Veeteede Ametile vee erikasutusloa andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 27. detsember 2016 nr 1-3/16/3099 Veeteede Ametile vee erikasutusloa andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Veeteede Amet (registrikood 70002414) (edaspidi ka Taotleja) esitas 22.06.2016 kirjaga Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (edaspidi taotlus). Taotlus saabus ja registreeriti Keskkonnaametis 27.06.2016 nr 14-6/16/562. Vee erikasutusluba taotletakse Hundipea sadama rekonstrueerimiseks, millega seoses on kavandatud süvendustööd mahus kuni 35 500 m3 ning süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale samas mahus. Lisaks on kavandatud rekonstrueerida lainemurdja ning sadamakaid nr 8 ja 9, mille käigus uputatakse ja heidetakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 54 000 m3. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on terassulundsein, raudbetoon, lubjakivi, lubjakivikillustik, graniitkivikillustik, asfaltbetoon, betoon ja graniitkivi (lainemurdja nõlvakindlustis). Ehitustöödel ei kasutata keskkonda kahjustavaid materjale. Veeseaduse § 8 lg 2 p-i 6 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik, kui toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine ja p-i 7 kohaselt, kui uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse. Keskkonnaamet hindas vastavalt keskkonnaministri 26.03.2002 määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid”(edaspidi määrus nr 18) esitatud andmeid ning need vastavad nimetatud määruses esitatud nõuetele. Veeseaduse § 9 lg-st 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. 1.1 Menetluse käik Kuna taotluses esines puudusi, esitas Keskkonnaamet 30.06.2016 kirjaga puuduste nimekirja ning palus puudused kõrvaldada 07.07.2016. Taotleja esitas vastused puuduste kohta tähtaegselt, kuid jätkuvalt ei olnud lisatud seirearuannet kaadamiskohast võetud põhjaloomastiku ja põhjasetete kohta. Tulenevalt eeltoodust palus keskkonnaamet Taotlejal hiljemalt 12. augustiks 2016 esitada vastavalt vee erikasutusloa L.VV/317794 punktis 4.1 nõutule põhjaloomastiku (balti lamekarp Macoma Baltica) ja põhjasetete proovid (8-10 proovi) reostuskomponentide määramiseks. 03.08.2016 kirjaga nr 3-2-13/2291 teatas Taotleja, et ettenähtud seirearuannet neil esitada ei ole ning see ei ole leitav Veeteede Ameti dokumendiregistris. Lisaks palus taotleja Keskkonnaametil teada anda, millised on järgmised vajalikud toimingud vee erikasutusloa saamiseks. Keskkonnaamet vaatas läbi esitatud lisaandmed, sh Hundipea sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2009) (edaspidi KMH) ning jõudis seisukohale, et kuna eelmiste süvendustööde ajal jäi osa vajalikust seirest tegemata ning arvestades asjaoluga, et Hundipea sadama akvatooriumi setted on kohati tugevalt reostunud, siis käesoleva taotluse edasiseks menetlemiseks on vaja teha täiendavaid analüüse ning esitada asjakohane eksperthinnang. Eksperthinnang paluti Keskkonnaametile esitada hiljemalt 16.10.2016. Vastav kiri ning nõuded eksperthinnangu kohta esitati Taotlejale 18.08.2016 kirjaga nr 14-6/16/562-6. Kuna vajalike pinnaseproovide uuringud ning eksperthinnangu esitamisel vajati rohkem aega kui esialgu ettenähtud, palus Taotleja pikendada eksperthinnangu esitamise tähtaega kuni 30.10.2016, mida ka Keskkonnaamet aktsepteeris. Vajalik eksperthinnang esitati Keskkonnaametile tähtaegselt. II. KAALUTLUSED Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg-le 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Keskkonnaamet teeb vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud informatsioonist, Hundipea sadama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise aruandest (Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2009) (edaspidi sadama KMH), Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete eksperthinnangust (Eesti Geoloogiakeskus 2016) (edaspidi eksperthinnang), eelhinnangust keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ning vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest. 2.1 Taotluse avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine Veeseaduse § 91 lg 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmist sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade vee erikasutusloa taotlemise kohta avalikustati 08.07.2016, st. tähtaegselt ning ettepanekuid ja vastuväiteid vee erikasutusloa taotluse avalikustamise käigus ei laekunud. 2.2 Keskkonnamõju eelhindamisest Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p-i 18 ja lõigete 22, 3 ja 31, § 11 lg-te 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus) § 11 p-i 7 kohaselt peab otsustaja andma hinnangu selle kohta, kas Taotleja poolt kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt veeseaduse § 9 lg-le 5 annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Hundipea sadama rekonstrueerimine, millega seoses on kavandatud süvendustööd mahus kuni 35 500 m3 ja süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale samas mahus ning veekogusse tahkete ainete uputamine mahus kuni 54 000 m3, on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 p-i 17 kohaselt. Samas võib otsustaja (vee erikasutusloa andja) tulenevalt KeHJS § 11 lg-st 6 jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud muuhulgas tegevuse aluseks oleva teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. KeHJS § 6 lg-te 22 ja 31 kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1). Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: - kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale, sh merepõhja elustikule ja kalastikule, kui vee erikasutuse käigus rakendatakse keskkonnamõju leevendavaid meetmeid; - eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületa piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; - eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; 2 (4)  - seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Eelhinnangust nähtub, et täiendav KMH ei ole vajalik, kuna Hundipea sadama rekonstrueerimisega seotud vee erikasutus on asjakohaselt hinnatud ning annab tegevusloa andjale piisavalt teavet. Sadama KMH-st nähtub, et planeeritav tegevus ei ole olulise mõjuga KeHJS mõistes. 2.3 Eelnõu avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine Vastavalt HMS § 48 lg-le 1 pannakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Vastavalt HMS § 49 lg-le 2 ei või ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa eelnõu valmismisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.12.2016 ning edastas eelnõu vastavalt HMS § 49 lg-le 3 ka taotluse esitajale. Eelnõuga oli võimalik tutvuda kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest Ametlikes Teadaannetes ning ettepanekuid ja vastuväiteid vee erikasutusloa eelnõu avalikustamise käigus ei laekunud. 2.4 Seirenõuete seadmine Vee erikasutuse käigus tuleb teha veekeskkonna seiret vastavalt KMH peatükis 8 toodule järgmiselt: 1. Setete liikumise ja heljumi leviku seire - sõltumata alternatiivist peab see kaadamisalal Paljassaare lahes hõlmama uputamisaegset (soovitatavalt tööde algetapil) heljumi jaotuse, hoovuste struktuuri, dünaamika ja lainetuse põhiparameetrite mõõdistusi: 3-4 mõõdistuspäeva igast neljast põhi-ilmakaarest (N, E, S ja W) puhuvate tuultega. Seire peab andma ülevaate, kas ja milliste tuultega, mudastunud pinnase uputamisel võib heljum kanduda märgatavates kogustes Paljassaare linnuhoiuala piiridesse. Antud algusperioodi seire tulemuseks peavad olema soovitused kaadamistööde operatiivseks koordineerimiseks ja vajadusel ka peatamiseks ning edaspidiseks seireks, kui vaja. 2. Merepõhjataimestiku ja –loomastiku seire peaks haarama Paljassaare lahte, üks kord koheselt peale kaadamise lõppemist ja teinekord järgmisel aastal. 3. Reostuse seire kaadamiskohast võtta peale kaadamistööde lõppu põhjasetete ja põhjaloomastiku (balti lamekarp Macoma baltica) proovid (8-10 proovi) reostuskomponentide määramiseks. 2.5 Loa nõuete seadmine Vastavalt veeseaduse § 9 lg 2 p-dele 9 ja 11 ning tulenevalt sadama KMH-st, eksperthinnangust, eelhindamise tulemustest ja taotluses esitatud andmetest kehtestatakse vee erikasutusloas tööde minimaalsema negatiivse keskkonnamõju saavutamiseks järgmised meetmed ja tingimused: 1) Süvendus- ja kaadamistöid ei ole lubatud teha tugevate tuulte korral (üle 8 m/s). 2) Enne süvendatud pinnase käitlemist tuleb teha täiendavad analüüsid süvendatavast pinnasest, kuna Keskkonnaamet ei pea võimalikuks lubada kaadamisele viia reostunud pinnast, ehk siis pinnast, mille saasteainete sisaldused on suuremad kui lubatud elumaa piirarv. 3) Vee erikasutusega seotud tööde tegemine on keelatud lindude pesitsusajal ja kalade kudeajal 15. aprillist kuni 30. juunini. 4) Heljumi sadamast väljakandumise minimiseerimise eesmärgil tuleb kasutada heljumi levikut tõkestavat tõkkekardinat. 5) Sadama sisebasseini poole tuleb kinnitada naftatõrjepoomid, mis väldiks naftaproduktidega reostunud pinnase süvendamisel tekkiva naftakile väljumist sadamabasseinist. 6) Sildumis- ja kaitseehitiste rekonstrueerimisel kasutatakse ujuvaid tõste-, rammimis- ja transpordivahendeid. Süvendustöödel kasutatakse eeldatavalt koppsüvendajat ning pinnaseveo praame. 2.6 Täiendav teave 1) Vee erikasutuse kohta tuleb Keskkonnaametile esitada aruanne vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Vee erikasutusluba ei anna õigust ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. 3 (4) III. OTSUSTUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes veeseaduse § 8 lg 2 p-dest 6 ja 7, määruse nr 18 §-st 5, §-st 8 ja § 17 lg 2 punktist 1; Veeteede Ameti (registrikood 70002414) taotlusest; korralduses esitatud kaalutlustest ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/306, otsustan: anda Veeteede Ametile (registrikood 70002414) vee erikasutusluba nr L.VV/328594 kehtivusega kuni 31.12.2020 Hundipea sadama rekonstrueerimiseks, millega seoses on kavandatud süvendustööd mahus kuni 35 500 m3 ning süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale samas mahus. Lisaks on kavandatud rekonstrueerida lainemurdja ning sadamakaid nr 8 ja 9, mille käigus uputatakse ja heidetakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 54 000 m3. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on terassulundsein, raudbetoon, lubjakivi, lubjakivikillustik, graniitkivikillustik, asfaltbetoon, betoon ja graniitkivi (lainemurdja nõlvakindlustis). Ehitustöödel ei kasutata keskkonda kahjustavaid materjale. Haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Saata: Veeteede Amet ([email protected]) Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon Kaari Männikus-Nilson vee peaspetsialist Keskkonnaosakond 4 (4)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on antud lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumitest: TÄIENDAV TEAVE Hundipea sadama rekonstrueerimisega seoses on läbi viidud keskkonnamõju hindamine (Eesti Mereakadeemia, Tallinn 2009) (edaspidi KMH), mis on algatatud Keskkonnaministeeriumi 09.03.2009 kirjaga nr 11-3-3-/7610-2 ning on heakskiidetud 28.09.2009 kirjaga nr 13-3-1/11751-3. KMH-s hinnati Hundipea sadama rekonstrueerimisega kaasnevat keskkonnamõju Natura 2000 aladele, põhjaelustikule, kalastikule, linnustikule ning mereimetajatele. Samuti määrati KMH käigus reostuskomponentide sisaldus pinnases ning võrreldi nelja alternatiivi tööde läbiviimiseks. Keskkonnaministeerium on andnud Veeteede Ametile 28.10.2009 käskkirjaga nr 1982 vee erikasutusloa nr L.VV/317794 (edaspidi luba) Hundipea sadama rekonstrueerimiseks, mille käigus süvendatakse merd mahus kuni 115 000 m3 ning ehitatakse välja sildumisliinid ning lainemurdjad mahus kuni 150 000 m3. Süvendatud pinnas kaadatakse Paljassaare kaadamisalale. Vee erikasutusluba anti kehtivusega kuni 28.10.2014. Loa kehtivuse aja jooksul ei suudetud kogu rekonstrueerimise protsessi läbi viia ning seetõttu on Hundipea sadam tänaseni lõplikult rekonstrueerimata. I etapis süvendati sadamat vaid 35 000 m3 ning ehitati välja 710 m kaid metallist sulundseinaga. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Hundipea sadam (edaspidi ka sadam) on Veeteede Ameti (edaspidi VTA) laevastiku peasadam, asukohaga Tallinnas, Lume tänav 9, katastritunnus 78408:807:0078. Hundipea sadam on üks vanemaid Tallinna sadamaid ja aastakümneid tegutsenud kui hüdrograafiateenistuse laevastiku baas ja militaarsadam. Sadama basseini kaitseehitised on rajatud 20. sajandi alguses ning sadama territooriumiga külgnevad kaid on rajatud 20. sajandi teisel poolel. Sadama kaitseehitiseks on loode-kagusuunaline lainemurdja pikkusega 203 m ning Hundipea sadama ja Miinisadama vaheline muul pikkusega 304 m. Veesügavus kai ees on vahemikus 3,5 kuni 9,0 m. Kaitseehitised on vundeeritud muutliku iseloomuga aluspõhjale, kus esinevad nii kõvad sinisavid kui ka voolava konsistentsiga savipinnased. Kaitseehitiste veealune osa on rajatud puidust kärgkastidest, veepealne osa betoonmassiividest. Lainemurdja harja merepoolsel küljel paikneb raudbetoonist amortiseerunud lainesein. Kärgkastidest veealune osa on kasutusaja jooksul korduvalt remonditud, kuid veepiiril lagunenud ja kohati on kai seest tühjaks uhutud. Veepealne betoonist osa on amortiseerunud. Väga halvas olukorras on lainemurdja osaliselt merre varisenud loodetipp. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning loodus- keskkonna vastupanuvõime Sadama veealal ja sellega piirneval maismaa-alal ei esine loodusvarasid kasutataval kujul. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Sadama akvatooriumil kavandatavate ehitus- ja süvendustööde alal, ammutatava pinnase kaadamisalal ning ka nende vahetus lahipiirkonnas vähemalt 2000 m raadiuses ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku ala. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Sadam asub Tallinna linnas tiheasustusalal ajaloolises sadamate piirkonnas ning on VTA peasadam ja seetõttu on siia koondatud lisaks laevastikule ka VTA mitmed abiteenistused. Sadam on ka navigatsioonimärkide ladustamiskohaks. Seetõttu on sadam üpris spetsiifiline ja sellise sadama olemasolu vajadus riigis ei ärata kahtlust. Oluline on ka sadama asukoht – Soome lahe keskosas ja Eesti suurimate sadamate ning intensiivseimalt kasutatavate laevateede keskmes. Soome laht on ka kõige enam jäämurdmist nõudev mereala Eesti vetes, mistõttu võimsamate jäämurdjate baseerumine just Hundipea sadamas on samuti põhjendatud. Laiemalt võttes on sadama rekonstrueerimisest huvitatud kõik Eesti vetes seilavad meresõitjad kuna Hundipea sadama korrasolekust sõltub kogu Eesti vete navigatsiooniohutuse tagamine. Sadama võimalikus mõjupiirkonnas ei asu ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objekte. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Käesoleva vee erikasutuse eesmärgiks on sadama akvatooriumis ja faarvaatris laevaliiklusele vajaliku ohutu veesügavuse tagamine. Sellega seoses on kavandatud süvendustööd mahus kuni 35 500 m3 ning süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale samas mahus. Lisaks on kavandatud rekonstrueerida lainemurdja ning sadamakaid nr 8 ja 9, mille käigus uputatakse ja heidetakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 54 000 m3. Töid teostatakse vastavalt Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 ning lainemurdja rekonstrueerimise tööprojektile (EstKONSULT, Tallinn 2015). Paljassaare kaadamisala koordinaadid on: 59°28.6827'N 24°38.8478'E 59°29.1827'N 24°39.8678'E 59°28.6927'N 24°39.8678'E 59°28.4327'N 24°39.3278'E Sildumis- ja kaitseehitiste rekonstrueerimisel kasutatakse ujuvaid tõste-, rammimis- ja transpordivahendeid. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on terassulundsein, raudbetoon, lubjakivi, lubjakivikillustik, graniitkivikillustik, asfaltbetoon, betoon ja graniitkivi (lainemurdja nõlvakindlustis). Ehitustöödel ei kasutata keskkonda kahjustavaid materjale. Süvendustöödel kasutatakse eeldatavalt koppsüvendajat ning pinnaseveo praame. 2.1. Loodusvarade kasutamine Sadama rekonstrueerimise käigus toimub vee erikasutus, selle kirjeldus ja materjalide kasutus on antud eelmises punktis. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse jäätmeseaduses sätestatud korras. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Sadam asub Tallinna lahe läänerannal, Põhja-Tallinnas ajaloolises sadamate piirkonnas. Sadama kõrval idasuunas asuvada vahetult Miinisadam, Noblessneri sadam ja Lennusadam ning sadamast läände jäävad Lahesuu sadam ja Paljassaare sadam. Hundipea sadama kõrval asuvatel ja eelpool nimetatud sadamatel kehtivaid vee erikasutuslube pole, mistõttu pole ka võimalik vee erikasutusega seotud mõjude kumuleerumine antud Tallinna lahe piirkonnas. Nii nimetatud negatiivselt mõjutatavaid huvigruppe piirkonnas tegelikult polegi, sest näiteks lähemad elamud asuvad mitmesaja meetri kaugusel ja sadamas teostatavad rekonstrueerimistööd nende elanikke praktiliselt ei mõjuta. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas 2016. aastal läbi viidud Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete eksperthinnangust (edaspidi eksperthinnang) nähtub, et sadama akvatooriumil moodustavad põhjasetete ülemise kihi peeneteralised merelised setted - orgaanikat sisaldavad peliitsed-aleuriitsed mudad. Saastunud setted esinevad peamiselt sadama kirdenurgas. Enamikel juhtudel ei ületa saasteainete sisaldus setetes lubatud tööstusmaa piirarvu. Kahes proovis ületab naftasaaduste sisaldus lubatud normid. Raskmetallidest on elumaa piirmäärast märgatavalt kõrgemad sisaldused vasel ja kaadmiumil. Võrreldes 2016. aasta töös saadud tulemusi 2008. aastal KMH käigus tehtud uuringutulemustega selgub, et märkimisväärselt kõrged Cr-, Cd- ja Ni-sisaldused sadama kirdenurgas (7A, HP-2016-1) on aastatega vähenenud. Sama võib väita ka Cr- ja Pb- sisalduste kohta lähedalasuvas punktis (13A, HP-2016-4). Vaatamata asjaolule, et võrreldes 2008. aastal tehtud uuringutulemustega on olukord sadamas mõnevõrra paranenud ning saasteainete sisaldused setetes vähenenud, tuleb süvendustööde käigus rakendada siiski KMH-s (punktis 5.10) välja toodud ning eelmises vee erikasutusloas kehtestatud leevendavaid meetmeid: 1. Heljumi sadamast väljakandumise minimiseerimise eesmärgil tuleb kasutada heljumi levikut sadamast välja tõkestavat tõkkekardinat (tõkkeekraani), mis kulgeks lainemurdja (praegune kai 55 ja sildumisliin S9) N otsast praeguse kai nr 58 N otsa suunas ja sulgeks sadama värava süvendustööde ajaks ca 60% ulatuses (~150 m pikkuselt). Lisaks on ekraaniga paralleelselt soovitav kinnitada sadama sisebasseini poole naftatõrjepoomid, mis praktiliselt väldiks naftaproduktidega reostunud pinnase süvendamisel tekkiva naftakile väljumist sadamabasseinist. Poomid tuleks jätta alles ka pärast ekraani eemaldamist, s.t. kuni kogu süvendustööde lõpuni. Kogu süvenduse ajal peab olema valmidus naftakile likvideerimiseks ka absorbendiga. Arvestades KMH ja eksperthinnangu tulemusi, on vajalik enne süvendatud pinnase käitlemist teha täiendavad analüüsid süvendatavast pinnasest, kuna nii eksperdid kui ka Keskkonnaamet ei pea võimalikuks lubada kaadamisele viia reostunud pinnast, ehk siis pinnast, mille saasteainete sisaldused on suuremad kui lubatud elumaa piirarv. Saasteainete hindamiseks teisaldatavas pinnases tuleb aluseks võtta keskkonnaministri 11. augusti 2010. aasta määruses nr 38 “ Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases ” toodud piirväärtused. Määruses on ohtlike ainete normatiivideks võetud piirarv ning sihtarv. Piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse korral on pinnas reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Reostunud pinnas tuleb viia utiliseerimiseks maismaale või matta sadamabasseini rajatud süvendisse, nagu on soovitatud 2003. a. valminud KMH aruandes (TÜ Eesti Mereinstituut, 2003). Kuna sadama näol on tegemist piirkonnaga, mis on aastaid olnud tugeva inimtegevuse mõju all, puuduvad sadama võimalikus mõjupiirkonnas olulised meretaimestiku ja –loomastiku kooslused, mistõttu ei ole tõenäoline oluline mõju meretaimestikule ja -loomastikule. Liiva ja setete eemaldamisel veekogu põhjast põhjaloomastik hävineb. Põhjaloomastiku arvukus ning biomass on sadama piirkonnas tühine ning süvendustöödest mõjutatav pindala antud juhul väike, seega ei ole tööde mõju põhjaloomastikule oluline. Arvestades, et Paljassaare lahes olevasse kaadamiskohta uputatakse pinnast juba aastakümneid, on reaalsed muudatused vee hägususe tõusust põhjaloomastiku kooslustes tõenäosed, kuid neid ei saa pidada oluliseks. KMH-st nähtub, et hoovused Hundipea sadama akvatooriumis ja vahetus läheduses on väga nõrgad (peamiselt alla 1 cm/s). Samas on hoovuste skeem väga püsiv ning selline, mis soodustab süvendustööde käigus vette sattuva heljumi transporti sadama akvatooriumist välja. Mõju süvendamisel tekkivast heljumist on tõenäoselt lühiajaline (töödeaegne). Mõju minimiseerub märgatavalt kõigi alternatiivide puhul siis, kui sadam süvenduse ajaks eraldatakse Tallinna lahest heljumi leviku kaitseekraaniga, mis on operatiivselt äratõmmatav veopraami väljumisel/sisenemisel. Kavandatavad rekonstrueerimistööd Hundipea sadamas ja ammutatava pinnase kaadamine Paljassaare lahte ei tekita oodatavalt olulist otsest mõju kalastikule. Paljassaare laht on aastaid olnud suhteliselt tugeva reostuskoorma all ja lahe meretaimestiku kooslused on muutunud selliseks, et ei sobi kalade kudesubstraadiks. Tekkiv sekundaarse reostuse oht ei mõjuta seetõttu reaalselt kalade sigimist ja toitumistingimusi Tallinna lahes. Kuna ei Paljassaare lahes ega ka Hundipea sadama lähistel ning pinnast vedavate pargaste teel ei toimu töönduslikku ja märkimisväärset harrastuslikku kalapüüki, siis antud juhul pole otsest mõju oodata ka kalapüügile. Arvesse võttes vee erikasutusloa taotluses toodud andmeid ning KMH tulemusi, tuleb vee erikasutuse käigus teha ka veekeskkonna seiret vastavalt KMH peatükis 8 toodule järgmiselt: 1. Setete liikumise ja heljumi leviku seire - sõltumata alternatiivist peab see kaadamisalal Paljassaare lahes hõlmama uputamisaegset (soovitatavalt tööde algetapil) heljumi jaotuse, hoovuste struktuuri, dünaamika ja lainetuse põhiparameetrite mõõdistusi: 3-4 mõõdistuspäeva igast neljast põhi-ilmakaarest (N, E, S ja W) puhuvate tuultega. Seire peab andma ülevaate, kas ja milliste tuultega, mudastunud pinnase uputamisel võib heljum kanduda märgatavates kogustes Paljassaare linnuhoiuala piiridesse. Antud algusperioodi seire tulemuseks peavad olema soovitused kaadamistööde operatiivseks koordineerimiseks ja vajadusel ka peatamiseks ning edaspidiseks seireks, kui vaja. 2. Merepõhjataimestiku ja –loomastiku seire peaks haarama Paljassaare lahte, üks kord koheselt peale kaadamise lõppemist ja teinekord järgmisel aastal. 3. Reostuse seire kaadamiskohast võtta peale kaadamistööde lõppu põhjasetete ja põhjaloomastiku (balti lamekarp Macoma baltica) proovid (8-10 proovi) reostuskomponentide määramiseks. 3.2. Õhu saastatus Sadama rekonstrueerimise käigus toimuv vee erikasutus ei põhjusta olulisi muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. Vähene mõju ümbritsevale keskkonnale võib avalduda eelkõige seoses sadama ehitamisel kasutatava tehnikaga, kuid seda mõju ei saa pidada oluliseks. 3.3. Jäätmeteke Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse vastavalt õigusaktides sätestatule. 3.4. Müra Tegevusega võib kaasneda müra, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril sätestatud piirmäärasid müra osas. Sadama mõjupiirkonnas asuvad vaid üksikud elumajad, mistõttu ei ole müra mõju oluline piirkonna elanikele. Negatiivse mõju vältimiseks haudelinnustikule ei tohiks süvendustöid ja rekonstrueerimistöid läbi viia aktiivsel pesitsusperioodil, mis antud piirkonnas on reeglina ajavahemikul 15. aprillist kuni 30. juunini. 3.5. Vibratsioon Eeldatavalt ei teki vee erikasutuse käigus vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. 3.6. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate ja veokite diiselmootoritega. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Sadama süvendamise ja rekonstrueerimise käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva maastiku ja vee kahjustamine. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Sadamas ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ning sadama rekonstrueerimisega kavandatavad tööd sadama läheduses asuvatele Natura 2000 võrgustiku alade kaitseväärtustele negatiivset mõju ei avalda. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Vastavalt taotluses toodud infole, ei mõjuta kavandatud tegevuse muid kaitstavaid loodusobjekte ja liike. 6. KeHJS § 6 lg 3 punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedust ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: - kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule ja kalastikule, kui vee erikasutuse käigus rakendatakse keskkonnamõju leevendavaid meetmeid; - eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületa piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; - eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; - seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 11 lg-st 6 võib otsustaja jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud, muuhulgas tegevuse aluseks oleva teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Käesolevast eelhinnangust nähtub, et täiendav KMH ei ole vajalik, kuna Hundipea sadama rekonstrueerimisega seotud vee erikasutus on asjakohaselt hinnatud ning annab tegevusloa andjale piisavalt teavet. KMH-st nähtub, et planeeritav tegevus ei ole olulise mõjuga KeHJS mõistes.  Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 2 [RT I, 01.11.2012, 21 – jõust. 01.01.2013] VEEKOGU PAISUTAMISE, HÜDROENERGIA KASUTAMISE, SÜVENDAMISE, VEEKOGU PÕHJA PINNASE PAIGALDAMISE, KEMIKAALIDE KASUTAMISE PINNAVEEKOGU KORRASHOIUKS VÕI VEEKOGUSSE TAHKETE AINETE UPUTAMISE VEE ERIKASUTUSLOA VORM VEE ERIKASUTUSLUBA nr L.VV/328594 1. Vee erikasutaja: 1.1. Ärinimi või nimi Veeteede Amet 1.2. Äriregistrikood või isikukood 70002414 1.3. Aadress Valge 4, 11413 Tallinn 1.4. Vastutava isiku nimi Toomas Leetjõe 1.5. Aadress Valge 4, 11413 Tallinn 1.6. Kontaktinfo Telefoni number 6205560 Faksi number - E-posti aadress [email protected] 1.7. Kood 1 ME 0095 1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Hundipea sadama akvatoorium ja sissesõidutee. alev, küla) Tallinn, Lume tänav 9, katastritunnus 78408:807:0078. Paljassaare kaadamisala: 59°28.6827'N 24°38.8478'E 59°29.1827'N 24°39.8678'E 59°28.6927'N 24°39.8678'E 59°28.4327'N 24°39.3278'E 1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 84132 1.10. Tegevuse iseloomustus Transpordi ja side haldus 1 vee erikasutaja koodi omistab vee erikasutusloa andja 2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber 2. Vee erikasutusloa andja: 2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 15172 2.4. Veeloa koostanud ametniku nimi Kaari Männikus-Nilson 2.5. Ametikoht vee peaspetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 680 7452 Faksi number - E-posti aadress [email protected] 1 3. Vee erikasutusloa: 3.1 Väljaandmise kuupäev 27.12.2016 3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Rein Kalle Ametinimetus Keskkonnaosakonna juhataja 3.3. Saaja (vee Nimi Rene Arikas erikasutusloa omaniku Ametinimetus Peadirektor esindaja) 3.4. Vee erikasutuse iseloomustus Hundipea sadama rekonstrueerimine, millega seoses on kavandatud süvendustööd mahus kuni 35 500 m3 ning süvendatud pinnase kaadamine Paljassaare kaadamisalale samas mahus. Lisaks on kavandatud rekonstrueerida lainemurdja ning sadamakaid nr 8 ja 9, mille käigus uputatakse ja heidetakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 54 000 m3. Põhilisteks ehitusmaterjalideks on terassulundsein, raudbetoon, lubjakivi, lubjakivikillustik, graniitkivikillustik, asfaltbetoon, betoon ja graniitkivi (lainemurdja nõlvakindlustis). Ehitustöödel ei kasutata keskkonda kahjustavaid materjale. 3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (vee erikasutusloaga lubatud tegevuse alguse ja lõpu 27.12.2016 – 31.12.2020 kuupäev) 3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Vee erikasutusloa andmise põhjendused on toodud Keskkonnaameti 27.12.2016. aasta korralduses nr 1-3/16/3099. 3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev - 3.8 Muutja Asutuse nimi - 3.9. Muutja esindaja Nimi/Allkiri - Ametinimetus - 3.10. Vee erikasutusloa Nimi - muutmise, sh pikendamise Ametinimetus - koostanud ametnik E-posti aadress - 3.11. Saaja (vee Nimi - erikasutusloa omaniku esindaja) Ametinimetus - 3.12. Pikendatud vee erikasutusloa kehtivuse lõpu - kuupäev 3.13. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline ja - õiguslik alus) 3.14. Vaidlustamine Käesolevat vee erikasutusluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 2  4. Veekogu (võib olla ka saasteainete suublaks) seire nõuded 1 Veekogu jrk nr - 4.1. Proovivõtunõuded Vee erikasutuse käigus tuleb teha veekeskkonna seiret vastavalt KMH peatükis 8 toodule järgmiselt: 1. Setete liikumise ja heljumi leviku seire - sõltumata alternatiivist peab see kaadamisalal Paljassaare lahes hõlmama uputamisaegset (soovitatavalt tööde algetapil) heljumi jaotuse, hoovuste struktuuri, dünaamika ja lainetuse põhiparameetrite mõõdistusi: 3-4 mõõdistuspäeva igast neljast põhi-ilmakaarest (N, E, S ja W) puhuvate tuultega. Seire peab andma ülevaate, kas ja, milliste tuultega, mudastunud pinnase uputamisel võib heljum kanduda märgatavates kogustes Paljassaare linnuhoiuala piiridesse. Antud algusperioodi seire tulemuseks peavad olema soovitused kaadamistööde operatiivseks koordineerimiseks ja vajadusel ka peatamiseks ning edaspidiseks seireks, kui vaja. 2. Merepõhjataimestiku ja –loomastiku seire peaks haarama Paljassaare lahte, üks kord koheselt peale kaadamise lõppemist ja teinekord järgmisel aastal. 3. Reostuse seire kaadamiskohast võtta peale kaadamistööde lõppu põhjasetete ja põhjaloomastiku (balti lamekarp Macoma baltica) proovid (8-10 proovi) reostuskomponentide määramiseks. 4.2. Analüüsinõuded - 4.3. Veekogu nimetus Tallinna laht 4.4. Veekogu kood 2 - 4.5. Seire nõuded Proovivõtukoha Proovivõtukoha Seiratavad Proovi võtmise nimetus koordinaadid (L- näitajad sagedus Est) 1 mitme erineva veekogu korral lisatakse loasse iga veekogu kohta eraldiseisev tabel järjenumbriga 4.A.; 4.B. jne 2 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 5. Nõuded veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 6. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 6.1. Vee erikasutusega 1) Süvendus- ja kaadamistöid ei ole lubatud teha Kogu tööperioodi kaasneva võimaliku negatiivse tugevate tuulte korral (üle 8 m/s). jooksul. keskkonnamõju vähendamise 2) Enne süvendatud pinnase käitlemist tuleb teha meetmed täiendavad analüüsid süvendatavast pinnasest, kuna Keskkonnaamet ei pea võimalikuks lubada kaadamisele viia reostunud pinnast, ehk siis pinnast, mille saasteainete sisaldused on suuremad kui lubatud elumaa piirarv. 6.2. Vee erikasutusega seotud 1) Vee erikasutusega seotud tööde tegemine on Kogu tööperioodi tööde teostamise nõuded ja keelatu lindude pesitsusajal ja kalade kudeajal jooksul. tingimused 15 aprillist kuni 30 juunini. 2) Heljumi sadamast väljakandumise minimiseerimise eesmärgil tuleb kasutada heljumi levikut tõkestavat tõkkekardinat. 3) Sadama sisebasseini poole tuleb kinnitada naftatõrjepoomid, mis väldiks naftaproduktidega reostunud pinnase süvendamisel tekkiva naftakile väljumist sadamabasseinist. 6.3. Nõuded parima võimaliku Sildumis- ja kaitseehitiste rekonstrueerimisel Kogu tööperioodi tehnika kasutamiseks kasutatakse ujuvaid tõste-, rammimis- ja jooksul. transpordivahendeid. Süvendustöödel kasutatakse eeldatavalt koppsüvendajat ning pinnaseveo praame. 6.4. Veekogu tervendamise - - meetmed 6.5. Muud olulised meetmed - - 3 7. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 8. Nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 8.1. Teave meetmete ja nõuete rakendamise kohta 8.2. Veekogu seire tulemused 8.3. Muu vajalik 1) Vee erikasutuse kohta tuleb Vastavalt kirjeldatud informatsioon Keskkonnaametile esitada aruanne vastavalt teabele. kehtivatele õigusaktidele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Vee erikasutusluba ei anna õigust ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. 4