Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Borrby kruusakarjääri mäeeraldisele

KORRALDUS 27. detsember 2017 nr 1-3/17/3115 Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Borrby kruusakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Vormsi Vallavalitsus (registrikood 75022427, aadress Hullo küla, Vormsi vald, Lääne maakond, 91301) esitas Keskkonnaametile 21.12.2016 maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud 21.12.2016 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 12-2/16/14985). Vormsi Vallavalitsus taotleb kaevandamisluba Borrby kruusamaardla (registrikaardi number 935) Borrby kruusakarjääri mäeeraldisele ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja tsiviilehitus. Borrby kruusakarjääri mäeeraldis asub Lääne maakonnas Vormsi vallas Borrby külas Vormsi Vallavalitsusele kuuluval katastriüksusel Borrby karjäär (katastritunnus 90701:001:0633, 100% mäetööstusmaa). Taotletava mäeeraldise pindala on 7,94 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,94 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat. Riigilõiv 500 € on tasutud 13.10.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Seisuga 01.08.2015 on taotletava mäeeraldise piires ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 115,5 tuh m³ ja kaevandatav varu on 112,5 tuh m³ ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 30,0 tuh m³, millest kaevandatav varu on 30,0 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jätab kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise ning samuti kaevandamisloa andmise eelnõu valmimise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. Alates 01.01.2017 hakkas kehtima MaaPS ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. Tulenevalt eelnevast, menetleb Keskkonnaamet esitatud kaevandamisloa taotlust edaspidistes menetlusetappides kehtiva seaduse ja sellest tulenevate menetlusõigusnormide alusel. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 7 kohaselt eelpoolnimetatud määruse jõustumisest (määrus jõustus 28.01.2017) kuni 2017. aasta 15. maini esitatud taotlused, mis vastavad taotluse koosseisu ja vormi kohta kuni 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud nõuetele, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks. Kaevandamisloa taotlus on 21.06.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti kodulehel. Keskkonnaamet võttis kaevandamisloa menetlusse 26.06.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.06.2017 nr 12-2/17/7739) ja palus lisainformatsiooni. Vormsi Vallavalitsus edastas informatsiooni 26.06.2017 kirjaga nr 7-8/10/2017-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.06.2017 nr 12-2/16/14985-3). Keskkonnaamet teavitas kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid 26.06.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.06.2017 nr 12-2/17/7736), 28.06.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.06.2017 nr 12-2/17/7872) ja 29.06.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.06.2017 nr 12-2/17/7962) kirjadega. Keskkonnaamet saatis 28.09.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.09.2017 nr 12-2/16/14985-4) kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Vormsi Vallavolikogu nõustus 16.11.2017 otsusega nr 27 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.11.2017 nr 12-2/17/2153-8) kaevandamisloa andmisega Borrby kruusakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaamet saatis 22.11.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.11.2017 nr 12-2/17/13142). Maavarade komisjon nõustus 11.12.2017 protokollilise otsusega nr 17-189 kaevandamisloa andmisega Borrby kruusakarjääri mäeeraldisele. 2 (12) Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 22.11.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 24.11.2017 kirjadega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.11.2017 nr 12-2/17/13222 ja 24.11.2017 nr 12-2/17/13229) menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. HMS § 40 lõike 1 järgi annab loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. II. KAALUTLUSED Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loa vormile taotluse vormile märgitud maavara kogus. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja 27.12.2016 kiri nr 9-3/16/23779 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.12.2016 nr 12-2/16/14915) ja 22.05.2017 kiri nr 9-3/16/9180 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.05.2017 nr 12-2/17/2153-5). 2.1. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS1) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt 2.3): 1 Vastavalt KeHJS § 56 lg 12 kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni kehtivususega 20.11.2016-31.12.2016 3 (12) 2.2.1 kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.2.2 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi; 2.2.3 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega eeldatavalt ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 2.2.4 kaevandatud on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.2. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vormsi Vallavalitsus esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Keskkonnaamet kiitis Borrby kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamisjäätmekava heaks jäätmebüroo juhataja 08.11.2017 korraldusega nr 1-3/17/2810. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Vormsi Vallavalitsus ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 25.06.2017 ja 18.11.2017). Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja 27.12.2016 kiri nr 9-3/16/23779 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.12.2016 nr 12-2/16/14915). Maa-amet märkis 27.12.1016 kirjas, et maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalides on mäeeraldise plaanile märgitud mäeeraldise piiripunkti nr 2 koordinaadid vigaselt, mistõttu ei ole võimalik nende alusel mäeeraldise ruumikuju moodustada. Teenindusmaa tegelik pindala mäeeraldise plaanile märgitud koordinaatide järgi on 9,03 ha, mis erineb taotlusesse ning plaanile märgitud tärkpindalast (8,94 ha) 0,09 ha võrra. 4 (12) Maa-amet tõi 27.12.2016 kirjas välja, et taotletav mäeeraldis hõlmab Borrby kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1 plokki ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru 2 plokki, hõlmates 1 plokki osaliselt. Taotlusmaterjalides seletuskirja kohaselt on mäeeraldise piir moodustatud üksuse 90701:001:0633 piiri järgi, mistõttu jääb 1 plokist hõlmamata põhjaosas 0,01 ha ja lõunaosas 0,03 ha (kokku 0,04 ha). Ühtlasi on seletuskirjas kirjeldatud, et kokku jääb 1 plokist mäeeraldisega hõlmamata 0,5 tuh m3 ehituskruusa aktiivset tarbevaru. Maa-amet märkis 27.12.2016 kirjas, et tema andmetel jääb mäeeraldisega hõlmamata 1 plokist 0,05 ha suurune ala (sh 0,01 ha põhjaosast ja 0,04 ha lõunaosast). Maa-amet palus üle vaadata mäeeraldise lõunapiir, sest kaevandite K-11 ja K-13 jääb põhjendamatult väljapoole üksust 90701:001:063 umbes 1,5 m laiune riba 1 plokist. Sealjuures on vigaselt koostatud ka läbilõike VI-VI’ skeem, sest kaevand K-10 jääb kindlasti väljapoole mäeeraldist (sama käib ilmselt ka K- 11 kohta). Maa-amet märkis 27.12.2016 kirjas, et taotluse vormile (punkti 7.1) on märgitud ehituskruusa koguseks 115,6 tuh m3. Keskkonnaministri käskkirjaga 22.10.2015 nr 961 kinnitati 1 ploki ehituskruusa varuks 116 tuh m3. Maa-amet märkis, et kui 1 plokist jääv välja 0,5 tuh m3 varu, siis korrektne on loa vormile märkida ehituskruusa koguseks 116-0,5=115,5 tuh m3. Keskkonnaamet tagastas kaevandamisloa taotlusmaterjalid, 06.02.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.02.2016 nr 12-2/17/2153) paludes Borrby kruusakarjääri maavara kaevandamise loa menetlemiseks esitada korrigeeritud maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalid korrektsete graafiliste lisade ja varudega. Keskkonnaamet märkis 06.02.2017 kirjas, et vastavalt maapõueseaduse § 50 lõikele 6 kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava. Kui eelpoolnimetatud kaevandamisjäätmeid kaevandamise käigus ei teki, tuleb esitada kirjalik selgitus kaevandamisjäätmete mittetekkimise kohta. Keskkonnaamet palus 06.02.2017 kirjaga esitada korrigeeritud kaevandamisloa taotlusmaterjalid kuupäevaks 06.03.2017, mida Vormsi Vallavalitsus soovis 06.03.2017 kirjaga nr 7-8/6/2017-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.03.2017 nr 12-2/17/2153-2) pikendada kuni 10.03.2017. Keskkonnaamet nõustus 06.03.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.03.2017 nr 12-2/17/2153-3) tähtaja pikendamisega. Vormsi Vallavalitsus esitas korrigeeritud kaevandamisloa taotlusmaterjalid 06.03.2017 kaaskirjaga nr 7-8/6/217-2 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.03.2017 nr 12-2/17/2153-4). Korrigeeritud kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja 22.05.2017 kiri nr 9-3/16/9180 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.05.2017 nr 12-2/17/2153-5). Maa-amet märkis 27.12.1016 ja 22.05.2017 kirjades, et taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaosas paikneb nimetu elektriõhuliin (VID kood FID1285653; kaitsevöönd 10 m liini teljest), mis lõunaosas läbib ka mäeeraldist. Taotlusele on lisatud elektripaigaldise omaniku kooskõlastus. Maa-amet märkis 27.12.2016 ja 22.05.2017 kirjades, et taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast idapool kulgeb avalikus kasutuses olev kohalik Hullo-Borrby sadama tee nr 9070002, mille äärmise sõiduraja välimisest servast jääb mäeeraldis ja selle teenindusmaa vastavalt umbes 5 m ja 3 m kaugusele. Kaevandamisloa taotlusele on lisatud Vormsi Vallavalitsuse 5 (12) 17.08.2015 kiri nr 7-8/1/2015-2, millega Vormsi Vallavalitsus kooskõlastab Borrby karjääris maavara aktiivse tarbevaru arvelevõtmise ja kaevandamise Hullo-Borrby sadama tee ja Östery tee kaitsevööndis 5 m kaugusel tee servast. Maa-amet märkis 27.12.2016 ja 22.05.2017 kirjades, et taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast idasuunda vastavalt 10 m ja 7,7 m kaugusele jääb Väinamere hoiuala (Läänemaa; keskkonnaregistri kood KLO2000241). Keskkonnaamet märgib, et Borrby mäeeraldis piirneb idast Väinamere hoiualaga (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 "Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse nr 59 "Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas" muutmine"), mis kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide kaitse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väinamere loodusala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide kaitse. Väinamere linnuala kaitse-eesmärk on linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Borrby mäeeraldisega piirneval alal Väinamere hoiualal on inventeeritud kaitstav poollooduslik kooslus, elupaigatüüp kadastik (5130). Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lõike 2 järgi on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 3 lõike 1 järgi loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. LKS § 3 lõike 2 järgi loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Võttes arvesse, et kogu mäeeraldise kaevandatav varu paikneb pealpool põhjavee taset ning käesoleva kaevandamisloa korralduses määratud täiendavaid tingimusi, on Keskkonnaamet on arvamusel, et kruusa ja liiva kaevandamine tõenäoliselt ei kahjusta kaitstavat elupaigatüüpi. Kaevandamisloa taotlus on 21.06.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti kodulehel. Keskkonnaamet võttis kaevandamisloa menetlusse 26.06.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.06.2017 nr 12-2/17/7739) ja palus samas informatsiooni naaberkatastriüksuste omanike aadresside osas. Vormsi Vallavalitsus edastas eelpoolnimetatud aadressid 26.06.2017 kirjaga nr 7-8/10/2017-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.06.2017 nr 12-2/16/14985-3). Keskkonnaamet teavitas kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid 26.06.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.06.2017 nr 12-2/17/7736), 28.06.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.06.2017 nr 12-2/17/7872) ja 29.06.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.06.2017 nr 12-2/17/7962) kirjadega. 6 (12) Avalikustamise käigus tulid arvamused, ettepanekud ja küsimused ühe isiku poolt 25.07.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.07.2017 nr 12-2/17/2153-6), millele Keskkonnaamet vastas 07.08.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.08.2017 nr 12-2/17/2153-7). Eraisik esitas 25.07.2017 kirjas järgmised küsimused: 1) kuidas kavatseb vald lahendada tolmu ja teekatte seisukorra probleemi karjääri kasutamise puhul, tundes samuti muret karjääri tööaegade suhtes; 2) milline saab olema päevane maksimaalne kaevandatav maht, soovides autokoormate arvu piirata; 3) kuidas kasutab vald maavara ning mis tingimustel saab valla kodanik kasutada kaevandatavat maavara; 4) kuidas ning milline institutsioon teostab kaevandamise järelvalvet Keskkonnaamet vastas 07.08.2017 kirjas esitatud küsimustele järgmiselt: 1) Keskkonnaamet küsis 27.06.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.06.2017 nr 12-2/17/7807) loa taotlejalt eksperthinnangut, kuidas mõjutab taotletava tegevusega kaasnev müra ja tolm hooneid Lill-Kråka, Östery vkt 24 ja Kivihindersi katastriüksustel, samuti Borrby küla ning millised on leevendusmeetmed ülenormatiivse müra ja tolmu ärahoidmiseks. Kui eksperthinnangus on nähtud ette meetmed müra ja tolmu mõjude leevendamiseks/vältimiseks, lisab Keskkonnaamet need maavara kaevandamise loa täiendavateks tingimusteks; 2) päevast maksimaalset kaevandamise mahtu ei ole võimalik maavara kaevandamise loas määrata; 3) maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalide seletuskirja kohaselt on Borrby kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtmise eesmärgiks Vormsi valla varustamine kruusa ja liivaga, mida kavandatakse kasutada teedeehituses ja tsiviilehituses. Informatsiooni saamiseks kaevandatava maavara kasutamise osas Vormsi saare elanikule palus Keskkonnaamet eraisikul pöörduda Vormsi Vallavalitsuse poole; 4) riiklikku järelevalvet kaevandamistegevuse üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja Tehnilise Järelevalve Amet. Keskkonnaamet palus 27.06.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.06.2017 nr 12-2/17/7807) eksperthinnangut, kuidas mõjutab taotletava tegevusega kaasnev müra ja tolm hooneid Lill-Kråka, Östery vkt 24 ja Kivihindersi katastriüksustel, samuti Borrby küla ning millised on leevendusmeetmed ülenormatiivse müra ja tolmu ärahoidmiseks. Vormsi Vallavalitsus palus 27.07.2017 kirjaga nr 7-8/10/2017-5 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.07.2017 nr 12-2/17/7807-2) ekperthinnangu esitamise tähtaega pikendada. Keskkonnaamet nõustus 02.08.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.08.2017 nr 12-2/17/7807-3) tähtaja pikendamisega. Keskkonnaamet tegi 30.06.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.06.2017 nr 12-2/17/7993) ettepaneku tulenevalt ümbritsevast maastikust, taotletava kaarjääri asukohast ning asjaolust, et taotletav karjäär külgneb Väinamere hoiualaga, Borrby kruusakarjääri korrastamise suunaks määrata rohumaa ja metsamaa. Vormsi Vallavalitsus nõustus 05.07.2017 kirjaga nr 7-8/10/2017-4 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.07.2017 nr 12-1/17/7993-2) Keskkonnaameti eelpoolnimetatud ettepanekuga. 7 (12) Vormsi Vallavalitsus esitas OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud eksperthinnangu esitatud „Borrby kruusakarjääris kaevandamisega kaasneva müra ja tolmu eksperthinnang. Töö nr 17/1923.“ (edaspidi eksperthinnang) 22.08.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.08.2017 nr 12-2/17/7807-4). Vastavalt eelpoolnimetatud eksperthinnangule ei ole kavandatava tegevuse realiseerumisel ette näha selliste müratasemete ja tolmu heitkoguste tekkimist, mis ületaksid seaduses kehtestatud normatiivseid väärtusi ning põhjustaksid olulist negatiivset keskkonnamõju antud piirkonnas. Prognoositud tulemused on konservatiivsed ning arvestades taotletavat kaevandamise keskmist aastamäära ja karjääri teeninduspiirkonda, osutub reaalne keskkonnamõju ilmselt väiksemaks. Vastavalt eksperthinnangule on siiski soovituslik tegelikku müra ja tolmu levikut kontrollida hilisema seire käigus. Keskkonnaamet lisas käesoleva korralduse eelnõusse täiendava tingimusena müra- ja tolmutasemete seire lähimate elamute juures. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Tulenevalt „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse aspektist“ seletuskirja punktist 4.1.2, otsustatakse taotluse üle arvestamata riigi huve varustuskindluse aspektist, kui taotletakse eraomandisse kuuluva maavara kaevandamise luba. Borrby kruusakarjäär asub munitsipaalmaal. Karjääris kaevandati 1980-ndatel aastatel. Viimased 20 aastat ei ole karjäärist kaevandatud. Tegemist on vana, korrastamata karjäärialaga, mille varu ei ole ammendatud. Vormsi Vallavalitsus taotleb kaevandamisluba Vormsi valla varustamiseks kruusa ja liivaga. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohane korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Borrby karjääri maaüksuse sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Keskkonnaamet saatis 28.09.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.09.2017 nr 12-2/16/14985-4) kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Vormsi Vallavolikogu nõustus 16.11.2017 otsusega nr 27 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.11.2017 nr 12-2/17/2153-8) kaevandamisloa andmisega Borrby kruusakarjääri mäeeraldisele. 8 (12) Keskkonnaamet saatis 22.11.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.11.2017 nr 12-2/17/13142). Maavarade komisjon nõustus 11.12.2017 protokollilise otsusega nr 17-189 kaevandamisloa andmisega Borrby kruusakarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 22.11.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 24.11.2017 kirjadega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.11.2017 nr 12-2/17/13222 ja 24.11.2017 nr 12-2/17/13229) menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. HMS § 40 lõike 1 järgi annab loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 2.3. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaosas paikneb nimetu elektriõhuliin (VID kood FID1285653; kaitsevöönd 10 m liini teljest), mis lõunaosas läbib ka mäeeraldist. Taotlusele on lisatud elektripaigaldise omaniku kooskõlastus. Imatra Elekter AS kooskõlastas 11.09.2015 kirjaga Borrby- Österi elektriliini kaitsevööndis asuva liiva-kruusa varu arvele võtmise ja kaevandamise alljärgnevatel tingimustel: 1) elektriliini mastide ja tugede ümbrusest võib kaevandada mitte ligemal kui 6 meetrit, et säilitada eelpoolnimetatute püsikindlus; 2) elektriliini all kaevandamisel tagamaks ohutu töö teostamine ei tohi kaevandatava seadme ükski tööorgan ulatuda elektriliinile lähemale kui 2 meetrit; 3) elektriliini kaitsevööndis tehtava töö korral tuleb tagada paigaldise terviklikkuse säilimine. Elektriliini või taristu vigastamisel peab töö teostaja kandma kõik kulud paigaldise tööseisukorra taastamiseks; 4) tööde teostamisest elektriliini kaitsevööndis (10 meetrit elektriliini teljest kummalegi poole) eelnevalt teavitada Imatra Elekter AS-i kirjalikult või e-maili teel märkides ära tööde teostamise aja; 5) kui tekib vajadus elektriliini teisaldamiseks peab töövõtja kandma kõik kulud sellise töö teostamiseks. 9 (12) Keskkonnaamet lisab eelpoolnimetatud tingimused kaevandamisloa nr L.MK/330033 täiendavateks tingimusteks. Vastavalt kaevandamisloa taotlusmaterjalidele on tolmu leviku tõkestamiseks otstarbekas kuival ja tuulisel perioodil regulaarselt niisutada karjääri väljaveoteed. Tulenevalt eelnevast lisab Keskkonnaamet kaevandamisloale nr L.MK/330033 järgneva täiendava tingimuse: 1) purustus-sorteerimissõlme töö on ilma niisutussüsteemita keelatud; 2) kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist. Tulenevalt OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud ja 22.08.2017 Vormsi Vallavalitsuse poolt esitatud eksperthinnangule, määrab Keskkonnaamet kaevandamisloasse järgmised täiendavad tingimused: 1) purustus-sorteerimissõlme töö on ilma niisutussüsteemita keelatud; 2) kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist; 1. mäeeraldisel ja selle teenindusmaal maavara väljata, materjali purustada ja sorteerida ning väljavedu teostada ainult päevasel ajal kell 07.00 kuni 19.00 esmaspäevast reedeni; 2. kooritud katendist rajada kuni 5 m kõrgused müratõkkevallid mäeeraldise põhja- ja läänepiirile. 3. kaevandamise esimese kolme aasta jooksul seirata müra- ja tolmutaset lähimate elamute, Kivihindersi (katastritunnus 90701:001:0419, aadress: Kivihindersi, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302), Lill-Kråka (katastritunnus 90701:001:0131, aadress: Lill-Kråka, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302) ja Östery vkt 24 (katastritunnus 90701:001:0134, aadress: Lääne maakond, Vormsi vald, Borrby küla, Östery vkt 24) juures. Müra- ja tolmutaset seirata vähemalt kaks korda aastas karjääris töö maksimaalsel intensiivsusel. Seire aruanded esitada kaevandamisloa andjale. Esimese 3 aasta seiretulemuste analüüsi põhjal otsustab loa andja leevendusmeetmete ja edasise seire vajaduse. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48, ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Vormsi Vallavolikogu 16.11.2017 otsusele nr 27, maavarade komisjoni 11.12.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-189 ja Vormsi Vallavalitsuse taotlusele, otsustan: 3.1 Anda ettevõttele Vormsi Vallavalitsus maavara kaevandamise luba nr L.MK/330033 Borrby kruusamaardlas Borrby kruusakarjääri mäeeraldisel kehtivusajaga 15 aastat. 3.2 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Vormsi Vallavalitsuse maavara kaevandamise luba nr L.MK/330033 menetluses. Täiendavad keskkonnauuringud pole vajalikud. 3.3 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.3.1 Loa omaja: Vormsi Vallavalitsus (registrikood 75022427; aadress Hullo küla, Vormsi vald, Lääne maakond, 91301); 3.3.2 Kaevandaja: Vormsi Vallavalitsus (registrikood 75022427; aadress Hullo küla, Vormsi vald, Lääne maakond, 91301); 10 (12) 3.3.3 Maardla: mäeeraldis asub Borrby kruusamaardlas. Maardla registrikaardi nr 935. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus; 3.3.4 Mäeeraldis: Borrby kruusakarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 7,94 ha ja asub Vormsi vallas; 3.3.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 8,94 ha. Korrastamise suund on rohumaa ja metsamaa; 3.3.6 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: M. Rammo, R. Sinisalu Borrby uuringuruumi geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.08.2015.a.). Varud on kinnitatud keskkonnaministri 22.10.2015 käskkirjaga nr 961; 3.3.7 Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 115,5, millest kaevandatav on 112,5 tuh m³ ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 30,0 tuh m³, millest kaevandatav on 30,0 tuh m3; 3.3.8 Maavara kasutusalad: teedeehitus ja tsiviilehitus; 3.3.9 Täiendavad tingimused: 3.3.9.1 elektriliini mastide ja tugede ümbrusest võib kaevandada mitte ligemal kui 6 meetrit, et säilitada eelpoolnimetatute püsikindlus; 3.3.9.2 elektriliini all kaevandamisel tagamaks ohutu töö teostamine ei tohi kaevandatava seadme ükski tööorgan ulatuda elektriliinile lähemale kui 2 meetrit; 3.3.9.3 elektriliini kaitsevööndis tehtava töö korral tuleb tagada paigaldise terviklikkuse säilimine. Elektriliini või taristu vigastamisel peab töö teostaja kandma kõik kulud paigaldise tööseisukorra taastamiseks; 3.3.9.4 tööde teostamisest elektriliini kaitsevööndis (10 meetrit elektriliini teljest kummalegi poole) eelnevalt teavitada Imatra Elekter AS-i kirjalikult või e-maili teel märkides ära tööde teostamise aja; 3.3.9.5 kui tekib vajadus elektriliini teisaldamiseks peab töövõtja kandma kõik kulud sellise töö teostamiseks; 3.3.9.6 purustus-sorteerimissõlme töö on ilma niisutussüsteemita keelatud; 3.3.9.7 kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist; 3.3.9.8 mäeeraldisel ja selle teenindusmaal maavara väljata, materjali purustada ja sorteerida ning väljavedu teostada ainult päevasel ajal kell 07.00 kuni 19.00 esmaspäevast reedeni; 3.3.9.9 kooritud katendist rajada kuni 5 m kõrgused müratõkkevallid mäeeraldise põhja- ja läänepiirile; 3.3.9.10 kaevandamise esimese kolme aasta jooksul seirata müra- ja tolmutaset lähimate elamute, Kivihindersi (katastritunnus 90701:001:0419, aadress: Kivihindersi, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302), Lill-Kråka (katastritunnus 90701:001:0131, aadress: Lill-Kråka, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302) ja Östery vkt 24 (katastritunnus 90701:001:0134, aadress: Lääne maakond, Vormsi vald, Borrby küla, Östery vkt 24) juures. Müra- ja tolmutaset seirata vähemalt kaks korda aastas karjääris töö maksimaalsel intensiivsusel. Seire aruanded esitada loa väljaandjale. Esimese 3 aasta seiretulemuste analüüsi põhjal otsustab loa andja leevendusmeetmete ja edasise seire vajaduse. 3.4 Avalikustada Vormsi Vallavalitsuse kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba L.MK/330033 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. 11 (12) Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Saata: Vormsi Vallavalitsus ([email protected]) Teadmiseks: Maa-amet ([email protected]); Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Triinu Lember maapõuespetsialist maapõuebüroo 12 (12)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on koostatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lg 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Taotletav kohaliku tähtsusega Borrby kruusakarjäär asub Borrby kruusamaardlas (registrikaardi nr 935) Lääne maakonnas Vormsi vallas Borrby külas kohalikule omavalitsusele kuuluval kinnistul Borrby karjäär (katastritunnus 90701:001:0633, 100% mäetööstusmaa). Kinnistu kuulub Vormsi Vallavalitsusele. Taotletava mäeeraldise pindala on 7,94 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,94 ha. Taotletav maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisloa) kehtivusaeg on 15 aastat. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa on kaetud hõreda metsa ja võsaga. Mäeeraldise keskosas on umbes 1,5 ha suurune ja 1,5-2,5 m sügavune paarkümmend aastat tagasi mahajäetud Borrby kruusakarjäär (kust on kaevandatud 1980-ndatest aastatest alates). Vana karjääri idaosas on veepealne varu ammendatud (kujunenud on 3 väikest, kuni 0,5 m sügavust veekogu kogupindalaga 0,27 ha) ning ee ala on mäeeraldisest välja jäetud. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaosas paikneb nimetu elektriõhuliin (VID kood FID1285653; kaitsevöönd 10 m liini teljest), mis lõunaosas läbib ka mäeeraldist. Imatra Elekter AS kooskõlastas 11.09.2015 kirjaga Borrby- Österi elektriliini kaitsevööndis asuva liiva-kruusa varu arvele võtmise ja kaevandamise alljärgnevatel tingimustel: 1) elektriliini mastide ja tugede ümbrusest võib kaevandada mitte ligemal kui 6 meetrit, et säilitada eelpoolnimetatute püsikindlus; 2) elektriliini all kaevandamisel tagamaks ohutu töö teostamine ei tohi kaevandatava seadme ükski tööorgan ulatuda elektriliinile lähemale kui 2 meetrit; 3) elektriliini kaitsevööndis tehtava töö korral tuleb tagada paigaldise terviklikkuse säilimine. Elektriliini või taristu vigastamisel peab töö teostaja kandma kõik kulud paigaldise tööseisukorra taastamiseks; 4) tööde teostamisest elektriliini kaitsevööndis (10 meetrit elektriliini teljest kummalegi poole) eelnevalt teavitada Imatra Elekter AS-i kirjalikult või e-maili teel märkides ära tööde teostamise aja; 5) kui tekib vajadus elektriliini teisaldamiseks peab töövõtja kandma kõik kulud sellise töö teostamiseks. Taotletavast mäeeraldis ja selle teenindusmaa piirneb idast avalikus kasutuses olev kohaliku Hullo - Borrby sadama tee nr 9070002, mille äärmise sõiduraja välimisest servast jääb mäeeraldis ja selle teenindusmaa vastavalt umbes 5 m ja 3 m kaugusele. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa piirnevad kirdes Östery teega. Kaevandamisloa taotlusele on lisatud Vormsi Vallavalitsuse 17.08.2015 kiri nr 7-8/1/2015-2, 1 KeHJS § 56 lg 12 kohaselt kohaldatakse enne 13.07.2017 esitatud tegevusloa taotlusele, mille KMH algatamise või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Sellest tulenevalt on siin ja edaspidi käsitletud KeHJS-i sätteid taotluse esitamise ajal (21.12.2016) kehtinud KeHJS redaktsioonist (RT I, 10.11.2016, 4; kehtivusaeg 20.11.-31.12.2016). millega Vormsi Vallavalitsus kooskõlastab Borrby karjääris maavara aktiivse tarbevaru arvelevõtmise ja kaevandamise Hullo-Borrby sadama tee ja Östery tee kaitsevööndis 5 m kaugusel tee servast. Taotletavast mäeeraldisest jääb lähim elamu umbes 350 m kaugusele kagusse. Lähim küla, Borrby küla, asub taotletavast karjäärist umbes 500 m kaugusel kagus. Taotletavast mäeeraldisest jääb 20 m kaugusele läände hoone, kuhu omavad sissekirjutust kaks kodanikku. Taotlusmaterjalide seletuskirjas ei ole lähima elamuna antud majapidamist mainitud. Vormsi Vallavalitsuse kinnisvaraspetsialisti sõnul on tegemist majapidamisega, kus ei elata sees aastaringselt. Eelpoolnimetatud kodanikud on arvatud menetlusosaliste hulka ning neile on saadetud teatised taotletava Borrby kruusakarjääri menetlusse võtmisest. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Seisuga 01.08.2015 on taotletava mäeeraldise piires ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 115,5 tuh m³ ja kaevandatav varu on 112,5 tuh m³ ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 30,0 tuh m³, millest kaevandatav varu on 30,0 tuh m3. Maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks taotletakse 10 tuh m³. Kruus ja liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitsealad ja looduskaitselised objektid. Lähimad looduskaitselised objektid on taotletavast mäeeraldisest umbes 100 m kaugusel rannaniidul kasvavad soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), 355 m kaugusel idas asuva tumepunase neiuvaiba Epipactis atroturbens kasvukoht ja umbes 700 m kaugusel läänes asuva tuuletallaja Falco tinnunculus pesitsuspaik. Kõik nimetatud liigid kuuluvad kolmandasse kaitsekategooriasse. Taotletav tegevus eeldatavalt ei mõjuta eelpoolnimetatud kaitsealuseid elusolendeid. Borrby mäeeraldis piirneb idast Väinamere hoiualaga (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 "Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse nr 59 "Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas" muutmine"), mis kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide kaitse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väinamere loodusala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide kaitse. Väinamere linnuala kaitse- eesmärk on linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. 2 (8) Borrby mäeeraldisega piirneval alal Väinamere hoiualal on inventeeritud kaitstav poollooduslik kooslus, elupaigatüüp kadastik (5130). Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 järgi on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 3 lg 1 järgi loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. LKS § 3 lg 2 järgi loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Kruusa ja liiva kaevandamine tõenäoliselt ei kahjusta kaitstavat elupaigatüüpi. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires puuduvad teadaolevalt ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Eeldatavalt puudub kavandataval tegevusel mõju ülalmainitud objektidele. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Vastavalt kaevandamisloa taotlusmaterjalidele paikneb kogu mäeeraldise kaevandatav varu pealpool põhjavee taset. Kasulik kiht koosneb veepealsest kruusast ja segateralisest liivast, mida kaevandatakse ühe astmena. Vastavalt kaevandamisloa taotlusmaterjalidele kooritakse enne kaevandamist kasvukiht ja paigutatakse mäeeraldise servadele kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Kokku on kattekihi (muld, mullasegune kruus ja liiv) keskmine paksus 0,3 m ja selle maht on 24 tuh m3. Katendit kasutatakse hiljem korrastamisel (korrastamise suund on metsamaa). Vastavalt kaevandamisloa taotlusmaterjalidele toimub kaevandamine karjääriviisiliselt ekskavaatori ja kopplaaduriga. Kaevandamisel kasutatakse samuti buldooserit. Vastavalt kaevandamisloa taotlusmaterjalidele toimub materjali väljavedu autotranspordiga. Karjäärile on juurdepääs Hullo-Borrby sadama teelt. 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatud materjali kasutatakse teedeehituses ja tsiviilehituses. 3 (8) 2.2. jäätme- ja energiamahukus Kokku on kattekihi (muld, mullasegune kruus ja liiv) keskmine paksus vastavalt kaevandamisloa taotlusmaterjalidele 0,3 m ja selle maht on 24 tuh m3. Katendit kasutatakse hiljem korrastamisel (korrastamise suund on metsamaa). Keskkonnaametile on koos maavara kaevandamisloa taotlusega esitatud heakskiitmiseks Borrby kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamisjäätmekava. Taotletav tegevus ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas. 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Kinnistut ümbritsevad valdavas enamuses läänes, põhjas ja lõunas eramaad. Idas piirneb kinnistu kohalike teedega Hullo-Borrby sadama tee ja Östery tee. 3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 3.1. vee, pinnase saastatus Kogu kaevandatav Borrby kruusakarjääri mäeeraldise varu paikneb pealpool põhjaveetaset. Pinna- ja põhjavee kvaliteet saab oluliselt halveneda siis, kui toimub mõne karjäärimasina avarii ning selle tulemusel satub pinnasesse või veekokku masinate kütust, määrdeaineid või muud reostust. Kui kaevandaja järgib kõiki ettevaatusabinõusid ja kõrget töökultuuri, siis sellise avarii toimumine on vähetõenäoline. Tulenevalt eelnevast ei kaasne eeldatavalt mõju piirkonna põhja- või pinnaveerežiimile. 3.2. õhu saastatus Vastavalt kaevandamisloa taotlusmaterjalidele on tolmu peamisteks tekitajateks karjäärist materjali välja vedavad kallurautod ja ajuti töötav purustus-sorteerimissõlm. Valmistoodangu äravedu võib toimuda aastaringselt. Tolmu leviku tõkestamiseks on otstarbekas kuival ja tuulisel perioodil regulaarselt niisutada karjääri väljaveoteed. Kruusa-liiva kaevandamiseks kasutatava ekskavaatori diiselmootor eraldab heitgaase, mille kogus on võrreldav transpordis ja põllumajanduses kasutatavate analoogsete mehhanismide nagu traktorid, kombainid, veoautod jne poolt eraldatavate kogustega. Vastavalt 22.08.2017 Vormsi Vallavalitsuse poolt esitatud „Borrby kruusakarjääris kaevandamisega kaasneva müra ja tolmu eksperthinnang. Töö nr 17/1923.“ (edaspidi eksperthinnang) ei teki Borrby kruusakarjääri mäeeraldisel ega madala liiklusintensiivsuse tõttu väljaveoteede vahetus ümbruses ülenormatiivseid tolmu kontsentratsioone. Eksperthinnangu kohaselt ei ole tolmu leviku piiramiseks leevendusmeetmete kasutuselevõtt esialgu vajalik. Ebasoodsatel ilmastikutingimustel (pikaajaline põud, madal õhuniiskus, suur tuule kiirus, ebasoodne tuule suund) või tööee asukoha muutmisel võivad tekkida suuremad tolmu kontsentratsioonid, mis võivad levida prognoositust kaugemale. Reaalseid tolmu kontsentratsioone tuleb kontrollida seire käigus. Kõrgemate tolmu kontsentratsioonide või 4 (8) kohalike elanike kaebuste esinemisel tuleb tolmu levikut piirata. Leevendusmeetmetena saab mäeeraldisel täiendavalt niisutada kaevist ja valmistoodangu ladusid ning maavara kaevandada astangu põhjast, et lokaliseerida tolmuheitmete levikut. Transpordist põhjustatud tolmu leviku vähendamiseks on levinumad meetmed teede perioodiline niisutamine ja/või töötlemine kloriidiga, kallurautode koormate niisutamine ja katmine ning liikumiskiiruse vähendamine. Eelnimetatud leevendusmeetmed on piisavad vältimaks ülenormatiivse tolmu teket ja levikut ebasoodsatel tingimustel. Tulenevalt eelnevast lisab Keskkonnaamet kaevandamisloale järgneva täiendava tingimuse: 1) purustus-sorteerimissõlme töö on ilma niisutussüsteemita keelatud; 2) kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist. 3.3. jäätmeteke Tulenevalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 p 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lg 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vormsi Vallavalitsus esitas koos kaevandamisloa taotlusega Keskkonnaametile heakskiitmiseks Borrby kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamisjäätmekava. 3.4. müra Tulenevalt kaevandamisloa taotlusmaterjalidest, tekitavad müra karjääris töötavad masinad (ekskavaator, buldooser, kopplaadur, kallurauto) ja ajuti ka kruusa purustav seade. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Eestis kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84-90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 dB ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karjääris liiguvad masinad süvendis, mis toimib müratõkendina ja alandab mürataset 18-25 dB võrra. Vastavalt 22.08.2017 esitatud eksperthinnangule ei ole arendajal plaanis kaevise täiendav töötlemine karjääris, mistõttu Keskkonnaametile edastatud eksperthinnangus ei ole müra modelleerimisel arvestatud mobiilse purustus-sorteerimissõlmega. Vastavalt eksperthinnangule laetakse kaevis otse kalluritele ning veetakse mäeeraldiselt välja. Vastavalt eksperthinnangule sõltub transpordist tingitud müra peamiselt liiklusintensiivsusest, kuid lisaks mõjutavad müra teket teede seisukord, sõidukite liikluskiirus ja raskeveokite osakaal kogu liiklusest. Karjäärisisesed ja väljaveotee Hullo-Borrby sadama teel on kruuskattega. Liiklusintensiivsuseks kujuneb karjäärisisestel teedel vastavalt eksperthinnangus välja toodud tabelile 3.2 umbes 2 masinat tunnis ja Hullo-Borrby sadama teelõigul umbes 2,4 masinat tunnis. Vastavalt eksperthinnangule ei ületa kaevandamisega kaasnev müra päevast piirnormi ühegi 5 (8) majapidamise õuealal. Müratasemed jäävad vahemikku 40-45 dB. Ülenormatiivne müratase (rohkem kui 60 dB) levib peamiselt töötavate masinate vahetus läheduses (tööorganist kuni umbes 50 m) ning ei levi mäeeraldise piiridest väljapoole. Madala liiklusintensiivsuse tõttu ei esine transpordist põhjustatud ülenormatiivseid müratasemeid tee teljest kaugemal. Läänest külgneb mäeeraldis avatud põllumaaga, mistõttu müra levib selles suunas kaugemale. Ida poolt võimendab müra suuremat levikut antud suunas valmistoodangu väljavedu Hullo-Borrby sadama teel. Põhja ja lõuna suundades on müra levik suuremal määral piiratud metsa tõttu. Vastavalt eksperthinnangule ei kaasne ülenormatiivseid müratasemeid lähimate tundlike objektide juures. Samuti ei tõuse piirkonna üldine müratase üle elamu maa-aladele ja rohealadele kehtestatud piirnormi. Seetõttu ei ole müra leviku piiramiseks täiendavate leevendusmeetmete kasutuselevõtt esialgu vajalik. Mäetööde asukoha muutmisel võib müra levik karjäärist muutuda. Juhul kui mürataseme kasv osutub prognoositust suuremaks või kohalike elanike poolt esineb kaebusi, saab vajadusel tööaega ja väljavedu ajaliselt piirata ajavahemikule 07.00 – 19.00. Mäeeraldise põhja- ja läänepiirile, mille läheduses paiknevad hooned, on soovituslik kooritud katendist rajada kuni 5 m kõrgused müratõkkevallid, mis vähendavad tunduvalt müra levikut nendes suundades. Tegelikke müratasemeid tuleb kaevandamise alustamisel kontrollida seire käigus. Tulenevalt eelnevast ja võttes arvesse, et eksperthinnangus ei ole arvestatud müra modelleerimisel ajutist purustus-sorteerimissõlme, määrab Keskkonnaamet kaevandamisloa täiendavateks tingimusteks: 1) mäeeraldisel ja selle teenindusmaal maavara väljata, materjali purustada ja sorteerida ning väljavedu teostada ainult päevasel ajal kell 07.00 kuni 19.00 esmaspäevast reedeni. 2) kooritud katendist rajada kuni 5 m kõrgused müratõkkevallid mäeeraldise põhja- ja läänepiirile 3) kaevandamise esimese kolme aasta jooksul seirata müra- ja tolmutaset lähimate elamute, Kivihindersi (katastritunnus 90701:001:0419, aadress: Kivihindersi, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302), Lill-Kråka (katastritunnus 90701:001:0131, aadress: Lill-Kråka, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302) ja Östery vkt 24 (katastritunnus 90701:001:0134, aadress: Lääne maakond, Vormsi vald, Borrby küla, Östery vkt 24) juures. Müra- ja tolmutaset seirata vähemalt kaks korda aastas karjääris töö maksimaalsel intensiivsusel. Seire aruanded esitada loa väljaandjale. Esimese 3 aasta seiretulemuste analüüsi põhjal otsustab loa andja leevendusmeetmete ja edasise seire vajaduse. 3.5. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 3.6. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust maavara kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Vastavalt kaevandamisloa taotlusmaterjalidele peetakse mäetöödel kinni kehtivatest mäetööde korda sätetavatest eeskirjadest ja nõuetest nagu: töötavate seadmete regulaarne ülevaatus, kütte- ja määrdeainete mahasattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendiste olemasolu ja 6 (8) korrashoid, seadmeid tangitakse ja remonditakse selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavate töö- ja kaitse vahendite olemasolu, töötajate instrueerimine jne. Kui kaevandaja järgib kõiki ettevaatusabinõusid ja kõrget töökultuuri, siis tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemine on vähetõenäoline. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitsealad. Borrby mäeeraldis piirneb idast Väinamere hoiualaga (Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 155 "Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse nr 59 "Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas" muutmine") kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. Kruusa ja liiva kaevandamine tõenäoliselt ei kahjusta kaitstavat elupaigatüüpi. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitselised objektid. Lähimad looduskaitselised objektid on taotletavast mäeeraldisest umbes 100 m kaugusel rannaniidul asuvad soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) ja kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) kasvukohad, 355 m kaugusel idas asuva tumepunase neiuvaiba Epipactis atroturbens kasvukoht ja umbes 700 m kaugusel läänes asuva tuuletallaja Falco tinnunculus pesitsuspaik. Mõlemad liigid kuuluvad kolmandasse kaitsekategooriasse. Taotletav tegevus eeldatavalt ei mõjuta eelpoolnimetatud kaitsealuseid elusolendeid. 6. KeHJS § 6 lg 3 p-des 1-4(1) nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kaevandamisel tekkiva tolmu, müra ja vibratsiooni osas ei ulatu mõju eeldatavalt oluliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Kaevandamine toimub ülalpool põhjavee taset, seega ümbruskonna põhjaveetaset ega selle keemilist koostist eeldatavalt ei mõjutata. Ruumiliselt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiridest väljapoole, küll aga on maastikupilt tegevuse kestel visuaalselt häiritud. Taotletava kruusakarjääri alal on vana mahajäetud, korrastamata kruusakarjäär, seega on visuaalne häiring juba olemas. Hiljem maa- ala korrastamisega likvideeritakse ka visuaalne häiring ning ala saab lõpuks korrastatud. Kumulatiivseid ja piiriüleseid mõjusid ette näha ei ole. 7. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. 7 (8) 8. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus: Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest: 1) kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2) ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni ja mürataseme tekkimine on ebatõenäoline, kui kasutatakse leevendusmeetmeid; 3) mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; 4) eelhindamise tulemusena selgus eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju puudumine. Keskkonnaamet lisab kaevandamisloasse järgmised täiendavad tingimused: 1) elektriliini mastide ja tugede ümbrusest võib kaevandada mitte ligemal kui 6 meetrit, et säilitada eelpoolnimetatute püsikindlus; 2) elektriliini all kaevandamisel tagamaks ohutu töö teostamine ei tohi kaevandatava seadme ükski tööorgan ulatuda elektriliinile lähemale kui 2 meetrit; 3) elektriliini kaitsevööndis tehtava töö korral tuleb tagada paigaldise terviklikkuse säilimine. Elektriliini või taristu vigastamisel peab töö teostaja kandma kõik kulud paigaldise tööseisukorra taastamiseks; 4) tööde teostamisest elektriliini kaitsevööndis (10 meetrit elektriliini teljest kummalegi poole) eelnevalt teavitada Imatra Elekter AS-i kirjalikult või e-maili teel märkides ära tööde teostamise aja; 5) kui tekib vajadus elektriliini teisaldamiseks peab töövõtja kandma kõik kulud sellise töö teostamiseks; 6) purustus-sorteerimissõlme töö on ilma niisutussüsteemita keelatud; 7) kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist; 8) mäeeraldisel ja selle teenindusmaal maavara väljata, materjali purustada ja sorteerida ning väljavedu teostada ainult päevasel ajal kell 07.00 kuni 19.00 esmaspäevast reedeni; 9) kooritud katendist rajada kuni 5 m kõrgused müratõkkevallid mäeeraldise põhja- ja läänepiirile 10) kaevandamise esimese kolme aasta jooksul seirata müra- ja tolmutaset lähimate elamute, Kivihindersi (katastritunnus 90701:001:0419, aadress: Kivihindersi, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302), Lill-Kråka (katastritunnus 90701:001:0131, aadress: Lill-Kråka, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302) ja Östery vkt 24 (katastritunnus 90701:001:0134, aadress: Lääne maakond, Vormsi vald, Borrby küla, Östery vkt 24) juures. Müra- ja tolmutaset seirata vähemalt kaks korda aastas karjääris töö maksimaalsel intensiivsusel. Seire aruanded esitada loa väljaandjale. Esimese 3 aasta seiretulemuste analüüsi põhjal otsustab loa andja leevendusmeetmete ja edasise seire vajaduse. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 8 (8)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/330033 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Vormsi Vallavalitsus 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 75022427 1.3. Aadress Hullo küla, Vormsi vald, Lääne maakond, 91301 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Vormsi Vallavalitsus 2.2. Äriregistri kood/isikukood 75022427 2.3. Aadress Hullo küla, Vormsi vald, Lääne maakond, 91301 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Borrby 3.2. Maardlaosa nimetus kruusamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 935 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Borrby kruusakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Lääne maakond, Vormsi vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 7,94 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 8,94 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring Nimetus M. Rammo, R. Sinisalu Borrby uuringuruumi geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.08.2015.a.). geoloogiafondi number 8646 varude kinnitamise otsus ja kuupäev Varud on kinnitatud keskkonnaministri 22.10.2015 käskkirjaga nr 961 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru ehitusliiv 30 tuh m3 ehituskruus 115,5 tuh m3 aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru  passiivne reservvaru kaevandatav varu ehitusliiv 30 tuh m3 ehituskruus 112,5 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.08.2015 7. Katend, Katendi kogus 24 tuh m3 tuh m3, sh mulla kogus tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus ja tsiviilehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 10 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik - 8.4. Loa kehtivusaeg 27.12.2017 kuni 26.12.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: rohumaa ja metsamaa 10. Täiendavad 10.1. elektriliini mastide ja tugede ümbrusest võib kaevandada mitte tingimused ligemal kui 6 meetrit, et säilitada eelpoolnimetatute püsikindlus; 10.2. elektriliini all kaevandamisel tagamaks ohutu töö teostamine ei tohi kaevandatava seadme ükski tööorgan ulatuda elektriliinile lähemale kui 2 meetrit; 10.3. elektriliini kaitsevööndis tehtava töö korral tuleb tagada paigaldise terviklikkuse säilimine. Elektriliini või taristu vigastamisel peab töö teostaja kandma kõik kulud paigaldise tööseisukorra taastamiseks; 10.4. tööde teostamisest elektriliini kaitsevööndis (10 meetrit elektriliini teljest kummalegi poole) eelnevalt teavitada Imatra Elekter AS-i kirjalikult või e-maili teel märkides ära tööde teostamise aja; 10.5. kui tekib vajadus elektriliini teisaldamiseks peab töövõtja kandma kõik kulud sellise töö teostamiseks; 10.6. purustus-sorteerimissõlme töö on ilma niisutussüsteemita keelatud; 10.7. kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid, samuti mäeeraldise põhjaosast väljuvat väljaveoteed 100 meetri ulatuses mäeeraldise piirist; 10.8. mäeeraldisel ja selle teenindusmaal maavara väljata, materjali purustada ja sorteerida ning väljavedu teostada ainult päevasel ajal kell 07.00 kuni 19.00 esmaspäevast reedeni; 10.9. kooritud katendist rajada kuni 5 m kõrgused müratõkkevallid mäeeraldise põhja- ja läänepiirile; kaevandamise esimese kolme aasta jooksul seirata müra- ja tolmutaset lähimate elamute, Kivihindersi (katastritunnus 90701:001:0419, aadress: Kivihindersi, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302), Lill-Kråka (katastritunnus 90701:001:0131, aadress: Lill- Kråka, Borrby küla, Vormsi vald, Lääne maakond 91302) ja Östery 2 (3)  vkt 24 (katastritunnus 90701:001:0134, aadress: Lääne maakond, Vormsi vald, Borrby küla, Östery vkt 24) juures. Müra- ja tolmutaset seirata vähemalt kaks korda aastas karjääris töö maksimaalsel intensiivsusel. Esimese 3 aasta seiretulemuste põhjal hinnata leevendusmeetmete ja edasise seire vajadust. Seire aruanne esitada loa väljaandjale 11. Loa andmise Maavara kaevandamise luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo ja muutmise juhataja 27.12.2017 korraldusega nr 1-3/17/3115. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Kuupäev: 27.12.2017 3 (3) Saatja: [email protected] Saatmisaeg: kolmap�ev, 27. detsember 2017 11:18 Adressaat: Vormsi Vallavalitsus; TJA - Avalik Teema: Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Borrby kruusakarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Borrby kruusakarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile korralduse "Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Borrby kruusakarj��ri m�eeraldisele ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine". Edastatud dokument on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis numbriga 1- 3/17/3115. K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee