Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimine

EELNÕU 05.02.2023 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatused, mis on vastu võetud statuudi osalisriikide plenaaristungil New Yorgis 2017. aasta 14. detsembri resolutsiooniga ICC-ASP/16/Res. 4 ja statuudi osalisriikide plenaaristungil Haagis 2019. aasta 6. detsembri resolutsiooniga ICC-ASP/18/Res. 5. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ”…” …………….. 2023. a Algatanud Vabariigi Valitsus Tallinn, ”…” ……………...2023. a  Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk Eelnõu näeb ette Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (edaspidi kohus) Rooma statuudis (edaspidi statuut)1 2017. aasta New Yorgi ja 2019. aasta Haagi plenaaristungil tehtud muudatuste ratifitseerimise. Kõnealused muudatused puudutavad selliste relvade määratlust, mille kasutamist loetakse sõjakuriteoks, samuti tsiviilisikute vastast sõjategevust. Eesti Vabariik on 17. juulil 1998 Roomas koostatud statuudi osalisriik tulenevalt 5. detsembril 2001 vastu võetud statuudi ratifitseerimise seadusest ja statuudi rahvusvahelisest jõustumisest 1. juulil 20022. Statuudil on 2023. aasta veebruari seisuga 123 osalisriiki3. Kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad statuudi artikli 5 lõike 1 kohaselt genotsiid, inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod ja agressioonikuriteod. Kui kolm esimesena nimetatud kuriteoliiki on statuudi artiklites 6–8 olnud määratletud statuudi koostamisest alates, siis agressioonikuritegude määratlus (artikkel 8 bis) lisati statuuti Kampala ülevaatekonverentsi 2010. aasta 11. juuni resolutsiooniga RC/Res. 64. 2017. aasta plenaaristungi resolutsiooniga ICC-ASP/16/Res. 4 ja 2019. aasta plenaaristungi resolutsiooniga ICC-ASP/18/Res. 5 täiendatakse statuudi artiklis 8 loetletud sõjakuritegusid nelja kuriteoga, millest kolm esimest on seotud rahvusvahelises õiguses keelatud relvadega (2017. aasta resolutsioon) ning neljas tsiviilelanike näljutamisega (2019. aasta resolutsioon). Muudatuste eesmärk on luua eeldused isikute laiemaks kriminaalvastutusele võtmiseks sõjakuritegude toimepanemise eest. Statuudi efektiivseks rakendamiseks on väga oluline, et statuudi ja selle muudatused ratifitseeriks võimalikult paljud osalisriigid, kuivõrd kohtul on jurisdiktsioon nende riikide suhtes, kes on kohtu jurisdiktsiooni tunnustanud. Eesti, olles korduvalt kuritegelike agressioonide all kannatanud riik, saab muudatuste ratifitseerimisega näidata globaalset eeskuju sõjakuritegude vastases võitluses. Artikli 8 muudatus jõustub selle ratifitseerinud või vastu võtnud osalisriigi suhtes aasta möödumisel ratifitseerimis- või vastuvõtukirja deponeerimisest (statuudi artikli 121 lg 5 esimene lause)5. Riigi suhtes, kes ei ole muudatust vastu võtnud, ei ole kohtul 1 RT II 2002, 2, 5; uuendatud tekst kohtu ametlikul kodulehel: Rome Statute of the International Criminal Court (icc-cpi.int) 2 RT II 2002, 2, 5; jõustumisteadaanne RT II 2002, 24 3 International Criminal Court 4 Resolution RC/Res. 6 5 Rome Statute of the International Criminal Court (icc-cpi.int) 1 jurisdiktsiooni muudatuses käsitletud kuritegude suhtes, kui kuriteo on toime pannud asjaomase riigi kodanik või kuritegu on toime pandud selle riigi territooriumil (artikli 121 lg 5 teine lause). Muudatustega hõlmatud teod on Eesti karistusõiguses juba kriminaliseeritud, mistõttu pole täiendavad muudatused seadustes vajalikud. Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Martin Ziehr ([email protected], tel 620 8118). Statuudi muudatused on eesti keelde tõlkinud Justiitsministeeriumi tellimusel vandetõlk Marika Borovikova. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust vastavalt HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 3 (tegemist on välislepingu muutmisega). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, kuna välissuhtlemisseaduse § 25 lõike 1 kohaselt muudetakse välislepingut välislepingu sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti, ning Rooma statuudi on ratifitseerinud Riigikogu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, mis näeb ette statuudi muudatuste ratifitseerimise. Kokku ratifitseeritakse eelnõuga neli statuudi muudatust, millest kolm seonduvad keelatud relvade kasutamisega ning üks tsiviilelanike vastase sõjategevusega. Formaalselt võib muudatused jaotada kahte plokki: statuudi täiendused, mis tulenevad 2017. aasta resolutsioonist ICC-ASP/16/Res. 4 (I plokk), ja statuudi täiendused, mis tulenevad 2019. aasta resolutsioonist ICC-ASP/18/Res. 5 (II plokk). Sellest jaotusest lähtudes analüüsitakse muudatusi ka seletuskirja käesolevas jaos. Jao kolmandas plokis käsitletakse aga muudatuste õiguslikku mõju tervikuna. I. 2017. aasta resolutsiooni ICC-ASP/16/Res. 4 muudatused Kõnesoleva resolutsiooni kohaselt tehti statuudis järgmised muudatused: a) statuudi artikli 8 lõike 2 punkti b täiendatakse alapunktiga xxvii ja punkti e alapunktiga xvi, mis käsitlevad bakterioloogilistel või bioloogilistel ainetel või mürkidel töötavate relvade kasutamist6; b) statuudi artikli 8 lõike 2 punkti b täiendatakse alapunktiga xxviii ja punkti e alapunktiga xvii, mis käsitlevad selliste relvade kasutamist, mille peamine eesmärk on tekitada röntgenkiirtele nähtamatuid kilde7; c) statuudi artikli 8 lõike 2 punkti b täiendatakse alapunktiga xxvix ja punkti e alapunktiga xviii, mis käsitlevad pimestavate laserrelvade kasutamist8. 6 Muudatuse originaaltekst: https://treaties.un.org/doc/Publication/CN/2018/CN.116.2018-Eng.pdf 7 Muudatuse originaaltekst: https://asp.icc-cpi.int/sites/asp/files/asp_docs/ASP16/CN.125.2018-Eng.pdf 8 Muudatuse originaaltekst: https://asp.icc-cpi.int/sites/asp/files/asp_docs/ASP16/CN.126.2018-Eng.pdf 2 Viidatud muudatuste puhul lisatakse täiendus nii artikli 8 lõike 2 punkti b kui e alla. Selline dubleerimine on vajalik selleks, et tagada sõjakuritegude loetellu lisatud tegude karistatavus nii rahvusvaheliste relvastatud konfliktide kui ka mitte-rahvusvaheliste relvastatud konfliktide korral (vastavad regulatsioonid paiknevadki statuudi artikli 8 lõike 2 punktides b ja e). Kõik eelnimetatud muudatustega hõlmatud teod on Eestis riigisisese õiguse (karistusseadustiku (KarS) § 103 lõike 1) alusel juba karistatavad. KarS § 103 lõige 1 sisaldab expressis verbis klauslit nii bioloogiliste, bakterioloogiliste ja mürkrelvade kui ka röntgenkiirtele nähtamatuid kilde tekitavate relvade jaoks. Erinevalt kahest eelmisest näitest ei keela KarS § 103 otsesõnu nägemist kahjustavaid laserrelvi, kuid need on KarS § 103 lõike 1 alusel keelatud „muude rahvusvaheliselt keelustatud relvade“ keelu alusel, kuna nägemist kahjustavate laserrelvade kasutamine (nagu tegelikult ka bioloogilised relvad ja nähtamatuid kilde tekitavad relvad9) on keelatud rahvusvahelise õiguse alusel10. Seoses KarS §-ga 103 on oluline märgata, et selle koosseis ei erista rahvusvahelist ja riigisisest relvastatud konflikti, hõlmates seega mõlemaid ning olles kohaldamisalalt potentsiaalselt laiem kui statuudi muudatustes sisalduv. Seda ei saa aga pidada probleemiks, kuna laiem määratlus ei takista asja menetlemist rahvusvahelises kriminaalkohtus. II. 2019. aasta resolutsiooni ICC-ASP/18/Res. 5 muudatus Kõnesoleva resolutsiooniga täiendati statuudi artikli 8 lõike 2 punkti e alapunktiga xix, mis käsitleb tsiviilelanike näljutamist sõjapidamise meetmena11. Riigisiseses õiguses on selline tegevus sõjakuriteona kriminaliseeritud KarS § 95 lõikes 1, mille kohaselt on karistatav mh tsiviilelanike eluks hädavajalike toidu- või veevarude, külvide või koduloomade hävitamine, kasutamiskõlbmatuks muutmine või nendele juurdepääsu takistamine. Sarnaselt eelmises plokis kirjeldatud muudatustega on tsiviilisikute näljutamine karistatav rahvusvahelise õiguse kohaselt (mh väljaspool statuuti). Tsiviilisikute kaitse on reguleeritud tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsiooniga12, mille artikkel 55 reguleerib tsiviilisikute ligipääsu toiduainetele. Koostoimes 9 Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni lisaprotokoll avastamata kildude kohta: RT II 2000, 8, 44; bioloogiliste relvade kasutamise keelu kohta vt Genfi 1925. aasta bioloogiliste relvade kasutamise keelustamise protokoll: Protocol for the Prohibition of the Use in War of Asphyxiating, Poisonous or Other Gases, and of Bacteriological Methods of Warfare 10 Ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooni lisaprotokoll (pimestavate laserrelvade protokoll, mis jõustus Eesti suhtes 20.10.2000): RT II 2000, 8, 44 11 Muudatuse originaaltekst: https://treaties.un.org/doc/Publication/CN/2020/CN.394.2020-Eng.pdf 12 Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 12. augusti 1949 Genfi (IV) konventsioon: RT II 1999, 20, 120 3 konventsiooni artikliga 3 laieneb eeltoodu ka relvakonfliktidele, mida ei loeta rahvusvaheliseks relvastatud konfliktiks. Erinevalt eelmises plokis sätestatud muudatustest täiendatakse resolutsiooniga ICC- ASP/18/Res. 5 üksnes statuudi artikli 8 punkti e (mitte-rahvusvaheline relvastatud konflikt). Erisus on tingitud asjaolust, et tsiviilelanike näljutamine rahvusvahelise relvastatud konflikti korral on juba reguleeritud artikli 8 lõike 2 punkti b alapunktiga xxv. III. Muudatuste ratifitseerimise õiguslik mõju Muudatuste ratifitseerimise (õiguslik) mõju ilmneb eelkõige kohtu jurisdiktsioonile. Statuudi artikli 5 punkti 1 kohaselt kuuluvad kohtu jurisdiktsiooni alla vaid rahvusvahelisele üldsusele enim muret tekitavad kuriteod ning statuudi kohaselt on kohtul jurisdiktsioon järgmiste kuritegude suhtes: genotsiid, inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod ning agressioon. Täiendavad nõuded kohtu jurisdiktsioonile tulenevad statuudi artiklitest 11–13, mis sätestavad jurisdiktsiooni teostamiseks vajalikud ajalised, ruumilised (või isikulised) ja protseduurilised üldnõuded13. Samas on oluline märgata, et statuudi muudatuste korral tuleb arvestada ka statuudi artikli 121 lõikes 5 sätestatud erisättega, mille kohaselt jõustuvad statuudi artiklite 5, 6, 7 ja 8 muudatused muudatuse vastu võtnud osalisriikide suhtes üks aasta pärast nende ratifitseerimis- või vastuvõtmiskirjade deponeerimist. Sama sätte kohaselt ei ole kohtul jurisdiktsiooni riigi suhtes, kes ei ole muudatust vastu võtnud, muudatuses käsitletud kuritegude üle, kui kuriteo on toime pannud asjaomase riigi kodanik või kuritegu on toime pandud selle riigi territooriumil (siiski kehtib ka siin artikli 13 punktis b sätestatud erand). Eelnevast nähtub seega, et statuudi täieulatuslikuks rakendamiseks algsest statuudiga liitumisest tingimata ei piisa ning liikmesriigid peavad ka statuudi muudatused eraldi ratifitseerima. Siinse eelnõuga ratifitseeritaksegi statuudi täiendused, mis laiendavad kohtu jurisdiktsiooni statuudi tähenduses täieulatuslikuks ka Eesti suhtes. Eesti õiguse kohaselt on kõik ülalkirjeldatud muudatustega hõlmatud teod juba sõjakuriteona karistatavad, mis on sõjakurjategijate vastutusele võtmise aspektist kriitilise tähtsusega. Selle põhjuseks on, et tulenevalt statuudi artikli 17 punktist 1 lähtub Rahvusvaheline Kriminaalkohus komplementaarsuspõhimõttest, mille järgi saab ta asja menetleda üksnes juhul, kui riigisisese jurisdiktsiooniga kohus ei taha või ei suuda vastavaid tegusid uurida. Riigisiseseks menetluseks on aga mõistagi tarvis vastavat õiguslikku raamistikku (sh vastavat kuriteokoosseisu) ja nende olemasolu saab kõnesolevate muudatuste kontekstis kinnitada. Veel väärib muudatuste ratifitseerimise õiguslike mõjudega seoses märkimist, et statuudi muudatuste efektiivseks rakendamiseks on väga oluline, et kokkulepitud muudatused ratifitseeriks võimalikult paljud osalisriigid. 2023. aasta veebruari seisuga on bioloogiliste 13 Statuut võimaldab piiratud juhtudel kõrvalekaldeid üldnõuetest, millest kõige märgilisemaks saab pidada statuudi artikli 13 punktis b sätestatud võimalust teostada jurisdiktsiooni ÜRO põhikirja VII peatüki alusel tegutseva ÜRO Julgeolekunõukogu vastava teavituse alusel. 4 relvade kasutamist keelava muudatuse heaks kiitnud 6 riiki ja ratifitseerinud 8 riiki14, keelatud kildrelvasid puudutava muudatuse heaks kiitnud 5 riiki ja ratifitseerinud 7 riiki15, pimestavaid laserrelvasid käsitleva muudatuse heaks kiitnud 5 riiki ja ratifitseerinud 7 riiki16 ja tsiviilelanike tahtlikku näljutamist käsitleva muudatuse heaks kiitnud 4 riiki ning ratifitseerinud 7 riiki17. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus ei reguleeri rahvusvahelist kriminaalõigust puudutavaid küsimusi statuudi tähenduses. 5. Seaduse mõjud Ratifitseeritavate muudatuste põhiosa eesmärk on luua eeldused isikute (laiemaks) kriminaalvastutusele võtmiseks sõjakuritegude eest. Seega on otseseks sihtgrupiks sõjakurjategijad. Samuti kaitsevad muudatused võimalikke sõjakuritegude ohvreid. Muudatuste ratifitseerimine Eesti jaoks muudatusi kaasa ei too, kuna riigi sees on kõnealune valdkond juba reguleeritud. Eelnõu vastuvõtmisel on loodetav positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eesti, olles korduvalt kuritegelike agressioonide all kannatanud riik, saab muudatuste varase ratifitseerimisega näidata teistele riikidele eeskuju sõjakuritegude vastases võitluses. Kaudselt aitab võitlus rahvusvahelise kuritegevusega kaasa inimväärse keskkonna ning üleilmse rahu ja turvalisuse tagamisele, millel on ka positiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid kulutusi. 14 10. d Amendment to article 8 of the Rome Statute of the International Criminal Court (Weapons which use microbial or other biological agents, or toxins), UNTC 15 10. e Amendment to article 8 of the Rome Statute of the International Criminal Court (Weapons the primary effect of which is to injure by fragments undetectable by x-rays in the human body), UNTC 16 10. f Amendment to article 8 of the Rome Statute of the International Criminal Court (Blinding laser weapons), UNTC 17 10. g Amendment to article 8 of the Rome Statute of the International Criminal Court (Intentionally using starvation of civilians), UNTC 5 7. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide muutmise, kehtestamise või kehtetuks tunnistamise vajadust. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna muudatuste rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid ettevalmistusi. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele. 6  Ministeeriumid Meie 23.02.2023 nr 8-1/1474 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu Edastame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele arvamuse avaldamiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnõule on lisatud statuudi muudatuste tõlge. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul arvates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Maakohtud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu kohtumajadele Martin Ziehr 620 8118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 8 muudatused Vastu võetud 14.12.2017 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 8 muudatused on vastu võetud statuudi osalisriikide assambleel 2017. aasta 14. detsembri resolutsiooniga ICC-ASP/16/Res.4 Resolutsioon ICC-ASP/16/Res.4 Vastu võetud täiskogu 12. istungil 14. detsembril 2017. aastal konsensuse alusel Lisa I Muudatus, mis tuleb lisada kui Rooma statuudi artikli 8 lõike 2 punkti b alapunkt xxvii ja artikli 8 lõike 2 punkti e alapunkt xvi selliste relvade kasutamine, milles kasutatakse mikroobseid või muid bioloogilisi toimeaineid või toksiine, olenemata päritolust või tootmisviisist; Lisa II Muudatus, mis tuleb lisada kui artikli 8 lõike 2 punkti b alapunkt xxviii ja artikli 8 lõike 2 punkti e alapunkt xvii selliste relvade kasutamine, mille peamine eesmärk on vigastada inimkeha röntgenkiirtega avastamatute kildudega; Lisa III Muudatus, mis tuleb lisada kui artikli 8 lõike 2 punkti b alapunkt xxix ja artikli 8 lõike 2 punkti e alapunkt xviii selliste laserrelvade kasutamine, mille ainukeseks või vähemalt üheks ülesandeks on põhjustada kaitsmata silma või nägemisteravust korrigeeriva vahendiga kaitstud silma jäävat pimestumist; Resolution ICC-ASP/16/Res.4 Adopted at the 12th plenary meeting, on 14 December 2017, by consensus Annex I Amendment to be inserted as article 8-2-b)xxvii) and article 8-2-e)xvi) of the Rome Statute Employing weapons, which use microbial or other biological agents, or toxins, whatever their origin or method of production; Annex II Amendment to be inserted as article 8-2-b)xxviii) and article 8-2-e)xvii) Employing weapons the primary effect of which is to injure by fragments which in the human body escape detection by X-rays; Annex III Amendment to be inserted as article 8-2-b)xxix) and article 8-2-e)xviii) Employing laser weapons specifically designed, as their sole combat function or as one of their combat functions, to cause permanent blindness to unenhanced vision, that is to the naked eye or to the eye with corrective eyesight devices;  Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 8 muudatused Vastu võetud 6.12.2019 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 8 muudatused on vastu võetud statuudi osalisriikide assambleel 2019. aasta 6.detsembri resolutsiooniga ICC-ASP/18/Res.5 Resolutsioon ICC-ASP/18/Res.5 Vastu võetud täiskogu 9. istungil 6. detsembril 2019. aastal konsensuse alusel Lisa I Muudatus, mis tuleb lisada kui Rooma statuudi artikli 8 lõike 2 punkti e alapunkt xix tsiviilisikute tahtliku näljutamise kui sõjalise vahendi kasutamine ellujäämiseks vajalikest vahenditest ilmajätmise teel, kaasa arvatud abivarudele ligipääsu tahtlik tõkestamine. Resolution ICC-ASP/18/Res.5 Adopted at the 9th plenary meeting, on 6 December 2019, by consensus Annex I Amendment to be inserted as article 8-2-e)-xix) of the Rome Statute Intentionally using starvation of civilians as a method of warfare by depriving them of objects indispensable to their survival, including willfully impeding relief supplies.