus ressursimahukaid nud ei ole. Kriminaalmenetluses on aga läbiotsimisi eesmärgipäraselt ja tulemuslikult kohtueelset menetlust juhtinud prokurör, teostada. Erinevalt kriminaalmenetlusest, kus mitte Konkurentsiamet. Sellest tulenevalt taolised olukorrad on aastatepikkuses prakti- puudub ametil – Konkurentsiameti enda väl- kas läbi käidud, alustab konkurentsijäreleval- jendatu pinnalt – kogemus sellest, kuidas vemenetlus tühjalt lehelt. peaks toimetama läbiotsimisi üksnes Kon- kurentsiameti vastutusel ja juhtimisel. 53 Üksikajalikke menetlusreegleid on vaevalt Konkurentsiametil on olnud arvukalt võima- võimalik sidusalt ette näha ilma tüüpjuh- lusi anda ülevaadet sellest, mida nad seaduse tumeid läbi mängimata, kuid eelnõud välja rakendajana on oma senises praktikas teinud töötades ei ole seda koos rakendajaga süs- ja mida peaks eelnõu koostamisel silmas teemselt tehtud. pidama. Lisada tuleb ka, et Konkurentsi- ametil on kooskõlastuse vältel olnud piis- Konkurentsijärelevalve ülesannete täitmiseks avalt võimalusi esitada oma tüüpjuhtumitest vajalike selgete õiguslike aluste asemel on kirjalik sisend (st kirjeldada neid tüüpjuhtu- eelnõus kohati sätestatud üsna segaseid kons- meid) koos analüüsiga selle kohta, kas Kon- truktsioone, mille üle amet peab hakkama kurentsiameti hinnangul sisaldavad kavan- seadust rakendades oma põhitegevuse arvelt datavad sätted läbiotsimiste läbiviimiseks kohtus vaidlema. Konkurentsijärelevalveks takistusi, probleeme vms. Ministeerium ei suunatud vahendite otstarbekohast kasutamist ole konkurentsiseaduse rakendusasutus ning ei taga taotluste prioriteetide alusel tagasilük- ministeeriumi ametnikud ise ei osale läbiot- kamise kitsendused (mis põhitegevusele kes- simistel. Sellest tulenevalt peab Konkurent- kendumise arvel toovad kaasa hulga vaidlusi, siamet ise kavandatava regulatsiooni pinnalt miks amet ühte või teist asja ei menetle), oma tüüpjuhtumid läbi mängima ning esita- samuti vaieldavused seoses läbiotsimiste kor- ma konkreetsed muudatusettepanekud. raldusega (sh andmekandjate kohapealse läbivaatamise küsimus ja talletuste Konkurentsijärelevalvemenetluse loomisel süsteemiga kaasnev ulatuslik salvestamise tuleb mõista, et riigil ei ole põhiõigusi. koormus). Samuti tekib põhjendamatu Riigivõim on põhiõiguste kohustatud pool, st halduskoormuse ametile läbimõtlematult see, kes peab põhiõigusi aktiivselt tagama. pandud kohustus anda menetlusalusele Riigiasutusel ei ole „õigust“ riiveid isikule ülevaade talle etteheidetavast kaasatoovas menetluses mugavaks ja vähe- tegevusest juba enne etteheidete koostamist, häirivaks menetlemiseks. Ka ECN+ direk- kui isik esitab kohustuste võtmise küsimuses tiivi mõte ei ole võimaldada konkurentsi- vastava taotluse. asutustel toimetada oma mugavusest lähtu- valt. Nt on preambuli punktis 23 selgelt Taotlejale omistatud ülemäärased menetlus- öeldud, et prioriseerimise õiguse andmisel õigused (sh ärakuulamisõigus etteheidete peavad säilima tõhusad õiguskaitsevahendid osas), vaieldavad kitsendused taotluste prio- ja artikkel 3 toonitab, et direktiivi ülevõt- riteetide alusel tagasilükkamisel ning üksnes misel ei tohi irduda menetluslikest tagatis- tinglik võimalus politsei kaasabi kasutami- test. seks tekitavad kokkuvõttes olukorra, kus amet ei saa tõhusalt keskenduda oma konku- Kuna lõik, mis heidab ette, et eelnõus puu- rentsijärelevalve alastele tuumikülesannetele. duvad selged õiguslikud alused ei sisalda Selline olukord on ECN+ direktiivi järgi lu- konkreetseid ettepanekuid, siis ei ole võima- bamatu. Eelnõu edasisel täiendamisel on olu- lik Konkurentsiameti mõtetele täpsemaid line lähtuda Konkurentsiameti kui seaduse vastuseid anda. Ka siinkohal tuleb rõhutada rakendaja praktilistest kogemustest, et taolisi seda, et konstruktiivsed ja läbianalüüsitud ebakõlasid vältida. ettepanekud on eelnõu koostamisel alati olnud oodatud. Konkurentsiametil on olnud Sarnaselt tulnuks praktikat arvestades läbi võimalus hinnata ja analüüsida, kas välja- mängida eelnõus ettenähtud vastutuse raken- pakutud regulatsioon takistaks neil praktikas damise põhimõtted. Näiteks peame silmas menetlusi läbi viia, kuid analüüsiks ei saa küsimust, millistel juhtudel tuleb Konkurent- pidada argumenteerimata kriitikat. siametil rakendada emaettevõtja vastutust. Oluline on kindlasti ka küsimus, millest läh- Mis puudutab taotlejale antud menetluslikke tuvalt tehakse kindlaks trahvisumma põhiosa õigusi ning väidet, et tegemist on ühe põh- aluseks olev käive (eelnõu sätestab üksnes jusega, miks Konkurentsiamet ei saa tulevi- trahvi ülemmäära leidmise alused). Eelnõust kus efektiivselt menetleda, siis viitame siin- kohal seletuskirjas KonkS § 7814 lõike 1 54 tulenevalt peaks justkui menetlema kõiki ette- punkti 2 juurde lisatud selgitustele. Kehtiva võtjat moodustavaid isikuid, kuna menetlus- õiguse alusel saab KorS § 28 lõikes 1 sätes- aluse isiku mõiste on seotud mitte rikkumise tatud ettekirjutuse andmisele suunatud hal- toimepanemise, vaid ettevõtja moodustami- dusmenetlus alata ka kolmanda isiku taotlu- sega. se alusel. Seda põhjusel, et korrakaitseseadus ei sisalda menetluse alustamise (HMS § 35) Eelnõu paneb Konkurentsiametile rahalisi suhtes erinormi. Taotleja on sellises menet- kohustusi menetlusosaliste ja muude isiku- luses menetlusosaline (HMS § 11 lõike 1 te suhtes, ilma et sellega oleks kaasnenud punkt 1). HMS § 40 lõike 1 järgi peab hal- piisav mõjude analüüs. Õigusabikulude kü- dusorgan enne haldusakti andmist andma simuses on eelnõu esialgses versioonis sätes- menetlusosalisele (kui menetlus on alanud tatud laushüvitamise skeemist loobutud, mida taotlusega, siis ka taotlejale) võimaluse esi- Konkurentsiamet tervitab, kuid tõlkekulude tada kirjalikus, suulises või muus sobivas osas ei ole vajalikke muudatusi tehtud. vormis asja kohta oma arvamus ja vastu- Konkurentsiamet ei ole saanud töögrupiga väited. Võttes arvesse, et Konkurentsiamet seesuguseid teemasid piisavalt arutada ega on juba kehtiva õiguse alusel kohustatud mõista seetõttu lõpuni kõiki motiive ja kaalu- taotluse alusel alanud järelevalvemenetluses tlusi, mis on tinginud kooskõlastusringile saa- taotleja ära kuulama ja talle ka haldusmene- detud eelnõus ette nähtud lahendused. Eelnõu tluse seaduses sätestatud korras toimikuga seletuskiri on valdkondliku eriseaduse muu- tutvumist võimaldama (vt HMS § 37 lõiget datuse kohta erakordselt pikk, kuid mõnegi 1, mis sätestab, et igaühel on õigus igas me- olulise küsimuse jätab ometi vastuseta. Töö- netlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säil- grupi liikmed on varasemalt Konkurentsia- itatavate asjas tähtsust omavate dokumentide metile selgitanud, et teatud teemade selgitu- ja toimikuga, kui see on olemas) tekib küsi- seta jätmine on olnud töögrupi poolt teadlik mus, et miks kasutab Konkurentsiamet eel- valik, selleks et amet seaduse tulevase raken- nõus kavandatud regulatsiooni kohta (mis dajana ei oleks mõjutatud väljatöötajate selgi- annab taotlejale sarnased menetlusõigused tustest, vaid saaks oma arvamuse segamatult nagu taotlejal on ka kehtivas õigusraamis- kujundada. Püüamegi seda järgnevalt teha, tikus) sõnu „ülemäärased menetlusõigused“. esitades ühtlasi omapoolsed ettepanekud eel- Termin „ülemäärane“ oleks õigustatud ju- nõu täiendamiseks. hul, kui eelnõukohane seadus annaks taot- lejale juurde õigusi, mida kehtivas õiguses ette ei ole nähtud. Haldusmenetluse seaduses ja eelnõukohases seaduses taotlejale tagatud menetlusõigusi võrreldes on selge, et kõnes- oleva eelnõuga taotleja menetlusõiguste ring ei suurene. Vastupidi: pigem on kõnesoleva eelnõuga raskendatud taotleja menetlus- osaliseks saamist, kuna HMS-i ja kehtiva KonkS-ga võrreldes on laiendatud taotluse läbivaatamata jätmise aluseid. Taotluste läbivaatamata järgmise aluste osas märgime, et kehtivas õiguses ei leidu õi- guslikku alust praktikale, mille kohaselt saab riikliku järelevalve menetluses jätta taotluse läbi vaatamata muudel alustel kui haldus- menetluse seaduses ja konkurentsiseaduses sätestatud. Iseäranis ei ole kehtivas õiguses sätestatud, et riiklikus järelevalves saaks tao- tluse jätta läbi vaatamata, kui puudub „alus ja ajend“. Alus ja ajend on süüteomenetluse 55  mõisted, mida riikliku järelevalve menetluse raames ei ole taotluse läbivaatamata jätmise alusena kehtestatud. Küll aga on Konkurent- siametile kehtiva konkurentsiseadusega an- tud õigus jätta taotlus läbi vaatamata mh siis, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu (vt KonkS § 632 lõike 1 punkti 1). Ka kõnes- oleva eelnõuga säilitatakse ilmselgelt põh- jendamatute taotluste läbivaatamata jätmise alus. Lisaks antakse Konkurentsiametile veel täiendav alus – kui isik ei saa oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkorras (vt kavan- datud KonkS § 7816 lõike 2 punkti 2 – seda taotluse läbivaatamata jätmise alust on Konkurentsiamet oma seisukohas kritisee- rinud ning leidnud, et see ei võimaldaks praktikas taotlusi läbi vaatamata jätta, vt all. Eelnõu autorid juhivad siinkohal tähelepanu kehtivale korrakaitseseaduse raamistikule. KorS §-i 4 lõige 2 sätestab, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õi- guskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õi- guse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on ava- likes huvides. Nimetatud sätte eesmärk on määratleda see, kui kaugele ulatub avaliku korra kaitse isiku subjektiivsete õiguste kait- sel. Sisuliselt on KorS § 4 lõikes 2 nimetatud kriteerium „kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt ras- kendatud“ sarnane kõnesoleva eelnõuga kavandatud kriteeriumiga. KorS § 4 lõiget 2 on korrakaitseorganid pidanud kohaldama sätte jõustumisest saati.) Mis puutub Konkurentsiameti hinnangusse, et teatud eelnõus kavandatud sätted on ECN+ direktiivi alusel lubamatud, vajab selline väide alati viidet konkreetsele direk- tiivi sättele. ECN+ direktiivi artikli 1 lõikest 1 tulenevalt tagatakse konkurentsiasutuse menetluse tulemuslikkus läbi ECN+ direk- tiivis sätestatud normide („Käesolevas direk- tiivis sätestatakse teatavad normid taga- maks, et liikmesriikide konkurentsiasutustele tagatakse vajalik sõltumatus, vahendid ning täitmise tagamise ja trahvimise volitused ELi 56  toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tulemuslikuks kohaldamiseks, nii et konku- rents siseturul ei oleks moonutatud ning et tarbijaid ja ettevõtjaid ei pandaks ebasood- sasse olukorda selliste liikmesriigi õigus- aktide ja meetmete tõttu, mis takistavad liik- mesriikide konkurentsiasutustel tulemusli- kult konkurentsinormide täitmist tagada.“) Menetluse tulemuslikkus ECN+ direktiivi tähenduses ei ole abstraktne põhimõte, mille abil saaksid liikmesriikide konkurentsiasu- tused nõuda direktiivis sätestamata mõtete, soovide ja ideede elluviimist. ECN+ direk- tiivis sätestatu teeb taotluste osas teatud kitsendused (täpsemalt prioriteetide arvesta- mine taotluste menetlemisel), kuid direktii- vis ei ole sätestatud liikmesriikide kohustust kaotada ära taotlejate menetlusõigused. Ku- niks direktiiv vastavaid sätteid ei sisalda, tuleb lähtuda põhiseaduses sätestatust, sh põ- hiõigustest ja hea halduse tavast. Põhiõiguste sh, kuna konkurentsijärelevalvemenetlus on haldusmenetlus, hea halduse põhimõtete järgimise kohustus tuleneb otse direktiivi artiklist 3. Eelnõu on üles ehitatud Euroopa Liidu õi- gusest tulenevale „ettevõtja“ mõistele ja sel- lega käsikäes käiva Euroopa Liidu Kohtu praktikale. Konkurentsiameti poolt tõstata- tud emaettevõtja vastutus on teema, mida on aastakümnete vältel ja väga ulatuslikult käsitletud Euroopa Liidu Kohtu praktikas. „Ettevõtja“ kontseptsioonist tulenevad ning eelnõusse kirja pandud ettevõtja ja teda moodustavate isikute vastutuse küsimused on välja kujunenud ammu enne käesoleva eelnõu koostamist. Mis puutub küsimusse trahvisumma kujunemisest, tuleb ka siin rõhutada, et ECN+ direktiiv on koostatud paljuski Euroopa Komisjoni praktika ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 eeskujul. Ettevõtja mõiste ja menetlusaluse isiku tee- mal, nagu ka teistel teemadel, on Konku- rentsiamet sama mõttekäiku mitmes kohas korranud. Eelnõu autorite poolsete korduste vältimiseks palume käesolevas tabelis tutvu- da kõigi esitatud vastustega Konkurentsi- ameti arvamusele, mh viitame siinkohal sel- gitusele, mis on antud Konkurentsiameti si- sendi punkti 1 kohta. 57  Eelnõu koostajate motiivid ja kaalutlused eelnõu kirjutamisel sisalduvad eelnõule lisa- tud seletuskirjas. Üks kõige olulisemaid kaa- lutlusi eelnõu koostamisel – mis peegeldub tagasi ka eelnõus sisalduvatest sätetest – on leida tasakaal konkurentsijärelevalvemenet- luses osalevate osapoolte õiguste ja huvide vahel, võttes seejuures arvesse ECN+ direk- tiivist, EL põhiõiguste hartast, põhiseadusest ja Euroopa inimõiguste konventsioonist tule- nevaid reegleid. Konkurentsijärelevalveme- netlus puudutab kõige intensiivsemalt me- netlusalust isikut ning tema kaudu ka me- netlusaluse isikuga seotud füüsilisi isikuid. Seetõttu tuli eelnõu koostamisel eriti hooli- kalt silmas pidada menetlusaluse isiku õigus- te tagamist, sh seda, et kõik kavandatud põhiõiguste piirangud oleksid õigustatud, st järgiksid legitiimset eesmärki ja oleksid so- bivad, vajalikud ning mõõdukad. Seejuures ei ole eelnõu koostajad aga kunagi Konku- rentsiametile öelnud, et oleme seletuskirjas jätnud nimme selgitused esitamata või oleme midagi selgitamata jätnud seetõttu, et ametil poleks võimalik objektiiv-teleoloogilist tõl- gendamismeetodit kasutada. Eelnõu tervik- teksti juurde esitatud seletuskirjas on esita- tud kõik selgitused, mida selle kirjutamiseks ettenähtud ajaraam on võimaldanud anda. Konkurentsiameti rahalised kohustused: Eelnõud on täiendatud uue KonkS § 7840, mis sätestab järgmist: "§ 7840. Menetluskulude hüvitamine (1) Konkurentsiamet võib menetlusaluselt isikult nõuda põhjendatud tõlkekulude hü- vitamist, kui konkurentsijärelevalvemenet- luses on tuvastatud keelatud tegu, mille on toime pannud isiku poolt moodustatud ette- võtja või ettevõtjate ühendus. Kui Kon- kurentsiamet nõuab tõlkekulude hüvitamist mitmelt ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavalt menetlusaluselt isikult, vastu- tavad nad kulude hüvitamise eest solidaar- selt. (2) Konkurentsiamet määrab hüvitamisele kuuluvad tõlkekulud kindlaks haldusaktiga. Nimetatud haldusakt on täitedokument täite- menetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 58  tähenduses. Täitedokumendile lisab kinnitu- se otsuse täidetavuse kohta Konkurentsia- met. (3) Menetlusaluse isiku taotlusel hüvitab riik talle Konkurentsiameti otsuse alusel konku- rentsijärelevalvemenetlusega seotud põhjen- datud menetluskulud, kui: 1) konkurentsijärelevalvemenetlus on lõppe- nud käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud alusel; 2) jõustunud on kohtuotsus, mille kohaselt ei ole menetlusaluse isiku poolt moodustatud ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud tegu toime pannud.“ Kuigi eelnõu varasemast redaktsioonist, mil- le Justiitsministeerium esitas avalikule koos- kõlastamisele ja arvamuse avaldamisele olid menetlusalusele isikule alusetult tekitatud menetluskulude hüvitamiseks ettenähtud regulatsioon kustutatud, on see nüüdsesse versiooni muudetud kujul (uuesti) lisatud. Sellele on oma arvamuses tähelepanu juh- tinud nii Riigikohus kui advokatuuri kon- kurentsiõiguse komisjon. Eelnõu autorid ja- gavad jätkuvalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohta: „[…] on selge, et konkurentsi- järelevalvemenetlus kavandatud kujul on menetlus, kus isikul peab olema võimalik kasutada õigusabi ning seega on põhjen- datud kulude hüvitamine olukorras, kus õi- gusrikkumist ei tuvastata.“ Eelnõu varase- mas redaktsiooni „[kavandatud] HKMS § 103 lg 3 seaks põhjendamatult soodsamasse olukorda isiku, kes saavutab kohtumene- tluses Konkurentsiameti otsuse tühistamise võrreldes isikuga, kes suudab enda õigusi edukalt kaitsta juba konkurentsijärele- valvemenetluses eneses.“ II Küsimused ja ettepanekud 1. Menetlusalune isik, emaettevõtja vastutus Mittearvestatud ja trahvisumma leidmine Ettevõtja mõiste: Euroopa Komisjon on Ettevõtja mõiste – menetlusalune isik – trah- 29.10.21 saatnud Justiitsministeeriumile vimine on kolm omavahel tihedalt seotud järgmise kirjaliku kinnituse: “We confirm regulatsiooni, mis moodustavad tulevase me- that the ECN+ Directive requires Member netluse selgroo. Neist kahe esimese sätesta- States to transpose the Directive based on mist eelnõus ettenähtud kujul ECN+ direktiiv the concept of undertaking as it is defined in ei nõua. Kolmanda – trahvimise – osas nõuab the case law of the CJEU. We also confirm direktiiv muuhulgas emaettevõtja ning ka that the concept of decisive influence is õigusjärglase vastutuse juurutamist. different for antitrust than for mergers and 59 Eelnõus piiritletakse menetlusaluste isikute that for antitrust the concept of decisive ring kõigi ettevõtjat moodustavate isikutega influence has been elaborated by the CJEU" ning rikkumine (keelatud tegu) omistatakse ning sellest teavitas ministeerium ka ametit. kogu ettevõtjale (§ 7817 lg 1). Praktikas esineb Eelnõu autorid selgitavad, et ECN+ direktii- sageli menetlusaluste isikute paljusus. Põhjus vi artikli 2 lõike 1 punkt 10 defineerib ter- pole ainult toimepanijate ringis (nt kartelli- mini „ettevõtja“ ELTL artiklites 101 ja 102 kokkuleppe sõlmijad), vaid oluline on tähele osutatud tähenduses kui igasuguse majan- panna, et lisaks keelatud tegevusega vahetult dustegevuses osaleva üksuse, olenemata te- hõivatud äriühingutele puutuvad asjasse nen- ma õiguslikust seisundist või rahastamis- de üle otsustavat mõju omavad emaettevõt- viisist. Tegemist on legaaldefinitsiooniga, jad. Suur osa Eesti majanduses mõjukatest et- mille Euroopa Kohus esitas viidatud sõnas- tevõtjatest moodustubki kohalikest äriühin- tuses esmakordselt 1991. aastal lahendis gutest ning neid kontrollivatest, sageli välis- Höfner ja Elser vs. Macrotron, (EKo maistest emaettevõtjatest. Sellega seoses jä- 23.04.1991, C-41/90, p 21), kuid mida on tab eelnõu lahtiseks kaks olulist küsimust: sisustanud juba 1970. aastatest. Kuivõrd ni- - millal tohib emaettevõtjat trahvida? metatud definitsioon ei ole peale selle sõnas- - millal tuleb emaettevõtjat trahvida? tamist hilisemas kohtupraktikas muutunud, Neist esimesele leidub üsna ammendav vas- on Konkurentsiamet ELTL artiklite 101 ja tus Euroopa Kohtu praktikas, kus on välja 102 kohaldamisel pidanud terminit „ette- kujunenud emaettevõtja vastutusele võtmise võtja“ sellisel kujul sisustama juba 2004. lubatavuse eeldused. Emaettevõtja nn otsus- aastast, mil Eesti liitus EL-ga. KonkS § 2 tavat mõju eeldatakse ning teda saab tütar- koosmõjus karistusõiguse üldosaga ei ole ettevõtja konkurentsialase keelatud teo eest seda seni aga praktikas võimaldanud, kui- trahvida sel juhul, kui emaettevõtja osalus on võrd Euroopa Kohtu poolt kujundatud „ette- 100%. Lisaks on võimalikud erijuhud, millel võtja“ definitsioonis sisalduv funktsiooni- pole siinkohal põhjust peatuda. Seevastu kandja põhimõte on vastuolus Eesti senisele teisele küsimusele, millal Konkurentsiamet riigisisesele õigusele omase õiguskandja peaks lisaks keelatud teo toimepanemises põhimõttega. kahtlustatavale tütarettevõtjale kaasama me- ECN+ direktiiv kaotab sellega reguleeritud netlusaluse isikuna ka tema emaettevõtja, ulatuses liikmesriikide menetlusautonoomia, puudub Euroopa Liidu konkurentsiõiguses nähes mh ette, et „ettevõtja“ terminit tuleb ühene vastus. Eelnõus ettenähtud menetlus- viisil, nagu seda on ette näinud Euroopa aluse isiku mõiste (§ 7817 lg 1) ning seletus- Kohus, kohaldada kõigis menetlusetappides, kiri viitavad siiski sellele, et Konkurentsi- sh nii menetlusaluste isikute menetlusse amet peab emaettevõtja suhtes menetlust liitmisel, rikkumise tuvastamisel kui ka kon- alustama, kui seda on vähegi võimalik kurentsijärelevalvemeetmete määramisel, sh teha. Seda hoolimata asjaolust, mis riigi trahvimisel – see tuleneb asjaolust, et direk- jurisdiktsioonis emaettevõtja on ja kui tule- tiiv kasutab läbivalt kõikide normide sõnas- muslik tema suhtes menetluse läbiviimine tuses terminit „ettevõtja“. Seetõttu tuleb vas- olla saaks. tavasisuline termin sätestada ka direktiivi Konkurentsiamet leiab, et eelnõu skeem on ülevõtvas õigusaktis ning sellest kontsep- sobimatu ja tarbetult keerukas. Selle asemel tsioonist lähtuvalt sisustada ka ülejäänud piisab, kui sätestada selgelt emaettevõtja asjakohased terminid. Seejuures tingib „ette- vastutusele võtmise võimalus, samuti õigus võtja“ termini kasutuselevõtt viidatud kujul kohaldada vastutust ettevõtja õigusjärg- juba iseenesest mh emaettevõtja ning nn lase suhtes (ettevõtte ülemineku korral) õigusjärglase vastutuse juurdumise, sest see ilma selleks uut menetlust alustamata. Ehk sisaldab nii ühe majandusüksuse doktriini siis reeglina peaks Konkurentsiamet me- kui ka majandusliku järjepidevuse põhimõt- netlema ikkagi seadust rikkunud juriidilist et. isikut. Erijuhtumid (võimalus rakendada 60  emaettevõtja vastutust ning kaasata me- Menetlusalune isik: Nõustume Konkurentsi- netlusse ettevõtja õigusjärglane) tuleb ametiga selles, et ECN+ direktiiv expressis eraldi ette näha.3 Konkurentsiametile pais- verbis menetlusaluse isiku defineerimist ei tab, et eelnõus on sellise lihtsa ja loogilise nõua, aga kuivõrd kõnesolev eelnõu toob es- lahenduse asemel üritatud mingil põhjusel makordselt Eesti õigusesse funktsioonikan- menetlust algusest peale tervele ettevõtjale dja lähtekoha, tuleks eelnõu autorite hinnan- laiendada. Lisaks sellele, et sellisel viisil ema- gul eelnõusse kavandada ka üleminek ehk nn ettevõtja vastutuse sätestamine on hoomatav sild materiaalõiguslikult subjektilt menetlus- üksnes konkurentsiõiguse ekspertidele, on õiguslikule subjektile. see sobimatu järgmistel põhjustel: Justiitsministeeriumi eesmärk KonkS § 7817 - Eelnõu kohaselt kaasatakse menetlusse lõike 1 (menetlusaluse isiku mõiste sisustus) kõik ettevõtjat moodustavad isikud, sh ka kavandamisel ei olnud Konkurentsiametit need, kelle kaasamise järele puudub kohustada menetlema kõikvõimalikke ette- sisuline vajadus. Eelnõu sõnastus ei jäta võtjat moodustavaid isikuid, vaid neid, keda ruumi teistsuguseks tõlgenduseks. Mitte- amet kavatseb ettevõtja poolt toime pandud kaasamise tagajärjeks võib olla meedet keelatud teo eest vastutavaks pidada või kohaldava haldusakti kehtetuks tunnista- trahvida. Kuivõrd nimetatud sätte mine (§ 7835, SK lk 105). Tegemist on eraldiseisev grammatiline tõlgendamine re- tarbetult koormava menetluskohustusega, daktsioonis, mis esitati avalikule kooskõ- mis on muuhulgas täiesti sobimatu nn lastamisele ja arvamuse andmisele, oleks Hiina müüri tüüpi menetlustes4. võinud tõesti viia järelduseni, et menetlema peab kõiki ettevõtjat moodustavaid isikuid, - Skeemi tulemusena peaks amet hakkama oleme käesolevaks sõna „iga“ sättest kustu- kontserne (sh välismaa emaettevõtjaid) tanud. KonkS § 7817 lõike 1 uuesti sõnastus laustrahvima, ehkki ECN+ direktiivi järgi on järgmine: „Menetlusalune isik tuleb luua emaettevõtja trahvimise konkurentsijärelevalvemenetluses on iga võimalus (art 13 lg 5, preambuli p 465), ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodus- mitte automaatselt rakendatav kohustus. tav isik, kelle Konkurentsiamet menetlusse Ettevõtja trahvimist sätestav 7833 lg 1 kaasab, kui tal tekib kahtlus, et see ettevõtja seob trahvisumma üksnes kogu ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime pannud üleilmse käibega, tegemata mis tahes menetluse esemeks oleva keelatud teo. viidet mõnele muule näitajale. See Menetlusaluseks isikuks ei saa olla füüsiline tähendab sisuliselt, et mis iganes trahve isik, välja arvatud füüsiline isik, kes on Konkurentsiamet teeb, peavad need ettevõtja äriseadustiku tähenduses.“ (vt eelduslikult olema seostatud ka täiendavalt veel eespool toodud selgitusi) emaettevõtja käibega. Samas meie kogemuse põhjal on emaettevõtja See, et olenemata menetlusaluste isikute rin- vastutuse rakendamine liikmesriikides gist ehk isikutest, kellel konkreetses menet- pigem vähelevinud võte. luses on menetlusalusele isikule omased õi- - EL üleselt tegutsevad suured firmad kee- gused ja kohustused, tuleb keelatud teo ruliste organisatsiooniliste struktuuride- toimepanijaks siiski lugeda ettevõtja või ga. Eestis võrreldavaid olukordi eriti ei ettevõtjate ühendus, tuleneb otse ELTL ar- esine ning kontsernide laustrahvimine tiklitest 101 ja 102. Nagu Euroopa Kohus viiks hoopis äraspidisele tulemusele. lahendis Schindler Holding jt vs. komisjon 3 Vt ECN+ direktiivi Art 13 lg 5 ja põhjenduspunkt 46. 4 Hiina müüri tüüpi menetluste eesmärgiks on konkurentsitundliku teabe leviku piiramine kontserni eri osade vahel ning nende kõigi menetlusse kaasamisel seda arusaadavalt vältida ei saa. 5 Ettevõtja mõistet peab olema võimalik liikmesriigi seaduse järgi kohaldada selliselt, et emaettevõtjat oleks võimalik trahvida: "[---] Sellele vastavalt peaks liikmesriikide konkurentsiasutustel olema võimalik kohaldada ettevõtja mõistet, et teha kindlaks vastutav emaettevõtja ja määrata talle rahatrahv tütarettevõtja tegevuse eest, kui emaettevõtja ja tütarettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse. [---]". 61  Oluline osa Eesti ettevõtjaid kuulub leidis ning pärast seda on järjepidevalt kor- suurtesse rahvusvahelistesse kontserni- ranud, siis „[a]luslepingute koostajad otsus- desse ning nende emaettevõtjate trahvi- tasid kasutada ettevõtja mõistet, et määrat- misel kujuneksid trahvisummad, millistel leda konkurentsiõiguse rikkumise toimepa- puudub igasugune mõistlik seos Eestis nija, keda saab karistada vastavalt […] aset leidnud rikkumisega. Konkurentsi- ELTL [artiklitele] 101 ja 102, mitte aga amet peaks hakkama massiliselt menetle- äriühingu või juriidilise isiku mõistet […]“ ma ja trahvima välismaiseid (sh välja- (EKo 18.07.2013, C-501/11 P, p 102). poole EL-i jäävaid) ettevõtjaid ning puu- Seetõttu ei oma konkurentsiõiguses tähtsust dub selge arusaam, kuidas see tehniliselt tsiviilõiguslikule ja karistusõiguslikule vas- toimuks. tutusele omane juriidilise isiku vastutuse lahususe ehk õiguskandja põhimõte, sest Trahvimäära arvutamise kohta tuleneb § 7833 konkurentsiõiguses ei ole vastutuse aluseks lõikest 1, et Konkurentsiamet võib keelatud mitte õiguslikud vorminõuded, vaid käitu- teo toimepanemise eest ettevõtjat trahvida §- mine turul (18.04.2013 KJ Juliane Kokott s 7834 sätestatud tingimustel ja korras kuni arvamus kohtuasjas Schindler Holding jt vs. kümme protsenti ettevõtja üleilmsest kogu- komisjon , C-501/11 P, p-d 65 ja 66, mida käibest trahvi kohaldamisele eelnenud majan- Euroopa Kohus oma samas asjas tehtud la- dusaastal. Viidatud § 7834 lg 4 järgi määrab hendi punktis 101 kinnitas). Konkurentsiamet ettevõtjale trahvi kohalda- miseks ühele või mitmele ettevõtjat moodus- Siinkohal on Konkurentsiamet leidnud, et tavale menetlusalusele isikule. Millest lähtu- küsimusele, millal peaks lisaks keelatud teo valt amet selle valiku teeb, eelnõust ei selgu. toimepanemises kahtlustatavale tütarettevõt- Küll näeb lõige 5 ette solidaarvastutuse juhul, jale kaasama menetlusaluse isikuna ka tema kui trahv määratakse mitmele menetlusalu- emaettevõtja, puudub Euroopa Liidu konku- sele isikule. rentsiõiguses ühene vastus. Eelnõu autorid sellega ei nõustu, kuivõrd Euroopa Kohus on Lõpliku trahvisumma arvutamine käib eelnõu korduvalt kinnitanud, et see, millist juriidilist järgi justki nii, et lisaks § 7833 lõikes 1 maini- või füüsilist isikut avalik-õiguslikus menet- tud ettevõtja 10% üleilmsele kogukäibele luses konkurentsiõiguse rikkumise eest vas- vaadatakse § 7834 lõikes 2 ettenähtud näitlik- tutavaks pidada või trahviga karistada, on ku loetelu asjaoludest, mida trahvi kohal- konkurentsijärelevalveasutuse otsustada (vt damisel tuleb arvestada. Ehk siis rikkumise nt EKo 27.04.2017, C-516/15 P, Akzo Nobel raskust ja selle toimepanemise kestust; rik- jt vs. komisjon, p 51). Seega väga selgelt on kumise korduvust; rikkumist õigustavaid as- Konkurentsiametil küsimuses, millal ette- jaolusid ning selle välditavust. Nimetame võtjat moodustavat emaettevõtjat trahvida, neid järgnevalt n-ö kergendavateks ja rasken- piiramatu diskretsioon. davateks asjaoludeks. Arusaamaga, mille kohaselt sisaldab Seega jääb eelnõust vähemalt esmapilgul „ettevõtja“ kontseptsioon vaid võimalust ra- mulje, et trahvisumma arvutamine algab et- kendada emaettevõtja vastutust ning tevõtja üleilmse kogukäibe kindlaksmäära- kohaldada vastutust ettevõtja õigusjärglase misest rikkumisele eelnenud majandusaastal. suhtes (ilma selleks uut menetlust Seejärel, võttes arvesse n-ö kergendavad ja alustamata), ei saa nõustuda. Ettevõtja kont- raskendavad asjaolud, määratakse trahvisum- septsioon on mitmetahulisem. Nt on Eu- ma 10% ulatuses ettevõtja üleilmsest kogu- roopa Kohus leidnud, et ettevõtja vastutus käibest. Konkurentsiamet leiab, et seesugu- saab laieneda ka teenusepakkuja tegevusele. ne trahvi määramise metoodika ei ole sisu- Lahendis VM Remonts jt sedastas kohus, et liselt põhjendatud ning lahkneb ECN+ „[…] ennast sõltumatuna esitlev teenuse- direktiivi artikli 15 lõikes 1 ettenähtud pakkuja võib teatavatel tingimustel tegutse- põhimõttest, mille kohaselt seaduses sätes- da tegelikult tema teenuseid kasutava ette- võtja juhtimisel ja kontrolli all. See on nii 62  tatud protsent ettevõtja üleilmsest kogukäi- näiteks sellises olukorras, mil tal on vähe best on rahatrahvi ülemmäär, mitte põhi- sõltumatust või kui see puudub üldse ja on osa arvutamise alus. vähe paindlikkust selles osas, kuidas kokku- Eelnõu sätestab näitliku loetelu rahatrahvi lepitud tegevust ellu viia, kuna tema näiline suurust mõjutavatest asjaoludest, kuid ei näe sõltumatus varjab töösuhet […]. Lisaks võib ette alust trahvi baasmäära arvutamiseks. sellise juhtimise või kontrolli tuletada ka Võrdlusena Euroopa Komisjoni praktikas konkreetsetest majanduslikest, organisatsi- määruse 1/2003 alusel võetakse trahvisumma oonilistest ja õiguslikest sidemetest asja- põhiosa kindlaksmääramisel aluseks nende omase teenusepakkuja ja teenuste kasutaja kaupade või teenuste väärtus (nimetame seda vahel, sarnaselt ema- ja tütarettevõtjate siinkohal müügikäibeks), millega on rikku- vahelistele sidemetele […]. Neil asjaoludel mine otseselt või kaudselt asjaomasel terri- võib teenuseid kasutavat ettevõtjat lugeda tooriumil seotud. Müügikäive määratakse vastutavaks talle teenuseid osutava ettevõtja üldjuhul lähtuvalt ettevõtja müügist viimasel võimalike tegude eest“ (EKo 12.07.2016, C- 542/14, p 27 ja selles viidatud kohtuprak- rikkumises osalemise täisaastal. Trahvi põhi- summa arvutatakse osakaaluna müügikäibest. tika). Üldjuhul määratakse osakaal maksimaalselt Kui järgiksime Konkurentsiameti lihtsusta- 30% müügikäibest, kuid üksikjuhul sõltub tud lähenemist, kus ettevõtja = isik ehk Kon- see rikkumise raskusastmest, mille kurentsiamet menetleks üksnes nn otsest määramisel arvestatakse kõiki olulisi konkurentsiõiguse rikkujat ja olukorras, kus asjaolusid, kusjuures raskusaste korrutatakse ta tuvastab selle isiku rikkumise, võimaldab aastate arvuga, mil rikkumine aset leidis.6 seadus tal ettenähtud tingimustel trahvi mää- Väga sarnastel alustel ning üsnagi rata ka tema emaettevõtjale või õigusjärg- üksikasjalikult trahvisumma põhiosa lasele, ei võimaldaks see, esiteks, arvestada kindlaksmääramise metoodika ette nähtud kõiki „ettevõtja“ kontseptsioonile omaseid Soome hiljuti vastuvõetud konku- tahke (mida ei ole tulenevalt ettevõtja mõiste rentsiseaduse muudatustes. Rahatrahvi põhi- EL konkurentsiõiguse autonoomsusest ja pi- osa on seotud ettevõtja käibega rikkumisega devast kohtupraktika arengust võimalik am- seotud kaubaturul.7 mendavalt sõnastada). Teiseks, poleks see kooskõlas PS §-st 14 tuleneva õigusega õig- Trahvi põhisumma müügikäibena arvestami- lasele ja tõhusale menetlusele, mis mh sisal- ne erineb eelnõus ettenähtud üleilmse kogu- dab õigust olla enne otsuse tegemist ära kuu- käibe arvutamisest ka ajavahemiku poolest, latud (nt RKHKo 18.11.2004, 3-3-1-33-04, p millest lähtutakse.8 See asjaolu ilmestab, et 16). Et mitte eelnimetatuga vastuollu minna, tegemist on erineval eesmärgil ettenähtud tuleb kehtivasse riigisisesesse konkurentsi- kriteeriumitega. Direktiivist lähtuvalt kuju- õigusesse tuua funktsioonikandja põhimõte tabki ettevõtja 10% üleilmne kogukäive ja sellest lähtuvalt kavandada konkurentsiõi- endast üksnes ülemmäära, mitte sisuliselt guse kohaldamiseks sobiv menetlusraamis- põhjendatud alust trahvisumma leidmiseks. tik, mis võimaldab asjakohases ulatuses Kommenteeritav seaduseelnõu ei kasuta isikuid menetlusaluste isikutena menetlusse müügikäibe mõistet ega sisalda juhiseid trah- kaasata. vi baassumma arvutamiseks. Seletuskirjast nähtuvalt tuleb alati kindlaks teha üleilmne Trahvimine: Trahvisumma suurust puudu- tavas on Konkurentsiameti kriitika vastuolu- 6 Vt suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (2006/C 210/02), pp 13 ning 19 jj. 7 Kilpailulaki, 13(b) § (18.6.2021/546) - Seuraamusmaksun perusmäärän lähtökohta. 8 Eelnõu järgi leitakse 10% lähtuvalt ettevõtja käibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal (§ 7833 lg 1), aga Komisjoni 30% määratakse üldjuhul lähtuvalt ettevõtja müügist viimasel rikkumises osalemise täisaastal. 63  kogukäive.9 Seda ka juhul, kui 10% ettevõtja line, kuivõrd ühelt poolt heidab amet eelnõu- üleilmsest kogukäibest on suurusjärgu võrra le ette, et see sätestab „seesuguse trahvi suurem kui 30% asjaomasest müügikäibest. määramise metoodika […] [mis] lahkneb Eriliselt tekib emaettevõtja vastutust silmas ECN+ direktiivi artikli 15 lõikes 1 pidades küsimus, kas trahvi põhiosa arvu- ettenähtud põhimõttest, mille kohaselt sea- duses sätestatud protsent ettevõtja üleilmsest tamisel: a) tuleb võtta aluseks ettevõtja üleilmne kogukäibest on rahatrahvi ülemmäär, mitte kogukäive, arvutada sellest 10% ning arves- põhiosa arvutamise alus“, samas heidab tades n-ö kergendavaid ja raskendavaid amet aga ette, et „kommenteeritav seadu- asjaolusid, jääda selle summa juurde või tulla seelnõu […] ei sisalda juhiseid trahvi baassumma [ehk põhisosa] arvutamiseks“. sellest mingil määral alla; b) trahvi baassumma kindlaksmääramisel Sellega seonduvalt leiab Konkurentsiamet, lähtutakse hoopis muust metoodikast, mille et Euroopa Komisjonil on nõukogu määru- kasutamiseks seadus alust ei anna (nt eespool sest (EÜ) nr 1/2003 tulenevalt trahvi põhi- viidatud 30% müügikäibest, mida rakendavad summa arvutamise alused täpselt ette näh- mh Euroopa Komisjon ja Soome konkurent- tud. Konkurentsiamet jätab aga tähelepanu- siamet), suurendades-vähendades selliselt lei- ta, et tema poolt viidatud Euroopa Komisjoni tud trahvisumma põhiosa lähtuvalt nö kergen- suunis trahvide määramiseks, on Eesti õigu- davatest ja raskendavtest asjaoludest, mida se kontekstis haldusesisene eeskiri, mis üldi- seadus ette näeb. Trahvi lõppsumma ei tohi selt ja abstraktselt määrab meetodi, mille ko- ületada seadusega lubatud trahvi ülemmäära, misjon on endale ise kehtestanud trahvisum- milleks on 10% ettevõtja üleilmsest kogukäi- made kindlaksmääramisel, et tagada seeläbi best. ettevõtjatele õiguskindlus (vt komisjoni suuniste „Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 Konkurentsiamet kahtleb sügavalt, kas artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt üksnes haldusorgani kaalutlusõigusest määratavate trahvide arvutamise meetodi ning seda täpsustavast halduseeskirjast kohta“ (2006/C 210/02; edaspidi Euroopa piisab, et asendada seaduses puuduvat sel- Komisjoni trahvi arvutamise suunised) sisse- get alust trahvisumma põhiosa leidmiseks. juhatavat punkti 3). Tegemist on karistusliku meetmega ning määratavate trahvide suurust arvestades Eelnõu, nagu ka ECN+ direktiiv, näevad intensiivse sekkumisega ettevõtjate põhiõi- trahvi ja muude asjakohaste meetmete kohal- gustesse, mida põhiseadusega kooskõlas saab damisel ette pädeva konkurentsiasutuse ula- teha üksnes selge seadusliku aluse olemas- tusliku kaalutlusõiguse. Eelnõu autorite hin- olul. Kui eelnõus sisalduva konstruktsiooni nangul on see üsna selgelt direktiivi ees- taustaks on arusaam, et üksnes trahvi ülem- märk, et EL liikmesriikide konkurentsiasutu- määra sätestades jäävad Konkurentsiametile sed oleksid oma järelevalvetöös iseseisvad vabad käed lähtuda trahvisumma leidmisel (vt direktiivi artikli 1 lõiget 1 koosmõjus pre- mis iganes kaalutlustest, siis karistuse ambuli punktiga 3). Vastupidine võiks mh määramisel on säärane loomingulisus kohatu. kahtluse alla seada Konkurentsiameti sõltu- Konkurentsiamet ei saa trahvimisprakti- matuse ehk tekitada vastuolu ECN+ direk- kat rajada kriteeriumidele, mida seadus ei tiivi artikli 4 lõikega 1, sest olukorras, kus sätesta ning mis nähtavasti hoopis kaldu- seadusandja teeks pädeva konkurentsijärele- ksid kõrvale seaduses sätestatut. Juhul kui valveasutuse eest kogu vajaliku kaalutluse Konkurentsiamet hakkaks trahve määrama ulatuses, mis dikteeriks kellele ja millise lähtudes rikkumisega seotud müügikäibest, 9 Eelnõu seletuskirja lk-lt 152 leidub näiteks järgmine seisukoht, mida Konkurentsiamet ei jaga: „Käibest sõltuva sunniraha ja haldustrahvi kohaldamine eeldab, et Konkurentsiametil tuleb välja selgitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmne kogukäive. Kui Eesti ettevõtjate puhul on andmed äriregistrist kergesti kättesaadavad ja usaldusväärsed, siis rahvusvaheliste ettevõtjate üleilmse käibe väljaselgitamine võib olla keerulisem ja ajamahukam. Praktikas on siinkohal tõenäoliselt abiks Euroopa konkurentsivõrgustiku raames tehtav koostöö.“ 64 siis kujuneks olukord, kus enamus trahve arvutuskäiguga trahvi määrata, ei saaks järe- lähtuvad seaduses sätestamata kriteeriumist levalveasutust konkurentsiõiguse kohalda- ning ei oma de facto mingit seost ainsa misel pidada piisavalt sõltumatuks. Vastupi- seaduses sätestatud kriteeriumiga (ehk kogu di, ta oleks alati sõltuv poliitilisest mõjust. ettevõtja üleilmse käibega). Kinnitame, et kavandatud KonkS § 7833 Eelnõus esinev lünk trahvisumma arvutamise lõikes 1 nagu ka ECN+ direktiivi artikli 15 alustes hakkab praktikas probleeme tekitama lõikes 1 on sätestatud võimaliku trahvi eriti seoses emaettevõtja vastutusega. Tulles ülemmäär ehk selle maksimaalne lagi. näite juurde Eesti tütarpank (kes oma tege- Lisaks, kordame juba varasemalt selgitatut, vusega põhjustab rikkumise) ning Skandi- et Konkurentsiametile on konkreetsete trah- naavia emapank (keda 100% kontrolli omava visummade arvutamisel jäetud ulatuslik emaettevõtjana saab võtta solidaarselt vastu- kaalutlusruum. See aga ei tähenda, et regu- tusele selle rikkumise eest), siis eelnõu ei leerimata oleks trahvisumma arvutamise vasta üheselt mitmele olulisele küsimusele: alused. Lähtuvalt kavandatud KonkS §-st 7834, mis eelnõu kooskõlastamisele ja ava- (i) Kas Konkurentsiametil on seadusest tu- likule konsultatsioonile esitatud versioonis lenev kohustus kaaluda emaettevõtja vastutu- nägi ette, et trahvi kohaldamisel, sh trahvi- se rakendamist? Kui on, siis mis tingimustel summa arvutamisel, tuleb mh arvesse võtta selline kohustus tekib? rikkumise raskust ja selle toimepanemise (ii) Milliseid kaalutlusi tuleb arvesse võtta kestust ning asjakohasel juhul rikkumise otsustamaks, kas emaettevõtja vastutust korduvust ning rikkumist õigustavaid asja- rakendada? Näiteks rikkumise raskus ja olusid ja rikkumise välditavust ning mis kestus? Või teisalt, kas emaettevõtja suurem nüüd näeb õigustavate asjaolude ja väldita- üleilmne käive ja sellest lähtuvalt võimalus vuse asemel ette kergendavad asjaolud, on teha trahv suuremas summas on asjakohane eelnõusse kavandatud nii asjakohane suunis kaalutlus? Konkurentsiametile arvesse võtta menetlus- (iii) Juhul kui emaettevõtja vastutust ei rak- aluse isiku teo tagajärgi kergendavaid asja- endata, siis kas üleilmne kogukäive on Eesti olusid kui ka kõik need asjaolud, mida saab tütarpanga Eesti või Skandinaavia emapanga arvesse võtta raskendavate asjaoludena. Se- käive? da kõike on eelnõu seletuskirjas põhjalikult ja selgesõnaliselt ka selgitatud. Kaalutlus- (iv) Kui emaettevõtja vastutust rakendatakse, õigus antakse volitusnormis õigusliku taga- siis milline käive tuleb võtta aluseks trahvi järje osas kaalutlusruumi jätmisega, mitte baassumma kindlaksmääramisel, kas: a) selle piiramisega kuniks kaalutlusõigus igal Skandinaavia emapanga üleilmne käive; b) võimalikul juhul on redutseeritud nullini. Vt Eesti tütarpanga kogukäive või c) Eesti ka Haldusmenetluse Käsiraamatust (lk 280 tütarpanga kogukäive rikkumisega seotud jj). tegevusalal? Eelnõu autorid esitavad küsimustele, mille (v) Juhul kui Konkurentsiamet otsustab Konkurentsiamet on kirjutanud alapunkti- emaettevõtja vastutust mitte rakendada või desse i–v ja mis puudutavad näidet Eesti arvutab trahvi baassumma välja müügikäivet tütarpangast ja Skandinaavia emapangast, aluseks võttes, siis kas: a) taotlejal või muul vastused alljärgnevas. Seejuures rõhutame, isikul (v.a. menetlusalune isik) on õigus seda et neis kajastuvad vaid eelnõu autorite tõl- vaidlustada?; b) halduskohtul on trahviotsuse gendus, mis ei ole õiguse allikas ega saa vaidlustamise korral õigus trahvisummat suu- Euroopa Liidu konkurentsiõiguse sisusta- rendada või trahviotsus kehtetuks tunnistada misel olla tõlgendamise aluseks): seetõttu, et emaettevõtja vastutust ei ole rak- endatud? „(i) Kas Konkurentsiametil on seadusest tu- lenev kohustus kaaluda emaettevõtja vastu- Konkurentsiamet on seisukohal, et emaette- tuse rakendamist? Kui on, siis mis tingimus- võtja vastutus, samuti õigusjärglase vastutus 65 ning trahvisumma põhiosa leidmise alused on tel selline kohustus tekib?“ – Konkurentsi- eelnõus jäetud sisuliselt reguleerimata ning ametile ei ole eelnõuga ette nähtud reegleid see toob kaasa vastuolu õigusselguse ja - selles osas, millist ettevõtjat moodustavat kindluse põhimõtetega. Ettevõtjatel pole isikut või isikuid peab amet keelatud teo võimalik mõistlikult ette näha, kelle suhtes toimepanemise eest vastutavaks pidama või mis asjaoludel konkurentsijärelevalves trahve trahvima. Nii KonkS § 7829 lõige 4 kui ka § kohaldada saab ning millest tegelikult lähtu- 7834 lõige 4 näevad ette, et ettevõtja poolt takse trahvimäära arvutamisel. keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks ja trahvi kohaldamiseks tuleb Konkurentsia- Eelnõu vajab seetõttu täiendamist vähe- metil keelatud teo toimpanemine tuvastada malt järgnevas: vähemalt ühe ettevõtjat moodustava isiku 1) Menetlusaluse isiku mõiste vajab täp- poolt ja trahv määrata samuti vähemalt ühele sustamist, nii et see ei eeldaks menetluse ettevõtjat moodustavale isikule. Vastavasi- läbiviimist kõigi ettevõtjat moodustavate sulise kaalutlusõiguse kavandamisel on eel- isikute suhtes; nõu autorid juhindunud Euroopa Kohtu 2) Täiendavalt tuleb sätestada Konkurent- praktikast (vt nt EKo 24.09.2009, C-125/07, siameti kaalutlusõigus emaettevõtja vastu- Erste Group Bank jt vs. komisjon, punkt 82). tuse rakendamiseks ning näha ette alus ettevõtte ülemineku korral kaasata menet- „(ii) Milliseid kaalutlusi tuleb arvesse võtta lusaluse isikuna ettevõtja õigusjärglane; otsustamaks, kas emaettevõtja vastutust rak- 3) 10% üleilmse kogukäibe kriteerium ei endada? Näiteks rikkumise raskus ja kestus? ole samastatav trahvi põhisumma arvu- Või teisalt, kas emaettevõtja suurem üle- tamise alusega, mis tuleb eelnõus eraldi- ilmne käive ja sellest lähtuvalt võimalus teha seisvalt ette näha. Aluseks saab võtta Eu- trahv suuremas summas on asjakohane kaa- roopa Komisjoni praktika ning Soome lutlus?“ – Nagu eelnevalt selgitatud, siis kaa- konkurentsiseaduse, mille järgi trahvi lutlusi, millest lähtuvalt amet hakkab otsus- põhisumma arvutatakse osakaaluna müü- tama, kes saab konkreetset ettevõtjat moo- gikäibest. dustavatest isikutest menetlusaluseks isi- kuks/isikuteks, kavandatud eelnõu ei regu- leeri. Selles küsimuses saab Konkurentsi- ametil olema piiramatu kaalutlusõigus just nagu seda on Euroopa Komisjonil ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel (vt nt EKo 27.04.2017, C-516/15 P, Akzo Nobel jt vs. komisjon, p 51). Termin „ettevõtja“, mida kasutavad ELTL artiklid 101 ja 102 ning mida on kõnesoleva eelnõuga kavandatud kasutama ka KonkS 2. ja 4. peatükk, on sama, mida kasutab ECN+ direktiivi artikli 15 lõige 1 ja selle alusel kavandatud KonkS § 7833 lõige 1. Seega olenemata sellest, mil- line saab olema konkreetses konkurentsijäre- levalvemenetluses menetlusaluste isikute ring, nende kahe termini sisu ei muutu (vt nt EKo 04.09.2014, C-408/12 P, YKK jt vs. komisjon ja EKo 11.07.2013, C-444/11 P, Team Relocations jt vs. komisjon, p 173). Eelnõu autoritele teadaolevalt on Euroopa Komisjon seni oma konkurentsiõiguse rakendamise menetlusi toimetanud selliselt, 66  et defineerib ettevõtja üksnes läbi nende isi- kute, keda ta plaanib rikkumise eest vastu- tavaks lugeda. Seejuures viitab Euroopa Ko- misjoni käitumismuster akadeemilise kirjan- duse kohaselt üheselt sellele, et emaettevõt- jale omistatakse vastutus alati automaatselt – st olukordades, kus emaettevõtja ja tütar- ettevõtja moodustavad ühe ettevõtja ELTL artiklite 101 ja 102 tähenduses, omistatakse esimesele viimase rikkumise eest kaasnev vastutus alati ilma eraldiseisva kaalumiseta. Seda põhjendatakse seeläbi, et mida laiemalt defineerib komisjon ettevõtja, seda suurem saab olla karistuse heidutav mõju, kuivõrd seda suurem saab olla rikkumise eest mää- ratav trahv (kuni 10% ettevõtja üleilmsest kogukäibest) ning risk, et trahvisumma arvutamisel rakendub raskendava asjaoluna retsidiivsus ehk rikkumise korduvus (A. Jones, „The Boundaries of an Undertaking in EU Competition Law, European Competi- tion Journal, 8:2, lk 309). Kas sellist lähe- nemist ja trahvi maksimummäära arvutamise lähtekohta võib muuta hiljutine kohtuprak- tika, mille kohaselt ei saa ELTL tähenduses mõistel ettevõtja olla erinevat ulatust olukor- ras, kus komisjon määrab trahvi nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 alusel, ja olukorras, kus liidu konkurentsi- normide rikkumise tõttu esitatakse kahju hüvitamise hagi (EKo 06.10.2021, C- 882/19, Sumal, p 38), ei oska eelnõu autorid kommenteerida. Küll aga lugedes seda koos- mõjus kohtupraktikaga, mis ütleb, et 10%-ne ülempiir tuleb arvutada kõikide nende isi- kute kogukäibe põhjal, kes ettevõtja moo- dustavad, sest üksnes kõikide nende kogu- käive saab olla viiteks asjaomase ettevõtja suurusele ja majanduslikule võimule (ÜKo 12.12.2007, T-112/05, Akzo Nobel jt vs. ko- misjon, p 90), peaks hiljutine kohtupraktika eelnõu autorite hinnangul kaasa tooma selle, et olenemata isikutest, keda konkreetse me- netluse vaatest pidada vastutavaks, arvuta- takse trahvi maksimummäär kogu ettevõtja ehk kõigi ettevõtjat moodustavate isikute käibe pinnalt. „(iii) Juhul kui emaettevõtja vastutust ei rakendata, siis kas üleilmne kogukäive on Eesti tütarpanga Eesti või Skandinaavia 67  emapanga käive?“ – vt eelmist vastust ja selles viidatut. „(iv) Kui emaettevõtja vastutust rakenda- takse, siis milline käive tuleb võtta aluseks trahvi baassumma kindlaksmääramisel, kas: a) Skandinaavia emapanga üleilmne käive; b) Eesti tütarpanga kogukäive või c) Eesti tütarpanga kogukäive rikkumisega seotud tegevusalal?“ – vt üle-eelmist vastust ja sel- les viidatud kohtupraktikat ning sellest eel- pool antud selgitusi. „(v) Juhul kui Konkurentsiamet otsustab emaettevõtja vastutust mitte rakendada või arvutab trahvi baassumma välja müügikäi- vet aluseks võttes, siis kas: a) taotlejal või muul isikul (v.a. menetlusalune isik) on õigus seda vaidlustada?; b) halduskohtul on trah- viotsuse vaidlustamise korral õigus trahvi- summat suurendada või trahviotsus kehte- tuks tunnistada seetõttu, et emaettevõtja vas- tutust ei ole rakendatud?“ – a) HKMS § 44 lõige 1 näeb ette, et isik võib kaebusega hal- duskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Ei taotlejal ega ühelgi teisel isikul ei ole eelnõu autorite hinnangul õigust nõuda kolmanda isiku karistamist ega õigust kaasa rääkida määratava trahvi suuruses. b) Kui kavandatud eelnõu näeb Konkurentsiametile ette piiramatu kaalutlusõiguse selles, keda keelatud teo toimepanemise eest ettevõtjat moodustavatest isikutest vastutusele võtta või trahvida, ei ole halduskohtul õigust sel- lest kaalutlusest lähtuvalt otsust kehtetuks tunnistada. Eelnõu ei näe halduskohtule min- gilgi tingimusel ette õigust trahvisummat suurendada. 2. Prioriteetide seadmine Mittearvestatud Direktiiv (art 4 lg 5 ja pp 23 + vt värske uu- Taotluse „tagasilükkamine“: Nagu juba ees- ring10) näeb ette, et amet saaks ise oma nappe pool märgitud, ei tunne Eesti haldusõigus ressursse planeerida ja asju valida ehk prio- sellist terminit nagu „taotluse tagasi lükka- riteete seada. Eelnõu näeb formaalselt ette mine“. Taotluste puhul saab eristada nende prioriteetide seadmist, kuid mitte tegelikku läbivaatamata jätmist ning rahuldamata jät- võimalust prioriteetsuse alusel taotlusi mist. Direktiiv võib küll rääkida kaebuste tagasi lükata. Kui taotlus käsitleb taotleja „tagasilükkamisest“, kuid liikmesriikidel on suhtes käimas olevat rikkumist (senises prak- EL õigusaktide ülevõtmisel või rakendus- tikas on valdavalt just sellised taotlused)11 ja sätete loomisel menetlusõiguse autonoomia. 10 Kati Cseres, Or Brook. Policy Report: Priority Setting in EU and National Competition Law Enforcement, 2021. 11 Seetõttu pole mingit alust arvata, et nimetatud kriteerium saaks taotluste tagasilükkamisel sisuliseks „sõelaks“, sh arvestades valitsevat kohtupraktikat, milles isikute subjektiivse õiguse riivet pigem eeldatakse. 68  ei ole „ilmselgelt põhjendamatu“ (konkurent- Direktiivis soovitud eesmärk tuleb siseriikli- siadvokaatide koostatud taotluste läbivaata- kusse õigusesse võtta üle siseriikliku menet- misel kasutu kriteerium), siis eelnõu järgi lusõiguse instrumentide abil. St „kaebuse ta- loetakse taotlus lubatavaks ja menetlus algab. gasi lükkamine“ direktiivi tähenduses tuleb Eelnõu ei vasta selles osas ECN+ direktiivi tõlkida siseriiklikusse menetlusõiguskeelde. art 4 lõikele 5, mis nõuab mitteprioritee- Nagu eelnõu seletuskirjas ka märgitud, tuleb tsete taotluste tagasilükkamise õiguse sät- „kaebuse tagasilükkamine“ võtta Eesti õigu- estamist. Konkurentsiametil ei teki eelnõu sesse üle taotluse rahuldamata jätmisena, alusel õigust koondada oma konkurentsijä- mitte taotluse läbivaatamata jätmisena. relevalve ressurssi sisuliselt oluliste asjade Konkurentsiamet märgib, et kui taotlus loe- lahendamisele seesuguste taotluste tagasilük- takse lubatavaks, algab konkurentsijärele- kamise teel, mida amet sisu poolest nii oluli- valvemenetlus. Märgitakse, et, „Konkurent- seks ei pea. Konkurentsiamet leiab, et isegi siametil ei teki eelnõu alusel õigust koon- kui eelnõus sätestatud prioriteetide seadmise dada oma konkurentsijärelevalve ressurssi konstruktsioon näib teoreetiliselt hea lahen- sisuliselt oluliste asjade lahendamisele see- dusena, siis kindlasti ei võta see arvesse prak- suguste taotluste tagasilükkamise teel, mida tika vajadusi ega taga selles osas direktiivi amet sisu poolest nii oluliseks ei pea.“ See eesmärgipärast ülevõtmist. Seda seetõttu, et järeldus on meelevaldne, kuna jätab arvesta- prioriteetide seadmise õigust taotlejale mata, et KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel omistatud ülemääraste õigustega lepitama saab Konkurentsiamet menetluse lõpetada asudes on esimesest sisuliselt loobutud. tuginedes (KonkS § 7813 lõikes 5 sätestatud Eelnõu kohustab ametit alustama konkurent- raamistikku arvestades) prioriteetsuse puu- sijärelevalvemenetlust iga vähegi asjalikult dumisele. See tähendab, et kui Konkurent- koostatud kaebuse saamisel. Eelnõus on eral- siametile tuleb menetlusse olulisem kaasus di ette nähtud taotluse lubatavuse hindami- kui juba menetluses olev KonkS § 7814 lõike ne, millel on äärmiselt madal lävend (filtri 1 punkti 2 alusel (st lubatavaks tunnistatud taha jäävad mitteasjalikud n-ö täiskuukaeba- taotlusega) alanud konkurentsijärelevalve- jate kirjad) ning kus asja konkurentsialast olu- menetlus, saab amet viimasena mainitud lisust (prioriteetsust) arvesse võtta ei tohi.12 menetluse prioriteetide alusel lõpetada. Oluline on silmas pidada, et taotluste puhul Nõustuda ei saa seisukohaga, et kavandatav ette nähtud teine n-ö filter ehk rikkumise kest- regulatsioon ei võta arvesse praktika vajadu- vuse nõue (KonkS § 7816 lg 2 p 1) on prakti- si, kuna „prioriteetide seadmise õigust taot- liselt kasutu, kuna ameti viimase kümnendi lejale omistatud ülemääraste õigustega lepi- menetluste hulgas pole selliseid juhtumeid tama asudes on esimesest sisuliselt loobu- peaaegu et olnud, kus menetlust oleks läbi tud“. Konkurentsiameti märkus on üldsõna- viidud rikkumise suhtes, mille konkurentsi line – täpsustamata on, millised on need üle- kahjustav mõju oli enne menetluse alustamist määrased taotleja õigused ja prioriteetide lakanud. Samuti pole praktikas kasu tingimu- seadmise õiguse eesmärgid, mida eelnõus sest, et taotlejal on samaväärne võimalus klapitada pole suudetud. Konkurentsiameti kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses hinnang taotleja menetlusõiguste „ülemää- (KonkS § 7816 lg 2 p 2). Ehkki paljud konku- rasusele“ on loosunglik ning võib esmapilgul rentsiasjad on ühel või teisel viisil seotud tsi- tunduda veenvana, kuid seadusandja ei saa viilõiguslike vaidlustega ning konkurentsi- eirata riigi kohustust kaitsta isikute põhiõi- seaduse rikkumiste korral on enamasti võima- gusi. Olukorras, kus ka ECN+ direktiivi lik pöörduda ka otse kohtusse võlaõiguslike mõte ei ole võimaldada konkurentsiasutustel õiguskaitsevahendite kasutamiseks, siis vae- toimetada oma mugavusest lähtuvalt, ei näe eelnõu koostajad sobivamat kuldset keskteed 12 „Lubatavaks tunnistamisele ei kohaldu KonkS § 7814 lõikes 2 sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise alused. KonkS § 7816 on eelnimetatud normi suhtes ammendav erisäte. [---]“ (SK lk 60). 69  valt on ametil võimalik juba taotluse lubata- ameti ressursside säästmise, riigi tuumik- vuse hindamisel veenvalt ära näidata, et tao- ülesande täitmise ja menetluskorra süsteem- tlejal selline samaväärne võimalus on.13 suse vahel kui kavandatud prioriteetide sead- Kord lubatavaks loetud taotlust tuleb menet- mise raamistik. Nagu eelnevalt viidatud on leda. Seejuures peab amet rakendama uuri- direktiivi preambuli punktis 23 selgelt öel- mispõhimõtet (HMS § 6), enne kui ta saab dud, et prioriseerimise õiguse andmisel pea- lõpetamise otsuse teha. Eelnõus puudub sel- vad säilima tõhusad õiguskaitsevahendid. See peaks ametile andma selge indikatsi- ge alus, mis võimaldaks üksnes asja priori- ooni, et direktiivis kasutatud „shall have the teetsuse küsimust lahendada. Kui konku- power to reject complaints“ ei peaks kaasa rentsijärelevalvemenetlus on kord alanud, tooma suvaotsust – otsust, mis ei pea arvesse siis lähtuvalt KonkS § 7813 lõikes 3 ette- võtma taotleja subjektiivseid õigusi, avalik- nähtud eesmärgist (millele otseselt viitab ku huvi jne. KonkS § 7813 lg 5 p 1) peab amet rakenda- ma uurimispõhimõtet ja uurimismeetmeid Konkurentsiameti sisendist jääb paratama- kasutades tuvastama, kas keelatud tegu on tult mulje, et taotlusi kui selliseid ei soovita toime pandud või mitte. Eelnõu ei anna üldse menetleda. Juhime tähelepanu sellele, praegusel kujul erilist alust väita vastupi- et direktiiviga seatud prioriteetide seadmise dist. õigus annab Konkurentsiametile pretseden- Ameti senist praktikat arvestades võib iga ditult ulatusliku (kuid mitte piirideta) kaalut- vaieldav taotluse tagasilükkamine lõppeda lusruumi selle osas, millised menetlused on kohtuvaidlusega. Tuleb arvestada, et konku- prioriteetsed ja millised mitte. Konkurentsi- rentsijärelevalve praktikas on taotleja rollis amet soovib selle pretsedenditu kaalutlus- suures osas ettevõtjad, kellel on väga hea ligi- ruumi kombineerida sellega, et kolmandate pääs kvaliteetsele õigusabile ning taotlused isikute taotlusi saab jätta prioriteetide alusel on koostatud konkurentsiadvokaatide poolt. läbi vaatamata. Läbivaatamata jätmine on Seetõttu oleks ekslik arvata, et eelnõus ette- oma olemuselt menetlust lõpetav toiming nähtud vorminõuded taotlusele (KonkS § 7815 ning taotluse läbivaatamata jätmise alused lg 2) kujutaksid endast sisulist filtrit põhjen- on kehtivas haldusõiguses mõeldud nt olu- damatute taotluste vältimiseks. Õigustatud kordadeks, kus taotlus esitatakse mittepäde- huvi väidetava rikkumise kõrvaldamiseks on vale haldusorganile, taotlus esitatakse täht- peaaegu alati võimalik näidata, arvestades, et aja möödudes või kui taotlus on ilmselgelt halduskohtupraktikas on käsitletud konku- põhjendamatu. Taotluse läbivaatamata jät- rentsijärelevalvet mitte üksnes konkurentsi mine on kehtiva õiguse alusel sisulisest me- kui avaliku huvi, vaid ka isikute õiguste kait- netlemisest keeldumine põhjusel, et taotlus seks ettenähtud menetlusena, kus subjektiivse ei ole lubatav. Kehtiva õiguse alusel ei ole võimalik jätta taotlust läbi vaatamata, kui see õiguse riivet pigem eeldatakse.14 on esitatud õigele haldusorganile, tähtaegselt Iga konkurentsijärelevalve menetlus nõuab ning ei ole ilmselgelt põhjendamatu. ECN+ ressurssi ning seetõttu ei täida eelnõus sätes- direktiivis nõutud „kaebuste tagasilükka- tatud võimalus lubatavaks loetud menetlusi mine prioriteetide alusel“ ei eelda riigisisese prioriteetide alusel lõpetada seda eesmärki, haldusõiguse tähenduses läbi vaatamata jät- mis ta ECN+ direktiivi art 4 p 5 järgi peaks mist. Konkurentsiameti poolt prioriteetide täitma. Konkurentsijärelevalve tähendab asja seadmine ei puuduta mitte kuidagi taotluse sisulist uurimist ning pelgalt avalike andmete lubatavust, vaid küsimust, kas taotluses nõu- alusel (näiteks raamatupidamise aruanne) ei tu saab rahuldada või mitte. Ehk teiste sõna- ole võimalik kindlaks teha, kas seadust on 13 Praktiliselt on tõepoolest oluline välistada võimalus, et ettevõtjad saaksid ametilt nõuda üksnes rikkumise tuvastamist selleks, et selle alusel tsiviilkohtumenetluses kahjunõuet esitada. 14 Vt RKHK 3-3-1-29-13 p 17 ja 3-3-1-42-14 p 15, 3-3-1-85-15 p 13-16, samuti Ivo Pilvingu kommentaar PS §- le 15, p 30 https://pohiseadus.ee/sisu/3486 70 rikutud või mitte. Eelnõus ei ole kuidagi pii- dega: see, kui Konkurentsiamet järjestab käi- ratud ameti uurimiskohustust ja tõendamis- masolevad menetlused prioriteetide alusel, koormust sellistel juhtudel, kus amet asub ei mõjuta see mitte kuidagi taotluse kui sel- prioriteetide alusel lõpetama menetlust, mille lise lubatavust, vaid seda, kas taotluse saab aluses oleva taotluse ta on eelnevalt lubata- ja peab sisuliselt rahuldama. Konkurentsi- vaks tunnistanud. Seda arvestades on täiesti ameti soov kehtestada alus taotluste läbi vaa- selge, et ametile antud õigus sissetulnud tamata jätmisele tuginedes prioriteetidele ei taotluste alusel alanud menetlusi hiljem lõp- ole lepitatav kehtiva haldusõiguse süstee- etada ei ole sisuliselt samaväärne direktiivi miga ega ka põhiseadusega, täpsemalt PS §- kohase õigusega lükata taotlusi prioriteetsuse st 31 tuleneva riigi kaitsekohustusega ning alusel tagasi. põhiõigusega korraldusele ja menetlusele Eelnõu järgi tohib kord lubatavaks loetud tao- (PS § 14). tluse alusel alanud menetlust prioriteetide Samuti tuleb märkida, et nähtavasti ei ole alusel lõpetada üksnes võrdluses teiste poo- Konkurentsiamet oma soovist tulenevaid leliolevate konkurentsijärelevalvemenet- tagajärgi lõpuni mõelnud – kui taotlusi saaks lustega (§ 7814 lg 2 p 1). Seesugune kitsendav jätta läbi vaatamata prioriteetide alusel, siis kriteerium ei vasta direktiivile. Käimasoleva- ei oleks Konkurentsiametil võimalik taotluse te konkurentsiasjade võrdlev järjestamine tä- (st konkurentsijärelevalvemenetlusele eelne- hendaks tegelikkuses ametile tarbetut lisa- vas „eelmenetluse“) faasis kasutada uurimis- koormust, mis on prioriteetide seadmise õigu- meetmeid, sh teabenõuet. Uurimismeetmeid sele risti vastupidine tulemus. Sisulist läbi- saab rakendada alles käimasoleva konku- paistvust seesugune arvepidamine ei taga, rentsijärelevalvemenetluse faasis. Tekib kü- sest käimasolevate asjade eelanalüüsi pole simus, et kuidas kavatseks Konkurentsiamet võimalik ettevõtjatele avaldada. teatud vaieldavates küsimustes üldse hinna- Prioritiseerimise mõtet aitab ilmestada sele- ta, kas midagi on prioriteetne või mitte. Kui tuskirja lk-l 47 (jätk lk-l 48) esitatud mõtte- on soov teadlikult loobuda uurimismeetmete käik, et direktiiv nõuab liikmesriikidelt priori- rakendamise võimalusest prioriteetide hin- tiseerimise õigust üksnes ELTL artiklite 101 damisel, siis see näitab veel kord, et tegelik- ja 102 asjades. Seejuures on oluline tähele kuses ei soovita taotlusi sisuliselt menetleda panna, iga menetlusesse tulev konkurentsi- ning pigem püütakse taotluse esitamise õigus järelevalve taotlus võtab ressurssi sõltumata muuta tühjaks kestaks – teisisõnu taotlemise sellest, kas tegemist on ühisturgu puutuva õigus ära võtta. Võttes arvesse, et Kon- asjaga või mitte. Seetõttu saab asjade pri- kurentsiametil on PS §-st 31 tulenevalt ko- hustus täita riigivõimu kaitsekohustust vaba oritiseerimise õigust tõhusalt sätestada turu tagamisel, siis ei ole taotleja õiguse (ning direktiivi art 4 lg 5 eesmärgipäraselt „tühjaks kestaks“ muutmine mingil juhul üle võtta) üksnes nii, et see õigus laieneb lubatav. Kolmandate isikute tegevusest olu- kõigile konkurentsijärelevalve taotlustele. Vastasel korral tekib paratamatult olukord, liselt puudutatud turuosalistel peab säilima kus amet on hõivatud KonkS § 4 ja § 16 alusel sisuline võimalus saada Konkurentsiameti kaitset kolmandate turuosaliste konkurentsi esitatud taotlustega sõltumata sellest, kui olu- list küsimust üks või teine taotlus sisuliselt rikkuva tegevuse vastu. Selle kaitse saamise käsitleb. Juhul kui õigus taotlusi prioriteetsu- õigusele on kavandatava eelnõuga nähtud se alusel tagasi lükata laieneks vaid ELTL art ette piisavalt kõrged nõuded ja lävendid, et 101 ja 102 asjadele, ei aitaks see kuidagi tagada ühelt poolt õigustatud taotluste esita- ametile eraldatud nappe konkurentsijärele- mise võimalus ning teiselt poolt riigi res- valve ressursse säästa ja suunata sisuliselt sursside suunamine vaid olulisimatele me- netlustele. oluliste asjade lahendamiseks. Küllalt sageli kirjutatakse ametile, et ühe või Taotluse regulatsiooni puudutava kriitikaga teise monopoolse teenuse hind on liiga kõrge. käsikäes on Konkurentsiamet soovinud oma- KonkS § 16 p 1, samuti nagu ka ELTL art 102 le õigust minna igasuguse aluseta otsima 71  (a) sätestab turuvalitsejale ebaõiglase hinna- ettevõtjate tegevuses konkurentsirikkumisi kujunduse keelu. Samal ajal ebaõiglase hin- (n-ö kalastamismeetod) (vt eelpool Konku- nakujunduse menetluse läbiviimine on väga rentsiameti sisendit inspektsiooniliste voli- ressursi- ja ajamahukas ettevõtmine. Euroopa tuste kohta). Samuti tuuakse puudusena välja Komisjon on näiteks oma asjade prioritiseeri- isikute suhtes jälitustoimingute läbiviimise misel otsustanud keskenduda art 102 raken- kui kõige efektiivsema meetme kadumist. damisel üksnes väljatõrjuvale käitumisele Olukorras, kus ELTL art 101 ja 102 ning ning mitte tegeleda ärakasutava käitumisega, KonkS 2. ja 4. peatüki keelunormide rikku- mille alla kuulub liiga kõrgete hindade keh- mine ei ole enam karistatav süüteomenet- testamine (vt prioriteetide seadmise projekti lustes, on Konkurentsiametile seda olulisem raport, lk 11). informatsioon, mis tuleb otse turuosalistelt. Eriti oluline on informatsioon, mis pärineb Eestis ei oleks ilmselt mõistlik tõmmata piiri neilt ettevõtjatelt, kelle tegevust teiste ette- täpselt samamoodi nagu Komisjon on seda võtjate poolt toimepandavad konkurentsi- teinud. Siiski tuleb Konkurentsiametil ka oma rikkumised pärsivad. Loodetavasti hakkab tegevuses hinnakujunduse asjad teatud tun- Konkurentsiamet tulevikus nägema, et taot- nuste alusel prioritiseerida. Näiteks on oluline lus võib olla ametile abikäsi turul toimuvast kaalutlus, kas turule on võimalik siseneda info saamisel. uutel pakkujatel, kuna kulupõhisest oluliselt kõrgem hinnatase suurendab potentsiaalsete Taotluse lubatavuse hindamise lävend: Taot- konkurentide sisenemise huvi.15 Menetleda ei luse lubatavuse hindamise lävend – heites saa kõiki kaebusi kõigi teenuste kohta, mis pilgu haldusmenetluse seadusesse ja teistes- formaalselt mahuvad KonkS § 16 p 1 alla. se valdkondlikesse seadustesse – on eelnõus Ametil peab olema õigus muu hulgas hinnata erakordselt, lausa pretsedenditult, lai. Sama teenuse rahalist mahtu ning mõju konkurent- kehtib ka võrdluses kehtiva konkurentsisea- siolukorrale. Taotlused, mis jäävad ameti hin- dusega, mis näeb § 632 lõikes 1 ette järgmise nangul prioriteetsuse lävendi alla, peab olema läbivaatamata jätmise aluste kataloogi: „1) võimalik tagasi lükata, kuna vastasel korral taotlus on ilmselgelt põhjendamatu; 2) sama kaasneb nendega paratamatult ressursikulu asi on Euroopa Komisjoni menetluses või (kas siis sisulise menetlemise või taotlejaga samas asjas on Euroopa Komisjoni otsus; 3) suhtlemise ning võimalike vaidlustustega te- taotlejat ei ole võimalik taotluses sisalduva gelemise näol – menetluste n-ö riiulisse oote- teabe põhjal tuvastada; 4) taotluses on puu- le jätmine ei ole lahendus). dused ning taotleja on jätnud need Konku- rentsiameti antud tähtajaks kõrvaldamata.“ Eelnõu §-s 7813 lg 5 sätestatud prioriteetsuse Lisaks näeb kehtiv KonkS § 632 lõige 2 ette, kriteeriumide järgi peab Konkurentsiamet iga et Konkurentsiamet võib jätta taotluse läbi lubatavat taotlust menetlema, kui ta ei näita vaatamata, kui sama asi on teise liikmesriigi ära, et taotlusalune asi: konkurentsiasutuse menetluses või samas 1) ei täida eesmärki tuvastada keelatud teo asjas on teise liikmesriigi konkurentsiasutu- toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada se otsus. Kavandatavas eelnõus on sätesta- [---] konkurentsijärelevalvemeetmeid, taasta- tud, et taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kui maks ja säilitamaks moonutamata konku- taotlejal on samaväärne võimalus kaitsta rentsi; oma õigusi tsiviilkohtumenetluses. Eriti vii- 2) kujuneks ameti jaoks liiga ressursimahu- mane kriteerium võimaldab Konkurentsia- kaks; metil lugeda lubatavaks üksnes neid taotlusi, 3) ei ole piisavalt oluline, pidades silmas kus riigi sekkumine on tõepoolest vajalik, st (konkurentsi kui) avalikku huvi, rikkumise 15 „Komisjon on oma praktikas siiski olnud äärmiselt kõhklev selle sätte [ELTL art 102] kasutamisel turgu valitsevate ettevõtjate (väidetavalt) kõrgete hindade suhtes. Ja minu arvates põhjendatult. Eeskätt ei ole vabal ja konkurentsile rajatud turul lihtsalt vaja seda sätet kohaldada: turule sisenemise tõkete puududes peaksid kõrged hinnad harilikult meelitama uusi tulijaid. Turg reguleerib end sellest tulenevalt ise“. Kohtujurist Nils Wahli 06.04.17 arvamust kohtuasjas C-177/16 , p 3, 72 iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukor- olukorras, kus taotleja tõstatatud rikkumine rale. on nii vahetu ja tõsine, et taotlejalt ei saa Esimeses punktis nimetatud kriteeriumi alu- eeldada maakohtusse pöördumist. sel prioritiseerimise mõte ei ole Konkurentsi- Prioriteetide seadmine: ECN+ direktiiv ei ameti jaoks arusaadav, kuid kuna kriteeriu- näe ette, et prioriteetide seadmine tähendab mid on kumulatiivsed, tuleb ka see alati ära piiramatut õigust „ise oma asju valida“. näidata. Isegi kui vaadelda hetkel üksnes kah- Konkurentsiameti poolt on tegemist põhjen- te viimast kriteeriumi (p 2 ja 3), siis nende ku- damata ja viitamata seisukohaga, mis eelnõu mulatiivsust arvestades saaks amet vältida autorite hinnangul peegeldab Konkurentsi- üksnes ebaoluliste asjade menetlemist, mis on ameti vaateid, kuid mitte direktiivi sisu. samal ajal menetluslikult keerukad. Liigse Konkurentsiameti poolt viidatud prioritee- keerukusega pisiasjade menetlemist on teatud tide seadmise uuring märgib selgelt, et õigus piirides võimalik vältida ka kehtiva KonkS § otsustada, millise kaasusega liikuda edasi ja 634 lg 1 p 2 alusel ning süüteomenetluses op- millisega mitte, käib käsikäes prioriteetide ortuniteeti kasutades. Seetõttu on selge, et seadmisele seatud reeglitega. Vastates küsi- eelnõus toodud kriteeriumid ameti jaoks musele, mis on prioriteetide seadmise õigus, märkimisväärset uut kvaliteeti ei loo, kuid on uuringus märgitud „[s]uch powers [to set ettenähtud segased sätted hakkavad kindlasti priorities] are subject to external and inter- vaidlusi tekitama. Tegelik prioriteetide sea- nal constraints and influenced by substan- dmine kooskõlas ECN+ direktiivi art 4 tive, procedural, and institutional rules gui- lõikega 5 seevastu eeldab, et Konkurentsi- ding the CA’s course of action.“ (vt K. ametil tekiks teatud valikuruum ka suure- Cseres, O. Brook. „Policy Report: Priority mate ja kaalukamate juhtumite vahel. Setting in EU and National Competition Law Enforcement“, 2021, lk 10). Lisaks annab Ettenähtud prioriteetsuse kriteeriumite kumu- viidatud uuring hea ülevaate sellest, kuidas latiivsusest tuleneb sisuliselt Konkurentsia- on teised EL liikmesriigid ECN+ direktiivist metile kohustus menetleda iga juhtumit, mille tulenevat kohusust sisustanud ning selgub, et ressursikulu on madal, isegi kui uuritava te- teistes liikmesriikides pole sugugi sarnaseid gevuse mõju konkurentsiolukorrale on pea must-valgeid tõlgendusi antud ega joondu- olematu. Siinkohal võib näitena tuua erinevad tud Konkurentsiameti tõlgenduse kohaselt. vertikaalsetes kokkulepetes sisalduvad süütu- Ka uuringu sissejuhatav osa ütleb „[t]his mat liiki vaieldavused, mille puhul on suhte- new legal obligation [to empower CAs to set liselt tavapärane, et ka formaalne rikkumine their enforcement priorities] has […] not konkurentsi tegelikult ei mõjuta. Ei ole mõist- been complemented by hard or soft EU law lik, kui Konkurentsiamet peaks selliseid rik- to guide Member States or NCAs on setting kumisi igal juhul menetlema üksnes seepä- the enforcement priorities. […] Despite the rast, et see paistab esmapilgul lihtne olevat. first step of empowering NCAs to set their Siinkohal tuleb arvestada, et ka näiliselt liht- enforcement priorities, the ECN+ Directive sad menetlused võivad kõikvõimalike vaid- leaves core aspects of prioritisation unaffec- lustuste tõttu lõppkokkuvõttes vägagi ressur- ted. Most importantly, it leaves the procedu- simahukaks kujuneda, mistõttu on menetluse ral framework and the substantive criteria of mõju Konkurentsiameti ressurssidele selle priority setting unaddressed.“ (K. Cseres, O. algfaasis tegelikult ka väga keeruline enn- Brook. (2021) Policy Report: Priority Set- ustada. ting in EU and National Competition Law Täpsemalt sisaldab eelnõus sätestatud priori- Enforcement, lk-d 8 ja 15). Seega on oluline tiseerimise õigus veel järgmisi küsitavusi, märkida, et ECN+ direktiiv paneb küll liik- mis muudavad selle ameti jaoks praktiliselt mesriigile kohustuse võimaldada konkurent- kasutuks: siasutusel seada prioriteete, kuid kuidas, mis alustel jne neid prioriteete seadma peab, direktiiv ei harmoneeri. Kuniks direktiiv ei sätesta, mis on prioriteetide seadmise täpsem 73  sisu, tuleb prioriteetide seadmise õigus liik- mesriigi (sh Eesti) õigusesse üle võtta nii, et korraga oleks tagatud nii EL põhiõiguste hartas ja põhiseaduses sätestatud põhiõiguste kaitse kui ka direktiiviga saavutatav eesmärk ehk ettenähtud ulatuses efektiivne järeleval- ve konkurentsireeglite üle. Rõhutada tuleb ka seda, et Eesti õigusesse prioriteetide seadmine õiguse ülevõtmisel ei ole mingit kohustust luua ega sellest juhin- duvalt ka pole loodud Konkurentsiametile õigust, mis võimaldaks ametil vabalt valida kindlad valdkonnad (nt ehitussektor), mis on tema jaoks olulised, ning jätta teised vald- konnad sootuks järelevalveta. ECN+ direk- tiiviga nõutav prioriteetide seadmise õigus ei tähenda seda, et ameti jaoks vähehuvitavates valdkondades järelevalvet teostama ei pea. Selgitame, et eelnõus kavandatud regulatsi- oon ei näe ette konkurentsijärelevalvemenet- luse automaatset algust taotlusega. Konku- rentsiamet paistab sellest ekslikult lähtuvalt, leides: „siis eelnõu järgi loetakse taotlus lu- batavaks ja menetlus algab“. Taotlust ei loe- ta otse seaduse alusel lubatavaks, vaid taot- luse lubatavuse kinnitab Konkurentsiamet ja alles Konkurentsiameti kinnitamisaktiga al- gab konkurentsijärelevalvemenetlus. Taoli- ne – tänases haldusõiguses (vrd HMS § 35 lõike 1 punkt 1) võrdlemisi omapärane taotluse hindamise „eelmenetlus“ – loodi justnimelt Konkurentsiameti tagasiside pinnalt. Taotluste esitamisele on loodud kehtivas haldusõiguses pretsedenditult kõrged lävendid, sh on Konkurentsiametile antud õigus taotlus läbivaatamata jätta väga laiadel alustel. Mis puutub Konkurentsi- ameti hirmu, et praktiliselt kõik taotlused saavad olema lubatavad, siis märgime siia juurde Advokatuuri konkurentsiõiguse ko- misjoni poolt märgitu, et taotluse tagasi- lükkamise alused on nii laiad, et eduka taotluse esitamise võimalused on kaduvväi- kesed. Eelnõu regulatsioon peab leidma tasakaalu mõlema seisukoha vahel. See tasa- kaal on Justiitsministeeriumi hinnangul ka- vandatud regulatsiooniga ka leitud. Käimasoleva menetluse lõpetamine priori- teetide alusel: Eelnõuga on kavandatud Kon- 74  kurentsiameti õigus lõpetada menetlus prio- riteetide seadmise alusel KonkS § 7814 lõike 2 punktiga 1. Prioriteetide seadmine on mh seatud sõltuvusse sellest, kas Konkurentsia- metil on piisavalt ressursse pooleliolevate konkurentsijärelevalvemenetlustega jätkata ja vajaduspõhiselt uusi algatada. Seisukoht, et nimetatud kriteerium ei vasta direktiivile, on põhistamata ning sellele ei leidu eelnõu autorite hinnangul ECN+ direktiivist ühtegi alust. Konkurentsiameti hinnangut: „[s]ee- sugune kitsendav kriteerium ei vasta di- rektiivile“, ei saa seega lugeda õiguslikuks argumendiks, vaid pigem sooviavalduseks. Ka sooviavaldusena peaks see olema õigus- likult põhistatud ning käima koos põhjaliku analüüsiga, et ministeeriumil tekiks kohus- tus seda kaaluda. Sisulise argumendina ni- metab Konkurentsiamet seda, et väljapaku- tud prioriteetide alusel menetluse lõpetamise alus tekitab Konkurentsiametile tarbetut lisakoormust. Prioriteetide seadmise all ei saa mõista seda, et konkurentsiasutus peab saama vabaneda kõigist oma menetlustest. Võttes arvesse, et Konkurentsiamet on PS §- st 31 kohustatud tagama vaba turgu, sh kaitsma turuosaliste subjektiivset õigust riigi kaitsele, siis on ameti väljendatud argumendi sisu tegelikult see, et ei soovita täita riigi PS §-st 31 tulenevat kaitsekohustust. Justiits- ministeeriumi hinnangul ei ole põhiseaduse järgimine „tarbetu lisakoormus“, vaid riigi esmane kohustus. Prioriteetide seadmise ulatus: Eelnõuga ongi kavandatud see, et prioriteete saab seada ka siseriiklike menetluste puhul. Seletuskirjas märgitu mõte oli näidata seda, et direktiivist tulenevalt peaks rangelt ette nägema priori- seerimise üksnes ELTL art 101 ja 102 jaoks. ECN+ direktiiviga nõutud prioriteetide sead- mise õigus on eelnõuga juba selliselt üle võetud, et kohaldub ka pelgalt riigisisese konkurentsiõiguse rikkumistele. See on sel- gelt ette nähtud KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1: „Konkurentsiamet ei algata konkurentsi- järelevalvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui: 1) käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artik- lite 101 ja 102 täitmise tagamisel ei ole kon- kurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine 75  võrreldes teiste pooleliolevate konkurentsi- järelevalvemenetlustega prioriteetne“. Prioriteetide seadmise kriteeriumid: Konku- rentsiamet ei ole korrektselt sisustanud KonkS §-s 7813 lõikes 5 sätestatut. Konku- rentsiamet loeb sätet nii nagu tuleneksid sellest konkreetsed eeldused, mis peavad olema igakordselt täidetud, et amet saaks menetluse prioriteetide alusel lõpetada. Ka- vandatavast KonkS § 7813 lõikest 5 endast ei tulene Konkurentsiameti prioriteete, samuti ei tulene sättest konkreetseid eelduseid, mil- le täitumisel saab menetluse lõpetada. KonkS § 7813 lõige 5 näeb ette järgmist: „Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel seada konkurentsijärele- valvemenetluste läbiviimisel prioriteete, võt- tes arvesse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki; 2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist; 3) menetluse ese- meks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konkurentsiolukorrale ning sellest tulenevat avalikku huvi.“ Kõnesoleva KonkS § 7813 lõike 5 mõte on kehtestada raamistik hindamiskriteeriumitest, mida Konkurentsi- ameti prioriteetide seadmisel silmas peab pidama. Nn prioriteedid, ulatuses, mida hindamiskriteeriumid võimaldavad, saab seada Konkurentsiamet ise, tehes seda hal- dusesisese aktiga. Eelöeldu valguses ei ole prioriteetide seadmine oma olemuselt mida- gi muud kui määratlemata õigusmõiste „prioriteetne“ (vt KonkS § 7814 lõige 2 punk- ti 1) sisustamine. KonkS § 7813 lõike 5 raamistikus ja halduse siseaktiga seatavad prioriteetid võivad ette näha näiteks kriteeriumid puudutatud turu suuruse osas, kriteeriume selles osas, millal loetakse keelatud teo iseloom, ulatus ja mõju oluliseks. Lühidalt: Konkurentsiamet saab etteseatud kriteeriume arvestavalt seada oma prioriteetid, mille alusel saab erinevaid me- netlusi olulisusjärjestusse seada. Rõhutada tuleb siiski, et Konkurentsiamet ei saa KonkS § 7813 lõikes 5 sätestatud raamistiku tõttu seada prioriteetseks mingeid kindlaid sektoreid nagu varasemalt juba mainitud, jät- tes järelevalve teostamise muudes sektorites 76  väheprioriteetseks ning seega potentsiaalselt järelevalve alt välja. Sektoripõhine prioritee- tide seadmine võib endaga kaasa tuua olu- korra, kus teatud valdkondades jääks ette- võtjatele n-ö vabad käed konkurentsirikku- misteks. KonkS § 7813 lõikes 5 sätestatud raamistikust tulenevalt tuleb tähelepaneli- kult kaaluda ka seda, millistel juhtudel kaalub juba lõppenud konkurentsirikkumiste menetlemine üles vältavate rikkumiste me- netlemise. Riigivõimu esmane ülesanne peaks üldjuhul olema vältavate rikkumiste kõrvaldamine. - Milline sisuline tähendus on § 7813 lg 5 Mittearvestatud punktis 1 sätestatud kriteeriumil (viide sa- Kavandatud KonkS § 7813 ütleb lihtsustatult, ma paragrahvi lõikele 3) ja millistest kaa- et menetlus on suunatud keelatud teo toi- lutlustest tuleb lähtuda selle kohaldami- mepanemise tuvastamisele (teisisõnu menet- sel? Võib üksnes aru saada, et asja priori- lust toimetatakse rikkumise, mitte rikkuja teetseks lugemisel tuleb eelkõige lähtuda suhtes) eesmärgiga vajaduse korral kohal- keelatud teo tuvastamise eesmärgist. Te- dada keelatud teo toime pannud ettevõtjale gelikkuses peaks olema aga vastupidi, või ettevõtjate ühendusele konkurentsijäre- sest kui juba peale vaadates on näha, et levalvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks antud asjaoludel pole võimalik konku- moonutamata konkurentsi. Seega konkurent- rentsijärelevalvemeetmeid (tõhusalt ja sijärelevalve kui sellise eesmärk on siiski tulemuslikult) rakendada, siis üksnes rik- konkurentsi taastamine ja säilitamine. Seega kumise tuvastamiseks menetlust ei alga- prioriteetide seadmisel tuleb mh silmas pi- tata. Taoliste asjade lõpetamiseks ilma dada kogu menetluse kui sellise eesmärki, et meetmeid kohaldamata sätestab § 7814 lg mitte põhialustest irduda, st asju ei tohiks 3 ametile ulatusliku kaalutlusõiguse. konkurentsijärelevalve raames menetleda pelgalt menetlemise või igal juhul karista- mise pärast, vaid arvesse tuleb võtta ka seda, milline on konkreetsel turul konkurentsi taa- stamise ja säilitamise vajadus ning nende omavaheline kaal. - § 7813 lg 5 p 1-3 sõnastusest lähtuvalt on Mittearvestatud tegemist suletud loeteluga, mis raskendab Eelpool on juba selgitatud, et KonkS § 7813 oluliste kaalutluste arvesse võtmist. Tao- lõike 5 punktide 1–3 näol ei ole tegemist tluste tagasilükkamisel peab olema või- eeldustega, vaid hindamiskriteeriumitega. malik arvestada eelkõige sekkumise vaja- dust (sh kas kaubaturul, kus väidetav rikkumine toime pandi, on üldiselt toimiv konkurents ja kuidas rikkumine seda mõ- jutada saaks), aga mõnel juhul võib olla oluline ka võimalus saavutada menetluse tulemusel lahend, millel oleks soodne mõ- ju konkurentsile laiemalt. Kuna etteantud kriteeriumid on kumulatiivsed ja loetelu suletud, siis sekkumise vajadust ei pruugi olla võimalik piisavalt arvestada 77 - Arusaamatuks jääb, mil viisil on võimalik Mittearvestatud § 7813 lg 5 p 1-3 kriteeriume kõiki alati Eelpool on juba selgitatud, et KonkS § 7813 arvestada. Sidesõna „ja“ punktis 2 ning lõike 5 punktide 1–3 näol ei ole tegemist seletuskirjas esitatud juhised viitavad eeldustega, vaid hindamiskriteeriumitega. üheselt sellele, et ettenähtud alused on ku- mulatiivsed, mitte alternatiivsed. Seega taotluse alusel alanud menetluse lõpeta- misel tuleb alati põhjendada kõigi kolme punkti osas, miks taotlusalune juhtum sellele ei vasta. Muu hulgas tähendab see Konkurentsiameti kohustust menetleda juhtumit, mis küll ettenähtavalt ressursse ülemäära ei kuluta, kuid kus puudub igasugune avalik huvi, või vastupidi. - Mida peab amet ära näitama § 7813 lg 5 p Mittearvestatud 2 ressursside kriteeriumit hinnates, et Väide, et KonkS § 7813 lõike 5 punkti 2 tuleb taotluse alusel alanud menetlust lõpetada? rakendada koos § 7814 lõike 2 punktiga 1, ei Kas piisab eraldiseisvast hinnangust lõpe- ole korrektne. Mitte neid kahte sätet ei tule tatava menetluse osas, et sellega tege- koos kohaldada, vaid KonkS § 7814 lõike 2 lemine ei vääri ressursikulu, või tuleb kõr- punkti 1 koos Konkurentsiameti seatud vuti välja tuua muud tegevused, mis seda prioriteetidega. Prioriteedid seatakse KonkS ameti hinnangul väärivad ning võrdlevalt § 7813 lõike 5 alusel. KonkS § 7813 lõige 5 ei põhjendada? Kuivõrd § 7813 lg 5 p 2 tuleb ole aga „kumulatiivsed eeldused“, mida iga- rakendada koos § 7814 lg 2 punktiga 1, siis kordselt menetluse lõpetamise osas kon- on amet oma ressursside kasutamisel pii- trollida. ratud parasjagu käimasolevate asjade ja sissetulevate taotlustega, ega saa omal Samuti ei ole korrektne väide, et kavandatud algatusel tegutseda. Amet võib hädasti va- regulatsiooni tõttu saab amet olema oma jada ressurssi tulevikku planeeritud turu- ressursside kasutamisel piiratud parasjagu analüüsiks ja/või omaalgatuslikuks kon- käimasolevate asjade ja sissetulevate taotlus- kurentsijärelevalve menetluseks, kuid tega, ega saa omal algatusel tegutseda, vaid taotluste arvel ei luba eelnõu sellist res- peab tegelema ükskõik kui ebaolulise taotlu- surssi tekitada, ükskõik kui ebaolulise sega. Kui tegemist on ebaolulise taotlusega taotlusega tegemist on. (ebaoluliseks võiks lugeda mh olukorda, kus taotlejat ei ähvarda vahetu oht olla turult välja tõrjutud vms), siis sellise taotluse saab jätta läbi vaatamata KonkS § 7816 lõike 2 punkti 2 alusel. Juba alguse saanud menet- luse saab kas või kohe lõpetada või ühes algatamisega lõpetada, kui võrreldes teiste menetlustega ei ole tegemist prioriteetse menetlusega. Seejuures tuleb märkida, et Konkurentsiametil on täielik õigus ka ise- seisvalt algatada menetlusi. Juhul kui ameti enda algatatud menetlusega võrreldes ei ole taotlusest alguse saanud menetlus prioriteet- ne, saab viimasena mainitud menetluse sul- geda. Jääb ebaselgeks, milles näeb Konku- rentsiamet takistust. 78  Mis puutub turuanalüüside läbiviimisse ja nende prioriteetsusesse, siis lubatavaks saab tunnistada üksnes need taotlused, mis ei ole ilmselgelt põhjendamatud ning mille puhul ei saa taotleja oma õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkorras. Taotlused, mis konku- rentsijärelevalvemenetlusse jõuavad, peavad olema tõepoolest sellised, millest nähtub taotleja vajadus riigi abi järele. Need tao- tlused ei saa läbivaatamata jätmise kritee- riumidest tulenevalt olla „ükskõik kui eba- olulised“. Kuna konkurentsijärelevalveme- netlusse saavad jõuda üksnes põhjendatud taotlused, siis tundub küsitav, kas turuana- lüüsi läbiviimine saab olla olulisem kui Konkurentsiameti põhitöö – tagada PS § 31 alusel vaba turgu ja kaitsta taotlejat teda oluliselt puudutava kolmanda ettevõtja tege- vuse eest. - Koosmõjus § 7814 lg 2 punktiga 1 võib Mittearvestatud väita, et ametil on ressursside kriteeriumi Oma põhjendamiskohustuse täitmiseks ei alusel prioritiseerimisel kohustus võtta et- saa ega pea Konkurentsiamet nimetama, mil- te pooleliolevate konkurentsijärelevalve lised on konkreetsed käimasolevad menet- asjade nimekiri ja kõigi nende võrdluses lused, veel vähem nimetama, kelle suhtes ära näidata, et taotlus on 7813 lg 5 p 1-3 menetlust läbi viiakse. Põhjenduseks piisab, kriteeriumide järgi teistest vähem prio- et Konkurentsiamet viitab enda (KonkS § riteetne. Isegi kui seesugust võrdlust oleks 7813 lõikes 5 sätestatud kriteeriumide alusel võimalik objektiivsetel alustel ning üle- seatud) prioriteetidele ning sellele, et tal on määrast bürokraatiat vältides koostada käimas prioriteetsem menetlus. (milles on põhjust kahelda), siis ei saa seeläbi ometi tagada prioritiseerimise lä- Mõnevõrra ebaselgeks jääb, kuidas oleks bipaistvust ilma AvtS § 35 lg 1 p-des 21 ja olukord põhjendamiskohustusega parem, kui 17 ettenähtust kõrvale kaldumata. taotlusi saaks jätta lihtsalt selle järgi läbi vaatamata (nagu Konkurentsiamet näib soo- vivat), et taotlusest nähtuv keelatud tegu ei ole prioriteetne (st kaotades ära nõude, et asi ei ole prioriteetne võrreldes teiste käimasole- vate menetlustega). Eelnõu autorite hinnan- gul oleks Konkurentsiameti ettepanekul hoo- pis vastupidine mõju: taotluste lubatavuse faasis lihtsalt mitteprioriteetsuse alusel (st loobudes KonkS § 7814 lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteeriumist) taotluse läbivaa- tamata jätmine oleks põhjendamiskoormiselt tunduvalt koormavam. Kuidas vähendaks sisuliselt piirideta prioriteetide seadmine tõenäosust, et taotlejad pöörduvad kohtusse? Vastupidi: mida suuremat kaalutlusruumi Konkurentsiamet omab, seda avaramaks muutub kolmandate isikute mänguruum 79  minna menetluste mittealgatamiste ja lõpeta- miste vastu kohtusse. - KonkS § 7813 lg 5 p 3 tekitab omakorda Mittearvestatud küsimuse, kas kõik selles nimetatud tun- Nagu ülal selgitatud ei ole tegemist kumu- nused peavad samaaegselt esinema ning latiivsete eeldustega. Miski KonkS § 7813 kas tegemist on üksnes teo etteheidetavu- lõike 5 punktides 1–3 ei pea esinema ühe- se võtmes hinnanguga või saab arvestada aegselt, vaid nendes sätestatud tuleks koos- konkurentsi toimimist turul üldisemalt. mõjus hinnata ja jõuda selle pinnalt tulemini Teisisõnu kas piisab, kui turul on üldiselt kas konkreetne menetlus võrreldes teiste toimiv konkurents, mida väidetav rikku- menetlustega on prioriteetne või mitte. mine oluliselt ei mõjutaks või lükkab teo iseloom selle ümber, kui konkurentsi on kahjustatud eriti jultunud moel vms. Ettepanek: Täiendada prioriteetide sead- Mittearvestatud mise aluseid, asendades kumulatiivsete Ettepanek täiendada prioriteetide seadmise kriteeriumide suletud loetelu KonkS § 7813 aluseid, asendades kumulatiivsete kriteeriu- lõikes 5 ameti kaalutlusõigust piiritleva mide suletud loetelu KonkS § 7813 lõikes 5 avatud loeteluga. Sätestada võimalus taot- ameti kaalutlusõigust piiritleva avatud loet- lusi tagasi lükata sõltuvalt sellest, kas asi eluga, on tõukunud sellest, et KonkS § 7813 on prioriteetne, mitte selle järgi, kuhu ta lõiget 5 ei ole korrektselt mõistetud. Nagu parasjagu menetluses olevate asjade võrd- ülal märgitud, tulenevad nimetatud sätetest luses paigutub. Loobuda KonkS § 7814 lg 2 need kriteeriumid, mida Konkurentsiamet punktis 1 sätestatud teiste konkurentsijä- oma prioriteetide seadmisel arvestama peab. relevalvemenetlustega võrdlemise tingi- KonkS § 7813 lõige 5 ise ei näe ette paika- musest. Näha ette prioriteetide hindamine pandud prioriteete. Mis puutub ettepaneku- juba taotluse lubatavuse hindamise faasis, tesse sõnastada prioriteetide seadmise kritee- (täiendades vastavalt KonkS § 7814 lõiget riumid avatud loeteluna, tähendaks sisuliselt 1). Konkurentsiametile piiramatu võimutäiuse andmist menetluste lõpetamisel. Võttes ar- vesse, et ECN+ direktiiv ei sätesta priori- teetide seadmisele ühtegi sisulist kriteeri- umi, tuleb lähtuda põhiseaduses sätestatust. Kui on olemas isik, keda oluliselt puudutab teise ettevõtja konkurentsireegleid rikkuv tegevus, siis ei ole põhiseadusest tulenevalt (PS § 31, § 14) võimalik anda Konkurent- siametile piiramatut õigust konkurentsijäre- levalvemenetlust oma valitud soovil lõpeta- da. Sätestades prioriteetide seadmise alused avatud loeteluna, saaks Konkurentsiamet ot- sustada, et ta teostab järelevalvet üksnes mingis kindlas turusegmendis (nt ravimi- turul), jättes mingites teistes turusegmenti- des järelevalve sootuks teostamata. Nii laia prioriteetide seadmise õigust võimaldav sea- dus oleks eelnõu autorite hinnangul põhisea- dusega vastuolus. 80  Ettepanek sätestada võimalus taotlusi „tagasi lükata“ sõltuvalt sellest, kas asi on prioriteet- ne, mitte selle järgi, kuhu ta parasjagu mene- tluses olevate asjade võrdluses paigutub, on sisuliselt põhistamata ning selle kooskõla PS §-ga 31 on kaheldav. Tekib küsimus, et kui Konkurentsiametil ei ole samal ajal käimas muid prioriteetsemaid konkurentsijärele- valvemenetlusi ning konkurentsijärelevalve- menetlusse jõuavad üksnes need kaasused, mille puhul taotleja on oluliselt puudutatud, siis miks peaks olema Konkurentsiametil õigus keelduda nende menetlemisest. Nõustuda ei saa ka ettepanekuga näha ette prioriteetide hindamine (soovitud on läbi- vaatamata jätmise alust) juba taotluse lubata- vuse hindamise faasis. Ministeeriumi seisu- koha põhjendused on esitatud eelnevate pun- ktide juures. Märgime siiski, et mitte miski ei takista Konkurentsiametil hakata taotluse vastavust prioriteetidele hindama juba selles faasis, kuid see ei saa olla taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks. Juhul kui prioriteetide seadmine toimuks konkurentsijärelevalvemenetlusele eelne- valt, siis puuduks tal õigus kohaldada uu- rimismeetmeid (sh teabenõuet kolmandatele isikutele), et vajadusel selgitada välja, kas asi on prioriteetne või mitte. 3. Politsei kaasamisega seotud küsimused Mittearvestatud Konkurentsiamet jääb oma 06.05.21 kirjas Politsei kaasamise sätted: Konkurentsiamet Justiitsministeeriumile esitatud hinnangu juu- oli teadlik sellest, et politsei kaasamise ja rde, et läbiotsimisi pole võimalik nõutaval ta- kaasumise ning nende rolli puudutavas osas semel läbi viia ning ECN+ direktiivi artiklite olid sätted eelnõus lõpuni välja töötamata. 4 (sõltumatus) ja 5 (vahendid) ega artikkel 6 Seda eesmärgiga anda võimalus neljapool- lg 2 (kontrolli tagamine) nõuded pole täide- sete läbirääkimiste tulemusel jõuda kokkule- tud, kui politseid saab kaasata vaid üksikjuhul peteni, mis kõiki osapooli rahuldaksid. Täna- turvalisuse tagamiseks või ka spetsialisti rol- seks on kokkulepe ametnike tasandil saavu- lis, ilma et politseil oleks kohustust vajalikku tatud ja vastavalt täiendatud koostöösätted kaasabi osutada. eelnõusse lisatud. Kuivõrd need on Kon- kurentsiametiga eraldiseisvalt kooskõlasta- KonkS § 7823 lg 4 punktides 1 ja 2 ettenähtud tud, ei pea eelnõu koostajad mõistlikuks kaasamisvõimalus on ebapiisav, kui KonkS § käesolevat tabelit nende teistkordse esitami- 7840 lg 5 alternatiivi järgi ei ole nende ülesan- sega koormata. nete täitmine konkurentsijärelevalvemenetlu- Vahetu sunni kohaldamine KorS alusel: Ka- vandatud KonkS § 7824 (nüüd KonkS § 7823) lõige 7 sätestab ja sätestas ka avalikule koos- kõlastamisele ja arvamuse andmisele esita- tud redaktsioonis, et politsei võib nimetatud 81  ses politsei kohustus. Digitõendite kogumi- sättega ettenähtud ulatuses kohaldada vahe- se16 alane oskusteave ja spetsiaalsed tehnili- tut sundi korrakaitseseaduses sätestatud kor- sed vahendid on olemas Politsei- ja Piirival- ras, arvestades kavandatud KonkS 92. pea- veametis (PPA). Vastava ressursi dubleerimi- tüki erisusi. ne sellisel määral, mis on vajalik konkurent- Konkurentsiamet on oma kommenteeritavas sijärelevalve vajaduste iseseisvaks katmiseks tähelepanekus märkinud, et korrakaitsesea- ei ole mõistlik ning eeldaks Konkurentsiameti duses ettenähtud üldised alused ei ole ko- eelarve märkimisväärset suurendamist. Vähe- handatud olukorraks, kus politsei rakendab malt sama ilmne on politsei kaasabi hädavaja- vahetut sundi teise korrakaitseorgani menet- likkus läbiotsimistel turvalisuse tagamise luses tõendite kogumiseks. Juhime sellega ning vahetu sunni kasutamisega seotud üles- seonduvalt Konkurentsiameti tähelepanu as- annetes. Ilma politsei kaasabita nimetatud jaolule, et kehtiva õiguse järgi on vahetu ülesannetes Konkurentsiamet läbiotsimisi te- sunni rakendamine kriminaalmenetluses ja ha ei saa. Lisaks tuleb tagada nn tipuvõimsus seeläbi ka väärteomenetluses (VTMS § 2) harvadel üksikjuhtudel, kus samaaegselt on reguleeritud sarnaselt kõnesolevas eelnõus vaja läbi otsida rohkem objekte, kui Konku- kavandatuga. Nimelt KrMS § 2172 sätestab, rentsiametil endal selleks inimressurssi jät- et „[m]enetlustoimingute ja kriminaalmenet- kub. Kuna taolisi olukordi tuleb ette harva lust tagavate toimingute tegemisel on õigus (mitte sagedamini kui kord aastas) ja tegemist kohaldada vahetut sundi korrakaitseseadu- pole regulaarse vajadusega, siis väikses orga- ses ja teistes seadustes sätestatud korras.“ nisatsioonis sellist lisavõimekust tekitada on Kuna Konkurentsiamet on kehtiva õiguse nii või teisiti mitte ainult keeruline, vaid ka alusel olnud kriminaalmenetlustes uurimisa- ebamõistlik. sutus ning väärteomenetlustes kohtuväline Järgnealt käsitletud politsei kaasamisega seo- menetleja, peaks Konkurentsiamet oma seni- tud küsimused jagunevad kahte teemaplokki: sest praktilisest kogemusest tulenevalt olema (i) mis alusel saab Konkurentsiamet kaasata ise kõige pädevam vastama enda esitatud politsei täitma konkurentsijärelevalvemenet- küsimustele vahetu sunni kohaldamise koh- luses ülesandeid, milleta läbiotsimisi pole ta. Konkurentsiamet on pidanud KrMS §-ga võimalik läbi viia, kuid mida Konkurentsia- 2172 (mis sarnaneb oma sõnastuselt ja mõt- met ise täita ei saa ning mis kuuluvadki tege- telt eelnõus kavandatud sättega) oma tege- likult (kas siis olemuslikult nagu vahetu sunni vuses kokku puutuma. Kavandatud eelnõu ei kasutamine või riigis väljakujunenud kompe- muuda KorS kehtivat regulatsiooni, vaid tentsikekuse tõttu nagu läbiotsimistega seo- üksnes loob eelnõuga kavandatud konku- tud IT-ekspertiis) politsei tegevusvaldkonda; rentsijärelevalvemenetluse puhuks sarnaselt (ii) läbiotsimised, nendega seotud ülesannete kehtivate süüteomenetlustega politseile õi- jaotus politsei- ja konkurentsiametnike vahel, gusliku aluse KorS-s sätestatud vahetu sunni vahetu sunni rakendamise ning nõusolekuta kohaldamiseks. Lisaks, nagu eelnõu autorid sisenemise alused ja kord. on Konkurentsiametile korduvalt selgitanud, ei ole ei kehtiva õiguse ega ka kavandatud (i) Politsei kaasamise alus regulatsiooni osas eelnõu autorite tõlgendus Eelnõus on alternatiivina ette nähtud võima- mingilgi juhul õiguse allikaks. Äärmisel lus, et Konkurentsiamet kaasab politsei läbi- juhul saab eelnõu autorite tõlgendus otsimistele halduskoostöö seaduses (HKTS) kavandatud regulatsiooni ulatuses olla ette nähtud ametiabi korras, mis ei ole piisav komponendiks objektiiv-teleoloogilise tõl- ega sobilik ECN+ direktiivi ülevõtmiseks. gendamismeetodi kasutamisel, kuid mitte Politsei kaasabi konkurentsijärelevalve me- enamat. 16 Digitõendite kogumine hõlmab nii läbiotsimise käigus kui ka hiljem (nt PPA ruumides pilvedest andmete allalaadimine) koopiate tegemist ning materjalide edastamist Konkurentsiametile. Digitõendid on eelkõige arvutikoopiad, mobiilsetest seadmetest tehtud koopiad, allalaetud pilveandmed, serveritest kogutud andmed. 82 netluses hädavajalikes funktsioonides on mit- Kordame üle ka seletuskirjas märgitu, et te ühekordne, vaid korraline ülesanne. KonkS § 7824 (nüüd § 7823) lõikes 7 nimeta- HKTS § 17 lg 2 p 2 järgi ametiabi sätteid ei tud erisus (st kavandatud sätte sõnastuses kohaldata, kui abi andmise kohustus on hal- kasutatud „[…] korrakaitseseaduses sätesta- dusorganile ette nähtud seadusega. PPA tud korras, arvestades käesoleva peatüki eri- kaasabi Konkurentsiametile on ka eelnõu jär- susi“) ongi sättesse kavandatud tähistamaks gi sätestatud seaduses, ehkki Konkurentsia- seda, et vahetu sunni kohaldamine ei toimu meti hinnangul tuleks seda teha selgepiirili- konkurentsijärelevalvemenetluses üksnes ja semalt. See on vajalik mitte üksnes isikute ainult korrakaitselisel eesmärgil. Konkurent- põhiõiguste riiveid arvestades, vaid ka Kon- sijärelevalvemenetlus on topelt-eesmärgiline kurentsiametile läbiotsimiste teostamiseks menetlus, st selles kogutud tõendid võivad vajalike ressursside ja nende kasutamiseks viia ka karistusliku konkurentsijärelevalve- piisava sõltumatuse tagamiseks. meetme määramiseni. Kui eelnõu sätestaks, et vahetut sundi rakendatakse korrakaitse- Halduskoostöö seaduse järgne ametiabi ei seaduses sätestatud alusel ja korras, siis eelda eriseaduses sätestatud alust, kuid sel- lähtudes õigusteooriast ei tohiks saada va- le järgi võib konkurentsijärelevalves sa- hetut sundi kasutada (karistamise eesmärgil) muti teatud juhtudel vajadus esineda. Seda tõendite kogumiseks. Seda põhjusel, et KorS näiteks erandlikel juhtudel, kus Konkurent- § 76 lõige 1 sätestab: „Politsei või seaduses siamet peab üheaegselt teostama läbiotsimise sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib paljudes kohtades ning vajab seetõttu ajutiselt kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isi- lisajõudu ka selliste ülesannete täitmiseks (nt kule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgita- menetlustoimingute talletamine ja menetlus- miseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõr- toimingutele allutatud isikutega suhtlemine), valdamiseks pandud kohustuse täitmise ta- mis üldjuhul kuuluvad konkurentsiametnike gamine muu haldussunnivahendiga ei ole ülesannete hulka. võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Kui HKTS § 18 lg 1 sätestatud tingimuste järgi käesoleva seaduse § 78 lõikes 1 nimetatud peaks Konkurentsiamet ametiabi korras poli- hoiatusega määratakse isikule haldusakti tseilt kaasabi taotlemisel igakordselt ära täitmise tähtaeg, võib vahetut sundi kohal- näitama, et ta ei ole võimeline konkurentsi- dada, kui isik jätab haldusakti tähtaegselt järelevalves läbiotsimist teostama ilma PPA täitmata.“ Konkurentsijärelevalvemenetlu- toeta ning et see on vältimatu konkurentsi- ses võidakse haldusaktidega panna nt ko- järelevalvemeetme rakendmiseks. Seda hoo- hustus anda mingi tõendamisväärtusega ese limata asjaolust, et politsei ülesanded Konku- Konkurentsiametile üle. Selline haldusakt ei rentsiameti läbiotsimistel on selgepiirilised oleks KorS § 78 lõike 1 tähenduses haldusakt ning vastava kaasabi vajadus muutumatu. ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või kor- HKTS § 18 lg 3 järgi on politseil õigus ame- rarikkumise lõpetamiseks. Seetõttu on kõ- tiabi mitte anda, kui politsei hinnangul ame- nesolevas lõikes 7 märgitud, et KorS vahetu tiabi andmine võiks ülemäära takistada PPA sunni rakendamise sätteid kohaldatakse, võt- enda eesmärkide saavutamist. Ametiabi tuleb tes arvesse konkurentsijärelevalvemenetluse igakordselt taotleda ja põhjendada ning täita peatükis sätestatud erisusi ehk konkurentsi- vastav vorm. järelevalvemenetluse eesmärke (vt kavanda- Läbiotsimised jäävad tegemata ja Konkuren- tud KonkS § 7813 lõige 3). tsiameti tuumikülesanded täitmata, kui PPA Kohustus kaaluda muid haldussunnivahen- vastavat ametiabi ei osuta. See läheb vastu- deid: Juhime tähelepanu sellele, et KorS-s ollu ECN+ direktiivi artiklitega 4 ja 5 ning ar- sätestatud kohustus kaaluda enne vahetu tikkel 6 lõikega 2, eriti arvestades põhjendus- sunni rakendamist muid haldussunnivahen- punkti 34, mille järgi seadusandjale on jäetud deid on üksnes deklaratiivne väljendus pro- valik, kas usaldada läbiotsimiste teostamine portsionaalsuse põhimõttest. See tähendab, politseile (KA ametniku juuresolekul) või et taolise kohustuse expressis verbis sätes- korraldada läbiotsimised nii, et neid viivad 83 läbi konkurentsiametnikud, saades „politseilt tamata jätmine ei kaotaks riigivõimu kohus- [---] vajalikku abi, sealhulgas ettevaatus- tust teisi haldussunnivahendeid PS §-st 11 abinõuna, et ületada kontrollitava ettevõtja tulenevalt siiski kaaluda. Konkurentsiameti võimalikku vastuseisu.“ Viimasel juhul tuleb ettepanek selline kohustus välistada ei ole ette näha piisavad volitused ja menetlus, et põhiseadusega ühildatav. konkurentsijärelevalvemenetlus ei jääks Volitus isiku läbivaatamiseks: Konkurentsi- kaasabi puudumise või viibimise taha. Kon- ametile on antud õigus anda uurimismeetme kurentsijärelevalve läbiviimine ei saa jääda läbiviimiseks korraldusi. See õigus võimal- sõltuvaks muude ametiasutuste heast tahtest. dab Konkurentsiametil anda isikule mh kor- Ettepanek: eemaldada eelnõust variant raldus anda välja mobiiltelefon, millel võib politsei kaasamiseks ja sunni kohaldami- leiduda äri- ja raamatupidamisteavet. Korral- seks „ametiabi korras“. Ametiabi on või- duse mittetäitmise eest on eelnõus ette malik kasutada halduskoostöö seaduse nähtud võimalus trahvida korraldust eiravat alusel juhul, kui kaasabi vajadus väljub ettevõtjat ning väärteokorras trahvida isikut, eelnõus sätestatud politsei kohustuste raa- kes takistab läbiotsimise läbiviimist. Kuna mest. Sätestada eelnõus politsei ülesanded vähemalt ettevõtjale tehtava trahvi maksi- Konkurentsijärelevalvemenetluses, sh lä- maalne suurus on arvestatav ning peaks mõ- biotsimistel vajaliku IT-toe tagamiseks. juma isikule piisava heidutusena, siis on Justiitsministeeriumi hinnangul üleliigne an- (ii) Läbiotsimisega seotud võimuvo- da politseile õigus isik läbi otsida. Rõhu- litused tame, et konkurentsijärelevalvemenetlus on Eelnevaga seondub küsimus uurimismeetme- haldusõiguslik menetlus, mitte kriminaal- te tagamisest ning eeskätt vahetu sunni ka- menetlus KrMS-i tähenduses. Samuti rõhu- sutamisest KorS-i alusel, selleks et Konku- tame, et ka Euroopa Komisjonil ei ole nende rentsiametil oleks võimalik oma menetluses poolt läbi viidavas EL konkurentsiõiguse vajalikke tõendeid koguda ning isikute või- rakendamise menetluses isiku läbiotsimise malikku obstruktsiooni vältida. võimalust. Ometi suudab Euroopa Komisjon Kui § 7824 lg 7 eelnõus näitab ammendavalt menetlusi edukalt ja mõjusalt läbi viia, mää- ära, milliste uurimismeetmete kohaldamist rates selliselt kogutud tõenditele (kusjuures võib politsei vahetu sunni abil tagada (viide nii mõneski aspektis on Euroopa Komisjonil sama paragrahvi lg 1 p-dele 1-3), siis viide oma menetluses väiksemad uurimisvolitused korrakaitseseadusele jätab vahetu sunni ra- ECN+ direktiivis liimesriikide konkurentsi- kendamise korra lahtiseks. Nimelt pole kor- asutustele ettenähtuga võrreldes) tuginedes rakaitseseaduses ettenähtud üldised alused ka miljonitesse eurodesse ulatuvaid trahve. kohandatud olukorraks, kus politsei rakendab ECN+ direktiivis sätestatud nn menetlusrik- vahetut sundi teise korrakaitseorgani menet- kumiste eest määratavad trahvid ongi vaja- luses tõendite kogumiseks. Eelnõu seletus- likud ja ette nähtud selleks, et kaoks vajadus kirja lk-lt 79 võib aru saada, et KorS § 76 lg 1 füüsilise isiku põhiõigusi eriti intensiivselt lauses 1 sätestatud eeldused ei pea olema täi- riivavate meetmete järele (jälitus, vabaduse detud, aga mis täpsemalt, jääb ebaselgeks. võtmine, läbivaatus jne). Konkurentsijärele- Sellega seoses tõusetub terve rida küsimusi, valve ja seeläbi ka ECN+ direktiivi keskmes millele eelnõu täpsemalt ei vasta ning mis on ettevõtja, mitte füüsiline isik. seetõttu peavad leidma lahenduse vaidluste Justiitsministeerium märgib eelöeldu valgu- teel: ses, et Konkurentsiametile on kavandatava - Kas ja mis tingimustel on politseil õigus eelnõuga antud väga mõjusad hoovad, et ta- tõend jõuga ära võtta, kui isik keeldub tele- gada menetlusaluse isiku allumine uurimis- foni käest andmast või oma taskuid tühjaks meetmete kohaldamisele. Füüsiliste isikute tegemast? läbiotsimine/-vaatamine oleks neid volitusi arvestades eelnõu autorite hinnangul ebapro- portsionaalne. Kuivõrd Konkurentsiamet ei 84 - Kelle hinnang (konkurentsiametnik või ole oma arvamuses viidanud ei vajadusele politseinik) otsustab, mis juhul läbiotsimisel isikuid läbi otsida ega analüüsinud selle tõendi kättesaamine „muu haldussunnivahen- kooskõla põhiõiguste kaitseulatusega, ei diga“ (ehk § 7824 lg 4-6 meetmega) „ei ole hakka selle uurimismeetme vajalikkust oma- võimalik või ei ole õigel ajal võimalik“ KorS algatuslikult ameti eest hindama ka Justiits- § 76 lg 1 tähenduses? Juhul kui konkurentsi- ministeerium. järelevalvemenetluses tõendite saamisel on Seejuures on ka Euroopa Komisjon oma mit- viidatud tingimus alati täidetud ning muud teametlike selgituste raames Justiitsminis- haldussunnivahendid selles osas alternatiivi teeriumile kinnitanud, et ECN+ direktiiv on ei kujuta, tuleks eelnõus nii ka sätestada. kavandatud lähtekohaga, et menetluses mää- - Kuidas saab Konkurentsiamet läbiotsimisel ratavad trahvid on piisavalt heidutavaks va- kahtluse korral veenduda, et isik täidab talle hendiks, et tagada menetlusele allutatud isi- antud korraldust nutiseadmed ära anda? kute koostöö menetluse läbiviijaga. Isiku läbivaatus (KorS § 48) paistab olevat välistatud, kuna eelnõu selleks eraldi õigust ei sätesta. Juhul kui isikutel avaneb võimalus peita nutiseadmed enne läbiotsimiseks ukse avamist oma riiete alla, siis juba üksnes seetõttu satub küsimärgi alla võimalus res- sursimahukaid läbiotsimisi tulemuslikult läbi viia. Võimalus anda korraldus „Kõik asjad laua peale!“ ei muuda selle korralduse ei- ramist kontrollitavaks ega taga karistusähvar- dust sellises olukorras. - Kui konkurentsiametnik läbiotsimisel annab isikule korralduse näiteks mobiiltelefon loo- vutada, siis kas tegemist on suulise haldus- aktiga, mis isiku taotlusel tuleb tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada (HMS § 55 lg 2 laused 2 ja 3)? - Kes peab vahetu sunni kasutamise proto- kollima – kas korraldust andev konkurentsi- ametnik või sundi kohaldav (ja sellest ette hoiatav) politseinik (KorS § 12 lg 3)? Teisi- sõnu, kas sunni kasutamine võib sisalduda Konkurentsiameti talletuses või tuleb vormis- tada eraldi? - Kas nt vahetut sundi kasutades äravõetud telefonist leitud tõendi kasutatavus sõltub sellest, kas sunni kohaldamise aluseks olnud korraldus kui haldusakt osutub vaidlustamisel õigusvastaseks või kui vahetut sundi ei ko- haldatud kooskõlas eespool nimetatud KorS sätetes ettenähtud nõuetega? KonkS § 7835 ning seletuskirja lk-l 105 esitatud selgitusi arvestades võib seda pidada tõenäoliseks. - Eelnõu jätab lahtiseks, kas läbiotsimise luba ja õigusi (KonkS § 7823 lg 5) tuleb isikule 85 tutvustada vahetult või saab seda teha ka side- vahendi teel. Selgus puudub ka selles, kas KonkS § 7823 lõikes 5 ettenähtud tutvusta- mine on vältimatuks eeltingimuseks, et läbi- otsimist saaks üldse teostada (sh § 7824 lg 1 p- s 7 ettenähtud juhul, kui läbiotsitava koha omanik või valdaja ei ole kohal). Näiteks võib tekkida olukord, kus Konkurentsiamet on saanud läbiotsimise loa ning läinud läbiotsi- mise asukohta, kus aga ust ei avata ning isikule helistades selgub, et ta viibib pikemat aega eemal ega saa kohale tulla. Selliste juh- tumite tõenäosust suurendab asjaolu, et läbi- otsimise ettevalmistamisel pole Konkurentsi- ametil õigus kasutada isiku asukoha mobiil- side järgi tuvastamist. Ettepanek: Täpsustada eelnõus, kuidas ra- kendub KorS vahetu sunni kohaldamisel tõendite kogumise eesmärgil. Sätestada po- litseile õigus isiku läbivaatamiseks. Välis- tada vahetu sunni kohaldamise eeltingimu- sena kohustus kaaluda muid haldussunni- vahendeid. Sätestada selgelt, et läbiotsimi- sel tohib talletada või kaasa võtta teabekandjad, mille puhul on alust arvata, et need sisaldavad äri- ja raamatupidamisteavet – sõltumata teabekandjast ning koos andmekandjal leiduva muu teabega. 4. Läbiotsimisel tõendite hankimise alused Mittearvestatud 24 Läbiotsimisel on Konkurentsiametil § 78 lg Konkurentsiameti poolt viidatud KonkS § 1 p 3 järgi õigus talletada või võtta kaasa 7824 lõige 1 punkt 3 (nüüd KonkS § 7823 läbiotsitavas kohas olevat äri- ja raamatupi- lõike 2 punkt 2) võtab Eesti õigusesse üle damisteavet sõltumata teabekandjast. Sellest ECN+ direktiivi artikli 6 lõike 1 punktis c sä- võib aru saada nii, et ainult äri- ja raamatu- testatud volitused. ECN+ direktiivi art 6 on pidamisteavet tohib kaasa võtta, mis tä- selles ettenähtud läbiotsimise ulatuse osas hendab omakorda seda, et muu teave tuleb täisharmoneeriv. See tähendab, et sättes ni- enne talletamist ja kaasavõtmist eraldada. metatud läbiotsimisvolitus peab olema sama Seeläbi oleks põhimõtteliselt välistatud sel- kõigis liikmesriikides. Seejuures on ECN+ line menetluskord, kus kaasa võetakse kõik direktiivi artikli 6 lõige 1 üles ehitatud üks- seadmed, mille puhul põhjendatud kahtlust nes äri- ja raamatupidamisteabe saamisele. tõendi sisaldumise suhtes ei saa lihtsalt koha Täpsemalt, punkt a annab läbiotsimiskohta peal kõrvaldada. Säte on avatud tõlgendusele, sisenemisõiguse, punkt b annab läbiotsimis- et kaasa tohib võtta üksnes äri- või raamatu- kohas äri- ja raamatupidamisteabe läbivaa- pidamisteavet, kuid mitte teabekandjat, millel tamise õiguse ning punkt c annab läbi- sisaldub lisaks kellegi isiklik teave. Ehk siis otsimiskohas äri- ja raamatupidamisteabest arvutit või muud andmekandjat tohiks kaasa koopiate ja väljavõtete tegemise õiguse (st võtta üksnes juhul, kui sellel n-ö ülearust tea- äri- ja raamatupidamisteabest eraldatakse nn vet ei ole. asjakohane ehk uuritava rikkumisega seotud 86 Sel juhul oleks Konkurentsiametil edaspidi äri- ja raamatupidamisteave) või alternatiiv- võimalik üksnes läbiotsimisel kohapealse selt annab punkt c õiguse konkurentsiasutu- põhjaliku IT-läbivaatuse abil eristada sead- sele muudes ruumides jätkata äri- ja raama- metel (sh kustutatud faile taastades) asjako- tupidamisteabest selle nn asjakohase äri- ja hane teave ning see kopeerida ja kaasa võtta. raamatupidamisteabe otsimist ehk õiguse Taoline läbiotsimiste kord on kasutusel Eu- muus kohas jätkata asjakohaste koopiate roopa Komisjoni praktikas, kuid Konku- ning väljavõtete tegemist. rentsiameti puhul ei oleks niivõrd ressursi- Tõlgendust, mille kohaselt kohustab ECN+ mahukas menetlus teostatav. Muu hulgas direktiivi artikli 6 lõige 1 liikmesriigi kon- nõuaks see kordades rohkem politsei IT- kurentsiasutusele andma (vaid) õiguse koo- ressurssi kui senine praktika. Teadaolevalt piaid ja väljavõtteid teha (üksnes) äri- ja raa- ei lähtu politsei oma tegevuses üldiselt selli- matupidamisteabest, toetab nt Üldkohtu sest läbiotsimise korraldusest. 2018. aasta lahend Prysmian ja Prysmian Ettepanek on sätestada eelnõus (§-s 7824) cavi e sistemi vs. komisjon (vt ÜKo selgelt, et kaasa võtta tohib andmekandja 12.07.2018, T-475/14, punktid 45 jj) ja kogu sellel sisalduva teabega. Sellest korrast Euroopa Kohtu 2020. aasta lahend Nexans on võimalik teha erandeid, kui koha peal on France ja Nexans vs. komisjon (vt EKo võimalik kiirelt tuvastada, et andmekandja ei 16.07.2020, C-202/18 P, punktid 76 jj). sisalda äri- ja raamatupidamisteavet, mis on Nimetatud lahendid on küll nõukogu mää- asjakohane keelatud teo toimepanemise tõen- ruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõike 2 punktid damisel. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et b ja c sisustamiseks, kuid eelnõu autorite Konkurentsiametil säiliks võimalus leida ka hinnangul on ECN+ direktiivi artikkel 6 lõi- peidetud ning kustutatud andmeühikuid, mis- ke 1 punktid b ja c sisult samad. tõttu üksnes kiire otsingu teostamine telefoni Konkurentsiameti hinnangul peaks ametil või arvuti kõvakettal ei saa kõrvaldada kaht- olema õigus läbiotsimiselt kaasa võtta mis- lust, et andmekandjal sisaldub siiski otsitav tahes teavet, et sealt äri- ja raamatupidamis- teave. teavet otsida, millest siis omakorda nn asja- kohast äri- ja raamatupidamisteavet otsida. ECN+ direktiiv lähtub eelnõu autorite hin- nangul aga sellest, et konkurentsiasutus pea- ks hoopis äri- ja raamatupidamisteabest otsi- ma asjakohast äri- ja raamatupidamisteavet, mitte kõikvõimalikust teabest äri- ja raama- tupidamisteavet. Direktiivi artikkel 6(1)(c) näeb ette, et teatud juhul (põhjenduspunkti 33 kohaselt aja kokkuhoiu eesmärgil) võib amet läbiotsimiskohast kaasa võtta äri- ja raamatupidamisteavet, et sealt muudes ruu- mides asjakohast äri- ja raamatupidamistea- vet otsida, st ta ei pea lõplikku selektsiooni tegema läbiotsimiskohas. Konkurentsiameti soovitud volituste laien- damise tulemus (mida direktiiv iseenesest näib lubavat, sest artikli 6(1) sissejuhatav lauseosa ütleb: „[…] at a minimum, empowe- red: […]“) oleks see, et amet võiks läbiotsi- tavast ruumist kaasa võtta mistahes teavet. See omakorda tooks kaasa selle, et Konku- rentsiamet võiks eluruumi puhul (võrrelduna äriruumidega, mille puhul võib eeldada, et 87  seal asuv teave ning menetlusalusele isikule kuuluvatel teabekandjatel asuv teave on äri- ja raamatupidamisteave, ei saa eluruumi puhul sellisest eeldusest lähtuda – eluruumi puhul oleks eeldus vastupidine – võetud tea- bes võib, aga ei pruugi olla menetluse ese- mega seotud äri- ja raamatupidamisteavet) samuti sihitult talletada ja kaasa võtta kõike. Tegemist oleks sedavõrd intensiivse põhi- õiguste riivega (mh ka seetõttu, et saadud teabes olevad viited süüteole peaks amet edastama pädevale menetlejale), mida direk- tiiv otsesõnu ette ei näe ja mida menetluse kiiruse ja efektiivsuse ettekäändel vähemalt eelnõu autorite hinnangul lihtsakäeliselt õi- gustada ei saa. Kindlasti ei saa sellist riivet õigustada argumentidega stiilis: „[t]eadao- levalt ei lähtu politsei oma tegevuses üldiselt sellisest läbiotsimise korraldusest.“ Viitame siinkohal ka Saksamaa õiguskirjan- duses väljendatud seisukohale, et konkurent- siasutus ei saa läbiotsitavast ruumist valima- tult teavet kaasa võtta ettekäändel, et selle seast võib leida menetluse esemega seotud teavet: „Unzulässig ist – auch im Licht des Verhältnismäßigkeitsgrundsatzes – im Regelfall die Beschlagnahme sämtlicher Geschäftsunterlagen eines Unternehmens. Eine Grobdurchsicht, die darauf schließen lässt, dass sich unter den Unterlagen auch beschlagnahmefähige Unterlagen befinden, reicht nicht aus, um die Unterlagen in Bausch und Bogen zu beschlagnahmen. Auf der anderen Seite ist nicht erforderlich, dass die KartB den mutmaßlichen Inhalt der beschlagnahmten Unterlagen bereits be- nennen kann.“ (Karsten Schmidt – Immenga/Mestmäcker. Wettbewerbsrecht, 6. Auflage 2020. GWB § 58 äärenr 3). 5. Isiku liikumine mitme samaaegse läbiotsi- Mittearvestatud mise korral Eelnõuga nähakse ette uue haldusõigusliku KonkS § 7823 lg 1 sätestab Konkurentsiameti erimenetluse – konkurentsijärelevalveme- õiguse anda uurimismeetmete kohaldamiseks netluse – reeglistik. See reeglistik lähtub korraldusi. Läbiotsimine on ruumiliselt piirit- ECN+ direktiivis sätestatust ning sellest, et letud kohaga, mille läbi otsimiseks antakse tegemist on haldusõigusliku menetlusega. halduskohtu luba. Konkurentsiameti senine Need praktikad ja volitused, mis Konkurent- läbiotsimiste praktika on kujunenud krimi- siametil on olnud kriminaalmenetluse sea- naalmenetluses, kus isiku liikumisvabadust dustiku alusel, ei ole üks-ühele ja täies ulatu- on võimalik piirata ka väljaspool läbiotsimise ses üle võetavad konkurentsijärelevalveme- kohta. Eelnõu seda praegu ei võimalda, kuid netlusse. Seda ainuüksi põhjusel, et ECN+ 88 teatud juhtudel on vaja isikut toimetada ühest direktiiv sõnaselgelt ei luba edaspidi läbi viia kohast teise, nii et ta ei saaks samal ajal oma kriminaalmenetlust. Selle nõudega oleks sel- kolleegide või muude asjaomaste isikutega gelt vastuolus see, kui loodaks uus haldusõi- suhelda. Vastasel korral satub ohtu läbiotsi- gusliku erimenetlus, milles kehtestaks selles miste eesmärgipärane läbiviimine. Seda ar- täpselt samasugused või väga sarnased voli- vestades tuleks luua võimalus kohustada uu- tused nagu KrMS-i kriminaalmenetluseski. rimismeetmele allutatud isikut mitme temaga Eelnõuga on Konkurentsiametile kavanda- seotud koha samaaegse või järjestikuse läbi- tud piisavad hoovad, et tagada läbiotsimise otsimise korral liikuda ühest kohast teise koos efektiivne läbiviimine. Olulisima vahendina läbiotsimist läbi viiva ametnikuga ning alluda on Konkurentsiametile antud õigus trahvida tema seaduslikele korraldustele. Sidevahen- ettevõtjat ja uurimismeetmele allutatud füü- did peaksid jääma selleks ajaks ametniku silisi isikuid. Rõhutame, et ka Euroopa kätte. Komisjonil, kes menetleb eriti raskeid kon- kurentsirikkumisi, on läbiotsimisteks samad Ettepanek: § 7824 lg 1 osas näha ette Kon- hoovad. Konkurentsijärelevalvemenetluses kurentsiameti õigus menetlustoimingule ei ole kohane kasutada füüsiliste isiku allutatud isikuga seotud mitme koha sama- „toimetamist“ ühest kohast teise Konkurent- aegse või järjestikuse läbiotsimise korral siameti järelevalve all. See meede on sisuli- anda sellele isikule korraldusi ka väljas- selt sarnane isiku kinnipidamisega. Konku- pool läbiotsimise kohta, eesmärgiga tagada rentsiametile on antud (ECN+ direktiivist tu- tema liikumine ühest läbiotsimise kohast lenev) õigus küsitleda isikuid läbiotsimisel teise konkurentsiametniku järelevalve all. kohapeal. Vajadusel saab kutsuda menetlus- aluse isiku esindajaid ka Konkurentsiameti ruumidesse. Isiku järelevalve all toimetami- ne teise kohta ei ole konkurentsijärelevalve- menetluses olemust arvestades kohane mee- de. Ebaselgeks jääb, kuidas takistab isikute omavaheline suhtlus Konkurentsiameti läbi- otsimise efektiivset läbiviimist. Konkurent- siameti ehk kõige olulisem tööriist keelatud tegude tõendamisel on äri- ja raamatupida- misteabe läbitöötamine ning selle analüüsi- mine, milleks saab menetlusaluselt isikult teabenõudega küsida väga väikeste piirangu- tega kõikvõimalikke selgitusi. Konkurentsi- amet ei ole põhjendanud seda, miks suuda- vad Euroopa Komisjon ja teised liikmesrii- gid menetleda konkurentsiõiguse rikkumisi ECN+ direktiivis nimetatud kahe uurimis- meetme abil, kuid Eesti Konkurentsiamet vajab tulemuslikuks menetlemiseks KrMS- is sätestatud kriminaalmenetluse järku meet- meid nagu füüsilise isiku ameti järelevalve all teise kohta toimetamine oma olemuselt on. 6. Ette teatamata ruumi sisenemise võimalus Teadmiseks võetud Konkurentsiamet leiab, et muu hulgas arves- Selgitame, et õigus ruumi ette teatamata si- tades ATSS §-des 7, 11 ja 12 ettenähtud asen- seneda juba hõlmab õigust uks ka avada. Se- dustäitmise regulatsiooni, mis läbiotsimiste da põhjusel, et eelnõu sõnastus ei välista 89 puhul on vaevalt probleemideta rakendatav, mingeid sisenemisviise. Seega on Konku- tuleks eelnõus sätestada Konkurentsiameti rentsiametil õigus ruumidesse sisenemisel õigus avada või lasta avada suletud uksi ja kõrvaldada takistused, sh avada lukk. Luku hoiuruume. Seejuures vajavad täpsustamist avamiseks saab Konkurentsiamet eksperdi sellise õiguse kasutamise tingimused. kaasamise sätete alusel kasutada lukuabitee- Eelnõu kohaselt on Konkurentsiametil õigus nust. läbiotsimiseks ette teatamata siseneda kohta, Eelnevast tulenevalt saab eelnõus sätestatud kuhu sisenemiseks on olemas kohtu luba. volitust kasutada järgmiselt: Uurimismeetmele allutatud isikule (kelleks - kui uks on lahti, siis Konkurentsiametil on võib olla ka menetlusalune isik) tutvustatakse õigus siseneda: kohtu luba, läbiotsimise eesmärki ja kavanda- tavat käiku, meetmes osalevate isikute õigusi - kui uks on lukus ning ei ole selge, kas keegi ja kohustusi ning hoiatatakse kohustuste rik- on sees või kui läbiotsimise juures on ma- 24 kumisega kaasneva vastutuse eest. Juhuks, nukas, annab KonkS § 78 (nüüd KonkS § 23 kui isik ei nõustu läbiotsimisega, näeb eelnõu 78 ) õiguse ruumi siseneda, sh kasutada ette võimaluse, et politsei kasutab vahetut lukuabi. sundi. Selleks peab Konkurentsiamet eelne- Kui peaks esinema olukord, kus teiselpool valt andma isikule korralduse (nt kui uks on ust seisab isik, kes füüsiliselt takistab Kon- kinni ja isik sees, siis: „Avage uks, Konku- kurentsiametil siseneda (st lukuabist ei piisa, rentsiameti läbiotsimine!“). Sellise seadusli- et ruumi siseneda), siis tuleb isikule kõige- ku korralduse mittetäitmine on vahetu sunni pealt anda suuline korraldus Konkurentsia- kohaldamise aluseks. Eelnõu jätab seejuures meti sisenemist mitte takistada. Kui seda ei täpsustamata, kas Konkurentsiametil on õi- täideta, on asjakohane vahetu sunni rakenda- gus sisenemiseks lasta ust avada muul moel mine. kui vahetut sundi kasutades. Kuna lukuabi kasutamine on võrreldes uk- se mahalõhkumisega isiku suhtes kahtle- mata säästvam ruumi sisenemise viis, tuleb seda proportsionaalsuse seisukohalt võimalu- se korral eelistada. Asendustäitmise korrast selleks nähtavasti ei piisa, kuna see eeldab kirjalikku hoiatamist (ATSS § 7) ning täite- korraldust (ATSS § 9), milleta saab asendus- täitmist kohaldada üksnes erandjuhul, kui esineb vahetu oht avalikule korrale või kui adressaadile ei ole võimalik ettekirjutust õigel ajal teha (vt § ATSS 12 lg 3). Põhimõtteliselt saab lukuabi kasutamist käsi- tleda ühe sisenemise viisina (valdaja loal si- senemise ning vahetu sunni abil sisenemise kõrval), mille kohaldamise pädevus on Kon- kurentsiametil tulenevalt läbiotsimise voli- tusest. Õigusselguse tagamiseks ning või- malike vaidluste vältimiseks tuleb seda sii- ski eelnõus täpsustada, sätestades Konku- rentsiametile üheselt niisugune õigus. Tingimuseks peaks olema see, et valdaja vaa- tamata Konkurentsiameti seaduslikule korral- dusele sisenemist viivitamatult ei võimalda. 90 Konkurentsiametil peaks olema õigus kasu- tada sellist sisenemise viisi ka ilma valdaja kohaloluta, kui on alust arvata, et ta hoiab läbiotsimisest kõrvale (ehk siis juhul, kui läbiotsimisele kaasatakse kohaliku omavalit- suse esindaja). Ukse avamise ja sulgemise ning vajadusel valve korraldamisega seotud kulud peaks jääma valdaja kanda, kui ta jättis teadlikult ameti seadusliku korralduse täitma- ta ja sisenemist ei võimaldanud. Ettepanek: sätestada Konkurentsiameti õi- gus anda läbiotsimisloa olemasolul kol- mandale isikule (lukuabi teenuse osutaja) valdaja asemel nõusolek luku avamiseks. 7. Eelnõus ettenähtud ulatuslik salvestamise Mittearvestatud kohustus Uurimismeetme video- ja helisalvestamine: Eelnõus on sätestatud uurimismeetmete osas Eelnõuga ei ole kavandatud kohustuslikku pealtnäha lihtne ja elegantne lahendus, et uurimismeetme heli- ja videosalvestamist. seletuste võtmist (ehk suulist teabenõuet) ega Heli- ja videosalvestamist puudutav säte läbiotsimist üldjuhul protokollima ei pea, ütleb selgelt: „Konkurentsiametil on õigus kuid toimingud on vaja talletada, mis üldmõi- kasutada uurimismeetme kohaldamise tal- stena hõlmab üleskirjutuse kõrval muu hulgas letusena heli- ja videosalvestisi.“ (nüüd: heli- või videosalvestamist. Protokollimisega „Talletusena võib kasutada pildi-, heli- ja seotud menetlusreeglitest loobumine eelnõus videosalvestisi.“) Kui tegemist oleks seotud toob tegelikkuses kaasa olukorra, kus ilma otsusega (st kohustus heli- ja ulatusliku salvestamiseta osutub Konkurent- videosalvestada), siis oleks säte sõnastatud siametil äärmiselt keeruliseks tõendada läbi- nii: „Konkurentsiamet heli- ja video- viidud uurimismeetmete ning neist saadud salvestab …“. Justiitsministeerium ei oska tõendite seaduslikkust. Erinevalt süüteome- arvata, miks loetakse selgelt kaalutlusõigus- netlusest allkirjastab konkurentsijärelevalve- likust sättest välja kohustus. menetluses tehtud talletused üksnes Konku- Talletuse viisi (kirjalik või heli- ja videosal- rentsiamet. vestamine) tuleb hoida eraldi Konkurentsi- Nii sätestatakse KonkS § 7824 lg 3 osas, et lä- ameti kohustusest uurimismeetme käiku tal- biotsimise aeg, koht, selles osalenud Kon- letada (vt KonkS § 7822 lõige 4). Talletus kurentsiameti ametnike ja muude kohal võib olla ka kirjalik protokoll uurimismeet- viibinud isikute andmed, läbiotsimise käik me käigu kohta, samuti on võimalik erine- ning selle vahetud tulemused talletatakse. vaid talletusviise kombineerida. Konkurent- Talletuse kinnitab läbiotsimise eest vastu- siameti jaoks valiku tegemisel on suuniseks tav Konkurentsiameti ametnik. Läbiotsimi- see, et kogutud tõendid ja tõendite kogumise sele allutatud isikul võimaldatakse tutvuda protseduur peavad olema vormistatud selli- talletusega ning teha läbiotsimise tingimuste, selt, et need ka kohtu jaoks veenvad on. käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis talle- Talletuse allkirjastamine uurimismeetmele tatakse. Seletuskirja järgi ei ole läbiotsimisele allutatud isiku poolt: Sisuline tõendiväärtus allutatud isik kohustatud kirjalikku talletust oleks allkirjastamisel siis, kui see on va- allkirjastama ning Konkurentsiametil on õi- batahtlik, st kui isik on tõepoolest nõus, et gus kasutada talletusviisina videosalvestisttalletus vastab uurimismeetme käigus juhtu- (SK lk 78). nule. Kui isikul on kohustus allkirjastada Konkurentsiameti jaoks jääb arusaamatuks talletus, sõltumata sellest, kas ta on selle põhjus, miks uurimismeetmele allutatud isik sisuga nõus või mitte, puudub allkirjal 91  on vabastatud kohustusest läbiotsimise talle- igasugune mõte ja sisuline tõendiväärtus. tust pärast sellega tutvumist allkirjastada. Konkurentsiameti poolt väljendatud mõtte- Samuti ei ole isik kohustatud andma allkirja käik, et „läbiotsimise talletusega tutvumise selle kohta, et tal on võimaldatud talletusega kohta läbiotsimisele allutatud isiku allkirja tutvuda ning sellekohaseid avaldusi teha. saamine aitab vältida hilisemaid vaidlusi Võrdlusena, Euroopa Komisjoni praktika menetluslikes küsimustes, millest me- näeb ette, et peale komisjoni inspektsiooni netlusalune isik on taktikaliselt enamasti ettevõtja allkirjastab toimunu protokolli.17 huvitatud“ ei päde. Kui isik on kohustatud allkirjastama ükskõik millise sisuga talletu- Läbiotsimise talletusega tutvumise kohta se, siis selline kohustus ei hoia ära vaidlusi. läbiotsimisele allutatud isiku allkirja saamine Kohtus saab isik jätkuvalt öelda, et kuna aitab vältida hilisemaid vaidlusi menetlus- allkirjastamine on igal juhul kohustuslik, siis likes küsimustes, millest menetlusalune isik see ei tõenda midagi – äärmisel juhul seda, on taktikaliselt enamasti huvitatud. Allkirja et isik oli allkirjastamise hetkel kohal, et all- saamine ei tähenda rikkumise omaksvõttu, kirja anda. Konkurentsiameti soovitud all- kuid võimaldab tuvastada näiteks konkreetse kirjastamise kohustuse näol on tegemist andmekandja kaasavõtmise asjaolud. sisult tarbetu bürokraatiaga, mis tekitab hul- Konkurentsiameti tulevases praktikas oleks ga jätkuprobleeme. Kui isik ei ole nõus teine variant kogu läbiotsimine videosse võt- kohustuslikus korras talletust allkirjastama ta, aga see eeldab ametnikele kaamerate kül- (nt ei ole nõus selle sisuga), mis siis saama gepanekut sarnaselt politsei patrulliga. Kon- peaks? Kas Konkurentsiamet kohaldab tor võib olla suur, samaaegselt läbiotsitavaid isikule sunniraha või peaks politseiametnik ruume ja läbiotsimist teostavaid gruppe mitu. sundima isikut andma allkirja vahetu sun- IT-spetsialisti tegevuse (mis koha peal võib niga? Konkurentsiamet on ise korduvalt võtta tunde) jäädvustamiseks tuleks tema kinnitanud, et nad soovivad menetleda või- juurde kaameraga operaator panna jne. Seega malikult efektiivselt. Taoline allkirjastamis- protokolli allkirjastamise nõudest loobudes kohustus toob üksnes kaasa tarbetut haldus- on eelnõu autorid seadnud Konkurentsiameti koormust, seejuures sisuline võit allkirjast ette keeruka ja ressursimahuka väljakutse. on olematu – kui isik ei anna allkirja vaba- Konkurentsiametile ei ole teada, mil määral tahtlikult, vaid riigi sunnil, siis ilmselgelt ning mis kaalutlustest lähtuvalt see otsus on puudub sellisel allkirjal sisuline tõendi- põhjendatud. Konkurentsiamet ei ole sellist väärtus. Kui Konkurentsiamet soovib uuri- talletamise formaati praktikas katsetanud ja mismeetme läbiviimise käigu talletada ob- tegelikult on ülimalt kaheldav, kas see üldse jektiivselt võimalikult täpselt, on talle antud teostatav oleks. pildi-, heli- ja videosalvestuse õigus (mitte Ettepanek: § 7824 lg 3 teise lause lõpus lisa- kohustus). Täiendavalt tuleb üle korrata ka da lausele „Talletuse kinnitab läbiotsimise põhimõte, et haldusorgan vastutab selle eest, eest vastutav Konkurentsiameti ametnik“ et tal oleksid vastavad tõendid haldusme- sõnad „ ning läbiotsimisele allutatud isik“. netluse õiguspärase käigu kohta. Tõenda- Täiendada § 7824 lg 3 neljanda lausega: miskohustus ei lasu uurimismeetmele alluta- „Konkurentsiameti nõudel kinnitab läbiot- tud isikul. simisele allutatud isik oma allkirjaga, et Märgime ka, et uurimismeetmete talletamise talle on antud võimalus talletusega tutvuda regulatsioon järgib eelnõus seda Justiitsmi- ning selle kohta avaldusi teha.“ nisteeriumis väljatöötatud eelnõud, mis on kavandatud asendama kehtiva KrMS uuri- mistoimingute dokumenteerimise reeglid, 17 Joanna Goyder, EU Distribution law, Fifth edition, lk 57. 92  mida nii praktikud kui ka teoreetikud on lu- genud liiga bürokraatlikuks, iganenuks ja paindumatuks. Mis puudutab küsimust heli- ja videosalves- tuse tehnilisest küljest, siis kaasaegne teh- nika võimaldab kasutada kehakaameraid. Ei ole arusaadav, miks ei saa kehakaamerat ka- sutada ka Konkurentsiameti poolt kaasatud IT-spetsialist, kes Konkurentsiameti nimel ja vastutusel läbiotsimisel osaleb. Eelnõuga ka- vandatud sätted kehakaamerate kasutamist ei takista. Menetlusalusele isikule allkirja andmise kohustuse panek ei leevenda ameti kohustust uurimismeetme dokumenteerimiseks (kas kirjalikult protokollides ja/või heli- ja videosalvestuste abil). 8. Suulise teabe nõudmisega seotud küsimu- Mittearvestatud sed Suulise teabenõude talletamine: Kooskõlas- Läbiotsimistega sarnane probleem tekib ka tusele ja avalikule konsultatsioonile esitatud Konkurentsiameti teise uurimismeetme rak- eelnõu nägi KonkS § 7825 lõikes 4 ette Kon- endamisel, kui isikult nõutakse teavet suulise kurentsiameti kohustuse talletada suulisel küsitlemise teel. KonkS § 7825 lõiked 4 ja 5 ei teabenõudmisel saadud teave. Tegemist on näe ette kohustuslikku protokolli koostamist talletuskohustusega. Nagu eelnõu seletuskir- ega seda, et isik selle allkirjastama peaks. jas on KonkS § 7817 lõike 7 punkti 9 juures Küll on lõikes 4 sätestatud ameti kohustus tal- märgitud, tuleb talletuse all mõista protokol- letada teabe andmine „isikusamasuse tuvas- li, stenogrammi, pildi- heli- või audiovideo- tamist võimaldaval viisil“. Samas on ette näh- salvestust või eelnevate kombinatsiooni. tud reegel, et muus kohas kui ametiruumis Talletuse mõiste kasutamine võimaldab küsitlemine eeldab isiku eelnevat nõusolekut. Konkurentsiametil olla oma meetmete doku- Konkurentsiameti senine praktika näeb välja menteerimisel paindlik. Ameti sisendis on nii, et ameti ruumides või virtuaalkanalis märgitud, et „Konkurentsiameti jaoks tähen- (Virtuaalruum, Skype) menetlejaga vestelnud dab ettenähtud kord sisuliselt kohustust ja protokollitud seletusi andnud isik kirjutab talletada lisaks isiku suuliselt antud selgitus- koostatud protokollile alla, olles eelnevalt tele ka seda, kuidas talle talletus kätte- protokolliga tutvunud ja soovi korral sellesse saadavaks tehti ning et ta selle kohta märkusi teinud. Uus kord tekitab küsimuse, avaldusi ei teinud.“ Lühike vastus sellele on: kas Konkurentsiamet peab edaspidi kõik oma jah. Konkurentsiamet kui avaliku võimu seletuste võtmised (ehk isikute küsitlemised) teostaja vastutab selle eest, et tema tegevus, videosalvestama, kui isik keeldub protokolli sh menetlusalusele isikule talletuse kätte- allkirjastamast. Vastasel korral on keeruline saadavaks tegemine, on tõendatav. Seda mõista, kuidas küsitletava isikusamasuse tu- kohustust peavad täitma kõik haldusorganid. vastamine peaks käima. Seega ei saa eelnõule ette heita seda, et Erinevalt kriminaalmenetlusest, kus seaduse kavandatud regulatsioon lähtub põhimõttest: järgi allkirjastab protokolli nii menetleja kui haldusorgan vastutab menetluse õigus- toimingule allutatud isik (KrMS § 152 lg 4), pärasuse eest ning tagab vastava doku- kirjutab haldusmenetluses protokollile alla mentatsiooni olemasolu, mis menetluse selle koostaja (HMS § 18 lg-ga 3). Konku- õiguspärast läbiviimist tõendab. Mis puutub rentsiametil on haldusmenetluses seletuste küsimusse, kas eelnõus peaks ette nägema 93 võtmisel esinenud juhtumeid, kus isik ei all- uurimismeetmele allutatud isiku kohustuse kirjasta omalt poolt seletuse võtmise proto- talletusi allkirjastada, siis selle nõude kolli. Praktikas tähendab see, et järgnevas sisulise põhjendatuse osas vt vastust vaidluses on protokolli kirja saanud teave eelmisele ettepanekule. vaieldav. KonkS § 7825 lõigete 4 ja 5 raken- Selgituste andmine tehniliste vahendite abil: damisel ei saa Konkurentsiamet tegelikult Eelnõud on kooskõlastusele ja avalikule jääda lootma, et isik protokolli allkirjastab, konsultatsioonile esitamise järgselt muude- isegi kui ta algselt on nõus seda tegema. tud. KonkS § 7825 lõike 4 lause 2 näeb ette Seega tulebki kõik salvestada. järgmist: „Kui teavet nõutakse suuliselt küsi- Seletuskiri toetab arusaama (lk 81), et isikul tluse teel, võib Konkurentsiamet kohustada on õigus küsitluse talletust oma allkirjaga isikut ilmuma (kutse) teabe andmiseks ameti- kinnitada, aga kohustada teda selleks ei saa. ruumi ja talletab teabe andmise isiku- KonkS §7825 lg 5 eesmärk on seletuskirjast samasuse tuvastamist võimaldaval viisil.“ nähtuvalt üksnes küsitletud isiku kaitse ehk Sättest on jäetud välja viide teabe andmisele „tagada teabenõude adressaadile, et tema suu- kokkuleppel muus kohas. Muudatuse põhju- liste avalduste kohta tehtud talletus tõepoolest seks on see, et kokkulepe on uurimismeet- vastaks sellele, mida ta ütles“. Seejuures ei mele allutatud isikule vabatahtlik. Vaba- pea isik allkirjaga kinnitama ka seda, et tahtliku kokkuleppe sõlmimine uurimis- talle talletusega (protokolliga, kui see teh- meetme läbiviimise detailide osas on ka ilma tu) tutvumiseks võimalus anti ning selle seaduse sätestuseta võimalik. Virtuaalsel kohta märkuste tegemist võimaldati. Ette- teel on Konkurentsiametil võimalik isikut nähtud kord on seetõttu poolik, kuna ei ar- küsitleda kokkuleppel. Tehnilised abivahen- vesta menetlusaluse või muu uurimismeetme- did ei ole käsitletavad kui ametiruum, kuhu le allutatud isiku taktikalist huvi antud sele- ilmumiseks saab isikut kohustada. Sellest tustest taganeda, seletusi vastavalt vajadusele tulenevalt ei saa isikut kohustada vastama muuta vms. Sellisel kujul on menetlusreegel suulisele teabenõudele sidevahendite teel. tasakaalustamata, kuna jätab isikule võimalu- Õigus kohustada (st mitte kokkuleppel) se talletusega tutvuda, kuid hiljem eitada, et isikut kaugküsitlemiseks tuleb kõne alla talle selline võimalus üldse anti. Konkurent- õigusrikkumiste uurimisel, mis on aeg- siameti jaoks tähendab ettenähtud kord si- kriitilisemad. Kaugülekuulamiseks kohusta- suliselt kohustust talletada lisaks isiku suu- mine kriminaalmenetluses võib olla õigusta- liselt antud selgitustele ka seda, kuidas tal- tud, kuna kriminaalmenetluse esemeks on le talletus kättesaadavaks tehti ning et ta ühiskonnas kõige raskemate rikkumiste – selle kohta avaldusi ei teinud. kuritegude – väljaselgitamine; samas on nt rahvusvahelise õigusabi konventsioonides Eelnõu jätab lahtiseks, kas KonkS § 7825 lg 4 hulk tingimusi, mis võimaldavad tunnistajal, tähenduses „ametiruumi“ või „muu koha“ kahtlustatavast rääkimata, kaugülekuulami- all saab mõista ka ameti virtuaalkanaleid sest keelduda. ELTL art 101 ja 102 ning ning seega kas edaspidi: a) on võimalik ko- KonkS 2. ja 4. peatükis hõlmatud keelunor- hustada isikut andma seletusi virtuaalselt või mid ei ole oma olemuselt sellise aeg-kriiti- b) on üldse lubatud suulise teabe nõudmise lise iseloomuga, et nende puhul peaks saama meetme raames isikuid virtuaalselt küsitleda, kohustada uurimismeetmele allutatud isikut isegi kui nad sellega ise nõus on. Need küsi- osalema kaugülekuulamisel. Piisav on Kon- mused tuleb eelnõus selgelt lahendada, võttes kurentsiametile antud õigus kohustada isikut aluseks näiteks KrMS §-s 69 sätestatud kaug- ilmuma ametiruumidesse. Rõhutame seejuu- ülekuulamise sätted. res, et kokkuleppel teabenõude adressaadiga Ettepanek: KonkS § 7825 lõiget 4 täiendada on alati võimalik teostada küsitlemine ka kolmanda lausega: „Konkurentsiamet muul viisil nagu tehnilise vahendi abil. võib vajadusel korraldada isiku küsitlemi- se tehnilise lahenduse abil“. KonkS § 7825 lõiget 5 täiendada teise lausega: „Talletuse 94 kinnitab läbiotsimise eest vastutav Konku- rentsiameti ametnik ning küsitletud isik.“ Minimaalselt tuleb sätestada, et ameti nõu- del kinnitab isik oma allkirjaga, et talle on antud võimalus talletusega tutvuda ja selle kohta avaldusi teha. 9. Võimalik teabe nõudmine ettevõtja äri- Mittearvestatud ruumis Kavandatud eelnõu kohaselt on teabe nõud- KonkS § 7825 lõiked 1 ja 4 jätavad võimaluse mine uurimismeede, mida Konkurentsiamet küsida teavet ka sellisel viisil, et Konkurent- saab kohaldada üksnes konkurentsijäreleval- siameti ametnikud ilmuvad tööajal ettevõtja vemenetluses, mitte menetluse eel kartelli kontorisse ning esitavad koha peal korralduse või muu keelatud teo toimepanemise „avas- esitada teatud kindel dokument või teha väl- tamiseks“ javõte ettevõtja e-kirjavahetusest teatud aja- Teabe nõudmise alus (KonkS § 7825) ei anna vahemikus. Teave tuleks väljastada konku- Konkurentsiametile õigust siseneda ettevõtja rentsiametniku juuresolekul mõistliku aja (nt ruumidesse ega seal viibida ilma ettevõtja tunni) jooksul. Sellisel viisil teabe nõudmine sellekohase nõusolekuta. Samuti ei kaasne annaks võimaluse keelatud teo kahtlust es- selle uurimismeetmega Konkurentsiametile maselt kontrollida. Võrreldes läbiotsimisega õigus saada juurdepääs äri- ja raamatupida- on ilma igasuguse kahtluseta tegemist isikut misteabele, mis on väga selgelt üksnes läbi- oluliselt vähem koormava meetmega, mis otsimisele omane volitus. Seega ei ole eel- samas tagab teabe andmise menetleja kont- nõukohase teabenõude eesmärk mh „[taga- rolli all, mis tavapärase kirja teel teabe nõud- da] teabe [andmine] menetleja kontrolli all, mise puhul kõne alla ei tule. Kuivõrd ametil mis tavapärase kirja teel teabe nõudmise on eelnõu järgi äärmiselt piiratud võimalused puhul kõne alla ei tule“. kartelli avastamiseks, kaaluks Konkurentsia- met praktikas kindlasti kohapealse teabe nõu- Menetlusaluse isiku või muu isiku ruumides- dmise võimalusi. Kuid üksnes juhul, kui se sisenemine tuleb ilma isiku nõusolekuta 24 seadus selleks tõepoolest selge aluse annab. kõne alla üksnes KonkS §-s 78 (nüüd 23 KonkS § 78 ) sätestatud uurimismeetme Eelnõu järgi pole äriruumis teabe nõudmine (läbiotsimine) puhul ning selleks on vaja justkui välistatud, samas ei näe KonkS § § halduskohtu luba. Seega saab väljaspool 7825 lg 4 sellist võimalust ka sõnaselgelt ette. läbiotsimist menetlusaluse isiku ruumidesse Viidatud sättes reguleeritakse eraldi juhtumit, siseneda ja seal viibida üksnes juhul, kui me- kus teavet nõutakse suuliselt küsitluse teel, netlusalune isik sellega nõus on. Ka sellisel mis eeldab isikule kutse esitamist ning ilmu- juhul on Konkurentsiametil jätkuvalt kohus- miseks piisava aja andmist. Küsitlemine väl- tus teavitada isikut uurimismeetme läbivii- jaspool ametiruumi on võimalik üksnes isiku misest (vt KonkS § 7823 lõige 5 – nüüd § 7822 nõusolekul. Olukorras, kus konkurentsiamet- lõige 7) ja isiku rollist menetluses. Kui nikud ette teatamata ilmuvad ettevõtja konto- Konkurentsiamet soovib kohapeal teostada risse tööajal, kui sinna on vaba ligipääs ning teabenõuet, siis tuleb arvestada ka sellega, et esitavad ettevõtja töötajatele suuliselt teavet, menetlusalusel isikul on õigus oma mis on neile kättesaadav ning mida on võima- lepingulise esindaja või riigi õigusabi korras lik viivitamatult välja anda, ei ole tegemist nimetatud esindaja abile (KonkS § 7817 lõike isiku küsitlemisega. 7 punkt 6). Mõistlik aeg teabenõude täitmi- KonkS § 7825 lg 4 viimase lause kohaselt tu- seks peab nimetatud menetlusaluse isiku leb suuline teabepäring täita konkurentsia- õigust arvesse võtma ja alati toimuma metniku nimetatud mõistliku aja jooksul. Sa- proportsionaalselt. mas tekitab seesuguse menetlusõiguse ka- sutamine mitmeid küsitavusi. Näiteks tekib 95  küsimus, kas sellisel viisil teabe nõudmine on Teabenõude suuline vorm ja HMS § 55 lõige HMS § 55 lg 2 tähenduses muus kui kirjalikus 2: Kavandatav teabe nõudmise alus ütleb sel- vormis antud haldusakt, mida on lubatud anda gelt, et: „Konkurentsiamet võib kirjalikult edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Eel- või suuliselt nõuda menetlusaluselt isikult nõu väljatöötamisel on lähtutud arusaamast, […].“ Tegemist on seega erisättega HMS § et teabe nõudmise näol ei ole tegemist mitte 55 lõike 2 osas. haldustoimingu, vaid eraldi haldusaktiga („Teabenõue juba iseenesest on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses“ – SK lk 28). Üht- lasi tekib küsimus, mis ulatuses laieneb äri- ruumis koha peal teabe nõudmise korral KonkS § 7823 lõikes 1 sätestatud õigus anda isikutele korraldusi (nt kas saab kohustada isikut täitma teabepäring konkurentsiamet- niku juuresolekul ning keelata enne teabe väljastamist koha pealt lahkuda). Ettepanek: täpsustada §-s 7825 Konkurent- siameti õigus küsida sellest ette teatamata isikutelt teavet äriruumides koha peal ning sellega seoses lubatud korraldused. 10. Toimik ja tõendamine Osaliselt arvestatud Eelnõus tõendamise ja toimiku kohta sätes- Menetlustoimik: Kavandatud KonkS § 7821 tatu võib hakata takistama menetluse läbi- (nüüd § 7820) lõiget 1 on täiendatud järgmi- viimist. Nimelt peab Konkurentsiamet ko- selt: „Menetlustoimik sisaldab ajalises järg- guma nii süüstavaid kui süüst vabastavaid nevuses kogu teavet konkurentsijärelevalve- tõendeid (§ 7828 lg 1) ning asja toimik peab menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta, sisaldama igasugust menetluses kogutud ja sealhulgas Konkurentsiameti poolt konku- saadud teavet (§ 7821 lg 1). Ettenähtud põhi- rentsijärelevalvemenetluses saadud, koos- mõte, et toimikusse peab kuuluma kogu me- tatud või kogutud teabe saamise aega, allikat netluses nii aktiivselt kogutud kui saadud ja viisi.“ teave, asetab ulatusliku koormuse konkurent- Kuna konkurentsijärelevalvemenetlus viiak- sijärelevalvemenetluse läbiviimisele, milleks se läbi keelatud teo toimepanemise tõenda- puudub mõistlik põhjus. Tegelikkuses annab miseks, on tõendiks üksnes see teave, mis see rohelise tee ameti kõikvõimaliku teabega puudutab keelatud teo toimepanemist ette- üleujutamise taktikale. võtja poolt, mitte aga muu, st asjakohatu tea- Eelnõu seletuskirjas ei tehta saladust sellest, ve, mida menetluse käigus on kogutud või et § 7821 lg 1 on kopeeritud Euroopa Komis- saadud. Seejuures puudutab asjakohasuse joni toimikule juurdepääsu reeglite teatise nõue nii Konkurentsiameti enda poolt uuri- punktist 8. Tegemist on sõnasõnalise tõlkega mismeetmetega kogutud, ametile menetlus- viidatud punktist, kuid probleem on selles, et osaliste poolt omaalgatuslikult esitatud kui Komisjoni teatises hõlmab toimiku koostami- ka muudest allikatest (nt muult haldusorga- se reegel ka järgnevat sätet, mis kontrollide nilt) pärinevat teavet. ehk läbiotsimiste osas näeb ette asjassepuutu- Kuna konkurentsijärelevalvemenetlus võib matute dokumentide toimikust väljajätmise.18 sarnaselt süüteomenetlusele lõppeda menet- Sellist piiritlust eelnõus aga ei kajastu. See- lusele allutatud isiku karistamisega materi- tõttu kui eelnõu praegusel kujul seadusena aalses tähenduses, on analoogiliselt süüteo- kehtestatakse, siis ei ole Konkurentsiametil menetlusega riigi kohustus koguda ühteviisi 18 Täpsemalt vt selle kohta Euroopa Komisjoni läbiotsimiste menetluse halduseeskirja p 14-15. 96 § 7821 lg 1 järgi kontrolli toimiku sisu üle nii süüstavaid kui ka süüst vabastavaid ega võimalust asjasse mittepuutuvat mat- tõendeid ning mõistlikul viisil kogutakse erjali toimikust välja arvata. Praktikas tä- need ühte ja samasse toimikusse. Kui süüst hendab see, et toimik peab sisaldama kogu vabastavad tõendid on Konkurentsiameti läbiotsimisel ära võetud andmekandjate sisu hinnangul ülekaalus, saab amet igal ajal me- (mis seega tuleb vormistada toimiku jaoks netluse lõpetada KonkS § 7814 lõike 2 punkti sobivas vormis), samuti menetlusosaliste 3 alusel. poolt esitatud mistahes materjale, isegi kui Menetlustoimiku koosseis ei erine oluliselt need on ilmselgelt asjassepuutumatud. nt kriminaalmenetluses KrMS § 1601 lõike 1 Eelnõu näeb tõendamisel ette põhimõtte, et kohaselt määratletud kriminaaltoimiku si- Konkurentsiamet kogub keelatud teo nagu ka sust, mille moodustavad kriminaalasjas ko- menetlustrahvi aluseks olevate jms rikkumis- gutud dokumendid. See tähendab, sõltumata te kohta nii rikkumise toimepanemist tõenda- nende suunitlusele süü tõendamise osas või vaid kui ka seda välistavaid tõendeid (§ 7828 päritolule. lg 1). Selline põhimõte on tuletatud trahvide Alusetu on Konkurentsiameti seisukoht, na- karistuslikust olemusest ning tõdemusest, et gu võiks ametil olla õigus koguda üksnes ametil on abinõud keelatud teo toimepane- süüstavat teavet ehk teiste sõnadega jätta tä- mise tuvastamiseks, mida menetlusalusel isi- helepanuta talle kätte sattuv süüd välistav kul endal info kogumiseks ei ole, kuid mida teave. See ei vasta ei süüteomenetluse ana- kasutades võivad ilmneda nii süüstavad kui loogiale ega ka Euroopa Komisjoni konku- süüd välistavad tõendid (SK lk 85, 86). Kon- rentsijärelevalvemenetluse eeskujule. Aru- kurentsiametile on seega pandud süü puudu- saamatu on ka kõigi asjasse puutuvate tõen- mise tõendamise kohustus, mis on proble- dite kogumise kohustuse seostamine ümber- maatiline eeskätt seetõttu, et võib anda vas- pööratud tõendamiskoormisega, mida kon- taspoolele alust keelduda ümberpööratud kurentsiõiguses on tunnustatud kas legis- tõendamiskoormise täitmisest. latiivselt (KonkS § 6 lõige 2, määruse 1/2003 Näiteks KonkS § 6 lg 1 sätestab asjaolud, artikli 2 teine lause) või praktikas selliste mille tõendamise koormis lasub ettevõtjal, asjaolude suhtes, mille tõendamine Konku- kellele Konkurentsiamet keelatud tegu süüks rentsiameti poolt ei ole mõeldav (negatiivsed paneb. Ümberpööratud tõendamiskohustus asjaolud) või ebapraktiline (asjaolud, mis on tuleneb otseselt Euroopa Liidu õigusest (vt teada ainult ettevõtjale endale, sealhulgas määruse 1/2003 art 2 teine lause). Sarnaselt kui need vajavad sünteesimist või koonda- kohustub KonkS § 16 lg 1 alusel ebaõiglases mist, et mingit asjaolu tõendada). Analoogia hinnakujunduses süüdistatud ettevõtja tõen- on taas süüteomenetlusega, kus nt õigusvas- dama oma hinnakujunduse kulupõhisust. Vii- tasuse või süü tõendatust eeldatakse (väide, mase puhul pole küll otseselt ette nähtud pöö- et õigusvastasus nt hädaseisundi tõttu, süü ratud tõendamiskohustust, kuid Konkurentsi- keelueksimuse tõttu või mõnel juhul ka teo ametil on õigus teabe nõudmisega kohustada koosseisupärasus eksimuse tõttu puudub, menetlusalust isikut koostama kulupõhise saab üldjuhul pärineda kahtlustatavalt, kes hinna kalkulatsiooni jms. Üksnes alusandme- aga ei ole – erinevalt konkurentsiõigusest – te esitamisest (nt et ettevõtja teeb oma raama- kohustatud seda esile tooma), kuid menet- tupidamise ametile kättesaadavaks) ei piisa, lejal on siiski kohustus koguda ka selliseid vaid ettevõtja peab oma alusandmete pinnalt tõendeid, mis võivad õigusvastasuse või süü lisaks ise oma kulupõhise hinna lahti kirju- välistada. tama, kui amet on eelnevalt esitanud põhjen- Olukord, kus ettevõtja jätab täitmata kohus- datud kahtluse, et hind ei ole kulupõhine. tuse täita pööratud tõendamiskoormist, ei saa KonkS § 7825 lg 1 esimeses lauses sisalduv seda pöörata tema kasuks argumendiga, et õigus nõuda teabe nõudmise raames selgitusi Konkurentsiamet ei kogunud tõendeid nende hõlmab õigust nõuda isikutelt põhjendatud asjaolude kohta. Teabenõude täitmata jät- juhtudel ja ulatuses uue teabe loomist neile 97 kättesaadava teabe pinnalt („teabe sünteesi- mine menetlusele või uurimismeetmele allu- mist või kokkukoondamist“ – vt SK lk 79). tatud isiku poolt on lisaks eraldi sanktsio- KonkS 7828 lg 1 esimene lause annab alust neeritud ning selle kohustuse täitmata jätmi- eelnevalt nimetatud kohustuste täitmisest sel ei saa toetuda põhimõttele, et Konku- kõrvale kalduda. Iseäranis menetlusalune isik rentsiamet kogub nii süüstavaid kui süüd võib keelduda oma tõendamis- või selgita- välistavaid tõendeid. Märgime veel, et miskohustuse täitmisest, viidates selles sätes- KonkS näeb tõendamise osas ette eriregulat- tatud Konkurentsiameti erilisele uurimisko- siooni haldusmenetluse üldise korra suhtes, hustusele. ECN+ direktiivi eesmärkide val- mis samuti kohustab menetlusosalist haldus- guses oleks see lubamatu ning seetõttu vajab organile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad eelnõu vastavalt täpsustamist. asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lõike 1 KonkS § 7828 lg 4 punkti 1 kohaselt võib kee- esimene lause). KonkS muudatused seda latud teo toimepanemise või muu rikkumise üldist reeglit ei muuda ega tühista, vaid tõendamiseks kasutada tõendeid, mis on ko- vastupidi kinnitavad teabenõude täitmata gutud või esitatud teises haldus, halduskohtu- jätmise sanktsioneerimisega. või tsiviilkohtumenetluses või süüdimõistva või õigeksmõistva otsusega lõppenud süüteo- Kuigi, nagu eelnevalt väljendatud, ei jaata menetluses, kui sellises menetluses tehtud la- eelnõu autorid Konkurentsiameti tõlgendust, hend või ettekirjutus on lõplik. „Kui asjaolu oleme pärast eelnõu kooskõlastamisele ja on loetud tõendatuks muus menetluses, mil- avalikule konsultatsioonile esitamist KonkS 28 lega on õigusvaidlus sisuliselt lahendatud ja § 78 lõiget 1 täiendanud järgmiselt: „Kon- milles tehtud lahend (või ettekirjutus) on lõp- kurentsiamet kogub keelatud teo ja muu lik, saab sellele toetuda ka Konkurentsiamet. käesolevas peatükis sätestatud rikkumise Seejuures ei ole oluline, kuidas see tõend on kohta nii rikkumise toimepanemist tõenda- saadud, seega võib olla tegemist ka jälitustoi- vaid kui ka seda välistavaid tõendeid. Keegi minguga tõendatud asjaoluga, millele tugine- ei ole kohustatud tõendama oma süütust, ti mõnes kohtulahendis. Nõutav ei ole, et välja arvatud seaduses või Euroopa Liidu punktis 1 nimetatud lahend või ettekirjutus õiguses ette nähtud ulatuses.“ oleks avalik. Küll aga peab tegemist olema Ekslik on ka see Konkurentsiameti järeldus, lõpliku lahendi või ettekirjutusega. [---]“ (SK et teises menetluses kogutud teavet – kui see lk 87). teine menetlus ei ole lõplik – ei saa konku- Seega on sätestatud mistahes tõendi teisest rentsijärelevalvemenetluse aluseks võtta. Konkurentsijärelevalvemenetluse alustami- menetlusest üle tõstmise eeltingimuseks, et seks piisab igasugusest teabest, mis viitab selles teises menetluses on jõustunud lõplik ettekirjutus või lahend. Jutt on nimelt tõen- keelatud teo toimepanemisele. Konkurentsi- ditest (HMS § 38), mitte tuvastatud asjaolu- järelevalvemeetme kohaldamiseks peab dest või kohustuslikkusest (vrdl HMS § 60 lg tõend olema kas konkurentsijärelevalveme- 2 lause 1). Suure tõenäosusega tähendab see netluse uurimismeetmega kogutud või kuu- 28 luma ühte KonkS § 78 lõikes 4 nimetatud sisuliselt, et teistes menetlustes kogutud tõen- deid (eelkõige dokumente) konkurentsijärele- kategooriasse, täites seal sätestatud tingimu- valves kasutada ei saa. Näiteks kui Konku- sed. Nagu eespool selgitatud, võib seega rentsiameti regulatsiooniteenistus avastab muu haldusorgani poolt läbiviidavast hal- konkurentsirikkumise, siis konkurentsiteenis- dusmenetlusest pärit teabele tuginedes alus- tus saaks neid dokumente oma menetluses tada konkurentsijärelevalvemenetlust, kuid aluseks võtta alles pärast regulatsiooniasjas selle teabe kasutamiseks konkurentsijärele- tehtud lahendi jõustumist. Teise näitena, valvemeetme tõendamisel tuleb sama teave juhul kui viited konkurentsi kahjustavale kas koguda uurimismeetmete kohta sätesta- kokkuleppele ilmnevad mõnest käimasole- tut järgides konkurentsijärelevalvemenetlu- vast riigihankemenetlusest, siis raske on nähe ses või tugineda teise menetluse jõustunud mõistlikku põhjust, miks Konkurentsiamet ei 98 peaks saama selle juhtumiga enne riigihanke- lahendile (mil juhul uurimismeede ei ole va- menetluse lõppu tegeleda. jalik). Kohtumenetlused ja ka mõnda liiki haldus- Tõendite teisest menetlusest ületoomise tin- menetlused võivad võtta niivõrd kaua aega, et gimuste sätestamine on põhjendatud sellega, selle aja peale on kas kogu olukord aktuaal- et kaitsta nendele põhinevaid Konkurentsi- suse kaotanud või aegumise piirimaile sattu- ameti kohaldatavaid järelevalvemeetmeid nud. Konkurentsiameti praktilise kogemu- võimalike väidete eest, et kasutatud tõendid se põhjal jääb arusaamatuks, miks on eel- olid lubamatud, kuna nende saamise protse- nõus kavandatud sedavõrd kõrge tõendite duur ja tagatised ei vastanud KonkS nõue- teisest menetlusest üle kandmise barjäär. tele, või olid algses muu asutuse läbiviidavas Kuivõrd põhiseadusest ega nn Engeli kritee- menetluses veel kontrollimata, samuti aga ka riumitest seesugust nõuet ei tulene, siis tekib selleks, et menetlusele või uurimismeetmele küsimus, millel antud norm üldse põhineb. allutatud isikul oleks võimalik kaitsta oma Eelnõu seletuskirjas (lk 31) käsitletakse tõen- õigusi. Vt ka eespool antud selgitusi. dite toomist ühest menetlusest teise veel Mis puutub tõendite ületõstmisesse koondu- KonkS § 63 lg 3 muudatuse all seoses menet- miste kontrolli menetlusest konkurentsijäre- luslike tagatistega. Muu hulgas märgitakse: levalvemenetlusse, tuleb silmas pidada, et „Kindlasti ei ole ärisaladuse või mis tahes koondumiste kontrolli menetlus ei ole (mh) muu tõendiks osutuva teabe üle tõstmine trahvimenetlus. Tegemist on loamenetluse- muusse menetlusse võimalik koondumiste ga, mis eeldab haldusorganiga igakülgset kontrolli menetlusest, sest koondumiste kon- koostööd, selleks, et oleks alus taotlus rahul- trolli raamistikus on ette nähtud loakohustus, dada ning milles nt ei võimaldata menetlus- mille taotlemisel näeb HMS üldkorras osalistele juriidilist abi. Vastasel juhul on omakorda ette kaasaaitamiskohustuse (HMS haldusorganil õigus jätta taotlus loa saami- § 38 lõige 3).“ Konkurentsiameti jaoks ei ole seks läbi vaatamata (HMS § 38 lõige 3). esitatud mõttekäik arusaadav. Erinevalt Nagu seletuskirja kommenteeritavas lõigus kriminaalmenetlusest, kus kaasaaitamisko- on viidatud, ei ole madalamate standarditega hustust ei ole, kehtib see nii koondumiste menetlusest tõendite ületõstmine kõrgema kontrolli kui konkurentsijärelevalvemenet- standarditega menetlusse võimalik, kui taga- lustes. Seetõttu ei tohiks nt koondumistea- tud ei ole põhiõiguslikke garantiisid, mida tes toodud info kasutamine konkurentsi- tagab kõrgemate standarditega menetlus. järelevalves kuidagi keelatud olla. Kui loamenetluses on isik olnud kohustatud Lisaks paistab § 7828 lg 4 p 1 välistavat tõen- loa saamiseks välja andma teabe, millega ta dina kasutatava teabe ületõstmise Konkurent- tunnistab keelatud teo toimepanemist, ei saa siameti konkurentsiolukorra analüüsist, mis seda konkurentsijärelevalvemenetluses ka- viiakse läbi väljaspool konkurentsijäreleval- sutada, sest viimases ei ole Konkurentsia- vemenetlust, kus polegi lõplikku lahendit või metil õigust sellist teavet nõuda ega menet- ettekirjutust, kuid mida sõltuvalt asjaoludest lusalusel isikul kohustust sellist teavet anda. võib siiski pidada haldusmenetluse tulemu- Seega lisaks eelnõusse kavandatud KonkS § 28 78 lõikes 4 toodud lubatud tõendite kata- seks. loogis nimetatule, tuleb arvesse võtta menet- Ettepanek: täiendada § 7821 lg 1 Konku- luste erisusi ehk viisi, kuidas need tõendid on rentsiameti õigusega jätta toimikust välja saadud (RKHKo 07.10.21 3-19-467 punkt dokumendid, nende lisad või osad, mis kas 14). Konkurentsiameti väide, mille kohaselt ilmselgelt ei puutu asjasse või mis läbivaa- nii koondumisloa- kui ka konkurentsijärele- tuse järel osutuvad tõendamise seisukohalt valvemenetluses kehtib kaasaaitamiskohus- asjassepuutumatuks. Sätestada § 7821 lg 1 tus ning seetõttu on tõendid menetluste vahel osas selgesõnaline erand ümberpööratud vabalt ületõstetavad, ei pea paika. Seda põh- tõendamiskohustuse kohta. Lisada § 7828 jusel, et kaasaaitamiskohustuse eesmärk ja lg 1 lõppu lause, et menetlusalusel isikul on ulatus on nimetatud menetlustes erinev. 99 kohustus tõendada oma väiteid ning täita Konkurentsijärelevalvemenetlus võib lõppe- seaduses sätestatud juhtudel ümberpööra- da menetlusalusele isikule karistuse määra- tud tõendamiskohustus. Loobuda § 7828 lg misega, st selles menetluses kehtib piiratud 4 punktis 1 tingimusest, et teises menetlu- kaasaaitamiskohustus. ses on lõplik ettekirjutus või lahend. Anda Konkurentsiametile õigus kasutada keela- tud teo tuvastamisel tõendina teavet, mis amet on saanud seaduslikult oma muude ülesannete täitmise käigus. 11. Inspektsioonilise järelevalve vajalikkus Osaliselt arvestatud Konkurentsiameti omaalgatuslikele menet- Nagu eelpool selgitatud on konkurentsijäre- lustele on eelnõus seatud eriliselt kõrge lä- levalvemenetluse algatamise lävendiks ka- vend, sest § 7814 lg 1 p 1 järgi eeldab menet- vandatud “kui ilmnenud teave viitab keelatud luse ex officio käivitamine selgelt rikkumisele teo toimepanemisele” eelnõu koostajate hin- viitava teabe olemasolu. Ametil on keelatud nangul samaväärne viidatud ECN+ direktii- avada konkurentsijärelevalvet selleks, et kee- vi preambuli punktis 31 nimetatud “where latud teo toimepanemisi otsida (SK lk 47). there are reasonable grounds for suspecting ECN+ direktiivi järgi peab olema võimalik an infringement” lävendiga. rikkumisi uurida ja selleks kohaseid meet- Selleks, et kaitsta isikuid riigi ebaproportsio- meid rakendada põhjendatud kahtluse naalse või suisa omavolilise tegevuse eest, et korral (vt põhjenduspunkt 31), mis välis- tagada isikute kaitseõigused ja selgitada nei- tab uurimismeetmete rakendamise n-ö ka- le samal ajal nende koostöökohustuse ula- lastamiseks, kuid sedavõrd kõrge lävendi tust, näevad põhiõigused ette teatavad me- seadmine nagu eelnõus läheb direktiiviga netluslikud tagatised. Neist tulenevalt peab vastuollu. riigi mistahes sekkumine isikute privaatsfää- KonkS § 7814 lg 2 p 3 sõnasõnaliselt järgides ri tuginema õiguslikule alusele ja olema põh- ei tohiks amet menetlust alustada, kui „ilm- jendatud (EKo 17.10.1989, C-85/87, Dow nenud teave ei ole piisav keelatud teo toime- Benelux vs. komisjon, p 18). panemise tuvastamiseks“. See tähendab just- Mis puutub KonkS § 7814 kavandatud me- kui, et ex officio saaks menetlust alustada üks- netluse algatamata jätmise ja lõpetamise nes juhul, kui rikkumise tuvastamiseks on ju- alustesse ning nende tõlgendamisse koos- ba eelnevalt olemas piisavad tõendid. Võrdlu- mõjus KonkS § 7814 lõike 1 punktiga 1, ei sena taotluse laekumisel algab menetlus selle mõista eelnõu koostajad, kuidas see saaks lubatavaks tunnistamisega, milleks piisab, et mõistlikult viia tulemini, et amet ei saa kee- taotlus ei oleks ilmselgelt põhjendamatu. latud teo toimepanemise tuvastamisele suu- Kui seadusandja eesmärk on tõepoolest välis- natud menetlust (kavandatud KonkS § 7813 tada n-ö inspektsiooniline kontoll, siis tekib lõige 3) algatada seetõttu, et tal puuduvad küsimus, mis alusel saab amet kontrollida et- keelatud teo tuvastamiseks tõendid. Sätete tevõtjale tehtud ettekirjutuse või struktuurse tõlgendamisel tuleb lähtuda nii sätete gram- meetme täitmist. Sellistel juhtudel on vara- matilisest, süstemaatilis-loogilisest kui ka semalt läbi viidud konkurentsijärelevalve me- objektiiv-teleoloogilisest tõlgendamisest. netlus lõppenud, kuid uue omaalgatusliku Teatavate vastuolude esinemine õiguskorras järelevalve algatamiseks puudub justkui õi- on paratamatu. Nende ilmnemisel on seadu- guslik alus. Võrdlusena on eelnõus sätestatud se rakendaja ülesanne vastuolu elimineerida. ameti õigus kasutada kõiki uurimismeetmeid Põhjus, miks eelnõu koostajad sellist teata- ilma konkurentsijärelevalvemenetlust algata- vat vastuolu teadvustades pidasid mõistli- mata, et kontrollida kohustuste täitmist selle kuks sätte sõnastus selliselt kavandada, seis- võtnud ettevõtja tegevuses (§ 7830 lg 4 lause neb selles, et ka kõnesolevasse KonkS § 7814 3). KonkS § 7832 osas sellist võimalust ette lõike 2 punkti 3 kavandatud alus „ilmnenud 100 nähtud ei ole ja seetõttu käitumuslike või teave ei ole piisav keelatud teo toimepane- struktuursete meetmete täitmise kontrollimi- mise tuvastamiseks“ võib erandlikel juhtudel ne, kuivõrd selleks on vaja kasutada uurimis- tõesti ka menetluse algatamata jätmise aluse- meetmeid, eeldab eraldi konkurentsjärele- na kõne alla tulla. Seda perspektiivituse kor- valve algatamist. Kuna tegemist on omaalga- ral. Nt olukordades, millega seonduvalt on tusliku järelevalvega, siis peab Konkurent- Konkurentsiamet hiljutise pahameele osali- siamet ära näitama, et „ilmnenud teave viitab seks saanud – võimalikud nn kütusekartellid. keelatud teo toimepanemisele“ (KonkS § 7814 Teisisõnu, Konkurentsiamet võib asjakoha- lg 1 p 1). Tegelikult ei pruugi ametil sellist sel juhul (nt siis, kui konkurentsiolukorra teavet olla, kuid vajadus ettekirjutatud mee- analüüs ei ole andnud tulemusi, mis õigus- tme täitmist kontrollida on sellest hoolimata taks konkurentsijärelevalvemenetluse alga- ilmne. tamist, olenemata sellest, et subjektiivselt või isegi objektiivselt hinnatuna on rikkumi- Sarnane vajadus ohuhinnangu alusel või pis- sele viitav teave ilmnenud), sellele samale teliselt kontrollida teatud tunnustele vastavate alusele tugineda niikaua kuniks ametile ettevõtjate tegevust esineb ka muudel juhtu- ilmneb teave, mis õigustab menetluse alga- del, kus amet ei ole ettevõtja suhtes varase- tamist. Prioriteetsuse puudumisest tingitult malt konkurentsijärelevalve menetlust läbi menetluse algatamata jätmine sellisel puhul viinud ega meetmeid rakendanud. Näiteks asjakohane olla ei pruugi, kuivõrd prioriteete võib tuua infrastruktuurimonopoli, kes pole on Konkurentsiametil kavandatud eelnõu allutatud eriregulatsioonile, kuid kelle puhul kohaselt õigus seada üksnes võrreldes teiste esinevad vajalikud eeldused nn hinnakruvi pooleliolevate konkurentsijärelevalvemenet- rakendamiseks konkurentide suhtes järgneval lustega (kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 turul ning kus seetõttu seda tuleb pidada tõe- punkt 1). Et see sätte sõnastusest paremini näoliseks sõltumata sellest, kas vastavasisu- välja tuleks, oleme eelnõus KonkS § 7814 lisi kaebusi on ametile laekunud. lõike 2 punkti 1 täiendanud järgmiselt: „kon- Ettepanek: täiendada KonkS § 7814 lg 1 p 1 kurentsiolukorra analüüsile tuginedes kon- sõnastust: „[---] kui ilmnenud teave viitab kurentsijärelevalvemenetluses tõenäoliselt keelatud teo toimepanemisele või kui ilmnev või konkurentsijärelevalvemenetluses Konkurentsiamet peab seda muul põhjusel ilmnenud teave ei ole piisav keelatud teo vajalikuks või [---]. Täpsustada KonkS § toimepanemise tuvastamiseks“. Eelnõu auto- 7814 lg 2 p 3 osas, et selles ettenähtud tin- rid on pidanud vajalikuks sätet väljatoodud gimus ei kehti menetluse algatamise otsus- visiil täiendada juba seetõttu, et Riigikohtu tamisel. arvamusest tingitult on eelnõusse uuesti ka- vandatud põhjendatud menetluskulude hüvi- tamise regulatsioon. See tingib kavandata- vasse menetlusse teatava perspektiivituse as- pekti sissetoomise. Eelnõu autorid nõustuvad aga Konkurentsia- metiga selles, et kui kohustuste võtmise heakskiitmisel (kavandatud KonkS § 7830) on Konkurentsiametile ECN+ direktiivist tingitult antud õigus kohustada nende täit- misest ametit teavitama ja õigus vajadusel kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmeid, et kontrollida, kas kohus- tused on täidetud, ei ole mõistlikku põhjen- dust, miks keelatud teo lõpetamise regulat- sioon ei peaks võimaldama sama. Sellest tulenevalt on KonkS § 7832 – keelatud teo toimepanemise lõpetamine – täiendatud uue 101  lõikega 4 järgmises sõnastuses: „Menetlus- alune isik, kellele Konkurentsiamet on käes- oleva paragrahvi alusel määranud kohus- tuse, peab Konkurentsiametit teavitama ko- hustuse täitmisest Konkurentsiameti määra- tud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud uu- rimismeetmeid.“ Kuivõrd Konkurentsiamet oma kõnesolevas tähelepanekus leiab, et isegi kui keelatud teo toimepanemisele ehk keelatud teo toimepa- nemise lõpetamiseks määratud kohustuse täitmata jätmisele viitavat teavet ei ilmne, on „vajadus ettekirjutatud meetme täitmist kon- trollida […] sellest hoolimata ilmne“, mär- gib Justiitsministeerium, et menetluse al- gatamine, mille eesmärk on välja selgitada, kas konkurentsijärelevalvemenetluses ko- haldatud konkurentsijärelevalvemeedet kee- latud teo toimepanemise lõpetamiseks täi- detakse, ei saa olenemata täiendavasse lõi- kesse 4 kavandatud õiguslikule alusele toi- muda kergekäeliselt ilma mingisuguse kaa- lutluseta. Nimetatud menetluse saab siiski algatada üksnes juhul, kui see on saavutata- vat eesmärki arvestades kohane, vajalik ning proportsionaalne (HMS § 3 lõige 2). 12. Ärisaladuse regulatsioon Osaliselt arvestatud KonkS § 63 jääb eelnõu järgi kehtima kärbi- Avalikult kooskõlastamiselt ja arvamuse an- tud ulatuses: dmiselt laekunud tagasiside pinnalt on eel- nõu autorid KonkS § 63 täiendanud. Mh on § 63. Ärisaladuse hoidmise kohustus sätte kohaldamisala laiendatud selliselt, et (1) [---]. see reguleerib täiendatud redaktsioonis nii (2) [---]. Konkurentsiameti nõudmisel peab ärisaladuse kui ka muu konfidentsiaalse ettevõtja ärisaladuseks peetava teabe ära mär- teabe hoidmise kohustust (st mh, et avalikule kima ja põhjendama teabe määramist ärisala- kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele duseks. Muud teavet ei loeta ärisaladuseks, esitatud 1 redaktsioonis sisaldunud KonkS § välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt 62 on nüüdseks ühildatud KonkS §-ga 63). avaldamisele ei kuulu. Konkurentsiameti Lisaks on eelnõu täiendatud kohustuslikus nõudel on ettevõtja kohustatud koostama do- korras ennast süüstavale teabele, ärisaladu- kumendist ärisaladust mittesisaldava kokku- sele, leebuse kohaldamise taotlusele ja kok- võtte. kuleppe sõlmimise taotlusele juurdepääsu- piirangu tähtaja regulatsiooniga. [---] KonkS § 63 uuesti sõnastus on järgmine: (5) Konkurentsiamet jätab avalikustamisele kuuluvate otsuste ja ettekirjutuste tekstist „§ 63. Ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse välja ärisaladused ja muu konfidentsiaalse teabe 1 hoidmise kohustus teabe. (1 ) Konkurentsiamet on kohustatud tunnis- tama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud 102 Ettenähtud muudatused jätavad lahtiseks, teabeks lisaks avaliku teabe seaduses sätes- kellele ja mis alustel on Konkurentsiametil tatule: õigus ärisaladusega dokumente anda või 1) teabe taotluse kohta käesoleva seaduse § muul moel ärisaladust avaldada. Ja mis on 7815 tähenduses; tagajärjed ametniku vea korral. Seejuures 2) teabe konkurentsijärelevalvemenetluse väärib märkimist, et vajadus KonkS § 63 kohta, mis on lõpetatud käesoleva seaduse § selliselt muuta ei tulene mingilgi määral 7814 lõike 2 punkti 1 alusel; ECN+ direktiivist. 3) teabe, mis võib isikut või tema lähedast süüstada, kui see isik on konkurentsijärele- Ärisaladuse määratlemine on üksikjuhul sa- valvemenetluses olnud uurimismeetmele al- geli vaieldav. Seadus (vt EKTÄKS § 5 lg 2) lutatud muu isik kui menetlusalune isik, keda on selles osas abstraktne ning halduseeskirjas Konkurentsiamet on käesoleva seaduse § 25 (vt ärisaladuste juhis) saab ette näha vaid lõike 1 alusel kohustanud nimetatud teavet üldised juhised. Veelgi keerulisem on kaaluda välja andma; ärisaladuse kaitsevajadust seoses menetlus- 4) teabe, mis sisaldub leebuse kohaldamise aluse isiku kaitseõiguse teostamisega. KonkS taotluses; § 7821 lg 4 kohaselt teeb Konkurentsiamet 5) teabe, mis sisaldub kokkuleppe sõlmimise menetlustoimiku menetlusalusele isikule kät- taotluses. tesaadavaks koos arvamuse ja vastuväidete (12) Konkurentsiamet kehtestab käesoleva andmise võimalusega ehk pärast etteheidete paragrahvi lõike 11 punktides 3–5 sätestatud esitamist. Sama paragrahvi viienda lõike ko- teabele ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 haselt ei võimalda amet juurdepääsu äri- punktis 17 sätestatud teabele tähtajatu juur- saladusele, kui see ei ole vajalik menetlus- depääsupiirangu alates nimetatud teabe aluse isiku kaitse tagamiseks. Seletuskirja saamisest või koostamisest. järgi (lk 69) peaks Konkurentsiamet iga (13) Konkurentsiamet võimaldab isikule juu- üksiku dokumendi puhul hindama, kas sellele rdepääsu leebuse kohaldamise taotlusele ja juurdepääsu võimaldamise vajadus on suu- kokkuleppe sõlmimise taotlusele, kui see isik rem kahjust, mis võib juurdepääsuga kaas- on menetlusosaline muus menetluses kui neda. konkurentsijärelevalvemenetluses, milles ni- Seejuures jääb selgusetuks, mis ajal ja mil- metatud taotlused on esitatud, ning selles lises menetluses on ärisaladuse omanikul või- muus menetluses on juurdepääs nimetatud malus Konkurentsiameti kaalutlusotsust vaid- taotlusele vajalik selle isiku kaitse tagami- lustada ning mis on selle võimalikud taga- seks. järjed. Konkurentsijärelevalve tulemuslikku- (1) – se seisukohalt on määrava tähtsusega küsi- (2) Konkurentsiameti nõudmisel peab ette- mus, kas menetlusalusel isikul on olnud või- võtja ärisaladuseks peetava teabe ära mär- malus talle esitatud etteheidetele sisuliselt kima ja põhjendama teabe määramist ärisa- vastu vaielda. Nimelt välistab KonkS § 7827 laduseks. Konkurentsiameti nõudel on ette- lg 2 võimaluse rajada konkurentsijäreleval- võtja kohustatud koostama dokumendist äri- vemeedet etteheidetele, millele osas menet- saladust mittesisaldava kokkuvõtte. lusalusel isikul puudus võimalus esitada oma (3) – arvamus ja vastuväited. Sisuliselt puudub (4) – selline võimalus teabe osas, millele isikul (5) Konkurentsiamet jätab avalikustamisele ligipääs puudub. Juhul kui ameti etteheide kuuluvate otsuste ja ettekirjutuste tekstist põhineb valdavalt ärisaladusel, mida menet- välja ärisaladused ja muu konfidentsiaalse lusalusele isikule ärakuulamisõiguse võimal- teabe.“ damise faasis ei anta, siis olenevalt asjaolu- dest on selle võimalik tulemus kogu menet- Nagu sätte uuest sõnastusest nähtub, nõustub Justiitsministeerium Konkurentsiametiga, et luse luhtumine. kehtiv KonkS § 63 lõike 2 lause 4 on jurii- Eelnõus on jäänud eristamata ühelt poolt diliselt ebakorrektne ning sisult eesmärgitu. ärisaladust sisaldavate andmete kasutamine 103 tõendina konkurentsijärelevalvemenetluses Kõnesolevat eelnõu on täiendatud ettepane- ning teiselt poolt selliste andmete kasutamine kuga nimetatud lause kehtetuks tunnistada. muul seadusest tuleneval eesmärgil. Eelnõu ei Kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlu- arvesta, et Konkurentsiameti siseselt (seoses ses ärisaladuse avaldamine: AvTS § 35 lõige analüüside, koondumiste või ka regulatsiooni 1 punkt 17 ja HMS § 7 lõige 3 näevad hal- asjadega) ning samuti suhtluses teiste asutus- dusorganile, sh ka Konkurentsiametile, ette tega (näiteks Ravimiametiga) vaja käsitleda üldise kohustuse hoida (haldusmenetluse ettevõtja ärisaladust ka muul kui tõendite üle käigus) ärisaladust, sh teavet, mille avalik- tõstmise eesmärgil. Kuna ärisaladuse hoidmi- ustamine võib kahjustada ärisaladust. St ilma se kohustus ja sellega seotud vastutus ATS § erisätteta, mis võimaldaks ärisaladust aval- 55 alusel säilib, siis piiramatult seda teha eidada, Konkurentsiamet seda kellelegi aval- saa, kuid lubatavuse piirid ei ole selged. Mis-dada ei tohi. Nimetatud üldreeglile oli avali- tahes n-ö ristkasutus ärisaladust sisaldavate kule kooskõlastamisele ja arvamuse andmi- andmete puhul väljaspool konkurentsijärele- sele saadetud eelnõuga kavandatud erisus valvemenetlust on eelnõu järgi vähemalt kü- KonkS § 7821 (nüüd KonkS § 7820) lõige- sitav. Ühtlasi tekib küsimust seaduslikust tesse 4 ja 5. Euroopa Komisjoni mitteamet- alusest isikuandmete kasutamiseks, kuna like suuniste pinnalt oleme nüüdseks lõike 5 KonkS § 561 muudatus piirab Konkurentsi- kustutanud. St et ainsaks erisätteks ärisala- ameti õiguse töödelda isikuandmeid üksnes dust puudutavalt jääb säte, mis ütleb „Kon- KonkS § 92 peatükis sätestatud ülesannete kurentsiamet teeb menetlustoimiku menet- täitmiseks. lusalusele isikule kättesaadavaks hiljemalt Ärisaladust sisaldavate andmete edastamise koos arvamuse ja vastuväidete andmise või- küsimus tekib ka KonkS § 63 lg 4 kehtetuks malusega.“ Tegemist on erisättega AvTS § tunnistamise tõttu, kuna edaspidi puudub sea- 35 lõike 1 punktile 17. duses alus avaldada ärisaladust Euroopa Konkurentsijärelevalvemenetluses saadud Komisjonile või liikmesriikide konkurentsi- või kogutud ärisaladuse kasutamine muus asutustele. KonkS § 7828 lg 4 p 2 seda õigust menetluses: Tuleb eristada teabele juurde- ei kata, vaid võimaldab üksnes kasutada pääsuõigust ja teabe tõendina kasutamise õi- tõendeid, mis on saadud Euroopa Komisjonilt gust. Teave, mis AvTS või valdkondliku eri- või teise liikmesriigi konkurentsiasutustelt. seaduse alusel tuleb tunnistada asutusesi- Isegi kui eelnõu autorid leiavad, et KonkS § seseks kasutamiseks mõeldud teabeks, ei ku- 63 lõikes 4 sätestatuga samaväärne õigus juta endast teavet, millele samadel alustel teabe avaldamiseks tuleneb määruse 1/2003 puuduks juurdepääsuõigus ka ametnikel. art 11 lõikest 4, eelistab amet säilitada sel- AvTS § 38 lõike 3 alusel on ametnikul juur- lekohase selge aluse seaduses. Tegemist ei depääsuõigus teabele, mida tal on vaja oma ole küsimusega määruse n-ö ülevõtmisest, ametiülesannete täitmiseks. Kõnesoleva eel- vaid ettevõtjate põhiõiguste seisukohalt nõuga kavandatakse kehtestada teabele olulisest küsimusest, mis tuleb lahendada juurdepääsu osas küll teatud täiendused, seaduses. kuid AvTS-i üldiseid aluseid muuta ei kava- Eelnõus sätestatud § 7311 sätestab väärteo- tseta. Ärisaladusele juurdepääsu küsimust vastutuse „konkurentsijärelevalvemenetluses teiste ametnike poolt reguleerib seega kehtiv kehtiva saladuse hoidmise kohustuse rikku- üldkord edasi.Teabele juurdepääsuõigus ei mise eest“, mis tagab §-s 7822 järgimise. Vii- ole aga võrdsustatav teabe tõendina kasuta- masena nimetatud säte ei laiene arusaadavalt mise õigusega ehk tõendite ületõstmisega konkurentsiametnikele. Kuid konkurentsijä- ühest menetlusest teise. Nagu kommen- relevalvemenetluses kehtib ka üldine ATS §- teeritava eelnõu juurde kuuluvas seletus- st 55 tulenev saladuse hoidmise kohustus, mis kirjas on KonkS § 63 lõike 3 kehtetuks samuti on käsitletav „konkurentsijärelevalve- tunnistamist põhjendavas selgituses öeldud, menetluses kehtiva saladuse hoidmise kohus- on teabe (sh ärisaladuse) tõendina ületõstmi- tusena“ (§ 7311). Seetõttu tekib küsimus, kas ne ühest menetlusest teise võimalik üksnes 104 ja kui siis mis juhtudel peavad menetlust juhul, kui tagatud on vajalik põhiõiguste läbi viivad ametnikud arvestama väärteo- kaitse ja tõendi ületõstmine ei ole seaduse vastutusega ärisaladuse käitlemise reeglite järgi keelatud – keelatud võib tõendi vastu eksimise korral. ületõstmine olla nii tingituna menetlusest, kust tõendeid üle tõstetakse (nt KrMS § Praegu kehtib ametnikele vastutus 12612) kui ka tingituna menetluse kuhu ärisaladuse reeglitevastase avaldamise eest tõendeid üle tõstetakse (nt kavandatud KarS § 377 lg 1 alusel üksnes juhul, kui seda KonkS § 7828 lõige 5). on tehtud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil. Kui aga § 7311 laieneb ärisaladuse Ärisaladuse õigusvastase kasutamise või käitlemisele konkurentsiametnike tegevuses, avaldamisega kaasnev vastutus Konkurent- siis sellega seoses tuleb küsida: siameti teenistujale: Mis puutub Konkuren- a) kas see on üldse eelnõu autorite kavatsus ja tsiameti teenistuja võimalikku vastutusse asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud tea- b) kui on, siis mis eesmärgil ja kas tegemist be (sh teatud juhul ka ärisaladuse) avalikus- on läbimõeldult õigusselge ja proportsionaal- tamisel või väljastamisel, juhime Konku- se lahendusega. Konkurentsiamet märgib, et rentsiameti tähelepanu AvTS § 541 lõikele 1. ametniku isiklik vastutus haldusorgani otsuse See säte säilib muutmata kujul ning on ko- eest ei ole üldiselt tavapärane ja isegi kui see haldatav igale isikule, kes asutusesisest mõnel juhul väärib kaalumist, siis ärisaladuse teavet töötleb. Eelnõuga täieneb üksnes see, määratlemise küsimuses ei ole see kindlasti mida konkurentsijärelevalvemenetluses tu- kohane. Sisuliselt tekiks olukord, kus konku- leb asutusesiseseks teabeks tunnistada. rentsiametniku ja ettevõtja lahkarvamust mingi kindla teabe ärisaladuseks lugemise Nimetatud väärteokoosseisust tuleb eristada 11 eelnõuga loodavat KonkS § 73 saladuse küsimuses hakataks lahendama väärteomenetluse korras hoidmise kohustuse väärteokoosseisu, mida on tänaseks Konkurentsiameti lennukast tõl- konkurentsiametniku süüasjas. gendusest – lennukast seetõttu, et Konkuren- Ettepanek on sätestada Konkurentsiame- tsiamet on ise kavandatud kõnesoleva koos- tile õigus avaldada konkurentsijäreleval- seisu kohtuväliseks menetlejaks – tingitult vemenetluses saadud ärisaladus haldusor- eelnõus täpsustatud järgmiselt: „Konkurent- ganile või süüteomenetlejale, kelle päde- sijärelevalvemenetluses kehtiva Käesoleva vuses on menetleda õigusrikkumist, millele seaduse §-s 7821 sätestatud saladuse hoid- ärisaladust sisaldav teave viitab. Seaduses mise kohustuse rikkumise eest […]“. See on taastada alus ärisaladust sisaldava teabe kavandatud kohalduma menetlusalusele isi- edastamiseks Euroopa Komisjonile või kule, uurimismeetmele allutatud isikule ja teise liikmesriigi konkurentsiasutusele. Pii- nende esindajatele. ritleda § 7311 ulatus kas lisades viite §-le Ärisaladuse avaldamine teise EL liikmesriigi 7822 või ka täiendades sõnastust sõnaga konkurentsiasutusele ja Euroopa Komisjoni- „üksnes“ enne sõnu „konkurentsijärele- valvemenetluses kehtiva“. Seeläbi välista- le: Kehtiv KonkS § 63 lõige 4 näeb ette, et taks väärteokoosseisu laienemine konkurent- „Konkurentsiametil on Euroopa Liidu toimi- siametnike üldisele ATS § 55 järgsele mise lepingu artiklite 101 ja 102 kohalda- saladuse hoidmise kohustusele. Lisaks teeme misel õigus vahetada Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutustega sisulist ettepaneku jätta KonkS § 63 lõikest 2 välja või õiguslikku teavet, sealhulgas ettevõtjate teine lause, kuna tegemist on sisult üle- ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet, aruse lausega, mis ei kujuta endast aru- ning kasutada Euroopa Komisjonilt ja liik- saadavat õigusnormi. mesriikide konkurentsiasutustelt saadud tea- EKTÄKS § 5 lõikes 2 on ärisaladus objek- vet tõendusmaterjalina EL Nõukogu määru- tiivsete tunnuste poolest ning KonkS § 63 lg se 1/2003/EÜ artiklis 12 sätestatud tingi- 2 esimese lause järgi subjektiivsest küljest mustel.“ Tegemist on lubamatu deklaratiivse piisavalt määratletud. Käsitledes KonkS § 63 105 lg 2 teist lauset tähenduslikuna, tuleks selle sättega, mis iseenesest õiguslikku alust en- järgi lugeda ärisaladuseks mistahes teave, mis dast ei kujuta (ka varasemalt kavandatud õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. KonkS § 7828 lõige 4 punkt 2 ei olnud Muu hulgas võib see tähendada, et sõltumata kavandatud õigusliku alusena, vaid deklaar- ärisaladuse märkimisest käsitletakse ärisala- tiivse – sedapuhku lubatava – sättena, dusena igasugust teavet, millele juurdepääs kuivõrd eelnõu autorid pidid oluliseks kõik on seadusega kehtestatud korras piiratud tõendamist puudutava koondada ühtekok- (AvTS § 34 jj). Teise lause väljajätmine ku). Õiguslikuks aluseks on ja jääb olema KonkS § 63 lõikest 2 ei jätaks samas sellist nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel teavet kaitseta, mille avaldamine on piiratud 12. Kuivõrd nimetatud EL määrus on sama teiste seaduste alusel. Konkurentsiameti hin- taseme õigusakt, mis riigisisene KonkS, ei nangul puudub antud lausel regulatiivsus ning nõustu Justiitsministeerium Konkurentsia- selle väljajätmine on vajalik õigusselguse ta- meti seisukohaga, mille kohaselt ei ole otse- gamiseks. kohalduv määrus õigusakt, mis saaks regu- leerida „olulisi küsimusi“. Isikuandmete töötlemine konkurentsijärele- valvemenetluses: Ei saa nõustuda Konkurentsiameti tähelepanekuga, mille kohaselt piirab eelnõusse kavandatud KonkS § 561 Konkurentsiameti õigust töödelda isikuandmeid üksnes eelnõusse kavandatud KonkS § 92 peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks. Seda, et tegemist on piirava sättega, ei ole eelnõu autorite hinnangul võimalik kavandatud sättest välja lugeda ka sätte pelgal grammatilisel tõlgendamisel. KonkS § 561 sisaldab siiski täiendavaid õiguslikke aluseid isikuandmete töötlemiseks. KonkS § 561 on vajalik, kuna eelnõukohase seadusega luuakse uus haldusõiguslik erime- netlus – konkurentsijärelevalvemenetlus. See uus erimenetlus ei kuulu enam riikliku järelevalve ja süüteomenetluste n-ö katuse alla. Sestap ei laieneks uuele menetlusele ka senised riiklikule järelevalvele ja süüteome- netlustele kehtinud isikuandmete töötlemise erisused. Kehtima jääks üksnes HMS § 7 lõikes 5 sätestatud isikuandmete töötlemise üldine volitus. Nimetatud „üldvolitus“ ei an- na aga õigust töödelda vajaduse korral eri- liiki isikuandmeid, mis konkurentsijärele- valvemenetluses võivad erandjuhtudel töö- deldava teabe hulka sattuda. Seega loodi konkurentsijärelevalvemenetlusele isiku- andmete töötlemise erisäte. 13. Konfidentsiaalne teave ja saladuse hoid- Mittearvestatud mise kohustus Konfidentsiaalne teave eraõiguslikus suhtes ei ole võrdsustatav konfidentsiaalse teabega 106 Eelnõust ei selgu, kuidas on mõiste „muu avalikõiguslikus suhtes. Seetõttu konfident- konfidentsiaalne teave“ piiritletud ühelt siaalne teave, mida haldusorgan on kohusta- poolt ärisaladusest ja teiselt poolt mistahes tud hoidma selliselt, et sellele juurdepääsu ei infost, mida isik on lihtsalt otsustanud võimalda, on teave, mille (saladuses) hoid- teistele mitte näidata. Euroopa Komisjon mise kohustus tuleneb seadusest. Selleks on oma dokumentides kasutab sellist määratlust asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud nagu „ärisaladus ja muu konfidentsiaalne teave, riigisaladus ja salastatud välisteave, teave“. Viimase all peetakse silmas eelkõige mitte teave, mida menetlusosalised peavad legal professional privilege’i ehk menetlus- konfidentsiaalseks eraõiguslikes suhetes tei- alust isikut esindavale advokaadile kutsealase ste eraõiguslike isikutega. saladuse hoidmise kohustuse raames usalda- Mida täpselt Euroopa Komisjoni EL tud teavet. konkurentsiõiguse rakendamismenetluses Konfidentsiaalsuskohustus on kehtivas õigu- mõistetakse teabena, millele menetlustoimi- ses oluliselt laiem mõiste kui advokaadi- kust ligipääsu ei võimaldata, on eelnõu kliendi vaheline konfidentsiaalsussuhe. Põhi- autoritel allikate nappusest tingituna mõtteliselt on enamus ettevõtjate lepinguid võimatu ülevaatlikult esitada. Samas on väga „konfidentsiaalsed“. Seadusest tuleneva sala- kaheldav, et selle all peetakse silmas legal duse hoidmise kohustuse kõrval on laialdaselt professional privilege’ga kaitstud teavet kasutusel lepingust tulenev saladuse hoidmi- (LPP). Teave, mida loetakse LPP-ga se kohustus, mis on samuti „konfidentsiaal- kaitstuks on teave, millele Euroopa suskohustus“. Ka on TsMS §-s 256 järgi Komisjonil oma rakendusmenetluses ligi- saladuse hoidmise kohustusega (=konfident- pääsuõigust ei ole (ÜKo 17.09.2007, T- siaalsuskohustusega) isikute ring oluliselt lai- 125/03, Akzo Nobel Chemicals ja Akcros em kui vaid advokaadid. Muu hulgas laieneb Chemicals vs. komisjon, p 86; EKo konfidentsiaalsuskohustus käsundisaajale, 18.05.1982, C-155/79, AM & S vs. komisjon, kelle hulka kuuluvad muu hulgas lepingulised p 18) ja tõendina on LPP-ga kaitstud teave eksperdid, kes on menetlusaluse tellimusel lubamatu (ÜKo 29.02.2016, T-267/12 – esitanud fakte ja seisukohti, mille verifitsee- Deutsche Bahn jt vs. komisjon, p 49). Seega rimine menetluse käigus on hädavajalik, et ei saaks vastav teave sattuda menetluses kontrollida menetlusaluse isiku esitatu argu- peetavasse toimikusse. mentatsiooni paikapidavust. KonkS § 63 lg-s 4 vastavat täpsustust ei si- saldu ning teadaolevalt ei ole määratlus „konfidentsiaalne teave“ saanud põhjapane- vat käsitlust ka Eesti kohtupraktikaas. See- tõttu ei ole Eesti kontekstis iseenesest selge, mida „muu konfidentsiaalne teave“ hõlmab. Eelnõu seletuskiri (lk 68) ei kitsenda antud mõistet advokaadi kutsesaladusele, vaid vas- tupidiselt suurendab määramatust: „[---] Kategooriasse muu konfidentsiaalne teave kuulub teave, mis ei ole ärisaladus, kuid mida võib pidada konfidentsiaalseks, kuivõrd selle avaldamine kahjustaks märkimisväärselt mõnd ettevõtjat või isikut.“ [---]. Toodud määratlus ei selgita asja, kuid annab vihje, et „muule konfidentsiaalsele teabele“ ei laiene ärisaladuse EKTÄKS § 5 lg 2 tingimused ja välistused (vt ka KA halduseeskirja p 1.2 ja 1.3). Kahtlemata 107 soovib menetlusalune ettevõtja varjata näi- teks konkurentsiõiguse rikkumisele viitavat teavet, lepingutingimusi vms, mille avalda- mine teda (ja tema omanikke, äripartnereid vms) märkimisväärselt kahjustaks. Samuti võib ettevõtja põhjendatult hinnata kahju- likuks Konkurentsiameti hinnangut, mille järgi tal on turgu valitsev seisund. Ärisala- duse kaitset selline teave ei saa, aga eelnõu järgi tuleb seda siiski kaitsta n-ö konfi- dentsiaalse teabena. Ettepanek on eelnõus sellest segadust tekitavast määratlusest loobuda või vähemalt täpsustada, kas selle all peetakse silmas: a) teavet, mida on alust tunnistada AK-ks muul alusel kui ärisala- duse kaitseks (AvTS § 35 lg 2 p 17 – täpsustada, mis need muud alused on) või b) samastada „muu konfidentsiaalne tea- ve“ üheselt teabega, mida menetlusalune isik on usaldanud oma advokaadile konku- rentsijärelevalvemenetluses. Taotleja ja vihjeandja anonüümsuse tagamine Mittearvestatud Konkurentsiamet on varem juhtinud töögrupi Piiratud juurdepääs taotlusele: Eelnõud on tähelepanu vajadusele täiendada eelnõud või- võrreldes kooskõlastusele esitatud redaktsi- malusega kaitsta menetlusaluse isiku eest ooniga muudetud. KonkS § 63 täiendatakse konkurentsiõiguse rikkumise vihje andnud lõigetega 11 ja 12. isiku identiteeti (06.05.21 kiri JM-le, lk 14). Kavandatud KonkS § 63 lõike 11 punktis 1 Kooskõlastusringil olevas eelnõus on endi- nähakse ette järgmist: „Konkurentsiamet on selt üksnes säte, mis sarnaselt kehtiva kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasu- KonkS § 631 lõikega 3 võimaldab ametil tamiseks mõeldud teabeks lisaks avaliku tea- tunnistada taotleja nime tema põhjenda- be seaduses sätestatule: 1) teabe taotluse tud taotluse alusel teistele isikutele aval- kohta käesoleva seaduse § 7815 tähenduses“. damisele mittekuuluvaks (§ 7815 lg 3). Säte on ebapiisav, kuna taotluse või vihje asja- Kavandatud KonkS § 63 lõikes 12 nähakse olude põhjal võib ametile teavet andnud isik ette järgmist: „Konkurentsiamet kehtestab olla siiski identifitseeritav. Kõigepealt tuleb käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 3–5 märkida, et iga Konkurentsiameti jaoks väär- sätestatud teabele ja avaliku teabe seaduse § tuslikku teavet andev isik ei ole taotleja 35 lõike 1 punktis 17 sätestatud teabele täht- KonkS § 7815 tähenduses. See ei tähenda, et ajatu juurdepääsupiirangu alates nimetatud konkurentsiõiguse rikkumisest teavet andnud teabe saamisest või koostamisest.“ isiku usaldus ja soov tundmatuks jääda ei Oluline on siinjuures aga silmas pidada ja vääriks samavõrd kaitset. mõista seda, et menetlusalusele isikule või- ECN+ direktiiv otseselt ei nõua omaalga- maldatakse taotlusega tutvumist toimiku kät- tusliku teavitamise soodustamist, kuid direk- tesaadavaks tegemisel. Menetlusaluse isiku tiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks on see eest ei saa – nii nagu Konkurentsiamet näib kindlasti asjakohane, millele viitab ka pream- soovivat – taotlust ja taotlejat varjata, kui buli põhjenduspunkt 35: „[---] „Ka võib teabe konkurentsijärelevalvemenetlus on jõudnud omaalgatuslik esitamine kolmandate isikute, esialgsete etteheidete esitamise faasi. Taotlu- näiteks samal turul tegutsevate konkurentide, sest alguse saanud menetluse puhul peab menetlusalusel isikul olema võimalus anda 108 klientide ja tarbijate poolt aidata kaasa kon- taotlusele oma hinnang, sh vaielda taotluses kurentsinormide täitmise tulemuslikule taga- väidetule vastu. See tuleneb n-ö võrdsete misele ning liikmesriikide konkurentsiasu- relvade põhimõttest (principle of equality of tused peaksid sellist teavitamist soodustama.“ arms), millest peab lähtuma ka Euroopa Ko- Kuivõrd ametile sissetulevad kirjad kuuluvad misjon oma EL konkurentsiõiguse rakenda- registreerimisele, siis üksnes isikuandmete mise menetluses (vt nt ÜKo 29.06.1995, T- kaitseks AK märkega varustamine ja nime 30/91 – Solvay vs. komisjon), p 83. eemaldamine ei saa anda ameti teavitajale Piiratud ligipääs vihjetele: Vihjete osas mär- kindlust, et teda antud teabega ei seostata. gime, et eelnõus ei kavandata eraldiseisvat Menetlusaluse isiku kaitseõigus konkurentsi- regulatsiooni vihjete esitamisele. Vihjetele järelevalvemenetluses hõlmab ligipääsu toi- kehtib üldine kord (sh dokumendiregistris mikule (§ 7817 lg 6 p 12), mis peab sisaldama registreerimise kohustus). Tulevikus laieneb kogu teavet, sh teabe saamise allikat ja viisi, n-ö vilepuhujatele ka rikkumisest teavitaja mida amet on konkurentsijärelevalvemenet- kaitse seadus. Juhul, kui eelnimetatud seadus luses saanud, koostanud või kogunud (§ 7821 jõustub enne, kui kõnesolev eelnõukohane lg 1). Küsimus toimiku suhteliselt piiramatust seadus, saab Justiitsministeerium teha Riigi- kohustuslikust mahust on laiem teema, mida kogule täiendusettepaneku muuta rikkumi- on käsitletud eespool p-s 10. sest teavitaja kaitse seadust nii, et sellesse KonkS § 78 lg 2 järgi on menetlusalusel isi- lisatakse ka konkurentsijärelevalvemenetlus. 21 kul õigus taotleda juurdepääsu teabele, mille Osas, milles rikkumisest teavitaja kaitse sea- alusel teda käsitletakse menetlusaluse isiku- dus ei kohaldu, anonüümsete vihjete regulat- na. Konkurentsiametil on õigus keelduda tea- siooni käesoleva eelnõuga ei kavandata. Esi- bele juurdepääsu võimaldamisest ulatuses, teks jääb see ECN+ direktiivi ülevõtmise va- mis „võib oluliselt kahjustada teise isiku õi- hetust skoobist välja (ECN+ direktiivi pre- gusi“. KonkS § 7821 lg 5 järgi peab amet või- ambuli punkt 35 räägib teabenõude ehk maldama juurdepääsu „konfidentsiaalsele in- direktiivi artikli 8 kontekstis vabatahtlikust fole“, kui see on vajalik menetlusaluse isiku teabe andmisest öeldes mh: „Similarly, õiguste kaitseks. Viidatud sätteid silmas pida- NCAs should have effective tools to require des tekib küsimus, kas menetlusaluse isiku any other natural or legal person to provide kaitseõigus kaalub üles ametile rikkumise information that may be relevant for the kohta teavet andnud isiku nime salastamise application of Articles 101 and 102 TFEU. õiguse. Konkurentsiameti hinnangul ei ole Member States should be free to provide for see üldjuhul nii. procedural rules on such requests for information, such as the legal form they take, Konkurentsijärelevalvemenetluses tuvas- provided that those rules allow for the tatakse rikkumise asjaolud ning kujunda- effective use of this tool. Experience also takse õiguslik hinnang taotlusest ja taotle- shows that information provided on a jast eraldiseisvalt. Vihjeandja isikul ja vih- voluntary basis in response to non- je andmise asjaoludel ei pruugi olla tõen- compulsory requests for information can be damisväärtust. Anonüümseks jääda sooviva a valuable source of information for vihjeandja puhul on amet seda kriitilisem kaa- informed and robust enforcement. Similarly, ludes, kas temalt saadud teabe põhjal üldse the provision of information by third parties, midagi algatada (sh arvestades võimalust, et such as competitors, customers and con- erinevalt kuriteokaebusest saab konkurentsi- sumers in the market, on their own initiative järelevalve menetluses karistamatult valekae- can contribute to effective enforcement and bust esitada). NCAs should encourage this.“ – menetluse Seega kõigil juhtudel pole kindlasti põhjust kestel võetavat uurimismeedet avav pre- eeldada, et menetlusaluse isiku kaitseõiguse ambuli punkt ei saa loogiliselt võttes omada teostamiseks on vaja taotlusega kogu ulatuses suurt seost menetluse algust tingiva vilepu- tutvuda ning teada taotleja isikut. Veel vähem humisega). Teiseks, Konkurentsiamet on 109 on selline eeldus põhjendatud tundmatuks vastava ettepaneku teinud, selgitamata see- jääda sooviva vihjeandja puhul. juures, kuidas on siiani, st kehtiva õiguse Ehkki § 7821 lg 1 sõnastusest lähtuvalt võiks alusel anonüümsete vihjetega ümber käidud vihjeinfo justkui toimikust välja jätta, kuivõrd ning milles täpsemalt seisneb olemasoleva tegemist pole mitte konkurentsijärelevalve- regulatsiooni puudujääk (sh kas see on Kon- menetluses, vaid enne menetluse algatamist kurentsiameti tegevust siiani oluliselt pärs- saadud teabega, on see vaevalt olnud eelnõu sinud?). Ka siiani on Konkurentsiamet pi- autorite mõte. Näiteks juhul, kui Konkurent- danud talle edastatud vihjete puhul lähtuma siamet vihjeinfole tuginedes läheb haldus- avaliku teabe seadusest, sh kohustusega kohtult menetlusaluse isiku valduste läbiotsi- registreerida pöördumised, avaldused, mär- miseks luba taotlema, ei saa selline teave olla gukirjad jms Konkurentsiameti dokumendi- jäetud dokumenteerimata. Tõendusväärtuse- registris. ga teave peab sisalduma toimikus, isegi kui Amet märgib, et kui keelatud tegudele vii- vihje andja identifitseerimist võimaldav teave tavate vihjete konfidentsiaalsust ei tagata, jäetakse sealt välja. „võib selline info suure tõenäosusega jääda Konkurentsiametile edastamata.“ Kuna ka- Konkurentsiametile vihje andjale ei ulatu vandatava eelnõuga vihjetele kohalduvat õi- kõigil juhtudel nn vilepuhuja ehk rikkumi- guslikku raamistikku muuta ei kavatseta, on sest teavitaja kaitse (vt seaduseelnõud EIS- is). Näiteks juhul, kui info konkurentsiõigus- ebaselge, kuidas saab eelnõukohase seaduse likust keelatud kokkuleppest jõuab selle sõl- vastuvõtmine mõjuda nii, et oluline info minud isiku kliendi või äripartnerini, siis sel- „jääb“ edastamata. Vihjetega tuleb pärast gete tagatiste puudumise korral, et teda järg- eelnõukohase seaduse jõustumist ümber käia nevas menetluses ei identifitseerita, võib sel- täpselt samamoodi nagu seda tehakse prae- line info suure tõenäosusega jääda Konku- gu, st enne eelnõukohase seaduse jõustumist. rentsiametile edastamata. Sarnane olukord Täiendavalt märgime, et soov salastada vih- võib tekkida turgu valitseva seisundi kuritar- jete sisu menetlusaluse isiku eest ei ole tule- vitamise korral. Konkurentsiameti teavitaja nevalt n-ö võrdsete relvade printsiibist (vt jaoks on sageli oluline välistada võimalus, ülal) tulenevalt võimalik – menetlusalune et teda kaebusega seostatakse. Konkurentsi- isik peab saama vihjega tutvuda hiljemalt amet peab saama anda isikule kindluse, et talle etteheidete esitamise faasis, kuivõrd tema isikut ei paljastata, kuid üksnes nime menetlusalusel isikul peab olema ligipääs kinnikatmine seda paljudes olukordades ei samale hulgale teabest, mis Konkurentsi- taga. Eesti on väike ja mõnelgi juhul saab ametilgi. menetlusalune isik ka ilma vihjeandja nime Siinkohal toome võrdluseks põllumajandus- nägemata aru, kes ta on. toote ja toidu tarneahelas ebaausa kauban- Eelnevat arvestades on põhjendatud sätes- dustava tõkestamise seaduse § 10 lõike 3, tada Konkurentsiametile kaalutlusõigus mis on kavandatud Euroopa Parlamendi ja taotleja identifitseerimist võimaldava tea- nõukogu direktiivi (EL) 2019/633 artikli 5 be mitteavaldamiseks vajadusel kogu taot- lõike 3 ülevõtmiseks. Kuigi direktiiv näeb luse osas. Ühtlasi tuleb ette näha erisus vih- liikmesriigile selgelt ette kaebuse esitaja jeinfo suhtes (vt võrdluseks Euroopa Komis- (complainant) salastamise aluste kavanda- joni vastavat korda). Vihje on keelatud teo mise kohustuse olenemata menetlusest, on toimepanemisele viitav teave, mida amet on see riigisisesesse õigusesse kavandatud üks- mistahes vormis saanud isikult, kes ei ole nes riiklikku ja haldusjärelevalvet silmas pi- käesoleva seaduse tähenduses taotleja või kes dades. Nimetatud sätte selgituses on seejuu- on avaldanud soovi, et teda ei käsitletaks res esile toodud, et karistavas menetluses on antud teabe suhtes taotlejana. Konkurentsia- oluline tagada menetlusaluse isiku õigus saa- met loob tehnilise võimaluse isikule konku- da piisavalt teavet tema suhtes esitatud väi- rentsialase teabe andmiseks, tagades isiku dete ja tõendite kohta, mistõttu peab sellistes taotlusel (vastav linnuke vormil vms) tema olukordades, kus kaitseõigus kaalub üles 110 anonüümsuse ning tema isikut identifitsee- kaebuse esitaja kaitse, menetluse lõpetama, rida võimaldava teabe väljajätmise menetlus- sest nn etteheidete esitamine tooks kaasa toimikust. Vihjed ei kuulu dokumendihaldus- kaebuse esitaja avalikuks tuleku. süsteemis registreerimisele. 14. Mitte menetlusaluse isiku ärakuulamis- Mittearvestatud õigus Taotleja ja tema õigused konkurentsijärele- Eelnõu kohustab etteheidete faasis ära kuu- valvemenetluses: Taotleja õiguste ulatuse lama (see oleks võrreldav väärteoprotokolli osas vt Justiitsministeeriumi selgitusi Kon- edastamisega) mitte üksnes menetlusaluse kurentsiameti ülal toodud märkustele. isiku, vaid ka taotleja ja teised menetlusse Muu turuosaline ja tema õigused konkurent- kaastatud turuosalised (§ 7827 lg 3 ja 4, SK lk sijärelevalvemenetluses: Konkurentsiameti 85). Neile tuleb saata trahvi määramise, rik- hinnangul on ebaselge, kes on muu turuosa- kumise lõpetamise või kohustuse võtmise line ja millal tuleks ta menetlusosaliste ringi otsuse projekt, samuti tuleb nende jaoks koos- kaasata. Kordame siinkohal üle sätte sõnas- tada toimiku ärisaladustevaba versioon tusest tuleneva ja seletuskirjas märgitu, et ning see neile kättesaadavaks teha (KonkS muude turuosaliste kaasamine on rangelt § 7821 lg 4 ja 5). Selline kohustus ei tulene Konkurentsiameti kaalutlusõigus (KonkS § direktiivist. Ka süüteomenetlustes ei ole võr- 7818 lõike 1 punkt 3: „muu turuosaline, kelle reldavat kohustust (näiteks ei esitata kaebuse õigusi võib konkurentsijärelevalvemeede esitajale väärteoprotokolli jne). Väärib märki- oluliselt puudutada ja kelle Konkurentsiamet mist, et seletuskirjas ei ole esitatud sisulist on menetlusse kaasanud“). Muu turuosaline põhjendust, miks on valitud selline ebatava- – isegi kui tema õigused on oluliselt puudu- line ja halduskoormust paisutav lahendus. tatud – ei saa automaatselt menetlusosali- Tulemuseks on ettenähtavalt hulk bürokraa- seks. tiat, mis muudab niigi suhteliselt pikad konkurentsijärelevalve menetlused kohma- Konkurentsiamet on teinud ettepaneku välis- kaks ja läheb otseselt vastuollu direktiivi ees- tada muude turuosaliste (kelle õigused või- märgiga. vad asjas olla puudutatud) õigus nõuda enda menetlusse kaasamist. Seda soovi on amet Hulga vaidlusi võib põhjustada see ärakuu- põhjendanud halduskoormuse kasvuga. lamisõigus „muude turuosaliste“ puhul, kelle Märgime siinkohal, et kavandatav säte juba ring on väga lai. Eelnõu § 1818 lg 1 p 3 on Konkurentsiameti koormust vähendava sätestab, et menetlusosaliseks on ka muu tu- eesmärgiga. HMS § 11 lõike 1 punkti 3 järgi ruosaline, kelle õigus võib konkurentsijä- on menetlusosaliseks ka isik, kelle õigusi või relevalvemeede oluliselt puudutada ja kel- kohustusi haldusakt, haldusleping või toi- le Konkurentsiamet on menetlusse kaasa- ming võib puudutada (kolmas isik). See nud. Konkurentsiamet leiab, et eelnõu põhjal tähendab, et kehtiva haldusmenetluse seadu- jääb selgusetuks, kes on õigupoolest muu se alusel, mille osas ei ole loodud erisust turuosaline, millal tuleks ta menetlusse kaasa- oleks puudutatud isikute kaasamine kohus- ta ning kuivõrd on tal õigus kaasamist taotle- tuslik. Mis puudutab küsimust, kas muu da. Keskmises konkurentsijärelevalves on turuosaline saab nõuda enda kaasamist me- isikuid, kelle õiguseid võib konkurentsijäre- netlusse, siis rõhutame, et muul turuosalisel levalvemeede oluliselt puudutada, väga palju. saab olla huvi kaasamise vastu üksnes juhul, Ehkki § 1818 lg 1 p 3 järgi on määravaks tun- kui muu turuosaline soovib kaasamise kaudu nuseks, et sellise isiku õigusi võib konku- nõuda vältava keelatud teo lõpetamist. Kui rentsijärelevalvemeede oluliselt puudutada, muu turuosaline soovib olla konkurentsijäre- ei ole siiski välistatud tõlgendus, mille ko- levalvemenetlusse kaasatud alusel, et ta nõu- haselt meetme kohaldamises peavad saama ab Konkurentsiametilt kaalutlusvigadeta ot- kaasa rääkida ka isikud, kellel on oluline puu- sust keelatud teo toimepanemise lõpetami- tumus menetluse esemeks oleva tegevusega, sel, peab ta menetlusse kaasamiseks täitma mille suhtes meedet rakendatakse. Näiteks 111 juhul, kui keelatud tegevust on võimalik lõpe- taotlejale seatud nõuded. Muu turuosalise tada mitmel moel ning Konkurentsiameti regulatsioon ei ole mõeldud taotlejale seatud valitud meede toob kaasa muu turuosalise nõuetest möödaminemiseks. Seega: kui muu jaoks oluliselt ebasoodsama tulemuse. Näi- turuosaline taotleb enda kaasamist muu tu- teks kui rikkumise lõpetamise ettekirjutus ruosalisena, siis tuleb sellist taotlust käsit- seisneb võrgustikule ligipääsu tingimustes, leda kui taotlust KonkS § 7815 tähenduses. siis need võivad mõjutada väga paljusid See võimaldab kontrollida taotluse lubata- ettevõtjad ja lõpptarbijaid. vust. Samuti saab taotluse jätta KonkS §-s 16 Märkimisväärne halduskoormus ja ajakulu 78 nimetatud alustel läbi vaatamata. võib kaasneda ka mõne üksiku täiendava Taotleja või muu turuosalise ärakuulamata isiku menetlusse kaasamisega. Konkurentsi- jätmise tagajärjed: KonkS § 7835 näeb ette, et ameti jaoks on isiku menetlusse kaasamisel konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tagajärjed (eelkõige kohustus ära kuulata teha tunnistamist ei ole õigus nõuda üksnes põh- selleks kättesaadavaks menetlustoimik ning jusel, et konkurentsijärelevalvemenetluses koostada selleks ärisaladustevaba etteheidete rikuti menetlus- või vorminõudeid, välja versioon – vt KonkS § 7821 lg 4 ja 5), kuid arvatud juhul, kui nõuete rikkumine võis mõ- olulised tagajärjed võivad olla ka isiku jutada asja otsustamist või sellega kaasnes menetlusse kaasamata jätmisel. Eelnevat ar- meetme adressaadi õiguste oluline rikku- vestades tuleb kindlasti välistada tõlgen- mine. Kuniks taotleja või muu turuosalise dusvõimalus, et iga muu turuosalise mää- ärakuulamata jätmine ei saanud mõjutada ratlusele vastav isik tuleb menetlusse kaa- asja sisulist otsustamist, ei ole alust taotleja sata, samuti et isikutel on õigus taotleda või muu turuosalise ärakuulamata jätmisel oma kaasamist „muu turuosalisena“ kon- konkurentsijärelevalvemeedet tühistada. kurentsijärelevalvemenetlusse. Eelnõu sõ- Rõhutame veelkord, et taotleja või muu turu- nastus praegu selles küsimuses selgust ei osalise ärakuulamata jätmine ei saa olla loo. Puudub selge alus, et Konkurentsi- menetluslik rikkumine, millega „kaasnes amet saaks isiku menetlusse kaasaamise meetme adressaadi õiguste oluline rikku- taotluse tagasi lükata, kui asi kuidagi tema mine“, sest taotleja ja muu turuosaline ei ole ettevõtlusvabadust või muid õigusi oluliselt kumbki konkurentsijärelevalvemeetme ad- võib mõjutada. ressaat. Seejuures tekib küsimus tagajärgedest juhul, kui isik jääb ettenähtud juhul ära kuulamata (HMS § 40). Erinevalt HMS §-st 58, mille järgi ärakuulamisõiguse võimaldamata jätmi- ne üldjuhul haldusakti kehtetuks tunnistamist kaasa ei too, on konkurentsijärelevalve asja- des ette nähtud kõrgem lävend (§ 7835, SK lk 104-105). Ettepanek: Jätta eelnõust välja taotleja ja teiste menetlusse kaasatud turuosaliste ko- hustuslik ärakuulamine etteheidete esita- misel menetlusalusele isikule. Sätestada välistus isiku õigusele nõuda enda kaasa- mist konkurentsijärelevalvemenetlusse. Alternatiivne ettepanek: Täiendada KonkS § 1818 lg 1 p 3 sõnastust „[---] kelle õigusi rakendatav konkurentsijärelevalve- meede vahetult ja oluliselt piirab [---]“. 15. Struktuursete meetmete kasutatavus Osaliselt arvestatud 112 KonkS § 7832 lõige 3 sätestab: „Konkurent- Kavandatud KonkS § 7832 lõiget 3 on täien- siamet võib menetlusalusele isikule määrata datud sõnaga „samaväärne“ järgmiselt: kohustuse likvideerida osalus konkureerivas „Konkurentsiamet võib menetlusalusele isi- äriühingus, võõrandada ettevõte või teha muu kule määrata kohustuse likvideerida osalus struktuurne muudatus üksnes juhul, kui keela- konkureerivas äriühingus, võõrandada ette- tud teo toimepanemist ei ole võimalik lõpeta- võte või teha muu struktuurne muudatus üks- da vähem koormava kohustusega.“ Konku- nes juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei rentsiamet leiab, et antud lõike sõnastust tu- ole samaväärselt võimalik lõpetada vähem leks muuta, kuna struktuurse meetme määra- koormava kohustusega.“ mine ainult siis, kui keelatud teo toimepane- Kuna nimetatud lõige on kavandatud lahtise mist ei ole võimalik lõpetada vähem koorma- loeteluga struktuursetest meetmetest, mida va kohustusega on liiga piirav ja ei lähe kokku Konkurentsiamet võib keelatud teo toimepa- ka seletuskirjas välja toodud näitega Saksa nemise lõpetamiseks kohaldada, ei pea eel- seadusest. Sõna „võimalik“ asemel tuleks nõu koostajad vajalikuks sõna „konkureeriv“ kaaluda näiteks sõna „põhjendatud“ kasuta- sättest kustutada. Nimetatud lahtine loetelu mist. võimalikest struktuursetest meetmetest on Ka Saksa seadus näeb ette, et strukturaalseid sättesse kavandatud ECN+ direktiivi põhjen- meetmeid võib määrata, kui käitumuslikud duspunkti 37 pinnalt, mis samuti nimetab meetmed ei ole piisavalt efektiivsed, mitte et osalust „konkureerivas“ äriühingus: „ Struc- käitumusliku meetme kasutamine peaks ole- tural remedies, such as obligations to dis- ma võimatu. Siin on oluline vahe, kuna alati pose of a shareholding in a competitor or to on võimalik mingisugune käitumuslik meede divest a business unit, affect the assets of an välja mõelda, mis teatud eeldustel võiks ka undertaking and can be presumed to be more keelatud teo toimepanemise lõpetada, kuid burdensome for the undertaking than beha- see ei pruugi olla antud asjaoludel konkurent- vioural remedies.“ siolukorra parandamise seisukohalt efektiiv- ne ja mõistlik. Seda näiteks juhul, kus kohus- tusega rikkumise lõpetamise korral tekiks rikkujal tegelikkuses võimalus samasugust konkurentsi kahjustavat praktikat jätkata teiste vahenditega või kus kohustust oleks küll võimalik kehtestada, kuid mitte tõhusalt kontrollida. Kuna strukturaalset meedet kasu- tatakse pigem väga kõrge omandikontsentrat- siooniga turgudel, siis näiteks nn Hiina müüri nõudmine võib tulla kõne alla käitumusliku meetmena. See ei ole sageli siiski efektiivne lahendus. Kui vaadata Euroopa Konkurentsi- võrgustiku (ECN) soovitust struktuursete meetmete rakendamise kohta, siis seal on samuti käsitletud struktuurseid meetmeid võimalusena konkurentsiasutuste jaoks juh- tudel, kus vaja on rikkumine tulemuslikult ja tõhusalt lõpetada ning konkurents turul taas- tada. Seejuures tõstetakse esile proportsio- naalsuse ja efektiivsuse põhimõtteid. Ettepanek: Asendada § 7832 lõike 3 sõnas- tuses sõna „võimalik“ sõnaga „põhjenda- tud“. Jätta § 7832 lõike 3 sõnastusest välja sõna „konkureerivas“. Sõna „konkureeriv“ 113 viitab justkui sellele, et kohustuse objektiks ei saa olla osalus adressaadiks oleva ettevõtja kontrollitavas, vaid üksnes tema konkurendi äriühingus. 16. Kohustuste võtmine Mittearvestatud Kohustuste võtmisel sätestab § 7830 lg 4 nõu- Turuosaliste kaasamine: Esiteks tuleb märki- de, et Konkurentsiamet peab enne kohustuse da, et turuosaliste kaasamise näol ei ole tege- siduvaks muutmist küsima teiste turuosaliste mist avatud menetlusega. HMS § 46 lõige 1 arvamust. Jääb selgusetuks, mis menetluses sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel viia- see toimub HMS-i tähenduses, keda tuleb kse haldusmenetlus õigusakti andmiseks läbi kaasata (kas menetlusosalisi või kõiki turu- avatud menetlusena. St avaliku menetluse osalisi), kuidas (kas piisab väljapanekust läbiviimine on kohustuslik siis, kui seadus ameti kodulehel) ja mis on nõuetekohase sellele selge viite teeb. Antud juhul vastavat kaasamata jätmise tagajärjed. Nii jääb lah- viidet seaduses ei ole, seega ei ole avaliku tiseks, kas tegemist on erilise ärakuulamis- menetluse läbiviimine ka kohustuslik. õiguse võimaldamisega (HMS § 40) või hoo- Tegemist ei ole ka ärakuulamisega selle pis avatud menetlusega, mis hõlmab muu hul- kõige klassikalisemas HMS § 40 tähenduses. gas asja arutamist avalikul istungil (HMS § HMS § 40 räägib menetlusosalistest. Kavan- 46-50). See on veel üks näide, miks direktiivi datud turuosaliste kaasamine on erikord. sätte kopeerimisest eelnõusse ei piisa direk- Nimelt ei pruugi kavandatavas sättes nime- tiivi ülevõtmiseks. Vaja on kehtestatud nõue tatud turuosalised olla (ja tõenäoliselt ei ole- seostada kehtiva õigusega, sh HMS-ga. gi) konkurentsijärelevalvemenetluses me- Konkurentsiameti jaoks jääb arusaama- netlusosalised (erandiks on Konkurentsia- tuks, milleks on vaja reguleerida kohustus- meti poolt kaasatud muu turuosaline). Ko- te võtmist ning sellega seotud ameti kohus- hustuse võtmise puhul tuleneb kohustus kü- tusi menetluse eri faasides (§ 7830 lõiked 2 sida muude turuosaliste arvamust ECN+ di- ja 3). Juhul kui ettevõtja poolne soov kohus- rektiivi artikli 12 lõikest 1, mis sätestab, et tusi võtta on siiras, mitte taktikaline käik, ei „[l]iikmesriigid tagavad, et täitmise taga- ole Konkurentsiametil põhjust teha ettevõtja- mise menetluses, mis on algatatud ELi toi- le selles osas takistusi. Senises praktikas on mimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumise kohustusi võetud eelkõige peale ettekirjutuse lõpetamist nõudva otsuse vastuvõtmiseks, hoiatusi ehk etteheiteid, kui menetluse asjao- võivad liikmesriikide konkurentsiasutused lud ja neil põhinev hinnang ettevõtja tegevu- võtta pärast ametlikku või mitteametlikku sele on selgunud. Seevastu § 7830 lg 2 tekitab turuosalistelt arvamuse küsimist vastu ot- ametile justkui kohustuse menetluse kestel, suse, millega muudetakse siduvaks kohus- kui menetleja ei pruugi selleks veel valmiski tused, mille ettevõtjad või ettevõtjate ühen- olla, esitada isikule nö eel-etteheited. Ette- dused on võtnud, kui need kohustused on panek oleks etteheidete-eelset kohustuste võt- võetud liikmesriikide konkurentsiasutuste mist üldse mitte reguleerida, eriti kuna prak- poolt nimetatud probleemide lahendamiseks. tikas probleem puudub ning ka direktiiv ei Otsuse võib teha kindlaksmääratud ajavahe- nõua siinkohal üksikasjalikku regulatsiooni. mikuks ja selles tuleb sätestada, et liikmes- Kindlasti tuleb aga välistada võimalus, et riikide konkurentsiasutustel ei ole enam põh- menetlusalused isikud hakkavad rutiinselt just meetmeid võtta.“ Mis puutub küsimusse, peale esimesi menetlustoiminguid nõudma kuidas nimetatud kaasamine toimuma peab, Konkurentsiametilt ülevaadet (ehk n-ö eel- siis siin kehtib erisätte puudumisel taas kord etteheiteid) kohustuste võtmise ettekäändel. haldusmenetluse seaduses ette nähtud üld- regulatsioon. Haldusmenetluse seadus läh- Konkurentsiametile peab jääma võimalus et- tub reeglist, et kui seadusandja ei ole ette teheidete esitamisele eelnevas menetlusfaasis näinud erisätet, kehtib menetluse läbivii- esitatud isiku taotlusele lühidalt vastata, et misel vormivabaduse põhimõte (HMS § 5 114 kohustuste võtmise võimalikkus ei ole hetkel lõige 1). Muude turuosaliste kaasamiseks selge. Samuti võib amet anda menetluse algu- näib kõige kohasem viis olevat muude ses isiku taotlusele vastuseks esialgse seisu- turuosaliste teavitamine arvamuse avalda- koha, et antud asja ei saa üldse rikkumist tu- mise võimalusest (mingiks kindlaks kuupäe- vastamata lõpetada. Sel juhul amet arusaada- vaks) näiteks Konkurentsiameti kodulehel. valt ülevaadet kohustuste võtmise jaoks ei an- Võttes arvesse KonkS §-s 7835 sätestatut na. Järgneva menetluse käigus ei saa aga vä- („Konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks listada, et esialgselt antud seisukoht muutub, tunnistamist ei ole õigust nõuda üksnes kuna selguvad varem selgusetud asjaolud (nt põhjusel, et konkurentsijärelevalvemenetlu- kaubaturu kohta), millele tuginedes muutub ses rikuti menetlus- või vorminõudeid, välja ka hinnang rikkumise küsimuses. Kohustuste arvatud juhul, kui nõuete rikkumine võis võtmine on olemuselt paindlik ja läbirääki- mõjutada asja otsustamist või sellega kaas- mistel põhinev instrument, mille kasutamist nes meetme adressaadi õiguste oluline rikku- jäikade menetlusreeglite sätestamine vaevalt mine“), siis on mõeldav olukord, kus muu soodustab. turuosalise kaasamata jätmine võis mõjutada Ettepanek: Mitte eraldi reguleerida kohus- otsuse sisu. Turuosalistele arvamuse andmi- tuste võtmist enne etteheidete tegemist, jät- se võimaluse (milleks piisab, nagu ülal tes selle võimaluse paindlikuks või vähe- mainitud, nt vabas vormis Konkurentsiameti malt sätestada Konkurentsiameti õigus en- kodulehe kaudu arvamuse avaldamise või- ne etteheiteid ülevaadet mitte anda, kui ko- malusest teavitamine) sootuks ära jätmine hustuse võtmise võimalikkus pole selgu- toob kaasa konkurentsijärelevalvemeetme nud. (kohustuste kinnitamine) formaalse õigus- vastasuse. Konkurentsiameti mure, et eelnimetatud ärakuulamise nõue „on veel üks näide, miks direktiivi sätte kopeerimisest eelnõusse ei piisa direktiivi ülevõtmiseks. Vaja on kehtestatud nõue seostada kehtiva õigusega, sh HMS-ga“, on asjatu. Mure on lahendatav üld- ja eriseaduste reeglite kohaldamisega. Selleks, et mõista, miks on vaja ECN+ direk- tiivi artikli 12 ülevõtmiseks kohustuse võt- mise heakskiitmise raamistik luua n-ö mit- mefaasiliselt, peab direktiivi sätetesse suve- nema. Amet peaks sätet lugedes mõtlema sellele, kas direktiiv võimaldab kohustuste võtmist üksnes etteheidete faasis? Vastus sellele küsimusele eelnõu autorite hinnangul on selge „ei“, sest säte ei näe ette mingeid ajalisi või menetlusetapilisi piiranguid. Kuivõrd direktiivi artikli 12 lõige 1 näeb et- te, et väljapakutud kohustused peavad „meet the concerns expressed by the national competition authorities“, tuleb seadusandjal mõelda ja vajadusel ette näha raamistik, kui- das direktiivis sätestatud nõue saaks täidetud olukorras, kus kohustusi ollakse valmis võt- 115  ma ja on võimalik võtta menetluse varase- mas faasis kui lõppfaasis ehk etteheidete esi- tamise faasis. Konkurentsiameti küsimusele, miks menet- luse varasemas faasis on kohustuste võtmist üldse vaja reguleerida, annab ammendava vastuse eelnõu seletuskiri. Seletuskiri põh- jendab lk-l 107: „Euroopa Kohtu otsuses komisjon v. Alrosa leidis kohus, et „[kohustuste võtmise mehhanism] lähtub eelkõige menetlusökonoomia kaalutlustest ning võimaldab ettevõtjatel täielikult menetluses osaleda, pakkudes lahendusi, mis tunduvad neile kõige kohasemad ning sobivamad, et lahendada […] tõstatatud küsimusi.“ See tähendab, et kohustuste võtmise sooviga võiksid ettevõtjad või ettevõtjate ühendused Konkurentsiameti poole pöörduda niivõrd varajases menetluse faasis kui võimalik, mistõttu ei ole põhjendatud jätkata seni väljakujunenud halduspraktikaga, kus kohustuste väljapak- kumine on reaalselt võimalik alles menetluse lõpufaasis […] Ka Euroopa Komisjon enda poolt läbiviidavates konkurentsiõiguse rak- endamise menetlustes kutsub ettevõtjaid üles oma huvi kohustuste võtmiseks näitama või- malikult varajases menetlusetapis, kuid ei välista seejuures, et määruse nr 1/2003 artiklis 9 toodud esialgne hinnang (preli- minary assessment) võib teatud juhtudel osutuda menetluse lõppfaasis esitatavaks etteheidete protokolliks (statement of objec- tions).“ 17. Kokkuleppemenetlusega seotud küsimu- Osaliselt arvestatud sed Justiitsministeeriumil ei ole võimalik võtta Eelnõu § 7831 lg 1 sätestab, et „Konkurentsi- seisukohta teiste Euroopa konkurentsivõr- amet võib konkurentsijärelevalvemenetluses, gustikku (ECN) kuuluvate riikide kokkulep- mille esemeks olev keelatud tegu on kartell, pemenetluste kohaldamisala kohta, kuivõrd kohaldada kokkuleppemenetlust.“ Konku- Konkurentsiameti kõnesolevast märkusest ei rentsiamet ei pea kokkuleppemenetluse pii- nähtu, millistele riikidele on selles viidatud rangut, mille alusel saab seda rakendada ai- ja mis on nendes konkurentsiõiguse rikku- nult kartellimenetlustele, põhjendatuks. Kok- miste puhuks mõeldud menetlusreeglite lai- kuleppemenetluse põhiargument, milleks on em ülesehitus ning loogika. menetluse ökonoomika juhul, kui ettevõtja ei Justiitsministeerium on konkurentsijärele- vaidlusta omapoolset rikkumist, kehtib ka valvemenetluse loomisel eeskuju võtnud Eu- kõigi teiste konkurentsiõiguse alaste rikku- roopa Komisjoni vastavasisulisest menetlu- miste kohta, ning sellest tulenevalt oleks sest, sh ka Euroopa Komisjoni kokkuleppe- mõistlik võimaldada menetlust läbi viia kok- kuleppemenetluse reeglite alusel laiemalt. 116 2017.a andmetel ECN2 riikides, kus kokku- menetlusest kartellidega seotud otsuste pu- leppemenetlus oli ette nähtud, kehtis see hul (vt komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004, kahes riigis üksnes kartellide menetlustes, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 samas kui 9 riigi puhul laienes võimalus ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjo- kokkuleppemenetlust kasutada ka teistele nis, artiklit 10a ning komisjoni teatist, mis konkurentsiõiguse rikkumistele. käsitleb kokkuleppemenetluse läbiviimist kartellidega seotud otsuste puhul, mis on Trahvi allahindluse suurus. Eelnõu § 7831 lg 7 võetud vastu vastavalt nõukogu määruse kohaselt peab kokkuleppemenetluses kohal- (EÜ) nr 1/2003 artiklitele 7 ja 23 (2008/C datav trahv olema 10% väiksem trahvi võima- 167/01)). Selleks, et mõista, miks on kokku- likust suurusest. Konkurentsiameti seisukoha leppemenetlus kavandatud kohaldamiseks järgi võiks seaduses olla sätestatud võimalus üksnes kartellidele, tuleb konkurentsijärele- pakkuda ettevõtjatele suuremat trahvialla- valvemenetlusse kavandatud meetmeid vaa- hindlust, et suurendada ettevõtjate motivatsi- data tervikuna. Nimelt kehtestab eelnõuko- ooni kokkuleppe menetluses osaleda. Konku- hane seadus lisaks kokkuleppemenetluse rentsiameti ettepanek on kehtestada mini- raamistikule ka leebuse kohaldamise raamis- maalseks allahindluseks 10% aga anda õigus tiku. Mõlema kohaldamisalaks on kartellid suurendada Konkurentsiametil seda kuni kehtiva KonkS § 78 lõike 2 tähenduses. 30% protsendini. Euroopa riikides on trahvi- Asjakohased on veel kohustuste võtmise allahindluse määrad järgnevad: heakskiitmise raamistik, mida seni on 10% - kolm riiki; Euroopa Liidu konkurentsiõiguse 15% - neli riiki; rakendamisel peetud sobimatuks meetmeks kartellidele, ja trahvide määramiseks 20% - kaks riiki (kuni 20%, mitte fik- ettenähtud laiaulatuslik kaalutlusõigus seeritud); Konkurentsiametile. 30% - kaks riiki (ühel vahemik 10%- Kokkuleppemenetlus ei ole võrrelduna lee- 30%, teisel kuni 30%); busprogrammiga ette nähtud kartellide avas- 35% - üks riik (vahemik 10-35%). tamiseks ja tõendite kogumiseks. Nagu ka seletuskirjas on välja toodud, on kokkulep- Konkurentsiamet on huvitatud, et kokkulep- pemenetluse ainus eesmärk menetlust kiiren- pemenetluse võimalikult suurest rakendus- dada ja seeläbi nii konkurentsiasutuse kui ka alast pärast seaduse kehtima hakkamist, mis- kohtu ressursse säästa (inglise keeles on tõttu suurem paindlikkus trahvide suuruse sellele viidatud kui efficiancy tool). Sellega alandamisel toob kaasa potentsiaalselt suure- seonduvalt on Euroopa Komisjon oma kok- ma hulga ettevõtjaid, kes seda võimalust kuleppemenetlust tutvustavas materjalis too- kaaluvad. Maksimaalselt 10% allahindlus eri- nud esile järgmist: „Experience shows that ti väiksemate trahvide puhul ei pruugi ette- [in the anti-cartel field] litigation mainly re- võtja jaoks olla motiveeriv. Ettepanek: kaa- lates to circumstances having a bearing on luda kokkuleppemenetluses lubatava alla- the amount of the fine and liability of parent hindluse suurendamist. Võimaldada kok- companies for actions undertaken by their kuleppemenetlust ka teistes asjades peale subsidiaries. Moreover, amongst antitrust kartellide. cases, cartel investigations are comparati- Hübriidmenetlused. Eelnõu selgituskirjas on vely more frequent and often entail a heavier välja toodud, et juhul kui üks kartellis osalev procedure in view, among other things, of ettevõtja soovib kokkuleppemenetlust ja tei- the multiplicity of parties and languages sed ettevõtjad sellega nõus ei ole, siis me- involved and the jurisdictional issues they netlus tuleb lõpetada ühe otsusega, milles on raise (e.g. discovery).“ (vt Antitrust: Com- toodud välja nii kokkuleppemenetluse otsus mission introduces settlement procedure for kui üldmenetluse otsus. Konkurentsiamet ei cartels – Why is the settlement procedure pea antud lahendust mõistlikuks ja soovib, et limited to cartel cases?) vastavalt kehtestatavale regulatsioonile oleks 117 võimalik kokkuleppemenetlust soovinud ette- Seejuures on õiguskirjanduses leitud, et kok- võtja suhtes menetlus lõpetada eraldi kuleppemenetlus ei anna ettevõtjatele mitte otsusega. üksnes 10% (täiendavat) trahvialandust, vaid Toome näite, mis puhul oleks see vajalik: tagab läbi kiirendatud menetluse ka madala- ettevõtja x, y ja z suhtes algatatakse kartel- mad õigusabikulud ja väiksema mainekahju. limenetlus. Kohe pärast läbiotsimist annab Ühtlasi, mida kiiremini saabub õigusrahu, ettevõtja x Konkurentsiametile märku, et on seda kiiremini saab ettevõtja uuesti segama- huvitatud kokkuleppemenetlusest. Konku- tult keskenduda igapäevatööle ja oma majan- rentsiamet teeb pärast esmaseid menetlus- dustegevuse arendamisele (D. Geradin, K. toiminguid kõigile osapooltele ettepaneku Sadrak, „The EU Competition Law Fining asja lahendamiseks kokkuleppemenetlusega. System: A Quantitative Review of the Com- Ettevõtjad y ja z ei ole sellega nõus. Sellest mission Decisions between 2000 and 2017“, tulenevalt peame alustama antud ettevõtjate TILEC Discussion Paper No. 2017-018, lk suhtes üldmenetlust, mis on ajaliselt mahu- 23 – kättesaadav SSRN andmebaasist). Õiguskirjanduses esitatud statistika kohaselt kas. Ettevõtja x esitab kokkuleppe taotluse. Konkurentsiamet ei saa antud taotlust eraldi on seni kartelle puudutavates menetlustest rahuldada, mistõttu ettevõtja x taotlus jääb rohkem kui pooled lahendatud kokkuleppe- seisma. Üldmenetluse lõppfaasis, kui Konku- menetluses ning neist omakorda rohkem kui rentsiamet on kõik tõendid ettevõtjate y ja z 1/5 hübriidmenetluses – st menetluses, milles vähemalt üks kartellis osalenud suhtes kokku kogunud ja valmis menetlus lõpetama, annab ettevõtja x Konkurentsi- ettevõtjatest kokkuleppemenetluses ei osale ametile teada, et soovib kokkuleppemenet- (Ş. Ciubotaru, „At the Mercy of the Gate- luse taotluse tagasi võtta. Kuna menetluse keeper: The Theory and Practice of Under- uurimine on senini keskendunud eelkõige takings’ Fundamental Rights in the EU ettevõtjatele y ja z, ei saa Konkurentsiamet Cartel Settlement Procedure“, Journal of jälle lõpetamise otsust teha, vaid peab alus- European Competition Law & Practice, 2021, Vol. 12, No. 3 lk-d 236 ja 251). tama uuesti üldmenetlust ettevõtja z suhtes. Juhul kui kokkuleppemenetlust võrdsustada Ettevõtja õigus kokkuleppemenetlusest loo- oma olemuselt leebusprogrammiga, sh olu- buda on vajalik, kuid sellest tulenevalt on liselt tõsta trahvialanduse protsenti, kaotaks vajalik ka Konkurentsiameti õigus kokkulep- viimane ettevõtjate silmis atraktiivsuse (vt pemenetluse taotluse kinnitamiseks mõistliku „Plea bargaining: settlement of cartel cas- aja jooksul, mis ei sõltu sellest, kui kaua võtab es“, OECD Journal: Competition Law and aega üldmenetluses tõendite kogumine. Kar- Policy, Volume 2009 Issue 2, lk 4). Lee- tellimenetluse puhul on väga reaalne, et tege- busprogramm on aga oluline selleks, et kar- mist on tõendite kogumise osas väga aja- ja telle avastada, mis oma olemuselt teeb selle töömahuka protseduuriga. Ei ole mõistlik, et raamistiku kordades olulisemaks kokkulep- ettevõtja tehtud kokkuleppe taotlus jääb kogu pemenetlusest. selleks perioodiks Konkurentsiametisse seis- ma. Asjaolu, et kokkuleppemenetluse kohalda- misalas on üksnes kartellid, ei tähenda, et Euroopa Liidu riikide praktika näitel, riigid, Konkurentsiamet ei saaks kavandatud kon- kus hübriidmenetlus on võimalik, lõppeb me- kurentsijärelevalvemenetluses leebemalt ko- netluse kahe erineva otsusega – üks otsus helda ettevõtjaid, kes väljaspool koostööko- lõpetab kokkuleppemenetluse ja teine otsus hustust vabatahtlikult menetluse läbiviimi- hiljem üldmenetluse. Konkurentsiametile tea- sesse panustavad, või et Euroopa Komisjon daolevalt on selliseid liikmesriike viis, samas sellist käitumist ei premeeriks (vt Euroopa ühe otsusega lõpetamise nõue kehtib vaid Komisjoni trahvi arvutamise suuniste punkti ühes liikmesriigis. 29 ja nt kaasust AT.40433, Film merchan- dise, punkte 150–152, mille kohaselt pre- 118 Ettepanek: võimaldada paralleelselt kulge- meeris komisjon koostöö eest 30%-lise trah- vat üldmenetlust ning kokkuleppemenet- vialandusega, seejuures huvitaval kombel luse ja üldmenetluse lõpetamist vajadusel järgides mitteformaalselt kartellidele mõel- erinevate isikute suhtes erineval ajal eraldi dud kokkuleppemenetluse raamistikku – eel- haldusaktidega. nõu autoritele teadaolevalt on see esimene kaasus, kus Euroopa Komisjon kasutas kok- Tõendite kasutatavus üldmenetluses. Eelnõu kuleppemenetluse raamistikku väljaspool § 7831 lg 10 kohaselt „Läbirääkimiste käigus kartelli puudutavaid menetlusi, küll aga ei ja kokkuleppe sõlmimise taotluses esitatud ole teada, kui täpselt ta seda järgis). Nii nagu teave on konfidentsiaalne.“ Konkurentsi- Euroopa Komisjonilgi saab tulevikus ka ameti seisukohalt peab olema võimalik kok- Konkurentsiametil olema võimalus ettevõt- kuleppemenetluse raames edastatud tõendeid jate koostööd arvesse võtta trahvi suuruse kasutada üldmenetluses nende osapoolte suh- arvutamisel. Selleks, et sellise kergendava tes, kes kokkuleppemenetlusega ei nõus- asjaolu arvesse võtmist muuta asjaosalisetele tunud. Me ei nähe ühtki põhjust, miks see ei läbipaistvamaks seaduse tekstis, tuleks sel- peaks olema võimalik. Samuti ei välista seda leks mõeldud raamistik sisuliselt nullist ehi- Euroopa Komisjoni praktika. tada (kordame: eelnõusse kavandatud kok- Ettepanek: lubada kokkuleppemenetluses kuleppemenetluse raamistik ei ole selleks so- saadud tõendite kasutamine isikute suhtes, bilik, sest ei ole mõeldud tõendite kogumi- kes kokkuleppemenetlusega ei nõustunud. seks). Kuivõrd Konkurentsiamet oma arva- Saadud teave ei tohiks olla „konfident- muses ei ole välja pakkunud regulatsiooni, siaalne“ isikute jaoks, kes osalesid koos mis arvestaks Euroopa Liidu Kohtu praktikat teabe andjaga keelatud teo toimepanemi- ja seeläbi seaks vajaliku raamistiku leebe- ses. maks kohtlemiseks väljaspool leebuspro- grammi, ei ole Justiitsministeeriumil võima- lik selle kontseptsiooni väljatöötamisse prae- guses eelnõu väljatöötamise etapis enam eraldiseisvalt aega panustada. Sellest tulene- valt soovitame Konkurentsiametil vastavad parameetrid seada haldusesisese eeskirjaga – seeläbi on samaväärselt võimalik ettevõtja- tele pakkuda õigusselgust. Mis puutub hetke, mil kokkulepe kinni- tatakse, ei näe eelnõu koostajad Konkurentsiameti kirjeldatud probleemi. Nagu eelnevalt ja ka eelnõu seletuskirjas selgitatud, ei ole eelnõusse kavandatud kokkuleppemenetlus mõeldud selleks, et tõendeid koguda, mistõttu ei peaks selle raa- mistiku rakendamine praktikas toimuma me- netluse algusfaasis. Seda arusaama näib toetavat ka õiguskirjandus (W.P.J. Wils, „The Use of Settlements in Public Antitrust Enforcement: Objectives and Principles“, World Competition, Volume 31, No. 3, 2008, lk 14 – kättesaadav SSRN andmebaasist; F. Laina, E. Laurinen, „The EU Cartel Settlement Procedure: Current Status and Challenges“, Journal of European Competition Law & Practice, 2013, lk-d 8 ja 9). Õiguskirjanduses on siinkohal mindud 119  isegi nii kaugele, et on leitud, et sellistes hübriidmenetlustes, kus kõigepealt tehakse otsus kokkuleppemenetluses osalejate suhtes ja seejärel nn üldmenetluses osalejate suhtes, on objektiivselt võimatu viimastele tagada süütuse presumptsioon. Seda seetõttu, et ülevaade kartellist kui keelatud teost antakse juba kokkuleppemenetlust lõpetavas otsuses (Ş. Ciubotaru, „At the Mercy of the Gate- keeper: The Theory and Practice of Under- takings’ Fundamental Rights in the EU Cartel Settlement Procedure“, Journal of European Competition Law & Practice, 2021, Vol. 12, No. 3 lk 252). Üldkohus on oma praktikas Euroopa Komisjonile andnud isegi soovituse hübriidmenetluste puhul toi- metada kokkuleppemenetlust ja nn üldme- netlust paralleelselt, kuivõrd see võimaldab süütuse presumptsiooni vajalikul tasemel järgida (ÜKo 10.11.2017, T-180/15, Icap jt vs. komisjon, 264–268). Kavandatud KonkS § 7831 lõige 10 on samuti sarnaselt ülejäänud raamistikuga kavandatud Euroopa Komisjoni kokkuleppemenetluse pinnalt (vt Komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teosta- mist komisjonis, artikli 10a lõiget 2) ja mõel- dud eelkõige konkurentsijärelevalvemenet- luse kaitseks, aga kuna Konkurentsiamet ei näe selleks vajadust, oleme valmis sätte eel- nõust kustutama. Eelnõu autoritele aga näib, et Konkurentsiamet viitab pigem kavandatud KonkS § 7831 lõike 9 lausele 2, mis sisult üt- leb, et kui kokkuleppemenetluses läbirääki- mised mis tahes põhjusel nurjuvad, „[…] ei tohi Konkurentsiamet läbirääkimiste käigus ega kokkuleppe sõlmimise taotluses esitatud teavet edasise konkurentsijärelevalvemenet- luses kasutada.“ Oleme selle eelnõust kustu- tanud. 18. Tõlkekulude kandmine Arvestatud osaliselt KonkS § 7815 lõike 6 punktis 5 on sätestatud Eelnõud on pärast avalikule kooskõlastami- menetlusaluse isiku õigus tõlkele ja tõlgi abi- sele ja arvamuse avaldamisele esitamist le, mida reguleerib eraldi paragrahv – täpse- keele ja tõlke regulatsiooni osas muudetud. malt KonkS § 7820. Eelnõus tehakse erisus Regulatsioonist on täielikult kustutatud va- üldpõhimõttest (vt HMS §-d 20 ja 21, KeeleS rasem KonkS § 7820, mis oli kavandatud re- §-d 8 ja 12), mille järgi haldusmenetlus viia- guleerima konkurentsijärelevalvemenetluse kse läbi eesti keeles ning tõlke kulud katab isik, kes keelt ei valda ja seetõttu tõlki vajab. 120 Selline põhimõte kehtib ka näiteks maksume- keele ja tõlkeküsimusi. Selle asemel on ka- netluses (vt MKS § 47). Viidatud § 7820 lõi- vandatud järgnev regulatsioon. getega 2 ja 3 jäetakse tõlkega seotud kulud KonkS § 7817 lõike 7 (varasemas eelnõu re- Konkurentsiameti kanda. Seda nii juhul, kui daktsioonis lõike 6) punkte 2, 5 ja 11 on mistahes menetlusosaline või muu uurimis- muudetud järgmiselt: „[Menetlusalusel isi- meetmele allutatud isik ei valda Konkurentsi- kul on konkurentsijärelevalvemenetluses õi- meti hinnangul eesti keelt kui ka juhul, kui gus:] 2) saada endale arusaadavas keeles ja Konkurentsiameti hinnangul esineb vajadus anda konkurentsijärelevalvemenetluses tea- teavet menetlusosalise jaoks tõlkida. vet menetluse esemeks oleva keelatud teo Eelnõu seletuskirjast ei selgu, et ametile kohta; 5) tõlkele ja tõlgi abile haldusmenet- pandud kohustusega seotud halduskoor- luse seaduses ja käesolevas peatükis sätes- must ja rahalist kulu oleks hinnatud. tatud tingimustel; 11) olla endale arusaa- KonkS § 7820 lõike 4 osas on küll sätestatud davas keeles ära kuulatud enne ajutise ja ameti õigus nõuda taotlejalt ja menetlusalu- konkurentsijärelevalvemenetlust lõpetava selt isikult esitatava teabe põhjendatud ula- konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist tuses tõlkimist eesti keelde teabe esitaja kulul, käesolevas peatükis sätestatud korras;“. kuid selgusetuks jääb (ka seletuskirjast), mil- KonkS §-s 7820 (varasemas redaktsioonis § line on selle sätte üld- ja erisätte vahekord sa-7821) on täiendavalt uues lõikes 2 sätestatud ma paragrahvi teistes lõigetes ettenähtud isi- järgmine: „Menetlustoimikut peetakse eesti kute õiguste ning ameti kohustusega tõlkeku- keeles. Võõrkeelne teave võib menetlustoi- lud hüvitada. mikus olla vaid koos tõlkega eesti keelde, Konkurentsiamet peab praktika seisukohalt välja arvatud juhul, kui tõlkimine oleks ilm- halvaks mõtteks sätestada suhteliselt keerukat selgelt ebaproportsionaalne, arvestades do- ja vaieldavat regulatsiooni olukorras, kus ree- kumendi sisu ja mahtu.“ glina on kõigil menetlusosalistel piisav ning KonkS § 7825 lõikes 5 on sätestatud järgmi- efektiivne ligipääs tõlkele. Seejuures puudub ne: „Kui Konkurentsiamet nõuab, et teave selgitus, milliseid juhtumeid silmas pidades esitatakse kirjalikult: 1) esitab menetlusalu- on eelnõus kaldutud kõrvale haldusmenetluse ne isik teabe eesti keeles või koos tõlkega üldpõhimõttest ning pandud tõlkekulud Kon- eesti keelde, välja arvatud juhul, kui kurentsiametile. Võimalik, et töögrupp on tõl- tõlkimine oleks ilmselgelt ebaproportsio- kimisega seotud erisuste sätestamisel lähtu- naalne, arvestades dokumendi keelt, sisu ja nud analoogiast kriminaalmenetlusega (vt mahtu; 2) esitab muu isik kui menetlusalune KrMS § 10), kuid kuna olukorrad on erine- isik teabe keeles, mida ta valdab või milles vad, siis tulemust ei saa õnnestumiseks luge- teave on koostatud.“ da. Taolist ainelist ebasümmeetriat, kus suh- teliselt kaitsetu üksikisiku vastas seisab riigi Tõlkekulude hüvitamise osas on kavandatud 40 masinavärk, konkurentsijärelevalvemenet-lu- täiendav uus KonkS § 78 , mis näeb ette ses üldjuhul ei esine. Erandjuhul vajaduse järgmist: tekkimise puhuks tuleks ette näha taotluspõ- „§ 7840. Menetluskulude hüvitamine hine kord. (1) Konkurentsiamet võib menetlusaluselt Konkurentsiamet leiab, et tingimusteta tasuta isikult nõuda põhjendatud tõlkekulude tõlge ei pea olema tagatud igale isikule, kelle hüvitamist, kui konkurentsijärelevalveme- suhtes menetlust või menetlustoimingut läbi netluses on tuvastatud keelatud tegu, mille viiakse. Meenutame, et nii KonkS § 4 kui § on toime pannud isiku poolt moodustatud 16 rikkumiste puhul on menetluse subjektiks ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Kui Konku- ettevõtjad, kellel on enamasti ligipääs nii rentsiamet nõuab tõlkekulude hüvitamist kvaliteetsele õigusabile kui vajadusel tõlke- mitmelt ettevõtjat või ettevõtjate ühendust teenusele. Füüsiliste isikute suhtes konku- moodustavalt menetlusaluselt isikult, vastu- rentsijärelevalvemenetlust läbi ei viida. Me- tavad nad kulude hüvitamise eest solidaar- netlustoimingutel esinevad inimesed kas siis selt. 121 menetlusaluse juriidilise isiku esindajana või (2) Konkurentsiamet määrab hüvitamisele muude seoste tõttu selle isikuga (töötajad, kuuluvad tõlkekulud kindlaks haldusaktiga. äripartnerid), siis kui mõni selline isik vajab Nimetatud haldusakt on täitedokument täite- menetluses tõlgi abi, on tasemel tõlgi hanki- menetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 mine selle juriidilise isiku huvides, kelle suh- tähenduses. Täitedokumendile lisab kinnitu- tes käib menetlus. se otsuse täidetavuse kohta Konkurentsi- amet. Juhul kui amet saab ECN+ ülevõtmise tule- (3) Menetlusaluse isiku taotlusel hüvitab riik musel endale ehtsa prioritiseerimise võimalu- talle Konkurentsiameti otsuse alusel konku- se, nii et sisse tulnud taotlus ei tähenda legali- rentsijärelevalvemenetlusega seotud põhjen- teedi põhimõttel automaatselt menetluse alus- datud menetluskulud, kui: tamist, siis tüüpiliselt ei ole konkurentsijäre- 1) konkurentsijärelevalvemenetlus on lõppe- levalves menetlusalune isik kehval majandus- nud käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis likul järjel väikeettevõtja. Isegi kui mõnel 3 või 4 sätestatud alusel; juhul satub Konkurentsiameti menetlussub- 2) jõustunud on kohtuotsus, mille kohaselt ei jektiks väikeettevõtja, kelle esindaja riigikeelt ole menetlusaluse isiku poolt moodustatud ei valda ning kellel tuleb seetõttu teha kulu- ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud tusi tõlketeenusele, siis selliste erandjuhtumi- tegu toime pannud.“ te pinnalt ei ole mõistlik tagada Konkurent- siameti kulul tasuta tõlketeenust kõigile kon- Seega endiselt lähtutakse eelnõus reeglist, et kurentsijärelevalvemenetluse osalistele, kes konkurentsijärelevalvemenetlus toimub seda lihtsalt kasulikuks peavad. HMS § 20 lõike 1 kohaselt eesti keeles, kuid Lisaks jääb arusaamatuks, missuguse tõenda- loobutud on võimalusest toimetada menet- miskoormuse asetavad nimetatud sätted Kon- lust võõrkeeles. Seda Riigikohtu arvamuse kurentsiametile, et hiljem halduskohtus õi- pinnalt HKMS § 80 lõikes 1 sätestatud kaa- gustada oma „hinnangut“, mis on aluseks lutlustel. Tõlkekulude puhul tuleb aga eris- kaalutlusotsusele, kas isik keelt valdab (või ei tada kahte küsimust: esiteks, kes kannab esi- valda) või tõlget ei vaja (või vajab). Tõenäo- algu tõlkekulud, teiseks, kuidas toimub kan- liselt ei ole isikul võimalik väita, et tema eesti tud kulude hüvitamine sõltuvalt konkurent- keele oskus pole piisaval tasemel menetluse sijärelevalvemenetluse lõpptulemusest. nüansside mõistmiseks, kui ta kasutab konku- Tsiteeritud sätete selgitust palume lugeda rentsijärelevalvemenetluses pädeva Eesti viidatud sätete seletuskirjast. vandeadvokaadi teenuseid. Kommenteeritava paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul võib puu- dulik eesti keele oskus saada takistuseks üks- nes seletuste võtmisel (suuliselt teabe and- misel), mida tuleb teha isiklikult. Seejuures ei saa välistada ameti kulul tõlke nõudmist puht menetlustaktikalisel kaalutlusel. Kommenteeritava paragrahvi lõige 3 näeb et- te, et menetlustoimikusse kogutav teave võib olla muus kui eesti keeles, kui sellest arusaa- mine ei ole takistatud. Sättest ei selgu, kas Konkurentsiametil on kaalutlusõigus seda ot- sustada, kas toimikusse kogutav teave on eestikeelne või mitte. Juhul kui Konkurentsi- ametil ei ole õigust keelduda võõrkeelse dok- umendi vastuvõtmisest, kui menetleja on sel- lest võimeline aru saama, siis tuleneb antud sättest potentsiaalselt ulatuslik rahaline ko- 122 hustus. Tuleb arvestada, et teistel menet- lusosalistel on õigus toimikuga tutvuda eesti keeles ning seetõttu tuleb olla valmis toimikus olevate võõrkeelsete dokumenti- de tõlkimiseks ameti kulul. Samuti ei tohi unustada, et halduskohtumenetlus toimub eesti keeles (vt HKMS §-d 80 ja 81) ning ka seetõttu peab amet hoolitsema selle eest, et menetlustoimik koosneks eestikeelsetest dokumentidest. Eelnevaga seonduvalt veelgi olulisem prob- leem on eelnõus ettenähtud menetlustoimiku ulatus. Nimelt § 7821 lg 1 järgi ei hõlma me- netlustoimik mitte üksnes asjakohast ning tõendamisväärtusega teavet, vaid sisaldab ko- gu teavet, sealhulgas teabe saamise aega, allikat ja viisi, mis on Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluses saadud, koostatud või kogutud. Koosmõjus ulatusliku tõlkekulude katmise kohustusega tekitab see olukorra, kus pahatahtlikul menetlusosalisel on võimalik ametit märkimisväärselt koor- mata, esitades menetlustoimikusse suurel hul- gal küsitava väärtusega võõrkeelseid doku- mente. Seejuures suureneb tõlkega seotud halduskoormus ja kulu kordades, kui võõr- keeleks pole inglise keel, vaid mõni Eestis vähetuntud võõrkeel. KonkS § 7820 lg 4 järgi saab amet nõuda esitatava teabe põhjendatud ulatuses eesti keelde tõlkimist üksnes juhul, kui teabe esitaja on taotleja või menetlusalune isik. KonkS § 7821 lg 1 määratluse järgi hõl- mab menetlustoimik aga ka näiteks kogu tea- be, mida amet on menetluses saanud menet- lusaluse isiku emaettevõtjaga seotud füüsi- listelt isikutelt, kes KonkS § 7817 lg 2 lause 2 järgi ise ei ole menetlusaluseks isikuks. Konkurentsiamet teeb ettepaneku sätesta- da konkurentsijärelevalvemenetluse keele- na eesti keel. Tõlkekulusid on võimalik hü- vitada sarnaselt õigusabikuludega. Juhul kui rikkumine menetluse tulemusel kinni- tust ei leia, siis hüvitab halduskohus isiku taotlusel talle tema poolt kantud tõlkeku- lud ulatuses, milles kohus loeb need menet- luses põhjendatuks. 19. Koondumiste kontrolli puudutavad küsi- Mittearvestatud mused KonkS § 2 lõike 3 säilitamine kehtivas sõ- nastuses ei säilitaks koondumiste kontrolli 123 Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KonkS § seniseid lähtekohti koondumise osaliste ehk 2 lg 3, mille kohaselt käesoleva seaduse tä- koondumisele eelnevalt iseseisvalt tegutse- henduses võib lugeda üheks ettevõtjaks nud ettevõtjate tuvastamisel, kuivõrd sättes üksteisega valitseva mõju kaudu seotud et- kasutatud terminit „ettevõtja“ on kavandatud tevõtjad. Konkurentsiamet on seisukohal, eelnõuga muuta. Seetõttu, kui seni on KonkS et isegi kui säte mingil põhjusel ei peaks § 2 lõige 3 sätestanud, et mitu õiguslikult säilima KonkS § 2 all, siis tuleb see sätes- eraldiseisvat juriidilist või füüsilist isikut tada koondumiste kontrolli peatükis võib lugeda üheks „isikuks“ (NB! mitme (KonkS 5. pt). isiku üheks isikuks lugemine ei ole õigusteo- reetiliselt võimalik) seeläbi, et nad on oma- KonkS § 2 lg-s 3 selgesõnaliselt sätestatud vahel seotud KonkS § 2 lõike 4 tähenduses seos ettevõtja ja valitseva mõju vahel on olu- valitseva mõju kaudu, siis peale eelnõukoha- line õigusselguse tagamiseks. Säte on prak- se seaduse jõustumist näeks nimetatud lõige tikas probleemivabalt töötanud ja ettevõtjate 3 (kui see säilitada muutmata kujul) ette, et jaoks üheselt arusaadav. ECN+ direktiiv ei omavahel saab üheks majandustegevusega eelda selle muutmist. Eelnõu § 1 lg-s 1 toodud tegelevaks üksuseks lugeda mitut majandus- ettevõtja mõiste (ettevõtja on majandustege- tegevusega tegelevat üksust, kes on omava- vusega tegelev üksus, sõltumata selle üksuse hel nimetatud valitseva mõju kaudu seotud. õiguslikust vormist ja rahastamisviisist) teki- Eelnõu autorid kahtlevad selles, et see on tu- tab koondumiste kontrolli osas ebaselguse, lemus, mida Konkurentsiamet soovib oma kuna ei ütle üheselt, et emaettevõtjad ja kõnesoleva ettepanekuga saavutada. tütarettevõtjad (ning kõik valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad) on koondumiste Kuivõrd Konkurentsiamet ei lähtu oma kontrolli mõistes üks ettevõtja. Ettevõtja iseseisukohtades ettevõtja määratlusest Euroo- võib olla seisukohal, et kontserni kuuluvad pa Liidu konkurentsiõiguse tähenduses erinevad äriühingud on erinevad majandus- (millest lähtub ka nõukogu määrus (EÜ) nr üksused. Näiteks võib äriühing, millel on mit-139/2004 ehk Euroopa Liidu ühinemismää- meid erinevaid ja erinevates tegevusvald- rus – vt selle kohta nt KJ Kokott arvamust kondades tegutsevaid tütarettevõtjaid (kinod, Euroopa Kohtu asjas C-248/16, Austria As- toitlustus, ravimite hulgimüük, tervishoid, phalt, punkt 33 ja selles viidatud kohtu- lemmikloomakaubad jne) olla seisukohal, et praktika), teevad eelnõu autorid mh tugine- kõik need tütarettevõtjad on erinevad majan- des Konkurentsiameti varasematele arv- dusüksused, kuivõrd tegutsevad oma iga- amustele, järelduse, et kommenteeritava et- päevases majandustegevuses iseseisvalt. tepaneku eesmärk on „säilitada“ seaduses Olukorras, kus nt toitlustusega tegelev äri- lahtikirjutust sellest, mille alusel isikuid üht ühing kavatseb omandada valitseva mõju ter- ettevõtjat moodustavateks isikuteks loeta- vishoiu valdkonnas tegutseva ettevõtja üle, kse. tekiks vaidlus, kas valitseva mõju kaudu seo- Sellega seonduvalt on Justiitsministeerium tud ettevõtjate tegevust on omistatav ühele varasemalt Konkurentsiametile juba selgita- või mitmele ettevõtjale ühtse majandusük- nud, et EL ühinemismääruse artikli 3 lõikes suse mõistes. Need on elulised olukorrad, kus 2 defineeritud „control“ ehk „kontroll“, mil- kontserni kuuluvad äriühingud tegutsevad le pinnalt on kehtiv KonkS § 2 lõige 4 kunagi omavahelise majandusliku seoseta aladel kavandatud, ei ühti Euroopa Liidu Kohtu nagu ravimite hulgimüük ja kinod või kinnis- poolt sisustatud „decisive influence“ ehk „ot- varaportaal ja lemmikloomakaubad. KonkS § sustava mõju“ käsitlusega, mille alusel tu- 2 lg 3 eemaldamine seadusest tekitab sellis- vastatakse ühte „ettevõtjasse“ kuuluvad isi- tel juhtudel vaidlusi ja loob eeldused nö kud. Seega nt olukorras, kus EL ühinemis- määruse alusel toimub koondumine, ei puugi koondumise osalised koondumise tagajärjel siiski moodustada üht ettevõtjat EL konku- rentsiõiguse tähenduses. (vt nt A. Jones, 124  skeemitamisteks19, mitte ei loo selgust. See- „The Boundaries of an Undertaking in EU läbi muutuks koondumiste kontroll nõrge- Competition Law“, European Competition maks, mis on vaevalt eelnõuga taotletud Journal, 2012, lk-d 310–315). eesmärk. Täiendavalt on oluline märkida, et Justiitsministeerium ei pea kommenteerita- valitseva mõju kaudu seotus on laiem mõiste vat Konkurentsiameti tähelepanekut piisa- kui kontserni kuulumine – nt võivad valitseva valt põhjendatuks, kuivõrd ameti esitatud mõju kaudu seotud olla ettevõtjad, kes ei seisukohas ei ole selgitatud, kuidas KonkS § kuulu ühte kontserni, valitseva mõju kaudu 2 lõike 1 uut sõnastust arvestavalt näeks seotud füüsiliste isikute kaudu jne. Konkurentsiamet sama paragrahvi lõiget 3 Siinkohal on oluline rõhutada, et koondumi- selle praeguses sõnastuse praktikas raken- sest teatamise kriteeriumid peavad olema duvat. võimalikult lihtsad ja selged, et ettevõtjal Juhul kui Konkurentsiamet eelnõu menetle- endal oleks võimalik hinnata, kas kavanda- mise hilisemas etapis suudab veenvalt tavast koondumisest tuleb Konkurentsiametit põhjendada, miks on KonkS § 2 lõike 3 teavitada, sh peab olema selge, kuidas arvu- säilitamine vajalik (ning seda ilma ühegi tada koondumise osalise käivet ja turuosasid sõnastusliku muudatuseta), on Justiitsminis- erinevatel kaubaturgudel (lisaks pahatahtlike- teerium valmis eelnõust vastava kehtetuks le skeemitamistele ei pruugi ettevõtjad isegi tunnistamise kustutama, sh vajadusel selle mõista, et samale ettevõtjale või füüsilisele ka täiendusettepanekuna Riigikogu menet- isikule kuuluvaid erinevaid äriühinguid, mis luses esitama. nende hinnangul on iseseisvad majandus- üksused, tuleb koondumiste kontrolli mõistes lugeda üheks ettevõtjaks ning vas- tavalt käituda koondumisest teatamisel ja koondumise mõjude hindamisel). Lisaks tasub silmas pidada, et kooskõlas Euroopa Liidu õigusega on Eesti haldus- ja kohtuprak- tikas tuginetud ettevõtja mõiste määratle- misel KonkS § 2 lõikele 3 ka muid õigusakte kohaldades (vt nt RKHKo 19.12.2006, p 15)20. Õiguse järjekindel ühetaoline rakenda- mine eeldab selgust ettevõtja mõistes. Ettepanek: KonkS § 2 lg 3 säilitada või viia üle koondumiste kontrolli peatükki (nt täiendada KonkS § 19 lõikega 31). Eelnõus tunnistatakse kehtetuks KonkS § Mittearvestatud 57 lg 1 p 9, mis sätestab Konkurentsiameti Eelnõuga ei kavandata muuta KonkS § 57 õiguse nõuda teavet käesoleva seaduse täitmi- lõike 1 punkti 6, mis sätestab teabe nõudmise 19 Üldiselt mida suurem kontsern, seda avaramad võimalused on seada asjad nii, et omandajaks oleval äriühingul ei ole majandustegevuse mõttes seost omandatava äriühinguga, kui seeläbi avaneb võimalus koondumiste kontrollist pääseda. 20 „15. [---] KonkS § 2 lg 3 kohaselt võib üheks ettevõtjaks lugeda samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende vahel puudub konkurents. Nimetatud norm ei ole kohaldatav üksnes Konkurentsiseaduse kontekstis. Võttes aluseks eespool selgitatut, et struktuuritoetuse saamisel ühe taotleja kohta seatud ülempiiri eesmärgiks on vältida toetuse kontsentreerumist üksikutele ettevõtjatele/toetusesaajatele ja viimastel liigse riigiabi tõttu ulatusliku konkurentsieelise tekkimist, on konkurentsiõigusest lähtumine ettevõtja mõiste sisustamisel põhjendatud. See ei tähenda aga, et juhul, kui ettevõtjate lugemine KonkS § 2 kohaselt ühte kontserni kuuluvateks on toetuse piirmäära kohaldamisel põhjendatud, ei oleks nende ettevõtjate näol muudes õigussuhetes tegemist kahe eraldiseisva juriidilise isikuga. 125 se üle riikliku järelevalve teostamiseks. Selle- aluse koondumise või koondumise loa tingi- ga muudetakse võimatuks teha riiklikku järe- muste täitmise kontrollimiseks. Ulatuses, levalvet koondumiste kontrolli menetlustes. milles nimetatud punkt sätestab teabenõude Nimelt on teatamata jäetud koondumise me- „koondumise kontrollimiseks“, on tegemist netlused riikliku järelevalve menetlused kuni täiendava erimeetmega, mida saab rakenda- väärteomenetluse alustamiseni. Samuti kont- da ka riikliku järelevalve vältel, et kontrol- rollib Konkurentsiamet järelevalvemenetluse lida, kas koondumine oli lubatud või mitte. raames kohustuse täitmist olukorras, kus Samuti säilub Konkurentsiametile KorS §-s koondumisele on KonkS § 27 lg 3 alusel luba 30 sätestatud dokumentide nõudmise eri- antud tingimusel, et koondumise osalised täi- meede. davad endale võetud kohustused. Mis puutub olukorda, kus koondumisele on Ettepanek: KonkS § 57 lg 9 säilitada. antud tingimustega luba, saab ka siin kasu- tada KonkS § 57 lõike 1 punktis 6 nimetatud teabe nõudmise alust. Konkurentsiameti sisendist nähtub, et loas sisalduvate kohus- tuste kontrollimiseks on seni algatatud riiklik järelevalve. Märgime, et koondumiste loaga pandud lisakohustuste täitmise kontrolli teo- stamiseks ei saa kasutada riiklikku järele- valvet. Seda põhjusel, et koondumise loaga pandud lisakohustuse täitmise kontroll on oma olemuselt haldusakti täitmise kontroll. Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani te- gevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarik- kumine. Ohu ennetamine, ohu välja selgita- mine ja tõrjumine ning korrarikkumise lõpe- tamine eeldavad KorS § 2 lõike 1 ja § 5 alu- sel, et tegemist on avalikku korda ähvarda- vate ohtude või avaliku korra rikkumisega. Avalik kord on KorS § 4 lõike 1 kohaselt ühiskonna seisund, milles on tagatud õigus- normide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Õi- gusnormide all on mõeldud õigustloovates aktides (seadused, määrused) sisalduvaid õi- gusnorme. „Õigusnormide järgimine“ ei hõl- ma juhtu, kus koondumise loas pannakse isi- kule lisakohustus. Lisakohustuse mittetäit- mine ei ole avaliku korra rikkumine, vaid haldusakti täitmata jätmine. Haldusakti täit- mata jätmisele võib järgneda haldustäiteme- netlus (sh sunniraha määramine). Samuti võib haldusorgan tunnistada loa kehtetuks. Kokkuvõtvalt: koondumise loas sisalduvate kohustuste kontrollimiseks ei saa Konku- rentsiamet rakendada KorS-i riikliku järele- valve meetmeid, kuna tegemist ei ole riikliku järelevalvega KorS tähenduses. Loas sisal- duvate kohustuste täitmise kontrollimiseks on seadusandja haldusorganile näinud ette 126  vastavad meetmed. Konkurentsiametile on selleks antud KonkS § 57 lõike 1 punkt 6 („koondumise loa tingimuste täitmise kont- rollimiseks“). Mis puutub Konkurentsiameti seisukohta, et teavitamata koondumiste menetlused on riikliku järelevalve menetlused kuni väärteo- menetluse alustamiseni, rõhutame üle, et Konkurentsiamet on VTMS § 31 lõike 1 kohaselt kohustatud väärteo tunnuste ilmne- misel alustama ja läbi viima väärteomene- tluse, kui tegu ei ole just kohtuvälise me- netleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad nimetatud seadustiku §-s 29 sätes- tatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. VTMS § 2 kaudu kohaldub menetluse alus- tamise osas KrMS § 193 lõige 1 ja § 194, millest tuleneb, et menetluse alustamiseks peab olema alus ja ajend. „Alus ja ajend“ ei tähenda seda, et tegu on riiklikus järele- valves juba tuvastatud: ajend on süüteole viitav teave, mitte aga kindel ja tõendatud teadmine, et süütegu on toime pandud. Viitame siinkohal Riigikohtu asjakohasele praktikale. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Riigikohus on varem korduvalt pidanud tegelema küsimusega, kas avaliku võimu tegevus on toimunud haldusmenet- luses või süüteomenetluses. Nii haldus- kui ka kriminaalkolleegium on tõdenud, et süü- teomenetluse alustamiseks vajaliku ajendi ja aluse olemasolu tuvastatakse sageli haldus- menetluses (nt järelevalvemenetluses) kogu- tud teabe alusel (vt nt haldusasjad nr 3-3-1- 65-07, 3-3-1-4-10, p 11; väärteoasi nr 3-1- 1-22-14, p 7.2), st haldusmenetlus võib eel- neda süüteomenetlusele. Kuid mõistetavalt ei pea kaugeltki mitte alati korrakaitselise suunitlusega haldusmenetlus kasvama üle süüteomenetluseks. Kohtupraktikas on asu- tud seisukohale, et haldusmenetluse ja süü- teomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemu- sest ning menetleja tahtest ja selle avalda- misest (nt haldusasjad nr 3-3-1-75-11, p 16; 3-3-1-68-13, p 11). Korrakaitseseaduse § 1 lg 4 järgi määrab tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel meetme objektiivne eesmärk.“ (RKHKm 3-3-1-33-16, p 12). 127  Riigikohtu kriminaalkolleegium on märki- nud: „Kriminaalkolleegium möönab, et piiri tõmbamine, kus lõpeb järelevalve- ja algab väärteomenetlus, on sageli keeruline. Nii näiteks leidis Riigikohus 27. märtsi 2006. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-157-05, et olukorras, kus menetlejad sisenesid garaaži- boksi kahtluse tõttu, et selle valdaja oli rik- kunud alkoholiseadusest ja tubakaseadusest tulenevaid nõudeid, ei olnud tegemist järe- levalve teostamisega alkoholi ja tubaka käit- leja suhtes, s.o haldusmenetlusega. Riigiko- hus märkis, et „süüteo toimepanemise kaht- lust ei kontrollita järelevalvemenetluses, vaid vastavalt rikkumise iseloomule kas väärteo- või kriminaalmenetluses“. Krimi- naalkolleegium rõhutab aga, et mitte iga- sugune kahtlus ei saa anda alust isiku suhtes väärteomenetluse alustamiseks, vaid selline kahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ning tuginema menetleja käsutuses olevale teabele.“ (RKKKo 3-1-1-22-14). Samuti on Riigikohus selgitanud, et „[k]ehtiva õigu- sega ei ole kooskõlas vääral õiguslikul alusel algatatud menetluse läbiviimine tei- sest menetlusliigist tulenevate eesmärkide saavutamiseks.“ (RKHKm 3-3-1-68-13, p 12). 20. Registrijuurdepääsud Arvestatud osaliselt Seoses sellega, et Konkurentsiamet kaotab Karistusregistri seaduse § 20 lõiget 1 täien- uurimisasutuse staatuse, kuid vajab endiselt datakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: ligipääsu karistusregistrile, tuleb teha järgmi- „18) Konkurentsiametil konkurentsiseaduse sed seadusemuudatused: 92. peatükis sätestatud uurimismeetmete ko- haldamiseks.“ Konkurentsiameti ettepane- 1) Karistusregistriseaduse muutmine kus on avaldatud soovi saada ligipääs karis- Karistusregistriseaduse § 20 lõiget 1 täienda- tusregistri arhiivi andmetele kõigi konku- takse punktiga 18 järgmises sõnastuses: rentsiseaduses sätestatud ülesannete täitmi- 18) Konkurentsiametil konkurentsiseaduses seks. Kuna Konkurentsiamet kaotab oma sätestatud ülesannete täitmiseks. uurimisasutuse ja kohtuvälise menetleja 2) Kriminaalmenetluse seadustiku muut- staatuse üksnes ELTL artiklite 101 ja 102 mine ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise taga- Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse misel, siis on õigustatud sätestada eelnõus järgmised muudatused: ligipääs karistusregistri arhiivile 92. peatükis x) paragrahvi 31 lõike 1 tekstist jäetakse välja sätestatud uurimismeetmete kohaldamiseks. „Konkurentsiamet“ Mis puutub Konkurentsiameti ettepanekusse muuta kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lõiget 1, juhime tähelepanu asjaolule, et nimetatud muudatus (ja veel teisedki vaja- likud KrMS muudatused) olid kavandatud 128  juba kooskõlastamisele ning arvamuse and- misele esitatud eelnõu kavandis (vt eelnõu § 9). 21. Üleminekusätted Mittearvestatud Enne seaduse jõustumist toime pandud teo Ettepanek ei vasta karistusõiguses omaks- eest saab haldustrahvi kohaldada üksnes tin- võetud arusaamale isiku ja tema poolt toime gimusel, et teo toime pannud isikut oleks enne pandud teo seosest kuriteokoosseisuga. Esi- seaduse jõustumist kehtinud karistusseaduse teks ei ole kuriteokoosseisu objektiivne ja järgi saanud sama teo toimepanemise eest ka- subjektiivne külg teineteisest lahutatavad, ristada (KonkS § 871 lg 1). Säte on avatud teiseks on karistatav üksnes õigusvastane ja tõlgendusele, et haldustrahvi kohaldamine süüline koosseisupärane tegu. Viimased as- eeldab mitte üksnes teo karistatavust (vastava jaolud on olulised, kuivõrd isikule ei saa ette süüteokoosseisu olemasolu) teo toimepane- heita tegu, mis on kas õiguspärane ja/või mise ajal, vaid et hinnata tuleb süüteoka- milles puudub isiku süü. Konkurentsiamet ristuse tegeliku kohaldamise võimalikkust on õigesti aru saanud, et enne eelnõu seadu- („isikut oleks [---] saanud sama teo toimepa- sena jõustumist toime pandud keelatud teo nemise eest karistada“). Selline tõlgendus eel- eest saab teda karistada üksnes siis, kui ka dab mitte üksnes objektiivse teokoosseisu enne eelnõu seadusena jõustumist kehtinud olemasolu, vaid ka subjektiivse külje teatud karistussätet (s.t KarS § 400) oleks olnud osas arvesse võtmist (nt õigusvastasust välis- võimalik isiku karistamiseks kohaldada. Kui tavate asjaolude esinemine, lubatavuseksi- see ei oleks olnud võimalik nt õigusvastasust mus jms) ning muid süüteomenetlusele ise- välistavate asjaolude tõttu, siis ei ole isik tal- loomulikke kaalutlusi. le etteheidetavat rikkumist toime pannud ja Konkurentsiamet ei ole süüteomenetlejana talle ei saa midagi ette heita ka eelnõu koha- sõltumatu KarS § 400 alusel kriminaalasjade selt – karistussäte (mida ka eelnõukohane alustamisel, läbiviimisel ja lõpetamisel, vaid rahatrahvi võimaldav säte on) ei saa olla ta- gasiulatuva õigusjõuga. otsustajaks on kriminaalmenetlust juhtiv pro- kurör. Arusaadavalt ei ole kriminaalmenet- luse alustamine KrmS-i kohaselt täielikult võrreldav konkurentsijärelevalve menetluse alustamisega. Eelnõu ei tohi jätta ka teo- reetiliselt sellist võimalust, et enne konku- rentsijärelevalvemenetlust sätestava seaduse jõustumist on mingil põhjusel kriminaalme- netlus algatamata jäetud, siis kõigi nende kartellide suhtes on KonkS § 871 lg 1 järgi ka haldustrahvimenetlus ette välistatud. See tä- hendaks sisuliselt n-ö kartellihooaega ning läheks otseselt vastuollu ECN+ direktiivi art 13 lõikes 1 sätestatud ameti õigusega määrata ettevõtjatele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid rahatrahve, mille kohaldamine di- rektiivi preambuli p 40 järgi ei tohi olla sõltuv kriminaalmenetlusest. Sellises olukorras, kus ECN+ direktiivi ülevõtmise järgselt konku- rentsjärelevalvemeetmete kohaldamine ei ole endiselt Konkurentsiameti sõltumatu otsus vaid oleneb direktiivi üle võtva seaduse jõus- tumisele eelnenud ajal langetatud otsustest, ei 129  ole direktiiv ameti hinnangul õigesti üle võetud. Ettepanek: muuta eelnõus KonkS § 871 lg 1 sõnastust, asendades lauseosa „isikut oleks enne nimetatud kuupäeva kehtinud karistusseaduse kohaselt saanud sama teo toimepanemise eest karistada“ sõnastuse- ga „isikule oli sama teo toimepanemise eest ette nähtud süüteokoosseis enne nimetatud kuupäeva kehtinud karistusseaduse järgi“. Lisa 1. Konkurentsiameti täpsemad muu- datusettepanekud seoses menetlusaluse isi- ku määratlemise, trahvimise ning priori- teetide seadmise küsimustega21 I Menetlusalune isik, (ema-)ettevõtja trahvi- mine 1.1.Sätestada KonkS §7817 lg 1 lause 1 järg- Mittearvestatud miselt: „Menetlusaluseks isikus konkurentsi- Nagu eelnevalt juba selgitatud, on kavan- järelevalvemenetluses võib lugeda iga ette- datud KonkS § 7817 lõiget 1 muudetud järg- võtjat või ettevõtjate ühendust moodustava miselt: „Menetlusalune isik konkurentsijäre- isiku, kui on kahtlus, et see ettevõtja või ette- levalvemenetluses on iga ettevõtjat või ette- võtjate ühendus on toime pannud keelatud võtjate ühendust moodustav isik, kelle teo.“ Samas paragrahvis näha ette järgmine Konkurentsiamet menetlusse kaasab, kui tal reegel: Konkurentsiametil on õigus kaasata tekib Konkurentsiameti on kahtlus, et see menetlusaluse isikuna lisaks teo toimepane- ettevõtja või ettevõtjate ühendus on toime mises kahtlustatavale isikule muu seda ette- pannud menetluse esemeks oleva keelatud võtjat moodustav isik, sealhulgas emaettevõt- teo. Menetlusaluseks isikuks ei saa olla ja või õigusjärglane. Seletuskirjas täpsustada, füüsiline isik, välja arvatud füüsiline isik, kes et Euroopa Kohtu praktika järgi on emaette- on ettevõtja äriseadustiku tähenduses.“ See, võtja vastutus kohaldatav nn otsustava mõju keda saab lugeda ettevõtjat moodustavaks korral, mille all peetakse silmas eelkõige isikuks või isikuteks, tuleb tulenevalt KonkS olukorda, kus ühele äriühingule kuulub 100% § 2 uuesti sõnastusest leida läbi kohtu- teise äriühingu aktsiatest või osadest. Taolis- praktika. Seda on eelnõu seletuskirjas juba tel juhtudel kehtib otsustava mõju avaldamise selgitatud. eeldus, mida menetlusaluseks isikuks loetud emaettevõtjal on võimalus menetlusse kaasa- tuna ümber lükata. 1.2. Sätestada seaduses rahatrahvi põhiosa Mittearvestatud leidmise alused, nt lisades teise ja kolmanda Nagu eelnevalt juba selgitatud ei ole Justiits- lause KonkS § 7833 lõikele 1: Trahvisumma ministeerium pädevaim seadma konkreetset kindlaksmääramisel võetakse aluseks kaupa- arvutumeetodit kaasusspetsiifilistest asjaolu- de või teenuste müügikäive, millega keelatud dest lähtuva trahvisumma arvutamiseks. Eel- teo toimepanemine on otseselt või kaudselt nõusse on kavandatud vajalikud trahvimise asjaomasel territooriumil seotud ning viima- alused, mille raames saab Konkurentsiamet ne majandusaasta, millal menetlusalune isik talle antud kaalutlusõigusest lähtuvalt ise 21 Siinkohal on esitatud esmased parandused Konkurentsiameti 31.01.22 arvamuse kahe esimese teemapunkti osas, mis mõistagi ei asenda ülejäänud teemapunktide osas tehtud ettepanekuid. 130 osales keelatud teo toimepanemises. Konku- täpsema arvutusmeetodi haldusesisese ees- rentsiamet võib trahvisummat vastavalt suu- kirjaga kehtestada. Viimase kehtestamise õi- rendada üle aasta kestnud rikkumiste puhul. gusele on seletuskirjas juba viidatud (vt Seletuskirjas viidata Konkurentsiameti õigu- KonkS § 7834 lõike 2 selgitust). sele täpsustada oma praktika halduseeskirjas (sh kuidas sisustatakse KonkS §-s 7834 lõikes 2 ette nähtud kaalutlusi) ning võimalusele lähtuda analoogia korras Euroopa Komisjoni praktikast määruse 1/2003 rakendamisel. Trahvisumma põhiosa kindlaksmääramisel võetakse aluseks rikkumise viimane majan- dusaasta, mis tähendab seda, et sellest läh- tutakse ükskõik kui lühikese rikkumise puhul, kuid mitmeaastaste rikkumiste korral saab trahvi põhiosa vastavalt mitmekordistada. Täiendavalt tuleks kaaluda trahvisumma põ- hiosa ülempiiri (30% asjaomasest müügikäi- best) sätestamist seaduses (põhjalik reeglistik on sätestatud Soome 18.06.21 seadusemuu- datustega – vt Kilpailulaki § 13b § jj.). 1.3. Sätestada selgelt Konkurentsiameti õigus Mittearvestatud määrata trahv ettevõtja õigusjärglasele juhul, Juhul, kui konkurentsijärelevalvemenetluse kui menetlusaluse isiku ettevõte menetluse käigus peaks selguma, et majandusliku jär- kestel üle läheb. Praegu on eelnõus KonkS § jepidevuse põhimõttest lähtuvalt on ettevõtja 7834 lõikes 8 reguleeritud üksnes olukorda, vastutus kandunud mh isikule, keda menet- kus trahv on juba määratud (selles osas ühi- lusaluse isikuna pole kaasatud, saab (mitte neme Riigikohtu 17.01.22 arvamuses esitatud peab) Konkurentsiamet seda veel teha ja teda kriitikaga), kuid puudub üldine alus konku- tulenevalt majandustegevusega tegeleva ük- rentsijärelevalvemenetluse subjekti vahetu- suse ehk ettevõtja kontseptsioonist lugeda miseks õigusjärgluse korral. See tuleks ette rikkumise eest vastutavaks ja teda trahvida. näha nii KonkS § 7817 kui KonkS § 7833 osas (vt Kilpailulaki § 12 lg 2). Ettevõtja mõiste osas palume kaaluda veel ka- Mittearvestatud he paranduse sisseviimist: Kuna ettepanekut on Konkurentsiameti si- 1.4.KonkS § 2 lg 2 säilitada muutmata kujul, sendis juba varasemalt käsitletud, viitame kuna pole mingit ECN+ direktiivist ega EL Justiitsministeeriumi ülal märgitud kom- konkurentsiõigusest tulenevat põhjust seda mentaaridele. muuta; 1.5.KonkS § 2 lg 3 on eelkõige vajalik säi- litada õigusselguse jaoks koondumiste kon- trolli menetlustes, et ettevõtjatel oleksid sea- dusest tulenevalt selged juhised, et kontserni kuuluvad isikud, kelle vahel on valitsev mõju, loetakse üheks ettevõtjaks. Saame aru, et töögrupp ei soovi seda sätet ettevõtja üld- mõiste juures säilitada, kuid sel juhul tuleks kaaluda selle viimist koondumiste kontrolli peatüki (KonkS 5. pt) alla. Näiteks sätestada KonkS § 19 lg 11: „Üksteisega valitseva mõju 131 kaudu seotud ettevõtjad võib lugeda üheks ettevõtjaks“. II Taotluse tagasilükkamine prioriteetide alu- sel 2.1. Muuta eelnõus KonkS §7813 lg 5 esimest Mittearvestatud lauset, lisades sellesse sõnad „muu hulgas“: Kavandatava KonkS §7813 lõige 5 ei sea „[---] seada konkurentsijärelevalvemenetlus- mitte kontrollitavaid eeldusi, vaid hinda- te läbiviimisel prioriteete, võttes muu hulgas miskriteeriume ehk koosmõjus hinnatavad arvesse: [---]“. Suletud loeteluna on ette- kriteeriumid, millest lähtuvalt teeb Konku- antud kriteeriumide kumulatiivne rakenda- rentsiamet oma kaalutlusotsuse, kas menet- mine praktiliselt teostamatu ning paneb ame- lus võrreldes teiste menetlustega on või ei tile ülemäärase ning arusaamatu sisuga tõen- ole prioriteetne. damiskoormuse. Konkurentsiameti ettepanek (kriteeriumide avatud kataloog prioriteetide seadmisel) tähendab sisuliselt Konkurentsiameti piira- matut kaalutlusõigust. Piiramatu prioritee- tide seadmise õiguse vastu oli Konkurentsi- amet veel aasta tagasi ise ja selle eest on hoiatatud ka Konkurentsiameti poolt korduvalt viidatud prioriteetide analüüsis. Selles on märgitud: „[…] unrestrained enforcement discretion can […] lead to risks. Unconstrained discretion to set prio- rities, for example, may foster the adoption of sub-optimal or politically-strategic choi- ces which do not serve the public interest.“ (K. Cseres, O. Brook. (2021) Policy Report: Priority Setting in EU and National Competition Law Enforcement, lk 12). 2.2. Jätta KonkS §7813 lg 5 p 1 eelnõust välja, Mittearvestatud kuna selle tähendus ei ole arusaadav või veel Prioriteetide seadmise osas viitame Justiits- enam, viitab prioriteedile tuvastada keelatud ministeeriumi poolt samasisuliste märkuste teo toimepanemine, mis asjas konkurentsijä- kohta ülal antud selgitustele. Mis puutub sät- relevalvemeetmete rakendamise võimatuse te punktis 1 nimetatud kriteeriumisse, siis korral peaks vastupidiselt andma aluse asja KonkS § 7813 lõike 3 täpsel lugemisel võib mitteprioriteetseks pidada. Selle asemel on märgata, et konkurentsijärelevalvemenetluse võimalik sätestada p-s 1 mõni prioritiseeri- eesmärk ei ole keelatud tegude tuvastamine. mise seisukohalt asjakohane kriteerium (nt KonkS § 7813 lõige 3 sätestab: „Konkurentsi- kas kaubaturul on üldiselt toimiv konkurents järelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada ning kuidas väidetav keelatud tegu seda keelatud teo toimepanemine ja vajaduse mõjutab). korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, taasta- maks ja säilitamaks moonutamata konku- rentsi.“ Keelatud teo tuvastamine ja kon- kurentsijärelevalvemeetmete kohaldamine on üksnes tööriist selleks, et taastada ja säili- tada moonutamata konkurentsi. Prioriteetide 132  seadmise seisukohalt tuleneb KonkS § 7813 lõikest 3 oluline kriteerium – Konkurentsi- amet peab keskenduma moonutamata kon- kurentsi taastamisele (st käimasolevate rik- kumiste lõpetamisele) ja säilitamisele. 2.3. Jätta KonkS §7814 lg 2 punktist 1 välja Mittearvestatud sõnad „võrreldes teiste pooleliolevate konku- Nagu ka ülal selgitatud, kui Konkurentsi- rentsijärelevalvemenetlustega“: „[---] käes- amet soovib omal algatusel avada uue priori- oleva seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa teetsema konkurentsijärelevalvemenetluse, Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 siis saab ta juba käimasoleva taotluse lubata- täitmise tagamisel ei ole konkurentsijärele- vaks tunnistamisega alanud menetluse prio- valvemenetluse läbiviimine prioriteetne“. riteetide alusel lõpetada. Kavandatav regu- Konkurentsiametil peab olema võimalik as- latsioon võimaldab Konkurentsiametil res- jade prioriteetsuse otsustamisel arvesse võtta sursse vabastada. Konkurentsiameti mure on mitte üksnes juba käimas olevaid, vaid ka lahendatav kavandatavate normide kohalda- prioriteetselt kavandatavaid menetlusi, et misega. Seejuures ei oleks aga kuidagi nende jaoks ressurssi vabastada. Isegi kui mõistetav ega proportsionaalne Konku- oleks võimalik koostada vähegi objektiivset rentsiametil kaitsmata jätta turuosaliste sub- võrdlust käimasolevate konkurentsijäreleval- jektiivsed õigused põhjendusega „konku- vemenetluste vahel, siis ei saaks amet seda rentsiolukorra analüüs“ vms. Riigi poolt isi- võrdlustulemust ettevõtjatele avaldada. kute põhiõiguste kaitsmata jätmine on siiski põhjendatav vaid sellega, et ressurssi on vaja suunata menetlusse, mille kasutegur on suu- rem. 2.4. Täiendada KonkS §7816 lg 2 loetelu punk- Mittearvestatud tiga 3 järgmises sõnastuses: „3) käesoleva Konkurentsiameti ettepanekut sätestada tao- seaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu tluse prioriteetide alusel läbivaatamata jät- toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise mine ei ole korrektne. Seda on põhjendatud tagamisel ei ole konkurentsijärelevalveme- nii seletuskirjas kui ka ülal Konkurentsi- netluse läbiviimine taotlusalustel asjaoludel ameti samasisuliste sisendite juures, et prio- prioriteetne.“. riteetide alusel taotluse läbivaatamata jätmi- ne ei ole lahendus, mis vastaks PS §-s 31 nõutuga. Tartu Ülikooli õigusteaduskond Justiitsministeerium on esitanud Tartu Üli- Mittearvestatud kooli õigusteaduskonnale konkurentsiseadu- Eelnõu autorid peavad kahjuks nentima, et se muutmise ja sellega seonduvalt teiste sea- nii nagu Justiitsministeeriumi tellimusel ana- duste muutmise eelnõu arvamuse avaldami- lüüsi „Euroopa Liidu õiguses sätestatud seks. halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses“ TÜ õigusteaduskonna teadlased Anneli Soo, koostadeski, ei ole õigusteadlased ka kom- Alexander Lott ja Andreas Kangur on seoses menteeritavat arvamust kirjutades arvesse EL haldustrahvide ülevõtmise kohustusega võtnud konkurentsiõiguse valdkondlikke eri- koostanud analüüsi „Euroopa Liidu õiguses susi ega suuresti ka EL õigust. EL õiguse ja sätestatud halduskaristuste kohaldamine Ees- ECN+ direktiivi osas analüüsis antud vas- ti õiguses”22 . Analüüsis toodud argumente tustega ei ole eelnõu autorite hinnangul 22 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. (2020) Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aruanne. Tartu: Tartu Ülikool. 133 me siinkohal kordama ei hakka, kuid analüü- võimalik arvestada. Nt ECN+ direktiivi si põhijäreldus on, et kõikidest variantidest artiklis 13 sätestatud „tahtlust“ ja „ettevaata- põhjendatuim on EL halduskaristuste ülevõt- matust“ avasid Tartu Ülikooli õigusteadlased mine väärteokaristustena koos asjakohaste läbi 2010. aastast kehtetu nõukogu määruse, muudatustega väärteomenetluse reeglistikus. mis käsitles Iraani vastu suunatud piiravaid Sellisel juhul saavutatakse korraga kolm olu- meetmeid ning mh jõuti seisukohale, et list eesmärki: 1.) võetakse EL haldustrahvid olenemata sellest, et direktiivi artikkel 13 Eesti õiguskorda (väärteotrahvidena) korrek- konkurentsiõiguse asjakohaste rikkumiste tselt üle; 2.) tõhustatakse väärtegude menet- eest trahvi määramisel kriminaalmenetluse lemist ka nn siseriiklike väärteokoosseisude selgesõnaliselt välistab, võiks siiski olla puhul; 3.) tagatakse isikute põhiõigused nii- „õigem nende eest kehtestatud kuriteokaris- võrd raskete karistuste korral, nagu seda näe- tused üle vaadata ning kaaluda mh ka jälitus- vad halduskaristuste nime all ette mitmed EL tegevuse lubatavust nende süütegude kohta õigusaktid. tõendite kogumisel.“ (Soo, A., Lott. A., Kangur, A. (2020) Euroopa Liidu õiguses 2020. aastal üritas Justiitsministeerium juba sätestatud halduskaristuste kohaldamine Ee- haldustrahve kehtestada. Siis avaldasime sti õiguses. Aruanne. Tartu: Tartu Ülikool, lk muret, et TÜ õigusteaduskonna teadlaste ar- 133). Ettevõtja käsitlust puudutavale küsimu- gumenteeritud arvamusega ei ole arvestatud sele vastates ei ole piisavalt süvenetud funkt- ning leidsime, et plaanitava eelnõuga tuuakse sioonikandja põhimõttest lähtuvasse majan- ilma vajaduseta ning isikute põhiõigusi eba- dusteoreetilisse konstruktsiooni ning kohaselt piirates sisse täiesti uus karistuste lahendus pakuti Riigikohtu – EL liik, mis Eesti õiguskorda kuidagi ei sobitu. konkurentsiõigust puudutavalt asjakohatu – Tutvunud uue eelnõu ja seletuskirjaga, võime praktika pinnalt. öelda, et meie mure ei ole vähenenud, vaid hoopis järjest suureneb. Käsotlemata on ka küsimus, kas nn õigustra- Meie arusaamist mööda kasutavad koostajad ditsioon on PS-ga eraldiseisvalt kaitstud, sh, haldustrahvide õigustamiseks nelja argumen- kas menetluste paljusus on ükskõik millistel ti: 1.) tahtlus ja ettevaatamatus, mille käsitlus tingimustel lubatud, või peaks ka selle on väidetavalt Euroopa Kohtu (EK) praktikas kehtestamiseks või säilitamiseks esinema teistsugune; 2.) enese mittesüüstamise privi- legitiimne eesmärk. Eelkõige silmas pidades leeg, mis ECN+ direktiivis on piiratud; 3.) seda, et põhiõiguste adressaadiks on riik ning karistuste mitte kohaldumine avalik-õigusli- üks riigi poolt tagatavatest põhiõigustest on kele isikutele ja 4.) tõendite portatiivsus. õigus korraldusele ja menetlusele, mis Kõik need argumendid on kirjas seletuskirja sisaldab ka õigust nõuda riigilt tõhusat ning ausat menetlust enda materiaalsete õiguste lk-del 8-15. kaitseks (PS § 14). Meid eelnevalt nimetatud neli argumenti ei Eelnõu koostajad on lähtunud ECN+ veena järgnevalt toodud põhjustel. direktiivis sisalduvatest kontseptsioonidest ja kaardistanud selle aluseks olevat kohtuprak- tikat (ELTL artiklites 101 ja 102 sisalduvad keelud on EL otsekohalduv materiaalõigus) ning selle pinnalt loonud ka arusaama ELTL artiklis 288 nimetatud (ECN+) direktiiviga „saavutatavast tulemusest“. 1. Väites, et halduskaristused tuleb kasutuse- Mittearvestatud le võtta seetõttu, et EK tahtluse ja ettevaata- Tartu Ülikooli õigusteaduskond (TÜ) märgib matuse käsitlus ei vasta Eesti käsitlusele, on tahtluse ja ettevaatamatuse kontseptsioonide koostajad siinkirjutajate hinnangul ebaõiges- kohta, et kui uurida EK lahendeid tahtluse ja ti mõistnud EK praktika sisu. 134 Kui analüüsida kaasust Schenker jt, millele ettevaatamatuse kohta, ei saa sealt loota mei- koostajad seletuskirja lk-l 9 viitavad („Mis le tavapäraseks muutunud käsitlust kolmeast- puudutab küsimust, kas rikkumine pandi toi- melise deliktistruktuuri raamistikus ning tu- me tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu ja kas leb arvestada sellega, et meile tuntud süü selle eest võib seetõttu määrata trahvi vasta- mens rea normatiivse küljena võib olla EL ta- valt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 es- sandil käsitletud ka tahtluse juures. TÜ mär- imesele lõigule, siis tuleneb Euroopa Kohtu gib, et eelnõu koostajad seda teinud ei ole praktikast, et see tingimus on täidetud, kui ning on oma põhjendustes käsitlenud mens asjaomasele ettevõtjale ei saanud olla tead- rea deskriptiivset ja normatiivset külge läbi- mata tema tegevuse konkurentsivastasus, segi ning omavahel segi ajanud Eesti mõistes olenemata sellest, kas ta oli teadlik sellest, et koosseisu- ja keelueksimuse. ta rikub asutamislepingu konkurentsieeskir- TÜ on seejuures jätnud tähelepanuta antud ju.“), siis selles lahendis ütleb EK sisuliselt, eelnõu puhul kõige olulisema aspekti, nimelt et meie mõistes keelueksimus rikkumise eest selle, mida ECN+ direktiiv liikmesriikidelt vastutust ei välista. Teisisõnu, ettevõtjad ei nõuab. ECN+ direktiivi artikli 13 lõige 1 saa neile teadaolevalt vaba konkurentsi kah- nõuab, et liikmesriigid tagavad, et nende justava eesmärgiga tegevuse eest vastutust konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel välistada seeläbi, et otsivad ja ongi enda arust haldusasutustel on võimalik ettevõtjatele ja leidnud “seaduseaugu” — võimaluse konku- ettevõtjate ühendustele määrata täitmise ta- rentsi piirata selliselt, et karistatavat õiguse- gamise menetluses tehtud otsusega või nõuda rikkumist toime ei pane (ehkki hiljem osutub, muus kui kriminaalkohtumenetluses, et ette- et siiski täitsid rikkumise koosseisu). Schen- võtjatele ja ettevõtjate ühendustele määrataks keri kaasuses ei räägi EK isiku teadmisest teo tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ra- faktilistest asjaoludest (Schenkeris ei olnud hatrahvid, kui ettevõtjad või ettevõtjate ühen- vaidlust selle üle, kas kokkuleppe eesmärgiks dused on tahtlikult või ettevaatamatusest oli vaba konkurentsi piiramine või mitte), rikkunud ELTL artiklit 101 või 102. ECN+ vaid isiku teadmisest oma teo õigusvastasu- direktiivi põhjenduspunktis 42 on märgitud, sest. Kui lugeda lahendit tervikuna, siis see et „[t]ahtluse ja ettevaatamatuse mõisteid kinnitab seda järeldust: kogu kaasus baseerus tuleks tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu sellel, et rikkumise toime pannud isikud väit- Kohtu praktikaga ELi toimimise lepingu sid, et nad ei teadnud oma tegevuse õigusvas- artiklite 101 ja 102 kohaldamise küsimuses, tasusest ning kontakteerusid isegi advokaadi- mitte lähtudes tahtluse ja ettevaatamatuse bürooga, kes samuti kinnitas neile, et nende mõistetest kriminaaluurimisasutuste toimeta- tegevus ei ole õigusvastane. See vahetegu on tavas kriminaalmenetluses.“ ELTL artiklite siin keskse tähtsusega: küsimus faktiliste 101 ja 102 täitmise tagamisel on Euroopa asjaolude teadmisest on Eesti karistusõiguse Kohus andnud mõistepaarile “tahtlus ja ette- mõistes küsimus subjektiivsest koosseisust vaatamatus” kindla sisu. Eelöeldust tulene- (st tahtlus ja ettevaatamatus); küsimus või- valt peab „tahtlus ja ettevaatamatus“ olema malikust ekslikust õigustõlgendusest aga sisustatud kõigis liikmesriikides ELTL artik- meie mõistes keelueksimus, mis puudutab lite 101 ja 102 samamoodi. Juhime tähele- hoopis süüd. Seega EK lahendis käsitletu panu asjaolule, et tahtluse ja ettevaatamatuse kõrvutamine meie KarS §-dega 16 ja 18 on mõisteid ei ole Euroopa Liidu Kohus sisus- ekslik. Teadmine teo õigusvastasusest, mida tanud alles Schenkeri kaasuses. Heites pilgu EK on nimetatud lahendis käsitlenud, tähen- Euroopa Kohtu varasemale praktikale, on dab Eesti karistusõigussüsteemi õigussüstee- märgata, et kohus ei ole teo keelatuse küsi- mi mõistes keelueksimuse küsimust. Keelu- must „tahtluse ja ettevaatamatuse“ alt eraldi eksimusele viitab ka asjaolu, et nimetatud küsimuseks liigitanud. 1978. aasta lahendis lahendis oli üheks keskseks küsimuseks see, märkis Euroopa Kohus: „As is clear from the kas õigusnõu küsimine võib isiku vastutuse foregoing as a whole, the clauses in question välistada. Õiguslikku nõu küsitakse oma teo were adopted or accepted by the applicant and the latter could not have been unaware 135  võimaliku õigusvastasuse, mitte faktiliste that they had as their object the restriction of asjaolude kohta.23 competition between its customers. Conse- Selleks et EK käsitlust paremini mõista, tuleb quently, it is of little relevance to establish arvestada järgnevaga. Nimelt, subjektiivne whether the applicant knew that it was infrin- külg ehk mens rea koosneb võrdlev-õigus- ging the prohibition contained in Article 85. liku käsitluse kohaselt kahest elemendist: In this connexion the opinion of a legal advi- mens rea deskriptiivses tähenduses (ehk siis ser, on which it relies, is not a mitigating meie mõistes teadmine ja tahtmine, kuid factor. It must thus be held that the acts pro- inglise keeles kasutuses meie jaoks eksitav hibited by the Treaty were undertaken inten- mõiste fault) ja mens rea normatiivses tä- tionally and in disregard of the provisions of henduses (etteheidetavus ehk meie mõistes the Treaty.“ (EKo 01.02.1978, C-19/77 – süü). Nende koos käsitlemine on omane Miller vs. komisjon, p 18). Ühes 1989. aasta Anglo-Ameerika riikidele, kes opereerivad kaasuses on märgitud: „[i]t is not necessary seetõttu kahetasandilise deliktistruktuuriga for an undertaking to have been aware that it was infringing the competition rules in the meile tuntud ja loomulikuna näiva kolmeast- melise asemel. Ja kuigi Anglo-Ameerika Treaty for an infringement to be regarded as lähenemises on nii deskriptiivne kui ka nor- having been committed intentionally; it is matiivne külg hõlmatud mens rea (meie sufficient that it could not have been unaware mõistes subjektiivse külje) kontseptsiooniga, that the contested conduct had as its object omavad need täiesti erinevat tähendust. the restriction of competition (EKo Näiteks kui X esitab teadlikult ja tahtlikult 11.07.1989, C-246/86 – Belasco jt vs. riigiametile valeandmeid toetuse saamiseks komisjon, p 41). Euroopa Kohus on näinud teadmata, et see on kriminaalkorras karista- teadmist teo keelatusest kui „tahtluse ja ette- tav, vastab tema tegevus mens rea deskrip- vaatamatuse“ küsimust. See, et Euroopa Ko- tiivsele küljele. See, kas talle saab aga ette hus ei ole ELTL artiklite 101 ja 102 kohalda- heita, et ta õigust ei tundnud või mitte, st kas misel siiani lähtunud selgest kolmeastme- see asjaolu tema vastutust kuidagi mõjutab, lisest deliktistruktuurist, on lihtsalt tõsiasi. on mens rea normatiivse külje küsimus. Siin Kindel on ka see, et ECN+ direktiivi üle- võib kõne alla tulla isiku vabastamine vastu- võtmisel tuleb lähtuda Euroopa Kohtu tõl- tusest sellise vabanduse (excusatory defence) gendusest mõistetele „tahtlus ja ettevaata- tõttu nagu eksimine õiguses (mistake of law). matus“. Et selline mens rea käsitlus on küllaltki kee- Tartu Ülikooli ekspertide üks eksimusi seis- rukas, on paljud Kontinentaal-Euroopa riigid neb selles, et nad on küll põhjalikult rääkinud võtnud selle asemel kasutusele nn kolme- karistusõigusest, kuid jätnud tähelepanuta astmelise deliktistruktuuri, milles etteheide- Euroopa Liidu õiguse ja sellest tulenevad tavus on tõstetud kolmandale, viimasele ast- nõuded. Sisuliselt ütleb Tartu Ülikooli si- mele (sakslastel Schuld, meil süü, Anglo- send, et ükskõik, mida Euroopa Kohus taht- Ameerikas eelkõige blameworthiness, kuid luse ja ettevaatamatusega teeb, Eesti saab mitte mingil juhul fault).24 samale tulemusele jõuda teistpidi, kasutades selleks oma deliktistruktuuri. ECN+ direktiiv EK pole mitte kuskil välja öelnud, kuidas on siin aga selge: „tahtlus ja ettevaatamatus“ tema strukturaalselt mens rea’d käsitleb või ELTL 101 ja 102 siseriikliku täitmise taga- kuidas ta soovib, et liikmesriigid seda teevad. misel peab võrduma (st olema identne) Eu- EK jaoks on oluline sisu. Eksimus õiguses roopa Kohtu definitsiooniga „tahtlusest ja 23 Ülilihtne näide. Turist läheb välismaale Saksamaale ja soovib seal sõita kiirteel. Ta võtab ühendust kohaliku õigusbürooga ja küsib: “Kui ma sõidan kiirteel 100 km/h, siis kas see on lubatud sõidukiirusest suurem?” Ta ei küsi faktilise asjaolu kohta stiilis: “Kas ma praegu sõidan 100 km/h kiirusega?” Viimases võib ta eksida küll (see on koosseisueksimus), kuid nt siis, kui spidomeeter on katki. 24 Ülevaate mens rea elementidest leiab tõenäoliselt igast endast lugupidavast Anglo-Ameerika karistusõiguse õpikust, kuid meie kasutasime siin võrdlev-õiguslikku analüüsi: J. Keiler, D. Roef. Comparative Concepts of Criminal Law. 3rd edition. 2019, lk 114-120. 136 (mistake of law), mis seisneb selles, et isik ei ettevaatamatusest“ (ükskõik kui õnnestunud tea oma teo õigusvastasust/keelatust, kui või ebaõnnestunud see TÜ ekspertide arvates mens rea normatiivne külg on Eesti õiguses on). Tartu Ülikooli nõuanne, et Euroopa süü ehk deliktistruktuuri kolmanda astme Kohtu käsitlust, mis käsitleb koosseisu- ja instituut, kuid EK ei ole kunagi oma otsustes keelueksimusi „tahtluse ja ettevaatamatuse“ deliktistruktuuri üles ehitanud. Ta ei saa seda astmel üheskoos, ei tasu Eesti õigusesse üle teha juba seetõttu, et ta esindab 27 liikmesrii- võtta, ei ole nõuanne, mida saaks direktiivi ki ühendavat n-ö katusarusaama karistusõi- ülevõtmisel järgida. Selline nõuanne on gusest ning deliktistruktuuride ülesehitus vastuolus ELTL artikliga 288. Liikmesriik on liikmesriigiti ei kattu. Seetõttu tuleb tahtlu- seotud ELTL aluslepingutega ning sellest se/ettevaatamatuse definitsiooni käsitlemi- tulenevalt ei saa ükski liikmesriik võtta seks EL tasandil astuda Eesti õigusest välja direktiivist valikuliselt üle seda, mis talle ning vaadata asja avaramalt, võrdlev-õigus- meeldib, ning jätta üle võtmata selle, mis ei likult. Kuna Schenker jt lahendis käsitab EK meeldi. Mis puutub Tartu Ülikooli poolt võimalikku eksimust õigusest kui mens rea viidatud akadeemilises kirjanduses „tahtluse normatiivset külge, mis Eestis vastab keelu- ja ettevaatamatuse“ kohta tehtud kriitikale, eksimusele, on jätkuvalt täiesti asjakohased siis juhime tähelepanu sellele, et selles osas TÜ analüüsis toodud seisukohad, et keelu- saab akadeemiline kriitika olla suunatud üks- eksimus ehk teadmatus oma teo keelatusest nes ja ainult Euroopa Liidu Kohtule. Eelnõu sarnaselt EK praktikale tahtlust ja ettevaata- koostajatel puudub võimalus Euroopa Liidu matust ei välista ning et mingis spetsiifilises Kohtu praktikat muuta. valdkonnas nõutakse suisa kõrgendatud tead- Nagu nendest üsna ammustest näidetest ilm- likkust valdkonna normidest (ehk sellest, mis neb, piisab keelatud teo subjektiivse külje on keelatud ja mis mitte) ning tema vastutust puhul isiku suhtest oma teosse, mis on võr- argument, et isik ei teadnud oma teo keelatu- reldav Eesti karistusõiguse hooletuse mõis- sest, pigem ei välista. tega. Seejuures ei ole ammendunud EL kon- Mis puudutab objektiivset vastutust (strict kurentsiõiguse kohaldamise muud tingimu- liability), mille poole EK koostajate hinnan- sed, nt tuleb ELTL artikli 101 puhul kindlaks gul Schenker jt lahendiga liikumas on (vt teha rikkumise „eesmärk“ või „tagajärg“, seletuskirja lk 10), siis tsiteeritud Schenkeri mille puhul aga ei ole tegemist Eesti karis- jt lahendist selline liikumine välja ei paista, tusõiguse samakõlaliste terminite täpsete kuivõrd Kohus teo teadmise ja tahtmise as- analoogiatega. Samuti tuleb hinnata, ega pekti selles asjas ei pidanud analüüsimagi. ELTL artikli 101 kohase keelatud teo toime- Seletuskirjas märgitud strict liability käib panemine ei ole siiski objektiivselt õigusta- mõistena mitte mens rea normatiivse, vaid tud artikli lõikes 3 nimetatud asjaoludega deskriptiivse külje kohta. Objektiivne vastu- (mida ei määratleta õigusvastasust välistava- tus tähendab lihtsustatult seda, et isiku tead- te asjaoludena, kuigi neid võib ka nii näha), mist mingitest faktilistest asjaoludest (nt mille tõendamine on nii nõukogu määruse teadmist sellest, et ta sõitis teatud kiirusel) ei (EÜ) nr 1/2003 kui ka KonkS materiaalõi- kontrollita. Tõsi on see, et eelnõu seletuskir- guse sätete kohaselt menetlusaluse isiku ko- jas viidatud autorid heidavad EK-le ja hustus. Komisjonile ette õigusriiklikule menetlusele Seega, EL konkurentsiõigus, mille osa on ka vastuvõetamatut pealiskaudsust tahtluse ja Eesti konkurentsiõigus, ning sealhulgas selle ettevaatamatuse tuvastamisel ja eristamisel, sanktsioonide kohaldamist puudutav osa, on ent seda kummalisem on taolise kritiseeritud arenenud märksa pikema aja jooksul, kui lähenemise eeskujuks võtmine. Strict liabi- KarS-l põhinev karistusõigus, iseseisvaks õi- lity ei hõlma mens rea normatiivset külge ehk guslikuks tervikuks. Seejuures ei ole eelnõu teadmist/teadmatust oma teo keelatusest. autoritele teadaolevalt ülemäärast rõhku pan- dud EL konkurentsisanktsiooniõiguse teooria 137 Viimast kui eksimist oma teo õigusvastasu- arendamisele; nt libisevad selle teema teoree- ses käsitletakse keelueksimuse/mistake of tilisemad käsitlused õigusvastasuse, subjek- law juures. tiivse külje ja süü teemadest suhteliselt pea- Tõsiasi on see, et kuna liikmesriikide karis- liskaudselt üle, seejuures viimaseid selgelt tusõigussüsteemid on eripalgelised, ei ole EL eristamata. Selle süsteemi vägivaldne paigu- tasandil karistusõiguse üldosa kehtestatud tamine Eesti karistusõiguse raamistusse ei (see oleks ka võimatu ja mõeldamatu). See- oleks argumenteeritud ja seega põhjendatud ga, kui uurida EK lahendeid tahtluse ja ette- lahendus. Ühelt poolt fragmenteeriks see vaatamatuse kohta, ei saa sealt loota meile „võõrkeha“ nii materiaalse kui ka formaalse tavapäraseks muutunud käsitlust kolmeast- karistusõiguse süsteemi, teiselt poolt aga melise deliktistruktuuri raamistikus ning tu- kaasneks küsitavused, kas EL konkurentsi- leb arvestada sellega, et meile tuntud süü õiguse eripärasid on piisavalt arvesse võtta mens rea normatiivse küljena võib olla EL võimalik. Subjektiivse külje elementide ja tasandil käsitletud ka tahtluse juures. Eelnõu süü käsitluste erinevus on vaid üks näide, millele seletuskirjas on tähelepanu pööratud, koostajad seda teinud ei ole ning on oma põh- jendustes käsitlenud mens rea deskriptiivset kuid millesse ei ole põhjendatud liiga kinni ja normatiivset külge läbisegi ehk omavahel jääda. segi ajanud Eesti mõistes koosseisu- ja Märgime lisaks seoses seletuskirjas viidatud keelueksimuse. Üliõpilastööde puhul täiesti ja arvamuses tähelepanu pälvinud Schenker andestatav eksimus, niivõrd põhjapaneva kaasusega, et pole välistatud, et õigusnõu eelnõu koostajatele paraku mitte. võidakse küsida ka tegu (ja selle tagajärge – mõlemad pigem seotud actus reusi ehk koos- Mis puudutab koostajate väiteid, et isegi kui seisu objektiivsete asjaoludega, millest ette- Eesti käsitlus tahtlusest ja ettevaatamatusest võtjal võivad olla ekslikud arusaamad – nt et on praegu EK käsitlusega kooskõlas, võib see allahindlusega ei kahjustata kolmanda isiku tulevikus muutuda, mistõttu etteruttavalt tu- konkurentsihuve), mitte selle keelatust puu- leb konkurentsiasjad karistusõigusest väljas- dutavas küsimuses. Ettevõtjatevahelised poole tõsta, siis karistusõigussüsteemide kokkulepped võivad olla keerukad ja nende võrdlev uurimine pigem osutab, et see ette- majanduslik tähendus kaalukas, mistõttu ei vaatusabinõu oleks alusetu. Vaevalt et EK tu- ole usutav, et nende sõlmimisel ei ole õigus- leb välja ideega, et mens rea deskriptiivne ja nõu kasutamine levinud. normatiivne tasand tuleb liikmesriikidel tingimata kas kokku liita (kaheosaline süs- Juhime tähelepanu asjaolule, et isegi kui teem) või lahku lüüa (kolmeastmeline struk- keelatud tegu on toime pandud tahtlikult või tuur) – see, kuidas deliktistruktuur on üles ettevaatamatult, siis peab Konkurentsiamet ehitatud, on iga riigi enda asi. Mis puutub võtma trahvi kohaldamisel (eelkõige selle mens rea deskriptiivsesse külge ehk tahtluse suuruse määramisel) arvesse järgmisi aspek- ja ettevaatamatuse sisustamisse (jättes kõrva- te: rikkumise raskust ja selle toimepanemise le keelueksimuse), siis siingi pole tõenäo- kestust, rikkumise korduvust ja kergendavaid liselt mingit revolutsiooni oodata. Juba pealt- asjaolusid (eelnõu varasemas redaktsiooni näha nii erinevate õigussüsteemide nagu kohaselt rikkumist õigustavaid asjaolusid Saksamaa (Kontinentaal-Euroopa süsteemi ning selle välditavust, kuid see on muudetud musternäidis) ja Inglismaa (Anglo-Ameerika kergendavateks asjaoludeks (vt KonkS § 7834 süsteemi musternäidis) võrdlus on näidanud, lõiget 2)). Eelnõus on välditud süü termini et tahtlust ja ettevaatamatust sisustatakse seal kasutust, kuna selle tähendus Eesti karistus- sarnaselt. Objektiivse vastutuse väljatööta- õiguses (deliktistruktuuri kolmanda elemen- mine niivõrd raskete karistustega kaasnevas dina, kui kasutada kolmeastmelist struktuuri, valdkonnas on iseenesest teoreetiliselt moel- mis on siiski kujunenud dialektilise arengu dav, kuid tekitab olulisi põhiseaduslikke tulemusena ning mida ei saa kuidagi pidada probleeme ning eeldab laiemat analüüsi ja loomulikuks) ning tsiviil- ja haldusõiguses keskustelu. Objektiivne vastutus on mõeldud 138  eelkõige masskuritegude jaoks selleks, et riik (VÕS § 104 lõige 2) on erinev. Samuti, mär- pisirikkumiste tõendamisega ebaproportsio- gitagu, on erinev sisu ka õigusvastasusel (vrd naalselt vaeva ei peaks nägema, mitte aga VÕS § 1045). raskete tegude korral menetlejate töö lihtsus- Nagu nimetatud, ei ole Euroopa Kohus välja tamiseks. arendanud konkurentsisanktsiooniõiguse nö Seega, millises osas täpselt peaks EK prak- üldosa (sh deliktistruktuuri), vaid on kesken- tikas toimuma selline muudatus, et see meie dunud sisule. Eelnõu eesmärk on tagada EL tahtluse ja ettevaatamatuse sisuga enam kok- konkurentsiõiguse toimimine Eestis. Selleks ku ei lähe, meie ennustada ei oska. Samuti ei ei ole tarvis EL konkurentsiõigust vormistada oska me näha ette ka dramaatilisi muudatusi Eesti karistusõiguseks, kriminaliseerides ka mens rea normatiivses käsitluses. Ei oska konkurentsirikkumised (mida direktiiv ei ka koostajad, mistõttu nende väide, et midagi nõua ega soovi, ei kuriteona ega väärteona) sellist võiks juhtuda, jääb paljasõnaliseks. ning samuti ei oleks asjakohane ennetada Euroopa Kohtu poolt sellise konkurentsi- Olgu öeldud sedagi, et kuigi eelnõu autorid sanktsiooniõiguse üldosa loomist ja näha see avaldavad kartust, et Eesti tahtluse ja ettevaa- ette Eesti seaduses erihaldusmenetluses. Sel- tamatuse käsitlus ei vasta EK poolt nõutule, le asemel on tuginetud Euroopa Kohtu seni- ei selgu eelnõust, kuidas tahtlust ja ettevaata- sele praktikale ja jäetud reguleerimata seni- matust sisustatakse. Kuivõrd eelnõus on üks- ses praktikas lahendamata küsimused, mida nes öeldud, et karistatakse tahtliku ja ettevaa- ei ole vaja tingimata reguleerida (nii nagu tamatu rikkumise eest, ei ole välistatud, et näiteks tahtluse ja ettevaatamatuse termineid kohtud pöörduvad ikkagi kõige iseenesest ei defineerita paljude arenenud õigussüstee- mõistetavama ja neile kõige enam tuntud miga õigusriikide karistusõiguses). Eelnõu karistusseadustiku käsitluse poole. Kui aga toimimiseks piisab, et KonkS § 7834 lõike 1 teha eelnõusse muudatus ja suunata kohtud punktis 1 on sätestatud mens rea standard, EK käsitluse poole, tuleb paraku korrata eel- mis on vajalik trahvi kohaldamiseks tuvas- nevaga tõdetut – EK pole tahtlust ja ettevaa- tada. Tahtluse ja ettevaatamatuse sisu eraldi tamatust sisustanud, vaid on tegelenud keelu- defineerida ei ole vaja, millest on väär välja eksimusega. Segadust koosseisu- ja keeluek- lugeda, nagu tähendaks see objektiivse vas- simuse vahel, mis isegi eelnõu koostajatel tutuse kohaldumist. Eelnõuga loodava mene- tekkis, ei tasu üle võtta.25 tluse lähim analoogia on EL konkurentsiõi- guse rakendamise menetlus, mitte Eesti ka- ristusõigus, ning sealt on ka enesestmõistetav otsida mõistete tähendusi, kui see peaks vaja- likuks osutuma. On õige ka see, et Euroopa Kohus ei hakka ilmselgelt tulevikus kujundama konkurentsi- sanktsiooniõiguse üldosa deliktistruktuuri vms, küll aga võib anda konkreetseid juhiseid selle kohta, mida ettevõtja hoolsuskohustus hõlmab (ehk mis on ettevaatamatuse lävi) või millisel juhul on vastutus välistatud (analoo- gia süü puudumisega); sellistest konkreet- setest juhistest tuleb lähtuda, kui need on antud. EL konkurentsiõiguse ühetaolise ko- haldamise eesmärki silmas pidades ei saa nõustuda aga seisukohaga, et iga liikmesriigi 25 Tähele tuleb panna, et EK käsitlus on päädinud märkimisväärset kriitikat, sh allikas, millele koostajad ise viitavad (J. Schwarze), viide 14. 139  asi on ette näha oma üldosaline õigusdog- maatika. Nagu nimetatud, ei ole ECN+ direktiivi üle- võtmist muul viisil kui süüteomenetluses põhjendatud üksnes Euroopa Kohtu auto- noomse tahtluse ja ettevaatamatuse käsitluse erisuste tõttu, vaid ka mitmel muul seletus- kirja leheküljel 9 nimetamata põhjusel, mil- lest olulisemad on direktiivi enda nõue mitte kohaldada kriminaalmenetlust (väärteome- netlus – mida direktiiv arusaadavalt eraldi ei nimeta ega välista – on Eesti karistusõiguse süsteemist lähtudes samuti süüteomenetlus, milles kohalduvad kriminaalmenetluse põhi- mõtted ja sätted, kui VTMS-st ei tulene tei- siti), karistusseadustiku üldosa sätete (mis kehtivad ka väärtegude suhtes) valdav sobi- matus konkurentsirikkumistele ja nende eest direktiivi kohaselt ettenähtud trahvidele; ning nende trahvide sobimatus Eesti karistusõi- guse süsteemi, samuti konkurentsirikkumiste kriminaliseerimise põhjendamatus ultima ra- tio põhimõttest lähtudes.Kui aga jätta kõik eelnev kõrvale, siis on Tartu Ülikooli vast kõige suurem eksimus see, et nad ei ole tahtluse ja ettevaatamatuse juures võtnud arvesse asjaolu, et ELTL artiklite 101 ja 102 materiaalõigusnormide subjekt ei ole isik, vaid ettevõtja (majandusüksus). Nagu käesolevas tabelis ja eelnõu juurde kuuluvas seletuskirjas korduvalt märgitud, võib ettevõtja EL õiguse tähenduses moodustuda ka mitmest isikust. EL „tahtluse ja ettevaa- tamatuse“ mõiste lähtub niisiis funktsionaal- sest, mitteisikustatud subjekti – ettevõtja kui majandusüksuse – tahtlusest või ettevaatama- tusest. Karistusseadustiku tahtluse ja ettevaa- tamatuse kohaldamine ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel EL õigusega kooskõ- las ei oleks. 2. Teiseks põhjuseks, miks olemasolevate Mittearvestatud menetluste asemel soovitakse kasutusele võt- Tartu Ülikooli õigusteadlased tuginevad ta haldustrahvid, on seletuskirja p 2.4.2.1 ko- järjekindlalt vaid oma siseveendumust haselt soov pääseda enese mittesüüstamise toetavatele allikatele ning jätavad ECN+ privileegi tagamisest. Kui eelnõu autorid al- direktiivi ja selle aluseks ning seda toetavad gul küll väidavad, et eelnõu eesmärgiks ei ole allikad tähelepanuta. Samas juriidiliselt saavutada olukord, kus oleks lihtsam karme korrektset analüüsi ei saa esitada ilma poolt- trahve määrata, siis paraku siin selgub, et just ja vastuargumente kaalumata. ECN+ see ongi eelnõu väljatöötamise üheks põhi- direktiivi artikli 8 puhul on tegu täisharmo- liseks eesmärgiks. Eelnõuga lisatava KonkS neeriva sättega, mille ülevõtmisel ei ole 140 § 78-25 kohaselt oleks kõikidel isikutel, sh liikmesriikidel õigust teha õiguspoliitilisi menetlusele allutatud isikul kohustus vastata kaalutlusotsuseid. Kohe kindlasti ei ole konkurentsiameti teabenõuetele ja teha ak- liikmesriigil õigust jätta säte ülevõtmata, sest tiivselt koostööd – seda hoolimata võimalu- see näib liikmesriigi ametnikele või sest, mida möönavad ka eelnõu koostajad, et õigusteadlastele olevat vastuolus EIK kogu konkurentsijärelevalvemenetlus võibki praktikaga. Meil ei ole pädevust otsustada, kohe algusest peale olla suunatud kellegi ka- kas ECN+ direktiiv on vastuolus EIÕK või ristamisele. Enese mittesüüstamise privileegi EIK praktikaga. Direktiiv on kehtiv ja seega kohaldumist ka haldustrahvimenetlusele on Eestile siduv ning Justiitsministeeriumi üles- põhjalikult analüüsitud TÜ uurimuses ja sel- anne on sellest tulenevaid kohustusi Vaba- les osas ei ole vahepeal midagi uut juhtunud, riigi Valitsuse nimel täita. mistõttu kord juba kirjutatut siinkohal ka kor- Seejuures ei ole ka alust ECN+ direktiivi ar- rata ei ole põhjust. Eelnõu autorid on nähta- tiklit 8 ülevõtva sätte selgituses toodud tõl- vasti selle uurimusega ka tutvunud, ent selle gendust eelnõu autoritele omistada. Vasta- järeldusi arvesse võtnud vaid selektiivselt vasisuline tõlgendus, mille kohaselt sisaldab (nn ühendmenetluse käsitlus on eelnõu au- direktiivi artikkel 8 volitust nõuda teavet toritele väga meeltmööda olnud ja leidnud selle kõige laiemas tähenduses pärineb direk- rohket tsiteerimist, ent miskipärast pole ko- tiivi preambuli punktist 35, mis näeb mh ette: hale jõudnud hoiatus, et ühendmenetluse ka- „liikmesriikide konkurentsiasutustel [peab] sutuselevõtt iseenesest ei laiendaks kaasaai- olema võimalik nõuda sellise teabe aval- tamiskohustuse piire, ei muudaks kehtetuks damist, mis võiks neil lasta uurida ka enese mittesüüstamise privileegi ega pööraks võimalikke rikkumisi. See peaks hõlmama ümber tõendamiskoormust). õigust nõuda mis tahes digitaalsel kujul sal- Siinkirjutajatele on selge, et eelnõu autorid ei vestatud teavet, sealhulgas e-kirju ja kiir- pea põhiõiguste kaitse vähendamist iseene- sõnumeid, olenemata salvestatud teabe kand- sest probleemseks isegi pretsedenditult kar- jast, milleks võib muu hulgas olla pilv või mide trahvide kohaldamise menetluses. See- server, tingimusel et teave on teabenõude tõttu tuleks veel kord tähelepanu juhtida adressaadiks olevale ettevõtjale või ettevõt- kahele puht-juriidilisele probleemkohale. jate ühendusele kättesaadav. Selle õiguse kasutamisega ei tohiks tekitada ettevõtjale Esiteks on tarvilik silmas pidada, et krimi- või ettevõtjate ühendusele uurimise vajadus- naalsüüdistuse mõiste EIKonventsiooni Art 6 tega ebaproportsionaalseid kohustusi. Näi- tähenduses on autonoomne mõiste ning kri- teks ei tohiks ettevõtjale või ettevõtjate ühen- minaalsüüdistuste menetlemiseks EIKonven- dusele põhjustada ülemääraseid kulusid ega tsioonis ette nähtud miinimumstandardist ei nõuda neilt liigsete jõupingutuste tegemist. saa liikmesriigid kõrvale hiilida vaid ümber- Kuigi teabe nõudmise õigus on rikkumiste nimetamise-mängu mängides. See on olnud avastamise seisukohast ülioluline, peaksid EIKohtu praktika pikaajaline seisukoht alates sellised nõuded olema proportsionaalsed. Engelist ning ei ole arusaadav, millele tugi- Nõuete eesmärk ei tohiks olla kohustada ette- nevalt leiavad eelnõu autorid, et EL õigus- võtjat või ettevõtjate ühendust tunnistama, et aktide ülevõtmisel see seisukoht ei kehti. nad on rikkumise toime pannud, sest selle Eelnõuga Eesti õiguskorda toodavad trahvid tõendamise ülesanne lasub liikmesriigi kon- oma suuruse poolest kuuluvad kindlasti kurentsiasutusel. See ei tohiks mõjutada ette- EIKonventsiooni mõistes kriminaalsüüdis- võtjate või ettevõtjate ühenduste kohustust tuse ja kriminaalkaristuse kilda. Kuidas eel- vastata faktiküsimustele ja esitada dokumen- nõu autorid näevad võimalust mööda saada te.“ EIKohtu praktikast (sh nt Saundersi kaasus, mis konkreetselt käibki administratiivse me- Tartu Ülikooli õigusteadlased nii kommen- netluse käigus karistusmenetluseks materjali teeritavas arvamuses kui ka varasemas ana- kogumise ja kasutamise kohta), ei ole eelnõu lüüsis „Euroopa Liidu õiguses sätestatud seletuskirjas üldse selgitatud ning pakutav halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses“ 141 regulatsioon pigem ka ei ole EIKohtu prak- viitavad EIK 1996. aasta Saunders kaasusele. tika seisukohtadega lepitatav. Ei ole ka näha, Analüüsis on õigusteadlased leidnud, et kui- et autorid oleks seda probleemi pikemalt ana- võrd Euroopa Kohtu Orkem vs. komisjon lüüsinud ning selle asemel on lihtsalt mehaa- kaasus oli EIK Saunders kaasusest varasem, niliselt kopeeritud ECN+ direktiivi sõnastust. ei saa selles kirjutatu enam täiel määral paika Nõudes isikult enda karistamiseks vajaliku pidada. Õigusteadlased on aga tähelepanuta teabe avastamiseks kaasabi osutamist, läheb jätnud võrdlemisi hiljutise lahendi, kus EIK eelnõu otseselt vastuollu enese mittesüüsta- ütleb selgelt, et konkurentsireeglite kaitse- mise privileegiga ning eelnõuga loodav ulatus ja asjaosaliste majanduslik võimsus on KonkS § 78-25 lg 2 seda vastuolu ei lepita. niivõrd suured, et konkurentsireeglite rikku- Pealegi on pakutav sõnastus lubamatult mise kaasused ei vääri EIÕK artiklist 6 umbmäärane ning ei ole sugugi arusaadav, tulenevate põhiõiguste täiemahulist kaitset. mida siis ikkagi isikult nõuda ei tohi. Kui Vt EIKo 14.02.2019, SA-Capital OY v. seletuskirja lugeda, jääb mulje, et menetlu- Finland (5556/10), p-d 71, 72 ja 78. Samuti sele allutatud isikut võiks eelnõu kohaselt on õigusteadlased tähelepanuta jätnud 2002. kohustada tegema kõike selleks, et tema aasta Euroopa Kohtu lahendi, mis sõnaselgelt karistamist lihtsustada ning ainus asi, mida täiendas varasemas Orkem vs. komisjon la- temalt nõuda ei tohi, on puhtsüdamlik üles- hendis väljendatud seisukohti ja kus kohus tunnistus. Seesugune tõlgendus muudaks sät- tegi viite mh ka EIK praktikale öeldes, et te vaid tühjaks jutukõminaks, mis reaalset sellele tuginevalt ei saa Orkem vs. komisjon mõju ei avalda ja kellegi õigusi ei kaitse. lahendis selgitatud enese mittesüüstamise Teisalt aga – keeld nõuda, et “isik tunnistaks privileegi käsitlust ümber lükata. Kusjuures keelatud teo toimepanemist”, võiks ka tähen- kohus ütles seda positsioonilt, kus menetlus- dada seda, et isikul ei ole kohustust anda osalised tuginesid oma argumentatsioonis mh infot, millest lähtuvalt leiaks kinnitust tema ka EIK Saunders lahendile. (vt EKo poolt keelatud teo toimepanemine. See vii- 15.10.2002, C-238/99 P – Limburgse Vinyl mane tõlgendus nähtavasti eelnõu koostajaid Maatschappij jt vs. komisjon, p-d 258–276). ei rahuldaks. Soovitame Tartu Ülikooli õigusteadlastel tutvuda ka Euroopa Kohtu kohtujurist Priit Teiseks. Pakutav regulatsioon on nähtavasti Pikamäe refereeringuga senisest Euroopa vastuolus ka PS § 22 lg-ga 3, mis sätestab, et Kohtu praktikast, mis on järgnenud põhimõt- kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või telisele kohtuotsusele Orkem vs. komisjon oma lähedaste vastu. Olgugi, et PS tekst rää- gib “tunnistamisest”, ei tähenda see säte üks- (Kohtujurist Pikamäe 27.10.20 ettepanek kohtuasjas C-481/19, Consob, p-d 88–93). nes keeldu kohustada isikuid ütlusi andma, Lisaks palume tutvuda ka eelnõu autorite vaid on seni tähendanud ka keeldu isikuid antud selgitustega õiguskantsleri arvamuse kohustada aktiivselt iseenda süüstamisele punktidele 25 ja 26 ning advokatuuri konku- kaasa aitama. Tähelepanuväärselt ei ole PS § rentsiõiguse komisjoni arvamuse punktile 22 lg 3 kohaldamisalalt sugugi piiratud vaid 3.1. süüteomenetlustega (kui oleks, avaneks see- läbi sisuliselt tagauks karistamiseks vajaliku Kokkuvõtvalt rõhutame, et enese mittesüüs- teabe kogumisele muudes menetlustes ja tamise küsimuses on EL konkurentsiõiguses vähemate garantiidega). Kui aga isegi eelda- välja kujunenud kindlad seisukohad, mille da, et “enese vastu tunnistamise” all tuleb adapteerimine neid seisukohti kodifitseeriva mõista kitsalt enda karistamisele kaasa ai- ja liikmesriigile siduva direktiivi ülevõtmisel tamist, siis plaanitavad haldustrahvid on igat- ei ole võimalik. EL liikmelisusest tulenevaid pidi paigutatavad karistuste rubriiki, mistõttu kohustusi ei ole õiguspärane üle võtta selek- tuleb ka PS § 22 kui ausa õigusemõistmise tiivselt. üldise põhimõtte kohaldamist nendele jaata- da. 142 Nagu ka TÜ eelmises analüüsis on märgitud, ei muutu menetlus automaatselt ebaefektiiv- seks seetõttu, et isikult ei saa nõuda aktiivset kaasabi enda süüstamisel. Menetlejad võivad ka kehtivate süüteomenetluste seaduste ko- haselt kõikidele isikutele teha päringuid ja menetlejate käsutuses on rida menetlustoi- minguid, mis võimaldavad vajalikke and- meid saada ka ilma menetlusele allutatud isi- kute aktiivse kaasabita, kui selle teabe järele on vajadus. 3. Kolmandaks leiavad eelnõu koostajad, et Mittearvestatud eraldi halduskaristused on vajalikud, sest ka- Kordame eelmise arvamuse kommentaari, et ristusõigus ei tunne avalik-õigusliku juriidi- EL liikmelisusest tulenevaid kohustusi ei ole lise isiku vastutust. Meie leiame, et piltlikult õiguslikku alust täita selektiivselt. öeldes ühest riigi rahakoti sahtlist teise tõst- mine on ja jääb kurioosseks ning eesmärgi- Täname ettepanekute eest, kuid peame tõde- päratuks olenemata sellest, kas sellise raha- ma, et need ei paku mingit lahendust, kuidas summa tasumise kohustust nimetatakse ka- EL konkurentsireegleid ja nende ühetaolist ristuseks, nuhtluseks, hea tahte näitamiseks, rakendamist on võimalik täita kõnealust halduskaristuseks vms. Täpselt nagu ei peaks muudatust tegemata. Teadaolevalt ei ole ava- seda toimuma (ja ei toimugi) karistusõiguses, lik-õiguslike isikute karistusõiguslik sankt- ei peaks seda toimuma ka muudes õigusharu- sioneerimine võrdlevalt midagi uut ja enne- des. Kui aga tõesti on vajalik avalik-õigus- olematut ka väljaspool konkurentsiõigust. likke juriidilisi isikuid karistada, st tuleb ha- Soovitame tutvuda näiteks Madalmaade ka- kata raha ühest sahtlist teise tõstma, siis dis- ristusõiguses toimunud muudatustega või, kussiooni sellest, kas seda peaks saama teha pisut kaugemast õigussüsteemist, Ühend- ka väärtegude korral, saab avada. Selles küsi- kuningriigi 2007. a Corporate Manslaughter muses ei ole karistusõigus kindlasti paindu- and Corporate Homicide Act’ga. matu ja arvestades mitmeid aastaid kestnud Kuigi sarnaselt advokatuuri konkurentsiõigu- eelnevat diskussiooni halduskaristustest on se komisjoniga ei pea Tartu Ülikooli õigus- hämmastav, et sellest varem pole räägitud teadlased kohaseks eelnõu seletuskirjas too- ning et see nüüd halduskaristusi toetava ühe dud väidet, et halduskaristus on rahaline peaargumendina välja tuuakse. TÜ analüüsis karistus, mis oma olemuselt ei ole nii stig- on märgitud, et tänasel päeval ei ole reaalsu- matiseeriv kui süüteokaristus, peame vajali- sega päris kooskõlas lähenemine, millega kuks sarnaselt advokatuuri konkurentsiõi- rõhutakse väärteokaristuse stigmatiseerivale guse komisjoniga õigusteadlaste tähelepanu mõjule ning ka karistusregistri pidamine vä- juhtida tõsiasjale, et eelnõu autorid ei ole hemalt suurema osa nende tegude osas on sellel seisukohal sugugi üksi. Nimelt on EIK suhteliselt küsitava väärtusega. Seega, ava- avaldanud isegi arvamust, et on enesestmõis- gem diskussioon avalik-õiguslike juriidiliste tetav, et eksisteerivad materiaalses tähendu- isikute karistatavusest ning väärteokaristuste ses kriminaalasjad, mis ei sisalda märkimis- olemusest ja nii mõnedki probleemid saaksid väärset stigmat. Just nende nn kriminaalas- meie õiguskorras lahendatud! jade väiksem kaal on see, mis dikteerib kri- minaalmenetluslike garantiide kohaldumise ulatuse (EIKo 23.11.2006, Jussila v. Finland (73053/01), p 43). 4. Neljandaks on eelnõu autorid selgitanud, Mittearvestatud et haldustrahvide kehtestamine konkurentsi- 143 valdkonnas on vajalik selleks, et vältida para- Kordame kõigepealt kahele eelnenud arva- lleelmenetlusi ja tagada tõendite ristkasutus musele antud vastust. Ühtlasi märgime, et menetluste vahel. eelnõu siiski väldib arvamuse andjate soo- Tõendite portatiivsuse peamiseks takistuseks vitust konkurentsiõiguse rikkumised krimi- on seesama enese mittesüüstamise privileeg, naliseerida, millega kriminaalpoliitika ultima millest oli juttu juba käesoleva arvamuse ratio põhimõte leiab pigem järgimist kui kõr- punktis 2. Muus osas, nagu juba ka TÜ valejätmist. analüüsis selgitatud, tõendite portatiivsuse Nagu Tartu Ülikooli õigusteaduskonna sisse- probleemid on pigem väheolulised ning ker- juhatavale märkusele vastates sai juba eel- gesti lahendatavad seeläbi, et tõendite ko- pool märgitud, on õigusteadlased gumise ja vormistamise protseduurid haldus- tähelepanuta jätnud küsimuse, mis eesmärki ja süüteomenetluste vahel senisest suuremas täidab menetluste paljusus. osas ühtlustada. Seletuskirjas on püütud jätta Selgitame, et seni on korrakaitseliste mulje, justkui oleks vajalik ühtlustamine menetluste ning süüteomenetluste üksteisest midagi ülimalt mahukat ja saavutamatut, ent eraldamise eesmärk olnud tagada kiire ning nagu ka TÜ varasemas analüüsis selgitatud, tõhus rikkumiste lõpetamine ehk riigi on suurem osa järelevalvemenetluses korra- tuumikülesande – korrakaitse – täitmine. kohaselt kogutud tõenditest juba praegu Seda seeläbi, et korrakaitselises menetluses, süüteomenetluses ilma probleemideta kasu- mille eesmärk ei ole süüdlase otsimine ja te- tatavad. ma vastutusele võtmine, võib menetlusele Seletuskirja lk-l 13 kirjeldatud olukorda, kus allutatud isiku põhiõigusi piirata ulatusliku- riiklik järelevalve tegutseb eesmärgiga isikut malt kui karistamise eesmärgil läbiviidavas tulevikus karistada – ja see on meie arvates menetluses. ECN+ direktiiv kehtestab aga ka eesmärgina põhimõtteliselt vale. Kodani- ühetaolised nõuded, sh identse põhiõiguste ke represseerimine saab toimuda üksnes vii- kaitse taseme, nii korrakaitselise kui ka karis- mase abinõuna (ultima ratio) ega tohiks olla tava eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu juhul, järelevalve teostamise algseks eesmärgiks. kui direktiiv võtta üle kehtivasse menetluste Seletuskirjast võib välja lugeda, et kavan- paljusust sisaldavasse menetluskorda, tuleks datava seadusemuudatuse üheks eesmärgiks direktiivis sätestatud nõuded identselt ette on hüljata karistusõiguse ultima ratio näha lisaks süüteomenetlus(t)ele ka korrakai- põhimõte ning sellega ei saa kuidagi nõus- tselistes menetlustes. Seeläbi kaotaks menet- tuda juba demokraatliku riigikorralduse alus- luste paljusus aga oma legitiimse eesmärgi. põhimõtetest tulenevalt. Kui aga menetluste Isikutel on PS §-st 14 tulenev põhiõigus kor- ühendamist siiski kaaluda, siis just nimelt raldusele ja menetlusele, mis sisaldab õigust selliselt, et kogu riiklik sekkumine võimalike nõuda riigilt tõhusat ja ausat menetlust enda rikkumiste avastamiseks ja lõpetamiseks (ja materiaalsete õiguste kaitseks. Selle õiguse rikkujate karistamiseks) peab toimuma sel- oluline sisu on, et menetlus ei tohiks kesta lisel põhiõiguste kaitse tasemel, et menetlus kauem, kui on hädapärast vajalik, ega nõuda vastaks ka süüteomenetluse standarditele. isikult, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, Eelnõuga soovitakse tekitada olukord, kus rohkem ressurssi, kui on hädapärast tarvilik. karistused on väärteo- ja ka kriminaalkaris- Nähes ECN+ direktiivi ülevõtmisel ette regu- tustest karmimad, nende kohaldamiseks aga latsiooni, mis allutab isiku kahele menetlu- menetluslikud standardid madalamad – ning sele (korrakaitselisele ja süüteomenetlusele), asjakohasest põhiõiguste kaitse õigusraamis- mille uurimismeetmed on identsed ning mis tikust hiilitakse mööda seeläbi, et kunstlikult on mõlemad suunatud mh sama konkurent- tekitatakse teise nimega õiguse instituut, siõiguse rikkumise tuvastamisele, pandaks mida reklaamitakse millegi sisuliselt olemas- isik olukorda, kus ta peab end kaitsma korra- olevast karistusõigusest erinevana. Seesugu- ga kahes sisult identses menetluses. Vastavalt suurenevad tema õigusabikulud. Sõltuvalt 144 ne lähenemine õigusloomele ja Eesti inimes- menetluse liigist erineb ka kohtutee: haldus- te põhiõiguste kaitsele on nihilistlik ja luba- akti ehk rikkumise lõpetamise kohustuse matu. saab vaidlustada halduskohtus, trahvi ehk karistuse saab vaidlustada maakohtus. See- juures ei ole välistatud, et kohtud jõuavad konkurentsiõiguse rikkumise toimepanemise osas erinevatele järeldustele. Seda kasvõi seetõttu, et nimetatud kohtutel on erinev kohtuliku kontrolli ulatus. Selline menetluste paljusus ei ole menetlusele allutatud isiku vaatest tõhus, kuna see nõuab temalt tarbetut aja- ja ressursikulu. Seega on tegemist PS §- s 14 sätestatud põhiõiguse riivega. Justiitsmi- nisteeriumi hinnangul ei saa menetluste pal- jususe säilitamise õigustuseks ja seeläbi riive legitiimseks eesmärgiks olla traditsioon ega tava ehk menetlemine pelgalt menetluse pä- rast või asjaolu, et seni pole haldusmenetlust karistamiseks üldjuhul kasutatud. Selline põhjendus ei legitimeeri põhiõiguse riivet, mistõttu ei oleks isiku allutamine mitmele identsete uurimismeetmetega ning mh ühe ja sama konkurentsiõiguse rikkumise tuvas- tamisele suunatud menetlusele kooskõlas PS §-s 14 sätestatud põhiõigusega korraldusele ja menetlusele. Kokkuvõtteks Mittearvestatud See, mida Justiitsministeerium käesoleva Eelnõu koostajad ei jaga Tartu Ülikooli eelnõuga plaanib, on tõsine viga. Sellega sea- teadlaste esitatud arvamust ega selles takse ohtu aastatepikkune nüüdseks küllaltki väljendatud hirme. Nagu ülal mainitud, on edukas püüd eristada ennetust ja karistamist, teadlaste antud arvamuses jäetud kõrvale EL et need mõlemad saaksid oma iseseisvate ja õiguse iseärasused ning valdkondlik teineteisest selgelt eristatavate ülesannete taustsüsteem, samuti õiguslikud tagajärjed ja piires toimida tõhusalt. Sellega seatakse ohtu kohustused, mida riik peab EL liikmeriigina menetlusalustele isikutele seni tagatud kandma. (põhi)õiguslikud garantiid. Sellega kompro- miteeritakse oluliselt plaani kujundada keh- tiv väärteomenetluse reeglistik üleüldiselt tõhusamaks. Plaan ECN+ direktiivis ette nähtud sanktsioonid üle võtta halduskaristus- tena on lühinägelik ja vastutustundetu. Lühi- keses perspektiivis võidakse nii küll vältida Komisjoni rikkumismenetlusi, kuid pikas perspektiivis kõigutab see oluliselt meie nüüdseks juba küllaltki stabiilseks kujunenud õiguskorda. Näitasime eespool, et puuduvad põhjused, miks peaks lõhkuma seda, mis on aastatepikkuse töö tulemusena saavutatud, vaid tuleb vaadata seda, kuidas olemasolevat kõigi huvides parendada. Ministeeriumi 145 praegune plaan sellest põhimõttest ei lähtu. Ühtlasi ei võeta arvesse suure tõenäosusega tekkivat lumepalliefekti, mis seisneb selles, et kui üks amet on intensiivse lobitöö tule- musena saanud endale lihtsama karistamise- ga päädiva menetluse, tõstab peagi pead järg- mine amet, kes soovib samasugust lahendust. Et Eesti (kriminaal)poliitikas ei jää erand kunagi erandiks, kinnitavad arvukad senised näited. Õiguskantsler Pole kahtlust, et riik peab suutma tagada ausa Mittearvestatud konkurentsikeskkonna ning suutma sel ees- Justiitsministeerium kinnitab esmalt, et eel- märgil rikkumisi tuvastada ja süüdlasi mõju- nõu on kavandatud lähtudes nii ECN+ direk- salt karistada – see on selge nii Eesti Vaba- tiivist (edaspidi ka direktiiv), EL põhiõiguste riigi põhiseaduse kui Euroopa Liidu (EL) hartast (harta), Euroopa inimõiguste konven- õiguse vaatenurgast. Ausa konkurentsi ree- tsioonist (EIÕKonv) kui ka Eesti Vabariigi glite rikkumine ei tohi kellelegi eelist anda. põhiseadusest (PS). Seejuures, kuivõrd eel- Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eel- nõu on kavandatud valdavalt täisharmoneeri- nõu vajab täiendavat läbiarutamist, võttes vaid sätteid sisaldava EL direktiivi ülevõt- arvesse võimalikke mõjusid kaugemas vaa- miseks, tuleb olla hoolas, millal ja millises tes. Põhimõttelised probleemid, millele on ulatuses saab eelnõuga kavandatu puhul juhitud tähelepanu juba haldustrahvimenet- lähtuda PS-s ette nähtud põhiõiguste kaitse luse seaduse eelnõu (02.11.2020 kiri) ja tasemest. Nimelt ulatuses, milles eelnõuko- kontseptsiooni kohta esitatud arvamustes hase seadusega võetakse üle ECN+ direktiiv, (26.05.2020 kiri) on paraku jäänud lahenduse ei saa Eesti jätta direktiivi üle võtmata põhju- ja veenva vastuseta. Sisu poolest karistus- sel, et direktiivis sätestatu võib (väidetavalt) menetluse nimetamine konkurentsijäreleval- rikkuda PS-s sätestatud põhiõigusi (vt nt EKo veks ei vabasta riiki kohustusest tagada isi- C-11/70, Internationale Handelsgesellschaft kute õiguste kaitset samaväärselt õiguste kai- mbH vs. Einfuhr- und Vorratsstelle für tsega karistusmenetluses. Getreide und Futtermittel, lk 1134, p 3). ECN+ direktiiv on kehtiv ning selle ülevõt- Leian, et avaliku võimu vigade vältimiseks mise kohustus tuleneb EL toimimise lepingu mõeldud menetlusreeglitest loobumine ei ole (ELTL) artiklist 288. Eesti Vabariigi põhi- põhiseaduspärane lahendus. Planeeritavad seaduse täiendamise seaduse (PSTS) § 2 järgi haldustrahvid on - ja valdkonna eripära ar- tuleb PS kohaldada, arvestades EL-ga liitu- vestades peavadki olema - sedavõrd suured, mislepingust (sh aluslepingutest) tulenevaid et kvalifitseeruvad karistusõiguse teooria õigusi ja kohustusi (viidatud ELTL artikli kohaselt raskeks karistuseks. Raskete ka- 288 kohaselt on direktiiv saavutatava tule- ristuste määramisel on riigil kohustus ette muse seisukohalt liikmesriigile siduv). näha reeglid, mis aitavad võimalikke vigu ja kahjusid vältida ning trahvitaval isikul end ECN+ direktiivis sätestatud uurimismeetmed võimalike vigade ja kahjude eest vajadusel (teabe nõudmine, sh küsitlemine, ja ruumide kaitsta. läbiotsimine) on mitte miinimumharmoneeri- Väärteomenetluse kitsaskohad juriidilise vad, vaid täisharmoneerivad sätted. See, kas isiku karistamisel ei seondu üksnes Euroopa direktiivi säte on miinimum- või täisharmo- Liidu õigusest tulenevate trahvidega, lähen- neeriv, tuleb välja selgitada direktiivi sätte damist vajab üldine probleem, mis on eriti sõnastusest. Liikmesriik peab direktiivis ette terav andmekaitse ja rahapesu tõkestamise nähtu üle võtma nii nagu direktiiv seda nõu- ab. See tuleneb otseselt ELTL artiklist 288, 146  valdkonnas.26 Ka Tartu Ülikooli arvamuses mis mh sätestab, et direktiiv on saavutatava eelnõu kohta kutsutakse üles avama diskus- tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi siooni, kuidas tõhustada väärtegude menetle- suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid mist ka nn siseriiklike väärteokoosseisude jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi puhul, jäädes seejuures põhiseaduse raames- ametiasutustele. Teisisõnu, kui direktiivi sät- se.27 Eesmärk saab ju olla vaid ausa ja õiglase tega nõutav tulemus on see, et liikmesriik konkurentsikeskkonna tagamine, mitte ette- peab siseriiklikus õiguses kehtestama täis- võtjate karistamine. harmoneeritud volituse (nagu selleks on nt ECN+ direktiivi artiklis 8 sätestatud teabe- Nõnda on ka konkurentsireeglite rikkumise nõue), tuleb seda kohustust ELTL artiklist tuvastamisel ja tuvastatud rikkumiste eest 288 lähtuvalt ka täita. Seejuures ei saa ükski karistamisel oluline, et isikud teavad, mida liikmesriik tugineda sellele, et siseriiklikult ei tohib rikkumise avastamise ja tõendamise ole taoline kohustus lubatav. Kuniks tegemist nimel teha, mille eest ja mis tingimustel ei ole just põhiseaduse aluspõhimõtetega vas- karistatakse. Näiteks läbiotsimine on isiku tuolus oleva või muul viisil EL-le antud pä- põhiõiguste suhtes sama toimega sõltumata devuspiire ületades antud EL õigusaktiga, ei sellest, kuidas nimetatakse menetlust, mille luba PSTS § 2 ka Eestil jätta direktiivis käigus töökoht, kodu, arvuti vm läbi otsi- nõutut liikmesriigi õigusesse üle võtmata. takse. Seetõttu peab ka sellele eelnev koh- tulik kontroll ning muud reeglid olema võrd- Olukorras, kus liikmesriigil ei ole direktiivi väärsed süüteomenetlusega. Läbiotsimine on sätete ülevõtmisel kaalutlusruumi, ei saa tu- lubatav vaid kooskõlas PS §-ga 33, nii peab gineda isegi harta artiklile 53 (vt EKo seadusest vähemalt tulenema, millal ja mil- 26.03.2013, C-399/11 – Melloni, p 55 jj.) lisel eesmärgil on läbiotsimine lubatav ning Nimetatud otsus on tõusetunud küll raam- mida kohus läbiotsimiseks loa andmisel otsuse pinnalt, kuid tuletame meelde, et kontrollima peab. raamotsused on oma olemuselt direktiividega võrreldavad (vt nt S. Lorenzmeier. Der Olukorras, kus Euroopa Parlamendi ja Rahmenbeschluss als Handlungsform der nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 (edaspidi Europäischen Union und seine Rechts- direktiiv)28 näeb ette, et Eesti peab looma wirkungen. – Zeitschrift für Internationale efektiivse konkurentsijärelevalve menetluse, Strafrechtsdogmatik 12/2006, lk 577). mis hõlmab tõhusat trahvimenetlust väljas- Samuti tuleb märkida, et Melloni otsuses on pool kriminaalmenetlust, on Eesti riigil mitu Euroopa Kohus võtnud seisukoha, mis puu- võimalust, kuidas direktiivi eesmärke täita. dutab EL õigusakte üldisemalt, mitte kitsalt Sellises olukorras tuleb eelistada menetlust, raamotsuseid. Punktides 59-61 märgib Eu- mis on õigusselge ja tagab isikute põhiõi- roopa Kohus järgmist: „Nimelt tuleneb väl- guste kaitse tasemel, mis vastab põhiõiguste jakujunenud kohtupraktikast, et vastavalt lii- piiranute ja karistuste raskusele. Kasuks du õiguse ülimuslikkuse põhimõttele, mis on tuleks ka eelnõu selgem sõnastamine. Loo- liidu õiguskorda iseloomustav põhitunnus detavasti aitavad nõupidamised eelnõu kohta […], ei saa asjaolu, et liikmesriik tugineb tehtud tähelepanekute arutamiseks ka sellele siseriikliku õiguse sätetele, isegi kui need on eesmärgile kaasa. põhiseaduse sätted, mõjutada liidu õiguse Eelnõu keelekasutus on praegu võrdlemisi toimet selle riigi territooriumil (vt selle kohta raskepärane. Kindlasti on koostöös keeletoi- eelkõige 17. detsembri 1970. aasta otsus metajaga võimalik keelekasutust parandada kohtuasjas 11/70: Internationale Handels- gesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3, ja 26 Vt „Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses“, Tartu Ülikool 2020, lk 69. 27 Vt „Arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise kohta“, Tartu Ülikool, 07.02.2022. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)2019/1, 11. detsember 2018, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. 147 ja teksti muuta lihtsamini loetavaks ja aru- 8. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas saadavamaks. C‑409/06: Winner Wetten, EKL 2010, lk I‑8015, punkt 61). Harta artikkel 53 kinnitab küll seda, et kui liidu õigusakti jaoks on vaja siseriiklikke rakendusmeetmeid, on riigi ametiasutustel ja kohtutel õigus kohaldada põhiõiguste kaitse siseriiklikke standardeid, tingimusel, et see ei kahjusta hartas ette nähtud kaitse taset, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus, ega liidu õiguse ülimuslikkust, ühtsust ja tõhusust. Kuid nagu nähtub ka käesoleva kohtuotsuse punktist 40, ei anna raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõige 1 liikmesriikidele võimalust keelduda Euroopa vahistamismääruse täit- misest, kui asjaomase isiku olukord vastab ühele selles sättes loetletud neljast juhtu- mist.“ Kui direktiiv ei jäta liikmesriigile sätte ülevõtmisel kaalutlusruumi (st ulatuses, milles direktiivi säte on miinimum- või täis- harmoneeriv), ei saa liikmesriik jätta direk- tiiviga nõutut tegemata, tuginedes seejuures oma põhiseadusele. Seevastu ulatuses, milles direktiiv jätab liikmesriigile kaalutlusruumi, tuleb lisaks liikmesriigi põhiseadusele kohal- dada ka hartat (harta artikkel 51). Kommenteeritavates õiguskantsleri sisseju- hatavates tähelepanekutes on põhjendamata seisukoht, nagu oleks põhiõiguste tagamine võimalik üksnes kehtivas süüteomenetluses. Kui konkurentsiõiguse rikkumiste eest ette- nähtud rahatrahve käsitleda karistusena mat- eriaalses tähenduses (millega eelnõu koos- tajad nõustuvad), ei järeldu sellest, et nende trahvide kohaldamine põhiõigusi tagaval vii- sil on võimalik üksnes süüteomenetluses. Eu- roopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast järeldub vastupidi, et vaatamata menetluse liigile ja nimetusele tuleb süüteomenetluses ettenähtutega võrreldavad põhiõigused taga- da alati, kui kohaldatav meede on materiaal- ses tähenduses karistus. Eelnõu keelekasutuse osas märgime, et see on paljuski tingitud konkurentsiõiguse eri- päradest. Need eripärad tulenevad mh ECN+ direktiivi ülevõtmisest. Nt viiakse eelnõuko- hase seadusega Eesti õigus kooskõlla EL konkurentsiõiguse “ettevõtja” kontseptsioo- niga. Ka sellest tulenevad teatud eripärad, 148  mida seaduse tasandil kahjuks rohkem liht- sustada ei saa. Vastasel korral kannataks õigusselgus. Kuna aga õiguskantsleril kon- kreetseid märkusi seoses eelnõu keelekasu- tuse kohta kõnesolevates tähelepanekutes antud ei ole, ei ole kahjuks võimalik kriitikale põhjalikumalt reageerida. Seejuures võib aga õiguskantsler olla veendunud, et Justiitsmi- nisteerium esitab avalikule kooskõlastami- sele ja arvamuse andmisele üksnes eelnõud, mis on keeleliselt toimetatud. Süüteokaristuse asendamine haldustrah- viga põhimõttelise valikuna 1. Regulatsiooni loomisel tuleb arvestada, et Mittearvestatud mida ulatuslikumad on põhiõiguste piiramise See, millise nimetusega menetluses riik tu- võimalused, seda suurem on riigi vastutus vastab õigusrikkumise ning kohaldab selle võimalike vigade ja kahjude vältimisel. Süü- eest vajadusel karistust, ei ole PS tasandi kü- teomenetluse ja haldusmenetluse vahele või simus. Menetluse nimetus kui selline ei saa nende kombinatsioonina uue menetlusliigi kellegi põhiõigusi rikkuda. Põhiõiguste vaa- loomise vajalikkust ei ole eelnõus veenvalt test on oluline, millised reeglid menetluse põhjendatud. (sõltumata selle nimetusest) läbiviimisel keh- Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu põhjen- tivad. Oluline on, et menetluses tagatakse dusi, kuidas erinevad konkurentsijäreleval- põhiõigused sellisel tasemel, mis võimaldab ves menetletavad rikkumised sisuliselt väär- saavutada menetluse eesmärgi põhiõigustega tegudest ja miks ei ole võimalik neile rikku- kooskõlaliselt. Seetõttu ei saa nõustuda, et mistele reageerida väärteomenetluses, ko- ECN+ direktiivis sätestatud trahvide üle- handades selleks karistusõiguse üldosa ja võtmine haldustrahvidena ja mitte väärteo väärteomenetluse seadustiku (VTMS) sät- toimepanemise eest määratavate rahatrahvi- teid. Seda enam, et teatud rikkumised jäävad dena rikuks iseenesest kellegi õigusi. Menet- ka edaspidi väärtegudeks (nt konkurentsi luse valik, nagu õiguskantsler korrektselt väl- kahjustav koondumine – konkurentsiseaduse ja toob, on õiguspoliitilise valiku küsimus. (KonkS) § 736). Ka see, et Eestis õigusesse loodi väärteod ja väärteomenetlus ning kaotati haldusõigus- Varem õiguskantsleri kirjas ega ka Tartu rikkumised, oli õiguspoliitiline otsus. Ülikooli teadlaste esitatud vastuargumente eriregulatsiooni loomisele29 ei ole analüü- PS ei kirjuta seadusandjale ette, et isiku karis- situd ega nende kõrvalejätmist põhjendatud. tamine võib toimuda üksnes menetluses, mil- On tõsi, et Direktiiv kohustab liikmesriike le nimetus on kriminaalmenetlus või väärteo- võtma kasutusele efektiivsed meetmed kon- menetlus. Isegi kui PS nõuaks sõnaselgelt kurentsijärelevalve valdkonnas, sh trahvid, väärteomenetluse olemasolu (PS mainib ning selle kohustuse täitmata jätmisel äh- üksnes kriminaalmenetlust, mis ei muuda vardab liikmesriike trahvimenetlus. Direk- siiski väärteomenetluse olemasolu iseenesest tiivi artiklist 13 ja põhjenduspunktist 42 tu- PS-ga vastuolus olevaks), tuleks ka väärteo- leneb muu hulgas, et EL põhiõiguste harta menetluse mõistet tõlgendada PS autonoom- kohaselt tuleks konkurentsiküsimustes päde- se mõistena. See omakorda tähendab, et isegi va riikliku haldusasutuse menetluses raha- juhul, kui PS nimetaks sõnaselgelt väärteo- trahvid määrata või taotleda rahatrahvide menetlust (mida ta ei tee), võiks seadusandja 29 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. „Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aruanne. Tartu Ülikool, 2020. 149 määramist muus kohtumenetluses kui krimi- ikkagi luua menetlusi, mille nimetus ei ole naalmenetlus, kui rikkumine on toime pan- väärteomenetlus, kuid mis kvalifitseeruksid dud tahtlikult või ettevaatamatusest. sisuliselt väärteomenetluseks PS tähenduses. Direktiiv ei kirjuta aga täpselt ette, mil viisil Õiguskantsler on eespool määratlenud ECN+ eesmärgid täita tuleb. See on poliitilise valiku direktiiviga ettenähtud trahve raskete karis- küsimus. Poliitilised valikud peavad jääma tustena. Eelnõu koostajad nõustuvad, et oma põhiseaduse raamesse. suuruselt (kuid mitte tähenduselt) on need rasked ja võrreldavad kuritegude eest Eesti Sisu poolest karistusmenetluse nimetamine õiguses kohaldatavate rahaliste karistustega. konkurentsijärelevalveks ei vabasta riiki ko- Rasked karistused on kohaldatavad krimi- hustusest tagada menetlusõiguste kaudu isi- naalmenetluses, mitte väärteomenetluses. kute õiguste kaitse avaliku võimu kuritar- Raskete karistuste juurutamine väärteome- vitamise ning ebaõigete ja -õiglaste otsuste netluses muudaks ebaselgeks kuritegude ja eest. Eesti põhiseadus näeb ette igaühe kaitse väärtegude vaheteo; karistusseadustik (KarS) riigivõimu omavoli eest (PS § 13 lg 2) ning § 3 kohaselt on selle vaheteo aluseks üksnes paneb õiguste ja vabaduste tagamise üles- karistuse raskus. Seega on peetud põhjen- ande ka täitevvõimule (PS § 14), seejuures ei datuks ECN+ direktiivi ülevõtmine viisil, tohi moonutada piiratavate õiguste olemust mis ei moonuta karistusõiguse kehtivat süs- (PS § 11). teemi ja täidab samal ajal direktiivist tule- Riigi omavoli eest ongi seni kaitset pakkunud nevad kohustused konkurentsiõiguse rikku- menetlusõigused, mis kohustavad riiki välja miste eest rahatrahvide kohaldamist võimal- selgitama asjaolud ning etteheidetavaid rik- dada muus menetluses kui kriminaalmenet- kumisi tõendama − alles seejärel on võimalik luses. Arvestada tuleb ka seda, et direktiivi määrata karistus. Põhiõiguste kaitset ei peaks keelekasutuses kasutatud kriminaalmenetlus pidama efektiivsuse takistuseks või muuks hõlmab ka Eesti väärteomenetluse, kuna tarbetuks ebamugavuseks. Riigi eesmärk on Eesti õiguses kuuluvad nii kuriteod kui ka ju jõuda õige lahenduseni, mitte saada kiires- väärteod ühtse süüteo mõiste alla ning nende ti palju haldustrahviraha. eristamine toimub üksnes karistuse raskuse alusel. Täiendavalt märgime, et halduskaristused ei ole kehtivas õiguses midagi uut ega eriskum- malist. Sellele viitas ka Riigikohus käesole- vale eelnõule antud tagasisides. Halduskaris- tused, st haldusmenetluse tulemusel määra- tavad karistused on süütegude kõrval olemas nt distsiplinaarkaristuste näol (ametnikele, kinnipeetavatele, advokatuuri liikmetele jne). Seejuures ei ole sugugi tegemist ebaoluliste karistustega. Nt advokatuuriseaduse (AdvS) alusel võib advokatuuri liikmele määrata kuni 16 000 euro suuruse rahalise karistuse (vt AdvS § 19 lõige 2 punkt 2). Sellise karistuseni viivat haldusõiguslikku aukohtu- menetlust reguleerib menetluslike aspektide osas üksnes mõni üksik erisäte AdvS-s (vt AdvS § 17). Muus osas kohaldub üldseadu- sena haldusmenetluse seadus (HMS). Võrdluseks võib esile tõsta, et ECN+ direk- tiiviga nõutud trahvid on – erinevalt juba 150  kehtivas õiguses esinevatest halduskaristus- test – suunatud “ettevõtjatele” (kui majan- dusüksustele). Kavandatav konkurentsijäre- levalve saab seega reeglina puudutama just ettevõtja alla kuuluvaid juriidilisi isikuid (FIE-dele kui ettevõtjatele konkurentsiõiguse tähenduses suunatud menetlus saab olema harv nähtus). Füüsilisi isikuid, kes juriidilist isikut juhivad, ELTL artiklite 101 ja 102 ning konkurentsiseaduse (KonkS) 2. ja 4. peatüki keelunormide rikkumise eest eelnõukohase seaduse alusel ei karistata. Kui olla seisukohal, et ECN+ direktiivis nõutud trahvide kehtestamine erihaldusme- netluse tulemusel määratavate haldustrahvi- dena on PS vaatest lubamatu, siis peaksid PS vaatest olema lubamatud ka kõik kehtiva õiguse alusel loodud halduskaristused, sh distsiplinaarkaristused. Halduskaristused ei ole aga PS vaatest lubamatud. Seega ei ole PS-ga vastuolus ka see, kui seadusandja loob erireeglistikuga erihaldusmenetluse konku- rentsiõiguse rikkumiste jaoks. Menetlusliigi valikust eraldiseisev küsimus on see, millised menetluslikud tagatised on menetlusele allutatud isikule menetluses ette nähtud. Õiguskantsler on avaldanud kahtlust, nagu oleks konkurentsijärelevalvemenetlu- ses loobutud vajalikest menetlustagatistest (ja sellega lubamatult vähendatud põhiõigus- te kaitset). Rõhutame siinkohal, et eelnõuga kavandatud konkurentsijärelevalvemenetlu- ses sisalduvad uurimismeetmed tulenevad ECN+ direktiivist. ECN+ direktiivi keskne eesmärk on ühtlustada liikmesriikide menet- luskordasid ELTL artiklite 101 ja 102 täit- mise tagamisel (vt ECN+ direktiivi pream- buli punkt 3). Läbiotsimist ja teabe nõudmist, sh küsitlemist reguleerivad direktiivi sätted on täisharmoneerivad (vt ECN+ direktiivi artiklid 6-9). Seda on kinnitanud nii Euroopa Komisjon kui ka teiste liikmesriikide õigus- kirjandus (eelnõu koostajate hinnangul on see üheselt mõistetav ka direktiivist endast – Euroopa Kohus on 25.04.2002 otsuse C- 52/00, komisjon vs. Prantsusmaa, punktis 16 selgitanud, et direktiivis sätestatud osas liik- mesriigile jäetud kaalutlusruumi ulatus tuleb välja selgitada lähtudes direktiivi sõnastu- 151  sest, eesmärgist ja ülesehitusest). Täisharmo- neerivate sätete puhul peab liikmesriik ette nägema sisult täpselt sellise regulatsiooni nagu direktiiv seda ette näeb, seejuures ei tohi direktiivi ülevõtmisel tagada meetmete adressaatidele rohkem ega ka vähem kaitset kui direktiivi sättes ette nähtud (EKo 15.09.2005, C-281/03, Cindu Chemicals jt, p 44). Täisharmoneerivate direktiivi sätete pu- hul tuleb arvestada sedagi, et sätte kehtes- tamisel on EL seadusandja hartast tuleneva kaalumise juba teinud. Liikmesriigid ei saa siin tugineda EL põhiõiguste harta artiklile 53 (EKo 26.2.2013, C-399/11, Melloni, p 59 jj). Õiguskantsler ei ole täpsustanud, millel põhi- neb seisukoht, et eelnõuga loodavas menet- luses puudub riigil tõendamiskoormis, et põ- hiõiguste kaitse on menetluse efektiivsuse takistuseks või tarbetu ebamugavus või et eelnõu eesmärk on saada kiiresti palju haldustrahviraha. Kooskõlastusele saadetud eelnõus sellekohaseid sätteid ei sisaldunud ja samuti ei ole see ka eelnõu mõte. Mis puudutab teatavat süsteemitust, mille põhjustab asjaolu, et KonkS-i jääks ka peale eelnõukohase seaduse jõustumist väärteo- koosseis loata koondumise ning konkurentsi kahjustava koondumise puhuks, on tingitud eelkõige ECN+ direktiivi kohaldamisalast. Direktiivi ülevõtmiseelnõuga ei ole tavaks ega soovitatav reguleerida küsimusi, mida EL vastavasisuline õigusakt ei käsitle (vt Eu- roopa Liidu asjade menetlemise juhised, punkt 34.2.). Seejuures aga mõistab Justiits- ministeerium, et konkurentsijärelevalveme- netluse kohaldamisalasse oleks mõistlik koondada kõik konkurentsiõiguse rikkumi- sed. Kuna aga koondumiste kontrolliga seon- duv järelevalve nõuaks loodavasse menet- lusse liitmiseks eraldiseisvat analüüsi ja või- malik, et ka vastavasisuliste kontrollitavate tehingutüüpidega seonduvaid spetsiifilisi eri- susi, ei ole seda mõistlik teha direktiivi ülevõtmisest tingitud ajasurvel, vaid eraldi- seisva valdkonnaspetsiifilise õiguskorra eda- siarendusega. 2. Eksitav on eelnõu seletuskirja (lk 7) väide, Mittearvestatud et konkurentsijärelevalvemenetlus hakkab 152 asendama riiklikku järelevalvet, haldusjäre- Seletuskirja lk 7 toodud nn väide ütleb: levalvet ning väärteomenetlust ja kriminaal- “Konkurentsijärelevalvemenetlus hakkab menetlust. Tegelikult jäävad võimalikuks ka asendama ELTL artiklites 101 ja 102 ning muud menetlused. Näiteks juhul, kui menet- KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud konku- lusalune isik ei allu läbiotsimisele, on Kon- rentsireeglite täitmise tagamisel senist nelja kurentsiametil võimalik rakendada sunniraha menetlust – riiklikku järelevalvet ja haldus- ning menetlusaluse isiku poolt moodus- järelevalvet ning väärteomenetlust ja krimi- tatavat ettevõtjat trahvida. Läbiotsimisest naalmenetlust.”, räägib menetlustest, milles keeldunud kolmandaid isikuid (nt menetlus- tuvastatakse ELTL artiklite 101 ja 102 ning aluse isiku töötaja) haldustrahviga karistada KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud keeldude ei saa, kuid Konkurentsiametil on õigus rikkumised. Nimetatud keeldude rikkumiste asendustäitmise ja sunniraha seaduses tuvastamisel edaspidi riiklikku järelevalvet, (ATSS) sätestatud korras rakendada sunni- haldusjärelevalvet, väärteomenetlust ega kri- raha kuni 9600 eurot ja inimest karistada minaalmenetlust läbi ei viida. Muud me- väärteo eest (seletuskiri lk 18). netlused nende keeldude rikkumise osas on 13 Näiteks eelnõu § 73¹º sätestab uue väärteo- välistatud (vt kavandatud KonkS § 78 lõige koosseisu, mis on suunatud kolmandatele 3). isikutele ning mille eesmärk on vältida me- ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. netluse teadvalt takistamist. Eelnõu seletus- peatüki keelunormide rikkumisest tuleb eris- kirja kohaselt nimetatud väärteokoosseis tada rikkumisi, mis võivad esineda menetluse konkurentsijärelevalvemenetluses menetlus- vältel (n-ö menetluslikud rikkumised), kuid alusele isikule ei laiene, küll aga kohald- ka siin tuleb eristada kahte olukorda. ECN+ atakse seda muudele isikutele, keda saab direktiiv nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid konkurentsijärelevalvemenetluses uurimis- “ettevõtjale” trahvid ja sunniraha tegemise meetmele allutada. Näiteks eelnõu § 78²² võimaluse teatud menetluslike nõuete rikku- näeb ette piirangud konkurentsijärelevalve- miste või nõuete mittetäitmise eest. menetluse käigus saadud teabe kasutamisele Eelnimetatud ettevõtjale suunatud trahvid ja saladuse hoidmise kohustuse. Saladuse saavad olema - täpselt nagu ka keelatud teo hoidmise kohustus on tagatud väärteo- eest määratavad trahvid – haldustrahvid. koosseisuga (eelnõu § 73¹¹). Muus osas, nt füüsilisi isikuid puudutavas Seega ei asenda konkurentsijärelevalveme- osas, puudub vajadus minna üle ettevõtjate netlus täielikult teisi menetlusliike. Menet- jaoks loodud halduskaristustele ning selleks lusliik sõltub isiku menetluslikust staatusest. ei ole ka direktiivi näol õiguslikku alust. Vas- See omakorda ei paku õigusselget lahendust tavas osas jäädakse väärtegude ja väärteo- sellele, millised tagajärjed on konkurentsi- menetluse juurde. Samuti ei kavandata eel- reeglite rikkumisel. nõuga haldustrahvide kohaldamist konku- rentsiõiguse rikkumistele, mis direktiivi ko- Väär on ka seletuskirjas toodud väide (lk 8), haldamisalasse ei kuulu, sest ka selleks puu- et eelnõu aitab kaasa õigusliku killustatuse dub õiguslik alus; seda rääkimata muudest vältimisele. Kui ühtselt ei lahendata juriidi- õiguse valdkondadest, kus EL õigusest lise isiku väärteovastutuse seniseid murekoh- tulenevalt on haldustrahvid ette nähtud (nt ti mh rahapesu tõkestamise ja andmekaitse rahapesu või andmekaitse), kuivõrd see ei ole valdkonnas, killustatus sisuliselt suureneb ja konkreetse ülevõetava direktiivi ega eelnõu oht isikut põhiseaduspäraselt kaitsvate reeg- eesmärk – seal esinevad võimalikud lüngad liteta karistamiseks ka teistes valdkondades tuleb kõrvaldada eraldi eelnõudega. pigem kasvab. Kokkuvõtvalt rõhutame, et eelnõust ja selle seletuskirjast ei tulene, et konkurentsijärele- valvemenetlus asendab kõigis aspektides täi- elikult teisi menetlusliike. Konkurentsijärele- valvemenetlus asendab teised menetlusliigid 153  ELTL artiklites 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud keeldude täitmise taga- misel. Samuti väga piiratud ja üksnes ECN+ direktiivis toodud ulatuses konkurentsijärele- valvemenetluse rikkumiste uurimisel. Justiitsministeerium märgib, et seletuskirja lk-l 8 toodud väidet ei saa hinnata skaalal tõe- ne või väär. Õiguslik killustatus oleks suur ka siis, kui ECN+ direktiiviga nõutud trahvid üritataks vägisi painutada KarS-i üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) alla. Seejuures juhime tähelepanu sellele, et ECN+ direktiivi vaatest ei ole kunagi olnud olulisim probleem juriidilise isiku deriva- tiivse vastutuse küsimus. Kuigi ka deriva- tiivne vastutus ei ühti Euroopa Kohtu prak- tikas käsitletuga, on KarS üldosa ja VTMS-i vaatest palju komplekssem küsimus konku- rentsiõigusele omase materiaalõigusliku sub- jekti – ettevõtja – ja menetlusõigusliku subjekti – juriidiline või füüsiline isik – eri- nevus. Seda põhjusel, et EL konkurentsiõi- guse keelunormid ei ole suunatud mitte isi- kutele, vaid ettevõtjatele (vt ELTL art 101 ja 102). “Ettevõtja” on EL konkurentsiõiguse autonoomne mõiste ning tähistab majandus- üksust. Majandusüksused võivad koosneda omakorda mitmest isikust (enamasti juriidi- listest isikutest). Konkurentsiõiguse rikku- misi saab toime panna ettevõtja kui majan- dusüksus. Ettevõtja mõistest ning muudest ECN+ direktiivist ja EL konkurentsiõigusest tulenevad eripärad oleksid KarS üldosa ja VTMS-i kontekstis niivõrd võõrad, et lõpptulemusel looksime konkurentsiõiguse rikkumistele nii suured erisused, et ECN+ direktiivis nõutud trahvid jääksid üksnes nimetuselt väärtegudeks. Sisult jääksid ECN+ direktiivis nõutud karistused ikkagi sellisteks, nagu need on käesolevas eelnõus kavandatud. Menetlusliikide praktilise eristamise pro- bleemid 3. Eelnõu § 78²³ lõige 4 sätestab, kelle võib Osaliselt arvestatud Konkurentsiamet uurimismeetme kohalda- Spetsialisti kaasamine: Kuivõrd ametnikke misele kaasata. Täpsustamata aga on, kas teistest haldusorganitest võib avaliku halduse spetsialistide kaasamine võimaldab ka era- ülesannete täitmisesse halduskoostöö sea- sektorist isikuid kaasata. Sellega seoses on duses sätestatud alustel ja korras kaasata ilma vajalik eelnõus täpsustada taandamise taot- selleks erisätet vajamata, on KonkS § 7823 luse esitamise võimalusi. Täpsustada tuleb ka 154 spetsialisti menetluslikku staatust. Kas lõike 4 punkt 1 (nüüd § 7822 lõike 6 punkt 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) kavandatud just eesmärgiga võimaldada kohaselt on ta ekspert või vastustaja töötaja? Konkurentsiametil kaasata konkurentsijäre- Menetluslike valikute ebaselgust ilmestab ka levalvemenetlusse vajadusel isikuid erasek- järgmine eluline küsimus - kui isik soovib torist. Eelnõus on täiendatud spetsialisti me- vaidlustada kaasatud (eelnõu § 78²⁴ lõike 7 netluslikku staatust ja taandamise regulat- alternatiivid) politseiametniku tegevust (nt siooni puudutavalt. Lisasime eelnõusse uue 42 õigusvastane kahju tekitamine), siis kelle KonkS § 78 . Nimetatud sätte kohaselt on vastu tuleb esitada nõue? Kas nõue tuleb kaasatud spetsialisti kui Konkurentsiameti esitada Konkurentsiameti või Politsei- ja käepikenduse (haldusabiline ehk Verwal- Piirivalveameti vastu? Eelnõust sellele küsi- tungshelfer või Erfüllungsgehilfe) tegevus musele ühest ja selget vastust ei leia. Sellised tervikuna omistatav Konkurentsiametile. Sa- põhimõttelised küsimused peaksid olema muti vastutab Konkurentsiamet ka spetsialisti eelnõus selgelt lahendatud. Osaliselt on poolt tekitatud kahjude eest. Nimetatud kaa- satud spetsialistil on seega õiguslikult sar- segadus tekkinud ka sellest, et sättele on pakutud alternatiivid, millest üksnes üks nane seisund eraõiguslike isikutega, keda eeldab ametiabi. Ametiabi osutamise alused haldusorgan kaasab asendustäitmise ja sunni- ja kord on sätestatud halduskoostöö raha seaduse (ATSS) raames asendustäitmise elluviimisel (nt lepingulisel alusel lammutuse seaduses. teostamiseks). Kas kõnealune nõue, mille isik saaks kohtumenetluses esitada, alluks planeeri- Juhul kui Konkurentsiamet kaasab spetsia- tavale HKMS konkurentsijärelevalve meet- listina isiku erasektorist, näeb kavandatud 42 mete peale esitatud kaebuste lahendamise uus KonkS § 78 lõige 3 ette regulatsiooni eriregulatsioonile või HKMS üldregulatsi- tema taandamiseks HMS §-s 10 sätestatud oonile? Kas on võimalik vaidlustada ühes- põhimõtete kohaselt. koos konkurentsijärelevalvemenetluses teh- Nimetatud säte on kavandatud järgmiselt: tud otsus ja esitada uurimismeetme raken- „§ 7842. Menetlusalane koostöö spetsialisti damisel põhjustatud kahju hüvitamise nõue? ja teise haldusorganiga See, et nendele küsimustele ei ole üheselt (1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva selget vastust, on tingitud asjaolust, et ühe seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 alusel uurimi- selge menetluse asemel tegelikult on tege- smeetme kohaldamisele spetsialisti või ame- mist hübriidmenetlusega, kus menetluslikud tiabi korras teise haldusorgani, täidavad nad piirid on ebaselged ja läbimõtlemata. Kui aga neile antud ülesannet Konkurentsiameti juh- lähtuda väljapakutud kitsast haldustrahvi timisel, nimel ja huvides. Ülesande täitmisel vaidlustamise menetluse mõistest, siis tekib on neil õigus töödelda isikuandmeid, sealhul- küsimus vaidlustusmenetluse efektiivsusest, gas eriliiki isikuandmeid, ja edastada neid kuna sama menetluse ja samade tehiolude Konkurentsiametile, kui see on vajalik nende- osas viiakse läbi paralleelsed kohtumenetlu- le antud ülesande täitmiseks konkurentsijäre- sed. levalvemenetluses. Eelnõu juures tekib korduvalt küsimusi sel- (2) Konkurentsiamet vastutab uurimismeet- lest, kas eelnõus on mõne toimingu juures mele allutatud isiku ees uurimismeetme ko- vaidlustamisega seonduv reguleerimata jäe- haldamisele kaasatud spetsialisti ja teise tud põhjusel, et eelnõu koostajad peavad seda haldusorgani poolt tekitatud kahju eest ning juba reguleerituks või just ei soovita vastavas lahendab tema tegevuse peale esitatud vai- osas isikule vaidlustamiseks võimalusi luua. ded. Oluline on, et isikul oleks iga olulise põhiõi- (3) Käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 1 gusesse sekkumise korral selge seaduses sät- alusel uurimismeetme kohaldamisele kaasa- estatud alus sellele reageerimiseks ja enda tud spetsialisti taandamisele kohaldatakse õiguste kaitseks ning sealhulgas ka riigi vai- haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatut.“ eldavast toimingust keeldumiseks, sellisel 155 juhul saaks riik sekkuda, kui kohus on Mis puutub sellesse, kas nimetatud kaasatud vaidluse vastavas üksikküsimuses lähenda- spetsialist on halduskohtumenetluses vastus- nud. taja töötaja või ekspert, siis eelnõu koostajate hinnangul sellist olukorda ei teki, et kohus peaks Konkurentsiameti poolt kaasatud spet- sialisti tingimata kohtumenetlusse kaasama. Spetsialisti kaasamine võib osutuda vajali- kuks eelkõige tehniliste küsimuste lahenda- misel. Spetsialisti kaasamine tunnistajana ei ole siiski välistatud. Politsei kaasamine: Avalikuks kooskõlasta- miseks ja huvirühmadele arvamuse andmi- seks esitatud eelnõu ei sisaldanud täpsemaid politsei kaasamise sätteid, kuna tolleks het- keks ei olnud Justiitsministeerium ja Sisemi- nisteerium jõudnud kokkuleppele sobivaima koostööraamistiku osas. Nüüdseks on eelnõu täiendatud kaasabi sätetega, mis sarnanevad mõneti nakkushaiguste ennetamise ja tõkes- tamise seadusesse sisseviidud kaasabi säte- tele, kuid mis on kohandatud konkurentsi- järelevalve jaoks. Eelnõukohasesse seadu- sesse on seega pakutud lahendus, mille raa- mes vastutaks politsei tegevuse eest täiel määral Konkurentsiamet. See tähendaks mh, et Konkurentsiamet lahendab ka politsei te- gevuse peale esitatud vaided. Nimetatud säte on kavandatud järgmiselt: „§ 7843. Menetlusalane koostöö politseiga (1) Kui Konkurentsiamet kaasab käesoleva seaduse § 7822 lõike 6 punkti 2 alusel uuri- mismeetme kohaldamisele politsei, on poli- tseil õigus: 1) kohaldada käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeedet Konkurentsiameti juhtimisel, nimel ja huvides, sealhulgas anda uurimismeetme kohaldamiseks korraldusi; 2) saada teavet riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning töödelda isiku- andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse §-s 7822 lõike 6 punktis 2 nimetatud ülesande täitmi- seks; 3) edastada Konkurentsiametile isikuand- meid, kui need on Konkurentsiametile vaja- likud käesoleva seaduse §-s 7823 sätestatud uurimismeetme kohaldamiseks. (2) Konkurentsiamet teavitab Politsei- ja Piirivalveametit käesoleva seaduse § 7822 156  lõike 6 punkti 2 alusel politsei kaasamise va- jadusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teavitus peab sisaldama politsei kaasamise eesmärki, läbiotsimise kavanda- tud aega ja läbiotsimise kohtade ning läbi- otsimisele allutatud isikuga seotud füüsiliste isikute arvu. Kaasabi osutamise täpsemad tingimused ja ajaraam lepitakse kokku vas- tavalt Konkurentsiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti vahelisele koostöökokkulep- pele. (3) Konkurentsiamet hüvitab Politsei- ja Piirivalveametile politsei kaasamisest tekki- nud kulud kuluarvestuse alusel. Kulu suurus peab olema põhjendatud ja tõendatud. (4) Konkurentsiamet vastutab uurimismeet- mele allutatud isiku ees uurimismeetme ko- haldamisele kaasatud ametnike ja töötajate poolt tekitatud kahju eest ning lahendab nende tegevuse peale esitatud vaided.“ Konkurentsiameti tegevuse vaidlustamine: Konkurentsijärelevalvemenetlus on erihal- dusmenetlus, millele kohaldatakse haldus- õiguse üldosa regulatsioone (sh HMS-i), kui KonkS ei sätesta just teisiti. See tähendab, et erinormi puudumisel kohalduvad KonkS re- gulatsioonile ka – nagu kõigi haldusõiguse erivaldkondade puhul – riigivastutuse seadus (RVastS) ja halduskohtumenetluse seadustik (HKMS). Üld- ja eriregulatsiooni süsteemi tõttu ei pea seadusandja iga haldusorgani te- gevuse juurde lisama viidet, et see on - üldkorras vaidlustatav. See on iseenesest- mõistetav, kuivõrd vaidlustamispiirangu puudumisel ei ole võimalik jõuda tulemini, et vaidlustamisõigus puudub. Seega haldustoi- mingutele, toimingutele, haldusaktidele keh- tivad kõik tavapärased vaidlustamisreeglid, kui seadus ei näe ette teisiti. Rõhutame, et iga kaebeõiguse piirang – nagu kõik põhiõiguste piirangud – peavad olema sätestatud selgelt. Kui neid selgelt sätestatud ei ole, siis ei saa mingil juhul vaidlustamisvõimalusele viitava sätte puudumisest välja lugeda kaebeõiguse piirangut. See läheb vastuollu põhiõiguste dogmaatika ühe kõige fundamentaalsema põhialusega – põhiõiguste kandjale on kõik lubatud, mis ei ole keelatud. Ühtlasi märgime, et need HKMS-le viiteid tegevad normid, mida eriseadustes aeg-ajalt kohata 157  võib, on oma olemuselt üksnes dekla- ratiivsed. Need võivad seaduses olla, kuid nende puudumine ei võta kelleltki kaebe- õigust ära. Näiteks kehtiv KonkS ei sisalda sõnaselget viidet, et Konkurentsiameti tege- vus on halduskohtus vaidlustatav. Seetõttu sarnaste deklaratiivsete sätete lisamine pigem raskendab õiguskorrast arusaamist, mitte ei taga õigusselgust, kuivõrd võib tekitada valestimõistmist regulatsioonist, mis dekla- ratiivseid norme ei sisalda. Nimetatud põh- jusel Justiitsministeerium nende lisamist ei poolda. Seega, kui õiguskantsler märgib, et oluline on, et isikul oleks iga olulise põhiõigusesse sekkumise korral selge seaduses sätestatud alus sellele reageerimiseks, siis need selged õiguslikud alused sisalduvad RVastS-s ja HKMS-s. Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et kon- kurentsijärelevalvemenetlus võib lõppeda kuni kolme haldusakti samaaegse andmisega (vt kavandatud KonkS § 7829 lõige 3): - haldusakt, millega tuvastatakse konku- rentsireeglite (ELTL art 101 või 102, KonkS 2. ja 4. peatükk) rikkumine; - haldusakt, millega kohustatakse lõpetama vältav rikkumine; - haldusakt, millega määratakse trahv. Konkurentsijärelevalvemenetluse tulemusel ja selle vältel määratavatele trahvidele hak- kab kohalduma täiendatud halduskohtume- netluse seadustiku § 5 lõike 1 punkti 1. Säte on kavandatud eelnõule laekunud tagasisi- dest lähtuvalt järgmises sõnastuses: „Kae- buse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsi- oonis õigus: […] tühistada haldusakt osa- liselt või täielikult ja vähendada karistusliku iseloomuga rahalist kohustust“. Kuivõrd konkurentsijärelevalvemenetluses määrata- vate haldustrahvide näol on EIK Engeli kri- teeriumite kohaselt tegemist materiaalse kari- stuse kohaldamisega, peab sellisel juhul kohtulik kontroll võimaldama ka trahvi- summa vähendamist. Kui menetlusalusele isikule on konkurentsi- järelevalvemenetluse tulemusel tehtud kõik kolm ülalnimetatud haldusakti ning isik on kõik kolm haldusakti ka vaidlustanud, saab 158  halduskohus kõik kolm kaebust HKMS § 48 lõike 1 alusel ühte menetlusse liita. Haldus- kohtumenetluse seadustik näeb seega ette piisavalt paindliku regulatsiooni selleks, et vältida samade tehiolude paralleelseid me- netlusi. Konkurentsijärelevalvemenetluse käigus teh- tud uurimismeetmeetme, menetlust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme ja uurimis- meetme rakendamisel põhjustatud kahju hü- vitamise nõude osas kehtivad üldised reeglid. Sõltuvalt nõude aluseks olevast kaebuse lii- gist peab järgima vastavaid RVastS ja HKMS reegleid. Mõistete ebaselgus 4. Eelnõu § 7834 lõige 1 punkt 1 näeb trahvi Mittearvestatud kohaldamise võimaluse ette üksnes juhul, kui keelatud tegu või muu rikkumine on toime Mitmes riigis ei ole karistusseaduses tahtlust pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Sa- ja ettevaatamatust määratletud (nt Hispaania, mas on „tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ jäetud Prantsusmaa, Madalmaad, Soome, eelnõus sisustamata. Seletuskirja lk 10 on Saksamaa, Rootsi), mistõttu on nende märgitud, et „rõhutada tuleb, et EL konku- mõistete jätmine praktika sisustada siiski rentsiõiguses on välja kujunenud täiesti eral- mõeldav. „Tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ on diseisev tahtluse ja ettevaatamatuse dogmaa- mõisted, mis tulenevad ECN+ direktiivist. tika. Muudes EL-i õigusaktis märgitud taht- Direktiivi artikli 13 lõige 1 sätestab: luse ja ettevaatamatuse vormid EL konku- “Liikmesriigid tagavad, et nende rentsiõigusele ei kohaldu.“ Seega ei ole tege- konkurentsiküsimustes pädevatel riiklikel likult selge, mis on karistatava käitumise eel- haldusasutustel on võimalik ettevõtjatele ja duseks. Seejuures ei saa pöörduda ka ettevõtjate ühendustele määrata täitmise karistusseadustiku üldosa poole, kus need tagamise menetluses tehtud otsusega või mõisted defineeritud on. Üldreeglina on nõuda muus kui kriminaalkohtumenetluses, karistusõiguse üldosa sätted mõeldud tagati- et ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele sena isikule, et erinormid ei irduks õigus- määrataks tõhusad, proportsionaalsed ja riiklikust menetlusest. Seetõttu peab eriosas hoiatavad rahatrahvid, kui ettevõtjad või üldosast erisuse tegemise võimalus üldosa ettevõtjate ühendused on tahtlikult või normist ka nähtuma.30 Eelnõuga loodav sega- ettevaatamatusest rikkunud ELi toimimise menetlus teeb möönduse ka sellest menetlus- lepingu artiklit 101 või 102.” Direktiivi alusele subjektile mõeldud karistusõigus- põhjenduspunkt 42 täpsustab: “Tahtluse ja likust tagatisest. ettevaatamatuse mõisteid tuleks tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga Õiguskindluse ja määratletuse põhimõttega ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 (PS § 10) kooskõlas ei ole see, et tahtluse ja kohaldamise küsimuses, mitte lähtudes ettevaatamatuse mõisted jäetakse menetlu- tahtluse ja ettevaatamatuse mõistetest ses, mis on oma olemuselt karistuslik, üldse kriminaaluurimisasutuste toimetatavas kri- määratlemata. Asjaolu, et kohtupraktika võib minaalmenetluses.” muutuda, ei ole aluseks karistuse määramise eelduste defineerimata jätmiseks. Kohtu- praktika saab ja võib aidata sisustada 30 Kommentaarid § 1 p 1. Jaan Sootak, Priit Pikamäe. „Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.“ Juura, 2021. 159 konkreetsete mõistete kohaldamist, kuid „Tahtlus“ ja „ettevaatamatus“ on seega nende defineerimata jätmine on vastuolus ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamisel EL õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtetega. konkurentsiõiguse autonoomsed mõisted. Mõeldamatu oleks, et karistusõiguses oleksid See tähendab, et liikmesriik ei või neid mõis- need mõisted jäetud üksnes kohtupraktika teid sisustada oma siseriikliku õiguse kaudu sisustada. Eesti karistusõiguses on need ega mingil muul moel kitsendada või muuta. mõisted ajaloolisest traditsioonist tingitult Euroopa Kohtu praktika kohaselt käitub defineeritud, ka haldusmenetluses on vald- ettevõtja tahtlikult või ettevaatamatult, kui konniti vastavad mõisted siiski defineeritud asjaomasele ettevõtjale ei saanud olla tead- (maksukorralduse seadus § 40 lõige 4). mata tema tegevuse konkurentsivastasus, olenemata sellest, kas ta oli teadlik sellest, et ta rikub asutamislepingu konkurentsireegleid (EKo 08.11.1983, C-96/82, IAZ vs. komisjon, p 45; EKo 09.11.1983, C-322/81, Michelin vs. komisjon, p 107; EKo 14.10.2010, C- ‑280/08 P, Deutsche Telekom vs. komisjon, p 124; EKo 18.06.2013, C-681/11, Schenker & Co. jt, p 37). Eelöeldu valguses tuleb rõhutada, et tahtluse ja ettevaatamatuse mõisted ei ole EL õiguses määratlemata. Selle kordab üle ka ECN+ direktiiv, mis ütleb, et liikmesriigid peavad sisustama mõisteid tahtlus ja ettevaatamatus Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlaliselt. Teadaolevalt ei ole konkurentsiõigus ainus EL õiguse valdkond, kus selle autonoomsed mõisted on jäetud Euroopa Kohtu praktika sisustada. Tahtluse ja ettevaatamatuse sisus- tamine ei jää seega tulevikus liikmesriigi meelevalda. Kuivõrd EL õigus on ka Eestis tegutsevatele ettevõtjatele kohalduv ja on se- da olnud tänaseks juba pea 20 aastat, ei saa EL aluslepingu kohaldamisel rakenduvaid õigustermineid eelnõu koostajate arvamusel kuidagi pidada vastuolus olevaks õigussel- guse ja õiguskindluse põhimõtetega. Õiguskantsleri sisendis on märgitud, et asjaolu, et kohtupraktika võib muutuda, ei ole aluseks karistuse määramise eelduste defi- neerimata jätmiseks. Juhime tähelepanu sel- lele, et karistusõiguses on rohkelt õigus- mõisteid, mis on karistuse määramise eeldu- seks (nt objektiivse koosseisu tunnused, eriti põhjuslik seos), kuid mis on seaduses defi- neerimata (vt kohtupraktikat KarS § 141 jj kohta). 160 5. Eelnõu § 57 lõige 2 sätestab teabenõude Mittearvestatud esitamise korra. Täpsustatud ei ole, kas tea- benõue on haldusakt või menetlustoiming Justiitsministeerium juhib tähelepanu sellele, ning kas see on halduskohtus eraldiseisvalt et kehtiv KonkS § 57 lõige 1 sisaldab Kon- vaidlustatav või vaidlustatav üksnes lõpliku kurentsiameti üldist teabe nõudmise alust. haldusaktiga. Kui on siiski menetluse kestel Kehtiv KonkS § 57 lõige 2 sätestab, et para- vaidlustatav, siis tuleb täpsustada, kas sellisel grahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse juhul saab seda ka menetleda HMKS mõttes kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimal- erimenetlusega konkurentsijärelevalve trah- davas taotluses, milles nimetatakse teabe- viasjas või tuleb seda igal juhul eraldi menet- nõude eesmärk ja õiguslik alus ning viida- leda HKMS tavamenetluses. takse ettekirjutuse tegemise võimalusele tea- be esitamata jätmise või mittetäieliku, eba- õige või eksitava teabe esitamise korral. Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähe- malt kümme kalendripäeva. Eelnõuga kavandatakse jätta KonkS § 57 lõi- ge 2 alles, kuid muuta seda nii, et selles sätestatud teabe nõudmise alus tuleb kohal- damisele üksnes sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel. KonkS § 57 lõikesse 1 jäävad alles järgmised punktid: konkurent- siolukorra analüüsimine, kaubaturu piirit- lemine ja koondumise või koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimine. See tähen- dab, et ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamisel nimetatud teabe nõudmise alus enam ei kohaldu. ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. pea- tüki jaoks on mõeldud konkurentsijäreleval- vemenetlus ning selle raames ette nähtud teabe nõudmise norm. Mis puutub küsimusse, kas kavandatud KonkS § 57 lõikes 2 sätestatud teabenõue on haldusakt või menetlustoiming, siis märgib Justiitsministeerium, et teabe nõude olemus tuleb määratleda – nagu kõigi muude haldus- tegevuse liikide puhul – selle materiaalsete tunnuste alusel. Kavandatav säte näeb ette järgmist: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teabe esitamise tähtajaks määratakse vähemalt kümme kalendripäeva. Teabenõude täitmise tagamiseks võib Konkurentsiamet kohaldada sunniraha käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud määras.“ Säte võimaldab nõuda (st kohustada isikut esitama) teabe esitamist Konkurentsiametile. Osas, milles 161  sätte alusel saab panna haldusvälisele füüsi- lisele või juriidilisele isikule kohustus midagi teha (anda välja dokumente või teavet), on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lõike 1 tä- henduses. Seejuures on tegemist ettekirju- tusega asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 4 lõike 1 tähenduses. Seejuures otsene viide sellele, et teabe nõudmine on haldusväliste isikute suhtes haldusakt, on ka viide sunni- raha tegemise võimalusele. Sunniraha tege- mine eeldab alati kohustavat alushaldusakti (ehk ettekirjutust). Märgime ühtlasi seda, et õigusloomes ei ole tavaks ega kohustuseks märkida sättesse, millise haldustegevuse liigiga on nimeliselt tegemist (nt et mingi tegevus on haldustoiming). Seda võib teatud juhtudel teha (nt märgitakse sättesse, et tehakse ettekirjutus), kuid üldjuhul on haldustegevuse liigi „kinnikirjutamine“ sea- dusesse tarbetu, kuna haldustegevuse liik määratakse haldusmenetluse seaduse järgi materiaalsete tingimuste alusel. Vaidlustamise osas märgime, et KonkS § 57 lõike 2 kohane teabenõue on kasutamiseks väljaspool konkurentsijärelevalvemenetlust. Kuna puudub konkreetne viide vaidlustamise piiramisele, kohaldub KonkS § 57 lõike 2 alusel antavale haldusaktile üldine vaidlus- tamise kord (vt RVastS ja HKMS). Menet- lustoimingute puhul sätestab halduskohtu- menetluse seadustiku § 45 lõige 3 teatud kae- buse esitamise kitsendused. Seadusandja ei pea iga üksiku õigusliku aluse juures mär- kima eraldi, kas ja kuidas on haldustegevus kohtus vaidlustatav. Erisuse puudumisel keh- tib üldine kord. 6. Eelnõu § 78¹⁵ lõige 3 sätestab, et „Kon- Osaliselt arvestatud kurentsiamet võib taotleja nime tema põhjen- Eelnõust on pärast selle avalikule kooskõlas- datud taotluse alusel tunnistada teistele tamisele ja arvamuse avaldamisele esitamist isikutele avaldamisele mittekuuluvaks.“ nii KonkS § 7815 lõige 3 kui ka KonkS § 7821 Seletuskirjas on öeldud: „teatud juhtudel lõige 5 kustutatud. võib taotleja nime avaldamine tuua talle kaa- Varasemas redaktsioonis olnud KonkS § 7815 sa negatiivseid tagajärgi. Seetõttu peab lõike 3 asemel on nüüd KonkS § 63 lõike 11 Konkurentsiametil olema võimalus taotleja punktis 1 ette nähtud KonkS § 7815 kohast nime teistele isikutele mitte avaldada. Avali- taotlust puudutava teabe asutusesiseseks ka- kustamise erand tuleneb KonkS § 78²¹ lõikest sutamiseks tunnistamise alus. 5 (menetlustoimik ja õigus sellega tutvuda). 21 20 Nimelt peab Konkurentsiamet võimaldama KonkS § 78 (nüüd § 78 ) lõike 5 kustu- juurdepääsu ka konfidentsiaalsele infole, kui tamise osas palume õiguskantsleril tutvuda 162 see on vajalik menetlusaluse isiku õiguste advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni ar- kaitseks. Menetlusaluse isiku kaitseõigus vamuse nr 4.2 antud vastusega. kaalub siin nime salastamise õiguse üles. Tähelepanu tuleb aga pöörata sellele, et nime avaldamine peab olema tõepoolest vajalik menetlusaluse isiku kaitseõiguse teostami- seks. Üksnes huvi teada, kes on esitanud taotluse, ei ole piisav. Reeglina ei tohiks taotleja nimi kui selline olla menetlusaluse isiku kaitse tagamiseks vajalik.“ Sättest ei selgu üheselt, kas nime avaldamine on vajalik ja võimalik üksnes kaitseõiguse teostamiseks kriminaalmenetluses, kuna kaitseõigus kitsas tähenduses hõlmab üksnes kaitset kriminaalsüüdistuse vastu (KrMS) või hõlmab see ka halduskohtumenetlust ja tsi- viilkohtumenetlust? Kui on silmas peetud üksnes kitsast kaitseõigust, siis tuleks neid kaalutlusi seletuskirjas põhjalikumalt kajas- tada. Kui on peetud silmas ka halduskohtu- menetlust ja tsiviilkohtumenetlust, tuleks sätte sõnastust täpsemaks muuta. Tasub tähe- le panna, et taotluses tuleb esitada veel rida muid andmeid, mille kaudu on isiku tuvas- tamine väga lihtne. Seega taotleja varja- miseks tuleks peale nime varjata ka muid andmeid, mis võimaldavad taotleja tuvasta- mist. Tõendite ristkasutusega seotud küsimused 7. Seletuskirjas (lk 13) on märgitud, et me- Mittearvestatud netluste paljusus on probleemne ja seda eel- kõige tõendite ristkasutuse takistuste tõttu. Märgime, et küsimus ei ole pelgalt tõendite ristkasutamises, vaid tõendite täielikus rist- Esiteks, tõendite ületõstmise kohta riikliku kasutatavuses (vt seletuskirja lk 13). ECN+ järelevalve menetlusest süüteomenetlusse on direktiivist ja Euroopa Komisjoni asjakohas- Riigikohus märkinud, et see on lubamatu, kui test suunistest tuleneb, et kui liikmesriik tõendi saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 soovib ECN+ direktiivi ülevõtmisel säilitada sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi menetluste paljususe, peab ta tagama täieliku või teatud menetluslikke garantiisid, nt PS § tõendite portatiivsuse. Õiguskantsler on oma 22 lõikest 3 ja KrMS § 34 lõike 1 punktist 1 sisendis õigesti välja toonud need tingimu- tulenevat õigust mitte olla sunnitud kaasa sed, millal saab riiklikus järelevalves kogu- aitama enda või oma lähedaste poolt toime tud tõendeid süüteomenetlusse üle tõsta. Väl- pandud kuriteo tõendamisele. ja on toodud, et riiklikus järelevalves saadud Teiseks, tõendite ristkasutust kasutatakse tõend ei ole süüteomenetluses kasutatav, kui kõikides valdkondades, kus haldusmenet- tõendi saamisel ei ole järgitud PS-st ja teatud luses väljastatakse koormav haldusakt, mil- kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) tu- les toodud faktilised asjaolud (faktiline põh- lenevaid nõudeid. Õiguskantsleri poolt välja- jendus) võivad kattuda karistatava teoga - toodu näitlikustab väga selgelt, et mitte iga KarS alusel, näiteks maksumenetluses. Tõen- tõend, mis riiklikus järelevalves on saadud, ei dite kogumisele ja kasutamisele on seejuures ole automaatselt ja tingimusteta ületõstetav 163 ettenähtud kindlad reeglid. Tõendi lubatavust süüteomenetlusse. ECN+ direktiiviga koos- hindav kohus peab veenduma, et tõendi ko- kõlalise regulatsiooni loomiseks peaks riik- gumisel järgiti kehtivat õigust. Sõltuvalt liku järelevalve menetluse ja süüteomenet- asjaoludest võib tõendi kogumine olla õigus- luse meetmed/menetlustoimingud muutma vastane ka väljapoole süüteomenetluse reeg- sisuliselt identseks. Sellega kaob menetluste listikku jääva normi rikkumise tõttu (- paljususe algne mõte. RKKKo 18.06.2021 nr 116-6179/111, punkt 54). Seega ei saa see olla eraldiseseisev argu- Õiguskantsler märgib, et tõendite ristkasutus ment uue menetlusliigi loomise kasuks. ei saa olla eraldiseseisev argument uue me- netlusliigi loomise kasuks. Soovime sellega Kolmandaks, eelnevalt väljatoodud seletus- seonduvalt juhtida õiguskantsleri tähelepanu kirjas kajastatud kirjeldus menetluslike ga- sellele, et konkurentsijärelevalvemenetlus ei rantiide kohta ei ole probleemi kirjeldus, mi- ole uus menetlusliik. Tegemist saab olema da oleks vaja lahendada, vaid menetluslike haldusmenetlusega, millele on ette nähtud garantiide selge tagamine on õigusriigi põhi- rohkelt erisätteid nii menetluse alguse, käigu mõtte järgimise osa. kui ka lõpu osas. Seetõttu on konkurentsi- Eelnõu § 78²³ lõigete 2 ja 7, § 62¹ lõike 2 ja § järelevalvemenetlus oma olemuselt erihal- 78⁴º kohaselt on uurimismeetme kohalda- dusmenetlus. misel saadud teavet lubatud kasutada hiljem kriminaalmenetluses ja süüteomenetluses. Õiguskantsler märgib kommenteeritavas tä- Seega on tõendite ristkasutus lubatud, kee- helepanekus ühtlasi, et seletuskirjas kajas- latud on jagada ainult sõnaselgelt süüstavaid tatud kirjeldus menetluslike garantiide kohta ütluseid. Seega on ka seletuskirjas toodud ei ole probleemi kirjeldus, mida oleks vaja väited tõendite ristkasutuse probleemi lähen- lahendada, vaid menetluslike garantiide selge damisest ekslikud. Mingil määral jäävad tagamine on õigusriigi põhimõtte järgimise need ka uue regulatsiooni kujul alles. osa. Märgime, et menetluslikud garantiid ei olegi probleem – tegemist ei ole millegi soo- vimatuga. Küsimus on selles, et Eesti keh- tivas õiguses sätestatud menetluste paljusus ning neis tagatud menetluslikud garantiid tuleb viia kooskõlla ECN+ direktiivis nõu- tuga. ECN+ direktiiv ei jäta selles ette nähtud uurimismeetmete (teabe nõudmine, ruumide läbiotsimine, küsitlemine) liikmesriikidele kaalutlusruumi. Eesti ei saa jätta direktiivi üle võtmata, tuginedes siseriiklikule õiguse- le. PSTS § 2 järgi kohaldatakse Eesti kuu- lumisel Euroopa Liitu PS-st, arvestades aluslepingutest tulenevaid õigusi ja kohus- tusi. Aluslepingutest tuleneb Eesti riigile kohustus võtta tema suhtes kehtima hakanud direktiiv siseriiklikusse õigusesse üle (ELTL artikkel 288). Mis puutub viitesse, et eelnõu § 78²³ lõigete 2 ja 7, § 62¹ lõike 2 ja § 78⁴º kohaselt on uurimismeetme kohaldamisel saadud teavet lubatud kasutada hiljem kriminaalmenetluses ja süüteomenetluses ning et seega on ka sele- tuskirjas toodud väited tõendite ristkasutuse probleemi lähendamisest ekslikud, palub 164  Justiitsministeerium eristada menetlusi, mis on suunatud ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamisele (st keelatud teo tuvastamisele) ning kõiki muid menetlusi. ECN+ direktiivi järgi tuleb täielik tõendite portatiivsus tagada üksnes keelatud teo ehk rikkumise tuvastamisel. Kui kõne all on menetlused, mille eesmärk on teine (nt isiku karistamine dokumendi võltsimise eest), siis see enam ECN+ direktiivi kohalda- misalasse ei kuulu. Täiendava tegevuspiirangu regulatsioon 8. Eelnõu § 55³ kehtestab Konkurentsiameti Osaliselt arvestatud konkurentsiteenistuses töötavatele ametnike- Eelnõu KonkS § 553 on täiendatud lõikega 2 le täiendava tegevuspiirangu lisaks avaliku järgmises sõnastuses: “Konkurentsiteenis- teenistuse seaduse §-s 60 toodule. tusest vabastatud ametniku taotlusel tuvastab Eelnõuga kavandatavast regulatsioonist ega Konkurentsiamet, kas käesoleva paragrahvi seletuskirjast ei selgu, kas tegevuspiirangu lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödu- kestus (eelnõu tekstis „mõistliku aja nud. See tuvastus on isikule siduv. Mõistliku jooksul“) määratakse kindlaks haldusmenet- aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu luses ja kas see otsus on vaidlustatav. Samuti hulgas arvesse isiku seotust menetlusega ei selgu, millal tegevuspiirangu aeg kindlaks ning menetluse käiku pärast isiku konkurent- määratakse – kas ametiaja alguses või ame- siteenistusest vabastamist.” tist lahkudes? Tegevuspiirang piirab põhisea- Säte näeb täiendatud kujul seega ette, et duse §-st 29 tulenevat tegevusala, elukutse ja Konkurentsiameti konkurentsiteenistusest töökoha valikuvabadust. Tegevuspiirangu vabastatud ametnik ei või mõistliku aja kokkuleppes peab seega olema määratletud jooksul vabastamise päevast arvates töö- tegevuspiirangu aeg juba enne ametist lah- lepingu või teenuse osutamise lepingu alusel kumist, sest muul juhul on inimesel raske tegeleda menetlusega, millega ta oli oma enda edasisi tegevusi ettenähtavalt ja vaba teenistuse ajal teenistusülesannete täitmisest valiku alusel planeerida. Alternatiivselt on tulenevalt seotud. Konkurentsiteenistusest võimalik see aeg määrata kindlaks seaduses vabastatud isiku taotlusel tuvastab Konku- eneses. rentsiamet tema suhtes siduvalt, kas sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõistlik aeg on möödunud. Mõistliku aja hindamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse isiku seotust menetlusega ning menetluse käiku pärast isiku konkurentsiteenistusest vabas- tamist. Euroopa Liidu õigusest tuleneva mõistliku aja täpsustamine mingi kindla aja- perioodina ei oleks proportsionaalne soovi- tava eesmärgiga ega ka ilmselt õiguslikult lu- batav. Milline on konkreetsel juhul mõistlik aeg, sõltub isiku varasematest ülesannetest konkurentsiteenistuse ametnikuna, juhtumi menetluse staadiumist jm asjaoludest. Teabe avaldamine sh toimikuga tutvumi- ne, teabe hankimine, ärakuulamine 165 9. Eelnõu § 7817 näeb ette võimaluse, et me- Arvestatud netlusalust isikut ei teavitata konkurentsi- Eelnõu KonkS § 7817 lõike 4 punkte 1 ja 2 on järelevalvemenetluse algatamisest. täiendatud järgmiselt: „Menetlusalust isikut Alused selleks on väga üldised (lõige 4) ning ei teavitata konkurentsijärelevalvemenetluse piisab Konkurentsiameti hinnangust, et tea- algatamisest: 1) kuni see ohustaks läbiotsi- vitamine ohustaks tõendite kogumist või ei misega tõendite kogumist või 2) kui pea Konkurentsiamet konkreetsel hetkel me- Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne me- netluse alustamist prioriteetseks. Menetlus- netlusaluse isiku suhtes esimese uurimis- aluse isiku teavitamine ilmselt muudab tõen- meetme kohaldamist käesoleva seaduse § dite kogumise enamasti keerulisemaks. Seda 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja arvestades võib teavitamata jätmine teatud isiku teavitamine ohustaks tõendite edasist olukordades olla iseenesest põhjendatud, aga kogumist.” selle alused tuleb sõnastada kitsamalt. Üks- Punkti 2 puhul juhime tähelepanu, et nime- nes väga harvadel juhtudel, mille seadus- tatud teavitamata jätmise alus tuleb kohal- andja on normis täpselt piiritlenud, võiks me- damisele üksnes juhul, kui menetlus on juba netluse algatamist menetlusaluse isiku eest prioriteetide alusel lõpetatud. Punkt 2 ei varjata. Vastasel juhul on isiku võimalused sisalda erandit, mis võimaldaks menetlus- enda põhiõiguste kaitseks (nagu normi lõige aluse isiku jätta teavitamata käimasoleva 6 ette näeb) suuresti näilised. Kui eesmärgiks menetluse vältel. Kui menetlus on lõpetatud on tagada tõendite säilimine nende (st menetlusaluse isiku suhtes ei kohaldata ka kaotsimineku ohu korral, siis tuleb see ka mingeid uurimismeetmeid), on keeruline sellisena sätestada. mõista, millega ja mille suhtes peaks menet- lusalune isik üldse oma põhiõigusi kaitsma. Samuti juhime tähelepanu sellele, et kui menetlusaluse isiku suhtes juba kohaldatakse käimasoleva menetluse vältel uurimismeet- meid, siis saab isik selle kaudu paratamatult teada, et tema suhtes toimub menetlus. Kon- kurentsiametile on pandud ka kohustus seda uurimismeetmete kohaldamisel menetlus- alusele isikule selgitada üheskoos teavitusega tema õigustest ja kohustustest konkurentsi- järelevalvemenetluses. Seega – kui menet- lusaluse isiku suhtes juba kohaldatakse uuri- mismeetmeid, siis teavitamata jätmise küsi- mus enam tõusetuda ei saa. Isikul on uuri- mismeetmete osas (millest ta paratamatult teab, kuna need on talle suunatud) täielik vabadus neid vaidlustada (vt RVastS, HKMS ja PS § 15 lõiget 1). 10. Eelnõu § 7821 lõige 2 võimaldab teiste Mittearvestatud isikute õiguste kaitseks või menetluse mitte- Justiitsministeerium selgitab, et KonkS § kahjustamiseks salastada menetlusaluse isiku 7821 lõike 2 eesmärk oli võimalusel (st olu- eest teabe, mille alusel teda menetlusaluse korras, kus oluliselt ei saaks kahjustada teiste isikuna käsitletakse. See võib teha isiku või- isikute õigused või kus kahjustada ei saaks malused enda kaitsmiseks väga keeruliseks, konkurentsijärelevalvemenetlus) menetlus- kui ta ei tea, milles teda täpselt kahtlus- alusel isikul, enne menetlustoimikule kui tatakse. Paraku on haldusmenetlusest ka näi- tervikule ligipääsuõiguse saamist, võimal- teid, kus n-ö menetluse huvides salastatakse dada ligipääs sellisele teabele, mille alusel on 166 kahtlustuse sisu liiga kergekäeliselt. Seega isik ettevõtjat moodustavaks isikuks loetud ja peaks sellise võimaluse kasutamine menet- seeläbi menetlusaluse isikuna menetlusse luses olema juba regulatsioonist nähtavalt kaasatud. Sätte eesmärk oleks seega olnud selgelt pigem erandlik. võimaldada konkurentsijärelevalvemenetlu- se kestel kahtluse alla seada oma kuuluvust Tuleb nõustuda Riigikohtu arvamusega sama ettevõtjasse ehk majandusüksusesse. See aga eelnõu kohta, et kuna „kahtluseta on tegemist ei oleks kõikehõlmavalt seotud ettevõtjale EIÕK art 6 lg 1 tähenduses kriminaalsüüdis- etteheidetava teoga. Seega eristada tuleb tusega, ei pruugi see tagada õiglast menetlust kahte aspekti: menetlustoimiku või menetlus- EIÕK art 6 lg 1 mõttes ega võimaldada kaitse toimikus oleva teatud teabega tutvumist ja ettevalmistamist art 6 lg 3 p b tähenduses.“ isiku teavitamist sellest, milles teda kahtlus- Seetõttu peab toimikuga tutvumise õigus tatakse. Õiguskantsler näib järeldavat teabele olema menetlusaluse isiku jaoks lai ning selle ligipääsu piirangust, et isik ei saa teada, mil- õiguse piirangud seaduses üksikasjalikult les teda kahtlustatakse. Eelnõus sätestatu pin- sõnastatud. Kui toimikuga tutvumise õiguse nalt sellise järelduseni jõuda ei saa. piirangud on vajalikud, siis tuleb näha ette ka lahendus selleks juhtumiks, mil juurdepääs KonkS § 7817 lõige 3 näeb ette, et menetlus- on piiratud, et isiku põhiõiguste kaitse ei kan- alust isikut teavitatakse viivitamata konku- nataks, kuna tal ei ole õigust toimikuga tutvu- rentsijärelevalvemenetluse algatamisest. da menetluse kestel. Üheks võimaluseks on KonkS § 7817 lõike 7 punkt 2 näeb ette, et Riigikohtu pakutud lahendus, mille järgi menetlusalusel isikul on õigus saada endale antakse tutvumisõigus isiku esindajale. arusaadavas keeles ja anda konkurentsijärele- valvemenetluses teavet menetluse esemeks oleva keelatud teo kohta. See tähendabki, et isikule peab andma teavet selle kohta, milles teda kahtlustatakse. Menetlustoimikuga või selles oleva teabega tutvumine on eraldisei- sev küsimus. Sellegipoolest on Euroopa Komisjoni suuni- sel eelnõud aga muudetud nii, et menetlus- alusel isikul võimaldatakse menetlustoimi- kuga tutvuda alles siis, kui Konkurentsiamet esitab isikule esialgsed etteheited. St et kõnesolev KonkS § 7821 lõige 2 on eelnõust välja jäetud. Euroopa Komisjoni hinnangul takistaksid menetluse kestel vaidlused sel- lest, kes moodustab ettevõtja, tõhusat konku- rentsijärelevalvet. Seda seetõttu, et vajalike tõendite kogumise ja analüüsimistöö tege- mise kõrval peaks Konkurentsiamet lahen- dama enneaegselt küsimust, mille võiks lahendada menetlusetapis, kus isikuid ära kuulatakse. Toimikus sisalduvale teabele juurdepääsu võimaldamise lahendus on analoogiline ka kriminaalmenetluses ettenähtuga. Nimelt tagatakse KrMS § 341 lõike 1 kohaselt juur- depääs kogutud tõenditele hiljemalt pärast seda, kui prokuratuur on kohtueelse menet- luse lõpuleviiduks tunnistanud ja esitanud 167  kriminaaltoimiku tutvumiseks KrMS § 224 järgi. 11. Eelnõu § 7822 lõike 3 alusel keelatakse Mittearvestatud menetlusosalisel (ka menetlusalune isik on KonkS § 7822 (nüüd § 7821) lõige 3 on menetlusosaline) kohtumenetluses enne eelnõusse kavandatud ECN+ direktiivi artikli Konkurentsiameti poolt konkurentsijärele- 31 lõike 5 ülevõtmiseks. Direktiivi viidatud valvemenetluse lõpetamist kasutada mingit säte on täisharmoneeriv. Täisharmoneerivate osa teabest, mis on selle menetluse käigus sätete puhul ei ole liikmesriigi seadusandjal koostatud. kaalutlusõigust, mistõttu on säte eelnõukoha- Vastav piirang riivab PS § 13, § 14 ja § 15, sesse seadusesse kavandatud täpselt sellisena kuna ei võimalda isikul enda õiguste kaitseks nagu see on sätestatud direktiiviski. esitada kogu selleks vajalikku teavet riigi- Kuigi ECN+ direktiivi artikli 1 lõike 2 koha- asutuses toimuva menetluse tõttu. Keelu selt ei kuulu artikli 31 lõike 5 kohaldamis- alternatiiviks võib olla näiteks kohtumenet- alasse juhud, kus kohaldatakse üksnes liik- luses esitatud materjalile juurdepääsu piira- mesriigi konkurentsiõigust, ei ole eelnõu au- mine, milleks on alused HKMS-s juba torite hinnangul siiski võimalik ega mõistlik olemas. konkurentsiõiguse kohaldamiseks luua kaks eraldiseisvat menetlusreeglistikku (üks liik- mesriigi sisese mõjuga rikkumiste menet- lemiseks ja teine piiriülese mõjuga rikku- miste menetlemiseks). Kuigi ECN+ direktiivi preambul artikli 31 lõike 5 avamiseks selgitust ei paku, võib selle tuletada nn kahjude hüvitamise direktiivi (2014/104/EL) preambuli punktist 25 (kui- võrd ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 kohane regulatsioon on kahjude hüvitamise direktiivi artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 2 loodud pöördvõrdeliselt kohustuse/keeluna tsiviilkohtule), mille kohaselt on sellise aval- damisnõude eesmärk vältida konkurentsi- asutuses käimasoleva menetluse põhjenda- matut takistamist. Sellest võib tuletada, et ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 5 eesmärk on omamoodi tõhustada konkurentsijäreleval- vet. Kui selles ettenähtud avaldamisnõudeid mugandada lähtuvalt riigisiseses õiguses ettenähtud potentsiaalselt vähemriivavate meetmetega nagu kohtumenetluses materjali- dele juurdepääsu piiramine, viiks see selleni, et nimetatud artiklite kohaldamisel pole taga- tud ECN+ direktiivist tulenevad nõuded. 12. Eelnõu § 7823 räägib uurimismeetmetest. Mittearvestatud Normist nähtub, et uurimismeetmeks on läbi- otsimine ja teabe nõudmine. Eelnõuga kavandatav KonkS § 7823 (nüüd § 7822) lõike 1 lause 1 näeb ette järgmist: „Kon- Selguse huvides võikski neid uurimismeet- kurentsiamet võib käesoleva seaduse § 7813 meid normis nimetada ning loobuda lõikes 3 sätestatud eesmärgist lähtuvalt tõen- 168 abstraktsest koondmõistest „uurimismeet- dite kogumiseks kohaldada käesoleva sea- med“. Praegu jääb sõnastusest mulje, et duse §-des 7824 ja 7825 sätestatud uurimis- Konkurentsiamet saab rakendada meetmeid.“ Eelnõu koostajate hinnangul ei uurimismeetmeid, teha läbiotsimisi ja nõuda ole grammatilise tõlgenduse teel võimalik teavet. Ühtlasi tähendab praegune lahendus, sättest välja lugeda, et läbiotsimine ja teabe et näiteks läbiotsimise reeglid on nii KonkS nõudmine ei ole uurimismeetmed, ega ka § 7823 kui ka § 7824, kuid normid, mida seda, et KonkS § 7822 võiks kohalduda veel seadusandja soovib läbiotsimisele rakenda- mõnele sellisele uurimismeetmetele, mida ei da, võiks olla ühes paragrahvis. ole kavandatud seaduses defineeritud ega täpsemalt reguleeritud. Õigusloomes on täiesti tavapärane ja üleliia detailsete regulatsioonide ning korduste väl- timiseks lausa hädavajalik kasutada üldre- gulatsiooni ja eriregulatsiooni. Üld- ja eri- sätete süsteemile tugineb kogu kehtiv hal- dusõigus, tsiviilõigus ja karistusõigus. Uuri- mismeetme mõistet on kasutatud, kuna see võimaldab tähistada korraga nii teabe nõud- mist kui ka läbiotsimist – “uurimismeede” on nende ühisnimetaja. Samuti ei saa Justiitsministeerium nõustuda ettepanekuga, et kõik normid, mis puudu- tavad ühte konkreetset uurimismeedet, tuleks koondada ühte sättesse. Seadus ei tohi sisal- dada tarbetult dubleerivaid regulatsioone, kui sama sisu saab edasi anda üldsättega. Samuti võiks see viia olukorrani, kus sättel, mis keh- tib sisuliselt mõlema uurimismeetme kohta, kujuneb erinevate uurimismeetmete konteks- tis välja erinev tähendus. ECN+ direktiiv sel- liste erisuste tegemist ei luba. 13. Eelnõu § 7823 lg 2 järgi on Konkurent- Mittearvestatud siametil õigus saada igasugust teavet sõltu- mata teabekandjast. Hõlmatud on ka avamata ECN+ direktiivis sätestatud läbiotsimise ja sõnumid. teabe nõudmise regulatsioon (artiklid 6-9) on täisharmoneeriv. Neid avavates preambuli PS § 43 järgi on igaühel õigus tema poolt või punktides 32 ja 35 koosmõjus punktiga 72 temale edastatavate sõnumite saladusele. ütlevad seejuures selgelt, et nimetatud artik- Erandeid võib teha üksnes kohtu loal kuriteo lite alusel antud volituste realiseerimisel peab tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe liikmesriigi konkurentsiasutusel olema ligi- väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juh- pääs sõnumitele ja õigus neid tõendina kasu- tudel ja korras. Seega ei võimalda põhiseadus tada, olenemata sellest, kas need sõnumid kohtu loata sõnumisaladust rikkuda. Järeli- näivad olevat lugemata või on kustutatud. kult on viidatud eelnõu norm praegu vastavas osas vastuolus PS §-ga 43. Justiitsministeerium juhib tähelepanu sellele, et ECN+ direktiivi teabe nõudmise säte ei si- salda liikmesriikidele suunatud kaalutlusõi- gust seada teabe nõudmine sõltuvusse hal- 169  duskohtu loast. Näiteks äriruumide läbiotsi- mise juures on kohtuloa kehtestamise võima- lus liikmesriikidele selgelt jäetud (ECN+ direktiivi artikli 6 lõige 3: „Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriigi õiguse kohaseid nõu- deid liikmesriigi kohtuasutuse eelneva loa kohta selliste kontrollide puhul.) Kuna ECN+ direktiivi läbiotsimise ja teabe nõudmise sätted on täisharmoneerivad, ei saa ükski liikmesriik jätta direktiivi ülevõtmata või võtta üle teisiti, tuginedes seejuures oma PS-s sätestatule. PSTS § 2 järgi kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu PS-st, arves- tades aluslepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Aluslepingutest tuleneb Eesti rii- gile kohustus võtta tema suhtes kehtima ha- kanud direktiiv riigisisesesse õigusesse üle. Samuti ei saa siin tugineda harta artiklile 53. Euroopa Kohus märkis Melloni lahendis, et harta artiklit 53 ei saa tõlgendada nii, et sel- lele tuginedes saaks teha erandeid EL-i õi- gusaktist tulenevast kohustusest, mis ei jäta liikmesriigile kaalutlusõigust (vt EKo C- 399/11, p 58 jj.). Ühtlasi märgime, et ka olukorras, kus tea- benõue esitatakse üksnes ja ainult riigisisese rikkumise menetluse raames (KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatu täitmise tagamine), ei saa liikmesriik kehtestada uurimismeetmetele kõrgemaid põhiõiguste kaitse lävendeid (nt kohtuluba seal, kus direktiiv seda ei või- malda). Seda põhjusel, et liikmesriigi konku- rentsiasutus peab saama siseriiklikust konku- rentsijärelevalvest liikuda üle ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamise menetlusse nii, et tõendid on siseriiklikust menetlusest ELTL artiklite 101 ja 102 menetlustesse täielikult ületõstetavad. Kui tõendite portatiivsus ei ole täielikult tagatud, ei ole ka ECN+ direktiiv korrektselt üle võetud. Seda tõlgendust on oma mitteametlikes suunistes Justiitsminis- teeriumile kinnitanud Euroopa Komisjon. 14. Eelnõu § 7825 lõige 8 järgi saab ettevõt- Mittearvestatud jale või ettevõtjate ühendusele määrata suure Eelnõu koostajad juhivad esiteks tähelepanu trahvi, kui isik annab ebatäielikku või eksita- KarS §-le 410, samuti KrMS § 288 lõike 8 vat teavet. punktile 1 ja § 296 lõikele 4, samuti § 83 Ebatäielik ja eksitav on väga hinnangulised lõikele 3, § 98 lõike 1 punktile 2, § 161 kategooriad. Tajumis- ja analüüsivõime on lõikele 6 jne, mis õiguskantsleri arvamuse 170 inimestel erinevad ning sõltuvad ka sellest, kohaselt on kõik määratlemata. Eelnõu koos- millised on inimese taustateadmised. Seetõt- tajad selle arvamusega ei nõustu. Eksimus on tu võib mingi teave olla ühe isiku jaoks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 lõikes 1 ammendav ja teise jaoks ebatäielik. Karista- määratletuna õigusülene mõiste ja eksitamine mise alus ei ole kõnealusel juhul üheselt on grammatiliselt mõistetuna eksimuse teki- mõistetavalt ja objektiivselt kirjeldatud, mis- tamine. Ebatäielik on samuti grammatiliselt tõttu ei vasta see säte karistusnormi määratle- üheselt mõistetav ning tähendab teabe puhul tusnõude standardile. seda, et antud teave ei ole täielik. Eksitava (eksimust ehk tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust tekitava) ja ebatäieliku (ehk ainult osalise ehk väljajättelise) teabe and- mise kaudu määratletud tegu on üheselt mõistetavam kui nt KrMS § 66 lõikes 3 sätestatud kohustus rääkida tõtt. Kõnealune tegu on haldustrahviga sanktsioneeritav ette- vaatamatuse korral, seega lähtutakse isiku tajumis- ja analüüsivõime ning taustatead- miste hindamisel talle omasest hoolsusko- hustusest. Eelnõu sõnastus vastab ka ECN+ direktiivi artikli 13 lõike 2 punkti d sättele (ingl k incorrect, incomplete or misleading information). 15. Menetlusaluse isiku arvamuse ja vastu- Mittearvestatud väidete ärakuulamist puudutav eelnõu §-st Kavandatud KonkS § 7827 lõige 1 lause 1 sät- 7827 ei selgu, millal täpselt menetlusalusele estab: “Konkurentsiamet annab enne keela- isikule võimalus oma arvamust ja vastuväi- tud teo toimepanemise tuvastamist ning aju- teid esitada antakse. Seadus peaks sätestama tise ja konkurentsijärelevalvemenetlust lõpe- ka selle õiguse kasutamise aja. Vastasel kor- tava konkurentsijärelevalvemeetme kohalda- ral piiratakse isiku õigust korraldusele ja me- mist menetlusalusele isikule võimaluse esita- netlusele (PS § 14). Menetlusõiguste taga- da määratud mõistliku tähtaja jooksul kirjal- mine on seda olulisem, et haldustrahvi ees- ikult oma arvamus ja vastuväited tema suhtes märk on isikut halduseeskirja rikkumise eest asjas koostatud etteheidete kohta.” Tsiteeritu karistada ning need karistused on väga suu- kohaselt toimub ärakuulamine koos asjas red. koostatud etteheidete esitamisega. See juhtub enne keelatud teo toimepanemise tuvastamist ning ajutise ja konkurentsijärelevalvemenet- lust lõpetava konkurentsijärelevalvemeetme kohaldamist. Etteheited saab Konkurentsi- amet esitada reeglina siis, kui ta on menetluse tulemusel kogunud piisavalt informatsiooni selleks, et keelatud tegu tuvastada või ajutist konkurentsijärelevalvemeedet kohaldada. Justiitsministeeriumile jääb arusaamatuks, kuidas saaks ärakuulamise võimaluse and- mist sätestada täpsemalt. Seejuures juhime tähelepanu sellele, et ka HMS ise ei näe ette täpset ajahetke, mil haldusorgan peab isikule arvamuse ja seisukohtade esitamise võima- luse andma. Isikule peab andma võimaluse 171  mõista, millist otsust haldusorgan teha ka- vatseb (st isik peab üldiselt mõistma kavan- datava otsuse sisu). HMS § 40 lõige 1 sätes- tab: “Enne haldusakti andmist peab hal- dusorgan andma menetlusosalisele võima- luse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.” Ka kriminaalmenetluse analoogilise instituu- di puhul (KrMS § 341 lõige 1, § 224 lõige 4) on seadusandja kasutanud võrreldavat regu- latsiooni, täpset aega sätestamata: „Kahtlus- tataval on õigus taotleda juurdepääsu tõen- ditele, mis on olulised [...] kaitse etteval- mistamise tagamiseks. Juurdepääs kogutud tõenditele tagatakse hiljemalt pärast seda, kui prokuratuur on [...] esitanud kriminaal- toimiku tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi. Kui kriminaaltoimiku[ga] tutvudes ilmselt viivitatakse, määrab prokuratuur tut- vumistähtaja.“ 16. Eelnõu § 7831 lõike 6 punktiga 5 piira- Osaliselt arvestatud takse kaebeõigust. Kaebeõigus on isikule Kavandatud KonkS § 7831 lõike 6 punktis 5 tagatud PS §-ga 15, selle järgmiseks tuleb sisalduv kinnitus on oma olemuselt isiku (kasvõi piiratud ulatuses) kaebeõigus ette põhiõiguse teostamisest loobumine. Rõhuta- näha. da tuleb, et ka põhiõiguse teostamisest loo- bumine on põhiõiguste teostamine ja seega põhiseadusega kaitstud. Põhiõiguse teosta- misest ei saa loobuda siis, kui põhiõigus si- saldab lisaks subjektiivsele õigusele ka objektiivset põhimõtet, nt ei saa isik loobuda oma inimväärikusest, sest inimväärikuse kai- tse on ühtlasi objektiivne, st see kaitseb kõigi inimeste inimväärikust ning ei ole üksikisi- kule loobutav). Edasikaebeõigus ei ole võõ- randamatu, sellest võib loobuda ka nt krimi- naalmenetluses (KrMS § 315 lõige 5 punkt 2 jm). Seejuures tuleb ka tähele panna, et nimetatud säte reguleerib kokkuleppemenetlust. Kok- kuleppemenetluses osalemine on menetlus- alusele isikule vabatahtlik. Keegi ei kohusta teda KonkS § 7831 lõike 6 punkti 5 kohast kinnitust andma, küll aga on see eeldus asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Kui isik loobub põhiõiguse teostamisest vabataht- likult ja eksimuseta, siis ei saa rääkida kaebe- õiguse õigustamatust riivest ehk rikkumisest. 172  Eelnevast olenemata oleme KonkS §-i 7831 täiendanud lõikega 11 (nüüd lõige 10) järgmises sõnastuses: “Käesoleva para- grahvi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus loobuda õigusest vaidlustada konkurentsijä- relevalvemeetmed ei pea hõlmama loobumist vaidlustamisõigusest ulatuses, milles meet- med ei vasta Konkurentsiametiga läbirää- gitule või trahv ei vasta käesoleva para- grahvi lõikes 7 sätestatule. Nimetatud kinni- tuse andmine võtab isikult õiguse konku- rentsijärelevalvemeetmeid loobumise ulatu- ses vaidlustada.” Nimelt leidis Riigikohus, et konkurentsijäre- levalvemeetme adressaadile peaks olema tagatud kaebeõigus piiratud ulatuses sarna- selt kriminaalmenetluses ettenähtud kokku- leppemenetlusega. Riigikohtu hinnangul on see vajalik “[...] nt selleks, et oleks võimalik kontrollida, kas Konkurentsiamet on kokku- leppe kinnitanud kokkuleppemenetluse nor- me järgides, sh kas ta on trahvi vähendanud kooskõlas § 7831 lg-ga 7.” Eelnõu koostajad nõustuvad Riigikohtuga ja seeläbi näeb täien- davalt kavandatud lõige 11 (nüüd lõige 10) ette, et kui menetlusalune isik või menet- lusalused isikud otsustavad kokkuleppe sõlmimise taotluse esitamise kasuks, ei pea nad asja lõpetamiseks kokkuleppemenetluse läbi loobuma oma kaebepõhiõigusest ula- tuses, mis välistaks neil vaidlustada sellised konkurentsijärelevalvemeetmed, mis ei vasta Konkurentsiametiga läbiräägitule või mille- ga määratud trahv ei vasta kõnesoleva sätte lõikes 7 sätestatule. Ajutise kohustuse määratletus 17. Eelnõu § 7826 lõige 2 lubab Konkurentsi- Mittearvestatud ametil määrata isikule ajutise kohustuse teha Eelnõu autorid ei mõista õiguskantsleri kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda. seisukohta. Selleks, et kõnealune säte vastaks PS § 10 ja Esiteks, seletuskirjas kõnesolevat sätet (s.o § 11 nõuetele, peab antud säte olema seda- KonkS § 7826 lõiget 2) avav selgitus ütleb võrd konkreetse sisuga, et isikul oleks või- üheselt, et säte on kavandatud Eesti õigusesse malik prognoosida, millist laadi tegu riik te- üle võtma ECN+ direktiivi artikli 11 lõiget 1. malt nõuda võib. Keelatud teo toimepa- Eelnõu koostajate hinnangul on viidatud nemine on selles etapis veel tuvastamata. direktiivi sätte puhul tegu täisharmoneerimist Kuivõrd riigivõimu teostamiseks ja põhiõi- nõudva normiga, mis tähendab, et liikmesriik guste piiramiseks peab olema piisav sea- ei tohi sätte eesmärki ega mõju liikmesriigi duslik alus, siis tuleb keelatud või kohus- õiguses ei kitsendada ega laiendada. Kuivõrd 173 tuslikud teod seadusesse kirja panna. Propor- direktiivi artikkel 11 lõige 1 ei võimalda aju- tsionaalsuse nõude abstraktne sätestamine tisi meetmeid sisustada ilma, et see ei tooks normis ei taga normi vastavust PS §-le 11. endaga kaasa mainitud lubamatuid tagajärgi, Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks on on Justiitsministeeriumi jaoks üllatav, et õi- vaja, et seadusest nähtuks piirangu eesmärk guskantsler siinkohal põhiseadusele viitab il- ning need abinõud, mida selle eesmärgi ma direktiivi silmas pidamata (EL õiguse ja saavutamiseks on lubatud rakendada. Kon- liikmesriigi põhiseaduse omavahelise suhte kurentsiametil on kohustus valida seaduses osas tuleks mh silmas pidada EKo lubatud abinõude seast üksikjuhtumil sobiv, 17.12.1970, C-11/70, Internationale Han- vajalik ja mõõdukas meede. delsgesellschaft mbH vs. Einfuhr- und Vorratsstelle für Getreide und Futtermittel, lk 1134 p 3 ning EKo 26.02.2013, C-339/11, Melloni, p-d 59 ja 60). Teiseks, kõnesolev säte kogu oma abstrakt- suses eksisteerib ka kehtivas õiguses. KonkS § 636 lõige 1 näeb ette, et Konkurentsiamet võib edasilükkamatutel juhtudel omal algatu- sel kehtestada ettekirjutusega isikule kohus- tuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost, kui Konkurentsiametile teadaolevalt esineb konkurentsile tõsise ja korvamatu kahju oht. Samaväärselt abstraktne on eelnõu autorite hinnangul ka KorS § 28 lõige 1, mis võimaldab mistahes korrakaitseorganil isiku- le ettekirjutusega asetada ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse. Kolmandaks, ajutise konkurentsijärelevalve- meetme sisustamine ammendavalt ei oleks realistlikult võimalik. Konkreetne tegu või teost hoidumine oleneb kaasusest ja sarnaneb oma olemuselt konkurentsijärelevalvemenet- lust lõpetava keelatud teo toimepanemise lõ- petamisega (s.o kavandatud KonkS § 7832 - säte, mille osas õiguskantsler ei ole vastuolu põhiseadusega täheldanud). Nt keelas Euroo- pa Komisjon Broadcom Inc.-l 2019. aastal kolme aasta vältel kohaldada eksklusiivsust tekitavaid lepingutingimusi (exclusivity- inducing provisions) kiibipõhiste digiboksi- süsteemide ning kiibipõhiste kaabel-, kiud- ja xDSL koduväravate müügil. (Euroopa Komisjoni 16.10.2019 otsus AT.40608, Broadcom, art 2-4). Ammendavate abinõude rakendamise võima- tust ilmestav näide esineb ka kriminaalme- netluses. Nt ei ole võrreldavas situatsioonis (isikut kahtlustatakse süüteo toimepanemi- ses, tema süü ei ole kindlaks tehtud ega teda 174  süüdi mõistetud) seadusandja isikule panda- vate kohustuste loetelu ammendavana sõnas- tanud (KrMS § 201 lõige 2, § 202 lõige 2). Menetluse lõpetamine prioriteetide alusel 18. Eelnõu § 78¹⁴ lõike 2 punktiga 1 plaani- Mittearvestatud takse anda Konkurentsiametile õigus lõpeta- Ne bis in idem põhimõte on sätestatud: da käimasolev konkurentsijärelevalvemenet- lus prioriteetide alusel. Eelnõu § 7814 lg 2 ja - PS § 23 lõikes 3: „Kedagi ei tohi teist korda 5 näevad ette, et Konkurentsiamet ei algata kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab teda vastavalt seadusele on mõistetud lõp- menetluse, kui esinevad lõikes 2 nimetatud likult süüdi või õigeks.“ asjaolud (nt p 1, kui menetlus ei ole võrreldes - KarS § 2 lõikes 3: „Sama süüteo eest ei või teiste pooleliolevate menetlustega prioriteet- kedagi karistada mitu korda, sõltumata ne või p 3, kui ilmnenud teave ei ole piisav sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks). mõnes teises riigis.“ Kuna konkurentsijärelevalvemenetlus võib - Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvus- lõppeda väga suure trahvi määramisega, siis vahelise pakti artikli 14 lõikes 7: „Kedagi ei on nn Engeli kriteeriume arvestades tegemist tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada karistamismenetlusega, mille puhul tuleks kuriteo eest, milles teda vastavalt seadusele järgida ka ne bis in idem põhimõtet. Ne bis in ja iga riigi kriminaalprotsessiõigusele kord idem põhimõtte ehk topeltmenetlemise ja - juba lõplikult süüdi või õigeks mõisteti.“ karistamise keelu eesmärk on välistada sama teo korduv menetlemine juhul, kui sama teo - EIÕKonv 7. lisaprotokolli artiklis 4: „1. kohta on tehtud lõplik lahend. Teo menetle- Mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdikt- mine ne bis in idem kontekstis tähendab siooni alusel teist korda kohut mõista ning menetlust, millel on karistusõiguslik ise- kedagi ei või kriminaalkorras karistada teo loom. Seega võib pidada küsitavaks eelnõus eest, milles ta on juba selle riigi seaduse sätestatud võimalust menetlus nt vähepriori- alusel ja kriminaalmenetluse korras lõplikult teetsena lõpetada ja hiljem uuendada. Ne bis õigeks või süüdi mõistetud. 2. Eelmine lõige in idem põhimõttega antakse isikule kindlus, ei takista menetluse taasalustamist kooskõlas et kui juba alustatud menetlus saab läbi, siis asjaomase riigi seaduse ja kriminaalmenet- selle menetluse lõpus tehtud otsust ei hakata lusega, kui on tõendeid uutest või äsjailmne- uuesti üle vaatama. Menetleja ehk riigi jaoks nud asjaoludest või kui varasemas menet- on see aga kohustus lahendada ühe menet- luses on olnud oluline puudujääk, mis võis lusega teole antav hinnang, mitte jääda oota- asja lahendit mõjustada.“ ma tulevikus täiendavalt saadavatele tõendi- - Harta artiklis 50: „Kedagi ei tohi uuesti tele.31 Ne bis in idem põhimõte tagab, et isik kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, ei pea taluma ebamäärast olukorda, kus tema milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi võimalikku rikkumist võidakse igal ajal uu- juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.“ esti menetlema hakata. Kord lõpetatud me- netluse uuendamise võimalus just seda tema Üheski nimetatud allikas ei tunnistata expres- jaoks tähendabki. sis verbis põhimõtte laienemist olukorrale, kus isikut ei ole kohtu alla antud. Konku- Kriminaalmenetluse seadustikus on üheks rentsijärelevalvemenetluse lõpetamine prio- kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks riteetide või esialgse tõendamatuse alusel ei jõustunud kohtulahendi kõrval ka kriminaal- tähenda, et ettevõtja oleks tunnistatud rikku- menetluse lõpetamise määrus (KrMS § 199 lg 1 p 5 – kriminaalmenetlust ei alustata, kui 31 Kommentaarid § 2 p 7.1. Jaan Sootak, Priit Pikamäe. „Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.“ Juura, 2021. 175 samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud mise süüliselt toime pannuks (vrd süüdi- kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpeta- mõistmine) või vastupidi (vrd õigeksmõist- mise määrus KrMS § 200 sätestatud alusel). mine) või et talle on esitatud etteheited rikku- Tõsi, tegemist on relatiivse kriminaalme- mises, mida Konkurentsiamet loeb tõenda- netlust välistava ajaoluga, kuna kriminaal- tuks (see on analoogiline olukord süüdistuse menetluse lõpetamise määrus on vaidlus- esitamisele, ilma milleta ei saa toimuda kri- tatav. Kui seda aga ei vaidlustatud või kui minaalmenetluses kohtu alla andmist). kaebus on jäetud rahuldamata, siis samas On õige, et EIK (nt Mihalache v. Rumeenia, süüdistuses uut menetlust alustada ei saa. nr 54012/10, 8.07.2019 otsus, p-d 95 jj) on sisustanud ne bis in idem põhimõtet laien- davalt, võrdsustades õigeks- või süüdimõist- misega kriminaalmenetlust lõpetavad lõp- likud menetleja otsustused (süüdimõistmise- ga on need võrdsustatud juhul, kui menetluse lõpetamisel on kahtlustatavale kohaldatud heidutavaid ja karistuslikke meetmeid). Rõ- hutamist väärib eelnõuga kavandatava KonkS § 78¹⁴ lõike 5 kontekstis esiteks, et prioriteetide või esialgse tõendamatuse alusel menetluse lõpetamine ei ole “lõplik”, kuivõrd seadus näeb ette sel juhul menetluse jätka- mise võimaluse (vt Zolotukhin v Venemaa, nr 14939/03, otsus 10.02.2009, p-d 107 jj – otsus peab olema pöördumatult lõplik, v.a erakorralised võimalused menetlus taastada taotluse alusel vms, mis on expressis verbis ette nähtud EIKOnv 7. lisaprotokolli art 4 lõikes 2). Teiseks, mingeid heidutavaid või karistuslikke meetmeid konkurentsijäreleval- vemenetluse lõpetamisel KonkS § 78¹⁴ lõike 2 punktide 1–3 alusel menetlusalusele isikule ei ole võimalik kohaldada. Samuti on oluline, et menetluse lõpetamine prioriteetide või esi- algse tõendamatuse alusel ei ole samasta- tavad menetlusaluse isiku õigeksmõistmi- sega: EIK laiendavas tõlgenduses saab õi- geksmõistva kohtuotsusega võrdsustada sel- lise otsuse, mis on tehtud juhtumi asjaolude, sh isiku süü või süütuse sisulise analüüsimise järel (vt Smokovic v Horvaatia, nr 57849/12, otsus 12.11.2019, p-d 43 jj). Prioriteetsuse alusel menetluse lõpetamine eelnõus ei põ- hine asjaolude sisulisele hindamisele, vaid eeskätt menetlusressursi mingis ajahetkes ökonoomsele kasutamisele; esialgse tõenda- matuse alusel menetluse lõpetamine on tin- gitud sellest, et menetlusaluse isiku poolt rikkumise toimepanemise poolt või vastu kõnelevad asjakohased tõendid on esialgu 176  puudu ja selle kohta midagi lõplikku väita ei saa. EL konkurentsiõiguse ja ECN+ direktiivi ülevõtmise tingimustes ei ole asjakohane tõlgendus, et nt oportuniteedipõhimõtte alu- sel lõpetatud kriminaalmenetlus loob iseene- sest ne bis in idem kohaldumise olukorra, välistades sama isiku sama teo suhtes süüteo- menetluse uuendamise või taasalustamise (kohtueelne menetlus ja karistus ei ole üks ja sama asi). Ei saa eitada, et juba kohtueelsest kriminaalmenetlusest tulenevad sellele allu- tatud isikule rasked läbielamused ja tema õiguste riived, kuid õiguslikult ei ole alust samastada menetlust karistusega ega kohtu alla andmist (avalik süüdistus kuriteos) kogu menetlusega. KrMS § 199 lõike 1 punktis 5 viidatud me- netluse lõpetamise õiguslik alus KrMS § 200 viitab tagasi kitsalt KrMS §-s 199 nimetatud asjaoludele, mis välistavad kriminaalmenet- luse (menetluse aluse puudumine, aegumine, amnestia, surm, parandamatu haigus), mitte üldiselt asjaolule, et kriminaalmenetlus on lõpetatud (nt KrMS § 202 alusel). Asjaolu, et seadusandja on nt KrMS § 202 lõigete 3, 6 ja 7 koosmõjus piiranud lõpetatud kriminaalmenetluse uuendamise võimalusi, ei ole ne bis in idem põhimõtte kohaldamine, vaid iseseisev seadusandlik valik. Need Eesti seadusandja valikud, mida ta kriminaalme- netluse uuenduse piiramisel on teinud, ei ole aga samuti kohaldatavad EL õiguse ja ECN+ direktiivi ülevõtmise kontekstis. Lisaks EIK-le on oma praktika ne bis in idem põhimõtte osas (sh kriminaalmenetluse kon- tekstis) kujundanud Euroopa Kohus. Selle- kohane analüüs on avaldatud 2021. aastal (https://www.eurojust.europa.eu/sites/defaul t/files/assets/2021_12_08_cjeu_case_law_o n_ne_bis_in_idem.pdf; eriti asjakohased on EKo 22.12.2008, C-491/07, Turanský ja EKo 29.06.2016, 486/14, Kossowski, millest järel- duvalt menetluse peatamine või lõpetamine ilma süüteo asjaolusid uurimata ei ole lõplik õigeks- ega süüdimõistmine). Eelnõu aspek- tist on see kõige lähem analoog, millest põhi- mõtte kohaldamisel lähtuda, kui puuduvad 177  EL konkurentsiõiguse kohaldamise praktikat puudutavad juhtumid. 22.03.2022 Euroopa Kohtu konkurentsiasjas antud eelotsus bpost, nr C-117/20, sisaldab kokkuvõtet omaksvõetud praktikast ne bis in idem põhimõtte kohaldamisel. Kohus märkis, et “ne bis in idem’i põhimõte kujutab endast liidu õiguse aluspõhimõtet [...] mis on nüüd tagatud harta artikliga 50. See säte sisaldab õigust, mis vastab [...] Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni proto- kolli nr 7 artiklis 4 ettenähtule. Sellega seo- ses tuleb rõhutada, et niivõrd, kuivõrd harta sisaldab konventsiooniga tagatud õigustele vastavaid õigusi, on harta artikli 52 lõikes 3 ette nähtud, et nende tähendus ja ulatus on samad, mis neile nimetatud konventsiooniga on antud. Seega tuleb harta artikli 50 tõlgen- damisel arvesse võtta konventsiooni proto- kolli nr 7 artiklit 4, ilma et sellega kahjus- tataks liidu õiguse ja Euroopa Liidu Kohtu autonoomiat” (p-d 22–23). “Mis puudutab kõnealuste menetluste ja sanktsioonide kri- minaalõigusliku laadi hindamist, mis on eel- otsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, siis tuleb märkida, et asjakohased on kolm kri- teeriumi. Esimene kriteerium on süüteo õi- guslik kvalifitseerimine riigisiseses õiguses, teine on süüteo laad ning kolmas on selle sanktsiooni raskus, mis võidakse isikule mää- rata [...] [H]arta artikli 50 kohaldamine ei piirdu ainuüksi menetluste ja sanktsiooni- dega, mis on riigisiseses õiguses kvalifit- seeritud „kriminaalõiguslikuks“, vaid see ar- tikkel hõlmab – sõltumata riigisiseses õigu- ses antud kvalifikatsioonist – menetlusi ja sanktsioone, mida tuleb eelmises punktis nimetatud kahe ülejäänud kriteeriumi põhjal pidada oma laadilt kriminaalõiguslikuks [...] Käesoleval juhul piisab siiski tõdemusest [...] et põhikohtuasjas kõne all oleva kahe menet- luse eesmärk on määrata kriminaalõiguslik- ku laadi haldussanktsioonid, mistõttu ei ole [...] meenutatud kriteeriume arvestades nen- de menetluste kriminaalõiguslikuks kvalifit- seerimine vaidluse all” (p-d 25–27). “Ne bis in idem’i põhimõtte kohaldamise suhtes keh- tib kaks tingimust: esiteks peab olema tehtud varasem lõplik otsus (bis-tingimus) ja teiseks peavad varasem otsus ning hilisemad menet- 178  lused või otsused puudutama samu asja- olusid (idem-tingimus). [...] Mis puudutab bis-tingimust, siis selleks, et kohtulahendit saaks pidada lõplikuks otsuseks teise menet- luse esemeks olevate asjaolude kohta, on vaja, et see lahend ei oleks mitte ainult jõus- tunud, vaid ka, et see oleks tehtud pärast koh- tuasja sisulist hindamist [...] Mis puudutab idem-tingimust, siis tuleneb juba harta artikli 50 sõnastusest, et selle kohaselt on keelatud ühte ja sama isikut sama süüteo eest rohkem kui üks kord kohtu alla anda või kriminaal- korras karistada.” (p-d 28–29, 31) Euroopa Kohtu 22.03.2022 eelotsuses Nordzucker, C-151/20, on kohus täiendavalt märkinud, et “[...] konkurentsiõiguse alusel trahvi määramise menetlustes tuleb järgida ne bis in idem’i põhimõtet. See põhimõte keelab konkurentsiasjades ettevõtjale uuesti sanktsiooni määrata või tema suhtes uuesti menetlust alustada sellise konkurentsivastase tegevuse tõttu, mille eest on talle juba sankt- sioon määratud või mille puhul on tuvastatud tema vastutuse puudumine varasema otsuse- ga, mille peale ei saa enam edasi kaevata” (p 32). “[... Austria kohtul] tuleb kontrollida, kas [teise riigi konkurentsi]asutus tegelikult võttis seisukoha selle faktilise asjaolu suhtes, kui ta tuvastas rikkumise, tegi kindlaks me- netlusaluse isiku vastutuse rikkumise eest ja vajaduse korral määras talle sanktsiooni [...] Juhul kui [Austria] kohus leiab kõigi asjasse puutuvate asjaolude hindamise tulemusel, et Saksa asutuse lõpliku otsusega ei tuvastatud põhikohtuasjas kõne all olevat kartellikokku- lepet ega määratud selle eest sanktsiooni sel- le konkurentsivastase eesmärgi või tagajärje tõttu Austria territooriumil, peaks see kohus tõdema, et tema menetluses olev kohtuasi ei puuduta samu asjaolusid nagu need, mis olid Saksa asutuse lõpliku otsuse aluseks, mistõttu ei ole uued menetlused ja vajaduse korral uued sanktsioonid harta artikli 50 tähendu- ses ne bis in idem’i põhimõttega vastuolus [...] Vastupidisel juhul, kui [...] kohus leiab, et Saksa asutuse lõpliku otsusega tuvastati põhikohtuasjas kõnealune kartellikokkulepe ja määrati selle eest sanktsioon ka selle kon- kurentsivastase eesmärgi või tagajärje tõttu Austria territooriumil, peaks see kohus tõde- 179  ma, et tema menetluses olev kohtuasi puudu- tab samu asjaolusid nagu need, mis olid Saksa asutuse lõpliku otsuse aluseks [...]” (p- d 44, 47–48). Seega kokkuvõtteks on Euroopa Kohus pidanud ne bis in idem põhimõtte kohalda- misel oluliseks nii varasemat menetlust lõpe- tava otsuse lõplikkust kui ka sisu. Asjasse- puutuvad KonkS sätted endast selliseid me- netlust lõpetavaid sisulisi otsuseid ei kujuta. 19. Eelnõu§ 62¹ sätestab sellega seonduvalt Mittearvestatud ka teabe avalikustamata jätmise regulatsi- Justiitsministeerium selgitab, et eelnõusse ooni. Need alused võimaldavad jätta menet- kavandatud KonkS § 561 lõiked 2 ja 3 (eelnõu lusaluse isiku menetlusest teavitamata ning muudetud ja täiendatud versioonis lõiked 3 ja lubavad talle vastavat infot mitte avaldada. 4) ning § 621 lõige 1 (nüüd § 63 lõike 11 punkt Nende alustega koos tuleb ilmselt sätestada 2) ei ole kavandatud üksnes menetlusaluse ka vastavad piirangud teiste menetlusega isiku spetsiifiliselt. Sätete grammatilisel tõl- seotud andmesubjektide õigustele. Vastasel gendamisel ei saa eelnõu koostajate hinnan- korral võiks menetlusalune isik saada konku- gul kuidagi sellisele tulemusele jõuda. Vastu- rentsijärelevalvemenetluse algatamisest tea- pidi, need kohalduvad ka teistele menet- da seda ära kasutades, et temaga seotud füü- lusega seotud andmesubjektidele. Seejuures silised isikud (andmesubjektid) saavad esita- on õiguskantsler aga õigesti märkinud, et - da Konkurentsiametile nõude avaldada, kui- KonkS § 561 lõikeid 2 ja 3 (eelnõu muudetud das nende andmeid on töödeldud. Plaanitavat ja täiendatud versioonis lõiked 3 ja 4) tuleb eelnõu § 561 lõiget 2 tuleb kohaldada koos- kohaldada koosmõjus. Nimetatud lõige 3 mõjus sama paragrahvi lõikega 3. (nüüd lõige 4) teeb ka selgesõnalise viite lõikele 2 (nüüd lõikele 3). 20. Eelnõu § 56¹ reguleerib isikuandmete Arvestatud töötlemist konkurentsijärelevalvemenetlu- Eelnõus on KonkS § 561 täiendatud. Varase- ses. Eelnõu seletuskirjas ei kajastu andme- malt lõige 2 on muudetud lõikeks 3 ning see subjekti õiguste piiramise proportsionaalsuse sätestab: “Konkurentsiamet võib piirata analüüs, piirdutud on vaid eesmärgipärasuse andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik nentimisega. Seega ei saa väita, et sättes konkurentsijärelevalvemenetluse lõpetami- ettenähtud piirang oleks IKÜM nõuetega seks Konkurentsiamet on lõpetanud konku- kooskõlas. Ei ole aru saada, miks on priori- rentsijärelevalvemenetluse käesoleva seadu- teetide alusel lõpetamisel igal juhul vajalik se § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel ja vastupidine piirata isiku õigust menetluse kohta infot ohustaks tõendite kogumist”. Lisatud on saada. Kui eesmärgiks on tagada tõendite seega eeldus, mis seob isikuandmete töötle- säilimine nende kaotsimineku ohu korral, siis mise piirangu tõendite säilitamise eesmär- tuleb see ka sellisena sätestada. Igas menet- giga. luses ei saa sellist ohtu olla ja (kui jääda ül- dise sõnastuse juurde) sellise ohu puudu- Kõnesoleva sätte selgitust on seletuskirjas misel oleks andmesubjekti õiguste piiramine täiendatud proportsionaalsuse analüüsiga põhjendamatu. Piirangut intensiivistab see- järgmiselt: “[...] Konkurentsiametile antakse juures tõendite ristkasutamise võimalus kri- kommenteeritava sättega, KonkS § 561 minaal- ja väärteomenetluses, kuna isiku lõikega 3, õiguslik alus piirata andmesubjekti kohta kogutud tõendeid võib nende menet- õigusi tõendite säilitamise eesmärgil. Tege- luste raames kasutada. mist on andmesubjekti õiguste piirangutega 180  Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmää- ruse [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. – ELT L 119 4.5.2016, lk 1] (IKÜM) artikli 23 lõike 1 tähenduses. Käesoleval juhul on piirangu aluseks IKÜM artikli 23 lõike 1 punkt e). Nimetatud säte ütleb, et vastutava töötleja või volitatud tööt- leja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses võib seadusandliku meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vaba- duste olemust ning on demokraatlikus ühis- konnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline majan- duslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus. Täpsemalt on eelnõuko- hase piirangu eesmärgiks tagada ELTL artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. pea- tükis sätestatu täitmise tagamine, hoides ära selle, et menetlusalune isik saab teada prio- riteetide alusel lõpetatud menetlusest ning ohustab sellega menetluse hilisemat avamist ja efektiivset menetlemist Konkurentsiameti poolt. Kõnesolevas KonkS § 561 lõikes 3 sät- estatud andmesubjekti õiguste piiramise võimalus aitab kaasa eesmärgi (tõendite säilimise tagamine ja seeläbi efektiivne konkurentsijärelevalve) saavutamisele ning on seega sobiv meede. Puudub mõni muu, andmesubjekti õigusi vähem riivavam alter- natiivne meede. Vastava piirangu puudumi- sel saaks menetlusaluse isikuga seotud andmesubjekt teha Konkurentsiametile pä- ringu oma isikuandmete töötlemise kohta. Selliselt saaks KonkS § 7817 lõike 4 punktis 2 sätestatud regulatsioonist mööda minna. Seega on KonkS § 561 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise võimalus vajalik. Samuti ei ole meetme eesmärk (tõen- dite säilimise tagamine ja seeläbi efektiivne 181  konkurentsijärelevalve) ja andmesubjekti õi- guste riive intensiivsus omavahel dispropor- tsioonis.” 21. Üldreegli kohaselt tuleb menetlusalust Osaliselt arvestatud isikut konkurentsijärelevalvemenetluse alga- tamisest viivitamata teavitada, kui menetlus- Eelnõu § 78¹⁷ lõike 4 punkti 2 erand võimal- alune isik on teada. Eelnõu § 78¹⁷ lõike 4 dab menetlusalust isikut mitte teavitada, kui punkti 2 erand aga võimaldab menetlusalust menetlus on lõpetatud prioriteetide alusel. isikut üldse mitte teavitada. Seda alust saab Kuna menetlus on lõpetatud, siis jääb eba- rakendada juhul, kui menetlus on lõpetatud selgeks õiguskantsleri poolt tehtud järeldus, prioriteetide alusel. et „[s]ee võimaldab prioriteetide seadmise all viia läbi varjatud menetlust väga pika aja Plaanitavate sätete kohaselt on põhjuseks, vältel.“ Kui menetlus on lõpetatud, on menet- miks isik ei saa infot tema suhtes tehtavatest lus lõpetatud. Menetlust ei toimetata edasi, järelevalvetoimingutest, ressursside juhtimi- veel vähem saab seda toimetada edasi varja- ne. See ei ole piisavalt kaalukas põhjus. Kui tult. Samuti jääb ebaselgeks, mida on mõel- eesmärgiks on tagada tõendite säilimine ja dud menetluse prioriteetide seadmise all läbi- eksisteerib nende hävitamise oht, tuleb see viimise juures. Menetluse saab lõpetada prio- nii ka sätestada. Igas olukorras ei pruugi see riteetide alusel, kuna tegemist on menetluse vajalik olla. See võimaldab prioriteetide sea- lõpetamise alusega. Menetlust ei saa läbi viia dmise all viia läbi varjatud menetlust väga pi- prioriteetide seadmise all – eelnõu ei sisalda ka aja vältel. Aegumise regulatsioon (§ 78³⁸) ühtegi sellise sisuga sätet ega anna ka või- siin abiks ei ole, kuna ettevõtja teavitamine malust ühestki sättest nii aru saada. KonkS § katkestab aegumise: „Keelatud teo toimepa- 78¹⁷ lõike 4 punkti 2 sõnastus näitab selgelt, nemise eest trahvi kohaldamise õiguse aegu- et sellele erandile ei saa tugineda käimas- mistähtaeg katkeb alates hetkest, mil esimest oleva menetluse vältel. Käimasoleva menet- menetlusalust isikut on teavitatud menetlu- luse vältel saab menetlusaluse isiku jätta tea- sest, mille esemeks on keelatud teo toime- vitamata üksnes seni, kuni see ohustaks panemine, kuni selle menetluse lõpuni. Me- tõendite kogumist (KonkS § 78¹⁷ lõike 4 netlus käesoleva paragrahvi tähenduses on punkt 1, mida on eelnõule laekunud tagasisi- lisaks konkurentsijärelevalvemenetlusele ka dest tingitult täiendatud). halduskohtumenetlus ning teise liikmesriigi konkurentsiasutuse ja Euroopa Komisjoni KonkS § 78¹⁷ lõike 4 punktide 1 ja 2 regu- menetlus, kui selle esemeks on sama keelatud latsiooni on seoses kooskõlastuselt saabunud teo toimepanemine.“ sisenditega täiendatud järgmiselt: „Menetlus- alust isikut ei teavitata konkurentsijäreleval- vemenetluse algatamisest: 1) kuni see ohus- taks läbiotsimisega tõendite kogumist või 2) kui Konkurentsiamet lõpetab menetluse enne menetlusaluse isiku suhtes esimese uurimis- meetme kohaldamist käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel ja isi- ku teavitamine ohustaks tõendite edasist ko- gumist.“ Täiendavalt on KonkS § 7817 lisatud uus lõi- ge 5 järgmises sõnastuses: “Menetlusalust isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel lõpetatud konkurentsi- järelevalvemenetlusest hiljemalt siis, kui on 182  aegunud Konkurentsiameti õigus trahvi kohaldada.“ 22. Seletuskirjast (lk 46) nähtub eeldus, et Mittearvestatud Konkurentsiamet on vaba võtma vastu haldu- 14 sesiseseid eeskirju, et prioriteetide seadmise KonkS § 78 lõige 2 punkt 1 sätestab, et kriteeriume asutusesiseselt täpsustada. Kuna Konkurentsiamet lõpetab menetluse, kui see prioriteetide seadmine mõjutab isiku suhtes ei ole prioriteetne. Prioriteetide seadmise kri- läbiviidavat menetlust ja selle lõpetamise teeriumid sisalduvad seaduses endas. KonkS 13 võimalikkust, tuleks eelnõu seletuskirjas § 78 lõige 5 sätestab: „Konkurentsiametil analüüsida vastavate eeskirjade mõju haldus- on õigus käesoleva seaduse 2. ja 4. peatüki välistele isikutele. Kui eeskirjadega ning ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise taga- määratakse haldusväliste isikute õiguste ja misel seada konkurentsijärelevalvemenetlus- kohustuste seisukohalt olulisi küsimusi, tuleb te läbiviimisel prioriteete, võttes arvesse: 1) need kehtestada õigustloovates aktides. käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud eesmärki; 2) oma ressursside tulemuslikku kasutamist; 3) menetluse esemeks oleva keelatud teo iseloomu, ulatust ja mõju konku- rentsiolukorrale ning sellest tulenevat avalik- ku huvi.“ Konkurentsiamet võib – nagu iga teinegi hal- dusorgan – määratlemata õigusmõistete üht- seks sisustamiseks anda halduse siseakte. Haldusväliste isikute suhtes omab selline siseakt mõju alles hetkel, kui haldusorgan annab haldusvälise isiku suhtes haldusakti või teeb toimingu. Määratlemata õigusmõis- tete kasutamine haldusorganile antud volitu- ses ei ole sugugi keelatud, vaid tavapärane praktika. Konkurentsiamet peaks seejuures võtma arvesse Riigikohtu praktikast tulene- vat üldist juhist, et teatud juhtudel peab hal- dusorgan langetama otsuse, mis väljub hal- duseeskirja piiridest. Seda nimelt juhul, kui vastasel korral riivataks isiku õigusi ebapro- portsionaalselt (st esineb põhiõiguste rikku- mine). Selgituseks märgime ka, et menetluse lõpetamine prioriteetide alusel saab reeglina olema riivav üksnes taotluse esitajale. Menet- lusalusele isikule on menetluse lõpetamine soodustav. Ühtlasi märgime, et nt KrMS § 202 lõige 7 võimaldab prokuratuuril lõpetada kriminaal- menetluse ja kohaldada süüdimõistmata kah- tlustatavale tema nõusolekul erisuguseid sanktsioone juhul, kui puudub avalik menet- lushuvi ja kui süü ei ole suur. Nii avalik me- netlushuvi kui “süü suurus” on määratlemata õigusmõisted, mille on osaliselt sisustanud riigi peaprokurör oma KrMS § 213 lõike 5 183  alusel antud üldise juhisega (halduseeskiri), mistõttu ei oleks Konkurentsiameti poolt prioriteetide seadmine Eesti õiguses täiesti pretsedenditu. Keelatud teo toimepanemise tuvastamise tagajärjed ja mõju tsiviilnõudele 23. Eelnõu § 78¹² muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud järgmiselt: KonkS § 7812 sõnastus: Õiguskantsleri hin- „§ 78¹². Keelatud teo toimepanemise tuvas- nangul näib eelnõukohase KonkS § 7812 tamise tagajärjed sõnastus olevat tarbetult keeruline. Kuna Keelatud teo toimepanemise tuvastamine õiguskantsler ei ole aga oma hinnangut sätte Konkurentsiameti poolt on siduv keelatud sõnastuse osas põhjendanud, ei ole eelnõu teo toimepanemisest tekkinud nõuet menetle- autoritele selge, millises ulatuses õigus- vale kohtule, kui kaebuse esitamise tähtaeg kantsler täpselt sätte sõnastust tarbetult kee- nimetatud tuvastamise vaidlustamiseks on ruliseks peab, aga et õiguskantsleri seisu- möödunud ja tuvastamist ei ole vaidlustatud kohta mitte tähelepanuta jätta, muutsime või on jõustunud kohtulahend, mille alusel sõnastust järgmiselt: “Keelatud teo toime- jääb tuvastamine kehtima.“ panemise tuvastamine Konkurentsiameti Sätte sõnastus on tarbetult keeruline ega aita poolt on siduv keelatud teo toimepanemisest mõista, mida tahetakse öelda. Aru ei ole tekkinud nõuet menetlevale kohtule, kui saada, kas ja millises osas püütakse tulevases keelatud tegu tuvastavat haldusakti ei ole kohtumenetluses lugeda siduvaks varasemalt tähtaegselt vaidlustatud kaebuse esitamise jõustunud haldusakti alusel tuvastatud tähtaeg nimetatud tuvastamise vaidlustami- asjaolud ning kuidas see säte hakkab koos seks on möödunud ja tuvastamist ei ole vai- töötama HKMS või TsMS tõendamise dlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb keelatud tegu tuvastav regulatsiooniga (vt eelkõige HKMS §-d 56, 60, 61, TsMS §-d 229, 230). Pole selgitatud, haldusakt tuvastamine kehtima.” Loodame, millises kohtumenetluses esitatud nõuet sil- et see muudab sätte lihtsamini arusaadavaks. mas on peetud. Vajadusel tasub kaaluda nor- KonkS § 7812 selgitus: Kehtivasse KonkS §-i mi sisu avamist mitme selgelt mõistetava lau- 7812 kavandatud muudatused avab kõnes- se abil. oleva eelnõu juurde kuuluv seletuskiri. Kui- HKMS § 61 lõike 4 kohaselt varasema võrd seletuskiri kinnitab, et kehtivasse sättes- jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvas- se kavandatud muudatused on tehnilist, mitte tatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste sisulist laadi, ei pidanud eelnõu koostajad tõenditega. See tähendab ühtlasi seda, et sel- vajalikuks selgitada 2017. aastal jõustunud lel tõendil ei ole uues kohtuasjas ette sätte sisu ning selle laiemat eesmärki. Kui- kindlaksmääratud jõudu. TsMS § 232 lõike 2 võrd aga õiguskantsler leiab nüüd, et selle kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette eesmärgist, mida kõnesoleva eelnõuga ei kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole muudeta, ei ole võimalik aru saada, muutsime ja täiendasime seletuskirja järg- kokku leppinud teisiti. miselt: HKMS § 177 lõike 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik “Sättesse kavandatud muudatused on pelgalt osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud tehnilist laadi, Kõnesolev kuivõrd säte selle nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. kehtival kujul reguleerib sisult sama ehk TsMS § 457 lõike 1 kohaselt jõustunud konkurentsiõiguse avalik-õigusliku rakenda- kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik mise käigus tuvastatud keelatud teo toime- osas, milles lahendatakse hagi või panemise tagajärgi, teisisõnu keelatud teo vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks 184 olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene tuvastuse seotust tsiviilkohtule kuid järele- teisiti. valve- ja süüteomenetluste põhiselt. Eelnõu- Kui eesmärgiks on siduda tulevased kohtu- kohase seadusega loodava konkurentsijäre- menetluses eelneva kohtumenetluse resolut- levalvemenetluse jõustumisel, ei ole kõnes- siooniga, siis tekib küsimus regulatsiooni olevas kehtivas sättes viited järelevalve- ja tarvilikkusest. Kui keelatud teo toimepane- väärteomenetlusele süüteomenetlustele enam mine tuvastatakse haldusakti resolutsioonis asjakohased. Seettõttu muudetakse sätet ja haldusakt on lõplikult jõustunud, on see ka selliselt, et see sobituks uue menetluskor- kehtiv. Vaadates sätet koostoimes aga raga. Seejuures, nagu öeldud, jääb Kõnes- kohtumenetluse seadustikega nähtub, et teo - olev säte ka selle muudetud kujul jääb keelatuse tõendatuks lugemine tuleb jätkuvalt Eesti õigusesse osaliselt üle võtma siduvaks lugemises jaoks sõnastada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohtuotsuse resolutsioonis. Siduv on ja 2014/104/EL artikli 9 lõiget 1, mis näeb ette, saabki olla üksnes resolutsioon. Seda peab et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus otsuses tuvasta- kohtus asja arutamisel arvestama. Kõnesolev regulatsioon ei muuda haldusakti kehtivuse tud konkurentsiõiguse rikkumine tuleb luge- ja kohtuotsuse resolutsiooni siduvuse senist da vaieldamatuks ELTL artikli 101 või 102 õiguslikku käsitlust ja tundub seetõttu üldse või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esi- tatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel tarbetu. nende liikmesriikide kohtutes. See tähendab Kui eesmärgiks on aga siduda tulevased mh, et Konkurentsiameti poolt tuvastatud kohtumenetlused eelnevas kohtumenetlus KonkS 2. või 4. peatükiga või ELTL artikliga tuvastatud faktiliste asjaoludega, tekib 101 või 102 keelatud teo toimepanemine küsimus konkreetse sätte haakuvusest peab olema siduv keelatud teo toimepane- HKMS ja TsMS tõendamise regulatsiooniga. mise tagajärjel tekkinud nõuet (s.o mistahes lepinguline ja lepinguväline õiguskaitse- vahend, nt kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust rikastumisest tulenev nõue) menetlevale kohtule. Teisisõnu, sätte sõnas- tuses kasutatud sõna “siduv” viitab sellele tähendab see, et hageja ei pea tsiviilkohtus rikkumise toimepanemist tõendama, sest see loetakse juba tuvastatud asjaoluks. TsMS üldregulatsiooni kohaselt saaks vara- semalt avalik-õigusliku menetluse raames Konkurentsiameti poolt tuvastatud keelatud teo toimepanemist selle teo tagajärjel tekki- nud nõude menetluses kasutada vaid tõendi- na, millel ei ole ette kindlaks määratud jõudu (TsMS § 232 lõige 2).” KonkS § 7812 eesmärk on seega muuta hal- dusakti siduvuse senist (st enne 2017. aastal KonkS § 7812 jõustumist) õiguslikku käsit- lust. Kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lõike 1 tõlgendus võib (TsMS kommentaaris on mööndud, et järjepidevat kohtupraktikat § 457 lõike 1 kohta seni välja kujunenud ei ole – vt Inga Järvekülg ja Villu Kõvet, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaanne, lk 1198, p 185  3.2.2.a) viia selleni, et varasema kohtuotsuse resolutsioon toob endaga kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi, siis haldusorgani poolt antud haldusakti osas vastavasisulist sätet TsMS-i üldnormide hulgast ei leia. Eelnõu koostajate hinnangul ei tohiks KonkS § 7812 puhul tekkida küsimust haakuvusest TsMS tõendamise regulatsiooniga, kuivõrd ka kehtivast TsMS-st leiab regulatsiooni tõenditest, millega kohus on “seotud” (vt nt TsMS § 232 lõige 3). Ehk, kui varasem haldusorgani hinnang on kohtule “siduv”, on kohus sellega “seotud” ega saa anda juba hinnatud asjaoludele uut õiguslikku taga- järge. 24. Eelnõu on ebaselge seoses konkurentsi- Mittearvestatud asjades tsiviilnõude esitamise eelduste ja Justiitsministeerium selgitab, et kõnesoleva tagajärgedega. Eelnõu seletuskirjas puudu- eelnõu eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta vad selgitused selle kohta, kuidas tagatakse ECN+ direktiiv, mitte nn kahjude hüvitamise nende isikute võrdne kohtlemine, kes tsiviil- direktiiv (s.o Euroopa parlamendi ja nõukogu nõuet esitada soovivad. Erinevate sätete direktiiv 2014/104/EL), mis võeti Eesti koostoimes (eelkõige § 78¹⁶ lõike 2 punkt 2 õigusesse üle 2017. aastal (386 SE: ja § 7830 lõige 1) ja sätete seletuskirja tekste https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/ee kõrvutades on selgusetu, kas eelnev keelatud lnou/7355c673-7b94-4538-a1f5- teo tuvastamine on või ei ole tsiviilnõude esi- baf20e7bbbce/Konkurentsiseaduse%20muut tamise eelduseks. mise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20te Kui keelatud teo tuvastamine ei ole tsiviil- iste%20seaduste%20muutmise%20seadus). nõude esitamise eelduseks, ei ole selge, kas Seetõttu pole kõnesoleva eelnõu raames min- eelnõu koostajad on arvestanud ka sellega, et git põhjust seletuskirjas selgitada konkurent- tsiviilkohtu otsus võib olla vastuoluline siõiguse rikkumise tagajärjel tekkiva kahju Konkurentsiameti hilisemas menetluses tu- hüvitamise eeldusi. Tulenevalt HÕNTE §-st vastatuga. Kas ja kuidas see konflikt sellisel 39 on seletuskirja eesmärk põhjendada sea- juhul lahendatakse? Eelnõu § 78¹² reguleerib duse vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhi- keelatud teo tuvastamise siduvust haldusakti seisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ja halduskohtumenetluses tehtud otsuse osas. ning anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Tegemist ei ole seega valdkondliku käsiraamatu või konkurentsiõi- guse õpikuga. Kuivõrd õiguskantsler palub aga siiski sel- gitust konkurentsiõiguse eraõigusliku raken- damise kohta, selgitame: sätet, mis reguleerib tsiviilkohtumenetluses tõendite hindamist (kõnesolev KonkS § 7812) ei saa kuidagi käsitleda nõudeõigust reguleerivaks. Samuti ei saa eelnõukohasesse KonkS § 7830 kavan- datud kohustuste võtmise regulatsiooni käsit- leda kontekstis, milles teda käsitleda ei anna, kuivõrd pole mingit põhjust otsida eraõigus- like nõudeõiguste piiranguid kavandatud 186  avalik-õigusliku erihaldusmenetluse regulat- sioonist. Justiitsministeerium arvestas võimalike eba- kõladega tsiviilkohtumenetluse ja avalik-õi- guslike menetlustega juba 2017. aastal, mil asjakohast regulatsiooni Eesti õigusesse eel- pool nimetatud kahjude hüvitamise direk- tiivist üle võeti. Olenevalt olukorrast saab võimalikku konflikti vältida nt tsiviilkohus ise tuginedes TsMS § 356 lõikele 1, kuid lõpuni pole vastukäivate otsuste vältimine võimalik. See tuleneb põhimõttest, millest lähtuvalt on kavandatud TsMS § 232 lõige 2 (väljavõte TsMS asjakohasest kommentaa- rist: “[TsMS § 232 lõike 2] lähenemine tuleneb asjaolust, et eri menetlustes on erine- vad nii menetlusosalised [...] kui ka menet- lusese ja sellest lähtuvalt toimub ka faktiliste asjaolude tuvastamine. Nii ei pruugi eelne- nud menetluses pooltel olla olnud põhjust faktilise asjaolu tõendamisel kõiki tsiviilasjas tähtsust omavaid tõendeid esitada ning võimalust oma huve ja õigusi kaitsta. Samuti on muud liiki menetlustes erinevad tõenda- misreeglid, nt tõendamise koormuse jaotus ja tõendamise standard. Samal ajal tähendab kohtuotsuse tõendina kasutamise võimalus ka seda, et kohus võib teises asjas tehtud lahendi alusel faktilisi asjaolusid tuvastatuks luge- da.” - Andreas Kangur, Tsiviilkohtumenet- luse seadustik I kommenteeritud väljaanne, lk 1276, p 3.6.4.a.). Kaasaaitamiskohustus ja mittesüüstamise privileeg 25. Eelnõu § 621 lg 2 ja 7823 lg 7 puudutab Mittearvestatud kolmanda isiku (nt konkurentsireeglite rikku- Eelnõuga kavandatav KonkS § 7823 lõige 7 mises süüdistatava ettevõtja töötaja) kohus- (nüüd § 7825 lõige 9) näeb ette, et kui uuri- tust anda välja teave, mis võib teda ennast või mismeetmele allutatud isik on kohustatud tema lähedast süüstada. andma teavet, mis võib teda ennast või tema Juhime tähelepanu, et enese mittesüüstamise lähedasi süüteo toimepanemises süüstada, ei privileeg kehtib kõigile isikutele kõigis me- ole lubatud sellist teavet tema või tema lähe- netlustes32 – keegi ei ole kohustatud andma dase vastu süüteomenetluses kasutada. See- ütlusi, mis võiksid teda või tema lähedasi juures arvestab Konkurentsiamet KonkS § 63 kuidagi süüstada. Üldjuhul tähendab see ka lõike 11 punktis 3 ja § 7841 lõikes 2 sätestatut. õigust mitte üle anda isikut ennast süüstavaid Säte on seotud ECN+ direktiivi artikli 31 dokumentaalseid tõendeid. lõikega 1. See sätestab: “Liikmesriigid võivad 32 RKKKo 3-1-1-39-05, p 12-14. 187 PS § 22 lg 2 ja 3 tagavad isikule süütuse sätestada, et kui liikmesriigi konkurentsi- presumptsiooni. Selle juures tuleb arvestada asutus nõuab füüsiliselt isikult teabe esita- Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas mist artikli 6 lõike 1 punktis e, artiklis 8 või valitseva nn pönaalse mateeria paradigmaga artiklis 9 osutatud toimingu raames, ei või ehk arusaamaga, et EIÕK art 6 tähenduses seda teavet kasutada tõendina sellele füüsi- võidakse kriminaalsüüdistuseks (ja seega lisele isikule või tema lähisugulastele karis- süütuse presumptsiooni esemelise kaitseala- tuste määramiseks.” Eelnõus on loodud vaja- ga hõlmatuks) lugeda ka selliseid kohtuasju, likud meetmed selleks, et isiku poolt antud mida riigisiseselt ei käsitata mitte kriminaal- teavet ei saaks tema vastu kasutada (vt ka , vaid distsiplinaarsüüdistusasjadena (vt nt põhiseaduspärasuse analüüsi seletuskirja le- EIKo 5100/71 jt, Engel jt vs. Holland, heküljel 103). Mis puutub kooskõlasse 08.06.1976). EIÕK mõttes võib tingida EIÕK-ga, siis juhtime tähelepanu sellele, et kriminaalsüüdistusasjana määratlemise üks- ka teised liikmesriigid on vastava sätte nes karistuse raskus või õigusrikkumise kehtestanud. Saksamaa GWB § 59b lg 3 näeb olemus. Arvestades haldustrahvide suurust, ette: „To the extent that natural persons are siis tuleb karistust pidada raskeks ning obliged to cooperate by providing informat- järelikult lähtuda nende juures nn Engeli ion pursuant to sentence 1 no 3, they shall, if kriteeriumist. obtaining information in any other way is significantly more difficult or unlikely, also disclose facts that may result in prosecution for a criminal or administrative offence. Any information disclosed by the natural person in fulfilling the obligation under sentence 1 no 3 may, however, be used in criminal proceedings or in proceedings pursuant to this Act or the German Administrative Offences Act against that person or against a relative as defined in Section 52(1) of the German Code of Criminal Procedure only with the consent of the natural person affected.“ Märkida tuleb seejuures, et Saksa- maa kehtiv regulatsioon näeb võrreldes kavandatud KonkS-i regulatsiooniga ette vähem turvameetmeid, mis takistaksid isiku poolt edastatud teabe kasutamist teda süüs- taval eesmärgil. 26. Eelnõu § 78¹⁷ lõike 6 punktis 4 on sätes- Mittearvestatud tatud menetlusaluse isiku õigus „keelduda teabe andmisest ulatuses, millega ta tunnista- Kõnesoleva eelnõuga võetakse üle ECN+ ks keelatud teo toimepanemist“. direktiiv. Direktiivis sätestatud uurimismeet- med (läbiotsimine, teabe nõudmine, küsit- Seletuskirja kohaselt on säte seotud direktiivi lemine) on täisharmoneerivad sätted. Liik- artiklis 8 sätestatuga – teabe nõudmisel ei mesriigile ei ole jäetud õigust ega kaalut- tohi menetlusalust isikut sundida tunnistama lusruumi näha ette teistsugune regulatsioon keelatud teo toimepanemist. Teabe andmi- kui see on direktiivis sätestatud. Direktiivis sest keeldumine on asjakohane, kui isikul on ettenähtud kaasaaitamiskohustus on pikaaeg- muidu kohustus teavet anda. Sellekohane se Euroopa Kohtu praktika kodifitseering. kohustus tuleneb haldusmenetluses üldiselt EKo 18.10.1989, C-374/87, Orkem vs. haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lõike 3 komisjon, leidis Euroopa Komisjon: esimesest lausest ning konkretiseerub „[34]Accordingly, whilst the Commission is teabenõudes (vt KonkS § 7825), mille entitled, in order to preserve the useful effect 188 täitmine teabele juurdepääsu võimaldamise, of Article 11(2) and (5) of Regulation No 17, kirjaliku teabe koondamise ja andmise või to compel an undertaking to provide all kirjalike või suuliste vastuste andmise teel onnecessary information concerning such facts menetlusalusele isikule kohustuslik ja mille as may be known to it and to disclose to it, if mittetäitmine on sanktsioneeritud.necessary, such documents relating thereto Menetlusaluse isiku kaasaaitamiskohustus, as are in its possession, even if the latter may mis väljendub viimati nimetatud kohustuses, be used to establish, against it or another on tasakaalustatud punktis 4 ettenähtud undertaking, the existence of anti-competi- õigusega mitte tunnistada keelatud teo tive conduct, it may not, by means of a toimepanemist. Kooskõlas EL decision calling for information, undermine konkurentsiõiguse praktikaga ei ole nn the rights of defence of the undertaking vaikimisõigus kohaldatav muus osas kui concerned. [35] Thus, the Commission may keeld sundida ettevõtjat andma vastuseid, not compel an undertaking to provide it with mis sisaldaks enda poolt keelatud teo answers which might involve an admission toimepanemise omaksvõttu. on its part of the existence of an infringement Kõnealune vaikimisõiguse sisu on väga kit- which it is incumbent upon the Commission sas. Sisuliselt puudutab see üksnes ülestun- to prove.” nistust ning välja jäävad kõik kaudsed tõen- Justiitsministeeriumile ei ole üheselt selge, did, mis võivad kogumis samasuguse järel- kas õiguskantsleri seisukoht on, et Eesti duseni viia. peaks jätma direktiivist tuleneva kohustuse Isikut ei tohi kohustada kriminaalmenetluses Eesti õigusesse üle võtmata, kuna PS §-st 22 oma süütust tõendama (PS § 22 lg 2). Hal- tuleneb ettevõtja alla kuuluvatele isikutele dustrahvi karistuslik iseloom on selge ja näh- laiem kaitse. Kui see on tõepoolest sisendis tub ka eelnõust. Seetõttu on PS § 22 lg 2 väljendatud seisukoha sisu, siis märgime, et PSTS § 2 kohaselt tuleb Eesti kuulumisel asjakohane ka haldustrahvimenetluses. Euroopa Liitu PS-st kohaldada arvestades Ka direktiivi põhjenduspunktis 14 nendita- liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohus- kse, et „uurimisvolituste teostamise suhtes tusi. Eesti on kohustatud direktiivi nõueteko- peaksid kehtima sobivad tagatised, mis peak- haselt üle võtma ELTL artiklist 288 tulene- sid vastama vähemalt liidu õiguse üldpõhi- valt. Samuti tuleneb Euroopa Kohtu prakti- mõtetele ja EL põhiõiguste hartale kooskõlas kast, et kui EL õigusakt ei jäta liikmesriigile EL Kohtu praktikaga, eelkõige menetlustes, kaalutlusruumi (nt direktiivi säte ulatuses, millega võib kaasneda karistuste määramine. milles see on miinimumharmoneeriv või täis- Need menetluslikud tagatised peaksid hõl- harmoneeriv), ei saa liikmesriik tugineda EL mama õigust heale haldusele ja ettevõtjate õi- põhiõiguste harta artiklile 53 ning näha ette gust teostada oma kaitseõigusi, mille oluline EL õigusaktis lubatust kaugemalemineva põ- osa on õigus olla ära kuulatud. Lisaks peaks hiõiguste kaitse (EKo 26.02.2013, C‑399/11, liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste, Melloni, p 58 jj). eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumise tuvastamist ning paran- dusmeetmete ja rahatrahvide määramist käsi- tlevate otsuste puhul olema adressaatidel EL põhiõiguste harta artikli 47 kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Selli- sed otsused peaksid olema põhjendatud, et otsuse adressaatidel oleks võimalik saada teada otsuse tegemise põhjused ja teostada oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.“ Lisaks ütleb direktiivi põhjenduspunkt 35 „Nõuete eesmärk ei tohiks olla kohustada 189 ettevõtjat või ettevõtjate ühendust tunnista- ma, et nad on rikkumise toime pannud, sest selle tõendamise ülesanne lasub liikmesriigi konkurentsiasutusel.“ 27. Eelnõu § 78²³ lõige 1 sätestab: „Konku- Mittearvestatud rentsiamet võib käesoleva seaduse § 7813 lõi- kes 3 sätestatud eesmärgist lähtuvalt tõendite Korrakaitseseaduse kohaldamine ning keh- kogumiseks kohaldada käesoleva seaduse §- tiva KonkS § 541 ja kavandatud KonkS 92. des 7824 ja 7825 sätestatud uurimismeetmeid. peatüki regulatsiooni suhestumine: Õigus- Konkurentsiamet võib uurimismeetme ko- kantsler juhib tähelepanu sellele, et ei ole haldamiseks anda korraldusi.“ selge, millal ja millises ulatuses KorS ka- vandatavale menetlusele kohaldub. Mh Seletuskirjas on märgitud, et Konkurentsi- viidatakse KonkS §-le 541, mida eelnõuga ei amet võib konkurentsijärelevalvemenetluses muudeta ning mis sätestab, et Konkurentsi- kohaldada üksnes nimetatud sätetes sisaldu- amet võib käesolevas seaduses sätestatud vaid volitusi. Korrakaitseseaduses (KorS), riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada VTMS-is ja KrMS-is sätestatud volitusi ei korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja saa Konkurentsiamet keelatud teo tuvastami- 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeet- seks kasutada. meid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja Eelnõu § 78²⁴ lõike 1 punkt 3 sätestab korras. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu- Konkurentsiameti õiguse: „talletada või kaa- ga kavandatakse muuta KonkS §-i 54. sa võtta läbiotsitavas kohas olevat äri- ja Kavandatav muudatus kõlab järgmiselt: raamatupidamisteavet sõltumata teabekand- „Konkurentsiamet teostab riiklikku ja hal- jast“. Säte võtab üle ECN+ direktiivi art 6 lg dusjärelevalvet käesoleva seaduse 5. pea- 1 punktides b ja c ning art 7 lõigetes 1 ja 3 tükis sätestatu täitmise üle“. See tähendab, et sätestatu. Sellega antakse Konkurentsiameti- KonkS 2. ja 4. peatükk jäävad riikliku ja le volitus talletada või kaasa võtta läbiotsi- haldusjärelevalve alt välja. Konkurentsijäre- tavas ruumis olevat äri- ja raamatupidamis- levalvemenetlusele, mida viiakse läbi ELTL teavet, sõltumata teabekandjast. Volitus hõl- artiklite 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. pea- mab endas ka õigust talletatud või kaasavõe- tüki täitmise tagamisel, KonkS § 541 seega tud teabega tutvuda. Tutvumine võib toimu- kohalduda ei saa. da nii kohapeal kui ka kohas, kuhu teave kaasa võeti. Konkurentsiametil on osas, kus Uurimismeetmete kohaldamise käigus saa- ja millal ta saadud teabe läbi töötab, ulatuslik dud esemete (st teabekandjate) tagastamine: kaalutlusõigus. Õiguskantsleri sisendis on leitud, et eelnõus on reguleerimata uurimismeetmete käigus Täpsustamata on, kuidas tagatakse andmete äravõetud esemete tagastamise küsimus. kasutamine ettevõtjate muude kohustuste Märgitud on, et vallasasja omaniku ja valdaja (maksukohustused, lepingud) täitmiseks. õiguste tagamiseks oleks vaja täpsemat KorS § 52 seab vallasasja hoiulevõtmiseks regulatsiooni või viidet KorS §-le 52. Juhime konkreetsed (vallasasja omaniku ja valdaja tähelepanu sellele, et nimetatud küsimusega õigusi arvestavad) nõuded, aga puudub on eelnõus juba tegeletud, vt KonkS § 7823 viitenorm, mis neid siin kohaldada lõige 8 (nüüd KonkS § 7822 lõige 9): „Uuri- võimaldaks. KorS nõuded on kohaldatavad mismeetme kohaldamise käigus saadud tea- vaid vahetu sunni korral eelnõu sama bekandja tagastatakse viivitamata ja Konku- paragrahvi lõikes 7 toodud juhtudel. Kehtiva rentsiameti poolt sellelt talletatud teave hävi- KonkS § 54¹ on piiratud järgmiselt (ja seda tatakse, kui see ei ole menetluses enam vaja- eelnõuga ei muudeta): „Konkurentsiamet lik ning ei ole teisiti kokku lepitud.“ KorS § võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku 52 lõige 4 on sellega sisult ja eesmärgilt võr- järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §- reldav (st säte ei ole detailsema regulatsi- des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku ooniga). Konkurentsijärelevalvemenetluses 190 järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses võidakse Konkurentsiametisse kaasa võtta sätestatud alusel ja korras.“ KorS §-le 52 ka üksnes teabekandjaid. Konkurentsijäreleval- siin viidet pole. Ühtlasi annab seletuskiri vemenetlus ei ole suunatud muude esemete tõlgenduse, et eelnõu § 78²³ kohaldamisel - äravõtmisele. Seega puudub ka vajadus näha KorS ei kohaldu (tulenevalt selle paragrahvi ette muude esemete kui teabekandjate tagas- lõikes 1 tehtud viitest laieneb see järeldus ka tamise alus. eelnõu §-le 7824). Vallasasja omaniku ja valdaja õiguste tagamiseks oleks vaja Läbiotsimise läbiviimine: Õiguskantsleri si- täpsemat regulatsiooni või viidet KorS §-le sendis on märgitud, et küsimus tekib terve 52. eelnõu § 78²⁴ lõikes 1 (nüüd KonkS § 7823 lõigetes 1 ja 2) toodud meetmete loeteluga, Lisaküsimus tekib tegelikult terve eelnõu § mida lubab kohaldada kohus määrusega. 78²⁴ lõikes 1 toodud meetmete loeteluga, Märgitakse, et KonkS § 541 puhul on alus mida lubab kohaldada kohus määrusega. Kas seaduses, teisel juhul volitab meetme ja kuidas konkureerivad omavahel kehtiva kasutamist kohus. Esiteks juhime veelkord seaduse §-s 54¹ toodud volitused § 78²⁴ lõikes tähelepanu sellele, et KorS erimeetmed ei 1 toodud volitustega? Ühel juhul on alus sea- saakski olla konkurentsijärelevalvemenet- duses, teisal volitab meetme kasutamiseks luses kohalduvad. KorS-s sätestatud erimeet- kohus. Kas § 54¹ laieneb ka konkurentsijäre- med on mõeldud rakendamiseks ohutõrjeks levalvemenetlusele? Seletuskirja kohaselt ei ja korrarikkumise lõpetamiseks. KorS meet- laiene, kuid seadusest (sh eelnõu muudatusi meid ei tohi rakendada karistamise eesmärgil arvestades) seda sõnaselgelt välja ei loe. (karistamise eesmärgil tegutsedes peab läh- Kokkuvõtvalt ei leia eelnõust selgeid vastu- tuma süüteomenetlustes sätestatud uurimis- seid küsimustele, kas ja millised korrakaitse- toimingutest). Konkurentsijärelevalvemenet- seaduse sätted konkurentsijärelevalvemene- luses kohaldatavad uurimismeetmed on aga tluses kohalduvad ning millises ulatuses ko- topelt-eesmärgilised – need teenivad nii kor- halduvad need halduskohtu määruse alusel rakaitselist kui ka (vajadusel) keelatud teo tehtavatele toimingutele. Pole selge, kuidas toimepanemise eest karistuse määramise ees- tagada õigusselgus olukorras, kus eelnõu § märki. KorS erimeetmed ei saakski kavan- 78²³ seletuskirjas toodud tõlgendus ütleb, et datavas menetluses kohalduda. KorS eri- KorS ei kohaldu, kuid politseile on samas meetmete ja kavandatava konkurentsijärele- antud Eelnõu § 78²⁴ alternatiivide kohaselt valvemenetluse uurimismeetmete eesmärgid õigus tugineda just KorS-le. Probleemi tuum ei kattu. On selge, et KorS-i erimeetmeid ei on selles, et tegemist on uue menetlusliigiga, saa rakendada selleks, et tuvastada, kas keegi mille puhul ei ole lõpuni läbi mõeldud, on toime pannud väärteo või kuriteo. Süü- millised meetmed ja millise seaduse alusel tegude väljaselgitamiseks kohalduvad konkreetselt kohaldamisele tulevad. VTMS ja KrMS. Probleemne on ka see, et eelnõu KonkS KorS viide vahetu sunni osas: Õiguskantsler sätted ei vasta reguleerimise tiheduselt ja on viidanud, et kui eelnõu kohaselt KorS täpsuselt KorS sätetele, kuigi menetlus on konkurentsijärelevalvemenetluses ei kohal- olemuselt menetlusaluse isiku jaoks olulisel du, siis kuidas seletada eelnõus sisalduvat koormavam nii menetlustoimingute kui ka viidet KorS vahetu sunni sätetele. KorS-s tagajärgede (trahv) osas. sisaldub mitu erinevat regulatsiooniplokki. Kõige olulisema ploki moodustavad üld- ja erimeetmed. KorS-s sisalduvad aga ka vahetu sunni sätted. Vahetu sund on oma olemuselt haldustäitemeede, st meede, mis tuleb reeg- lina kohaldamisele siis, kui alusettekirjutus on juba antud. Põhjus, miks vahetu sunni sätted kehtestati toona KorS-s, on see, et 191  vahetut sundi rakendatakse kõige enam just politsei poolt KorS meetmete võtmisel. Oma olemuselt kuulub vahetu sunni regulatsioon kokku hoopis asendustäitmise ja sunniraha regulatsiooniga. Eelöeldu valguses juhime tähelepanu sellele, et vahetu sunni rakendamisel KorS vahetu sunni sätetele viite tegemine ei tähenda seda, et muus osas peaks või saaks konkurentsijä- relevalvemenetluse uurimismeetmed tugine- da KorS-s sätestatud erimeetmete regulat- sioonile (KorS 3. peatükk). Seda enam, et vahetu sunni kohaldamise sätetele teeb viite ka KrMS (§ 2172: Menetlustoimingute ja kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisel on õigus kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud korras.) Kuigi KrMS teeb sellise viite, ei teki kellelgi kahtlust selles osas, et kriminaalmenetluse vältel tuleb uurimistoi- mingute läbiviimisel tugineda KrMS-s sätestatud volitustele ja mitte KorS volitustele. Selleks aga, et veelgi suuremal määral arusaamatusi vältida, oleme eelnõuga kavandatud KorS § 1 lõiget 10 pärast eelnõu kooskõlastamisele ja avalikule konsultatsi- oonile esitamist täiendanud järgmiselt: „Käesolevat seadust ei kohaldata Konku- rentsiameti tegevusele konkurentsiseaduse 2. ja 4. peatüki ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 täitmise tagami- sel, välja arvatud juhul, kui konkurentsi- seaduses on sätestatud teisiti.“ Menetlus halduskohtus 28. Eelnõu § 78¹⁷ lõige 7 sätestab „Menetlus- Mittearvestatud alusel isikul on kohustus taluda tema suhtes käesolevas peatükis sätestatud alusel ja kor- Halduskohtu luba antakse tõepoolest mää- ras kohaldatavaid uurimismeetmeid.“ ruse vormis, millest võiks teoreetiliselt tõe- poolest järeldada, et läbiotsimisele mitteallu- Eelnõu § 78²⁴ lõige 4 sätestab: „Kui läbiotsi- misel võiks kohaldada halduskohtu trahve. misele allutatud menetlusalune isik ei allu Samas juhime tähelepanu sellele, et läbiotsi- läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele, miseks ei anna korraldust halduskohus, vaid võib Konkurentsiamet isiku poolt moodus- läbiotsimise viib läbi Konkurentsiamet sea- tatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendu- dusest tuleneva volituse alusel. Kohus annab sele kohaldada sunniraha käesoleva seaduse selleks üksnes loa (mitte korralduse). Haldus- §-s 7839 sätestatud korras ja määras.“ kohtu luba on läbiotsimise formaalse õigus- Eelnõu § 78²⁴ lõige 5 sätestab: „Kui läbiotsi- pärasuse eeldus. Luba ei kohusta Konkurent- misele allutatud muu isik kui menetlusalune siametit mitte kuidagi läbiotsimist ka tegeli- isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti kult läbi viima (nt on mõeldav see, et luba 192 korraldusele, võib Konkurentsiamet tema antakse, kuid Konkurentsiamet otsustab siis- suhtes rakendada sunniraha asendustäitmise ki läbiotsimist mitte toimetada). Palume võr- ja sunniraha seaduses sätestatud korras kuni relda siia juurde ka halduskohtu poolt isiku 9600 eurot.“ kinnipidamisele antavaid lubasid. Haldus- kohtu loale ei kohaldu seega täitmisele kuu- Selgitatud ei ole, miks kohaldub trahvi ja uus luva kohtulahendi täitmata jätmise regulat- sunniraha regulatsioon olukorras, kus meedet sioon HKMS-st. Isegi kui HKMS vastav kohaldatakse kohtumääruse alusel. HKMS § regulatsioon oleks antud olukorras rakenduv, 248 sätestab täitmisele kuuluva kohtulahendi ei sobi HKMS regulatsioon kokku ECN+ täitmata jätmise tagajärjed. Kui kohtumääru- direktiivist tulenevate nõuetega. Nimelt, mis se alusel on isikul talumiskohustus, on tal ka puutub ettevõtjale mõeldud trahvi ja sun- määruse täitmise kohustus. Haldustoimingu- niraha, siis nende sisseviimise nõue tuleneb ks loa andmise menetluses on isik menetlus- direktiivist. HKMS sätted ei lähtu ettevõtjast osaline, kes peab määrust täitma (vt ka käes- ja ettevõtjate ühendusest. olevat arvamust eelnõu § 78²⁴ juurde). Eelnõus ei ole isikut, kelle suhtes kohtumää- Lisaks juhime tähelepanu sellele, et HKMS § ruse alusel uurimismeetmeid kohaldatakse, 248 reguleerib trahvide tegemist. Sunniraha loetud menetlusosaliseks (vt ka käesolevat ei ole trahv, vaid haldussunnimeede. arvamust eelnõu § 78²⁴ juurde). Seetõttu ei selgu eelnõust ka määrusega kohustatud isi- Eelnõule laekunud tagasiside pinnalt on kud ehk menetlusosalised ja millised on nen- halduskohtu loale loodud erisäte, milles on de õigused ja kohustused määruse (resolut- mh ette nähtud täpsem regulatsioon haldus- siooni) alusel. kohtu loa kättetoimetamiseks. Loodud on ka vaidlustamise erisäte, mis lubab halduskohtu poolt antud luba vaidlustada nii Konkurentsi- ametil kui ka asjast puudutatud isikul. Kõnes- olev säte on sõnastatud järgmiselt: „§ 7824. Halduskohtu luba (1) Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoi- minguks loa andmise sätete alusel. (2) Läbiotsimiseks loa andmisel hindab ko- hus, kas seaduses läbiotsimisele seatud eel- dused on täidetud, sealhulgas kas läbiotsimi- ne on proportsionaalne. (3) Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite ko- gumist. (4) Konkurentsiamet toimetab läbiotsimiseks loa andva kohtumääruse läbiotsimisele allu- tatud isikule kätte läbiotsimisel. Kui läbiotsi- misele allutatud isik ei viibi läbiotsimise juures, toimetatakse halduskohtu luba talle viivitamata kätte pärast läbiotsimise algust. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud taot- luse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale võib lisaks haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisele esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi määrus puudutab.“ 193 29. Eelnõu § 78²² lõige 1 ja 2 sätestavad sala- Mittearvestatud duse hoidmise kohustuse seoses menetluses Nagu seletuskirjas KonkS § 7822 (nüüd § kogutud teabega ning piirangud selle kasu- 7821) lõigete 1 ja 2 selgitus ütleb, on kõnes- tamise võimalusega kohtumenetluses. Lõige olevad sätted kavandatud Eesti õigusesse üle 1 kasutab seejuures sõnastust „kaitse tagami- võtma ECN+ direktiivi artikli 31 lõiget 4. ne“, mis on kriminaalmenetlusele omane. Direktiivi viidatud säte on täisharmoneeriv. Eelnõus puuduvad selgitused, kas sätte ko- Täisharmoneerivate sätete puhul ei ole liik- haldamisala hõlmab ka tsiviil- ja haldus- mesriigi seadusandjal kaalutlusõigust, mis- kohtumenetlust. Kui see ei ole nendega hõl- tõttu on säte eelnõukohasesse seadusesse ka- matud, tuleks seda põhjendada. vandatud täpselt sellisena nagu see on sätes- Põhjendused puuduvad ka kõnealuse sätte tatud direktiiviski. Seetõttu sarnaselt ECN+ lõikes 2 toodud kitsenduste osas ja see kuidas direktiivi artikli 31 lõikega 4, sätestab KonkS see õigustab isiku kaitseõiguse piirangut ja § 7822 (nüüd § 7821) lõige 2 ammendavalt, isiku õiguse esitada kohtumenetluses enda milliseid kohtumenetlusi sama paragrahvi väidete tõendamiseks tõendeid piiratult. lõikes 1 on mõeldud. Need on kõikehõlma- valt loetletud ka seletuskirjas. Eelnõu koostajad ehk ühe EL liikmesriigi ametnikud ei ole pädevad andma hinnanguid, sh põhjendusi, EL direktiivis sätestatu koos- kõla osas hartaga. Tulenevalt PSTS §-st 2 kohaldatakse põhiseadust, lähtudes aluslep- ingutest tulenevatest kohustustest. Selleks kohustuseks on kõnesolevalt ECN+ direktiivi artikli 31 lõike 4 ülevõtmine vastavalt ELTL artiklile 288. Direktiivi ei saa PS-le (v.a PS aluspõhimõtetele) tuginedes jätta üle võtma- ta. Vastuolu PS aluspõhimõtetega ei ole õi- guskantsler tõstatanud ning taoline vastuolu ei tule hetkel ka eelnõu koostajate hinnangul kõne alla. 30. Eelnõu § 78²² lõige 3 sätestab: „Menet- Mittearvestatud lusosalisel on keelatud kohtumenetluses enne Kavandatud KonkS § 7822 (nüüd § 7821) lõige Konkurentsiameti poolt konkurentsijärele- 3 võtab Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi valvemenetluse lõpetamist kasutada järgmist artikli 31 lõike 5, mis eelnõu autorite hinnan- konkurentsijärelevalvemenetluse käigus saa- gul on kahtlusteta täisharmoneerimist nõudev dud teavet: (EKo 25.04.2002, C-52/00, komisjon vs. 1) teave, mille muu isik on konkurentsijärele- Prantsusmaa, p 16). Täisharmoneerimist valvemenetluse jaoks koostanud; nõudev säte ei võimalda liikmesriigil selle 2) teave, mille Konkurentsiamet on konku- eesmärki ega mõju liikmesriigi õiguses kit- rentsijärelevalvemenetluses koostanud ning sendada ega laiendada, kuivõrd säte on am- menetlusosalisele saatnud; mendav (EKo 15.09.2005, C-281/03, Cindu 3) konkurentsijärelevalvemenetluses esitatud Chemicals jt, p 44). Seetõttu ei oleks ana- kokkuleppe sõlmimise taotlus, mis on tagasi lüüsist, kas menetluses kajastatud andmeid võetud.“ oleks võimalik saladuses hoida leebemal viisil, mingit eesmärki ega kasu. Kui isik soovib esitada kaebuse enda õiguste jätkuva rikkumise peale (nt läbiotsimise Õiguskantsleri esitatud küsimusele: kui isik määruse peale), siis millisel viisil on antud soovib esitada kaebust enda õiguste jätkuva keelunormi arvestades võimalik? Kõnealuses rikkumise peale (nt läbiotsimise määruse sättes puudub kaalumisvõimalus ja see võib peale), siis millisel viisil on see keelunormi 194 takistada oluliselt isiku õigust enda kaebe- arvestades võimalik, võiks vastu küsida, või kaitseõiguse teostamiseks. Analüüsimata milline loetelus toodud teabest võiks õigus- on, kas eesmärki hoida menetluses kajastatud kantsleri hinnangul osutuda läbiotsimise andmeid saladuses, ei ole võimalik saavutada määrust vaidlustades vajalikuks. leebemal viisil. Kohtumenetluses on juba Läbiotsimiseks luba andes kontrollib haldus- praegu võimalik materjalidele juurdepääsu kohus, kas seaduses sätestatud eeldused läbi- piirata (HKMS § 88 ja § 89). otsimiseks on täidetud. Teisisõnu, kohus kontrollib, kas Konkurentsiametile ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele ja kas KonkS § 7822 lõikest 1 lähtuvalt on läbi- otsimine proportsionaalne meede tõendite kogumiseks. Selleks, et isik saaks tema suh- tes läbiviidava või läbi viidud läbiotsimise loa peale esitada määruskaebuse, ei ole tal eelnõu autorite hinnangul vaja kommentee- ritavas sättes nimetatud teavet. 31. Eelnõu § 78²³ lõige 3 sätestab et „Uuri- Arvestatud mismeetme kohaldamisel tehtud talletust Eelnõud on pärast avalikule konsultatsioonile loetakse samaväärseks protokolliga HMS § ja arvamuse avaldamisele täiendatud uue 18 tähenduses. Konkurentsiametil on õigus KonkS § 7823 (nüüd § 7822) lõikega 4 järg- kasutada talletusena heli- ja videosalvestisi.“ miselt: “(4) Uurimismeetme kohaldamise Tõendi kohtumenetluses kasutamise eeldu- aja, koha, selles osalenud Konkurentsiameti seks on, et seal kajastuvad olulised andmed ametnike ja muude kohal viibinud isikute kohtumenetluse seisukohalt. Sättes ei ole tal- andmed ning uurimismeetme kohaldamise letusele täpsemaid tingimusi sätestatud (vrdl käigu ja selle vahetud tulemused talletab TsMS § 50 jj), kuid see on tõendi nõuete- Konkurentsiamet. Talletusena võib kasutada kohasuse ja kasutatavuse tagamiseks välti- pildi-, heli- ja videosalvestisi. Uurimis- matult vajalik. meetmele allutatud isikul võimaldatakse tutvuda talletusega ning teha uurimismeetme kohaldamise tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mille Konkurentsiamet talletab.“ Varasemas redaktsioonis KonkS § 7823 lõikena 3 kavandatu on nüüd muudetud kujul § 7822 lõige 5: „Uurimismeetme kohaldamisel tehtud talletust loetakse samaväärseks protokolliga haldusmenetluse seaduse § 18 tähenduses. Konkurentsiametil on õigus kasutada talletusena heli- ja videosalvestisi.“ 32. Eelnõu § 7824 järgi võib Konkurentsiamet Arvestatud halduskohtu eelneval loal teha läbiotsimise. Eelnõu täiendatakse eraldiseisva halduskohtu Läbiotsimine haldusmenetluses on isiku põ- luba puudutava sättega. Selles reguleeritakse hiõiguste suhtes sama toimega kui läbiotsi- mh, mida halduskohus loa andmisel täpselt mine süüteomenetluses. Seetõttu peab ka sel- kontrollima peab ning millal kohtu luba lele eelnev kohtulik kontroll ning seaduses isikule kätte toimetatakse. Samuti nähakse esitatavad menetluslikud reeglid olema võrd- ette vaidlustamist puudutav erisäte. Nimeta- väärsed süüteomenetlusega. PS § 33 näeb tud säte on käesolevalt sõnastatud järgmiselt: ette kodu puutumatuse ja PS § 32 omandi “§ 7824. Halduskohtu luba puutumatuse, läbiotsimine võib piirata ka 195 ettevõtlusvabadust (PS § 31). Läbiotsimine ei (1) Läbiotsimiseks annab loa halduskohus ole põhiseaduse järgi välistatud, kui seda lu- halduskohtumenetluse seadustiku haldustoi- bab seadus, kuid põhiseadus nõuab, et läbi- minguks loa andmise sätete alusel. otsimine peab olema vajalik avaliku korra, (2) Läbiotsimiseks loa andmisel hindab tervise või teiste inimeste õiguste ja vaba- halduskohus, kas seaduses läbiotsimisele duste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurja- seatud eeldused on täidetud, sealhulgas, kas tegija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks läbiotsimine on proportsionaalne. kriminaalmenetluses. (Rõhutame: kriminaal- (3) Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, menetluses.) Seega, seaduslik alus ei taga kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite ko- veel läbiotsimise põhiseaduspärasust (sh pro- gumist. portsionaalsust). Selleks, et läbiotsimist (4) Konkurentsiamet toimetab läbiotsimiseks saaks kasutada riik ainult juhtudel, mil see on loa andva kohtumääruse läbiotsimisele allu- möödapääsmatu mõne PS § 33 nimetatud tatud isikule kätte läbiotsimisel. Kui läbi- õigushüve kaitseks, peab seadusest vähemalt otsimisele allutatud isik ei viibi läbiotsimise tulenema, millal ja millisel eesmärgil on läbi- juures, toimetatakse halduskohtu luba talle otsimine lubatav ning mida kohus läbiotsi- viivitamata kätte pärast läbiotsimise algust. miseks loa andmisel kontrollima peab. Üht- (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud taot- lasi tuleks põhjalikult analüüsida küsimust, luse rahuldamise või rahuldamata jätmise millise PS §-s 33 nimetatud legitiimse ees- määruse peale võib haldustoiminguks loa märgi alla see antud olukorras läbiotsimine andmise menetluses lisaks menetlusosalisele läheb ning kas see on proportsionaalne. See määruskaebuse esitada ka isik, kelle õigusi analüüs tuleb ära tuua seletuskirjas. määrus puudutab.” Samuti tuleb seaduses ette näha põhiõiguse Läbiotsimise säte võtab osaliselt üle ECN+ piirangu intensiivsusele vastavad menetlus- direktiivi täisharmoneerivad artiklid 6 ja 7. likud tagatised. Näiteks tuleb ette näha isiku Täisharmoneerivate sätete siseriiklikku õigu- kaebeõigus läbiotsimist lubava kohtulahendi sesse ülevõtmisel ei ole liikmesriigil kaalut- peale või kui kaasa võetakse isikule kuulu- lusõigust sätet muuta. Iseäranis ei ole liik- vaid asju või piiratakse juurdepääsu valduse- mesriigil võimalik võtta direktiiv üle teisiti le, siis peab ka neid toiminguid olema kui nõutud, tuginedes harta artiklile 53 ja võimalik isikul vaidlustada. seeläbi liikmesriigi põhiõigustele. Seda on Euroopa Kohus rõhutanud Melloni lahendis. Kuigi eelnõu autorite tõlgenduse kohaselt on ECN+ direktiivi kohaldamisalas ka pelgalt KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumised (st rikkumised, mis ei oma mõju liikmesriikide- vahelisele kaubandusele), oleks meie hinnan- gul direktiivist tulenev läbiotsimise regulat- sioon kooskõlas PS-ga ka juhul, kui tegemist ei oleks PSTS § 2 olukorraga. Nimelt, osas, milles liikmesriigil on kaalutlusõigus, ko- haldub ka PS. PS § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste ini- meste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Kri- minaalmenetlus PS tähenduses ei ole üksnes 196  kriminaalmenetlus KrMS tähenduses (liht- seadusega ei saa põhiseaduse sätteid kitsen- dada). PS tähenduses kriminaalmenetlus võib olla mis tahes menetlus, milles määratav karistus on materiaalselt kriminaalkaristus PS tähenduses. ECN+ direktiivis ette nähtud karistused on kriminaalkaristused PS tähen- duses. PS §-s 33 nimetatud “tõe väljaselgita- miseks kriminaalmenetluses” kohaldub legi- tiimse eesmärgina ka eelnõus kavandatud haldustrahvidele. Samuti kohaldub legtiimse eesmärgina avaliku korra kaitse. Ka avaliku korra mõiste on antud juhul põhiseadus- tasandi mõiste. Arusaadavalt tuleneb eelnõu- ga ettenähtavate haldustrahvide karistusli- kust iseloomust ka see, et nende kohaldamise menetlus peab vastama kriminaalmenetluse standarditele, kuivõrd see on kooskõlas EL õigusega, kuid ei pea tingimata nendest kaugemale minema (kriminaalmenetluses lä- biotsimise määrust määruskaebusega vaid- lustada ei saa). Eelnõu seletuskirja on mh täiendatud analüü- siga selles osas, millise PS §-s 33 nimetatud legitiimse eesmärgi alla läbiotsimine läheb ning kas see on proportsionaalne. Seletuskir- ja on täiendatud järgmiselt: „[KonkS § 7823] võtab ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagamisel üle ECN+ direktiivi artiklid 6 ja 7. Läbiotsimisega seotud volituste ja nende ula- tuse osas on direktiivi sätted täisharmoneeri- vad. See tähendab, et liikmesriigid peavad sätted oma siseriiklikusse õigusesse üle võtma täpselt sellise sisuga nagu need on direktiivis sätestatud. ECN+ direktiivist tulenevat läbiotsimise uu- rimismeedet saab kohaldada ka pelgalt rii- gisisese mõjuga asjakohaste konkurentsiõi- guse rikkumiste menetlemisel, st KonkS 2. ja 4 peatüki täitmise tagamisel. Nagu seletu- skirja sissejuhatavates osades on selgitatud, on eelnõu autorite hinnangul ka asjakohased riigisisesed konkurentsiõiguse keelud ja nen- de kohaldamine ECN+ direktiivi kohalda- misalas, missest, et direktiiv otsesõnu seda ei ütle. Sellegipoolest selgitame, et läbiotsimise uurimismeede kujul ja ulatuses, milles see on sätestatud ECN+ direktiivis, oleks kooskõlas ka PS-ga, kui tegemist ei oleks PSTS § 2 olukorraga. Piiriülese mõjuta KonkS 2. ja 4. 197  peatüki täitmise tagamisel riivab läbiotsimi- ne eelkõige PS §-s 33 sätestatud põhiõigust kodu puutumatusele. PS § 33 lause 1 kohaselt on kodu puutumatu. Lause 2 kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusesse ega töö- kohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õi- guste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkes- tamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väl- jaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Läbi- otsimise eesmärk on koguda tõendeid, et tuvastada keelatud teo toimepanemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moonutamata kon- kurentsi. Nimetatud eesmärk hõlmab endas vaba konkurentsi kaitset (PS § 31 lg 1), mis on põhiseadusjärku eesmärk. Teiseks täidab läbiotsimine ja selle käigus tõendite kogu- mine avaliku korra kaitse eesmärki. PS §-s 33 nimetatud avalik kord on põhiseaduse tasandi mõiste ning selle all tuleb mõista tervet õiguskorra tagamist (avaliku korra lai tõlgendus). Õiguskorra alla lähevad ka KonkS 2. ja 4. peatüki keelunormid. Kolman- daks tuleb KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamisel kõne alla ka PS §-s 33 nimetatud eesmärk “kriminaalmenetlus”. Põhiseaduse tähenduses ei ole kriminaalmenetlus üksnes kriminaalmenetlus KrMS tähenduses. Põhi- seaduse tähenduses kriminaalmenetlus võib olla mis tahes menetlus, milles määratav karistus on materiaalselt kriminaalkaristus PS ja EIK Engeli kriteeriumite tähenduses. ECN+ direktiivis ette nähtud karistused on kriminaalkaristused põhiseaduse tähendu- ses. PS §-s 33 nimetatud “tõe väljaselgita- miseks kriminaalmenetluses” sobiks legitiim- se eesmärgina ka eelnõus kavandatud hal- dustrahvidele. Läbiotsimise eesmärk koguda tõendeid, et tuvastada keelatud teo toime- panemine ja vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijäreleval- vemeetmeid, taastamaks ja säilitamaks moo- nutamata konkurentsi, on niisiis legitiimne eesmärk. 198  Läbiotsimine oleks proportsionaalne, kui see on legitiimset eesmärki arvestades sobiv, va- jalik ja mõõdukas. Läbiotsimine võimaldab KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamiseks tõendeid koguda. Tegemist on sobiva meet- mega. Puudub mõni muu alternatiivne ja isikut vähem riivavam meede, mis võimal- daks tõendeid sama efektiivselt koguda. Näi- teks teabenõude puhul ei ole tagatud see, et isik annab välja kogu asjakohase teabe. Välistatud ei ole ka see, et teatud tõendid hävitatakse ning Konkurentsiamet ei saa sel- lest suure tõenäosusega teada. Konkurentsi- ametil puudub ilma läbiotsimiseta võimalus tagada, et amet saaks asjas koguda kõik asjakohased tõendid. Käesoleva eelnõuga kavandatav muudatus toob mh kaasa selle, et Konkurentsiamet ei saa tõendeid koguda jälitustoimingutega. Läbiotsimise teostamise võimalus oleks seega vajalik meede legitiimse eesmärgini jõudmiseks. Läbiotsi- mise mõõdukuse tagamiseks on ette nähtud halduskohtu loa kohustus. Läbiotsimise üldine eeldus on see, et Konkurentsiametile on ilmnenud keelatud teole viitav teave. N-ö inspektsioonilisi läbiotsimisi Konkurentsi- amet teostada ei saa. Samuti peab Konku- rentsiamet nende kohtade (nt eluruumid), mis ei ole äriruumid, läbiotsimiseks põhjendama ära kahtluse, et vastavas kohas leidub menet- lusaluse isikuga seotud äri- ja raamatupida- misteave, mis on vajalik keelatud teo toimepanemise tuvastamiseks. Läbiotsimise- ga põhjustatud PS §-s 33 sätestatud põhiõiguse riive oleks seega mõõdukas. KonkS §-i 7824 kavandatav uurimismeede oleks seega proportsionaalne ning PS §-ga 33 kooskõlas. Läbiotsimise käigus võidakse ruume ja tea- bekandjaid teatud ajavahemikuks pitseerida, teabekandjaid saab Konkurentsiamet KonkS § 7824 lg 2 alusel ka kaasa võtta. See riivaks omandipõhiõigust (PS § 32). Pitseerimise eesmärk on tõendite säilitamine, sh see, et tõendeid ei muudeta või hävitata. Ei ole ühtegi teist vähemalt sama tõhusat, kuid isikut vähem riivavamat meedet, mis pitseeri- misega järgitavat eesmärki täidaks. Ruumide pitseerimise kestuse osas on Konkurentsi- ametile antud kaalutlusõigus, mida amet 199  peab kasutama proportsionaalsuse põhi- mõtet järgides. Ameti tegevus on vaidlustatav üldkorras. Läbiotsimisega kaasnev ettevõt- lusvabaduse (Ps § 31) riive (näiteks ei saa pitseeritud ruume või pitseeritud või kaasa võetud teabekandjaid teatud ajavahemikul kasutada) oleks samuti õigustatav samadel kaalutlustel, mis ka PS § 33 ja PS § 32 riived. Läbiotsimisele puudub vähemalt sama tõhus alternatiiv tõendite kogumiseks, mis samal ajal riivaks isikute õigusi vähem. Meetme mõõdukust tagaks mh see, et halduskohus peab läbiotsimiseks andma loa ning hindab, kas Konkurentsiameti poolt taotletav läbi- otsimine on põhjendatud ja proportsionaal- ne. Siinkohal tuleb aga veelkord rõhutada, et üksnes riigisisestes KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise tagamise menetlustes tuleb tagada, et riigisisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud menetlus oleks põhiõiguste kaitse tasemelt sama, mis ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumistele suunatud menetlus. Seda põh- jusel, et Konkurentsiametil peab olema või- malus liikuda riigisisese konkurentsiõiguse rikkumistele suunatud menetlusest ELTL artikli 101 ja 102 rikkumistele suunatud menetlusse nii, et tõendid oleksid ristkasu- tatavad ja tõendite kogumiseks ettenähtud uurimisvolitused samaväärsed. Vastasel ju- hul oleks ohustatud ELTL artiklite 101 ja 102 tõhus kohaldamine (ECN+ direktiivi artikkel 1 lõige 1). Teisisõnu tekiks olukord, kus liikmesriigi õigus looks takistusi EL õiguse tõhusaks kohaldamiseks. [EKo 14.06.2011, C-360/09, Pfleiderer, p 24 ja selles viidatud lahendid: “Kuigi nende normide kehtesta- mine ja rakendamine kuulub liikmesriikide pädevusse, peavad nad seda pädevust siiski teostama liidu õigust järgides […]. Iseäranis ei tohi nad muuta liidu õiguse rakendamist võimatuks või ülemäära raskeks […] ning eelkõige konkurentsiõiguse valdkonnas pea- vad nad jälgima, et nende kehtestatud või rakendatud normid ei kahjustaks ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusat kohaldamist […].Seetõttu ei ole eelnõu autorite hinnangul võimalik ECN+ direktiivi tõlgendamisel tugineda vaid selles otsesõnu kirja pandule. Mõelda tuleb, kas realistlikult suudaksime 200  tagada direktiiviga taotletava tulemuse saa- vutamist ilma direktiivist tulenevaid nõudeid ka pelgalt riigisiseste rikkumiste menetle- misele ette nähes. Eelnõu autorid on jõudnud seisukohale, et ei suudaks, mistõttu on ka KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumised de facto direktiivi kohaldamisala. Vastupidisele tule- musele pole eelnõu autoritele teadaolevalt jõudnud ükski teine EL liikmesriik.“ 33. Eelnõu § 78²⁴ lõike 7 teine alternatiiv Mittearvestatud sätestab, et sama paragrahvi lõike 1 punkti- des 1–3 sätestatud meetmete kohaldamiseks Nii nagu eelnõu seletuskirjas on selgitatud, võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see näeb KorS § 76 lõike 1 esimene lause ette, et on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahe- politsei või seaduses sätestatud juhul muu tut sundi kohaldab ametiabi korras politsei korrakaitseorgan võib kohaldada vahetut korrakaitseseaduses sätestatud korras, arves- sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva tades eelnõu vastava peatüki erisusi. haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrju- miseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks Eelnõus puudub regulatsioon, mis puudutaks pandud kohustuse täitmise tagamine muu vahetu sunni kohaldamise erisusi. Mida sel- haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei les sättes silmas peetud on, pole selge. Arves- ole õigel ajal võimalik. KorS vahetu sunni tades, et see on seotud kohtumäärusega, mille rakendamise volitus on seega seotud korra- tingimused on määratlemata, ei ole kokku- kaitseliste eesmärkidega. Konkurentsijärele- võtvalt üheselt selge see, milliseid toimin- valvemenetluse eesmärk ei ole aga pelgalt guid ja mis tingimustel vahetu sunniga taga- korrakaitseline – konkurentsijärelevalve ees- da võib ning mis on konkurentsijärelevalve- märk on tuvastada, kas toime on pandud menetluses erisused. ELTL artiklites 101 ja 102 või KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud keelunormide rikkumine ning kohaldada Konkurentsiameti kaalutlusel rikkumise eest mh ka trahvi (s.t karistust). See tähendab, et konkurentsijärelevalveme- netluse vältel võidakse isikule anda korraldus (haldusakt) anda välja mingi isiku käes olev tõend ning kui ta seda ei tee, siis võidakse tõendi kättesaamiseks rakendada vahetut sundi. Vahetu sunni rakendamine tuleb kõne alla juhul, kui muud sunnimeetmed ei oleks proportsionaalsemad. Siinkohal juhime tähelepanu sellele, et ka süüteomenetlustes rakendab politsei vahetut sundi. KrMS § 2172 sätestab, et menetlustoi- mingute ja kriminaalmenetlust tagavate toi- mingute tegemisel on õigus kohaldada vahe- tut sundi korrakaitseseaduses ja teistes sea- dustes sätestatud korras. Kuna sellises olu- korras rakendatakse vahetut sundi muudel eesmärkidel kui KorS § 76 lõikes 1 nime- tatud, siis märgib Justiitsministeerium, et õiguslikult korrektsem olnuks ka KrMS sätte puhul viidata KorS vahetu sunni sätete 201  kohaldamisele KrMS erisusi arvestades (kri- minaalmenetlus on karistusliku eesmärgiga menetlus ning ei ole sestap ühildatav KorS § 76 lõike 1 korrakaitselise eesmärgiga). 34. Eelnõu § 78²⁴ kohaselt toimetatakse läbi- Arvestatud otsimine haldustoiminguks loa andmise me- Halduskohtu loa tutvustamine uurimismeet- netluses antud määruse alusel. Reguleeri- mele allutatud isikule oli eelnõus algselt mata on aga see, millal isikule määrust reguleeritud KonkS § 7823 lõikes 5: “Uuri- tutvustatakse ja millal saab see olla „vajalik“ mismeetme kohaldamisel tutvustatakse uuri- ja „mittevajalik“. Oluline on rõhutada, et mismeetmele allutatud isikule kohtu luba, kui HKMS § 265 lõige 5 näeb ette määruse peale see on uurimismeetme kohaldamiseks vaja- kaebuse esitamise võimaluse. Kui isikule lik, uurimismeetme eesmärki ja kavandatavat määrust kätte ei toimetata ka peale uurimis- käiku ning meetmes osalevate isikute menet- toimingu lõppu, siis riivab see väga intensiiv- luslikku seisundit, õigusi ja kohustusi ning selt PS § 24 lõikes 5 ettenähtud kaebeõigust. hoiatatakse teda kohustuste rikkumisega Eelnõus ei ole kirjeldatud ja on raske leida ka kaasneva vastutuse eest. [...]” Juhime tähe- argumente selle kasuks, miks selline kaebe- lepanu sellele, et KonkS § 7823 lõige 5 (nüüd õiguse piirang saaks olla õigustatud. § 7822 lõige 7) on uurimismeetmete üldsäte. See tähendab, et säte kohaldub nii teabe nõudmisele kui ka läbiotsimisele. Haldus- kohtu luba on vaja üksnes läbiotsimisel, seega on halduskohtu loa esitamine vajalik alati läbiotsimisel. Teabenõude kohaldami- seks halduskohtu luba vaja ei ole. Eelnõud siiski täpsustatakse. Halduskohtu loa jaoks nähakse ette eraldiseisev säte. Sel- les reguleeritakse see, mida halduskohus loa andmisel täpselt kontrollima peab ning millal kohtu luba isikule kätte toimetatakse. Samuti nähakse ette vaidlustamist puudutav erisäte. Säte on kavandatud järgmises sõnastuses: “§ 7824. Halduskohtu luba (1) Läbiotsimiseks annab loa halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoi- minguks loa andmise sätete alusel. (2) Läbiotsimiseks loa andmisel hindab halduskohus, kas seaduses läbiotsimisele seatud eeldused on täidetud, sealhulgas kas läbiotsimine on proportsionaalne. (3) Halduskohtu luba ei avaldata nii kaua, kui see ohustaks läbiotsimisega tõendite ko- gumist. (4) Konkurentsiamet toimetab läbiotsimiseks loa andva kohtumääruse läbiotsimisele allu- tatud isikule kätte läbiotsimisel. Kui läbiotsi- misele allutatud isik ei viibi läbiotsimise juures, toimetatakse halduskohtu luba talle viivitamata kätte pärast läbiotsimise algust. 202  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud taot- luse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale võib haldustoiminguks loa andmise menetluses lisaks menetlusosalisele määruskaebuse esitada ka isik, kelle õigusi määrus puudutab.” 35. Määruse nr 1/2003 art 20 lõige 8 sätestab, Mittearvestatud et „Lõikes 7 osutatud loa taotlemisel kontrol- lib siseriiklik kohus komisjoni otsuse autent- Esmalt peab Justiitsministeerium kahetsus- sust ning seda, et kavandatud sunnimeetmed väärselt nentima, et seletuskirja leheküljel 82 ei oleks kontrolli sisu seisukohalt meelevald- toodud selgitus nõukogu määruse (EÜ) nr sed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsio- 1/2003 artikli 20 lõike 8 osas ei ole täies naalsuse kontrollimisel võib siseriiklik kohus ulatuses korrektne ja on seetõttu eksitav. paluda komisjonilt otse või liikmesriigi kon- Justiitsministeerium soovib sellest johtuvalt kurentsiasutuse kaudu üksikasjalikke selgitu- kõigepealt õiguskantsleri tähelepanu veel- si eelkõige juhul, kui komisjonil on põhjust kord juhtida nimetatud artiklile 20. Sätte hoo- kahtlustada asutamislepingu artiklite 81 ja 82 likal lugemisel, st mitte üksnes keskendumi- rikkumist, kui kahtlustatav rikkumine on sel üksikutele lõigetele vaid kogu artiklile, tõsine või selgitused on vajalikud, võttes peaks jõudma tulemuseni, et artikkel 20 ei arvesse asjaomase ettevõtja osalemise laadi. võimalda liikmesriigil Euroopa Komisjonile Siseriiklik kohtuasutus ei tohi vaidlustada loakohustuse asetamist ettevõtja või ettevõt- kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle jate ühenduse valduse kontrollimiseks ehk esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Eesti õiguse mõttes äriruumi või ettevõtjat Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi moodustava menetlusaluse isikuga seotud vaadata ainult Euroopa Kohus.“ muu ruumi läbiotsimiseks. Luba, millele viitab nimetatud määruse artikli 20 lõige 8 Seletuskirjas on selle kohta märgitud, et puudutab kohtuluba, mida olenevalt asja- „ruumi läbiotsimiseks loa andmisel võib kohase liikmesriigi õigusest võib vaja olla kohus juhinduda määruse nr 1/2003 art 20 lg- vahetu sunni (määruse tekstis “sunnimeet- s 8 sätestatust. Säte reguleerib Euroopa med” ehk “coercive measures”) kohaldami- Komisjoni poolt siseriiklikul tasandil läbi- seks, mille pädevust Euroopa Komisjonil viidavat kontrolli. Artikli 8 kohaselt kontrol- endale ei ole (artikli 20 lõige 8 teeb viite sama lib lõikes 7 osutatud loa (läbiotsimise loa) artikli lõikele 7, mis teeb omakorda viite andmise otsustamisel siseriiklik kohus mh, sama artikli lõikele 6). Seletuskirja on vasta- kas kavandatud sunnimeetmed ei oleks kont- vas ulatuses korrigeeritud. rolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liig- sed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kon- Seejuures nähtub aga õiguskantsleri sisen- trollimisel võib siseriiklik kohus paluda dist, et ühe võimaliku lahendusena, juhul, komisjonilt otse või liikmesriigi konkurentsi- kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikkel asutuse kaudu üksikasjalikke selgitusi eel- 20 lõige 8 annaks liikmesriigi kohtule õiguse kõige juhul, kui Komisjonil on põhjust hinnata mh ka uurimisvolitusi, nähakse Eu- kahtlustada asutamislepingu ELTL artiklite roopa Liidu määruse üle põhiseaduslikkuse 101 ja 102 rikkumist, kui kahtlustatav rikku- järelevalve teostamist. Märgime, et ei Riigi- mine on tõsine või selgitused on vajalikud, kohus ega ka ühegi teise liikmesriigi kohus võttes arvesse asjaomase ettevõtja osalemise ole pädev tunnistama Euroopa Liidu sekun- laadi. Siseriiklik kohtuasutus ei tohi vaidlus- daarõiguse akti põhiseaduslikkuse järele- tada kontrolli vajalikkust. Volitus siseneda valve menetluses kehtetuks. Euroopa Liidu hõlmab endas volitust siseneda ruumi õigusakte saab kehtetuks tunnistada üksnes omaniku või valdaja tahte vastaselt.“ Euroopa Kohus. Kui õiguskantsleri sisendis on EL määruse üle põhiseaduslikkuse järe- levalve teostamise all mõelnud seda, et 203 Sellest nähtub, et Komisjoni otsuse sea- Riigikohus kontrollib, kas EL sekundaar- duslikkuse kontroll on Euroopa Kohtu päde- õiguse säte on Eestis kohaldatav (mis PSTS vuses. Tuleb aga rõhutada, et kui siseriiklik § 1 koosmõjus PSTS § 2 seisukohalt on kohus siiski kahtleb kontrolli vajalikkuses, põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuolu kor- siis on kohtul võimalik algatada põhiseadus- ral põhimõtteliselt mõeldav, vt RKÜK likkuse järelevalve menetlus ja lahendada 15.03.2022 otsus asjas 5-19-29), siis palume tuleb küsimus kõnealuse määruse sätte ja täiendavalt arvestada Riigikohtu pikaaegse põhiseaduse kooskõlast (sh esmalt põhi- praktikaga EL õiguse üle põhiseaduslikkuse seaduse EL õigusega kooskõlaliselt tõlgen- järelevalve teostamise võimaluste kohta. damise võimalusest). Ükski kohtu loal toimiv Taoline kohaldamise kontroll tuleb kõne alla menetlustoiming ei tohi olla põhiseaduse üksnes vastuolu korral põhiseaduse aluspõhi- kontrolliraamidest väljaspool. mõtetega. Hetkel puudub alus öelda, et nõu- kogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 lõige 8 on vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtete- ga. Samuti juhime tähelepanu ka PSTS §-le 2. Sisendis on märgitud, et ükski kohtu loal toimuv menetlustoiming ei tohi olla põhi- seaduse kontrolliraamidest väljaspool. Eesti riigi ja kõigi isikute jaoks vahetult siduv Euroopa Liidu määrus nr 1/2003 näeb artikli 20 lõikes 8 ette läbiotsimise teostamise tin- gimused. Seda määruse sätet tuleb PSTS § 2 alusel ka täita. 36. Eelnõue § 78³⁴ lõikega 6 on sätestatud, et Osaliselt arvestatud „Trahv muutub täidetavaks, kui seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud Eesti kehtiv haldusõigus lähtub põhimõttest, kohtulahend, mille alusel jääb trahv kehti- et haldusakt muutub kehtivaks alates selle ma.“ teatavaks tegemisest (kättetoimetamisest). Erisuse puudumisel muutub haldusakt täide- Probleemne on sätte praktiline rakendamine tavaks kohe selle kehtima hakkamisest. See- ja seda ei ole täpsemalt lahti seletatud ka juures ei peata halduskohtusse tühistamiskae- seletuskirjas. Kohtuotsuse jõustumise aeg ei buse esitamine haldusakti täidetavust (nagu ole alati ette teada, nt see, millal Riigikohus see juhtub nt Saksamaa õiguse kohaselt). menetlusse võtmise või mittevõtmise otsus- Haldusakti täidetavuse peatamiseks peab tab (HKMS § 176, § 219). Arvestades trahvi- kohtult taotlema esialgset õiguskaitset. summade suurust ei pruugi olla võimalik ettevõtjal 1 päevaga nõutava summa tasumist Kõnesoleva eelnõu sättega on seega püütud korraldada. See tähendab, et ei ole mõistlik menetlusaluse isiku olukorda võrreldes hal- võimaldada kohest sundtäitmist. Konkurent- dusõiguse üldosas kehtiva olukorraga leeven- siametil on sundtäitmise otsustamisel kaalut- dada. Trahv muutub täidetavaks alles siis, kui lusõigus. Kuna selle teostamiseks ei ole kirja möödunud on vaidlustamise tähtaeg (30 päe- pandud täpsemaid tingimusi, ei aita see kaasa va, HKMS § 46 lõige 1) või kui jõustunud on ettenähtavusele sunnimeetmete rakendami- kohtulahend. Kohtulahendi jõustumisele eel- sega seoses. neb kohtumenetlus, mis võib kesta aastaid. Alates hetkest, mil menetlusalune isik saab teada talle määratud trahvist, peab ta end igal juhul ette valmistama selleks, et kaotuse korral tuleb trahv ka tasuda. Seejuures tuleb arvestada, et konkurentsijärelevalvemenetlus 204  on valdavalt suunatud ettevõtjat moodustava- tele juriidilistele isikutele. Füüsiline isik kui menetlusalune isik saab tulla kõne alla üks- nes FIE-de puhul. Kui ettevõtja moodustab üksnes FIE, siis on vastavalt sellele ka ettevõtja käive väiksem. Trahve arvutatakse käibe alusel. Õiguskantsleri murekoha valguses juhime tähelepanu sellele, et kehtivas õiguses saab nt advokatuuri aukohus määrata advokatuuri liikmele (kelleks on füüsiline isik) rahatrahvi kuni 16 000 eurot. AdvS § 19 ei sätesta trah- viotsuse jõustumise kohta eriregulatsiooni. Seega kohaldub üldine haldusõiguses kehtiv kord. Trahvi määrav haldusakt muutub keh- tivaks selle teatavaks tegemisest (kättetoime- tamisest). Trahv on kehtiva õiguse alusel täidetav koheselt, kui adressaat ei taotle just esialgset õiguskaitset. Mis puutub sellesse, et pole ettenähtav, millal kohtuotsus jõustub juhul, kui alamastme koh- tuotsust on vaidlustatud kassatsiooni korras, märgib Justiitsministeerium, et olukord on sama ka teistes kohtumenetlustes, sh krimi- naalasjades. KrMS § 349 lõige 1 näeb ette vaid selle, et Riigikohus otsustab kassat- siooni menetlusse võtmise või sellest keeldu- mise mõistliku aja jooksul (sama TsMS § 679 lõikes 1). Seejuures on jõustunud lahendi pu- hul, sarnaselt tsiviilkohtumenetlusele, hal- duskohtu menetlusosalisel vajadusel võima- lik paluda kohtul jõustunud kohtuotsusele lisada jõustumismärge. Halduskohtumenet- luses teeb otsuse jõustumismärke asja lahen- danud halduskohtu kantselei TsMS § 458 kohaselt (HKMS § 176 lõige 4). Selleks aga, et Konkurentsiametil oleks selge kaalutlusõigus trahvi tasumise tähtaja mää- ramiseks ja et asjaosalistele oleks arusaadav selle tähtaja kulgemine, oleme kõnesolevat sätet, KonkS § 7834 lõiget 6, täiendanud teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: “Kui Konkurentsiamet määrab trahvi tasu- miseks tähtaja, hakkab tähtaeg kulgema, kui trahvi ei ole tähtaegselt vaidlustatud või kui on jõustunud kohtulahend, mille alusel jääb trahv kehtima. Viimasel juhul muutub trahv täidetavaks nimetatud tähtaja lõppemisel.” 205  Lisatud lause reguleerib seega, millal hakkab Konkurentsiameti poolt määratud makse- tähtaeg kulgema juhul, kui Konkurentsiamet peaks vastava tähtaja määrama. 37. HKMS § 126 täiendatakse lõikega 4 järg- Arvestatud mises sõnastuses: „Ajutise konkurentsijäre- Kavandatud HKMS § 126 lõige 4 on eelnõust levalvemeetme peale esitatud kaebuse vaatab kustutatud ja asjakohases osas liidetud kehti- kohus läbi kiirendatud korras“. Säte võtab vasse sama paragrahvi lõikesse 3. Sättes Eesti õigusesse üle ECN+ direktiivi artikli 11 nähakse ette, et lisaks rahvusvahelise kaitse lõike 2. Direktiivi vastav säte nõuab, et asjadele vaadatakse eelisjärjekorras läbi ka liikmesriigid tagaksid ajutiste meetmete (vt ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale KonkS § 78²⁶) õiguspärasuse, sealhulgas esitatud kaebus (täpsemalt kõlab säte järg- proportsionaalsuse läbivaatamise kiirendatud miselt: “Rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise edasikaebekorra kohaselt. konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud HKMS § 2 kohaselt peab haldusasja kaebuse vaatab kohus läbi eelisjärjekorras”). lähendama sõltumatu ja erapooletu kohus Selliselt ei lisa me HKMS raamistikku uut õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja mõistet. võimalikult väikeste kuludega. See tähendab, Eelisjärjekorda ei anta ajutisele konkurentsi- et ka kehtiva õiguse kohaselt tuleb asi järelevalvemeetmele kergekäeliselt, seda lahendada ilma viivitusteta. „Kiirendatud nõuab selgesõnaliselt ECN+ direktiivi artikli korras“ mõiste tuleks konkreetselt ära 11 lõige 2. Ajutine konkurentsijärelevalve- sisustada (tähtajad või eelisjärjekord), sest meede on selline meede, mida kohaldatakse hetkel sellel tähendus puudub. Uue mõiste juhtudel, kus oht konkurentsile on oluline ja toomine HKMS raamistikku ei ole põhjen- vahetu ning ohu realiseerumisel kahju korva- datud, eriti olukorras, kus selle sisu on eba- matu, kuid olukorras, kus konkurentsiõigus selge. Kui on soov menetlus tähtaegade või rikkumist ei ole veel lõplikult tuvastatud. eelisjärjekorraga ära piirata, peab sellele Kuna ajutine konkurentsijärelevalvemeede eelnema põhjalik analüüs, miks on põhjenda- võib ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele tud konkreetsel juhul erisus teiste kaebuse kaasa tuua olulise ettevõtlusvabaduse riive, esitanud isikutega võrreldes. Ühelegi peab ajutise konkurentsijärelevalvemeetme haldusotsusele ei saa anda kohtumenetluses (haldusakt) vaidlustamine toimuma kiirkor- eelisjärjekorda kergekäeliselt. ras. Oluline on rõhutada, et ECN+ direktiivi- ga ei oleks kooskõlas see, kui HKMS-i jäe- takse ECN+ direktiivi artikli 11 lõikest 2 tu- lenev erisus kehtestamata. See tähendaks di- rektiivi mittetäielikku ülevõtmist. 38. HKMS § 280¹ – Konkurentsijärelevalve Mittearvestatud trahviasi – defineerib konkurentsijärelevalveLähtuvalt eelnõule avalikult kooskõlastami- trahviasja järgmises sõnastuses: „Konkurent- selt ja arvamuse andmiselt laekunud tagasi- sijärelevalve trahviasi on konkurentsiseadusesidest on HKMS § 2801 ja sellega ühes kogu 92. peatüki tähenduses konkurentsijäreleval- HKMS-i kavandatud 281. peatükk eelnõust vemenetlusest tekkinud haldusasi, mille ese- kustutatud. Selle asemel täiendatakse KonkS meks on ettevõtjale või ettevõtjate ühendu- §-i 7835 lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: sele õigusrikkumise toimepanemise eest „(2) Rikkumise, sealhulgas keelatud teo toi- trahvi kohaldamine.“ mepanemise tuvastamise õiguspärasust ja Kas eelnõu koostajad on mõelnud, et mõiste rikkumise eest määratava trahvi õiguspära- „Konkurentsijärelevalve trahviasi“ alla käib sust hinnates teostab kohus täiemahulise üksnes trahvi vaidlustamine või ka sunniraha 206 ja muud kaebused, mis on selle trahviasjaga kontrolli. (3) Kohtul on õigus hinnata trahvi seotud (nt kolmanda isiku kaebus; menet- otstarbekust ja õigus trahvi vähendada.“ lusosalise kaebus läbiotsimise toimingute peale (kui see on võimalik)? Kui tegemist on samade asjaoludega, kas mõeldud on, et need saab HKMS alusel liita samasse „kiiren- datud“ menetlusse? Vastused nendele küsi- mustele on olulised, et hinnata, milline mõju saab konkurentsijärelevalve menetlusel ole- ma menetlusosalise võimalusele kohtume- netluses oma õiguste kaitsmise võimalustele ja efektiivsusele. 39. HKMS § 280² lõige 1 sätestab: „Konku- Arvestatud rentsijärelevalve trahviasjas esitatud kaebu- Säte lisati eelnõusse advokatuuri konku- sele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 121 rentsiõiguse komisjoni sisendi pinnalt. Eel- lõike 2 punktis 2¹ sätestatut.“ Seletuskirjas ei nõud muudetakse ja säte jäetakse eelnõust ole põhjendatud konkurentsiasjas sellise väli- siiski välja. Lähtuvalt eelnõule avalikult stuse tegemise vajadust. Sellise otsustuse kooskõlastamiselt ja arvamuse andmiselt lae- tegemise õigus on kohtul ning konkurentsi- kunud tagasisidest on HKMS § 2802 ja asja olemusest tulenevalt ei oleks ka selle sellega ühes kogu HKMS-i kavandatud 281. sätte eeldused üldjuhul täidetud. peatükk eelnõust kustutatud. 40. HKMS § 280³ täiendab halduskohtu voli- Mittearvestatud tusi konkurentsijärelevalve trahviasja lähen- damiseks ning näeb ette, et „[L]isaks käes- Eelnõud on muudetud. Algselt HKMS § 2803 oleva seadustiku §-s 5 sätestatud volitustele kavandatud muudatus viiakse sisse KonkS § on kohtul õigus tühistada trahvi määrav hal- 7835 lõikesse 3 järgmises sõnastuses: „ (3) dusakt osaliselt, vähendades Konkurentsi- Kohtul on õigus hinnata trahvi otstarbekust ameti määratud trahvi suurust. Nimetatud ja õigus trahvi vähendada.“ volitust rakendab kohus, arvestades konku- rentsiseaduses sätestatut.“ Selgitame, et kohus saab kehtiva õiguse kohaselt asja ise otsustada või haldusorganile Eelnõu kohaselt hakkab kohus seega tagasi saata kohustamiskaebuste puhul otsustama kaalutlusõiguse alusel määratud (HKMS § 41 lõige 3, § 37 lõige 2 punkt 2 trahvi suuruse üle. See ei ole kehtiva hal- koos vastava volitusega HKMS § 5 lõige 1 dusõiguse ja halduskohtumenetluse põhi- punktist 2). Kohustamiskaebusega on tege- mõtetega kooskõlas (vt nt RKHKo mist juhul, kui isik pöördub halduskohtu 15.12.2009 nr 3-3-1-82-09 ja seal viidatud poole sooviga kohustada haldusorganit and- lahendid). Selgitamata on, miks ei piisa ma haldusakt või sooritama toimingut (vt kehtivast reeglistikust, kus on kohtu otsus- RVastS § 6). Trahve määrava haldusakti tada, kas kohus saab ise teha uue otsuse (kui puhul on olukord teine, nimelt pöördub isik teistsuguse haldusotsuse tegemise võimalus kohtu poole sooviga trahvi määrav haldusakt on asjaolusid arvestades redutseerunud nul- tühistada. Tegemist on seega tühistamis- lini) või saadab asja uuesti otsustamiseks kaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 1). Kui isik haldusorganile tagasi. soovib kohtult tühistamist, siis ei saa kohus vastata sellele haldusakti tagasisaatmisega haldusorganile. See ületaks kaebuse piire ning oleks omakorda vastuolus HKMS § 41 lõike 1 lausega 2, mis sätestab, et kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. 207  Eelöeldu valguses ei ole õiguskantsleri poolt viidatud kehtiv reeglistik üldse see reeglistik, mis trahvi määratava haldusakti tühistamise kaebuse korral kohalduks. Õiguskantsleri väljendatud seisukohaga, et trahvisumma vähendamine ei ole kehtiva hal- dusõiguse ja halduskohtumenetluse põhimõ- tetega kooskõlas, ei saa nõustuda. Sisendis toodud seisukoht on seejuures põhistamata (milliseid põhiseadusjärku halduskohtume- netluse põhimõtteid on silmas peetud?). Ka- ristusõigus, nagu ka haldusõigus, liigitub avaliku õiguse alla. Süüteomenetluste puhul on tavapärane see, et kohtus saab süüdistuses taotletud või kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust vähendada. Kehtiv HKMS näeb § 158 lõikes 3 ette, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite jär- gimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õi- guspärasust kontrollides kaalutlusõigust hal- dusorgani eest. Ometi võib ka sellest sättest näha ette erandeid nende valdkondade puhul, kus riik peab tagama karistust määrava hal- dusorgani otsuse täiemahulise kontrolli. Juhi- me tähelepanu ka sellele, et põhiseadus ei keela ühelgi moel näha ette karistuslikke meetmeid ka haldusõiguse raames (seejuures peab tagama teatud menetlusgarantiid). Sama vähe kui põhiseadus keelab viia sisse hal- duskaristusi, keelab see ka teostada hal- duskaristuste üle kohtulikku kontrolli hal- duskohtumenetluses. 41. Eelnõu § 78³¹ lõike 6 punkt 5 sätestab, et Mittearvestatud „ Kokkuleppeläbirääkimiste tulemusel esitab menetlusalune isik või käesoleva paragrahvi Justiitsministeeriumile jääb arusaamatuks, lõikes 3 nimetatud juhul menetlusaluste kas õiguskantsler leiab, et kavandatud säte on isikute esindaja Konkurentsiametile viimase põhiseaduspärane või mitte, kuivõrd analüüs poolt määratud tähtaja jooksul kirjaliku põhiseadusvastasuse kohta õiguskantsleri kokkuleppe sõlmimise taotluse, mis sisaldab: märkuses puudub. Seetõttu saame õigus- 5) kinnitust, et menetlusalune isik või kantsleri kahtluse sätte põhiseaduspärasuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohta vaid teadmiseks võtta. juhul menetlusalused isikud loobuvad Võrdluseks õiguskantsleri arvamusele, mär- õigusest tutvuda menetlustoimikuga ning gime, et Riigikohus ei ole oma arvamuses 208  õigusest vaidlustada ettevõtja kartellis leidnud, et kõnesolev säte, s.o KonkS § 7831 osalemine ja selle eest kohaldatavad konku- lõige 6 punkt 5, oleks põhiseadusvastane ega rentsijärelevalvemeetmed.“ ole avaldanud selle osas ka kahtlust. Küll aga Tegemist on isiku enda nõusolekul toimuva on Riigikohtul kõnesoleva sätte osas selge kaebeõiguse absoluutse piiramisega. On ka- ettepanek, millele tuginevalt oleme KonkS § 31 heldav, kas põhiõigusest täielik loobumine 78 täiendanud lõikega 11 (nüüd lõikega 10) sellisel kujul on põhiseaduspärane (vrdl järgmises sõnastuses: “Käesoleva paragrah- vi lõike 6 punkti 5 alusel antud kinnitus HKMS § 154 ja § 155).33 loobuda õigusest vaidlustada konkurentsi- järelevalvemeetmed ei pea hõlmama loobu- mist vaidlustamisõigusest ulatuses, milles meetmed ei vasta Konkurentsiametiga läbi- räägitule või trahv ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule. Nimetatud kinnituse andmine võtab isikult õiguse konkurentsijärelevalvemeetmeid loobumise ulatuses vaidlustada.” Selgitame täiendavalt, et KonkS § 7831 lõike 6 punkti 5 kavandades ei näinud eelnõu koostajad kaebeõigusest loobumist mitte riigipoolse piiranguna, vaid isiku vabataht- liku kaebepõhiõigusest loobumisena, mille analoog – edasikaebeõigusest loobumine – esineb ka kriminaalmenetluses. Loodame, et täiendav kavandatud lõige (st KonkS § 7831 lõige 10) muudab meie mõtte lihtsamini arusaadavaks. Asja lahendamine kokkulep- pemenetluses on võimalus, mitte kohustus, seega ei saa kaebeõigusest loobumist eelnõu koostajate hinnangul pidada lubamatuks eeltingimuseks. Sunniraha regulatsioon ei haaku kehtiva õigusega 42. Eelnõus kajastatud sunniraha regulat- Mittearvestatud sioon ei ole kooskõlas seni kehtinud sunni- raha olemusega. Ka seletuskirjas on ECN+ direktiivis sätestatud sunniraha on märgitud, et tegemist on Eesti õiguskorra oma olemuselt kohustuse täitmisele suunatud jaoks uudse haldussunnimeetmega, mis ei meede. Tegemist ei ole minevikus toimepan- vasta täiel määral ATSS-is sätestatud sun- dud õigusrikkumise eest karistamisega. Seda niraha mehhanismile. Veel on seletuskirjas kinnitab ka ECN+ direktiivi põhjenduspunkt selgitatud, et nimelt nõuab ECN+ direktiiv, et 44: „Tagamaks, et liikmesriikide konkurent- iga viivitatud päeva eest peab saama määrata siasutuste käsutuses oleks tõhus vahend, et lõppotsusega sunniraha maksmise kohustuse, reageerida artiklites 6, 8, 9, 10, 11 ja 12 sõltumata sellest, kas esialgne ettekirjutus osutatud toimingutele allumatusele ja otsuste mingil hetkel täidetakse või mitte. jätkuvale täitmata jätmisele ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste poolt, on oluliseks 33 Vt isiku nõusolekul toimuva põhiõiguse piiramise problemaatika kohta: K. Albi. § 9 komm 26 jj. – Ü. Madise jt (toim). Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2020. Üks asi on lihtsalt kohtusse pöördumisest loobumine, hoopis teine selle asi on selle esitamine millegi eeltingimusena 209 Eelnõu seletuskirjas on õigesti viidatud vahendiks sunniraha. Sunniraha ei tohiks Riigikohtu järjepidevale seisukohale, et kui kohaldada siis, kui tuvastatakse minevikus kaebaja on kohtuotsuse tegemise ajaks ette- toimepandud rikkumisi. Sunniraha raken- kirjutuse täitnud, tuleb kaebus rahuldada. damise õigus ei mõjuta liikmesriikide konku- Samas on haldusorganil keelatud sunni- rentsiasutuste õigust karistada artikli 13 vahendit kohaldada, kui temani jõuab teave lõikes 2 osutatud toimingutele allumatuse ettekirjutuse täitmisest (vt RKHKo eest.“ Asjaolu, et iga kohustuse täitmisega 16.06.2021 nr 3-20-1245 punkt 18.3 ja seal viivitatud päeva eest peab kohustuse täit- viidatud lahendid). misega viivitaja tasuma mingi lõpliku sum- ma, mille maksmisest ta ei saa ennast Sisuliselt on eelnõukohase sunniraha näol kohustuse hilinenud täitmisega vabastada, ei tegemist viivistasuga kohustuse täitmata muuda ECN+ direktiivi sunniraha karistu- jätmise eest. Selle nimetamine sunnirahaks seks. Tegemist on ATSS-s sätestatud nn on eksitav ja loob mulje, et tegemist on tavapärase sunnirahaga võrreldes väga efek- senisele sunniraha põhimõtetele vastava tiivse sunnirahaga. Justiitsministeerium juhib haldusmeetmega ja väheolulise muudatusega ühtlasi tähelepanu sellele, et Eestis kehtiv n- kehtivas õiguslikus raamistikus. Seda see ö tavapärane sunniraha regulatsioon on prak- siiski ei ole. Näiteks ilmestab seda hästi tikas osutunud kohati raskepäraseks haldus- küsimus, et eelnõu § 78³º kohaselt on sunnimeetmeks (vrd AKI ja OnOff vaidlus, võimalik olukord, kus määratakse ettevõtjale RKHKo 16.06.2021, 3-20-1245). Eelneva trahv ja sunniraha ning lisaks uuendatakse valguses ei saa olla nõus seisukohaga, et varasem menetlus – millele on suunatud siin kavandatav sunniraha on oma olemuselt sunniraha eesmärk? kokkusobimatu juba kehtiva sunniraharegu- Kui sunniraha regulatsioon on nõutav direk- latsiooniga. Võrdlevõiguslikult juhime tähe- tiivi artikli 16 kohaselt just sellisel kujul, lepanu sellele, et ECN+ direktiivis ette tuleks vastav nõue seadusesse sisse kirjutada nähtud sunniraha on üle võetud just sunni- uue haldusmeetmena. Selliselt ei looda eks- rahana (Zwangsgeld) ka Saksamaa õiguses. likku muljet, et tegemist on üksnes vähe- Ka seal allub see sunniraha haldustäite- mõjusa täiendusega sunniraha regulatsiooni menetlust reguleerivatele üldseadustele. Uut, seisukohalt. eripärast haldussunnimeedet ei ole ECN+ Eelnõust ei saa vastust küsimusele, mis saab, direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud. kui halduskohus peatab ATSS lõike 3 punkt Õiguskaitse osas märgime, et ATSS kohal- 4 alusel HKMS alusel sunniraha rakendami- dub osas, milles sellest ei ole tehtud erisät- se. Vastust ei ole ka küsimusele, kuidas see teid. Juhime tähelepanu ka sellele, et sunni- mõjutab isiku poolt tasumiseks kohustavat raha rakendamise otsus saab eelnõukohase lõppsummat? Kas sunniraha aluseks on seaduse järgi olema omaette haldusakt sellisel juhul siiski viivitatud päevade arv või (tavapärase sunniraha korral on Riigikohtu mõjutab kohtumääruse alusel sunniraha praktika kohaselt sunniraha rakendamise rakendamise peatamise ajal sunniraha näol tegemist toiminguga). Sunnirahaga seo- suureneda ei saa? tud õiguskaitse puhul tuleb arvesse võtta ka praeguses õiguses kehtivat põhimõtet: alus- ettekirjutuse õigusvastasus ei muuda õigus- vastaseks sunnivahendit. Kui isik leiab, et talle alusettekirjutusega pandud kohustus on õigusvastane, tuleb alusettekirjutus õigeaeg- selt vaidlustada (ja vajadusel paluda ka esi- algset õiguskaitset). Kui alusettekirjutuse adressaat ei ole alusettekirjutust vaidlustanud ning see on jätkuvalt kehtiv ja täidetav, saab 210  sunniraha rakendamise osas vaidlustada sisu- liselt üksnes seda, kas sunniraha rakendami- sel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid. Riigivastutuse regulatsioonist ja HKMS-ist tulevad kõne alla kaks õiguskaitsevõimalust: - keelamiskaebus, mis on suunatud haldus- akti andmisest (sunniraha rakendamise akt) hoidumisele; - tühistamiskaebus, mis on suunatud juba antud sunniraha rakendamise akti (haldusakt) tühistamisele. Juhime aga tähelepanu HKMS § 45 lõikele 1, mille kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vas- tustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning neid õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisema vaidlustamisega. Kuna sunniraha rakendamise akt (KonkS § 7839) on haldusakt HMS § 51 lõike 1 tähenduses, on isikul reeg- lina alati tõhusam vaidlustada sunniraha rakendamise akt (haldusakt). Rõhutame seejuures, et isik saab sunniraha vaidlustamisel sisuliselt tõstatada üksnes sunniraha suuruse küsimuse, sh küsimuse sellest, millal alusettekirjutuses ettenähtud kohustus täpselt täideti. Sunniraha vaidlusta- misega ei saa nõuda alusettekirjutuse tühista- mist, kui isik seda õigeaegselt vaidlustanud ei ole. Viimane põhimõte kehtib ka täna. Tallinna Halduskohus Justiitsministeerium esitas 15.12.2021 kirja- Teadmiseks võetud ga nr 8-1/7692 huvirühmadele arvamuse Tartu Ülikooli analüüsi „Euroopa Liidu õigu- avaldamiseks konkurentsiseaduse muutmise ses sätestatud halduskaristuste kohaldamine ja sellega seonduvalt teiste seaduste muut- Eesti õiguses“ kvaliteedist ECN+ direktiivi ja mise seaduse eelnõu. Tallinna Halduskohus laiemalt EL õigust silmas pidades palume lu- edastab käesolevaga selle osas enda alljärg- geda Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ees- neva arvamuse. pool antud vastustest. Eelnõuga planeeritakse võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 (ECN+ direktiiv). Selleks viiakse eelnõu järgi ühe olulisema muudatu- sena Eesti õiguskorda sisse uus valdkonna- spetsiifiline erihaldusmenetlus – konkurent- sijärelevalvemenetlus. See menetlus hakkaks konkurentsiasjades asendama senist nelja 211  menetlust – riiklikku järelevalvet ja haldusjä- relevalvet ning väärteomenetlust ja krimi- naalmenetlust. Konkurentsijärelevalveme- netlus oleks kehtiva menetluskorraga võrrel- des nn hübriidmenetlus, mis kätkeb endas nii korrakaitselist kui ka karistuslikku eesmärki.34 Tallinna Halduskohus on varasemalt esita- nud nn haldustrahvide teemal Justiitsminis- teeriumile arvamused 05.05.2020 kirjaga nr 8-1/2967 ja 12.10.2020 kirjaga nr 10-3/66. Nimetatud seisukohtades toodud peamised murekohad on jätkuvalt aktuaalsed, s.o eel- kõige küsimus, kas nn haldustrahvid vasta- vad olemuselt enam haldusõigusele või ka- ristusõigusele, ning asjaolu, et praktikas teki- tab nn hübriidregulatsioon mitmeid vastuolu- lisi tõlgendusi. Justiitsministeeriumi poolt 15.12.2021 esitatud eelnõu ja selle seletuskiri neid probleemkohti kõikehõlmavalt ei lahen- da. Tallinna Halduskohtu hinnangul ei anna pla- neeritavad normid ja eelnõu seletuskiri selget vastust küsimusele, millistest normidest või põhimõtetest tuleb nn hübriidmenetluses lähtuda olukordades, mida eelnõu normid ei reguleeri. Seejuures sõltumata sellest, kas sellistes olukordades rakendub eelnõu au- torite hinnangul otse mõne teise menetluse regulatsioon või tuleb olukord lahendada seaduse lünga ja analoogia põhimõtete alu- sel, asetab see suure koormuse kohtute õl- gadele. Teiste sõnadega peavad kohtud (eel- kõige halduskohtud, kes ei tegele oma põhi- funktsioonina karistusõigusega) olulises osas asuma seadusandja asemel sisustama uut planeeritavat õigusharu. Eeltoodu kontekstis on oluline pöörata eel- nõu edasisel menetlemisel mõtestatult ja tu- levikku vaatavalt tähelepanu Tartu Ülikooli 2020. a haldustrahvide analüüsis35 toodule: „Kui võtta EL õiguses sätestatud halduska- ristused Eesti õigusesse üle järelevalveme- netlusest ja süüteomenetlusest eraldiseisvas halduskaristuse menetluses, mis paigutub omakorda haldusmenetluse raamidesse, 34 Eelnõu seletuskirja p 2.4 (lk 7) ning tekstisisesed selgitused lk 31, 44, 142, 144 35 A. Soo, A. Lott, A. Kangur. Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses. Aruanne. Tartu 2020 (https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/halduskaristuste_lopparuanne_31.01.2020.pdf) 212  muutuks halduskaristuste menetluse, järele- valve- ja süüteomenetluse suhtes selgete eris- tamiskriteeriumite kujundamine seaduses või kohtupraktikas üha keerulisemaks. Seda põh- jusel, et kui hetkel on haldus- ja kohtuprak- tikas probleemiks järelevalve- ja süüteome- netluse eristamine, siis sellele lisanduks omakorda vajadus eristada süüteomenetlust halduskaristuse menetlusest.“36 „On võimatu anda lõplikku hinnangut sellele, millised karistuse üldosa põhimõtted peaksid halduskaristustele üle kanduma. Tuleb rõhu- tada, et see küsimus vajab uut analüüsi. Sel- lise analüüsi koostamisel tuleb arvestada, et soovides halduskaristusi üle võtta, luuakse sisuliselt uus õigusharu ja seega ka oma- vahel ning teiste õigusharude põhimõtetega seotud uus kontseptsioon, mis peab loogi- liselt tekitatavasse süsteemi sobituma. Käes- oleva analüüsi autorid on seisukohal, et eriti just suured rahalised haldussanktsioonid sisaldavad pönaalset mateeriat oma kõige ehedamas mõttes, mistõttu ei saa nende karistuste kohaldamisel karistusõiguse üld- põhimõtetes märkimisväärseid mööndusi te- ha. Märkida tuleb aga siinkohal, et uue õigus- haru kujundamine on põhimõtteline ja äär- miselt ajamahukas ülesanne ning on ülimalt ebatõenäoline, et EL institutsioonide poolt kehtestatud tähtaegade raames töötatakse välja nii materiaalõiguslik kui ka menet- lusõiguslik vastanduvaid huvisid (efektiivsus vs põhiõigused) tasakaalustatult arvesse võttev lahendus halduskaristuste ülevõtmis- seks halduskaristustena. Kui halduskaristus- te ülevõtmise lahendus halduskaristustena töötatakse aga ajasurve tõttu välja kiirusta- des ja süsteemi terviklikkust arvesse võtma, satuvad ohtu paljud õiguslikud garantiid ja põhimõtted, mida Eesti kui õigusriik endale mitte mingil juhul lubada ei tohiks.“37 „Kuna Eesti ei ole veel halduskaristuste keh- testamise teed läinud, on võimalik halduska- ristusmenetluse kasuks otsustades õppida Soome kogemusest, luues esmalt üldised raa- mid, kuhu ajapikku sobitada detailid (mitte 36 analüüsi lk 105 37 analüüsi lk 125 213  vastupidi). Selleks tuleb esmalt töötada välja halduskaristusmenetluse üldosa, millele li- sanduksid haldusõiguse laias ampluaas eel- duslikult eriosa normidega sätestatud kon- kreetsed koosseisud.“38 Tartu Ülikooli 2020. a haldustrahvide ana- lüüs on päädinud ettepanekuga, mida tuleks jätkuvalt tõsiselt kaaluda: „ECN+ direktiivi ülevõtmiseks kohendada väärteomenetluse raame (mh juriidilise isiku derivatiivse vas- tutuse skeemist loobumine ja ettevõtte õigus- järglasele trahvide määramise võimalus, tõendite ristkasutuse võimaldamine), et taga- da EL õiguse nõuetele vastavalt tõhus menet- lus konkurentsiasjades.“39 Eelnõu näeb mh ette halduskohtumenetluse Teadmiseks võetud seadustiku (HKMS) täiendamist paragrahvi Eelnõud on täpsustatud. Eelnõuga muude- 126 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „Ajutise takse ja sõnastatakse ümber HKMS § 126 konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud lõige 3. Säte on sõnastatud järgmiselt: “Rah- kaebuse vaatab kohus läbi kiirendatud kor- vusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurent- ras.“ Isegi kui ECN+ direktiiv sellist regulat- sijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse siooni nõuab, vajaks selle Eesti õigusesse üle- vaatab kohus läbi eelisjärjekorras”. Eelis- võtmine süsteemsemat analüüsi. Nimelt näeb järjekorda ei anta ajutisele konkurentsijäre- HKMS juba täna ette eelisjärjekorras hanke- levalvemeetmele kergekäeliselt. Ajutine asjade, rahvusvahelise kaitse asjade, loataot- konkurentsijärelevalvemeede on selline luste ja esialgse õiguskaitse taotluste läbi- meede, mida kohaldatakse juhtudel, kus oht vaatamise (HKMS § 126 lg 3, § 252 lg 1, § konkurentsile on oluline ja vahetu, kuid olu- 264 lg 4, § 275 lg 2) ning Siseministeeriumi korras, kus konkurentsirikkumist ei ole veel poolt on koostatud seaduseelnõu40 HKMS-i lõplikult tuvastatud. Kuna ajutine konku- täiendamiseks paragrahvi 126 lõikega 4 rentsijärelevalvemeede võib ettevõtjat või järgmises sõnastuses „Massilisest sisserän- ettevõtjate ühendust moodustavale isikule dest põhjustatud hädaolukorras vaatab välja- kaasa tuua olulise ettevõtlusvabaduse riive, sõidukohustuse asja halduskohus läbi eelis- peab ajutise konkurentsijärelevalvemeetme järjekorras“. Olukorras, kui eelisjärjekorras (haldusakt) vaidlustamine toimuma kiirkor- läbivaadatavate asjade hulk kipub ajas lai- ras. Lisaks tuleb arvestada, et ajutine kon- enema, oleks vajalik esiteks analüüsida, mil- kurentsijärelevalvemeede saab suure tõenäo- lised asjad tuleks esmajärjekorras lahenda- susega olema väga harvadel juhtudel kasuta- misele kuuluvate asjade konkurentsi korral tav. Seda kinnitab ka näiteks Euroopa Ko- lahendada esmajärjekorras, ning teiseks, mil- misjoni praktika ELTL artiklite 101 ja 102 lised on kokkuvõttes need asjad, millised saab täitmise tagamise menetlustes. teiste asjade järele pikemaks ajaks ootele jätta (kas maksuasjad, sotsiaaltoetuste vaidlused, Samuti on oluline rõhutada, et ECN+ direk- keskkonnaõiguse asjad, planeerimise asjad nt tiiviga ei oleks kooskõlas see, kui HKMS-i tuuleparkide vaidlustes?). jäetakse ECN+ direktiivi artikli 11 lõikest 2 38 analüüsi lk 140 39 analüüsi lk 135 40 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 214  tulenev erisus kehtestamata. See tähendaks direktiivi mittetäielikku ülevõtmist. Lisaks tähelepanek konkurentsiseaduse § 635 Arvestatud osas, mida plaanitakse eelnõuga korrigeerida. Eelnõus on kavandatud KonkS § 635 lõike 1 Normi muutmise raames tasub ühtlasi kaa- sõnastus järgmiselt: „Kirjaliku ja põhjen- luda, kas sellel on mingi legitiimne eesmärk, datud taotluse anda luba Euroopa Komis- miks peab normis nimetatud loataotlusi la- jonile kontrolli teostamiseks nõukogu mää- hendama esmajärjekorras Tallinna Haldus- ruse 139/2004/EÜ artiklis 13 sätestatud tin- kohtu esimees (või tema määratud sama koh- gimustel ja korras esitab halduskohtule Kon- tu halduskohtunik). Kui see on siiski häda- kurentsiamet“. Palume täiendavalt tutvuda vajalik, tasub vaadata üle sõnastus „esitab ka Tallinna Ringkonnakohtule antud selgitu- Tallinna Halduskohtu esimehele või tema sega (vt punkt 2). määratud sama kohtu halduskohtunikule“. Sellise regulatsiooni formaalne jälgimine eeldaks taotluse esitamisele eelnevalt mingi- sugust kommunikatsiooni kohtuga, et selgi- tada välja, kellele konkreetselt taotlus esitada. Mõistlikum oleks (vajaduse olemasolul) re- guleerida seda, kes peab halduskohtus taot- luse lahendama, mitte seda, kellele taotlus esitada. Eesti Advokatuur Eelnõu koostamisel ei ole arvestatud Jus- Mittearvestatud tiitsministeeriumile edastatud tagasiside- Käesoleva eelnõu eellasteks ei ole haldus- ga. Advokatuuri komisjonid on eelnõu eelas- trahviõiguse kontseptsioon ega haldustrahvi- teks olevatele haldustrahviõiguse kontseptsi- menetluse seaduse eelnõu. Haldustrahvime- ooni, haldustrahvimenetluse seaduse eelnõule netluse seaduse eelnõuga kavandati Eesti ja eelnõu eelmisele versioonile korduvalt oma õiguskorda sisse viia haldustrahvide kui seisukohti esitanud. Eelnõus kajastuvad pro- karistuste üldine menetlusreeglistik. Justiits- bleemid on samalaadsed korduvalt analüü- ministeerium võttis mh ka nende tagasisidet situd ja kommenteeritud eelnõudega ning arvesse, kui 2021. aastal otsustati varasemalt kirjeldatud olulisi puudujääke ei haldustrahvimenetluse seaduse väljatööta- ole arvesse võetud. Jääb mulje, et samalaadne misega mitte edasi liikuda. on olnud olukord ka teiste riigiorganite ning huvigruppide poolt esitatud seisukohtadega. Käesolev eelnõu on oma kontseptsioonilt Kitsaskohtadele on korduvalt juhitud tähele- eelnevast täiesti erinev ja täidab ka erinevat panu, kuid eelnõude koostamisel on tagasisi- eesmärki. Eelnõukohane seadus loob ECN+ de läbivalt jäetud arvestamata (vt Õiguskant- direktiivist tulenevalt ELTL artiklite 101 ja sleri 14.02.2022 kiri nr 18-102 ning KonkS 2. ja 4. peatüki täitmise 2/220230/2200948, lk 1 ja seal toodud sama- tagamiseks erihaldusmenetluse, mis ühen- sisulised kommentaarid). Eesti õiguskorda dab endas nii korrakaitselise eesmärgi kui ka sedavõrd oluliselt muutva eelnõu koostamisel karistava eesmärgi, ehk ühildab võimaluse ei tohiks jätta tähelepanuta Eesti õigustead- rikkumine lõpetada võimalusega määrata laste, -praktikute, kohtunike ja õigusvaldkon-rikkumise eest karistus (n-ö ühend- või hüb- nas tegutsevate ametnike tähelepanekuid. riidmenetlus). Haldustrahvimenetluse sea- duse eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud Advokatuur ei eelda loomulikult, et avaldatud seisukohad on asjakohased küll haldustrah- seisukohtadega peaks eelnõu koostamisel igal vide kui karistuste osas, kuid neid ei saa üks- juhul nõustuma. Samas, tekkinud on olukord, ühele üle kanda eelnõusse, kuhu kavandatud kus heas usus seadusloomesse panustamise 215 (mis nõuab olulist Advokatuuri liikmete ress- regulatsioon on paljuski tingitud EL direktii- urssi) mõttekus on muutumas küsitavaks. Ad- vist, seejuures peamiselt täisharmoneerimist vokatuur tunnetab oma sotsiaalset kohustust nõudvaid sätteid sisaldavast direktiivist. panustada kvaliteetsesse õigusloomesse, kuid Eesti õigusteadlaste ja -praktikute seisukohti sellele peab vastama ka konstruktiivne dia- ei ole tähelepanuta jäetud. See, millises osas loog. Vähemalt haldustrahvidega seonduva saab eelnõule saabunud sisenditega nõustu- osas on pigem keeruline dialoogist rääkida. da, sõltub paljuski nt sellest, kas sisendis on arvesse võetud kogu õigussüsteemi (st mitte üksnes Eesti riigisisest õigust) ja valdkondlikku komplekssust. Nagu juba öeldud on käesolev eelnõu kavadatud üle võtma ECN+ direktiivi. ECN+ direktiiv sisaldab valdavalt nendes osades, mida eelnõule saabunud sisendite pinnalt nähakse probleemsena (nt enese mittesüüstamise privileegi piirang – direktiivi artikkel 8), täisharmoneerivaid sätteid. Täishar- moneerivate sätete puhul ei ole liikmesriigil õigust näha ette meetmeid, mis isikute põhiõigusi vähem riivaksid. Samuti ei saa liikmesriik jätta direktiivi osaliselt või täielikult üle võtmata, tuginedes seejuures oma põhiseaduses sätestatule. Esiteks ei oleks see kooskõlas Euroopa Kohtu prak- tikaga (vt kohtuasi Melloni) ja teiseks ei võimaldaks seda ka Eesti Vabariigi põhisea- dus (vt PSTS § 2). Seega, kui eelnõule esitatud sisend ei ole Eesti suhtes kehtivat ja siduvat ECN+ direktiivi üldse või vajalikul määral arvesse võtnud, ei saa sisendis tehtud järeldustega kuidagi nõustuda. Põhimõtte tasandil on väga problemaati- Mittearvestatud line haldusmenetluse raames isikute ula- Vt Õiguskantsleri arvamuse punktile 1 antud tuslik sanktsioneerimine. Advokatuur on selgitust. seisukohal, et praegusel kujul on eelnõu Eesti õiguskorras rakendamiseks sobimatu. Tehtud Täpsustame, et eelnõuga ei nähta ette karis- õiguspoliitiline valik haldustrahvide kasuks tuste võimalikult lihtsat kohaldamist ning on arusaamatu ega ole seda ka mõistuspä- see ei ole ka eelnõu eesmärk. Eelnõuga võe- raselt põhjendatud. Eesti õiguskorras on seni- takse üle ECN+ direktiiv, mis nõuab tähele- ni hästi toiminud haldus- ja karistavate mene- panuväärses osas Eesti õiguse muutmist ilma tluse eraldatus. Tekib tunne, et eelnõuga soo- selleks kaalutlusruumi andmata ning mille vitakse vaid võimaldada karistuste võimali- eesmärgiks on konkurentsijärelevalve (sh kult lihtsat kohaldamist. See ei ole aga õigus- trahvide kohaldamise) ühtlustamine kogu riigile kohane kaalutlus. Üldistatult, asjako- Euroopa Liidus. Direktiivi eesmärgi täitmi- hase direktiivi 2019/1 (ECN+ direktiiv) saaks seks väärteomenetluse kaudu tuleks olulisel Eesti õigusesse võtta üle süüteomenetluse määral "lõhkuda" nii materiaalset kui ka for- raames. See jätaks omakorda lõhkumata toi- maalset karistusõigust. Seejuures tuleks olu- miva õiguskorra ja oleks lihtsam valitud teest. lisel määral muuta ka riikliku ja haldusjäre- 216  levalve reeglistikke. Kõigisse kolme menet- lusse tuleks sisse viia funktsioonikandja põ- himõte, mis kardinaalselt erineb Eesti õigu- sele omasest õiguskandja põhimõttest. Seega muuta tuleks kõike (x3) alustades sellest, kes on rikkumise toimepanija vs. keda saab luge- da menetlusaluseks isikuks ja lõpetades sel- lega, mis on rikkumiste menetlemise juris- diktsioon ning kuidas toimub menetluse tu- lemil tehtud otsuste piiriülene täitmine, rää- kimata detailsetest menetluslikest nõuetest nagu menetlustoimikule ligipääs ja menet- luslike prioriteetide seadmine. Haldustrahvide õiguspoliitilistel põhjustel Mittearvestatud eelistamisel tuleks koostada ulatuslik me- Eelnõukohase seadusega kavandatav konku- netlusnormistik. Eelnõu seda aga isegi ei rentsijärelevalvemenetlus ei ole uus menet- ürita. Kui siiski soovida Eesti õiguskorras lusliik nagu seda oli 2020. aastal avalikule kehtestada haldustrahvide regulatsioon, on kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele Advokatuuri hinnangul tingimata vajalik as- esitatud haldustrahvimenetluse seaduse eel- jassepuutuvate menetlusõiguste tagamine sa- nõuga kavandatud haldustrahvimenetlus. madel põhimõtetel ja samal tasemel mis süü- Konkurentsijärelevalvemenetlus on kavan- teomenetlustes. Ka tuleks selgelt sätestada datud erihaldusmenetlusena, st tegemist on uue menetlusliigi suhted teiste menetlustega haldusõigusliku menetlusega, millele on mh (süüteomenetlused, haldusmenetlus). Seda ette nähtud menetluse algust, käiku ja lõppu ülesannet ei ole advokatuuri hinnangul või- puudutav eriregulatsioon. Advokatuuri si- malik adekvaatselt täita üksikutesse seadus- sendist nähtub, et advokatuur ei ole eristanud tesse mõnede ebasüstemaatiliste sätete lisa- haldustrahvimenetluse seaduse eelnõud kõ- mise teel. Vajalik oleks uue detailse menet- nesolevast konkurentsiseaduse jt seaduste lusnormistiku väljatöötamine. Eelnõu vähe- muutmise seaduse eelnõust. sest detailsusest on kantud ka suur osa kolme Advokatuuri komisjoni koostatud seisukoh- Advokatuur märgib oma kommenteeritavas tadest (nii hetkel, kui ka varasemalt 2020. ja tähelepanekus, et eelnõu on vähedetailne. 2021 aastal). Haldustrahvimenetluse osas väl- Eelnõu autorid selle etteheitega ei nõustu, ja toodud probleemide lahenduseks ei ole sa- aga selgitame, et eelnõu kooskõlastamisele ma menetluse veel väiksema detailsusega ja arvamuse andmisele esitamise eesmärk reguleerimine konkurentsiseaduse lõpuosas. ongi saada eelnõus tehtud valikute kohta Selliselt tekib vaid petlik kujutelm, et uue sisendit, sh on oodatud konkreetsete puudu- menetlusliigi loomine on võimalik lihtsusta- ste esiletoomine. Seisukoht, et eelnõu ei ole tult. piisavalt detailne jääb konkreetsete ettepane- kute puudusel üldiseks tähelepanekuks – läbivalt on sellele viidatud ka advokatuuri komisjonide tagasisides, aga keegi ei ole teinud konkreetset viidet sellele, mis on puudu või millega tuleks eelnõud täiendada. Üldise kriitika pinnalt ei ole võimalik parandusi ja täiendusi teha. Lõpetuseks, eelnõu praegusel kujul seadu- Mittearvestatud sena vastuvõtmine ei täidaks lõppastmes ka konkurentsireeglite paremat jõustamist Eestis. Eelnõu praegusel kujul vastuvõtmisel 217 on ette nähtav arvukate vaidluste teke, sh Tehtud etteheide jätab deklaratiivse mulje. seonduvalt sellega, kas on tagatud menetlus- Saab vaid tunnistada, et mitte ükski seadus ei likud põhiõigused, millised menetlusreeglid välista õigusvaidluste teket. kohalduvad, milline tõendamisstandard laie- neb Konkurentsiametile jne. Selliselt ei saa ka Konkurentsiamet tulevikus olla kindel, et ka eelnõuga kehtestatud normide rakendamisel jääksid tema otsused kohtutes jõusse. Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon 1. SISSEJUHATUS Komisjon soovib alustuseks meenutada, et Mittearvestatud komisjon on eelnõu eelmiste versioonide osas Justiitsministeerium soovib esmalt vastata oma seisukohti väljendanud 15.12.2020 ja advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni lä- 17.05.2021 arvamustes. Eeltoodud doku- bivale etteheitele, mille kohaselt nende hin- mentides tõi komisjon seoses konkurentsijä- nangul pelgalt asjaolu, et kavandatud konku- relevalvemenetlusega välja mitmeid prob- rentsijärelevalvemenetlus on oma regulatsi- leemkohti, mis on endiselt relevantsed, kuid oonilt üldisem kui kehtivad süüteomenetlu- kahjuks senini lahendamata. Komisjon jääb sed näitab, et eelnõu on ebakvaliteetne. nende seisukohtade juurde ning ei asu neid käesolevas dokumendis üle kordama, kuid Justiitsministeerium on eelnõukohast sea- palub nendega edaspidiselt kindlasti arves- dust ette valmistanud alates 2020. a novem- tada. brist. Sellel rohkem kui pooleteise aastasel perioodil on eelnõu koostajad advokatuuri Komisjon soovib siiski rõhutada järgmist. konkurentsiõiguse komisjonile mitmel Puudub vaidlus, et eelnõu muudab Eesti korral pakkunud võimalust eelnõu kehtivat õiguskorda kardinaalselt. Eelnõu koostamisse kaasuda. Oleme advokatuuri toob ühele õigusvaldkonnale, s.o konkurent- konkurentsiõiguse komisjonile mh korduvalt siõigusele, kaasa ennenägematud rahalised pakkunud ka võimalust küsida eelnõu karistused. Samuti muudab eelnõu seniseid koostajatelt selgitusi ning eelnõu erinevate õiguspoliitika põhimõtteid, tuues Eesti õigus- versioonide tutvustusi. Sellist võimalust korda haldustrahvid, mille ülemmäärad üle- advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon ka- tavad karistusõiguses määratavate sanktsioo- sutanud ei ole. Peamine, mis kõnesoleva pe- nide ülemmäärasid. Loodetavasti on sellises rioodi jooksul komisjoni suunalt Justiits- olukorras kõigi ühine soov, et isikute õigused ministeeriumisse on jõudnud, on läbi kahe oleks kaitstud vähemalt samaväärselt kui kirjaliku sisendi esitatud probleemkohad karistusõiguses. ühes ettepanekuga neid ministeeriumil täien- Praeguse eelnõu sõnastuse kohta seda paraku davalt analüüsida. Ettepanek midagi analüü- öelda ei saa, sest eelnõu kohaselt tõusevad sida ei ole seisukohavõtt, vaid omapoolse karistuste ülemmäärad oluliselt, kuid isikute analüüsimisvõimaluse ja seeläbi seisukoha- õigused, sh menetluslikud garantiid, vähene- võtu delegeerimine sisendi küsijale. vad. Eelnõu suhteline lühidus ei ole mitte Seejuures on nimetatud advokatuuri ettepa- märk valitud lahenduse lihtsusest, vaid viitab nekud pakendatud üldisesse kriitilisse fooni kahjuks hoopis sellele, et oluline osa vaja- stiilis: „[e]elnõu suhteline lühidus ei ole likust tööst on senini tegemata. Komisjoni mitte märk valitud lahenduse lihtsusest, vaid hinnangul tuleks uuesti kaaluda tehtud valiku viitab kahjuks hoopis sellele, et oluline osa asjakohasust, sh võimalusi ECN+ direktiivi vajalikust tööst on senini tegemata.“ Tege- ülevõtmiseks süüteomenetluses, mis võimal- likkuses aga ka kommenteeritava etteheite daks tehtud muudatustest saada kasu ka puhul ei kujunda advokatuur selget 218 teistes valdkondades. Komisjon toob alljärg- seisukohta ega väljenda, mida oleks nevalt välja mõned olulisemad probleem- asjakohane eelnõus võrreldes süüteomenet- kohad, mis vajaksid eelnõus lahendamist. lustega täiendavalt reguleerida. Eeltoodu ei tähenda, et eelnõuga ei seonduks Eelnõu koostajate hinnangul on eelnõu täp- ka muid murekohti, kuid arvestades eelnõu selt nii detailne, kui põhiõiguste kaitse ja menetlusstaadiumit, tuleks komisjoni hinnan- konkurentsiõiguse valdkondlik eripära seda gul esmajärjekorras lahendada alljärgnevad nõuab. probleemid. Justiitsministeerium kinnitab, et eelnõu on kavandatud lähtudes nii ECN+ direktiivist (edaspidi ka direktiiv), EL põhiõiguste har- tast (harta), Euroopa inimõiguste konventsi- oonist (EIÕKonv; EIÕK) kui ka Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS). Seejuures tuleb tähele panna, et ECN+ direktiiv sisaldab valdavalt täisharmoneerivaid sätteid. Ulatuses, milles eelnõukohase seadusega võetakse üle ECN+ direktiiv, ei saa Eesti jätta direktiivi üle võtmata põhjusel, et direktiivis sätestatu võib (väi- detavalt) rikkuda PS-s sätestatud põhiõigusi (vt nt EKo C-11/70, Internationale Handels- gesellschaft mbH vs. Einfuhr- und Vorrats- stelle für Getreide und Futtermittel, lk 1134, p 3). ECN+ direktiiv on kehtiv ning selle ülevõtmise kohustus tuleneb EL toimimise lepingu (ELTL) artiklist 288. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) § 2 järgi tuleb PS kohaldada, arvestades EL-ga liitumislepingust (sh aluslepingutest) tulene- vaid õigusi ja kohustusi (viidatud ELTL ar- tikli 288 kohaselt on direktiiv saavutatava tu- lemuse seisukohalt liikmesriigile siduv). Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik konku- rentsijärelevalve kõigis aspektides tagada isikute õiguste kaitset identselt kehtiva riigi- sisese karistusõigusega. Tegemist ei ole see- juures põhjendamatu põhiõiguste riivega. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas leidnud, et konkurentsireeglite kai- tseulatus ja asjaosaliste majanduslik võimsus on niivõrd suured, et konkurentsireeglite rik- kumise kaasused ei vääri EIÕKonv artiklist 6 tulenevate põhiõiguste täiemahulist kait- set. Vt EIKo 14.02.2019, SA-Capital OY v. Finland (5556/10), p-d 71, 72 ja 78: „71. The Court has also acknowledged, not least in view of the fact that the range of proceedings which are considered to fall under the criminal limb of Article 6 has 219  expanded, that there are “criminal charges“ of differing weight and that, while the requirements of a fair hearing are strictest concerning the hard core of criminal law, there are cases where despite their falling under the criminal head the procedural guarantees do not necessarily apply with their full stringency […]. A differentiated approach in this regard can be seen to reflect the Court’s above-mentioned general focus on regarding, as its primary concern, the fairness of the proceedings as a whole, with a view to ensuring the rights of defence while also remaining mindful of the interests of the public and the victims in the proper enforcement of the laws in question (see paragraph 69 above). 72. The Court furthermore recalls that is has consistently held that the obligation to comply with Article 6 of the Convention does not preclude a “penalty” being imposed by an administrative authority in the first instance, provided that decisions taken by an authority which does not itself satisfy the requirements of Article 6 § 1 of the Convention must be subject to subsequent control by a judicial body which does meet the said requirements and has full juris- diction of review […]. Thus, in the light of the Court’s established case-law, it is not a requirement under Article 6 of the Conven- tion that proceedings such as those concer- ning sanctions for breaches of competition law be conducted according to the classic model of a criminal trial. […] 78. The Court emphasises that the fairness of the proceedings should be assessed as a whole, by taking into account the specific nature and circumstances of the case, and that the question whether the rights of defence, in particular, have been ensured in a manner consonant with Article 6 must be considered in the light of all the relevant elements in the case. In this context, the Court acknowledges that cases concerning restrictions of competition typically involve complex and often wide-ranging economic matters and related factual issues, which means that the relevant elements of evidence 220  will also be multifaceted. The Court is also aware of the strong public interest involved in the effective enforcement of competition law. Moreover, it is mindful of the fact that as a rule, the financial penalties applicable in this field are not imposed on natural persons but on corporate entities, quantified on the basis of the harmful effects of the anti- competitive conduct and taking into account the business turnover of the entities found to be in breach of competition rules.“ ECN+ direktiivis sätestatud uurimismeet- med (teabe nõudmine, sh küsitlemine, ja ruu- mide läbiotsimine) on mitte miinimumhar- moneerivad, vaid täisharmoneerivad sätted. Sellises nimetatud olukorras, kus liikmesrii- gil ei ole direktiivi sätete ülevõtmisel kaalu- tlusruumi, ei saa tugineda isegi harta artiklile 53 (EKo C‑399/11, Melloni, p 55 jj). Ulatu- ses, milles direktiiv jätab liikmesriigile kaa- lutlusruumi, tuleb lisaks liikmesriigi põhi- seadusele kohaldada ka hartat (harta artikkel 51). Mis puudutab advokatuuri konkurentsiõigu- se komisjoni seisukohti eelnõu varasematele versioonidele, saame kinnitada, et võtsime need teadmiseks ja arvestasime nendest val- dava enamusega. Seejuures 15.12.20 esitatud vastustest Jus- tiitsministeeriumi lähtekohtade küsimustele, jätsime arvestamata vaid konkurentsiõiguse komisjoni järgneva arvamusega, mis puudu- tas konkurentsiõiguse rikkumist lõpetava ot- suse täidetavust: „[…] ei ole põhjendatud lõpetamise ettekirjutuse ja trahviotsuse eri- nev käsitlemine, sest mõnikord võib lõpeta- mise ettekirjutus omada sisuliselt samaväär- set või karmimat mõju kui karistuslik trahv ning eelnev jõustumine võib kaasa tuua ettevõtja pankroti juba kohtumenetluse kes- tel. Lisaks tekitab lõpetamise ettekirjutuse ja trahviotsuse erinev kohtlemine õigusselgu- setust nt juhul, kui osutub võimalikuks trah- viotsuse mõnevõrra hilisem koostamine, st pärast hetke kui lõpetamise ettekirjutus on juba koostatud. Sellist regulatsiooni ei saa soovitada. […]“ Kõnesolevat eelnõu selgita- vas seletuskirjas on selleks ka eelnõu koosta- jate poolne põhjendus. Vt kavandatud KonkS § 7834 lõike 6 selgitust, mis mh ütleb: 221  „Keelatud teo toimepanemise lõpetamine samasisulist [st haldusakti täidetavaks muu- tumise] erisust ei vääri, kuivõrd see seaks ohtu riigi tuumikülesande, milleks on põhi- õiguste kaitse. Riik peab eelkõige rikkumised lõpetama ehk rikkumisest tingitud konku- rentsimoonutused turul kõrvaldama. Kui riigi sekkumine seejuures takerduks poten- tsiaalselt aastatepikkusesse kohtumenetlus- se, ei oleks riigil oma tuumikülesannet või- malik täita. Pealegi on seadusandja juba kehtivas õiguses esialgse õiguskaitse taotle- mise õiguse näol andnud võimaluse ettevõt- jatele enda õigusi ka muude kui trahviotsuste puhuks kaitsta. Nimelt HKMS § 251 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebaja põh- jendatud taotluse alusel esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldus- akti täitmise.“ Seejuures ei anna eelnõu või- malust trahviotsuseid rikkumise lõpetamise ettekirjutustest hilisemalt teha (vt kavanda- tud KonkS § 7829 lõike 3 teist lauset). Täiendavalt märgib Justiitsministeerium, et juhul, kui advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni varasematest märkustest on jää- nud miski arvestamata, on selleks siiski sisu- line põhjus, mitte lihtsalt hoolimatus. Nt nii mõnedki komisjoni 17.05.21 esitatud seisu- kohad on sisulise põhjenduseta. Nt miks „[h]alduskaristusotsuste tegemisel ei tohiks osaleda isikud, kes osalesid sama rikkumise uurimisel […].“ Samuti, miks on „[…] õiglane, sõltumatu ja erapooletu trahvi- otsuse tagamiseks vajalik, et otsuse tegemine toimuks kollegiaalselt.“ Kui ettepanek on sisulise ja järgitava põhjenduseta, ei lasu ministeeriumil kohustust ettepaneku põhjen- datust ise otsida. Süüteomenetluse sobimatuse kohta direktii- vi ülevõtmiseks vt ka Õiguskantsleri arva- muse nr 1 kohta antud selgitust. 2. HMS JA HKMS REGULATSIOONI RAKENDAMINE ISIKUTE KARISTA- MISELE 2.1. Haldusmenetluse rakendamine karis- Mittearvestatud tamisele on problemaatiline Justiitsministeeriumile jääb ebaselgeks, mil- Komisjoni jaoks jääb endiselt ebaselgeks, lest järeldab advokatuuri konkurentsiõiguse miks on eelnõu koostaja valinud ECN+ direk- komisjon, et haldusmenetlus kui selline on pelgalt rikkumise kõrvaldamisele suunatud 222  tiivi ülevõtmiseks õiguslikult kõige vaiel- menetlus. Rikkumise kõrvaldamise eesmärk davama ning problemaatilisema lahenduse, st on kehtivas õiguses üksnes riiklikul järele- haldusmenetlusele karistusõiguse sisu and- valvel ja haldusjärelevalvel. Haldusmenetlu- mise. Eesti õigussüsteemis ei ole senini olnud se seadus kujutab oma olemuselt menetlus- ega tohiks ilma väga mõjuva põhjuseta ka raamistikku, mis kohaldub haldusorgani te- tulevikus haldusmenetluse eesmärgiks olla gevusele haldusvälise isiku suhtes. Alusetu karistamine. Haldusmenetlus ei ole oma on väita, et haldusmenetluslikus raamistikus olemuselt karistamisele suunatud menetlus, ei saa ega tohi isikuid karistada. Haldusme- vaid rikkumise kõrvaldamisele suunatud me- netluse regulatsioon haldusmenetluse seadu- netlus. Need kaks eesmärki on olemuslikult ses (HMS) on eesmärgineutraalne. Seda täiesti erinevad. põhjusel, et konkreetsete haldusaktide ja toi- mingute tegemise õiguslikud alused, sh nen- Haldusmenetluse karistusõiguslikuks muut- de eesmärgid ja piirid, on kehtestatud erisea- mise põhjenduseks ei ole piisav kasutada dustes. PS-st ei tulene keeldu kehtestada õi- eelnõu koostaja mõttekäiku, et kriminaalme- guslikku alust karistusliku iseloomuga raha- netluslik standard, et „süüteo toimepanemist lise kohustuse maksmise haldusaktile hal- peab tõendama riik“ on osutunud liiga ajama- dusmenetluses. Selline õiguslik alus peab hukaks või koormavaks, mis kumab läbi olema kooskõlas PS § 3 lõike 1 seadusere- eelnõu seletuskirjas (lk 11–13). PS § 22 lg 2 servatsiooni nõudega ning põhiõigustega (sh kohaselt ei ole keegi kriminaalmenetluses olema legitiimse eesmärgi saavutamiseks kohustatud oma süütust tõendama. Sellisest proportsionaalne). Samuti peavad olema ta- õiguspõhimõttest ei saa kõrvale hiilida nime- gatud menetluslikud õigused. “Haldusõiguse tades sanktsioneerivat menetlust pelgalt teise karistusõiguslikuks muutmine” on seega pel- nimega. Enese mittesüüstamise privileeg ongi galt loosunglik hinnang. Ka kehtiv õigus loodud selleks, et raskete41 karistuste ja sisaldab (eri)haldusmenetlusi, mille raames intensiivse õigustesse sekkumise puhul oleks saab füüsilisi isikuid karistada (nt distsip- isikute põhiõigused endiselt vähemalt miini- linaarmenetlused, sh ka aukohtumenetlus, mumtasemel kaitstud. Enese mittesüüstamise milles advokatuuri aukohus määrab advo- privileeg (ja teised menetluslikud garantiid) katuuri liikmetele distsiplinaarkaristusi). ei ole „tülikas takistus“ suurte trahvide mää- ramisel, vaid hädavajalik komponent õigus- Väitel, mille kohaselt oleksid eelnõu koosta- riigi ja isikute kaitse tagamisel. jad väljendanud mõttekäiku, et kriminaal- Komisjoni hinnangul on karistamist kui ees- menetluslik standard „süüteo toimepanemist märki võimalik saavutada selleks loodud peab tõendama riik“, on osutunud liiga aja- menetluses, näiteks väärteomenetluses. Küsi- mahukaks või koormavaks, puudub alus. Ka- mus ei ole selles, kuidas antud uut vandatud eelnõu kohaselt peab keelatud teo 28 menetlusliiki nimetatakse (konkurentsijärele- toimepanemist tõendama riik. KonkS § 78 valvemenetlus, väärteomenetlus, haldustrah- lõike 2 lause 1 sätestab: “Ettevõtja või ette- vimenetlus vms). Kui tegemist on isikute võtjate ühenduse poolt keelatud teo või muu karistamisega, siis peab põhiõiguste kaitse käesolevas peatükis sätestatud rikkumise toimepanemist peab tõendama Konkurent- olema tagatud samaväärselt nagu karistus- õiguses. Vastasel korral tekib ebavõrdne siamet.” Siinkohal märgib Justiitsministeerium, et kõnesolev KonkS jt kohtlemine ja õigusharude vastuolulisus, sest ühes õigusvaldkonnas (konkurentsiõigus) on seaduste muutmise seaduse eelnõu on ka- isikute õigused oluliselt vähem kaitstud kui vandatud ECN+ direktiivi ülevõtmiseks. muudes valdkondades (nt finantsõigus, and- Sellest tulenevaid nõudeid, mh seda, et kon- mekaitseõigus, keskkonnaõigus jne), kus kurentsõiguse asjakohaste rikkumiste eest ei karistamine toimub süüteomenetluses. 41 Puudub vaidlus, et konkurentsijärelevalvemenetlus toob kaasa raskemad karistused kui senini KarSis analoogsete tegude eest ettenähtud. 223  Konkreetse menetluse EIÕK ja ELPH mõttes saa edaspidi trahve kohaldada kriminaalme- kriminaalmenetlusena määratlemisel ei oma netluses, ei saa omistada eelnõu koostajatele. primaarset tähtsust asjaomase menetluse kva- Asjaolu, et eelnõu seadusena vastuvõtmisel lifitseerimine siseriiklikus õiguses. Välja- hakkavad konkurentsijärelevalvemenetluses kujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt kohaldatavatele trahvidele kohalduma muud arvestatakse eelkõige rikkumise laadi (sh reeglid kui muudes valdkondades, ei ole karistuse eesmärk)42 ja potentsiaalse karistuse käesoleva eelnõu reguleerimisalas. Eelnõu raskust.43 Kohtujurist Kokott on selgitanud, et autorid ei välista, et ka muudes valdkonda- menetluse kriminaalõigusliku olemuse des tuleb kaaluda väärteovastutuse asenda- määramisel tuleb arvestada EIK-i praktikat. mist regulatsiooniga, mis on paremini koos- Täpsemalt tuleneb see otseselt ühtlustamis- kõlas EL õiguses ettenähtud haldustrahvide nõudest (ELL artikli 6 lg 1 kolmas lõik ja ja nende kohaldamise põhimõtetega. Seejuu- ELPH artikli 52 lg 3 esimene lause).44 res rõhutame, et trahvide kohaldamine hal- Vastavalt on EK poolt määratletud kriteeriu- dusmenetluses ei muuda nende karistuslikku mid otseselt EIK-i praktikast üle võetud nn iseloomu EIK-i Engeli kriteeriumide tähen- Engeli kriteeriumid.45 Järelikult on ka konku- duses ega vabasta riiki kohustusest tagada rentsijärelevalvemenetluse kriminaalõigusli- asjakohased põhiõigused. ku olemuse määramisel igal juhul asja- kohased nn Engeli kriteeriumid. Siinkohal ei Seda, et konkurentsijärelevalvemenetluses oma vähimatki tähtsust, et Engeli lahendis oli ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele ko- vaidluse all füüsilise isiku põhiõiguste taga- haldatavad trahvid on kriminaalkaristused mine. Nn Engeli kriteeriumite põhjal määra- Engeli kriteeriumite tähenduses, ei ole min- takse menetluse kriminaalõiguslik olemus. git kahtlust ja seda on kinnitanud nii EIK (vt Menetluse olemust ei muuda menetlusaluse nt EIKo 23.11.2006 nr 73053/01 – Jussila v. isiku juriidiline vorm. See, kas konkreetse Finland, p 43) kui ka Euroopa Kohus (vt nt põhiõiguse, mis tuleb kriminaalmenetluses EKo 17.12.1998, C-185/95 P – Baustahlge- tagada, isikuline kohaldamisala hõlmab ka webe vs. komisjon, p-d 20 ja 21). Sama järel- juriidilisi isikuid, on eraldiseisev küsimus, dus on eelnõu koostamisel võetud aluseks mis tuleb lahendada pärast menetluse olemu- ning sellele on viidatud ka eelnõu seletuskir- se määratlemist. jas. Haldusmenetluse muutmine karistusõigusli- Uue regulatsiooni loomise takistuseks ei saa kuks toob kaasa mitmeid täiendavaid prakti- olla kohtupraktika puudumine. Kohtuprakti- lisi probleeme. Näiteks tekib küsimus, millist ka tekib uue regulatsiooni pinnalt ja Justiits- kohtupraktikat kohaldada konkurentsijärele- ministeerium usaldab Eesti halduskohtunik- valvemenetlusele, mis on formaalselt haldus- ke täielikult selles, et nad oskavad juhinduda menetlus, kuid sisuliselt karistusõiguslik me- EL kohtupraktikast ning vajadusel analoogia netlus (on ilmselge, et Eesti konkurentsiasja- korras muust kohtupraktikast. Kohaldami- de praktika ei saa olema sedavõrd ulatuslik, et seks kohustuslikud on PS, seadused ja sea- see oleks käsitletav eraldi menetlusvald- duste alusel antud õigusaktid. Ootust, et iga konnana, millele laieneb ainult selle vald- uue regulatsiooni puhul on eelnev kohtu- konna praktika). Halduskohtud kalduvad praktika täiel määral asjakohane, ei saa olla tõenäoliselt haldusõiguse kohtupraktika ko- kellelgi. Samuti ei saa asjaolu, et uue regu- haldamise poole, mida ei saa aga täielikult latsiooni loomisel puuduks kohtupraktika, kohaldada EIKi ja/või senise karistusõiguse olla aluseks sobimatu (antud juhul ECN+ di- väljakujunenud põhimõtetest ja praktikast rektiivi ülevõtmiseks sobimatu) regulatsioo- ni säilitamiseks. Selline ootus halvaks riigi 42 EKo-d nr C-524/15 - Menci, p 31; ja nr C-489/10 - Bonda, p 39. 43 EKo-d nr C-489/10 - Bonda, p 37; nr C-617/10 - Åkerberg Fransson, p 35; nr C-524/15 - Menci, p 26; ja nr C- 537/16 - Garlsson Real Estate SA, p 28. 44 Kohtujuristi Kokotti arvamus Euroopa Kohtu asjas nr C-489/10 - Bonda, p-d 42-44. 45 Vt EKo nr C-489/10 - Bonda, p 37: EK on kriteeriumid esialgselt määratlenud viidates otse Engeli lahendile. 224 tulenevalt (kuna haldusmenetlus ei ole suuna- õigusloome täielikult. Kõik põhiõiguste sei- tud isikute sanktsioneerimisele). On selge, et sukohalt olulised küsimused on eelnõus re- konkurentsijärelevalvemenetluses ei saa guleeritud. Advokatuuri konkurentsiõiguse kohaldada haldusõiguse kohtupraktikat täieli- komisjon ei ole välja toonud, millised lahti- kult, kuid ei ole arusaadav, millises ulatuses sed küsimused vajaksid täiendavat regulatsi- on selle kohaldamine endiselt võimalik. Tek- ooni. Nenditakse üksnes, et regulatsioon on kiv menetlussegadus ja reguleerimatus toob liiga lühike ja seeläbi puudulik. Selleks, et kaasa konkurentsijärelevalvemenetlusi puu- eelnõule saaks anda sellise hinnangu, peaks dutavate vaidluste suure arvu koos nende komisjonil endal olema selge ülevaade kon- menetluste venimise ja tulemuse prognoosi- kreetsetest puudujääkidest ja viisidest, kui- matusega ning seab kahtluse alla eelnõu das neid puudujääke (ECN+ direktiivi ja EL eesmärgi saavutamise (efektiivne konkurent- õigusega konformselt) lahendada. siõiguse alane järelevalve). Sellise õigussel- Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni gusetuse maksavad aga kinni just isikud, kes hinnang: „karistamist, kui eesmärki [on] või- peavad neid küsimusi asuma kohtutes teema- malik saavutada selleks loodud menetluses, teema haaval selgeks vaidlema. näiteks väärteomenetluses“, ei ole ECN+ di- rektiivi valguses põhjendatud. Objektiivselt ja nn horisontaalõiguslikult võetuna tõesti väärteomenetluses karistamise eesmärki täi- ta on võimalik, sest kehtiva regulatsiooni ko- haselt seda horisontaalselt kõikides karista- mist ettenägevates valdkondades tehakse, aga kas väärteomenetlus ühes KarS üldosaga on sobilik ECN+ direktiivist tulenevate nõu- ete ülevõtmiseks, ei ole advokatuuri konku- rentsiõiguse komisjon hinnanud. 2.2. Trahviotsused on lubamatult diskret- Arvestatud osaliselt sioonilised ning täielik kohtulik kontroll Eelnõu näeb menetluse algatamisele, lõpeta- puudub misele, trahvi määramisele ja selle suuruse Haldusmenetlus põhineb suures osas haldus- hindamisele ette erisätted. HMS § 4 on üld- organi kaalutlusõigusel (HMS § 4), mis on seaduse säte, mis kohaldub juhul, kui puu- oma olemuselt oluliselt laiem kui uurimisor- dub konkreetset küsimust reguleeriv erisäte gani diskretsioon süüteomenetluses. Eelnõu seda indikeerib ka sama paragrahvi lõige 2 toob kaasa olukorra, kus Konkurentsiametil sätestades, et kaalutlusõigust tuleb teostada on väga suur diskretsioon sh küsimustes, kas kooskõlas mh volituse piiridega. Tegemist menetlust alustada, kas menetlus lõpetada, on üld- ja eriseaduse süsteemiga, millest kas määrata trahvi ja kui siis, mis suuruses lähtub kogu Eesti kehtiv õigus. trahvi jne. Eelnõu toob kaasa olukorra, kus Võrdluseks, ka süüteomenetluses on proku- süüteomenetluses rahalise karistuse määrami- ratuuril oportuniteedipõhimõtte alusel (mida se väljakujunenud reeglid ja dogmaatika, s.o võib, aga ei pea täpsustama peaprokuröri sanktsiooniõigus, asendatakse väga piiratud juhis) ning väärteo kohtuvälisel menetlejal ulatuses kohtulikule kontrollile alluva haldus- VTMS § 31 lõigete 2-4 kohaldamisel kaalu- õigusliku kaalutlusõigusega. tlusruum. Rahaliste sanktsioonide osas on Seejuures on ilmne, et eelnõu HKMS § 2803 eelnõus antav kaalutlusruum täpsem ja pro- ei ole praeguses sõnastuses erisäte HKMS § portsionaalsem, kui karistusõiguses ettenäh- 158 lg 3 suhtes. Nimetatud eelnõu HKMS § tud rahaline karistus, mis on eriosaliselt mää- 2803 sätestab küll kohtu õiguse trahvi ise ratlemata. vähendada, kuid ei ütle, et trahviotsused ei ole Kohtuliku kontrolli osas märgime, et eel- kaalutlusotsused. On väga oluline, et selline nõud on muudetud. HKMS-i uue peatükiga 225  oluline viga eelnõust kõrvaldatakse ning sät- ei täiendata. Küll aga viiakse HKMS § 2803 estatakse sõnaselgelt HKMS § 158 lg 3 mitte- regulatsioon KonkS § 7835 muudatuse alla. kohaldumine konkurentsijärelevalvemenetlu- Pärast eelnõu avalikku konsultatsiooni ka- ses ja täieliku kohtuliku kontrolli nõue. vandatud KonkS § 7835 lõiked 2 ja 3 näevad ette järgmist: „(2) Rikkumise, sealhulgas Nagu eelnõu koostaja selgitab seletuskirja lk- keelatud teo toimepanemise tuvastamise l 134, siis nõuab EIK-i praktika,46 et konku- õiguspärasust ja rikkumise eest määratava rentsijärelevalvemenetluses (kui nn Engeli trahvi õiguspärasust hinnates teostab kohus kriteeriume täitvas menetluses) peab trahviot- täiemahulise kontrolli. (3) Kohtul on õigus sust kontrollival kohtul olema pädevus teosta- hinnata trahvi otstarbekust ja õigus trahvi da täiemahuline kontroll vaidluse kõigis fak- vähendada.“ tilistes ja õiguslikes küsimustes. Eelnõust ei nähtu, et selline täiemahuline kohtulik kon- Selleks, et välistada kohtuliku kontrolli in- troll oleks tagatud. tensiivsuse osas erinevad tõlgendusvõima- 35 Olukorda ei tee paremaks ka eelnõu § 7834 lg lused, on KonkS § 78 lõikes 2 nähtud ette 2, mis sätestab küll avatud loetelu asjaolu- kohustus teostada rikkumist tuvastava hal- dest, mida tuleb trahvi ja selle suuruse kohal- dusakti ja rikkumise eest trahvi määrava damisel arvestada, kuid sellise loetelu tegelik haldusakti õiguspärasuse üle täiemahulist tagajärg on see, et kui eelnõu § 7834 lg-s 2 (s.t intensiivse kontrollistandardiga) kohtu- mainitud asjaolud on kas või formaalselt või likku kontrolli. „Täiemahuline“ reguleerib isegi ebaõigelt trahviotsuses ära märgitud, siis kontrolli intensiivsust (st et välistatud on rakendub trahvi määra suhtes HMS §-st 4 ja ilmselguse kontroll). „Täiemahuline“ ei tä- HKMS §-st 158 lg 3 tulenev diskretsiooni- henda aga seda, et rikkumise tuvastamist ja õigus, mis praktikas tähendab, et kohtud kao- trahvi määramist hakkaks algusest peale ise tavad oma õiguse trahvimäära sisulist õigsust hindama halduskohus. Rikkumise tuvastab hinnata. Eelnõu praeguse sõnastuse tulemus ja trahvi määrab Konkurentsiamet. Haldus- on see, et kui kohus hakkab kaaluma, kas asu- kohtus teostab õiguspärasuse kontrolli. da ise menetlema trahvi vähendamist, siis lan- Lisaks sellele, et kohus teostab Konku- geb otsus väga tõenäoliselt trahvi vähendami- rentsiameti eespool nimetatud haldusaktide se kahjuks, kui formaalselt on eelnõu § 7834 õiguspärasuse hindamisel kõrge kontrolli- lg 2 loetelus märgitud asjaolud trahviotsuses standardiga kontrolli, on kohtule antud õigus väljatoodud, sest kõikide asjaolude täielik hinnata ka trahvi otstarbekust ning õigus kohtulik kontroll on piiratud. Konkurentsiameti määratud trahvisummat vähendada. Neist esimesena nimetatud õigus Lisaks ei sätesta eelnõu piisavat regulatsioo- on eriregulatsioon HKMS § 158 lõike 3 lause ni, kuidas peaks kohus asuma trahvi uut ja 2 suhtes, teisena nimetatud trahvi vähenda- vähendatud määra leidma. Teisisõnu jääb aru- mise õigus on eriregulatsioon HKMS § 158 saamatuks, mida tähendab eelnõu HKMS § lõike 3 lause 3 suhtes. 2803 lauseosa, et kohus peab arvestama „kon- kurentsiseaduses sätestatut“ - Kas kohus Kaalutlusõiguse osas märgime, et haldus- muutub haldusorganiks ja asub läbi viima jä- organi kaalutlusõigus on õigusliku aluse (st relevalvemenetlust? Kas kohus saab rakenda- haldusakti või toimingu tegemise volitus- da haldusmenetlust ja HMSi? Mis on kohtu normi) õigusliku tagajärje küsimus. Õigus- pädevus, kui mingi asjaolu on jäänud järele- liku aluse koosseisu osas olevate koos- valvemenetluses tuvastamata? Kas näiteks seisutunnuste ning nende faktilise täitmise seletuste andmisele kohalduvad HKMS või üle on halduskohtul alati olnud õigus (edas- konkurentsijärelevalvemenetluse (sh HMS) pidi KonkS § 7835 lõike 2 alusel ka kohustus) sätted? Kas sellises olukorras tekivad kaeba- teostada täiskontrolli. Kui haldusorgan mää- jal samasugused õigused nagu menetlusalusel rab menetlusalusele isikule trahvi nii, et trahvi määramise õigusliku aluse koosseis ei 46 Nt EIKo nr 47650/99 – Silvester's Horeca Service vs. Belgia, p 25. 226 isikul konkurentsijärelevalvemenetluses? La- ole täidetud (nt ei ole keelatud tegu üldse hendamata probleeme on teisigi, näiteks kas toime pandud), siis kuulub trahv igal juhul vähendamise õigust saavad rakendada ka tühistamisele. Sellisel juhul ei saa kaalutlus- ringkonnakohtud ja Riigikohus ning kuidas õigusest ja kaalutlusvigade kontrollist on siis kaebaja õigused kaitstud jne. rääkida, kuna kui haldusakti andmise õigusliku aluse koosseis ei ole täidetud, ei Üldiselt võib eelnõu diskretsiooniõiguse kon- saa haldusorgan ka õiguslikku tagajärge tekstis kokku võtta nõnda, et tekib enneole- kohaldada (sama kehtib ju ka karistusõiguse matuid sanktsioone määrata võimaldav me- dogmaatikas: kui koosseisuelemendid ei ole netlusliik, mis on piiratud kohtuliku kon- täidetud, ei saa rääkida ka karistuse kohald- trolliga. Selline lahendus on õigusriigi ja amisest). põhiseaduse kohaselt sobimatu. Eelnõus tuleb selgelt sätestada diskretsioonireegli mitteko- Trahvi saab Konkurentsiamet määrata üks- haldumine ning sisse tuleb viia täieliku kohtu- nes siis, kui trahvi määramise õigusliku aluse liku kontrolli nõue kõigi õiguslike ja faktiliste koosseis on täidetud. Trahvi määramine on asjaolude kohta. õigusliku tagajärje küsimus. Trahvi määra- misel on Konkurentsiametil kaalutlusõigus kahes aspektis: kas üldse trahvi määrata (ot- sustuskaalutlus) ja millises ulatuses trahvi määrata (valikukaalutlus). Trahvi ulatuse määramisel on Konkurentsiamet kui haldus- organ seotud KonkS-s sätestatud kriteeriu- mite (keelatud teo raskus, tahtlus ja ettevaa- tamatus jne) ning muude oluliste õiguse põ- himõtetega nagu proportsionaalsus. Kui käesolev eelnõu ei annaks halduskohtule õi- gust trahvi vähendada, siis oleks kohtul ikka- gi õigus nt ebaproportsionaalselt kõrge trahv tühistada, kuna ebaproportsionaalne trahv on ühtlasi kaalutlusreegleid rikkuv kaalutlus- otsus. Kui haldusorganile on antud kaalutlusõigus, siis on haldusorganil võimalik valida mitme lubatud tegutsemisviisi vahel (v.a kui kaalu- tlus on redutseeritud nullini). Mitme õigus- pärase lahendusvariandi vahel valides on haldusorganil õigus lähtuda otstarbekuse kaalutlusest. Kaalutlusotsuse üle kohtulikku kontrolli teostades annab halduskohus kehti- va õiguse järgi hinnangu haldusorgani juba tehtud kaalutlusotsusele nii, nagu see otsus tehtud on. Halduskohtul ei ole HKMS-i kehtiva regulatsiooni alusel õigus tühistada haldusorgani õiguspärast, sh proportsionaal- set kaalutlusotsust põhjusel, et kohtu hinnangul olnuks otstarbekam mõni teine sama õiguspärane, sh proportsionaalne otsus. See on HKMS § 158 lõike 3 lausete 1 ja 2 sisu: “Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspära- 227  sust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlus- õiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust.” KonkS § 7835 lõikega 3 antakse kohtule õigus hinnata ka trahvi otstarbekust. Samuti antakse kohtule õigus trahvi vähendada, mh ka siis, kui kohtu hinnangul oli otstarbekam mõni muu trahvisuurus. Mõistetamatu on advokatuuri konkurentsi- õiguse komisjoni seisukoht, et “eelnõu HKMS § 2803 sätestab küll kohtu õiguse trahvi ise vähendada, kuid ei ütle, et trahvi- otsused ei ole kaalutlusotsused.” Samuti on ootamatu komisjoni järgmine seisukoht: „On väga oluline, et selline oluline viga eelnõust kõrvaldatakse.“ Seejärel nõuab komisjon, et eelnõus sätestatakse sõnaselgelt HKMS § 158 lõike 3 mittekohaldumine konkurentsi- järelevalvemenetluses ja täieliku kohtuliku kontrolli nõue. Esiteks – mis puudutab ettepanekut välistada trahvi määramisel kaalutlusõigus – on väga keeruline ette kujutada õiguslikku alust, mis ei anna trahvi tegemisel kaalutlusõigust (st õiguslikku alust, mis ei anna õigust otsus- tada, kas üldse määrata trahv, ning õigust otsustada, milline trahvisumma seadusandja poolt ette antud vahemikust määrata). Selli- ne õiguslik alus kõlaks järgmiselt: “kui ette- võtja on toime pannud keelatud teo, siis karistatakse teda trahviga, mille suurus on 10% ettevõtja eelmise aasta käibest”. On vähetõenäoline, et konkurentsiõiguse komis- jon selletaolist karistusnormi toetaks. Ko- misjoni ettepanekukohased karistusnormid ei ole ka seadusandja valikus, kuna ECN+ direktiiv paneb paika, et ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumiste puhul on karistuse ülem- määr 10% eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, st karistus saab selle järgi olla ka nt 1 euro. Juhime tähelepanu ka Euroopa Komisjoni menetlustes kehtivale nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 31. EK märkis la- hendis Villeroy & Boch, et “[v]iidatud koh- tupraktikast ilmneb selgelt, et esiteks puu- dutab täieulatuslik kohtulik kontroll üksnes 228  määratud karistust, mitte aga tervet vaid- lustatud otsust, ning teiseks ei tähenda täie- lik pädevus ega seaduslikkuse kontroll omal algatusel kontrollimist ja et seetõttu ei nõua need Üldkohtult omal algatusel toimiku täieliku uue uurimise läbiviimist, sõltumata hageja esitatud argumentidest.” (EKo 26.01.2017, C-625/13 P - Villeroy & Boch, p 186) Lahendis Galp Energia märgiti, et “[...] määruse nr 1/2003 artiklil 31 põhinev Üldkohtu täielik pädevus puudutab vaid ko- misjoni määratud trahvile Üldkohtu antavat hinnangut ning välistatud on igasugune muudatuste tegemine seoses selle rikkumise koosseisu tunnustega, mille komisjon õigus- päraselt tuvastas otsuses, mille peale on Üldkohtule hagi esitatud.” (EKo 21.01.2016, C-603/13 - Galp Energia, p 77.) EIK praktikat puudutavalt on advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon viidanud 2004. a lahendile Silvester’s Horeca Service, mil- les tõesti nägi EIK ette, et kohtul, mis karis- tusotsust kontrollib, peab mh olema õigus teostada täiemahuline kontroll vaidluse kõi- gis faktilistes ja õiguslikes küsimustes. EIK märkis nimetatud lahendis mh, et kohtul peab olema õigus muuta haldusorgani otsust kõigis punktides (“le pouvoir de réformer en tous points”). Advokatuuri konkurentsiõigu- se komisjon on aga tähelepanuta jätnud EIK 2011. aasta Menarini otsuse (EIKo 27.09.2011, 43509/08), milles kohus jällegi kinnitas, mh tehes viite ka Silvester’s Horeca Service otsusele, et konkurentsiasutuse mää- ratud karistuse puhul on täiemahuline kohtu- lik kontroll tagatud ka siis, kui kohtul puu- dub volitus muuta haldusorgani otsust selle kõigis aspektides ja teha asjas uus sisuline otsus. Nimetatud lahendist tuleneb, et täis- kontroll on EIÕK artikli 6 tähenduses taga- tud ka siis, kui kohus saab anda hinnangu haldusorgani otsuse kõigile õiguslikele ja faktilistele asjaoludele ning vähendada hal- dusorgani poolt määratud trahvi. Täpsemalt ütles EIK: „63. La Cour note que dans le cas d’espèce, les juridictions administratives se sont penchées sur les différentes allégations de fait et de droit de la société requérante. Elles ont dès lors examiné les éléments de preuve 229  recueillis par l’AGCM. De plus, le Conseil d’Etat a rappelé que lorsque l’administra- tion dispose d’un pouvoir discrétionnaire, même si le juge administratif n’a pas le pouvoir de se substituer à l’autorité admi- nistrative indépendante, il peut toutefois vé- rifier si l’administration a fait un usage approprié de ses pouvoirs. 64. De ce fait, la Cour note que la compétence des juridictions administratives n’était pas limitée à un simple contrôle de légalité. Les juridictions administratives ont pu vérifier si, par rapport aux circonstances particulières de l’affaire, l’AGCM avait fait un usage approprié de ses pouvoirs. Elles ont pu examiner le bien-fondé et la proportionnalité des choix de l’AGCM et même vérifier ses évaluations d’ordre technique. 65. De plus, le contrôle effectué sur la sanction a été de pleine juridiction dans la mesure où le TAR et le Conseil d’Etat ont pu vérifier l’adéquation de la sanction à l’infraction commise et le cas échéant auraient pu remplacer la sanction (voir, a contrario, Silvester’s Horeca Service c. Belgique, no 47650/99, § 28, 4 mars 2004). 66. En particulier, le Conseil d’Etat, en allant au delà d’un contrôle « externe » sur la cohérence logique de la motivation de l’AGCM, s’est livré à une analyse détaillée de l’adéquation de la sanction par rapport aux paramètres pertinents, y compris la proportionnalité de la sanction même. 67. La décision de l’AGCM ayant été soumise au contrôle ultérieur d’organes judiciaires de pleine juridiction, aucune violation de l’article 6 § 1 de la Convention ne saurait être décelée en l’espèce.“ Mis puutub kaasuse asjaolude selgeks tege- mist, siis jääb selgusetuks, millest järeldab konkurentsiõiguse komisjon, et halduskohus seda ei tee. HKMS § 158 lõige 1 sätestab, et “[o]tsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele.” Seda on ka 230  rõhutanud Riigikohus, öeldes: „Tuleb rõhu- tada, et haldusmenetluse reeglitest kinni- pidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõenda- tust tuleb kohtul kontrollida täielikult.“ (RKHKo 11.12.2020, 3-20-1198, p 15). 2.3. Menetlus- ja vorminõuete rikkumised Mittearvestatud peavad olema suurema kaaluga Põhjendamiskohustuse osas, mis on üks hal- Eelnõu § 7835 sätestab, et „Konkurentsijäre- dusakti formaalse õiguspärasuse elemente, levalvemeetme kehtetuks tunnistamist ei ole on komisjon viidanud HKMS § 108 lõikele õigust nõuda üksnes põhjusel, et konkurentsi- 61. Nimetatud säte näeb ette, et vastustaja järelevalvemenetluses rikuti menetlus- või kanda võib jätta tühistamiskaebuse esitami- vorminõudeid, välja arvatud juhul, kui nõuete sega seotud kaebaja menetluskulud juhul, rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või kui kohus jätab oluliste põhjendamispuu- sellega kaasnes meetme adressaadi õiguste dustega haldusakti tühistamata eelkõige koh- oluline rikkumine“. tumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, mil- Komisjoni hinnangul tuleks menetlus- ja vor- lest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus minõuete rikkumiste puhul sätestada lahtine haldusakti andmisel. Nimetatud säte on kataloog rikkumisest, millega eelduslikult menetluskulude jaotust puudutav säte, mis kaasneb oluline õiguste rikkumine, sealhul- on kaebajale soodne. See säte ei ole alus põh- gas - õigus tutvuda kõikide tõenditega, ära- jenduste täiendamisele kui sellisele. Kui kuulamisõigus, põhjendamiskohustus jne. komisjoni eesmärk sätte mainimisel on näi- Need on menetluslikud rikkumised, mis teki- data, et haldusakt võib jääda jõusse ka siis, tavad õiguste olulise rikkumise eelduse ja kui haldusorgan on oma põhjendusi täien- ümberpööratud tõendamiskoormuse haldus- danud alles kohtumenetluse vältel, saab selle organile näidata, et õiguste rikkumine ei ol- võtta teadmiseks. Kui komisjoni eesmärk oli viidata sellele, kui ebaõiglane on kaebajale nud oluline. olukord, kus haldusorgan täiendab oma põh- Lisaks tuleks eelnõus sätestada, et kui menet- jendusi alles kohtumenetluses, siis juhime lus- ja vorminõude rikkumise tegemiseta ei tähelepanu, et HKMS § 108 lõige 61 on kae- oleks saanud tõendit koguda, siis tuleb see bajat soodustav säte, kuna võimaldab jätta tõend lubamatuks tunnistada (nt haldusorgani menetluskulud vastustaja kanda. selgitamiskohustuse rikkumise tulemusena ei saanud isik aru enda menetluspositsioonist ja Samuti on komisjon viidanud Riigikohtu oleks võinud õiguspäraselt tõendi edastami- lahendile nr 3-3-1-29-12. Juhime aga tähe- lepanu, et viidatud Riigikohtu lahendis mär- sest keelduda). kis halduskolleegium mh järgmist: “Riigi- Samuti on eelnõu koostaja jätnud tähelepa- kohus on oma praktikas olnud järjekindlalt nuta, et Riigikohtu lahendist asjas nr 3-3-1- seisukohal, et kaalutlusotsuste puhul peab 29-12 ja HKMS § 108 lg-st 61 tulenevalt on haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik. haldusorganitele tekkinud võimalus muuta ja Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. täiendada isegi oluliste põhjendamispuudus- Kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjen- tega haldusakti kohtumenetluse kestel, misjä- dustes on oluline nii haldusakti kohtuliku rel muutuks ka algselt oluliste vigadega trah- kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legi- viotsus menetluse kestel mittetühistatavaks. timeerimiseks adressaatide ja puudutatud Seega tekiks eelnõu vastuvõtmisel olukord, isikute silmis. kus haldusorgan võiks ka karistuslike trahvi- otsuste puhul keset kohtumenetlust oma põh- Kolleegium on leidnud ka, et põhjenduste jendusi oluliselt täiendada ja muuta, sealjuu- esitamine kohtumenetluses ei muuda akti res teises ja kõrgeimas kohtuastmes, mis on tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse 231 selgelt problemaatiline. Ka selle sätte mitte- jooksul esitatud põhjendused on samad, mil- kohaldumine tuleb eelnõus ette näha. lest tegelikult lähtuti […] Kuna menetluse tulemusena määratavad trah- Erandjuhtudel on kolleegium pidanud või- vid on potentsiaalselt väga suured, on häda- malikuks põhjendamispuudustega haldus- vajalik anda ka menetlus- ja vorminõuete rik- akti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et kumistele selgemad raamid. haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma […].“ (RKHKo 29.11.2012, 3-3-1-29-12, p 19). Eel- toodud lõigust nähtub, et haldusakti täiendav põhjendamine kohtumenetluse vältel on üks- nes erandjuhtudel lubatav. Seejuures on ras- ke ette kujutada, et trahvi määravale haldus- aktile saaks kohaldada Riigikohtu nimetatud erandit „kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma“. Samuti juhime tähelepanu sellele, et HMS § 58 ja eelnõu vastav säte (kavandatud KonkS § 7835) on erineva sisuga. KonkS-i kavanda- tav säte on võrreldes HMS §-ga 58 menet- lusalusele isikule soodsam. Selleks, et teha selgeks adressaadi õiguste oluline rikku- mine, ei pea kõikvõimalikke rikkumisi sättes loetlema. On selge, et nt menetlusaluse isiku ärakuulamata jätmine on nii tõsine menet- luslik minetus, et see annab aluse meetme tühistamiseks. Mis puutub menetluse vältel kogutavatesse tõenditesse, siis halduskohus on HKMS-st tulenevalt kohustatud hindama, kas tõend on saadud seaduses sätestatud tõendamisreeg- leid arvestades (vt KonkS § 7828), sh saadud põhiõigustega kooskõlaliselt. Riigikohus märkis lahendi nr 3-19-457 p-s 14 järgmist: “HKMS § 62 lõike 3 punkti 1 ja lõike 6 järgi võib kohus tagastada või jätta arvestamata muu hulgas põhiõiguse rikkumisega saadud tõendi. Kuigi HMS-s pole sõnaselgelt sätes- tatud analoogilist tõendi lubatavuse kritee- riumit, tuleneb eeltoodust muu hulgas, et kohus võib haldusakti tühistada, kui haldus- organ on haldusakti faktilise aluse tuvas- tanud põhiõiguse rikkumisega saadud tõendi abil ja asjaolu ei ole tõendatud muul viisil. Seetõttu on sama kriteerium kohaldatav nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenet- luses.” 232 2.4. Kolmandate isikute õigus vabale kon- Mittearvestatud kurentsile (taotluse piiratus, taotleja välja Ajutise meetme määramine: ECN+ direktiivi arvamine menetlusosaliste ringist) artikli 11 lõige 1 näeb ette: „Member States Eelnõu § 7815 sätestab sisulised ja vormilised shall ensure that national competition autho- nõuded keelatud teo toimepanemise lõpeta- rities are empowered to act on their own misele suunatud taotlusele, mida kolmas isik initiative […]“ (direktiivi eestikeelses versi- saab esitada Konkurentsiametile. Komisjoni oonis: „Liikmesriigid tagavad, et liikmes- hinnangul vajab eelnõu säte muutmist järg- riikide konkurentsiasutused oleksid volitatud mistel põhjustel. võtma omal algatusel […]“). ECN+ direk- Esiteks ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud, tiivi artikli 11 lõige 1 on allajoonitud osas miks on isikul õigus taotleda üksnes keelatud identne nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 teo toimepanemise lõpetamist. Seletuskirja li- artikli 8 lõikega 1, milles sätestatud „acting sas 1 on ekslikult märgitud, et direktiivi artikli on its own initiative“ on õiguskirjanduses 11 lg 1 lubab ajutisi meetmeid määrata ainult läbivalt interpreteeritud, kui Euroopa Ko- konkurentsiasutuse omal algatusel. Direktiivi misjoni ex officio õigust kohaldada ajutisi artikli 11 lg-st 1 sellist piirangut ei tulene. meetmeid (vt nt R. Whish, D. Bailey, Vastav säte nõuab üksnes seda, et liikmesrii- „Competition Law. Tenth Edition“, Oxford gid tagaksid konkurentsiasutustele võimaluse University Press 2021, lk 266; A. Ruiz Feases, „Sharpening the European Commis- ajutisi meetmeid kehtestada. sion’s tools: interim measures“, European Määruse 1/2003 artikli 7 kohaselt võib taotlu- Competition Journal, Volume 16, 2020; D. se esitada ka minevikus toimunud rikkumise Mantzari, „Interim Measures in EU Compe- tuvastamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tition Cases: Origins, Evolution, and Impli- on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud cations for Digital Markets“, Journal of huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks (vt nt European Competition Law & Practice, 3-3-1-75-16, p 8.1). Kriminaalmenetluses on Volume 11, 2020, lk 489). kannatanu menetlusosaline, sõltumata sellest, Euroopa Komisjoni ajutiste meetmete mää- kas rikkumine on lõppenud (KrMS § 16 lg 2). Sellega seoses ei ole põhjendatud konkurent- ramise õigust tunnustas esmakordselt Euroo- sijärelevalvemenetluse algatamise taotluse pa Kohus 1980. aastal lahendis Camera Ca- esitamise õiguse sidumine üksnes keelatud re, kus leidis mh: “[the Commission] may, teo toimepanemise lõpetamise nõudega. Isi- without prejudice to the rights and interests kutel, kes on keelatud teo tõttu kannatanud of the party concerned by the complaint, take kahju, peaks olema õigus esitada taotlus ka a decision upon the request for interim mea- juba lõpetatud keelatud teo toimepanemise sures […]“ (EKo 17.01.1980, C-792/79 – tuvastamiseks preventiivsel eesmärgil. Vas- Camera Care vs. komisjon, p 21). Seeläbi tav õigus on eriti oluline juhtudel, kus eksis- leidis kohus, et olenemata asjaolust, et toona kehtinud määrus nr 17 ei võimaldanud teerib oht, et keelatud tegu võib korduda. expressis verbis ajutisi meetmeid võtta, see Teiseks ei ole korrektne siduda õigust esitada õigus Euroopa Komisjonil siiski oli ja selle taotlus nõudega, et taotleja peab tõendama, et õiguse rakendamist oli võimalik ka (Eesti rikkumine puudutab oluliselt tema õiguseid õiguse tähenduses) taotleda. (eelnõu § 7815 lg 1). Selline sõnastus jätab haldusorganile võimaluse taotlus väga lihtsalt Kehtivasse nõukogu määrusesse (EÜ) nr läbi vaatamata jätta, mööndes, et õiguste riive 1/2003 kirjutati vastavasisuline õigus ajutisi küll eksisteerib, kuid see ei ole oluline. Sa- meetmeid määrata selgesõnaliselt sisse, kuid muti välistab see katusorganisatsioonide taot- selleajani kehtinud kohtupraktikaga võrrel- lused. Arvestades, et vältava menetluse lõpe- des ühe erisusega – ajutiste meetmete mää- tamine on niikuinii diskretsiooniline (vt nt ramise õigust ei ole võimalik kolmandatel eelnõu §7814 lg 2, mis käsitleb menetluse isikutel nõuda (sellega seonduvalt vaata juba lõpetamist prioriteetide alusel), tuleb tagada eelnevalt viidatud õiguskirjandust). Eeldus- likult tulenes see peamiselt asjaolust, et 233  menetluse algatamine loogilisema standardi nimetatud määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt alusel, mida isikutel on reaalselt võimalik täi- (nagu ka ECN+ direktiivi artikli 11 lõike 1 ta, näiteks „õigustatud huvi“ kriteerium. Eel- kohaselt) tekib ajutiste meetmete kohalda- nõus sätestatud nõue „oluline rikkumine“ ei mise õigus juhul, kui konkurentsile laiemalt, tulene ei ECN+ direktiivist ega ole omane mitte turuosalise õigustele, on tekkinud oht haldusõigusele.47 tõsiseks ja pöördumatuks kahjuks (D. Mantzari, „Interim Measures in EU Compe- Kolmandaks ei ole loogiline nõuda, et isik tition Cases: Origins, Evolution, and Impli- peab suutma taotluses anda „põhjaliku“ kir- cations for Digital Markets“, Journal of jelduse rikkumisest mõjutatud kaupade, rik- European Competition Law & Practice, kumise aja, ulatuse ja viisi kohta (eelnõu § Volume 11, 2020, lk 489). Seega kaitstav 7815 lg 2). Arvestades, et konkurentsiõiguse õigushüve ei ole turuosalise subjektiivsed rikkumised on enamasti salajased, ei saa anda õigused. haldusorganile võimalust taotlusi mitte me- netlusse võtta ja nõuda puuduste kõrvalda- Seejuures on eelnõu autorid seisukohal, et mist (HMS § 15 lg 2), sealhulgas asjaolude ulatuses, mis puudutab „omal algatusel“ te- kohta, mida taotlejal on pahatihti võimatu gutsemist, on ECN+ direktiivi artikli 11 lõi- põhjalikult esitleda. ge 1 täisharmoneerimist nõudev ehk teisisõ- nu, liikmesriigil ei ole selle ülevõtmisel an- Neljandaks on arusaamatu, miks on eelnõu § tud kaalutlusõigust (EKo 25.04.2002, C- 7815 lg 2 p-s 4 ja § 7816 lg 2 p-s 2 sätestatud 52/00, komisjon vs. Prantsusmaa, p 16). nõue, et haldusorgan ei pea taotlust me- Täisharmoneerimist nõudev säte ei võimalda netlusse võtma, kui taotlejal on samaväärne liikmesriigil selle eesmärki ega mõju liik- võimalus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtume- mesriigi õiguses kitsendada ega laiendada, netluses. Eelnõu seletuskirjas eeskujuna vii- kuivõrd säte on ammendav (EKo datud Euroopa Komisjoni määrus nr 15.09.2005, C-281/03, Cindu Chemicals jt, p 773/2004 sellist taotluse läbi vaatamata jät- 44). Seetõttu ei ole kõnesoleva eelnõu mise alust ei sisalda. Vastav alus jätab Kon- seletuskirja lisas märgitu sinna märgitud kurentsiametile universaalse võimaluse väita, ekslikult. et taotlejal puudub samaväärne võimalus kait- sta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses üksnes Nõue taotleja õiguste oluliselt puudutatuse pärast seda, kui taotleja on proovinud kee- kohta: Esmalt märgime, et taotleja staatuse latud teo toimepanemist lõpetamist saavutada saamiseks (koos kõigi taotleja menetluslike hagi tagamise korras. Kuna § 7816 lg 2 p 2 ei õigustega) eeldab seda, et taotleja õigused on jäta Konkurentsiametile kaalumisruumi, vaid piisavalt intensiivselt puudutatud. Konku- kohustab Konkurentsiametit taotlust läbi rentsirikkumiste omapära on see, et need vaatamata jätma, kui taotlejal on väidetavalt mõjutavad faktiliselt pea kõiki ühiskonna samaväärne võimalus kaitsta oma õigusi liikmeid, sh tarbijaid ja teisi turuosalisi. tsiviilkohtumenetluses, on tegemist kaebeõi- Võttes arvesse, et eelnõuga kavandatav gust ebamõistlikult piirava sättega. konkurentsijärelevalvemenetlus on ühend- menetlus, mis hõlmab ka ettevõtjale või Konkurentsiamet ei ole haldusorganina pädev ettevõtjate ühendusele karistuse määramise hindama, millised on puudutatud isiku tsi- võimalust, ei saa sellise menetluse alga- viilõiguslikud võimalused enda huvide kaits- tamist kolmandate isikute poolt liiga lihtsalt miseks (mh eeldaks selliste võimaluste hin- võimaldada. Sellele viitas muuhulgas advo- damine kaasuse asjaolude sisulist teadmist). katuuri konkurentsiõiguse komisjon ise ühes Tsiviilõiguslikud võimalused huvide kaitsmi- varasemas, 17.05.2021. a Justiitsministee- seks võivad ilmneda alles tsiviilkohtumenet- riumile esitatud sisendis. luse käigus. Tsiviilkohtumenetlus kui nn kon- kurentsiõiguse private enforcement on Eu- Argument, et haldusmenetlusele omane lä- roopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtete vend on sätestatud HMS § 11 lõike 1 punktis 47 Ka HMSi kolmanda isiku instituut räägib õiguste võimalikust puudutamisest, vt HMS § 11 lg 1 p 3. 234 kohaselt mitte alternatiivne, vaid täiendav 3 (haldusmenetluses on menetlusosaline konkurentsireeglite jõustamise meede. „isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, Lisaks ei ole tsiviilkohtumenetluse ja järele- haldusleping või toiming võib puudutada“), valvemenetluse „võimalused“ mitte kunagi siis see räägib just konkurentsiõiguse komis- samaväärsed, sest tsiviilkohtumenetlus on joni seisukoha vastu: komisjoni pakutud võistlev menetlus, mis seondub suurte kulude „õigustatud huvi“ on leebem lävend kui ja „uurija“ (kohtu) väga piiratud võimalusega puudutatud õiguste lävend HMS-is. Teiseks koguda hageja eest tõendeid. Järelevalveme- tuleb märkida, et HMS on üldseadus, millest netluses on aga haldusorganil väga lai päde- saab (sh menetlusosaliste ringi osas) teha eri- vus sunnivahendite ähvardusega nõuda sele- seadustes erisätteid. Väga keeruline on väita, tusi, dokumente ja koguda tõendeid. Arves- et kolmanda isiku kaasamine on tingimata tades, et konkurentsiõiguse rikkumised on midagi haldusmenetlusele olemuslikku. enamasti salajased, siis ei saa kunagi rääkida Põhjendatud juhtudel saab ja tuleb eri- olukorrast, kus isikul on ilma haldusorgani seadustes teha ka erandeid. Ühendmenetlus kui pooleldi korrakaitseline ja pooleldi karis- abita tsiviilkohtumenetluses tõendite kogumi- seks haldusorganiga samaväärsed võimalu- tuse määramist võimaldav menetlus vajab teatud aspektides (sh menetlusosaliste ringi sed. määratlemisel) teatud erisätteid. Kindlasti ei Viiendaks tuleb välja tuua, et eelnõu § 7816 lg ole ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste huvi- 2 p-s 1 sätestatud kriteerium, et haldusorgan des see, kui Konkurentsiamet avaks nende võib taotluse läbi vaatamata jätta, kui puudub suhtes menetlusi ükskõik millise puutumuse vältav rikkumine, on arusaamatu. Arvestades või huvi alusel. konkurentsiõiguse rikkumiste saladuslikku olemust on taotlejal mõnikord väga raske Katusorganisatsioonide taotlused: Põhisea- näidata, et rikkumine on just vältav. See on dusest ei tulene kohustust laiendada taotluse haldusorgani ülesanne tuvastada rikkumise õigust ka katusorganisatsioonidele. Võttes laad ja ajaline kestvus. Lisaks võib puudu- arvesse, et konkurentsijärelevalvemenetlus tatud isikutel olla märkimisväärne huvi kon- on mh ka karistuste määramisele suunatud kurentsijärelevalvemenetluse läbiviimiseks menetlus, on väga küsitav, kas taotleja ka olukorras, kus rikkumine on lõppenud ja õiguste laiendamine katusorganisatsiooni- tegemist ei ole vältava rikkumisega. Tsi- dele oleks mõistlik. Katusorganisatsioonidel viilkohtumenetluses on Konkurentsiameti on alati õigus ka väljaspool konkurentsi- rikkumist tuvastav otsus siduv. Kuna kon- järelevalvemenetlusi Konkurentsiameti poo- kurentsiõiguse eraõiguslik rakendamine on le pöörduda ja juhtida tähelepanu turu konkurentsireeglite jõustamisel väga olulise probleemidele. Justiitsministeerium seda ei tähtsusega ja üldpreventiivsetel eesmärkidel, välista, kuid nimetatud küsimus vajaks siis on taoliste rikkumiste menetlemise huvi eraldiseisvat analüüsi, mis jääb praeguse eelnõu skoobist välja. ka põhimõtteliselt avalikkusel / üldsusel. Kuuendaks on väga oluline, et taotluse läbi Konkurentsireeglite eraõigusliku ja avalik- vaatamata jätmine alluks kohtulikule kontrol- õigusliku täitmise tagamise suhestumise lile, mistõttu tuleks see ka eelnõusse selgelt kohta: Mõneti on konkurentsiõiguse komis- joni soov arusaadav: Konkurentsiameti kau- sisse kirjutada. du (sh riigi ressursiga) oleks lihtsam konku- Seitsmendaks, eelnõu § 7818 lg 2 sätestab, et rentsirikkumisi avastada ja tuvastada, et siis kui Konkurentsiameti hinnangul on keelatud hiljem pöörduda tsiviilkorras kohtusse ja teo toimepanemine lõppenud, arvatakse tao- nõuda tuvastatud keelatud teo alusel kahju tleja menetlusosaliste ringist välja. Koos § huvitamist. Rõhutada tuleb aga, et konku- 7815 lg-ga 1 välistab § 7818 lg 2 preventiivsel rentsireeglite avalik-õiguslik täitmise taga- eesmärgil taotluse esitamise ja menetluses mine ei saa muutuda eraõigusliku täitmise osalemise. Taotleja huvi piiratakse nii põh- tagamise n-ö eeskojaks või abikäeks. Nii- jendamatult ära keelatud teo toimepanemise palju kui võimalik peaksid turuosalised 235 lõpetamise saavutamisega. Taotleja menet- kasutama neile tsiviilkorras võimaldatud lusosalise staatuse sidumine keelatud teo õiguskaitsevahendeid. Avalik-õiguslikus ta- toimepanemise jätkuvusega ei ole põhjenda- gamismenetluses peavad osaleda saama üks- tud. Isikutel, kes on keelatud teo tõttu kan- nes need turuosalised, kellel riigi abi natanud kahju, peaks olema õigus menetluses tõepoolest vaja läheb (vastavale viitab ka osaleda ka olukorras, kus keelatud teo toime- ECN+ direktiivi artikkel 4 lõige 5 nähes panemine menetluse kestel lõpetatakse. Kri- liikmesriikide konkurentsiasutustele ette pri- minaalmenetluses on kannatanu menetlus- oriseerimise õiguse). Vastasel korral oleks osaline, sõltumata sellest, kas rikkumine on Konkurentsiameti ressursid nii killustunud, lõppenud (KrMS § 16 lg 2). et selle all kannataks terve konkurentsijärele- Kokkuvõtteks kumab taotluse regulatsioonist valve. läbi justkui soov anda haldusorganile piira- Minevikus toime pandud rikkumise tuvasta- matu diskretsioon menetlust alustada või mit- mine: Minevikus toimepandud ehk enam te alustada. Selline regulatsioon võib viia aga mitte vältava rikkumise tuvastamine ei ole ebaselguseni, sest võib tekkida olukord, kus oma olemuselt kõnesolevas eelnõus kavan- menetletakse ainult teatud tüüpi asju (nt datud taotlus. Avaldus uurida minevikus selliseid, milles haldusorgan tunneb end toime pandud rikkumist on oma olemuselt mugavalt või millel on lihtsamad materiaal- sarnane süüteomenetlustes sätestatud kae- õiguslikud kohaldamiskriteeriumid), kuid jät- bustele. Põhjus, miks ei saa taotleda mine- ab menetlemata keerulisemad asjad, mis on vikus toime pandud (ehk enam mitte vältava) samaväärselt tähtsad või tähtsamadki. rikkumise tuvastamist, on see, et taoline tu- vastamine ei ole oma olemuselt subjektiiv- seid õigusi kaitsva vältava rikkumise lõpeta- mine. Riigi PS §-st 31 tulenev aktiivne kait- sekohustus on selleks hetkeks ammendunud. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõige 1 ei anna eelnõu autorite hinnangul kaebuse esitajale õigust nõuda minevikus toime pandud keelatud teo tuvastamist. Sätte täpsel lugemisel on kaebus nimetatud üksnes nimetatud artikli lõike 1 lauses 1: „Kui ko- misjon kaebuse põhjal või omal algatusel leiab, et asutamislepingu artiklit 81 või 82 rikutakse, võib ta otsusega nõuda asja- omastelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendu- stelt sellise rikkumise lõpetamist.“ Sama sätte lause 4 kaebajat aga ei maini, vaid sätestab, et „[õ]igustatud huvi korral peaks komisjonil ühtlasi olema õigus teha otsus varasema rikkumise toimumise kohta“. Kui kaebaja peaks saama nõuda ka pelgalt tuvastamist, oleks säte sõnastatud sama ar- tikli lõike 1 lause 1 eeskujul andes selleks selgelt õiguse. Samal seisukohal on ka õigus- kirjandus, milles märgitakse järgmist: „Anders als der Wortlaut des Art. 7 Abs. 1 S. 1 nahe legt, bezieht sich das Beschwerde- recht auf den Erlass einer Abstellungs- verfügung durch die Kommission und nicht etwa auf die isolierte Feststellung, dass eine 236  Zuwiderhandlung vorliegt. Die Kommission würde sonst der Durchsetzung individueller Interessen dienen, was gerade nicht ihre Aufgabe ist.“ (Anweiler – Loewenheim /Meessen/Riesenkampff/Kersting/Meyer- Lindemann. Kartellrecht. 4. Auflage 2020, VO 1/2003 art 7, äärenr 15). Ehk kokkuvõtvalt, kui isoleeritud tuvastamist saaks nõuda, muutuks Euroopa Komisjon erahuvide kaitsjaks. Erahuvide kaitseks on mõeldud eraõiguslikud nõudealused. Samast juhindub ka kavandatud eelnõu. Lisaks märgime, et advokatuuri konkurentsi- õiguse komisjoni poolt viidatud Riigikohtu lahend tuvastamiskaebuse ja preventiivse huvi osas puudutab hoopis teist olukorda. Nimetatud kohtulahend käsitleb haldus- organi tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kõnesoleva eelnõuga kavandatud taotluse regulatsioon puudutab kolmiksuhteid (tao- tleja, haldusorgani ja ettevõtja vahel, kelle suhtes nõutakse koormava haldusakti vastu- võtmist). Eelnõus kavandatud taotluste pu- hul on Justiitsministeeriumi hinnangul asja- kohane kaebuse liik kohustamiskaebus – tao- tleja eesmärk on ju saavutada haldusorgani aktiivne tegevus eeldatava konkurentsiree- glite rikkuja suhtes. Õigus nõuda Konku- rentsiametilt kolmanda isiku (menetlusaluse isiku) suhtes ettekirjutuse (ehk haldusakti, millega kohustatakse keelatud teo toimepa- nemine lõpetada) tegemist, eeldab, et: (1) et- tekirjutuse andmise õigusliku aluse eeldused on täidetud (sh et ettevõtja on toime pannud keelatud teo), (2) Konkurentsiameti kaalut- lusõigus on redutseeritud nullini, sh taotleja subjektiivsete õiguste puudutatusse osas ja (3) taotleja õigus nõuda Konkurentsiameti sekkumist ei ole välistatud KonkS § 7814 lõike 2 punkti 1 alusel, st tegemist ei tohi olla Konkurentsiameti hinnangul teiste käimas- olevate menetlustega võrreldes mittepriori- teetse kaasusega. Lühidalt, advokatuuri konkurentsiõiguse ko- misjoni sisendist näib, et ei ole diferentsee- ritud kahe eraldiseisva aspekti vahel: keela- tud teo tuvastamine (tuvastav haldusakt) ja haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvas- tamine (tuvastamiskaebuse tähenduses). 237  Mis puutub argumentatsiooni, et taotluse esi- tamise õigus ei tohiks piirduda üksnes juhtu- dega, mil rikkumine on vältav, kuna ka KrMS ei tunne kannatanu puhul sellist kit- sendust, tuleb kõigepealt meelde tuletada, kust üldse tulevad kannatanu õigused osale- da teise isiku karistamist puudutavas menet- luses. PS-st see sõnaselgelt ei tulene ning selles sätestatud põhiõigustest ei ole tule- tatav ka üldine õigus sellele, et seadusandja võimaldaks kannatanul kriminaalmenetluses osaleda. Erandina võiks siiski näha füüsilisi isikuid, kelle lähedaste suhtes on toime pandud rasked kuriteod, mil õigus kolmanda isiku suhtes läbiviidavas karistavas menet- luses osaleda on tuletatav inimväärikuse põhimõttest. Muus osas on kannatanu õigu- sed kriminaalmenetluses paljuski seadus- andja poolt antud subjektiivsed õigused. Kannatanul ei ole KrMS alusel õigust nõuda minevikus toime pandud süüteo tuvastamist kui sellist, vaid rangelt võttes vaid uurimist. Seadusandja on kannatanule andnud KrMS § 38 lõike 1 punktis 1 õiguse vaidlustada kri- minaalmenetluse alustamata jätmine või lõ- petamine. Kas uurimise tulemusel isik ka süüdi mõistetakse, on eraldiseisev küsimus. Lisaks märgime, et kõnesoleva eelnõuga tuuakse ELTL artiklite 101 ja 102 ning 2. ja 4. peatüki normide täitmise tagamine kuri- tegude ja väärtegude režiimi alt välja. Eel- nimetatud keelunormide rikkumise puhuks on loodud eraõiguslik täitmise tagamise mehhanism, mis täiendab avalik-õigusliku tagamise mehhanismi. Konkurentsiamet ei saa muutuda konkurentsireeglite eraõigus- liku täitmise tagamise n-ö eeskojaks. Samuti ei ole kannatanul õigust nõuda teise isiku karistamist. Eelnevast tulenevalt ei saa sellist õigust anda ka kolmandale isikule konkurentsijärelevalvemenetluses. Märgime siiski, et Konkurentsiametil on õigus – ran- gelt oma kaalutluse alusel – lisada menetlus- se ka muid turuosalisi. Minevikus lõppenud rikkumise puhul ei ole muul turuosalisel aga subjektiivset õigust nõuda, et Konkurentsi- amet teda muuks turuosaliseks loeks (kui kõne all on vältav rikkumine, siis peab kol- 238  mas isik menetlusosaliseks saamiseks taotle- ma keelatud teo lõpetamist ning vastama seega taotlusele seatud nõuetele). Taotlusele esitatud kriteeriumid: Põhjused, miks taotlusele on seatud ranged kriteeriu- mid, on avatud eelnõu juurde kuuluvas sele- tuskirjas. Kinnitame üle, et taotluse regu- latsiooni loomisel on eeskuju võetud juba olemasolevatest Euroopa Komisjoni ja osati ka Saksamaa regulatsioonidest. Konkurent- sijärelevalvemenetlusse peaksid jõudma üksnes need taotlejad, kellel on Konkurentsi- ameti kui konkurentsireeglite avalik-õigus- likult tagajalt tõepoolest abi vaja. Muudel juhtudel tuleb kasutada konkurentsireeglite eraõiguslikku täitmise tagamist. Konku- rentsireeglite avalik-õiguslik ja eraõiguslik täitmise tagamine peavad üksteist täien- dama. Kui riik on loonud efektiivse era- õigusliku täitmise tagamise mehhanismi, puudub turuosalistel õigus nõuda igal juhul riigi sekkumist teiste ettevõtjate suhtes. Konkurentsijärelevalvemenetlusse saavad ja peavad jõudma need taotlejad, kelle jaoks on olukord vähemalt tõsine kui mitte akuutne. Selline lahendus on hädavajalik, et tagada Konkurentsiametile võimalus efektiivselt ja ressursisäästlikult tegutseda. Seega peab kõnesolev eelnõu ette nägema teatud täh- tsuse järjekorra seadmise mehhanismi. Mitte iga taotluse lubatavaks tunnistamine ei pruu- gi jõuda keelatud teo tuvastamise ja keelatud teo lõpetamise ettekirjutuse tegemiseni, isegi mitte taotluses kirjeldatud rikkumise sisulise menetlemiseni. Juhime ka advokatuuri tähe- lepanu sellele, et direktiiv nõuab kaebuste „tagasi lükkamist“ prioriteetide alusel. Justiitsministeerium leiab, et kuna Konku- rentsiameti ja advokatuuri konkurentsiõigu- se komisjoni hinnangud taotluse lubatavuse kontrollile on kardinaalselt erisuunalised (esimese hinnangul ei saa nimetatud kritee- riumide alusel ühtegi taotlust filtreerida, tei- se arvates ei osutu ükski taotlus lubatavaks), on hea indikatsioon sellest, et saavutatud on kuldne kesktee. Kui lubatavaks tunnistamise kontroll osutub praktikas ühte- või teistpidi liiga avaraks, on võimalik lubatavaks tun- nistamise menetlust hilisemal ajahetkel sea- dusandlikult korrigeerida. 239  Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni 17.05.2021 Justiitsministeeriumile esitatud arvamuses väljendati taotlusega menetluse algatamise osas (kusjuures tollases eelnõukavandis ei olnud taotluse lubatavaks tunnistamise n-ö eelmenetlust) oma hirme järgmiselt: „[…] kavandi […] kohaselt algab konkurentsijärelevalvemenetlus kas taotluse esitamisega Konkurentsiametile või Konkurentsiameti esimese uurimismeetme- ga, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele. See viib olukorrani, kus karistusliku toimega menetluse algus isiku suhtes sõltub eraõiguslike isikute taotlustest, mille esitamine ei ole kuidagi piiratud ja mi- da saab esitada ka pahatahtlikult. Lubatav ei saa olla olukord, kus eraõiguslikud isikud saavad niivõrd invasiivse menetluse auto- maatselt algatada pelgalt taotluse esitamise- ga. Konkurentsijärelevalve menetlusega võib kaasneda oluline avalikkuse tähelepa- nu, maine kahju ja stigmatiseerimine. Lisaks sellele peab menetluslike tagatiste realisee- rimiseks olema selge, millal on menetlus algatatud ning menetlus ei saa sõltuda kol- mandatest osapooltest. Kaaluda tuleks la- hendust, et algatamine on alati Konkurentsi- ameti menetluslik otsus (mis võib väljenduda esimeses uurimismeetmes).“ Seega eelnõus välja pakutud lahendus on sündinud paljuski ka tänu sellele, et advo- katuuri konkurentsiõiguse komisjon on vara- semalt taotluse instituuti suhtunud väga krii- tiliselt. St komisjoni enda seisukoht on võrd- lemisi lühikese aja jooksul muutunud. Ka see on hea näide sellest, et väljapakutud regulatsioon ei saa iseenesest olla halb, sest näib, et nii palju, kui on isegi ühe huvirühma puhul arvajaid, on ka erinevaid arvamusi. Kohtulik kontroll taotluse läbivaatamata jät- misel: Konkurentsiõiguse komisjon soovib kohtuliku vaidlustamise võimaluse seadu- sesse selgelt sisse kirjutada. Viitame siinko- hal PS § 15 lõikele 1 ja haldusõiguse üldisest süstemaatikast (vt RVastS) tulenevale põhi- mõttele, et kui kohtusse pöördumise võima- lust ei ole sõnaselgelt piiratud, siis on koh- tusse pöördumine üldistel alustel alati luba- tud. Kohtusse pöördumise õigust ei pea iga 240  haldusorgani tegevuse juurde eraldi märki- ma: see oleks pelgalt deklaratiivne selgitus. Seadus ei tohiks sisaldada sätteid, millel puudub iseseisev regulatiivne sisu. Taotleja väljaarvamine menetlusosaliste rin- gist: Taotleja väljaarvamine menetlusosalis- te ringist tuleneb sellest, et taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda minevikus toime- pandud rikkumise tuvastamist. Sellest erineb kriminaalmenetluses kannatanule sätestatud õigus teatud juhtudel vaidlustada mitteuu- rimist. Keelatud teo uurimine pelgalt tuvas- tamise ja trahvimise eesmärgil ei ole sama- väärne keelatud teo uurimisega mh selle lõp- etamise eesmärgil. 3. PÕHIÕIGUSTE KAITSE JA KARIS- TUSÕIGUSLIK REGULATSIOON 3.1. Enese mittesüüstamise põhimõte peaks Osaliselt arvestatud olema kriminaalmenetlusega samaväärne Menetlusaluse isiku enese mittesüüstamise Sisuliselt sarnaneb konkurentsiõiguse rikku- privileegi piirang: Justiitsministeerium nõu- mise tuvastamine konkurentsijärelevalveme- stub advokatuuri konkurentsiõiguse komis- netluses süüdimõistvale otsusele kriminaal- joniga selles, et kavandatud konkurentsijäre- menetluses. Eelnõu on võrreldes väärteome- levalvemenetlus on oma laadilt kriminaalõi- netluse seadustikuga (edaspidi: VTMS) ja guslik. Seda tulenevalt EIKo väljatöötatud kriminaalmenetluse seadustikuga (edaspidi: nn Engel’i kriteeriumitest (EIKo 08.06. KrMS) oluliselt üldisem ning detailides regu- 1976, Engel and others v. the Netherlands, leerimata. Samas toob eelnõu isikutele kaasa 5100/71; 5101/71; 5102/71; eeltoodud seadustikega võrreldava või veelgi 5354/72; 5370/72, p-d 80–82). Seetõttu tuleb negatiivsema tagajärje. Komisjoni hinnangul ka kavandatud konkurentsijärelevalveme- ei ole kohane väide, et kui isikut trahvitakse netluses määratavaid trahve materiaalses tä- ulatuslikult süüteomenetlusest väljaspool henduses pidada kriminaalkaristusteks. asuvas menetluses, siis isikule leevendab olu- Siinkohal on aga oluline tähele panna ja korda kuidagi arvestatavalt asjaolu, et teda ei mõista, et ka EIK on oma hilisemas (st käsitleta olevat süüdi kuri- või väärteos. Engeli kriteeriumite väljatöötamise järgses) Selliselt on eelnõu põhiõiguste seisukohast praktikas leidnud, et eksisteerivad nn kvaasi- komisjoni hinnangul problemaatiline. Üheks kriminaalõiguslikud karistused, mille puhul olulisemaks puudujäägiks on selles osas ei pea isikule tagatud olema kõik kriminaal- enese mittesüüstamise põhimõtte puudulik menetluslikud garantiid. Sellisteks karistus- tagamine. teks on mh konkurentsiõiguse rikkumise eest Enese mittesüüstamise privileeg on sätes- ettenähtavad karistused (vt eespool tsitee- tatud PS § 22 lg-s 3. Kohtupraktika kohaselt ritud EIKo 14.02.2019, SA-Capital OY v. kehtib see kõikidele isikutele kõikides menet- Finland (5556/10), p-te 71, 72 ja 78). lustes (privileegi kehtivus ei ole seotud Sellega seonduvalt, kuigi advokatuuri kon- kurentsiõiguse komisjon ei pea kohaseks eel- nõu seletuskirjas toodud väidet, et haldus- karistus on rahaline karistus, mis oma ole- muselt ei ole nii stigmatiseeriv kui süüteo- karistus, peame vajalikuks komisjoni tähele- panu juhtida tõsiasjale, et eelnõu autorid ei 241  konkreetse menetluse või menetlusseisundi- ole sellel seisukohal sugugi üksi. Nimelt on ga).48 PS § 22 lg 3 laieneb vastavalt ka jurii- EIK avaldanud isegi arvamust, et on enesest- dilistele isikutele49 ning igal juhul nende mõistetav, et eksisteerivad materiaalses tä- juhtidele. Euroopa Liidu õiguses on EIK ene- henduses kriminaalasjad, mis ei sisalda mär- se mittesüüstamise privileegi tuletanud EIÕK kimisväärset stigmat. Just nende nn krimi- artiklist 6.50 EIK on leidnud, et EIÕKs naalasjade väiksem kaal on see, mis diktee- sätestatud õigused ning vastavalt ka enese rib kriminaalmenetluslike garantiide kohal- mittesüüstamise privileeg laienevad juriidi- dumise ulatuse (EIKo 23.11.2006, Jussila v. listele isikutele.51 Finland (73053/01), p 43). Euroopa Kohus on leidnud, et konkurentsi- Enese mittesüüstamise privileegi piirang on asjades (ELTLi võimaliku rikkumisega seo- kõnesolevasse eelnõusse, KonkS § 7825 lõike tud kaasustes) ei kohaldu juriidilistele isiku- 2 punkti 1 (nüüd lõikesse 2), kavandatud tele kõnealune privileeg küll süüstavate doku- ECN+ direktiivi artiklist 8 tulenevalt (tege- mentide väljaandmise osas, kuid igal juhul on mist on täisharmoneerimist nõudva sättega – see kohalduv süüstavate ütluste andmise seega ekslik on advokatuuri konkurentsiõi- osas.52 guse komisjoni arvamus, et säte kehtestab teabenõuetele miinimumstandardi, millest PS § 22 lg 3 on reservatsioonita põhiõigus, tulenevalt oleks liikmesriigil võimalik loo- vastavalt on selle riive lubatud vaid väga davas konkurentsijärelevalvemenetluses nt erandlikel juhtudel (primaarselt teiste isikute menetlusalusele isikule säilitada enese mit- põhiõiguste kaitseks). Võib olla nõus, et ilm- tesüüstamise privileeg täies ulatuses sarna- selt esineb teatud vastuolu põhiseadusest selt kehtivate süüteomenetlustega). Nime- tuleneva ja EK konkurentsiõiguse rikkumis- tatud säte näeb mh ette: “Member States tega seonduvas praktikas tunnustatud mitte- shall ensure that national administrative süüstamise privileegi ulatuse osas. Vastavalt competition authorities may require under- tuleks põhiõigus tagada siiski maksimaalses takings and associations of undertakings to võimalikus (st vähemalt EK praktikas tunnus- provide all necessary information for the tatud) ulatuses, mitte vastupidi, põhiõiguse application of Articles 101 and 102 TFEU toimet sisuliselt välistades. Täiendavalt on [...] Such requests for information shall [...] küsimus, mida eelnõu raames ei ole not compel the addressees of the requests to lahendatud, kas põhiõiguste tagamise ulatus admit an infringement of Articles 101 and peaks olema erinev ELTLi kohaldamisalas 102 TFEU. [...]”. olevate konkurentsirikkumiste ning puhtalt siseriiklike konkurentsirikkumiste korral Eelnõu autorite hinnangul on kavandatud (ühel juhul võiks olla argument, et peaks EK KonkS § 7825 lõige 2 punkt 1 (nüüd lõige 2) praktikat rakendama ning teisel juhul peaks eelnevas allajoonitud osas identne direktiivi pidama silmas hoopis kitsamalt põhiõiguste sõnastusega, kuivõrd sätestab: “[teabenõu- riivet lubavat EIK ning siseriiklikku prakti- dega] ei tohi kohustada tunnistama keelatud kat). Igal juhul on oluline, et EK on leidnud, teo toimepanemist [...]”. 48 RKKKo nr 3-1-1-39-05, p 14; Riigikohus. Kohtupraktika lühianalüüs: Enese mittesüüstamise privileeg maksuvaidluste lahendamisel Eesti halduskohtute ja EIK praktikas. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2012/eik_ja_mittesyystamise_privileeg_ analyys_l.kanger.pdf; ja Õiguskantsler. Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta: Isiku kaasaaitamiskohustus ja enese mittesüüstamise õigus maksumenetluses. Nr 6-1/120082/1304853. 49 PS. Komm. vlj. V. § 22/3, komm. 40 50 Nt EIKo nr 18731/91, Murray vs. Ühendkuningriik, p 45; EIKo nr 34720/97, Heaney ja McGuinness vs. Iirimaa p-d 55-59; EIKo nr 19187/91 Saunders vs. Ühendkuningriik, p-d 68-69; ja EIKo nr 31827/96 J. B. vs. Šveits, p 64. 51 EIK. Practical Guide on Admissibility Criteria. 1.08.2021, p 2(b): EIK on leidnud, et juriidilised isikud on isikurühmad EIÕK art 34 tähenduses ning vastavalt inimõigusete kandjad. 52 EKo C-374/87 – Orkem v. komisjon, p-d 34–35; ja kohtujuristi Darmoni ettepanek Euroopa Kohtu asjas nr C374/87 – Orkem v. komisjon, p 145. 242  et EL õigusest tulenevad kohustused ei Seejuures ei nõustu Justiitsministeerium ad- vabasta kohustusest tagada isikutele põhi- vokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni tõl- õigusi.53 Sõnaselgelt nõuab põhiõiguste taga- gendusega Euroopa Kohtu praktikast, mille mist ka ECN+ direktiivi artikkel 3. Vastavalt kohaselt enese mittesüüstamise privileeg ei vabasta asjaolu, et teabenõudele vastamise konkurentsiõiguse rikkumiste menetlemisel kohustuse kehtestamise vajadus tuleb ECN+ ei kohaldu üksnes süüstavate dokumentide direktiivist, riiki kohustusest tagada isikutele väljaandmise osas. Soovitame selles osas enese mittesüüstamise privileeg. tutvuda kohtujurist Priit Pikamäe refereerin- guga senisest Euroopa Kohtu praktikast, mis Kui haldusmenetluses kehtib üldine kaasa- on järgnenud põhimõttelisele kohtuotsusele aitamise kohustus, siis VTMS ja KrMS näe- Orkem vs. komisjon (Kohtujurist Pikamäe vad üldise põhimõttena nii füüsilistele kui ka 27.10.20 ettepanek kohtuasjas C-481/19, juriidilistele isikutele ette enese mittesüüsta- Consob, p-d 88–93). mise põhimõtte. Eelnõu § 7817 lg 6 p 4 koha- selt on menetlusalusel isikul õigus keelduda Eelnevaga seoses mööname aga, et tulene- teabe andmisest ulatuses, millega ta tunnis- valt ECN+ direktiivi artikli 1 lõikest 2 võib taks keelatud teo toimepanemist. Vastav säte jääda mulje, et viidatud artikkel 8 seab liik- võib praktikas rakendades jääda äärmiselt mesriikidele kohustusi üksnes ELTL artikli laiaks ning piirata mittesüüstamise privileegi 101 ja 102 kohaldamisel. Teisisõnu PS § 22 üksnes võimalusega rikkumist mitte sõnasel- lõige 3 võiks tõesti olla asjakohane selliste gelt omaks võtta. Probleemi süvendab asja- KonkS 2. ja 4. peatüki rikkumiste puhul, mis olu, et eelnõu võimaldab olulisi sanktsioone ei saa omada mõju piiriülesele kaubanduse- teabe andmata jätmisel. Selliselt võib tekkida le. Sellises tõlgenduses ilmneb aga praktiline olukord, kus isik ei saa oma põhiõigustele probleem. Nimelt juhul, kui me kehtestame tugineda kartuses, et see toob kaasa täienda- erineva menetlusreeglistiku ELTL otseko- vate sanktsioonide kohaldamise. halduvate sätete ja KonkS sätete rikkumiste menetlemiseks, ei oleks emmas-kummas ko- Eelnõu § 7823 lg 7 sätestab, et kui uurimis- gutud tõendid teise täielikult ületõstetavad. meetmele allutatud isik, kes ei ole menetlus- St et me ei suudaks tagada ei ELTL artiklite alune isik, on kohustatud andma teavet, mis 101 ja 102 tõhusat täitmist ega ka riigisisese võib teda ennast või tema lähedasi süüteo konkurentsiõiguse tõhusat täitmist. toimepanemises süüstada, ei ole lubatud sellist teavet tema või tema lähedase vastu Selle põhjus seisneb asjaolus, et ELTL artik- süüteomenetluses kasutada. Esiteks jääb leid 101 ja 102 kohaldatakse juhul, kui nen- sellest sõnastusest arusaamatuks, kas isik on des sätestatud keeldude rikkumisel võib olla kohustatud siiski taolist süüstavat teavet mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele andma ning õigus teabe andmisest keelduda (EKo 31.05.1979, C-22/78, Hugin vs. komis- puudub – säte näeb ette üksnes Konkurent- jon, lk 1899, p 17). Kuigi nimetatud mõju siameti kohustuse taolist infot mitte süüteo- liikmesriikidevahelisele kaubandusele peab menetluses kasutada. Teiseks on isikule, kes Euroopa Kohtu praktika kohaselt olema ei ole menetlusalune isik, ja menetlusalusele märgatav (EKo 25.11.1971, C-22/71, Bé- isikule sätestatud oluliselt erinevad võimalu- guelin Import vs. G.L. Import Export, lk 960, sed enese süüstamist vältida. Menetlusaluse p 16), ei pruugi selle tuvastamine olla või- isiku ja muu uurimismenetlusele allutatud malik menetluseelses faasis. Mõju ulatuse isiku vahetegu eelnõus ei ole aga selge (vt ptk hindamiseks tuleb välja selgitada, milline on 4.1), mistõttu esineb oht enese mittesüüs- asjaomaste ettevõtjate positsioon ja tähtsus tamise põhimõtte rikkumiseks ka sellest asjaomasel kaubaturul (Guidelines on the tingituna. Kolmandaks ei ole täielikult aru- effect on trade concept contained in Articles saadav, kuidas terminid keelatud tegu ja 81 and 82 of the Treaty (2004/C 101/07), p süütegu omavahel suhestuvad (kas need 44). Konkurentsiamet saab seda teha üksnes 53 3 EKo nr C-310/16 – Dzivev jt, p 33. 243 hõlmavad ka üksteist vastastikku või mitte). menetluses võetavate menetlustoimingute ja Kuna konkurentsirikkumised ei kujuta kon- uurimismeetmete kaudu. Juhul kui pelgalt kurentsijärelevalvemenetluse kohaselt endast mõju eeldatavale ulatusele tuginevalt tuleks enam väärtegu ega kuritegu, siis võib väita, et teha valik mitme erineva menetlusreeglistiku uurimismeetmele allutatud isik on praeguse vahel, ei pruugiks konkurentsiõiguse täitmi- sõnastuse kohaselt konkurentsirikku-mises se tagamine võimalikuks osutuda, rääkimata süüstavat infot siiski kohustatud andma ja selle tõhusast tagamisest, kuivõrd ühe me- Konkurentsiamet õigustatud seda ka netlusreeglistikuga kogutud tõendite ületõst- kasutama. mist teise alusel toimetatavasse menetlusse Oluline on esile tuua ka seda, et eelnõu §-s ei saaks põhiõiguste erinevast kaitsetasemest 7824 sisalduv läbiotsimise regulatsioon ei tingitult täielikult tagada. pruugi anda võimalust mittesüüstamise privi- Samuti tekitaks selline vahetegu ebavõrdse leegi rakendada. Nimelt näeb eelnõu vastava kohtlemise, kus sisult sama teo toimepane- sätte lg 4 ette Konkurentsiameti õiguse saada mise eest, sest erinevus oleks vaid teo mõju juurdepääs äri- ja raamatupidamisteabele, mis ulatuses, koheldaks isikuid, keda keelatud on läbiotsimisele allutatud isikule kätte- teo tegemises kahtlustatakse, erinevalt. saadav, ning seda vajadusel talletada. Sõnas- Muu isiku kui menetlusaluse isiku enese mit- tuse kohaselt võib see eeldada ka isiku tesüüstamise privileegi piirang: Justiitsmi- aktiivset kaasaaitamist, mis omakorda võib nisteerium selgitab, et KonkS § 7825 lõikesse teatud juhtudel minna kaugemale ka sellest, 1 kavandatud Konkurentsiameti õigus nõuda mida võimaldab EK ja EIK praktika. teavet on kavandatud kõikehõlmava Eelnõu § 7828 lg 4 näeb ette teataval määral õigusena (v.a sama sätte lõikes 2 nimetatu, tõendite ristkasutuse erinevate menetluste mis seab lõikesse 1 kavandatud kõikehõlma- vahel. Vastava sätte kohaselt võib Konkurent- vale õigusele menetlusalust isikut puuduta- siamet keelatud teo toimepanemise või muu valt piirangud). Selle kasuks räägib KonkS rikkumise tõendamiseks kasutada muu hulgas §-i 7310 kavandatud väärteokoosseis, mis mh tõendeid, mis on: 1) kogutud või esitatud näeb ette rahatrahvi juhuks, kui konkurentsi- teises haldus-, halduskohtu- või tsiviilkohtu- järelevalvemenetluses uurimismeetmele al- menetluses või süüdimõistva või õigeksmõis- lutatud muu isik kui menetlusalune isik keel- tva otsusega lõppenud süüteomenetluses, kui dub teabe andmisest. Kuivõrd advokatuuri sellises menetluses tehtud lahend või ette- konkurentsiõiguse komisjonile jäi arusaama- kirjutus on lõplik. Haldusmenetluses esineb tuks, et kavandatud KonkS § 7825 lõige 1 on kaasaaitamise kohustus. Kaasaaitamise ja kavandatud sellise õigusliku alusena, mis enese mittesüüstamise põhimõtted on vastas- kujutab endast kõikehõlmavat õigust teavet suunalise sisuga. See tekitab menetlusaluse nõuda, on eelnõu autorid otsustanud kõnes- subjekti jaoks olukorra, kus tal võib olla olevat KonkS § 7823 lõike 7 lauset 1 täienda- mingis muus menetluses kohustus tõend da. Sh on säte uurimismeetmete üldsättest esitada, kuigi konkurentsijärelevalvemenet- ehk KonkS §-st 7823 (nüüd § 7822) tõstetud luses võiks ta selle tõendi esitamisest keeldu- teabe nõudmise sättesse ehk § 7825 lõikeks 9 da. Seetõttu võib tõendite ristkasutus viia ning sätet on muudetud tingituna advoka- olulise enese mittesüüstamise põhimõtte rik- tuuri konkurentsiõiguse komisjoni tähele- kumiseni. panekust, mille kohaselt menetlusalustel isi- kutel ja muudel uurimismeetmetele allutatud Eelnõu seletuskirja lk-l 18 mööndakse, et isikutel on eelnõukohase seadusega tagatud isikute enese mittesüüstamise privileeg on erinev enese mittesüüstamise privileegi ula- viidud miinimumini ning selgitatakse, et kui- tus (viimasest lähemalt järgmises lõigus). gi tegemist on vastuolulise regulatsiooniga, Nimetatud säte muudetud ja täiendatud kujul näeb selle sõnaselgelt ette ECN+ direktiiv. näeb ette järgmist: „Kui uurimismeetmele Komisjon sellega ei nõustu. Direktiivi koha- allutatud isik, kes ei ole menetlusalune isik, selt ei tohi teabenõue sundida isikut tunnis- on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 tama keelatud tegu – see ei tähenda nagu 244 näeks direktiiv ette mittesüüstamise privilee- alusel andma teavet, mis võib teda ennast või gi kadumise. Vastupidi, ECN+ direktiivi tema lähedasi süüteo toimepanemises süüs- artikkel 8 sätestab miinimumstandardi teabe- tada, ei ole lubatud sellist teavet tema või nõutele, st mida haldusorganid ei tohi teabe- tema lähedase vastu süüteomenetluses kasu- nõuetega nõuda, kuid see ei sea piiranguid tada. Seejuures arvestab Konkurentsiamet enese mittesüüstamise privileegi rakendami- käesoleva seaduse § 63 lõike 11 punktis 3 ja sele. § 7841 lõikes 2 sätestatut.“ Enese mittesüüstamise privileegi piirangu ulatuse erinevus menetlusaluse isiku ja muu uurimismeetmele allutatud isiku puhul: Kui Justiitsministeerium mõistab advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni tähelepanekut: „[…] isikule, kes ei ole menetlusalune isik, ja menetlusalusele isikule [on] sätestatud olu- liselt erinevad võimalused enese süüstamist vältida“ õigesti, on komisjon sellega silmas pidanud seda, et kui uurimismeetmele allu- tatud isikule, kes ei ole menetlusalune isik ja kes on olnud kohustatud ennast süüstavat teavet välja andma, on eelnõukohasesse seadusesse kavandatud kaitsenormid selleks, et seda ennastsüüstavat teavet süüteomenet- lejale ei edastata ega süüteomenetluses tõen- dina kasutata, siis menetlusalusele isikule sellist selgesõnalist kaitset pakutud ei ole. Eelnõu autorid tänavad komisjoni tähelepaneku eest ning nõustuvad, et vastavasisuline kaitse on sõnaselgelt asjakohane ette näha ka menetlusalusele isi- kule. Oleme sellest tulenevalt sätet muutnud (vt sätte uut sõnastust eelmises lõigus). Menetlusaluse isiku ja muu uurimismeetme- le allutatud isiku vahetegu: Eelnõu autorid ei näe, kuidas saaks praktikas tõusetuda prob- leem menetlusaluse isiku ja muu uurimis- meetmele (advokatuur siinkohal kasutab sõ- na „uurimismenetlusele“, aga eeldame, et mõeldud on siiski „uurimismeetmele“) allu- tatud isiku eristamises. Tulenevalt kavan- datud KonkS § 7823 lõikest 5 (eelnõu täine- datud ja muudetud versioonis § 7822 lõikest 7) on Konkurentsiamet uurimismeetme ko- haldamisel kohustatud uurimismeetmele al- lutatud isikule tutvustama tema õigusi ja ko- hustusi ehk menetluslikku seisundit. Seejuu- res on menetlusalusel isikul kavandatud KonkS § 7817 lõike 6 (eelnõu täiendatud ja muudetud versioonis lõike 7) punkti 2 alusel õigus saada teavet menetluse esemeks oleva 245  keelatud teo kohta ehk infot selle kohta, mil- les teda kahtlustatakse. Seega nii Konku- rentsiametil, kes uurimismeedet kohaldab kui ka isikul, kelle suhtes uurimismeedet kohaldatakse, peab olema selge arusaam, kes see isik konkurentsijärelevalvemenetluses on ning millised on selle isiku õigused ja kohustused menetluses. Keelatud teo ja süüteo omavaheline suhestu- mine: Kuivõrd KonkS 2. ja 4. peatüki ning ELTL artiklite 101 ja 102 täitmise tagami- seks eelnõukohase seaduse jõustumisel ühtki süüteokoosseisu ei säilitata, sh ettevõtja või ettevõtjate ühendusega seotud füüsilistele isikutele ühtki koosseisu kehtima ei jää, siis keelatud tegu puudutavalt saab ennast süüs- tavat teavet välja anda ja piiratud ulatuses seda ka peab andma üksnes menetlusalune isik ehk ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik, kes on menetlusaluse isiku- na Konkurentsiameti poolt konkurentsijäre- levalvemenetluses menetlusosaliseks loetud. Enese mittesüüstamise privileegi rakendu- mine läbiotsimisel: Advokatuuri konkurent- siõiguse komisjon peab oma kommenteeri- tavas tähelepanekus vajalikuks välja tuua, et kavandatud „läbiotsimise regulatsioon ei pruugi anda võimalust mittesüüstamise pri- vileegi rakendada“. Kuivõrd komisjon ei ole oma tähelepanekut konkretiseerinud, ei ole Justiitsministeeriumil võimalik sellele vasta- ta muuga, kui kinnitada, et oleme selle tähe- lepaneku teadmiseks võtnud. Seejuures mär- gime, et oleme uurimismeetmeid puudutavat regulatsiooni avaliku konsultatsiooni järg- selt täiendanud, nt oleme kavandatud KonkS § 7823 (nüüd KonkS § 7822) täiendanud regulatsiooniga, mille kohaselt pole Konku- rentsiametil õigust saada ega koguda menet- lusaluse isiku ja tema lepingulise esindaja või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja konfidentsiaalset teabevahetust ehk legal professional privilege’ga kaitstud teavet (lisaks sellele, et tal pole õigust kohustada sellist teavet teabenõude raames välja andma). Tõendite ristkasutus: Eelnõuga kavandatud KonkS § 7828 lõige 4 võimaldab tõepoolest teistest menetlustest saadud tõendeid teatud 246  tingimustel konkurentsijärelevalvemenetlus- se üle tõsta. Eelnõud on pärast kooskõlas- tamist ja avalikku konsultatsiooni muudetud nii, et sama paragrahvi lõikesse 5 on kavan- datud teabele tuginemise keeld. See tähen- dab, et isegi kui tõend on lõike 4 alusel lähtealustes lubatud, teeb lõige 5 sellest omakorda erandi ning keelab vastavale teabele tuginemise. Kavandatava KonkS § 7828 lõige 5 kõlab järgmiselt: „Konkurentsi- järelevalvemenetluses ei või tugineda teabe- le, mis on saadud eranditult jälitustegevust kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes.“ Mis puutub advokatuuri seisukohta, et kaa- saaitamiskohustusega haldusmenetlustest tõendite üle tõstmine toob endaga kaasa enese mittesüüstamise privileegi rikkumise, siis selle väitega ei saa üheselt nõustuda. Tu- letame meelde, et ECN+ direktiivi artikkel 8 nõuab samuti kaasaaitamiskohustuse sisse- viimist konkurentsireeglite täitmise taga- misel – seda küll piiratult, aga siiski. Direk- tiivis sätestatud menetlusaluse kaasaaitamis- kohustuse tulemusel saadud teavet võidakse ettevõtja või ettevõtjate ühenduse karis- tamisel tõendina kasutada. Tegemist on nemo tenetur põhimõtte õiguspärase piiran- guga. Kaasaaitamiskohustus ei ole aga, nagu öeldud, absoluutne, st et ettevõtjat ja ette- võtjate ühendust ei tohi kohustada tunnis- tama end keelatud teo toimepanemises süüdi (lisaks sellele tuleneb Euroopa Liidu Kohtu praktikast ka legal professional privilege erand). Eelöeldu valguses tuleb märkida, et teave, mille ettevõtja või ettevõtjate ühendus on esitanud mõnes teises, kaasaaitamisko- hustust ettenägevas haldusmenetluses, on lähtealustes konkurentsijärelevalvemenet- lusse ületõstetav. Üle ei saa aga tõsta selli- seid tõendeid, millega kaasneks menetlus- aluse isiku põhiõiguste rikkumine. Põhiõi- guste rikkumine kaasneks näiteks siis, kui isik on mõnes teises menetluses tunnistanud keelatud teo toimepanemist või on avalda- nud legal professional privilege’i alla kuu- luvat teavet. 3.2. Tegevuse omistamisel tuleks tsiviilõi- Mittearvestatud guse asemel juhinduda KarS pädeva esin- Eelnõu autorid märgivad esmalt, et õigus- daja regulatsioonist süsteem on tervik, kus ühe õigusharu mõis- teid, instituute ja analoogiaid kasutatakse 247 Eelnõu § 7817 lg 2 kohaselt omistatakse me- teistes õigusharudes lähtudes põhimõttest, et netlusalusele isikule teise isiku käitumine, sarnaseid suhteid tuleb reguleerida sarnaselt temast tulenevad asjaolud ja teadmised tsi- ning erinevaid erinevalt. Nii kasutab näiteks viilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi: karistusõigus üldjuhul probleemideta tsiviil- TsÜS) § 31 lõikes 5 ja sama seaduse 5. osas õiguslikku juriidilise isiku kontseptsiooni sätestatu kohaselt. Sel viisil kohaldatava (probleemid võivad esineda küll juhul, kui TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise karistusõiguslikult või sellega seonduvalt isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude haldusõiguslikult, eeskätt rahapesuga seon- eest nagu oma käitumise või endast duvalt, on asjakohasem tegeliku kasusaaja tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda mõiste, mitte tsiviilõiguslik formaalne jurii- isikut pidevalt oma majandus- või kutse- dilise isiku kontseptsioon). tegevuses ja selle isiku käitumine ning temast Karistusõiguses juba üle 10 aasta kasutusel tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- olnud pädeva esindaja mõiste on määratle- või kutsetegevusega. mata õigusmõiste ning ilmselt sellest tule- Seega erinevalt senisest karistusõiguslikust nevalt teadaolevalt väga harva kasutust leid- regulatsioonist, ei ole konkurentsiõigusliku nud: süütegude menetlejad on eelistanud vastutuse omistamine sõltuvuses sellest, kas juriidilise isiku vastutust tuletada varem teo toime pannud füüsiline isik oli juriidilise kasutusel olnud juriidilise isiku juhtivtöötaja isiku pädev esindaja või mitte. Sisuliselt (vaikiva) nõusoleku või heakskiidu kaudu, võiks selliselt kartellina kvalifitseeritava pigem kui toetuda vahetult pädeva esindaja hinnakokkuleppe sõlmida nt kassiir, teller või teole. Konkreetse eelnõu kontekstis tuleb autojuht. See on põhjendamatu ja viib aga möönda, et karistusõigusliku juriidilise olukorrani, kus juriidilistel isikutel ei ole isiku piiratud derivatiivse vastutuse kohalda- sisuliselt võimalik tagada konkurentsireeglite miseks konkurentsijärelevalvemenetluses järgimist. Komisjoni hinnangul on karista- puudub igasugune alus. Vastupidi, Euroopa mise sõltuvusse seadmine tsiviilõiguse Komisjoni ja Euroopa Liidu Kohtu prakti- spetsiifilisest mõistest problemaatiline ja kast tulenevalt on ettevõtjale vahetult omis- põhjendamatu (seda seisukohta on väljenda- tatav nii ettevõtja iga töötaja kui teatud tin- tud ka varasemalt). Arusaamatuks jääb, mil- gimustel ka muu ettevõtja nimel või huvides lisel alusel on isikute karistust sätestava eel- tegutseva isiku tegevus. Selline Euroopa nõu koostamisel võetud aluseks eraõiguslik Liidu konkurentsiõiguse praktikas kujune- norm, mille tõlgendamisel kohtud lähtuvad nud lähenemine on pigem sarnane TsÜS 5. erinevatest reeglitest ja olukordadest. osas sätestatud suhtele, mistõttu eelnõu kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele Eelnõu kohaselt tekiks olukord, kus isiku saadetud redaktsioonis ka sellele regulatsi- tegevuse omistamine karistamise eesmärgil oonile omistamise aspektis viidati. Euroopa võetakse viiteliselt üle eraõigusest, teatud Kohtu praktika täiendaval analüüsil on aga osades kopeeritakse karistusõiguse elemente ilmnenud, et TsÜS regulatsioon võib siiski ning lõppastmes peaks menetlus järgima olla liiga kitsas ega pruugi võimaldada ar- (teatud) haldusmenetluse põhimõtteid. Eel- vesse võtta kõiki Euroopa Kohtu poolt olu- nev on selgelt problemaatiline ning seda tule- liseks peetud nüansse, mistõttu on eelnõu ks vältida. On selged põhjused, miks karistus- nüüdseks muudetud ja kommenteeritavas õigus üldiselt ei ehita deliktistruktuuri üles sättes asendatud viide TsÜS-ile autonoomse eraõiguse normidele viiteid tehes. Varasemalt omistamise regulatsiooniga järgmiselt: „Me- on näiteks halduskohtumenetlus suures osas netlusalusele isikule omistatakse teise isiku viidanud tsiviilkohtumenetlusele, kuid sellest käitumine, temast tulenevad asjaolud ja tekkinud keerukuste tõttu siiski liikunud teadmised tsiviilseadustiku üldosa seaduse § iseseisva menetlusreeglistiku koostamisele. 31 lõikes 5 ja sama seaduse 5. osas sätestatu Selliselt on arusaamatu valik, kus süüteomõiste korrektse sätestamise asemel kohaselt, kui see teine isik on menetlusaluse isiku organ, selle liige, töötaja või muu isik, kelle pädevuses on tegutseda menetlusaluse 248 otsitakse viitelisi lahendusi käesolevas kon- isiku nimel või huvides. Nimetatud teine isik tekstis suvalistest õigusaktidest. ei ole konkurentsijärelevalvemenetluses me- netlusalune isik.“ Autonoomne omistamise regulatsioon või- maldab kõikehõlmavalt juhinduda Euroopa Liidu Kohtu praktikast, mida viitenorm TsÜS-le oleks vähemalt osaliselt kui mitte täielikult takistanud. Nimelt juhtudel, kus EL liikmesriik on viinud oma riigisisesesse õi- gusesse liidu õigusnormid selliselt, et need on muutunud riigisisese õigusega kohalda- tavaks, on Euroopa Kohus korduvalt isegi tunnistanud end pädevaks lahendama liidu õigust puudutavaid eelotsusetaotlusi ka olu- korras, kus põhikohtuasja asjaolud on väl- jaspool liidu õiguse otsest kohaldamisala (vt nt EKo 18.11.2021, C-306/20, Visma Enterprise, p 44). Seega olukorras, kus ka- vandatud reeglistiku kohaldamisel peaks praktikas tekkima raskusi, peaks eelkõige püüdma neid ületada tuginevalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale, mitte liikmesriigi õiguse käsitlustele. Eelnevast tulenevalt tuleb eelnõuga kavan- datud KonkS § 7817 lõiget 2 seega mõista mitte Justiitsministeeriumi omaloominguna, vaid EL konkurentsiõiguse autonoomse mõi- ste „ettevõtja“ kasutusele võtmisega kaasne- va nähtusena. Tegemist on seega pigem didaktilise sättega, mis selgitab esmakord- selt Eesti õigusesse sisseviidava ettevõtja kontseptsiooni piire. Tegemist on ettevõtja kontseptsiooni kasutuselevõtust tulenevaga seetõttu, et puudutab ettevõtja vastutust. Ett- evõtjat saab pidada tahtlikult või ettevaa- tamatusest keelatud teo toimepanijaks ka siis, kui ettevõtja osanikud või juhtkond ei olnud isegi teadlikult, et rikkumine on tingitud ettevõtja nimel tegutsema volitatud isiku tegevusest (EKo 07.07.1983, C-100/80 kuni 103/80, Musique Diffusion française vs. komisjon, p 97). Nt kohtuasjas VM Remonts jt leidis Euroopa Kohus, et „[t]öötaja võimalik konkurentsi- vastane tegevus on […] liidu konkurentsiõi- guse normide rikkumise tuvastamise seisukohalt omistatav ettevõtjale, kelle koosseisu ta kuulub; viimast loetakse põhimõtteliselt vastutavaks.“ (EKo 21.07.2016, C-542/14, VM Remonts jt, p 24) 249  Viidatud lahend tugineb selle eelnenud kohtupraktikas kirjeldatud loogikale: kuna töötaja ei ole majandustegevuses iseseisev, vaid teeb tööd oma tööandjaks olevale ettevõtjale ja tema juhtimisel, ei moodusta ta eraldiseisvat ettevõtjat, vaid osa oma tööandjast (EKo 16.09.1999, C-22/98, Becu jt, p 26). Lisaks on Euroopa Kohus ka selgelt öelnud, et konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamiseks ettevõtja poolt ei ole eel- duseks see, et ettevõtja osanikud või juht- kond olid rikkumisest teadlikud, vaid piisab sellise isiku tegevusest, kes on pädev ette- võtja nimel tegutsema (EKo 07.02.2013, C- 68/12, Slovenská sporitel’ňa, p 25). 3.3. Eraldi tuleks reguleerida KarS üldosa Mittearvestatud instituudid ECN+ direktiivi ülevõtmisel tuleb lähtuda Kui õiguspoliitiline soov on haldustrahvi rak- eeskätt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu endamine (vaatamata selle lahenduse küsita- Kohtu praktikast EL konkurentsiõiguse jõus- vusele), siis peab seda tegema süstemaatiliselt tamisel – direktiivi eesmärk on ühtlustada (sarnaselt finalistliku kolmeastmelise konkurentsiõiguse kohaldamine liikmesrii- süüteomõistega süüteoõiguses või deliktilise kides. Seega ei tule analoogiat otsida mitte vastutuse põhimõtetega lepinguvälise kahju riigisisesest karistusõigusest (mis on EL-s korral). Käesoleval juhul selline süstemaati- üldosa tasandil põhimõtteliselt ühtlustamata) line vastutuse käsitlus puudub või vähemalt ega ka tsiviilõiguslikust deliktiõigusest, vaid jääb komisjonile ebaselgeks. Komisjoni hin- EL praktikast konkurentsiõiguse jõustami- nangul peaks teatud karistuse liiki võimaldav sel. Asjaolu, et haldustrahvide kohaldamine üldosa seadus vähemalt nägema ette vastu- on Engel-i kriteeriume silmas pidades karis- tuse põhimõtted (mitte kasutama viiteid kogu tuslik (ja sellest järeldub põhiõiguste taga- õigussüsteemi üleselt kord eraõiguslikele, mise kohustus analoogiliselt kriminaalme- kord karistusõiguslikele, teatud osas ka ELi netlusele), ei tähenda, et Euroopa Komisjoni õigusele ja lõpuks haldusõigusest tulenevate- kohaldatavad või direktiiviga ette nähtud le normidele). Eelnõu tulemina tuleks kehtes- haldustrahvid oleks karistused karistussea- tada süstemaatiline ning terviklik lahendus, dustikus sätestatud „süüteo“ tähenduses. mitte lapiteki põhimõttel koostatud lühilahen- ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumise eest dus. määratavate trahvide puhul on keelatud teo KarS §-id 20 jj käsitlevad erinevaid võima- toimepanemise väljaselgitamine kriminaal- lusi, kuidas võib osaleda süüteo toimepane- menetluses (ja vastavalt ka keelatud teo eest mises, sh täideviija (ise või vahendlikult), määratava karistuse kuriteona kvalifitseeri- kaastäideviijad, kihutajad, kaasaaitaja. Eel- mine) ECN+ direktiivist tulenevalt välis- nõu pinnalt jääb ebaselgeks, kas, kui jah, siis tatud (vt ECN+ direktiivi artikli 13 lõige 1). millistel tingimustel, isik võiks vastutada Euroopa Kohus ei ole välja arendanud kõiki näiteks kihutaja või kaastäideviijana. Näiteks asjaolusid hõlmavat teooriat, mis oleks võr- kaasaaitaja instituut on konkurentsiõigus- reldav KarS üldosa põhimõtetega või seadu- likult oluline teatud juhtumitel vastutuse lai- sesse kirjutamata karistusõiguse alusdog- endamisel isikutele, kes ise ei ole konkuren- maatikaga, vaid lahendab neid küsimusi did, kuid osutavad abi konkurentsi kahjustava praktika käigus juhtumipõhiselt EL õigust kokkuleppe/ praktika kas sõlmimisele või tõlgendades. See on võrreldav õiguskorda- toimimisele. EL-i kohtupraktika on küll dega, milles karistusseadus ei sisalda karis- laiendanud vastutust kartellile kaasa aitamise 250 eest ka turul mitte-tegutsevale isikule (vt tusõiguse jaoks oluliste terminite definitsi- näiteks kaasus C-194/14P), kuid siseriiklikus oone ning need on välja arendatud praktika õiguses võib endiselt tekkida küsimus kaasa- käigus. Näiteks Rootsi karistusseadustik (1. aitamise instituudi vajalikkusest. Selline kü- ptk 2. §) sätestab küll reeglina tahtluse nõu- simus võib tekkida näiteks erialaliitude osas. de, kuid ei määratle, mis tahtlus või sellest Samalaadselt võib küsimus tekkida nn erinevad subjektiivse külje vormid on; sama- hub&spoke kartellide korral, kus kolmas isik sugune on Saksamaa karistusseadustiku § 15 aitab kaasa kartelli toimimisele, tegutsemata ja sellega võrreldav Hispaania karistussea- ise mõjutatud turul või olemata üldse ettevõt- dustiku § 5. ja. KarS §-d 1, 3 ja 4 ei sisalda sätteid, millel Eelnõus on laiemalt jäänud välja võimalikud oleks konkurentsijärelevalvemenetluses ko- õigusvastasust välistavad asjaolud (sh häda- haldatavate trahvide osas asjassepuutuv tä- seisund ja kohustuste kollisioon). Ka sellised hendus. teemad vajaksid läbi töötamist ning eelnõus KarS § 2 lõige 2 positiveerib (vt ka § 32 lõike lahendamist. 1 ja § 56 lõike 1 esimesi lauseid, mis seda Eelnõust puudub käsitlus süüd välistavatest sisuliselt kordavad) kolmeastmelise delikti- asjaoludest. Muude teemade kõrval on lahen- struktuuri (koosseisupärane tegu, mis on õi- damata küsimus sellest, kas isik vastutab gusvastane ja süüline), mis on välja kujune- katse eest või mitte. Eelnev on relevantne ka nud karistusõiguse teoorias ja mille positi- konkurentsirikkumiste puhul. Näiteks krimi- veerimisest n-ö pedagoogilise sätte kaudu on naalasjas nr 1-05-689 oli küsimus just ettevõt- mitmed riigid otsustanud hoiduda (nt Saksa- ja süüdimõistmises kartellikokkuleppe sõl- maa seaduses on erinevad õigusvastasust või mimise katse eest. süüd välistavad asjaolud sätestatud, kuid puudub neid süstemaatiliselt hõlmav säte karistamise aluse kohta; Rootsi seaduses si- saldub üksnes säte kriminaalvastutuse ea kohta, muid kaitseväiteid ei ole positiveeri- tud; Hispaania seaduses on vastutust välis- tavad (ja seda leevendavad) asjaolud eraldi loetletud, kuid samuti ilma süstemaatiliselt hõlmava sätteta karistamise aluse kohta. Konkurentsiõiguse rikkumiste puhul ei tule- ne ühegi konkreetse deliktistruktuuri ele- mendi koht õiguse kohaldamise süsteemis EL õigusest ning Euroopa Kohus ei ole raha- trahvi kohaldamise teoreetilistele alustele tä- helepanu pööranud. Eesti karistusõigusdog- maatika aluste kohaldamine konkurentsiõi- guserikkumistele ei oleks põhjendatud, kuna seaks konkurentsiõiguserikkumiste menetle- misel olulisele kohale asjaolud, mis on olnud senises EL praktikas ebaolulised. Konkreet- seid astmeid (koosseisupärane tegu, õigus- vastasuse ja süü välistamine) on eraldi käsit- letud allpool. Eelnõu koostajate seisukoht on, et KarS § 2 lõikele 2 analoogilise peda- googilise sätte järele puudub vajadus. KarS § 2 lõige 1 koos §-ga 5 positiveerivad nullum crimen põhimõtte. Põhiõigusena tu- leneb see PS § 23 lõigetest 1 ja 2: „Kedagi ei 251  tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikku- mise toimepanemist kergema karistuse, ko- haldatakse kergemat karistust.“, Harta artik- li 49 lõikest 1: „Kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteos teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikli- ku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui kuriteo toimepanemise ajal ettenähtu. Kui pärast kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette kergem karistus, ko- haldatakse seda karistust.“, EIKonv artikli 7 lõikest 1: „Kedagi ei või tunnistada süüdi kuriteos – teos või tegevusetuses, mis selle toimepanemise ajal kehtinud riigisisese või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kurite- gu. Samuti ei või kohaldada raskemat karis- tust kui kuriteo toimepanemise ajal ettenäh- tu.“ jne. Eelnõus on sama põhimõte sätesta- tud KonkS § 7834 lõike 1 punktis 2, mille kohaselt trahvi võib kohaldada üksnes juhul, kui sama rikkumise eest oleks ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele saanud trahvi kohal- dada alates rikkumise toimepanemisest. Trahvi kohaldamise võimalikkus eeldab nii keelu- kui ka karistussätte olemasolu ning ajaline määratlus välistab selle, et konkreetse trahvi kohaldamine (samas määras) ei ole mingil perioodil olnud võimatu. Kriminaal- vastutuselt eelnõukohasele vastutusele üle- minekul tagab sama põhimõtte järgimise KonkS § 871 lõige 1, mille kohaselt enne eel- nõu jõustumise kuupäeva keelatud teo toi- mepanemise eest võib konkurentsijäreleval- vemeetmena trahvi kohaldada juhul, kui teo toime pannud isikut oleks saanud enne sama kuupäeva kehtinud karistusseaduse kohaselt sama teo toimepanemise eest karistada. Kon- kurentsijärelevalvemeetmena kohaldatava trahvi suurus ei või ületada vastava süüteo eest selle toimepanemise ajal ette nähtud rahalise karistuse või rahatrahvi ülemmäära. Viidatud sätetega on tagatud sama funkt- siooni täitmine, mis on KarS § 2 lõikel 1 ja §-l 5; kuigi sama eesmärk on saavutatud juba ka olemasolevate põhiõigusesätetega. 252  KarS § 2 lõige 3 positiveerib ne bis in idem põhimõtte. Põhiõigusena tuleneb see PS § 23 lõikest 3: „Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.“, harta artiklist 50: „Kedagi ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud“, EIKonv 7. lisaprotokolli artikli 4 lõigetest 1 ja 2: „Mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teist korda kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada teo eest, milles ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalmenetluse korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. 2. Eelmine lõige ei takista menetluse taas- alustamist kooskõlas asjaomase riigi seadu- se ja kriminaalmenetlusega, kui on tõendeid uutest või äsjailmnenud asjaoludest või kui varasemas menetluses on olnud oluline puu- dujääk, mis võis asja lahendit mõjustada.“ jne. KarS-i viidatud säte on kitsam, kui sama põhimõtte määratlus viimatinimetatud õi- gusaktides, samuti tuleb arvestada seda, et EIK praktika on ne bis in idem tõlgendanud laiendavalt ning sama joont on järginud nii Euroopa Kohus kui ka Eesti kohtud. Kuna põhiõigusi sätestavad õigusaktid ja nende kohaldamise praktika on niikuinii menetle- jale kohustuslikud, on KarS-i sättel pigem pedagoogiline funktsioon (ne bis in idem on samuti pigem menetluslik kui materiaalne põhiõigus). Siiski on põhimõte kajastatud eelnõus KonkS § 7414 lõike 2 punktis 4: (menetlust ei alustata või see lõpetatakse, kui samale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele on juba sama keelatud teo toimepanemise eest kohaldatud konkurentsijärelevalvemee- det või muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni) ja § 7834 lõike 1 punktis 3: „[Trahvi võib kohaldada üksnes juhul, kui] sama rikkumise toimepanemise eest ei ole ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele varem trahvi ega muud samaväärset avalik- õiguslikku sanktsiooni kohaldatud“. KarS §-d 6–9 määratlevad Eesti jurisdikt- siooni süütegude suhtes ratione loci ja ratione personarum. KarS § 11 määratleb süüteo toimepanemise koha. Konkurentsi- õiguse rikkumise määratlus tuleneb ELTL 253  artiklitest 101 ja 102 ning KonkS 2. ja 4. peatükis sätestatud keelunormidest. Eesti konkurentsiasutuse pädevus on piiritletud olukorraga, kus sama rikkumine ei ole Euroopa Komisjoni pädevuses (nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõige 6); see ei välista olukorda, kus sama rikkumist, võivad menetleda mitme liikmesriigi konku- rentsiasutused, millisel juhul tuleb sanktsi- oonide osas lähtuda ne bis in idem põhi- mõttest. Eesti menetleja pädevust määratleb KonkS § 1 lõige 2, mille kohaselt KonkS-i kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsi kahjustamisele suunatud tegevus (nt keela- tud kokkulepe) või tegevusetus toimub väl- jaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil (nimetatud kahju ei pea olema veel tekkinud, et tege- vust, nt kokkulepet, saaks lugeda keelatuks). Seega ei ole teo toimepanemise koht oluline (Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib teo toimepanemine toimuda ka väljaspool Eu- roopa Liitu, oluline on teo mõju, sh veel saa- bumata mõju, EL siseturule, vt nt EKo 25.11.1971, C-22/71 - Béguelin Import vs. G.L. Import Export, p 11). Seega on ELTL, KonkS ja eelnõuga koostoimes tagatud sama funktsiooni täitmine, mis on KarS §-del 6–9 ja 11. KarS § 10 kohaselt on määratud teo toime- panemise aeg, mis on oluline nii kehtiva seaduse määratlemisel kui ka aegumise (KarS § 81) aspektist; sellest sättest tuleneb Eesti jurisdiktsioon ratione temporis. Trahvi kohaldamise õigus on eelnõu KonkS § 7834 lõike 1 kohaselt seotud rikkumise toimepa- nemise aja seadusega. Eelnõus on teo toime- panemise aeg tuletatav KonkS § 7838 lõige- test 1 ja 2: trahvi kohaldamisel asjassepuutuv aegumistähtaeg algab rikkumise toimepane- misest, jätkuva või korduva rikkumise korral vastava teo või tegevusetuse lõppemisest. KonkS § 7834 lõike 1 punkti 4 kohaselt ei või trahvi kohaldada, kui see on aegumise tõttu välistatud. Aegumise katkemise tingimused tulenevad direktiivist. KarS § 12 määratleb (pedagoogiliselt) süü- teokoosseisu. Analoogilise sätte järele puu- dub eelnõus vajadus, kuna trahvisätetes vii- datakse keelatud teo (kehtiv KonkS § 611, 254  eelnõu järgi KonkS § 78 lg 1) termini kaudu ELTL ja KonkS keelunormidele. Keelatud teo kirjeldusest tulenevad nii nende objek- tiivsed kui ka subjektiivsed asjaolud, mille tõlgendamisel tuleb juhtnööre otsida EL praktikast. Euroopa Kohus ei ole seejuures eristanud koosseisu objektiivseid ja subjek- tiivseid elemente (actus reus, mens rea) Eesti karistusõiguses positiveeritud kolme- astmelise struktuuri teisest ja kolmandast astmest (õigustavad ja süüd välistavad asjaolud). Üheks keelatud teoks on nt konkurentsi kahjustava tagajärjega (effect) ettevõtjateva- heline kokkulepe (ELTL artikli 101 lõige 1, KonkS § 4 lõige 1). Sel juhul tuleb tagajärje sisustamisel ja selle omistamisel kokkulep- pele lähtuda EL praktikas omaks võetust. EL praktikas (nt EKo 30.06.1966, C-56/65 – Société Technique Minière vs. Maschinen- bau Ulm, lk 249) on leitud, et kui kokkuleppe eesmärk (object) ei ole konkurentsi kahjus- tav, tuleb tõendada selle konkurentsi kahjus- tav tagajärg (effect). Alternatiivsel juhul – konkurentsi kahjustava eesmärgiga kokku- leppe puhul – tuleb kõnealune eesmärk tu- vastada kokkuleppe sisu ja majandusliku konteksti põhjal. Juhul kui kokkuleppe ees- märk või, alternatiivselt, tagajärg on kon- kurentsi kahjustav, tuleb asuda võimalike õigustuste juurde, mis tulenevad samuti keelatud tegusid määratlevatest ELTL ja KonkS sätetest (KarS tähenduses õigus- vastasuse välistamine; EL praktikas nagu ka kehtiva KonkS alusel tuleb õigustusi tõen- dada menetlusalusel ettevõtjal; vt nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003 artikkel 2 ja konkS § 6 lõige 2). Vastutust seevastu ei välista see, et kokkuleppe osaline ei asu keelatud kokkulepet täitma ning seega reaalselt taga- järge ei põhjusta (Euroopa Komisjoni 29.09.2004 otsus AT.37750, French beer market, p 64) või et kõigis kokkuleppe detai- lides pole veel kokkulepet saavutatud (vt nt ÜKo 16.06.11, T-240/07 – Heineken Neder- land ja Heineken vs. komisjon, p 45). Seega on tagajärje, aga ka eesmärgi terminitel keelatud teo puhul tähendus ja kohaldamis- situatsioon, mida näeb ette EL praktika. Tegemist ei ole KarS koosseisu objektiivseid või subjektiivseid asjaolusid tähtistavate 255  terminite üheste vastetega, millest järelduks teo materiaalsuse või kavatsetusse nõue. Tegevusetusega (nii ehtne kui ebaehtne, vrd KarS § 13) on võimalik toime panna nii materiaalseid konkurentsiõiguserikkumisi (nt tehnilise arengu piiramine kooskõlas- tatud tegevusega – kus juba aset leidnud arengu piiramine on tegevusetus, mis väljen- dab osalejate ühist, väljendatud või mõnel juhul implitseeritud eesmärki; ka vaikiv nõusolek on ühise eesmärgiga nõustumine) kui ka menetluslikke rikkumisi (teabenõu- dele tähtajal vastamata jätmine), mille korral võib direktiivist lähtuvalt haldustrahve ko- haldada. Konkreetsete rikkumiste sisustami- sel tuleb taas lähtuda EL kohtupraktikast (nt kooskõlastatud tegevuse ja paralleelse, kuid kooskõlastamata käitumise eristamine). Eraldi „üldosaline“ säte nende koosseisuliste variantide süstematiseerimiseks ei ole vaja- lik. Kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses, samuti ettevõtjate ühenduse otsuse tegemisel osalemisel on toimepanijaks ka selline ette- võtja, kes oma vaikimisega laseb konkurent- si kahjustava eesmärgi poole püüelda või ta- gajärjel saabuda. Kuigi sellist osalemist on tähistatud eraldi terminiga facilitation, ei mõjuta see vastava ettevõtja vastutust. Seda enam ei vähene vastutusest selline ettevõtja, kes aktiivselt võimaldab konkurentsi kahjus- tavat eesmärki või tagajärge saabuda, juhti- des/kihutades sellele teisi ettevõtjaid. Keelu- norm (erinevalt KarS §-st 400) ei sea tingi- museks, et kokkuleppes vms osalejad peaks olema konkurendid. Eelnevast tulenevalt ei ole eraldi osavõtu kategooria sätestamine vajalik. Kuna keelatud teo eest vastutab ettevõtja, kellele EL väljakujunenud ja samas arenevas kohtupraktikas omistatakse mh nii tütarette- võtja kui ka töötaja tegevus, ei ole KarS §-le 14 analoogiline juriidilise isiku vastutuse regulatsioon asjakohane. Keelatud on nt kokkulepe, kooskõlastatud tegevus või ettevõtjate ühenduse otsus, mil- lel on teatud eesmärk või tagajärg. Eesmärgi saavutamine või tagajärje (mõju) saabumine ei ole vajalik selleks, et tegu oleks keelatud. 256  Seega ei saa EL praktika valguses rääkida keelatud teo katsest, vaid juba lõpuleviidud teost. Eesmärgi ja mõju (sh selle olulisuse) hindamise osas on siiski kujunenud EL kohtupraktika, mida tuleb arvesse võtta. Abstraktset katse ja lõpuleviimise eristamist ei ole võimalik sätestada. Eelnõu KonkS § 7834 lõike 1 punkt 1 näeb ette, et trahvida võib üksnes sellise rikku- mise eest, mis on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Isiku suhe rikkumisse peab vastama rikkumise objektiivse kirjeldu- se aspektidele ja on teatud määral sellest tu- letatav. Üldkohus ehk Euroopa Liidu Kohtu nn esimese aste kohus on täpsustanud, et tahtlus tähendab tahet konkurentsi kahjus- tada, mitte tahet keelatud tegu toime panna (ÜKo 20.04.1999, T-305/94 – LVM vs. ko- misjon, p 1111). Ettevaatamatust ei ole Euroopa Kohus konkurentsiõiguse konteks- tis defineerinud. Kuigi trahvi kohaldamine ei sõltu sellest, kas tegu on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest, võib sel olla mõju teo raskusele, mida tuleb eelnõu KonkS § 7834 lõike 2 punktis 1 sätestatu kohaselt arvesse võtta. KarS § 27 ei anna õigusvastasust välistavate asjaolude ammendavat loetelu. Konkurentsi- õiguserikkumiste puhul võivad õigustavad asjaolud tuleneda n-ö koosseisust (ELTL art 101 lõige 3, KonkS § 5–7) või mujalt, kuid ka siin ei ole EL praktika ammendavat loetelu ette näinud. KarS §-s 32 väljendatud süüpõhimõte ei ole EL praktikas kajastamist leidnud, v.a trahvi kohaldamise piiramine süülise (s.t tahtliku või ettevaatamatu) teoga. Kohaldatavad trahvid tulenevad direktiivist, mistõttu nende suhtes KarS § 3. peatükiga analoogne regulatsioon ei oleks asjakohane. Trahvi kohaldamise (vrd KarS 4. ptk) osas tuleb direktiivist lähtudes arvesse võtta rik- kumise raskust ja selle toimepanemise kes- tust. Eelnõu KonkS § 7834 lõike 2 punktis 1 on nimetatud rikkumise raskust ja kestust, mida tuleb trahvi kohaldamisel arvesse võt- ta, samas punktis 2 on nimetatud ka rikku- mise korduvust, mis võimaldab erinevalt 257  kohelda esmakordset ja habituaalset rikku- mist. Muud karistust leevendavad ja rasken- davad asjaolud ei ole nimetatud, kuid samuti võimaldab ka KarS neid arvesse võtta üsna vabalt. Rahatrahv peab direktiivi kohaselt olema tõhus, proportsionaalne ja heidutav, mis on osalt sarnane KarS § 56 lõikes 1 ni- metatud positiivse eripreventsiooniga. 3.4. Topeltkaristatuse vältimine vajab täp- Osaliselt arvestatud semat regulatsiooni Pärast kõnesoleva eelnõu avalikule kooskõ- Eelnõu § 7814 lg 1 p 4 kohaselt ei algata Kon- lastamisele ja arvamuse andmisele esitamist kurentsiamet konkurentsijärelevalvemenet- on Euroopa Kohtu suurkoda teinud konku- lust või lõpetab menetluse konkurentsijärele- rentsiasjades kaks ne bis in idem põhimõtet valvemeedet määramata, kui samale ettevõt- puudutavat otsust: EKo 22.03.22, C-117/20 jale või ettevõtjate ühendusele on juba sama – bpost ja EKo 22.03.22, C-151/20 – keelatud teo toimepanemise eest sama õigus- Nordzucker jt. Neist lähtuvalt on Euroopa hüve kaitseks kohaldatud konkurentsijärele- Komisjon oma mitteametlikes suunistes valvemeedet või muud samaväärset avalik- palunud meil, kas kavandatud KonkS § 7814 õiguslikku sanktsiooni. Vastav säte on sõnas- lõike 2 punkt 4 üldse kustutada, sest ne bis in tatud väga hägusalt ja laialt. idem põhimõte kehtib niikuinii, või see Esiteks on ettevõtja mõiste konkurentsiõigu- ümber sõnastada selliselt, et see suuremal ses keerukas termin ning isegi ettevõtjale en- määral arvestaks Euroopa Kohtu hiljutisi dale ei pruugi olla selge see, kas ta moodustab seisukohavõtte. mõne teise ettevõtjaga konkreetsel juhul ühe Kuivõrd eelnõu autorid ei ole, arvestades ettevõtja või mitte (seda mõjutavad nt ühiset- eelnõule laekunud tagasisidet, veendunud, et tevõtte ülesehitus, vähemusaktsionäride õigu- Eesti juristkond, sh Konkurentsiamet, jagab sed jne). Selliselt ei ole selge, kas nt ühe ette- Euroopa Komisjoni seisukohta, et ne bis in võtja osas kohaldatud karistus võib välistada idem põhimõte kuulub kohaldamisele ka il- tema ema-, tütar-, sõsarettevõtja vastutuse, ma selleta, et see seadusesse kirjutataks – väiksema osalusega seotud ettevõtja vastutu- kuigi Euroopa Komisjonil on eelnõu autorite se või temaga ühisettevõtte moodustanud et- hinnangul õigus – oleme otsustanud kavan- tevõtja vastutuse. Teiseks ei ole selge, kas datud KonkS § 7814 lõike 2 punkti 4 muuta, mõeldud on ainult Eestis kohaldatud konku- kuid seda mitte viisil, mil Euroopa Komisjon rentsijärelevalvemeetmeid ja muid avalik-õi- sooviks. Euroopa Komisjon näeks sätet guslikke sanktsioone või ka teiste riikide kon- ideaalis järgmiselt: „the same undertaking or kurentsiasutuste poolt kohaldatud konkurent- association of undertakings has already sijärelevalvemeetmeid ja avalik-õiguslikke been subject to a competition supervision sanktsioone. Samuti ei ole selge, mida tähen- measure or other equivalent public sanction dab kavandis kasutatud termin „muud sama- in order to protect the same legal interest in väärset avalik-õiguslikku sanktsiooni“ – vas- respect of the same prohibited act; this does tav termin võib tähendada nii rahalist karis- not prevent the Competition Authority from tust kriminaalmenetluses aga ka ettekirjutust, initiating competition review proceedings if sunniraha vmt (või vastupidi lõppastmes proceedings by another authority in respect jääks mõni eelnevatest selle kohaldamisalast of the same facts act pursue a distinct legiti- välja). mate objective under different legislation, provided that the two proceedings are con- Teiseks on topeltkaristamise keelule lisatud ducted in a sufficiently coordinated manner täiendav tingimus, et eelnev meede/ sanktsi- between the two competent authorities and oon peab olema kohaldatud sama õigushüve within a proximate timeframe; and that the kaitseks. PS § 23 lg 3, EIÕK 7. lisaprotokolli 258  artikkel 4 lg 1 ja teised topeltkaristamise keel- overall penalties imposed correspond to the du sätestavad õigusaktid sellist lisatingimust seriousness of the offences committed.” ei kehtesta. Kohtujurist Bobek on oma arva- Enne kui jõuame sätte uuesti sõnastuseni, muses selgitanud, et liidu kohtupraktikas nä- märgivad eelnõu autorid, et nimetatud Eu- hakse ette, et topeltkaristamise keeld tugineb roopa Kohtu suurkoja lahendites lükkas ko- kolmele kriteeriumile: toimepanija, faktiliste hus ümber lahendist Aalborg Portland jt vs. asjaolude ja kaitstava õigushüve samasusele. komisjon alguse saanud tõlgenduse, mille Siiski on sama õigushüve kriteerium määrat- kohaselt konkurentsiõiguse rakendamisel al- letud vaid abstraktselt, kuna seda ei ole prak- lub ne bis in idem põhimõtte kohaldamine tikas veel kordagi kohaldatud. Kõigis topelt- kolmele tingimusele: faktiliste asjaolude, karistamise keeldu käsitlevates konkurentsi- rikkumise toimepannud isiku ja kaitstava õi- asjades, mida Euroopa Kohus senini arutanud gushüve samasus (EKo 07.01.2004, C- on, on jõutud järeldusele, et tegemist oli eri- 204/00 P - Aalborg Portland jt vs. komisjon, nevate tegudega. Vastavalt ei ole kohus senini p 338). Käesoleva aasta lahendites kinnitab tegelikult kordagi selgitanud, kuidas tuleks Euroopa Kohtu üldkogu, et ne bis in idem kaitstava õigushüve samasust hinnata.54 Li- põhimõtte kohaldamise suhtes kehtib siiski saks on sama õigushüve nõuet topeltkarista- kaks tingimust: „esiteks peab olema tehtud mise keelu kontekstis konkurentsiõiguses kri- varasem lõplik otsus (bis-tingimus) ja teiseks tiseerinud kolm kohtujuristi.55 Vastavalt on peavad varasem otsus ning hilisemad me- äärmiselt kaheldav vajadus Eesti õigusesse netlused või otsused puudutama samu as- Euroopa õiguse praktikas vaieldava, selgita- jaolusid (idem-tingimus)“ (vt bpost p 28 ning mata ning kordagi kohaldamata sama õigus- Nordzucker jt p 33). Sellega leidis kohus, et hüve nõude ülevõtmiseks. Probleemi on tõsta- ne bis in idem põhimõtte kaitseulatus vald- tanud ka Riigikohus.56 Ühtlasi on sellise lisa- konniti, ilma selleta, et vastupidine oleks sel- kriteeriumi sätestamine otseses vastuolus PS gelt sätestatud, erineda ei saa (vt bpost p 35 § 23 lõikega 3. Sama hägusalt ja umbmäära- ja Norzucker p 40). selt on sätestatud ka eelnõu § 7834 lg 1 p 3, mille kohaselt võib trahvi kohaldada üksnes Eelnõu autorid tõlgendavad nimetatud suur- juhul, kui sama rikkumise toimepanemise koja otsuseid kokkuvõtvalt selliselt, et harta eest ei ole ettevõtjale või ettevõtjate ühendu- artikliga 50 (mis vastab EIKonv 7. protokolli sele varem trahvi ega muud samaväärset ava- artiklile 4) tagatud põhiõigus kehtib vald- lik-õiguslikku sanktsiooni kohaldatud. Selli- kondade üleselt ühtmoodi, v.a juhul, kui seda selt toob eelnõu regulatsioon kaasa ebaselgu- on seadusega selgelt piiratud (mil viisil ja se selles osas, kas juba avalik-õigusliku rea- mis tingimustel saab hartas sisalduvaid põhi- geeringu osaliseks saanud tegu võib uuesti õiguseid, sh ne bis in idem põhimõtet, pii- karistatud saada konkurentsijärelevalveme- rata, on Euroopa Kohus kõnesolevates üld- netluses. Täiendavalt, ei ole välistatud topelt- kohtu otsustes avanud). karistuse kohaldamine olukorras, kus isiku Kuivõrd eelnõu autorid soovivad kavanda- üks tegu täidab ära nii haldustrahvi kohalda- tud KonkS § 7814 lõike 2 punktiga 4 luua mise koosseisu kui ka mõne süüteokoosseisu vaid didaktilist sätet, mis juhib menetleja tä- (karistusõiguses ideaalkogumi olukord). helepanu sellele, et ka otsekohalduvat põhi- õigust peab menetlemisel arvesse võtma, muudame sätet järgmiselt: „[Konkurentsia- 54 Kohtujurist Bobeki ettepanek Euroopa Kohtu asjas nr C-117/20 - bpost SA v. Belgia Konkurentsiamet, p 51 55 Vt Kohtujurist Kokott’i ettepanek Euroopa Kohtu asjas nr C-17/10 - Toshiba Corporation jt, p-d 114– 122; Kohtujurist Wahli ettepanek Euroopa Kohtu asjas nr C-617/17 - Powszechny Zakład Ubezpieczeń na Życie, p 45; ja Kohtujurist Tanchevi ettepanek Euroopa Kohtu asjas nr C-10/18 P - Marine Harvest, p 95 ning joonealune märkus nr 34. 56 Riigikohtu arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu (ECN+ direktiivi ülevõtmine) kohta 17.01.2022, lk 2. 259  met ei algata konkurentsijärelevalvemenet- lust või lõpetab menetluse konkurentsijärele- valvemeedet määramata, kui:] samale ette- võtjale või ettevõtjate ühendusele on juba sama keelatud teo toimepanemise eest sama õigushüve kaitseks kohaldatud konkurentsi- järelevalvemeedet või muud samaväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni“. Normi sõnastuses on kasutatud termineid „ettevõtja“ ja „ettevõtjate ühendus“, sest rik- kumise eest vastutab ettevõtja või ettevõtjate ühendus. Üksnes ettevõtja vastutusest tule- neb seda moodustavate isikute solidaarne vastutus (vt nt EKo 25.11.20, C-823/18 P – komisjon vs. GEA Group, p 65). Mõneti aru- saamatu on, kas advokatuuri konkurentsiõi- guse komisjon märkides, et ettevõtja mõiste konkurentsiõiguses on keerukas termin, mis- tõttu isikud ise ei pruugi teada, kellega nad ühe majandusüksuse ehk ettevõtja moodus- tavad, soovis saavutada seda, et kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkti 4 sõnastuses asendatakse kasutatud terminid terminiga „isik“. Kui me seda teeksime looksime ne bis in idem põhimõttele (tõenäoliselt lubamatu) piirangu, sest näeksime ette, et isegi kui Konkurentsiamet on keelatud teo toimepane- mise konkurentsijärelevalvemeetmega lõpe- tanud ja ettevõtjat moodustavale isikule trah- vi määranud, ei too see kaasa õigusrahu, sest välistatud ei ole mõne teise ettevõtjat moo- dustava isiku menetlemine sama keelatud teo toimepanemise eest. Ka eelpool nimetatud Euroopa Kohtu üldkogu lahendid räägivad siiski „ettevõtjast“ ne bis in idem põhimõtte tähenduses, mitte ettevõtjat moodustavast isikust. bpost’i lahendi punktides 36 ja 37 on kohus avanud, mida kujutab idem-tingimus: „[…] the ’idem’ condition requires the material facts to be identical […]. Identity of the material facts must be understood to mean a set of concrete circumstances stem- ming from events which are, in essence, the same, in that they involve the same perpe- trator and are inextricably linked together in time and space […].“ Nordzucker’i lahendi punktis 41 selgitab kohus idem-tingimuse puhul, kuidas hinnata asjaolude samasust ehk, kuidas hinnata „whether undertakings have adopted conduct having as its object or 260  effect the prevention, restriction or distor- tion of competition“. Normi sõnastuses kasutatud „konkurentsijä- relevalvemeedet või muud samaväärset ava- lik-õiguslikku sanktsiooni“ ei ole kuidagi piiratud üksnes Eestis kohaldatuga – ka selles osas leiab advokatuuri konkurentsi- õiguse komisjon vastuseid eelpool nimetatud Euroopa Kohtu üldkogu lahenditest. Seejuu- res keelab ne bis in idem põhimõte, mille sisu on kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkti 4, samadel asjaoludel sama ettevõtja või ette- võtjate ühenduse suhtes dubleerida nii me- netlusi kui ka karistusi, mis on kriminaal- õiguslikku laadi (vt bpost p 24 ja Nordzucker p 29). Seega ei tähenda sättesse kavandatud „konkurentsijärelevalvemeedet või muud sa- maväärset avalik-õiguslikku sanktsiooni“ ettekirjutust või sunniraha. Küll aga, kui varasemalt on keelatud tegu lõpetav ette- kirjutus ettevõtjale tehtud menetluses, mis mh võimaldab ka keelatud teo toimpanemise eest trahvida, kuid trahvi pole kohaldatud, võiks seda pidada ne bis in idem põhimõtte rikkumiseks, kui sama ettevõtja suhtes uut potentsiaalselt trahviga lõppevat menetlust toimetada (vt Nordzucker jt., p-d 63 ja 67). Kavandatud KonkS § 7814 lõike 2 punkti 4 kohta antud selgitused on asjakohased ka kavandatud KonkS § 7834 lõike 1 punkti 3 osas. 4. MUUD TEEMAD 4.1. Menetlusaluse isiku instituut ei ole sel- Mittearvestatud ge (sh ettevõtjate ühendus kui menetlusa- Justiitsministeeriumi eesmärk KonkS § 7817 lune isik ja solidaarne vastutus, ettevõtja lõike 1 kavandamisel ei olnud Konkurentsi- termin) ametit kohustada menetlema kõikvõimalik- Eelnõu kohaselt konkurentsiseadusesse lisa- ke ettevõtjat moodustavaid isikuid, vaid tava § 7817 lg 1 sätestab, et menetlusalune isik neid, keda amet kavatseb ettevõtja poolt on konkurentsijärelevalvemenetluses iga ette- toime pandud keelatud teo eest vastutavaks võtjat või ettevõtjate ühendust moodustav pidada või trahviga karistada. Teisisõnu, ees- isik, kui on kahtlus, et see ettevõtja või ette- märk oli anda Konkurentsiametile vabadus võtjate ühendus on toime pannud keelatud määrata ise ettevõtjat moodustavatest isiku- teo. test menetlusalused isikud konkreetses kon- kurentsijärelevalvemenetluses just nagu se- Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleneb menet- da oma praktikas teeb Euroopa Komisjon. lusaluse isiku sisustamine läbi ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse mõistete asjaolust, et Põhjus, miks sättesse kavandati sõna „iga“ Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika ko- (viidatud KonkS § 7817 lõige 1 nägi avalikule haselt on Euroopa Liidu konkurentsiõigus kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele 261 suunatud ettevõtjate tegevusele, mis tähen- esitatud redaktsioonis ette: „Menetlusalune dab, et EL konkurentsiõiguse rikkumise eest isik konkurentsijärelevalvemenetluses on iga vastutava üksuse määramisel tuleb lähtuda ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodus- nimetatud EL õiguse autonoomsest mõistest. tav isik […]“) seisnes selles, et kuivõrd Kon- kurentsiamet eelnõu kavandamise erinevates EL õiguse autonoomse mõiste kasutamise etappides palus korduvalt, et teda otsesõnu vajadus ei selgita kuidagi eelnõu § 7817 lg-s 1 kohustatakse menetlusaluseks isikuks luge- tehtud valikut, mille kohaselt on iga ettevõtjat ma üksnes nn otsest rikkujat (laiem ring me- moodustav isik konkurentsijärelevalvemenet- netlusaluseid isikuid olevat liigselt koor- luses menetlusalune isik. Ühe ettevõtja või- mav), lisasid eelnõu koostajad kavandatud vad olenevalt kontserni suurusest moodusta- sättesse sõna „iga“, et anda selgelt mõista, et da kümned, sajad või isegi tuhanded erinevad seadusandja soov ei ole selles aspektis ameti juriidilised isikud. Kõikide nende juriidiliste hindamisruumi piirata, kuivõrd Konkurent- isikute automaatne lugemine menetlusalus- siamet peaks ettevõtjat moodustavaid isikuid teks isikuteks koormab põhjendamatult me- menetlusaluste isikutena kaasama lähtudes netlejat ja menetlust ning sunnib menetluses konkreetse kaasuse asjaoludest. Sellise hin- enda õiguste kaitsmisele ressursse kulutama damisruumi piiramisel võivad praktikas olla põhjendamatult suurt hulka juriidilisi isikuid. negatiivsed tagajärjed, kuivõrd konkurentsi- See on seda suurem probleem, et eelnõu ei järelevalvemenetluse eesmärgiks on mh ka näe menetlusalustele isikutele ette menetlus- moonutamata konkurentsi säilitamine ehk kulude hüvitamist, kui konkurentsijärele- potentsiaalsete rikkumiste üld- ning eripre- valvemenetlus ei lõppe rikkumise tuvasta- ventsioon (kavandatud KonkS § 7813 lõige misega (vt täpsemalt menetluskulude hüvita- 3). mise kohta allpool p 4.3). Kuivõrd eelnõu autorid peavad aga möönma, Direktiiv ei nõua seda, et konkurentsijärele- et viidatud sõna „iga“ kavandatud KonkS § valvemenetluses oleksid menetlusalusteks 7817 lõikes 1 võiks eraldiseisval grammatili- isikuteks kõik ettevõtjat moodustavad jurii- sel tõlgendamisel mõista kui sellist kohustust dilised isikud. Euroopa Komisjon ei kaasa loovana, mis tingib kõikide ettevõtjat moo- konkurentsiõiguse rikkumiste menetlustesse dustavate isikute menetlusse kaasamise, ole- kõiki ettevõtjat moodustavaid isikuid, vaid me valmis selle sõna kavandatud KonkS § enamasti ainult otseselt rikkumises osalenud 7817 lõikest 1 kustutama. juriidilise isiku või selle juriidilise isiku ema- Mis puutub ettevõtjate ühendusse ja seda ettevõtja. Viitame siinkohal ühe näitena Eu- moodustavatesse isikutesse, siis Justiitsmi- roopa Kohtu otsusele liidetud asjades C- nisteerium kordab veelkord, et ettevõtja on 588/15 P ja C-622/15 P: „[---] käesolevas majandusüksus, mitte isik. Seega ettevõtjate asjas otsustas komisjon algatada menetluse ühendust moodustav isik või isikud ei saa üksnes apellantide suhtes, kes on LPD olla ettevõtjad – vähemalt ei ole see olnud kontserni emaettevõtjad, mitte aga LPD eelnõu autorite mõte kommenteeritavate kontserni suhtes, kes oli nende ühine sätete kavandamisel. Seletuskirjas on KonkS tütarettevõtja“ (vt otsuse lõiku 47), „Seega § 7817 selgituses mh märgitud: „Terminil et- võib komisjon [---] rikkumise eest vastu- tevõtjate ühendus Euroopa Liidu Kohtu tavaks pidada ja trahviga karistada ELTL praktikas ühest väljakujunenud definitsiooni artikli 101 rikkumises osalenud ettevõtja sarnaselt ettevõtja terminiga pole, kuid aka- osaks olevat mis tahes õigussubjekti. Sellest deemilises kirjanduses on levinud ühtne aru- järeldub, et asjaolust, et komisjon on ema- saam, mille kohaselt koosneb ettevõtjate ettevõtja tuvastanud juriidilise isikuna, keda ühendus samatüübilistest ettevõtjatest, kelle- võib pidada vastutavaks ettevõtja toime pan- de ühiseid huve ühendus esindab ja kaitseb dud rikkumise eest, ei saa tuletada järeldust, teiste majandusüksuste, riigiasutuste ja laie- et üks või teine tema tütarettevõtjatest ei malt kogu üldsuse ees. Tegemist on seega üldjuhul liikmeid omava esindusorganiga, 262  kuulu samasse ettevõtjasse [---]“ (vt otsuse mis võtab vastu otsuseid, mida tema liikmed lõiku 63). või esindatavad järgivad kas kohustusest või Direktiiv ei nõua ega saagi nõuda seda, et tingitult väljakujunenud tavast. Oluline on konkurentsijärelevalvemenetluses oleksid märkida, et ettevõtjate ühendust moodustab menetlusalusteks isikuteks kõik ettevõtjate juriidiline isik. Juriidilise isiku poolt moo- ühendust moodustavad isikud. Ettevõtjate dustatava ettevõtjate ühenduse liikmeteks on ühenduse liikmed ei moodusta ühte ettevõtjat, omakorda ettevõtjad, kellele kohaldub ette- mistõttu ei saa ettevõtjate ühenduse poolt võtja majandusüksusest lähtuv definitsioon.“ toimepandud konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutust omistada kõikidele ettevõtjate ühenduse liikmetele. Vastav asjaolu nähtub selgelt ka direktiivi preambula punktist 48, artikli 14 lg-test 3 ja 4 ja artikli 15 lg-test 1 ja 2. Tulenevalt asjaolust, et ettevõtjate ühen- duse liikmed ei moodusta ühte ettevõtjat, ei ole millegagi põhjendatud § 7834 lg-s 5 ettevõtjate ühendust moodustavate isikute solidaarne vastutus Konkurentsiameti poolt ettevõtjate ühendusele määratud trahvi tasu- mise eest ja § 7839 lg-s 2 solidaarne vastutus sunniraha tasumise eest. Direktiivi artikli 15 lg 2 kohaselt ei või ettevõtjate ühenduse liik- me vastutus ettevõtjate ühendusele määratud trahvi eest ületada 10% liikme enda käibest isegi olukorras, kus artikli 14 lg-te 2 ja 3 kohaselt on ettevõtjate ühenduse maksejõue- tuse korral lubatud trahvi tasumist nõuda ühenduse teatud liikmetelt. Viitame selles osas ka Saksamaa regulatsioonile: GWB § 81b, eriti lg 5.57 Eelnevast tulenevalt vajavad muutmist kõik eelnõu sätted, mis lähtuvad eeldusest, et me- netlusaluseks isikuks on automaatselt iga et- tevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustav isik. Konkurentsiametil peab olema õigus ja kohustus kindlaks määrata, millistele ettevõt- jat moodustavatele isikutele Konkurentsiamet soovib potentsiaalselt trahvi määrata, ning kaasata menetlusaluste isikutena konkurentsi- järelevalvemenetlusse ainult vastavad isikud. Ettevõtjate ühendust moodustavad isikud saa- vad lisaks ettevõtjate ühendusele endale olla menetlusalused isikud üksnes juhul, kui nad on rikkumises osalenud. 4.2. Õigus tutvuda toimikuga (versus ärisa- Osaliselt arvestatud ladus) Avaliku kooskõlastamise ja arvamuse and- mise järgselt on KonkS §-st 7821 (nüüd § 57 Kättesaadav saksa keeles: http://www.gesetze-im-internet.de/gwb/__81b.html (03.02.2022). Kättesaadav inglise keeles: http://www.gesetze-im-internet.de/englisch_gwb/englisch_gwb.html#p1054 (03.02.2022). 263 Eelnõu § 7821 lg 2 sätestab, et [m]enetlus- 7820) kustutatud algne lõige 2. Selle eesmärk alusel isikul on õigus taotleda juurdepääsu oleks olnud olukorras, kus oluliselt ei oleks teabele, mille alusel teda käsitletakse menet- saanud kahjustada teiste isikute õigused või lusaluse isikuna. Konkurentsiamet võib keel- kus kahjustada ei oleks saanud konkurentsi- duda teabele juurdepääsu võimaldamisest järelevalvemenetlus, võimaldada menetlus- ulatuses, mis võib oluliselt kahjustada teise alusele isikule, enne menetlustoimikule kui isiku õigusi või kahjustada konkurentsijärele- tervikule ligipääsuõiguse saamist, ligipääs valvemenetlust. Eelnõu seletuskirja lk 68 sellisele teabele, mille alusel on isik ettevõt- kohaselt annab säte menetlusalusele isikule jat moodustavaks isikuks loetud ja seeläbi mistahes hetkel (alates menetlusaluse isiku menetlusaluse isikuna menetlusse kaasatud. staatuse omandamisest ehk menetluse algata- Sätte eesmärk oleks seega olnud menet- misest) õiguse taotleda menetlustoimikust lusalusele isikule võimaldada konkurentsi- juurdepääsu tõenditele, mis on andnud alust järelevalvemenetluse kestel kahtluse alla tema menetlusaluseks isikuks tunnistamisele. seada oma kuuluvust ettevõtjasse ehk majan- Samuti selgub seletuskirjast, et ka asjaoma- dusüksusesse. Euroopa Komisjoni mittea- sele juurdepääsutaotlusele laieneb sama para- metlike suuniste kohaselt aga takistaks grahvi lõige 5, mille kohaselt Konkurentsia- selline regulatsioon konkurentsijärelevalve- met ei võimalda juurdepääsu leebuse kohal- menetluse tõhusat toimetamist, kuivõrd damise taotlusele, kokkuleppe sõlmimise Konkurentsiamet takerduks vaidlustesse, taotlusele, ärisaladusele ega muule konfident- mis võiksid jääda menetluse sellesse staadi- siaalsele teabele, kui see ei ole vajalik me- umi, kus menetlusaluseid isikuid ära kuula- netlusaluse isiku kaitse tagamiseks. Eelnev takse. Nimetatud suunistest tulenevalt on tekitab potentsiaalselt olukorra, kus menet- algne KonkS § 7821 lõige 2 kustutatud. luse kestel ei ole menetlusalusel isikul tervik- Sellega seonduvalt heidab advokatuuri kon- likku ligipääsu teda potentsiaalselt süüstava-kurentsiõiguse komisjon ette, et kavandatud tele tõenditele. See omakorda raskendab kai- regulatsiooni kohaselt (sh juhul, kui eelnõus tseõiguse teostamist enne seda, kui Konku- oleks säilinud algne KonkS § 7821 lõige 2) rentsiamet jõuab menetluses teatud seisukoh- tekib olukord, kus menetluse kestel ei ole tadeni. Antud seisukohtadeni jõudmise järg- menetlusalusel isikul terviklikku ligipääsu selt on omakorda oluliselt keerulisem kaitse- teda potentsiaalselt süüstavale teabele, mis õiguse teostamine. raskendab kaitseõiguse teostamist enne seda, Õiguse tutvuda menetlustoimikuga täies ula- kui Konkurentsiamet jõuab menetluses ette- tuses (arvestades lg 5 sätestatud piirangute- heidete esitamiseni. ga), saab menetlusalune isik eelnõu § 7821 lg Justiitsministeerium märgib sellega seondu- 3 kohaselt alles menetluse lõppfaasis (arva- valt, et ka kriminaalmenetluses ei ole menet- muse ja vastuväidete ärakuulamise faas (eel- lusalusele isikule tagatud ligipääs kriminaal- nõu § 7827)). Võimalus sekkuda sellises hili- toimikule kogu menetluse vältel. KrMS § ses faasis on juba iseenesest asjaolu, mis 223 lõike 3 alusel esitab prokuratuur krimi- takistab kaitseõiguse teostamist. naaltoimiku tutvumiseks siis, kui ta tunnis- Eelnev toob kaasa olukorra, kus menetlus- tab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks. alune isik ei pruugi saada toimikule tervik- Enne seda on KrMS § 341 lõike 1 alusel kaht- likku ligipääsu kogu menetluse kestel. EIÕK lustataval õigus taotleda juurdepääsu tõendi- artikkel 6 lg 3 p b, KPÕRP artikkel 14 lg 3 p tele, mis on olulised tema vastu esitatud b ja ELPH artikkel 48 lg 2 sätestavad kuriteos kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on süüdistatava isiku õiguse efektiivse kaitse vajalik õiglase menetluse ja kaitse etteval- võimalusele (laiemalt on tegemist õigusega mistamise tagamiseks. Kahtlustatav KrMS § õiglasele menetlusele). Kuna konkurentsijä- 33 lõikest 1 tulenevalt on isik, kes on kuri- relevalvemenetlus täidab nn Engeli kriteeriu- teos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, mid, peab viidatud õigus laienema ka menet- keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toi- lusalusele isikule selles menetluses. EIK on 264  leidnud, et süüdistatava piiramatu ligipääs mepanemises ja kes on allutatud menetlus- menetlustoimikule on efektiivse kaitse või- toimingule. – Väljatoodud KrMS regulatsi- maluse (ning laiemalt õiglase menetluse) ga- oon oligi aluseks eelnõu varasemasse redak- rantii.58 Sellist õigust võib väga erandlikel tsiooni kavandatud ja nüüdseks kustutatud juhtudel (nt riigisaladuse kaitseks) piirata, KonkS § 7821 lõikele 2. Kuivõrd Euroopa kuid piirang peab olema proportsionaalne. Komisjon sellise sätte kavandamist ei toeta, Käesoleval juhul on normid sõnastatud seda- ei ole meil võimalik seda säilitada. Siinkohal võrd üldiselt, et ei pruugi tagada ligipääsu väärib aga mainimist, et nimetatud KrMS § kõikidele tõenditele õigel ajal. 341 on seadusesse kavandatud Euroopa Par- lamendi ja nõukogu direktiivi 2012/13/EL Eelnõu § 7827 lg 2 kohaselt võib Konkurent- artikli 7 ja 8 ülevõtmiseks, mis räägivad siamet keelatud teo toimepanemise tuvasta- Eesti õiguse tähenduses kinnipeetud või misel ning ajutise ja konkurentsijärelevalve- vahistatud kahtlustatava õigusest tutvuda menetlust lõpetava konkurentsijärelevalve- materjalidega, et tõhusalt oma kinnipidamist meetme kohaldamisel tugineda üksnes nen- või vahistamist vaidlustada, mistõttu on dele etteheidetele, mille kohta on menet- kehtiv KrMS § 341 nimetatud direktiivi lusalusel isikul olnud võimalus esitada oma laiendatud ülevõtmise tulemus. arvamus ja vastuväited. Sama sätte lg 3 koha- selt esitab Konkurentsiamet asjas koostatud Juhul kui Konkurentsiamet ei võimalda me- etteheited taotlejale eelnõu § 7815 tähenduses netlusalusele isikule ligipääsu menetlustoi- ja annab talle võimaluse esitada määratud mikule enne menetluse lõppfaasi ehk arva- mõistliku tähtaja jooksul kirjalikult oma muse ja vastuväidete ärakuulamise faasi arvamus ja vastuväited etteheidete suhtes, (sest Konkurentsiametil ei ole kohustust seda mille alusel Konkurentsiamet kohaldaks kon- teha), peab Konkurentsiamet seda asjaolu kurentsijärelevalvemeedet keelatud teo toi- arvamuse ja vastuväidete esitamiseks antava mepanemise lõpetamiseks. Eelnõu lähtub sel- mõistliku aja määramisel arvesse võtma, et liselt arusaamast nagu ei olekski menet- menetlusaluse isiku kaitseõiguste teostamine lusalusel isikul vajalik enda õiguste kaitsmi- ei oleks takistatud. seks tutvuda nende tõenditega, millele Punktid EIK lahenditest, millele advokatuuri Konkurentsiamet tugineb, vaid piisaks üksnes konkurentsiõiguse komisjon oma kommen- etteheidete tutvustamisest. See ei taga menet- teeritava tähelepaneku joonealuses viites nr lusalusele isikule aga sisulist võimalust enda 18 (s.o käesolevas tabelis joonealune viide nr õigusi kaitsta ega võimalda tõhusat ja tege- 58) viitab ei puuduta mitte menetlustoimiku- likku ärakuulamist. Menetlusalusel isikul le ligipääsu ajahetke (küll aga seda, et me- peab olema juurdepääs kõigile tõenditele, netlustoimikuga tutvumiseks peab andma millele Konkurentsiamet tugineb. Juurdepääs piisava aja (adequate time)) nagu komisjon terviklikule toimikule peaks menetlusalusele sellele näib mh viitavat, vaid üksnes menet- isikule olema tagatud hiljemalt hetkeks, mil lustoimikule ligipääsu ulatust. toimub tema ärakuulamine, kuid menetlus- ökonoomia huvides tuleks kaaluda toimikuga Kavandatud KonkS § 7820 (varasem § 7821) tervikuna tutvumise võimalust igas menetluse lõige 4 selle täiendatud kujul sätestab: „Kon- etapis. kurentsiamet teeb menetlustoimiku menet- lusalusele isikule kättesaadavaks hiljemalt Ka on problemaatiline eelnõu § 7821 lg 5 koos arvamuse ja vastuväidete andmise kohane piiran ligipääsuks leebuse taotlusele. võimalusega.“ Säte ütleb seega üheselt, et Seletuskirja (lk 68) kohaselt tuleneb eelnõu § Konkurentsiametil on kohustus menetlus- 7821 lg-s 5 sisalduv juurdepääsupiirang ECN+ toimikule (st kogu menetlustoimikule) direktiivi artikli 31 lg-st 3 ning selle ees- juurdepääs võimaldada hetkel, mil ta esitab märgiks on kaitsta menetlusalust isikut. Esi- teks, viidatud direktiivi säte kehtestab, et /.../ 58 EIK otsused nr 62936/00 – Moiseyev v. Russia, p 217; nr 40107/04 - Beraru vs Rumeenia, p 70; nr 38184/03 - Matyjek v. Poland, p 63; ja nr 37469/05 - Luboch v. Poland, p 68. 265 leebusavalduste ja kokkuleppe sõlmimise menetlusalusele isikule tema suhtes koosta- taotlustega lubatakse tutvuda vaid nendel tud etteheited ja annab menetlusalusele isi- menetlusosalistel, kelle suhtes kohaldatakse kule võimaluse etteheidete suhtes esitada asjakohaseid menetlusi, ja üksnes selleks, et oma arvamus ja vastuväited. Sätet on pärast teostada nende kaitseõigusi. S.o direktiiv eelnõu avalikku konsultatsiooni täiendatud lubab selgesõnaliselt leebusavalduste ja sõnaga „hiljemalt“, et selgesõnaliselt mõista kokkuleppe sõlmimise taotlustega tutvuda anda, et miksi ei takista Konkurentsiametil menetlusalustel isikutel kaitseõiguste teosta- ligipääsu menetlustoimikule osaliselt või mise eesmärgil. Vastavalt jääb arusaamatuks, täielikult võimaldada menetluse varasemas miks laieneb eelnõu § 7821 lg 5 juurdepääsu- faasis. Eelnõu autorite hinnangul ei saa piirang ka sama paragrahvi lg 2 olukorras kõnesolevast KonkS § 7820 lõikest 4 (nii (menetlusaluse isiku taotlus menetlustoimi- varasemas kui ka täiendatud sõnastuses) kuga tutvumiseks). Kogu menetlustoimikus kuidagi välja lugeda, et „[e]eelnõu lähtub sisalduv teave (sh näiteks leebuse kohaldami- […] arusaamast nagu ei olekski me- se taotlus) on pea igal juhul vajalik menetlus- netlusalusel isikul vajalik enda õiguste kait- aluse isiku kaitseõiguse tagamiseks ning vas- seks tutvuda nende tõenditega, millele Kon- tavalt ei tohiks võimaldada (vastuolus õiglase kurentsiamet tugineb, vaid piisaks üksnes menetluse põhimõttega) tema eest menetlus- etteheidete esitamisest.“ toimiku sisu varjamist. Teiseks, juurdepääsu- Kavandatud KonkS § 7821 (nüüd § 7820) lõi- piirangu eesmärk kui menetlusaluse isiku ge 5 on eelnõust pärast selle avalikule koos- kaitse teda süüstavate tõendite avaldamise kõlastamisele ja arvamuse andmisele esita- eest (ECN+ direktiivi põhjenduspunkt 72) ei mist kustutatud. See tuleneb n-ö võrdsete ole tema enda eest teabe varjamise kaudu saa- relvade põhimõttest (principle of equality of vutatav. See on aga saavutatav eeskätt läbi arms), millest peab lähtuma ka Euroopa Ko- tõendite lubatavuse reeglite kehtestamise misjon oma EL konkurentsiõiguse rakenda- (mille osas esinevad eelnõus olulised puudu- mise menetluses (vt nt ÜKo 29.06.1995, T- jäägid). Komisjoni hinnangul on põhjenda- 30/91 – Solvay vs. komisjon, p 83). Teoree- tud, et juurdepääsupiirang kohalduks vaid tiliselt oleks KonkS § 7821 lõike 5 säilitamine eelnõu § 7821 lg 3 olukorras (keelatud teo selle algsel kavandatud kujul võimalik vaid toimepanemise lõpetamist taotlenud isiku juhul, kui menetluses luua konfidentsiaal- (ehk menetlusvälise isiku) taotlus menetlus- susringid (st kogu menetlustoimikus olevale toimikuga tutvumiseks). teabele saaks juurdepääsu menetlusaluse Halduskohtumenetluses on menetlusosalisel isiku lepinguline või riigi õigusabi korras õigus tutvuda kogu toimikuga HKMS § 88 lg nimetatud esindaja, kes saaks selles sisal- 1 alusel, ehk õigus tekib menetlusosalise staa- duvast teabest teha selektsiooni, mis on tuse omandamise hetkel (üldjuhul menetluse menetlusaluse isiku kaitseõiguste tagami- algatamisel). Muuhulgas võib seda absoluu- seks vajalik – see võimaldaks maksimaalselt tset õigust piirata edasikaevatava määrusega kaitsta ärisaladust ja muud konfidentsiaalset ärisaladuse hoidmise eesmärgil. Riigikohus teavet). Kuivõrd eelnõu esitati avalikule on haldusasjas nr 3-3-1-8-17, p 19 leidnud, et kooskõlastamisele ja arvamuse andmisele vastava õiguse piiramisel tuleb HKMS § 88 selliselt, et sellesse konfidentsiaalsusringe lg-st 3 tulenevalt otsustada, kas on võimalik kavandatud ei olnud ja senistes katsetes teis- dokumenti siiski osaliselt tutvustada. Vasta- te eelnõude puhul ei ole samalaadsed ette- valt rakenduvad trahviotsuse kohtulikul vaid- panekud laiapõhjalist toetust saanud, ei ole lustamisel meetmed, mis tagavad menetlus- võimalik sellist lahendust enam eelnõusse osalise toimikuga tutvumise õiguse piiramise lisada isegi juhul, kui eelnõu autorid vasta- proportsionaalsuse ning võimaldavad piira- vasisulist regulatsiooni kõige sobilikumaks mise vaidlustamist. Kuid ka sellisel kujul peaksid (selliste põhimõtteliste muudatuste HKMS ei pruugi kohtulikul vaidlustamisel tegemine tingiks uue avaliku konsultatsi- tagada menetlusaluse isiku õigust efektiivsele ooni, kuid arvestades ECN+ direktiivi mitte- 266 kaitsele (alati ligipääs kogu relevantsele tea- õigeaegsest ülevõtmisest algatatud rikku- bele). Selguse huvides, kehtiv HKMS ei peagi mismenetlust Eesti Vabariigi suhtes, pole seda tegema, sest hetkel ei vasta halduskohtu- meil uueks laiapõhjaliseks konsultatsiooniks menetlus nn Engeli kriteeriumile ehk viidatud enam kahjuks aega). Seetõttu jääb eelnõu- õigus halduskohtumenetluses menetlusosali- kohasesse seadusesse reegel, et Konkurent- sele ei laiene. Võrdluseks, kriminaalmenet- siamet teeb menetlustoimiku menetlusalu- luses tagab KrMS § 35 lg 2 süüdistatavale sele isikule kättesaadavaks (hiljemalt) koos piiramatu õiguse tutvuda kaitsja vahendusel arvamuse ja vastuväidete andmise võimalu- toimikuga ehk menetluse lõppfaasis ei piira sega. Ühtki piirangut sellele menetlusaluse toimikule ligipääsu nt asjaolu, et selles isiku õigusele kavandatud eelnõu enam ette sisaldub ärisaladus. Selliselt on kriminaalme- ei näe. netluses õigus efektiivse kaitse võimalusele Seejuures aga nagu advokatuuri konkurent- igal juhul tagatud. siõiguse komisjon välja pakub, on eelnõu Veel väärib märkimist, et eelnõu § 7815 lg 3 varasemas redaktsioonis KonkS § 7821 lõikes järgi võib Konkurentsiamet tunnistada taotle- 5 sisaldunud piirang lisatud KonkS § 7820 ja nime teistele isikutele avaldamisele mitte- lõikesse 3 (varasemas redaktsioonis § 7821 kuuluvaks. Selline regulatsioon on mitmel lõige 3) järgmiselt: „Taotlejal käesoleva põhjusel probleemne. Esiteks, selliseks isiku- seaduse § 7815 tähenduses on õigus taotleda ks võib olla ka kohus. See justkui tähendab, juurdepääsu teabele, mille alusel on Konku- et Konkurentsiametil on õigus mingeid and- rentsiamet otsustanud konkurentsijäreleval- meid varjata ka kohtu eest. See ei haaku vemenetluse lõpetada § 7814 lõike 2 punktis kohtuliku kontrolliga. Teiseks, lahendamist 3 sätestatud alusel. Konkurentsiamet ei vajab küsimus, kas selliste taotluste esitami- võimalda taotlejal juurdepääsu ärisaladu- sega saaks toime panna KarS §-des 319 ja 320 sele ega muule konfidentsiaalsele teabele.“ kirjeldatud tegusid, mis oleks loogiline. Kui Taotleja andmete avaldamine menetlusalu- saaks, tekib Konkurentsiametil võimalus var- sele isikule: Esiteks tuleb märkida, et eel- jata isikut ka uurimisasutuste ja prokuratuuri nõud on muudetud. Teave taotlusest tunnis- eest. Kolmandaks, PS § 44 lg 3 kohaselt on tatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõel- põhimõtteliselt igal isikul õigus tutvuda tema dud teabeks. Erandina sellest võimaldatakse kohta riigiasutustes hoitavate andmetega. menetlusalusele isikule juurdepääs taotluse- Taotlus kuulub selliste andmete hulka. Isiku le, sh taotleja nimele, etteheidete esitamise õiguste kaitseks oleks võimalik nimetatud faasis või varem, kui Konkurentsiamet ot- põhiõigust piirata, kuid jääb arusaamatuks, sustab menetlusalusele isikule menetlustoi- millist õigust sellisel juhul kaitstakse. Kui mikule juurdepääsu võimaldada menetluses võrrelda kriminaalmenetlusega, on seal tun- varasemas etapis. Etteheidete osas oma nistaja anonüümsus võimalik eeluurimiskoh- seisukohti esitades saab menetlusalune isik tuniku loal prokuratuuri taotlusel ja tunnistaja seega võtta seisukoha ka taotluses märgitu turvalisuse tagamiseks ning kuriteo raskusest kohta. või erandlikest asjaoludest tulenevalt (KrMS § 67 lg 1). PS § 44 lõike 3 osas märgime, et menetlus- alune isik saab taotlusega tutvuda hiljemalt etteheidete esitamise faasis (st kui võimal- datakse juurdepääs toimikule). Kuni selle hetkeni (muude isikute kui menetlusaluste isikute suhtes ka edaspidi) on taotleja andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Valekaebus, valeütlus ja valeandmete esita- mine: KarS § 319 osas märgime, et nimetud säte hõlmab valekaebusi kuritegude osas. 267  Kaebused väärtegude ja muude õigusrikku- miste osas jäävad selle normi kohaldamis- alast välja. Küll aga juhime tähelepanu selle- le, et KarS § 280 sätestab väärteokoosseisu haldusorganile teadvalt valeandmete esita- mise eest. Seega, kui taotluses esitatakse valeandmeid, et saavutada ettevõtja või ette- võtjate ühenduse suhtes konkurentsijärele- valvemenetluse läbiviimine, ei ole tegemist karistusähvarduseta teoga. Justiitsministee- rium on niisiis seisukohal, et kehtiv õigus näeb ette piisava sanktsiooni haldusorganile (antud juhul Konkurentsiametile) valeand- mete esitamise eest. KarS § 320 osas märgime, et see hõlmab ka valeütlusi halduskohtumenetluses. Valeand- mete esitamine konkurentsijärelevalvemene- tluses on kaetud KarS §-s 280 sätestatud koosseisudega. 4.3. Esindaja õigused (sh lepingulise esin- daja kohustus selgitada välja õigustavad ja leevendavad asjaolud; menetluskulud) - Esindaja kohustused Arvestatud Eelnõu § 7819 lg 3 sätestab, et [l]epinguline Säte on eelnõust välja jäetud. Menetlusaluse või riigi õigusabi korras nimetatud esindaja isiku ja tema lepingulise või muu esindaja on kohustatud kasutama kõiki vahendeid ja suhe ning esindaja ülesanded oma kliendi viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgi- suhtes on piisavalt selged tuletatavad käsun- tada välja menetlusalust isikut õigustavad ja disuhtest. tema seisundit leevendavad asjaolud, ning andma menetlusalusele isikule muud konku- rentsijärelevalvemenetluses vajalikku õigus- abi. Tegemist on KrMS § 47 lg 2 analoogse sättega, mille kohta on Riigikohus sedasta- nud, et säte paneb eelkõige kriminaalmenet- luse käigu eest vastutavatele ametiisikutele ja riigile kohustuse tagada süüdistatavale pädev kaitsja.59 Säte paneb sisuliselt kohtule ebapä- deva kaitsja menetlusest taandamise kohustu- se (KrMS § 55 lg 1). Samal ajal konkurentsijärelevalvemenetluses menetlusaluse isiku esindaja menetlusest taandamist ei reguleerita. Selliselt jääb aru- saamatuks, millist eesmärki eelnõu § 7819 lg 3 konkurentsijärelevalvemenetluses kannab. Seletuskirja lk 66 kohaselt soovitakse panna esindajale kohustus tegutseda esindatava 59 RKKKm-d nr 3-1-1-3-02, p-d 7.1-7.2; nr 3-1-1-61-10, p 10.1; ja RKHKm nr 3-3-1-73-12, p 8. 268 parimates huvides, kuid selline kohustus tu- leneb menetlusaluse isiku ja esindaja sise- suhtest. Puudub põhjus, miks peaks sisesuhte raames reguleeritava küsimuse tooma seadu- se reguleerimisalasse. Veelgi enam, antud säte (lähtuvalt asjaolust, et puuduvad selle rakendamist ja eesmärki selgitavad sätted) võib omakorda muutuda põhjuseks lepinguli- se esindaja menetlusest eemaldamisele ilma, et oleks tagatud laiem kontroll menetlusaluse isiku õiguste tagamise osas. - Menetluskulud Arvestatud Konkurentsijärelevalvemenetluse tulemusena Eelnõud on muudetud. Esialgu kavandatud võib Konkurentsiamet kohaldada miljonites- HKMS § 103 lõike 3 muudatus on eelnõust se eurodesse ulatuvaid rahatrahve. Ka on kon- välja jäetud ning kavandatud on eraldiseisev kurentsiõigusega seotud menetlused tihtipea- kulude hüvitamise säte (KonkS § 7840), mille le mahukad ning keerulised. Vastavalt ei saa lõige 3 näeb ette järgmist: „Menetlusaluse kehtida üldine haldusõiguse põhimõte, et isik isiku taotlusel hüvitab riik talle Konkurent- peab olema võimeline end haldusorganis ise siameti otsuse alusel konkurentsijäreleval- esindama. See põhimõte ei saa üldiselt kehti- vemenetlusega seotud põhjendatud menet- da olukorras, kus haldusmenetlus muudetakse luskulud, kui: 1) konkurentsijärelevalveme- juba süüteomenetluse laadseks instituudiks. netlus on lõppenud käesoleva paragrahvi Konkurentsiõiguse rikkumisega seotud me- lõike 2 punktis 3 või 4 sätestatud alusel; 2) netlustes on vajalik (eriti kui see võib tuua jõustunud on kohtuotsus, mille kohaselt ei kaasa ulatuslikud santsioonid) professionaal- ole menetlusaluse isiku poolt moodustatud se õigusabi kasutamine ning vastavad kulud ettevõtja või ettevõtjate ühendus keelatud võivad ulatuda kümnetesse ning isegi sada- tegu toime pannud.“ desse tuhandetesse eurodesse. Isikul peab ole- Menetluskulud ei ole tsiteeritud sättes muul ma võimalik kulutuste hüvitamisele ka juhul, viisil piiritletud, kui vaid sellega, et menet- kui Konkurentsiamet leiab menetluse lõpuks, luskulud kuuluvad hüvitamisele põhjenda- et menetlusalune isik ei ole toime pannud tud ulatuses. Seega põhjendatud menetlus- konkurentsiõiguse rikkumist. kulud võivad hõlmata nii tõlke-, õigusabi- Lisaks sellele taanduvad konkurentsimenet- kui ka muid kulusid. lused tihtipeale keerulistele majanduslikele küsimustele ning argumentide koostamiseks/ toetamiseks on vajalik kasutada ekspertarva- musi. Sageli kasutatakse konkurentsiõiguse rikkumistega seotud menetlustes majandus- ekspertide analüüsi, mille koostamine oma- korda on äärmiselt kulukas nii rahaliselt kui ajaliselt. Üha enam eeldab konkurentsiasjade lahendamine ka teiste erialaekspertide kaasa- mist, sh IT, suurandmete vms tegelevad isi- kud. Olukorras, kus Konkurentsiameti koos- seisu kuuluvad ja kaasusega tegelevad lisaks juristidele ka näiteks ökonomistid, ei saa eel- dada, et menetlusalune isik peaks ise piirdu- ma ainult juristide kasutamisega. 269 Eelnõu kohaselt täiendatakse HKMS § 103 lõikega 3 sõnastuses [k]ohtuväliste kulude hulka loetakse ka konkurentsijärelevalve- meetme adressaadile konkurentsijärelevalve- menetluses tekkinud põhjendatud õigusabi- kulud. Kavandatav säte reguleerib üksnes neid juhtusid, kus konkurentsijärelevalve meede on kohtus vaidlustatud. Seletuskirja lk-l 130 märgitakse, et olukordades, kus kon- kurentsijärelevalvemenetlus lõpetatakse enne kohtusse jõudmist (nt ei leia Konkurentsiamet rikkumist või lõpetab menetluse prioriteetide alusel), kuid menetlusalune isik on teinud kulutusi õigusabile, siis jääb nende olukorda- de puhul kehtima üldine riigivastutuse režiim, s.t üksikisikule hüvitatakse kahju, mis tekkis avaliku võimu õigusvastase tegevusega isiku õigusi rikkudes. Viimane seisukoht on aga väär, kuna RVastS § 7 alusel kahju hüvitamine eeldab avaliku võimu kandja õigusvastast tegu. Kui Konku- rentsiamet menetluse lõpetab, ei ole konku- rentsijärelevalvemenetluse algatamise näol olnud tegemist õigusvastase tegevusega ning vastavalt ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Selliselt ei ole võimalik nõuda kon- kurentsijärelevalvemenetluse raames tekki- nud kulude hüvitamist juhul, kui asi ei jõua kohtusse. Täiendavalt on ebaselge, kas ja mil- lises ulatuses kuuluvad hüvitamisele kaasatud mitteõiguslike nõustajate (ökonomistid, IT eksperdid vms) kulud. Lisaks täiendatakse eelnõu kohaselt RÕS § 25 lõikega 5 sõnastuses [k]onkurentsijäreleval- vemenetluses riigi õigusabi saanud isik huvi- tab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud juhul, kui menetlus lõppeb sellele isikule kon- kurentsijärelevalvemeetme kohaldamisega. Muul juhul hüvitab nimetatud tasu ja kulud riik. /.../ Säte võimaldab konkurentsijärele- valvemenetluses riigi õigusabi saanud isikul nõuda riigilt riigi õigusabi tasu ja kulude hü- vitamist. Selliselt on loodud olukord, kus menetlusalu- sele isikule hüvitatakse (i) riigi õigusabiga seotud kulud juhul, kui talle ei kohaldata konkurentsijärelevalvemeedet; või (ii) õigus- abikulud, kui asi jõuab halduskohtusse. Kon- kurentsimeetme kohaldamata jätmisel ei hüvitata menetlusalusele isikule tekkinud 270  õigusabikulusid (mis ei ole riigi õigusabiga seotud kulud), samuti ei hüvitata eksperdi- kulusid. Olukorra põhjendamatust ilmestab veelgi enam asjaolu, et kehtiva regulatsiooni kohaselt on KarS §-le 400 vastavas teos kahtlustataval/süüdistataval menetluse lõpe- tamise korral õigus KrMS § 175 lg 1 p 1, 2, § 183 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel nõuda kohtueelses menetluses õigusabi- ja eksperdikulude huvi- tamist. Väärteomenetluses on kahtlustataval/ süüdistataval menetluse lõpetamise korral õigus nõuda kulude hüvitamist VTMS § 23 alusel. Vastavalt pannakse konkurentsiõiguse rikkumiste haldusrežiimile allutamisega ette- võtjad ebaõiglaselt oluliselt halvemasse posi- tsiooni kui varasemalt. Veelgi enam ilmestab olukorra ebaõiglust asjaolu, et ettevõtjatelt võetakse kulude hüvitamise nõudmise võima- lus menetluses, mis võimaldab senistest olu- liselt rangemate karistuste kohaldamist. Eesti Advokatuuri haldusõiguse komisjon Eesti Advokatuurile on esitatud arvamuse Mittearvestatud avaldamiseks Konkurentsiseaduse muutmise Märgime, et kõnesoleva eelnõu näol ei ole seaduse eelnõu (eelnõu), millega on kavanda- tegemist haldustrahvimenetluse seaduse tud konkurentsi rikkumisel haldustrahv koos (HalTS) eelnõu edasiarendusega. Kui vastava haldustrahvi menetlusega. HalTS-ga plaanitud haldustrahvimenetlus Advokatuuri haldusõiguse komisjon on vara- pidi olema täiesti eraldiseisev menetlus, siis semalt esitanud arvamuse haldustrahviõiguse kavandatav konkurentsijärelevalvemenetlus kontseptsioonile ja haldustrahvimenetluse on HMS-le tuginev ühe valdkonna spetsiifi- seaduse eelnõule. 21.10.2020 arvamuses line erihaldusmenetlus. Haldusõiguse ko- haldustrahvimenetluse seaduse eelnõule juh- misjoni tähelepanekut saab seega nii tisime tähelepanu mitmetele põhimõttelistele mõneski aspektis asjakohatuks pidada. kitsaskohtadele seaduse väljatöötamisel. Pea- mise probleemina oleme esile toonud haldus- trahvimenetluse kui iseseisva karistuse mää- ramisele suunatud menetluse loomise, mis väljapakutud kujul ei sobitu põhimõtteliselt väljakujunenud õiguskorda. Haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu teenis terava kriitika ka õiguskantslerilt, kes 02.11.2020 arvamuses60 asus kokkuvõtvalt seisukohale, et uue õigusrikkumistele reagee- rimise instituudi – haldustrahvimenetluse – loomine ei ole eelnõu tasandil põhjendatud, puudub õigusselgus loodava õigusinstituudi asetuse osas õigussüsteemis, esinevad teravad probleemid seoses süüteomenetlusele omaste 60 Õiguskantsleri 02.11.2020 arvamus nr 18-2/200821/2005884. 271  menetluslike garantiide puudumisega. Õigus- kantsleri arvamus lõppes tõdemusega, et juriidiliste isikute puhul karmimat karistust võimaldav menetlusliik saab kõige väikse- mad menetlusgarantiid. Peame vajalikuks li- sada, et lisaks menetlusgarantiide puudumi- sele, ei vastanud haldustrahvi seaduse eelnõu ka oma üldise detailsuse poolest ootustele, mida iseseisva karistusmenetluse loomine eeldaks. Nõustume praegusele eelnõule antud õiguskantsleri 14.02.2022 arvamuses61 too- duga, et need varasemalt adresseeritud prob- leemid on tänaseni lahendamata ja veenva vastuseta. Kriitikat eelnõu kui ka üldisemalt haldustrah- viõiguse osas on teinud ka Tartu Ülikooli õi- gusteadlased. 07.02.2022 arvamuses62 leitak- se, et juba haldustrahvimenetluse seaduse eel- nõuga üritati ilma vajaduseta ning isikute põhiõigusi ebakohaselt piirates sisse viia täi- esti uut karistuste liiki, mis Eesti õiguskorda kuidagi ei sobitu. 07.02.2022 arvamuses lüka- takse meie hinnangul argumenteeritult ümber põhjendused, millega on eelnõu autorid õi- gustanud konkurentsivaldkonnas iseseisva haldustrahvimenetluse loomist. Arvestades eeltoodut ja eelnõu kohta juba esitatud erinevaid mahukaid seisukohti, ei pea me põhjendatuks esitada samas detailsuses arvamust kavandatu osas, vaid toome all- järgnevalt esile meie hinnangul eelnõuga seonduvad peamised probleemid. 1. Eelnõu ei paigutu haldusmenetluse ja Mittearvestatud halduskohtumenetluse mudelitesse Haldusõigus ja karistamine: Nagu haldusõi- Alustades üldisemast, soovime esmalt juhtida guse komisjon rõhutab, siis kehtivas haldus- tähelepanu, et tüüpiliselt ei ole haldusõiguse õiguses tüüpiliselt ei karistata. Sellega võib funktsiooniks isikute karistamine. Isiku karis- nõustuda – üldjuhul haldusõiguses tõepoo- tamisega seonduv normistik on hõlmatud ka- lest ei karistata. Oluline on aga see, et see ei ristusõiguse ja sellele vastavate erimenetlus- ole ei põhiseaduse ega ka EIÕK alusel kui- tega (väärteomenetlus, kriminaalmenetlus, dagi välistatud, kuniks menetlusalusele isi- alaealiste mõjutamine), mis tüüpiliselt sisal- kule tagatakse teatud tasemel menetlusga- davad endas küllaltki üksikasjalike reegleid rantiid. Rõhutada tuleb ka asjaolu, et keh- ehk karistusmenetlusi iseloomustab kõrge tivas haldusõiguses juba karistatakse. Nimelt regulatsiooni tihedus isikutele menetluslike tunneb kehtiv haldusõigus mitmeid distsip- garantiide tagamiseks, millele lisandub veel linaarmenetlusi. Samuti tuleb märkida, et see, kui midagi tüüpiliselt ei tehta, ei välista 61 Õiguskantsleri 14.02.2022 arvamus nr 18-2/220230/2200948. 62 Tartu Ülikool. Arvamus konkurentsiseadus muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu kohta. 07.02.2022 272 ka üksikasjalik kohtupraktika. Riigi karistus- teatud erandite tegemist, kui see on erinevate võimu teostamisel on kohtuväliste menetle- kaalutluste koosmõjus otstarbekas. Haldus- jate kõrval tähtsal kohal kohtute roll nii koh- menetlus kui selline on eesmärgineutraalne. tuvälise menetleja poolt esitatud süüdistus- Konkreetse haldusmenetluse eesmärk sõltub versiooni kontrollimisel kui ka määratud sellest, millise iseloomuga on haldusmenet- karistuse kontrollimisel või selle kohaldami- luse tulemusel vastuvõetav haldusakt või sel. sooritatav toiming. Kui haldusakt või toi- ming on karistava iseloomuga, on ka kon- On tõsi, et ka haldusõiguslike meetmetega rii- kreetne haldusmenetlus olemuselt karistav vatakse põhiõigusi ning haldusmenetlusõigus ning selles peab tagama teatud menetlusga- on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele rantiid. Mis puudutab Eesti õiguses leidu- ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli vaid menetluskordi, siis tuleb rõhutada, et võimaldava haldusmenetluse korra loomise seadusandjal on täielik õigus luua uusi me- teel (HMS § 1). Samas iseloomustavad hal- netlusi ning korraldada menetlusi ümber. dusmenetlust ka sellised põhimõtted nagu Menetluse nimi kui selline ei riku kellegi vormivabadus ja efektiivsus (HMS § 5 lg 1 ja õigusi. Oluline on see, millised garantiid on 2), laialdane avalikkus (HMS § 7), haldus- menetluses tagatud. Just viimane, kuid mitte organi rikkumiste tulemusrelevantsuse arves- esimene, on põhiseaduse, EL põhiõiguste tamine (HMS § 58). Haldusorganitele on harta ja EIÕK tasandi küsimus. Vastuseis usaldatud sageli üsna laiaulatuslik kaalutlus- konkurentsijärelevalvemenetlusele kui selli- õigus üksikjuhtude paindlikuks ja õiglaseks sele on seega alusetu – põhiseadus sellise lahendamiseks (HMS § 4). Need aluspõhi- nime ja ülesehitusega (ühendmenetlus) mõtted lähtuvad ja saavad lähtuda eeldusest, menetluse loomist ei keela ega takista. et haldusmenetluse tüüpiliseks kaasmõjuks või tulemuseks ei ole riigi karistusvõimu ko- Haldusõiguse komisjon viitab ühe argu- haldamine (sh isiku põhiõiguste intensiivsed mendina sellele, et haldusmenetlust kirjelda- riived), vaid ühiskonnaelu korraldamine vad põhimõtted nagu vormivabadus, efek- avalikes huvides. tiivsus, avalikkus jne, kavandatava menet- luse puhul ei kohaldu. Märgime, et haldus- Kui nüüd püüda hinnata, kas olemuslikult on menetluse seadus on üldseadus. Luues eri- eelnõuga kavandatu sarnane pigem karistus- haldusmenetluse reeglistiku, saab HMS-st menetlustega või haldusmenetlusega, tuleb teha konkreetses erimenetluses erisusi. Sama kahtluseta tõdeda, et oma põhiolemuselt on on tehtud ka näiteks korrakaitseseaduse pu- tegemist karistusmenetlusega. Nii ei iseloo- hul, mis sisaldab riikliku järelevalve menet- musta vastavat menetlust ei vormivabadus luslikke erisusi. ega avalikkus. Samuti ei saa karistusme- netlust iseloomustada suur täitevvõimu kaa- Täitevvõimu kohtulik kontroll: Haldusõigu- lutlusõigus väljaspool kohtulikku kontrolli. se komisjon märgib, et karistusmenetlust ei Olukorras, kus tegemist on põhiolemuselt saa iseloomustada suur täitevvõimu kaalu- karistusmenetlusega, ei ole sugugi loogiline tlusõigus väljaspool kohtulikku kontrolli, paigutada eelnõus pakutud regulatsiooni hal- vihjates sellega oma hinnangule nagu oleks dusmenetluse katuspõhimõtete alla, vaid asja- eelnõuga kavandatud Konkurentsiametile kohased põhimõtted ja üldosa peaks tulenema suur kaalutlusõigus, mis jääb väljapoole karistusmenetlusi reguleerivatest normisti- kohtulikku kontrolli. See väide on loosu- kest. Ainult nii see saabki olla. nglik ning selles ei ole arvestatud eelnõus Selle kinnituseks piisab, kui heita pilk mõnele kavandatud HKMS sätete muutmist. Koh- tule on antud sõnaselge õigus trahve (lisaks asjakohasele põhiõiguste piiranguklauslile: juba olemasolevale volitusele täiel määral  PS § 44 tulenevalt on Eesti kodanikul tühistada) ka vähendada. üldjuhul õigus tutvuda tema kohta hoita- Kriminaalmenetlus põhiseaduse tähenduses: vate andmetega, aga seaduse alusel võib Seoses haldusõiguse komisjoni märkusega seda õigust piirata teiste inimeste õiguste 273  ja vabaduste ning lapse põlvnemise sala- juhime tähelepanu sellele, et „kriminaal- duse kaitseks, samuti kuriteo tõkestami- menetlus“ kriminaalmenetluse seadustiku se, kurjategija tabamise või kriminaal- tähenduses ei ole sama, mis "kriminaalme- menetluses tõe väljaselgitamise huvides. netlus“ põhiseaduse tähenduses. Põhiseadu- Eelnõus on mitmeid reegleid, mis näevad se mõisteid ei saa lihtseadusega defineerida ette, et isikud ei saa menetlusest teada või ega ka kitsendada. Kriminaalmenetlus põhi- on piiratud juurdepääs andmetele. Üld- seaduse tähenduses võib olla ka mõni muu põhimõttena haldusmenetluste läbiviimi- menetlus, mis vastab põhiseaduse kriminaal- seks selliseid piiranguid sätestada ei saa menetluse mõistele. (vt HMS § 7 lg 1) ja ka põhiseadus lubab Viited põhiõiguste piiranguklauslitele: Hal- seda vaid kindlatel juhtudel, eeskätt kri- dusõiguse komisjon viitab mitmele põhisea- minaalmenetlusega seoses. duses sätestatud põhiõigusele võtmata arves-  PS § 43 järgi võib sõnumisaladuse osas se, et kõnesolev eelnõu võtab Eesti õigusesse teha erandeid kohtu loal kuriteo tõkesta- üle ECN+ direktiivi, st EL õigusakti. Kahe- miseks või kriminaalmenetluses tõe väl- tsusväärne on asjaolu, et haldusõiguse ko- jaselgitamiseks seadusega sätestatud juh- misjon jätab oma sisendis mulje, nagu kõ- tudel ja korras. Eelnõus on ette nähtud nesolevat eelnõu peab ja saabki mõõta üks- meetmeid, millega sõnumisaladust riiva- nes põhiseaduses sätestatuga. See on õigus- takse, aga taaskord on selline võimalus korra kompleksuse lubamatu lihtsustamine. põhiseaduse järgi eeskätt karistusmenet- Eelnõuga kavandatav konkurentsijäreleval- luste puhul ning mitte haldusmenetluste vemenetluse analüüsimiseks tuleb võtta ar- puhul. vesse kogu Euroopa põhiõiguste kaitse struktuuri. Põhiseaduses sätestatud põhiõi-  Kodu puutumatust saab piirata seaduse- gused on üksnes üks aspekt mitmetahulisest ga sätestatud juhtudel ja korras avaliku põhiõiguste kaitse korrast. Pea täielikult on korra, tervise või teiste inimeste õiguste tähelepanuta jäänud EL põhiõiguste harta ja ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestami- küsimus, kuidas üldse liikmesriigi õigus ja seks, kurjategija tabamiseks või tõe väl- EL õigus omavahel suhestuvad. EL õiguse jaselgitamiseks kriminaalmenetluses (PS põhialustest on teada, et liikmesriigid ei saa § 33). EL õigusaktide ülevõtmisest keelduda, vii-  Perekonna- ja eraellu ei või sekkuda mui- dates oma põhiseaduses sätestatule. Põhi- du, kui seaduses sätestatud juhtudel ja mõtteliselt võib kõne alla tulla juht, kus Eesti korras tervise, kõlbluse, avaliku korra riik jätab PSTS §-st 1 tulenevalt EL õiguse või teiste inimeste õiguste ja vabaduste üle võtmata. Vastuolu põhiseaduse aluspõhi- kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurja- mõtetega eeldab aga seda, et see on kõigile tegija tabamiseks (PS § 26). ilmselge. ECN+ direktiiv vastuolu põhisea- On ilmne, et eelnõu kohaselt läbiviidav me- duse aluspõhimõtetega kaasa ei too. ECN+ netlus riivaks vähemalt eelviidatud põhi- direktiiv on paljuski Euroopa Komisjoni aas- õigusi. Kui sisustada põhiseaduses nimetatud takümneid kehtinud menetluse kodifitsee- kuritegu või kriminaalmenetlust täpselt kattu- ring liikmesriikidele (selle on haldusõiguse vana karistusseadustikust või kriminaalme- komisjon jätnud arvesse võtmata), millele on netluse seadustikust tulenevate mõistetega, olnud allutatud ka Eestis tegutsevad ette- tuleks tõdeda, et haldustrahvide menetlustes võtjad alates 2004. aastast. EL otsekohaldu- ei saagi vastavaid põhiõigusi riivata ja eelnõu va nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel on selgelt põhiseadusega vastuolus. Üldiselt saab Euroopa Komisjon tegutseda ECN+ peaks õiguskorras hoiduma samade mõistete direktiivile sarnases, pea identses, raamis- erinevast sisustamisest, aga erandlikult on see tikus ka Eestis. mõeldav põhiseaduse puhul, mille abstraktsus Menetluse nimi ja menetlusgarantiid: Hal- on kõrgem. Ainuke võimalus, kuidas konku- dusõiguse komisjon ajab läbivalt segamini rentsivaldkonnas karistuste määramise me- kaks aspekti, mis tuleb üksteisest eraldi 274 netluses vastavate põhiõiguste riiveid põhi- hoida: üks küsimus on see, millise nimega seaduspäraseks pidada saaks, olekski tõlgen- menetluses midagi tehakse, teine küsimus on dada põhiseaduses kasutatud mõisteid laie- see, millised menetlusgarantiid vastavas me- malt kui nende tavaseadustes toodud mõisted. netluses tagatud on. Haldusõiguse komisjon Nii tuleks Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) küsib, et „kui halduskaristuse menetlused praktikast tulenevate n-ö Engeli kriteeriumite põhiseaduse tähenduses tõlgendamise teel kaudu hõlmata ka sellised teod, mida saab paigutada nt „kriminaalmenetluse“ mõistes- olemuslikult pidada karistuslikuks, ning nen- se, et mahtuda põhiõiguste piiranguklausli dega seotud menetlused. Aga kui halduskaris- alla, tekib küsimus, miks põhiseaduses tuse menetlused põhiseaduse tähenduses tõl- kriminaalmenetlusena käsitletud menetlust gendamise teel paigutada nt „kriminaalmene- me nimetame tavaseadustes haldusmenet- tluse“ mõistesse, et mahtuda põhiõiguste pii- luseks ja püüame seda reguleerida haldus- ranguklausli alla, tekib küsimus, miks põhi- õiguslike meetmetega.“ Põhjus, miks osa seaduses kriminaalmenetlusena käsitletud konkurentsiõiguse rikkumisi loetakse kuri- menetlust me nimetame tavaseadustes hal- tegude alt ja seega ka KrMS kohase kri- dusmenetluseks ja püüame seda reguleerida minaalmenetluse alt välja, on see, et see haldusõiguslike meetmetega. Selline lähene- kohustus tuleneb ECN+ direktiivist. mine ei ole absoluutselt loogiline ega haaku Haldusõiguse komisjon leiab, et hoopis ko- õigusnormide senise süstemaatikaga. Komis- hasem oleks kasutada väärteomenetlust. Sel- joni arvates annavad ka põhiõiguste piirangu- lisel juhul võib küsida, et kuidas oleks selline klauslid selge signaali, et kui riik soovib vas-lahendus loogilisem ja süstemaatilisem – tavaid põhiõigusi mingil moel menetlusega ECN+ direktiivis sätestatud trahvidel on riivata, siis tuleb seda teha eeskätt sellistes väga kõrge ülemmäär. Absoluutulatuses või- menetlustes, mis on kriminaalmenetlus või vad need ületada karistusseadustikus kurite- kriminaalmenetlusega võimalikult sarnased, gudele sätestatud karistuste ülempiiri mitme- sh vastavate menetluslike tagatiste osas, mida kordselt. Tekib küsimus, et kuidas on loogi- põhiseadus ise sätestab (nt PS 21, 22). Eestis line ja süsteemipuhas võtta sellised trahvid on selliseks sarnaseks menetluseks väärteo- üle väärtegudena, mis on Eesti õiguskorras menetlus. väikeste karistusmääradega n-ö pisirikkumi- Eeltoodu leiab kinnitust ka siis, kui minna ük- sed. Samuti näib haldusõiguskomisjon – jät- sikteemade juurde. tes täielikult kõrvale asjaolu, et kõnesoleva eelnõu keskne mõte on Eesti õigusesse üle võtta ECN+ direktiiv – lähtuvat sellest, et eelnõuga kavandatu saab lihtsalt saavutada ka väärteomenetlusega, kasutades seejuures väärteomenetluses ette nähtud uurimistoi- minguid, põhimõtteid ning tagatisi. Nii see ei ole. Selline järeldus saab sündida üksnes siis, kui võtta analüüsi aluseks üksnes riigisisene õigus, jättes kõrvale kõik muud asjas oluli- sust omavad õiguslikud küsimused nagu ECN+ direktiiv ning selles sisalduvad täis- harmoneerivad sätted, EL õigus ja selle su- hestumine liikmesriigi õigusega ning EIÕK- ga ning põhiõiguste kaitse keeruline struk- tuur EL-s. 2. Kaalutlusõigus, vormivead ja kohtulik Arvestatud osaliselt kontroll Advokatuuri haldusõiguse komisjon tugineb oma argumentatsioonis EIK Silvester's Ho- reca Service lahendile. Samale lahendile on 275 HKMS § 158 lg 3 kohaselt ei hinda kohus oma lõppjärelduste tegemisel tuginenud ka kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalu- Tartu Ülikooli eksperdid. Tähelepanuta on tlusõigust haldusorgani eest. aga jäetud üks hilisem (seejuures lausa kon- Näiteks EIK praktikas on leitud (EIKo nr kurentsijärelevalve valdkonnast pärinev ja 47650/99 – Silvester's Horeca Service vs. Silvester's Horeca Service lahendile viidet Belgia, p 25), et kui karistust kohaldab tegev) lahend, milles EIK märgib, et haldusorgan, siis peab kohtul, mis karistus- täiemahuliseks kontrolliks loeb ta ka seda, otsust kontrollib, olema mh pädevus teostada kui kohtul on õigus (üksnes) trahvisummat täiemahuline kontroll vaidluse kõigis faktilis- vähendada (vt A. Menarini Diagnostics S.r.l. tes ja õiguslikes küsimustes (sh kaalutlusõi- v. Italy – 43509/08). Eelnõus on kavandatud guse teostamise õiguspärasus). See tuleneb ka anda kohtule trahvi vähendamise õigus. EIK EIÕK artiklist 6 (õigus õiglasele kohtumõist- praktika kohaselt vastab selline mudel EIÕK-le. Vt täiendavalt advokatuuri konku- misele) ja on seotud põhiseaduse §-ga 22. rentsiõiguse komisjoni arvamuse punktile Eelnõus on küll püütud probleemiga kuigi- 2.2 antud vastust. võrd tegeleda, lisades kohtu võimaluse trahv tühistada, aga halduskohtu kontrolli põhiole- Eelnõud on kooskõlastamisele ja arvamuse must see ei muuda. Kui kohus isegi tühistab andmiseks esitamise järgselt muudetud. 35 ilmselge kaalutlusveaga trahvi, siis sellest ei Muudatused tehakse KonkS §-s 78 . Sätte piisa. Oluline on, et kohus kontrolliks trahvi pealkirja täiendatakse järgmiselt: „Menetlus- täiemahuliselt (mitte üksnes kaalutlusreeglite ja vorminõuete rikkumise tagajärjed ning 35 piires püsimist) ja selle võimaldamiseks kohtulik kontroll“. KonkS §-i 78 täienda- peaks eelnõus halduskohtute rolli veelgi tu- takse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: gevdama. Aga see ei haaku enam üldse senise „(2) Rikkumise, sealhulgas keelatud teo halduskohtute praktika ja kohtuliku kontrolli toimepanemise tuvastamise õiguspärasust ja rikkumise eest määratava trahvi õigus- olemusega. pärasust hinnates teostab kohus täie- Näiteks väärteomenetluses on tavapärane, et mahulise kontrolli. (3) Kohtul on õigus trahvi määrab kohtuväline menetleja ning hinnata trahvi otstarbekust ja õigus trahvi vastav trahv on kohtulikult kontrollitav täies vähendada.“ Seejuures tuleb terminit „täie- mahus. Selline lahendus vastab nii põhisea- mahuline“ mõista kui kohtuliku kontrolli dusele kui ka inimõiguste ja põhivabaduste intensiivsust puudutavat mõistet. „Täie- konventsioonile. Järelikult on Eesti õigus- mahuline“ ei tähenda seda, et rikkumisi hak- korras vajalik mudel juba loodud, toimiv ning kab tuvastama või trahve määrama haldus- on kujunenud arvestatav kohtupraktika. Põh- kohus. Kohus annab hinnangu Konkurentsi- jendamatu on luua uut paralleelmenetlust, mis ameti tehtud otsusele. Seejuures on kohtul tingib seejuures olulisi muudatusi juba kuju- õigus hinnata trahvi otstarbekust ning trahvi nenud halduskohtuliku kontrolli mudelisse. vähendada. 3. Enese mittesüüstamise privileeg Mittearvestatud PS §-s 22 on sätestatud, et kedagi ei tohi kä- Advokatuuri haldusõiguse komisjoni sisuli- sitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema ne ettepanek on jätta direktiiv vastavas osas, kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. st vähemalt artiklit 8 puudutavalt, üle võt- Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud mata, tuginedes põhiseadusele. ECN+ direk- oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tiiv on Eesti suhtes kehtiv EL õigusakt, mis tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. tuleb üle võtta. Eesti on endale direktiivide PS § 22 kõik lõiked sisaldavad põhimõtte- ülevõtmise kohustuse ise võtnud. Haldus- liselt ilma reservatsioonita põhiõigusi. õiguse komisjoni väljapakutud lahendus – Esiteks, kohtute praktikas on kujunenud süü- jätta direktiiv kõrvale ja lähtuda põhiseadu- tuse presumptsiooni ja enese mittesüüstemise sest – ei ole õiguslikult teostatav. Samuti ei nähtu komisjoni sisendist, et oleks analüü- situd ECN+ direktiivi, EL põhiõiguste hartat 276 privileegi osas arvestatav kohtupraktika, mi- ja sinna juurde kuuluvat Euroopa Liidu da tuleks kohaldada ka halduskaristuste suh- Kohtu praktikat liikmesriigi ja EL põhiõi- tes. Olukorras, kus vastavaid põhimõtteid hal- guste omavahelist suhestumist puudutavalt. duskaristuste suhtes niigi tuleb kohaldada, EL õigusaktid peavad – et olla kehtivad – tõusetub taaskord küsimus, miks peaks hal- olema kooskõlas EL esmase õigusega, sh EL duskaristusi reguleerima täiel määral väljas- põhiõiguste hartaga. Õigusaktid peavad küll pool muudest karistusmenetlustest. arvestama liikmesriikide identiteediga (mille eest seisavad liikmesriigid õigusaktide väl- Teiseks, eelnõu § 7825, mis tegeleb teabe jatöötamisel ise), kuid EL õigusakti kehti- nõudmisega, ei sätesta PS §-s 22 tuleneva vuse eelduseks ei ole see, et ta on kooskõlas enese mittesüüstamise privileegile vastavat kõigi liikmesriikide põhiseadustega. teabe andmisest keeldumise alust ja üldse on eelnõus püütud luua uus lähenemine, mille Lisaks tuleb märkida, et eelnõus on sõnasel- kohaselt justkui ei olegi võimalik sellele põhi- gelt välistatud see, et teabenõudega saaks mõttele tuginevalt teabe andmisest keelduda. nõuda isiku – ükskõik millisel viisil – üles- Komisjoni arvates Eesti kehtiva PS § 22 tunnistust keelatud teo toimepanemise kohta põhimõtteliselt sellist võimalust ei anna ja (vt KonkS § 7825 lõige 2). eelnõu seletuskirjast ka üheselt ei selgu, kui- Viimaks kordame ka üle, et haldusõiguse das PS § 22 tulenevatest piirangutest üle komisjoni seisukoht, et eelnõus kavandatu saadakse. saaks kehtestada väärteomenetluse vormis Kui lähtuda Euroopa Kohtu praktikast, saaks on petlikult lihtne lahendusettepanek, mille- teabenõue puudutada ettevõtja dokumente, ni on jõutud jättes kõrvale terve müriaad aga mitte selgitusi (EKo C-374/87 – Orkem v. olulisi õiguslikke aspekte, mis seonduvad komisjon, p-d 34–35). Aga ka sellele kohtu- EL õiguse ja EIÕK-ga. praktikale tuginemisel puudub võimalus PS § Mis puutub Orkem vs. komisjon lahendisse, 22 tõlgendada selliselt, et füüsiliselt isikult (nt palume advokatuuri haldusõiguse komisjo- ettevõtte juht, töötaja) võiks nõuda teda süüs- nil tutvuda eelnõu autorite vastusega advo- tavaid selgitusi. Seejuures ei oma tähtust, et katuuri konkurentsiõiguse komisjonile (vt vastavaid karistusi ei kohaldata füüsilistele punkt 3.1). isikutele, sest nemad võivad olla toime pan- nud tegusid, mis vastavad mõnele muule karistusseadustikus kirjeldatud teole. Tuleb asuda seisukohale, et kuivõrd karistus- menetluste, sealhulgas väärteomenetluste kontekstis on asjaomane kohtupraktika (eelkõige kriminaal- ja väärteoasjade kon- tekstis) kujunenud ning seda tuleks hal- duskaristuste karistusliku iseloomu tõttu ko- haldada ka halduskaristustele, on igati loo- giline, kui vastavat tekkinud kohtupraktikat järgivad ja arendavad edasi need samad üldkohtud, mille praktikas vastavad põhi- mõtted on välja kujunenud. Vastasel korral tekiks kummaline olukord, kus ühelt poolt kriminaal- ja väärteoasju arutavad kohtud (koos EIK praktikaga) arendavad edasi PS § 22 ja EIÕK artikkel 6 kohast kohtupraktikat, sest seal on kõnealuste vaidluste maht suu- 277 rem, aga vastavaid põhimõtteid peaks hak- kama halduskaristuste kontekstis rakendama hoopis halduskohtud. Arvestades, et halduskaristused on olemus- likult karistuslikud meetmed, peavad neile kehtima süütuse presumptsiooni, enese mitte- süüstamise privileegi ja muud karistuste kohaldamisele kehtivad reeglid, siis on kõige loogilisem, et ka nende menetlemine toimub samas menetluses nagu tavapäraselt karistusi määratakse. Eesti kontekstis on selleks sobi- vaks vormiks väärteomenetlus, mis või- maldab muuhulgas karistuse esmast mää- ramist kohtuvälise menetleja poolt. Kokkuvõtteks: Eelnõuga kavandatud lähe- nemine on meie hinnangul põhimõtteliselt vale ning toob kaasa väljakujunenud ning kindlatel teoreetilistel alustel põhineva õiguskorra murenemise. Eelnõuga kavan- datut ei tohiks vaadelda kitsalt konkurent- siõiguse kontekstis, vaid laiemalt, arvesta- des, et sellega loodav iseseisev karistus- menetlus kujundab põhimõttelise mudeli ning raamistiku rikkumiste tuvastamiseks ja reageerimiseks ka teistes valdkondades. Eelnõu sisaldab mitmeid probleeme, mis tõstatab meie hinnangul küsimusi selle vastavusest Eesti Vabariigi põhiseadusele ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastami- seks ning süüdlaste karistamiseks on meie hinnangul jätkuvalt sobivaks menetluseks väärteomenetlus ja kriminaalmenetlus. Arvestades, et küsimus seondub EL õiguse Mittearvestatud ülevõtmisega, oleks otstarbekas Justiitsminis- Eelnõu ettevalmistamisel on analüüsitud teeriumil kiireloomulisena moodustada asja- võimalust ECN+ direktiiv olemasolevasse tundjatest (sh karistus-, konkurentsi- ja hal- menetluste paljususse üle võtta ning jõutud dusõiguse spetsialistidest) töögrupp, kelle järeldusele, et see ei tooks kaasa mitte üks- ülesandeks on olemasolevate analüüsidele tu- nes ebaülevaatliku ja ebaotstarbeka tule- ginevalt EL õiguse ülevõtmiseks vajalike muse, vaid menetluste paljususe säilitamine väärteomenetluse seadustiku ja muude seotud ilma igasuguse legitiimse eesmärgita oleks seaduste muudatuste väljatöötamine. ka menetlusaluse isiku PS §-st 14 (põhiõigus korraldusele ja menetlusele) tuleneva õiguse rikkumine. Tuletame meelde, et ECN+ di- rektiivi tulemusel tuleks nii riiklik järele- valve, haldusjärelevalve kui ka väärteome- netlus viia üle ühtedele ja samadele menet- 278  lusgarantiidele, sh rakendada identseid uuri- mismeetmeid. Justiitsministeeriumi vaatest on lubamatu allutada menetlusalune isik mitmele samade uurimismeetmetega ja sa- male tulemile (keelatud teo tuvastamine) suunatud menetlusele, kui selleks ei ole rat- sionaalset põhjust (Eesti menetluste palju- suse algne mõte oli ulatuslikke riiveid lubav kiire korrakaitse ja kõrgemate standarditega süüteomenetlus. See vahetegu tuleb ECN+ direktiivist tulenevalt kaotada). Juhime tähe- lepanu sellele, et paralleelsete riikliku järe- levalve ja süüteomenetluse läbiviimine teki- tab menetlustele allutatud isikule topelt kulud (sh õigusabikulud), samuti on erinev kohtualluvus. Kui mõlemad menetlused on samade menetlusgarantiide ja uurimismeet- mete standardiga, siis on isiku solgutamine kahes paralleelselt toimuvas menetluses (ja erinevatele kohtutele alluvates menetlustes) mitteaktsepteeritav. Palume selles osas tut- vuda ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale eelpool antud vastusega – vt nende 4. märkust. Eesti Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon Põhiõiguste komisjon näeb tutvumiseks esitatud konkurentsijärelevalvemenetluse eelnõus olulisi (põhi)õiguslikke probleeme. Esitame siinkohal komisjoni poolt alljärg- nevalt põhiõigustesse puutuvad printsipi- aalsed küsitavused: 1. Haldustrahvi kehtestamine Eesti Vabariigi Mittearvestatud seadusandluses tuleb lahendada tervikuna, Justiitsministeerium püüdis haldustrahvide mitte üksikute õigusharude kaupa. Esitatud kehtestamise vajadust kaardistada ja selle eelnõuga soovitakse üle võtta ECN+ direk- pinnalt ka valdkondade üleselt lahendada tiivi sätteid. Samal ajal ei täida Eesti Vabariik 2020. aastal, mil avalikule kooskõlastamise- isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 le ja arvamuse avaldamisele esitati kõige- art.83 nõudeid. Haldustrahvi kehtestamine pealt haldusõiguse kontspetsioon ja seejärel sektorite kaupa tekitab täiendavat segadust, haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu. Tule- mitte ei taga õigusnormide täitmist kohusta- nevalt aga sellest, et mõlemale laekus avali- tud isiku poolt. kult konsultatsioonilt väga negatiivset taga- sisidet, otsustas Justiitsministeerium 2021. aastal horisontaalse haldustrahvimenetluse seadusega mitte edasi liikuda. Kuivõrd aga ECN+ direktiiv pidi liikmesriikide õigusesse olema üle võetud juba 4. veebruariks 2021, oli tolleks hetkeks juba varem vastu võetud otsus, et konkurentsiõiguses töötatakse välja 279  valdkonnaspetsiifiline lahendus. Justiits- ministeerium aga ei välista, et haldustrah- vide kehtestamist peab ühel hetkel, eriti võttes arvesse EL õiguse jõudsat arengut, uuesti kaaluma ka teistes valdkondades, kuid seda tuleb siis teha eraldiseisvalt kõnesolevast eelnõust, sest ECN+ direktiivi- ga seonduvalt on Eesti Vabariigi suhtes juba mitteõigeaegsest ülevõtmisest tingitud rik- kumismenetlus alustatud. 2. Arvestades trahvide suurust ja Konkurent- Mittearvestatud siametile antavat läbiotsimise õigust on oma Eelnõule lisatud seletuskirjas on korduvalt olemuselt tegemist süüteomenetlusega, kinnitatud, et konkurentsijärelevalvemenet- mille mõned tagajärjed väljuvad isegi krimi- luses ettevõtjatele ning ettevõtjate ühendus- naalmenetluse piirest. EIK on toonitanud, et tele määratavad trahvid on EIK-i väljatöö- põhiõiguste tagamisel pole oluline menetluse tatud Engeli kriteeriumide järgi materiaalses nimetus vaid kriteeriumiks on menetlusaluse- tähenduses karistused. Samuti on eelnõu se- le isikule põhjustatavad potentsiaalsed taga- letuskirjas korduvalt märgitud, et sellest tu- järjed , st. on lähtuda tuleb sellest, kas menet- lenevalt peab konkurentsijärelevalvemenet- lus on oma olemuselt karistusõiguslik (Engel lus vastama mh EIÕK artiklis 6 sätestatule. and others v. the Netherlands). Kuna eelnõu Eelnõus on Konkurentsiameti volitused ning on vaieldamatult karistusõiguslikke tagajärgi menetlusosaliste õigused ja kohustused välja kaasatoov, siis peaks ta selgesõnaliselt lahti- kirjutatud (eriregulatsiooni puudumisel ko- kirjutama ja tagama kõik süüteomenetlusega haldub haldusmenetluse seadus kui üldsea- kaasnevad menetlusosaliste õigused. Võrdse- dus). Komisjon ei ole täpsemalt avanud, tele teadmistele ja relvadele (equality of miks nad leiavad, et n-ö võrdsete relvade arms) printsiip lehtib isegi liiklusasjades printsiipi ei ole eelnõusse sisse kirjutatud. (Pascari v. the Republic of Moldova, §§ 20- Tegemist on väitega. Väide peab olema nor- 23; Marčan v. Croatia, § 33) või administra- midele tugineva argumentatsiooniga põhjen- tiivsetes pisihuligaansusasades (Nicoleta datud. Eelnõusse kavandatud normidele tu- Gheorghe v. Romania, § 25), kuid tunduvalt ginevat analüüsi selle väite kinnitamiseks karmimate tagajärgi võimaldavasse eelnõusse aga lisatud ei ole. pole seda sisekirjutatud. 3. Tõendid ja tõendite kogumine selles sisu- Mittearvestatud liselt karistusõiguse uues liigis käib suuresti Väide, et eelnõu ja seletuskiri isegi ei maini haldus-, mitte karistusõiguse standardite jär- vajadust järgida Euroopa inimõiguste kon- gi. Erinevalt varasemalt esitatud haldus- ventsiooni, iseäranis selle artiklit 6, on kum- trahvimenetluse kontseptsioonist ei maini mastav. Esiteks, eelnõu ei saagi sisaldada eelnõu ega seletuskiri isegi vajadust järgi- viidet sellele, et seadusele kohaldub EIÕK da Euroopa inimõiguste konventsiooni, ise- ega peagi seda tegema. See, et kavandatav äranis selle artiklit 6. Leiame, et vähemalt seadus peab EIÕK-le vastama, on iseene- enese mittesüüstamise privileegi ja süütuse sestmõistetav. Sättel, mis seda ütleks, puu- presumptsiooni osas rikub eelnõu regulat- duks sisuline väärtus, sest see ei omaks mõju sioon põhiseadust ja Euroopa inimõiguste teistele sama seaduse sätetele. Mis puutub konventsiooni artiklit 6. Süütuse presump- seletuskirja, siis selles on korduvalt märgi- tsiooni printsiip tähendab keeldu panna me- tud, et konkurentsijärelevalvemenetlus on netlusalusele isikule tõendamiskohustust menetlus, mis peab EIK väljatöötatud Engeli (Telfner v. Austria, § 15), kuid eelnõu võimal- kriteeriumidest tulenevalt vastama EIÕK dab vastupidist. Enese mittesüüstamise privi- artiklile 6. Tsiteerime järgnevalt avalikule leeg (nemo tenetur se ipsum accusare) on igas kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamisele 280 süürteomenetluse olemusega menetluses keh- esitatud seletuskirja. Seletuskirja leheküljel tiv vääramatu põhiõigus, mis välistab enese- 54 (nüüd 65) on märgitud: „Samas on süüstamise iseloomuga kaasaaitamiskohustu- konkurentsijärelevalvemenetluses määrata- se (Saunders v. the United Kingdom; John vad trahvid nn Engeli kriteeriumide alusel Murray v. the United Kingdom ; Bykov v. materiaalses tähenduses karistused.“ Lehe- Russia, § 92; Francis v. the United Kingdom küljel 85 jj (nüüd 110) on märgitud: § 45; Funke v. France, § 44). Eelnõu seevastu „Konkurentsijärelevalvemeetmetest on ei näe ette isegi adekvaatset korda isiku hoi- trahvid Engeli kriteeriumide kohaselt kä- atamiseks, et temapoolne kaasaaitamiskohus- sitletavad materiaalselt karistusena, on põh- tuse täitmine võib kaasatuua eneseinkrimi- jendatud pigem süüteomenetlusele omase neerimise (Ibrahim and Others v. the United kui tsiviilõigusliku tõendamiskoormuse ko- Kingdom, § 272). haldamine.“ Seletuskirja leheküljel 134 on märgitud: „Põhjus, miks kohtul peab olema võimalik trahvi suurust iseseisvalt vähenda- da, tuleneb asjaolust, et konkurentsijärele- valvemenetluses määratavad trahvid on materiaalses tähenduses karistused EIK Engeli kohtupraktika tähenduses ning pea- vad olema kooskõlas mh EIÕK artiklites 6 ja 7 sätestatuga.“ (viimane väljatoodud lõik on nüüdseks seletuskirjast kustutatud, kuivõrd HKMS regulatsiooni on eelnõus muudetud). Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et komisjon on küll põhjalikult tsiteerinud EIK- i praktikat, kuid täiesti kõrvale jätnud EL õiguse, sh ECN+ direktiivi, mida konkreetne eelnõukohane seadus üle võtab. Juba 2004. aastast alates peab EL õigust ülevõtvate ja rakendavate eelnõude puhul silmas pidama ka EL õigust. Vastupidine – EL õiguse, sh konkreetse ülevõetava EL õigusakti kõrvale jätmine – on raske õiguslik viga. Juhime komisjoni tähelepanu ka sellele, et haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu ja kõ- nesolev eelnõu on juba oma lähtepositsioo- nidelt täiesti erinevad. Haldustrahvimenet- luse seaduse eelnõuga kavandati nii süüteo- menetlustest kui ka haldusmenetlusest eral- diseisvat menetlust. Kõnesolev eelnõu regu- leerib valdkonnaspetsiifilist erihaldusmenet- lust, mis ei ole kavandatud vaid trahvimi- seks. 4. Konkurentsijärelevalvemenetluse rakenda- Arvestatud osaliselt misel õõnestatakse lubamatult põhiõigustesse Teabe nõudmine ja selle ulatus: Sisuliselt kuuluvat süütuse presumptsiooni ja enese kogu kommenteeritavas arvamuses toodud mittesüüstamise põhimõtet, kuna ilmselgelt seisukoht tugineb advokatuuri põhiõiguste oluliselt enam hakkavad ristuma põhiõiguslik kaitse komisjoni väitele, et ECN+ direktiiv enese mittesüüstamise privileeg ja menetlus- ei nõua kaasaaitamiskohustuse sisseviimist, osalise kaasaaitamiskohustus haldusmenetlu- „vaid annab miinimumloetelu juhtumitest, ses. Muu hulgas on enese mittesüüstamise 281 privileegiga otseses vastuolus seletuskirjas mil saab teabenõude täitmisest keelduda – st viidatud tõendite ristkasutuse ehk nn porta- Eesti seadusandjal on siin vaba voli kehtes- tiivsuse põhimõte (vt nt eelnõuga sisseviidava tada regulatsioon, mis on enese mittesüüs- KonkS § 7828 lg 4 p 1). Eelnõu seletuskirjast tamise privileegiga kooskõlas.“ Sellise tuleneb, et välistatud ei ole ka juriidilselt isi- järelduseni ei saa jõuda ei ECN+ direktiivi kult karistusähvardusel dokumentide nõud- vastava sätte sõnastuse ega ka õigus- mine, mida hiljem võidakse kasutada konku- kirjanduse pinnalt, samuti ka mitte Euroopa rentsijärelevalvemeetmete kohaldamisel. Eel- Liidu Kohtu praktika pinnalt. ECN+ direk- nõuga sisseviidava KonkS § 7825 lg 2 p 1 järgi tiivi artikkel 8 sätestab: „Liikmesriigid taga- eei tohi teabe nõudmisel üksnes kohustada vad, et konkurentsiküsimustes pädevad riik- tunnistama keelatud teo toimepanemist, kogu likud haldusasutused võivad ettevõtjatelt ja muu teabe nõudmine on lubatud. Seejuures ettevõtjate ühendustelt nõuda, et nad esitak- juhime tähelepanu, et ECN+ direktiiv sellist sid kindlaksmääratud ja mõistliku aja jook- reeglit ei nõua, vaid annab miinimumloetelu sul kogu teabe, mida on vaja ELi toimimise juhtumitest, mil saab teabenõude täitmisest lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks. keelduda – st Eesti seadusandjal on siin vaba Sellised teabenõuded peavad olema proport- voli kehtestada regulatsioon, mis on enese sionaalsed ning nendega ei tohi sundida tea- mittesüüstamise privileegiga kooskõlas. Eel- benõude saajat end ELi toimimise lepingu nõus toodud regulatsioon tähendab sisuliselt artiklite 101 ja 102 rikkumises süüdi tunnis- tõendamiskoormise ümberpööramist. PS § 22 tama. Kohustus esitada kogu vajalik teave lg sätestab, et keegi ei ole kriminaalmenet- hõlmab teavet, mis on kõnealusele ettevõt- luses kohustatud oma süütust tõendama ja ke- jale või ettevõtjate ühendusele kättesaadav. dagi ei tohi sundida tunnistama iseenda vastu. Liikmesriikide konkurentsiasutustel on sa- Tegu on keeluga, mitte printsiibiga, millest muti õigus igalt muult füüsiliselt või juriidi- saaks teha erandeid, nagu eelnõu seda ette liselt isikult nõuda, et nad esitaksid kindlaks- näeb. määratud ja mõistliku aja jooksul teavet, mis võib olla oluline seoses ELi toimimise lepin- gu artiklite 101 ja 102 kohaldamisega.“ See, kas direktiivi säte jätab liikmesriigile kaalu- tlusruumi või mitte, peab tulenema sätte sõnastusest (oleme seda eelnevalt õigus- kantslerile esitatud vastustes laialdaselt ava- nud ning ka asjakohasele kohtupraktikale viidanud). Antud juhul ei sisalda säte viidet, et liikmesriigid võiksid luua täiendavaid keeldumise aluseid. Tegemist on täisharmo- neeriva sättega, st et liikmesriigid ei tohi näha ette rohkem teabenõudmisest keeldu- mise aluseid kui direktiivis sätestatud (ja Euroopa Liidu Kohtu praktikast tuleneb), samuti ei tohi liikmesriigid näha ette vähem teabe nõudmise täitmisest keeldumise alu- seid. (Oluline on siin eristada: liikmesriigid on direktiivi alusel vabad looma lisaks direktiivis mainitud volitustele veel täienda- vaid uurimismeetmeid – selles osas on direktiiv jällegi miinimumharmoneeriv.) Kõigis liikmesriikides peab teabenõude ula- tus olema sama. Sellest tulenevalt, ei saa Eesti luua ECN+ direktiivi artikli 8 sõnas- tusest tulenevalt täiendavaid teabenõudest 282  keeldumise aluseid. Advokatuuri põhiõigus- te kaitse komisjoni sisendis puudub analüüs ECN+ artikli 8 sõnastuse kohta, samuti ei ole viidatud asjakohasele õiguskirjandusele. Tõendite ületõstmine konkurentsijäreleval- vemenetlusse: Eelnõud on muudetud nii, et KonkS § 7828 lõige 4 on eelnõust kustutatud ja sama paragrahvi lõikesse 5 on kavandatud teabele tuginemise keeld. See tähendab, et isegi kui tõend on lähtealustes lubatud, teeb lõige 5 sellest omakorda erandi ning keelab vastavale teabele ettenähtud ulatuses tugine- mise. Kavandatava KonkS § 7828 lõige 5 kõlab järgmiselt: „Konkurentsijärelevalve- menetluses ei või tugineda teabele, mis on saadud eranditult jälitustegevust kasutades või isiku põhiõigusi rikkudes.“ Rõhutame aga seejuures, et ECN+ direktiivi artikkel 8 nõuab samuti kaasaaitamiskohustuse sisse- viimist konkurentsireeglite täitmise tagami- sel. Direktiivis sätestatud menetlusaluse isiku kaasaaitamiskohustuse tulemusel saa- dud teavet võidakse ettevõtja või ettevõtjate ühenduse karistamisel tõendina kasutada. Tegemist on nemo tenetur põhimõtte õiguspärase piiranguga. Kaasaaitamiskohus- tus ei ole aga absoluutne, st et ettevõtjat ja ettevõtjate ühendust ei tohi kohustada tun- nistama end keelatud teo toimepanemises süüdi (lisaks sellele tuleneb Euroopa Liidu Kohtu praktikast ka legal professional privilege erand). Eelöeldu valguses tuleb märkida, et teave, mille ettevõtja või ette- võtjate ühendus on esitanud mõnes teises, kaasaaitamiskohustust ettenägevas haldus- menetluses, on lähtealustes konkurentsi- järelevalvemenetlusse ületõstetav. Üle ei saa aga tõsta selliseid tõendeid, millega kaas- neks menetlusaluse isiku põhiõiguste rikku- mine. Põhiõiguste rikkumine kaasneks näi- teks siis, kui isik on mõnes teises menetluses tunnistanud keelatud teo toimepanemist või on avaldanud legal professional privilege’i alla kuuluvat teavet. 5. Enamgi veel - eelnõuga sisseviidava Mittearvestatud KonkS § 7835 järgi ei vii menetlusnormide Ka süüteomenetlustes ei vii iga menetluslik rikkumine alati konkurentsijärelevalvemeet- minetus otsuse tühistamiseni. Näiteks sätes- me õigusvastasuseni ja kehtetuks tunnistami- tab väärteomenetluse seadustiku § 148 punkt seni. Sisuliselt tähendab see seda, et Konku- 3 apellatsioonimenetluse kohta, et ringkon- nakohus tühistab maakohtus tehtud otsuse 283 rentsiametil on võimalik kohaldada sanktsi- järgmistel alustel: väärteomenetlusõiguse oonilise iseloomuga meetmeid ka siis, kui ta oluline rikkumine vastavalt käesoleva sea- ei ole pidanud menetluslikest nõuetest kinni. dustiku §-le 150. VTMS § 150 omakorda See õõnestab põhiõigust ausale kohtulement- sisaldab kataloogi erinevatest olulistest me- lusele PS § 15 ja EIK art 6 järgi veelgi. netluslikest rikkumistest, mis toovad kaasa Haldusmenetluses, kus kohaldub sarnane kri- maakohtu otsuse tühistamise. Selles kataloo- teerium (HMS § 58), tekitab praktikas palju gis sisalduvad ka kohtuvälise menetleja ebaselgust see, kuidas tõendada põhjuslikku poolt tehtud olulised minetused. Ehk sellest seost menetlusliku rikkumise ja otsuse sisu tulenevalt: mitte iga menetluslik minetus vahel, kes ja kuidas seda peab tegema mis väärteomenetluses (ei kohtuvälises ega koh- eeldused kehtivad jne. Karistusliku iseloomu- tumenetluses) vii väärteokaristuse tühistami- ga konkurentsijärelevalvemenetluse puhul ei seni. Tühistamiseni viib reeglina üksnes olu- tohi taolist õigusselgusetust lubada. line menetluslik minetus. Sama kehtib ka kriminaalmenetluses (vt KrMS §§-d 338 p 3 ja 339). Lisame veel täiendavalt, et võrreldes HMS §-ga 58 on vormi- ja menetluslike rikkumiste alusel konkurentsijärelevalvemeetme tühis- tamise võimalusi laiendatud. Nimelt sisal- dub KonkS §-s 7835 ka kriteerium, et otsuse tühistamist saab nõuda, kui sellega kaasnes meetme adressaadi õiguste oluline rikku- mine. 5. Eelnõu ei vasta ka õigusselguse põhimõt- Mittearvestatud tele, kuna mitmes keskses kohas on regu- Keelatud teo toimepanemise tunnistamine: latsioon äärmiselt umbmäärane ning või- Teabenõude sätte sõnastamisel on lähtutud maldab erinevat praktikat ja kuritarvitusi: täisharmoneeriva ECN+ direktiivi artikli 8  eelnõuga sisseviidava KonkS § 7825 lg sõnastusest. Justiitsministeeriumi hinnangul 2 p 1 järgi eei tohi teabenõudega kohus- on sätte sõnastus nii täpne kui võimalik. tada tunnistama keelatud teo toimepa- Arvesse tuleb võtta, et teabenõude ulatuse nemist. Kuigi tegu on määrava sättega määramisel saab olema roll Euroopa Kohtu enese mittesüüstamise privileegi seisu- tõlgendustel. Kui Eesti kohtus peaks tekkima kohalt, on pakutud sõnastus lubamatult küsimus teabenõude ulatuse kohta, on või- umbmäärane ning pole arusaadav, mida malik küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Pa- täpselt ei tohi isikult nõuda; lume advokatuuri põhiõiguste kaitse ko-  eelnõust ei selgu, kuidas sisustatakse misjonil tutvuda ka advokatuuri konku- tahtlust ja ettevaatamatust ning rikku- rentsiõiguse komisjonile antud vastusega mist õigustavaid asjaolusid ja rikkumi- samas küsimuses (vt eelpool nende kom- se välditavust. Arvestades järelevalve- mentaari 3.1) meetmete karistuslikku iseloomu, on nimetatud instituudid järelevalvemeet- Tahtlus ja ettevaatamatus, rikkumise väldi- mete kohaldamisel keskse tähenduse- tavus: Kõnesolev eelnõu on ECN+ direktiivi ga, ometi valitseb nende osas ebasel- üle võttev. Mõisteid „tahtlus ja ettevaata- gus; matus“ tuleb tõlgendada direktiivikonform-  eelnõuga sisseviidava KonkS § 7817 lg selt ning seega Euroopa Kohtu praktika 2 järgi omistatakse menetlusalusele isi- tähenduses. Seda asjaolu on selgelt kajasta- kule teise isiku käitumine, temast tule- tud ka eelnõule lisatud seletuskirjas. ECN+ nevad asjaolud ja teadmised tsiviilsea- direktiivi põhjenduspunkt 42 ütleb: „[t]aht- dustiku üldosa seaduse järgi. Selle tule- luse ja ettevaatamatuse mõisteid tuleks tõl- musena tekiks eelnõu vastuvõtmisel gendada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu 284  eklektiline regulatsioon, milles on nii praktikaga ELi toimimise lepingu artiklite karisutsõiguslike, haldusõiguslike kui 101 ja 102 kohaldamise küsimuses, mitte ka tsiviilõiguslike instituutide segu. lähtudes tahtluse ja ettevaatamatuse mõiste- Nende samaaegne rakendamine võib test kriminaaluurimisasutuste toimetatavas tuua kaasa ettearvamatuid tulemusi. kriminaalmenetluses.“ Tahtlust ja ettevaata- Konkreetselt teise isku käitumise ja matust defineerib Euroopa Kohus järgmiselt: tema teadmise omistamine tähendab „Mis puudutab küsimust, kas rikkumine seda, et lubamatult laiendatakse isikute pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse ringi, kelle eest juriidiline isik vastutab tõttu ja kas selle eest võib seetõttu määrata – näiteks karistusõiguses on nende isi- trahvi vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 kute ring oluliselt kitsam (vt KarS § 14 lõike 2 esimesele lõigule, siis tuleneb Euroo- lg 1). pa Kohtu praktikast, et see tingimus on Seetõttu leiame, et eelnõu ei vasta õigusriigist täidetud, kui asjaomasele ettevõtjale ei saa- tulenevale õiguskindluse ja õigusselguse põ- nud olla teadmata tema tegevuse konku- himõttele (PS § 10 ja § 13 lg 2). rentsivastasus, olenemata sellest, kas ta oli teadlik sellest, et ta rikub asutamislepingu konkurentsieeskirju" (EKo 18.06.2013, C‑681/11 – Schenker jt, p 37). Juhime tähele- panu sellele, et Euroopa Kohus ei ole ELTL artiklite 101 ja 102 puhul välja arendanud Eestile omaseks saanud kolmeastmelist deliktistrukuuri (kolmeastmeline delikti- struktuur ei ole ka karistusõiguses sugugi kohustuslik). Muus osas viitame Tartu Ülikooli õigusteaduskonna sisendile (vt nen- de kommentaari 1) antud vastustele. Käitumise ja teadmiste omistamine: See, et karistusseadustikus on ette nähtud ühed käi- tumise ja teadmiste omistamise reeglid, ei tähenda, et teises kontekstis ei võiks tead- miste ja omistamise reegleid teisiti regulee- rida. Hinnang, et eelnõus tehtud valik on „lu- bamatu“ on tehtud ilma asjakohase põhjen- duseta. Juhime tähelepanu sellele, et karis- tusseadustik ise on seadus. Eelnõukohane seadus ei pea vastama karistusseadustikule, et olla põhiseaduspärane ja EL õigusega kooskõlas. Viide sellele, et eelnõu ei vasta õigusriigi printsiibist tulenevatele alaprint- siipidele, ei ole käsitletav põhistuse, vaid väitena, mis vajab täpsemat põhistust. 6. Eelnõuga ei ole tagatud ka tõhus kohtu- Mittearvestatud lik kontroll konkurentsijärelevalvemeet- Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon on mete üle. Konkurentsijärelevalvemeede on teinud vastava järelduse jättes tähelepanuta haldussanktsioon, mille kohaldamisel Saatja: <[email protected]> Saadetud: 15.05.2023 16:01 Adressaat: Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]> Teema: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele (ECN+ direktiivi ülevõtmine) Manused: 8-13468 15.05.2023 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Ootame tagasisidet 19.05.2023, link EIS-i https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/64caba97- 5d18-4218-b596-21bbd1cf306f Pealkiri: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine tuvumiseks (ECN+ direktiivi ülevõtmine) Registreerimise kuupäev: 15.05.2023 Registreerimise number: 8-1/3468. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee