Teie 21.02.2023 nr
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 15.03.2023 nr 10-3/23/24-2
10122, Tallinn
[email protected]
Tartu Ringkonnakohtu seisukoht juristieksami seaduse eelnõu osas
Jääme enda 21. märtsil 2022 esitatud juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse osas
esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt soovime märkida järgmist.
Õigushariduse kvaliteet
Mõistetav on eelnõu autorite mure õigushariduse kvaliteedi pärast, samuti soov lihtsustada ja
ühtlustada erinevatesse õigusametitesse pürgimise eeldusi. Jagame tähelepanekuid
magistrikraadiga juristide ebaühtlase taseme kohta, mida muu hulgas peegeldavad
kohtunikueksami tulemused. Siiski ei saa toetada eelnõus välja pakutud lahendust nendele
probleemidele.
Raske on mõista õigushariduse kvaliteedi parandamiseks haridussüsteemist väljaspool täiendava
teadmiste kontrolli/lävendi kehtestamist olukorras, kus puudub arusaam õigushariduse
probleemide põhjustest. Kui raskused õigusteaduse õpetamisel ülikoolides seonduvad väga heal
tasemel õppejõudude ja teadustöö puudumisega ülikoolides, siis on vähemalt kaheldav, kas
juristieksami kehtestamine on sobiv meede probleemi lahendamiseks. Eelnõu ajendiks oleva
erinevate õigusinstitutsioonide pöördumine seoses vajadusega tõsta õigushariduse ja õigusteenuse
kvaliteeti iseenesest viitab sellele, et probleem on hariduse kvaliteedis, mitte juristieksami senises
puudumises. Kui ülikoolihariduse tase ei ole juristieksami sooritamiseks üldjuhul piisav, siis ei saa
välistada, et lahenduseks kujuneb hoopis mingis vormis turupõhise tasulise täiendusõppe
pakkumine, mitte õigushariduse kvaliteedi paranemine. Leiame, et õigushariduse kvaliteedi
küsimus vajaks täiendavat analüüsi, arvestades muu hulgas võimalusi tõhustada järelevalvet
kõrgkoolide üle või kõrvaldada õigusmagistri tasemeõpet puudutava regulatsiooni puudusi
(näiteks näha ette magistrieksam tasemeõppe eduka lõpetamise eeldusena ning selle eeldusena
õiguse bakalaureuseõppe läbimine). Eelnõu lähtub eeldusest, et juristieksam on meetmena sobiv,
kuid puudub nii analüüs kui põhjendused, mis veenaksid sellise hüpoteesi põhjendatuses.
Aadress: Kalevi 1, 51010, Tartu; registrikood: 74001972; telefon: 750 0702; faks: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee
Juristieksami mõju õigusabi kättesaadavusele
Teiseks on eelnõu eesmärk seletuskirja järgi lahendada ka ebaühtlase erialase taseme probleemi
advokatuuri mitte kuuluvate juristidega, kes isikuid kohtus esindavad. Eesmärk, et igal isikul, kes
seda soovib, oleks kohtumenetluses kvaliteetsete õigusteadmistega esindaja, on iseenesest õige.
Leiame, et täiendavat analüüsi vajab aga küsimus, kas juristieksami sisseviimine selle eesmärgi
täitmise tagab. Eelnõu väljatöötamisel pole hinnatud, kuivõrd vähendab kõigile lepingulistele
esindajatele juristieksami kohustuse sisseviimine isikute arvu, kes kvalifitseeruvad kohtus
esindajaks. Oma valdkonnas pädevate õigusabiteenuse osutajate kõrvale jäämine õigusabi
osutamisest kohtumenetluses kätkeb endas selget riski õigusabiteenuse kallinemiseks olukorras,
kus õigusabiteenus on menetlusosalistele juba täna raskesti kättesaadav. Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 218 muutmine selliselt, et kõik mitteadvokaatidest esindajad peavad olema
sooritanud juristieksami, tähendab mh ka seda, et edaspidi ei saa ilma seda eksamit tegemata olla
esindaja isegi hagita menetluses.
Tartu Ringkonnakohtu hinnangul, ei ole ebapädevate mitteadvokaatidest esindajate probleem
halduskohtumenetluses sage. Tsiviilkohtumenetluses on see küll sagedam, kuid seda probleemi on
kõige mõistlikum lahendada juhtumipõhiselt, kasutades kohtu õigust ebapädev esindaja
menetlusest kõrvaldada. Teiselt poolt ei ole klienti kahjustavate eksimuste tegemine erandlik ka
advokaatide hulgas. Seepärast ei ole alust arvata, et juristieksami sooritamise kaudu see probleem
kaoks. Seejuures ei selgu eelnõu seletuskirjast, kuidas saavutavad need ca 200 juristi, kes hetkel
aktiivselt kliente kohtus esindavad, eksami sooritamiseks ja kaasuste lahendamiseks piisavad
õigusteadmised kõigis kolmes õigusvaldkonnas.
Eelnõu seletuskirjast jääb ebaselgeks, miks ei ole abi tsiviilkohtumenetluses ette nähtud
võimalusest kõrvaldada asjatundmatu esindaja menetlusest. Kohtuasjade sisu ja keerukus ongi
väga erinevad ja seepärast on praktikas tavapärane see, kui lihtsama asja ajamiseks võetakse
odavamat tasu küsiv lepinguline esindaja. Eelnõu seletuskirjas on märgitud mh, et kohtute
infosüsteemi andmetest nähtuvalt kõrvaldab kohus esindajaid menetlusest väga harva (umbes 10
kõrvaldamist aastas) ning üldjuhul võimaldatakse esindada ka esindajatel, kes varem on teisest
menetlusest asjatundmatuse tõttu kõrvaldatud. Seletuskirjast ei nähtu, et oleks analüüsitud, kas
eelnev tähendab, et tegelikkuses oleks vaja senisest palju rohkem esindajaid menetlusest
kõrvaldada kui kohtud seda teevad. Seejuures ei ole seletuskirjas eristatud, kas menetlusest
kõrvaldatakse üksnes mitteadvokaate. Juhul, kui analüüsist selgub, et vähene menetlusest
kõrvaldamine on probleem, saab kaaluda lahendusena hoopis kohtunike koolitamist selles
küsimuses.
Seaduseelnõu seletuskirjas on iseenesest õigesti märgitud, et asjatundmatu esindaja
kohtumenetlusest kõrvaldamisega võib tekkida olukord, kus isik jääb esindajast üldse ilma, sest
riigi õigusabi määramise menetlus ei ole lihtne, samuti ei pruugi isik üldse kvalifitseeruda riigi
õigusabi saajaks. Samas ei ole selgitatud, kuidas lahendada probleemi, et inimene ei pruugi endale
piisava kvalifikatsiooniga esindajat üldse leida. Lisaks seletuskirjas viidatud probleemsetele
piirkondadele (Ida-Virumaa) võib kogemuslikult väita, et sama olukord on ka teistes Eesti
piirkondades, mis asuvad nn tõmbekeskustest kaugemal. Kuivõrd kohtutel on juba olnud keeruline
riigi õigusabi osutavate advokaatide leidmisega, siis vajaks juristieksami sisseviimine lisaks
majandusliku mõju analüüsi (st, kas riigil tuleb riigi õigusabi tasu suurust märkimisväärselt tõsta).
Sobivate inimeste leidmine kõrget kvalifikatsiooni nõudvatesse ametitesse
Keeruline on näha juristieksami soodustavat mõju kõrget kvalifikatsiooni nõudvatesse ametitesse
sobivate inimeste leidmiseks ja hindamiseks. Eelnõuga kavandatav lahendus ei soodusta kitsamale
valdkonnale spetsialiseerunud kvalifitseeritud ja pikaajalise kogemusega juristide asumist
eksaminõudega hõlmatud ametitesse. Juristieksami eelnõu soodustab eksami edukat sooritamist
vaid värskelt ülikooli lõpetanutel.
Näitena võib tuua, et ka kohtunikuametisse kandideerimisel on praeguseks loobutud kõiki
õigusvaldkondi hõlmavast teadmiste kontrollist ning eksam tuleb sooritada ühes õigusvaldkonnas.
Teisalt nähakse juristieksami sooritamiseks ette madalam lävend kui praegu kohtunikueksamil.
Samuti on kaheldav, kas hindamisskeemi järgi kaasuste lahendustele hinnete andmine tegelikkuses
mõõdab neid oskusi ja teadmisi (kohtulahendi koostamine ja põhjendamine), mis on vajalikud
näiteks kohtunikuametis. Seetõttu ei pruugi juristieksam olla sobilik kohtunikueksami või selle
kirjaliku osa asendamiseks, tingides jätkuva vajaduse kohtunikuametisse pürgijate õigusteadmiste
(veelkordseks) kontrollimiseks. Kahe eraldi eksami sooritamise nõue võib aga veelgi pärssida huvi
kohtunikuameti vastu ja seega pigem raskendab kohtusüsteemi ees seisvat ülesannet põlvkondade
vahetuse edukaks lõpuleviimiseks.
Eksami tulemuse aegumatus
Problemaatiline on ka juristieksami tulemuse aegumatus. On ilmne, et eelnõus loetletud ametites
edukaks töötamiseks on vajalik juristi kõrge kvalifikatsioon. Juristieksamil näidatud taseme
hoidmine nõuab teadmiste ja oskuste täiendamist ja rakendamist. Kui isik juristina ei tegutse või
tegutseb spetsialiseeritult kitsas valdkonnas, võib eeldada, et aja möödudes ei peegelda
juristieksami tulemus enam tema tegelike teadmiste ja oskuste taset. Äärmiselt keerukas on
saavutada kaasusülesannete ühetaoline hindamine erineval ajal tehtud eksamitööde võrreldavuse
tagamiseks. Tegemist võib olla saavutamatu eesmärgiga. Kui juristieksami tulemused ei ole
üheselt usaldusväärsed, võib see tingida täiendavate teadmiste kontrollide rakendamise
konkreetsetesse õigusametitesse pürgijatele. Seegi räägib juristieksami tulemuste aegumatuse
vastu.
Juristieksami koormus kohtutele
Erinevalt eelnõu seletuskirjas väidetust toob juristieksami rakendamine kaasa töökoormuse tõusu
kohtute jaoks. Olukorras, kus kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed on automaatselt ka
juristieksami komisjoni liikmed, suureneb nende koormus märgatavalt pidades silmas, et eelnõus
prognoositakse juristieksami sooritajate arvuks 200 aastas. Selle arvu prognoosimisel ei ole sugugi
selge, milline on isikute soov juristieksami mitmekordseks tegemiseks, et parandada on varasemat
tulemust. Lisaks on juristieksami komisjon kohustuslikuks vaideorganiks juristieksamist
tekkivates vaidlustes. Ka see nõuab komisjoni liikmetelt täiendavate ülesannete täitmist. Seejuures
tuleb komisjoni kuuluvatel kohtunikel jätkuvalt tegeleda kohtunikueksamikomisjoni liikme
kohustuste täitmisega, s.o viia läbi kohtunikueksameid ning hinnata kohtunikuametisse
kandideerijate isikuomadusi.
Kohtunikueksamikomisjon on kohtute omavalitsusorgan. Komisjoni kuulub 12 kohtunikku lisaks
veel advokatuuri, prokuratuuri, justiitsministeeriumi esindaja ja õigusteadlane. Kohtuikest
komisjoni liikmete töökoormust kohtunikuna ei vähendata. Lisanduv koormus oleks niivõrd
märkimisväärne, et võib hakata segama kohtuniku põhitöö ülesannete täitmist ning oluliselt
vähendada kohtunike valmisolekut kohtunikueksamikomisjoni töösse panustada. Töökoormuse
tõusu leevendamiseks vajavad kohtud tingimata lisaressurssi. Selleks eelnõus lahendus puudub.
Eelnõu seletuskiri ei paku head vastust ka küsimusele, miks peaks kohtunikuressurssi üldse
kulutama sellisel viisil nn eksamineerimisele, mis ei ole kohtunikutöö põhiolemusega suurel
määral seotud.
Õigusametid ja eksami tegemisest vabastamine
Eelnõu § 3 p 2 järgi on õigusametiks seaduse tähenduses ka kohtunõunik. Eelnõu seletuskirjas
selgitatakse, et praegune valik õiguselukutsetest, kellel on juristieksami sooritamine edaspidi
kohustuslikuks eelduseks, tehti põhjusel, et loetletud õigusametid peavad juba täna oma elukutses
või ametis tegutsemiseks sooritama kutseeksami. Lahtiseks jääb, miks ei ole loetelus
vanemkohtujuristi, kes erinevalt Riigikohtu nõunikust peab vanemkohtujuristina töötamiseks
olema sooritanud kohtunikueksami (KS § 1251 lg 7). Seega olnuks asjakohane hõlmata loetellu ka
vanemkohtujurist. Kuigi eelnõu tulemusena muutub kohtunikueksami sisu senisest kitsamaks,
keskendudes vaid ameti- või kutsespetsiifikale, vanemkohtujuristi ametinõudeid kohtute seaduse
tasandil ei muudeta, st ta peab endiselt olema sooritanud kohtunikueksami. Samas ei hõlmata
vanemkohtujuristi ka juristieksami nõudega. Leiame, et tegemist on mittevastavusega, mis tuleks
eelnõust kõrvaldada, st tekitada ka vanemkohtujuristile juristieksami nõue ning liita ta
õigusametite loetellu.
Samuti puudub seletuskirjas selgitus sellele, mis põhjusel on juristieksami tegemisest vabastatud
inimene, kes töötab 31. detsembril 2026 Riigikohtu nõunikuna, kuid näiteks doktorikraadiga
ülikooli õppejõud peab juristieksami sooritama.
Seaduseelnõu ei näe ette võimalust, et mõne isiku võiks erandina juristieksamist ka vabastada. Ka
rakendussätted reguleerivad vaid seda, millise aja jooksul peavad praegu nõuetele mittevastavad
isikud eksami sooritama. Kui senise seaduse järgi on olnud võimalik vabastada inimene erandina
kohtunikueksamist, kui tema teadmisi ja kogemusi peetakse piisavaks, et temast võiks saada
kohtunik ka ilma eksamita, siis peaks samamoodi olema võimalik erandjuhul vabastada piisavate
teadmiste ja kogemustega isikut ka juristieksamist.
Kindlasti ei saa nõus olla eelnõuga kohtujuristide rolli pisendamisega. Nimelt muudetakse
KS § 1251 lõike 4 esimest lauset, mille tulemusena võib kohtujuristiks edaspidi nimetada isiku,
kes vastab KS § 47 lõike 1 punktides 2 ja 3 kehtestatud nõuetele ehk oskab eesti keelt C1 tasemel
ning on kõrgete kõlbeliste omadustega. Kehtiva kohtute seaduse järgi peab kohtujurist olema
omandanud õiguse õppesuunal ka vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava
kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava
välisriigi kvalifikatsiooni. Eelnõuga asendatakse § 47 lg 1 p 1 juristieksami sooritamise nõudega
ning jäetakse vastav nõue kohtujuristile esitatavate nõuete alt välja. Samas ei asendata nõuet ka
senise magistrikraadi nõudega. Selline seadusemuudatus toob kaasa kohtujuristide kvaliteedi
languse, muudab ameti pidamise ebaatraktiivseks ning tekitab pikas perspektiivis ka küsimuse
kohtujuristide senise palgaseose (KS § 1251 lg 6) põhjendatusest. Kokkuvõttes kaotavad
muudatusega kõik I ja II astme kohtud, kes praegu suures osas toetuvad oma töös kohtujuristidele.
Lisaks puudub eelnõu seletuskirjas põhjendus või selgitus selle kohta, miks tuleb võrdsustada
pankrotihalduri haridusnõue teiste vabade õiguselukutsete esindajatega. Halduri ülesanne on
eelkõige juhtida majandusprotsesse, sh müüa vara. On täiesti mõistlik ja vajalik, et osa haldureid
oleks majandusharidusega ja see ei pea alati olema lisaks õigusharidusele. Ka see võib pärssida
ja vähendada niigi vähest huvi pankrotihalduri ameti vastu. Seletuskirjas puudub analüüs, et
praegu oleks probleeme just nende pankrotihaldurite töökvaliteediga, kel ei ole õigusharidust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Pappel
Tartu Ringkonnakohtu esimees