Seisukoha küsimine töövaidluste analüüsiks

Praegune olukord , võrdlus TVK ja Maakohtu menetluste vahel Asjade ja lahendite arv TVK- desse esitatakse ca kümme korda rohkem töövaidlusavaldusi kui maakohtutesse. Seejuures on valdav osa maakohtutess e esitatud asjadest varem TVK menetluse läbinud. Otse maakohtutesse esitatud hagide arv moodustab vaid ca 3% kõikidest töövaidlusasjadest . Kui TVK-des vastab lahendatud asjade hulk ligikaudu sissetulnud asjade arvule, siis maakohtutes on näha esiteks seda, et sissetulnud asjade hul ga muutus kajastub lahendatud asjade hulgas aastase viitega (tingitud menetlusajast). Teiseks on näha, et 2020 maakohtute jõudlus oluliselt kahanes (tõenäoliselt tingituna pandeemiast ja eriolukorrast). Seda on mõneti kompenseerinud 2021 ja 2022 suurem jõudlus. Lahendite struktuuri vaadates jõuab üldiselt TVK-s sisulise lahenduseni suurem osa esitatud avaldustest kui maakohtus (erandiks 2022. a). See viitab sellele, et TVK menetluses on vähem formaalseid nõudeid, mille järgimata jätmine takistab asjas sisulise lahenduseni jõudmist. Maakohtu menetluse kasuks räägib asjaolu, et maakohtus on kompromisside osakaal lahendatud asjadest suurem kui TVK-s. Seda siiski vaid paari protsendi võrra. Asjade arv 2018 2019 2020 2021 2022 TVK 2716 2942 3378 2116 1868 Maakohtud 273 (sh TVK läbinud 198) 282 (211) 334 (237) 286 (225) 217 (155) Lahendite arv 2018 2019 2020 2021 2022 MK lahendatud asjad 277 290 255 308 264 TVK lahendatud asjad 2652 2984 3292 2353 1896 MK otsused 125 (46% sissetulnud asjadest; 45% lahendatud asjadest) 144 (51%; 50%) 108 (32%; 42%) 145 (51%; 47%) 136 (63%; 52%) TVK otsused 1470 (54% esitatud avaldustest) 1641 (56%) 1645 (49%) 1234 (58%) 886 (47%) MK kompromissid 71 (25%; 24%) 55 (16%; 22%) 80 (28%; 26%) 64 (29%; 24%) TVK kompromissid 637 (22%) 688 (20%) 456 (22%) 403 (22%) MK hagist loobumised 8 8 8 6 TVK avaldusest loobumine 187 205 121 116 1.2 Menetlusaeg Statistikast nähtub selgelt, et asjade, mis on TVK menetluse läbinud, menetlusaeg maakohtus on oluliselt lühem (erandiks 2020. a). Selle põhjuseks võib olla nii TVK menetluse positiivne mõju (MK-l on juba menetluse alguses olemas poolte seisukohad ja TVK-s esitatud tõendid) kui ka see, et otse kohtusse esitatakse keerulisemad nõuded. TVK keskmine menetlusaeg lühenes 2022 koos a s jade arvu vähenemisega märgatavalt. Samas MK menetlusajad on 2021 ja 2022 järsult pikenenud vaatamata töövaidluste arvu vähenemisele. Selle taga võib olla nii 2020 madala jõudluse tõttu tekkinud jääk kui ka asjaolu, et maakohtutesse kokku sissetulnud tsiviilasjade arv on igal aastal tõusnud . Keskmine menetlusaeg 2018 2019 2020 2021 2022 MK otsus TVK läbimata 366 ( ilma tagaseljaotsusteta 412) 28 9 (31 1 ) 24 1 (255) 457 (514) 55 3 MK otsused TVK läbinud 280 (298) 267 (292) 306 (327) 35 1 (37 9 ) 38 3 MK kõik asjad TVK läbimata 277 231 246 337 48 1 MK kõik asjad TVK läbitud 223 206 230 282 385 TVK otsused 51 4 3 50 4 9 33 1.3 Otsuste kvaliteet Statistikast võib järeldada, et TVK otsuste kvaliteet on isegi parem kui maakohtute otsuste kvaliteet. Neid kaevatakse oluliselt vähem edasi ja neist jääb muutmata suurem osa. Iseenesest ei saa otsuste kvaliteedi osas teha suuri järeldusi edasikaebamise protsendist. Selle erinevuse põhjus ei pruugi olla maakohtu otsuste kehvem kvaliteet. Maakohtu otsuste suurem edasikaebuse protsent võib olla selgitatav ka asjaoluga, et enamus maakohtutes lahendatud töövaidlusasjadest on juba nö edasikaevatud TVK asjad. Ehk nende menetluste menetlusosalised on juba näidanud valmidust kaevata tehtud otsus edasi. Küll aga võib pidada kvaliteedi näitajaks otsuste muutmata jätmise osakaalu, mis on TVK otsustel suurem. Selle võimalik põhjus on asjaolus, et töövaidluskomisjonid on spetsialiseerunud üksnes töövaidluste lahendamisele ning suurem spetsialiseerumine tõstab otsuste kvaliteeti. Lahendite edasikaebamine 2018 2019 2020 2021 2022 Apellatsiooni menetluses lahendatud asjad 77 (62% maakohtu otsustest) 64 (44%) 63 (58%) 62 (43%) 57 (42%) TVK läbinud asja de s kohtusse pöördumised 204 (14% TVK otsustest) 216 (13%) 240 (15%) 226 (18%) 155 (17%) TVK otsuste tulemus kohtus (v.a kohtus tagaseljaotsuse ga lahendatud asjad) Andmed puuduvad Andmed puuduvad 68% muutmata/ 25% osaliselt muudetud/ 8% vastupidine lahend 63%/28%/9% 70%/24%/6% MK otsuste tulemus apellatsioonimenetluses 45% muutmata/36% osaliselt muudetud/20% vastupidine lahend 61%/37%/2% 42%/44%/14% 53%/43%/4% 65%/30%/5% Probleemid TVK juhatajate tõstatatud probleemid : TVK sõltumatuse (näivuse) küsimus – Probleem on TVK asumises Tööinspektsiooni juures. TVK- sse pöörduvad inimesed ei saa seetõttu alati aru, et tegemist on sõltumatu vaidlusi lahendava organiga. Seda võimendab asjaolu, et TI juures on ka töösuhte pooltele nõu andvad juristid, kelle arvamust peetakse ekslikult TVK- le siduvaks. Probleemi lahenda ks töövaidluste lahendamine kohtus. Samas oleks võimalik probleem lahendada ka TVK säilitamisel , luues selgema ja menetlusosalistele arusaadava piiri TI ja TVK vahele . Väga suur osa TVK- sse esitatud avaldustest on puudustega –üle 40%. Peamiselt on probleemid nõude sõnastamise, avalduse allkirjastamise ja tõendite esitamisega (sh tõlke puudumine) . Sama probleem on m aakohtusse esitatud avaldustel. Seejuures p uuduste ga hagide osakaal asjades, mis ei ole TVK menetlust läbinud on samuti üle 40%. TVK läbinud asjades 30% ja 40% vahel. See venitab oluliselt menetlust ja tekitab kohtule/TVK- le lisatööd, kuna avaldajale tuleb anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ning tuleb koostada puuduste kõrvaldamise määrus. Tegemist on probleemiga, mi lle põhjus on inimeste vähesed teadmised. Probleem ilmselt süveneks, kui töövaidluste lahendamise kohtu alla viimisel oleksid hagile kõrgemad nõuded, kui praegu TVK avalduse esitamisel. Lahenduse ks võiks olla kasutajasõbralik veebirakendus avalduse esitamiseks, mis koostatakse samm-sammult ning oma menetluses osalemiseks ja kulgu jälgimiseks, koostoimes töötajate nõustamis e laiendamisega ka töövaidlusavalduse koostamisele. Seda, kas olemasoleva TI nõustamisteenuse kaudu või mingil muul moel. TVK õigus välja nõuda tõendeid – Praegu saab TVK lahendada asja ainult poolte esitatud tõendite pinnalt. Erinevalt kohtust ei ole TVK-l võimalik nõuda menetlusvälistel t isikutelt tõendite esitamist. Samas nähtub statistikast, et TVK otsused on vaatamata sellele kvaliteetsed . Töövaidluste viimisel kohtu alla probleem laheneks. Alternatiivselt oleks võimalik täiendada TvLS -s TVK õigusi. TVK-s puudub sisuliselt eelmenetlus ning TVK-l selgitamiskohustus – Ühelt poolt võimaldab see TVK-l asju kiiremini lahendada. Teisalt tekib menetluses probleeme sellest, et pooled esitavad mõnikord tõendeid ka alles kohtuistungil. Samuti võivad pooltel teadmatusest jääda TVK-s tõendid esitamata, mis toob kaasa, kas vale otsuse või vajaduse pöörduda kohtusse, kui pool saab tõendite esitamises vajadusest aru TVK otsusest. Töövaidluste viimisel kohtu alla sõltub selgitamiskohustuse ulatus ja eelmenetluse reeglid loodavast menetlusseadusest. Olemasoleva olukorra säilitamisel võib mõelda sellele, kas võiks olla vaja TVK menetlust selles osas täiendada. Veel tõid TVK juhatajad välja probleeme infosüsteemi ga, sh toimiku saatmisel kohtusse, koolituste puudumise, puudub võimalus teha avaldusele vastamata jätmisel t agaseljaotsus , võiks olla võimalik rohkem asju kirjalikus menetluses lahendada (rahaline piirmäär suurem, ka osad mitterahalised nõuded), avalduse tagasi võt misel nõudest loobumisel ei peaks küsima v astaspoole seisukohta, kätte t oimetamise võimalused võiksid olla laiemad, sh elektrooniline , otsuse tegemise aega võiks saada vajadusel pikendada (TVK juhataja haigus vms) . Kohtupraktika analüüsis ilmnenud probleemid: Olukorras, kus TVK on avalduse rahuldanud ja kohtusse pöördub vastaspool, nõuavad kohtud sageli põhjendamatult hagi esitamist – TvLS § 58 lg 5 kohasaelt tuleks üldjuhul lugeda hagiavalduseks TVK- le esitatud avaldus. Üksnes juhul, kui see ei vasta hagiavalduse nõuetele, tuleks nõuda eraldi hagi esitamist. Praktikas 2022. a esitatud avalduste puhul nõudis kohus uue hagi esitamist enam kui 70% juhtudest. Seejuures puudusid kohtumäärustes sageli põhjendused, milles seisnesid TVK avalduse puudused, või välja toodud puudused ei olnud sellised, mis takistaksid hagi menetlemist, nt märkimata oli, kas hageja soovib suulist või kirjalikku menetlust. See pikendas põhjendamatult maakohtu menetlust, tõi kaasa hagejale põhjendamatu lisakoormuse ning enam kui 10% juhtudest ei esitanud hageja hagi, mistõttu tema nõue jäi kohtus läbi vaatamata, st potentsiaalselt tema õigused kaitseta . Seda vaatamata sellele, et TVK oli tema nõude rahuldanud, st hageja nõue ei olnud ilmselt perspektiivitu . Problemaatiline on kohtusse nõuete esitamine, mida TVK- sse ei olnud esitatud – TvLS § 58 lg 3 kohaselt võib kohtusse esitada üksnes samad nõuded, mis esitati TVK- le . Samas tuleneb Riigikohtu praktikast , et uute nõuete esitamine ei ole keelatud, vaid neid tuleb käsitada iseseisva hagina, mida saab liita TVK-st tulnud hagi menetlusse. Praktikas tekitab see segadust ning kohtud kohtlevad uusi nõudeid erinevalt , keeldudes kohati neid menetlemast . Problemaatiline on ka TVK otsuste osaline vaidlustamine – TvLS § 58 lg 4 sõnastus ei erista TVK- sse esitatud avalduse läbivaatamise ulatust sõltuvalt sellest, kas TVK rahuldas avalduse osaliselt või täielikult . Riigikohtu praktika kohaselt tuleks lähtuda eeldusest, et kohtusse pöördunud pool soovib vaidlustada TVK otsust üksnes osas, milles otsus tehti tema kahjuks. S eaduse ebamäärane sõnastus tekitab kohati siiski segadust kohtusse pöördujates ning ebaselgust, millises ulatuses kohus TVK- le esitatud avaldust läbi vaatab . Tegemist on probleemidega, mis kaoksid töövaidluste üleviimisel kohtusse ära. Samas oleks võimalik asja parandada ka TvLS -i muutes. Probleemiks on viimasel paaril aastal kasvanud töövaidluse menetluse kestus maakohtus, kus keskmine menetlusaeg ületab aastat ning enam kui 40% juhtudest järgneb ka apellatsioonimenetlus, kus nt 2022. a-l ületas keskmine menetlusaeg asjadel, mis jõudsid sisulise otsuseni 200 päeva. Tegemist ei ole TVK menetlusest tingitud probleemiga, kuivõrd TVK läbinud asjade menetlus maakohtus on oluliselt kiirem kui TVK läbimata asjade menetlus. Probleemi aitaks siiski lahendada spetsiaalse kiirema menetluse loomine töövaidluste kohtumenetluses lahendamiseks. Võimalikud lahendused Senise analüüsi põhjal on selge, et lihtsalt töövaidluste üleviimine kohtu alla, midagi kohtumenetluses muutmata, ei ole mõistlik lahendus, arvestades nii menetluse kestust, keerukust kui ka lahendite kvaliteeti. Hetkeseisuga võiks välja pakkuda kaks võimalikku lahendusvarianti: A. Säilitada TVK-d, parandades TVK väljapoole nähtavat sõltumatust ning täpsustades menetlusnorme. Statistika näitab, et TVK menetlus on kiire ning samas ei ole lahendite kvaliteet võrreldes maakohtu lahenditega halvem. Seni ei nähtu analüüsist, et TVK menetluses oleks fundamentaalseid probleeme, mistõttu oleks menetlus maakohtus kindlasti parem. Võimalikud muudatused oleksid: • TVK tuleks menetlusosaliste jaoks paremini eristada TI-st . • Tuleks t äpsustada ja optimeerida menetluse ülemineku regulatsiooni TVK-st maakohtusse. • Võiks kaaluda, kas suurendada TVK võimalusi tõendite kogumisel ja selgitamiskohustust. See võiks viia TVK menetluse kvaliteetsemaks, samas võiks menetlusaega pikendada. • Väiksemad menetluslikud muudatused eespool toodud probleemkohtade parandamiseks . Lahenduse poolt räägib see, et pole vaja teha suuri ümberkorraldusi praegu suhteliselt hästi toimivas süsteemis. Risk, et midagi seetõttu ebaõnnestub ja tulemus on praegusest olukorrast halvem, on minimaalne. B. Luua TVK asemel kohtutesse töövaidlustele spetsialiseerunud osakond ja tsiviilkohtumenetluse kõrvale eraldi lihtsam ja kiirem töövaidluste lahendamise menetlus. Esialgne visand võimalikust töövaidluse menetlusest : • Suuline menetlus • Eelduslikult osalevad menetluses pooled ise, esindajakulusid ei hüvitata. • Kasutajasõbralik veebirakendus kohtule avalduse esitamiseks, mis koostatakse samm-sammult , tagades vajadusel nõustamise avalduse esitamisel. Infosüsteem võimaldab pooltel efektiivselt menetluses osale da ja selle kulgu jälgi da . • Kiiresti (ca 3 nädalat kuni kuu) pärast menetluse alustamist toimub esimene istung, kus suunatakse pooli kompromissile, selgitatakse välja vaidlusalused asjaolud. • kompromissi saavutamata jätmise korral arutatakse asja sisuliselt või kui see pole võimalik, a ntakse vajadusel pooltele tähtaeg tõendite esitamiseks. • Pärast tõendite esitamise tähtaja möödumist toimub istung, kus asi lahendatakse. • Kohtunike spetsialiseerumine tagab lahendite kvaliteedi ja menetluse kiiruse. Tööosakond: • ca 8 kohtunikku • 1-2 kohtujuristi • Tööosakond asuks ühe maakohtu juures. Seega ei oleks vaja täiendavaid ressursse juhtimis- ja haldusstruktuurideks. Samas tuleks tagada võimal us kasutada istungiteks kõikide kohtute kohtumaju. Eesmärk oleks: • säilitada 90% töövaidlusasjadest TVK menetluse kiirus, samas ülejäänud asjades võiks menetlus olla, võrreldes praeguse maakohtu menetlusega kiirem. • Säilitada menetluse odavus ja lihtsus. • Suurendada kompromisside osakaalu. • Kui töövaidluste lahendamine eraldi tööosakonnas on edukas , võiks see olla eeskujuks, mi da saaks rakendada ka teis t e le selleks sobivatele tsiviilkohtumenetluses menetletavatele asjade liikidele, et muuta nende menetlemine kiiremaks ja efektiivsemaks ja säästa seeläbi kohtute ressursse . Lahenduse kasuks räägib see, et õnnestumise korral kiireneks oluliselt nende asjade menetlus, mis praegu läbivad kohtumenetluse. Samas säiliks teistes asjades olulises osas praeguse TVK menetluse lihtsus, kiirus ja odavus. Teine oluline positiivne külg on töövaidluste menetluse edukuse korral laiem mõju tsiviilkohtumenetluse efektiivsemaks muutmisel . Töövaidluste lahendamise menetluse eeskujul saaks pikemas perspektiivis muuta ka teiste menetlusliikide asjade lahendmaise ajakulu ja kohtute töökoormust väiksemaks. Lahenduse kahjuks räägib see, et vajalikud on olulised ümberkorraldused. Toimiva süsteemi muutmisega kaasneb alati teatud segadus ning risk, et midagi võib minna valesti. Samuti kaasneb ilmselt teatud kulude kasv , mis suuremas osas seisneb kohtunike ja TVK juhatajate töötasu vahes . Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.04.2023 17:43 Adressaat: <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; MTÜ Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Maria-Helena Rahumets <Maria- [email protected]> Teema: Seisukoha küsimine töövaidluste analüüsiks Manused: TVK kusimused.docx Lugupeetud partnerid Justiitsministeeriumis on koostamisel analüüs töövaidluskomisjonide (TVK) asendamise võimalikkusest maakohtu tööosakonnaga. Tegemist on jätkuanalüüsiga eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumi koostatud töövaidluskomisjonide reformi analüüsile. Vaatluse all on küsimused, kas oleks otstarbekas liigutada töövaidluste lahendamine TVK-dest tervikuna maakohtute alla. Kui jah, siis kuidas säilitada seejuures menetluse kiirus, lihtsus ja odavus, kuid lisada kohtumenetlusega mingit lisandväärtust. Lisatud manuses on senise analüüsi (TVK juhatajatega kohtumine, kohtute ja TVK statistika analüüs ning kohtupraktika analüüs) pinnalt tehtud järeldused ning kaks võimalikku lahendusvarianti. Ootame Teie tagasisidet, et saada täiendavat teavet analüüsiga edasiminekuks. Palume vastata järgmistele küsimustele:  Kas ja milliseid kitsaskohti näete töövaidluste lahendamisel nii TVK-s kui ka kohtus lisaks praeguses dokumendis toodule?  Kas teil on täiendavaid ettepanekuid, mida oleks vaja teha, et muuta töövaidluste lahendamist efektiivsemaks ja menetlusosalistele paremaks?  Kumba väljapakutud lahendusvariantidest peate paremaks ja miks? Milliseid täiendavaid positiivseid ja negatiivseid külgi näete pakutud variantidel? Milliseid lahendusi võiks veel kaaluda? Palume esitada tagasiside võimaluse korral hiljemalt 27. aprilliks. Vahur-Peeter Liin [email protected] Nõunik Justiitsministeerium