Euroopa Nõukogu terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise eelnõu

EELNÕU 25.04.2023 Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokoll, mis avati allakirjutamiseks 2015. aasta 22. oktoobril Riias ja millele Eesti Vabariik on samas alla kirjutanud. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ”…” …………….. 2023. a Algatanud Vabariigi Valitsus Tallinn, ”…” ……………...2023. a  Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga ratifitseeritakse terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) lisaprotokoll (CETS 217, edaspidi lisaprotokoll)1. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võttis lisaprotokolli vastu 19. mail 2015. Lisaprotokoll avati allkirjastamiseks 22. oktoobril 2015 Riias ning Eesti kirjutas sellele alla samal päeval2. Lisaprotokoll täiendab 16. mail 2005 vastu võetud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) (edaspidi konventsioon)3, mille Eesti Vabariik on allkirjastanud 07. septembril 2005 ja ratifitseerinud 25. veebruaril 20094. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 1. septembril 2009 ning konventsioonil on 07.09.2022 seisuga 43 osalisriiki. Lisaprotokoll paneb ühinenud riikidele kohustuse sätestada kuriteona terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine, terrorismialase väljaõppe saamine, terroristlikul eesmärgil välisriiki reisimine ning terroristlikul eesmärgil välisriiki reisimise rahastamine, selle korraldamine või muul viisil hõlbustamine. Lisaks kohustab lisaprotokoll konventsiooniosalisi määrama terroristlikul eesmärgil välisriiki reisivate isikute kohta olemasoleva teabe vahetamiseks kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Lisaprotokollil on 07.09.2022 seisuga 25 osalisriiki5. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (620 8118; [email protected]). Eelnõu ja selle seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/5416 (terrorismivastase võitluse direktiiv), mis võeti riigisisesesse õigusesse üle eelnõuga nr 642 SE7 (Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktidega 3.33 ja 6.23, mis käsitlevad terrorismi ja selle rahastamise vastast võitlust. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust vastavalt HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 3 (tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega). Eelnõu tuleb ratifitseerida Riigikogus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 5 ja välissuhtlemisseaduse § 20 punktile 6, mis näevad ette välislepingu ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui see on välislepingus ette nähtud. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73). Eelnõu laeti EIS- 1 Full list (coe.int) 2 Full list (coe.int) 3 Full list (coe.int) 4 Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus. – 25.02.2009, RT II 2009, 10, 24. 5 Liitunud liikmesriikide kõrval on konventsiooni ja lisaprotokolliga eraldi liitunud ka Euroopa Liit, kui rahvusvaheline organisatsioon. Euroopa Nõukogu otsus lisaprotokolli EL nimel sõlmimise kohta on kättesaadav aadressil: EUR-Lex - 32018D0890 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 6 Kättesaadav: EUR-Lex - 32017L0541 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 7 Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af992ccb-58f7-4a6e-bef5-d8f82772b3b7 1 i kooskõlastamiseks 2022. aasta 5. mail8, kuid jäi lõpuni menetlemata seoses Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu ametiaegade lõppemisega. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on ratifitseerida terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) lisaprotokoll, mille eesmärgid on:  tugevdada jõupingutusi terrorismi kõikide vormide ennetamiseks ja tõkestamiseks;  täiendada terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) artiklitega, mis aitavad liikmesriikidel rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2178(2014)9;  täiendada terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) artiklitega, mis kohustavad osalisriike sätestama kuriteona teatud, peamiselt ettevalmistava iseloomuga, terrorismiga seotud tegusid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõule on lisatud Euroopa Komisjoni poolt koostatud lisaprotokolli tõlge10. Lisaprokolli preambulis viidatakse rahvusvahelistele konventsioonidele, soovitustele ja resolutsioonidele, mida kohaldatakse lisaks konventsioonis sätestatule ja mis aitavad võidelda terrorismiga nii Euroopa Nõukogu kui ka ÜRO raames. Lisaprotokoll koosneb 14 artiklist. Artikliga 1 sõnastatakse lisaprotokolli eesmärk, milleks on täiendada 16. mail 2005 Varssavis allakirjutamiseks avatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni sätteid seoses lisaprotokolli artiklites 2–6 kirjeldatud tegude kriminaliseerimisega. Lisaprotokolliga suurendatakse lepinguosaliste jõupingutusi terrorismi ja selle negatiivsete mõjude ennetamisel, samuti pannakse rõhku inimõiguste tagamisele nii riigi tasandil võetavate meetmete kui ka rahvusvahelise koostöö kaudu. Artikliga 2 reguleeritakse terroristliku ühenduse või grupi tegevuses osalemise takistamist. Protokolli tähenduses mõistetakse nimetatud tegevuse all terroristliku ühenduse või grupi tegevuses osalemist või terrorikuriteo toimepanemisele kaasaaitamist. Artikliga pannakse pooltele kohustus võtta vajalikud meetmed, et kehtestada artiklis kirjeldatud teod riigisiseses õiguses kuriteona, kui need on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult. Terroristlik ühendus on riigisisese õigusega kriminaliseeritud KarS §-s 2371. Artikliga 3 reguleeritakse terrorismialase väljaõppe saamise takistamist. Protokolli tähenduses mõistetakse terrorismialase väljaõppe saamise all terrorikuriteo toimepanekuks või sellele kaasaaitamiseks juhiste, sealhulgas teadmiste või praktiliste oskuste omandamist või muude spetsiifiliste meetodite või tehnika, saamist teiselt isikult nende kasutamiseks lõhkeainete, tulirelvade või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamiseks või kasutamiseks, kui tegevuse eesmärk on teostada või aidata toime panna terrorikuritegu. Artikliga pannakse 8 Kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f613cafe-3789-4e69-ba4d- c02637f7e0b5#Zlpt1nlC 9 Kättesaadav veebis: S/RES/2178 (2014) | United Nations Security Council 10 Kättesaadav ka veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52017PC0607&from=MT 2 pooltele kohustus võtta meetmed, et kehtestada kirjeldatud tegude karistatavus riigisiseses õiguses, kui need on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult. Riigisiseses õiguses on selline terrorikuriteo ettevalmistamine kriminaliseeritud KarS §-s 2372, millega võeti ühtlasi riigisisesesse õigusesse üle terrorismivastase võitluse direktiivi artikkel 8. Artikliga 4 reguleeritakse terroristlikul eesmärgil reisimise takistamist. Terroristlik reisimine protokolli tähenduses on reisimine riiki, mis ei ole isiku kodakondsusjärgne ega elukohariik, selleks, et toime panna terrorikuritegu, aidata sellele kaasa või osaleda selles, samuti reisimine terrorismialase väljaõppe andmise või saamise eesmärgil. Artikliga pannakse konventsiooniosalistele kohustus võtta vajalikud meetmed, et sätestada kirjeldatud teod riigisiseses õiguses kuriteona, kui need on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult. Samuti kohustatakse kriminaalkorras karistatavaks muutma ka kirjeldatud tegude katsed. Terroristlikul eesmärgil reisimine on riigisisese õigusega kriminaliseeritud KarS §-s 2375, millega võeti ühtlasi riigisisesesse õigusesse üle terrorismivastase võitluse direktiivi artikkel 9. Vastavalt KarS §-le 25 on karistatavad ka kuriteokatsed. Artikliga 5 reguleeritakse terroristlikul eesmärgil reisimise rahastamist. Artikliga pannakse konventsiooniosalistele kohustus muuta kriminaalkorras karistatavaks artiklis 4 kirjeldatud reisimise rahastamine, kui see on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult. Terroristlikul eesmärgil reisimise korraldamine, rahastamine ja toetamine on riigisisese õigusega kriminaliseeritud KarS §-s 2376, millega võeti ühtlasi riigisisesesse õigusesse üle terrorismivastase võitluse direktiivi artiklid 10 ja 11. Artikliga 6 reguleeritakse terroristliku reisimise (kirjeldatud artiklis 4) korraldamise takistamist ning pannakse konventsiooniosalistele kohustus muuta kriminaalkorras karistatavaks artiklis 4 kirjeldatud terroristlikul eesmärgil reisimise korraldamine, kui see on toime pandud ebaseaduslikult ja teadlikult. Terroristlikul eesmärgil reisimise korraldamine, rahastamine ja toetamine on riigisisese õigusega kriminaliseeritud KarS §-s 2376, millega võeti ühtlasi riigisisesesse õigusesse üle terrorismivastase võitluse direktiivi artiklid 10 ja 11. Artikliga 7 reguleeritakse teabevahetust. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 3 lõike 2 punkti a kohaldamist vastavalt riigisisesele õigusele ja olemasolevatele rahvusvahelistele kohustustele, on lepinguosalised artikli kohaselt kohustatud võtma meetmed õigeaegse terrorismialast reisimist puudutava teabevahetuse tugevdamiseks, sealhulgas tuleb lepinguosalistel määrata kontaktpunkt, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Selline kontaktpunkt Eestis juba tegutseb (Kaitsepolitseiamet) ning artikli täitmise tagamine ei eelda täiendavat seadusandlikku sekkumist. Artikliga 8 sätestatakse protokolli rakendamise tingimused ja kaitsemeetmed. Artikli kohaselt tuleb konventsiooniosalistel tagada, et protokolli, sealhulgas artiklite 2–6 rakendamisel austatakse inimõigusi, eelkõige liikumisvabadust, sõnavabadust, ühinemisvabadust ja usuvabadust vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Ühtlasi sätestatakse artikli lõikega 2, et isiku vabaduste piiramisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet ja välistada igasugune omavoli või diskrimineeriv või rassistlik kohtlemine. Sellised põhimõtted on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses (§-d 11 ja 12) ning ei eelda seoses protokolliga täiendavat seadusandlikku sekkumist. 3 Artikliga 9 täpsustakse kõnesoleva protokolli ja konventsiooni suhet. Artikli kohaselt tõlgendatakse protokollis kasutatud sõnu ja väljendeid kooskõlas konventsiooniga. Pooltevahelises suhtes kohaldatakse vastavalt kõiki konventsiooni artikleid peale artikli 9. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. Artikliga 10 reguleeritakse protokolli allkirjastamist ja jõustumist. Artikli kohaselt on protokoll avatud allakirjutamiseks kõigile allakirjutanud konventsiooniosalistele. Protokoll tuleb ratifitseerida, või heaks kiita. Allakirjutanu ei või käesolevat protokolli ratifitseerida ega heaks kiita, kui ta ei ole eelnevalt konventsiooni ratifitseerinud või heaks kiitnud või ei tee seda samal ajal. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. Protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuuenda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja, sealhulgas vähemalt nelja Euroopa Nõukogu liikmesriigi vastava dokumendi hoiule andmisest. Iga allakirjutanu suhtes, kes annab oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule, jõustub kõnesolev protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andmise kuupäevast. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. Artikliga 11 reguleeritakse lisaprotokolliga ühinemist. Artikli kohaselt võib pärast kõnesoleva protokolli jõustumist konventsiooniga ühinenud riik ühineda ka kõnesoleva protokolliga või teha seda samal ajal. Protokolliga ühineva riigi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiule andmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. Artikliga 12 reguleeritakse protokolli territoriaalset kohaldamisala. Artikli kohaselt võib iga riik või Euroopa Liit allakirjutamise ajal või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmisel täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes kõnesolevat protokolli kohaldatakse. Konventsiooniosaline võib Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga igal ajal laiendada protokolli kohaldamist muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, millal peasekretär saab deklaratsiooni kätte. Kahe eelneva lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, millal peasekretär teate kätte sai. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. Artikliga 13 reguleeritakse denonsseerimist. Artikli kohaselt võib protokolliosaline käesoleva protokolli igal ajal denonsseerida, teatades sellest Euroopa Nõukogu Peasekretärile. Selline denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu Peasekretär sai teate. Konventsiooni denonsseerimine toob automaatselt kaasa käesoleva protokolli denonsseerimise. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. 4 Artikliga 14 reguleeritakse teavitamist. Artikli kohaselt teeb Euroopa Nõukogu peasekretär Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Liidule, kõnesoleva protokolli väljatöötamisel osalenud mitteliikmesriikidele, samuti riikidele, kes on kõnesoleva lisaprotokolliga ühinenud või ühinema kutsutud, teatavaks iga: a) allkirjastamise; b) ratifitseerimise-, heakskiitmise või ühinemiskirja hoiule andmise; c) lisaprotokolli artiklite 10 ja 11 kohase jõustumise kuupäeva; d) protokolliga seotud muu akti, deklaratsiooni, teate või teadaande. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Lisaprotokolli ülekaalukas eesmärk on kehtestada terrorismiga seotud kuritegude koosseisud, mis on liidu pädevuses vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikele 1. Seega on lisaprotokolli allakirjutamise materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 1. Artikkel 7 (mis käsitleb tõhusamat teabevahetust kontaktpunktide määramise teel) hõlbustab nende isikute avastamist ja uurimist, kes reisivad või üritavad reisida terroristlikel eesmärkidel, ning sellise reisimise ärahoidmist ja see säte aitab seega kaasa lisaprotokolli artikli 4 praktilisele kohaldamisele. Artikkel 7 on seega täiendavat laadi. Terrorismivastast võitlust käsitlev direktiiv 2017/541/EL, mille peamine eesmärk on sätestada miinimumeeskirjad terrorismi olemuse ja terrorismiga seotud kuritegude määratlemiseks ja selle eest karistuste ettenägemiseks, võeti samuti vastu ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel. Direktiiv sisaldab ka sätteid teabevahetuse parandamise ning terrorismiohvritele pakutava toe ja kaitse kohta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 on sätestatud, et nõukogu võtab läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktis a on sätestatud, et kui leping hõlmab valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, võtab nõukogu vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Lisaprotokoll hõlmab valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, eelkõige miinimumeeskirjade kehtestamine terrorismi valdkonna kuritegude määratlemiseks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 1), mille puhul on nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek. Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkt a. 6. Seaduse mõjud Kuna lisaprotokolli ratifitseerimine ei too kaasa vajadust muuta riigisiseseid õigusakte, puudub eelnõul oluline otsene mõju. Terrorismivastase võitlusega seonduvate muudatustega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2017/541/EL 5 ülevõtmise käigus11. Lisaprotokolli ratifitseerimisel on mõningane positiivne mõju välissuhtetele ja julgeolekule: lisaprotokolli ratifitseerimisega tugevnevad Eesti rahvusvaheline seisund ja maine. Lisaks kohalduvad lisaprotokollile ka konventsiooni sätted rahvusvahelise koostöö kohta (art 17-20). Seega on positiivne mõju ka riigi julgeolekule, sest laienevad riigi võimalused terrorikuritegude korral rahvusvahelist koostööd teha. Avaliku sektori ja kulude seisukohast väärib märkimist, et lisaprotokolli kohaselt tuleb Eestil määrata infovahetuseks 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas kättesaadav kontaktpunkt. Arvestades, et kontaktpunktide süsteem on kavandatud vähekoormavana, ei kaasne lisaprotokolli ratifitseerimisega märgatavat halduskoormuse kasvu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. Eelnõu rakendamisel seadusena ei kaasne kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne vajadust muuta või kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud üldises korras. Konventsiooni lisaprotokoll jõustub Eesti Vabariigi suhtes protokolli artiklis 11 sätestatud ajal ning korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigikogule, õiguskantsleri kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele. 11 Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af992ccb-58f7-4a6e-bef5- d8f82772b3b7 6  Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde LISA 1 Märkuste ja ettepanekute tabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu JM seisukohad/vastused Välisministeerium 1. Ettepanek eemaldada selguse huvides viide „CETS Arvestatud. 196-le“ nii eelnõu pealkirjast kui sisust. 2. Ettepanek muuta eelnõu tekstis kuupäeva järjestust. Arvestatud. 3. Ettepanek täiendada eelnõu seletuskirja andmetega Arvestatud. konventsiooni jõustumise ning osalisriikide arvuga. 4. Ettepanek viidata eelnõu seletuskirjas EL osalemist Arvestatud. lisaprotokolli läbirääkimistel, samuti viidata seletuskirjas Euroopa Nõukogu otsusele lisaprotokolli EL nimel sõlmimise kohta. 5. Ettepanek lisada eelnõule lisaprotokolli ingliskeelne Arvestatud. tekst. 6. Ettepanek lisada seletuskirja viide lisaprotokolli Eesti Arvestatud. suhtes jõustumise kohta vastavalt lisaprotokollis märgitule. 7. Euroopa Nõukogu teavitamine kontaktpunktiks Mittearvestatud. Euroopa noodiga. Nõukogu on teadlik Eesti kontaktpunktist, kuivõrd riigisisesesse õigusesse on varasemalt üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/541.  Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde LISA 2 EUROOPA KOMISJON Brüssel,18.10.2017 COM(2017) 607 final LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Nõukogu otsus terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 217) täiendava lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Nõukogu otsus terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 217) täiendava lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta 28. täiskogu istung Strasbourg (Prantsusmaa), 8.–10. aprill 2015 Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) teised osalisriigid, kes on käesolevale protokollile alla kirjutanud, arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus; soovides veelgi tugevdada jõupingutusi terrorismi kõikide vormide ennetamiseks ja tõkestamiseks nii Euroopas kui ka kogu maailmas, austades samal ajal inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet; meenutades inimõigusi ja põhivabadusi, mis on sätestatud eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (ETS nr 5) ja selle protokollides ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis; väljendades sügavat muret ohu üle, mida kujutavad endast isikud, kes reisivad välisriiki eesmärgiga panna toime terrorikuritegusid, nendele kaasa aidata või nendes osaleda või pakkuda või saada terrorismialast väljaõpet teise riigi territooriumil; võttes sellega seoses arvesse resolutsiooni 2178 (2014), mille ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu oma 7272. koosolekul 24. septembril 2014, eelkõige selle lõikeid 4–6; leides, et on soovitav terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni teatavates aspektides täiendada, on kokku leppinud järgmises: Artikkel 1 – Eesmärk Käesoleva protokolli eesmärk on täiendada 16. mail 2005 Varssavis allakirjutamiseks avatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) sätteid seoses käesoleva protokolli artiklites 2–6 kirjeldatud tegude kriminaliseerimisega, tugevdades sel teel konventsiooniosaliste jõupingutusi, et nii riigisiseste meetmetega kui ka rahvusvahelise koostöö kaudu ennetada terrorismi ja selle negatiivset mõju inimõigustele, esmajoones õigusele elada, võttes arvesse konventsiooniosaliste vahel kohaldatavaid mitme- ja kahepoolseid lepinguid ning kokkuleppeid. Artikkel 2 – Terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine“ ühenduse või rühma tegevuses osalemine eesmärgiga panna toime üks või mitu terrorikuritegu või aidata kaasa ühe või mitme terrorikuriteo toimepanemisele ühenduse või rühma poolt. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine riigisiseses õiguses kuriteona. Artikkel 3 – Terrorismialase väljaõppe saamine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terrorismialase väljaõppe saamine“ teiselt isikult terrorikuriteo toimepanemiseks või sellele kaasaaitamiseks juhiste saamine, sealhulgas teadmiste või praktiliste oskuste omandamine, lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta või muude erimeetodite või tehniliste võtete kohta. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terrorismialase väljaõppe saamine riigisiseses õiguses kuriteona. Artikkel 4 – Terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine“ sellisesse riiki reisimine, mis ei ole reisija kodakondsusjärgne riik ega elukohariik, terrorikuriteo toimepanemiseks või sellele kaasaaitamiseks või selles osalemiseks või terrorismialase väljaõppe pakkumiseks või saamiseks. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada riigisiseses õiguses kuriteona lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine tema territooriumilt või tema kodanike poolt. Seda tehes võib konventsiooniosaline kehtestada oma põhiseaduslike põhimõtetega ettenähtud või kooskõlas olevaid tingimusi. 3.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada riigisiseses õiguses ja kooskõlas sellega käesolevas artiklis määratletud kuriteo katse kuriteona. Artikkel 5 – Terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise rahastamine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise rahastamine“ selliste rahaliste vahendite eraldamine või kogumine mis tahes viisil, otseselt või kaudselt, mis täielikult või osaliselt võimaldavad mis tahes isikul terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisida, nagu see on määratletud käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 1, teadmisel, et neid vahendeid kasutatakse täielikult või osaliselt sel eesmärgil. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise rahastamine riigisiseses õiguses kuriteona. Artikkel 6 – Terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise korraldamine või muul viisil hõlbustamine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise korraldamine või muul viisil hõlbustamine“ korraldav või hõlbustav tegu, millega abistatakse isikut, kes reisib välisriiki terroristlikel eesmärkidel, nagu see on määratletud käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 1, ja mis tehakse teadmisel, et abi antakse terroristlikel eesmärkidel. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise korraldamine või muul viisil hõlbustamine riigisiseses õiguses kuriteona. Artikkel 7 – Teabevahetus 1.Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 3 lõike 2 punkti a kohaldamist, ning kooskõlas riigisisese õiguse ja kehtivate rahvusvaheliste kohustustega võtab konventsiooniosaline meetmeid, et tugevdada konventsiooniosaliste vahel sellise kättesaadava asjakohase teabe õigeaegset vahetamist, mis käsitleb terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisivaid isikuid, nagu see on määratletud artiklis 4. Sel eesmärgil määrab konventsiooniosaline kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. 2.Konventsiooniosaline võib lõike 1 kohaselt määrata juba olemasoleva kontaktpunkti. 3.Konventsiooniosalise kontaktpunkt peab olema suuteline pidama kiiret sidet teise konventsiooniosalise kontaktpunktiga. Artikkel 8 – Tingimused ja kaitsemeetmed 1.Konventsiooniosaline järgib käesoleva protokolli rakendamisel, sealhulgas artiklites 2–6 määratletud tegude kriminaliseerimisel ja oma karistusseaduse kohaldamisel Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis kehtestatud kohustusi, mis käsitlevad inimõigusi, esmajoones õigust liikumisvabadusele, sõnavabadusele, ühinemisvabadusele ja usuvabadusele, kui nimetatud konventsioon ja pakt tema suhtes kehtivad, ning muid rahvusvahelisel õigusel põhinevaid kohustusi. 2.Käesoleva protokolli artiklites 2–6 määratletud tegude kriminaliseerimisel ja oma karistusseaduse kohaldamisel tuleb lisaks järgida proportsionaalsuse põhimõtet, pidades silmas seaduslikke eesmärke ja nende vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas, ning välistada igasugune omavoli ning ebavõrdne ja rassistlik kohtlemine. Artikkel 9 – Seos käesoleva protokolli ja konventsiooni vahel Käesolevas protokollis kasutatud sõnu ja väljendeid tõlgendatakse konventsiooni tähenduses. Konventsiooniosaliste vahel kohaldatakse kõiki konventsiooni sätteid vastavalt, välja arvatud artikkel 9. Artikkel 10 – Allakirjutamine ja jõustumine 1.Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks konventsioonile allakirjutanud konventsiooniosalistele. Protokoll tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Allakirjutanu ei või käesolevat protokolli ratifitseerida ega heaks kiita, kui ta ei ole eelnevalt ratifitseerinud või heaks kiitnud konventsiooni või ei tee seda samaaegselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. 2.Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuuenda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest, kusjuures ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud riikide hulgas peab olema vähemalt neli Euroopa Nõukogu liikmesriiki. 3.Allakirjutanud riigi puhul, kes annab oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hiljem hoiule, jõustub käesolev protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise päevast. Artikkel 11 – Protokolliga ühinemine 1.Käesoleva protokolli jõustumise järel võib riik, kes on ühinenud konventsiooniga, ühineda ka käesoleva protokolliga või teha seda samaaegselt. 2.Protokolliga lõike 1 kohaselt ühineva riigi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Artikkel 12 – Territoriaalne kohaldamine 1.Riik või Euroopa Liit võib käesolevale protokollile alla kirjutades või selle ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, millele protokolli kohaldatakse. 2.Konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga laiendada käesoleva protokolli kohaldamist muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni laekumisest peasekretärile. 3.Eelmise kahe lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär teate kätte sai. Artikkel 13 – Denonsseerimine 1.Konventsiooniosaline võib käesoleva protokolli igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava kirjaliku teatega. 2.Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär teate kätte sai. 3.Konventsiooni denonsseerimine hõlmab automaatselt ka käesoleva protokolli denonsseerimist. Artikkel 14 – Teavitamine Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Liidule, käesoleva protokolli väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ning protokolliga ühinenud või ühinema kutsutud riikidele teatavaks iga: a. allakirjutamise; b. ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise; c. protokolli artiklite 10 ja 11 kohase jõustumise kuupäeva; d. protokolliga seotud muu akti, deklaratsiooni, teate või teadaande. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud. Koostatud [kuupäev 2015] [koht] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Liidule, protokolli väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ning protokolliga ühinema kutsutud riikidele.  Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde LISA 3 Council of Europe Treaty Series - No. 217 Additional Protocol to the Council of Europe Convention on the Prevention of Terrorism Riga, 22.X.2015 The member States of the Council of Europe and the other Parties to the Council of Europe Convention on the Prevention of Terrorism (CETS No. 196), signatory to this Protocol, Considering that the aim of the Council of Europe is to achieve greater unity between its members; Desiring to further strengthen the efforts to prevent and suppress terrorism in all its forms, both in Europe and globally, while respecting human rights and the rule of law; Recalling human rights and fundamental freedoms enshrined, in particular, in the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms (ETS No. 5) and its protocols, as well as in the International Covenant on Civil and Political Rights; Expressing their grave concern about the threat posed by persons travelling abroad for the purpose of committing, contributing to or participating in terrorist offences, or the providing or receiving of training for terrorism in the territory of another State;  CETS 217 – Prevention of Terrorism (Protocol), 22.X.2015 __________________________________________________________________________________ Having regard in this respect to Resolution 2178 (2014) adopted by the Security Council of the United Nations at its 7272nd meeting on 24 September 2014, in particular paragraphs 4 to 6 thereof; Considering it desirable to supplement the Council of Europe Convention on the Prevention of Terrorism in certain respects, Have agreed as follows: Article 1 – Purpose The purpose of this Protocol is to supplement the provisions of the Council of Europe Convention on the Prevention of Terrorism, opened for signature in Warsaw on 16 May 2005 (hereinafter referred to as “the Convention”) as regards the criminalisation of the acts described in Articles 2 to 6 of this Protocol, thereby enhancing the efforts of Parties in preventing terrorism and its negative effects on the full enjoyment of human rights, in particular the right to life, both by measures to be taken at national level and through international co-operation, with due regard to the existing applicable multilateral or bilateral treaties or agreements between the Parties. Article 2 – Participating in an association or group for the purpose of terrorism 1 For the purpose of this Protocol, “participating in an association or group for the purpose of terrorism” means to participate in the activities of an association or group for the purpose of committing or contributing to the commission of one or more terrorist offences by the association or the group. 2 Each Party shall adopt such measures as may be necessary to establish “participating in an association or group for the purpose of terrorism”, as defined in paragraph 1, when committed unlawfully and intentionally, as a criminal offence under its domestic law. Article 3 – Receiving training for terrorism 1 For the purpose of this Protocol, “receiving training for terrorism” means to receive instruction, including obtaining knowledge or practical skills, from another person in the making or use of explosives, firearms or other weapons or noxious or hazardous substances, or in other specific methods or techniques, for the purpose of carrying out or contributing to the commission of a terrorist offence. 2 Each Party shall adopt such measures as may be necessary to establish “receiving training for terrorism”, as defined in paragraph 1, when committed unlawfully and intentionally, as a criminal offence under its domestic law. 2  CETS 217 – Prevention of Terrorism (Protocol), 22.X.2015 __________________________________________________________________________________ Article 4 – Travelling abroad for the purpose of terrorism 1 For the purpose of this Protocol, “travelling abroad for the purpose of terrorism” means travelling to a State, which is not that of the traveller’s nationality or residence, for the purpose of the commission of, contribution to or participation in a terrorist offence, or the providing or receiving of training for terrorism. 2 Each Party shall adopt such measures as may be necessary to establish “travelling abroad for the purpose of terrorism”, as defined in paragraph 1, from its territory or by its nationals, when committed unlawfully and intentionally, as a criminal offence under its domestic law. In doing so, each Party may establish conditions required by and in line with its constitutional principles. 3 Each Party shall also adopt such measures as may be necessary to establish as a criminal offence under, and in accordance with, its domestic law the attempt to commit an offence as set forth in this article. Article 5 – Funding travelling abroad for the purpose of terrorism 1 For the purpose of this Protocol, “funding travelling abroad for the purpose of terrorism” means providing or collecting, by any means, directly or indirectly, funds fully or partially enabling any person to travel abroad for the purpose of terrorism, as defined in Article 4, paragraph 1, of this Protocol, knowing that the funds are fully or partially intended to be used for this purpose. 2 Each Party shall adopt such measures as may be necessary to establish the “funding of travelling abroad for the purpose of terrorism”, as defined in paragraph 1, when committed unlawfully and intentionally, as a criminal offence under its domestic law. Article 6 – Organising or otherwise facilitating travelling abroad for the purpose of terrorism 1 For the purpose of this Protocol, “organising or otherwise facilitating travelling abroad for the purpose of terrorism” means any act of organisation or facilitation that assists any person in travelling abroad for the purpose of terrorism, as defined in Article 4, paragraph 1, of this Protocol, knowing that the assistance thus rendered is for the purpose of terrorism. 2 Each Party shall adopt such measures as may be necessary to establish “organising or otherwise facilitating travelling abroad for the purpose of terrorism”, as defined in paragraph 1, when committed unlawfully and intentionally, as a criminal offence under its domestic law. Article 7 – Exchange of information 1 Without prejudice to Article 3, paragraph 2, sub-paragraph a, of the Convention and in accordance with its domestic law and existing international obligations, each Party shall 3  CETS 217 – Prevention of Terrorism (Protocol), 22.X.2015 __________________________________________________________________________________ take such measures as may be necessary in order to strengthen the timely exchange between Parties of any available relevant information concerning persons travelling abroad for the purpose of terrorism, as defined in Article 4. For that purpose, each Party shall designate a point of contact available on a 24-hour, seven-days-a-week basis. 2 A Party may choose to designate an already existing point of contact under paragraph 1. 3 A Party’s point of contact shall have the capacity to carry out communications with the point of contact of another Party on an expedited basis. Article 8 – Conditions and safeguards 1 Each Party shall ensure that the implementation of this Protocol, including the establishment, implementation and application of the criminalisation under Articles 2 to 6, is carried out while respecting human rights obligations, in particular the right to freedom of movement, freedom of expression, freedom of association and freedom of religion, as set forth in, where applicable to that Party, the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, the International Covenant on Civil and Political Rights and other obligations under international law. 2 The establishment, implementation and application of the criminalisation under Articles 2 to 6 of this Protocol should furthermore be subject to the principle of proportionality, with respect to the legitimate aims pursued and to their necessity in a democratic society, and should exclude any form of arbitrariness or discriminatory or racist treatment. Article 9 – Relation between this Protocol and the Convention The words and expressions used in this Protocol shall be interpreted within the meaning of the Convention. As between the Parties, all the provisions of the Convention shall apply accordingly, with the exception of Article 9. Article 10 – Signature and entry into force 1 This Protocol shall be open for signature by Signatories to the Convention. It shall be subject to ratification, acceptance or approval. A Signatory may not ratify, accept or approve this Protocol unless it has previously ratified, accepted or approved the Convention, or does so simultaneously. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe. 2 This Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the deposit of the sixth instrument of ratification, acceptance or approval, including at least four member States of the Council of Europe. 3 In respect of any Signatory which subsequently deposits its instrument of ratification, acceptance or approval, this Protocol shall enter into force on the first day of the month 4  CETS 217 – Prevention of Terrorism (Protocol), 22.X.2015 __________________________________________________________________________________ following the expiration of a period of three months after the date of the deposit of the instrument of ratification, acceptance or approval. Article 11 – Accession to the Protocol 1 After the entry into force of this Protocol, any State, which has acceded to the Convention, may also accede to this Protocol or do so simultaneously. 2 In respect of any State acceding to the Protocol under paragraph 1 above, the Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of the deposit of the instrument of accession with the Secretary General of the Council of Europe. Article 12 – Territorial application 1 Any State or the European Union may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Protocol shall apply. 2 Any Party may, at any later time, by declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Protocol to any other territory specified in the declaration. In respect of such territory the Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of the declaration by the Secretary General. 3 Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory specified in such declaration, be withdrawn by a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. The withdrawal shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such notification by the Secretary General. Article 13 – Denunciation 1 Any Party may, at any time, denounce this Protocol by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. 2 Such denunciation shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of the notification by the Secretary General of the Council of Europe. 3 Denunciation of the Convention automatically entails denunciation of this Protocol. Article 14 – Notifications The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member States of the Council of Europe, the European Union, the non-member States which have 5  CETS 217 – Prevention of Terrorism (Protocol), 22.X.2015 __________________________________________________________________________________ participated in the elaboration of this Protocol as well as any State which has acceded to, or has been invited to accede to, this Protocol of: a any signature; b the deposit of any instrument of ratification, acceptance, approval or accession; c any date of entry into force of this Protocol in accordance with Articles 10 and 11; d any other act, declaration, notification or communication relating to this Protocol. In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Protocol. Done at Riga, this 22nd day of October 2015, in English and in French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe, to the European Union, to the non-member States which have participated in the elaboration of this Protocol, and to any State invited to accede to it. 6  Ministeeriumid Meie 02.05.2023 nr 8-1/3146 Euroopa Nõukogu terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise eelnõu Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele arvamuse avaldamiseks Euroopa Nõukogu terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnõule on lisatud lisaprotokolli tõlge. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 päeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Kõnesolev eelnõu laeti EIS-i kooskõlastamiseks 2022. aasta 5. mail1, kuid jäi lõpuni menetlemata seoses Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu ametiaegade lõppemisega. Muudatuste jälgimise hõlbustamiseks on eelnõule lisatud ka eelmise kooskõlastusringi pinnalt koostatud märkuste tabel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Riigiprokuratuur Maakohtud Ringkonnakohtud Martin Ziehr 620 8118 [email protected] 1 Kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f613cafe-3789-4e69-ba4d- c02637f7e0b5#Zlpt1nlC Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.05.2023 12:36 Adressaat: Tartumk info <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]> Teema: Euroopa Nõukogu terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise eelnõu Manused: 8-13146 02.05.2023 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Ootame teie tagasisidet eelnõu kohta hiljemalt 12.05.2023 e-posti aadressile [email protected] Pealkiri: Euroopa Nõukogu terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise eelnõu Registreerimise kuupäev: 02.05.2023 Registreerimise number: 8-1/3146. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee