Saatja: "Jaanus Aun" <
[email protected]>
Saaja: "MKM info",
[email protected]
Teema: FW: seisukoht seoses Elektrilevi ettepanekutega
Kuupäev: 2024-04-08 07:41
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Saadan informatsiooniks kirja, mille saatsime Riigikogu majandus- ja
keskkonnakomisjonile.
Lugupidamisega
Jaanus Aun
Eesti Erametsaliit
tegevjuht
Riigikogu majanduskomisjon 05. 04.2024
Riigikogu keskkonnakomisjon
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Kliimaministeerium
Seisukoht seoses Elektrilevi ettepanekutega metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmiseks ja
ettepanek alternatiivse lahenduse kasutamiseks
Elektrilevi on 20.03.2023 saatnud Riigikogu majanduskomisjonile ettepanekud metsaseaduse ja
looduskaitseseaduse muutmiseks. Kuna ennekõike metsaseaduse muudatused puudutavad otseselt
erametsaomanike õigusi elektriliinide kaitsevööndites tehtavate tööde osas esitab Eesti Erametsaliit
Elektrilevi seisukoha osas käesoleva arvamuse.
1. Probleemid suhtlemisel erametsaomanikega
On meeldiv lugeda Elektrilevi tõdemust, et Elektrilevi lähtub liinikoridoride hooldamisel ja
laiendamisel majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. Paraku on Eesti Erametsaliit
kogenud praktikas mitmete metsaomanike pahameelt, kuna Elektrilevi ei järgi nimetatud määruses
toodud maaomanike teavitamiskohustust, liinikoridoris raiutud metsamaterjali kokkuveo teostamise
kohustust ja/või kohustust leppida enne raiet metsaomanikuga kokku metsamaterjali
järkamismõõtudes. Oleme nii need probleemid kui ka puudused seoses liinitrassi koridorides
tehtavate raiete kohatise halva kvaliteediga tõstatanud kohtumistel Elektrilevi juhatusega. Kuigi
probleeme on tunnistatud, on kokku lepitud lahendused jäänud Elektrilevi poolt enamjaolt ellu
viimata. Nii näiteks on ühe lahendusena leitud, et metsaomanikud, kes on ise huvitatud
liinikoridoride hooldamisest ning omavad selleks piisavat professionaalsust (ennekõike
metsaettevõtjatest metsaomanikud) võiksid liinitrassi hooldustööd ise teha. Metsaomanike hulgas
on tehtud ka vastav huvide kaardistamine ning esitatud Elektrilevile andmed maaüksustest, millel
omanikud oleks ise valmis liinitrasside hooldamiskohustust täitma. Paraku on lahendus praktikas
jätkuvalt kasutusele võtmata.
Nõustume Elektrilevi seisukohaga, et metsaomanike motivatsioon esitada raadamiseks metsateatis
võib olla madal. Eriti kahaneb metsaomanike valmisolek metsateatise esitamiseks pärast seda, kui
alates 01.07.2024 on metsaomanik kohustatud metsateatise esitamise eest tasuma riigilõivu 30
eurot. Samas leiame, et metsateatise esitamiskohustuse kaotamisega väheneks Elektrilevi jaoks
veelgi vajadus metsaomanikega suhtlemiseks. Kuigi enamjaolt metsaomanikke liinikoridori
raietöödest teavitatakse, esineb ka juhtumeid töödest mitteteavitamisest. Enamgi on praktikas aga
soovimatust täita ülalviidatud määrust metsamaterjali järkamismõõtude ja ladustamiskoha
metsaomanikuga kokku leppimise osas. Siit tulenvalt on käesoleval hetkel raske toetada Elektrilevi
ettepanekuid, mis veelgi vähendaks nende poolset suhtlemist metsaomanikuga. Kui Elektrilevi
ettepanekut toetada, siis ainult tingimusel, et metsateatist esitamata võib liiniomanik raie teha nendel
juhtudel, kui metsaomanik on kinnitanud, et ei soovi metsamaal liinikoridori hooldustööd ise teha.
Elektrilevi on teinud ka ettepanekud määruse nr 73 muutmiseks. Kuna tehtud
muudatusettepanekud sisaldavad võrreldes määruse praeguse regulatsiooniga metsaomanike õigusi
kitsendavaid mõtteid, palub Eesti Erametsaliit majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil kaasata
meid määruse muudatuste ettevalmistamise protsessi. Praegusel juhul püüab Elektrilevi enda
suutmatust leppida metsaomanikega kokku metsamaterjali järkamismõõtudes ja ladustamise
asukohas lahendada sellega, et määrusest võetakse Elektrilevi vastavaks tegevuseks kohustavad
sätted välja. Selline lähenemine on erametsaomanike jaoks vastuvõetamatu.
2. Lahendus Elektrilevi poolt tõstatud probleemile
Nõustume, et arvestatav hulk jaotusvõrgu riketest on põhjustatud puude või okste langemisest
liinidele, mis tähendab, et kaitsevööndis kasvavad puud on suured rikkeallikad. Kohtumistel
Elektrileviga oleme tõstatanud küsimuse, kuivõrd oleks võimalik metsavahelistel aladel paljasjuhet
asendada õhu- või maakaabliga. Lisaks liinide paremale kindlusele annaks see ka võimaluse
paigaldada tehniline lahendus, mis pakub võimaluse kiire andmeside tagamiseks maapiirkondades
(madalpinge liinidega on seda osaliselt tehtud). Meile on selgitatud, et mõlemad lahendusvariandid
oleks äärmiselt kulukad. Kuigi on mööndud, et optimaalseim lahendus võiks olla paljasjuhtmete
asendamine õhukaabliga, on selle lahenduse kasutusele võtmine edenenud liigselt tagasihoidliku
tempoga. Jätkatakse küll õhukaablite paigaldamisega tiheasutusaladele, kuid metsamaa osas ei ole
lahendus laialdast kasutust leidmas. Meile suuliselt esitatud seisukohtade kohaselt on aga
kuluarvestus tehtud ainult hetkekulusid ja investeerimisvõimekust arvesse võttes. Mitmed
kaasnevad kulud/tulud on jäänud tähelepanu alt välja. Näiteks on metsamaal paiknevate
paljasjuhtmete asendamisel õhukaabliga jäetud kalkulatsioonides arvestamata järgmiste aspektidega:
1. Ühiskonnale täiendavast metsamajandusest saamata jääv tulu ehk arvestatud ei ole tuluga,
mida riik võiks saada, kui praegu pelgalt liinikoridoride nö lageda maana hoitav maaressurss
saaks kasvatada metsa
Rahvusvahelise audiitorfirma Ernst&Young uuringu kohaselt lõi metsa- ja puidusektor
2021.a. 1 miljoni tihumeetri puidu töötlemisel 264,7 miljonit eurot lisandväärtust ning
sektori panusel loodi 787 miljoni euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev
mõju), mis moodustas 8,8% kogu Eestis loodavast maksutulust1.
Metsas paikneb ca 20 000 km ulatuses Elektrilevi poolt hallatavaid õhuliine. Liinikoridoride
oluliselt kitsamaks muutmine vabastaks märkimisväärselt maad metsakasvatuseks, mis saaks
tulevikus pakkuda tulu nii metsaomanikele kui riigile.
2. Raadamise negatiivse mõju vähenemine kliimaeesmärkide täitmisele
Eesti on LULUCF-i reeglistiku raames võtnud maakasutussektorile kaelamurdvad
kohustused tagada aastaks 2030 süsiniku sidumine tasemel 2,5 miljonit tonni Co2. Ükskõik
mis eesmärgil raadamine teostatakse, arvestatakse see igal juhul maakasutussektoris süsiniku
1
Vt. Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Kättesaadav: https://empl.ee/wp-
content/uploads/2023/03/EMPL_2022_Metsa-ja-puidusektori-sotsiaalmajandusliku-moju-analuus.pdf
heitmise poolele, mille vastukaaluks tuleb astuda samme süsiniku sidumiseks. Euroopa
kliimapoliitika kohaselt töötab raadamine otseselt vastu kliimaeesmärkide saavutamisele,
mistõttu peab riiklik poliitika olema suunatud raadamiste tuntavale vähendamisele. Kitsamad
liinikoridorid nõuavad väiksemat raadamist.
3. Elurikkuse hoidmine
Ilmselgelt ei aita kunstlikult lagedana hoitavad alad kaasa elurikkuse suurendamisele.
Kitsamad liinikoridorid võimaldaks suuremas mahus metsakoosluste teket ja aitaks seeläbi
kaasa elurikkuse paremale hoidmisele meie metsamaal.
4. Pingete vähendamine maaomanike ja liinivaldaja vahel
Kitsamad liinitrassid tähendavad oluliselt väiksemas mahus trassiraiet, mistõttu väheneb ka
riive metsaomanike omandiõiguse teostamisele ja vähenevad konfliktolukorrad Elektrilevi ja
metsaomanike vahel.
Lähtudes eeltoodust teeb Eesti Erametsaliit ettepaneku õigusaktide tasandil määratleda
prioriteedina asendada metsamaal paiknevad paljasjuhtmed õhukaabliga.
Lugupidamisega,
Jaanus Aun
Eesti Erametsaliit
tegevjuht