Anni Pavlenko Teie 06.07.2026 nr
Unicorn Legals
Meie 09.07.2026 nr 6-1/261656/2605798
[email protected]
Töölepingu seaduse § 44 lõike 6 tõlgendamine
Lugupeetud Anni Pavlenko
Pöördusite õiguskantsleri poole, sest Te ei nõustu sellega, kuidas tõlgendavad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ja Tööinspektsioon töölepingu seaduse § 44 lõiget 6. Nende
tõlgenduse järgi, mis omakorda tugineb mh Riigikohtu lahendile 2-22-16497, tuleb
ületunnitöö vaba ajaga kompenseerimise korral maksta töötajale töölepingus kokkulepitud
töötasu ületunnitöö eest ning ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses antud tööst vaba aja eest.
Selgitusi seadusesätete ja nende tõlgendamise kohta annab ministeerium, kes selle valdkonna
õigusaktide väljatöötamise eest vastutab (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3). Õiguskantsler seda teha ei saa.
Õiguskantsleril ei ole ka põhjust alustada kontrolli, kas töölepingu seaduse § 44 lõige 6 on
kooskõlas põhiseadusega, arvestades kohtupraktikat ning rahvusvahelist õigust (õiguskantsleri
seaduse § 151 lg 2).
Nii esimese kui ka teise astme kohtul on võimalik konkreetse kohtuasja lahendamisel algatada
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus Riigikohtus, et kontrollida seadusesätte
kooskõla põhiseadusega. Sama on võimalik teha Riigikohtu tsiviilkolleegiumil, kui tekib
põhjendatud kahtlus asjassepuutuva seadusesätte põhiseadusele vastavuses
(põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3, § 9 lg 1). Viidatud
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 2-22-16497 ei algatanud ükski kohtuaste
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust töölepingu seaduse § 44 lõike 6 põhiseadusele
vastavuse kontrollimiseks. Seda pole tehtud ka üheski teises kohtuasjas, mis ületunnitöö eest
vaba aja andmist puudutab.
Eestile siduva parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 4 lõike 2 kohaselt tuleb
ületunnitööd kompenseerida üldjuhul suuremas määras töötasuga. Sotsiaalharta täitmist
kontrolliva Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee hinnangul on võimalik kompenseerida
ületunnitööd ka vaba ajaga, kuid sellisel juhul tuleb töötajale anda vaba aega rohkem, kui
töötaja tegi ületunnitöö tunde. Lisaks on komitee pidanud sotsiaalhartaga kooskõlas olevaks
sellist kombineeritud süsteemi, kus töötajale antakse ületundidele vastavas ulatuses vaba aega
ja seda tasustatakse. Komitee sõnul saavutatakse sellisel juhul sama tulemus, kui suurendatud
2
määras töötasu maksmisega. Kuna Eesti töölepingu seadus ei näe ette töötajale ületunnitöö
eest vaba aja andmist suuremas ulatuses, kui töötaja ületunde tegi, pidas komitee Eesti
töölepingu seadust sotsiaalhartaga kooskõlas olevaks vaid põhjusel, et ületunnitöö
kompenseerimiseks on töötajal õigus saada ületundidele vastavas ulatuses vaba ajaga, mis on
samuti tasustatud. Täpsemalt on võimalik Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee Eestit
puudutava seisukoha kohta lugeda 2022. aasta järeldusest sotsiaalharta artikli 4 lõiget 2
täitmise kohta. Samuti on võimalik komitee kõikide selgitustega sotsiaalharta artikli lõike 2
kohta tutvuda järelduste kogumikus.
Ka Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni (ILO) ekspertide komitee rõhutab vajadust maksta
ületunnitöö eest igas olukorras ja mitte vähem kui 125% tavalisest töötasust, sõltumata sellest,
kas töötajale antakse hüvitisena ka tööajast vaba aega (komitee seisukoht põhineb
konventsioonidel nr 1 ja 30, mida Eesti ratifitseerinud ei ole, vt komitee raportit tööaja kohta,
p 152-158).
Juhul kui olete siiski seisukohal, et töölepingu seaduse § 44 lõige 6 on vastuolus
põhiseadusega, on Teil võimalik oma klienti esindades see küsimus kohtu ees tõstatada ning
kui kohus Teiega nõustub, algatada konkreetse kohtuasja alusel põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetlus Riigikohtus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aigi Kivioja
vanemnõunik sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja ülesannetes
õiguskantsleri volitusel
Angelika Sarapuu 6938411
[email protected]