Vangistusseaduse kaasajastamise ja digilahenduste eelnõu

Ministeeriumid Meie 24.04.2023 nr 8-1/2986 Vangistusseaduse kaasajastamise ja digilahenduste eelnõu Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Andmekaitse inspektsioonile, vanglatele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale arvamuse andmiseks vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine). Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 päeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Riigiprokuratuur Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Vangla Tartu Vangla Viru Vangla Andmekaitse Inspektsioon Tartu Ülikooli õigusteaduskond Martin Ziehr 620 8118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 24.04.2023 Vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) § 1. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis. Elektroonilises vormis esitatud vaie, taotlus või muu pöördumine kinnitatakse elektrooniliselt.“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kinnipeetav kinnitab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel dokumentide kättesaamise või nendega tutvumise allkirjaga. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada ka elektrooniliselt.“; 3) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) andmed kinnipeetava, arestialuse või vahistatu suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse, interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta, samuti andmed isiku asukoha tuvastamise kohta reaalajas;“; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kinnipeetava võib kohtumenetluse või kohtueelse menetluse toimingute tegemiseks paigutada ka arestimajja. Kinnipeetav paigutatakse arestimajast tagasi vanglasse esimesel võimalusel.“; 5) paragrahvi 14 lõikes 1, § 37 lõikes 3, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõikes 2, § 52 lõikes 2, § 53 lõikes 2, § 671 lõikes 1 ja § 93 lõikes 6 asendatakse sõna „arst“ sõnaga „tervishoiutöötaja“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „hoiule võetavate asjade“ sõnadega „ning isikut tõendavate dokumentide“; 7) paragrahvi 16 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 181 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ning lisab selle kinnipeetava isiklikku toimikusse“; 10) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnipeetava võib tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi, ja kui: 1) kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, või 2) kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud.“; 11) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Vangla võib avavangla kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastada mobiiltelefoni, mille kohta on vanglateenistusel õiguskorra kaitsmise ja vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel õigus koguda ja töödelda elektroonilise side seaduse §-s 1111 sätestatud andmeid, sealhulgas tuvastada isiku asukoht reaalajas. (5) Mobiiltelefoni väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 12) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel.“; 13) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „neli“; 14) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vanglateenistus võimaldab distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi pereliikmetega, kui kinnipeetava kokkusaamisi ei ole käesoleva seaduse § 651 lõike 4 alusel piiratud.“; 15) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui käesoleva seaduse alusel võimaldatakse lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel, on vanglateenistusel õigus kokkusaamise võimaldamiseks nõuda ja töödelda järgmisi andmeid: 1) kokkusaamiseks kasutatava seadme internetiaadress; 2) kokkusaaja või kokkusaajate ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, autenditud kasutaja identifikaator, autentimise aeg, mobiil-ID-ga autentimise korral mobiiltelefoni number; 3) kõne identifikaator; 4) ühenduse loomise katse aeg; 5) ühenduse algusaeg; 6) ühenduse lõppaeg; 7) ühenduse kestus; 8) ühenduse loomise ebaõnnestumise või ühenduse katkemise korral selle aeg ja põhjus.“; 16) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata avavanglas viibivale kinnipeetavale. Vanglateenistus võimaldab distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi pereliikmetega, kui kinnipeetava kokkusaamisi ei ole käesoleva seaduse § 651 lõike 4 alusel piiratud.“; 17) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada kokkusaamist telesilla vahendusel.“; 18) paragrahvi 27 lõike 2 esimeses lauses ja § 94 lõikes 3 asendatakse sõna „juuresolekul“ sõnadega „järelevalve all“; 19) paragrahvi 27 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kinnipeetava kokkusaamise kaitsjaga võib katkestada vanglas keelatud eseme või aine üleandmise takistamiseks ning isiku elu ja tervise kaitseks.“; 20) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni, välja arvatud mobiiltelefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning käesolev seadus ei sätesta teisiti. Kirjavahetuse ja telefoni kasutamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 21) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kinnipeetava õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.“; 22) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Kinnipeetava pakid (1) Kinnipeetaval on lubatud saada ja saata pakke. Paki sisu kontrollib vanglateenistus enne selle üleandmist kinnipeetavale tema juuresolekul. Kinnipeetavale paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse. (2) Pakkide saatmise ja saamise täpne kord, pakis lubatud esemete ja ainete loetelu, samuti keelatud esemete konfiskeerimise või hävitamise kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas. (3) Vanglateenistus võib lubada täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole pakis lubatud ainete ja esemete loetelus, kuid mida on otstarbekas kinnipeetavale väljastada ja mis ei ohusta vangla julgeolekut. (4) Kinnipeetaval ei ole lubatud saata pakke teisele kinnipeetavale.“; 23) paragrahvi 29 lõikes 4, § 97 lõikes 3 ja § 104 lõikes 2 asendatakse sõna „prokurörile“ sõnaga „prokuratuurile“; 24) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vanglateenistuse“ sõnadega „või oma riigi konsulaartöötaja“; 25) paragrahv 311 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 311. Interneti kasutamine (1) Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsu tagamiseks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu vangistusseaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ning turvanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Vanglateenistusel on õigus kinnipeetavale käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse tagamiseks töödelda kinnipeetava nõusolekul tema näokujutise või sõrmejälje andmeid. Kinnipeetava keeldumise korral eelnimetatud isikuandmete töötlemisest autendib kinnipeetava vanglateenistuse ametnik.“; 26) paragrahvi 32 lõiget 41 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Lühiajalisele väljasõidule lubamisel võib vangla kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastada mobiiltelefoni, mille kohta on vanglateenistusel õiguskorra kaitsmise ja vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel õigus koguda ja töödelda elektroonilise side seaduse §-s 1111 sätestatud andmeid, sealhulgas tuvastada isiku asukoht reaalajas.“; 27) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Mobiiltelefoni väljastamise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“; 28) paragrahvi 32 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „vanglateenistuse ametnik“ sõnadega „sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest“; 29) paragrahvi 321 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning lisab selle kinnipeetava isiklikku toimikusse“; 30) paragrahvi 321 lõike 31 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui kinnipeetaval puudub raha väljaviimise eest tasumiseks, võib kinnipeetava väljaviimise kulud jätta riigi kanda.“; 32) paragrahvi 34 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „tema soovil“; 33) paragrahvi 44 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale, kanda tema arvelduskontole pangas või kasutada muul eesmärgil, mis pole vastuolus seadusega või ei ohusta vangla julgeolekut. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda vabanemisfondi kantud summa tagasikandmist oma vanglasisesele isikuarvele.“; 34) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Vanglateenistusel on õigus salvestada kinnipeetava kambris paikneva kambriterminali vahendusel tehtud kõnesid ja kasutada saadud teavet kinnipeetava õiguste tagamiseks, teenistusvalve tegemiseks ja distsiplinaar- ning süüteomenetluste läbiviimiseks. Isikuid teavitatakse kambriterminalide kõnede salvestamisest. Salvestised on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Salvestisi säilitatakse vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta.“; 35) paragrahvi 46 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „seadusest“ sõnadega „või lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest“; 36) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Vanglateenistuse ametnik võib lubada kinnipeetaval kanda väljaspool vangla territooriumi isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhastuse, korrashoiu ning korrapärase vahetuse.“; 37) paragrahvi 46 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vangla riietuse kirjelduse, kandmise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 38) paragrahvi 51 esimeses lauses asendatakse sõna „sundi“ sõnadega „vahetut sundi“; 39) paragrahvi 51 teises lauses asendatakse sõna „Sunni“ sõnadega „Vahetu sunni“; 40) paragrahvi 63 lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „45“ arvuga „14“; 41) paragrahvi 63 lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „3“; 42) paragrahvi 64 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristuse järjestikuse täitmise korral peab maksimaalse järjestikuse lubatud karistuspäevade arvu täitumisel karistuste täitmise jätkamise vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi.“; 44) paragrahvi 651 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „§-de 22,“ tekstiosaga „24, 25,“; 45) paragrahvi 701 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) harjutusrelv.“; 46) paragrahvi 71 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „(6) Relva kasutamisele peab eelnema hoiatus. Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on relva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, et tõrjuda vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele.“; 47) paragrahvi 721 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Vangla“ tekstiosaga „tehnilised andmed,“; 48) paragrahvi 721 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vangla hoonete tehnilised andmed, samuti teave vangla erivahendite, teenistusrelvade, laskemoona, turvasüsteemide või seadmete kohta ja nendes sisalduv teave on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangla turvasüsteemide või seadmete, samuti erivahendite, teenistusrelvade ja laskemoona soetamisel ning nendega seonduvate teenuste tellimisel peab tagama, et ei kahjustataks vangla julgeolekut.“; 49) paragrahvi 721 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele kehtib juurdepääsupiirang kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend aastat dokumendi koostamisest. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta kaupa, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.“; 50) seadust täiendatakse §-ga 722 järgmises sõnastuses: „§ 722. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus (1) Põgenenud kinnipeetava tabamiseks vahetult pärast põgenemist, samuti käesoleva seaduse § 71 lõikes 31 sätestatud teo toimepanija tabamiseks vahetult pärast teo toimepanemist on vanglateenistuse ametnikel õigus siseneda valdaja nõusolekuta valdusesse ja teha isiku leidmiseks valduse läbivaatus, kui vastasel juhul muutuks isiku tabamine oluliselt raskendatuks. (2) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab vanglaametnik kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve. (3) Valduse läbivaatuse teostamise korral on vanglateenistus kohustatud tagantjärele taotlema valduse asukohajärgse halduskohtu vastava loa. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise halduskohtumenetluse seadustikus haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras. (4) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.“; 51) paragrahvi 76 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kinnipeetava kohta käesoleva seaduse § 53 alusel vangiregistrisse kantava teabe vastavalt kohtu nõudmisele;“; 52) paragrahvi 762 lõikes 2 asendatakse sõnad „isikliku toimiku“ sõnadega „kohta käesoleva seaduse § 53 alusel vangiregistrisse kantava teabe vastavalt kohtu nõudmisele“; 53) paragrahvi 81 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiibist võib teha erandeid, kui kinnipeetava eraldihoidmine teise vanusegruppi kuuluvatest kinnipeetavatest on vastuolus tema normaalse arengu või muude õigustatud huvidega.“; 54) paragrahvi 851 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 55) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Arestimajas aresti kandvale arestialusele avatakse isiklik toimik, kui seda ei ole varem tehtud.“; 56) paragrahvi 91 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 57) paragrahvi 91 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Teavitamine ei ole vajalik, kui andmed vahistatu vastuvõtmisest edastatakse asutuste vahel automaatselt.“; 58) paragrahvi 92 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Teavitamine ei ole vajalik, kui andmed vahistatu ümberpaigutamise kohta edastatakse asutuste vahel automaatselt.“; 59) paragrahvi 93 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Vahistatu isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks ja ülejäänud summad jäetakse vahistatule vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui vahistatu vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, jäetakse ka need summad vanglasiseseks kasutamiseks.“; 60) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „kohtumenetluses“ sõnadega „ja kui andmeid vahistatu ümberpaigutamise kohta ei edastata asutuste vahel automaatselt.“; 61) paragrahvi 98 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vahistatul on lubatud saata ja saada pakke. Vahistatule paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse. Pakivahetuse täpne kord ja pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjas.“; 62) paragrahvi 100 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „30“ arvuga „14“; 63) paragrahvi 100 lõikes 2 asendatakse sõna „kaheksateistkümneaastast“ sõnadega „kahekümne ühe aastast“; 64) paragrahvi 100 lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „3“; 65) paragrahvis 103 asendatakse tekstiosa „66–72“ tekstiosaga „66 ja 671–72“; 66) paragrahvi 104 lõikes 2 asendatakse sõna „uurijale“ sõnaga „uurimisasutusele“; 67) paragrahvi 1141 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „ametnikud“ sõnadega „ja töötajad“; 68) paragrahvis 133 asendatakse sõnad „arsti või õde“ sõnaga „tervishoiutöötajat“; 69) paragrahvi 146 lõikes 4 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“; 70) paragrahvi 146 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „isikule“ lauseosaga „ ja vanglateenistuse töötajale, kelle põhiülesanded on seotud vanglas kinni peetava isikuga või kriminaalhooldusalusega või kes puutub oma põhiülesannete käigus igapäevaselt kokku vanglas kinni peetava isikuga või kriminaalhooldusalusega“; 71) seadust täiendatakse §-ga 1728 järgmises sõnastuses: „§ 1729. Kinnipeetava, vahistatu ja vanglas viibiva arestialuse isiklik toimik Alates 2023. aasta 1. detsembrist ei avata vanglasse saabuvale kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele isiklikku toimikut ning isiku käesoleva seaduse § 53-s sätestatud andmed kantakse vangiregistrisse. Kui isiklik toimik on juba avatud, säilitatakse toimikut kolm aastat pärast karistusaja lõppemist või isiku surma. Isiklike toimikute arhiveerimine toimub arhiiviseaduse § 13 alusel sätestatud korras.“. § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku § 325 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo katse on karistatav.“. § 3. Kriminaalhooldusseaduse muutmine Kriminaalhooldusseaduse § 261 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 ________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt)  Vangistusseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse vangistusseaduses (VangS) muudatused, mille eesmärgiks on seadust ajakohastada ning lahendada praktikas tõusetunud probleeme. Eelnõuga muudetakse vangistusseaduse sätteid tehnoloogianeutraalsemaks, et soodustada üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, samuti tehakse seaduses mitmeid kinnipeetava taasühiskonnastamist soodustavaid ning vangla julgeolekut kindlustavaid muudatusi. Lisaks muudetakse teenistusõigust reguleerivaid sätteid. Karistusseadustikus (KarS) tehakse muudatus, millega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. Ühtlasi täiendatakse kriminaalhooldusseadust (KrHS) klausliga, mille kohaselt on kriminaalhooldusaluse nõudmisel teostatud joobe tuvastamise akt positiivse tulemuse korral sundtäidetavaks täitedokumendiks. Eelnõuga muudetakse järgmisi akte: 1) vangistusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 27.01.2023, 25; 2) karistusseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.01.2023, 4; 3) kriminaalhooldusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.08.2022, 24; 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (620 8118; [email protected]). Eelnõu rakendusakti kavandi(te) koostamise eest vastutab Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole otse seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei taotleta eelnõuga Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides seatud eesmärke. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Kõnealune eelnõu1 läbis XIV Riigikogu koosseisu ametiajal Riigikogus esimese lugemise, kuid menetlus peatus paralleelselt Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse2 tõttu. Eelnõu jäi lõpuni menetlemata Riigikogu koosseisu ametiaja lõppemise tõttu. Eelnõu on vähesel määral muudetud (eeskätt seoses Riigikohtu lahendist ajendatud interneti kasutamise regulatsiooni ümberkorraldamisega). 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele asjaajamiskorrale (samuti kohtumenetlustele) ning laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi 1 Kättesaadav veebis: Eelnõu - Riigikogu 2 Kättesaadav veebis: 3-18-477/73 (riigikohus.ee) 1 taasühiskonnastavateks tegevusteks (interneti kasutamise võimaluste laiendamine, mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine avavangla kinnipeetavatele, samuti lühiajalise väljasõidu ajaks mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine, lühiajaliste kokkusaamiste laiem võimaldamine, sh telesilla vahendusel). Selliseid õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted on püsinud suuresti muutumatuna, kuid arvestades ühiskonna arengut, on otstarbekas liikuda vastavalt võimalustele üle digitaalsele asjaajamisele ka vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogia kasutamiseks. Kõnesolevate digilahenduste kasutamise võimaldamiseks antakse vanglatele õigus käidelda vajalikus mahus (ja nende eelneval nõusolekul) kinnipeetavate isikuandmeid. Veel vähendatakse eelnõuga seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia VangS-i sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu isikuarvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Vangistusseadust on aja jooksul muudetud peamiselt mõnda konkreetsesse valdkonda kuuluvate (nt arestimajade ülevõtmine) või üksikküsimuste lahendamiseks, kuid praeguse eelnõuga lahendatakse mitmeid praktikas tõusetunud probleeme, mis puudutavad läbivalt kogu seadust (sh ühtlustatakse läbivalt mõistekasutust ja tehakse seaduse tekstis muid tehnilisi täpsustusi). Eelnõule koostati 2015. aastal väljatöötamiskavatsus (VTK), milles märgitud probleemidest ei kuulu kõik lahendamisele käesoleva eelnõuga, kuna neid on oma mahu või spetsiifika tõttu otstarbekas menetleda eraldi eelnõus (nt VTK-s käsitletud teenistusõiguse küsimused, kuid ka mõned muudatused VTK esimesest plokist, nt distsiplinaarmenetluste lihtsustamine vanglas). Samuti on eraldiseisvate eelnõudega juba lahendatud VTK esimese ploki punktid 4 ja 19. Kõnesoleva eelnõuga lahendatakse suur hulk VTK-s kirjeldatud probleemidest, mis on tänaseni olulised. Muudatuste rakendamine eeldab mõningal määral ka vanglate töökorralduse muutmist. KrHS-i muudatus hõlbustab ekspertiisikulude sissenõudmist kriminaalhooldusaluselt, kaotades vajaduse tarbetu tsiviilkohtumenetluse järele, milles üksnes kinnitatakse joobe tuvastamise dokumendi olemasolu ning kohustatakse isikut ekspertiisikulud hüvitama. KarS-i muudatus muudab karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimene sätestab vangistusseaduse kavandatud muudatused, teine karistusseadustiku muudatused ning kolmas kriminaalhooldusseaduses kavandatud muudatused. I. Vangistusseaduse muudatused VangS-i § 11 Esimese muudatusena täiendatakse VangS-i § 11 lõiget 4 klauslitega, mille kohaselt võib vangla turvalise tehnilise võimaluse olemasolul võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ja esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis. Sätte kohaselt kinnitatakse elektroonilises vormis esitatud vaide taotlus või muu pöördumine elektrooniliselt. Muudatus toetab üldist haldusmenetluse digiteerimist vanglates. Vaiete ja taotluste esitamine käsikirjas on koormav nii kinnipeetava jaoks, kellel võtab kirja käsitsi koostamine rohkem aega, kui ka ametiasutuste jaoks, sest käsikirjas teksti lugemine on sageli vaevaline ning aeganõudev. Üleminek digitaalsele dokumentide esitamise korrale hoiab kokku ka ressurssi, mis kulub dokumentide skaneerimise peale. Arvestada tuleb, et sätted annavad vanglale võimaluse 2 dokumentide digitaalseks koostamiseks ja esitamiseks, kuid ei kohusta vanglat seda tegema. Seega ei tulene normist ka kinnipeetavale vastavat subjektiivset õigust. Elektroonilise kinnituse all tuleb mõista elementi, mis täidab (digi)allkirjaga sarnast funktsiooni ning kinnitab dokumendi koostamise ja esitamise isiku poolt. Kinnitusega on võimalik tuvastada, kes ja millal dokumendi koostas. Samuti on tuvastatav selle esitamine koostanud isiku poolt. Kuna kõigil kinnipeetavatel ei ole ID-kaarti (ega saa seda isikut tõendavate dokumentide seadusest tulenevate nõuete tõttu taotleda), ei tohi elektroonilist kinnitust kitsendavalt digiallkirjaga võrdsustada. Kinnitus võib põhineda ka tehnilisel lahendusel, mis kinnitab esitaja isikusamasuse temapoolse autentimisega, mis on kontrollitav kasutajalogidega. Kinnitamisele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 910/20143 tulenevad e-identimise (e-IDAS) nõuded, kuna määruse artikli 2 punktist 2 tulenevalt ei kohaldata määrust selliste usaldusteenuste osutamise suhtes, mida kasutatakse eranditult suletud süsteemides, mis tulenevad riigisisesest õigusest või määratletud osalejate kogumi omavahelistest kokkulepetest. Samuti täiendatakse § 11 lõikega 10, mis võimaldab erisättena vanglal võtta kinnipeetavalt haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamise või sellega tutvumise või dokumendi (koostamise ja õigsuse) kinnitamise kohta allkirja asemel digitaalse kinnituse. Allkirjastamise nõue on kehtivas seaduses sätestatud näiteks § 64 lõikes 4, mille kohaselt antakse kinnipeetavale distsiplinaarkaristus kätte allkirja vastu, samuti § 105 lõikes 22, mille kohaselt tehakse vanglasse saabuvale kinnipeetavale, arestialusele ja vahistatule allkirja vastu teatavaks vangla kodukord, ning § 52 lõikes 4, mille kohaselt väljastatakse nende kohta vangiregistri andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. Muudatused vangistusseaduses soodustavad vanglate üleminekut digitaalsele haldusmenetlusele, kuna dokumentidega seotud seadusesätete sõnastus muudetakse tehnoloogianeutraalseks. Korraldus, mille kohaselt tuleb kinnipeetavale kodukorra tutvustamise kohta võtta kinnipeetavalt eraldi dokumendile allkiri ning seda säilitada, ei ole mõistlik. Seega asendatakse allkirjastamise kohustus digitaalse kinnitamise kohustusega, et võimaldada vanglas viibival isikul vajaduse korral dokumente kinnitada paberil allkirjastamisest erineval viisil (nt omakäeliselt tahvelarvutisse allkirja andmise vm sarnase meetodi abil). VangS-i § 53 Paragrahvi esimese lõike kümnendat punkti muudetakse selliselt, et see hõlmaks ka kinni peetava isiku elektroonilist suhtlust (nt erinevate mobiiltelefoni rakenduste kasutamisega seotud andmed, samuti info videosilla vahendusel toimunud kokkusaamiste kohta) ja interneti kasutamist. Samuti hõlmab säte isiku asukoha tuvastamist reaalajas. Muudatus seondub VangS §-des 22, 24 ja 32 tehtavate muudatustega, millega võimaldatakse vanglateenistusel väljastada kinnipeetavatele vanglaväliseks kasutamiseks mobiiltelefon, samuti VangS §-s 28 tehtava muudatusega, mille alusel võimaldatakse avavangla kinnipeetavatel kasutada internetti. Kuna vanglateenistusel peab olema vajadusel võimalik kinnipeetavate tegevust kontrollida (eelkõige nimetatud andmete kogumise teel), täiendatakse VangS §-i 53 selge klausliga, mis lubab nimetatud andmeid koguda ja töödelda. Kogutud andmed kantakse vangiregistrisse ning neid säilitatakse VangS §-s 54 sätestatud korras ning tähtajani. Eelnimetatud muudatuse tõttu täiendatakse ka Vabariigi Valitsuse 1.3.2018 määrust nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, 3 Kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0910&qid=1634631128794&from=ET 3 arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“. Määruse täpsemad muudatused on leitavad eelnõule lisatud rakendusakti kavandist. Oluline on märkida, et osaliselt on kogutavad andmed kaetud juba eksisteerivate normidega (näiteks mobiiltelefoniga tehtavad kõned langevad juba sama sätte „telefonikõnede“ klausli alla ning selles osas pole normi muutmine vajalik. Samuti tuleb sätte kohaldamisel arvestada, et nimetatud andmeid kogutakse ja töödeldakse üksnes siis, kui kinni peetaval isikul on võimalus vastavat hüve (nt mobiiltelefoni) kasutada. Näiteks ei saa isiku mobiiltelefoni kasutamisega seotud andmeid koguda arestialuste puhul, kellele VangS-i alusel mobiiltelefoni ei väljastata. VangS-i § 11 lg 3 Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse õiguslik alus vangistust kandva kinnipeetava arestimajja paigutamiseks kohtueelse või kohtumenetluse toimingute tegemiseks. Näiteks esineb praktikas olukordi, kus vanglas karistust kandev kinnipeetav paneb toime kuriteo, mida on otstarbekas menetleda muul uurimisasutusel kui vanglateenistusel (peamiselt Politsei- ja Piirivalveametil). Sellistel juhtudel tuleb menetlejal vajalike toimingute iseseisvaks läbiviimiseks toimetada kinnipeetav näiteks arestimajja ja pärast menetlustoiminguid tagasi vanglasse tuua. Teise võimalusena võib menetleja iga kord tulla menetlustoiminguid vanglasse tegema (eeldab vastava ruumi eraldamist vangla poolt). Selline korraldus ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning on koormav ka kinnipeetavale endale. Seetõttu on otstarbekas luua seadusesse selge alus, mis lubaks vanglas karistust kandva kinnipeetava ajutiselt arestimajja paigutada. Kehtiva vangistusseaduse § 4 näeb ette alternatiivse paigutamise arestimajja näiteks vahistatute puhul. Praktikas toimetatakse isik (harilikult Politsei- ja Piirivalveameti poolt) kõigepealt arestimajja. Selline korraldus võimaldab menetlejal vahistatutega hõlpsamini menetlustoiminguid läbi viia. Pärast vajalike toimingute tegemist vahistatu kas vabastatakse või toimetatakse vanglasse. Olukord on aga teistsugune juhtudel, mil isik viibib kuriteo toimepanemise või avastamise ajal juba vanglas. Sellisel juhul peaks seadus sõnaselgelt võimaldama isikut (ajutiselt) ka arestimajja paigutada. Lisaks kriminaalmenetlusele võib esineda vajadus paigutada kinnipeetav ajutiselt arestimajja ka tsiviil- või halduskohtumenetluses. Seda eriti juhtudel, kui kohtuasja arutamine toimub mitmel järjestikusel päeval maakonnas, mis asub kinnipeetava karistust täideviivast vanglast kaugel, näiteks Pärnu-, Saare- või Hiiumaal. Lõikes sätestatakse klausel, mille kohaselt paigutatakse kinnipeetav arestimajast tagasi vanglasse esimesel võimalusel. Kuigi arestimajas kinnipidamise üldtingimused peavad tulenevalt VangS § 86 lõikest 1 vastama vanglas kinnipidamise üldtingimustele, kaasneb isiku arestimajas kinnipidamisega mõningaid isiku taasühiskonnastamist häirivaid tegureid, nagu näiteks võimatus osaleda vanglas toimuvates taasühiskonnastavates programmides. Seetõttu peaks isiku paigutamine arestimajja olema võimalikult lühiajaline ja isik tuleks esimesel võimalusel tagasi vanglasse paigutada. VangS-i § 14 Paragrahvides (samuti §-des 37, 47, 48, 52, 53, 671, 93 ja 133) asendatakse sõna „arst“ või „arsti“ sõnaga „tervishoiutöötaja“ vastavas käändes. Muudatus on tingitud otstarbekuse kaalutlusest, mille kohaselt ei pea iga meditsiinilist toimingut vanglas tegema arst, vaid selle 4 ülesande võib delegeerida ka pädevale tervishoiutöötajale. Ka kohtud4 on oma praktikas leidnud, et „arst“ tähendab ametikohta, mitte töötaja kvalifikatsiooni ning et (VangS § 37 lg 3 mõttes) ei ole määrav meditsiinitöötaja ametinimetus, kui tema sisuline pädevus ei tekita kahtlust. VangS §-i 15 lg 3 Muudatusega täiendatakse paragrahvi 15 lõiget 3 pärast sõnu „hoiule võetavate asjade“ sõnadega „ning isikut tõendavate dokumentide“. Muudatus seondub VangS § 17 kehtetuks tunnistamisega. Kuna VangS § 17 reguleerib kinnipeetava isikut tõendavate dokumentide hoiustamist, mille täpsem kord on toodud justiitsministri määruses „Vangla sisekorraeeskiri“, täiendatakse VangS § 15 lõiget 3 selliselt, et § 17 kehtetuks tunnistamise järel oleks VangS §- s 15 sisalduva volitusnormi alusel reguleeritud nii dokumentide kui ka muude isiklike asjade hoiustamine vangla poolt. Kuna kehtiva õiguse kohaselt on mõlema volitusnormi rakendusakt sama (vangla sisekorraeeskiri), on tegu üksnes tehnilise muudatusega, mis ei eelda iseenesest suuremaid ümberkorraldusi rakendusaktis. VangS-i § 16 lg 4; § 17; § 181 lg 4; § 321 lg-d 3, 31; § 64 lg 5; § 76 lg 1 p 1; 762 lg 2; § 91 lg 1 Muudatustega eemaldatakse VangS-ist viited vahistatu ja kinnipeetava isiklikule toimikule. Muudatused ei puuduta arestimajade kinnipeetavaid isikuid. Nüüdisaegses vanglasüsteemis puudub vajadus isikliku toimiku pidamise järele, kuna kõik vajalikud (sh kohtule edastatavad) andmed isiku kohta kantakse vangiregistrisse, isikliku toimiku pidamine on praktikas üksnes dubleeriv tegevus ning muudatuste jõustumisest arvates minnakse järk-järgult üle digitaalsele andmete hoiustamise süsteemile. VangS-i §-de 76 ja 762 muudatustega nähakse täiendavalt ette, et vanglad edastavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise või karistusjärgse käitumiskontrolli määramise menetluses kohtule vajalikud andmed vastavalt kohtu nõudmisele, kes saab menetluseks vajalikku infot valida VangS § 53 nimetatud andmete hulgast. Isiklike toimikute säilitamise ja arhiveerimise kord nähakse ette eraldi rakendussättega. VangS-i § 20 lg 1 Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis5 tõlgendanud VangS § 20 lõiget 1 selliselt, et säte ei võimalda teha kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise otsust üksnes ITK alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka muid selles normis nimetatud tingimusi. Riigikohtu tõlgenduse kohaselt saab VangS § 20 lg 1 järgi avavanglasse paigutada üksnes kinnipeetava, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või kelle ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Selline tõlgendus läheb vastuollu erialakirjanduses6 valitseva seisukoha ning vanglate praktikaga, mille kohaselt annab VangS § 20 lõige 1 avavanglasse ümberpaigutamiseks kolm iseseisvat alust. Vastandlike seisukohtade pinnalt tekkinud ebaselguse lahendamiseks täpsustatakse eelnõuga sätet, et sellest oleks võimalik selgelt välja lugeda kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise kolm alternatiivset eeldust (sh ümberpaigutamine ITK alusel). VangS-i § 22 4 Vt nt Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi lahend 3-12-1744, 18. Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=155653516 5 Vt Riigkohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. aasta määrus kohtuasjas nr 3-18-111, p 19, kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-18-111/29. 6 VangS kommenteeritud väljaanne lk 74, § 20 komm 2. 5 Paragrahvi esimest lõiget täiendatakse klausliga, mille kohaselt võib vangla edaspidi avavangla kinnipeetavatele vanglaväliseks kasutamiseks väljastada mobiiltelefone. Muudatuse eesmärk on aidata kaasa avavangla kinnipeetavate taasühiskonnastamisele, kuna mobiiltelefoni kasutamine võimaldab kinnipeetaval väljaspool vanglat suhelda nt tööandja või haridusasutusega ning seega oma tegevust hõlpsamalt koordineerida. Samuti võimaldab mobiiltelefon kinnipeetaval igal ajal võtta ühendust vanglaga ja vanglal kinnipeetavaga. Mobiiltelefoni väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutava minister määrusega. Kasutamise nõuete klausel annab ministrile õiguse reguleerida määruses nt seda, et kinnipeetav ei tohi mobiiltelefoni välja lülitada ning et telefoni kasutamisega seonduvad kulud tasub kinnipeetav. Ühtlasi annab norm õiguse reguleerida, kellega võib kinnipeetav mobiiltelefoni vahendusel suhelda, kas ja millises ulatuses on kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, samuti seda, milliseid mobiilirakendusi on lubatud alla laadida ning kasutada. Muudatus annab vanglateenistusele õiguse koguda ja töödelda elektroonilise side seaduse paragrahvis 1111 sätestatud andmeid. Muudatuse kõige kaalukamaks aspektiks on loodav võimalus jälgida isiku asukohaandmeid reaalajas. Sätte eesmärgiks on võimaldada vanglal kontrollida, kas kinnipeetav viibib väljaspool vanglat talle lubatud kohas. Säte kohaldub avavanglas karistust kandvatele kinnipeetavatele, kelle vanglaväline liikumine peab vanglale teada olema juba praegu. Kuigi asukohaandmete jälgimine vangla poolt riivab kinnipeetava põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele, ei ole tegemist privaatsusõiguse rikkumisega, kuivõrd riive on käesoleval juhul põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Kinnipeetavale väljastatava telefoni asukohaandmete jälgimine võimaldab vanglateenistusel jälgida, kas kinnipeetav käitub väljaspool vangla territooriumit õiguspäraselt või mitte. Kuigi avavanglas karistust kandvad kinnipeetavad on allutatud oluliselt leebemale režiimile kui kinnises vanglas paiknevad kinnipeetavad, on nad siiski kohustatud järgima (ava)vangla seatud käitumisnõudeid, mis aitavad kindlustada (ava)vangistuse korrapärase täideviimise. Neid käitumisnõudeid tuleb järgida ka väljaspool vangla territooriumit, näiteks kui kinnipeetav töötab väljaspool vanglat või viibib muul väljasõidul. Kinnipeetavad ei tohi viibida kõrvalistes kohtades ega suhelda kõrvaliste isikutega. Samuti võivad kinnipeetava asukohaandmed aidata tuvastada kinnipeetava põgenemist või isegi viia tema tabamiseni. Eelnimetatud põhjusel tuleb regulatsiooni mõista mh selliselt, et kui vangla otsustab kinnipeetavale mobiiltelefoni väljastada, pole kinnipeetaval õigust mobiiltelefoni vastuvõtmisest keelduda. Kinnipeetava keeldumise korral võib vangla otsustada isikut mitte avavanglasse lubada (sarnaselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kus isiku vabadusse lubamine on tingimuslik). Arvestades, et põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele on PS § 26 kohaselt õigus piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks ning muudatusega tagatakse kas otseselt või kaudselt kõiki eelnimetatud eesmärke, ei ole riive legitiimne eesmärk kõnesoleval juhul kahtluse all. Samuti on meede sobiv, kuna aitab nimetatud viisidel PS §-s 26 sätestatud eesmärke saavutada. Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut vähem rõhuval viisil vähemalt sama hästi. Esimese alternatiivina mobiilsele jälgimisele tuleb kõne alla elektroonilise järelevalve rakendamine kinnipeetava suhtes (jalavõru), mis võib isiku asukoha tuvastamise aspektist olla jalavõruga küll toimelt sama efektiivne, kuid ei ole üksikisikut vähem rõhuv meede. Teine alternatiiv on isiku füüsiline jälgimine vanglateenistuse 6 ametniku poolt, mis võib samuti olla toimelt sama efektiivne, kuid riivab kinnipeetava privaatsust oluliselt intensiivsemalt ning vastandub diametraalselt avavangistuse eesmärgiga. Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses (mõõdukas), kui tema põhjused kaaluvad üles riivatud põhiõiguse. Seejuures kehtib reegel: mida intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Antud juhul kaaluvad PS §-s 26 nimetatud kaalutlused üles isiku õiguse eraelu puutumatusele. Seda seisukohta võimendab ka argument, et isik on andmete kogumisest teadlik (s.t andmeid ei koguta ega käidelda erinevalt kriminaalmenetlusest salaja). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on rõhutatud GPS-i jälgimise varjatuse aspekti, tuues välja, et just jälgimise varjatuse tõttu on kuritarvituse risk suurem7. Praegusel juhul on isikule tema (võimalik) jälgimine teada, mistõttu ei tohiks kõnesolevale muudatusele omistada ka varjatud jälgimisega seotud negatiivset konnotatsiooni. Kui varjatud jälgimise puhul on rõhutud argumendile, et isiku asukohaandmete jälgimine võimaldab saada infot tema perekondlike, poliitiliste, kutsealaste, religioossete ja seksuaalsete sidemete kohta, siis kinnipeetavate puhul ei saa sellele argumendile omistada suurt kaalu, kuna väljasõidule lubatud isiku sihtkoht ning väljasõidu eesmärk on vangla ja kinnipeetava poolt varasemalt kooskõlastatud. Isiku (võimalik) jälgimine võimaldab üksnes kinnitada, et isik kokkuleppest kinni pidas. Eelneva pinnalt on riive kokkuvõtteks proportsionaalne ning põhiseaduspärane. Eelneva juures väärib eraldi märkimist, et ka kehtiva vangistusseaduse redaktsiooni kohaselt (§ 22 lg 1 p 1) võib vanglateenistus võimaldada kinnipeetaval väljaspool vangla territooriumit liikuda järelevalve (sh ametnike füüsilise järelevalve) all. Samuti on elektroonilise järelevalve kasutamine levinud kriminaalhoolduse all olevate isikute suhtes (tingimisi vabastatud kinnipeetavad), mistõttu on elektroonilise järelevalve täidesaatva karistusasutuse klientuuri seas juba praegu laialt kasututav. Arvestades, et muudatusega ette nähtav mobiiltelefoniga jälgimine toimub jalavõruga tehniliselt sarnastel tingimustel (ning mõneti isegi diskreetsemalt), ei saa isiku privaatsusõiguse riivet kõnesoleval juhul lubamatuks pidada. Muudatusega seondub VangS § 53 lõike 1 punkti 10 muudatus, mis võimaldab normis kajastatud andmeid talletada ja töödelda vangiregistris. VangS-i §-d 24, 25 ja 651 VangS § 24 lõiget 1 täiendatakse klausliga, mille kohaselt võib vanglateenistus turvalise tehnilise võimaluse olemasolul võimaldada lühiajalist kokkusaamist ka telesilla vahendusel. Turvalise tehnilise lahenduse all tuleb mõista vanglateenistuse poolt eelseadistatud seadet koostoimes programmiga, mis võimaldab telesilla vahendusel isikuga kokkusaamist, kuid ei võimalda tegeleda keelatud tegevustega ega anna juurdepääsu keelatud veebisisule või - funktsioonidele. VangS § 24 teises lõikes asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „neli“. Sellega suurendatakse lühiajaliste kokkusaamiste maksimaalset kestust kolmelt tunnilt neljani. Muudatuse eesmärgiks on soodustada vanglavälist suhtlemist, võimaldades kokkusaamisele tulnud isikutel kinnipeetavaga pikemalt koos olla. Eriti soodustab see vanglavälist suhtlust isikute puhul, kes sõidavad kinnipeetavat külastama kaugemalt. 7 EIK 02.09.2010 lahend asjas Uzun vs. Saksamaa, p-d 61 ja 63. 7 Kokkusaamiste kestust on käsitletud nii CPT analüüsis8 kui ka meie õiguskirjanduses9. Mõlema käsitluse kohaselt on pigem soovitatav võimaldada kinnipeetavatele lühiajalisi kokkusaamisi sagedamini ja lühemalt (nt kord nädalas ja tund korraga). Samas on õiguskirjanduses väljendatud arvamust, et toetada tuleb võimalust lubada vajaduse korral VangS § 24 lg-s 2 sätestatud ajast pikemat kokkusaamist. Selliseks olukorraks võibki olla nt kohtumine kaugelt tulnud lähedasega, kellel puudub võimalus külastada kinnipeetavat iga kuu. Kuigi kokkusaamiste regulatsioon vangistusseaduses jätab vanglatele täpsema korralduse osas ulatusliku kaalutlusruumi, pikendatakse eelnimetatud eesmärgi soodustamiseks ka seaduses sätestatud lühiajalise kokkusaamise maksimaalkestust tunni võrra. Täiendavalt muudetakse VangS § 24 lg-s 4 ja § 25 lg-s 3 sätestatud lühiajaliste kokkusaamiste piirangut selliselt, et ka kartserirežiimil olevatele kinnipeetavatele saaks võimaldada lühiajalisi kokkusaamisi pereliikmetega. Samuti jäetakse § 25 lg 3 loetelust välja vastuvõturežiimil viibivate kinnipeetavate pikaajaliste kokkusaamiste piirang. Kehtivad sätted näevad nimetatud kinnipeetavatele kokkusaamisteks ette absoluutse piirangu, mis riivab tugevalt nii kinnipeetava kui tema lähedaste PS §-st 26 tulenevat õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Arvestades vanglavälise suhtluse olulisust kinnipeetava taasühiskonnastamiseks, kaotatakse muudatusega absoluutne keeld. Vanglateenistusele antakse kaalutlusruum kartserikaristust kandvate kinnipeetavate kokkusaamiste üle otsustamiseks, kuivõrd edaspidi võimaldatakse kokkusaamisi kinnipeetavale tingimusel, et tema suhtes ei ole rakendatud kokkusaamiste keeldu VangS § 651 lg-s 4 sätestatud alusel (kartserikaristusega seonduvad lisapiirangud). VangS §-i 24 täiendatakse lõikega 5, mis loetleb andmed, mida vanglateenistus kogub telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste kokkusaamiste korral. Sarnaselt regulaarse kokkusaamisega peab vanglateenistusel olema õigus töödelda andmeid, mis võimaldavad kokkusaaja isiku ning kokkusaamise toimumise aja fikseerida. Isiku tuvastamise läbi tagatakse kokkusaamise vastavus VangS §-s 24 sätestatud üldistele tingimustele (nõudmised kokkusaaja isikule, samuti selle kestusele). VangS-i § 26 Paragrahvi täiendatakse sarnaselt §-ga 24 klausliga, mis lubab vanglateenistusel turvalise tehnilise võimaluse olemasolul võimaldada kokkusaamist kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga telesilla vahendusel. VangS-i § 27 ja § 94 lg 3 Paragrahvi 27 teise lõike esimeses lauses asendatakse sõna „juuresolekul“ sõnadega „järelevalve all“. Sama muudatus tehakse § 94 lõikes 3. Muudatus on kantud vajadusest korrigeerida sätte sõnastust, kuna praktikas ei viibi vanglateenistuse ametnik kokkusaamise juures, vaid järelevalvet kokkusaamise üle teostatakse tehniliste seadmete vahendusel. Paragrahvi kolmanda lõike teises lauses nähakse ette, et „kinnipeetava kokkusaamise kaitsjaga võib katkestada vanglas keelatud eseme või aine üleandmise takistamiseks ning isiku elu ja tervise kaitseks.“. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kaitsjaga kokkusaamise katkestamise keeld 8 Vt CPT raport Eesti valitsusele piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee Eesti külastuse kohta, mis toimus 27. september kuni 5. oktoober 2017, lk 29, p 64. 9 Ksenia Žurakovskaja-Aru, „Lapse õigus vs. võimalus suhelda vangistuses vanemaga – vanglavälisest suhtlemisest ümberpööratuna“, Juridica, 2015, 6, viide nr 78. Kättesaadav veebis: https://www.juridica.ee/article_full.php?uri=2015_6_lapse_igus_vs_v_imalus_suhelda_vangistuses_vanemaga_ vanglav_lisest_suhtlemisest_mberp_ratuna 8 absoluutne. Senine säte on liiga piirav ega luba kohtumisse sekkuda isegi isiku elu ja tervise kaitseks. Seetõttu nähakse seaduses ette erandid, millal võib sekkuda ka kinnipeetava kokkusaamisse kaitsjaga. Õigus valida endale kaitsja ning temaga kohtuda on sätestatud põhiseaduse §-s 21 (lg 1 teine lause). Riigikohus on leidnud, et PS § 21 on reservatsioonita põhiõigus, mida võib piirata üksnes mõne muu põhiõiguse või PS-st tuleneva väärtuse kaitseks10. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Muudatuse kohaselt võib kohtumise katkestada esmalt selleks, et takistada keelatud eseme või aine üleandmist kaitsjalt kinnipeetavale. Keelatud eseme üleandmine kinnipeetavale võib seada ohtu isikute elu ja tervise vanglas, mistõttu peab seadus võimaldama sellistel juhtudel kohest sekkumist. Samuti on vaja sätestada erand kokkusaamise katkestamiseks isiku elu ja tervise kaitseks ka otseselt (nt kui kinnipeetav ründab kaitsjat, vanglas on puhkenud tulekahju vms). Seega teenib kokkusaamise katkestamine isiku elu ja tervise kaitse (PS § 16) tagamise eesmärki. See eesmärk on legitiimne. Sobiv on meede, mis vähemalt aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Meede on kohane ehk sobiv, kui ta vähemalt soodustab püstitatud eesmärgi saavutamist. Rakendatud abinõu ei pea absoluutse kindlusega sihile viima, ta ei pea olema ei kõige parem ega kõige kohasem, kohasuse käsk on täidetud, kui vahend seatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitab. See, et kokkusaamise võib katkestada, kui tekkinud on oht isiku elule või tervisele, aitab kahtlemata eesmärgi saavutamisele kaasa. Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut vähem rõhuval viisil vähemalt sama hästi. Vajalikkuse nõue on täidetud, kuna säte reguleerib olukordi, kus akuutne ja vahetu oht isiku elule ja tervisele on juba (sõltumata teistest abinõudest, nagu näiteks metallidetektori läbimine kaitsja poolt) tekkinud ning muud meetmed ei aita normi eesmärki sama efektiivselt tagada. Kui elu ja tervise kaitse korral on sekkumisvajadus ilmne, siis keelatud eseme või aine üleandmise kahtluse korral tuleb sekkumisvajadust hoolikalt kaaluda. Näiteks võib väheohtlike keelatud esemete üleandmise kahtluse korral olla põhjendatum kohtumise katkestamise asemel selgitada pärast kohtumise lõppu välja, kas kinnipeetava valduses on keelatud esemeid või mitte (austades advokaadi kutsesaladusega kaitstud andmete puutumatust). Seetõttu on kõnesolevale alusele tuginedes kohtumise katkestamine põhjendatud ennekõike viimase abinõuna, kui see on vältimatult vajalik tulenevalt selle eseme või aine eriti ohtlikust iseloomust, mille üleandmist kahtlustatakse (nt kohe tarbitav narkootikum, relv või relvana kasutatav ese vmt). Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses (mõõdukas), kui tema põhjused kaaluvad üles riivatud põhiõiguse. Seejuures kehtib reegel: mida intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Antud juhul kaaluvad isiku elu ja tervise kaitse eesmärk selgelt üles õiguse kohtuda kaitsjaga, kuna oht on vahetu ning ei võta isikult õigust teostada riivavat põhiõigust hiljem. Riive on proportsionaalne ning kokkuvõttes põhiseaduspärane. 10 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010 kohtuotsus asjas nr 3-4-1-5-10, p 38, kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-5-10. 9 VangS-i § 28 Lisaks normi täpsustavale „turvalise tehnilise tingimuse“ klauslile, seisneb paragrahvi esimese lõike peamine muudatus klauslis „ning käesolev seadus ei sätesta teisiti“. Sätte täiendamine nimetatud klausliga on vajalik selleks, et võimaldada mobiiltelefoni kasutamine eelnõuga muudetavate §-de 22 ning 32 sätestatud korras, kuivõrd kehtiv säte seab kinnipeetavatele mobiiltelefonide kasutamise imperatiivse keelu. Paragrahvi teist lõiget täiendatakse teise lausega, mille kohaselt toimub kinnipeetava kirjavahetus loetletud riigiasutustega riigi kulul. Kuigi kehtiv VangS § 28 lõige 2 näeb üldklauslina ette, et kinnipeetava kirjavahetus toimub kinnipeetava kulul, annab sama säte volitusnormi kirjavahetuse täpsemate tingimuste kehtestamiseks vangla sisekorraeeskirjas. Nimetatud määruse § 47 alusel saadetakse kinnipeetava kirjad õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile või kohtule ka praegu vangla kulul. Seadusemuudatuse sihiks on üksnes kaotada vastuolu seaduse ja määruse vahel selliselt, et vähem kindlustatud kinnipeetavate võimalusi riigiasutustega kirjavahetust pidada ja vangistuse ajal oma õigusi kaitsta ei oleks piiratud. VangS-i §-d 281 ja 98 Vangistusseadust täiendatakse §-ga 281, mis võimaldab kinnipeetavatel saada ja saata pakke. Pakivahetuse täpsem kord ja pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas. Kehtiva vangistusseaduse alusel puudub kinnipeetaval erinevalt vahistatust pakkide saamise õigus. Selle õiguse sätestamisest seaduses loobuti algselt selleks, et vältida keelatud asjade imbumist vanglasse11. Samas võib selline korraldus takistada kinnipeetava taasühiskonnastamist (nt raamatute saamine paki teel). Arvestades, et ka järelevalvemeetmed pakkide kontrollimiseks on aja jooksul täienenud, on põhjendatud edaspidi lubada kinnipeetavatel saada pakke. Vanglatel on õigus endiselt kehtestada vanglas lubatud asjade nimekiri ning pakist võib keelatud esemed eemaldada või pakki üldse mitte kinnipeetavale kätte anda, kui see kujutab ohtu vangla julgeolekule. Samuti tuleb arvestada vangla kehtestatud piiranguid, mis on seatud kambris hoitavatele asjadele Pahatahtlike saadetiste vältimiseks sätestatakse paragrahvis klausel, mille kohaselt on kinnipeetavale paki saatmine lubatud üksnes vangla eelneva teavituse korral paki saatmisest, mis on varustatud saatja isikut tõendava digitaalse allkirjaga. Selliselt on paki saatja tuvastatav ning võib keelatud esemete saatmise korral vastutada KarS § 325 või selle katse eest (katse muudetakse karistatavaks käesoleva eelnõuga). Alternatiivselt võib isik kinnipeetavale paki ise kohale tuua. Seonduvalt muudatusega täiendatakse ka VangS § 98 selliselt, et vahistatul oleks õigus mitte üksnes saada pakke, vaid neid ka saata, nt tagastada talle saadetud raamat. Sarnaselt kõnesoleva sättega lisatakse ka §-i 98 klausel saatja isikutuvastamise kohta. Vältimaks keelatud esemete levimist ja võlasuhete tekkimist kinnipeetavate vahel, sätestatakse paragrahvi neljandas lõikes otsene keeld saata pakke teistele kinnipeetavatele. VangS-i § 29 lg 4, § 97 lg 3 ja § 104 lg 2 Paragrahvi lõikes 2 asendatakse sõna „uurijale“ sõnaga „uurimisasutusele“. Sarnane muudatus tehakse ka paragrahvis 28. Kuivõrd KrMS § 16 lõikest 1 on kohtueelseteks menetlejateks prokuratuur ja uurimisasutus, seega tuleks VangS-is asendada sõnad „prokurör“ ja „uurija“ 11 VangS kommenteeritud väljaanne lk 92, § 28 komm 4. 10 sõnadega „prokuratuur“ ja „uurimisasutus“. Tegemist on üksnes tehnilise muudatusega seaduse tekstis. VangS § 30 Sätet täiendatakse selliselt, et kinnipeetavatel oleks võimalik tellida ajalehti jm kirjandust ka oma riigi konsulaartöötaja vahendusel. Praktikas on avaldanud välisriigist pärit kinnipeetavad soovi lugeda oma kodumaa ajalehti. Kuivõrd sellise korraldamise kohustuse panemine vanglale oleks kinnipeetavate erinevat päritolu arvestades ebamõistlik, nähakse sättes ette täiendav võimalus tellida kirjandust kinnipeetava riigi diplomaatilise esindaja vahendusel, pidades silmas paragrahvi teises lõikes sätestatud piiranguid. VangS-i § 311 Alates kinnipeetavatele interneti kasutamise võimaldamisest on Riigikohus pidanud korduvalt lahendama kaebusi, mis seonduvad interneti kasutamise õiguse ning kättesaadavate veebilehtede täpse loeteluga. Arvestades, et vangistusseaduse § 311 võimaldab internetti kasutada üksnes teatud veebilehtede külastamiseks, mille loetelu on kehtestatud kinnisena, võib regulatsiooni jäikus tekitada vaidlusi ka tulevikus ning välistada ei saa vajadust seadust korduvalt muuta. Vajadust süsteemse ja tervikliku regulatsiooni järele on märkinud ka Riigikohus12. Seetõttu muudetakse eelnõuga paragrahvi selliselt, et interneti kasutamise detailsem regulatsioon kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Arvestades ühiskonna kiiret arengut digivaldkonnas, võib interneti kasutamise võimaluse reguleerimine seaduse tasandil pärssida uute lahenduste kasutusele võtmist vanglates või juba olemasolevate interneti kasutamise võimaluste laiendamist (seadus ei luba midagi teha ning selle muutmine on ajamahukas protsess). Sellest tingituna on otstarbekas reguleerida interneti kasutamisega seonduvad üksikasjad ministri määruse tasandil, kuna määruse tasandil sätestatud regulatsioon võimaldab muutunud oludele operatiivselt reageerida ning interneti kasutamise võimalusi ja korda vastavalt vajadusele muuta. Paragrahv kehtestatakse uues sõnastuses, mis koosneb kolmest lõikest. Esimeses lõikes sätestatakse üldine põhimõte, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja vajalikus ulatuses järelevalve all vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele või kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu vangistusseaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Selline loapõhine kasutusõigus on sätestatud ka kehtivas vangistusseaduses, kuid erinevalt kehtivast regulatsioonist võimaldab uus sõnastus interneti kasutamist laiendada veebilehtede kõrval ka kinnipeetavatele vajalike teenuste või internetilahenduste kasutamiseks. Sellisteks teenusteks võivad tehniliste võimaluste arenedes olla nt hariduse omandamine, tervishoid vmt teenused, millega seoses võib olla tarvilik anda kinnipeetavale juurdepääs internetipõhistele interaktiivsetele infosüsteemidele (nt õppeinfosüsteem või e-toimik). Sätte teises lõikes sätestatakse volitusnorm, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse (koos sellele vastava kohustusega) kehtestada määrusega kinnipeetavatele lubatud veebilehtede ja teiste eelnimetatud võimaluste loetelu, samuti interneti kaudu kinnipeetavale vajaliku teenuse osutamise alused ning korra (sh turvameetmed). Samas tasub märkida, et sättest ei tule kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mingi konkreetse teenuse võimaldamist. 12 Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-18-477, p 93. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-18-477/73. 11 Seonduvalt veebilehtedega väärib rõhutamist, et uue regulatsiooniga ei kitsendata kehtiva regulatsiooni alusel lubatud veebilehtede nimekirja (st ligipääs neile jääb kehtima). Küll aga võimaldab uus regulatsioon loetelu hõlpsasti laiendada. Samuti kehtestatakse normi kohaselt määruses interneti kasutamise tingimused, kord ja turvasätted. On selge, et ühestki õigusaktist ei tulene kohustust võimaldada kinnipeetavatel kasutada internetti piiramatult või üksnes kinnipeetavale meelepärasel ajal. Samuti on iseenesest mõistetav, et kinnipeetavate interneti kasutamisele võib kehtestada piiranguid turvakaalutlustel, et välistada õigusrikkumisi või ohtu vangla julgeolekule. Need tingimused sätestatakse samuti kõnealuse volitusnormi alusel määruses. Valitud lahendus on kooskõlas põhiseadusliku demokraatia põhimõttega, mille kohaselt reguleeritakse õiguslikud sõlmküsimused seaduse tasandil ning detailsem regulatsioon võib sisalduda määruses. Sätet täiendatakse kolmanda lõikega, mis käsitleb kinni peetava isiku näokujutise või sõrmejälje andmete töötlemist vanglateenistuse poolt, et võimaldada isikule juurdepääs internetile. Andmete töötlus on vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest ei saa kinnipeetavad kasutada e-toimikusse sisenemiseks mobiil-ID-d, kuna mobiiltelefonide kasutamine ei ole vanglas lubatud, samuti ei ole paljudel kinnipeetavatel ID- kaarti (sh ei vasta nad ka seaduses sätestatud tingimustele, et seda taotleda). Kasutada tuleb autentimisviisi, mille abil on võimalik tuvastada ka need isikud. Sellest tulenevalt võimaldatakse kõnesoleva sättega kinnipeetava näokujutise ja sõrmejälje andmete töötlemine kinnipeetava nõusolekul. Alates 25.05.2018 reguleerib isikuandmete töötlemist Euroopa Liidu liikmesriikides otsekohalduv isikuandmete kaitse üldmäärus (General Data Protection Regulation, GDPR). GDPR art 4 p 14 määratleb biomeetrilised andmed kui konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed. Isiku näokujutist sisaldavad fotod on hõlmatud biomeetriliste andmete määratlusega üksnes siis, kui neid töödeldakse konkreetsete tehniliste vahenditega, mis võimaldavad füüsilist isikut kordumatult tuvastada või autentida (GDPR-i põhjenduspunkt 51). Biomeetrilised andmed, sh näokujutis ja sõrmejälg, on eriliiki isikuandmed, mida on üldjuhul keelatud töödelda (art 9 lg 1). Erandid on lubatud ainult GDPR art 9 lg-s 2 loetletud juhtudel, kusjuures liikmesriikidel on õigus kehtestada täiendavaid tingimusi ja piiranguid seoses biomeetriliste andmete töötlemisega (art 9 lg 4). Kõnesoleval juhul on andmete töötlemise õiguslikuks aluseks isiku vabatahtlik nõusolek GDPR art 9 lg 1 punkti a tähenduses. Kuna vabatahtlikust nõusolekust saab rääkida üksnes siis, kui isikul on olnud võimalik otsustada ka mittebiomeetrilise alternatiivi kasuks, sätestatakse paragrahvis klausel, mille kohaselt tuvastatakse kinnipeetava nõusoleku puudumise korral tema isiku infosüsteemis vanglateenistuse ametnik. Sarnaselt § 11 muudatusega ei kohaldu ka siin e- IDAS nõuded, kuid vanglal tuleb tagada kinnituse turvalisus ning toimingu teinud isiku tuvastamise võimalus ka pärast toimingute sooritamist. Biomeetriliste andmete töötlemisel tuleb lähtuda GDPR-i art 7 punktist 3, mille kohaselt peab kinnipeetaval olema võimalus igal ajal keelduda oma biomeetriliste andmete töötlemisest. See tähendab, et isik võib oma nõusoleku igal hetkel tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine toimub samas vormis, mis nõusoleku andmine. Samuti tuleb asutusel tagada, et andmeid töödeldakse üksnes vajalikus ulatuses. Kuna biomeetriliste andmete töötlemine toimub rangelt üksnes kinnipeetava nõusolekul ning isikule on tagatud alternatiivsed võimalused süsteemi kasutamiseks, ei kujuta isikuandmete töötlemine PS §-s 26 sätestatud eraelu riivet. 12 VangS-i § 32 Paragrahvi lõiget 41 täiendatakse kolmanda lausega, mis võimaldab vanglal väljastada kinnipeetavale lühiajaliseks väljasõiduks mobiiltelefoni. Muudatus sarnaneb VangS § 22 muudatustega, kus selline võimalus nähakse avavangla kinnipeetavate suhtes. Lühiajalisele väljasõidule lubamisel on vangla hinnanud kinnipeetavaga seotud riske ning vanglal on veendumus, et isiku välja lubamine vastab vangistuse täideviimise eesmärkidele. Samas võib olla kinnipeetaval vaja vanglat teavitada olulistest asjaoludest, mis on seotud tema väljasõidul viibimisega. Näiteks on käskkirjaga määratud kohad, kus kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema. Juhul, kui väljasõidu ajal ilmneb ettenägematuid asjaolusid, peab kinnipeetaval olema mõistlik võimalus vanglat neist asjaoludest teavitada. Samuti peab vanglal olema võimalik kinnipeetavaga ühendust saada. Seetõttu on põhjendatud, et kinnipeetavale võimaldatakse väljasõidu ajal mobiiltelefoni kasutamine. Samuti täiendatakse paragrahvi volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida mobiiltelefoni väljastamise ja kasutamise täpsemad tingimused ning korra valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Ka siin maksab märkida, et muu hulgas lubab säte reguleerida ka seda, et kinnipeetaval ei ole õigust mobiiltelefoni kaasas kandmisest keelduda (põhjenduste osas vt § 22 muudatuste selgitused). Paragrahvi viienda lõike esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „vanglateenistuse ametnik“ sõnadega „sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest“. Muudatuse eesmärk on sätestada seaduses selgelt, et lõikes 5 toodud erijuhtude korral võib anda loa lühiajaliseks väljasõiduks ka kinnipeetavale, kelle väljasõiduõigus oleks tavajuhtudel tulenevalt sama paragrahvi esimesest või teisest lõikest piiratud. Selline lähenemine on kooskõlas EIK-i praktikaga. Arvestada tuleb, et väljasõidu lubamine on jätkuvalt vangla kaalutlusotsus ning vangla võib kaalumise tulemusena teha ka negatiivse otsuse väljasõidu lubamise kohta. Sellistel juhtudel on vanglal aga kohustus kaaluda isiku lühiajalist väljaviimist VangS § 33 alusel. VangS-i § 33 Lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt võib kinnipeetava väljaviimise kulud jätta (osaliselt) riigi kanda, kui kinnipeetaval puudub raha väljaviimise eest tasumiseks. Sätte kehtiv sõnastus võimaldab vanglal erandlikel juhtudel lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist, kuid mitte kulude riigi kanda jätmist. Muudatusega luuakse seaduses selgelt ka selline võimalus. Muudatus aitab vältida väljaviimisest loobumist kinnipeetava rahaliste vahendite puudumise tõttu ning hoiab kokku riigi ressurssi nendes olukordades, kus isiku vastu kulude hüvitamise nõude esitamine ei ole perspektiivikas. Kulude riigi kanda jätmise täpsem korraldus sätestatakse vastavalt VangS § 33 lõikele 21 valdkonna eest vastutava ministri määrusega. VangS-i § 34 Muudatusega jäetakse paragrahvi lõikest 4 välja sõnad „tema soovil“. Sätte eesmärgiks on võimaldada kinnipeetaval omal soovil eesti keelt õppida neil juhtudel, kui vangla näeb selle ette kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Näiteks ei ole põhjendatud õpetada eesti keelt kinnipeetavatele, kes karistuse kandmise järgselt kohe Eesti Vabariigist välja saadetakse. Vangla määrab kinnipeetavad, kellele eesti keele õpetamine on kooskõlas vangla taasühiskonnastavate eesmärkidega, ja suunab nad õppesse. VangS-i § 44 13 Kehtiv VangS § 44 lõige 4 näeb ette loetelu, mida kinnipeetav saab teha vabaks kasutamiseks jäetud rahaga. Samas on loetelu kinnine ja piirab ka seaduslike toimingute tegemist, nt riigilõivu tasumist ja annetuste tegemist. Muudatuse sisuks on laiendada lubatud toimingute loetelu. Uue sõnastuse kohaselt võivad kinnipeetavad vabaks kasutamiseks jäetud rahaga teha (lisaks sättes nimetatutele) ka muid seadusega kooskõlas olevaid toiminguid, mis ei ohusta vangla julgeolekut. Vangla julgeoleku tagamiseks võib hoiduda ka mõnedest toimingutest, mis poleks teiste seadustega otseselt keelatud, kuid võivad tulenevalt vangistuse täideviimise eripärast kujutada ohtu vanglale. Näiteks ei ole lubatud rahalised kanded kinnipeetavate vahel, kuna need võivad soodustada võlasuhete teket kinnipeetavate vahel ning põhjustada õigusrikkumisi. VangS-i § 45 Sätet täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt on vanglateenistusel õigus kinnipeetava kambris paikneva kambriterminali vahendusel tehtud kõnesid salvestada. Kambriterminal on kambri seinal paiknev elektrooniline konsool, mille abil saab kinnipeetav kuulata raadiot ning vanglateenistus suhelda kinnipeetavaga. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada vanglateenistusel hinnata, kuidas ametnikud reageerivad kinnipeetavate hädaabikutsungitele, samuti lahendada nn sõna sõna vastu olukordade pinnalt tekkinud vaidlusi. Vanglate praktikas on esinenud juhtmeid, kus ametnik ei ole kinnipeetava kutsungile adekvaatselt reageerinud ning on loonud sellega ohu kinnipeetava elule ja tervisele. Samuti võib esineda juhtumeid, kus kinnipeetavad väidavad alusetult, et ametnikud ei reageeri nende hädaabikutsungitele või ei ole nende muud taotlust põhjendamatult rahuldanud. Kõnede lindistamine aitab sellistes olukordades toimunut välja selgitada ning vältida ametnike ja kinnipeetavate sõna sõna vastu olukordi. Ühtlasi evib kõnede salvestamine preventiivset toimet, kuna lindistamise korral on kinnipeetavad vähem motiveeritud tegema valeväljakutseid. Salvestisi tuleb käsitleda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena AvTS § 35 lõike 1 tähenduses (punkt sõltub sõnumis täpsemalt sisalduvast infost). Vanglateenistusel tuleb isikut kõnede salvestamisest teavitada. Salvestisi säilitatakse vajadus äralangemiseni, kuid mitte kauem kui aasta. Kokkuvõttes on muudatuse eesmärk kinnipeetavate õiguste tagamine, aga ka teenistusvalve ja distsiplinaar- ning süüteomenetluste läbiviimise hõlbustamine. VangS-i § 46 Paragrahvi lõikeid 1 ja 3 muudetakse selliselt, et lisaks üldreeglitele, mis tulenevad seadusest (eelkõige eelnõuga lisatav lõige 11, samuti lõige 2), võiks teatud erandlikel juhtudel reguleerida riiete kandmise tingimusi ka ministri määruse tasandil. Näiteks võib selline eriregulatsioon olla põhjendatud juhtudel, mil kinnipeetav sihilikult talle antavaid riideid hävitab või kui tavalise vanglariietuse kandmine on vastunäidustatud meditsiinilistel põhjustel. Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval kanda väljaspool vangla territooriumit isiklikku riietust, kui ta kindlustab oma kulul riiete puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Muudatus on tingitud vajadusest tagada kinnipeetavate inimväärikas kohtlemine väljaspool vanglat (nt matustel) ning vältida kinnipeetava liigset märgistamist ühiskonna ees. Muudatust toetab ka EIK-i praktika13, mille kohaselt on peetud (vähemalt) inimõiguste konventsiooni artikli 8 riiveks seda, kui kinnipeetav oli sunnitud kandma vanglariietust lähedase matustel. Selline riive võib ebapiisava põhjenduse korral üle kasvada ka konventsiooni rikkumiseks, mistõttu on kohane täiendada seadust 13 Vt nt EIK-i 30.10.2018 otsus asjas JATSÕŠÕN vs ESTONIA p 48, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-187475; samuti EIK-i 29.11.2009 otsus GISZCZAK vs POLAND, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-107589 14 üldreeglist hälbimist võimaldava erandklausliga. Arvestada tuleb, et ka EIK-i praktikas14 on väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei garanteeri konventsiooni artikkel 8 kinnipeetavale absoluutset õigust lähedase matustel osaleda ning taotluse lahendamisel on liikmesriikidel kaalutlusruum. Selline kaalutlusruum peaks laienema ka matustel kantavale riietusele, kui tegemist on ohtliku kinnipeetavaga, kes on juba varem üritanud väljaviimise käigus põgeneda vms. VangS § 51 Muudatusega ühtlustatakse terminikasutust: sõna „sund“ asemel räägitakse „vahetust sunnist“. VangS-i § 63 Lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „45“ arvuga „14“ ja lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „3“. Kartserikaristuse võimalik maksimaalne pikkus ületab kehtivas õiguses ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standardmiinimumreeglite (Mandela reeglid) ja ÜRO piinamisvastase eriraportööri kohaselt ja CPT hinnangul põhjendatud määra. Seetõttu tuleb kartserikaristuse pikkust reguleerivaid norme muuta. VangS § 63 lg 1 p 4, lg 2 ja VangS § 100 lg 1 p 3 ja lg 2 tuleb viia kooskõlla rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite, Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja rahvusvaheliste ekspertide, sh CPT väljendatud seisukohtadega. Mandela reeglite art-d 43 ja 44 keelavad kasutada üksikvangistust sh distsiplinaarkaristusena (Eesti kontekstis kartserikaristusena) määramata ajaks või pikaajaliselt (järjestikku üle 15 ööpäeva). Reeglite art 45 sätestab samuti, et üksikvangistust ei tohi kohaldada psüühikahäiretega ja alaealiste kinnipeetavate suhtes. Alaealiste distsiplinaarkaristusena üksikvangistuses viibimist on sõnaselgelt keelanud ÜRO reeglite kinnipidamiskohas viibivate alaealiste kaitse kohta art 67. Viimast on rõhutanud ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee oma üldkommentaaris nr 10 (2007). Ühe kartserikaristuse pikkus ei tohiks ületada täiskasvanutel 14 ööpäeva ja alaealistel kinnipeetavatel 3 ööpäeva. Kui mitme täidetava kartserikaristuse kogusumma ületab 14 päeva, ei tohi isik järjest kartseris viibida üle 14 päeva. Seega kui kinnipeetavale määratud mitme kartserikaristuse summa on nt 20 päeva, ei tohi ta olla üle 14 päeva järjepanu kartserirežiimil. 14-päevasele kartseris viibimisele peab järgnema mõistlik ajavahemik tavarežiimil, misjärel isik kannab kartseris ülejäänud 6 päeva. EIK on olnud seisukohal, et üksikvangistus ei tähenda automaatselt EIÕK art 3 rikkumist 15. Küll aga on EIK tõdenud, et üksikvangistus on üks tõsisemaid vanglas kohaldatavaid meetmeid. Üksikvangistus ilma sobiva füüsilise ja vaimse stimuleerimiseta kahjustab pikemas perspektiivis kinnipeetava vaimset tervist ja sotsiaalseid võimeid16. Niisamuti on EIK möönnud, et pelgalt (rahumeelselt) vangla korraldustele allumatus või vanglakeskkonnaga kohanematus ei ole sellised rikkumised, millele tuleks reageerida üksikvangistusega17. EIK on viimastel aastatel vaaginud üksikvangistuse küsimusi, arvestades seejuures ulatuslikult CPT seisukohti. Karistusena üksikvangistuse määramisel on CPT osutanud, et selle 14 Vt EIK-i 12.11.2002 otsus asjas PŁOSKI vs POLAND, p 38, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-60733 15 Vt EIK-i 4.6.2006 otsus asjas Ramirez Sanchez vs. Prantsusmaa, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-76169 ; samuti EIK-i 21.6.2005 otsus asjas Rhode vs Taani, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-69794. 16 Vt nt EIK-i 6.3.2014 otsus asjas Gorbulya vs. Venemaa, p 78, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-141382; 17 Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, p 470; Mathew vs Holland, p 202. 15 kohaldamisel ei tohiks maksimaalne karistus ületada 14 päeva üksikvangistust ühe rikkumise eest, soovitavalt isegi vähem. Üksikvangistust karistusena võib CPT hinnangul kohaldada vaid kõige tõsisematel juhtudel ja viimase abinõuna. Mida pikem on üksikvangistus, seda kaalukamad peavad olema selle meetme kohaldamise põhjused ja seda enam peab tagama, et sellega saavutatakse soovitud eesmärk. CPT ei luba kartserikaristuste järjestikku ja vahedeta kandmist, mille tagajärjel isik võib kanda karistust ühtejärge pikema aja vältel, kui on ühe rikkumise eest lubatav maksimaalne kartserikaristuse pikkus (s.t CPT arvates 14 päeva). CPT hinnangul ei tohiks alaealiste puhul üksikvangistus distsiplinaarkaristusena ületada 3 päeva. VangS-i § 65 VangS § 63 muudatuste juures juba kirjeldatud kaalutlustel täiendatakse ka paragrahvi lõiget 1 klausliga, millega nähakse ette kartserikaristuste järjestikuse täideviimise piirang. Muudatuse kohaselt tuleb maksimaalse lubatud järjestikuse karistuspäevade täitumisel (vastavalt VangS §- dele 63 ja 100 on piiranguks täiskasvanute puhul 14 päeva ning noorte puhul 3 päeva) peatada kartserikaristuse täideviimine mõistlikuks ajavahemikuks, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi. Selline korraldus peab võimaldama isikul kartserikaristuse mõjudest taastuda. Mõistliku ajavahemiku pikkust tuleb hinnata iga isiku puhul eraldi, võttes arvesse konkreetse juhtumi erisusi. Igal juhul peab aga kinnipeetavale olema tagatud taastumiseks kahe ööpäeva pikkune paus kartserikaristusest (eeldusel, et maksimaalne lubatud karistuspäevade arv on täitunud). VangS-i § 701 Eelnõuga täiendatakse § 701 lõiget 2 punktiga 6 (harjutusrelv). Täiendus on vajalik, kuna vanglateenistus kasutab väljaõppe käigus harjutusrelvi, mida kehtiva VangS-i (teenistus)relvade loetelu ei reguleeri. Relvaseaduse § 3 lõike 4 kohaselt on harjutusrelv ametirelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähe kahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada. Kuigi vangistusseadus ei kasuta mõistet „ametirelv“, hõlmab see mõiste RelvS § 3 lg 2 kohaselt teenistusrelvi ja sõjaväerelvi. Vangistusseaduse tähenduses tuleks harjutusrelva seega käsitleda teenistusrelva ühe liigina. VangS-i § 71 Paragrahvi lõiget 6 muudetakse selliselt, et kasutamisele eelnev hoiatamiskohustus ei laieneks üksnes tulirelvale, vaid ka muudele relvadele. Isikut, kelle suhtes on kavatsus vahetut sundi kasutada, tuleb enne sunni kohaldamist hoiatada ja anda isikule võimalus kohustus täita ning sellega tema suhtes sunni rakendamisest hoiduda. Hoiatus teenib eelkõige kohustava haldusakti selguse tagamise funktsiooni (HMS § 55 lg 1). Arvestades, et igasuguse relva (mitte ainult tulirelva) kasutamine isiku suhtes võib kaasa tuua tema õiguste ja hüvede väga tugeva negatiivse mõjutamise, on põhjendatud sätestada seaduses ametniku kohustus hoiatada isikut kõigi relvade kasutamise eest. Kuna kriitilistes olukordades ei pruugi hoiatamine ohu kohese tõrjumise vajaduse tõttu võimalik olla, on lõike kolmandas lauses sätestatud erand, mille kohaselt on eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta tulirelva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele. Kehtiv sõnastus sätestab aga erandi üksnes tulirelvale, mistõttu laiendatakse muudatusega erandit lisaks tulirelvadele ka muudele relvadele. VangS-i § 721 16 Paragrahvi pealkirja ning esimest lõiget muudetakse selliselt, et normi kohaselt oleks vangla hoonete tehnilised andmed, samuti teave vangla erivahendite, teenistusrelvade, laskemoona, turvasüsteemide või seadmete kohta ja nendes sisalduv teave mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangla peab jätkuvalt turvasüsteemide või seadmete, samuti erivahendite, teenistusrelvade ja laskemoona soetamisel ning nendega seonduvate teenuste tellimisel peab tagama, et ei kahjustataks vangla julgeolekut. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt kehtib lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsupiirang asutusesiseseks kasutamiseks (AK) kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmekümneks aastaks. Vajaduse püsimisel võib asutuse juht tähtaega maksimaalselt viie aasta kaupa pikendada. Loodav säte kujutab endast erinormi AvTS-i üldsätete ees ning AvTS-i kohaldatakse edaspidi kõnesolevas sättes toodud erisustega. Kehtiva õiguse kohaselt juba on sättes nimetatud teave AK, kuid seda üldiste AvTS §-s 35 loetletud aluste järgi (peamiselt AvTS § 35 lg 1 p 9). Samuti laienevad nimetatud teabele ka muud üldised AvTS-i sätted, sealhulgas juurdepääsupiirangu tähtajad (AvTS § 40), mis ei ole vangla julgeoleku tagamise vajaduse konteksti arvestades kohased. Nimelt ei saa põhjendatuks pidada AvTS § 40 lõikest 1 tulenevat absoluutset kümneaastast (5 + 5 aastat) tähtaega, kuivõrd see teave ei mineta kümne aastaga tingimata oma aktuaalsust. Kümne aastaga ei pruugi oluliselt muutuda vanglateenistuse kasutatav tehnika, relvastus, muu varustus ega ka vangla hoonete struktuur ning toimimise loogika. Eelnev tähendab aga ühtlasi, et kümneaastase juurdepääsupiirangu lõppemisel võib tekkida olukord, kus soovija saaks nimetatud teabe vanglalt lihtsalt välja küsida. Sellise ülevaate andmine vanglate turvameetmetest võib aga valedes kätes kujutada olulist ohtu vangla julgeolekule, mistõttu on vaja astuda samme sellise võimaluse realiseerimise vältimiseks ning eelnõuga pikendatakse juurdepääsupiirangu potentsiaalset kehtivusaega kolmekümne aastani (mida on võimalik viie aasta kaupa pikendada). Kuna tegu on väga spetsiifilise teabega, mis ei oma asutuseväliste inimeste jaoks uudishimu rahuldamise kõrval muud positiivset väärtust, kuid mille avaldamine võib viia väga suure negatiivse mõju tekkeni, on piirangu ulatuse suurendamine taotletava eesmärgi suhtes põhjendatud ja proportsionaalne. VangS-i § 722 Seadust täiendatakse paragrahviga, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnikel põgenenud kinnipeetava tabamiseks vahetult pärast põgenemist, samuti VangS § 71 lg-s 31 sätestatud teo toimepanija tabamiseks vahetult pärast teo toimepanemist õigus siseneda valdaja nõusolekuta valdusesse ja teha süüteo toime pannud isiku leidmiseks valduse läbivaatus, kui vastasel juhul muutuks isiku tabamine oluliselt raskendatuks. Analoogseid regulatsioone võib leida nt korrakaitseseadusest (KorS § 50) ning kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS § 911), kuid need ei hõlma (vähemalt terves ulatuses) vanglateenistuse praktikas esinevaid olukordi, mistõttu on põhjendatud kehtestada vastav regulatsioon eriseaduses. Vangistusseaduse 2. peatüki 8. jagu (sh § 71) sätestab normid julgeoleku tagamiseks vanglas, samas kui KorS sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse (KorS § 1 lg 1). Sõltuvalt vanglateenistuse ametniku konkreetse tegevuse iseloomust võib see tegevus langeda VangS-i või KorS-i kohaldamisalasse, mida ei ole võimalik määratleda üksnes 17 tegevuse asukoha (vangla territoorium) või adressaatide (kinnipeetavad ja vahistatud) järgi 18. Kehtiv VangS ja KorS ei kata aga juhte, mil seoses vanglateenistuse tegevusega kinnipeetava ja vahistatu suhtes vangistuse ja eelvangistuse täideviimise korraldamisel tekib vanglateenistuse ametnikel vajadus siseneda nõusolekuta võõrasse valdusesse (vastavalt KorS § 1 lg-s 9 sätestatud välistusele ja KorS § 50 lg -s 1 sätestatud õigusliku aluse nõudele ning selle puudumisele VangS-is). Näiteks puudub vanglateenistuse ametnikel õigus tagaajamise käigus siseneda võõrasse valdusesse, kui isik vanglavälise saatmisülesande käigus vanglateenistuse järelevalve alt põgeneb. KrMS § 911 p 2 annab sellise õiguse küll isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist, kuid seda üksnes eeldusel, et tegemist on uurimispädevusega isikuga, kes suudab tuvastada kuriteo toimepanemise. Saateüksuse liikmele nimetatud pädevus tingimata ei laiene, mistõttu sätestatakse vastavate olukordade lahendamiseks VangS-is erisäte. Põgeneva kinnipeetava tabamise kõrval võimaldab lisatav säte siseneda võõrasse valdusesse ka VangS § 71 lg-s 31 sätestatud teo (vanglas karistuse täideviimise vahetu ohustamine) toimepanija tabamiseks. Normi rakendamise eelduseks on tingimus, et isiku tabamine ilma valdusesse tungimata osutub võimatuks või oluliselt raskendatuks. Näiteks ei ole valdusesse tungimine õigustatud, kui toimepanija isik on turvakaamera salvestiselt selgelt tuvastatav ning tema asukoht on samuti teada. Samuti tuleb arvestada, et sätet saab üksnes kohaldada vahetult pärast põgenemist/teo toimepanemist. Valduse all tuleb käesoleva sätte kontekstis mõista nii hoonet, ruumi kui ka piirdega ala. Samas tuleb tähele panna, et norm annab ametnikule õiguse valdusesse siseneda üksnes vahetu tagaajamise käigus ning muudel juhtudel tuleb lähtuda KorS-s jt asjakohastes õigusaktides sätestatud alustest. Lisatava sättega antakse vanglateenistuse ametnikele õigus valdusesse sisenemise järel teha põgenenud isiku leidmiseks ka valduse läbivaatus. Ainuüksi valdusesse sisenemine ei anna ametnikele õigust valduses olevate asjade läbivaatuseks (nt kappide avamiseks, mitte aga peitmiseks mittesobiliku vara, nt lauasahtlite, läbiotsimiseks), mistõttu on vaja seadusega ette näha ka selline õigus. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus ametnikud on põgenevale õigusrikkujale valdusesse järgnenud, kuid neil puudub tema kinnipidamiseks õigus avada nt riidekapp, kus ta end varjab. Paragrahvi lõigetega 2-5 nähakse sarnaselt eelnimetatud KorS-i ja KrMS-i regulatsioonidega ette täiendavad kohustused ja piirangud, mis on valdusesse tungimisega tekkivat võimalikku kahju vähendada aitavad (valdaja teavitamine, vara valvamine, kohtu loa taotlemine valduse läbivaatuse teostamise korral, vahetu sunni kestuse piirang ning protokollimise kohustus). Eraldi käsitlust eelnimetatud meetmete hulgast väärib halduskohtu loa taotlemine valduse läbivaatuse teostamise seadustamiseks. Tegemist on kompenseeriva meetmega, kuivõrd isiku eluruumi läbivaatus riivab intensiivselt isiku omandi ja eraelu puutumatust. Kohtu luba on 18 Õiguskirjanduses märgitu kohaselt ei ole KorS-i ja VangS-i kohaldamisala piiri võimalik tõmmata üksnes vangla territooriumi või kinnipeetavate isikute kui meetmeadressaatide kaudu, sest vanglaametnikul on VangS-i järgi õigus kohaldada põhiõigusi riivavaid meetmeid teatud juhtudel ka väljaspool vanglat ja ka isikute suhtes, kes ei ole kinnipeetavad, arestialused või vahistatud. Vt Korrakaitseseadus, kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2017, lk 10 p 9. 18 vajalik ka analoogsetes regulatsioonides, mis käsitlevad valduse läbivaatust (KorS § 51 lg 2 ning KrMS § 91). Erinevalt eelnimetatud regulatsioonidest ei näe lisatav säte ette loa taotlemise võimalust enne valduse läbivaatust, kuivõrd loa taotlemine isiku „kuumadel jälgedel“ jälitamise käigus ei ole eluliselt mõeldav. Seetõttu tuleb halduskohtu luba taotleda esimesel võimalusel tagantjärele. Loa taotlemine ei ole vajalik valdusesse sisenemise korral, vaid üksnes juhul kui teostatakse valduse läbivaatus. Läbivaatuse eristamisel valdusesse sisenemisest kõnesoleva normi kontekstis tuleb mutatis mutandis lähtuda Riigikohtu suunistest valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse eristamiseks: „Valdusesse sisenemise korral on tegemist valdusesse sisenemise, seal olemise ja üksnes selle visuaalse vaatlemisega, mille eesmärgiks on mh selgitada ega ei esine ohuolukorda. Kuna valdusesse sisenemise meede riivab isiku õigusi väiksema intensiivsusega, ei nõua see õiguse kohaselt eelnevat halduskohtu luba. Valduse läbivaatus riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse sisenemine, kuna see hõlmab lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele vaatlemisele ka seal asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist (nt kappide ja sahtlite avamist jmt). Valduse läbivaatuse eesmärk on üldjuhul leida varjatav ja peidetud asi või isik, mida või keda valdaja ise vabatahtlikult ei näita. Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma loaga“19. VangS-i §-d 76 ja 762 Muudatused seonduvad kinnipeetavate isiklike toimikute kaotamisega. Muudatuste jõustumisel ei saadeta kohtule enam automaatselt tervet kinnipeetava isiklikku toimikut, vaid VangS § 53-s sätestatud andmed vastavalt kohtu nõudmisele. VangS-i § 81 Paragrahvi tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt võib lõikes 1 nimetatud eraldi hoidmise põhimõttest teha erandeid, kui kinnipeetava eraldihoidmine teise vanusegruppi kuuluvatest kinnipeetavatest on vastuolus tema normaalse arengu või muude õigustatud huvidega. Praktikas esineb juhte, mil ühte vanusegruppi kuuluvaid kinnipeetavaid võib olla vanglas ainult üks. Tulenevalt käsitletavas paragrahvis sätestatud eraldihoidmise kohustusest on need kinnipeetavad sunnitud olema üksikvangistuses, mis võib pikaajalise kohaldamise korral evida negatiivset mõju noore kinnipeetava psüühikale. Olukorra leevendamiseks sätestatakse eraldi hoidmise printsiibi korral erand, mis lubab kokku paigutada ka erinevasse vanusekategooriasse kuuluvaid noori kinnipeetavaid. Kokkupaigutamisel tuleb vanglal rangelt hinnata selle mõju osapooltele ning välistada oht, et otsus mõjuks pooltele negatiivselt. VangS-i § 851 lg 7 ja 86 lg 11 VangS § 86 täiendus seondub üleminekuga paberkandjal isiklikelt toimikutelt digitaalsele lahendusele. Kuivõrd aresti kandmine on kehtiva VangS-i kohaselt võimalik arestimajas ja vanglas ning üleminek toimub eelnõu kohaselt üksnes vanglates, täiendatakse paragrahvi lõikega, mille kohaselt avatakse isiklik toimik edaspidi üksnes juhul, kui isik kannab aresti arestimajas (st arestimajades jääb endiselt kehtima senine kord). Eelnimetatud muudatusega 19 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 3. novembri 2015. aasta otsus kohtuasjas nr 3-3-1-36-15, p 13.2, kättesaadav veebis: 3-3-1-36-15 (riigikohus.ee) 19 seonduvalt tunnistatakse kehtetuks arestialuste isikliku toimikuga seonduvat seni reguleerinud VangS § 851 lg 7. VangS-i §-d 91 ja 92 VangS § 91 lõiget 2 ja §-i 92 täpsustatakse selliselt, et menetlusasutuste teavitamine kinnipeetava vanglasse saabumisest ei ole vajalik, kui andmed vahistatu saabumisest vanglasse või ümberpaigutamisest edastatakse asutuste andmebaaside vahel automaatselt. VangS-i § 93 Paragrahvi teist lõiget täiendatakse teise ja kolmanda lausega, millega nähakse seaduses ette võimalus kasutada osa vahistatu isikuarvele kantavatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on selline õigus ette nähtud üksnes kinnipeetavate korral. Selline erisus ei ole põhjendatud, kuivõrd võimaldab vahistatutel põhjendamatult vältida mitmesuguste kohustuste täitmist (nt elatismaksed, kohtukulud jms). Kuivõrd vahistatut ei ole põhjendatud kohelda karmimalt kui kinnipeetavat, jäetakse ka vahistatu isikuarvel olevatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks 50 protsenti. Ülejäänud summad jäetakse vahistatule vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui vahistatu vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, jäetakse ka ülejäänud raha vanglasiseseks kasutamiseks. Lisaks täiendatakse paragrahvi lõiget 6 klausliga, mille kohaselt teavitab vanglateenistus uurimisasutusi, prokuratuuri või kohut vahistatu suunamisest eriarstiabi osutaja juurde üksnes juhul, kui andmeid vahistatu ümberpaigutamise kohta ei edastata asutuste vahel automaatselt. Muudatus kaotab vajaduse tarbetuteks ja dubleerivateks tegevusteks, kui asutustevahelistes andmebaasides liigub kõnesolev teave automaatselt. VangS-i § 100 Paragrahvi lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „30“ arvuga „14“ ning lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „3“. Muudatused tehakse kaalutlustel, mida on kirjeldatud § 63 muutmise juures. Lisaks asendatakse paragrahvi teises lõikes sõna „kaheksateistkümneaastast“ sõnadega „kahekümne ühe aastast“. Muudatus seondub kartserikaristuste lühendamisega. Kuna eelnõuga muudetakse VangS-i §-i 63 selliselt, et noort (st alla 21-aastast) kinnipeetavat võib kartserisse paigutada kuni kolmeks ööpäevaks, tuleb selline muudatus teha ka samas vanuses vahistatute kohta. VangS-i § 103 Paragrahvis asendatakse tekstiosa „66–72“ tekstiosaga „66 ja 671–72“. Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuivõrd loetelu käsitleb julgeolekuabinõude sätteid, mille hulka vangistusseaduse § 67 ei kuulu. VangS-i § 1141 Paragrahvi lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „ametnikud“ sõnadega „ja töötajad“. Kehtiva õiguse kohaselt saavad vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi andmete õigsust kontrollida üksnes ametnikud, kuid selline korraldus on ebapraktiline ning asutuse töökorraldust tarbetult piirav – seadusesse ei ole vaja piirangut, mille kohaselt võiks näiteks tööle soovija eelmise tööandjaga suhelda üksnes ametnik. Selleks puudub ka praktiline vajadus. Muudatus võimaldab jaotada tööülesandeid personali valdkonna inimeste ja sisekontrolli valdkonna ametnike vahel nii, et värbamine muutub kiiremaks. Samas säilib jätkuvalt 20 põhimõte, et valdkonna eest vastutav minister määrab ametnikud ja töötajad, kellel on õigus taustakontrolli raames andmeid töödelda. VangS-i § 146 Paragrahvi 146 lõikes 4 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“; Kehtiva õiguse kohaselt kehtestab vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Vabariigi Valitsus määrusega. Sarnaselt sisaldus PPVS-is säte, mille järgi politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Alates 01.07.2022 sätestab PPVS § 71 lõige 4, et nimetatud korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tervisenõuete kehtestamisel või muutmisel võetakse alati aluseks töötervishoiuarstide soovitused, nemad on kõige pädevamad otsustama, millistele tervisenõuetele peab mingil ametikohal olev teenistuja vastama. Ettepanek tervisenõuete kehtestamise volituse andmiseks ministritele tulenes eriteenistuste ühtlustamise töörühmalt ning vastavad muudatused tehti ka teistes seadustes.20 Nii on praegu lisaks politseiametnikele tervisenõuded kehtestatud siseministri määrusega ka päästeteenistujatele ja kaitsepolitsei ametnikele. Kuivõrd nõuded kehtivad üksnes vanglateenistuse ametnikele ja muudatus ei mõjuta teiste haldusalade ametnikke, siis ei ole tarvis, et määruse kehtestaks Vabariigi Valitsus. Kuivõrd tervisenõudeid, tervisekontrolli korda ning tervisetõendi sisu ja vormi nõudeid ei ole vaja kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega, siis tehakse analoogne muudatus ka vanglaametnike tervisenõudeid reguleeriva määruse puhul. Edaspidi kehtestab vanglateenistuse ametniku tervisenõuded valdkonna eest vastutav minister, kelleks on justiitsminister. Eelnõuga ei muudeta volitusnormi sisu ega ulatust, muutub üksnes määruse andja.21 Paragrahvi 146 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „isikule“ lauseosaga „ ja vanglateenistuse töötajale, kelle põhiülesanded on seotud vanglas kinni peetava isikuga või kriminaalhooldusalusega või kes puutub oma põhiülesannete käigus igapäevaselt kokku vanglas kinni peetava isikuga või kriminaalhooldusalusega“. Vanglate koosseisudes on töötajaid, kes puutuvad oma tööülesannete tõttu iga päev kokku vanglas kinni peetavate isikutega ja kriminaalhooldusalustega või kes suhtlevad nendega vahetult seoses oma põhiülesannetega, nt erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ajal, kuid kes ei ole vanglateenistuse teenistuskohtade jaotuse järgi vanglaametnikud ega riigiametnikud. Sõltumata sellest, kas kinni peetavate isikute ja kriminaalhooldusalustega vahetut suhtlust eeldavat ülesannet täidab töötaja või ametnik, on ka töötajate puhul oluline, et nad oleksid võimelised töötama vangla füüsiliste ja psühhosotsiaalsete töökeskkonna riskide tingimustes, sest sisuliselt on kinni peetavate isikute ja kriminaalhooldusalustega iga päev kokku puutuva töötaja töökeskkonna riskid võrdväärsed riskidega, mis esinevad vanglaametniku puhul, kelle põhiülesanded on samuti seotud kinni peetavate isikute ja kriminaalhooldusalustega. Teenistusest põhjustatud tervisehäirete avastamine, terviseriskide vähendamine ja vältimine 20 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) 508 S, seletuskiri, lk 59, arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0f08584-7cb6-4bba-b015- 95a394631bbb . 21 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine), eelnõu ja seletuskiri arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0f08584-7cb6-4bba-b015- 95a394631bbb 21 ning kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine on samaväärselt oluline ka nende isikute puhul. VangS-i § 1729 Eelnõuga lisatakse VangS-i rakendussäte, mille kohaselt ei avata alates 2023. aasta 1. detsembrist vanglasse saabuvale kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele isiklikku toimikut ning isiku VangS § 53-s sätestatud andmed kantakse vangiregistrisse. Kui isiklik toimik on juba avatud, säilitatakse rakendussätte kohaselt toimikut kolm aastat (kahjunõude esitamise aeg) pärast karistusaja lõppemist või isiku surma. Isiklike toimikute arhiveerimine toimub arhiiviseaduse § 13 alusel sätestatud korras. II. Karistusseadustiku muudatus Eelnõuga muudetakse karistatavaks KarS §-s 325 sätestatud teo (aine ja eseme ebaseaduslik üleandmine kinnipidamiskohas) katse. Kõnealune tegu on kehtiva õiguse kohaselt väärtegu. Kuna KarS § 251 kohaselt on väärteokatse karistatav üksnes KarS-s või muus seaduses sätestatud juhtudel ning hetkel puudub seaduses klausel, mis sätestaks KarS §-s 325 nimetatud teo katse karistatavuse. Muudatus on vajalik, sest kehtiva õiguse kohaselt on võimalik isikut keelatud esemete vanglasse toimetamise eest vastutusele võtta üksnes juhul, kui keelatud ese kinnipeetavale üle antakse. Kui vanglateenistus eseme enne kinnipeetavani jõudmist (nt kirjast või pakist) konfiskeerib, ei saa isikut vastutusele võtta. Seda ka siis, kui isik süstemaatiliselt teole suunatud katseid toime paneb. Olukorra parandamiseks muudetakse KarS §-s sätestatud teo 325 katse karistatavaks. III. Kriminaalhooldusseaduse muudatus KrHS § 261 KrHS § 261 reguleerib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrolli korda. Paragrahvi neljanda lõike kohaselt peab kriminaalhooldusalune, kui ta nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, hüvitama proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Sel juhul kannab kulud vangla. Samas ei ole vastav dokument otse täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. See tähendab, et kui kriminaalhooldusalune on tarvitanud keelatud aineid, nõudnud rikkumise tuvastamist ning keeldub selle eest vabatahtlikult tasuma, tuleb vanglal kulude hüvitamist nõuda tsiviilkohtumenetluse korras. Selline kord koormab tarbetult nii vanglaid kui ka tsiviilkohtuid, kuna kohus täidab selliste vaidluste puhul sisuliselt vahendaja rolli, kinnitades kulud ning muutes need oma lahendiga sundtäidetavaks. KrHS-i täiendamisega muudetakse dokument aga täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 21 tähenduses. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse seaduses kasutusele uus termin: kambriterminal. Kambriterminal on vangla kambris paiknev elektrooniline konsool, mis võimaldab kinnipeetaval kuulata raadiot ja kontakteeruda vanglaametnikega jmt. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 22 Eelnõuga tehakse VangS-is palju muudatusi, millest mitmed on tehnilist laadi (nt mõistekasutuse ühtlustamine seaduses või normide täpsustamine) ning ei evi käsitlust väärivaid mõjusid. Samas tuleks mõjude analüüsis eraldi käsitleda nelja peamist gruppi sisulisi muudatusi (digimenetlusega seonduvad sätted, (eel)vangistuse täideviimisega seonduvad sätted ning taasühiskonnastamisega seonduvad sätted), mis võivad mõjutada (eel)vangistuse täideviimist, kuid ei pruugi seda teha. Neljanda grupi moodustavad teenistusõiguslikud muudatused. Lisaks eelnimetatutele on eraldi välja toodud ka mõned eraldiseisvad sätted, mille mõju võib avalduda arvestatavale adressaatide ringile. Täpsem mõjude analüüs on toodud allpool. Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on kinnipeetavad (koguarv 01.01.23 seisuga 1711, sh 187 avavangla kinnipeetavat22) ja vahistatud (342). Muudatused mõjutavad ka vanglateenistujaid (ameti- ja töökohtade koguarv 1077,7123) ning mõningal määral ka kohtute teenistujaid ning vanglas kinni peetavate isikute lähedasi. Muudatuste grupp I – digimenetluse kasutuselevõtuga seonduvad sätted Mõju valdkond I: mõju riigiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele Muudatustega kaasneb mõju töökoormusele. Muudatuste tulemusena kaob vajadus pidada vahistatute ja kinnipeetavate kohta isiklikku toimikut, kuivõrd vajalikud andmed isikute kohta kantakse juba praegu vangiregistrisse ning isikliku toimiku pidamine on ametnike jaoks dubleeriv tööülesanne. Samuti väheneb töökoormus seetõttu, et vanglad ei pea enam isiklikke toimikuid (paberkandjal) ennetähtaegse vabastamise ning karistusjärgse käitumiskontrolli määramise menetluses automaatselt kohtule edastama, vaid kohtule tuleb esitada andmed kohtu nõudmisel ning ulatuses. Digitaalset andmekäitlust hõlmavate muudatustega, iseäranis isiklike toimikute kaotamisega, kaasneb paberdokumentide pidamisega seotud kulude kokkuhoid (dokumentide printimine, hoiustamine, hävitamine), samuti kaasneb muudatustega ressursi kokkuhoid paberdokumentide saatmiskulude arvelt. Seonduvalt digitaalse haldus- ja kohtumenetlust käsitlevate muudatustega on vanglates vaja luua piisav tehniline võimekus vastavate võimaluste kasutamiseks. Tarvis on paigaldada piisavalt arvuteid või muid seadmeid, et teenuseid oleks võimalik mõistlikus ulatuses tarbida. Samuti on vajalikud IT-arendused, et võimaldada teenuste tarbimine viisil, mis ei ohusta kohtumenetluste läbiviimist, vangla julgeolekut või õiguskorda. Muudatuste grupp II – (eel)vangistuse täideviimise korraldusega seonduvad muudatused Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Vangistusseaduses täpsustatakse isikute paigutamise regulatsiooni selge klausliga, mille kohaselt oleks vanglas viibivaid isikuid võimalik vajaduse korral ajutiselt arestimajja paigutada. Kuigi arestimajas viibides ei ole võimalik karistust kandval kinnipeetaval osaleda ITK täitmises, ei saa seda pidada eelnõuga kaasnevaks negatiivseks sotsiaalseks mõjuks, kuna kohtuistungitel osalemine on sageli paratamatu osa kohtumenetlusest ning ITK täitmine oleks võimatu ka siis, kui isikut ei paigutataks arestimajja, vaid transporditaks iga kord vanglast sihtkohta (nt kohtumajja) ja tagasi. Sotsiaalsete mõjude all on kinni peetava isiku vaatest paslik põgusalt käsitleda ka kartserikaristuse pikkusega seonduvaid muudatusi. Vangistusseaduses tehakse muudatusi, 22 2022. aasta ülevaade | Vanglad 23 https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vanglateenistujate-ametnike-ja-tootajate-arv 23 mille kohaselt ei tohiks ühe kartserikaristuse pikkus ületada täiskasvanutel 14 ööpäeva ja noortel kinnipeetavatel 3 ööpäeva. Samuti nähakse ette, et maksimaalse karistusmäära täitumise korral tuleb isikul võimaldada vähemalt 48 tundi karistuse kandmisest taastuda. Kartserikaristuste järjestikuse kestuse lühendamine aitab ära hoida või leevendada pikast üksikvangistusest tingitud negatiivset mõju isiku vaimsele tervisele. Siiski tuleb märkida, et kuigi seadus võimaldab hetkel pikemaid kartserikaristusi, kui CPT soovituste järgi kohane, on vanglad oma praktikas CPT suuniseid juba arvestanud. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Isikute paigutamise regulatsiooni täpsustamisel on kaudne positiivne mõju sisejulgeolekule ja võitlusele kuritegevusega, kuna võimaldab (kriminaal)menetlusi läbi viia efektiivsemalt. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele Isikute paigutamise regulatsiooni täpsustamisel on mõningane positiivne mõju riigiasutustele ja kodanikele, kuna säästab ametnike ressurssi, mis kuluks isiku transportimisele asutuste vahel, samuti võimaldab muudatus (kriminaal)menetlusi läbi viia efektiivsemalt, mis säästab menetlusele kuluvat ametnike ressurssi. Muudatuste grupp III – taasühiskonnastamisega seonduvad muudatused Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Eelnõuga laiendatakse vanglas kinnipeetavatele lühiajaliste kokkusaamiste võimalusi, millel on positiivne mõju isiku taasühiskonnastamisele, kuna need soodustavad tema vanglavälist suhtlust perekonna jt tugiisikutega ning takistavad positiivsete sotsiaalsete sidemete katkemist. Lühiajalise kokkusaamise maksimaalse kestuse pikendamine tunni võrra soodustab suhtlust lähedastega, kelle elukoht on vanglast kaugel ning kes ei saa kinnipeetavat sageli külastada. Seoses telesilla vahendusel kokkusaamistega väärib märkimist, et sellise võimaluse olemasolu lihtsustab kokkusaamisi ka eakate ja puudega lähedastega, kellel on vangla külastamine raskendatud. Samuti on positiivse sotsiaalse mõjuga kokkusaamiste võimaldamine kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele, kuna vanglavälise suhtluse soodustamine on oluline osa isiku taasühiskonnastamise protsessist ning aitab inimest suunata õiguskuulekale elule. Positiivne sotsiaalne mõju kaasneb ka mobiiltelefonide võimaldamisega kinnipeetavatele ning interneti kasutamise võimaluste laiendamisega avavangla kinnipeetavatele, kuna tehnika ja interneti kasutamise oskused on tänapäeva vabas ühiskonnas kriitilise tähtsusega töö leidmisel ja tööülesannete täitmisel. Oskus kasutada arvutit ja internetti, samuti võimalus olla telefoni teel kättesaadav, laiendavad ka võimalike töökohtade valikut, kuna tehnilised oskused ja kättesaadavus võivad olla mitmetel töökohtadel töötamise eelduseks. Teisalt kaasneb muudatusega vanglast väljaspool viibivatele kinnipeetavatele (lühiajalise väljasõidu kui avavangla raames), kellele on väljastatud mobiiltelefon, mõningane eraelu riive, kuna vanglateenistusel on võimalik jälgida mobiiltelefoni asukohaandmeid reaalajas, samuti seda, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb jms. Siiski tuleb arvestada, et (avavangla) kinnipeetav kannab siiski vanglakaristust ning on allutatud (mõnevõrra leebemale) vanglarežiimile. Vanglateenistus kontrollib kinnisel vanglarežiimil olevate kinnipeetavate vanglavälist suhtlust (telefonikõnede ja vahetatud kirjade andmed salvestatakse). On põhjendatud, et see nõue laieneks ka vanglast välja lubatud kinnipeetavatele, kuna ka nendele laieneb keeld suhelda isikutega, kes ohustavad vangistuse täideviimise eesmärke ning vangla julgeolekut. Seoses asukohaandmete jälgimisega tuleb arvestada, et vanglateenistusel on ka praegu õigus nõuda 24 väljaspool vanglat viibivatelt kinnipeetavatelt kõrvalistes kohtades mitteviibimist ning selle kohustuse täitmist ka kontrollida (võimalik on näiteks pisteliselt kontrollida isiku kohalviibimist tööandja kaudu või ise kinnipeetava asukohta külastades, mis on aga tülikas nii ametniku kui tööandja jaoks). Samuti väärib märkimist, et asukohaandmeid jälgitakse kehtiva õiguse kohaselt ka nt nende isikute puhul, kes on allutatud elektroonilisele järelevalvele, mistõttu pole selline seaduslik kontroll midagi esmakordset. Oluline on üksnes see, et isikut on võimalikust jälgimisest teavitatud ning kontrolli teostamine ei oleks salajane. Kokkuvõttes on leitud sobiv tasakaal (ava)vangistuse õiguspärase täideviimise tagamise ning isiku taasühiskonnastamise vahel. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Taasühiskonnastavate tegevuste laiendamine võib omada kaudset mõju ka riigi julgeolekule, kuna kinnipeetavate tõhus reintegreerimine ühiskonda vähendab tõenäosust, et isik paneb tulevikus toime uusi süütegusid. Mõju valdkond III: mõju majandusele Telesilla teel korraldatavate kokkusaamiste positiivne mõju avaldub ka selles, et kokkusaajad hoiavad kokku raha ja aega, mis kuluks vanglasse sõidu peale. Mõju valdkond IV: mõju riigiasutustele ja ettevõtetele Telesilla vahendusel kokkusaamiste korraldamine eeldab tehnilise võimaluse loomist vanglates. Samas hoiavad telekohtumised kokku ressurssi, mis kuluks tavalise kokkusaamise korral isiku ja tema isiklike asjade läbivaatamisele. Kokkuvõttes võib tehniliste lahenduste loomiseks vanglates olla vajalik mõningane lisarahastus. Samuti on vaja vanglatel hankida avavangla kinnipeetavatele mobiiltelefonid, mille abil on võimalik tagada kinnipeetava õiguskuulekas käitumine väljaspool vanglat (VangS § 28 turvanõuded). Muudatuste grupp IV – teenistusõigusega seotud muudatused Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Taustakontrolliga seotud muudatused lihtsustavad ja kiirendavad värbamisprotsessi. Tööle asuda sooviva isikuga saavad ka taustakontrolli käigus tegeleda nii personalitöötajad kui sisekontrolli ametnikud. Tervisekontrolliga seotud volitusnormi muudatuse mõju on väike, sest volitusnormi ulatus ega sisu ei muutu, muutub üksnes määruse andja. Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõudeid muudetakse väga harva ja muudatuse mõju avaldumise sagedus on seetõttu väike. Kuivõrd ministri määruse menetlusaeg on tavapäraselt lühem kui Vabariigi Valitsuse määruse menetlusaeg, on võimalik määruse muutmise vajaduse ilmnemisel menetleda muudatus kiiremini. Muudatuse tulemusel on sättes lisaks ametnikele hõlmatud ka töötajad, kes oma põhiülesannete käigus puutuvad igapäevaselt kokku kinnipeetavatega või kriminaalhooldusalustega või kelle põhiülesanded on seotud kinnipeetavatega või kriminaalhooldusalustega. Muudatus aitab ka neil töökohtadel paremini arvesse võtta töökeskkonnaga seotud riske ja võtta meetmeid nende ennetamiseks. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) ning mõju majandusele Muudatused on üksnes vanglateenistuse sisesed, puudutavad üksnes personali ega mõjuta teisi valdkondi. Muudatused ei mõjuta sisejulgeolekut ega majandust. 25 Mõju valdkond IV: mõju riigiasutustele ja ettevõtetele Tervisekontrollide läbiviimisel tuleb vanglatel edaspidi arvestada ka töötajatega. Muud esiletõstmist väärivad muudatused Eraldi tuleks veel välja tuua VangS §-ide 44 ja 93 muudatused. Mõju valdkond I: mõju majandusele Mõlema muudatusega seonduvalt väljendub majanduslik mõju asjaolus, et kinnipeetavad saavad isikuarvel olevat raha laiemalt kasutada, samuti selles, et 50% vahistatu isikuarvele kantud rahast jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks. Kuigi kinni peetava isiku vaatest võib muudatusel olla negatiivne mõju, võivad kõnesolevad nõuded olla näiteks elatismaksete võlgnevused, mille maksmiseks on isik igal juhul kohustatud ning mille tasumine on üldkokkuvõttes ühiskonnale positiivse mõjuga. Arvestades, et kõigile vanglas kinni peetavatele isikutele tagab vangla kõik eluks vajaliku, ei ole põhjendatud vahistatule kantud summadest seaduslike võlgade katteks kinnipidamisi mitte teha. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele Muudatused võivad mõningal määral mõjutada vanglate finantsosakondade tegevust, kuna kinnipeetavatel on võimalus teha kandeid suuremale adressaatide ringile, ühtlasi tuleb vahistatute isikuarvetelt edaspidiselt teha kinnipidamisi (määral, mil vahistatutel on täitmisele kuuluvaid võlgnevusi). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste tegemisega seaduses kaasnevad muudatused asutuste (peamiselt vanglate) töökorralduses, kuna muudatused loovad võimaluse üleminekuks digitaalsele dokumentatsioonikorrale. Märkida tuleb, et eelnõu digisätted (mis on eelnõus käsitletavatest sätetest suurima mõjuga), on sõnastatud viisil, mis võimaldab digikorrale üleminekut, kuid ei loo vanglatele kohest kohustust vastavad ümberkorraldused teha. Tehnilised võimalused lahenduste kasutamiseks luuakse eelarveliste vahendite eraldamisel ning täpsemad hinnangud eeldatavatele kuludele selguvad enne vastavate arendustööde tegemist. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel seadusena on vaja muuta justiitsministri 30.11.2000 määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Lisaks on tarvis kehtestada vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord, tervisetõendi sisu ja vormi nõuded. Täiendada on vaja ka vangiregistrisse kantavate andmete loendit (Vabariigi Valitsuse 01.03.2018 määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“. Vastavad rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. Lisaks eeltoodule on vaja muuta ka siseministri 27.09.2011 määrust nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“. 9. Seaduse jõustumine 26 Seadus jõustub üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, vanglatele, Andmekaitse Inspektsioonile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2023. a (allkirjastatud digitaalselt) 27  MÄÄRUSE KAVAND Vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1 Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 28 lõike 1, § 281 lõike 2, § 311 lõike 2 ja § 98 lõigete 1 ja 4 alusel. ………………………. Justiitsministri 30. novembri 2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ 10. peatükk tehakse järgmised muudatused: 1) 10. peatükk sõnastatakse järgmiselt: „10. peatükk KIRJA- JA PAKIVAHETUS NING TELEFONI KASUTAMINE § 47. Paki saamine ja saatmine (1) Paki saamisele ja saatmisele kohaldatakse kirjavahetuse sätteid, käesolevas paragrahvis ja vangistusseaduses sätestatud erisustega. (2) Kinnipeetavale on lubatud pakki saata üks kord kuus. Pakk peab vastama postiteenuse osutaja poolt pakile kehtestatud nõuetele. (3) Vangla võtab postiteenuse osutajalt vastu vaid pakid, mille saatmisest on vanglat eelnevalt vangistusseaduse § 281 lõikes 1 sätestatud tingimusel teavitatud. Teavitus peab sisaldama loetelu saadetavatest esemetest ja ainetest ning nende kogust. (4) Vanglateenistusel on õigus kõigi kinnipeetavale saadetud pakkide sisu kontrollida eesmärgiga veenduda, et seal ei oleks esemeid, millest paki saatja vanglat eelnevalt ei teavitanud või muid keelatud esemeid. (5) Kinnipeetav peab paki saatmiseks kasutama selleks ettenähtud ja vangla vahendusel soetatud pakendit. (6) Paki saatmisega seotud kulud kannab kinnipeetav. § 48. Kirjas ja pakis saata lubatud esemed (1) Kinnipeetavale võib kirja või pakiga saata järgmisi esemeid: 1) kirjapaberid, margid, ümbrikud; 2) raamatud ja õigusaktid;  MÄÄRUSE KAVAND 3) meditsiinitarvikud vangla tervishoiutöötaja ettekirjutusel, kui need on vältimatult vajalikud ja vangla ise neid ei väljasta; 4) riideesemed ja jalanõud vahetult enne vabanemist; 5) religioosne sümboolika, mille saatmine on kaplani hinnangul vajalik. (2) Kinnipeetav võib pakiga saata esemeid, mis on kinnipeetava isiklike asjade nimekirjas. (3) Vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel võib vangla paki suurust ja kaalu täiendavalt piirata. § 49. Avavangla või lühiajalisel väljasõidul viibiva kinnipeetava mobiiltelefoni kasutamine (1) Vangla poolt avavangla või lühiajalisel väljasõidul viibivale kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastatud mobiiltelefonis on kinnipeetaval lubatud kasutada üksnes vangla väljastatud SIM-kaarti. (2) Vanglal on õigus kohustada kinnipeetavat mobiiltelefoni kaasas kandma ning keelata telefoni välja lülitada. (3) Vanglal on õigus kontrollida ja piirata seda, kellega kinnipeetav mobiiltelefoni teel suhtleb. Kinnipeetav on kohustatud vangla nõudmisel teavitama vanglat hiljemalt järgmisel päeval sellest, kellega kinnipeetav mobiiltelefoni teel suhtles. (4) Kinnipeetav võib kasutada mobiiltelefoni rakendusi ning mobiilset internetti üksnes vangla poolt lubatud ulatuses. (5) Vanglal on õigus mobiiltelefoni abil kinnipeetava asukohta positsioneerida. (5) Mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav.“; 2) määrust täiendatakse 101. peatükiga järgmises sõnastuses: „101. peatükk INTERNETI KASUTAMINE § 521. Interneti vahendusel lubatud veebilehed (1) Kinnipeetaval on õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme kaudu juurde pääseda järgmistele veebilehtedele: 1) ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehed; 2) kohtulahendite registrid; 3) Riigikogu veebileht; 4) Riigikohtu veebileht; 5) Õiguskantsleri veebileht; 6) Ametlike Teadaannete võrguväljaanne. (2) Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. § 522. Interneti vahendusel teenuste võimaldamine  MÄÄRUSE KAVAND (1) Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada interneti vahendusel vangla poolt kohandatud seadmes kinnipeetaval: 1) kasutada kohtumenetluses, kohtuvälises menetluses ja kohtueelses menetluses kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi; 2) esitada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele pöördumisi ja saada kätte pöördumistele antud vastused; 3) suhelda lähedasega vangistusseaduse §-s 23 nimetatud eesmärgil; 4) tutvuda tema kohta vangiregistrisse kogutud teabega tutvumiseks, välja arvatud teabega, mille suhtes kehtib õigusaktist tulenev juurdepääsupiirang. (2) Vanglateenistus võib vangla julgeoleku, korra või muude vangistusseaduses või selle alusel sätestatud piirangute tagamiseks: 1) piirata ligipääsu veebilehe osadele; 2) teha interneti kasutamise suhtes järelevalvet. § 523. Avavanglas karistust kandva kinnipeetava interneti kasutamine (1) Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib lisaks käesoleva määruse §-des 521 ja 522 sätestatule kasutada internetti seoses õppimise ja töötamisega vangistusseaduse tähenduses, samuti vangla korraldatavates taasühiskonnastavates tegevustes.“.  MÄÄRUSE KAVAND RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 146 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse vanglateenistuse ametniku tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm. (2) Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik, vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik (edaspidi koos vanglateenistuse ametnik). Vanglateenistuse ametniku suhtes, kes puutub oma tööülesannete käigus kokku kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega või kelle põhiülesanne on tegeleda kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega, kohaldatakse § 8 lõike 7 punkti 9 ja vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelus (lisa 1) psüühiliste haiguste kohta sätestatut. (3) Vanglas sotsiaalhoolekannet teostavale ametnikule tehakse terviseuuringuid töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 2. peatükk Tervisenõuded § 2. Tervise üldnõuded (1) Vanglateenistuse ametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma vanglateenistusele pandud kohustusi ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Vanglateenistuse ametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) kõrge vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kuulivesti kandmine; 5) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 6) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 7) relva kandmine ja kasutamine; 8) sidevahendite kasutamine; 9) töö kuvariga. § 3. Nägemisnõuded (1) Vanglateenistuse ametniku nägemine peab vastama järgmistele nõuetele: 1) korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas; 2) normaalne vaateväli, normaalne värvusnägemine ja hämaras nägemine.  MÄÄRUSE KAVAND (2) Vanglateenistuse ametnikul on lubatud kanda kontaktläätsi ja prille. § 4. Kuulmisnõuded (1) Vanglateenistuse ametniku kuulmise tase peab olema piisav sidepidamiseks telefoni teel ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadioside teateid. (2) Vanglateenistusse või vanglaametniku erialale õppima kandideeriva isiku nõutav kuulmine on tervisekontrollil ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 30 dB (0–30 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 Hz ja 40 dB (0–40 dB) sagedustel 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 Hz ja 60 dB (0–60 dB) sagedustel 3000 ja 4000 Hz. (3) Perioodilises tervisekontrollis on vanglateenistuse ametniku nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. § 5. Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired (1) Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb vanglateenistuse ametniku terviseseisundit hinnates järgida, sätestatakse lisas 1. (2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku vanglateenistusse võtmise või vanglaametniku erialale õppima asumise. (3) Kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning vanglateenistuse ametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole vanglateenistuse ametnikul esinenud takistusi teenistusülesannete täitmisel, võib vanglateenistuse ametnik jätkata teenistusülesannete täitmist ka juhul, kui tervisekontrollis on tal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus. 3. peatükk Tervisekontrolli kord § 6. Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli tegija (1) Tervisekontrolli teeb Terviseameti väljaantud töötervishoiu tegevusluba omav tervishoiuasutus või Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse kantud töötervishoiuarst, kes kaasab psühhiaatri ning vajaduse korral teisi eriarste ja spetsialiste. (2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping vangla, Justiitsministeeriumi või Sisekaitseakadeemia ja lõikes 1 nimetatud tegevusluba omava tervishoiuasutuse või töötervishoiuarsti vahel. § 7. Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli perioodilisus (1) Vanglateenistuse ametnik peab määruses ettenähtud tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. (2) Töötervishoiuarstil on meditsiinilise näidustuse korral õigus muuta lõikes 1 nimetatud vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli sagedust. (3) Vangla direktoril, Justiitsministeeriumil või Sisekaitseakadeemial on õigus muuta lõikes 1 sätestatud tervisekontrolli sagedust vanglateenistuse ametniku, tema struktuuriüksuse juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud ettekande alusel. (4) Vanglateenistusse või vanglaametniku erialale õppima kandideeriv isik peab määruses ettenähtud tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne vanglateenistusse võtmist või õppima asumist. Vanglateenistuses olev ametnik, kes on läbinud tervisekontrolli käesoleva määruse alusel ja kellel on kehtiv tervisetõend, ei pea vanglaametniku erialale õppima asudes läbima uuesti tervisekontrolli.  MÄÄRUSE KAVAND (5) Isik, kes on läbinud tervisekontrolli vanglaametniku erialale õppima asudes, ei pea vanglateenistusse võtmisel läbima vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli, kui kontrollist on möödunud vähem kui kolm aastat ja isikul on kehtiv tervisetõend ning kui teenistusse võttev asutus ei otsusta teisiti. Isikut teenistusse võttev asutus võib saata isiku enne teenistusse võtmist tervisekontrolli, et veenduda tema nõuetele vastavuses ka teenistusse võtmise ajal. § 8. Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli tegemise kord (1) Tervisekontrolli tulemusena teeb tervisekontrolli tegija kindlaks, kas vanglateenistuse ametnikul esineb või ei esine lisas 1 sätestatud tervisehäireid. (2) Vanglateenistuse ametniku suunab tervisekontrolli vangla, Justiitsministeerium või Sisekaitseakadeemia. Vanglaametniku erialale õppima asuda soovija suunab tervisekontrolli vangla Justiitsministeeriumi korralduse alusel. (3) Tervisekontroll tehakse tööajal. (4) Vanglateenistuse ametnikul peab tervisekontrolli tulles kaasas olema isikut tõendav dokument ning alaliselt või ajutiselt kasutatavad abivahendid (prillid, kontaktläätsed, kuulmise abivahend jms). (5) Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst täidab tervisekontrolli kaardi (lisa 2) esimese osa „Üldandmed”. (6) Tervisekontrolli kaardi teise osa, „Töötaja tervisedeklaratsiooni” täidab vanglateenistuse ametnik ning kinnitab selle oma allkirja ja kuupäevaga töötervishoiuarsti juuresolekul. (7) Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised terviseuuringud: 1) antropomeetria; 2) vere kliiniline analüüs; 3) veresuhkru ja kolesterooli määramine; 4) uriini analüüs; 5) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, vaatevälja hindamine; 6) toonaudiomeetria; 7) elektrokardiogramm (EKG); 8) spiromeetria; 9) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 10) kopsude radiograafiline uuring, välja arvatud juhul, kui isikule on kopsude radiograafiline uuring tehtud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja eelmisest uuringust on möödunud vähem kui üks aasta. (8) Terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata vanglateenistuse ametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole lõikes 7 nimetatud. (9) Tervisekontrolli käigus nõustatakse vanglateenistuse ametnikku tervishoiualaselt. (10) Tervisekontrolli läbinud vanglateenistuse ametniku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi (lisa 3), mis sisaldab otsust vanglateenistusse sobivuse kohta. (11) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab vanglateenistuse ametnikule tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust ning võtab vanglateenistuse ametnikult selle kohta tervisetõendile allkirja. (12) Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli suunanud asutusele. 4. peatükk Kulude hüvitamine § 9. Tervisekontrolli kulude hüvitamine Vanglateenistuse ametniku määruses ettenähtud tervisekontrolli kulud tasub tema tervisekontrolli suunanud asutus.  MÄÄRUSE KAVAND 5. peatükk Rakendussätted § 10. Tervisekontrolli tegemine ja nõuete kohaldamine (1) Vanglateenistuse ametnik, kes on läbinud tervisekontrolli enne käesoleva määruse jõustumist, suunatakse tervisekontrolli tema järgmise tervisekontrolli aja saabumisel. (2) Vanglateenistuse ametniku puhul, kes oli 26. jaanuari 2013. aasta seisuga vanglateenistuse ametikohal, on määruse lisas 1 nimetatud värvitaju häired suhteliseks vastunäidustuseks. Lisa 1 Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Lisa 2 Tervisekontrolli kaart Lisa 3 Tervisetõend § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2023. aastal. Kalle Laanet Justiitsminister Tõnis Saar Kantsler  MÄÄRUSE KAVAND Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 1 Vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Meditsiinilised vastunäidustused: A – absoluutne vastunäidustus; B – suhteline vastunäidustus, vajadusel eriarsti konsultatsioon. Meditsiiniline vastunäidustus Meditsiiniline vastunäidustus PSÜÜHILISED HAIGUSED Orgaanilised, sh sümptomaatilised psüühikahäired A Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- või A käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired A Meeleoluhäired: A - bipolaarsed ja maniakaalsed meeleoluhäired A - muud meeleoluhäired B Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired B Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja somaatiliste teguritega B seotud käitumissündroomid Raskekujulised isiksus- ja käitumishäired A Sõltuvus alkoholist, kannabioididest, opioididest, stimulaatoritest, rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest või lenduvatest A lahustitest NÄRVISÜSTEEMI HAIGUSED Närvisüsteemi orgaanilised haigused püsivate ja väljendunud funktsioonihäiretega (sclerosis multiplex, epilepsia, Parkinsoni A tõbi) Peaaju, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi orgaanilised või traumaatilised kahjustused liikumis-, koordinatsiooni- ja A tundlikkushäiretega ALLERGILISED HAIGUSED B VERE- JA VERELOOMEELUNDITE HAIGUSED B ONKOLOOGILISED HAIGUSED Healoomulised ja pahaloomulised kasvajad B Pahaloomulised kasvajad pärast radikaalset ravi B Lümfogranulomatoos ja leukeemia B NAKKUSHAIGUSED Tuberkuloos (aktiivsed vormid sõltumata lokalisatsioonist) A HINGAMISTEEDE HAIGUSED Bronhiaalastma B  MÄÄRUSE KAVAND Krooniline obstruktiivne või restriktiivne kopsuhaigus väljendunud A hingamisfunktsiooni langusega SEEDEELUNDITE HAIGUSED Mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand B Teised seedeelundite kroonilised haigused (sh pankreatiit, B haavandiline koliit) KUSEELUNDITE HAIGUSED Kroonilised neeruhaigused neerupuudulikkuse nähtudega B VERERINGEELUNDITE HAIGUSED Südame (endo-, müo- ja perikardi) haigused ägedas faasis või funktsiooni halvenemisega (sh müokardiit, perikardiit, endokardiit, B kardiomüopaatia) Orgaanilise geneesiga südamehaigused (sh reumaatiline klapirike), B mis põhjustavad sümptomeid või funktsiooni halvenemist Isikud, keda on opereeritud omandatud või kaasasündinud B südamerikke või südame isheemiatõve tõttu Hüpertooniatõbi B Südame rütmihäired B Südame isheemiatõbi B Perifeersete arterite, veenide ja lümfisoonte haigused B ENDOKRINOLOOGILISED HAIGUSED Insuliinsõltuv suhkurtõbi (I tüüp) B Insuliinsõltumatu suhkurtõbi (II tüüp) B Komplitseeritud rasvumus – kehamassiindeks >35, kaasub hüperlipideemia, arteriaalne hüpertensioon või muu tervisehäire, A mis on seotud rasvumusega Teised endokrinoloogilised haigused tugevate funktsioonihäiretega B LIHAS- JA LUUKONNA- NING SIDEKOEHAIGUSED Kutsetööd takistavate püsivate funktsioonihäiretega lihas- ja luukonna, liigese- ja sidekoehaigused või traumajärgsed A kahjustused SILMA- JA SILMAMANUSTE HAIGUSED Nägemisteravuse vähenemine alla nõutud normi A Muud silmahaigused, mis häirivad nägemisfunktsiooni A Värvitaju häired A Vaatevälja ahenemine A KÕRVA- JA NIBUJÄTKEHAIGUSED, KUULMISHÄIRED Eelneval tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi A Perioodilisel tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine alla nõutud B normi Püsivad tasakaaluhäired, sh Méniére´i haigus A MUUD TERVISEHÄIRED Ebaselge etioloogiaga teadvusekaotuse hood A Kaasasündinud anomaaliad väljendunud funktsioonihäirega A Ulatuslike operatsioonide (sh koos elundi kõrvaldamisega) A tagajärjed, mis takistavad kutsetööd Muud akuutsed või kroonilised haigused, kaasasündinud A väärarendid või arenguhäired, mis takistavad kutsetööd  MÄÄRUSE KAVAND Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 2 TERVISEKONTROLLI KAART I. Üldandmed Ees- ja perekonnanimi: ________________________________________________________ Isikukood: Elukoht: ____________________________________________________________________ Telefon: ____________________________________________________________________ Ametikoht: _________________________________________________________________ Tööandja nimi, aadress: _______________________________________________________ Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur: ____________________________________ Ja kaasnevad ohutegurid: ______________________________________________________ Töö laad: (vahetustega töö, öötöö, töö välistingimustes, töö kuvariga, muu): Tehtava töö kirjeldus: _________________________________________________________ Varasemad tööandjad: Töösuhte Tööga kaasnevad Tööandja nimi Ametikoht algus ja lõpp ohutegurid  MÄÄRUSE KAVAND II. Töötaja tervisedeklaratsioon JAH EI Täpsustus (millal) Kas olete varem läbinud arstliku tervisekontrolli seoses kutsetööga? Kas Teil on arstliku eskpertiisikomisjoni poolt määratud püsiva töövõime osalist kaotust /puuet? Kas Teil on diagnoositud kutsehaigus? Kas Teil on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kas olete viibinud haiglaravil (viimase 5 aasta jooksul)? Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel? Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas olete hetkel suitsetaja? Kas olete suitsetanud? Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete kasutanud narkootilisi aineid? Täpsustus (millal Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi? JAH EI ja mis haigus) Kopsuhaigused, sh tuberkuloos Allergilised haigused, ülitundlikkus, sh astma Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud südame piirkonnas, rütmihäired Kõrgenenud vererõhk Mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi Maksahaigused, sh kollatõbi Neeru-kuseteede haigused, sh neerukivitõbi Suhkurtõbi Verehaigused, sh kehvveresus Selja-, kaela- ja õlavöötmevalud Liigesehaigused (põletik) Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress, depressioon Krambihood, teadvuse kaotuse hood Tasakaaluhäired Sagedased peavalud, migreen Kõrvahaigused, sh kuulmislangus Krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik Silmahaigused, sh värvipimedus Nahahaigused, sh ekseem Luumurrud Operatsioonid  MÄÄRUSE KAVAND Muud kroonilised haigused Kinnitan andmete õigsust ja luban informatsiooni saamiseks kõigi tervisehäirete kohta esitada päringuid arstidele, tervishoiuasutustele ja haigekassale. Allkiri: Kuupäev:  MÄÄRUSE KAVAND Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 3 TERVISETÕEND Isiku ees- ja perekonnanimi: Isikukood: Asutus, millele tervisetõend esitatakse: OTSUS: Tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud, et vanglateenistuse ametnikule pandud kohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid ei esine/esineb. Järgmise tervisekontrolli aeg: ___________________________________________________ Piirangud ja ettepanekud: 1. Piirangud töötamisel: _______________________________________________________ 2. Ettepanekud/soovitused töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Tervishoiuteenuse osutaja ees- ja perekonnanimi: Kontaktandmed (asutus, telefon): “ ““ “ .a (arsti allkiri) tempel Olen tutvunud tervisekontrolli arstliku läbivaatuse, terviseuuringute tulemuste ja otsusega ning neid on mulle selgitatud. “ ““ “ .a __________________ (isiku allkiri)  MÄÄRUSE KAVAND RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 51 lõike 3 alusel. ………………………. Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga.  MÄÄRUSE KAVAND Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) VANGIREGISTRISSE KANTAVAD ANDMED 1. ARVELE VÕTMINE Kinnipeetav, vahistatu, 1.1. Aluse üldandmed 1.1.1. Isiku olek arestialune, kriminaalhooldusalune 1.1.2. Isiku staatus 1.1.3. Aluse liik 1.1.4. Asutus 1.1.5. Arvel viibimise algus- ja lõppkuupäev Kinnipeetav, vahistatu 1.2. Lahendi üldandmed 1.2.1. Kohtulahendi liik (v.a KrMS § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu), arestialune, (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja) 1.2.2. Kohtulahendi teinud kohtu nimi 1.2.3. Kohtulahendi teinud kohtuniku ees- ja perekonnanimi 1.2.4. Kohtulahendi kuupäev 1.2.5. Kohtulahendi number 1.2.6. Kohtulahendi jõustumise ja sellest teadasaamise kuupäev 1.2.7. Asja või menetluse number Kriminaalhooldusalune 1.2.8. Kohtulahendi liik või Vabariigi Presidendi armuandmise otsus või prokuratuuri määrus 1.2.9. Kohtulahendi teinud kohtu või määruse teinud prokuratuuri nimi 1.2.10. Kohtulahendi teinud kohtuniku või määruse teinud prokuröri ees- ja perekonnanimi 1.2.11. Kohtulahendi või Vabariigi Presidendi armuandmise otsuse või prokuratuuri määruse kuupäev 1.2.12. Kohtulahendi või Vabariigi Presidendi armuandmise otsuse või prokuratuuri määruse number 1.2.13. Kohtulahendi või Vabariigi Presidendi armuandmise otsuse või prokuratuuri määruse jõustumise ja sellest teadasaamise kuupäev 1.2.14. Asja või menetluse number Kinnipeetav, 1.3. Süüteo andmed 1.3.1. Süütegu arestialune (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja  MÄÄRUSE KAVAND kaineneja), kriminaalhooldusalune 1.3.2. Märge raskeima süüteo kohta 1.3.3. Märge õigeksmõistmise kohta Kinnipeetav, 1.3.4. Süüteo toimepanemise aeg kriminaalhooldusalune Kinnipeetav 1.3.4 Kuriteo raskusaste Kinnipeetav, 1.4. Karistuse andmed 1.4.1. Karistus arestialune (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja) 1.4.2. Vangistuse või aresti pikkus 1.4.3. Vangistuse või aresti määratud algus- ja lõppkuupäev 1.4.4. Vangistuse või aresti kandmise algus- ja lõppkuupäev 1.4.5. Märge vangistuse või aresti ositi kandmise kohta 1.4.6. Ositi vangistuse või aresti korraga ärakandmisele kuuluva karistuse pikkus ja kandmise periood(id) Kinnipeetav 1.4.7. Kuupäev, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine 1.4.8. Kuupäev, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Kriminaalhooldusalune 1.5. Karistuse, piirangu, 1.5.1. Karistus mõjutusvahendi või kohustuse andmed 1.5.2. Karistuse määr 1.5.3. Käitumiskontrolli algus- ja lõppkuupäev 1.5.4. Käitumiskontrolli tegelik lõppkuupäev 1.5.5. Katseaja algus- ja lõppkuupäev 1.5.6. Üldkasuliku töö algus- ja lõppkuupäev 1.5.7. Üldkasuliku töö tähtaeg 1.5.8. Üldkasuliku töö tundide arv 1.5.9. Üldkasuliku töö sooritamise algus- ja lõppkuupäev 1.5.10. Narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi algus- ja lõppkuupäev 1.5.11. Narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi tähtaeg 1.5.12. Statsionaarse või ambulatoorse ravi algus- ja lõppkuupäev 1.5.13. Elektroonilise valve algus- ja lõppkuupäev 1.5.14. Elektroonilise valve tähtaeg 1.5.15. Elektroonilisele valvele allumise algus- ja lõppkuupäev 1.5.16. Kohustus 1.5.17. Kohustuse täitmise kuupäev  MÄÄRUSE KAVAND 1.5.18. Info kohustuse täitmise kohta 1.5.19. Muude mõjutusvahendite algus- ja lõppkuupäev 1.5.20. Lisainfo Kinnipeetav, 1.6. Lisakaristuse andmed 1.6.1. Märge lisakaristuse kohta arestialune (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja), kriminaalhooldusalune 1.6.2. Lisakaristus 1.6.3. Lisakaristuse määr 1.6.4. Lisakaristuse kohaldamise alus Vahistatu (v.a KrMS 1.7. Tõkendi andmed 1.7.1. Tõkend § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu), kriminaalhooldusalune 1.7.2. Tõkendi kohaldamise algus- ja lõppkuupäev 1.7.3. Märge kohtueelse menetluse või kohtumenetluse kohta 1.7.4. Tõkendi kohaldamise alus 1.7.5. Tõkendi kohaldamise põhjus 1.7.6. Kuritegu, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ning selle kuriteo raskusaste 1.7.7. Tõkendi kohaldamist taotlenud asutuse nimetus ning ametniku ees- ja perekonnanimi 1.7.8. Kriminaalasja menetleja ees- ja perekonnanimi ning asutus Kuni 48 tunniks kinni 1.8. Kinnipidamise 1.8.1. Kinnipidamise alus peetud isik, KrMS § protokolli andmed 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu, sundtoodav 1.8.2. Seotud asja number 1.8.3. Protokolli kuupäev 1.8.4. Protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi ning asutus 1.8.5. Kinnipidamise algus 1.8.6. Süüteod, milles isikut kahtlustatakse Sundtoodav 1.9. Sundtoomise 1.9.1. Sundtoodava menetlusseisund protokolli või määruse andmed 1.9.2. Sundtoomise määruse või protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi ning asutus 1.9.3. Sundtoomise määruse või protokolli kuupäev ja number 1.9.4. Sundtoomise taotleja ja menetleja andmed Kaineneja 1.10. Kainenema 1.10.1. Kainenema toimetamise alus toimetamise protokolli andmed  MÄÄRUSE KAVAND 1.10.2. Protokolli koostamise kuupäev ja number 1.10.3. Protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi ning asutus 1.10.4. Kainenema toimetamise kuupäev ja kellaaeg 2. ÜLDANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 2.1. Isikuandmed 2.1.1. Ees- ja perekonnanimi arestialune, kriminaalhooldusalune 2.1.2. Isanimi 2.1.3. Tunnuskood 2.1.4. Isikukood 2.1.5. Sünniaeg 2.1.6. Sugu 2.1.7. Rahvus 2.1.8. Kodakondsus 2.1.9. Emakeel 2.1.10. Keel või keeled 2.1.11. Perekonnaseis 2.1.12. Sünnikoht 2.1.13. Töökoht 2.1.14. Hüüdnimed 2.1.15. Kontaktandmed Kinnipeetav, vahistatu, 2.2. Andmed nime 2.2.1. Uus ees- ja perekonnanimi arestialune, vahetamise kohta kriminaalhooldusalune 2.2.2. Eelmised ees- ja perekonnanimed ning nende kandmise aeg 2.2.3. Nime muutmise alus ja põhjus Kinnipeetav, vahistatu 2.3. Andmed riigikeele 2.3.1. Eesti keele oskuse tase (v.a KrMS § 217 oskuse taseme kohta kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu), arestialune (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja), kriminaalhooldusalune 2.3.2. Taseme testimise kuupäev 2.3.3. Hindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 2.3.4. Tasemeeksamiga määratud keeleoskuse tase 2.3.5. Tasemetunnistuse number ja väljastamise kuupäev Kinnipeetav, vahistatu 2.4. Andmed töövõime ja 2.4.1. Töövõime ulatus või töövõimetuse (v.a KrMS § 217 töökohustuse kohta aste ja protsent kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu), kriminaalhooldusalune 2.4.2. Puude raskusaste 2.4.3. Algus- ja lõppkuupäev 2.4.4. Märge töökohustuse ja töötamise soovi kohta  MÄÄRUSE KAVAND Kinnipeetav, vahistatu, 2.5. Andmed elukohtade 2.5.1. Elukohtade aadressid ja igas arestialune, kohta elukohas elamise aeg kriminaalhooldusalune 2.5.2. Vabanemisjärgse elukoha aadress 2.5.3. Postiaadress Kinnipeetav, vahistatu, 2.6. Andmed 2.6.1. DNA-proovi võtmise kuupäev arestialune (v.a kuni sõrmejälgede ja DNA- 48 tunniks kinni peetud proovi võtmise kohta isik, sundtoodav ja kaineneja) 2.6.2. Sõrme- ja peopesajälgede võtmise kuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 2.7. Fotod 2.7.1. Otsevaatega foto arestialune, kriminaalhooldusalune 2.7.2. Külgvaatega foto 2.7.3. Foto eritunnusest 2.7.4. Foto tegemise kuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 2.8. Andmed eritunnuste 2.8.1. Eritunnus arestialune kohta 2.8.2. Eritunnuse kirjeldus 2.8.3. Eritunnuse kirjeldamise kuupäev 2.8.4. Eritunnuse eeldatav tekkimise või muutumise kuupäev 2.8.5. Piirkond kehal, kus eritunnus asub 2.8.6. Eritunnuse eemaldamise kuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 2.9. Andmed 2.9.1. Toidunorm arestialune toidunormide kohta 2.9.2 Info lisa- ja eritoidu kohta 2.9.3 Määratud ja tegelik periood Kinnipeetav, vahistatu, 2.10. Andmed 2.10.1. Suitsetaja või mittesuitsetaja arestialune (v.a suitsetamise kohta kaineneja) Kinnipeetav, vahistatu, 2.11. Andmed isiklike 2.11.1. Dokumendi liik ja nimetus arestialune, dokumentide kohta kriminaalhooldusalune 2.11.2. Dokumendi number 2.11.3. Dokumendi väljaandja ja väljaandmise kuupäev 2.11.4. Dokumendi kehtivus 2.11.5. Kehtiva elamisloa või elamisõiguse puhul selle algus- ja lõppkuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 2.11.6. Hoiule võetud dokumendi puhul arestialune asukoht ja hoiule võtmise kuupäev 2.11.7. Dokumendi tagastamise kuupäev Kinnipeetav, vahistatu 2.12. Andmed välisriigi 2.12.1. Väljasaatmise alus (v.a KrMS § 217 kodaniku kohaselt väljasaatmismenetluse kahtlustatavana kohta kinnipeetu), kriminaalhooldusalune 2.12.2. Andmed väljasaatmismenetluse käigu kohta 2.12.3. Karistuse kandmiseks välisriigile üleandmise andmed 3. VARADE ANDMED  MÄÄRUSE KAVAND Kinnipeetav, vahistatu, 3.1. Andmed vangla või 3.1.1. Asja nimi arestialune arestimaja poolt kasutada antud või isiklike asjade kohta 3.1.2. Asja kirjeldus 3.1.3. Kogus 3.1.4. Asja asukoht 3.1.5. Asja kambrisse või lattu hoiule andmise alus või põhjus ja kuupäev 3.1.6. Asja või selle turvakleebise number 3.1.7. Asja tagastamise kuupäev 3.1.8. Info äravõetud esemetega toimimise kohta Kinnipeetav, vahistatu 3.1.9. Telefoninumber või telefonikaardi (v.a KrMS § 217 number kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu), arestialune (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja) 3.1.10. Telefoninumbri või telefonikaardi väljastamise kuupäev 3.1.11. Telefoninumbri või telefonikaardi kasutamise lõppemise kuupäev 4. PAIKNEMISE JA LIIKUMISE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 4.1. Andmed paiknemise 4.1.1. Üksus arestialune kohta 4.1.2. Osakond 4.1.3. Kambri või toa number 4.1.4. Kambrisse või tuppa paigutamise/ümberpaigutamise kuupäev 4.1.5. Paigutamise/ümberpaigutamise alus ja põhjus 4.1.6. Paigutamise/ümberpaigutamise tegija ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.1.7. Paigutamise/ümberpaigutamise kinnitaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.1.8. Paigutamise/ümberpaigutamise kinnitamise kuupäev 4.1.9. Paigutamise/ümberpaigutamise tühistamise korral tühistamise kuupäev ja põhjus Kinnipeetav, vahistatu, 4.2. Andmed vanglate ja 4.2.1. Lähtevangla või -arestimaja nimi arestialune arestimajade vahelise liikumise kohta 4.2.2. Sihtvangla või -arestimaja nimi 4.2.3. Vanglas või arestimajas viibimise algus- ja lõppkuupäev 4.2.4. Vanglast või arestimajast lahkumise ja saabumise kuupäevad ning kellaajad 4.2.5. Paigutamise/ümberpaigutamise alus ja põhjus  MÄÄRUSE KAVAND 4.2.6. Paigutamise/ümberpaigutamise tegija ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.2.7. Paigutamise/ümberpaigutamise kinnitaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.2.8. Paigutamise/ümberpaigutamise kinnitamise kuupäev 4.2.9. Paigutamise/ümberpaigutamise tühistamise korral tühistamise kuupäev ja põhjus Kinnipeetav 4.3. Lisaandmed 4.3.1. Kinnipeetava individuaalsest avavanglasse täitmiskavast tulenev avavanglasse ümberpaigutamise kohta ümberpaigutamise kuupäev ja tingimused 4.3.2. Karistusajast tulenev avavanglasse ümberpaigutamise kuupäev 4.3.3. Hinnang avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele vastavuse kohta 4.3.4. Hinnangu põhjendused Kinnipeetav, vahistatu, 4.4. Andmed väljasõidu, 4.4.1. Lähtekoha nimi arestialune väljaviimise ja muude väljaspool vanglat ja arestimaja liikumiste kohta 4.4.2. Sihtkoha nimi ja aadress 4.4.3. Väljaspool vanglat või arestimaja lubatud viibimise kuupäevad ja kellaajad 4.4.4. Vanglast või arestimajast lahkumise ja saabumise kuupäevad ning kellaajad 4.4.5. Väljaspool vanglat või arestimaja viibimise alus ja põhjus 4.4.6. Otsuse kuupäev 4.4.7. Otsuse tegija ees- ja perekonnanimi, ametikoht 4.4.8. Info elektroonilise valve kohaldamise kohta 4.4.9 Info isiku asukoha tuvastamise kohta reaalajas Kinnipeetav, vahistatu, 4.5. Andmed kutsete 4.5.1. Kutse asutusse jõudmise kuupäev arestialune (v.a kohta kaineneja) 4.5.2. Kutse saatja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.5.3. Kutse saatja asutuse nimetus 4.5.4. Kutse sisu ja saatmise põhjus 4.5.5. Seotud menetluse või asja number 4.5.6. Kutse isikule kättetoimetamise kuupäev 4.5.7. Kutse kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 4.5.8. Märge kutse täitmise kohta 4.5.9. Kutse täitmise kuupäev  MÄÄRUSE KAVAND Kriminaalhooldusalune 4.6. Andmed 4.6.1. Kutse koostamise ja kinnitamise ja isikud, kelle kohta kriminaalhooldusametniku kuupäev on kohus, prokuratuur kutsete kohta või vangla esitanud taotluse kohtueelse ettekande koostamiseks 4.6.2. Kutse koostaja ees- ja perekonnanimi 4.6.3. Kriminaalhooldaja vastuvõtu kuupäev ja kellaaeg 4.6.4. Kriminaalhooldusosakonna aadress, kuhu isik on kohustatud ilmuma 4.6.5. Kriminaalhooldusametniku kontaktandmed ja vastuvõtuajad 5. HARIDUSE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu 5.1. Andmed 5.1.1. Õppeasutuse nimetus (v.a KrMS § 217 omandamisel, omandatud kohaselt ja katkestatud hariduse kahtlustatavana kohta kinnipeetu), kriminaalhooldusalune 5.1.2. Õpingute alustamise aeg 5.1.3. Õpingute lõpetamise aeg 5.1.4. Haridustase 5.1.5. Eriala 5.1.6. Klass 5.1.7. Märge vanglas omandatud hariduse kohta 5.1.8. Õppekeel 5.1.9. Hariduse katkestamise aeg ja põhjus 5.2. Andmed kutsete ja 5.2.1. Kutse/tööoskus tööoskuste kohta 5.2.2. Omandamise aeg 5.2.3. Omandamise viis 5.2.4. Märge kutsetunnistuse kohta ja selle väljaandja 6. HÕIVE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu 6.1. Andmed töökoha ja 6.1.1. Tööandja nimi (v.a KrMS § 217 varasema töökogemuse kohaselt kohta kahtlustatavana kinnipeetu), kriminaalhooldusalune 6.1.2. Töötamise liik 6.1.3. Amet 6.1.4. Töötamise algus- ja lõppkuupäev 6.1.5. Töökoha aadress 6.1.6. Muu lisainfo töötamise kohta Kinnipeetav, vahistatu 6.2. Andmed vanglas 6.2.1. Juhendamise periood (v.a KrMS § 217 töötamise kohta kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu) 6.2.2. Märge töökoormuse kohta 6.2.3. Tööaeg ja töötundide arv  MÄÄRUSE KAVAND 6.2.4. Info koormuse kohta 6.2.5. Töötamise koht 6.2.6. Info tööõnnetuse kohta 6.2.7. Kokkuvõte töötamise kohta 6.2.8. Töö katkestamise korral katkestamise kuupäev ja põhjus Kinnipeetav, vahistatu 6.3. Andmed sotsiaalse 6.3.1. Programmi nimi (v.a KrMS § 217 rehabilitatsiooni kohaselt programmis osalemise kahtlustatavana kohta kinnipeetu), kriminaalhooldusalune 6.3.2. Märge, kas on individuaal- või grupiprogramm 6.3.3. Info programmis osalemise kohta 6.3.4. Programmi algus- ja lõppkuupäev 6.3.5. Programmi toimumise koht 6.3.6. Programmi läbiviija ees- ja perekonnanimi 6.3.7. Programmi kokkuvõte ja tulemus 6.3.8. Katkestamise korral katkestamise kuupäev ja põhjus 7. TERVISESEISUNDI ANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 7.1. Andmed 7.1.1. Anamnees arestialune terviseseisundi kohta 7.1.2. Raviotsus, määratud ravimid ning ravi kestus 7.1.3. Uuringu nimetus, uuringu tegemise aeg ja tulemus 7.1.4. Uuringu tellija ja tegija nimi 7.1.5. Analüüsi tegemise aeg ja tulemus 7.1.6. Analüüsi tellija ja tegija nimi 7.1.7. Raviprotseduur ja selle teostamise kuupäev 7.1.8. Objektiivne leid 7.1.9. Diagnoos 7.1.10. Varem põetud haigused 7.1.11. Immuniseerimised 7.1.12. Allergiad 7.1.13. Info tervishoiuteenuse osutaja vastuvõttude kohta 7.2. Andmed tõendite 7.2.1. Tõendi kuupäev väljastamise kohta 7.2.2. Tõendi väljastamise põhjus 7.2.3. Tervishoiuteenuse osutaja otsus 7.2.4. Tõendi kehtivus 7.2.5. Väljastanud tervishoiutöötaja andmed Kinnipeetav, vahistatu 7.3. Andmed narkootiliste 7.3.1. Diagnoos (v.a KrMS § 217 ja psühhotroopsete ainete kohaselt tarvitamise kohta kahtlustatavana kinnipeetu), arestialune (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja), kriminaalhooldusalune  MÄÄRUSE KAVAND 7.3.2. Diagnoosi kuupäev 7.3.3. Uimasti 7.3.4. Tarvitamise algus- ja lõppkuupäev 7.3.5. Tarvitamise sagedus 7.3.6. Tarvitamise viis 7.3.7. Uimastitarvitamise faas 7.3.8. Vanus esimesel tarvitamisel 7.3.9. Esimene tarvitatud uimasti 7.3.10. Hinnang ainete tarvitamise kohta Kinnipeetav, vahistatu, 7.4. Andmed narkootiliste 7.4.1. Testimise kuupäev ja tulemus arestialune, ja psühhotroopsete ainete kriminaalhooldusalune tarvitamise kontrollimise kohta 7.4.2. Info testi kohta 7.4.3. Info isiku nõusoleku kohta testi tulemusega 7.4.4. Märge ekspertiisi saatmise kohta ja saatmise kuupäev 7.4.5. Ekspertiisi kuupäev ja tulemus Kinnipeetav, vahistatu 7.5. Andmed ravi kohta 7.5.1. Määramise kuupäev (v.a KrMS § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu), arestialune (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja), kriminaalhooldusalune 7.5.2. Ravi 7.5.3. Ravi vajadus 7.5.4. Ravi algus- ja lõppkuupäev 7.5.5. Ravi määraja või teostaja 8. KRIMINOGEENSETE RISKIDE HINDAMISE JA NENDE MAANDAMISE TEGEVUSTE ANDMED Kinnipeetav, 8.1. Andmed 8.1.1. Riskihindamise alustamise kriminaalhooldusalune kriminogeensete riskide kuupäev hindamise kohta 8.1.2. Riskihinnangu täitja ees- ja perekonnanimi 8.1.3. Toimepandud kuritegude andmed 8.1.4. Eluasemega seotud andmed 8.1.5. Töötamise ja haridusega seotud andmed 8.1.6. Sissetulekute ja majandusliku toimetulekuga seotud andmed 8.1.7. Suhete ja elustiiliga seotud andmed 8.1.8. Alkoholi, narkootikumide jm kuritarvitamisega seotud andmed 8.1.9. Tervise ja emotsionaalse seisundiga seotud andmed 8.1.10. Mõtlemise ja käitumisega seotud andmed  MÄÄRUSE KAVAND 8.1.11. Väärtushinnangute ja hoiakutega seotud andmed 8.1.12. Uue kuriteo sooritamise riski ja isiku ohtlikkuse faktorid 8.1.13. Ohtlikkuse andmed 8.1.14. Riskihinnangu kinnitamise kuupäev 8.1.15. Riskihinnangu kinnitaja ees- ja perekonnanimi Kinnipeetav 8.2. Andmed 8.2.1. Täitmiskava alustamise kuupäev individuaalse täitmiskava kohta 8.2.2. Kinnipeetava ohtlikkus, ohustatus, muud turvalisusriskid 8.2.3. Lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta 8.2.4. Info töövõimelisuse, kutseoskuste ja töökohustuse kohta ning väljaspool vanglat töötamise võimalikkus 8.2.5. Paigutamise alused või teise kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise põhjused 8.2.6. Avavanglasse ümberpaigutamise kuupäev ja tingimused 8.2.7. Info soodustuste kohaldamise kohta 8.2.8. Tegevused riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafik 8.2.9. Täitmiskava kinnitaja ees- ja perekonnanimi ning kinnitamise kuupäev 8.2.10. Kinnipeetavale täitmiskava tutvustaja ees- ja perekonnanimi ning tutvustamise kuupäev 8.2.11. Märked täitmiskavas rakendatud sekkumiste täitmise või täitmata jätmise kohta Kriminaalhooldusalune 8.3. Andmed hoolduskava 8.3.1. Lisateave kriminaalhooldusaluse kohta isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta 8.3.2. Riskihinnangust lähtuvad tegevused koos läbiviija, aja, tulemuse ja riskiteguriga 8.3.3. Kokku lepitud tegevused koos läbiviija, aja, tulemuse ja riskiteguriga 8.3.4. Kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse kohtumiste sagedus ja kodukülastuse tingimused 8.3.5. Hoolduskava koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht 8.3.6. Hoolduskava koostamise ja kinnitamise kuupäevad 8.3.7. Täitmismärked hoolduskava tegevuste täitmise või muutmise kohta 9. JÄRELEVALVE JA JULGEOLEKU TAGAMISE ANDMED  MÄÄRUSE KAVAND Kinnipeetav, vahistatu, 9.1. Andmed täiendavate 9.1.1. Täiendavate julgeolekuabinõude arestialune julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja number ja kohaldamise kohta kuupäev 9.1.2. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise algus- ja lõppkuupäev 9.1.3. Täiendavad julgeolekuabinõud 9.1.4. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alus ja põhjus 9.1.5. Julgeolekuabinõude kohaldaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 9.1.6. Julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise kuupäev ja põhjus 9.2. Andmed 9.2.1. Käskkirja kehtetuks tunnistamise julgeolekuabinõude kuupäev kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta 9.2.2. Käskkirja kehtetuks tunnistamise alus ja põhjus 9.2.3. Käskkirja kehtetuks tunnistaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht Kinnipeetav, vahistatu, 9.3. Andmed isikute 9.3.1. Eraldamise alus ja põhjus arestialune eraldamise kohta 9.3.2. Eraldatava(te) ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg või isikukood 9.3.3. Eraldamise algus- ja lõppkuupäev 9.3.4. Kohaldaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 9.3.5. Kohaldanud asutuse nimetus 9.3.6. Eraldamise lõpetamise põhjus Kinnipeetav, vahistatu, 9.4. Andmed kohaldatud 9.4.1. Määruse number ja kuupäev kriminaalhooldusalune keeldude ja piirangute kohta 9.4.2. Keelu või piirangu kohaldamise alus ja põhjus 9.4.3. Keeld või piirang 9.4.4. Keelu või piirangu kohaldamise algus- ja lõppkuupäev 9.4.5. Kohaldaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 9.4.6. Kohaldaja asutuse nimetus 9.4.7. Keelu või piirangu tühistamise korral tühistamise kuupäev, alus ja põhjus Kinnipeetav, vahistatu, 9.5. Andmed võimalike 9.5.1. Julgeolekuohu liik ja kirjeldus arestialune julgeolekuohtude ja nende ennetamise tegevuste kohta 9.5.2. Julgeolekuohu hindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 9.5.3. Julgeolekuohu algus- ja lõppkuupäev 10. DISTSIPLINAAR- KARISTUSTE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu 10.1. Andmed määratud 10.1.1. Distsiplinaarkaristuse määramise (v.a KrMS § 217 distsiplinaarkaristuse kuupäev ja käskkirja number kohaselt kohta  MÄÄRUSE KAVAND kahtlustatavana kinnipeetu), arestialune (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja) 10.1.2. Distsiplinaarkaristuse määramise põhjus 10.1.3. Distsiplinaarkaristus ja selle kestus 10.1.4. Piirangud 10.1.5. Katseaeg ja selle kestus 10.1.6. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättetoimetamise kuupäev 10.1.7. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättetoimetaja ees- ja perekonnanimi 10.2. Andmed 10.2.1. Distsiplinaarkaristuse täitmisele distsiplinaarkaristuse pööramise kuupäev täideviimise kohta 10.2.2. Distsiplinaarkaristuse täitmise lõppemise kuupäev 10.2.3. Distsiplinaarkaristuse täitmise katkestamise korral katkestamise kuupäev ja põhjus 10.3. Andmed 10.3.1. Käskkirja kehtetuks tunnistamise distsiplinaarkaristuse kuupäev määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta 10.3.2. Käskkirja kehtetuks tunnistamise alus ja põhjus 10.3.3. Käskkirja kehtetuks tunnistaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 11. SUHETE JA KONTAKTIDE ANDMED Kinnipeetava, 11.1. Andmed seotud 11.1.1. Isiku ees- ja perekonnanimi või vahistatu, arestialuse isikute või asutuste kohta asutuse nimetus või kriminaalhooldus- alusega seotud isikud või asutused 11.1.2. Isiku isikukood või sünniaeg ja sugu 11.1.3. Isiku või asutuse aadress 11.1.4. Isiku või asutuse telefoninumber 11.1.5. Isiku või asutuse elektronposti aadress 11.1.6. Suhte liik 11.1.7. Suhte algus- ja lõppkuupäev Kinnipeetav, vahistatu, 11.2. Andmed 11.2.1. Planeeritud kokkusaamise algus- arestialune kokkusaamiste kohta ja lõppkuupäev ning kellaajad 11.2.2. Toimunud kokkusaamise algus- ja lõppkuupäev ning kellaajad 11.2.3. Kokkusaamise liik 11.2.4. Kokkusaamise koht 11.2.5. Kokkusaaja isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg  MÄÄRUSE KAVAND 11.2.6. Kokkusaaja ametniku ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimetus 11.2.7. Märge kokkusaamise katkestamise kohta 11.2.8. Kokkusaamise katkestamise põhjus 11.2.9. Märge kokkusaamise ärajäämise kohta 11.2.10. Kokkusaamise ärajäämise põhjus 11.2.11. Vangistusseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud andmed Kinnipeetav, 11.3. Andmed 11.3.1. Telefonikõne kuupäev ja arestialune (v.a kuni telefonikõnede kohta kellaaeg 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja) 11.3.2. Telefonikõne kestus 11.3.3. Telefoninumber, millele kõne tehti 11.3.4. Isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus, kuhu helistati 11.3.5. Vangla poolt väljastatud mobiiltelefoni kasutamisega seotud, sh elektroonilise side seaduse §-s 1111 sätestatud andmed 11.4. Andmed 11.4.1. Kirisaadetis või perioodiline postisaadetise kohta väljaanne 11.4.2. Saatja või adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus 11.4.3. Saatja või adressaadi aadress 11.4.4. Kirisaadetise või perioodilise väljaande saatmise aeg 11.4.5. Kirisaadetise või perioodilise väljaande kättetoimetamise või vastuvõtmise kuupäev 11.4.6. Kirisaadetise või perioodilise väljaande kättetoimetaja või vastuvõtja ees- ja perekonnanimi, ametikoht 11.4.7. Kirisaadetisest või perioodilise väljaande saadetisest äravõetud asjade kirjeldus 11.4.8. Paki saatja või saaja ees- ja perekonnanimi ning aadress 11.4.9. Paki vastuvõtmise või väljasaatmise kuupäev ning vastuvõtja või väljasaatja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 11.4.10. Paki kättetoimetamise või väljasaatmiseks vastuvõtmise kuupäev ning kättetoimetaja või vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 11.4.11. Pakis olevate asjade kirjeldus 11.4.12. Pakist äravõetud asjade kirjeldus Vahistatu (v.a KrMS 11.5. Andmed 11.5.1. Telefonikõne kuupäev ja § 217 kohaselt telefonikõnede kohta kellaaeg kahtlustatavana kinnipeetu)  MÄÄRUSE KAVAND 11.5.2. Telefonikõne kestus 11.6. Andmed 11.6.1. Kirisaadetis või perioodiline postisaadetise kohta väljaanne 11.6.2. Kirisaadetise või perioodilise väljaande kättetoimetamise või vastuvõtmise kuupäev 11.6.3. Kirisaadetise või perioodilise väljaande kättetoimetaja või vastuvõtja ees- ja perekonnanimi, ametikoht 11.6.4. Kirisaadetisest või perioodilise väljaande saadetisest äravõetud asjade kirjeldus 11.7. Andmed paki kohta 11.7.1. Paki saatja või saaja ees- ja perekonnanimi ning aadress 11.7.2. Paki vastuvõtmise või väljasaatmise kuupäev ning vastuvõtja või väljasaatja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 11.7.3. Paki kättetoimetamise või väljasaatmiseks vastuvõtmise kuupäev ning kättetoimetaja või vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 11.7.4. Pakis olevate asjade kirjeldus 11.7.5. Pakist äravõetud asjade kirjeldus Kinnipeetav, vahistatu 11.8. Andmed 11.8.1. Vanglavälise ja -sisese vanglavälise ja -sisese suhtlemise õiguse piiramise luba suhtlemise õiguse piiramise kohta 11.8.2. Loa kuupäev ja number 11.8.3. Loa andnud asutuse nimetus ning ametniku ees- ja perekonnanimi ja ametikoht 11.8.4. Loa tähtaeg 11.8.5. Piirangu kohaldamise alus 11.8.6. Piirangu kohaldamise põhjused 11.8.7. Piirangu kohaldamise algus- ja lõppkuupäev 11.8.8. Piirangu kohaldamise taotlemise korral taotleja asutuse nimetus ning ametniku ees- ja perekonnanimi ja ametikoht 12. SÜNDMUSTE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu, 12.1. Andmed tuvastatud 12.1.1. Sündmus arestialune, sündmuse kohta kriminaalhooldusalune 12.1.2. Sündmuse registreerimise kuupäev ja kellaaeg 12.1.3. Sündmuse registreerimise number 12.1.4. Sündmuses osalejate või seotud isikute ees- ja perekonnanimed ning nende rollid 12.1.5. Sündmuse tuvastanud ametniku ees- ja perekonnanimi 12.1.6. Sündmuse toimumise algus- ja lõppkuupäev ning kellaajad 12.1.7. Sündmuse toimumise koht 12.1.8. Sündmuse kirjeldus  MÄÄRUSE KAVAND 12.1.9. Edasised tegevused 12.1.10. Sündmuse käigus ära võetud esemed ja nende kirjeldus 12.2. Koostatavad dokumendid Kinnipeetav, vahistatu, 12.2.1. Ettekanne 12.2.1.1. Ettekande number arestialune 12.2.1.2. Sündmuse toimumise aeg ja koht 12.2.1.3. Sündmuse kirjeldus ja asjaolud 12.2.1.4. Märge kinnipeetava või vahistatu teavitamisest ettekande koostamise kohta 12.2.1.5. Märge selgituste andmise kohta 12.2.1.6. Ettekande koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht Kinnipeetav, vahistatu, 12.2.2. Eriteated 12.2.2.1. Eriteate number arestialune, kriminaalhooldusalune 12.2.2.2. Sündmuse toimumise aeg ja koht 12.2.2.3. Sündmuse kirjeldus ja asjaolud 12.2.2.4. Andmed sündmusega seotud kinnipeetavate, vahistatute, kriminaalhooldusaluste kohta 12.2.2.5. Eriteate koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning telefoninumber Kriminaalhooldusalune 12.2.3. Hoiatused 12.2.3.1. Kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi 12.2.3.2. Hoiatuse koostamise ja kinnitamise kuupäev 12.2.3.3. Koostaja ees- ja perekonnanimi 12.2.3.4. Rikkumise kirjeldus 12.2.3.5. Otsus 12.2.4. Erakorralised 12.2.4.1. Ettekande koostamise ettekanded kuupäev 12.2.4.2. Ettekande number 12.2.4.3. Ettekande koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefoninumber ning elektronposti aadress 12.2.4.4. Andmed kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusele määramise kohta 12.2.4.5. Ettekande koostamise põhjused ja asjaolud 12.2.4.6. Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse selgitustest 12.2.4.7. Kriminaalhooldusametniku hinnang kriminaalhooldusele 12.2.4.8. Ametniku põhjendatud ettepanekud edasise kriminaalhoolduse täideviimise või karistuse kandmise kohta 12.2.5. Erakorraliste 12.2.5.1. Kohtuistungi(te) kuupäev(ad) ettekannete menetlemine  MÄÄRUSE KAVAND 12.2.5.2. Kohtu või prokuratuuri otsustus 12.2.5.3. Kohtu või prokuratuuri nimi 12.2.5.4. Kohtuniku või prokuröri ees- ja perekonnanimi 12.2.5.5. Lahendi kuupäev ja number 12.2.5.6. Märge isiku tagaotsitavaks kuulutamise kohta KrHS § 2 punktis 1 12.2.6. Kuriteoteade 12.2.6.1. Teate koostamise ja nimetatud kinnitamise kuupäev kriminaalhooldusalune 12.2.6.2. Teate koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning kontaktandmed 12.2.6.3. Andmed kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusele määramise kohta 12.2.6.4. Kuriteole viitava teo kirjeldus Kinnipeetav, vahistatu, 12.2.7. Vahetu sunni 12.2.7.1. Protokolli number arestialune kasutamise protokoll 12.2.7.2. Kasutatud vahend 12.2.7.3. Vahetu sunni kasutamise koht 12.2.7.4. Vahetu sunni kasutamise algus ja lõpp 12.2.7.5. Vahetu sunni kasutamise põhjus ja asjaolud 12.2.7.6. Vahetu sunni kasutamise otsustanud ning juures viibinud ametnike nimed ja ametinimetused 12.2.7.7. Tervisekontrolli teostanud tervishoiutöötaja nimi 12.2.7.8. Tervisekontrolli aeg 12.2.7.9. Tervisekontrolli tulemus 13. USULISE KUULUVUSE ANDMED Kinnipeetav, vahistatu 13.1. Usuühingu nimetus (v.a KrMS § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu), arestialune (v.a kuni 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja) 13.2. Usuühingusse kuulumise algus- ja lõppkuupäev 14. TINGIMISI ENNE TÄHTAEGA VABASTAMISE JA KARISTUSJÄRGSE KÄITUMISKONTROL- LI MENETLUSE ANDMED Kinnipeetav 14.1. Andmed menetluse 14.1.1. Menetluse alustamise kuupäev kohta 14.1.2. Menetluse läbiviimise tähtaeg 14.1.3. Kuupäev, millal saadeti kriminaalhooldusosakonnale taotlus arvamuse saamiseks  MÄÄRUSE KAVAND 14.1.4. Kriminaalhooldaja arvamuse kuupäev 14.2. Lisaandmed 14.2.1. Kinnipeetava nõusoleku kuupäev elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise menetluse kohta 14.2.2. Kinnipeetava nõusoleku tagasivõtmise kuupäev 14.3. Andmed 14.3.1. Hinnang kinnipeetava kriminaalhooldaja vabanemisjärgse sotsiaalse ja arvamuse kohta majandusliku olukorra ning muude vabaduses mõjutavate tegurite kohta 14.3.2. Arvamus katseaja ja käitumiskontrolli pikkuse kohta 14.3.3. Arvamus katseajaks kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta 14.4. Andmed 14.4.1. Iseloomustuse koostamise iseloomustuse kohta kuupäev 14.4.2. Iseloomustuse koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 14.4.3. Toimepandud kuriteo ja mõistetud karistuse andmed 14.4.4. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja isiku ohtlikkusele 14.4.5. Individuaalse täitmiskava täitmine ja käitumine vangistuses 14.4.6. Kehtivad distsiplinaarkaristused 14.4.7. Riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava isikuomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta 14.4.8. Ettepanek katseaja ja käitumiskontrolli pikkuse kohta 14.4.9 Arvamus katseaja ja kohaldatavate kohustuste kohta 14.4.10. Märge vangla toetuse kohta tingimisi enne tähtaega vabastamiseks 14.4.11. Kuupäev, millal esitati menetluse materjalid kohtule 14.5. Andmed 14.5.1. Kohtumääruse kuupäev kohtumääruse kohta 14.5.2. Kohtumääruse teinud kohtu nimi 14.5.3. Kohtumääruse teinud kohtuniku ees- ja perekonnanimi 14.5.4. Kohtumääruse number 14.5.5. Kohtumääruse jõustumise kuupäev 14.5.6. Kohtumääruse jõustumisest teadasaamise kuupäev 14.5.7. Otsustus tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta 14.5.8. Põhjendused tingimisi enne tähtaega vabastamise või vabastamata jätmise kohta 14.5.9. Märge prokuröri toetuse kohta tingimisi enne tähtaega vabastamiseks  MÄÄRUSE KAVAND 15. KRIMINAALHOOL- DUSE ETTEVALMISTAMISE ANDMED Isikud, kelle kohta on 15.1. Andmed kohtueelse 15.1.1. Taotluse kuupäev ja number kohus, prokuratuur või ettekande taotluse kohta vangla esitanud taotluse kohtueelse ettekande koostamiseks 15.1.2. Taotleja nimi ja asutus 15.1.3. Asja või menetluse number 15.1.4. Taotlusele vastamise tähtaeg 15.1.5. Süüteod, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse Isikud, kelle kohta on 15.2. Andmed kohtueelse 15.2.1. Ettekande koostamise ja kohus, prokuratuur või ettekande koostamise kinnitamise kuupäev vangla esitanud kohta taotluse kohtueelse ettekande koostamiseks 15.2.2. Koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning kriminaalhoolduse esindus 15.2.3. Kokkuvõte kahtlustatava või süüdistatava isikuomadustest 15.2.4. Kokkuvõte kahtlustatava või süüdistatava sotsiaalsest olukorrast 15.2.5. Kahtlustatava või süüdistatava psühholoogilis-sotsiaalne prognoos 15.2.6. Kriminaalhooldusametniku arvamus katseaja ja kohustuste valiku ning nende kohaldamise tähtaja kohta 15.2.7. Lisainfo 16. KRIMINAALHOOL- DUSE TÄIDEVIIMISE ANDMED Kriminaalhooldusalune 16.1. Teade prefektuurile, 16.1.1. Teate koostamise kuupäev kohtumajale või prokuratuurile 16.1.2. Info kriminaalhoolduse täitmise alustamise kohta 16.1.3. Kriminaalhooldaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefoninumber ning elektronposti aadress KrHS § 2 punktides 1, 16.2. Andmed üldkasuliku 16.2.1. Üldkasuliku töö tundide arv 2, 3 ja 6 nimetatud töö kohta kriminaalhooldusalu- sed 16.2.2. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 16.2.3. Töö sisu ja kirjeldus 16.2.4. Üldkasuliku töö tegemise koht 16.2.5. Üldine töötundide jaotuskava ja detailne ajakava 16.2.6. Ajakava koostamise ja kinnitamise kuupäev  MÄÄRUSE KAVAND 16.2.7. Ajakava muutmise korral muutmise põhjendused 16.2.8. Info töötundide tegemise kohta 16.2.9. Info üldkasuliku töö rikkumiste ja nendele reageerimise kohta 16.2.10. Info üldkasuliku töö kontrollide kohta Tööandja 16.3. Andmed tööandja ja 16.3.1. Tööandja ees- ja perekonnanimi, juhendaja kohta telefoninumber ning elektronposti aadress 16.3.2. Asutuse või ettevõtte registrikood 16.3.3. Tööde juhendaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ning elektronposti aadress 16.4. Andmed 16.4.1. Koostöölepingu number üldkasuliku töö tegemiseks sõlmitud koostöölepingu kohta 16.4.2. Koostöölepingu kehtivuse algus- ja lõppkuupäev 16.4.3. Üldkasuliku töö kohtade arv 16.4.4. Üldkasuliku töö asukohad 16.4.5. Üldkasuliku töö sooritamise päevad ja kellaajad KrHS § 2 punktides 1, 16.5. Andmed 16.5.1. Elektroonilise valve algus- ja 2, 4 ja 5 nimetatud elektroonilise valve kohta lõppkuupäev kriminaalhooldusalu- sed 16.5.2. Kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi 16.6. Andmed 16.6.1. Ajakava periood elektroonilise valve ajakava kohta 16.6.2. Töö, õppimise või muu regulaarse tegevuse algus- ja lõppkuupäev ning lõunavaheaeg 16.6.3. Elukohast lahkumise ja elukohta saabumise planeeritav aeg 16.6.4. Ajavahemik, mis kulub tööle või mujale ajakavasse planeeritud kohta ja tagasi elukohta jõudmiseks kokkulepitud transpordivahendiga 16.6.5. Ajakava koostamise ja kinnitamise kuupäev 16.6.6. Ajakava kinnitaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht 16.7. Elektroonilise valve 16.7.1. Info ajakava täitmise kontrollide ajakava täitmise kohta kontrollimine 16.7.2. Info elektroonilise valve rikkumiste ja nendele reageerimise kohta 16.7.3. Lisainfo KrHS § 2 punktides 1 16.8. Andmed 16.8.1. Ravi liik ja 2 nimetatud narkomaanide kriminaalhooldusalu- sõltuvusravi ja sed seksuaalkurjategijate  MÄÄRUSE KAVAND kompleksravi korraldamise kohta 16.8.2. Ravi osutamise algus- ja lõppkuupäev 16.8.3. Ravi osutamise koht 16.8.4. Ravi katkestamise korral katkestamise kuupäev ja põhjus 16.8.5. Raviasutuse esindaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress 17. VABASTAMINE Kinnipeetav, 17.1. Karistuse 17.1.1. Vangistusest või aresti arestialune (v.a kuni kandmiselt vabastamine kandmiselt vabastamise alus ja põhjus 48 tunniks kinni peetud isik, sundtoodav ja kaineneja) 17.1.2. Vangistusest või aresti kandmiselt vabastamise kuupäev ja kellaaeg 17.1.3. Märge katseaja määramise kohta 17.1.4. Katseaja algus- ja lõppkuupäev 17.1.5. Märge muule kinnipidamisasutusele üleandmise kohta Kriminaalhooldusalune 17.2. Kriminaalhoolduselt 17.2.1. Kriminaalhoolduselt vabastamise vabastamine alus ja põhjus 17.2.2. Kriminaalhoolduselt vabastamise kuupäev 17.3. Kriminaalhoolduse 17.3.1. Ettekande koostamise kuupäev lõpetamise ettekanne ja number 17.3.2. Kriminaalhooldusaluse ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ning elukoha aadress 17.3.3. Andmed kriminaalhooldusele määramise kohta 17.3.4. Kriminaalhoolduse lõpetamise põhjus 17.3.5. Kokkuvõte kriminaalhoolduse kohta 17.3.6. Ettekande koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, vastuvõtuajad ja telefoninumber Vahistatu 17.4. Vahi alt või KrMS 17.4.1. Vabastamise alus ja põhjus § 217 alusel kahtlustatavana kinnipidamiselt vabastamine 17.4.2. Vabastamise kuupäev ja kellaaeg 17.4.3. Märge muule kinnipidamisasutusele üleandmise kohta Kinnipeetav, vahistatu, 17.5. Lisaandmed surma 17.5.1. Surma kuupäev arestialune, korral kriminaalhooldusalune 17.5.2. Surma põhjus 17.5.3. Surmateatise väljaandja 17.5.4. Surmateatise kuupäev ja number Kuni 48 tunniks kinni 17.6. Vanglast 17.6.1 Vanglast vabastamise alus ja peetud isik, vabastamine põhjus sundtoodav  MÄÄRUSE KAVAND 17.6.2 Vanglast vabastamise kuupäev ja kellaaeg Kaineneja 17.7. Kainenemiselt 17.7.1. Märge kainenemiseks vabastamine kinnipidamise pikendamise kohta ja selle põhjus 17.7.2. Kainenemiselt vabastamise kuupäev ja kellaaeg Saatja: <[email protected]> Saadetud: 25.04.2023 07:59 Adressaat: hmktallinn menetlus <[email protected]>; tmktartu menetlus <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]> Teema: Vangistusseaduse kaasajastamise ja digilahenduste eelnõu Manused: 8-12986 24.04.2023 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument eelnõu kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks. Tagasisidet ootame 8. maiks. Link EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99d23c2a-4024-4bf6-b32f-2a3385854a62 Pealkiri: Vangistusseaduse kaasajastamise ja digilahenduste eelnõu Registreerimise kuupäev: 24.04.2023 Registreerimise number: 8-1/2986. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee