Vastuskiri Maaeluministeeriumile Euroopa Komisjoni liikme pöördumisele - Veeteede Amet

Failid

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 Maaeluministeerium Teie: 13.12.2016 nr 6.2-2/11438-1 Meie: 30.12.16 nr 5-8/16-00465/005 Vastuskiri Maaeluministeeriumile Euroop a Komisjoni liikme pöördumisele Austatud Merje Frey Olete pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ( edaspidi MKM) l ennundus- ja merendusosakonna juhataja poole Euroopa Komisjoni ( edaspidi EK) liikme K armenu Vella kirjale vastamiseks ning palunud MKM-i vastuse koopia edastada Maaeluministeeriumile. Juhime tähelepanu asjaolule, et nimetatud EK liige julgustab Eesti Vabariiki ( edaspidi EV) STCW-F konventsiooni ratifitseerima viidates Nõukogu otsusele 2015/799 lubada Euroopa Liidu liikmesriikidel k äesoleva konventsiooni osaliseks saada , kuid saabunud pöördumises ei ole kohustust sellele vastata. Teisalt teavitame Teid, et MKM tellis TTÜ Eesti Mereakadeemialt uurimistöö teemal „Rahvusvahelise mereorganisatsiooni kalalaevade laevapereliikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsiooni ja 2012. aasta Kaplinna lepingu (1977. aasta Torremolinose rahvusvahelise konventsiooniga kalalaevade ohutusest seotud 1993. aasta protokolli sätete rakendamise kohta) rakendamiseks vajalikud tegevused ja sotsiaalmajanduslikud mõjud“ . Nimetatud uurimistöös on välja toodud EV STCW-F konventsiooni ratifitseerimisega kaasnevad eeldatavad positiivsed ja negatiivsed mõjud ning võrdlus juba olemasolevate ja kehtivate õigusaktidega. MKM on tellinud ka STCW-F konventsiooni tõlke eesti keelde. O lles astunud teatavaid samme STCW-F konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamiseks, ei saa MKM ainsa riigiasutusena otsustada, kas kõnealuse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooniga peaks EV liituma. Seega pa lume otsustamisprotsessis kaasa rääkida Maaeluministeeriumi l , mis haldab kalanduse valdkonda ning hoiab kalalaevade registrit, ja Haridus - ja Teadus ministeeriumi l , mis haldab ja koostab õppekavasid. Edastame Teile tutvumiseks ka uurimistöö STCW-F konventsiooni ja Kaplinna lepingu rakendamisega kaasnevate mõjude kohta. Samuti teeme ettepaneku kolmepoolseks ministeeriumite ning nende haldusalasse kuu luvate seotud asutuste (s.o. Veeteede Amet ja TTÜ Eesti Mereakadeemia) vaheliseks kohtumiseks 2017. a jaanuari teises pooles käesoleva konventsiooni ratifitseerimise vajalikkuse , võimaluste ja edasiste tegevuste arutamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Linnamägi juhataja Sama: Haridus- ja Teadusministeerium Veeteede Amet – Meresõiduohutuse teenistus TTÜ Eesti Mereakadeemia Lisa : Uurimistöö „Rahvusvahelise mereorganisatsiooni kalalaevade laevapereliikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsiooni ja 2012. aasta Kaplinna lepingu (1977. aasta Torremolinose rahvusvahelise konventsiooniga kalalaevade ohutusest seotud 1993. aasta protokolli sätete rakendamise kohta) rakendamiseks vajalikud tegevused ja sotsiaalmajanduslikud mõjud“ – 91 lk. Kadi Saks 6256404 [email protected] SISUKORD STCW-F ja Kaplinna lepingu rakendamiseks vajalikud tegevused ja sotsiaalmajanduslikud mõjud SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Eesti Mereakadeemia Teadus- ja Arenduskeskus Rahvusvahelise mereorganisatsiooni kalalaevade laevapereliikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsiooni ja 2012. aasta Kaplinna lepingu (1977. aasta Torremolinose rahvusvahelise konventsiooniga kalalaevade ohutusest seotud 1993. aasta protokolli sätete rakendamise kohta) rakendamiseks vajalikud tegevused ja sotsiaalmajanduslikud mõjud Tallinn 2016 SISUKORD Uuringu autorid: Eha Merirand TTÜ Eesti Mereakadeemia, lektor, [email protected] Rein Raudsalu TTÜ Eesti Mereakadeemia, lektor, [email protected] Maret Güldenkoh TTÜ Eesti Mereakadeemia, lektor, [email protected] © TTÜ Eesti Mereakadeemia, 2016 Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia Kopli 101, 11712 Tallinn Tel: 613 5500 [email protected] SISUKORD SISUKORD Jooniste loetelu .......................................................................................................................... 5 Tabelite loetelu ........................................................................................................................... 6 Lühendid ..................................................................................................................................... 8 Mõisted ..................................................................................................................................... 10 1. Ülevaade Eesti kalalaevastikust ........................................................................................ 11 2. 2012. aasta Kaplinna leping .............................................................................................. 14 2.1 Taust........................................................................................................................... 14 2.2 Lepingu mõjuala ......................................................................................................... 16 2.2.1 Ratifitseerimise mõju Eesti kalalaevastikule ...................................................... 16 2.2.1.1 Välisriigi lipu kandvate kalalaevade inspekteerimine ................................. 17 2.2.1.2 Veeteede Ameti puuduste statistika ........................................................... 18 2.3 Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlus .......................................................................... 19 2.3.1 Eesti lipu all sõitvate kalalaevade dokumentatsioon ......................................... 20 2.4 Kaplinna lepingu ja Torremolinose protokolli analüüs .............................................. 21 2.4.1 Kokkuvõte üldistest ja tehnilistest kohustustest ................................................ 25 2.4.1.1 Lepingu üldised kohustused ........................................................................ 25 2.4.1.2 Lepingu tehnilised kohustused vastavalt peatükkidele 2-10 ...................... 38 2.5 Lepinguga ühinemise mõjud ...................................................................................... 43 2.6 Järeldused .................................................................................................................. 43 3. STCW-F 1995 ..................................................................................................................... 44 3.1 Ülevaade .................................................................................................................... 44 3.2 Konventsiooni artiklid ................................................................................................ 45 3.3 Konventsiooni ja lisa analüüs ..................................................................................... 47 3.3.1 Lisa (Annex)......................................................................................................... 48 3 SISUKORD 3.3.1.1 Peatükk I: Üldsätted .................................................................................... 48 3.3.1.2 Peatükk II: diplomeerimine ......................................................................... 49 3.3.1.3 Peatükk III: ohutusalane baasväljaõpe........................................................ 65 3.3.1.4 Peatükk IV: vahiteenistus ............................................................................ 65 3.3.1.5 Resolutsioonid ............................................................................................. 66 3.4 Eesti kalalaevade personaliga juhtunud tööõnnetused ............................................ 68 3.5 Konventsiooniga ühinemise mõjud ........................................................................... 69 3.6 Järeldused .................................................................................................................. 72 4. Majanduslikud arvutused .................................................................................................. 74 4.1 Teoreetilised lähtekohad ........................................................................................... 74 4.2 Metoodika .................................................................................................................. 76 4.2.1 Andmete kogumise meetod ............................................................................... 76 4.3 Analüüs ...................................................................................................................... 78 4.4 Tulemused.................................................................................................................. 81 Lisad .......................................................................................................................................... 83 Lisa 1. Analüüsitavate äriühingute puhaskasum aastatel 2010-2015 .................................. 83 Lisa 2. Analüüsitavate äriühingute müügitulu aastatel 2010-2015 ...................................... 84 Lisa 3. Analüüsitavate äriühingute puhaskasum aastatel 2010-2015 .................................. 85 Lisa 4. Analüüsitavate äriühingute puhaskasumi muutus koolitusest tingitud tegevuskulude tõttu ...................................................................................................................................... 86 Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 87 4 SISUKORD JOONISTE LOETELU Joonis 1. Eesti kalalaevastiku jaotus pikkuse järgi (%) ............................................................. 11 Joonis 2. Eesti kalalaevad püügipiirkonna järgi ........................................................................ 12 Joonis 3. Eesti sadamaid külastanud välismaalt saabunud kalalaevad (Statistikaamet) ......... 18 Joonis 4. Merekalapüügi tegevusala olulisemad majandusnäitajad aastatel 2010-2015 (miljon eurot), autorite arvutused majandusaasta aruannete põhjal (lisad 1-4)................................. 79 Joonis 5. Merekalapüügi tegevusala olulisemad suhtarvud aastatel 2010-2015, autorite arvutused aruandeaasta majandusaasta aruannete põhjal..................................................... 80 5 SISUKORD TABELITE LOETELU Tabel 1. Kalalaevad ehitamisaasta järgi. .................................................................................. 13 Tabel 2. Torremolinose protokolliga liitunud riigid. ................................................................. 15 Tabel 3. Lepingu üldised kohustused ....................................................................................... 25 Tabel 4. Tabeli 3 jätk. ................................................................................................................ 26 Tabel 5. Tabeli 3 jätk. ................................................................................................................ 27 Tabel 6. Tabeli 3 jätk. ................................................................................................................ 28 Tabel 7. Tabeli 3 jätk. ................................................................................................................ 29 Tabel 8. Tabeli 3 jätk. ................................................................................................................ 30 Tabel 9. Tabeli 3 jätk. ................................................................................................................ 31 Tabel 10. Tabeli 3 jätk. .............................................................................................................. 32 Tabel 11. Tabeli 3 jätk. .............................................................................................................. 33 Tabel 12. Tabeli 3 jätk. .............................................................................................................. 34 Tabel 13. Tabeli 3 jätk. .............................................................................................................. 35 Tabel 14. Tabeli 3 jätk. .............................................................................................................. 36 Tabel 15. Tabeli 3 jätk. .............................................................................................................. 37 Tabel 16. Lepingu tehnilised kohustused. ................................................................................ 38 Tabel 17. Tabeli 16 jätk. ............................................................................................................ 39 Tabel 18. Tabeli 16 jätk. ............................................................................................................ 40 Tabel 19. Tabeli 16 jätk. ............................................................................................................ 42 Tabel 20. Lepingu ühinemise mõjud ........................................................................................ 43 Tabel 21. Minimaalsed nõutavad teadmised. .......................................................................... 50 Tabel 22. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 51 Tabel 23. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 52 Tabel 24. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 53 Tabel 25. Tabel 21 jätk.............................................................................................................. 54 Tabel 26. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 55 Tabel 27. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 56 6 SISUKORD Tabel 28. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 57 Tabel 29. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 58 Tabel 30. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 59 Tabel 31. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 60 Tabel 32. Tabeli 21 jätk. ............................................................................................................ 61 Tabel 33. Jaotis II/2 täiendavad teadmised .............................................................................. 62 Tabel 34. Jaotis II/3 täiendavad teadmised. ............................................................................. 62 Tabel 35. Tööõnnetused kalandussektoris 2005-2015. ........................................................... 68 Tabel 36. Konventsiooniga ühinemise mõjud. ......................................................................... 69 Tabel 37. Tabeli 36 jätk. ............................................................................................................ 70 Tabel 38. Tabeli 37 jätk. ............................................................................................................ 71 Tabel 39. Muudatused töötajate arvus tegevusalade lõikes. .................................................. 72 Tabel 40. Tabel 39 jätk.............................................................................................................. 73 7 SISUKORD LÜHENDID Administratsioon – riigi mereadministratsioon. Eestis Veeteede Amet. COLREG 72 – International Regulations for Preventing Collisions at Sea 1972. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri 1972. GMDSS – Global Maritime Distress and Safety System. Ülemaailmne merehäda ja –ohutuse süsteem. GT – gross tonnage. Kogumahutavus. IMO – International Maritime Organization. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon. IMO SMCP – IMO Standard Marine Communication Phrases. IMO meresidepidamise standardväljendid. KLO - määrus 233 „Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded ning ohutusnõuded“ KO – määrus 222 „Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“ LSA koodeks – Life-saving appliances and arrangements code. IMO rahvusvaheline päästevahendite koodeks. (SOLAS III peatükk) MSOS – meresõiduohutuse seadus SOLAS – The International Convention for the Safety of Life at Sea. Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel. STCW 78 – Standards of Training, Certification and Watchkeeping for Seafarers 1978. Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978. 8 SISUKORD STCW-F – International Convention on Standards of Training, Certification and Watchkeeping for Fishing Vessel Personnel, 1995. Kalalaevade personali väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1995. 9 SISUKORD MÕISTED O Olemasolev kalalaev – kalalaev, mida ei loeta uueks kalalaevaks. R Rannapüük – kalapüük toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjoones. U Uus kalalaev – Torremolinose protokollis loetakse uueks kalalaevaks laeva: 1. mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping on sõlmitud pärast Kaplinna lepinguga ühinemist; 2. mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping on sõlmitud enne Lepinguga ühinemist ja mis antakse üle vähemalt kolm aastat pärast seda kuupäeva või 3. mille puhul toimub ehituslepingu puudumisel üks järgmistest tegevustest peale Lepinguga liitumist: 3.1. kiil pannakse maha või 3.2. algab kindla laeva ehitusena äratuntav tegevus või 3.3. algab kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1% kõikide ehitusainete arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem. 10 SISUKORD 1. ÜLEVAADE EESTI KALALAEVASTIKUST Kalapüük moodustas 2015. aastal 0,1% Eesti sisemajanduse koguproduktist1. Hoolimata tagasihoidlikust panusest sisemajandusse, on kalapüügil Eesti rannikualade piirkondades suur majanduslik roll, kuna seal võivad puududa teised alternatiivsed tegevusvaldkonnad. Kalapüügi ja vesiviljeluse sektoris saab tööd Statistikaameti 2014. aasta andmetel2 740 inimest, kellest 634 on otseselt seotud kalapüügiga. Seisuga august 2016 on Eesti riiklikku kalalaevade registrisse kantud 2033 kalalaeva (joonis 1), millest alla 12 meetri pikkuseid kalalaevu on 1965, 12 – 23,99 m pikkuseid kalalaevu on 43; 24-44,99 m pikkuseid kalalaevu on 20; 45-74,99 meetri pikkuseid kalalaevu on 5; üle 75 meetri pikkuseid kalalaevu meie registrisse ei ole kantud. 2% 1% alla 12 m 12 - 23,99 m 24 - 44,99 m 97% 45 - 74,99 m üle 75 m Joonis 1. Eesti kalalaevastiku jaotus pikkuse järgi (%) 1 Lisandväärus tegevusalal (EMTAK 2008, 2-kohaline kood) järgi (ESA 2010). Statistikaameti kodulehekülg: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RAA0046&ti=LISANDV%C4%C4RTUS+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%2C+2%2DKOHALINE+KOOD%29+J %C4RGI+%28ESA+2010%29&path=../Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/06Sisemajanduse_koguprodukt_%28SKP%29 /09Sisemajanduse_koguprodukt_tootmise_meetodil/&lang=2 (24.11.2016) 2 Ettevõtete tulud, kulud ja kasum tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. Statistikaameti kodulehekülg: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EM001&ti=ETTEV%D5TETE+TULUD%2C+KULUD+JA+KASUM+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+JA+T% D6%D6GA+H%D5IVATUD+ISIKUTE+ARVU+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/06Ettevetete_tulud_kul ud_kasum/02Aastastatistika/&lang=2 (24.11.2016) 11 SISUKORD Püügipiirkonna järgi jagunevad kalalaevad siseveekogudel kalastavateks laevadeks, Läänemerel kalastavateks alla 12 meetri pikkusteks laevadeks, Läänemerel kalastavateks üle 12 meetri pikkusteks laevadeks ning merel, va Läänemerel kalastavateks üle 24 meetri pikkusteks kalalaevadeks. (Joonis 2). Sisevetel tegeleb kalapüügiga 484 laeva, kuni 12 meetri pikkuseid kalalaevu Läänemerel on 1508, üle 12 meetri pikkuseid kalalaevu on Läänemerel 36 ning mujal, va. Läänemeres, tegeleb kalapüügiga 5 kalalaeva. Kalalaevade püügipiirkonnad 1,8% 0,2% 24% siseveed Läänemeri kuni 12 m Läänemeri üle 12 m meri, va Läänemeri, üle 24 m 74% Joonis 2. Eesti kalalaevad püügipiirkonna järgi Eesti kalalaevade keskmine vanus on umbes 30 aastat (tabel 1). Kõige vanemad registris olevad kalalaevad (2 tk) pärinevad 1950. aastast. Kokku on 1950ndatest aastatest Eestis veel kasutusel 6 kalalaeva. 1960ndatest 38 kalalaeva, 1970ndatest 146 kalalaeva, 1980ndatest 552 kalalaeva, 1990ndatest 734 kalalaeva, 2000ndatest 455 kalalaeva ning 2010ndatest 102 kalalaeva. 12 SISUKORD Kalalaeva ehitamise aeg Kalalaevade arv 1950-1960 6 1960-1970 38 1970-1980 146 1980-1990 552 1990-2000 734 2000-2010 455 2010-… 102 Tabel 1. Kalalaevad ehitamisaasta järgi. Riiklikus kalalaevade registris olevate kalalaevade kogumahutavus on 16 247,9, millest 15 050,69 on merekalalaevade ning 1197,21 on sisevetes püüdvate kalalaevade kogumahutavus. 13 SISUKORD 2. 2012. AASTA KAPLINNA LEPING 2.1 Taust Kaplinna leping 2012 (edaspidi leping) on Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt vastu võetud konventsioon. Lepingu peamine eesmärk on läbi erinevate nõuete kalalaevade ehitusele, seadmetele ja varustusele, parandada nende meresõiduohutust. Leping asendab selle aluseks olevat Torremolinose protokolli tuginedes antud protokolli sisule ja täpsustades sätteid, mis kohalduvad Torremolinose protokollist ja selle eelkäijast Torremolinose konventsioonist. Kaplinna lepingus sätestataks, et kõiki kohaldatavaid sätteid tuleb lugeda koos kui lepingut. Algset 1997. aasta Torremolinose rahvusvahelist kalalaevade ohutusega seotud konventsiooni on muudetud ja parandatud kaks korda. 1993. aasta protokoll uuendab peamiselt tehnilisi nõudeid ning 2012. aasta Kaplinna leping leevendab muuhulgas lepingu jõustumise nõudeid – lepingu peavad ratifitseerima vähemalt 22 riiki, kellele kuulub kokku minimaalselt 3600 24- meetrist ja pikemat kalalaeva. 2016. aasta oktoobri seisuga on ratifitseerinud Kaplinna lepingu 7 riiki3, mille kalalaevastik moodustab 4,03% maailma laevastiku kogutonnaažist4: 1. Island 2. Kongo 3. Lõuna-Aafrika Vabariik 3 IMO kodulehekülg „Status of conventions“ http://www.imo.org/en/About/Conventions/StatusOfConventions/Pages/Default.aspx (21.11.2016) 4 IMO kodulehekülg „Summary of Conventions“ http://www.imo.org/en/About/Conventions/StatusOfConventions/Pages/Default.aspx (21.11.2016) 14 SISUKORD 4. Madalmaad 5. Norra 6. Saksamaa 7. Taani 2016. aasta oktoobri seisuga ühinenud 1993. aasta Torremolinose protokolliga, kuid ei ole veel ratifitseerinud Kaplinna lepingut 17 riiki1, kelle kalalaevastik moodustab 17,53% maailma laevastiku kogutonnaažist2: Tabel 2. Torremolinose protokolliga liitunud riigid. Bulgaaria Libeeria Hispaania Madalmaad Horvaatia Norra* Iirimaa Prantsusmaa Island* Rootsi Itaalia Saint Kitts ja Nevis Kiribati Saksamaa* Kuuba Taani* Leedu * riigid, kes on liitunud ka Kaplinna lepinguga 1993. aasta Torremolinose protokolli ratifitseerinud riigid ei ühinenud automaatselt Kaplinna lepinguga. Seega on oodata, et Torremolinose protokolli ratifitseerinud riigid on ühinemas teatud aja jooksul ka Kaplinna lepinguga. Isegi kui kõik Torremolinose protokolli ratifitseerinud riigid ühineksid ka Kaplinna lepinguga, oleks nõutavast 22-st riigist koos 19 riiki. Kui 22 riiki 24. meetriste ja pikemate kalalaevade koguarvuga 3600 on liitunud, jõustub Torremolinose protokoll 12 kuu peale viimase liikmesriigi liitumist. 15 SISUKORD Tänasel hetkel ei ole Eesti liitunud Torremolinose protokolli ega ka Kaplinna lepinguga. Ratifitseerimisega seonduvad tegevused on tavapärane konsultatsioonide protsess. 2.2 Lepingu mõjuala Leping mõjutab 24. meetriseid ja pikemaid (või kogumahutavusega 300 ja enam) kalalaevu, kes tegelevad kalapüügiga väljaspool rannapüügi ala. Lepingu tehnilised ja ehituslikud nõuded on seatud enamasti 24, 45 ja 75 meetri pikkustele ja pikematele uutele kalalaevadele, ent osad nõuded tuleb rakendada ka 24, 45 ja 75 meetri pikkustele olemasolevatele kalalaevadele. Kohaldamisala on sätestatud Torremolinose protokolli artiklis 3: protokoll kohaldub merekalalaevadele, sh laevadele, mis ühtlasi töötlevad oma saaki ning mis sõidavad lepingupoole lipu all. Protokolli ei kohaldata laevadele, mida kasutatakse üksnes:  spordi- ja vabaajasõitudeks;  kalade- või muude elusressursside töötlemiseks;  teadus- ja koolitustegevuseks või  kalaveolaevadena. 2.2.1 Ratifitseerimise mõju Eesti kalalaevastikule Kaplinna lepingu mõjualasse jääb 25 kalalaeva, mis kuuluvad 14 ettevõttele ning moodustavad 2016. aasta augusti seisuga 1,23% kogu Eesti Kalalaevade riiklikusse registrisse kantud kalalaevadest (sh sisevete kalalaevad) ning 1,61% merekalalaevadest (segmendid Läänemeri ja meri, va Läänemeri). Eesti riigisiseseid kalalaevu puudutav seadusandlus vastab kõrgetele rahvusvahelistele nõuetele ning on juba kooskõlas lepingus toodud miinimumnõuetega. Näiteks on Kaplinna lepingus soodsamat kohtlemist keelav säte (artikkel 4(7)), mis ütleb, et lepingupooleks mitte olevate riikide laevade suhtes, mis meie sadamatesse sisenevad, kohaldatakse samasuguseid 16 SISUKORD inspekteerimisstandardeid kui lepingupoole kalalaevadele. Eestis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrusega 29.12.2004 nr 222 „Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“ §1 (3)3 kehtestatud samasugused põhimõtted. Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna juhataja kohusetäitja sõnul inspekteeritakse Euroopa Liidu kalalaevasid vastavalt Euroopa Liidu direktiividele ning teatud määral ka vastavalt Eesti seadusandlusele. Kolmandate riikide kalalaevade inspekteerimine toimub samade põhimõtete järgi nagu Euroopa Liidu kalalaevade inspektsioon. Inspektorite põhimõte on, et Eesti vetes kala püüdvad või siin lossivad kalalaevad peavad olema samaväärsed Eesti lipu all sõitvate laevadega (ei tohi olla kehvemad). Kalalaevadel peavad olema väljastatud tunnistused vastavalt lipuriigi nõuetele. Juhul, kui neil ei ole kõiki Eestis nõutud tunnistusi, siis hindavad inspektorid kontrolli käigus, kas antud laev vastab oma seisukorralt ja varustuselt samadele kriteeriumitele kui Eesti lipu all olevad kalalaevad. 2.2.1.1 Välisriigi lipu kandvate kalalaevade inspekteerimine Kuna ühtset andmebaasi kalalaevade külastustest Eesti sadamatesse ei ole, siis on lähtutud ühelt poolt andmetest, mis on saadud Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna juhataja kohusetäitjalt, lähtudes nende organisatsioonisisesest andmebaasist (algusega 1. juuli 2013, varasemalt neil andmed puuduvad), teiselt poolt Statistikaameti avalikest andmetest. Veeteede Ameti andmetel külastas ajavahemikul 1. juuli 2013 – 31. detsember 2015 Eesti sadamaid 104 välisriigi lippu kandvat kalalaeva pikkusega 24 meetrit ja enam, millest kontrolliti 15-st. Statistikaameti andmetel külastas ajavahemikul 2010 – 2015 Eesti sadamaid 4 välismaalt saabunud kalalaeva (GT alla 1000). (Joonis 3) 17 SISUKORD 2010 – 2015. a Eesti sadamaid külastanud välismaalt saabunud kalalaevad 3 Kalalaevade arv 2 2 1 1 1 0 0 0 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Joonis 3. Eesti sadamaid külastanud välismaalt saabunud kalalaevad (Statistikaamet) 2.2.1.2 Veeteede Ameti puuduste statistika Ajavahemikul 1. juuli 2013 – 31. detsember 2015 inspekteeriti välisriigi lipu kandvad üle 24 meetriseid kalalaevu 15 korral. Inspektsioonide käigus tehti 43 märkust ning toimus 1 kinnipidamine aegunud dokumentide ja seadmete tõttu. Põhilised leiud inspekteerimistel:  dokumentide puudumine või ebatäpsused;  seadmete ebapiisav hooldus;  meremeeste puudulik dokumentatsioon (dokumendid aegunud);  naftaraamatu puudumine või vale täitmine;  prügiraamatu puudumine või vale täitmine. 18 SISUKORD 2.3 Eesti ja Euroopa Liidu seadusandlus Euroopa tasandil on Torremolinose protokoll rakendatud alates 1997. aastast nõukogu direktiiviga 97/70/EÜ5. Piirkondlike kokkulepete sõlmimise võimalusega seoses jääb Euroopa Liidu tasandil direktiiv 97/70/EÜ kaudu rakendatud Torremolinose protokoll muutumatuks. See tähendab, et praegused Euroopa Liidu normid, mida kohaldatakse nii Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kui ka kolmandate riikide lipu all sõitvate selliste kalalaevade suhtes, mis tegutsevad liikmesriigi sisevetes või territoriaalmeres või lossivad oma saaki liikmesriigi sadamas, on kaitstud. Euroopa Liidu vetes ohutuskorra säilitamiseks ei kohaldata seepärast Kaplinna lepingus ettenähtud erandeid, mis on sätestatud iga-aastase ülevaatusega seotud sättes 1.6 ja ühist kalastusvööndit või majandusvööndit käsitlevas sättes 3.3. Eestis kehtestab nõuded kalalaevade projekteerimisele, ehitamisele ja seadistamisele Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS)6 §19, mille lõige 5 sõnastab: kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Määruses 222 „Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“7 §3 määrab nõuded uue laeva projekteerimisele, ehitamisele ja seadistamisele. Antud paragrahv viitab Meresõiduohutuse seaduse §19 lõikele 1, arvestades Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega 5 Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11.12.1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord. http://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31997L0070&from=EN (22.11.2016) 6 Meresõiduohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010063?leiaKehtiv (22.11.2016) 7 Määrus 222 „Kalalaeva ohututusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“: https://www.riigiteataja.ee/akt/104112014002 (22.11.2016) 19 SISUKORD kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord, mida muudavad Euroopa Komisjoni direktiivid 1999/19/EÜ8 ja 2002/35/EÜ9. Määruses 222 §4 määratakse üldnõuded olemasolevatele kalalaevadele, mis peavad vastama samuti määruses sätestatud nõuetele ja volitatud klassifikatsiooniühingu või mereadministratsiooni poolt nende laevade projekteerimise, ehitamise (ümberehitamise) ja seadistamise (ümberseadistamise) ajal kehtestatud nõuetele, mis ei ole vastuolus määruse 222 nõuetega. Eesti riigisisene seadusandlus koos Euroopa Liidu seadusandlusega saadab tugeva rahvusvahelise signaali kalalaevade omanikele, näidates, et Eesti on riik, kus kalalaevade ohutus on prioriteet. 2.3.1 Eesti lipu all sõitvate kalalaevade dokumentatsioon MSOS-ist tulenevad tunnistused, sertifikaadid, dokumendid: 1. Merekõlblikkuse tunnistus 2. Ohutu mehitamise tunnistus (laevadel GT>20) 3. Mõõtekiri 4. Rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus 5. Rahvusvaheline veeorganismide tõrje süsteemi tunnistus (laevadel GT>400) lisadega 6. Logiraamat (laevadel GT>20) 7. Masina- ja raadiopäevaraamat (laevade GT>150) 8 Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/19/EÜ, 18.03.1999, millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31999L0019&from=EN (22.11.2016) 9 Euroopa Komisjoni direktiiv 2002/35/EÜ, 25.04.2002, millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pukkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32002L0035&from=EN (22.11.2016) 20 SISUKORD Määrusest 222 “Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“ (edaspidi KO) tulenevad tunnistused, sertifikaadid ja dokumendid: 1. Kalalaeva vastavuse tunnistus koos varustuse nimekirjaga 2. Vabastuse tunnistus 3. GMDSS seadmete kaldahooldus või alternatiivne lahendus Muudest seadustest ja määrustest tulenevad tunnistused, sertifikaadid ja dokumendid: 1. Liputunnistus või merelaevatunnistus (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus) 2. Klassitunnistus (väljastab Klassifikatsiooniühing) 3. Rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus (MARPOL) 4. Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus (MARPOL) 5. Veesõiduki raadioluba (Elektroonilise side seadus) 6. Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu kinnitav tõend (GT>1000 laevadel, kes teevad välisreise; Bunker 2001, art. 7) 7. Kapteni ja meeskonna diplomid ja tunnistused (rahvusvahelises meresõidus vastavalt STCW-78, kohalikus rannasõidus vastavalt määrusele 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“) 8. Lasti tõsteseadmete katsetamise tunnistused (määrus 87 „Laeva tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetuste kord“) 9. Vahigraafik (määrus 34 „Laeva vahiteenistuse kord“) 2.4 Kaplinna lepingu ja Torremolinose protokolli analüüs Leping sisaldab 10 peatükki, mis koosnevad omakorda eeskirjadest. Peatükkides ja eeskirjades sätestatakse põhinõuded ja põhimõtted, sh kohaldamis- ja väljaarvamiskriteeriumid ja mõisted. Peatükid: 21 SISUKORD 1. peatükk: üldsätted; 2. peatükk: konstruktsioon, veetihedus ja seadmed; 3. peatükk: püstuvus ja sellega seotud merekõlbulikkus; 4. peatükk: jõu- ja elektriseadmed ning ajuti mehitamata masinaruumid; 5. peatükk: tulekaitse, kahjutule avastamine, tule kustutamine ja tuletõrje; 6. peatükk: meeskonna ohutus (kaitse); 7. peatükk: päästevahendid ja seadmed; 8. peatükk: avariiprotseduurid, õppusteks kogunemine ja õppused; 9. peatükk: raadioside; 10. peatükk: laevale paigaldatud navigatsiooniseadmed ja –vahendid. Kohaldamine 1. 1. peatüki regulatsioon 1 („kohaldamine“) järgi kohaldatakse sätteid uutele laevadele, kui ei ole sätestatud teisiti. Lepingut võib kohaldada laevadele pikkuse või kogumahutavuse põhjal. 2. Lepingupool võib 9. peatükki järkjärguliselt rakendada kuni 10 aastase perioodi vältel ning peatükke 7, 8 ja 10 kuni 5 aastase perioodi vältel. Erandid 1. 1. peatüki regulatsioon 3 („erandid“) võimaldab lepingupooltel teha laevale lepingu nõuete suhtes erandi, kui peab nende kohaldamist ebamõislikuks või teostamatuks. Lepingupool võib teha laevale erandi ka siis, kui see tegutseb ainult riigi majandusvööndis. 2. Pool võib teha peatükkides 2 – 6 toodud nõuete suhtes erandi laevadele, millel on uuenduslikku tüüpi omadused, kui nende nõuete rakendamine võiks takistada selliste omaduste väljatöötamise uurimist. 22 SISUKORD Ekvivalendid 1. 1. peatüki regulatsioon 4 („ekvivalendid“) võimaldavad laeval kasutada või olla varustatud lepingus sätestatud eeskirjadele vastava ekvivalendiga, kui need vastavad Administratsiooni nõuetele. Tunnistus ja sadamariigi kontroll 1. Torremolinose protokolli artikkel 4 sätestab, et laeva, mis on lepingu järgi kohustatud tunnistust omama, kontrollitakse juhul, kui teise poole sadamas on selle kontrolli eesmärk tõendada, et lepingu sätete alusel väljastatud tunnistus on kehtiv. 2. Kui tunnistus on kehtiv, tuleb seda aktsepteerida, välja arvatud siis, kui on põhjust uskuda, et laev või selle seadmed ei vasta tunnistusele või ei ole lepinguga kooskõlas. 3. Kui tunnistus on aegunud või kehtivuse kaotanud, ei tohi laev merele sõita, välja arvatud sõiduks laevaremonditehasesse, kui sellega ei kaasne ohtu laevale ega inimeludele. 4. Igast kontrollametnike sekkumisest tuleb teavitada laeva lipuriigi konsulit või lähimat diplomaatilist esindust. 5. Kontrolli ajal tuleb teha kõik tagamaks, et laeva ei peeta põhjendamatult kinni ega tekitata põhjendamatuid viivitusi. Kui laev on põhjendamatult kinni peetud või tekitatud põhjendamatuid viivitusi, on laevaomanikul õigus saada hüvitist antud aja eest. Vääramatu jõud 1. Laev, mis ei kuulu lepingu kohaldamisalasse, ei muutu lepingu kohaldamisalas olevaks, kui kaldub esialgsest kursist kõrvale ilmastiku või muu vääramatu jõu tagajärjel. Õnnetused kalalaevadega 1. Juhul, kui õnnetus juhtub lepingupoole laevaga, mille suhtes kohaldatakse lepingu sätteid, on uurimine nõutav. 23 SISUKORD Reservatsioon ja vaidluste lahendamine 1. Lepingus puudub vaidluste lahendamise kord ja säte, mis võimaldaks pooltel ühinemisel reservatsiooni esitada. 24 SISUKORD 2.4.1 Kokkuvõte üldistest ja tehnilistest kohustustest 2.4.1.1 Lepingu üldised kohustused Tabel 3. Lepingu üldised kohustused Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk Repairs, alterations, Remont, ümberehitus, Puuduvad. Regulation 5 Regulatsioon 5. modifications and outfitting’s muudatused ja kohandused Antud nõue on Eesti Repairs, Remont, shall comply with at least the peavad vastama vähemalt seadusandluses reguleeritud alterations and ümberehitus ja requirements previously nõuetele, mis laeva suhtes MSOS seaduse § 19 lõikega 1, KO modifications muudatused applicable to the vessel while eelnevalt kohaldusid, kuid § 4 lõikega 1 ning määruses 233 major repairs shall meet the kapitaalremont peab vastama „Klassifitseerimata laevade requirements for a new vessel uute laevade nõuetele, kui seadistamise ja varustamise where the Administration deems Administratsioon seda nõuded ning ohutusnõuded“ reasonable and practicable. mõistlikuks ja teostatavaks peab. (edaspidi KLO) lõikega 5. 25 SISUKORD Tabel 4. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk Inspection and survey of vessels Lepingule vastava laevade Puuduvad. Regulation 6 Regulatsioon 6. under the Agreement shall be inspekteerimise ja ülevaatuse Antud nõue on reguleeritud Inspection and Inspekteeri- inspectors from the peavad korraldama MSOS § 12 lõikega 3. survey mine ja Administration. The Administratsiooni inspektorid. ülevaatus Administration may delegate to Administratsioon võib selle nominated surveyors. delegeerida määratud inspektoritele. If nominated surveyors conduct Kui määratud inspektorid Puuduvad. inspections and surveys, those korraldavad inspektsioone või MSOS § 12 annab üldised surveyors shall be empowered to: ülevaatusi, on neil õigus: volitused Administratsioonile. (a) require repairs to a vessel; and (a) nõuda laeva parandustöid ja Administratsiooni sisesed (b) carry out inspections and (b) korraldada inspekteerimisi ja dokumendid kehtestavad surveys if requested by the ülevaatusi, kui sadamariigi konkreetsed nõuded authorities of a port State. ametivõimud seda nõuavad. inspektoritele. 26 SISUKORD Tabel 5. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk The Agreement requires Leping nõuab Puuduvad. Regulation 6 Regulatsioon 6. corrective action should a survey parandusmeetmete rakendamist, Antud nõue on vastavuses MSOS Inspection and Inspekteeri- reveal a vessel does not comply kui ülevaatuse käigus peaks § 13 lõikega 7 ja § 18. survey mine ja with its certificate, or presents a selguma, et laev ei vasta oma ülevaatus danger to the vessel or persons tunnistusele või kujutab ohtu on board. If corrective action is laevale või pardal olevatele not taken, the certificate may be inimestele. withdrawn and if the vessel is in Kui parandusmeetmeid the port of another Party, the kasutusele ei võeta, võidakse appropriate authorities of the tunnistus tühistada ja kui laev port State shall also be notified viibib teise lepingupoole immediately. The government of sadamas, tuleb viivitamatult the port State concerned shall teavitada sadamariigi vastavaid give such officer, surveyor or ametkondi. Asjassepuutuva organization any necessary sadamariigi valitsus peab andma assistance to carry out their vastavale ametnikule, obligations under this regulation, inspektorile või organisatsioonile ensuring that it shall not proceed vajalikku abi nende kohustuste to sea or leave port to a repair täitmiseks selle regulatsiooni yard unless there is no danger to alusel, tagades, et laev ei saaks the vessel or persons on board. sõita merele või lahkuda The Administration shall fully sadamast laevaremondi- guarantee the completeness and tehasesse, välja arvatud juhul, kui 27 SISUKORD Tabel 6. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk efficiency of the inspection and puudub oht laevale või pardal Regulation 6 Regulatsioon 6. survey. olevatele isikutele. Inspection and Inspekteeri- Administratsioon peab täielikult survey mine ja tagama inspekteerimise ja ülevaatus ülevaatuse terviklikkuse ja tõhususe. Chapter 1 1. peatükk Outlines timing of initial surveys, Päästevahendite, Puuduvad. Regulation Regulatsioon renewal survey intervals (not raadioseadmete ja muude Nõue on tagatud MSOS § 13 7(1)(a) 7(1)(b) 7(1)(a) 7(1)(b) exceeding 5 years), periodical seadmete esmase ülevaatuse, lõikega 4. 7(1)(d) 7(1)(e) 7(1)(d) 7(1)(e) surveys and annual surveys of korralise ülevaatuse intervallide 8(1)(a) 8(1)(b) 8(1)(a) 8(1)(b) life-saving appliances, radio (mitte üle 5 aasta), perioodiliste 8(1)(c) 8(1)(c) installations and other ülevaatuste ja iga-aastaste 8(1)(d) 8(1)(d) equipment. ülevaatuste ajaline raamistik. 9(1)(b) 9(1)(b) 9(1)(c) 9(1)(c) 9(1)(d) 9(1)(d) 9(1)(f) 9(1)(f) 28 SISUKORD Tabel 7. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk A periodical survey within 3 Perioodiline ülevaatus 3 kuu Puuduvad Regulation Regulatsioon months before or after the jooksul enne või pärast teist Vastavuses EL direktiivi 97/70/EÜ 7(1)(c) 7(1)(c). second anniversary date or within jõustumistähtaega või 3 kuu nõuetega. Surveys of life- Pääste- 3 months before or after the third jooksul enne või pärast saving vahendite ja anniversary date of the rahvusvahelise kalalaeva appliance and muude International Fishing Vessel ohutustunnistuse kolmandat other seadmete Safety (IFVS) Certificate shall take jõustumistähtaega asendab ühte equipment ülevaatused the place of one of the annual lõikes (1)(d) nimetatud iga- surveys specified in paragraph aastast ülevaatust. (1)(d). Teise võimalusena võib Alternatively, the Administration Administratsioon otsustada, et may decide that the periodical perioodiline ülevaatus tuleb teha survey shall be carried out within 3 kuu jooksul enne teist 3 months before the second rahvusvahelise kalalaeva anniversary date and three ohutustunnistuse months after the third jõustumistähtpäeva ja 3 kuu anniversary date of the jooksul pärast selle kolmandat International Fishing Vessel jõustumiskuupäeva. Safety Certificate. 29 SISUKORD Tabel 8. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk Details the equipment to be Täpsustab seadmed, mis peavad Puuduvad. Regulation Regulatsioon covered in an initial survey. sisalduma esmases ülevaatuses. Vastavuses EL direktiivi 97/70/EÜ 7(2)(a) 7(2)(b) 7(2)(a) 7(2)(b). Renewal and periodical surveys Korralised ja perioodilised nõuetega. Surveys of life- Pääste- to include compliance with the ülevaatused hõlmavad vastavust saving vahendite ja International Regulations for rahvusvahelistele appliance and muude Preventing Collisions at sea. laevakokkupõrgete vältimise other seadmete eeskirjadele. equipment ülevaatused Chapter 1 1. peatükk Annual surveys required for Regulatsiooni 7(2)(a) seadmetele Puuduvad. Regulation Regulatsioon Regulation 7(2)(a) equipment. on nõutav iga-aastane ülevaatus. Kõik klassifitseeritud ja 7(2)(c) Surveys 7(2)(c). Pääste- klassifitseerimata (KLO §26 lõige of life-saving vahendite ja 1) laevade päästevahendid appliance and muude peavad vastama LSA koodeksis other seadmete toodud nõuetele ja tähtaegadele, equipment ülevaatused kus on ette nähtud iga-aastased ülevaatused. (LSA koodeks, regulatsioon 20 (8.1(1)). 30 SISUKORD Tabel 9. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk Obligation to ensure periodical Kohustus tagada perioodilised ja Välja töötada rahvusvaheline Regulation Regulatsioon and annual surveys are endorsed iga-aastased ülevaatused on kalalaevade ohutustunnistuse 7(3) 7(3) on the IFVS Certificate. märgitud ka rahvusvahelisele vorm vastavalt IMO nõuetele. 8(3) 8(3) kalalaeva ohutustunnistusele. Muuta/parandada KO lisas 1 olev 9(3) 9(3) vastavuse tunnistus rahvusvaheliseks kalalaevade ohutuse tunnistuseks ning lisada sinna vajalik sisu. Chapter 1 1. peatükk Outlines that lifesaving Toob esile, et päästevahendeid ja Puuduvad Regulation Regulatsioon appliances and radio installations raadioseadmeid tuleb kontrollida KO lisa 3 „varustuse nimekiri“, 8(2)(a) 8(2)(b) 8(2)(a) 8(2)(b). to be covered under initial, esmase, korralise ja perioodilise mis käib vastavuse tunnistuse Surveys of radio Raadiosead- renewal and periodical surveys. ülevaatuse käigus. juurde, on ette nähtud ka installations mete raadioseadmete kontroll. ülevaatused Chapter 1 1. peatükk Equipment other than items in Seadmed, mida ei ole nimetatud Puuduvad Regulation Regulatsioon Regulations 7 and 8 shall be regulatsioonides 7 ja 8, läbivad Nõue on tagatud MSOS § 13 9(1)(a) 9(1)(a). subject to an initial survey esmase ülevaatuse, mis hõlmab lõikes 4. Surveys of Konstruktsiooni including an inspection of the laeva põhja inspekteerimist, enne structure, masinate ja outside of the vessel's bottom laeva käikulaskmist. machinery and seadmestiku before the vessel is put in service. equipment ülevaatus 31 SISUKORD Tabel 10. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk A minimum of two inspections of Minimaalselt kaks laeva põhja Puuduvad Regulation Regulatsioon the outside of the vessel's bottom välimist inspekteerimist iga viie Nõue on tagatud MSOS § 13 lõike 9(1)(e) 9(1)(e). during any five-year period. The aasta pikkuse perioodi jooksul. 4 punktis 5. Surveys of Konstruktsiooni interval between any two such Intervall kahe sellise structure, masinate ja inspections shall not exceed 36 inspekteerimise vahel ei tohi machinery and seadmestiku months. ületada 36 kuud. equipment ülevaatus Chapter 1 1. peatükk The initial survey shall include a Esmane ülevaatus peab hõlmama Puuduvad Regulation Regulatsioon complete inspection of the konstruktsiooni, masinate ja Nõue on tagatud KLO § 4 9(2)(a) 9(2)(b) 9(2)(a) 9(2)(b). structure, machinery and seadmete täielikku ülevaatust, et lõigetega 1 ja 2. Surveys of Konstruktsiooni equipment to ensure it complies tagada vastavus lepingule ja Eesti seadusandlus kohustab structure, masinate ja with the Agreement and are fit töökõlbulikkus. antud konstruktsioonide, machinery and seadmestiku for service. masinate ja seadmete täielikku equipment ülevaatus ülevaatust. 32 SISUKORD Tabel 11. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk Obligations to ensure the Kohustus tagada laeva ja selle Puuduvad Regulation 10 Regulatsioon condition of the vessel and its seadmete seisukorra säilitamine Nõue on tagatud MSOS § 13 Maintenance of 10. Seisukorra equipment be maintained to the lepingu standardite alusel, lõikega 7, mis kohustab reederit conditions after säilitamine Agreement standards, including sealhulgas mitte teha teavitama Administratsiooni ja survey pärast no structural change after surveys struktuurilisi muudatusi pärast klassifikatsiooniühingut ülevaatust and determining whether a ülevaatust ja teha kindlaks, kas avastatud vigastustest ja riketest, survey is necessary following an õnnetuse või puuduse avastamise mis avaldavad mõju laeva accident, or defect discovery. järgselt on vajalik ülevaatus. merekõlblikkusele. Chapter 1 1. peatükk Requirement to issue and IFVS Nõue väljastada rahvusvaheline Välja töötada rahvusvaheline Regulation 11 Regulatsioon Certificate indicating compliance kalalaeva ohutustunnistus, mis kalalaevade ohutustunnistuse Issue or 11. with the Agreement. The IFVS näitab lepingule vastavust. vorm koos varustuse nimekirjaga endorsement Tunnistuste Certificate shall be supplemented Rahvusvahelisele kalalaeva vastavalt IMO nõuetele. of certificates väljastamine by a Record of Equipment. The ohutustunnistusele tuleb lisada Muuta/parandada KO lisas 1 olev või kinnitamine IFVS Certificate shall be endorsed varustuse nimekiri. vastavuse tunnistus by the Administration. Rahvusvahelise kalalaeva rahvusvaheliseks kalalaevade ohutustunnistuse kinnitab ohutuse tunnistuseks ning lisada Administratsioon. sinna vajalik sisu. Samuti muuta/parandada KO lisa 3 varustuse nimekiri. 33 SISUKORD Tabel 12. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk Another Party to the Agreement Teine lepingupool võib nõuda Vajalik muudatus Regulation 12 Regulatsioon may request a vessel is to be laeva ülevaatust ning rahuldava KO lisas 1 olev vastavuse Issue or 12. surveyed, and if satisfied, issue a tulemuse korral väljastada tunnistus vastab nõuetele, ent endorsement Tunnistuste certificate of compliance. Any vastavustunnistuse. Selle sätte lisada tuleb märge, et of certificates väljastamine ja certificate issued under this alusel väljastatud tunnistusel vastavustunnistus väljastati laeva by another kinnitamine regulation shall have a statement peab olema märge, mis ütleb, et lipuriigi valitsuse taotlusel. party teise poole saying it was issued at the request see väljastati laeva lipuriigi poolt of the Government of the State- valitsuse taotlusel. flag of the vessel. Chapter 1 1. peatükk An IFVS Certificate shall not Rahvusvahelise kalalaeva Puuduvad. Regulation Regulatsioon exceed 5 years. Renewal surveys ohutustunnistuse kehtivus ei tohi 13(1) 13(2)(a) 13(1) 13(2)(a) are valid from the date of ületada 5 aastat. Korralised Nõue tagatud EL direktiiviga 13(2)(b) 13(2)(b) completion. Certificate valid from ülevaatused kehtivad alates 97/70/EÜ 13(2)(c) 13(2)(c) the date of expiry of previous nende lõpetamise kuupäevast. 13(3) 13(3) Certificate if renewal survey Tunnistus kehtib alates eelmise 13(4) 13(4) occurred after the expiry of the tunnistuse kehtivuse lõppemise 13(6) 13(6) previous Certificate. kuupäevast, kui korraline 13(7)(a) 13(7)(a) Administration may amend the ülevaatus toimus pärast eelmise 13(7)(b) 13(7)(b) anniversary date of the tunnistuse kehtivuse lõppu. 13(7)(c) 13(7)(c) Certificate if annual, intermediate Administratsioon võib muuta or periodical surveys are tunnistuse jõustumise kuupäeva, completed before the original kui iga-aastased, vahepealsed või anniversary date. perioodilised ülevaatused 34 SISUKORD Tabel 13. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk toimuvad enne algset jõustumise Regulation Regulatsioon kuupäeva. 13(1) 13(2)(a) 13(1) 13(2)(a) 13(2)(b) 13(2)(b) 13(2)(c) 13(2)(c) 13(3) 13(3) 13(4) 13(4) 13(6) 13(6) 13(7)(a) 13(7)(a) 13(7)(b) 13(7)(b) 13(7)(c) 13(7)(c) Chapter 1 1. peatükk If a Certificate expires when the Kui tunnistus aegub ajal, mil laev Puuduvad. Regulation Regulatsioon vessel is not in port, an extension ei ole sadamas, võib selle Nõue tagatud EL direktiiviga 13(5) 13(5) to the period of validity can be kehtivusperioodi pikendada 97/70/EÜ granted but only to allow the ainult selleks, et võimaldada vessel to complete its voyage to laeval lõpetada teekond the survey port. Extension shall sadamasse, kus ülevaatus be no longer than 3 months. The toimub. Pikendust ei tohi anda vessel is not able to leave the kauemaks kui 3 kuud. Laev ei saa survey port until a new IFVS lahkuda sadamast, kus ülevaatus Certificate is issued. toimub, enne uue rahvusvahelise kalalaeva ohutustunnistuse väljastamist. 35 SISUKORD Tabel 14. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk Certificates cease to be valid if the Tunnistused kaotavad kehtivuse, Puuduvad Regulation Regulatsioon surveys are not completed in the kui ülevaatusi ei tehta lepingus Nõue on kaetud MSOS § 18. 13(8) 13(8) periods specified in the sätestatud ajavahemike jooksul, Agreement, if the IFVS Certificate kui rahvusvahelist kalalaeva is not endorsed with the ohutustunnistust ei ole lepinguga Agreement or if the vessel heaks kiidetud või kui laev liigub transfers to the flag of another teise riigi lipu alla. Uus tunnistus State. A new certificate shall only väljastatakse ainult siis, kui be issued if the government rahvusvahelist kalalaeva issuing the IFVS Certificate is fully ohutustunnistust väljastav satisfied the vessel complies with valitsus on täiesti rahul laeva the Agreement. The former flag- lepingule vastavusega. Endise state Government is required to lipuriigi valitsus on kohustatud transmit to the new Flag-State edastama uuele lipuriigile copies of the certificates and tunnistuste koopiad ja enne laeva survey reports carried by the üleviimist tehtud ülevaatuste vessel before a transfer. aruanded. 36 SISUKORD Tabel 15. Tabeli 3 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused Selgitused, viited Chapter 1 1. peatükk Certificates and records of Tunnistused ja varustuse Puuduvad Regulation 14, Regulatsioon equipment to be in the form of nimekirjad peavad olema lepingu Nõue on kaetud MSOS § 1 16 Forms of 14, 16. the models in the Appendix to the lisas olevate näidete vormis. lõigetega 61 ja § 4; KO § 1 lõikega certificates, Tunnistuste ja Agreement. Certificates issued Poole väljastatud tunnistusi peab 3. records ofvarustuse under the authority of a party teine pool aktsepteerima ning equipment and nimekirjade shall be accepted by the other neil on võrdne jõud teise poole acceptance of vormid ning party, and have the same force as väljastatud tunnistustega. certificates tunnistuste certificates issued by them. aktsepteeri- mine Chapter 1 1. peatükk Certificates shall be readily Tunnistused peavad pardal Puuduvad Regulation 15 Regulatsioon available for on board inspection. toimuva inspekteerimise jaoks Nõue on tagatud MSOS § 3 Availability of 15. Tunnistuste olema kergesti kättesaadavad. lõikega 1. certificates kättesaadavus Chapter 1 1. peatükk The privileges of the Agreement Lepingust tulenevaid õigusi ei saa Puuduvad Regulation 17 Regulatsioon 17 may not be claimed in favor of kasutada laev, millel puuduvad Nõue on tagatud MSOS § 1. any vessel unless it holds vastavad kehtivad tunnistused. appropriate valid certificates. 37 SISUKORD 2.4.1.2 Lepingu tehnilised kohustused vastavalt peatükkidele 2-10 Tabel 16. Lepingu tehnilised kohustused. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused selgitused, viited Chapter II II peatükk. Technical specifications for: Tehnilised kirjeldused järgneva Puuduvad Construction, Konstruktsiooni  construction kohta: Vastavad EL nõukogu direktiivile Watertight veetihedus ja  watertight doors  konstruktsioon 97/70/EÜ, millega kehtestatakse Integrity and seadmed  hull integrity  veetihedad uksed vähemalt 24 m pikkusele Equipment  weathertight doors  kere terviklikkus kalalaevadele ühtne ohutuskord.  hatchways  ilmastikukindlad uksed  machinery space openings  luugid  other deck opening  masinaruumide avad  ventilators  muud tekiavad  air pipes  ventilaatorid  sounding devices  õhutorud  sidescuttles and windows  tankide mõõtmisseadmed  inlets and discharges  pardailluminaatorid ja  freeing ports aknad  anchor and mooring  sisse- ja väljalaskeavad equipment.  tormiluugid umbreelingus  ankurdus- ja sildumisseadmed. 38 SISUKORD Tabel 17. Tabeli 16 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused selgitused, viited Chapter III III peatükk. Technical specifications for: Tehnilised kirjeldused järgneva Puuduvad Stability and Püstuvus ja  stability criteria kohta: Nõue tagatud KO § 32 (püstuvuse Associated sellega seotud  flooding of fish-holds  püstuvuskriteerium kriteeriumid), § 33 (püstuvuse Seaworthiness merekõlbulik-  particular fishing methods  kalatrümmide veega informatsioon), § 34 kus  severe wind and rolling täitumine (lisaohutusnõuded eriliste  water on deck  erilised kalapüügiviisid püügiviiside korral), § 35  operating conditions  tugev tuul ja (kreenikatse); KLO peatükkidega  ice accretion külgõõtsumine 9, 12, 13 ning EL direktiiviga  inclining test  vesi tekil 97/70/EÜ.  stability information  töötingimused  portable fish-hold  jääkuhje divisions  kreenikatse  bow height  püstuvuse teave  maximum permissible  teisaldatav kalade operating draught hoidmise vaheruum  subdivision and damage  vööri kõrgus stability.  maksimaalne lubatud süvis  laeva vaheruumideks jaotamine ja vigastatud laeva püstuvus 39 SISUKORD Tabel 18. Tabeli 16 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused selgitused, viited Chapter IV IV peatükk. Jõu- Technical specifications for Tehnilised spetsifikatsioonid Puuduvad Machinery and ja application to vessels 45 meters kohaldamiseks laevadele Nõue tagatud EL direktiiviga Electrical elektriseadmed in length and over: pikkusega 45 meetrit ja rohkem: 97/70/EÜ, KLO peatükkidega 9, Installations ning ajuti  machinery installations  jõuseadmed 10, 11. and Periodically mehitamata  electrical installations  elektriseadmed Unattended masinaruumid  periodically unattended  ajutiselt mehitamata Machinery machinery spaces. masinaruumid. Spaces Chapter V Fire V peatükk. Technical specifications for: Tehnilised kirjeldused järgneva Puuduvad Protection, Fire Tulekaitse,  fire safety measures in kohta: Nõue tagatud EL direktiiviga Detection, Fire kahjutule vessels of 60 meters in  tuleohutusmeetmed 97/70/EÜ, KLO peatükiga 5. Extinction and avastamine, length and over laevadel pikkusega 60 ja Fire Fighting tule  fire safety measures in enam meetrit kustutamine ja vessels of 45 meters in  tuleohutusmeetmed tuletõrje length and over but less laevadel pikkusega 45 ja than 60 meters. enam, kuid vähem kui 60 meetrit. Chapter VI VI peatükk. Technical specifications for: Tehnilised kirjeldused järgneva Puuduvad Protection of Meeskonna  general protection kohta: EL direktiiv 97/70/EÜ the Crew kaitse measures  üldised kaitsemeetmed  deck openings  tekiavad  bulwarks, rails and guards  umbreelingud, reelingud  stairways and ladders. ja piirded 40 SISUKORD Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused selgitused, viited Chapter VIVI peatükk.  trepid ja redelid. Protection of Meeskonna the Crew kaitse Chapter VII Life-VII peatükk. Technical specifications for: Tehnilised kirjeldused järgneva Puuduvad Saving Päästevahendid  evaluation, testing and kohta: Nõue tagatud KO peatükiga 5, Appliances and ja -seadmed approval of life-saving  päästevahendite ja - KLO peatükiga 4 ja EL direktiiviga Arrangements appliances and seadmete hindamine, 97/70/EÜ arrangements katsetamine ja heakskiit  production tests  tootmiskatsed  vessel requirements  laevade nõuded  life-saving appliances  nõuded requirements. päästevahenditele Chapter VIII VIII peatükk. Technical specifications for: Tehnilised kirjeldused järgneva Puuduvad Emergency Hädaolukorra  general emergency alarm kohta: Nõue tagatud KO peatükiga 2, Procedures, juhend, system, muster list and  üldhäire, laevahäirete KLO peatükiga 8 ja Musters and õppusteks emergency instructions kava ja hädaolukorra EL direktiiviga 97/70/EÜ Drills kogunemine ja  abandon ship training and juhend õppused drills  laeva mahajätmise  training in emergency treeningud ja õppused procedures.  õppused hädaolukorra juhendi järgi 41 SISUKORD Tabel 19. Tabeli 16 jätk. Regulation Peatükk Detail of obligation Kohustuse sisu Vajalikud muudatused selgitused, viited Chapter IX IX peatükk. Technical specifications for ship Laeva raadioseadmete nõuete Puuduvad Radio Raadioside requirements tehniline kirjeldus Nõue tagatud KO peatükiga 3, communi- KLO peatükiga 2 ja cations EL direktiiviga 97/70/EÜ Chapter X X peatükk. Technical specifications for: Tehnilised kirjeldused järgneva Puuduvad Shipborne Laevale  ship borne navigational kohta: Nõue tagatud KO peatükk 4. KLO Navigational paigutatud equipment  laevale paigutatud peatükiga 3 ja Equipment and navigatsiooni-  nautical instruments and navigatsiooniseadmed EL direktiiviga 97/70/EÜ Arrangements seadmed ja publications  navigatsioonivahendid ja -vahendid.  signaling equipment meretrükised  navigation bridge  signaliseerimisseadmed visibility.  nähtavus navigatsioonisillast Appendices Lisad Templates and forms for Mallid ja vormid tunnistuste ja Muudatus vajalik Certificates and Records of varustuse nimekirjade jaoks. Välja töötada vastavad vormid. Equipment. 42 SISUKORD 2.5 Lepinguga ühinemise mõjud Tabel 20. Lepingu ühinemise mõjud Kohustuse sisu Mõjud Võimalik rahastaja Välja töötada rahvusvaheline Kaasneb täiendav Seotud ministeeriumid, kalalaevade ohutustunnistus halduskoormus ning sellega Veeteede Amet koos vajalike lisadega vastavalt seonduvad kulud (sh täiendava IMO nõuetele. personali kulud). MSOS, KO ja KLO lisada Täiendava seadusandluse Seotud ministeeriumid rahvusvaheline kalalaevade loomine ja selle loomise ning ohutustunnistuse väljastamise rakendamisega seotud otsesed ja nõuetega seonduvad sätted. ja kaudsed kulud. Nõuetekohaste tunnistuste Võimalikud täiendava Seotud ministeeriumid, väljastamine, registri pidamine. personali kulud, halduskulud. Veeteede Amet 2.6 Järeldused 1. Eesti seadusandlus on juba vastavuses Kaplinna lepingus ja Torremolinose protokollis kajastatud sätetega. Vajalikud on väiksed muudatused merendusalases seadusloomes. Vastavus lepingule tuleb märkida väljastatavale rahvusvahelisele kalalaevade ohutustunnistusele, mis sisuliselt vastab KO määruse lisale 1 („Vastavuse tunnistus“). 2. Lepinguga ühinemise tulemusena ei muutu Eesti kalalaevade tehnilised nõuded. 3. Lepinguga ühinemine hõlmab vaid ca 1% Eesti kalalaevastikust ning ühinemise ettevalmistamine, ratifitseerimine ning hilisem haldamine ei ole vastavuses saavutatud tulemusega. 4. Eesti sadamaid ei külasta palju mitte Euroopa Liidu lipuga kalalaevu, kes võiksid nõuetele mittevastavuse tõttu põhjustada kahju Eesti merekeskkonnale. 5. Uuringu autorid ei näe küllaldaselt põhjusi, mis näitaksid lepingu ratifitseerimise vajalikkust. 43 SISUKORD 3. STCW-F 1995 3.1 Ülevaade Kalalaevade personali väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1995 (STCW-F), jõustus 29. septembril 2012 pärast 15 ratifitseerimiskirja laekumist 29. septembriks 2011. STCW-F (edaspidi konventsioon) sätestab merel tegutsevate kalalaevade pikkusega 24 m ja enam meeskonna liikmete diplomite ja kvalifikatsiooni kinnitavate tunnistuste väljastamise korra ning miinimumnõuded väljaõppele. Seisuga 28.oktoober 2016 on konventsiooniga ühinenud 19 riiki ja üks assotsieerunud osapool10. Eesti naabritest on konventsiooni jõustanud Leedu, Läti ja Vene Föderatsioon. Konventsioon sisaldab 15 artiklit, nelja peatükiga lisa koos reeglistikuga ja 9 resolutsiooni. See on esimene ja ainuke vastavaid nõudeid rahvusvahelisel tasemel tõestav dokument. Riikide ühinemine konventsiooni nõuetega on vabatahtlik. Konventsiooni algatas IMO lootuses leevendada ohutusega seotud madalseisu merekalanduses, mis teadete kohaselt tõi igal aastal kaasa enam kui 24 00011 elu kaotuse. Eesmärkiks oli tõsta kalalaevade meeskondade hariduse ja kvalifikatsiooni taset ning seada sellekohaseid standardid koos vastavate tunnistuse väljaandmise korraga. Kalalaevade personali diplomeerimist puudutab ka varasem dokument: IMO Resolution A.539(13) 1983. aastast „Certification of skippers and officers in charge of a navigational watch 10 IMO kodulehekülg „Status of Conventions“ http://www.imo.org/en/About/Conventions/StatusOfConventions/Pages/Default.aspx (06.12.2016) 11 ILO 2001. Aasta aruanne ohutuse ja tervishoiu kohta kalandussektoris 44 SISUKORD on fishing vessels of 24 meters in length and over“ millele viidatakse konventsiooni jaotises I/112 3.2 Konventsiooni artiklid Artikkel 1 näeb ette, et konventsiooniga ühinenud osapool ehk konventsiooni jõustanud riik võtab meetmeid oma seadusandluse ühildamiseks konventsiooni sätetega. Artikkel 2 määratleb kalalaevana alust, mis püüab kala või muid mereressursse majandustegevusena merel väljaspool siseveekogusid, kaldaäärset madalvett ja sadamate veeala. Artikliga 3 määratakse konventsiooni nõuete kehtivus konventsiooni jõustanud riigi lippu kandvate merekalalaevade meeskonnaliikmete suhtes. Artiklis 4 pannakse osapoolele kohustus teatada IMO peasekretärile tegevusest konventsiooni jõustamiseks ning edastada talle väljastavate diplomite ja sertifikaatide näidised. Artiklis 5 kehtestatakse, et kõik konventsiooni osapoole varasemad lepped ükskõik kellega, mis puudutavad kalalaevade personali väljaõpet, diplomeerimise ja vahiteenistuse nõudeid, säilitavad oma kehtivuse nagu ka seadusandlikud aktid, mis otseselt ei haaku konventsiooni nõuetega. Artikkel 6 kehtestab, et kalalaevade personali diplomid peavad olema väljastatud vastavalt konventsiooni lisas sätestatud nõuetele. Artikkel 7 näeb ette, et konventsiooni osaline riik peab sisse seadma protseduurid järelevalve teostamiseks, et väljastatud diplomite ja tunnistuse omanike teadmiste ja oskuste tase vastaks 12 EL ametliku dokumendina välja antud STCW-konventsiooni Manila muudatustega parandatud lisa tõlkes kasutatakse sõna Regulation tõlkena Jaotis. Antud tõlget kasutatakse uurimistöös ka STCW-F konventsiooni lisale viidates. 45 SISUKORD konventsiooni lisas sätestatud tasemele ning kehtestama sanktsioonid laevaomanike ja kipperite suhtes, kes neid nõudeid ignoreerides värbavad personali. Samuti tuleb kehtestada administratiivsed karistused isikutele, kes on omandanud tunnistused pettuse teel või kasutavad võltsitud tunnistusi. Artikkel 8 kehtestab, et osapoolte kompetentsed ametnikud sadamates võivad kontrollida teise osapoole laevapere liikmetele väljastatud tunnistuste korrektsust ja seaduspärasust. Igal sellisel juhul tuleb vältida välisriigi laevaperele oma riigis kehtivatest kõrgemate nõuete esitamist ja laeva alusetut kinnipidamist. Artiklis 9 kutsutakse osapooli üles arendama koostööd tehnilistes ja väljaõpet puudutavates küsimustes. Artiklis 10 kehtestatakse konventsioonis tehtavate muudatuste läbiviimise ja jõustamise kord. Artiklis 11 kehtestatakse konventsiooni allkirjastamise, ratifitseerimise, ühinemise ja tunnustamise kord. Konventsioon on avatud ühinemiseks kõikidele riikidele. Artiklis 12 kehtestatakse konventsiooni jõustamise tingimused: 12 kuud pärast ratifitseerimiskirjade laekumist IMO peasekretärile 15 riigilt. Artiklis 13 antakse riikidele võimalus katkestada oma osalus konventsioonis 5 aasta möödumisel pärast selle jõustumise, esitades vastavasisulise teate IMO peasekretärile. Osalus katkeb 12 kuud pärast teate esitamist. Artiklis 14 määratakse, et konventsiooni haldab IMO peasekretär teatades ratifitseerinud riikidele selle jõustumisest ning edastades teate koos tekstiga ÜRO peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks. Artikkel 15 loetleb keeled, mis on autentsed ja milles konventsioon on koostatud. Nendeks on araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keel. 46 SISUKORD 3.3 Konventsiooni ja lisa analüüs Konventsiooni tekst oma mõttelt ei erine STCW 78 tekstist väljendades neidsamu põhimõtteid lühendatud vormis. Määratlustes on defineeritud eraldi „kalalaev“ ja „merekalalaev“, kusjuures esimene neist langeb ühte sama määratlusega STCW 78-s, teise sõnastus on ligilähedane STCW 78 terminile sea-going ship. Konventsiooniga ühinenud riik võtab endale kohustuse sisse seada protseduurid järelevalve teostamiseks, et väljastatud diplomite ja tunnistuste omanike teadmiste ja oskuste tase vastaks konventsiooni lisas sätestatud tasemele ning kehtestama sanktsioonid laevaomanike ja kipperite suhtes, kes neid nõudeid ignoreerides värbavad personali. Samuti tuleb kehtestada administratiivsed karistused isikutele, kes on omandanud tunnistuse pettuse teel või kasutavad võltsitud tunnistusi (artikkel 7). Artikkel 9 kutsub konventsiooniga ühinenud riiki abistama teisi osapooli nii administratiivse kui kalalaevadel töötava personali väljaõppes oma õppeasutustes ja toetama õppeasutuste, õppeprogrammide ja praktikavõimaluste loomist. See peaks toimuma regionaalsel põhimõttel kuid suunitlusega arengumaadele. Konventsiooni lisa ülesehitus on säilitanud varasema dokumendiga (IMO Resolution A.539(13) Certification of Skippers and Officers in Charge of a Navigational Watch on Fishing Vessels of 24 meters in Length and Over) sisu ja ülesehituse. See ülesehitus erineb täielikult STCW 78 ja selle Koodeksi ülesehitusest. Raske on mõista, miks IMO uuendas 1995 aastal STCW 78 lisa ja andes välja STCW Koodeksi (STCW Code), kiitis samal ajal heaks STCW-F konventsiooni sellises redaktsioonis. Seda enam, et konventsiooni on juba algselt sisestatud vajadus seda täiendada ja uuendada suunitlusega STCW 78-le (resolutsioon 6: Training and certification of personnel on board large fishing vessels, mehaanikute väljaõpet puudutav resolutsioon 7: Requirements for officers in charge of an engine watch and watchkeeping provisions ning GMDSS puudutavate pädevuste koha käivad sätted). 47 SISUKORD 3.3.1 Lisa (Annex) Konventsiooni lisa on jagatud neljaks peatükiks: 1. Üldsätted (general provisions); 2. Diplomeerimine (certification of skippers, officers, engineers officers and radio operators); 3. Ohutusalane baasväljaõpe (Basic safety training for all fishing vessel personnel); 4. Vahiteenistus (watchkeeping). On veel kolm lisa diplomite vormi näidistega ja 9 resolutsiooni, millest osa kannab peatükkide tekstist välja jäänud pädevusi kirjeldavaid nõudeid. 3.3.1.1 Peatükk I: Üldsätted  Jaotis I/1: definitsioonid. Määratlused annavad definitsiooni „piiratud veeala“ kohta (limited waters), mis tähendab piirkonda kus kalalaeva personali kvalifikatsioonile esitatakse madalamaid nõudeid. Sellise piirkonna määramise kohta on tehtud viide Resolutsioonile A.539(13). See aga sätestab asjaolud, mida sellise piirkonna määramisel tuleb arvesse võtta.  Jaotis I/2: kohaldumine.  Jaotis I/3: tunnistused ja kinnituslehed. Nõuded sarnanevad STCW 78 diplomite ja nende kehtivust tunnistavate dokumentide samadele nõuetele (Jaotis I/2). Mehaanikute ja raadiooperaatorite suhtes loetakse konventsioonile vastavaks STCW 78 nõuete kohaselt väljastatud diplom. Diplomite ja nende kehtivust kinnitavate dokumentide vorm võib erineda konventsiooni lisades (Appendix) toodud vormist. Lubatud on piiratud vetes tegutsevate kalalaevade pikkusega alla 45 meetri personalile rakendada veelgi madalamaid kvalifikatsiooninõudeid kui on sätestatud piiratud vetes tegutsevate kalalaevade personalile jaotistes II/3, II/4 ja II/5 ja nõuded inglise keele osas. Seda siis, kui nimetatud jaotiste nõuete täitmine ei ole mõttekas või osutub praktiliselt võimatuks. 48 SISUKORD  Jaotis I/4: järelevalve protseduurid. Kontrolli ja nõuetele mittevastavusele reageerimise nõuded ei erine põhimõtteliselt STCW78 samadest nõuetest (Jaotised I/4 ja I/5).  Jaotised I/5 – I/8: teabe edastamine, tegevused seoses diplomeerimisega, tunnistuste tunnustamine, üleminekusätted. Kajastavad lühemas sõnastuses sätteid, mis on samasugused STCW 78 peatüki I vastavate sätetega.  Jaotised I/9 ja I/10: vabastused, ekvivalendid. Lubavad tungival vajadusel anda välja tunnistusi, mis võimaldavad teatud kvalifikatsiooninõuetega ametikohale määrata ühe astme võrra madalama kvalifikatsioonitasemega spetsialisti viies vajadusel läbi pädevuse kontrolli. Samuti on lubatud välja anda tunnistusi isikutele, kelle tööstaaž kinnitab nende pädevust vastaval ametikohal kalalaevas. 3.3.1.2 Peatükk II: diplomeerimine Jaotised II/1 – II/2 sätestavad kohustuslikud miinimumnõuded kipperitele ja vahiohvitseridele kalalaevadel pikkusega üle 24 meetri, mida kasutatakse väljaspool piiratud veeala ehk piiramatul veealal.  Jaotis II/1 „Mandatory minimum requirements for certification of skippers on fishing vessels of 24 meters in length and over operating in unlimited waters“ Kipperi diplomi saamiseks peab omama staaži vahiohvitserina 12 kuud kalalaeval pikkusega enam kui 12 meetrit. Pool sellest ajast võib olla töötatud vahiohvitserina laeval, mille personalile kehtivad STCW 78 nõuded. Kandidaat peab sooritama eksami kinnitamaks jaotise lisas toodud teadmiste ja oskuste omamist. STCW 78 nõuetele vastava diplomi omanik ei pea kordama eksamit teadmistes, mida kontrolliti selle diplomi samaväärse või kõrgema taseme omistamisel. 49 SISUKORD o Lisa: Appendix to regulation 1. Minimum knowledge required for certification of skippers on fishing vessels of 24 meters in length and over operating in unlimited waters Kipper kannab täit vastutust laeva ja laevapere ohutuse eest. Eksam peab tõestama, et ta seda mõistab ja oskab kasutada kogu olemasolevat teavet ohutuse tagamiseks. Järgnevas võrdlustabelis (tabel 2) võrreldakse kalalaeva (pikkusega üle 24 m) kipperile sätestatud pädevusnõudeid STCW 78 koodeksi Tabelis A-II/3 „Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva, mida kasutatakse kohalikus rannasõidus, vahitüürimehe ja kapteni minimaalse pädevustaseme kirjeldus“ nõuetega. Mõnel juhul on võrdlemiseks kasutatud ka STCW 78 koodeksi tabeleid A-II/1 ja A-II/2, mis puudutavad suurema kogumahutavusega kui 500 vastavalt kapteni ja navigatsioonivahi ohvitseri pädevusi. Tabelis 2 on kajastatud STCW-F-st tulenevad pädevused inglise keelsetena, kuid vastavused STCW 78 on toodud eesti keelsena. Kahe võrreldava dokumendi vahe seisneb ka selles, et STCW 78 Koodeksi pädevustabelid sisaldavad kahte täiendavat veergu: pädevuse tõestamise meetodeid ja kriteeriumeid pädevuse hindamiseks. STCW-F jaotiste lisad aga nimetavad vaid nõutavaid minimaalseid teadmisi. Tabel 21. Minimaalsed nõutavad teadmised. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le Navigation and position determination Tabel A-II/3 Voyage planning and navigation for all Reisi planeerimine ja navigeerimine conditions: igasugustes tingimustes, kasutades kõiki .1 by acceptable methods of determining sobivaid teekonna märkimise meetodeid, ocean tracks; arvestades muuhulgas järgmist: .2 within restricted waters; .1 kitsused; .3 where applicable, in ice; .2 ilmastikutingimused; .4 in restricted visibility; .3 jääolud; .5 where applicable, in traffic separation .4 piiratud nähtavus; schemes; and .5 liikluseraldusskeemid; .6 in areas affected by tides or currents. .6 laevaliiklusteeninduse (VTS) piirkonnad; 50 SISUKORD Tabel 22. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le .7 ulatusliku loodete mõjuga alad. Tabel A-II/2 Reisi planeerimine ja navigeerimine igasugustes tingimustes, kasutades kõiki sobivaid teekonna märkimise meetodeid, arvestades muuhulgas järgmist: .1 kitsused; .2 ilmastikutingimused; .3 jääolud; .4 piiratud nähtavus; .5 liikluseraldusskeemid; .6 laevaliiklus- teeninduse (VTS) piirkonnad; .7 ulatusliku loodete mõjuga alad Position determination: Tabel A-II/3 .1 by celestial observations; Navigeerimine .2 by terrestrial observations, including the Oskus laeva asukohta määrata: ability to use bearings from landmarks and .1 maamärkide abil; aids to navigation such as lighthouses, .2 navigatsiooni-vahendite, sh tuletornide, beacons and buoys in conjunction with meremärkide ja poide abil; appropriate charts, notices to mariners and .3 laakimise abil, arvestades tuuli, loodeid, other publications to assess the accuracy of hoovusi ja eeldatavat kiirust. the resulting position fix; and Põhjalikud teadmised ja oskus kasutada .3 by using, to the satisfaction of the Party, merekaarte ja navigatsioonialaseid modern ship electronic navigational aids as väljaandeid, nagu lootsiraamatud, loodete provided in fishing vessels, with specific tabelid, teadaanded meremeestele, reference to knowledge of their operating navigatsiooni-raadiohoiatused ja laevateede principles, limitations, sources of error, valikut puudutav teave. detection of misrepresentation of Tabel A-II/2 information and methods of correction to Asukoha määramine igas olukorras: obtain accurate position fixing. .1 taevakehade vaatlemise abil; .2 maamärkide vaatlemise abil, sh oskus kasutada asjakohaseid merekaarte, teadaandeid meremeestele ja teisi väljaandeid selleks, et kontrollida saadud asukohamäärangu õigsust; .3 kaasaegsete elektrooniliste navigatsioonivahendite abil, omades seejuures konkreetseid teadmisi nende tööpõhimõtete, piirangute, vigade allikate, teabe vääriti esitamise tuvastamise ja selle. 51 SISUKORD Tabel 23. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le korrigeerimise meetodite kohta, et võimaldada õigesti määrata asukohta Watchkeeping Tabel A-II/3 .1 Demonstrate thorough knowledge of the Vahiteenistus content, application and intent of the Põhjalikud teadmised rahvusvahelise International Regulations for Preventing laevakokkupõrgete vältimise eeskirja, 1972 Collisions at Sea, 1972, especially annexes II (koos muudatustega) sisust, kohaldamisest and IV concerned with safe navigation. ja eesmärkidest. .2 Demonstrate knowledge of Basic Põhjalikud teadmised navigatsioonivahis Principles to be Observed in Keeping a järgitavatest põhimõtete sisust. Navigational Watch as prescribed in chapter Laevateede kasutamine IMO kogumiku IV. „Üldised laevateede kasutamise tingimused“ (General Provisions on Ships’ Routing) alusel. Laevaettekannete tegemine vastavalt laevaettekannete süsteemi üldpõhimõtetele ning VTS laevaliiklusteeninduse korrale. Radar navigation Tabel A-II/1 .1 Demonstrate, using a radar simulator or, Radarnavigatsioon when not available, maneuvering board, Teadmised radari ja automaatradarmärkuri knowledge of the fundamentals of radar and (ARPA) tööpõhimõtetest. ability in the operation and use of radar, and Oskus radarit kasutada ning saadud teavet in the interpretation and analysis of tõlgendada ja analüüsida, arvestades information obtained from the equipment,* sealhulgas alljärgnevat: including the following: Toimivus, sh .1.1 factors affecting performance and 1. toimivust ja täpsust mõjutavad tegurid; accuracy; 2. radaripildi kuvamine ja säilitamine; .1.2 setting up and maintaining displays; 3. teabe vääriti esitamise, libakaja, meresäri .1.3 detection of misrepresentation of jms, radarpoide, SART radartranspondrite information, false echoes, sea return; tuvastamine. .1.4 range and bearing; Kasutamine, sh: .1.5 identification of critical echoes; 1. kaugus ja peiling; teiste laevade kurss ja .1.6 course and speed of other ships; kiirus; lõikuvate kurssidega, vastutulevate .1.7 time and distance of closest approach of või möödasõitvate laevadega vähima crossing, meeting or overtaking ships; lahknemispunktini jõudmise aeg ja kaugus; .1.8 detecting course and speed changes of 2. oluliste kajasignaalide äratundmine, other ships; teiste laevade kursi- ja kiirusemuutuste .1.9 effect of changes in own vessel's course tähelepanek; oma laeva kursi ja/või kiiruse or speed or both; and muutuste mõju; 52 SISUKORD Tabel 24. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le .1.10 application of the International 3. laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta Regulations for Preventing Collisions at Sea, rahvusvahelise eeskirja (ja selle hilisemate 1972. muudatuste) kohaldamine; * Reference is made to resolution 2 of the 4. radarandmete planšetile kandmise 1995 STCW-F Conference. tehnikad, suhtelise ja tõelise liikumise režiimid; 5. paralleelindeksi kasutamine. Magnetic and gyro-compasses Tabel A-II/3 Ability, using terrestrial and celestial means, Kompassid to determine and apply the errors of the Teadmised magnetkompasside magnetic and gyro-compasses. parandustest ja paranduste tegemise võimalustest. Oskus maamärkide abil kompasside parandusi määrata ning parandustega arvestada. Tabel A-II/1 Magnet- ja gürokompass Magnet- ja gürokompasside tööpõhimõtete tundmine. Oskus taevakehade ja maamärkide abil magnet- ja gürokompasside vigu kindlaks määrata ning selliste vigade esinemise võimalust ette näha. Meteorology and oceanography Tabel A-II/3 .1 Knowledge of meteorological instruments Meteoroloogia and their application. Oskus laeva ilmavaatlusseadmetelt saadud .2 Ability to apply meteorological teavet kasutada ja tõlgendada. information available. Teadmised erinevate ilmasüsteemide .3 Knowledge of characteristics of various olemuse, ilmaandmete edastamise weather systems, including, at the discretion ning salvestamise süsteemide kohta. of the Party, tropical revolving storms and Oskus olemasolevat ilmateavet kasutada. avoidance of storm centers and the Tabel A-II/2 dangerous quadrants. Oskus mõista ja tõlgendada sünoptilisi .4 Knowledge of weather conditions, such as kaarte ja ennustada piirkonna ilma, võttes fog, liable to endanger the vessel. arvesse kohalikke ilmastikutingimusi ja .5 Ability to use appropriate navigational ilmafaksi teel saadud teavet. publications on tides and currents. Teadmised erinevatest ilmasüsteemidest, .6 Ability to calculate times and heights of sh troopilised tsüklonid, tormi keskme ja high and low water and estimate the ohtlike sektorite vältimine. direction and rate of tidal streams. Teadmised ookeanihoovustest. Loodete väljaarvutamise oskus. 53 SISUKORD Tabel 25. Tabel 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le Kõigi asjakohaste loodeid ja hoovusi puudutavate navigatsioonialaste väljaannete kasutamine. Tabel A-II/1 Meteoroloogia Oskus laeva ilmavaatlusseadmetelt saadud teavet kasutada ja tõlgendada. Teadmised erinevate ilmasüsteemide olemuse, ilmaandmete edastamise ning salvestamise süsteemide kohta. Oskus olemasolevat ilmateavet kasutada Fishing vessel maneuvering and handling Tabel A-II/3 .1 Maneuvering and handling of a fishing Laeva manööverdamine ja juhtimine vessel in all conditions, including the Teadmised ohutut manööverdamist ja following: käitamist mõjutavatest teguritest. .1.1 berthing, unberthing and anchor work Nõuetekohane ankurdumine ja haalamine. under various conditions of wind and tide; Tabel A-II/1 .1.2 maneuvering in shallow water; Laeva manööverdamine ja juhtimine .1.3 management and handling of fishing Teadmised alljärgnevast: vessels in heavy weather, including .1 laeva kandevõime, süvise, diferendi, appropriate speed, particularly in following kiiruse ja kiilualuse sügavuse mõju laeva and quartering seas, assisting a ship or pöörderingile ja peatumisteekonnale; aircraft in distress, means of keeping an .2 tuule ja hoovuste mõju laeva juhtimisele; unmanageable vessel out of a sea trough .3 üle parda kukkunud inimese and lessening drift; päästemanöövrid ja -protseduurid; .1.4 maneuvering the vessel during fishing .4 kiirusvaje, madalvee mõju ja muud operations, with special regard to factors sarnased mõjud; which could adversely affect the vessel's .5 nõuetekohane ankurdumine ja safety during such operations; haalamine. .1.5 precautions in maneuvering for Tabel A-II/2 launching rescue boats or survival craft in Laeva manööverdamine ja juhtimine igas bad weather; olukorras, sh: .1.6 methods of taking on board survivors .1 manööverdamine lootsijaamale from rescue boats or survival craft; lähenemisel, lootsi pardale tulekul ja pardalt .1.7 where applicable, practical measures to lahkumisel, võttes nõuetekohaselt arvesse be taken when navigating in ice, icebergs or ilmaolusid, loodeid, edasikäiguinertsi ja conditions of ice accretion on board the peatumisteekonda; vessel; .2 laeva juhtimine jõgedes, suudmelahtedes .1.8 the use of, and maneuvering in, traffic ja kitsustes, võttes arvesse hoovuste, tuulte separation schemes; ning kitsuste mõju juhitavusele; 54 SISUKORD Tabel 26. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le .1.9 the importance of navigating at reduced .3 püsiva nurkkiirusega pööramise tehnika speed to avoid damage caused by own kasutamine; vessel's bow or stern wave; .4 manööverdamine madalas vees, .1.10 transferring fish at sea to factory ships arvestades kiilualuse sügavuse vähenemist or other vessels; and kiirusvaje, külg- ja pikiõõtsumise tagajärjel; .1.11 refuelling at sea. 5 oma laeva ja mööduvate laevade ning lähedalasuvate kallaste vastasmõju (kanaliefekt); .6 sildumine ja lahtisildumine erinevate tuuleolude, loodete ja hoovuste tingimustes, pukseerimisega ja ilma; .7 laeva ja puksiiri vastasmõju; .8 käitur- ja manööverdamis-süsteemide kasutamine; .9 ankrupaiga valik, ühel või kahel ankrul ankrus seismine piirangutega ankrupaigas ja väljaviiratud ankruketi pikkust määravad tegurid; .10 lohisev ankur; sassis ankrute klaarimine; .11 vigastusega või vigastamata laeva kuivdokki viimine; .12 laeva juhtimine tormisel merel, sh merehädas oleva laeva või lennuki abistamine; pukseerimine; juhitamatu laevaga lainetuses toimetuleku viisid, triivi ja kütusekulu vähendamine; .13 halva ilmaga päästepaatide ja –parvede ning valvepaatide veeskamisel kasutatavad ettevaatusabinõud manööverdamisel; .14 päästepaatidelt ja –parvedelt ja valvepaatidelt päästetute pardale toimetamise meetodid; .15 oskus määrata kindlaks levinud laevatüüpide manööverdamis- ja käitamisomadusi, eriti nende peatumisteekonda ja pöörderingi eri süviste ja kiiruste puhul; .16 vähendatud kiirusega sõidu tähtsus selleks, et vältida oma laeva tekitatud vööri- ja ahtrilainet; 55 SISUKORD Tabel 27. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le .17 praktilised meetmed jääolude lähedal või jääoludes navigeerimisel ning olukorras, kus pardale moodustub jää; .18 liikluseraldus-skeemide ja laevaliiklus- teeninduse (VTS) piirkondade kasutamine ja nende lähedal või nendel aladel manööverdamine. Fishing vessel construction and stability Tabel A-II/3 .1 General knowledge of the principal Laeva püstuvus structural members of a vessel and the Tööalased teadmised püstuvuse, muutude ja proper names of the various parts. pingete tabelite, graafikute ning pinge .2 Knowledge of the theories and factors arvutamise seadmete kohta ning oskus neid affecting trim and stability and measures kasutada. necessary to preserve safe trim and stability. Arusaamine vigastamata laeva ujuvuse .3 Demonstrate ability to use stability data, osalise kadumise korral võetavatest stability and trim tables and pre-calculated põhilistest meetmetest. operating conditions. Arusaamine veekindluse põhimõtetest. .4 Knowledge of effects of free surfaces and Laeva konstruktsioon ice accretion, where applicable. Üldised teadmised laeva peamistest .5 Knowledge of effects of water on deck. struktuuriüksustest ning eri laevaosade .6 Knowledge of the significance of õigete nimede tundmine. weathertight and watertight integrity. Catch handling and stowage STCW78 vasted puuduvad .1 The stowage and securing of the catch on board vessels, including fishing gear. .2 Loading and discharging operations, with special regard to heeling moments from gear and catch. Fishing vessel power plants Tabel A-II/3 .1 Operating principles of marine power Väikelaeva pea- ja abimehhanismide plants in fishing vessels. käitamine. .2 Vessel's auxiliary machinery. Tabel A-II/2 .3 General knowledge of marine engineering Laeva jõuseadmete tööpõhimõtted. terms. Laeva abimehhanismid. Üldised teadmised laevamehaanika alastest mõistetest. Fire prevention and fire-fighting appliances Tabel A-II/3 .1 Organization of fire drills. Tulekahju ennetamine ja tuletõrjevahendid .2 Classes and chemistry of fire. Oskus korraldada tuletõrjeõppusi. .3 Fire-fighting systems. Teadmised tuleklassidest ja keemilistest omadustest. 56 SISUKORD Tabel 28. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le .4 Participation in an approved fire-fighting Teadmised tulekustutusvahenditest. course. Teadmised tegutsemisest tulekahju, sh .5 Knowledge of provisions concerning fire- kütusesüsteemides puhkenud tulekahju fighting equipment. korral. Tabel A-II/1 Tulekahju ennetamine ja tuletõrjevahendid Oskus korraldada tuletõrjeõppusi. Teadmised tuleklassidest ja keemilistest omadustest. Teadmised tulekustutusvahenditest. Teadmised tegutsemisest tulekahju, sh kütusesüsteemides puhkenud tulekahju korral Emergency procedures Tabel A-II/3 .1 Precautions when beaching a vessel. Ohuolukorras kohaldatavad meetmed, sh: .2 Action to be taken prior to, and after, .1 ohuolukorras reisijate kaitseks ja ohutuse grounding. tagamiseks võetavad ettevaatusabinõud; .3 Action to be taken when the gear .2 esmane vigastuste hindamine ja elulisuse becomes fast to the ground or other tagamine; obstruction. .3 tegutsemine kokkupõrke järel; .4 Floating a grounded vessel, with and .4 tegutsemine madalikule sõitmise järel. without assistance. .5 Action to be taken following a collision. Kapteni tunnistuse saamiseks lisandub .6 Temporary plugging of leaks. alljärgnev: .7 Measures for the protection and safety of .1 avariiroolimine; crew in emergencies. .2 pukseerimise ja puksiiris sõitmise .8 Limiting damage and salving the vessel korraldus; following a fire or explosion. .3 inimeste merest päästmine; .9 Abandoning ship. .4 merehädas oleva laeva abistamine; .10 Emergency steering, rigging and use of .5 sadamas juhtunud ohuolukorrale jury steering and the means of rigging a jury reageerimise korra tundmine. rudder, where practicable. Inimelude päästmine .11 Rescuing persons from a ship in distress Oskus korraldada laevalt lahkumise õppusi or from a wreck. ning teadmised päästepaatide ja –parvede .12 Man-overboard procedures. ning valvepaatide, nende veeskamise .13 Towing and being towed. seadmete käitamise ja korra kohta, sh päästevahendite raadioseadmed, õnnetuskoha määramise raadiopoid(EPIRB), radartranspondrid (SART), veeülikonnad ja termokaitsevahendid. 57 SISUKORD Tabel 29. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le Medical care Tabel A-II/3 .1 Knowledge of first-aid procedures. Arstiabi .2 Knowledge of procedures for obtaining Meditsiiniliste juhiste ja raadio teel saadud medical advice by radio. nõuannete praktiline rakendamine, sh oskus .3 A thorough knowledge of the use of the neid teadmisi tõhusalt kasutada laeval following publications: tõenäoliste õnnetuste ja haiguste puhul. .3.1 International Medical Guide for Ships or Tabel A-II/2 equivalent national publications; and Põhjalikud teadmised* alljärgnevate .3.2 Medical section of the International väljaannete sisust ja kasutamisest: Code of Signals. .1 rahvusvaheline laevameditsiini juhend või samaväärne riigisisene väljaanne; .2 rahvusvahelise signaalkoodi arstiabi puudutav osa; .3 meditsiinilise esmaabi osutamise juhend ohtlike kaupade põhjustatud õnnetuste puhul. Maritime law Tabel A-II/2 .1 A knowledge of international maritime Rahvusvahelistesse lepingutesse ja law as embodied in the international konventsioonidesse kätketud rahvusvahelise agreements and conventions as they affect mereõiguse tundmine. the specific obligations and responsibilities Erilist tähelepanu pööratakse alljärgnevatele of the skipper, particularly those concerning teemadele: safety and the protection of the marine .1 tunnistused ja muud dokumendid, mis environment. Particular regard shall be paid peavad olema pardal vastavalt to the following subjects: rahvusvahelistele konventsioonidele, nende .1.1 certificates and other documents saamise tingimused ning kehtivusaeg; required to be carried on board fishing .2 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi vessels by international conventions, how konventsiooni (ja selle they may be obtained and the period of their hilisemate muudatuste) asjakohaste legal validity; nõuetega seotud kohustused; .1.2 responsibilities under the relevant .3 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni requirements of the 1993 Torremolinos inimelude ohutusest merel (koos Protocol; muudatustega) asjakohaste nõuetega .1.3 responsibilities under the relevant seotud kohustused; requirements of chapter V of the .4 rahvusvahelisest laevade põhjustatava International Convention for the Safety of merereostuse vältimise konventsioonist Life at Sea, 1974; tulenevad kohustused; .1.4 responsibilities under Annex I and Annex .5 tervise- deklaratsioonid ja rahvusvaheliste V of the International Convention for the meditsiiniliste sanitaareeskirjade nõuded; . 58 SISUKORD Tabel 30. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le Prevention of Pollution from Ships, 1973, as .6 laeva, reisijate, meeskonna ja lasti ohutust modified by the Protocol of 1978 thereto; reguleerivatest rahvusvahelistest .1.5 maritime declarations of health and the dokumentidest tulenevad kohustused; requirements of the international health .7 meetodid ja vahendid laevade regulations; põhjustatava merekeskkonna reostuse .1.6 responsibilities under the Convention vältimiseks; on International Regulations for Preventing .8 rahvusvaheliste lepingute ja Collisions at Sea, 1972; and konventsioonide rakendamise riigisisesed .1.7 responsibilities under other õigusaktid. international instruments affecting the safety of the ship and crew. .2 The extent of knowledge of national maritime legislation is left to the discretion of the Party, but shall include national arrangements for implementing applicable international agreements and conventions English language Tabel A-II/1 Adequate knowledge of the English Inglise keel language enabling the skipper to use charts Piisav inglise keele oskus, mis võimaldab and other nautical publications, to ohvitseril kasutada merekaarte ja muid understand meteorological information and navigatsioonialaseid väljaandeid, mõista measures concerning the vessel's safety and ilmateateid ning laeva ohutust ja käitamist operation, and to communicate with other puudutavaid teateid, pidada sidet teiste ships or coast stations. Ability to understand laevade, kaldajaamade ja laevaliikluse and use the IMO Standard Marine juhtimise (VTS) keskustega, täita ohvitseri Communication Phrases. ülesandeid ka mitmekeelse meeskonna puhul, sh oskus kasutada ning mõista IMO meresidepidamise standardväljendeid (IMO SMCP). Communications Vastavad nõuded on sätestatud STCW78 .1 General knowledge of the principles and Peatükis IV ja tabelis A-IV/2 basic factors necessary for the safe and efficient use of all sub-systems and equipment required by the global maritime distress and safety system (GMDSS). .2 Knowledge of navigational and meteorological warning systems and the selection of the appropriate communication services. .3 Knowledge of the adverse effect of misuse of such communication equipment. 59 SISUKORD Tabel 31. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le .4 Where the Party has examined candidates in these subjects at lower levels of certification, they may have the option of not re-examining in these subjects. .5 Ability to transmit and receive signals by Morse light and to use the International Code of Signals. Life-saving Tabel A-II/3 .1 A thorough knowledge of life-saving Inimelude päästmine appliances and arrangements. Oskus korraldada laevalt lahkumise õppusi .2 A thorough knowledge of emergency ning teadmised päästepaatide ja –parvede procedures, musters and drills. ning valvepaatide, nende veeskamise seadmete käitamise ja korra kohta, sh päästevahendite raadioseadmed, õnnetuskoha määramise raadiopoid(EPIRB), radartranspondrid (SART), veeülikonnad ja termokaitsevahendid Search and rescue STCW78 sisaldab sama nõuet. .1 A thorough knowledge of the Merchant Ship Search and Rescue Manual (MERSAR). The FAO/ILO/IMO Code of Safety for Antud dokument kujutab endas juhist, mis Fishermen and Fishing Vessels puudutab väikeste kalalaevade (pikkus alla .1 Knowledge of part A of the FAO/ILO/IMO 12 m) ohutuse tagamist.13. Code of Safety for Fishermen and Fishing Vessels. Methods for demonstration of proficiency Pädevuse demonstreerimise ja selle .1 Navigation hindamise nõuded STCW78-s moodustavad .1.1 Demonstrate the use of sextant, siin nimetatud tabelite kolmanda ja pelorus, azimuth mirror and ability to plot neljanda veeru position, course and bearings. .2 Demonstrate thorough knowledge of the content, application and intent of the Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea, 1972. 13 The FAO/ILO/IMO Code of Safety for Fishermen and Fishing Vessels (Part A) 2005. https://books.google.ee/books?id=iU4y6qYH9CgC&lpg=PP1&dq=safety+for+fishermen&pg=PP1&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false (05.12.2016) 60 SISUKORD Tabel 32. Tabeli 21 jätk. STCW-F II/1 Vastavus STCW 78-le .2.1 By the use of small models displaying proper signals or lights or by the use of a navigation light simulator. .3 Radar .3.1 By observation of radar simulators or maneuvering boards. .4 Fire fighting .4.1 By participation in an approved fire- fighting course. .5 Communications .5.1 By practical test. .6 Life-saving .6.1 By handling of life-saving appliances, including the donning of lifejackets and, as appropriate. Märkus 1: alla joonitud nõuded kehtivad vaid kalalaevade kipperitele ja ei ole kajastatud STCW 78 Koodeksi pädevusnõuetes.  Jaotis II/2 „Mandatory minimum requirements for certification of officers in charge of a navigational watch on fishing vessels of 24 meters in length and over operating in unlimited waters“ Määratleb vahiohvitseri miinimumvanuse – mitte noorem kui 18 aastat. Pädevuse tõendamisel (eksamil) ei ole vaja tõestada neid pädevusi, mis olid tõestatud STCW 78 nõuete alusel välja antud diplomi omandamisel. o Lisa: Appendix to regulation 2. Minimum knowledge required for certification of officers in charge of a navigational watch on fishing vessels of 24 meters in length and over operating in unlimited waters. Loetleb teadmisi, mida peab omama kalalaeva vahiohvitser. Tabelis 33 on välja toodud täiendavad pädevused võrreldes STCW 78 nõuetega. 61 SISUKORD Tabel 33. Jaotis II/2 täiendavad teadmised Maneuvering during fishing operations with Manööverdamine kalalaevaga special regard to factors which could püügioperatsioonide käigus ja kaasnevad adversely affect the vessel’s safety during ohufaktorid. such operations. Catch handling and stowage, knowledge of Saagi ohutu käitlemine safe handling and stowage of catch and effect of these factors on the safety of the vessel.  Jaotis II/3 „Mandatory minimum requirements for certification of skippers on fishing vessels of 24 meters in length and over operating in limited waters“ „Piiratud veealaks“ loetakse jaotises 1 defineeritud piirkonda võimalike konkreetsete üksikasjadega. Ka antud jaotise pädevuse tõestamisel (eksamil) ei ole vaja tõestada neid pädevusi, mis olid tõestatud STCW 78 nõuete alusel välja antud diplomi omandamisel. o Lisa: Appendix to regulation 3. Mandatory minimum requirements for certification of skippers on fishing vessels of 24 meters in length and over operating in limited waters. Nõuded on lähedases Eestis kehtestatud väikelaevajuhte puudutavatele nõuetele (määrus 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid“14) koos täiendustega. Spetsiifilised nõuded on toodud tabelis 34. Tabel 34. Jaotis II/3 täiendavad teadmised. Maneuvering during fishing operations with Manööverdamine kalalaevaga special regard to factors which could püügioperatsioonide käigus ja kaasnevad adversely affect the vessel's safety during ohufaktorid. such operations. 14 Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid, määrus 225 (29.08.2005). https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015003 (05.12.2016) 62 SISUKORD Transferring fish at sea to factory ships or Merel kala üle andmine teisele laevale. other vessels. The stowage and securing of catch on board Saagi käitlemine. vessels, including fishing gear. Loading and discharging operations, with special regard to heeling moments from gear and catch. FAO/ILO/IMO Code of Safety for Fishermen Juhise FAO/ILO/IMO Code of Safety for and Fishing Vessels Fishermen and Fishing Vessels ja asjakohase rahvusvahelise ning riigisisese seadusandluse tundmine.  Jaotis II/4 „Mandatory minimum requirements for certification of officers in charge of a navigational watch on fishing vessels of 24 meters in length and over operating in limited waters.“ Kehtestab vanusenõue (18 eluaastat). Nõutakse raadioside reglemendi tundmist. Pädevuse tõestamisel (eksamil) ei ole vaja tõestada neid pädevusi, mis olid tõestatud STCW 78 nõuete alusel välja antud diplomi omandamisel. Erisused on samad, mis jaotise II/3 puhul (tabel 3). Kõigi jaotistes II/1 – II/4 nõutavate pädevuste tõestamise meetodid tuleb konventsiooni osapoolel ise välja töötada, seejuures on vaid jaotises II/1 loetletud teadmised, mida tuleb demonstreerida. Jaotised II/2 – II/4 sisaldavad vahiteenistust puudutavaid nõudeid, mis nõuavad COLREG 72 (eriti selle lisade II ja IV) ning vahiteenistuse põhimõtete tundmist. Põhjalikumalt puudutab vahiteenistust konventsiooni IV peatükk.  Jaotis II/5 „Mandatory minimum requirements for certification of chief engineer officers and second engineer officers of fishing vessel powered by main propulsion machinery of 750 kW propulsion power or more.“ Kehtib vanusenõue (18 eluaastat). Mainitakse, et II mehaaniku teadmiste tase võib olla madalam, kuid millisel määral, seda ei konkretiseerita. 63 SISUKORD o Lisa: Minimum knowledge required for certification of chief engineer officers and second officers of fishing vessel powered by main propulsion machinery of 750 kW propulsion power and more. Loetletud teadmiste nõudeid on raske võrrelda STCW 78 koodeksi peatükis III toodud pädevustabeli nõuetega. Ilmselt on see ligilähedane STCW 78 jaotise A- III/3 „750 – 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded“ nõuetele. Kalalaeva vahimehaaniku teadmistele esitatavad nõuded konventsioonis puuduvad, mida tõdeb ka resolutsioon 7, mis soovitab IMO Meresõiduohutuse komiteel need konventsioonile lisamiseks välja töötada.  Jaotis II/6 „Mandatory minimum requirements for certification of personnel in charge of or performing radio communication duties on board fishing vessels“ Nõuded olenevad laeva tööpiirkonnast ja väljaõpe võib vastata nii piiratud kui ka piiramata õigustega raadioside operaatori tasemele. Kui laev kannab raadioseadmeid GMDSS sagedustega, lisanduvad täiendavad nõuded, mis on välja toodud jaotise lisas „Minimum additional knowledge and training requirements for GMDSS radio personnel“, mis peaaegu täielikult langevad ühte STCA 78 koodeksi pädevustabeli A- IV/2 teises veerus toodud nõuetega.  Jaotis II/7 „Mandatory minimum requirements to ensure the continued proficiency and updating of knowledge for skippers, officers and engineer officers“ ja  Jaotis II/8 „Mandatory minimum requirements to ensure the continued proficiency and updating of GMDSS radio personnel“ Jaotised II/7 ja II/8 püstitavad nõuded kalalaevade personalile iga 5 aasta tagant ja pärast pikemat kui 4 aastat kestnud vahega kalalaevale naasvatel spetsialistidel tõestada oma pädevusi või neid täiendada. Tõestamise ja täiendamise meetodite määramine on jäetud konventsiooni osapoole otsustada. 64 SISUKORD 3.3.1.3 Peatükk III: ohutusalane baasväljaõpe  Jaotis III/1 „Basic safety training for all fishing vessel personnel“ Antud jaotises on äärmiselt napisõnaliselt ja kokkuvõtlikult, võiks isegi öelda, et puudulikult, loetletud ohufaktoreid, mille vältimiseks või mille puhul tegutsemiseks peab iga kalalaeval töötav isik omama vastavat väljaõpet. Antud loetelu ei ole võrreldav STCW 78 koodeksi tabelite A-VI/1-1 „Enesepäästevõtete alase minimaalse pädevuse kirjeldus“, A-VI/1-2 „Tulekahju ennetamise ja tuletõrjumise alase minimaalse pädevustaseme kirjeldus“, A-VI/1-3 „Esmaabialaste baasteadmiste minimaalse pädevustaseme kirjeldus“ ja A-VI/1-4 „Isikliku ohutuse ja ühiskondliku vastutuse alase minimaalse pädevuse kirjeldus“ nõuetele. 3.3.1.4 Peatükk IV: vahiteenistus  Jaotis IV/1“Basic principles to be observed in keeping a navigational watch on board fishing vessels“ Jaotisesse on koondatud vahiteenistust puudutavad nõuded, mille kohta jaotise lõige 3 tunnistab, et need ei pruugi olla ammendavad. Üldistest vahiteenistuse nõuetest, mis väga kokkuvõtlikult on sarnased STCW 78 peatüki VIII ja STCW 78 koodeksi peatüki A-VIII nõuetele (En route to or from fishing grounds) on eraldi välja toodud vahiteenistuse nõuded kalapüügi ja –otsingu operatsioonide käigus (vessels engaged in fishing or searching for fish). Antud nõuded hõlmavad:  teiste kalalaevade ja oma laeva manöövrite jälgimist arvestades parda taga olevate püügivahendite mõju nii oma kui teiste laevade manööverdusvõimele;  tekil töötavate inimeste ohutuse tagamist;  püügivahendite kasutamisest, kala käitlemisest ja ilmastikuoludest tulenevate püstuvust ja ujuvust mõjutavate ning endas laevale ja inimestele ohtu kätkevate asjaolude arvestamist; 65 SISUKORD  kalda ja mererajatiste lähedusele ning ohutsoonidele pööratavat erilist tähelepanu;  vrakkide ja muude veealuste taksituste poolt püügivahendite võimalikku vigastamist. o Lisad 1, 2, 3 Toovad ära konventsiooniga ühinenud osapoolte poolt kalalaevade personalile väljastavate diplomite näidised. 3.3.1.5 Resolutsioonid  Resolutsioon 1 „Training of radio operators for the global maritime distress and safety system (GMDSS)“ rõhutab veelkord vajadust välja õpetada võimalikult palju ohvitsere, kes oleks võimelised kasutama GMDSS raadiovarustust.  Resolutsioon 2 „Radar simulator training“ soovitab kõigil kalalaevade kipperitel ja vahiohvitseridel läbida radarvaatleja väljaõpe radarvalmendil.  Resolutsioon 3 „Guidelines and recommendations for fishing vessel personnel“ soovitab kalalaevade personalil juhinduda STCW 78 juhistest järgmistes ohutuse tagamise aspektides: o valmendite kasutamises väljaõppel; o raadiooperaatorite väljaõppes; o päästevahendite kasutamise pädevuste omandamisel; o avariiolukordades tegutsemisel, tööohutusel, meditsiinilises hoolduses laeval ja isiklikus ohutuses; o vahiteenistuses; o väsimuse ja kurnatuse vältimises.  Resolutsioon 4 „Training of deck-hands on board fishing vessels of 24 meters in length and over“ tõdeb, et kalalaevade tekil töötamine on ohtlik, vastava väljaõppe läbiviimise võimalused aga piiratud. Lisas („Recommendation on training of deck-hands working on fishing vessels of 24 meters in length and over“) pakutakse välja soovitused vastavaks väljaõppeks. Soovitused puudutavad: 66 SISUKORD o ohufaktorite mõistmist kõikuval ja libedal tekil töötamisel, tuleohutusmeetmete ja isikukaitsevahendite kasutamist; o kalalaeva ehituse, püügivahendite, püügi- ja tekimehhanismide tundmist; o püstuvust ja ujuvust mõjutavate faktorite ja tegevuse mõistmist; o püügivahendite, püügi- ja tekimehhanismide ning nende detailide käsitsemist ja hooldamist, pleissimistöid, haalamisoperatsioone ja rooli- ning ankruseadme kasutamist. Huvitav on märkida, et laevaohvitseride pädevuste kirjelduses kõike seda ei kajastata.  Resolutsioon 5 „Training of fishing vessel personnel in personal survival techniques“ võtab enda peale peatükis III nõutava isiklikule ohutusele suunatud väljaõppe sisu, kuid jätab selle soovituslikuks. o Lisa „Guidelines’ for training of fishing vessel personnel in personal survival techniques“ pakub välja instrueerimise küsimustes, mis mingil määral kattuvad STCW 78 koodeksi pädevustabelis A-VI/1-1 „Enesepäästevõtete alase minimaalse pädevustaseme kirjeldus“, kuid on välja toodud üsna primitiivsel tasemel. Samas ei ole võimalik tagada lühikese väljaõppega kõigi loetletud punktide käsitlemist ning seetõttu tuleks läbida pikem kursus. Konkreetset kursuse ajalist mahtu antud lisas ei nimetata.  Resolutsioonis 6 „Training and certification of personnel on board large fishing vessels“ tehakse IMO Meresõiduohutuse komiteele ettepanek töötada välja suurte laevade personali pädevusnõuded lähtudes STCW 78 samadest nõuetest. Samal ajal ei nimetata STCW-F konventsioonis millise suurusega üle 24 meetri pikkust kalalaeva loetakse suureks kalalaevaks.  Resolutsioon 7 „Requirements for officers in charge of an engineering watch and watchkeeping provisions“ konstateerib, et konventsioon ei ole sätestanud pädevusnõudeid kalalaevade vahimehaanikutele ja soovitab IMO Meresõiduohutuse komiteel sellised nõuded võimalikult kiiresti kehtestada. 67 SISUKORD  Resolutsioon 8 „Promotion of the participation of women in the fishing industry“ soovitab kasut6usele võtta meetmeid naiste kaasamiseks kalamajanduse kõigil tasemetel, sealhulgas laevadel ja soodustada naistele vastava väljaõppe andmist.  Resolutsioon 9 „Human relationships“ kutsub pöörama tähelepanu laevade ja ka kalalaevade ohvitseride väljaõppes inimfaktorile, rõhutades vajadust säilitada häid suhteid laevapere liikmete vahel, vältida väljatõrjumise või üksildustunde tekkimise juhtumeid ning tagama personalile täisväärtusliku puhkuse võimalust. 3.4 Eesti kalalaevade personaliga juhtunud tööõnnetused Ajavahemikul 2005 – 2015 juhtus kalandussektoris Tööinspektsioonist saadud andmetele tuginedes15 37 tööõnnetust, mida võib lugeda väga madalaks (nagu eelnevalt kirjutatud, siis kalandussektoris töötas 2014 aasta seisuga 740 inimest, tööõnnetusse sattus samal aastal neist vaid 3, mis moodustab 0,40% kalandussektoris töötajatest.) Tabel 35. Tööõnnetused kalandussektoris 2005-2015. 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 4 4 2 5 1 2 8 2 4 3 2 Viimasel 5 aastal on tööõnnetusi olnud 21 ning otseselt kalalaevadel juhtus neist 12, ülejäänud toimusid kas külmhoonetes või muudes kalatöötlemisega seotud kohtades. Raske kehavigastusega lõppes 10 tööõnnetust, kuid tööinspektorid uurisid vaid kolme juhtumit. Samuti tuleb ära märkida, et vaid ühel juhul oli põhjuseks märgitud puudulik väljaõpe ja juhendamine. 15 Andmete allikaks on Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna analüüsi- ja arengutalituse analüütik Krista Vaikmetsa poolt saadetud informatsioon. 68 SISUKORD Teisalt ei tohi unustada, et Eestis tegutseb kalapüügi ja vesiviljeluse sektoris Statistikaameti 2014. aasta andmete põhjal 876 füüsilisest ettevõtjast isikut, kelle üle Tööinspektsioon järelevalvet ei teosta ja kellega toimunud tööõnnetusi Eestis tööõnnetusteks ei loeta. Seega ei kajasta antud statistika täielikult tegelikku olukorda kalandussektoris. 3.5 Konventsiooniga ühinemise mõjud Tabel 36. Konventsiooniga ühinemise mõjud. Kohustuse sisu Mõjud Võimalik rahastaja Tekib teabevahetuse kohustus Kaasneb täiendav Seotud IMO-ga vastavalt artiklike 4 ja halduskoormus ning sellega ministeeriumid. jaotisele I/5. seonduvad kulud. Kalalaevade personali diplomid Kaasnevad kulud, mis on Seotud vastavalt artiklile 6. seotud diplomite ministeeriumid, väljatöötamise ning edaspidise Veeteede Amet. väljastamisega. Täiendav järelevalve ja Täiendava personali Veeteede Amet. reageerimine pädevusnormide värbamisega seotud kulud, rikkumise korral ja halduskulud. võltsimisjuhtude avastamiseks vastavalt artiklile 7.1. Sanktsioonide ja Täiendava seadusandluse Seotud distsiplinaarmeetmete loomine ja selle loomise ning ministeeriumid. kasutamine füüsiliste ja rakendamisega seotud juriidiliste isikute suhtes otsesed ja kaudsed kulud. konventsiooni nõuete rikkumise või mittetäitmise korral vastavalt artiklitele 7.2 ja 7.3. 69 SISUKORD Tabel 37. Tabeli 36 jätk. Kohustuse sisu Mõjud Võimalik rahastaja Konventsioonile vastavate Otsesed kulud Veeteede Amet, diplomite olemasolu kontroll laevaomanikule, laevaomanikud. teise konventsiooni osapoole halduskoormus ja –kulud. sadamaid külastavatel laevadel, Vastavalt artiklile 8.4 ei ole mis võib kaasa tuua sanktsioone kontroll välistatud ka ja laeva kinni pidamise kontrolli konventsiooniga mitte käigus avastatud rikkumiste ühinenud riigi lipu all sõitvate korral ning täiendava laevade suhtes, kuna infovahetuse vastavalt artiklitele konventsioon annab õiguse 8.1 ja 8.2. mitte ühinenud riigi laeva spetsialistidele esitada konventsiooniga ühinenud riigi spetsialistidega samaväärseid nõudeid. Osalisriik võtab endale kohustuse Tekkida võivad Seotud IMO soovitusel osutada abi ettenägematud küllaltki ministeeriumid, riikidele, kes pöörduvad tehnilise suured kulud. Veeteede Amet, või intellektuaalse toetuse õppeasutused. saamiseks, personali väljaõppeks, õppeasutuste loomiseks, õppeprogrammide koostamiseks ja võimaldama neile praktikat oma lipu all sõitvatel laevadel (artikkel 9). Osalusriigi pädevad võimud Võivad tekkida kulud Veeteede Amet, peavad peale diplomite laevaomanikule. laevaomanikud. olemasolu kontrollima ka teiste osalusriigi lipu all sõitvate laevade spetsialistide tegelikku pädevust kui on alus selles kahelda (jaotis I/4-1.2). Osalisriigi mereadministratsioon Halduskoormuse suurenemine Veeteede Amet. peab vastu võtma ja reageerima ja sellega seotud kulud. oma lipu all sõitvate ja teises osalisriigis kontrolli käigus avastatud mittevastavustele (jaotis I/4-2; I/4-2). 70 SISUKORD Tabel 38. Tabeli 37 jätk. Kohustuse sisu Mõjud Võimalik rahastaja Osalisriik peab tagama Õppekavade koostamisega Seotud konventsiooni kohaselt seotud personali ja ministeeriumid, diplomeerimist võimaldavate halduskulud, kavade õppeasutused. õppeprogrammide koostamise ja rakendamisega seotud kulud nende hoidmise aktuaalsel õppeasutustele või uute tasemel (jaotis I/6-1). õppeasutuste loomine koos infrastruktuuri ja personaliga. Osalisriik peab sisse seadma Halduskoormuse suurenemine Veeteede Amet. eraldi arvestuse kõigi ja sellega seotud kulud. konventsiooni nõuete kohaselt välja antud diplomite, tunnistuste, kinnituste, kadunud ja peatatud kehtivusega diplomite kohta ning edastama teise osapoole palvel vastavat informatsiooni (jaotis I/6-2). Positiivsed küljed 1. Nõuete ühildumine konventsiooniga ühinenud naaberriikides kehtivate nõuetega. 2. Madalamad pädevusnõuded võivad soodustada kutsevalikut. 3. Võimalus töötada osalisriikide laevadel, kus samuti kehtivad madalamad pädevusnõuded. Negatiivsed küljed 1. Suur juriidilise ja haldusalase töö maht ühinemise ette valmistamisel. 2. Spetsiaalsete õppekavade puudumine Eesti mereõppeasutustes. 3. Konventsiooni järgi nõutava väljaõppe saanud spetsialist ei leia tööd teistes meresõidu valdkondades. 71 SISUKORD Mida annab konventsiooniga ühinemine? Uurimuse käigus intervjueeriti Läti Mereadministratsiooni meremeeste registri juhatajat kapten Jazpens Spridzans-i, kelle arvamisest võis välja lugeda, et erilist kasu pole ühinemisest saadud ning ilmselt ei teki ka mingit kahju, kui antud konventsiooniga ei ühineta. 3.6 Järeldused 1. Uuringu teostaja ei näe küllaldaselt argumente, mis näitaksid konventsiooniga ühinemise vajalikkust. 2. Sügavat kahtlust tekitab konventsiooni poolt võimaldatav STCW 78 nõuetest tunduvalt madalama pädevustasemega spetsialistide ette valmistamise otstarbekus, sest nende tööalase karjääri võimalused on piiratud. 3. Suured maailmameredel tegutsevad kalapüügiettevõtted kasutavad oma laevadel edukalt TTÜ Eesti Mereakadeemias ja Eesti Merekoolis hariduse ja pädevused omandanud spetsialiste. Mõnel juhul võimaldab tööandja ise vajalike lisateadmiste ja pädevuste omandamise, mille maht ei ole suur. 4. Täna ei ole Eestis nõudlust avamerekalurite järgi suur. Tabel 39. Muudatused töötajate arvus tegevusalade lõikes16. Tegevusala Töötajate arv Muutus 2011- Muutus 2013- Muutus 2011- 2011 2013 2020 2020 Kalatöötlemine 889 +16% +5% +22% Traalpüük 94 +4% -13% -10% Sisevetepüük 84 +1% +6% +7% Rannapüük 83 +6% +36% +45% Kaugpüük 79 +28% +23% +57% Kala- või 51 +26% +64% +106% vähikasvatus 16 Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, 2012 72 SISUKORD Tabel 40. Tabel 39 jätk. Tegevusala Töötajate arv Muutus 2011- Muutus 2013- Muutus 2011- 2011 2013 2020 2020 Püüniste 12 -50% 0% -50% tootmine/ ehitus ja remont Muu 150 + 11% +15% +27% KOKKU 1442 +16% +8% +25% 5. Nii ranna- kui avamerekalurite väljaõpe nendes punkides, mida STCW 78 nõuded ei sisalda, on võimalik koostada täiendusõppe programmid, mis võiksid huvitatutele kättesaadavad olla. 6. Diplomeerimisel võiks STCW-F konventsiooniga nõutavate spetsiaalsete teadmiste omamine leida ära märkimist ametikohta kinnitaval kinnituslehel. 7. Kalalaevade reakoosseisu väljaõpe võib baseeruda STCW 78 nõuete kohasele õppele täiendava teadmiste mooduli lisamisega. Arvestades STCW 78 tunduvalt kõrgemaid nõudeid, oleks selline spetsialist ka kalalaeval tunduvalt pädevam. 73 SISUKORD 4. MAJANDUSLIKUD ARVUTUSED 4.1 Teoreetilised lähtekohad Konkurentsitingimustes pole madala efektiivsusega majandustegevus jätkusuutlik, kuna pole võimalik kasumit teenida. Majanduslik efektiivsus saavutatakse siis, kui olemasolevate ressurssidega tagatakse maksimaalne võimalik kogus toodangut17. Sellisel moel kasutatakse efektiivsuse tõstmiseks endisest vähem ressursse või tehakse vähem kulusid, ilma et toodangu kvaliteet alaneks. Riiklikud regulatsioonid võivad kaasa tuua jaotusliku ebaefektiivsuse, mille kohaselt kasutatakse ressursse ebasoodsates proportsioonides18. Lihtsaks näiteks on alampalga kehtestamine, mille korral omanikud asendavad tööjõu efektiivsemate seadmete või masinatega, kuigi alampalganõude puudumisel eelistataks tööjõudu masinatele/seadmetele, kuna sel juhul oleksid kulud madalamad. Olulisemaks efektiivsuse tõusu allikaks on mastaabisääst, mis ei tulene niivõrd ressursside kasutamise proportsioonidest ega konkurentsitingimustest, vaid toodangu mastaapidest. Mastaapide suurenemine võimaldab teatud tegevusi sooritada väiksema ressursikuluga. Mastaabisäästu all mõistetakse keskmiste kulude alanemist, kuid seda vaid pakutavate toodete/teenuste mitmekesistamisest19. Selgituseks, kui tegevusvaldkonnas tehakse alginvesteeringuid, mille vajadus tegevuse mahtude kasvades ei muutu, alaneb investeeringu ühikukulu toodangumahu suurenedes. Kui tekib vajadus omada suuremas koguses sisendeid (näiteks abimasinaid), on nende pakkujal võimalik sageli müüa sisendeid madalama hinnaga (kuna kogeb mastaabisäästu). 17 Farrell, M.J. (1957). The Measurement of Productive Efficiency. Journal of the Royal Statistical Society. Series A (General), 120(3), pp. 253- 290. 18 Evanoff, D.D., Israilevich, P.R. (1991). Productive efficiency in banking. Federal Reserve Bank of Chicago, Economic Perspectives, 15(4). 19 Lepine, A., Vassall, A., Chandrashekar, S., Blanc, E. (2015). Estimating unbiased economies of scale of HIV prevention projects: A case study of Avahan. Social Science & Medicine, 131, pp. 164-172. 74 SISUKORD Tegevusvaldkonnas on võimalik tootmisel kasutada spetsialiseerunud tööjõudu ja ka kapitali, sest ressursiühikute (inimeste, seadmete jms) arv iga tegevuse kohta on suurem. See tõstab omakorda ressursside produktiivsust, vähendades toodangu ühikukulu. Loomulikult võivad ühes ja samas tegevusvaldkonnas olevad ettevõtjad kogeda märkimisväärsete keskmiste kulude alanemist, samas kui teised kogevad seda minimaalselt või üldse mitte. Mastaabisäästu ärakasutamine tegevusvaldkonnas võib kaasa tuua olulise tootmisefektiivsuse kasvu. Toodangu laienedes ilmnevad sageli kulusid suurendavad tegurid, siis ei pruugi kõigil ettevõtjatel olla otstarbekas toodangutaset suurendada. Sellele vaatamata seostub mastaabisääst konkreetsete tootmisprotsesse iseloomustavate tunnustega, mis võimaldab tootmise planeerimisel leida võimalused selle kaudu efektiivsust tõsta. Äriühingute põhieesmärgiks on omanike jõukuse kasv, kuid samas ei tohi eirata ka sotsiaalset vastutust, mis väljendab keskkonna- ja töökaitses, töötajate töötasu tasemetes ja tarbijate huvide kaitses. Sotsiaalne vastutus on seotud teatud kuludega, millest ilma õigusliku kohustuseta soovitakse pigem loobuda. Sotsiaalne vastutus toob kaasa kulude kasvu ja kasumi vähenemise. Kui tegevusvaldkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on õigusaktidega määratud kohustused, mille täitmata jätmise korral, ei ole võimalik müügitulu teenida, siis saadakse teada majandusnäitajate muutused ajaperioodil finantsanalüüsi teostades. Aruandluse mitme perioodi näitajate väärtuse võrdlus, muudatuste väljatoomine absoluutsummades ja protsentides teostatakse aruandluse horisontaalanalüüsi meetodil. Põhiliseks analüüsi meetodiks on rahandussuhtarvude arvutamine, mille tulemusena saab teostada trendianalüüsi ning planeerida edasisi majandustegevusi. Finantsanalüüsiga selgitatakse välja majandustegevuse efektiivsus. Suhtarvude meetodi abil saadakse teada näiteks müügikäibe rentaablus, mis näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kulu ja maksude maha arvamist, ning mille arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: puhaskasum müügikäibe rentaablus = müügi netokäive 75 SISUKORD Näiteks saadakse teada investeeringute rentaablus, mis näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust ja selle arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: puhaskasum investeeringute rentaablus = varad Põhivara tootlus saadakse teada põhivara käibekordaja abil, mis näitab mitu netokäibe eurot annab üks põhivaradesse investeeritud euro20. Sotsiaalmajanduslikku mõju sihtrühmadele (merekalapüügi tegevusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele) saab hinnata mastaabisäästu efektiivsuse ja suhtarvude analüüsi alusel. Toodangumastaapide suurenedes kogevad teatud ulatuses mastaabisäästu valdav osa tegevusvaldkonna ettevõtjaid, tegemist on toodanguprotsessi iseloomustava seaduspärasusega. Suhtarvude analüüsis selguvad kasumlikud investeeringud, põhivaradesse investeeringute teostamine ja müügikäibe kasumlikkus. 4.2 Metoodika 4.2.1 Andmete kogumise meetod Majanduslike arvutusete aluseks on kalalaeva riiklikku registrisse kantud 24 meetriste ja pikemate kalalaevade ning selliste alla 24 meetri pikkuste kalalaevade, mille omanikel on kalalaevade riiklikku registrisse kantud 24 meetrine ja pikem kalalaev, äriühingute majandusaasta aruanded perioodil 2010-201521. Analüüsimiseks kasutati 14 äriühingu majandusaasta aruandeid. Aruannete põhjal selgitati välja analüüsimiseks vajaliku tegevusvaldkonna (merekalapüük) majanduslikud näitajad. 20 Teearu, A. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Kirjastus Pegasus. 21 Registrite ja Infosüsteemide Keskus, 2016 76 SISUKORD Tegevusvaldkonna merekalapüük (EMTAK kood 03111) tegevusala hõlmab kaubanduslikku kalapüüki ookeanil ja rannikuvetes; vaalapüüki; vähilaadsete ja limuste püüki merest; mereloomade püüdmist; kala püüdmise, töötlemise ja säilitamisega tegelevaid laevu; muude mereandide kogumist22. Analüüsiks vajalike andmete kogumisel selgus, et analüüsitavad äriühingud tegelevad mitmetel tegevusaladel. Analüüsimisel tuli välja arvutada äriühingute (ettevõtjate) merekalapüügi osakaal ja vastavalt osakaalule arvutada vajalikud arvnäitajad. Esmalt selgitati välja ettevõtjate seas merekalapüügi osakaal aastate lõikes, seejärel arvutati osakaalu arvestades müügitulu, puhaskasum ning kuludest toodi eraldi välja tegevuskulude osakaal. Analüüsi valitud ettevõtjatel on kokku riiklikku kalalaevaregistrisse kuuluvaid laevu 37, neist analüüsis osalenuid (need, kelle tegevusvaldkonnaks oli merekalapüük) on kokku 35. Müügitulu on äriühingu aruandeaasta müügikäive merekalapüügist, puhaskasum näitab aruandeaasta kasumlikkust (tulude ja kulude vahe), tegevuskulud iseloomustavad sotsiaalse vastutusega seotud põhitegevuse toimumiseks tehtud kulutusi, sh koolitused. Ettevõtjate majandusandmeid eraldi välja ei tooda, st ei isikustata, vaid kasutatakse koondandmeid ettevõtjate ärinimedega seotult. Ühe ettevõtja majandustegevus oli peatatud aastatel 2010-2014, 2015 aastal merekalapüüki ei toimunud, saadi vaid toetust, et alustada merekalapüügiga aastal 2016. seetõttu eemaldati see ettevõtja edasisest analüüsist. Aastatel 2010-2012 ei kajastu analüüsis ühe ettevõtja majandusnäitajad, kuna majandustegevust alustati aastal 2013 ning aastatel 2013-2015 ei kajastu analüüsis ühe ettevõtja majandusnäitajad, kuna sel perioodil ei toimunud merekalapüüki. Kokku analüüsiti aastatel 2010-2015 kaheteistkümne äriühingu majandusnäitajaid (müügikäive, puhaskasum, käibevara, lühiajalised kohustused, põhivara keskmine jääk, varade keskmine jääk ning varad). Kõikide äriühingute majandusnäitajate arvestamisel on aluseks 22 Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator, 2008 77 SISUKORD võetud merekalapüügi osakaal. Analüüsi tulemused peegeldavad tegevusala merekalapüüki koondatuna. Koondandmed peegeldavad merekalapüügi valdkonna sotsiaalmajanduslikku mõju. 4.3 Analüüs Sotsiaalmajanduslik mõju selgitati välja 2010. – 2015. aasta merekalapüügi müügitulu, puhaskasumi ja tegevuskulude trendianalüüsiga ning suhtarvude analüüsiga. Aastatel 2010 – 2015 merekalapüügi müügitulu, puhaskasum ja tegevuskulud on arvutatud kaheteistkümne äriühingu koondandmete alusel. Suurim merekalapüügist saadav müügitulu oli aastal 2012 (45,45 miljonit eurot) ja väikseim aastal 2010 (32,78 miljonit eurot). Keskmine müügitulu aastate lõikes oli 34,05 miljonit eurot, ettevõtja kohta keskmiselt 2,84 miljonit eurot. Suurim puhaskasum teeniti aastal 2015 (15,82 miljonit eurot) ja väikseim aastal 2010 (4,26 miljonit eurot), ettevõtja kohta keskmiselt 0,75 miljonit eurot. Tegevuskulu on aastate lõikes olnud stabiilne, keskmiselt ettevõtja kohta 0,37 miljonit eurot, suurim oli aastatel 2011 ja 2012 (joonis 4). 78 SISUKORD Tegevusala: merekalapüük 50 40 Miljon eurot 30 20 10 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 aasta müügitulu kasum tegevuskulu Joonis 4. Merekalapüügi tegevusala olulisemad majandusnäitajad aastatel 2010-2015 (miljon eurot), autorite arvutused majandusaasta aruannete põhjal (lisad 1-4) Majandusnäitajate alusel teostati rahandussuhtarvude analüüs, suhtarv on kahe või enama majandusnäitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, eurodes. Analüüsi lähteülesandest tulenes vajadus teostada kolme erineva suhtarvu analüüs: müügikäibe rentaablus, investeeringute rentaablus ja põhivara käibekordaja. Analüüsitava perioodi keskmine müügikäibe rentaablus oli 0,34. Kõrgeim oli aastal 2012 (0,48) ja madalaim aastal 2015 (0,16). Analüüsitava perioodi keskmine investeeringute rentaablus on 0,10, kõrgeim aastal 2012 (0,16) ning madalaim aastatel 2011 ja 2015 (0,06). Analüüsitava perioodi keskmine põhivara käibekordaja on 0,93, kõrgeim aastal 2012 (1,23) ja madalaim aastal 2015 (0,77) (Joonis 5). 79 SISUKORD Tegevusala: merekalapüük 1,4 1,2 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 MÜÜGIKÄIBE RENTAABLUS INVESTEERINGUTE RENTAABLUS PÕHIVARA KÄIBEKORDAJA Joonis 5. Merekalapüügi tegevusala olulisemad suhtarvud aastatel 2010-2015, autorite arvutused aruandeaasta majandusaasta aruannete põhjal Analüüsi valitud ettevõtjatel on kokku riiklikku kalalaevaregistrisse kuuluvaid laevu 37, nendest analüüsis osalenud (need, kelle tegevusvaldkonnaks oli merekalapüük) oli 35. IMO kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni eesmärk on tagada, et kalalaevadel töötav personal oleks kvalifitseeritud (omaks asjakohast ametlikku tunnistust) ja töövõimeline (läbinud arstliku läbivaatuse), nii et potentsiaalsed ohud, mis nende elu ja/või vara või merekeskkonda nende merel oleku ajal võiksid ähvardada, oleksid võimalikult väiksed. STCW-F konventsiooni kohaselt peavad töötajatel olema minimaalsed eriteadmised ja nad peavad olema läbinud teatava minimaalse kestusega teenistuse laeva pardal. Selleks, et rakendada konventsiooni nõudeid, peaksid kalalaeva ohvitserid läbima koolituse. Eeldades, et kalalaevade majandustegevus toimub aastaringselt ja kalalaevadel on kaks meeskonda (meeskonnas kapten ja kaks tüürimeest), on koolitusvajadus 210 isiku osas. Vajalikku erialast täiendusõppe koolitust (eeldusel, et ohvitseridel on kutsetunnistused väljastatud vastavalt STCW 78 nõuetele) saaks pakkuda TTÜ Eesti Mereakadeemia. Hetkel on TTÜ Eesti Mereakadeemia täiendusõppe keskuses võimalik võtta „Tööstuslikku traalpüügi 80 SISUKORD baaskursust“, mis peale STCW-F ettenähtud täienduste sisseviimist, võiks sobida STCW-F ettenähtud tunnistuste väljastamiseks. Kursuse kestvus on ca 32 tundi ja maksumus ühele isikule 500 eurot. Traalpüügi baaskoolituse maksumus on tegevusvaldkonnas analüüsitud ettevõtjale kokku 105 000 eurot, mis suurendab koolitusaasta tegevuskulusid ning vähendab kasumlikkust. Koondarvestuses toob see kaasa tegevuskulude suurenemise ja müügimahtude samaks jäädes kasumlikkuse vähenemise 2,38%. Tegevusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate lõikes toob see koolituse aastal kaasa konkurentsitingimuste vähenemise, kuna müügitulu ja puhaskasum on ettevõtjate lõikes erinev. Analüüsitud ettevõtjate konkurentsivõime muutub, kuid ei too kaasa kahjumisse langemist. Koolitusega kaasneks pikemas perspektiivis mastaabisääst ning efektiivsuse tõus. 4.4 Tulemused Analüüsitud ettevõtjate kasumlikkuse vähenemine analüüsitaval perioodil on arvatavasti tingitud rahvusvaheliste ohutusnõuete täitmisega ning eeldatavasti väheneb IMO kalalaevade laevapere liikmete väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni rakendamise aastal veelgi, kuna tekib lisakoolituste vajadus. (Joonised 5 ja 7) Muid rahvusvaheliste konventsioonidega soetud muudatusi ei ole vaja teha, muudatused on juba eelnevalt rakendatud. Arvestades merekalapüügi spetsiifikat on tegevusala näitajate muutused tingitud rahvusvahelise konventsiooni kalalaevade ohutuse meetmete rakendamisest, mille tõttu on vajalik teostada investeeringuid, sh põhivarasse. (Joonis 6) Kaplinna lepingu ja STCW-F konventsiooni rakendamisega seotud mõjude hindamise analüüsi tulemused: 1. Lepingu ja konventsiooni rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalmajanduslikku mõju sihtrühmadele ja nende konkurentsivõimele. 81 SISUKORD 2. Lepingu ja konventsiooni rakendamisega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule, riigi välissuhetele ja regionaalarengule. 3. Lepingu ja konventsiooni rakendamisega ei kaasne riigi ja kohaliku omavalituse tegevustega seotud eeldatavat kulu ja tulu. 82 SISUKORD LISAD Lisa 1. Analüüsitavate äriühingute puhaskasum aastatel 2010-2015 Ettevõte 2010 2011 2012 2013 2014 2015 1 672280 342000 52700 86320 148960 837540 2 -1306 -6281 14360 141450 22405 21232 3 350753 785250 1612427 1472671 1637531 123324 4 142630 164318 329499 73686 443801 7582 5 -158793 464069 105946 6 962935 74896 497262 202605 517763 -38973 7 238037 2154267 887439 816006 605442 -195060 8 374084 130027 1429052 594951 126167 305104 9 70008 455057 344971 131273 -8641 89947 10 -47243 -70667 243033 69429 68296 88465 11 25119 1339134 4814255 12 1463402 6201887 4772792 2110123 1636839 9760471 13 189206 145768 -85702 410164 6623 4320 Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus, 2016 83 SISUKORD Lisa 2. Analüüsitavate äriühingute müügitulu aastatel 2010-2015 Ettevõte 2010 2011 2012 2013 2014 2015 1 1397480 1525500 1845350 1947180 2758700 2754180 2 78677 100776 599271 746886 500956 519687 3 2223711 2138685 3510271 3985129 2978055 2752065 4 273618 227100 253987 271792 363011 268732 5 5427017 7391516 4552114 6 572797 516695 511225 756088 1178034 606367 7 745416 872332 1506979 1283184 1 113 771 795284 8 811058 961342 981012 834246 690391 539541 9 1900673 1684298 2203841 1268405 1257362 1946132 10 269740 227571 293200 261089 311726 305900 11 7640618 9190684 12241693 12 18618955 24693067 28773466 20226995 14540797 19305281 13 460704 459035 415718 319467 266602 218259 Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus, 2016 84 SISUKORD Lisa 3. Analüüsitavate äriühingute puhaskasum aastatel 2010-2015 Ettevõte 2010 2011 2012 2013 2014 2015 1 49000 84280 68000 61420 80360 79200 2 20626 35283 116193 123739 131957 143574 3 279471 246486 266909 475646 580086 359000 4 4510 2707 1941 2843 7327 4271 5 1394709 1593499 1593821 6 32426 15735 12153 59969 21203 20965 7 88074 79009 58333 52537 116211 128654 8 149894 105215 62706 53147 48773 49944 9 186625 183739 192738 106222 66327 105865 10 10368 6969 5495 6186 7819 7566 11 1029031 474306 365308 12 1844459 4462458 3715658 3327653 548851 606492 13 187636 64059 17436 18851 23808 19390 Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus, 2016 85 Lisa 4. Analüüsitavate äriühingute puhaskasumi muutus koolitusest tingitud tegevuskulude tõttu Ettevõte koolitusest koolitusest aastate tingitud koolituse tingitud keskmine tegevuskulu aasta puhaskasumi tegevuskulu muutus tegevuskulu muutus 1 70377 6000 76377 350633 2 95229 3000 98229 28977 3 367933 18000 385933 978993 4 3933 3000 6933 190586 5 27075 6000 33075 363415 6 87136 18000 105136 733022 7 78280 6000 84280 487231 8 140253 24000 164253 156436 9 7401 3000 10401 55552 10 311441 3000 314441 1026751 11 2417595 9000 2426595 4315252 12 55197 6000 61197 105730 13 Allikas: Ainekava, 2016; 86 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Ainekava. Tööstusliku traalpüügi baaskursus. TTÜ Eesti Mereakadeemia. (10.10.2016) Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator, 2008. Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/19/EÜ, 18.03.1999, millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord. http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31999L0019&from=EN (22.11.2016) Euroopa Komisjoni direktiiv 2002/35/EÜ, 25.04.2002, millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pukkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord. http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32002L0035&from=EN (22.11.2016) Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord. Vastu võetud 11.12.1997. Euroopa Ühenduste Teataja 9.2.1998; L 34/1 (http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31997L0070&from=EN 06.12.2016) Ettevõtete tulud, kulud ja kasum tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. Statistikaameti kodulehekülg: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EM001&ti=ETTEV%D5TETE+TULUD%2C+KULUD+JA+KASU M+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+JA+T%D6%D6GA+H%D5IVATUD+ISIKUTE+ARVU+J% C4RGI&path=../Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/06Ettevetete_tulud_k ulud_kasum/02Aastastatistika/&lang=2 (24.11.2016) Evanoff, D.D., Israilevich, P.R. (1991). Productive efficiency in banking. Federal Reserve Bank of Chicago, Economic Perspectives, 15(4) FAO/ILO/IMO Document for guidance on training and certification of fishing vessel personnel. IMO 2001. 87 FAO/ILO/IMO Code of Safety for Fishermen and Fishing Vessels (Part A) 2005. https://books.google.ee/books?id=iU4y6qYH9CgC&lpg=PP1&dq=safety+for+fishermen&pg= PP1&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false (05.12.2016) Farrell, M.J. (1957). The Measurement of Productive Efficiency. Journal of the Royal Statistical Society. Series A (General), 120(3), pp. 253-290. Füüsilisest isikust ettevõtjate majandusnäitajad. Statistikaameti kodulehekülg: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (16.12.2016) http://worldmaritimenews.com/archives/34058/stcw-f-international-convention-to-enter- into-force-in-2012/ (06.12.2016) http://www.fish- platform.eu/Library/Syllabus%20on%20the%20general%20objectives%20for%20IMO%20ST CW-F%20Basic%20Safety%20Training%20For%20All%20Fishing%20Vessel%20Personnel.pdf (17.12.2016) http://www.imo.org/en/OurWork/HumanElement/Pages/STCW-F-Convention.aspx (06.12.2016) ILO 2001. Aasta aruanne ohutuse ja tervishoiu kohta kalandussektoris IMO kodulehekülg „Status of conventions“ http://www.imo.org/en/About/Conventions/StatusOfConventions/Pages/Default.aspx (21.11.2016) IMO kodulehekülg „Summary of Conventions“ http://www.imo.org/en/About/Conventions/StatusOfConventions/Pages/Default.aspx (21.11.2016) International convention on standards of training, certification and watchkeeping for fishing vessel personnel, 1995. Entry into force: 29 September 2012 International Regulations for the Safety of Fishing Vessels. Consolidated text of the regulations annexed to the Torremolinos Protocol of 1993 relating to the Torremolinos International convention for the safety of fishing vessels, 1977, as modified by the Cape Town agreement og 2012 on the implementation of the provisions of the Torremolinos 88 Protocol of 1993 relating to the Torremolinos International convention for the safety of fishing vessels, 1977. Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid. Vastu võetud: 29.12.2004 nr 222. Riigiteataja Katrishen, F.A., Scordis, N.A. (1998). Economies of Scale in Services: A Study of Multinational Insurers. Journal of International Business Studies, 29(2), pp. 305-323. Klassifitseerimata laevade seadmistamise ja varustamise nõuded ning ohutusnõuded. Vastu võetud: 29.09.2003 nr 233. Riigiteataja. https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/klassifikaatorOtsing.jspx (30.09.2016) Lepine, A., Vassall, A., Chandrashekar, S., Blanc, E. (2015). Estimating unbiased economies of scale of HIV prevention projects: A case study of Avahan. Social Science & Medicine, 131, pp. 164-172. Lisandväärus tegevusalal (EMTAK 2008, 2-kohaline kood) järgi (ESA 2010). Statistikaameti kodulehekülg: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RAA0046&ti=LISANDV%C4%C4RTUS+TEGEVUSALA+%28EM TAK+2008%2C+2%2DKOHALINE+KOOD%29+J%C4RGI+%28ESA+2010%29&path=../Database/ Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/06Sisemajanduse_koguprodukt_%28SKP%29/ 09Sisemajanduse_koguprodukt_tootmise_meetodil/&lang=2 (24.11.2016) Maaeluministeerium. Kalalaevade riiklikku registrisse kuuluvad laevad. Andmepäring. 21.09.2016 Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978. RT II 1996, 8, 27 Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatused, 2010. RT II, 23.08.2013, 1 Meresõiduohutuse seadus. Vastu võetud: 12.12.2001. Riigiteataja 89 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Detailpäring. Majandusaasta aruanded 2010-2015. http://www.rik.ee/et/e-ariregister (27.09.2016) Silberston, A. (1972). Economies of Scale in Theory and Practice. The Economic Journal, 81(325), Special issue: In Honour of E.A.G. Robinson, pp. 369-391. Teearu, A. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Kirjastus Pegasus Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris, 2012, OÜ Eesti Uuringukeskus Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste vormid, määrus 225 (29.08.2005). https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015003 (05.12.2016) 90 Saatja: Marju Loonurme <[email protected]> Saatmisaeg: 30. detsember 2016. a. 11:16 Adressaat: [email protected]; [email protected]; VA_eva; [email protected] Teema: Vastuskiri Maaeluministeeriumile Euroopa Komisjoni liikme Karmenu Vella p��rdumisele Manused: kiri_digitaalne_Template_16-00465_005.bdoc Tere Edastan kirja. Lugupidamisega Marju Loonurme �ldosakonna spetsialist

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →