TARTU LINNAVALITSUS
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon 23.01.2017 nr 9-3.2/UP-14-003
Muinsuskaitseamet
Tähtvere Vallavalitsus
Luunja Vallavalitsus
Tartu Vallavalitsus
Ülenurme Vallavalaitsus
Haaslava Vallavalitsus
Tehnilise Järelevalve Amet
Lõuna Päästekeskus
Kaitseministeerium
Terviseameti Lõuna talitus
Lennuamet
Maanteeamet
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Veeteede Amet
Maa-amet
Tartu linna üldplaneeringu kooskõlastamine
Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati
Tartu Linnavolikogu 18. detsembri 2014. a otsusega nr 160. Planeeringuala on kogu Tartu linna
2
haldusterritoorium, pindalaga ligi 39 km .
Üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel, üldplaneering on
vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise alus ning käsitleb
linna arengut tervikuna. Planeeringu koostamise eesmärgid on muuhulgas linna ja eraldi
linnapiirkondade ruumilise arengu suundumuste määramine ning suundumuste tihedam sidumine
maakonna ja lähivaldade ruumilise planeerimisega, avalike huvide ja väärtuste defineerimine,
arhitektuurivõistluste korraldamise vajaduse ja tingimuste, miljööväärtusega hoonestusalade
piiride, kaitse- ja kasutustingimuste täpsustamine jms.
Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest ning planeeringu juurde kuuluvad lisad. Joonistel
kajastatu ja seletuskirjas fikseeritu on kehtestatava planeeringu kui haldusakti osad.
Üldplaneeringu raames on koostatud mitmeid töid, mis kuulusid arvestamisele planeeringu
koostamisel. Planeering ei sisalda planeeringulahenduse väljatöötamiseks kasutatud materjale,
kuna need ei sea tingimusi linna ruumiliseks arenguks ja seega neid ka ei kehtestata.
Planeeringulahendusega on antud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoda tel 736 1111, faks 736 1106 www.tartu.ee
50089 TARTU reg kood 75006546
[email protected]
ruumiline planeerimine linnasüdamest lähtuvate erineva juhtfunktsiooniga maa-alade sektoriaalse
arendamise kaudu, kus tasakaalustatult arvestatakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise
keskkonna ning looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Erinevalt seni fikseeritud ruumilise
arengu suundumustest rõhutatakse kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist
kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse
hoonestuskeskkonda, kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni
hoonestamata aladel.
Üldplaneeringus on linna täpsemalt käsitletud asumitena – väiksem funktsionaal-territoriaalsete
asustusüksustena, mille kohta antakse suunad maakasutusele ja ehitustegevusele. Planeeringu
ajaline perspektiiv on tinglikult 20 aastat ehk sama ajahorisont, mis on võetud lähtekohaks
arengustrateegias „Tartu 2030“.
Suuremad elamuehituspiirkonnad on kavandatud Raeremmelga tänava piirkonda, Ihaste tee 18
krundile, Raadi asumisse, Ihaste tee äärsel alal (ligemale 2 km pikkuselt kolmekorruseliste
korterelamute maa), Jaamamõisa elamurajooni (muudetakse seni kavandatud eramute ala
kortermajade alaks), Jänese 16a krundile (senine tootmismaa muudetakse kortermajade maaks),
EUROPAN 9 võistlusalale, Teguri tn 55 krundile (TREFi tootmisterritoorium muudetakse osaliselt
kortermajade maaks), Ränilinna (vastavalt Ränilinna linnaosa üldplaneeringule).
Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud kõik linna miljööväärtuslikud hoonestusalad, osadel
aladel on muudetud piire. Hoonete liigitusest lähtuvalt on antud nõuded hoonete kordategemiseks,
ümberehitamiseks ja laiendamiseks. Samuti on määratletud nõuded uute hoonete ehitamiseks ja
ajaloolise krundistruktuuri säilitamiseks.
Üldplaneering on suunatud olemasoleva rohevõrgustiku ja selle seisundi säilitamisele,
looduskaitselistest piirangutest tulenevalt suurendamisele ning toimimise parandamisele.
Tulenevalt linna üldisest arengust on hinnatud olemasolevate ühenduste toimimist ja uute
ühenduste rajamise vajadust. Samuti muudetakse elementide üldiseid rajamis-, kasutus- ja
hooldustingimusi.
Tänavahaljastuse abil on rajatud ja kavandatakse mitmeid ühendusi, mis tugevdavad võrgu
toimimist. Säilitades põhiolemuselt olemasoleva tänavahaljastuse (haljasalad ei kao ära seal, kus
nad praegu on ja kõrghaljastus taasrajatakse selle eluea lõppemisel) ning rajades planeeritava
tänavahaljastuse, võib võrgu ühendatust lugeda piisavaks. Traditsiooniliste rohealadega sarnaseid
funktsioone aitavad täita ka linnaaiad ja üldplaneeringus on esmakordselt määratletud
linnaaiandusega tegelemise maa-alad.
Olemasolevatele ja kavandatavatele asumitele määratakse üldplaneeringuga roheväärtuse lubatav
vahemik, mida detailplaneerimisel ja projekteerimisel järgida tuleb. Roheväärtuse meetodi
eesmärk on leevendada ehitamise mõjusid, säilitades ja rajades piisavalt haljastust ning parandades
allesjäänud taimestiku kvaliteeti.
Üldplaneeringuga on kavandatud ohutu ja toimiv tänavavõrk. Eesmärgiks on liiklussujuvuse
parandamine ja transpordist tulenevate negatiivsete mõjude leevendamine. Tartu linna tänavavõrgu
käsitlemisel on lähtutud põhimõttest, et linna keskosas puuduvad perspektiivis põhitänavad ja
linna keskosas on kõige suurema autoliikluse koormusega tänavateks jaotustänavad. Määratud
põhitänavate võrgustik tagab kiired ühendused linna asumite vahel ning annab võimaluse linna
keskosa läbivat autoliiklust piirata, andes selleks ümbersõiduvõimaluse. Üldplaneering on
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoda tel 736 1111, faks 736 1106 www.tartu.ee
50089 TARTU reg kood 75006546
[email protected]
kooskõlas seni põhjalikult arendatud jalgratta- ja jalgteede rajamise strateegiaga. Linna
ühistranspordivõrgustiku selgroo moodustavad planeerimisperioodi jooksul endiselt bussiliinid,
kuid pikemas perspektiivis võib kaaluda ka trammiühenduse efektiivsust.
Energiatootmise fookus peab Tartus olema kaugküttel jätkuvalt biomassil põhineval tootmisel ning
võimaluste loomisel madala keskkonnamõjuga elektrienergia (sh soojuspumbad ja –salvestid) ja
taastuvatel allikatel (nt päikeseküte, biogaas, biomass) põhineva energia tootmiseks. Oluline
eesmärk ühisveevärgi arendamisel on veekäitluse süsteemi töökindluse suurendamine, Meltsiveski
veehaardele alternatiivi loomine ja keskkonnariskide maandamine.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2 kohaselt
korraldatakse üldplaneeringu koostamise käigus keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti
Jõgeva-Tartu regiooni 1. septembri 2016. a kirjaga nr 6-3/16/31846-8. Skepast & Puhkim OÜ
poolt on koostatud KSH aruanne, mis on üldplaneeringu Lisa 1. Üldplaneeringusse on lisatud kõik
aruandes pakutud leevendavad meetmed ja mitmed ettepanekud.
Võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30.
juunini 2015. a kehtinud planeerimisseaduse kohaselt kooskõlastab kohalik omavalitsus
planeerimisseaduse § 17 lg 2 kohaselt üldplaneeringu enne selle vastuvõtmist planeeritava maa-ala
naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Keskkonnaametiga ning § 17 lg 3 kohaselt
asjaomase riigiasutusega, sealhulgas vajaduse korral asukohajärgse päästekeskusega, kui
planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti
riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse
planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub
keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale
või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse
asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem.
Eelnevast tulenevalt esitame planeeringu Teile kooskõlastamiseks. Planeeringumaterjalid on kätte
saadavad aadressilt: ftp:ftp.raad.tartu.ee/pub/lpmko/Jaanika/yldplaneering.
Lugupidamisega
/ allkirjastatud digitaalselt /
Jarno Laur
abilinnapea
Jaanika Koppel
736 1259
[email protected]
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoda tel 736 1111, faks 736 1106 www.tartu.ee
50089 TARTU reg kood 75006546
[email protected]
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: TJA - Avalik, Lennuamet, Maanteeameti info, VA_eva, Eda Paju
Teema: Tartu linna üldplaneeringu kooskõlastamine
Meie 23.01.2017 1.10-17/17-0086/17-545
Tartu Linnavalitsus on lisaks ministeeriumile saatnud Tartu linna
üldplaneeringu kooskõlastamiseks ka MKMi valitemisala asutustele. MKMi
koondvastuse koostamiseks saatke palun oma kooskõlastuskirjad ka
ministeeriumile aadressil
[email protected] <mailto:
[email protected]> Viiteks pange
ülalolev kirja number. Kuivõrd olen 8. nädalal puhkusel, siis ootan teie
kirju hiljemalt 15. veebruariks 2017.
Lugupidamisega
Eda Paju
Üldosakond
639 7610;
[email protected]