Hoonestusloa menetluse algatamine

OTSUS Tallinn 27.01.17 nr 1-10/17-031 Hoonestusloa menetluse algatamine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 226-2216 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. 1. Asjaolud ja menetluskäik Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173) esitas 28.09.2016 TJA-le VeeS §226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse ning täiendas taotlust 19.12.16 (lisa 1). Paldiski linna kavandatakse 500 MW võimsusega hüdroakumulatsioonijaama, mis koosneks maismaal graniidikihis umbes 500 m sügavusel asuvast maa-alusest reservuaarist, seda merega ühendavast põhišahtist ning maismaal paiknevast juhtimiskeskusest. Põhišahti allaosas paiknevas turbiinisaalis asuvad elektriturbiinid või pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit vee liikumisel merest alla reservuaari või pumbates vett reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaa osa on planeeritud kinnistutele Pallase 16 ja 18 ning alternatiivse variandina kaalub taotleja jaama rajamist merre tehissaarele. Merest vee pumpamiseks reservuaari või vastupidi on hoonestusloa taotluse kohaselt kavandatud rajada veehaare, mis koosneks Paldiski lahes tehissaarel asuvast 20 m siseläbimõõduga ja kuni 150 m sügavuseni ulatuvast põhišahtist ning kuuest 300 m pikkusest veehaardetorust läbimõõduga 3 m. Veehaardetorude veevoolu kiiruseks on arvestatud ca 3 m/s ning need ulatuks kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Lähtuvalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 104 lg 3 punktist 4 on hüdroakumulatsioonijaama veehaarde puhul tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega, mille rajamiseks tuleb vastavalt EhS § 108 lõikele 2 taotleda VeeS § 225 sätestatud hoonestusluba. Energiasalv Pakri OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Taotluse kohaselt on põhišaht planeeritud rajada tehissaarele, mille veepealne osa on pindalaga ca 2,6 hektarit (202 x 129 m), kuid koos nõlvadega ja veealuse osaga on merepõhjas tehissaare pindala ca 7,7 hektarit. Merepõhjas paikneva torustiku pindala on ca 0,6 hektarit. Alternatiivse variandina, kus jaama maismaa osa asuks samuti meres tehissaarel oleks saare veepealse osa pindala ca 6 hektarit (150 x 400 m). Kokku on merepõhjas asuvate ehitiste ehitusalune pindala taotluse kohaselt 8,4 – 10,7 hektarit, kuid taotleja soovib jätta koormatavale alale mõistliku reservi juhuks, kui menetluse käigus teostatavate uuringute tulemusena peaks koormatava ala suurus täpsustuma. Seetõttu taotletakse esialgu hoonestusluba 12 hektari suurusele alale ning seda täpsustatakse peale keskkonnamõju hindamist. Lisaks keskkonnamõju hindamisele on taotleja kirjeldanud, et soovib teostada järgmised uuringud:  batümeetriat täpsustav uuring (geodeetiline mõõdistus);  merepõhja ehitusgeoloogiline/geotehniline uuring (sh pinnaseproovid võimaliku reostuse määramiseks);  mereelustiku uuring. Lähtuvalt VeeS § 227 lõikest 2 peab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamise otsustamist küsima seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta asjaomastelt asutustelt. TJA küsis 13.10.16 kirjaga nr 16-7/16-1489-002 (lisa 2) seisukohta Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Veeteede Ametilt, Muinsuskaitseametilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Keskkonnaamet vastas 26.10.16 kirjas nr 14-3/16/645-2 (lisa 3), et toetab kaitseala valitsejana keskkonnamõju strateegilise hindamise ja/või keskkonnamõju hindamise (edaspidi KSH, KMH) algatamist. Samuti märkis Keskkonnaamet, et kuna taotluses märgitud hüdroakumulatsioonijaama asukoht on meres ca 500 meetri kaugusel Pakri hoiualast, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku arvatud Pakri loodus- ja linnuala, siis tuleb KMH käigus käsitleda ka kavandatava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 aladele ning vajadusel kaasata pädevaid eksperte. Veeteede Amet vastas oma 03.11.16 kirjas nr 6-3.-1./3666 (lisa 4), et nõustub hoonestusloa menetluse algatamisega, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna kavandatav ehitis jääb Paldiski lahe ankruala C ja Paldiski Põhjasadama akvatooriumi vahele, siis tuleb hinnata selle mõju Paldiski lahe laevaliiklusele. Samuti märkis Veeteede Amet, et kavandatav tehissaar ja veehaardetorustik võib häirida laevaliiklust Paldiski Põhjasadamas ning Pakri lahe ankruala C kasutamist. Sellest tulenevalt palus Veeteede Amet hoonestusloa menetlemisel teha koostööd Paldiski Põhjasadamaga ja Veeteede Ametiga, et leida osapooli rahuldav tulemus. Muinsuskaitseamet vastas 11.11.16 nr kirjaga 1.1-7/2084-1 (lisa 5), et hoonestusloa taotluses märgitud alal ei asu kultuuriväärimälestisi, kuid on teada, et piirkonnas on toimunud 17. – 19. sajandil mitmeid laevahukke. Seetõttu leiab Muinsuskaitseamet, et KMH käigus tuleb teostada ka allveearheoloogilised uuringud ning need tulemused lisada KMH või KSH aruandesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas 17.11.16 kirjaga nr 16-00051/019 (lisa 6), et kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse arengukava 2030 eesmärkidega ning nõustub hoonestusloa menetluse algatamisega. Keskkonnaministeerium vastas 17.11.16 kirjas nr 16-3/16/9196-2 (lisa 7), et ei ole hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid palus taotlusele lisada käitise skeemi, millel on kavandatava ehitise paiknemine piirkonna geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike suhtes. Samuti viitas Keskkonnaministeerium KMH vajalikkusele lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktidest 171 ja 19. TJA edastas saabunud arvamused taotlejale 18.11.16 e-kirjaga nr 16-1489-008 (lisa 8), milles viitas ka taotluse täpsustamise vajadusele. Taotleja teavitas 18.11.16 e-kirjaga (lisa 9) TJA-d, et 18.11.2016 toimunud Paldiski Linnavalitsuse istungil otsustati Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringu algatamine koos KSH algatamisega. Keskkonnaministeeriumi 17.11.16 vastuses viidatud skeemiga täpsustatud taotluse esitas taotleja 19.12.16. Vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 18.11.16 korraldusele nr 453 algatati Paldiski linnas osaliselt Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ja lähiala detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. Korralduse punktis 3 kirjeldatakse, et lähtudes planeerimsseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33, § 6 lg 1 punktist 17, § 11 lõigetest 6, 7 ja 71 tuleb koos detailplaneeringu algatamisega algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Korralduse punktis 3 selgitab Paldiski Linnavalitsus, et vastavalt detailplaneeringu elluviimisest tekkida võiva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kaalutlusele on hüdroakumulatsioonijaama rajamise üle otsustamisel määravaks nii kavandatavate maismaaehitiste kui ka terviku toimimiseks vajaliku veehaarde osa vette ehitamise võimalikkus. Seetõttu tuleb erinevate menetluste raames vajalik keskkonnamõju hindamine ühitada, mida võimaldab detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, mille raames analüüsitakse KMH täpsusastmes allmaaehitiste rajamise, ekspluateerimise ja likvideerimise, tahkete ainete merepõhja uputamise, kaldaga püsivalt ühendamata rajatiste ehitamise, ekspluateerimise ja likvideerimise, ning merevee võtu ja merre tagasisuunamisega kaasnevaid mõjusid. Hoonestusloa menetluses tuleb lisaks arvestada ka 2017. aasta alguses algatatava üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringuga (edaspidi mereala planeering). Parimate lahenduste leidmiseks peavad nii üleriigilise mereala teemaplaneeringu menetlus kui Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa menetlus käima paralleelselt, mis võimaldab tihedat koostööd erinevate huvigruppidega, et tagada nende arenguvajadustega arvestamine. Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringuga ei seata siduvaid tingimusi rannikualadele, kuid käsitletakse funktsionaalseid seoseid mere ja maismaa vahel ning antakse suuniseid mereala planeeringu elluviimise võimaldamiseks näiteks kohalike omavalitsuste planeeringute kaudu. Kuna rajatav hüdroakumulatsioonijaam paikneb nii avalikus veekogus kui ka maismaal, siis tuleb jaama kavandamisel lähtuda tervikust ja tagada kõikide huvigruppide vajaduste tasakaalustatud arvestamine. Kuna hoonestusloa menetlust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud avaldas TJA 21.11.16 VeeS § 227 lg 3 kohase teate Ametlikes Teadaannetes (lisa 10), TJA kodulehel ning 23.11.2016 ajalehes Päevaleht. Ühtegi teist hoonestusloa taotlust samal alale 20 päeva jooksul peale teadete avaldamist TJA-le ei esitatud. 2. Õiguslikud järeldused VeeS § 226 lõike 1 ja § 227 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab TJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Käesoleva otsuse punktis 1 kirjeldatud asutused ei olnud hoonestusloa menetluse algatamise vastu. Vastavalt VeeS § 227 lõikele 7 määrab TJA hoonestusloa menetluse algatamisel isiku, kelle taotluse alusel menetlus läbi viiakse; keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise; vajaduse korral uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja; vajaduse korral tingimused, millega peab arvestama, kui taotletava ala kohta on algatatud ka teine hoonestusloa menetlus või taotletava ala koormamiseks on kehtiv teine hoonestusluba; muud vajalikud tingimused. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 1 punktidest 171 ja 19 tuleb otsustajal algatada keskkonnamõju hindamine, kui toimub merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit ning veejuhtme püstitamisel, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast. KeHJS § 11 lõige 6 kohaselt kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui KeHJS § 6 lõikes 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Vaatamata asjaolule, et 18.11.16 on Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 453 algatatud Energiasalv Pakri OÜ taotlusel Paldiski linnas Pallase piirkondade 16 ja 18 ning lähiala detailplaneeringu menetluse raames ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 punktidest 171 ja 19 ning asjaolust, et keskkonnamõju ei ole veel hinnatud, tuleb TJA-l algatada koos hoonestusloa menetlusega ka keskkonnamõju hindamine. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub hoonestusloa menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Ametlikes Teadaannetes teatavaks tegemiseni. 3. Otsus Veeseaduse § 227 lõigete 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 1, § 6 lg 1 punktide 171 ja 19, § 11 lõike 3 alusel:  1. Algatada hoonestusloa menetlus Energiasalv Pakri OÜ 28.09.2016 taotluse alusel Pakri hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja tehissaare rajamiseks; 2. Algatada keskkonnamõju hindamine hüdroakumulatsioonijaama suhtes tervikuna; 3. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna 4. Teostada koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud: 1) allveearheoloogilised uuringud; 2) batümeetriat täpsustav uuring; 3) merepõhja ehitusgeoloogiline/geotehniline uuring (sh pinnaseproovid võimaliku reostuse määramiseks); 4) mere ja merepõhja elustiku uuring 5) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. Uuringud läbi viia 3 aasta jooksul; 5. Veehaarde torustiku asukoha valikul teha koostööd Paldiski Põhjasadama ja Veeteede Ametiga, et leida lahendus, mis ei mõjutaks Paldiski lahe laevaliiklust. 6. Hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamise läbiviimisel tuleb arvestada üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlusega. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak tööstusohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Koostaja: Liis Piper Lisad: 1. Energiasalv Pakri OÜ 28.09.16 esitatud ja 19.12.16 täpsustatud hoonestusloa taotlus; 2. TJA 13.10.16 kiri nr 16-7/16-1489-002 seisukohtade küsimiseks; 3. Keskkonnaameti 26.10.16 vastuskiri nr 14-3/16/645-2; 4. Veeteede Ameti 03.11.16 vastuskiri nr 6-3.-1./3666; 5. Muinsuskaitseameti 11.11.16 vastuskiri nr 1.1-7/2084-1; 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17.11.16 vastuskiri nr 16-00051/019; 7. Keskkonnaministeeriumi 17.11.16 vastuskiri nr 16-3/16/9196-2; 8. Arvamuste edastamine taotlejale 18.11.16 e-kirjaga nr 16-1489-008; 9. Taotleja 18.11.2016 e-kiri; 10. Viide teatele Ametlikes Teadaannetes: https://ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1048402  Liis Piper Adressaat: Peep Siitam Teema: RE: Arvamuste edastamine From: Liis Piper [mailto:[email protected]] Sent: Friday, November 18, 2016 11:24 AM To: [email protected] Cc: [email protected] Subject: Arvamuste edastamine Reg. kuupäev: 18.11.16 Kellaaeg: 11:18:19 Reg. number: 16-1489-008 Austatud Peep Siitam Energiasalv Pakri OÜ esitas Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse, mille kohaselt kavandatakse Paldiski linna hüdroakumulatsioonijaama. Hoonestusluba taotletakse jaama avalikus veekogus asuvale osale. Tehnilise Järelevalve Amet küsis asjakohastelt asutustelt veeseaduse § 22´7 lg 2 kohast arvamust hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Käesolevaga edastame Teile saabunud arvamused. Palume tähelepanu pöörata Keskkonnaministeeriumi vastusele, millega ministeerium palub taotlejal hoonestusloa taotlust täiendada. Hoonestusloa taotluses on märgitud, et hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks koostatakse detailplaneering ning lisaks hoonestusloale taotletakse Keskkonnaministeeriumilt ka vee erikasutusluba. Sooviksime infot, millises etapis on detailplaneeringu algatamine ja kas te olete juba esitanud ka vee erikasutusloa taotluse? Küsimus puudutab eelkõike KMH või KSH algatamise otsustamist. Hoonestusloa menetluses on seis selline, et kuna hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, siis tuleb TJA-l avaldada teade hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse kohta Ametlikes Teadaannetes, ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja TJA kodulehel. Teate avaldamisest 20 päeva jooksul on kõigil huvitatud isikutel võimalik taotlusega tutvuda ning esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama ala kohta. Teate saame avaldada järgmisel nädalal. Kui 20 päeva jooksul teisi taotluseid ei laeku, siis tuleb TJA algatada hoonestusloa menetlus ning ühes sellega otsustada ka KMH algatamine või algatamata jätmine. Saabunud arvamused on lisatud manusena käesolevale kirjale kaasa. Lugupidamisega Liis Piper peaspetsialist 667 2004 Tehnilise Järelevalve Amet 1 2  Energiasalv Pakri OÜ Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 [email protected] [email protected] 28.09.2016 Täiendatud 19.12.2016 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks hüdroakumulatsioonijaama veehaardega Käesolevaga esitame teile täiendatud hoonestusloa taotluse Paldiski linna kavandatava hüdroakumulatsioonijaama veehaarde rajamiseks. Täiendused hoonestusloa taotluses on tehtud seoses asjakohaste asutuste arvamustega (Keskkonnaministeerium), vahepealsel ajal toimunud detailplaneeringu ja selle KSH algatamisega ning mõningate täpsustustega kavandatava tegevuse parameetrites. Vastavalt ehitusseaduslikule (§104) ei loeta kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks torujuhtmeid ega muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja –rajatisi. Seega on hüdroakumulatsioonijaama veehaarde (torustik, šaht ja teised elemendid) näol tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ning avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega on vajalik hoonestusluba (veeseaduse 4. jagu). Samas on tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega (ehitusseadustiku §105 lg 3 ja planeerimisseaduse § 75 ja § 124 mõistes). Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. Üldinformatsioon Paldiski linna kavandatakse hüdroakumulatsioonijaama, mille peamisteks komponentideks on graniidikihis asuv maa-alune reservuaar (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga/merega ühendav šaht ning maismaal paiknevad muud objektid (juhtimiskeskus, alajaam jms). Šahti allaosas paiknevas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel alla merest reservuaari) või pumpavad vette reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaa osa asub kinnistutel Pallase 16 ja 18. Jaama võimsuseks on kavandatud orienteeruvalt 500 MW. Alternatiivse variandi puhul paikneb jaama maismaa osa kunstsaarel (mis on vastavalt sellevõrra suurem) koos veehaarde rajatistega. Hüdroakumulatsioonijaam tarbib teatud perioodi jooksul (nt 1 kuu) summaarselt rohkem elektrit kui ta toodab (planeeritav kasutegur on 75%), kuid asja mõte seisneb elektri tootmise ja tarbimise ajalises optimeerimises terviklikus elektrisüsteemis (nt Eesti ja regionaalne rahvusvaheline tasand). Nimelt on hüdroakumulatsioonijaamal väga kiire võimsuse reguleerimisvõimekus ja suutlikus teiste elektritootjate ebaühtlust (nt tuulepargid mille tootlikkus sõltub tuulest) ja aeglast reguleeritavust (nt soojuselektrijaamad ja tuumajaamad) kompenseerida. Hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamise idee tugineb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud dokumendile “Eesti Elektrimajanduse Arengukava aastani 2018”, mille baasstsenaarium näeb ette Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173  Energiasalv Pakri OÜ Eestisse avariireservjaamade, tuuleparke tasakaalustavate jaamade ning tipukoormuse reservjaamade ehitamist. Hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamist tingib samuti hetkel Eestis puuduv kiire võimalus elektritootmist alla reguleerida. Energiasalv Valdus OÜ omab eelkokkulepet hüdroakumulatsiooni maismaal asuvate kinnisasjade (Pallase tn) omanikega maa kasutamiseks. Vahetult veehaarde juures otsene funktsionaalne seos kaldakinnisasjaga puudub (st ehitustegevus ja hooldus toimub eeldatavasti täielikult mere kaudu) ja seetõttu ei ole sõlmitud ka kokkuleppeid kaldal asuva kinnisasja omanikuga. Reservvariandina kaalutakse edasise töö käigus siiski ka (ajutist/ehitusaegset) juurdepääsu maismaalt ning sellisel juhul sõlmitakse vajalikud kokkulepped kaldal asuva kinnisasja omanikuga. Hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba, millest igaühe puhul on menetlejaks ja otsustajaks erinev ametkond: o Detailplaneering (DP) eeskätt maismaal ehituse võimaldamiseks. Otsustaja Paldiski linn. o Vee erkasutusluba vee erikasutuseks (vee võtt merest ja tagasisuunamine merre ning merepõhja tahkete ainete uputamine). Otsustaja Keskkonnaamet/Keskkonnaministeerium. o Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusluba). Otsustajaks Tehnilise Järelvalve Amet. Arendustegevuse ja sellega seotud dokumentatsiooni menetlemine on vajalik läbi viia nimetatud asutuste omavahelises konstruktiivses koostöös. Veehaarde asukoht on keskkonnakaalutlustelt valitud selliselt et see paikneks väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala ning veevõtusügavus oleks üle 30 meetri. Laevasõitu arvestades on asukoht väljaspool ankrualasid ja muid laevade navigatsiooniks olulisi alasid. Käesolevaks ajaks on koostatud Paldiski lahte planeeritava hüdroakumulatsioonijaama veehaarde eskiisprojekt (Merin OÜ, august 2016), mida on kasutatud ka käesoleva taotluse koostamisel (täismahus esitatud lisas 1). Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173  Energiasalv Pakri OÜ Joonis 1. Hüdroakumulatsioonijaama maismaal asuv kompleks ning veehaarde üldised asukohad Paldiskis on tähistatud kollaste ringidega. Maa-alust reservuaari ja šahte ei ole joonisel kajastatud. Alternatiivse variandi puhul paikneb jaama maismaa osa samuti kunstsaarel (mis on vastavalt sellevõrra suurem) koos veehaarde rajatistega, mitte Pallase 16 ja 18 piirkonnas. Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173  Energiasalv Pakri OÜ Joonis 2. Kavandatava veehaarde asukoht Paldiski lahes. Joonis 2A. Kavandatava veehaarde asukoht põhialternatiivina (väiksem ristkülik 2,6 ha markeerib kunstsaare veepealset tasapinnalist, ehk nõlvadest seespool olevat, nö tehnoloogiliselt kasulikku osa) ning alternatiivse variandina, kus jaama maismaa osa paikneb samuti kunstsaarel (suurem ristkülik 6,0 ha markeerib kunstsaare veepealset tasapinnalist, ehk nõlvadest seespool olevat, nö tehnoloogiliselt kasulikku osa). Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173  Energiasalv Pakri OÜ Joonis 3. Hüdroakumulatsioonijaama illustreeriv üldskeem kahes vaates. Skeem annab ülevaate kavandatava ehitise paiknemisest geoloogilise/hüdrogeoloogilise läbilõike suhtes. Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173  Energiasalv Pakri OÜ Joonis 4. Hüdroakumulatsioonijaama põhimõtteline tehnoloogiline skeem (www.energiasalv.ee). Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on Paldiski lahes Paldiski Põhjasadamast põhjas asuvale merealale kavandatav hüdroakumulatsioonijaama veehaare. Veehaare koosneb 20 m siseläbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevate võredega ja kambritega (mis paiknevad selleks rajataval kunstsaarel) ning ca 300 Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173  Energiasalv Pakri OÜ meetri pikkusest veehaardetorustikust (6 veehaardetoru igaüks läbimõõduga 3 m) kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Veehaarde kasutamise otstarve on merest vee võtmine maksimaalselt kiirusega (vooluhulgaga) 120 m3/s ning vee tagasisuunamiseks merre (vee väljapumpamise režiimis). Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatakse kuute (6) veetoru igaüks läbimõõduga 3 meetrit. Veetorude pikkus on ca 300 meetrit ja need ulatuvad kunstsaarel paiknevast põhišahtist kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Veevõtutorude puhul täpsustatakse edasise projekteerimise ja uuringute käigus veehaardevõrede vajalikkus. Maa-alusesse reservuaari suunduv põhišaht koos selle kompleksi kuuluvate seadmetega ning selle kaitseks ja teenindamiseks rajatava kunstsaarega on merepõhjas mõõdetuna pindalaga ca 7,7 hektarit (alternatiivses variandis, kus jaama maismaa osa paikneb samuti kunstsaarel, kuni 10 ha) ning kõrgusega merepinnast ca 11 meetrit. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Veevõtuks kasutatakse kuute (6) kuni 3 meetrise läbimõõduga toru pikkusega ca 300 meetrit ning põhišahti rajamiseks ja kaitseks rajatavat kunstsaart. Kunstsaare veepealne tasapinnaline (st nõlvadest seespool olev osa) nö tehnoloogiliselt kasulik osa on pindalaga ca 2,6 hektarit (202 x 129 m) (alternatiivses variandis 150 x 400 m ehk 6 ha), kuid koos nõlvadega (sh veealune osa) on merepõhjas kunstsaare pindala ca 7,7 -10 hektarit. Merepõhjas paikneva torustiku pindala on ca 0,6 hektarit. Reservvariandina täpsustatava (ajutise/ehitusaegse) maismaaga ühenduse (tammi/muuli) pindala on tagasihoidlik (kuni 1000 m2). Seega on kogu veehaarde merepõhjas asuv ehitusalane pindala praeguste eskiislahenduse kohaselt põhialternatiivina 8,4 hektarit (7,7 + 0,6 + 0,1) ning alternatiivse variandina 10,7 hektarit (10 + 0,6 + 0,1). Arvestades projekti edasisel täpsustamisel vajalikku mõistlikku reservi (sh alternatiivne variant, kus jaama maismaa osa paikneb samuti kunstsaarel) on taodeldav ehitiste ehitusalune pindala orienteeruvalt kuni 12 hektarit. Kuna tegemist on ühtselt toimiva veehaarde kompleksiga, siis on asjakohane seda käsitleda ühe (1) ehitisena. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Veehaarde süsteemi moodustab kunstsaar seal paikneva põhišahti ja muude kompleksi kuuluvate elementidega ning sellest ca 300 meetri kauguseni ca 30 meetri sügavuseni ulatuv veehaarde torustik orienteeruva kogupindalaga (mere põhjas) 12 hektarit (120 000 m2). Täpsed koordinaadid ja pindalad täpsustatakse edasisel projekti väljatöötamisel. Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173  Energiasalv Pakri OÜ Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Keskkonnamõju hindamisest Käesoleva taotluse üldinformatsiooni peatükis kirjeldasime, et hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba (detailplaneering, vee erkasutusluba ja hoonestusluba) ning nende kõigi puhul on vajalik analüüsida keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) või keskkonnamõju hindamise (KMH) teostamise vajalikkust. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 1 kehtestab tegevuste loetelu, mille korral keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Vaadeldes hüdroakumulatsioonijaama ühe komplekse ettevõttena selgub et KSH/KMH on kohustuslik järgmistel põhjustel: o p 171 merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit; o p 19 veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 1001 miljonit kuupmeetrit aastas; § 6 lg 1 p 28 nimetab kohustusliku KSH/KMH objektina ka allmaakaevandamise. Antud juhul ei ole tegemist allmaakaevandamisega, vaid kaevandusseaduse mõistes on tegemist allmaaehitisega 2. Mahuka allmaaehitise kavandamisel on KSH/KMH teostamine sisuliselt asjakohane. KeHJS § 3 nimetab KSH/KMH kohustuslikkust ka juhul kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Arvestades veehaarde paiknemist Natura 2000 võrgustiku alal lähedal ei saa mõju esinemist välistada. Lisaks loetletud KSH(KMH kohustuslikkusele osundavale neljale punktile on asjakohane üle vaadata ka KeHJS § 6 lg 2 loetletud valdkonnad (antud juhul on asjakohased energeetika, infrastruktuuri ehitamine või kasutamine, vee erikasutus), mille puhul peab otsustaja andma eelhinnangu olulise keskkonnamõju esinemise kohta. Nimetatud valdkondade osas on Vabariigi Valitsus kehtestanud 29.08.2005 määrusega nr 224 täpsustatud loetelu (Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu) ning kavandatava hüdroakumulatsioonijaama puhul seotus puudub. Eelneva analüüsi valguses on selge, et hüdroakumulatsioonijaama rajamisel tuleb teostada ka KSH ja/või KMH, kuid vältida tuleks asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mitteparandavaid menetlusi. KMH ja KSH mittedubleerimise põhimõtted on fikseeritud ka KeHJS § 11 lg 6, 7 ja 7 1. Keskkonnakaitseliselt olulisteks teemasid on mitmeid nii hüdroakumulatsioonijaama maismaa osas (sh maapõues) kui merekeskkonnas. Seetõttu ei ole ainuõiget loogikat valimaks just optimaalseim KSH/KMH formaat. Konstruktiivse koostöö ja ametkondade sellekohase valmisoleku korral on võimalik hoonestusloaga seotud keskkonnamõjusid hinnata detailplaneeringu KSH raames, mistõttu on Paldiski Linnavalitsus 18.11.2016 korraldusega nr 453 algatanud Pallase piirkonna 16 ja 18 ning lähiala detailplaneeringu ja 1 Täpne vooluhulk sõltub konkreetse aasta jaama töökoormusest kuid arvestuslik turbiinirežiimil tööaeg on ca 2200 tundi aastas ning seega vee kogus ca 800 miljonit m3 aastas. 2 Kaevandamisseadus § 3 lg 4: Allmaaehitis on inimtegevuse tulemusena allmaakaeveõõnde loodud rajatis, mis ei ole töötava kaevanduse osa. Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173  Energiasalv Pakri OÜ KSH rõhutades et teostatav KSH peab käsitlema ka hoonestusloa ja vee erikasutusluba(de) käigus tekkivaid keskkonnaküsimusi. Seega oleks tegemist sisuliselt ühise KSH’ga kolmele (neljale) dokumendile (DP, vee erikasutusluba(load), hoonestusluba), mis on ühendatud ühisesse detailplaneeringu raames läbi viidavasse KSH protsessi. Vee erikasutusloast Vastavalt veeseadusele (§9 lg 5) annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, kuid kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium. Hüdroakumulatsioonijaama näol on tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ehk vee erikasutusloa andjaks peaks olema Keskkonnaministeerium. Senises praktikas on analoogsel juhul (st vee suures mahus merest võtmine ja tagasisuunamine ning merepõhja tahkete ainete uputamine) Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet viljelenud praktikat, kus mõlemad institutsioonid asja menetlevad, ehk sisuliselt menetletakse 2 erinevat vee erikasutusluba: Keskkonnaamet käsitleb vee võtmise ja tagasisuunamisega seonduvat ning Keskkonnaministeerium tahkete ainete merre uputamist (st torustik ja kunstsaar). Energiasalv Pakri OÜ esitab vee erikasutusloa vastavalt õigusaktides fikseeritule ning teeb ametiasutustega igakülgset konstruktiivset koostööd. Merepõhja uuringud Täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine ja lõplik tehnoloogiavalik) jaoks (kuid samaaegselt on need abiks ka KSH/KMH’s) on vajalik teostada mõningaid täiendavaid töid. Käesoleval ajal peame vajalikeks uuringuteks:  Batümeetriat täpsustav uuring (geodeetiline mõõdistus).  Merepõhja ehitusgeoloogiline/geotehniline uuring (sh pinnaseproovid võimaliku reostuse määramiseks).  Mere(põhja) elustiku uuring. Hoonestusloa taotletav kestus Energiasalv Valdus OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Lisad Lisa 1. Paldiski lahte planeeritava hüdroakumulatsioonijaama veehaarde eskiisprojekt (Merin OÜ, august 2016). Eraldiseisva failina Peep Siitam Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173  Ahto Tuuling Teie 13.10.2016 nr 16-1489-002 Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Meie 26.10.2016 nr 14-3/16/645-2 Arvamuse esitamine Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa taotlusele Austatud Ahto Tuuling Olete Keskkonnaameti poole pöördunud seoses Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173) sooviga kavandada Paldiski linna umbes 500 MW hüdroakumulatsioonijaama, mille jaoks on kavas rajada veehaare, mis koosneks Paldiski lahes asuvast 20 m siseläbimõõduga põhišahtist ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Keskkonnaamet on tutvunud Teie poolt esitatud materjalidega ning arvestades kaitsealuste alade lähedusega projektialale ja kavandatava tegevusega, toetab Keskkonnaamet kaitseala valitsejana KSH ja/või KMH algatamist. Detailplaneeringu koostamise raames peame oluliseks, et tegevus ei oleks vastuolus looduskaitseseaduses ehitustegevust puudutava osas, eriti looduskaitseseaduse peatükis 6 sätestatuga. Arvestades, et esialgu on hüdroakumulatsioonijaama asukoht meres ca 500 meetri kaugusel Pakri hoiualast, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku arvatud Pakri loodus- ja linnuala, peame oluliseks märkida, et mõju hindamisel tuleb kindlasti käsitleda ka kavandatava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 aladele ning vajadusel kaasata pädev(aid) ekspert(e). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Kaari Männikus-Nilson 680 7452 [email protected] Nele Väits 674 4823 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Hr Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet Teie 13.10.2016 nr 16-1489-002 Meie 17.11.2016 nr 16-3/16/9196-2 Hoonestusloa taotlusest Austatud härra Tuuling Esitasite 13.10.2016 kirjaga nr 16-1489-002 Keskkonnaministeeriumile Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa taotluse, millega kavandatakse rajada Paldiski linna hüdroakumulatsioonijaama, mille käigus rajatakse Paldiski lahte veehaardetorustik, tehissaar ja sellel paiknev šaht. Keskkonnaministeerium nõustub hoonestusloa taotluse menetluse algatamisega. Samas juhtime Teie tähelepanu, et vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktidele 171 ja 19 on vaja läbi viia kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine enne hoonestusloa andmise otsuse tegemist. Lisaks palume täiendada hoonestusloa taotlust, lisades käitise skeemi, millel on kavandatava ehitise paiknemine piirkonna geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike suhtes. Antud info on vajalik, kuna kavandatud tegevus võib ehituse või kasutamise käigus mõjutada põhjavett. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Talijärv Kantsler Kaspar Anderson 626 2990, [email protected] Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802  -864235 -144145 0 0 Veeteede Amet Muinsuskaitseamet Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13.10.16 nr 16-7/ 16-1489-002 Seisukoha küsimine hoonestusloa taotlusele Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 22 6 -22 16 on pädev asutus hoonestuslubade menetlemisel ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173) kavandab Paldiski linna umbes 500 MW hüdroakumulatsioonijaama , mille jaoks on taotlejal kavas rajada veehaare, mis koosneks Paldiski lahes asuvast 20 m siseläbimõõduga põhišahtist ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Šahti ja v eehaarde rajamiseks esitas taotleja 28.09.2016 TJA- le VeeS §22 6 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse. Taotluse kohaselt on põhišaht planeeritud rajada tehissaarele, mille veepealne osa on pindalaga ca 2,6 hektarit (202 x 129 m), kuid koos nõlvadega ja veealuse osaga on merepõhjas tehissaare pindala ca 7,7 hektarit. Merepõhjas paikneva torustiku pindala on ca 0,6 hektarit. Seega taotletakse hoonestusluba tehissaarele ja selles se rajatavale šahtile ning veehaardetorustikule. Kokku on merepõhjas asuvate ehitiste ehitusalune pindala taotluse kohaselt 8,4 hektarit, kuid taotleja soovib jätta koormatavale alale mõistliku reservi juhuks, kui menetluse käig us teostatavate uuringute tulemusena peaks koormatava ala suurus täpsustuma. Seetõttu taotlet akse esialgu hoonestusluba 12 hektari suurusele alale. Vastavalt VeeS § 22 7 lõikele 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Lähtuvalt eelnevast edastame teile Energiasalv Paldiski OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning teeme ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 22 7 lõikes 7 toodud tingimusi. Põhistatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahto Tuuling e hitus- ja elektriosakonna juhataja Lisa: Hoonestusloa taotlus ja lisad Liis Piper 667 2004 [email protected] -864235 -144145 0 0 Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 Tallinn Teie: 13.10.2016 nr 16-1489-002 Meie: 17.11.16 nr 1.10-17/16-00051/019 Hoonestusloa taotlusest Soovite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust Energiasalv Paldiski OÜ hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt kavandatakse Paldiski linna umbes 500 MW võimsusega hüdroakumulatsioonijaama, mille jaoks on taotlejal kavas rajada veehaare, mis koosneks Paldiski lahes asuvast 20 meetrise siseläbimõõduga põhišahtist ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Veeteede Amet juhib 3.11.2016 kirjaga nr 6-3-1/3666 tähelepanu asjaolule, et kavandatav ehitis jääb Paldiski lahe ankruala C ja Paldiski Põhjasadama akvatooriumi vahele ning seetõttu tuleb hinnata selle mõju Paldiski lahe laevaliiklusele. Energiamajanduse arengukava 2030 eesmärkidega on projekt kooskõlas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub hoonestusloa menetluse algatamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Heli Just 625 6346 [email protected] Hr Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet Teie 13.10.16 nr 16-7/16-1489-002 [email protected] Meie 11.11.2016 nr 1.1-7/2084-1 Vastus hoonestusloa taotlusele Energiasalv Pakri OÜ esitas hoonestusloa taotluse, mille eesmärgiks on rajada veehaare, mis koosneb Paldiski lahes asuvast 20 m siseläbimõõduga põhišahtist ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Hoonestusluba taotletakse 12 hektari suurusel alal. Taotluses näidatud koormataval alal ei paikne kultuurimälestisi, ent võib leiduda seni veel teadmata kultuuriväärtusega asju. Seni teostatud 17. - 19. sajandi laevahukke käsitlevate kirjalike allikate süstemaatiliste uuringute tulemusena on Pakri lahes toimunud mitmeid laevahukke. Nii on üksnes 19. sajandil Paldiski ajaloolise sadama alal hukkunud vähemalt 5 purjelaeva - register.muinas.ee, vrakiregister: 608, 673, 728, 788, 885. Hoonestusloa menetluse algatamisel on vajalik lisada allveearheoloogilise uuringu kohustus vastavalt MuKS § 40 lg 5 ja VeeS 227 lg 7. Kultuuripärandi olemasolu väljaselgitamine on koormatava ala määramise seisukohalt oluline asjaolu ja seetõttu tuleb uuringud teostada enne hoonestusloa andmist ja uuringu tulemused lisada KSH/ KMH aruandesse. Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringuks väljastab Muinsuskaitseamet. Eelnevad allveearheoloogilised uuringud kultuuriväärtusega objektide kindlaks tegemiseks ennetavad mainitud leidude kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde käigus ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku asja leidmise korral. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Roio Veealuse pärandi vaneminspektor [email protected] 640 3064 Uus tn 18 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10111 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958  Liis Piper Saatja: Peep Siitam <[email protected]> Saatmisaeg: 18. november 2016. a. 12:49 Adressaat: Liis Piper Koopia: [email protected] Teema: RE: Arvamuste edastamine Tere, Tänan Teid saadetud materjalide ja senitehtud töö eest. Teatan, et täna toimunud Paldiski Linnavalitsuse istungil otsustati detailplaneeringu algatamine koos KSH algatamisega. Saadame Teile vastavad materjalid esimesel võimalusel. Lugupidamisega, Peep Siitam From: Liis Piper [mailto:[email protected]] Sent: Friday, November 18, 2016 11:24 AM To: [email protected] Cc: [email protected] Subject: Arvamuste edastamine Reg. kuupäev: 18.11.16 Kellaaeg: 11:18:19 Reg. number: 16-1489-008 Austatud Peep Siitam Energiasalv Pakri OÜ esitas Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse, mille kohaselt kavandatakse Paldiski linna hüdroakumulatsioonijaama. Hoonestusluba taotletakse jaama avalikus veekogus asuvale osale. Tehnilise Järelevalve Amet küsis asjakohastelt asutustelt veeseaduse § 22´7 lg 2 kohast arvamust hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Käesolevaga edastame Teile saabunud arvamused. Palume tähelepanu pöörata Keskkonnaministeeriumi vastusele, millega ministeerium palub taotlejal hoonestusloa taotlust täiendada. Hoonestusloa taotluses on märgitud, et hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks koostatakse detailplaneering ning lisaks hoonestusloale taotletakse Keskkonnaministeeriumilt ka vee erikasutusluba. Sooviksime infot, millises etapis on detailplaneeringu algatamine ja kas te olete juba esitanud ka vee erikasutusloa taotluse? Küsimus puudutab eelkõike KMH või KSH algatamise otsustamist. Hoonestusloa menetluses on seis selline, et kuna hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, siis tuleb TJA-l avaldada teade hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse kohta Ametlikes Teadaannetes, ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja TJA kodulehel. Teate avaldamisest 20 päeva jooksul on kõigil huvitatud isikutel võimalik taotlusega tutvuda ning esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama ala kohta. Teate saame avaldada järgmisel nädalal. Kui 20 päeva jooksul teisi taotluseid ei laeku, siis tuleb TJA algatada hoonestusloa menetlus ning ühes sellega otsustada ka KMH algatamine või algatamata jätmine. 1 Saabunud arvamused on lisatud manusena käesolevale kirjale kaasa. Lugupidamisega Liis Piper peaspetsialist 667 2004 Tehnilise Järelevalve Amet 2  -864235 -144145 0 0 Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet info@tja .ee Teie: 13.10. 20 16 nr 16-7/16-1489-002 Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 6-3-1/ 3666 Energiasalv Pakri OÜ h oonestusloa taotlus Lugupeetud Ahto Tuuling Veeteede Amet on läbi vaadanud Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa taotluse , mille kohaselt kavandatakse Paldiski linna umbes 500 MW võimsusega hüdroakumulatsioonijaama, mille jaoks on taotlejal kavas rajada veehaare, mis koosneks Paldiski lahes asuvast 20 m siseläbimõõduga põhišahtist ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikus t kuni sügavuseni ca 30 meetrit . Kuna kavandatav ehitis jääb Paldiski lahe ankruala C ja Paldiski Põhjasadama akvatooriumi vahele, siis tuleb hinnata selle mõju Paldiski lahe laevaliiklusele. Juhime tähelepanu, et kavandatav tehissaar ja veehaaretorustik võib häirida laevaliiklust Paldiski Põhjasadamas ning Pakri lahe ankruala C kasutamist. Sellest tulenevalt p alume hoonestusloa menetlemisel teha koostöö d Paldiski Põhjasadamaga ja Veeteede Ametiga , et leida osapooli rahuldav tulemus. Veeteede Amet on nõus hoonestusloa algatamisega vastavalt eelpool toodud tingimustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivimäe h üdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Teadmiseks: [email protected] Kert Süsmalainen 620 5683 [email protected] Saatja: Liis Piper <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], VA_eva, [email protected], [email protected], [email protected] Teema: Hoonestusloa menetluse algatamise otsuse edastamine Tere Käesolevaga teavitab Tehnilise Järelevalve Amet, et algatas 27.01.2017 otsusega nr 1-10/17-031 hoonestusloa menetluse Energiasalv Pakri OÜ 28.09.2016 hoonestusloa taotluse alusel. Taotluse kohaselt kavandab taotleja Paldiski linna 500 MW võimsusega hüdroakumulatsioonijaama, mis koosneks maismaal graniidikihis umbes 500 m sügavusel asuvast maa-alusest reservuaarist, seda merega ühendavast põhišahtist ning maismaal paiknevast juhtimiskeskusest. Tulenevalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 104 lg 3 punktist 4 on hüdroakumulatsioonijaama veehaarde puhul tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega, mille rajamiseks tuleb vastavalt EhS § 108 lõikele 2 taotleda VeeS § 225 sätestatud hoonestusluba. Jaama maa pealse osa rajamiseks on Paldiski Linnavalitsus algatanud detailplaneeringu menetluse koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Kuna veehaarde torustik ja selle tarbeks rajatav tehissaar asuvad avalikus veekogus algatas TJA hoonestusloa menetluse ning koos sellega keskkonnamõju hindamise. Hoonestusloa menetluse algatamisel on taotlejale seatud tingimuseks teha menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus koostööd Paldiski Põhjasadama ja Veeteede Ametiga ning samuti tuleb arvestada üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlusega. Lähtuvalt eelnevast edastame teile teadmiseks hoonestusloa menetluse algatamise otsuse ja selle lisad. Lugupidamisega Liis Piper Peaspetsialist Ehitus- ja elektriosakond Tehnilise Järelevalve Amet Teadmiseks: Paldiski Põhjasadam, Veeteede Amet, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Paldiski Linnavalitsus