Toetuse taotlus Riigitee nr 4 (E67) Tallinn - Pärnu - Ikla Tallinna piiri-Topi sõlme rekonstrueerimine (Projekt nr 2014-2020.10.01.17-0043)

TALLINNA KESKKONNAAMET KÄSKKIRI Tallinn 06.03.2017 nr 1-1/6 Pärnu maantee teelõigu (Maanteeameti ristmik kuni linna piir) tehnilise projektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 11 lg 2 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 8 ja Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri määruse nr 69 „Tallinna Keskkonnaameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 4 alusel ning arvestades keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut (käskkirja lisa) 1. Mitte algatada Pärnu maantee teelõigu (Maanteeameti ristmik kuni linna piir, kokku 0,7 km) tehnilise projektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamist. Projekti eesmärk on tehnoloogiliselt ja majanduslikult optimaalse ning liiklusohutuse taset tõstva liikluslahenduse leidmine, kergliiklusteede ja „Pargi ja Reisi“ parkla rajamine; 2. Keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 2.1. Projektiga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi; 2.2. Projekti elluviimine on kooskõlas Harju maakonna teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla trassi asukoha täpsustamine km 12,0- 44,0“, samuti Tallinna linna üldplaneeringuga; 2.3. Lähtudes keskkonnatingimustest ja maakasutusest ei kaalu maantee rekonstrueerimise käigus keskkonnale tekitatavad lokaalsed häiringud üles kasu, mida ühiskond saab linnaruumi paremast korraldamisest; 2.4. Projekti käigus viiakse läbi mürauuring, mille tulemusi arvestatakse müra leevendavate meetmete kavandamisel. Kuna projekt on osa suuremast Pärnu maantee (kuni Topi liiklussõlmeni) korrastamise kavast, lahendatakse keskkonnaküsimused, samuti ka projekteerimine ja ehitamine koostöös Maanteeametiga. 3. Projekti üle otsustaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198, Tallinn, tel: 6404375, e-post: [email protected]), kes väljastab ehitusloa. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle on otsustaja Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, 10130, Tallinn, tel: 640572, e-post: [email protected]).  2 4. Tallinna Keskkonnaametil avaldada pärast otsuse allkirjastamist 14 päeva jooksul teade keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha käskkiri teatavaks Keskkonnaametile ja Terviseametile. 5. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (aadress Pärnu mnt 7, 15082, Tallinn) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Relo Ligi ameti juhataja  3 KINNITATUD Tallinna Keskkonnaameti juhataja 06.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/6 LISA Pärnu maantee teelõigu (Maanteeameti ristmik kuni linna piir) rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang Taust: Tallinna Kommunaalamet on koostöös Maanteeametiga algatanud linna piiril asuva Pärnu maantee 0,7 km pikkuse lõigu rekonstrueerimise projekteerimise (joonis 1). Projekt on otsene jätk linna piiri taga algava riigi põhimaantee nr 4 (E67) ehk Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Vana-Pääsküla-Topi maanteelõigu (km 13,0-16,4) tehnilisele projektile (Maanteeameti vastutusala). Tallinna Kommunaalamet ja Maanteeamet osalevad projektis koostöölepingu alusel. Joonis 1. Rekonstrueeritav maanteelõik Tallinna piires Kavandatava tegevuse eesmärgiks on seatud tehniliselt ja majanduslikult optimaalse ning liiklusohutuse taset tõstva liikluslahenduse leidmine ja tehnilise projekti koostamine. Tallinna linna piires olev projektiala (lõik Maanteeameti ristmikust Pärnu mnt 463 juures kuni Pääsküla jõeni) on seega oluliseks siduslõiguks Maanteeameti projektialale. Linnalõigu projektiga rajatakse Statoili teenindusjaama piirkonda „P+R“ (pargi ja reisi parkla) ja ühistranspordi „terminal“, mis annab võimaluse kasutada mugavamalt ühistransporti (buss, rong). Rajatakse ka uus kergliiklustee lääne poole Pärnu maanteed, olemasolevad ristmikud ja kergliiklustee lõigud rekonstrueeritakse. Pärnu maantee mõningane laiendamine toimub eelkõige ristumiskohtade ja jalakäijate ohutussaarte piirkonnas. Projekt on kavas ellu viia tervikuna ja ühel ajal. Projekteerija on mõlemal juhul Reaalprojekt OÜ (töö nr VP14038). Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile esitatakse terviklik rahastamise taotlus, mis hõlmab nii Maanteeameti kui Tallinna Kommunaalameti finantseeritavaid osaprojekte. Ülevaade kogu projekti dokumentatsioonist, sh ka Tallinna lõigu eskiis, on nähtav Maanteeameti koduleheküljel: https://www.mnt.ee/et/ehitus/tallinn-parnu-ikla-vana-paaskula-topi-loigu-tehniline-projekt  4 Vastavalt Teeseaduse § 19 lõikele 7 tuleb tee projekteerimise käigus korraldada keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), kui seda näeb ette Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). KMH algatamise otsustaja on tee-ehitusloa andja (antud juhul Tallinna linn, kus ehitusloa üle otsustab Kommunaalamet ja KMH vajaduse üle Keskkonnaamet). KeHJS § 6 lg 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas planeeritaval tegevusel on oluline keskkonnamõju (§ 6 lg 2, p 10 – infrastruktuuri ehitamine või kasutamine). Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on sätestatud seaduse § 6 lg 3. Kõigi kriteeriumite osas hinnatakse nendele avalduvate mõjude suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning piiriülesust ja mõju ilmnemise tõenäosust. Otsuse eelnõu ja KMH eelhinnangu kohta on küsitud seisukohta Keskkonnaameti Põhja regioonilt ja Terviseameti Põhja talituselt. Laekunud ettepanekutega (vastavalt 12.02.2017, kiri nr 6-3/17/1718-2 ja 27.02.2017, kiri nr 9.3-4/619) on eelhinnangus arvestatud. Projektiala keskkonnatingimused: Projektiala asub Nõmme linnaosas, hõlmates tiheda liiklusega Pärnu maanteed ja selle lähiala. Autode ööpäeva keskmine liiklussagedus jääb siin 32 tuhande piiresse ja kasvab liiklusuuringu kohaselt 2040. aastaks 37 tuhandeni. Projektiala ida pool Pärnu maanteed on üldplaneeringus ette nähtud väikeelamute alana, lääne pool valdavalt segahoonestuse alana. Piirkonda on lisandumas uus Selveri kauplus (Pärnu mnt 554, DP kehtestatud 2012). Piirkonnas asuvad lähestikku veel Statoili bensiinijaam, kaks toitlustusasutust, Laagri reisirongide peatuskoht, linna bussiliinide lõpp-peatus ja kaugbussiliinide Vana-Pääsküla peatuskoht. Selle ala kohta on 2004. aastal kehtestatud detailplaneering (Pärnu mnt 552), mis hiljuti (2016) on perspektiivset „P+R“ ala silmas pidades tunnistatud „P+R“ alal kehtetuks. Perspektiivne „P+R“ ala hõlmab linna omanduses olevat Pärnu mnt 550 kinnistut (0,3 ha, üldmaa) – sinna on kavandatud tasuta parkimisvõimalus nendele autodele, kelle juhid edasi liikumisel kasutavad linna ühistransporti. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringus” on võimaliku „P+R“ ala juhtotstarbeks määratud „magistraaltänavad (olemasolevad/perspektiivsed) liiklusalad” juhtotstarbega alal (raudteejaam/peatus). „Pargi ja reisi” parkla rajamine on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Samuti arvestab kavandatav „P+R” parkla Nõmme linnaosa ehitusmäärust, jäädes nii III ehituspiirkonna avatud arengualale kui ka koostamisel oleva Nõmme linnaosa üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega segahoonestusalale, kus on ette nähtud kavandada linnalikku elukeskkonda teenindavat funktsiooni (liiklusterminal, mille üheks osaks on ka „P+R” parkla). Kergliiklustee (ühtlasi ka kõnnitee) on lõiguti ja ebaühtlase kvaliteediga välja ehitatud ida pool Pärnu maanteed, lääne pool see puudub. Üks probleem, mida antud projekt soovib lahendada, on Saue valla (Veskitammi tänava) kergliiklustee ühendamine Nõmmelt lähtuva (maanteest lääne poole rajatava) kergliiklusteega ilma Pärnu maanteed ületamata. Perspektiivne raudteega ristuv tunnel (või ülekäik) on ette nähtud ka Selveri krundile. Projektiala loodusväärtuseks võib lugeda maanteed lääne poolt lõiguti palistavat (juhusliku ilmega) kõrghaljastust ja Pääsküla jõge. Tervikuna on ala keskkonnakoormus suur ja maantee rekonstrueerimine ja sellega kaasnev uus tehniline taristu peab aitama suurendada liikluse sujuvust. Varasemad planeeringud ja keskkonnamõju hindamised: Antud teelõigu kohta on 2014. aastal kehtestatud Harju maakonna teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“. Planeeringu koosseisus viidi läbi ka KSH. Tallinna linna piires ei näe see planeering teetrassile teisi asukohavariante ning planeeringus leiab põhiliselt kajastamist olemasolev olukord.  5 Poolelioleva Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on „P+R“ piirkond kajastatud kui segahoonestusala, millega ei välistata olemasoleva parkla laiendamist ja bussiterminali rajamist olemasoleva asemel. Linnaosa üldplaneeringu KSH aruandes (heaks kiitmata kuna ka üldplaneering ei ole vastu võetud) on soovitus uue kergliiklustee rajamiseks vahetult raudtee kõrval (mitte Pärnu maantee kõrval). Seda soovitust ei saa järgida olukorras, kus Eesti Raudtee AS on kaalumas teise rööpapaari vajadust vahemikus Tallinn-Keila. Rekonstrueeritava maanteelõigu Saue valda jääva osa kohta on Maanteeamet kahel korral võtnud vastu otsuse KMH mittealgatamise kohta: peadirektori käskkirjad nr 27 (03.02.2009) ja nr 0287 (16.10.2014). KMH eelhinnang: KMH eelhinnang lähtub (KeHJS § 6 lg 3): 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; Projektialal ei esine loodusvarasid, märgalasid, randa, ilmekaid pinnavorme, metsa, kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi, Natura 2000 võrgustiku alasid – nende märksõnade puhul võimalik keskkonnamõju seega puudub. Võimalik mõju Pääsküla jõele (ja siis ka kaldale) võib avalduda maanteelt kogutava sademevee sisselaskudega, seega tuleb tagada sademevee eelnev puhastamine. Vääna jõe hoiuala (Natura 2000 võrgustiku osa) mõjutamine Pääsküla jõe kaudu ei ole tõenäoline (distants u 20 km) Olemasolevate sildade uuendamist projektiga ette ei nähta. Pääsküla kivisild ehitismälestisena jääb projektiala serva ja kuna kergliiklustee üle kivisilla on eksisteerinud pikemat aega, siis täiendavat negatiivset mõju mälestisele ei teki. Uued kergliiklustee lõigud rajatakse suuremas osas maantee teekaitsevööndisse (sõiduraja välisservast kuni 10 m kaugusele), mitmel pool on kergliiklustee (de) asukoht juba täpsustatud detailplaneeringutega (Pärnu mnt 469, 473, 552, 554). Uus kergliiklustee koridor tuleb leida väiksemal transpordimaa kinnistul (Pärnu mnt 540 kohal), kus leidub vähesel määral väärtuslikumat kõrghaljastust ja kus otseselt maanteeäärne teetrass ei pruugi olla optimaalseim valik. Loodusvarade kasutamine projekti elluviimiseks piirdub traditsioonilise ehitamiseks vajaliku täiteliiva, paekivist valmistatud killustiku, kohapeal valmistatava asfaltkatte ja vähemal määral teiste materjalidega. Projekti eesmärk on linnapiirkonna, kui tiheasustusala vastupanuvõime parandamine intensiivistuva liikluse oludes. Autoliikluse lisandumist just projekti tulemusena ei ole ette näha (Pääsküla uus maanteesild jääb ilmselt pikaks ajaks peamiseks ühendavaks lüliks Tallinna ja Pärnu suuna vahelisele liiklusele, lähikonnas puuduvad alternatiivid). Tõenäoliselt väheneb elukeskkonna kvaliteet (müra ja õhu kvaliteedi mõttes) mõnel maanteeäärsel kinnistul. Selle mõju leevendamiseks kaalutakse ka müraseinade vajadust. Suurem osa inimestest saab antud projektist ikkagi vaid kasu, teiste seas ka kohalikud inimesed, kes soovivad liikuda jala või jalgrattal. Olulisi keskkonnast tulenevaid piiranguid-kitsendusi projekti alal ei esine. Olemasolevale maanteesillale jõudva kergliiklustee ehitamine saab toimuda vaid Pääsküla jõe ehituskeeluvööndit läbides, võimaluse selleks on ette näinud Pärnu mnt 554 detailplaneering.  6 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; Põhimaantee teekatte uuendamine, kergliiklustee ehitus ja edasine kasutamine, „P+R“ parkla rajamine ja teised projektiga seotud ettevõtmised ei ole keskkonnaohtlikud ega sisalda endas riske. Maantee rekonstrueerimise tehnoloogiline protsess järgib väljakujunenud praktikat ja selles puudub võimalus oluliseks keskkonna mõjutamiseks. Projekti peavad kooskõlastama ka keskkonna- ja tervisekaitse asutused, Nõmme linnaosavalitsus ja teised asutused, kellel võib olla tingimusi, mis projekti lõpplahendust veelgi parandavad. Lähipiirkonnas, kus üle 50% maantee- äärsetest aladest on kaetud detailplaneeringutega, on arvestatud lisanduva taristuga. Ühiskond ja keskkond saavad „P+R“ süsteemist ja lisanduvatest kergliiklusteedest üksnes kasu: väheneb vajadus liikuda autoga, kasvab inimeste füüsiline aktiivsus, paranevad tervisenäitajad, paraneb liiklusohutus jne. 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; Lisanduva taristu kasutamine ei too kaasa täiendavat keskkonnamõju, kuna täiendavat autoliiklust (tulenevalt just maantee rekonstrueerimisest) lisandumas ei ole. Liikluse kasv toimub sõltumata teelõigu rekonstrueerimisest. Vee saastamise võimalust (eelkõige Pääsküla jõe näitel) vähendatakse truupidest tuleva sademevee suunamisega läbi tammide, millele järgnevad jämeda graniitkillustikuga vooderdatud ning perforeeritud poolitatud toruga kaetud kraavid, mis on omakorda kaetud murumätastega. Kraavi pikkuseks arvestatakse sealjuures minimaalselt 10 meetrit. Reeglina vastab intensiivse liiklusega linna magistraalteedel tekkiv puhastamata sademevesi keskkonda juhtimise nõuetele, erandiks on siin heljumi sisaldus1. Arvestades liivapinnase häid filtratsioonitingimusi (lisaks tehiskraavidele, mis toimivad setteväljakuna) ei ole Pääsküla jõe saastamine tõenäoline. Jõe seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt halb (kanaliseerimata kinnistud, jääkreostus ja sisekoormus) ent Tallinna ja Laagri sademevee sissevoolud ei ole veemajanduskava seisukohalt jõe seisundit mõjutavad survetegurid. Edaspidi on vajalik Pääsküla jõkke suunatava, maanteelt kogutud sademevee täpsem uurimine, et otsustada projekteeritud puhastusviisi tõhususe üle. Projektialale ulatub 10 meetriga tarbevee puurkaevu (katastri nr 4457) sanitaarkaitsevöönd (raadius puurkaevust 50 m). Tegemist on 1992. aastal rajatud puurkaevuga, mille kaitsetsooni kuuluvad kaks seotud kinnistut (Pärnu mnt 479a ja 479b) ning Pärnu maantee üks sõidusuund. Kaitsevööndisse (puurkaevust u 40 m kaugusele) on kavandatud ka maanteeäärne kergliiklustee. Reaalset mõju kergliiklustee üksinda puurkaevule ei põhjusta. Kuivõrd selline kaitsevööndi määramine on olnud õigustatud ja kas eksisteerib vajadus sanitaarkaitseala vähendamise järele – seda otsustab Keskkonnaameti Põhja regioon projekti kooskõlastades. Ehitusaegsed häiringud müra, vibratsiooni ja jäätmetekke osas kahtlemata esinevad, teisiti pole ehitamine võimalik. Vana teekatte eemaldamisega tekkivad freespuru ja pinnase jäägid on jäätmetena taaskasutatavad kas kavandatava tegevuse raames või teistes teeprojektides. Maantee edasisel kasutamisel väheneb teelt lähtuv vibratsioon, seda tänu paranenud teekattele. Kuna põhimaantee liiklussagedus on üks Eesti suurimaid ja see läbib tiheasustusala, siis on loomulik, et Pääsküla elamupiirkonnas ületab autoliiklusest tulenev müra erinevates piirkondades normtasemeid (Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas - ELLE OÜ, 2012). Tehnilise projekti kooseisus on vaja läbi viia mürauuring, mille alusel nähakse ette leevendusmeetmed maanteega piirnevatele elamutele, mis paiknevad 1 Tallinna sademevee uuringute teostamine, töö nr 07230-0058, AS SWECO Projekt, Tallinn 2008  7 müranormatiive ületavas olukorras. Mürauuringu nõuded esitatakse projekti tehnilises kirjelduses. Võimalik on müratõkkeseina kasutamine. Kavandatava tegevusega hõlmatud maanteelõik on täies ulatuses valgustatud teevalgustitega. Valgusreostust ümbritsevatele aladele on võimalik vähendada valides optimaalse valgusvihuga valgustid. Vastavalt Eesti standardile EVS-EN 13201-2:2007 “Teevalgustus” tuleb vältida valguse kiirgumist mittevajalikes ja mittesoovitavates suundades nagu näiteks maa-, või eeslinnapiirkondades häiriva, eemalt üle avamaa nähtava valgusena; hoonetesse või kruntidele tungiva häiriva valgusena. 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; Avariiolukordade võimalus on teoreetiline ja väike. Suurem tõenäosus avariiolukorraks on ehitusperiood, kus avariide võimalikkus sarnane teiste tee-ehituse objektidega. Maantee kasutusperioodil täiendavate avariiohtlike olukordade tekkimist ette ei ole näha. 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; Projekti mõjutatavale alale ei jää kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Võimalik mõju Vääna jõe hoiualale (20 km allavoolu) ei ole tõenäoline. 5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest; Keskkonnamõju on valdavalt ehitusaegne, piirdub objekti lähinaabrusega ja on käsitletav pigem ajutise häiringuna. Valminud taristu pikemaajaline keskkonnamõju on pigem positiivne: eeldatavalt muutub liiklus ohutumaks, kasvavad võimalused liikuda jalgsi ja rattaga, autot on võimalik parkida rongi- ja bussiühenduste vahetus naabruses. Piiriülest keskkonnamõju ei esine. Keskkonnatingimustena on projekti elluviimisel: 1) vajalik vältida võimalusel masinatega töötamist öisel ajal 23.00-07.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel; 2) Ehitusperioodil tuleb ette näha kindel kord õlide ja muude kemikaalide käitlemiseks; 3) võimalikku reostust põhjustavaid aineid ei tohi hoida Pääsküla jõele lähemal kui 100 m. Eelhindamise lõppjäreldus: keskkonnamõju hindamine jätta algatamata eeldusel, et täidetakse eelpool esitatud tingimused ja kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesoleva eelhinnangu soovitusi. Projekti elluviimisega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale. Projekti "Riigitee nr 4 (E67) Tallinn - Pärnu - Ikla Tallinna piiri-Topi sõlme rekonstrueerimine" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Maanteeamet Registrikood: 70001490 Juriidiline vorm: Täidesaatva riigivõimu asutus või riigi muu institutsioon Telefon: +372 6119300 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Teelise tn 4, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Postiindeks: 10916 Pangakonto: EE891010220034796011 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Maanteeamet  Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Evelin tehniline assistent Kontaktisik 6304856 evelin. Jah Kalmet [email protected] Objektid mille menetlemisest kasutajat Kirjavahetus teavitatakse: Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Ksenia projektijuht Projektijuht 53304612 ksenia. Jah Haavistu [email protected] Objektid mille menetlemisest kasutajat Kirjavahetus teavitatakse: Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Viktor osakonna juhataja Kontaktisik 53040065 viktor. Ei Kisseljov [email protected] Kontaktisiku täpsustus: Janar Tükk põhja regiooni ehitusvaldkonna Kontaktisik 53445905 [email protected] Ei juht Kontaktisiku täpsustus: Tõnis juhtivspetsialist Kontaktisik 53735934 tonis.tagger@mnt. Ei Tagger ee Kontaktisiku täpsustus: Kaupo Sirk peadirektori asetäitja ehituse ja Kontaktisik 6119300 kaupo.sirk@mnt. Ei arengu alal ee Kontaktisiku täpsustus: Priit Sauk peadirektor Kontaktisik 6119300 [email protected] Ei Kontaktisiku täpsustus: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lg 1 p 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Projekti üldandmed Projekti number: 2014-2020.10.01.17-0043 Projekti nimi: Riigitee nr 4 (E67) Tallinn - Pärnu - Ikla Tallinna piiri-Topi sõlme rekonstrueerimine Projekti algus ja lõpp: 03.03.2017-30.04.2020 Taotlusvoorust tulenevad andmed Taotlusvoor: 10.1.1 Maantee rekonstrueerimine või uuendamine - 01.01.2014-31.08.2023 Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post Maanteeamet Maanteeamet 70001490 Makse saaja Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1) Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1) Projekti väljund: Rekonstrueeritud 3,0 km maanteelõik Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Põhimaantee nr 4 Tallinn - Pärnu - Ikla km 13,0-16,0 Vana-Pääsküla - Topi lõigu vajalikkusest: tehnilise projektiga on kavandatud tehniliselt ja majanduslikult optimaalse ning liiklusohutuse taset tõstva liikluslahenduse leidmine. Ligikaudu 3,0 km piires rekonstrueeritav maanteelõik asub Harju maakonnas Saue ja Saku vallas ning Tallinna linnas. Maantee kuulub TEN-T võrku ning projektiga käsitletav teelõik on riigi põhimaanteede võrgu oluline osa. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E67 ning kuulub I Pan-Euroopa transpordikoridori, mis on Eesti, Läti, Leedu ja Soome jaoks üheks oluliseks väljapääsuks Kesk-Euroopasse. Maanteelõik peab tagama Tallinna piirkonna ühenduse Pärnuga ja Ikla piiripunkti kaudu Läti Vabariigiga ning maanteega külgnevate elamupiirkondade, teenindus- ja tööstusasutustega, samuti ühendused muu teedevõrguga. Arvestades liikluskoormust, muutub olemasolevate ristmike läbilaskvus tipptunnil piiripealseks või isegi ebapiisavaks. Pöörete ootajad ei mahu pöörderadadele, vaid seisavad sõiduradadel. Aastatel 2006-2015 on teelõigul km 13,0-13,6 toimunud 30 raskemat ning 94 kergemat liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 11 inimest. Jalakäijatega on toimunud 11 õnnetust. Linna lõigul ~km 12,3-13,0 on aastatel 2010- 2014 toimunud 12 raskemat liiklusõnnetust, kus viga sai 15 inimest. Viis õnnetust oli seotud jalakäijatega, ülejäänud toimusid sõidukite vahel. Projekti eesmärkide saavutamiseks on planeeritud ligikaudu 3,0 km teelõigu piires järgmised tegevused: 1. I klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele vastava teekatte korrigeerimine ~0,70 km (~km 13,0-13,7, edaspidi vajadusel Maanteeameti lõik). Eesmärk on võimalik saavutada olemasoleva põhimaantee plaanilahendust muutmata. 2. Kogujateede rajamine, et tagada põhimaantee optimaalne ühendamine kohaliku teedevõrgu ning tee-äärsete kinnistutega (~1,58 km). 3. Kergliiklejate liikumisvajaduste rahuldamiseks tervikliku jalgratta- ja jalgteede võrgustiku rajamine, sh võimalusel kergliiklejate eraldamine autoliiklusest. 4. Olemasolevate ristmike ümberehitus läbilaskvuse suurendamiseks ning liiklusohutuse taseme parandamiseks.  5. Tagamaks uue liiklusskeemi toimivus, rekonstrueeritakse ka maantee linnas paiknev lõik ~0,74 km ulatuses (~km 12,3-13,0) ning rajatakse „Pargi ja reisi“ süsteemi parkla autoliikluse koormuse vähendamiseks Tallinna kesklinnas. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärk on luua ohutum ja sujuvam liiklemine kõikidele projektitegevuste käigus rekonstrueeritavaid rajatisi kasutavatele transpordivahenditele ja jalakäijatele parendades sellega üleriigilisi ja rahvusvahelisi ühendusi TEN-T võrgustikus. Projekti tulemuseks on ~3,0 km rekonstrueeritud asfaltbetoonkattega teed, mis täidab 2,86% 2023. aasta lõpuks saavutatavast 105 kilomeetrisest sihttasemest. Asendiplaan: Taristu tehniline kirjeldus: Projektiga on kavandatud alljärgnevad tegevused. Lõplikud km-d võivad täpsustuda projekti elluviimise käigus. Maanteeameti lõigu osas ~km 13,0-13,7: 1. 2+2 sõidurajaga maantee rekonstrueerimine, kus sõiduraja laius on 3,5 m ja võrdtugeva katte laius 11,75 m. Katendi konstruktsiooniks on 2- või 3-kihiline asfaltbetoonkate olemasoleval või rajataval killustikalusel. 2. Lõigul paiknevad Veskitammi, Nõlvaku-Vanasilla, Seljaku ja Jälgimäe ristmikud ehitatakse ümber. 3. Ehitatakse välja kogujatee Tallinn – Pärnu suunal Jälgimäe teest Topi liiklussõlmeni põhimaanteest paremal (~1,0 km). 4. Ehitatakse välja Urda kogujatee km ~14,6-14,9 (~0,34 km) ning ühendatakse Urda kogujatee Jälgimäe teega põhimaanteest vasakul (~0,24 km). 5. Rajatakse jalakäijate tunnel põhimaantee (riigitee nr 4 Tallinn - Pärnu - Ikla) alla koos jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. 6. Projekteeritakse ning rajatakse jalakäijate tunnel kõrvalmaantee (riigitee nr 11401 Laagri-Harku) alla koos jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. 7. Lõigul paiknevad mahasõidud viiakse vastavusse nõuetega. 8. Ehitatakse jalgratta- ja jalgteid ~km 13,0-13,7: - Jälgimäe tee – Topi kogujatee kõrval km ~13,7-14,6 (~0,92 km); - Veskitammi ristmiku piirkonnas km ~13,0-13,7 (~0,50 km). 9. Uuendatakse bussipeatused, liiklusmärgid ning teekattemärgistus. 10. Ette on nähtud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning side- ja elektrivälisvõrkudele vajalikud ümberehitustööd ja/või kaitsemeetmed. 11. Ehitatakse välja nõuetele vastav tänavavalgustuse süsteem. 12. Vastavalt mürauuringu tulemustele rajatakse kaks müratõkkeseina: Pärnu mnt 489, 491 ja 493 kinnistute piirile 149 m ja Pärnu mnt 487 kinnistu piirile 45 m. Linna lõigu osas ~km 12,3-13,0: Ehitatakse maantee pikkusega 740 m (~km 12,3-13,0) ulatuses koos „Pargi ja reisi“ süsteemi parkla rajamisega. Projekt on hetkel kooskõlastamisel. (Eraldi projekt, projekteerimise tellijaks on Tallinna Kommunaalamet. Maanteeamet korraldab lõigu ehitushanke ja sõlmib töövõtulepingu. Maanteeameti ja Tallinna Kommunaalameti vahel on sõlmitud koostööleping nr TKA125.) Asendiplaanid asuvad https://www.mnt.ee/et/ehitus/tallinn-parnu-ikla-vana- paaskula-topi-loigu-tehniline-projekt  Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Põhimaantee km 13,0-16,0 viiakse vastavusse I klassi maanteele kehtestatud nõuetega. Rajatakse kogujateed, kergliiklusteed ja rekonstrueeritakse lõik linna piirist Jälgimäe vasakpöördeni, tehakse ümber Veskitammi, Nõlvaku, Vanasilla ja Seljaku tn ristumised põhimaanteega. Rajatakse 2 tunnelit jalakäijatele Veskitammi tn piirkonda. Lõigus Maanteeameti ristmik kuni Pääsküla jõgi tellis Tallinna Kommunaalamet linnalõigu projekti, millega rajatakse "Pargi ja reisi" parkla ja ühistranspordi terminal. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Maanteeameti lõigu osas ~km 13,0-13,7 on valdajaks ja hoolde korraldajaks Maanteeameti põhja regioon, objektide edaspidised kulud kaetakse riigieelarvest. Linna lõigu ~km 12,3-13,0 osa kulud kaetakse Tallinna linna eelarvest. Lõigu valdamise ja hoolde korraldamise kohustused tulenevad koostöölepingust. Maanteeameti lõigu ~km 13,0-13,7 hoolduse aastane kulu on 9000 eurot (sh käibemaks). Tee hooldus koosneb suvisest ja talvisest hooldest. Hoolduse tulem peab vastama MKM määruses „Tee seisundinõuded“ toodud nõuetele. Projekti eeltingimused: Maateeameti lõik ~km 13,0-13,7: projektiga ette nähtud tegevuste teostamiseks on läbi viidud liiklusuuringud, geoloogia ja topo-geodeetilised uuringud, mürauuring, keskkonnamõjude eelhinnang, koostatud on tehniline projekt ning tasuvus- ja finantsanalüüsi aruanne. Tee rekonstrueerimise projekt on koostatud, vastavate ametkondadega kooskõlastamisel ja Maanteeameti poolt kinnitamisel. Projekti on kooskõlastanud Elektrilevi OÜ, AS Gaasivõrgud, MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus, Muinsuskaitseamet, Saue Vallavalitsus, Telia Eesti AS, Eesti Raudtee AS. Projektile on teostatud ekspertiis ja liiklusohutuse audit. Kõrvalmaantee nr 11401 Laagri – Harku alla projekteeritakse ja ehitatakse välja Veskitammi tn jalg- ja jalgrattatee tunnel koos Uuekõrtsi jalg- ja jalgrattateega. Linna lõik ~km 12,3-13,0: projekti (sh „Pargi ja reisi“ põhimõttel parkla) tellijaks on Tallinna Kommunaalamet. Teostatud on keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Projekt on koostamisel ja kooskõlastamisel. Ekspertiisi ja liiklusohutuse auditeerimise korraldab Tallinna Kommunaalamet. Teelõigu ehitustööde teostamiseks ja ehitaja leidmiseks viiakse läbi riigihange, sealhulgas hankedokumendid kooskõlastatakse rakendusüksusega. Ehitustööde teostamisel rakendatakse kvaliteedi tagamise süsteemi ja tagatakse keskkonnanõuete täitmine. Ehitustööde teostamine vastavalt ehituslepingule ning optimaalne rahaliste ressursside kasutus ja tähtaegadest kinnipidamine tagatakse omanikujärelevalvega, mis hangitakse riigihanke raames. Keskkonnamõju hindamise tulemuse Maanteeameti peadirektori 03.02.2009.a käskkirjaga nr 27 jäeti keskkonnamõju lühikirjeldus: hindamine algatamata, kuna kavandatav tegevus ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju. Linna lõigu osas otsustas Tallinna Keskkonnaamet jätta keskkonnamõju hindamise algatamata 06.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/6. Projekti kasusaajad: Kogu Eesti elanikkond Projekti kasusaajate asukoht: piirkondlik  Kasusaajate maakond: Harju maakond Kasusaajate linn/vald: Tallinn Projekti kasusaajate täpsustus: Mõlema lõigu osas on peamised kasutajad praegused ja tuleviku transiitliiklejad ja kohalikud liiklejad. Km 13,0-13,8 oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2014. aasta liiklusuuringu põhjal 31 831 autot/ööpäevas, sealhulgas autobusside, veoautode ja autorongide osakaal kogu liiklusest ca 5%. Käesoleva projekti käigus koostatud liiklusuuringu alusel on teelõigu eeldatav liiklussagedus 2040. aastal kuni 37 375 autot /ööpäevas. Lisadokumendid: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 2.2- Esitatud Koostöölepingu nr TKA125 08.01.2018 Evelin Kalmet 3.0 MB 5TE_TKA125_2_221 taotlus muudatus nr 1 22... Sisu: Koostöölepingu muudatu... Lisa 1_Pargi reisi par... Allkirjad: AIN VALDMANN 22.12.2017 08:09 Allkiri on kehtiv PRIIT SAUK 05.01.2018 09:10 (peadirektor) Allkiri on kehtiv Leping_TKA125. Esitatud Koostööleping nr TKA125 28.11.2017 Evelin Kalmet 4.8 MB bdoc taotlus Sisu: Leping_17082016_100439... Lisa 1_Asendiplaan_2.2... Allkirjad: AIN VALDMANN 22.08.2016 12:04 Allkiri on kehtiv PRIIT SAUK 30.08.2016 07:33 (peadirektor) Allkiri on kehtiv kk 27_ 03.02.2009. Esitatud 03.02.2009 käskkiri nr 27 27.11.2017 Evelin Kalmet 395.7 KB pdf taotlus KSH Esitatud 06.03.2017 käskkiri nr 1-1/6 27.11.2017 Evelin Kalmet 364.3 KB käskkiri_lisaga_06. taotlus .. Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal. Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Rekonstrueeritud 3,0 km maanteelõik Rekonstrueeritud 2+2 sõidurajaga põhimaantee Maanteeameti lõik km 0,00 0,70 Rekonstrueeritud 2+2 sõidurajaga linna lõik km 0,00 0,74 „Pargi ja reisi“ süsteemi parkla koos juurdepääsudega ühistranspordipeatustesse (buss, rong) tk 0,00 1,00 Rekonstrueeritud ristmikud tk 0,00 4,00 Ehitatud kogujateed km 0,00 1,58 Ehitatud jalakäijate tunnel maantee all tk 0,00 2,00 Ehitatud jalgratta- ja jalgteed km 0,00 1,90 Valdkonna ülesed näitajad Rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõikude kogupikkus, millest TEN-T (km) km 0,00 3,00 Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga? Jah Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga? Jah Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga? Jah Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga? Jah Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Rekonstrueeritud 3,0 km maanteelõik 1 Ehitamine 03.03.2017 28.02.2019 Hangete plaan: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Projekti hangete plaan... Esitatud Hangete plaan 08.01.2018 Evelin Kalmet 11.3 KB taotlus Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht VP14038_mnt 4 km 13,0-... Tasuvusarvutused 28.11.2017 Evelin Kalmet 485.4 KB Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 10 584 270,00 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 10 584 270,00 Taotletud toetuse määr (%): 85,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 8 996 629,50 Omafinantseeringu summa (EUR): 1 587 640,50 Tegevuste eelarve Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1) Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu Projekti Projekti tegevuse nimetus Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Rekonstrueeritud 3,0 km maanteelõik 1 Ehitamine 10 584 270,00 100,00 Eelarve rea täpsustus: Ehitamine  Kokku (EUR): 10 584 270,00 100,00 VALDKOND KOKKU (EUR): 10 584 270,00 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 10 584 270,00 Märkused: Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid. Maantee rekonstrueerimine või uuendamine (10.1.1) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Maanteeamet 1 587 640,50 15,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 1 587 640,50 15,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 8 996 629,50 85,00 KOKKU (EUR): 10 584 270,00 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 10 584 270,00 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 10 584 270,00 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (läbi genereeritud pdf-faili), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja esindusõigust. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2014- 2020.10.01.17-0043_10012018_070757.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2014-2020.10.01.17- 0043_06122017_182219.asice Volitused Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel Kinnitan, et olen suuteline katma projekti omafinantseeringu, mitteabikõlblikud kulud ja võimaliku kallinemise. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Priit Sauk Allkirjastamise aeg: 10.01.2018 07:08 Mnt nr 4 Tallinn – Pärnu - Ikla Vana-Pääsküla (km 13,0) - Topi (km 16,4) lõik Saku ja Saue vald, Harju maakond Tasuvusarvutused, finantsanalüüs Töö nr: VP14038 Lisa 09 Tellija: Maanteeamet Pärnu mnt 463a 10916 Tallinn tel 611 9300, faks 611 9360 e-post: [email protected] Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Tallinna 45 71008 Viljandi tel 433 6144 e-post: [email protected] Koostas: K. Muru Viljandi 2016 Reaalprojekt OÜ Tallinna tn 45, 71008, Viljandi tel/faks 433 6144 Pärnu mnt. 463, 10916, Tallinn tel 608 1100 / faks 608 1101 Reg.nr. 10765904 www.reaalprojekt.ee e-mail: [email protected] SISUKORD 1 ÜLDIST ............................................................................................................................ 3 2 OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS .................................................... 4 3 TASUVUSARVUTUSE METOODIKA ...................................................................... 7 3.1 Algandmed ............................................................................................................................... 8 3.1.1 Teekasutaja kulud .............................................................................................................................. 8 3.1.2 Sõidukid ............................................................................................................................................ 9 3.1.3 Liiklussagedus ja selle muutumise prognoos .................................................................................... 9 3.1.4 Liiklusõnnetused ............................................................................................................................. 10 3.1.5 Sõidukiirus ...................................................................................................................................... 12 3.1.6 Ehitustööde maksumused ................................................................................................................ 13 3.1.7 Teekatte hooldus baasvariandil ....................................................................................................... 13 3.1.8 Teekatte hooldus peale katte rekonstrueerimist............................................................................... 14 4 TASUVUSARVUTUSTE TULEMUSED .................................................................. 15 5 TUNDLIKKUSANALÜÜS........................................................................................... 16 6 FINANTSANALÜÜS .................................................................................................... 17 7 KOKKUVÕTE .............................................................................................................. 19 LISAD LISA 1. Autopargi jaotus (Vehicle Fleet - Basic) LISA 2. Liikluse prognoos LISA 3. Kokkuvõtted Lisa 3-1 - Tasuvusanalüüsi kokkuvõte (Economic Analysis Summary) Lisa 3-2 - Tasuvusanalüüsi indikaatorite kokkuvõte (Economic Indicators Summary) VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 2 1 ÜLDIST Käesolevad tasuvusarvutused ja finantsanalüüs on koostatud põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu - Ikla km 13,0-16,4 Vana-Pääsküla – Topi lõigu tehnilise projekti kohta, sisaldades Veskitammi ristmiku piirkonna ümberehitust koos jalakäijate tunneli rajamisega ning Jälgimäe tee – Topi kogujatee ehitust põhimaanteest paremal ning Topi – Urda kogujatee ehitust põhimaanteest vasakul, samuti pideva jalgratta- ja jalgtee rajamist Veskitammi ristmikust Topi liiklussõlmeni põhimaanteest paremal. Lisaks on tasuvusarvutustes kajastatud Tallinna linna territooriumil paikneva lõigu km 12,3-13,0 (Maanteeameti ristmik kuni linna piir) renoveerimise ja Pargi + Reisi põhimõttel parkla (edaspidi P+R parkla) ehituse projekt (tellija Tallinna Kommunaalamet), et tagada kogu teedevõrgu toimivus. Maanteelõik asub Saku ja Saue vallas Harju maakonnas, linnalõik paikneb Tallinna linna territooriumil. Töö on koostatud Maanteeameti tellimusel. Töö lähtematerjalidena on kasutatud: 1. Maanteeameti tellimus ja projekti lähteülesanne (täpsustatud töökoosoleku protokollides); 2. Põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla Vana-Pääsküla (km 13,0) – Topi (km 16,4) lõigu tehniline projekt ja selle lisad. Reaalprojekt ja alltöövõtjad. 2014 - 2016. Töö nr VP14038; 3. Mnt 4 Tallinn – Pärnu - Ikla km 12,30 – 13,04 teelõigu rekonstrueerimise ja parkla põhiprojekt. OÜ Reaalprojekt 2016. Töö P16040; 4. Teeregistri, Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Tallinna Kommunaalameti andmed teede olukorra ja liiklusõnnetuste kohta; 5. Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt koostatud aruanne „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040”, Tallinn 2007; 6. Liiklusõnnetuste majandusliku kahju määramine. Lõpparuanne. TTÜ 2005 7. Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatud kahjude määramise metoodika täiustamine, kahjude suuruse hindamine ja prognoosimine. TTÜ 2012; 8. Läänemere piirkonna programmi 2007-2013 projekti “Baltic Climate” transpordi juhtumiuuringu analüüs. Lõpparuanne. TTÜ Teedeinstituut 2012; 9. Guide to Cost Benefit analysis of Investment Projects. Final Report. European Commission 2014. Economic appraisal tool for Cohesion Policy 2014-2020. VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 3 2 OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS Projektiga haaratud teelõiguks on riigi põhimaantee 4 Tallinn – Pärnu - Ikla Vana-Pääsküla (km 13,0) – Topi (km 16,4) lõik. Käesolevad tasuvusarvutused ja finantsanalüüs on koostatud Veskitammi – Seljaku – Jälgimäe ristmike ümbruse alamlõigu (edaspidi maanteelõik) kohta km 13,04 – 13,84 ning Jälgimäe tee – Topi kogujatee kohta maanteest paremal ja Topi – Urda kogujatee kohta maanteest vasakul. Käsitletava põhimaantee lõigu kogupikkus on arvestuslikult 0,8 km. Samuti on tasuvusarvutustes arvestatud Tallinna linnas paikneva lõigu km 12,3 – 13,0 (edaspidi linnalõik) renoveerimise projekti. Olemasolev ristlõige on 2+2 sõidurada, millede vahel paikneb muutuva laiusega eraldusriba koos sellel paikneva võrkaiaga. Maanteelõigu mõlema sõidusuuna katend on viimati renoveeritud 2014.a., kui rajatud on uus tihedast asfaltbetoonist (AC12surf) kiht kas olemasolevale freesitud kattele või olemasolevale kuumtöötlusega uuendatud kattele. Linnalõigul eraldusriba osaliselt puudub ja lõigul paiknevad pöörderajad. Linnalõigu kate on ehitatud aastal 1995 ning selle olukord on tunduvalt kehvem võrreldes maanteelõiguga. Maanteelõigul asub 3 ristmikku (neist kaks foorjuhtimisega ja jalakäijate ülekäigukohtadega), üks käesolevaks hetkeks suletud tagasipöördekoht ning 1 mahasõit kinnistule. Lisaks paiknevad Veskitammi ristmiku vahetus läheduses raudteeülesõit ja raudteeülekäik. Lõigu ääres paikneb 2 bussipeatust mõlemal pool teed, ootepaviljonid on olemas. Maanteelõik algab Tallinna linna piirilt Pääsküla jõe binokkeltruubist. Linnalõigul paikneb neli ristmikku ja mitmeid mahasõite kinnistutele. Linnalõik algab Maanteeameti ristmikust ning lõpeb Pääsküla jõe binokkeltruubiga. Kergliiklejad liiguvad maanteest vasakul jalgratta- ja jalgteel. Maanteest paremal pidev jalgratta- ja jalgtee puudub, kuid on olemas ristmike ja bussipeatuste piirkonnas, samuti põhimaantee ja raudteeülekäigu vahel. Teelõigu ning praeguse hetke teekatte seisukorra andmed on toodud tabelites 1 ja 2. Teekatte seisukorra andmed on saadud Teeregistrist maanteelõigu kohta ning Tallinna Kommunaalametist linnalõigu kohta. Andmed on suuremalt jaolt 2015 a. seisuga, vaid II sõidusuuna tasasuse mõõtmine on maanteelõigul toimunud 2014.a. peale katte remonti. VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 4 Tabel 1 Teelõikude andmed (kohandatud HDM-4 programmi jaoks) Pikkus, Sõidutee Peenra Katte Pindamise Keskm IRI, Kande- Lõigu nr Lõigu nimetus km laius, m laius, m aasta aasta m/km võime D0 mnt 4 km SEC04-1 13,0-13,8 0,8 7,5 5 2014 -- 1,30 0,189 I sõidusuund mnt 4 km SEC04-2 13,0-13,8 0,8 7,5 5 2014 -- 0,75 0,262 II sõidusuund mnt 4 km SEC04-3 0,7 14 1 1995 -- 2,42 0,320 12,3-13,0 Tabel 2 Teelõigu teekatte defektide andmed Max Struktuuri- Põik- Murene- Löök- Serva- Pikkus, roopa Lõigu nr Lõigu nimetus praod, praod, nud ala, augud, defektid km sügavus, % % % tk/km m²/km mm mnt 4 km SEC04-1 13,0-13,8 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,75 I sõidusuund mnt 4 km SEC04-2 13,0-13,8 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,63 II sõidusuund mnt 4 km SEC04-3 0,7 10,0 0,78 0,625 2,0 0,6 20,0 12,3-13,0 Tabelitest 1 ja 2 on näha, et maanteelõigu kate on üsna uus ja korralik. Edaspidistes arvutustes on II sõidusuuna tasasuse väärtusena kasutatud I sõidusuuna numbrit, kuna peale katte remonti teostatud mõõtmiste number ei ole 1,5 aasta möödudes realistlik. Teeregistri andmetel teekatte defekte ei ole tuvastatud. Linnalõigu kate on kehvemas seisukorras. Keskmine tasasus, kandevõime ja roopasügavus vastavad vaevu nõuetele. Arvestades liikluskoormust, tuleb linnalõigu kate igal juhul peatselt renoveerida. Jälgimäe tee – Topi kogujatee alternatiivina kasutatakse praegu kas liikumist põhimaanteel või siis läbisõitu kaubanduskeskuste parklatest. Samas hetkel puudub nõuetekohane juurdepääs detailplaneeringutejärgsetele aladele Veskitammi ristmiku ning olemasoleva Rimi kaubanduskeskuse vahel, kus reaalne ehitustegevus on alanud. Kergliiklejad liiguvad lühikestel jalgratta- ja jalgteede lõikudel ristmike ja bussipeatuste piirkonnas, ülejäänud alal sõidutee VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 5 servas või võimalusel teepeenral. Olemasoleva ehk baasvariandina vaadeldava liikluslahenduse kohta parklates puuduvad andmed katte seisukorra ja liiklussageduste kohta, samuti liiklusõnnetuste kohta. Topi liiklussõlme ja Urda tee ühenduse alternatiivina kasutatakse juurdepääsu Urda teele põhimaanteelt, kuid sellel ristmikul on lubatud ainult parempöörded ning vasakpöörde sooritamiseks tuleb kasutada Jälgimäe teed ja Topi sõlme või alternatiivsete lahendustena tagasipööret suletava tagasipöördekoha kaudu põhimaantee km 13,45 või Statoili tankla piirkonnas Tallinna linna territooriumil, mis suurendab täiendavalt liikluskoormust põhimaanteel ja sõidukite läbisõitu ning sõiduaega. VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 6 3 TASUVUSARVUTUSE METOODIKA Tasuvusarvutused on tehtud HDM-4 (Highway Development and Management Tool) tarkvaraga. Antud tarkvara on kasutusel üle maailma ja ta on heaks kiidetud erinevate rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide (näiteks Maailmapank ja Euroopa Investeerimispank- EIB) poolt. Selle tarkvara väljatöötamisel on osalenud maailma parimad oma ala eksperdid. HDM-4 ülesehitus põhineb teekatte elutsükli analüüsimisel. Seda rakendatakse teekatte lagunemise, remonditööde mõju, teekasutajate kulude ja ühiskonna ning keskkonnamõjude ennustamisel teekatte elutsükli jooksul, mille kestvuseks arvestatakse tavaliselt 15-40 aastat. Pärast teekatte ehitamist hakkab see erinevate faktorite mõjutusel lagunema. Eelkõige mõjutavad lagunemist liikluskoormused, ilmastik ning puudused sademe- ja pinnavete ärajuhtimisel. Teekatte lagunemise kiirust mõjutab otseselt ka selle parendamiseks tehtud tööde iseloom. Aukude parandamise ja pragude täitmine aeglustab defektide arengut tunduvalt vähem kui uue katte ehitamine. Kokkuvõttes sõltub teekatete seisukorra areng otseselt rakendatud töömeetoditest. Ennustatud teekatte seisukorra muutumist on võimalik kirjeldada sõidukvaliteedina, mida reeglina hinnatakse rahvusvahelise tasasuse indeksina IRI (m/km või mm/m). Tasuvusarvutuste eesmärgiks on leida remonditööde maksimaalne piirhind, millega projekti realiseerumisel oleks projekt tulus võrreldes praeguse olukorraga. Teekatte seisukorra mõju tee kasutajatele mõõdetakse teekasutajate kuludega ning muude ühiskondlike ja keskkonnaalaste efektidega. Teekasutajate kulud sisaldavad sõiduki ülalpidamise kulusid (kütus ja määrdeained, rehvid, varuosad, amortisatsioon jm), sõiduaja kulusid nii juhile ja reisijatele, kui ka kaupadele, ning liiklusõnnetustega kaasnevaid kulusid ühiskonnale (s.h. inimelu kaotus, inimvigastused, sõidukite vigastused jne.). Mõjusid ühiskonnale ja keskkonnale on võimalik väljendada sõiduki heitgaaside eraldumise, energiakulutuse, müra tekkimise ning muude parameetritega. Kuigi neid on raske väljendada rahalises vääringus, võimaldab HDM-4 programm kasutada neid nn. väliste teguritena. Majanduslik tulu teedeehitusse tehtud investeeringutelt leitakse remondi- ja ehitustööde kulude võrdlemisel nn. baasvariandiga, mis reeglina sisaldab ainult hädatarvilikke tee korrashoiutöid (näiteks aukude parandamine, pragude täitmine ja pindamine) sõidetavuse tagamiseks. Kõik analüüsi perioodil tehtavad kulutused ja saadud tulud diskonteeritakse määratletud lähteaastale. VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 7 3.1 Algandmed HDM-4 vajab projekti analüüsimiseks väga palju erinevaid lähteandmeid ning koefitsiente. Kuna kohati on raske või lausa võimatu saada vajalikke parameetreid ja koefitsiente Eesti tingimuste kohta, siis on arvutustes kasutatud mõningate parameetrite ja koefitsientide nn. algväärtusi (default values). Võimalusel on kasutatud Maanteeameti poolt kasutatavate parameetrite ja koefitsientide väärtusi. Kuna käesolevas töös kogujateede baasvariandi võrgustiku kohta kättesaadavad andmed puuduvad, siis on kogu tasuvusarvutus teostatud põhimaantee lõigu kohta, arvestades sinna juurde võimalike teekasutajakulude, ajakulude ning liiklusõnnetuste muutumist, samuti perioodiliste kulude muutumist seoses kogujateede hooldamisega ka rajataval kogujateede võrgustikul. 3.1.1 Teekasutaja kulud Teekasutajate kulude määratlemisel ning HDM-4 vastavate mudelite kalibreerimisel on kasutatud Eesti selle ala parimate spetsialistide poolt viimaste aastate jooksul tehtud uuringute tulemusi. Sõidukulude arvutamisel on kasutatud Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2003. a. valminud uurimistöö „HDM-4 evitamiseks vajalike liikluskulude arvutamise lähteandmete panga koostamine” tulemusi, samuti tööd „Läänemere piirkonna programmi 2007-2013 projekti “Baltic Climate” transpordi juhtumiuuringu analüüs. Lõpparuanne. TTÜ Teedeinstituut 2012“. Olulisemaid teekasutaja kulude määramise komponente on vastavalt majanduse arengule viimaste aastate jooksul korrigeeritud (töötasu, kütuse maksumus jne.) Graafikus 1 on toodud teekasutaja kulude jagunemine sõltuvalt sõidukiliigist ning teekatte seisukorrast. Toodud väärtused põhinevad eelpool mainitud uurimistöödel. VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 8 Graafik 1 Teekasutajate kulud sõltuvalt teekatte tasasuse väärtusest Teekasutajate kulud sõltuvalt teekatte tasasuse väärtustest (3 sõidukiliiki) 1,8 1,6 1,4 TKK, (EUR/km) 1,2 Sõidu- ja pakiauto (SAPA) 1,0 Veoauto ja autobuss (VAAB) 0,8 0,6 Autorong (AR) 0,4 0,2 0,0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ,0 ,0 ,0 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 11 12 IRI, (mm/m) 3.1.2 Sõidukid Käesolevas töös on kasutatud kolme erinevat sõidukitüüpi: • Sõidu- ja pakiautod (SAPA) – sõidukid pikkusega kuni 6 m (sh. sõidu- ja pakiautosid 94,0%, busse 3,0% ja veoautosid 3,0%); • Keskmised veoautod ja autobussid (VAAB) – sõidukid pikkusega 6 – 12 m (sh. veoautod 70,0% ja autobussid 30,0%); • Rasked veoautod (AR) – sõidukid pikkusega üle 12 m (sh. autorongid 60,0% ja autobussid 40,0%). 3.1.3 Liiklussagedus ja selle muutumise prognoos Liiklussageduste prognoosi andmed on võetud põhimaantee nr. 4 Tallinn – Pärnu - Ikla km 13,0-16,4 Vana-Pääsküla – Topi teelõigu tehnilise projekti kooseisus olevast „Liiklusuuringud ja prognoos“ aruandest, projekti lisa nr 6. Liiklusprognoosidele põhinevad liiklussageduse kasvud kogu lõigu kohta on lahti kirjutatud tabelis 3. Sama liiklusprognoosi on kasutatud ka linnalõigu puhul, kuna täpseid värskeid andmeid linnalõigu liikluse kohta ei ole. VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 9 Tabel 3. Liiklussagedused ja nende muutumise prognoos mnt 4 baasvariant 13,04 – 13,84 SAPA VAAB AR AKÖL 2014 30239 95,0% 955 3,0% 634 2,0% 31828 kasv aastas 227,0 7,0 5,0 2020 31601 95,0% 997 3,0% 664 2,0% 33262 kasv aastas 227,0 7,0 5,0 2024 32509 95,0% 1025 3,0% 684 2,0% 34218 kasv aastas 227,0 7,0 5,0 2029 33644 95,0% 1060 3,0% 709 2,0% 35413 kasv aastas 227,0 7,0 5,0 2034 34779 95,0% 1095 3,0% 734 2,0% 36608 kasv aastas 121,0 4,0 3,0 2040 35505 95,0% 1119 3,0% 752 2,0% 37376 Tabelis 3 esitatud liiklussageduse kasvuprognoosi on arvestatud tasuvusanalüüsis kui keskmist. Liiklussageduse kasvu mõju on vaadeldud projekti tundlikkusanalüüsi osas. On eeldatud, et liiklussagedus jaguneb sõidusuundade vahel ühtlaselt. Samuti on eeldatud, et uue liiklusskeemi rakendumisel väheneb põhimaanteel liiklussagedus 2% võrra, seda just maanteele peale- ja mahakeerajate arvelt. Kusjuures ei vähene sõidukite hulk, vaid nende läbitav kilometraaž põhimaantee vaadeldaval lõigul. Linnalõigul on eeldatud, et liiklussagedused ei muutu võrreldes baasvariandiga. On tõenäoline, et vaadeldava lõigu läbilaskvuse suurenemisel kasvab liiklussagedus mingil määral teiste maanteede/tänavate arvelt. Seda täiendavat liiklusvoogu ei ole käesolevas töös arvestatud, kuna selle arvelt muutub ka mingi muu maantee/tänava olukord läbilaskvuse ja kulumise osas paremaks, seega üldpilti see oluliselt ei muuda. 3.1.4 Liiklusõnnetused Tasuvusarvutuste koostamise käigus kasutatud liiklusõnnetuste andmed pärinevad Teeregistrist ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) kodulehelt ja katavad perioodi 2006-2015, LKF andmed perioodi 2009-2015. Vaadeldaval mnt 4 lõigul ja ristmikel toimus 30 rasket liiklusõnnetust, kus hukkunuid ei olnud, vigastada sai 11 inimest ja materiaalset kahju 46 sõidukit. LKF andmetel toimus piirkonnas ajavahemikul 2009 – 2015 täiendavalt veel 94 varalise kahjuga liiklusõnnetust. Rasketest liiklusõnnetustest põhilised on erineval põhjusel tagant otsasõidud või otsasõidu vältimiseks teelt väljasõidud, kuuel juhul sattusid õnnetusse jalakäijad. Linnalõigu andmed liiklusõnnetuste kohta on saadud Tallinna Kommunaalametist ja hõlmavad ajavahemikku 2010. kuni 2014. a. Vaadeldaval perioodil toimus 12 raskemat VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 10 liiklusõnnetust, kus viga sai 15 inimest. Viis õnnetust oli seotud jalakäijatega, ülejäänud toimusid sõidukite vahel. On tõenäoline, et teelõigu ümberehituse ning remondi tulemusena liiklusõnnetuste arv vaadeldaval teelõigul mõnevõrra väheneb. Paraneb ristmike geomeetria ja vajadus ristmike vahel sõiduradasid vahetada, kahe foorjuhtimisega ristmiku asemele jääb üks, mõningal määral paraneb teekatte kvaliteet ja geomeetria, kergliiklejad eraldatakse autoliiklusest. Kui palju täpselt liiklusõnnetuste arv väheneb, on raske prognoosida, kuid käesolevas töös on eeldatud, et liiklusõnnetuste arv väheneb 1/3 võrra. Tabel 4-1. Liiklusõnnetused vaadeldaval maanteelõigul Läbisõit LÕ-d Hukku- Vigas- Varaline LÕ-d Hukku- Vigas- Varaline Teelõik (milj. km) kokku nuid tatuid kahju kokku nuid tatuid kahju aastas aastas 100 miljoni autokm kohta 2016. a. praegune olukord mnt 4 km 8,906934 3,00 0,10 1,10 4,60 33,68 1,12 12,35 51,65 13,04-13,84 2018. a. peale remonti mnt 4 km 8,906934 2,01 0,07 0,74 3,08 22,57 0,75 8,27 34,60 13,04-13,84 Tabel 4-2. Liiklusõnnetused vaadeldaval linnalõigul Läbisõit LÕ-d Hukku- Vigas- Varaline LÕ-d Hukku- Vigas- Varaline Teelõik (milj. km) kokku nuid tatuid kahju kokku nuid tatuid kahju aastas aastas 100 miljoni autokm kohta 2016. a. praegune olukord mnt 4 (12,3- 8,432759 2,40 0,02 3,00 3,60 28,46 0,24 35,58 42,69 13,0) 2018. a. peale remonti mnt 4 (12,3- 8,432759 1,61 0,01 2,01 2,41 19,07 0,16 23,84 28,60 13,0) Tabelites 4 on toodud liiklusõnnetuste arv enne ja pärast uute teelõikude väljaehitamist. HDM- 4 programmi jaoks on vaja leida liiklusõnnetuste arv 100 miljoni autokm kohta. Liiklusõnnetuste ühikuhinnad põhinevad Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt 2012. a. teostatud uurimistööl „Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatud kahjude määramise VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 11 metoodika täiustamine, kahjude suuruse hindamine ja prognoosimine.” Nimetatud töös toodud prognoosi kohaselt on Eestis liiklusõnnetuste kulud 2016. aastal järgmised: • Hukkunu – 2 052 542 €/hukkunu • Invaliidistunu – 698 160 €/invaliidistunu • Vigastatu – 26 782 €/vigastatu • Varakahju – 9 883 €/õnnetusse sattunu. HDM-4 programmis küsitakse kahjusid hukkunu, vigastatu ja varakahjuga õnnetuste kohta. Eeldusel, et iga viieteistkümnes vigastatu invaliidistub, oleks vigastatuga LÕ kahju 71 541 €/vigastatu. 3.1.5 Sõidukiirus Analüüsitaval maanteelõigul on täies ulatuses kiiruspiirangud. Kui lõigu alguses on kiiruspiirang tulenevalt asulasisesest liikluskorraldusest, siis lõigu lõpuosas on kiirust piiratud 70km/h lähtuvalt liiklusskeemist. Projektlahendusega asulasisese liikluskorraldusega ala isegi pikeneb, kuid väljaspool seda I sõidusuunal piirangud puuduvad ja II sõidusuunal on piirang ainult tulenevalt normidest asulasisese liikluskorralduse kehtestamisel. Linnalõigul kehtib täies ulatuses asulasisene liikluskorraldus. Tegelikku liikumiskiirust mõjutavad erinevad välised takistused (foorjuhtimisega ristmikud, tee geomeetria ja katendi seisukord, jalakäijad, jalgrattad, teele ja teelt maha keerajad jne). Keskmine kiirus ja välise takistuse koefitsient on tabelis 5. Peale uue teelõigu valmimist paraneb tõenäoliselt välise takistuse koefitsient, mis käesolevas töös oleks maanteel 0,9 ja linnas 0,8. Tabel 5 Analüüsitavate teelõikude keskmised sõidukiirused baasvariandil Keskmine kiirus vastavalt Välise takistuse Lõigu nr. Lõigu nimetus kehtivatele kiirusepiirangutele, koefitsient km/h mnt 4 km 13,0-13,8 SEC04-1 65,0 0,7 I sõidusuund mnt 4 km 13,0-13,8 SEC04-2 62,5 0,7 II sõidusuund SEC04-3 mnt 4km 12,3-13,0 50,0 0,7 VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 12 3.1.6 Ehitustööde maksumused Ehitustööde maksumused on võetud tehniliste projektide eelarvest. Mnt 4 analüüsitava lõigu ehitusmaksumus ilma ettenägematute kulude ja käibemaksuta on 7,536 milj. € (sealhulgas Veskitammi ristmiku teedeosa 2,991 milj. €, Jälgimäe – Topi kogujatee 1,048 milj. €, Urda kogujatee 0,619 milj. €, Seljaku tn pikendus 0,111 milj. €, kergliikluse tunnel põhimaantee all 0,494 milj. €, kergliikluse tunnel raudtee all 0,229 milj. € ja linnalõik koos P + R parklaga 2,044 milj. €. Objekti keskmiseks jääkmaksumuseks on arvestatud 10% ehitusmaksumusest teedeosal ja 40% tunnelitel. Ehitustööd on planeeritud toimuma 2017.-2018. aastatel, sealhulgas enamus töid on planeeritud teha 2017. aastal. Maksumusele on juurde arvestatud ka: • täiendava maa soetamisega seotud kulud, arvestuslikult 2% ehitusmaksumusest kogujateedel; • ehitustööde omanikujärelvalvekulud, arvestuslikult 2% ehitusmaksumusest; • ettenägematud kulud, arvestuslikult 15% ehitusmaksumusest. Tasuvusarvutustes arvestatakse objekti maksumusest maha riigile riigimaksudena (põhiliselt tööjõumaksudena) tagasi laekuv osa. Vastavalt tööjõumahukusele võib see olla 10-15% objekti maksumusest. Käesolevas töös on riigimaksudena maha arvestatud 10% objekti maksumusest. Tabel 6 Uue teelõigu ehitustööde maksumused koos juurdearvestustega Ehitus- Kulud kokku Ehitus- Kulud kokku tööd Maa- Järele- Ettenäge- käibemaksuga Lõigu tööd (2017- eraldus, valve, mata kulud, nimetus milj. €. 2018) milj. € milj. €. milj. € milj. €. milj.€/km milj. €. milj.€/km -10% milj. €. mnt 4 km 5,492 4,943 0,045 0,099 0,741 5,828 7,285 6,994 8,743 13,0-16,4 mnt 4 km 2,044 1,839 0 0,038 0,276 2,152 3,075 2,582 3,690 12,25-13,0 3.1.7 Teekatte hooldus baasvariandil Baasvariandi puhul, kus jätkatakse liiklust olemasoleval teekattel, teostatav minimaalne tööde maht, mille suhtes projektijärgseid trassivariante võrreldakse. Sisaldab põhiliselt iga-aastast aukude ja pragude täitmist ning servadefektide parandamist, samuti katte remonti, kui katendi VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 13 seisukord seda nõuab. Hooldustööde teostamise kriteeriumid ja tööde maksumused on toodud tabelis 7. Tabel 7 Teehooldustööd ja nende teostamise tingimused ning maksumus enne ehitustöid Töö maksumus, €/m² Töö nimetus Töö teostamise tingimus Lisatööd Käibemaksuta/käibemaksuga Roopa sügavus RBS>12 Roobaste täitmine 26,0/31,2 -- mm Aukude ja murenenud Iga-aastane töö 20,0/24,0 -- ala parandamine Pragude täitmine Iga-aastane töö 8,0/9,6 -- 3.1.8 Teekatte hooldus peale katte rekonstrueerimist Pärast ehitustööde lõppu on ette nähtud korraline teekatte hooldus, mis teostatakse vastavalt tabelis 8 toodud tingimustele. Tabel 8 Teehooldustööd ja nende teostamise tingimused ning maksumus peale ehitustöid Töö maksumus, €/m² Töö nimetus Töö teostamise tingimus Lisatööd käibemaksuta/-maksuga Eelnev aukude ja Uue õhukese ülekatte Teekatte tasasus IRI>2,5 või 15,0/18,0 pragude täitmine ning tegemine vigade summa >8% servadefektide parandus Roobaste täitmine Roopa sügavus RBS>12 mm 26,0/31,2 -- Aukude ja murenenud Iga-aastane töö 20,0/24,0 -- ala parandamine Pragude täitmine Iga-aastane töö 8,0/9,6 -- VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 14 4 TASUVUSARVUTUSTE TULEMUSED Tasuvusarvutuste analüüsi periood on 25 aastat ja analüüsi alguse aasta on 2017. Ehitustööde varianti on võrreldud baasvariandiga ehk variandiga, kus jätkatakse liiklust olemasoleval teedevõrgul. Analüüsis kasutatud diskontomäär on 4 %. Analüüsi tulemused on toodud Lisas 3. Kokkuvõte analüüsi tulemustest on toodud tabelites 9-11. Tabel 9 Mnt 4 Vana-Pääsküla – Topi lõigu tasuvusanalüüsi peamised kulud, milj. € Kapitalikulud Korduvkulud Variant Kulud kokku (diskonteeritud) (diskonteeritud) mnt 4 km 13,0-16,4 7,75 0,02 7,77 Tabel 10 mnt 4 Vana-Pääsküla – Topi lõigu tasuvusanalüüsi peamised tulud, milj. € Liiklusõnnetuste Sõidukitulud Sõiduajatulud Variant vähenemine Tulud kokku (diskonteeritud) (diskonteeritud) (diskonteeritud) mnt 4 km 13,0-16,4 5,11 2,06 1,40 8,57 Tabel 11 Kokkuvõte tasuvusanalüüsist mnt 4 Vana-Pääsküla – Topi lõigu projektile Majan- Kulude Tulude Projekti Piirdiskonto- Tulu/ duslik Variant nüüdisväärtus, nüüdisväärtus, nüüdisväärtus määr (IRR), kulu eluiga, milj. € milj. € (NPV), milj. € % suhe aastat mnt 4 km 13,0-16,4 25 7,77 8,57 0,80 4,8% 1,10 Tasuvuskriteeriumina võrreldakse planeeritud ehitustööde realiseerumise tulemusena ühiskonnale laekuva säästu suurust ehitustööde realiseerumiseks tehtavate kulutustega. Seega tuleks tasuvuskriteeriumiteks lugeda järgmised tingimused: • Ajaldatud (diskonteeritud) nüüdisväärtus NPV>0; • Piirdiskontomäär IRR>4. Tasuvusarvutuste tulemusena võib väita, et prognoositava liiklussageduse muutumise ning liiklusõnnetuste vähenemise juures sellise maksumusega projekt, realiseerituna aastatel 2017- 2018, oleks tasuv. VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 15 5 TUNDLIKKUSANALÜÜS Tulenevalt erinevatest võimalikest muutustest liiklusprognoosis, liiklusõnnetuste vähenemises, rekonstrueerimistööde maksumuses ning aja- ja sõidukikulude vähenemises tulevikus ning selleks, et uurida nende võimalike muutuste mõju antud projekti majanduslikule tasuvusele, on teostatud tundlikkusanalüüs. Tundlikkusanalüüsis on vaadeldud viit erinevat stsenaariumit ning nende kirjeldused ja mõju tasuvusnäitajatele on toodud tabelis 12. Tulud-kulud on diskonteeritud diskontomääraga 4%. Tabel 12 Tundlikkusanalüüsi tulemused mnt 4 Vana-Pääsküla – Topi lõigu projektile Tundlikkus-kriteerium NPV, milj. € IRR, % Ehitustööde maksumuse suurenemine 10% 0,03 4,0 Liiklussageduse prognoositust 10 % -0,05 4,0 aeglasem kasv Ajakulude säästu vähenemine 25% 0,29 4,3 Sõidukikulude säästu vähenemine 16% -0,02 4,0 Liiklusõnnetuste vähenemisest saadava tulu 0,45 4,5 vähenemine 25% VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 16 6 FINANTSANALÜÜS Projekti finantsanalüüs näitab Tellija diskonteeritud rahavoogusid kulude ja tuludena vaadeldava perioodi (2017 – 2041) jooksul. Projekti perioodilised finantstulud tekivad juhul, kui Tellija otsustab projekti rahastamisel kaaluda otsetollide rakendamist. Käesoleva projekti puhul ei ole otsetolli mudel kohaldatav ja seega projektil finantstulude rahavoog puudub. Projekti finantskuludeks on ehitus- ja ekspluatatsiooniaegsed kulud, võrrelduna baasvariandiga. Kulud on arvestatud koos tööjõukuludelt makstavate maksudega, kuid ilma käibemaksuta. Finantsanalüüsis on kasutatud 4% diskontomäära. Objektide jääkväärtusteks projekti lõppedes on arvestatud 10% esialgsest investeeringust teedeosal ja 40% tunnelitel. Jääkväärtus sõltub ehituse kapitaalsusest ning rajatiste olemasolust objekti koosseisus, kuna üldjuhul rajatiste elueaks on planeeritud üle 50 aasta, mis tõstab jääkväärtust. Finantsanalüüsis on välja arvutatud majanduslik tasuvuslävi ja ajaldatud puhasväärtus Euroopa Liidu (EL) abiga ja abita. Tulemused on tabelis 13. EL abi määraks on 85% investeeringukuludest. Tabel 13. Finantsanalüüsi tulemused mnt 4 Vana-Pääsküla – Topi lõigu projektile Mnt 4 km 13,04-13,84 EL abita EL abiga (85%) Ajaldatud puhasväärtus (milj. €) -8,629 -1,113 Majanduslik tasuvuslävi (%) -8,67 -1,91 Finantsanalüüsi rahavood on tabelis 14. VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 17 Tabel 14 Finantsanalüüsi rahavood mnt 4 Vana-Pääsküla – Topi lõigu projektile. kulu milj. € diskonto- diskonteeritud kulu milj. € diskonto- diskonteeritud aasta (invest 100%) määr 4% kulu milj. € (invest 15%) määr 4% kulu milj. € 2017 -8,843 1,0000 -8,843 -1,326 1,0000 -1,326 2018 0,007 0,9615 0,006 0,007 0,9615 0,006 2019 -0,001 0,9246 -0,001 -0,001 0,9246 -0,001 2020 -0,001 0,8890 -0,001 -0,001 0,8890 -0,001 2021 -0,002 0,8548 -0,001 -0,002 0,8548 -0,001 2022 -0,002 0,8219 -0,002 -0,002 0,8219 -0,002 2023 -0,002 0,7903 -0,002 -0,002 0,7903 -0,002 2024 -0,002 0,7599 -0,002 -0,002 0,7599 -0,002 2025 -0,002 0,7307 -0,002 -0,002 0,7307 -0,002 2026 -0,003 0,7026 -0,002 -0,003 0,7026 -0,002 2027 -0,003 0,6756 -0,002 -0,003 0,6756 -0,002 2028 -0,178 0,6496 -0,115 -0,178 0,6496 -0,115 2029 0,019 0,6246 0,012 0,019 0,6246 0,012 2030 -0,004 0,6006 -0,002 -0,004 0,6006 -0,002 2031 -0,203 0,5775 -0,117 -0,203 0,5775 -0,117 2032 -0,003 0,5553 -0,001 -0,003 0,5553 -0,001 2033 0,014 0,5339 0,007 0,014 0,5339 0,007 2034 -0,003 0,5134 -0,002 -0,003 0,5134 -0,002 2035 -0,003 0,4936 -0,001 -0,003 0,4936 -0,001 2036 -0,003 0,4746 -0,001 -0,003 0,4746 -0,001 2037 -0,003 0,4564 -0,001 -0,003 0,4564 -0,001 2038 -0,002 0,4388 -0,001 -0,002 0,4388 -0,001 2039 -0,002 0,4220 -0,001 -0,002 0,4220 -0,001 2040 -0,002 0,4057 -0,001 -0,002 0,4057 -0,001 2041 1,143 0,3901 0,446 1,143 0,3901 0,446 kokku: -8,629 kokku: -1,112 VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 18 7 KOKKUVÕTE Antud aruanne sisaldab riigi põhimaantee nr 4 Tallinn - Pärnu – Ikla Vana-Pääsküla (km 13,0) – Topi (km 16,4) lõigu tehnilise projekti tasuvusarvutusi ja finantsanalüüsi. Tasuvusarvutuste aluseks on Maanteeametis koostatud ja kinnitatud „Põhimaantee nr 4 Vana-Pääsküla - Topi teelõigu (km 13,0-16,4) tehniline projekt – Hankedokumendid – Lisa III – Tehniline kirjeldus“ Projekt on planeeritud realiseeruma 2017.-2018. a. jooksul, kusjuures enamus töödest on planeeritud teha 2017.a jooksul. Tasuvusarvutuste põhjal oleks projekti tasuvus 9,043 milj. € ehitusmaksumuse (koos käibemaksuga) korral positiivne. Projekti realiseerimisel käesolevas töös toodud mahus ja perioodil oleks praegune puhasväärtus 0,80 milj. eurot ja piirdiskontomäär 4,8%. Tasuvusarvutustes on kasutatud 4% diskontomäära, projekti periood on 25 aastat ning objekti jääkväärtuseks oleks 10% ehitusmaksumusest teedel ja 40% ehitusmaksumusest tunnelitel. Vaadeldav projekt koosneb neljast alamprojektist, milledeks on põhimaantee Veskitammi, Seljaku, Nõlvaku tänavate ja Jälgimäe tee ristmike ümberehitus koos kergliiklustunnelitega põhimaantee ja raudtee all Veskitammi tänava piirkonnas, Jälgimäe tee – Topi kogujatee rajamine põhimaanteest paremal koos jalgratta- ja jalgteega ning Topi – Urda kogujatee rajamine põhimaanteest vasakul, mis ühendaks Topi liiklussõlme ringristmiku Urda teega ja seda omakorda Jälgimäe teega, ning Tallinna linnalõigu renoveerimine Maanteeameti ristmikust linna piirini koos Pargi + Reisi süsteemi parkla rajamisega. Kuna kogujateede olemasolevate alternatiivvariantide kohta kättesaadavad algandmed puuduvad, siis on kogu maanteelõigu tasuvusarvutus taandatud põhimaantee lõigule, arvestades juurde ka tulud kogujateede kasutamisest ning samuti kulud nende hooldamiseks. Eraldi on tasuvusarvutustes vaadeldud linnalõigu osa. Tee-ehituslik projekt võib anda tulusid sõidukikulude vähenemisest, ajakulude vähenemisest ning liiklusõnnetustega tekkivate kulude vähenemisest. Olemasoleva võrreldava põhimaantee lõigu kate on viimati uuendatud 2014. a., seega kate on üsna värske, mis hoiab teekasutajakulud madalal. Seetõttu ka katet kogu lõigul ei renoveerita, vaid ainult kohtades, kus uus liiklusskeem seda nõuab. Samas linnalõigu olemasolev kate on amortiseerunud ning selle renoveerimine annab olulist tulu sõidukikulude vähenemisest. Sõidukikulude vähenemist võib eeldada ka kogujateede valmimisel, kuna tänu uutele kogujateedele ja ristmike VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 19 ümberehitusele väheneb läbisõit jõudmaks sihtpunktidesse. Lubatud keskmine sõidukiirus peale uue katte valmimist veidi tõuseb, mis lubab teenida tulu ajakulude vähenemisest. Lisaks jääb olemasoleva kahe foorjuhtimisega ristmiku asemel maanteelõigule üks ning paraneb ristmike läbilase, mis võimaldab parandada liikluskiiruse välise takistuse koefitsienti, mille tulemusena tekib mõningane täiendav ajasääst. Liiklusõnnetuste osas on käesolevas tasuvusarvutuses eeldatud, et peale ristmike ümberehitamist ja kergliikluse eraldamist autoliiklusest ning suunamist Veskitammi ristmiku piirkonnas maantee ja raudtee alustesse tunnelitesse väheneb liiklusõnnetuste hulk 33% võrra. Liikluse tihenedes tuleb arvestada võimalike raskete õnnetuste arvu kasvuga tulevikus, s.h. ka tavaliselt raskete tagajärgedega õnnetustega kergliiklejatega. Liiklusoht kasvab ka teise raudteeniidi ehitamise ning rongiliikluse tihenemisega, kuna olemasoleva liiklusskeemi juures kipub Veskitammi tänavalt Pärnu maanteele keerajate järjekord tipptundidel ulatuma raudteeni. Projekti realiseerumisest saadavad tulud ületavad ehitustööde ja hilisemate hooldustöödega kaasnevaid kulusid. Projekti tundlikkusanalüüsi osas on analüüsitud erinevate muutujate mõju projekti tasuvusele. Tundlikkusanalüüs näitab, et kõige tundlikum on projekt prognoositud liiklusprognoosi ja ehitustööde eelarve suhtes. Liiklusuuringus prognoositust 10% aeglasema liikluskasvu ning eelarves prognoositust 10% võrra kallima ehitusmaksumuse korral oleks projekti tasuvus piiripealne. Sõidukikulude vähenemisest saadava tulu vähenemisel 16% võrra oleks projekti tasuvus samuti piiripealne. Ajakulude vähenemisest saadava tulu vähenemine ning liiklusõnnetuste vähenemisest saadava tulu vähenemine isegi 25% võrra ei mõjuta oluliselt projekti tasuvust. Samas on projekti sisendandmed üsna konservatiivsed, seega ei tohiks sellised muutused tavatingimustes olla kuigi tõenäolised. Kokkuvõtteks – hetkeprognooside järgi, lähtudes puhtalt majanduslikest väärtustest, saab väita, et investeeringute tegemine pakutud mahus kogu projektile aastatel 2017 - 2018 oleks majanduslikult tasuv. Samas peaks tasuvusarvutusi uute andmetega kordama, kui ehitusega alustamine nihkub mingil põhjusel oluliselt edasi. VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 20  LISAD LISA 1. Autopargi jaotus (Vehicle Fleet - Basic) LISA 2. Liikluse prognoos LISA 3. Kokkuvõtted Lisa 3-1 - Tasuvusanalüüsi kokkuvõte (Economic Analysis Summary) Lisa 3-2 - Tasuvusanalüüsi indikaatorite kokkuvõte (Economic Indicators Summary) VP14038_mnt 4 km 13,0-16,4_tasuvus seletuskiri_v3.doc Lk 21  H D M - 4 Lisa 1_Vehicle Fleet - Basic HIGHWAY DEVELOPMENT & MANAGEMENT Study Name: _mnt 4 km 13,0-16,4_v2 Run Date: 26-01-2017 Motorised Vehicle Types: Name Base Type PCSE No. of No. of Tyre Type Tyre Tyre Annual Annual Avg Private Pass- Work ESALF Oper. Life Wheels Axles Base Retread Km Work Life Use engers Related Weight Model Recaps Cost (%) Hours (%) Trips (%) (t) Veoauto+Autobuss (VAAB) Medium Truck 1,40 9 2 Bias ply 1,30 24,00 88,518 2,130 17 0 4,00 23,00 1,25 16,33 Optimal Autorong (AR) Articulated Truck 1,80 11 5 Bias ply 1,30 23,00 104,394 2,480 16 0 2,00 23,00 4,63 40,00 Optimal Soiduauto+Pakiauto (SAPA) Medium Car 1,00 4 2 Radial ply 1,02 36,00 21,586 373 20 51 1,00 23,00 0,00 1,81 Constant HDM-4 Version 2,1 Page 1 of 1  Lisa 2_AADT for Project Road Sections (Graph) HDM-4 HIGHWAY DEVELOPMENT & MANAGEMENT Study Name: _mnt 4 km 13,0-16,4_v2 Run Date: 26-01-2017 Alternative: mnt 4 km 13,0-16,4 baasvariant Sensitivity: No Sensitivity Analysis Conducted Annual Average Daily Traffic (AADT) for Motorised Vehicles 40000 Mnt 4 km 12,30-13,04 36000 mnt 4 km 13,0-16,4 AADT (vehicles/day) I SO 32000 mnt 4 km 13,0-16,4 II SO 28000 24000 20000 16000 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 Year HDM-4 Version 2,08 Page 1 of 2  HDM-4 Lisa 2_AADT for Project Road Sections (Graph) Alternative: mnt 4 km 13,0-16,4 uus Sensitivity: No Sensitivity Analysis Conducted Annual Average Daily Traffic (AADT) for Motorised Vehicles 40000 _mnt 4 uus km 35000 12,3-13,0 _mnt 4 uus km AADT (vehicles/day) 30000 13,0-16,4 I SO _mnt 4 uus km 25000 13,0-16,4 II SO Mnt 4 km 12,30-13,04 20000 mnt 4 km 13,0-16,4 I SO 15000 mnt 4 km 13,0-16,4 II 10000 SO 5000 0 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 Year HDM-4 Version 2,08 Page 2 of 2  H D M - 4 Lisa 3-1_Economic Analysis Summary HIGHWAY DEVELOPMENT & MANAGEMENT Study Name: _mnt 4 km 13,0-16,4_v2 Run Date: 26-01-2017 Currency: Euro (millions) Discount: 4,00% Analysis Mode: Analysis-by-Project Alternative: mnt 4 km 13,0-16,4 uus vs Alternative: mnt 4 km 13,0-16,4 baasvariant No Sensitivity Analysis Conducted Increase in Road Agency Costs Savings in MT Savings in MT Savings in Reduction Net Net VOC Travel Time NMT Travel in Accident Social / Economic Costs & Operating Costs Exogenous Benefits Capital Recurrent Special Costs Benefits (NPV) Undiscounted 7,24 -0,01 0,05 8.77 3.28 0,00 2,23 0.00 7.01 Discounted 7,75 -0,01 0,03 5,11 2,06 0,00 1,40 0,00 0,80 Economic Internal Rate of Return (EIRR) = 4,8% (No. of solutions = 1) HDM-4 Version 2,1 Page 1 of 1  H D M - 4 Lisa 3-2_Economic Indicators Summary HIGHWAY DEVELOPMENT & MANAGEMENT Study Name: _mnt 4 km 13,0-16,4_v2 Run Date: 26-01-2017 Currency: Euro (millions) Discount Rate: 4,00% Sensitivity: Ajakulude võit -25% Alternative Present Value Present Value of Increase in Decrease in Net Net Present NPV/Cost NPV/Cost Internal Rate of Total Agency Capital Agency Costs User Costs Exogenous Value Ratio Ratio of Return Agency Costs Costs (CAP ) (C) (B) Benefits (NPV = B+E-C) (NPV/RAC) (NPV/CAP) ( IRR ) (RAC) ( E) mnt 4 km 13,0-16,4 baasvariant 0.130 0.036 0.000 0.000 0.000 0.000 0,000 0,000 0,000 mnt 4 km 13,0-16,4 uus 7.896 7.785 7.767 8.052 0.000 0.285 0,036 0,037 4,3 (1) Figure in brackets is number of IRR solutions in range -90 to +900 Sensitivity: Base Sensitivity Scenario Alternative Present Value Present Value of Increase in Decrease in Net Net Present NPV/Cost NPV/Cost Internal Rate of Total Agency Capital Agency Costs User Costs Exogenous Value Ratio Ratio of Return Agency Costs Costs (CAP ) (C) (B) Benefits (NPV = B+E-C) (NPV/RAC) (NPV/CAP) ( IRR ) (RAC) ( E) mnt 4 km 13,0-16,4 baasvariant 0.130 0.036 0.000 0.000 0.000 0.000 0,000 0,000 0,000 mnt 4 km 13,0-16,4 uus 7.896 7.785 7.767 8.566 0.000 0.800 0,101 0,103 4,8 (1) Figure in brackets is number of IRR solutions in range -90 to +900 Sensitivity: Liikluse kasv -10% Alternative Present Value Present Value of Increase in Decrease in Net Net Present NPV/Cost NPV/Cost Internal Rate of Total Agency Capital Agency Costs User Costs Exogenous Value Ratio Ratio of Return Agency Costs Costs (CAP ) (C) (B) Benefits (NPV = B+E-C) (NPV/RAC) (NPV/CAP) ( IRR ) (RAC) ( E) mnt 4 km 13,0-16,4 baasvariant 0.129 0.035 0.000 0.000 0.000 0.000 0,000 0,000 0,000 mnt 4 km 13,0-16,4 uus 7.896 7.785 7.768 7.713 0.000 -0.055 -0,007 -0,007 4,0 (1) Figure in brackets is number of IRR solutions in range -90 to +900 HDM-4 Version 2,1 Page 1 of 2 HD M-4 Lisa 3-2_Economic Indicators Summary Sensitivity: LÕ vähenem -25% Alternative Present Value Present Value of Increase in Decrease in Net Net Present NPV/Cost NPV/Cost Internal Rate of Total Agency Capital Agency Costs User Costs Exogenous Value Ratio Ratio of Return Agency Costs Costs (CAP ) (C) (B) Benefits (NPV = B+E-C) (NPV/RAC) (NPV/CAP) ( IRR ) (RAC) ( E) mnt 4 km 13,0-16,4 baasvariant 0.130 0.036 0.000 0.000 0.000 0.000 0,000 0,000 0,000 mnt 4 km 13,0-16,4 uus 7.896 7.785 7.767 8.216 0.000 0.449 0,057 0,058 4,5 (1) Figure in brackets is number of IRR solutions in range -90 to +900 Sensitivity: Maksumus +10% Alternative Present Value Present Value of Increase in Decrease in Net Net Present NPV/Cost NPV/Cost Internal Rate of Total Agency Capital Agency Costs User Costs Exogenous Value Ratio Ratio of Return Agency Costs Costs (CAP ) (C) (B) Benefits (NPV = B+E-C) (NPV/RAC) (NPV/CAP) ( IRR ) (RAC) ( E) mnt 4 km 13,0-16,4 baasvariant 0.130 0.036 0.000 0.000 0.000 0.000 0,000 0,000 0,000 mnt 4 km 13,0-16,4 uus 7.896 7.785 8.541 8.566 0.000 0.025 0,003 0,003 4,0 (1) Figure in brackets is number of IRR solutions in range -90 to +900 Sensitivity: Sõidukikulude võit -16% Alternative Present Value Present Value of Increase in Decrease in Net Net Present NPV/Cost NPV/Cost Internal Rate of Total Agency Capital Agency Costs User Costs Exogenous Value Ratio Ratio of Return Agency Costs Costs (CAP ) (C) (B) Benefits (NPV = B+E-C) (NPV/RAC) (NPV/CAP) ( IRR ) (RAC) ( E) mnt 4 km 13,0-16,4 baasvariant 0.130 0.036 0.000 0.000 0.000 0.000 0,000 0,000 0,000 mnt 4 km 13,0-16,4 uus 7.896 7.785 7.767 7.749 0.000 -0.017 -0,002 -0,002 4,0 (1) Figure in brackets is number of IRR solutions in range -90 to +900 HDM-4 Version 2,1 Page 2 of 2