Taotlus

TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/S/24-021-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik (edaspidi tellija), ja Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis, registrikood 90005952, asukoht Ahtri tn 6a, Tallinn 10151, mida esindab juhatuse liige Urmo Kübar (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on rakendusuuringu „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ läbiviimine (edaspidi Töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö hõlmab erinevate metodoloogiate alusel koostatud uuringut tööturuteenuste ja -toetuste seaduse1 (TTTS) § 42 sätestatud ajutise töötamise regulatsiooni mõjudest töötute tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Töö täpsem maht, ulatus ja kirjeldus ning Tööle esitatavad nõuded on toodud Lepingu lisas 1 (Tehniline kirjeldus). 2.2. Lepingu täitmise käigus on poolte kokkuleppel lubatud ajakava muuta eeldusel, et see ei ületa Töö kogukestust (maksimaalselt 45 nädalat). 2.3. Leping sõlmitakse tellija korraldatud konkursi „Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ tulemusena ning vastavuses konkursi alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle tulemusena koostatud lõpparuande tellijale üle elektroonselt 43 (nelikümmend kolm) nädala jooksul pärast Lepingu allkirjastamist. 2.6. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi Akt, Lisa 6) 2.7. Tellija allkirjastab Akti 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates töövõtja digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Tööde suhtes pretensioone. 2.8. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele Töös ja määrab puudus(t)e kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest Töövõtja poolt. 1 TTTS kehtis kuni 31.12.2023. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud Töö teostamise eest tasu summas 59 930 eurot, millele lisandub käibemaks 13 184,60 eurot, summa kokku 73 114,60 eurot. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub käesolevas punktis esitatud tasus. 3.2. Tööde eest tasumine toimub töövõtja poolt esitatud arve alusel. Töövõtja esitab arve Tööde eest tasumiseks pärast Akti kahepoolset allkirjastamist. Tööde eest tasutakse kolmes etapis (sealjuures I etapis tasub Tellija 45% kogusummast, II etapis 45% kogusummast ja III etapis 10%): 3.2.1. I etapis tasutakse pärast vahekokkuvõtte vastuvõtmist 26 968,50 eurot (lisandub käibemaks 5 933,07 eurot). 3.2.2. II etapis tasutakse pärast lõpparuande vastuvõtmist 26 968,50 eurot (lisandub käibemaks 5 933,07 eurot). 3.2.3. III etapis tasutakse pärast lepingu lisa 1. Tehniline kirjeldus peatüki „Projekti orienteeriv ajakava“ punktis 5. nimetatud Töö vastuvõtmist 5 993 eurot (lisandub käibemaks 1318,46 eurot) 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Siirika Paulman, telefon 5887 8297, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Kirsti Melesk, telefon 506 4269, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 5.1.2. Lisa 2. Menetluskord; 5.1.3. Lisa 3. Uurimisrühma pädevused; 5.1.4. Lisa 4. Pakkumuse eelarve; 5.1.5. Lisa 5. Hindamiskriteeriumid; 5.1.6. Lisa 6. Üleandmise vastuvõtmise akt. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  Töövõtulepingu lisa 1 AJUTISE TÖÖTAMISE MÕJU TÖÖTUNA ARVELOLIJATE TÖÖTURUKÄITUMISELE JA MAJANDUSLIKULE TOIMETULEKULE Tellitava uurimisprojekti tehniline kirjeldus Uurimisprojekti tellija andmed Organisatsiooni nimi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Ahti Kuningas, kantsler, [email protected], tel. 625 6468 Projektikonkursi kontaktisikud (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Ingrid Erm-Eks, töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht, [email protected], tel. 5913 7380 Alusuuringu andmed Uuringu pealkiri Ajutise töötamise mõju töötuna arvelolijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) 2023. a valmis Eesti Töötukassa (edaspidi ka töötukassa) ja Tartu Ülikooli infotehnoloogia mõju- uuringute keskuse ehk CITIS-e koostöös uuring ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal. Uuring annab ülevaate registreeritud töötute ajutisest töötamisest perioodil 01.09.2020-31.08.2022 ning ajutist tööd teinud töötute karakteristikutest võrdluses teiste registreeritud töötutega. Täiendavalt töötas CITIS välja mudelid, mis analüüsivad ajutise töötamise mõju hõivesse liikumisele ja palgale. Tellitava uuringu puhul on tegemist eelneva ajutise töötamise uuringu jätkuprojektiga. Teema on uudne, kuivõrd varem ei ole Eestis uuritud, kas nn tööampsud täidavad neile pandud eesmärke, rääkimata ettepanekute tegemisest olemasoleva regulatsiooni täiustamiseks. Uuringu läbiviimise osas on suur avalik huvi, kuivõrd uuringu tulemustest on kasu lisaks tellijale ka paljudele teistele sihtgruppidele. Uuringu tulemusena saavad tööandjad teavet mis võimaldab neil tulevikus paremini kaasata ajutist tööjõudu. Eesti Töötukassa, sotsiaalteadlased ja laiemalt kogu Eesti ühiskond saab uuringust teavet, kuidas mõjutab töötuse ajal ajutise töötamise võimaldamine hõivesse jõudmist. Uuringule toetudes on edaspidi võimalik läbi viia täiendavaid akadeemilisi uuringuid. Tööturul aktiivsed ning mitteaktiivsed inimesed saavad uuringu tulemusi analüüsides paremini hinnata ja vajadusel teadlikult suunata enda tööturukäitumist. Täpsemalt on võimalik avaliku huvi kohta lugeda tehnilise kirjelduse alapeatükist „Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks“. Uuringu seotus A. ministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning B. läbivalt oluliste teemadega . Uuring on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2023. aasta tööplaanis. Probleemi või olukorra kirjeldus Statistikaameti andmetel1 elas 2020. a veidi alla poole (43%) töötutest suhtelises vaesuses ja 11,1% absoluutses vaesuses. Samas elas püsiva töökohaga inimestest suhtelises vaesuses 10% ja absoluutses vaesuses 1,6%. Olemasolevad töötushüvitised ei kindlusta inimesele majanduslikku toimetulekut tööotsimise ajal, töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus ja töötutoetus on liiga madalad, et hoida inimesi vaesusesse sattumast. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eestis töötushüvitiste asendusmäärad madalad. 20. mai 2020. a tegi Euroopa Komisjon Eestile riigipõhise soovituse tõsta töötushüvitiste saajate sotsiaalset kaitset2. 1 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja- ebaverdsus/LES02 (vaadatud 27.07.2023). 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1591720698631&uri=CELEX%3A52020DC0506 (vaadatud 27.07.2023).  Töövõtulepingu lisa 1 Septembrist 2020.a jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse3 muudatusega loodi töötuna registreeritud inimestele võimalus põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd (ehk tööampse) ilma, et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Enne seda töötuna arvelolek lõpetati, kui töötu sai tööle kasvõi mõneks tunniks, sõltumata tema töötamise koormusest ja saadavast töötasust. Ajutise töötamise regulatsiooni peamised eesmärgid: 1. parandada töötute sotsiaalset kaitset; 2. kiirendada töötute hõivesse liikumist; 3. muuta ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal paindlikumaks. Ajutise töötamise võimaldamisega ei muudetud töötuna arvelevõtmise tingimusi ja töötuna saab ennast registreerida inimene, kes ei tööta. Mida pikemalt inimene tööturult eemal viibib, seda nõrgem on tema side tööturuga, vähenevad oskused ning tööharjumus. Selline olukord võib pikendada töötuse kestust ja kokkuvõttes suurendada töötust, sealhulgas pikaajalist töötust4. Ajutine töötamine võimaldab töö otsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne ning hoida seeläbi tugevamat sidet tööturuga. Väikeste tööotste tegemine muudeti lihtsamaks ja riskivabamaks. Seda eeldusel, et inimene töötukassaga oma töö kestuse ja mahu eelnevalt läbi räägib. Selleks, et vähendada hõivest töötusesse liikumist ning suurendada töötusest täishõivesse liikumist, on piiratud lubatud töise tulu saamise aeg ja suurus. Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal on lubatud järgmistel tööturuteenuste ja -toetuste seaduses toodud tingimustel:  töösuhe kestvusega kuni kaheksa päeva;  lubatud töötamise päevade arv kuus on kaheksa (ühe kuu kohta võib sõlmida nt ühe kaheksapäevase lepingu või ka nt kaheksa ühepäevast lepingut);  töötamise liik: tööleping, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping või avalikus teenistuses olek;  makstav brutotasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40% käesoleva aasta töötasu alammäärast;  ajutist tööd võib töötuna arveloleku ajal teha kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul5. Uurimisülesanded või küsimused Tellitav rakendusuring täiendab töötukassa ning CITIS-e koostöös valminud uuringut. Uuringu eesmärk on teada saada, milline on tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ning analüüsida, kas meetme (tööturuteenuste ja -toetuste seadus ehk TTTS § 42) mõju töötute tööturukäitumisele on kooskõlas ajutise töötamise regulatsiooni eelnõu seletuskirjas püstitatud hüpoteesidega. Uuringu tulemusena ilmneb, kas ajutise töötamise võimaldamine on omanud ootuspärast ning positiivset mõju töötute sotsiaalkaitsele, tööhõivesse liikumisele ning tööhõives püsimisele. Pakkujal tuleb analüüsida meetme (TTTS § 42) mõjusid ja tulemuslikkust perioodil 1. september 2020 kuni 31. august 2022 ning esitada ettepanekud meetme tõhustamiseks. Uuring peab tegema ettepanekuid meetme tulemuslikkuse tõstmiseks sünteesides omavahel töötukassa ja CITIS-e uuringust saadud teadmist pakkuja enda hangitava teadmisega. Uuring peab sisaldama viiteid akadeemilistele allikatele. Kui ajutise töötamise regulatsiooni püstitatud eesmärke ei ole saavutatud, siis tuleb uuringus välja tuua, kas see võib tuleneda vigadest poliitika kujundamisel (regulatsiooni puudused) või selle rakendamisest, ning teha ettepanekud ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks. Uuringu sihtrühmaks on inimesed, kes on töötuna arveloleku ajal TTTS § 42 mõistes ajutiselt töötanud. Võrdlusgrupiks on inimesed, kes ei ole töötuna arveloleku ajal TTTS § 42 mõistes ajutiselt töötanud. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/10807200004 (vaadatud 27.07.2023). 4 Võrk, A.,Paulus, A. (2006). Eesti sotsiaaltoetuste ja maksude mõju inimeste tööjõupakkumise stiimulitele. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 5 Igast ajutisest töötamisest vaadatakse tagasi 24 kuud, kuid mitte kaugemale kui 1. september 2020. Loetakse kokku kõik kuud, kus on arvelolek + ajutine töötamine.  Töövõtulepingu lisa 1 Pakkujal tuleb lähtudes oma visioonist esitada täiendavaid põhjendatud ettepanekuid ülevaates esitatavate võimalike lõigete osas, mida Eesti Töötukassa ja CITIS-e uuring ja alltoodud loetelu ei sisalda, kuid mis on vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Tellija hinnangul peab uuring vastama vähemalt alltoodud uurimisküsimustele. Lõplikud uurimisküsimused lepitakse kokku Eesti Töötukassa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga pärast lepingu sõlmimist. Täpsemad uurimisülesanded on järgmised: I uurimisülesanne: EESTI TÖÖTUKASSA JA CITIS-E UURINGUT TÄIENDAV UURING NING KVALITATIIVANALÜÜS KOLME SIHTRÜHMAGA: (1) AJUTIST TÖÖD TEINUD TÖÖTUD; (2) VÕRDLUSGRUPIGA NING (3) TÖÖANDJATEGA. Eesti Töötukassa ja CITIS-e uuringu täiendamiseks tuleb sõltuvalt uurimusküsimustest analüüsida asjakohaseid (registri)andmeid ning sõltuvalt uurimisküsimusest võib olla vajalik täiendavalt analüüsida ka Eesti Töötukassa andmeid. Kvalitatiivanalüüsi teostamisel tuleb viia läbi poolstruktureeritud intervjuud, mis aitavad sügavamalt mõista erinevate osapoolte kogemusi ning hinnata süsteemi kitsaskohti. Intervjueerida tuleb vähemalt kolme sihtrühma: (1) tööampse teinud töötuid, kellest vähemalt 4 inimest on teinud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna arvelolekut töötati ning vähemalt 4 inimest, kes on teinud tööampsu, aga pole selle eest tasu saanud; (2) võrdlusrühma (tööampse mitte teinud töötuid) ning (3) tööandjaid, kellest vähemalt pooled on tööampse sihtrühmale pakkunud. 1. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal ajutiste töötamiste arv kuude lõikes kooskõlas üldise lühiajalise töötamisega (VÕS lepingutega) tööturul? 2. Kui paljud juhtimis- või kontrollorgani liikmetest teevad tööampse oma ettevõttes? 3. Kui palju on ajutiseks töötamiseks sõlmitud tasuta lepinguid (inimene tegi tööd, kuid tasu ei saanud)? Kas tasuta lepingute alusel töötamine on levinum kindlates ameti valdkondades? Kuidas jagunevad tasuta ajutiselt töötanud töötud maakondade, soo ja haridustaseme lõikes? Kas esmakordsele tasuta ajutistele töötamisele järgneb ka tasuta ajutine töötamine teistes valdkondades? 4. Milline on registreeritud töötute (edaspidi töötute) valmisolek ja huvi tööampse teha? 4.1. Milline on töötute teadlikkus tööampsude tegemise võimalusest ja töötuna arvel oleku ajal töötamise tingimustest? 4.2. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teevad enam noorematesse vanuserühmadesse kuuluvad naised, samuti enam kõrgharidusega inimesed. Millistel põhjustel tööampse ei tehta? 4.3. Uuringust nähtus, et pärast seadusemuudatust on töötuna arveloleku kestus pikenenud. Milline oli töötuse perioodil sihtrühma üldine aktiivsus tööle kandideerimisel võrreldes võrdlusgrupiga? Kas ja milline on ajutist tööd teinud registreeritud töötute motivatsioon tööd leida võrreldes võrdlusgrupiga? Kas ja mil määral pärssis tööampsude tegemine sihtrühma tööle kandideerimist? 5. Kuidas hindavad tööampse teinud töötud saadud kogemust ning sellega kaasnevat protsessi? 5.1. Mis motiveerib tööampse tegema? Millised on tööampsust saadavad hüved inimese jaoks? 5.2. Kuivõrd on tööampse teinud töötud olnud ise aktiivsed tööampsude otsimisel ning mil määral on neid suunatud töötukassa kaudu? 5.3. Kas tööampse teinud töötud leidsid tööampsu lihtsalt/ soovitud aja jooksul/ eelistatud valdkonnas? 5.4. Kas ja milliseid kitsaskohti protsessis esines? 5.5. Uuringust selgus, et ajutist tööd teinud töötutest 26% tegi tööampse sama tööandja juures, kus töötati enne töötuna arveletulekut. Seejuures 11% töötasid nii enne töötuna arveletulekut kui ka töötuse lõppemise järgselt sama tööandja juures, kus nad tegid ka tööampse. Millistel põhjustel tehakse tööampse sama tööandja juures, kus töötati enne töötuna registreerimist? Millistel põhjustel teevad töötud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna arveletulekut töötati ning kuhu hiljem tagasi tööle naastakse?  Töövõtulepingu lisa 1 5.6. Millistel põhjustel tehakse tööampse ilma selle eest tasu saamata? 6. Milline on tööandjate valmisolek ja huvi registreeritud töötutele tööampse pakkuda? 6.1. Milline on tööandjate teadlikkus töötuna arveloleku ajal tööampsude tegemise võimalusest? 6.2. Kas ja mil määral erineb tööampsude pakkumine registreeritud töötutele võrreldes tööampsude tegijatega, kes ei ole töötuna registreeritud? 6.3. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal tööampsude tegemise võimaldamine leevendanud tööandjate jaoks tööjõupuudust? 6.4. Mis motiveerib tööandjaid töötutele tööampse pakkuma? Millised on töötutele tööampsude pakkumisest saadavad hüved tööandja jaoks? 6.5. Kas ja mil määral kasutavad tööandjad töötutele tööampsude pakkumist saamaks kinnitust inimese sobivusele püsivalt tööle värbamiseks? 6.6. Kas ja mil määral on tööampsude pakkumine soodustanud hilisemat töötaja värbamist? 6.7. Kas ja mil määral on tööandjad võimaldanud tööampsude tegemist varasemalt samas ettevõttes töötanud registreeritud töötutele? Mis on selle vajaduse tinginud? II Uurimisülesanne: AJUTISE TÖÖTAMISE MÕJUDE JA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Mõjude ja tulemuslikkuse analüüsimiseks tuleb omavahel sünteesida Eesti Töötukassa ja CITIS-e analüüsist saadud teadmist pakkuja (registri)andmete analüüsist ja intervjuudest hangitud teadmisega, mis üheskoos annavad informatsiooni alltoodud uurimisküsimustele vastamiseks. Samuti tuleb selle uurimisülesande raames teha ettepanekuid meetme tõhustamiseks.. MÕJUD 1. Milline on töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise mõju tööturukäitumisele? 1.1. Kas ajutise töötamise võimaldamine võib olla põhjuseks, miks liigutakse hõivest töötusesse? Võrrelda varasemat töötasu ja töötuse ajal saadud sissetulekut töötuskindlustushüvitisest, töötutoetusest, töövõimetoetusest ja ajutisest töötamisest saadud tasu. Kui paljudel ajutise töö tegijatel on töötuse perioodil saadud sissetulek suurem või sama võrreldes eelneva töötasuga? 1.2. Kuidas on ajutine töötamine mõjutanud erinevate sotsiaalsete rühmade (nt noored, vanemaealised, puudega, erinevas piirkonnas elavad inimesed, erinevate ametialadega inimesed, erinevate haridustasemetega inimesed) tagasiliikumist tööle? Kas ja kuidas erineb tööampse teinud töötute hõivesse liikumine ja hõives püsimine võrdlusgrupi omast? 1.3. Uuringust nähtus, et peale seadusemuudatust on arveloleku kestus pikenenud ning korduvalt arvelolek ei ole oluliselt muutunud, mis on vastupidine tulem sellele, mis oli seaduse muutmise eesmärgiks (kiirendada hõivesse liikumist ja vähendada korduvaid arveltulekuid)? Kuivõrd on see tingitud majanduskeskkonnast ning kuivõrd töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise võimaldamisest? 2. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teinud töötute hulgas oli võrreldes võrdlusrühmaga proportsionaalselt rohkem neid, kes said arveloleku ajal töötushüvitisi või -toetusi. 2.1. Mis võib olla põhjuseks, et hüvitise ja toetuseta registreeritud töötute hulgas on ajutist töötamist kasutanud isikute osakaal väiksem võrreldes hüvitise ja toetuse saajatega? 2.2. Miks eelistavad ajutist töötamist töötuskindlustushüvitise saajate hulgas võrdlusgrupiga võrreldes rohkem need, kellele on hüvitis määratud maksimumperioodiks ehk 360 päevaks? 3. Uuringust nähtus, et ajutiselt töötanute seas on võrreldes võrdlusgrupiga märkimisväärselt rohkem palgatoetust saanuid, samas kui ajutist tööd teinud registreeritud töötute hulgas on võrreldes võrdlusrühmaga rohkem inimesi, kes ei kuulu ühtegi riskirühma. Mis seda vastuolu selgitab? 4. Kuidas on ajutine töötamine mõjutanud töötute vaesust või vaesusriski sattumist? Kas ja kui palju on ajutise töö eest saadud tasu mõjutanud töötute absoluutset ja suhtelist vaesust, sh millises ulatuses mõju avaldub? Kas ajutine töötamine toob töötu välja vaesusest töötuse perioodil?  Töövõtulepingu lisa 1 TULEMUSLIKKUS 5. Kas ja mil määral mõjutab tööampsude tegemise aeg ja maht sihtrühma hõivesse liikumist? 5.1. 45,7%-l töötamisega seotud seisunditest on esimese tööampsu tegemise hetkeks töötuna arvelolek kestnud neli ja enam kuud. Millistel põhjustel lükatakse esimese tööampsu tegemist edasi? 5.2. Kõige enam tööampse tehakse töötuse perioodi teisel ja kolmandal kuul. Kas töötuse perioodi alguses tööampse teinud registreeritud töötud on jõudnud kiiremini hõivesse võrreldes töötuse perioodi hilisemas etapis tööampse teinud töötutega? Kas ja mil määral mõjutab tööampsude tegemise aega töötuse perioodi jooksul sihtrühmale: (1) määratud TKH periood, (2) määratud TKH suurus ja (3) TKH vähenemine 101. päevast? Miks on enim ajutiselt töötatud teisel ja kolmandal arveloleku kuul? 6. Uuringus ilmnes vastuolu, et ajutist tööd mitte teinud inimesed liiguvad arvelt maha kiiremini võrreldes tööampse teinud inimestega, samas on tööampsude tegemisel selgelt positiivne mõju hõivesse liikumisele. Millest on vastuolu tingitud ning milline on lõplik hinnang meetme tulemuslikkusele? 7. Kas ja milliseid süsteemi kitsaskohti esineb, mis võivad mõjutada töötajate motivatsiooni liikuda hõivest töötusesse ja tagasiliikumist tööturule? 8. Kas ja milliseid süsteemi kitsaskohti esineb, mis võivad mõjutada tööandjate motivatsiooni töötutele ajutise töötamise võimaldamisel (nt tööjõukulud, puudused regulatsioonis jne)? Võimalusel tuua välja erisusi tegevusalade lõikes. 9. Uuringust ilmnes, et kõikidest kuu jooksul arvel olnud töötutest on vaadeldaval perioodil teinud ajutist tööd kuus keskmiselt ligi 3%. Kuivõrd on ajutise töötamise regulatsioon asjakohane ja sobiv, et soodustada töötute hõivesse liikumist ja tööl püsimist? Kas ja milliseid tingimusi tuleks muuta? 9.1. Kuivõrd on ajutise töötamise regulatsioon asjakohane ja sobiv, et tõsta töötute sotsiaalset kaitset ning hoidnud ära nende vaesusesse langemist? 9.2. Kuivõrd soodustavad ajutise töötamise tingimused koostoimes töötushüvitistega (lubatud töötamise päevade arv kalendrikuus ja 24-kuulise ajavahemiku jooksul kokku ning tasu piirangud) hõivesse jõudmist ning hõives püsimist? Uurimisprojekti eeldatav mõju / tulemuste rakendamine Uuringu tulemusel saavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa teadmise selle kohta, kas ja milliseid muudatusi on vaja teha ajutise töötamise põhimõtetes. Tulemusi saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. Uuringu tulemusena saavad tööandjad teavet mis võimaldab neil tulevikus paremini kaasata ajutist tööjõudu. Eesti Töötukassa, sotsiaalteadlased ja laiemalt kogu Eesti ühiskond saab uuringust teavet, kuidas mõjutab töötuse ajal ajutise töötamise võimaldamine hõivesse jõudmist. Uuringule toetudes on edaspidi võimalik läbi viia täiendavaid akadeemilisi uuringuid. Tööturul aktiivsed ning mitteaktiivsed inimesed saavad uuringu tulemusi analüüsides paremini hinnata ja vajadusel teadlikult suunata enda tööturukäitumist. Uurimisprojekti metodoloogia Tellija eeldab peamiste andmeallikatena uurimisküsimustele vastamisel Eesti Töötukassa, Maksu- ja Tolliameti ning vajadusel Äriregistri registriandmete kasutamist. Pakkujal tuleb uuringus kasutatavate andmete kättesaadavuse ja maksumuse osas konsulteerida Statistikaametiga ning arvestada sellega uuringueelarve ja pakkumuse koostamisel. Pakkujal tuleb arvestada võimalike aja- ja rahaliste ressurssidega, mis andmete saamisega kaasnevad. Kui andmete saamisega kaasnevad kulud, tuleb need tasuda pakkujal. Juhul, kui asjakohaste (registri)andmete saamine pole objektiivsetel põhjustel võimalik (andmekaitse inspektsioon või muu asutus ei anna nõusolekut), tuleb läbi viia küsitlus tööampse teinud töötute ja võrdlusrühma hulgas või kasutada muud uurimismetodoloogiat, et saavutada uurimisülesandes seatud eesmärgid ja leida vastused uurimisküsimustele. Juhul kui taotleja nägemuse kohaselt tuleks uuringus kasutada andmeid, mille töötlemiseks on vajalik teadusuuringu loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (edaspidi AKI), siis koostab taotluse AKI- le taotleja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKI-le tellija. Taotluse ajakavas peab arvestama sellega, et AKI-lt teadusuuringu loa saamiseks kulub alates taotluse esitamisest vähemalt 30 päeva,  Töövõtulepingu lisa 1 lisaküsimuste tekkimisel ka kauem. Lisaks võib olla vajalik eetikakomitee menetluse läbimine. Töövõtjal tuleb tööde ajakavas arvestada nimetatud lubade taotlemisele ja menetlusele kuluva ajaga. Arvestades eesmärki saada süvapilk meetme kasutamise, meetme puuduste ja selle arendamise võimaluste kohta, tuleb pakkujal: (1) analüüsida asjakohaseid (registri)andmeid ja (2) viia läbi intervjuud sihtrühmadega. Intervjueerida tuleb vähemalt kolme sihtrühma: (1) tööampse teinud töötuid, kellest vähemalt 4 inimest on teinud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna arvelolekut töötati ning vähemalt 4 inimest, kes on teinud tööampsu, aga pole selle eest tasu saanud; (2) võrdlusrühma (tööampse mitte teinud töötuid) ning (3) tööandjaid, kellest vähemalt pooled on tööampse sihtrühmale pakkunud. Juhul, kui pakkuja leiab, et on vajalik täiendavate sihtrühmade (nt töötukassa esindajate) intervjueerimine, siis tuleb pakkujal need välja tuua ja põhjendada. Pakkujal tuleb selgitada ja põhjendada ka intervjueerimise meetodi(te) valikut ja andmeanalüüsi põhivõtteid. Lõplikud valikud intervjueeritavate osas lepitakse kokku Eesti Töötukassa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Uurimisülesande teostamise kavas tuleb pakkujal selgitada, milliste rühmade esindajaid plaanitakse intervjueerida ja tuua välja intervjueeritavate minimaalne arv koos nende valikute põhjendusega. Kõikide uurimisülesannete teostamise kavad peavad sisaldavad järgmist6:  täpsemad uurimisküsimused;  andmed ja allikad, mida kasutatakse;  andmekogumise meetodid;  analüüsimeetodid / analüüsi põhivõtted. Uuringu lõplik metoodika, sh intervjuude kavad kooskõlastatakse tellijaga pärast lepingu sõlmimist. Uuringu aruanne koostatakse korrektses eesti keeles, uuringu lühikokkuvõte peamistest tulemustest ka inglise keeles. Aruanne ja ingliskeelne lühikokkuvõte on keeleliselt toimetatud. Pakkumus peab hõlmama lõpparuande struktuuri esialgset kirjeldust. Kuidas vastab uurimisprojekt T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav) − Uudne. Varem ei ole Eestis uuritud seda, kas nn tööampsud täidavad neile pandud eesmärke, rääkimata ettepanekute tegemisest olemasoleva regulatsiooni täiustamiseks. − Loominguline. Uurimisküsimusi ja metodoloogilisi valikuid tuleb pakkujal täiendada ja selgitada vastavalt tema visioonile selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimisülesannetele vastuseid otsida. Tellija näeb, et kombineerida tuleb kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Tellija on valmis selleks, et metodoloogilised valikud teisenevad mõnel määral uuringu käigus, uue teadmise lisandudes. − Ettemääramatu tulemusega. Tellija ei oska ette näha, millised on uuringu tulemused, kas registreeritud töötud on uue võimaluse vastu võtnud, millisel määral ning mis on tänased takistused tööampsude kasutamisele. Töö tulemused on väga vajalikud ja põnevad poliitikakujundajale – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja poliitika rakendajale – töötukassale, meetme edasiarendamiseks. − Süstemaatiline. Kõik metodoloogilised valikud kirjeldatakse, põhjendatakse ja talletatakse raportites. Need peavad olema omavahel kooskõlas ja sisaldama viiteid akadeemilistele allikatele. Järgmine uurimuse etapp ehitatakse eelnevaga kogutud informatsiooni peale. − Ülekantav ja/või korratav. Kuna metodoloogilised valikud on kirjeldatud, on uuring korratav. Tulemused on, kui mitte otse ülekantavad teistele riikidele, siis kindlasti informeerivad teiste riikide poliitikakujundajatele, kes loovad oma riigis sarnast regulatsiooni nagu Eestis on loodud. Eesti arengud võivad olla väärt õppetunniks välisriikidele. Pakkujal tuleb esitada 1. Pakkuja arusaam uuringu eesmärgist ja sisust (k.a lõpparuande struktuuri esialgne kirjeldus). 2. Kõigi uurimisülesannete teostamise kava, mis sisaldab järgnevat: 6 Tellija on teadlik sellest, et teadusprojekti puhul võivad nimetatud punktid osaliselt projekti käigus teiseneda, sest lisanduvad uued teadmised. Muudatused tuleb kooskõlastada tellijaga.  Töövõtulepingu lisa 1  täpsemad uurimisküsimused;  andmed ja allikad, mida kasutatakse;  andmekogumise meetodid;  analüüsimeetodid;  uurimiseetilised väljakutsed ja nende lahendamise plaan, sh eetikakomitee ja AKI lubade vajalikkus.7 3. Detailne aja- ja tegevuskava koos vastutajatega (kava peab sisaldama olulisemaid koosolekuid tellijaga ning nende teemasid). 4. Uurimisrühma / konsortsiumi pädevused ja selle liikmete rollide kirjeldus, CVd. 5. Võimalike riskide kaardistus ning nende vältimise ja/või maandamise plaan koos vastutajatega. 6. Uuringu eelarve peamiste kululiikide lõikes. 7. Kui pakkuja kavatseb teenuse osutamiseks kasutada koostööpartnereid, esitab ta pakkumuses nende esindajate kinnituskirjad projekti täitmises osalemise kohta (vabas vormis allkirjastatud dokument). Projekti orienteeriv ajakava Uuringu lõpparuande esitamise tähtajaks on 43 nädalat peale lepingu sõlmimist. Pakkuja koostab uuringu läbiviimise täpse ajakava ja esitab selle tellijale koos pakkumusega. Allpool on toodud tellija üldised ootused ajakavale. Eduka pakkuja ja tellija vahel toimuvad kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest, tellija kooskõlastab eduka pakkuja tööde vahetulemused ning esitab vajadusel täiendavaid suuniseid. Ajakava sisaldab vähemalt järgmisi etappe: 1. Avakoosolek toimub nädal peale lepingu sõlmimist, kus edukas pakkuja tutvustab uuringu teostajaid ning tellija omapoolset uurimisrühma. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi lähteülesandele ning edukas pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat. 2. Vahearuande esitamine toimub hiljemalt 30 nädalal pärast lepingu sõlmimist. Vahearuanne peab sisaldama: 1) töötukassa ja CITIS-e uuringut täiendavat registriandmete analüüsi; 2) esmaseid kvalitatiivanalüüsi tulemusi. Sellele järgneb vahekoosolek, kus edukas tellija tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud probleeme. Pärast vahearuande vastuvõtmist toimub esimene väljamakse 45% projekti eelarvest. 3. Lõpparuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 39 nädalal pärast lepingu sõlmimist ning lõpparuande arutelu toimub mitte hiljem kui 41 nädalal pärast lepingu sõlmimist. Lõpparuanne peab sisaldama: 1) töötukassa ja CITIS-e uuringut täiendavat registriandmete analüüsi; 2) kvalitatiivanalüüsi kolme sihtrühmaga; 3) hinnangut ajutise töötamise mõjude ja tulemuslikkuse kohta perioodil 1. september 2020 kuni 30. aprill 2022 ning ettepanekuid ajutise töötamise tõhustamiseks. Edukas pakkuja tutvustab tellijale uuringu lõpparuannet. Tellija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud lõpparuandele ning otsustab selle heakskiitmise. Lõpparuandesse paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub 39-43 nädalal. 4. Lõplikult valmis lõpparuande (pakkuja on lõpparuandesse sisse viinud vajalikud parandused ja muudatused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 43 nädalal pärast lepingu sõlmimist. Edukas pakkuja esitab uuringutulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Pärast lõpparuande vastuvõtmist toimub teine väljamakse 45% projekti eelarvest. 7 Pakkumuses tuleb välja tuua, kas ja mis põhjustel on eetikakomitee ja/või AKI luba uuringu läbiviimiseks vajalik.  Töövõtulepingu lisa 1 5. Lõpparuande tutvustamine 2 nädala jooksul pärast tellija poolt lõpparuande vastuvõtmist: uuringu tulemuste presenteerimine kuni kahel korral. Pärast uuringu tulemuste presenteerimist toimub viimane väljamakse - 10% projekti eelarvest. Pakkuja peab kinni pidama ajakavas märgitud vahearuande ja lõpparuande tähtaegadest. Pakkuja esitab koosolekute materjalid tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Tellija ootab, et pakkuja lisaks ajakavva täiendavaid arutelusid tellija ja uuringu juhtrühmaga. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, töötukassale kui tööturu osapooltele (sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on rakendunud ja kuidas seda meedet saab tõhustada. Töötukassa üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine ning hõives püsimise toetamine, mistõttu on töötukassa jaoks oluline, et tööotsijad liiguksid võimalikult kiiresti sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad nii töötukassal kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil paremini planeerida edasisi tegevusi töötute toimetuleku ja hõivesse liikumise toetamiseks, mis vastaks paremini konkreetse sihtrühma vajadustele. See omakorda tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja vaesusesse sattumist. Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise tööjõu värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme igapäevases äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust. Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase sissetuleku parandamiseks. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu kõik tööturu osapooled ning siseriiklik majandus laiemalt. Uuringu tulemused (sh eesti-, ja ingliskeelsed kokkuvõtted) avaldatakse vähemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. Nõuded uurimisrühmale Pakkuja omab töö teostamiseks vähemalt kolmeliikmelist uurimisrühma. Pakkuja uurimisrühma peavad minimaalselt kuuluma:  projektijuht, kellel on konkursi algamise kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul kahe konkursiobjektiga sarnase uurimisprojekti juhtimise kogemus;  vähemalt üks analüütik, kellel on sotsiaalteadustes vähemalt magistrikraad ning konkursi algamise kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kahe metodoloogiliselt sarnase uuringu läbiviimise kogemus.  tööturu ekspert, kellel on sotsiaalteadustest vähemalt magistrikraad ning tööturu (eelduslikult tööhõive) valdkonnas põhjalikud teadmised ja kogemused, mida tõendab ka temaatiliste publikatsioonide avaldamine viimasel viiel aastal.  Vähemalt üks uurimismeeskonna liige peab olema käsitletav teadlasena teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ja/või Frascati manuaali mõistes8. See tähendab, ta peab omama varasemat kogemust vähemalt 3 (kolm) teadus- ja arendusprojektide läbiviimisel teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes ning kes on avaldatud vähemalt 3 (kolm) ETIS-e publikatsiooni klassifikatsiooni järgi 1.1, 1.2 ja 3.1 publikatsiooni. Kui pakkuja hõlmab uurimisrühma lisapädevustega liikmeid, siis peab ta ka põhjendama nende kaasamise vajalikkust. Lisapädevusi võetakse arvesse pakkumuse hindamisel. Kui uurimisrühmas 8 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page11 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062012012  Töövõtulepingu lisa 1 on kõrgetasemeliste9 asjakohastel teemadel kirjutatud teaduspublikatsioonidega liikmeid, võetakse sedagi arvesse pakkumuse hindamisel. Pakkuja esitab uurimisrühma liikmete CV-d koos rollide kirjeldusega. Pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud uurimisrühma liikmeid või tellija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja kogemused. Uurimisprojekti rahaline maht ja eelarve jaotus Uuringu eeldatav maksumus on 60 000 eurot (hind ilma käibemaksuta). 9 Eelkõige lähevad arvesse ETIS-e 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1 publikatsioonid.  Pille Lehis Andmekaitse Inspektsioon [email protected] 03.04.2024 nr 11-1/928-1 Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta Austatud Pille Lehis Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust, esitame kooskõlastamiseks taotluse isikuandmete töötlemiseks uuringus „Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule“ ilma isiku nõusolekuta. Uuringu pealkiri Ajutise töötamise mõju töötuna arvel olijate tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Mari-Liis Sepper, Sihtasutus Mõttekoda Praxis, Mari- [email protected]; 640 8000 1 Kas on olemas eetikakomitee otsus ? Ei (eetikakomitee taotlus Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. esitatud Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteesse paralleelselt AKI taotlusega) 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Registriandmete analüüs - Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle ei. kavand ning küsimustik või selle kavand. Intervjuud – jah (vt lisad 2 ja 5) 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70003158 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn telefon Kontaktisik: Siirika Paulman, tööhõive osakond, nõunik, [email protected], tel. 5887 8297 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 90005952 Aadress analoogne registrikandega, Ahtri 6A, 10151 Tallinn kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Kirsti Melesk, [email protected], tel. 506 4269 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332 Aadress analoogne registrikandega, Tatari tn 51, 10134 Tallinn kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Kadri Rootalu, [email protected], tel. 625 9278 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Töötukassa aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 74000085 Aadress analoogne registrikandega, Lasnamäe 2, Tallinn 11412 kontaktisiku e-post ja telefoninumber Kontaktisik: Margit Paulus, [email protected], tel. 614 8504 2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise 1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas õiguslik alus? teadus- ja arendustegevuse korralduse 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2 (12)  Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1, mille teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS kohaselt kõigi ministeeriumide § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse läbiviidava uuringu puhul tuua välja ning selle finantseerimise korraldamine. volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise 2. Majandus- ja uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- Kommunikatsiooniministeeriumi ja arendustegevuse korralduse seadus või tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille teadus- või arendusprojekti avamise otsus, § 63 lõike 1 kohaselt kuulub leping vms. ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, digiühiskonna-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 12 on ministeeriumi põhiülesanne valitsemisala valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine. 4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade põhiülesannetena toodud § 17 punktis 181, et tööhõive osakonna põhiülesanne on tööturupoliitika kavandamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 5. Taotluse esitaja lähtub oma töös täiendavalt IKS-is täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik 3 (12)  analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. IKS järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) on volitanud Sihtasutust Mõttekoda Praxis (töövõtja) uuringut läbi viima 17. jaanuaril 2024 sõlmitud lepinguga nr 1.9-8/S/24-021-1 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuringu üheks eesmärgiks on pakkuda täiendavaid selgitusi nn tööampsude tegemise üldpildile, et selgitada tööampsude tegemise viise, nende mõju inimeste tööturukäitumisele ning töötute valikuid ja motivatsiooni tööampse teha. Selleks on vaja viia läbi intervjuud töötuna tööampse teinud isikutega ja ka töötutega, kes tööampse teinud ei ole. Samuti viime läbi intervjuud tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, et selgitada välja tööandjate vaateid tööampsude pakkumisele (sh tööampsude pakkumine nii töötutele kui tööturul laiemalt). Selleks on vajalik ettevõtete kontaktandmete päring ning seeläbi ka isikuandmete töötlemine. Intervjuud võimaldavad avada töötute valikuid nii püsiva kui ajutise töökoha valimisel ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud tööampse mitte teinud töötutega avavad suhtumist ajutisse töötamisse ja tööampsude tegemisse ning peegeldavad põhjuseid, miks tööampsude tegemist ei ole töötuse ajal kaalutud. Intervjuud tööandjatega, kelle juures on tööampse tehtud, avavad tööandjate valmisolekut ja motivatsiooni tööampse pakkuda, tööampsude eripära töökorralduses ja tööampsude pakkumises esinevaid väljakutseid tööandjatele (sh arvestades kokkupuudet tööampsudega üleüldiselt kui ka töötute ajutise töötamisega seonduvalt). Uuringu teise osa moodustab registriandmete analüüs, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks võrreldakse töötuna ajutist töötamist üldise ajutise töötamisega (VÕS lepinguliste töösuhetega) ning analüüsitakse nende mustrite erisusi ja sarnasusi, analüüsitakse tööampsudest saadavat tasu ja nende mõju töötamise motivatsioonile. Analüüsitav periood on 1.1.2020 kuni 31.12.2023 (analüüsiperioodi erisusi sihtrühmade lõikes vt täpsemalt lisa 4), mis annab täiendava ülevaate sellele, millised on tööampsude tegemise mustrid selle aja jooksul (sh ka olles mõjutamata COVIDi-aegsetest piirangutest), kas ja kuivõrd on ajutise töö tegemine muutunud võrreldes varasema analüüsiperioodiga (sh milline on majanduskeskkonna mõju tööampsude mustrile). Uuringus püstitatud detailsed uurimisküsimused ja nendeks kasutatavad andmed on toodud käesoleva taotluse lisas 3. 4 (12)  5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu keskmes on registreeritud töötutele alates 1.09.2020 loodud võimalus töötada ajutiselt töötuna arvel oleku ajal (ehk teha tööampse). See tähendab, et registreeritud töötutel on võimalik tööotsingute kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks. Tööampsu kestus võib olla kuni 8 päeva ühes kuus ning brutotasu ei või ületada 40% kehtivast töötasu alammäärast. Tööampsusid võib teha mitte rohkem kui 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. Ühtlasi võib tööampsude ajal saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist, mis võib olla töötutele ka rahaliselt atraktiivne valik. Uuringu eesmärk on analüüsida tööampsude mõju töötute tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule. Sealjuures on uuringu eesmärk välja selgitada kuivõrd on tööampsude mõju tingitud meetme disainist ja selle rakendamisest, kuivõrd töötute ja tööandjate käitumuslikest teguritest ja tööotsingus tehtud valikutest. Seeläbi pakub uuring uut sissevaadet tööampsude mõju kohta Eestis, mida sellise põhjalikkusega varem Eestis analüüsitud ei ole. Isikuandmete töötlemine on vajalik tööampse teinud ja ka mitte teinud töötute intervjueerimiseks (vajalik on kontaktandmete päring, et kutsuda tööampse teinud ja samal perioodil töötuna registreeritud inimesi osalema intervjuul). Intervjuud pakuvad täiendavaid selgitusi tööampsude tegemise statistilisele üldpildile. Intervjuud võimaldavad avada töötute valikuid tööotsingute käigus ning tööampsude rolli selles, tööampsude tegemise kogemust ja selle valimise motivatsiooni. Intervjuud pakuvad selgitusi tööampsude tegemise motivatsiooni või mitte tegemise põhjuste kohta ning tööampsude ja püsiva töö otsingu seoste kohta. Samuti on vajalik tööandjate kontaktandmete töötlemine nende tööandjate intervjueerimiseks, kelle juures on tehtud tööampse, et pakkuda ka tööandja poolset vaadet ja täpsustada tööandja rolli töötutele tööampsude võimaluste loomises ja pakkumises. Isikuandmete töötlemine on vajalik ka registriandmete analüüsi läbi viimiseks, mis võimaldab leida täiendavaid mustreid tööampse teinud inimeste käitumises ning selgitada tööampsude mõju viisidel, mida varasemas analüüsis ei ole tehtud. Näiteks on analüüsitav periood kuni 2023. aasta lõpuni, mis annab täiendava ülevaate sellest, millised on tööampsude tegemise mustrid viimase aasta jooksul, kas ja kuivõrd need on muutunud, milline on majanduskeskkonna mõju tööampsude tegemisele. Andmeanalüüsi põhjal on võimalik täiendavalt selgitada välja tööampsudest saadava sissetuleku mõju töötute toimetulekule (sh vaesusele) ja töötamise motivatsioonile, tööampsude ja töötamise motivatsiooni seostele erinevate alarühmade lõikes. Analüüsi tulemuste põhjal tuuakse välja järeldused tööampsude mõju kohta ning sõnastatakse praktilised poliitikasoovitused ajutise töötamise põhimõtete muutmiseks, et saavutada paremini tööampsudele seatud eesmärke. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tulemused annavad nii poliitikakujundajatele, Eesti Töötukassale (edaspidi Töötukassa) kui tööturu osapooltele (sotsiaalpartneritele) teadmise, kuidas ajutine töötamine on rakendunud, millised on selle kitsaskohad, millist mõju (ja miks) see avaldab inimeste tööturukäitumisele ja kuidas seda meedet saab tõhustada, et toetada paremini teenusele seatud eesmärkide saavutamist. 5 (12)  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on muuhulgas Eesti tööhõive ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine ning valdkonnas rakendatud meetmete tulemuste hindamine. Valdkonna üks strateegiline eesmärk on töötuse vähendamine ja töötuse kestuse lühendamine ning hõives püsimise toetamine, mistõttu on oluline, et tööotsijad liiguksid võimalikult kiiresti tagasi sobivale ja väärtuslikule tööle. Uuringu tulemused võimaldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Töötukassal paremini planeerida edasisi tegevusi töötute toimetuleku ja hõivesse liikumise toetamiseks ja tööampsude meetme kohandamiseks, vastates paremini konkreetse sihtrühma vajadustele ning toetades meetme eesmärkide saavutamist. Tulemusi saab vajadusel kasutada seaduse muutmisel. See omakorda tagab, et inimesed ei jää liiga pikalt tööturult eemale, ennetab pikaajalise töötuse teket ja vaesusesse sattumist. Uuringu tulemused võimaldavad ajutise tööjõu vajadusega tööandjatel optimeerida ajutise tööjõu värbamist. Likvideerides ajutisi puudujääke tööjõus väldivad ettevõtted probleeme igapäevases äritegevuses ja suudavad paremini planeerida enda edasist tegevust. Uuring selgitab välja tööandjate motivatsiooni ajutise töötamise võimaldamiseks ning võimaldab Töötukassal ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil planeerida tegevusi, et toetada ajutise töötamise võimaluste loomist tööandjate poolt. Töötud saavad uuringule tuginedes teha andmepõhiseid otsuseid enda olukorra ja tulevase sissetuleku parandamiseks. Uuring pakub täiendavat sissevaadet tööampsude mõjudest töö otsimisele ja töötute toimetulekule töötuse perioodil. Seeläbi saavad uuringu tulemustest kasu kõik tööturu osapooled ning siseriiklik majandus laiemalt. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Individuaalintervjuude läbiviimiseks esitab Praxis päringu Töötukassale koos soovitavate kriteeriumitega intervjueeritavate valikuks (vt andmepäringu sisu lisa 4). Töötukassa valib juhuslikkuse alusel intervjueeritavad päringus täpsustatud üldkogumist. Kokku tehakse väljavõte 230 töötuna registreeritu kontakti ja 75 tööandja kontakti kohta (vt täpsemalt intervjuude arv ja päringu maht lisas 4). Sel viisil on tagatud ka teatav kontaktide varu, et asendada intervjuusid juhul kui osad inimesed ei soovi uuringus osaleda. Teiselt poolt ei väljastata uuringu teostajale liialt palju ebavajalikke andmeid, mida uuringu jaoks tarvis ei lähe. AKI loa saamisel ja valimiisikutega kontakteerumisel informeeritakse andmesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust uuringus osalemisest loobuda (intervjuul osalemine on vabatahtlik). Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Vt intervjueeritavatega kontakteerumise vormi taotluse lisa 2. Registriandmete analüüsiga seotud andmeandja (registripidaja) on Töötukassa, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmepäringu maht ja koosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks 6 (12)  minimaalselt vajalik hulk inimesi. Kuivõrd osaliselt haldab ja väljastab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid vastavatest registritest, toimub andmete ühendamine esmalt Statistikaametis ning seejärel tehakse kättesaadavaks turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPNi Praxisele. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Uuringu tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi registreeritud töötut individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel võib saada uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, saab parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada tööturuteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid. Kvalitatiivuuringu jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:  Praxis esitab päringu intervjueeritavate kontaktandmete saamiseks Töötukassale. Päring sisaldab infot nii valimi mahu kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta;  Töötukassa teeb väljavõtte Töötukassa andmekogust vastavalt kokku lepitud valimi mahule ja taustatunnustele (vt ka lisa 4);  Töötukassa edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos taustatunnustega Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteerituna Praxise kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide turvaliseks vahetamiseks Töötukassa partneritega;  Praxis hoiab Töötukassalt saadud intervjueeritavate andmeid SharePoint kaustas 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 7 (12)  (pilveteenuse server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu salvestustest ja transkriptsioonidest. Andmed, intervjuu transkriptsioonid ja salvestused hävitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist. Registriandmete analüüsi läbiviimisel on hõlmatud järgmised registrid ja registripidajad:  Töötukassa andmekogu;  Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed). Kuivõrd osaliselt haldab registriandmeid Statistikaamet ning osaliselt vajavad Statistikaametis olemasolevad registriandmed täiendavaid päringuid Töötukassast, toimub andmete ühendamine Statistikaametis ning seejärel tehakse pseudonüümitud andmestik kättesaadavaks Praxisele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine:  Uuringu läbiviija (SA Mõttekoda Praxis) teeb andmepäringu Statistikaametile (vt andmepäringu täpsemat koosseisu lisa 4).  Statistikaamet esitab andmepäringu Töötukassale.  Töötukassa koostab isikukoodidega andmestiku, tuginedes Statistikaameti esitatud andmepäringule.  Töötukassa saadab isikukoodidega andmestiku Statistikaametisse.  Statistikaamet ühendab isikukoodi alusel Töötukassast saadud valimiisikute andmed Statistikaametis olevate Maksu- ja Tolliameti andmetega ning koostab nende alusel ühendandmestiku, tuginedes Praxise andmepäringule. Statistikaamet koostab Maksu-ja Tolliameti ja Statistikaameti andmete alusel eraldi andmestiku VÕS lepinguga töötajate kohta Praxise päringu põhjal (vt lisa 4).  Statistikaamet pseudonüümib mõlemad andmestikud ning eemaldab andmetest isikukoodid. Praxisele ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikku ega anta võtit isikukoodide taastamiseks.  Statistikaamet lisab pseudonüümitud andmestikud Praxisele analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.  Praxis analüüsib andmeid Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne Praxisele väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Pseudonümiseeritud andmebaasi moodustamiseks on isikuandmetest vajalik kasutada isikukoodi, mis liigub vaid Statistikaameti ja Töötukassa vahel. Isikukoodidega andmestikku ei tehta Praxisele kättesaadavaks. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Registriandmete analüüs Uuringusse hõlmatud rühmad on: 1. Tööampse teinud töötud (osalusrühm): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) tegi vähemalt ühe tööampsu 29 838 unikaalset inimest (allikas: Eesti Töötukassa5). 2. Tööampse mitte teinud, kuid samal ajal registreeritud töötud (võrdlusrühm 1): kogu uuringu perioodil (1.09.2020-31.12.2023) oli töötuna arvel 228 966 unikaalset inimest 5 Andmed seisuga 07.03.2024, võivad tagantjärgi veel muutuda. 8 (12)  (allikas: Eesti Töötukassa) 3. Samal perioodil võlaõigusliku lepinguga töötanud isikud (võrdlusrühm 2): Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal VÕS lepinguga töötajaid 60 050 ja 2021. aastal 65 990. Eeldame, et samas suurusjärgus VÕS töösuhteid on olnud ka kahel järgneval aastal (ei kattu unikaalsete isikute arvuga kuivõrd VÕS töösuhted võivad kesta üle mitme aasta ja korduda aastate lõikes)6. Uuringu keskmes on ajutine töötamine töötuse ajal perioodil september 2020 kuni detsember 2023 (so osalusrühm). Selleks, et oleks võimalik võrrelda tööampse teinud töötute ja tööampse mitte teinud (kuid samal perioodil töötuna registreeritud) töötute töötuse perioodi kestust ja tööle saamist, on vajalik võrdlus kõigi registreeritud töötutega (võrdlusrühm 1). Peame vajalikuks kõigi samal perioodil töötuna registreeritute hõlmamist analüüsi, et oleks võimalik võrrelda tööturu näitajaid samade taustatingimuste korral (st töötus samal perioodil) ning et olek võimalik detailsemalt analüüsida seda, kes teeb tööampse ja neid, kes tööampse ei tee (sh detailsemalt avada tööampsude mitte tegemise põhjuseid). Selleks, et oleks võimalik võrrelda ajutise töötamise mustreid töötuse ajal ajutise töötamisega hõivatud isikute seas, võrreldakse tööampsude tegemise mustreid (tööampsude valdkonnad, tööampsude tegemise pikkus jms) VÕS töösuhte mustritega samal perioodil. Registriandmete analüüsiks tehakse päring kõigi vahemiku 1.09.2020-31.12.2023 töötuna registreeritud töötute kohta ning samal perioodil VÕS töösuhtes töötanud isikute kohta vastavalt andmepäringule (vt lisa 4). Intervjuud Intervjueeritavate valimi suurus on täpsustatud andmepäringus (vt intervjuude arv ja kontaktandmete päringu maht lisas 4). 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Registriandmete analüüs Töötukassa andmekogu ja VÕS lepinguga töötajate päring: 1.09.2020-31.12.2023. Maksu- ja Tolliameti andmete (maksukohustuslaste register ja töötamise register) päring: 1.01.2020-31.12.2023 (andmepäring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist selleks, et võrrelda inimeste töist sissetulekut töötuse ajal tehtavate tööampsude sissetuleku suurusega. Andmepäringu täpsustust vt lisas 4. Intervjuud Kontaktandmete päring tehakse Töötukassa andmekogusse perioodi 1.1.2023-29.2.2024 kohta. Intervjuude puhul on perioodi valikul peetud silmas, et töötuse ja tööotsingu kogemus oleks hiljutisest perioodist, et tööampsude kogemust meenutada ja selles rääkida. Valimi suurust vt lisas 4. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töödeldavate isikuandmete koosseisu vt lisas 4. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. 6 https://www.stat.ee/et/uudised/tooturul-varasemast-rohkem-inimesi-kuid-ebakindlamate-toosuhetega 9 (12)  Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.  Töötukassa andmekogu (Töötukassa)  Statistikaametis olevad andmed: o Maksukohustuslaste register (Maksu- ja Tolliamet) o Töötamise register (Maksu- ja Tolliamet) 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmekogu vastutavate töötlejatega on konsulteeritud enne AKI taotlus esitamist ja vastavalt nende soovitustele päringut täpsustatud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Päringusse hõlmatud registriandmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaameti kui Maksu- ja Tolliameti määratud andmeandja ning volitatud töötleja. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (Praxis) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, vt töödeldavate isikuandmete koosseis, lisa 4. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti jääb vaid Statistikaametile, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Praxisel kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale, punkt 5.7. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Ei isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun Andmete töötlemine ei kahjusta põhjendage7 andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik 7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 10 (12)  üldistus. IKÜM artikli 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav teadusuuring. Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte, kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse võttes andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata. Ministeeriumi kodulehele lisatakse eelteade läbiviidava uuringu kohta peale seda kui andmete töötlemiseks kõik vajalikud menetlused on läbitud. Järgitakse IKÜM artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudonüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, - kuidas teavitatakse. 11.3. Kust on leitavad - andmekaitsetingimused8? 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse9 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa 11 (12)  Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Lisa 1. Töövõtuleping ja tehniline kirjeldus Lisa 2. Intervjueeritavatega kontakteerumise vormi mustand Lisa 3. Uuringus püstitatud uurimisküsimused ja nendele vastamiseks kasutatavad andmeallikad Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus Lisa 5. Intervjuu kava mustand Siirika Paulman 58878297 [email protected] Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 12 (12)  Lisa 2. Intervjueeritavatega kontakteerumise vormi mustand Sihtrühm 1: Töötud TEEMA: Tööampsude uuring Hea [isiku nimi]! Mõttekoda Praxis kutsub teid jagama oma kogemust ja arvamust ajutise töötamise kohta töötuna registreerimise ajal. Alates 2020. aastast on võimalik töötuna arveloleku ajal teha ajutiselt tööd selliselt, et õigus töötushüvitistele ja -toetustele säilib. Kuna teil on hiljutine kokkupuude töötukassaga, soovime kuulda teie tööotsingu kogemusest ja kokkupuutest ajutise töötamisega töötuse ajal. Selleks sooviksime teiega kokku leppida vestluse aja (kuni 1 tund) teile sobivas kohas (kas kohtudes või videokõne vahendusel). Teie panus on meile olulise väärtusega, et teha soovitusi töötute paremaks toetamiseks tulevikus. [Siia täpsema vestluse aja pakkumine]. Palun andke teada, milline aeg teile vestluseks kõige paremini sobib või pakkuge välja mõni teile paremini sobiv aeg. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja selles mitteosalemine ei too teile kaasa mingeid tagajärgi. Kinnitame, et kõik teie vastused jäävad anonüümseteks. Me ei seosta kellegi antud vastuseid nimega, me ei avalda kolmandatele osapooltele intervjueeritute nimesid. Intervjuu salvestatakse teie nõusolekul ja salvestused kustutatakse uuringu lõppedes. Soovi korral on teil õigus salvestusega tutvuda ja otsustada selle kasutamist keelata ka uuringu järel. Intervjuude tulemusi analüüsitakse üksnes anonüümsel kujul. Kasutades intervjuude tsitaate uuringu raportis, ei ole sinna juurde lisatud vastajaid identifitseerivat infot. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi uuringu või andmekaitse kohta, vastavad meie uuringumeeskonna liikmed neile meeleldi. [Intervjuud läbi viiva projektimeeskonna liikme kontakt] Sihtrühm 2: Tööandjad TEEMA: Tööampsude uuring Hea [isiku nimi]! Mõttekoda Praxis kutsub teid jagama oma kogemust ajutiste töötajate värbamise kohta. Alates 2020. aastast on võimalik töötuna arvel oleku ajal teha ajutiselt tööd selliselt, et õigus töötushüvitistele ja -toetustele säilib. Kuna teie ettevõttel on varasem kokkupuude ajutiste töötajate värbamisega, soovime kuulda teie kogemusest ja kokkupuutest ajutiste töötajatega, nende värbamise põhjustest ja kogetud väljakutsetest. Selleks sooviksime teiega kokku leppida vestluse aja (kuni 1 tund) teile sobivas kohas (kas kohtudes või videokõne vahendusel). Teie panus on meile olulise väärtusega, et teha soovitusi ajutise töötamise tõhusamaks rakendamiseks tulevikus. [Siia täpsema vestluse aja pakkumine]. Palun andke teada, milline aeg teile vestluseks kõige paremini sobib või pakkuge välja mõni teile paremini sobiv aeg. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja selles mitteosalemine ei too teile kaasa mingeid tagajärgi. Kinnitame, et kõik teie vastused jäävad anonüümseteks. Me ei seosta kellegi antud vastuseid isiku ega ettevõtte nimega, me ei avalda kolmandatele osapooltele intervjueeritute nimekirja. Intervjuu salvestatakse teie nõusolekul ja salvestused kustutatakse uuringu lõppedes. Soovi korral on teil õigus salvestusega tutvuda ja otsustada selle kasutamist keelata ka uuringu järel. Intervjuude tulemusi analüüsitakse üksnes anonüümsel kujul. Kasutades intervjuude tsitaate uuringu raportis, ei ole sinna juurde lisatud vastajaid identifitseerivat infot. Kui teil tekib täiendavaid küsimusi uuringu või andmekaitse kohta, vastavad meie uuringumeeskonna liikmed neile meeleldi. [Intervjuud läbi viiva projektimeeskonna liikme kontakt]  Lisa 3. Uuringus püstitatud uurimisküsimused ja nendele vastamiseks kasutatavad andmeallikad 1. uurimisülesanne uuringu etappide kaupa Analüüsi Uurimisküsimused Kasutatavad etapp andmed Kirjanduse 1. Millised on tööampsude mõju ja tulemuslikkuse hinnangud teiste Kirjanduse ülevaade ülevaade: riikide kogemuse järgi? tööampsud 2. Millised tegurid nende analüüside järgi tööampsude mõju ja teistes riikides tulemuslikkust võimendavad/suunavad? 3. Millised on olnud lahendused tööampsude mõju ja tulemuslikkuse suurendamiseks? Kui infot on, siis milliseid tulemusi need muudatused on andnud? Tööampsude 1. Millised on tööampsudele seatud eesmärgid ja kuidas need on seni Dokumendianalüüs poliitika disain täidetud? Mis toetab, mis takistab eesmärkide täitmist? ja rakendamine 2. Kuivõrd vastavad tööampsud sihtrühmade vajadustele? Kellel on Ekspertintervjuud vaja tööampsude tegemise võimalust? (MKM ja töötukassa 3. Milline on töötute valmisolek tööampse teha? Millistest teguritest esindajad) see sõltub? 4. Kuivõrd mõjutavad meetme rakendamist välised tegurid (tööturu olukord, tööpakkumiste kättesaadavus jms)? Kuivõrd on mõjutanud Ukraina põgenike kasv Eestis? Kuivõrd on mõjutanud meetme rakendamise esimest pilti COVID-19 periood (selgituseks: analüüsitud perioodi sisse on jäänud COVID-19 piirangute rakendamine, mis võib ülevaadet meetme kasutamisest mõjutada) 5. Kas teenusel osalevad need sihtrühmad, kellel on selleks poliitikakujundaja hinnangu järgi vajadus? Kui vajalikud sihtrühmad tööampsude tegemiseni ei jõua, siis miks (mis on takistused)? 6. Milline on sihtrühmade ligipääs tööampsudele ja kuidas toetab töötukassa süsteem (nõustajate tegevus, jagatav info vms) tööampsudeni jõudmist? Milliste teiste osapoolte panus on vajalik, et töötud leiaksid ja kasutaksid tööampsude võimalust? 7. Milline on protsess tööampse pakkuvate tööandjate leidmiseks ning tööotsijate ja tööandjate omavahel kokku viimiseks? Kuidas ja millised töötukassa tegevused seda toetavad? Milliste teiste osapoolte panus on vajalik? Tööampsude Intervjuud: tööampse 1. Milline on registreeritud töötute valmisolek ja huvi tööampse teha? tegemine: teinud töötud ja mitte 1.1. Milline on töötute teadlikkus tööampsude tegemise võimalusest ja sihtrühm töötud teinud töötud töötuna arvel oleku ajal töötamise tingimustest? 1.2. Milline on ligipääs tööampsude võimalustele? Kuivõrd on tööampsude pakkumisi otsitud, kuivõrd neid on ette sattunud tööotsingute käigus? (Selgituseks: inimestele ei pruugi tööampsud olla alati kättesaadavad) 1.3. Milline on töötute suhtumine tööampsudesse ja kuivõrd ollakse valmis seda tegema, kui võimalus avaneb? (Selgituseks: tööampsude tegemist võib piirata ka negatiivne suhtumine tööampsudesse, madal valmisolek pidevalt uue keskkonnaga kohaneda) 1.4. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teevad enam noorematesse vanuserühmadesse kuuluvad naised, samuti enam kõrgharidusega inimesed. Millistel põhjustel tööampse ei tehta? 1.5. Milliseid töö otsimise viise registreeritud töötud kasutavad ning millised viisid viivad suurema tõenäosusega tööampsude  leidmiseni? (Selgituseks: tööampsudeni võivad viia erinevad töö otsimise strateegiad) 1.6. Milline on kogemus tööampsule kandideerimisel, kuivõrd see motiveeris uuesti proovima tööampse? (Selgituseks: negatiivne kogemus tööampsude otsimisega võib uuesti proovimise motivatsiooni vähendada) 1.7. Uuringust nähtus, et pärast seadusemuudatust on töötuna arveloleku kestus pikenenud. Milline oli töötuse perioodil sihtrühma üldine aktiivsus tööle kandideerimisel võrreldes võrdlusgrupiga? Kas ja milline on ajutist tööd teinud registreeritud töötute motivatsioon tööd leida võrreldes võrdlusgrupiga? Kas ja mil määral pärssis tööampsude tegemine sihtrühma tööle kandideerimist? Milline on olnud töötusega kohanemise protsess, millal algab aktiivsem töö otsimise periood? (Selgituseks: aktiivse tööotsingu algus võib erineda tulenevalt kohanemisega töötusega, töö otsimise oskuste omandamine jms) 1.8. Millised tingimused peaksid olema täidetud, et tööampsude tegemine oleks vastuvõetav? Intervjuud: tööampse 2. Kuidas hindavad tööampse teinud töötud saadud kogemust ning sellega teinud töötud kaasnevat protsessi? 2.1. Mis motiveerib tööampse tegema? Millised on tööampsust saadavad hüved inimese jaoks? Milline roll on tööturu aktiivsusel, milline rahalisel kasul? 2.2. Kuivõrd on tööampse teinud töötud olnud ise aktiivsed tööampsude otsimisel ning mil määral on neid suunatud töötukassa kaudu? 2.3. Kas tööampse teinud töötud leidsid tööampsu lihtsalt/soovitud aja jooksul/eelistatud valdkonnas? 2.4. Milline on olnud tööampsu valiku ja kandideerimise protsess (kui palju pidi kandideerima, et tööampse saada, kas tööampsu tegemiseks on sihilikult vaid tööampsude võimalusi otsitud jms)? 2.5. Kas ja milliseid kitsaskohti protsessis esines? 2.6. Kuivõrd motiveeris tööampsu tegemise kogemus seda uuesti proovima? Miks, miks mitte? 2.7. Uuringust selgus, et ajutist tööd teinud töötutest 26% tegi tööampse sama tööandja juures, kus töötati enne töötuna arveletulekut. Seejuures 11% töötasid nii enne töötuna arveletulekut kui ka töötuse lõppemise järgselt sama tööandja juures, kus nad tegid ka tööampse. Millistel põhjustel tehakse tööampse sama tööandja juures, kus töötati enne töötuna registreerimist? Millistel põhjustel teevad töötud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna arveletulekut töötati ning kuhu hiljem tagasi tööle naastakse? 2.8. Millistel põhjustel tehakse tööampse ilma selle eest tasu saamata? Mis töö see on? 2.9. Kas ja kuidas mõjutab tööampsu tegemine edasist tööotsingu protsessi (sh püsivale tööle saamist, uuesti tööampsude proovimist jms)? Tööampsude 1. Milline on tööandjate valmisolek ja huvi registreeritud töötutele Intervjuud: tööampse tegemine: tööampse pakkuda? pakkunud tööandjad sihtrühm 1.1. Milline on tööandjate teadlikkus töötuna arveloleku ajal ja tööampse viimase tööandjad tööampsude tegemise võimalusest? aasta jooksul mitte 1.2. Kas ja mil määral erineb tööampsude pakkumine registreeritud pakkunud tööandjad, töötutele võrreldes tööampsude tegijatega, kes ei ole töötuna tööandjate registreeritud? esindusorganisatsioon 1.3. Mis motiveerib tööandjaid töötutele tööampse pakkuma? Millised id on töötutele tööampsude pakkumisest saadavad hüved tööandja jaoks?  1.4. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal tööampsude tegemise võimaldamine leevendanud tööandjate jaoks tööjõupuudust? 1.5. Kas ja mil määral kasutavad tööandjad töötutele tööampsude pakkumist saamaks kinnitust inimese sobivusele püsivalt tööle värbamiseks? 1.6. Kas ja mil määral on tööampsude pakkumine soodustanud hilisemat töötaja värbamist? 1.7. Kas ja mil määral on tööandjad võimaldanud tööampsude tegemist varasemalt samas ettevõttes töötanud registreeritud töötutele? Mis on selle vajaduse tinginud? 1.8. Milline on tööampsude tegijate värbamise protsess tööandjale? Milliseid kanaleid kasutatakse? Milliseid töötajaid peamiselt otsitakse? Kuivõrd see protsess pakub ligipääsu registreeritud töötutele? 1.9. Milline on olnud varasem kogemus tööampsude pakkumisega? Kuivõrd see on motiveerinud seda uuesti kaaluma või pakkuma? 1.10. Kui tööampsude pakkumisest on loobutud, siis miks enam tööampse ei pakuta? Intervjuud: 2. Tööampsude pakkumise kogemus tööandjatele (kokkupuude tööampse töötukassaga): töötukassa kaudu 2.1. Kuidas otsitakse töötajaid tööampsude jaoks? Milliseid kanaleid pakkunud kasutatakse lisaks töötukassale? tööandjad 2.2. Mis ajendas töötukassast tööampsude tegijaid otsima? 2.3. Kuidas ollakse rahul tööampsude tegijate otsimisega töötukassas võrreldes muude kanalitega? Mis on hästi, mis võiks olla paremini? 3. Milline on tööampsude iseloom ja ootused tööampse tegevale tööjõule? 3.1. Millistele töödele võetakse tööampsude tegijaid? Millest sõltub valmisolek pakkuda tööampsu (ametikoht, valdkond vms)? 3.2. Millist tööjõudu otsitakse tööampsu jaoks? Mis on ootused ettevalmistusele ja kvalifikatsioonile? 3.3. Millised on ootused tööampsu tegeva tööjõu otsingule – kui kiiresti on tööjõudu vaja, mis on selleks parimad kanalid? Miks? Tööampsude 1. Kas ja mil määral on töötuna arveloleku ajal ajutiste töötamiste arv Registriandmed: registripõhine kuude lõikes kooskõlas üldise lühiajalise töötamisega (VÕS Töötukassa täiendav analüüs lepingutega) tööturul? registriandmed 2. Kui paljud juhtimis- või kontrollorgani liikmetest teevad tööampse (töötuna arveloleku oma ettevõttes? episoodid) 3. Kui palju on ajutiseks töötamiseks sõlmitud tasuta lepinguid Töötamise register: (inimene tegi tööd, kuid tasu ei saanud)? Kas tasuta lepingute ajutise töötamise alusel töötamine on levinum kindlates ameti valdkondades? episoodide Kuidas jagunevad tasuta ajutiselt töötanud töötud maakondade, soo tuvastamiseks nii ja haridustaseme lõikes? Kas esmakordsele tasuta ajutistele töölepingu kui VÕS töötamisele järgneb ka tasuta ajutine töötamine teistes lepingutega, juhtimis- valdkondades? või kontrollorgani liikmete töötamine EMTA registriandmed: kombineerituna TÖR andmetega saab luua ülevaate ajutisest töötamisest, mille eest töötasu ei ole makstud. Erinevate rühmade võrdluseks on vaja lisada  registritest taustaandmed (TÖR järgi ajutise töö ametiala, töökoha maakond, sugu ja Statistikaameti kombineeritud andmetest kõrgeim omandatud haridustase ajutise töö tegemise hetkel). 2. uurimisülesanne: mõju ja tulemuslikkuse hindamine Uurimisküsimused Kasutatavad andmed 1. Milline on töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise mõju Registriandmete analüüs (EMTA ja töötukassa tööturukäitumisele? Millised võimalikud tegurid seda mõju andmed sissetulekute ning töötuna saadud suurendavad/ vähendavad? toetuste/hüvitiste kohta; töötukassa ja TÖR 1.1. Kas ajutise töötamise võimaldamine võib olla põhjuseks, andmed tööturu staatuse kohta peale ajutise miks liigutakse hõivest töötusesse? Võrrelda varasemat töötamise episoode; Statistikaameti erinevatest töötasu ja töötuse ajal saadud sissetulekut andmestikest kombineeritud taustaandmed (nt töötuskindlustushüvitisest (TKH), töötutoetusest, kõrgeim omandatud haridustase) töövõimetoetusest ja ajutisest töötamisest saadud tasu. Intervjuud töötutega (töötamise motivatsioon Kui paljudel ajutise töö tegijatel on töötuse perioodil erinevate toetuste või hüvitiste saamise/mitte saadud sissetulek suurem või sama võrreldes eelneva saamise korral). töötasuga? 1.2. Kuidas on ajutine töötamine mõjutanud erinevate sotsiaalsete rühmade (nt noored, vanemaealised, puudega, erinevas piirkonnas elavad inimesed, erinevate ametialadega inimesed, erinevate haridustasemetega inimesed) tagasiliikumist tööle? Kas ja kuidas erineb tööampse teinud töötute hõivesse liikumine ja hõives püsimine võrdlusgrupi omast? 1.3. Töötukassa uuringust1 nähtus, et peale seadusemuudatust on arveloleku kestus pikenenud ning korduvalt arvelolek ei ole oluliselt muutunud, mis on vastupidine tulem sellele, mis oli seaduse muutmise eesmärgiks (kiirendada hõivesse liikumist ja vähendada korduvaid arveletulekuid)? Kuivõrd on see tingitud majanduskeskkonnast ning kuivõrd töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise võimaldamisest? (Selgitus: selleks, et eristada majanduskeskkonna mõju tuleks analüüsida tööampsude mõju arveloleku kestusele pikema perioodi vältel. Käesolevas uuringus on võimalik lisada analüüsi perioodile üks aasta kuid sellegi poolest ei pruugi see pakkuda adekvaatset selgitust selle kohta kui suur on majanduskeskkonna mõju ja kui suur meetme enda mõju) 1.4. Uuringust nähtus, et ajutist tööd teinud töötute hulgas oli võrreldes võrdlusrühmaga proportsionaalselt rohkem neid, kes said arveloleku ajal töötushüvitisi või -toetusi. Mis võib olla põhjuseks, et hüvitise ja toetuseta registreeritud töötute hulgas on ajutist tööd teinud isikute osakaal väiksem võrreldes hüvitise ja toetuse saajatega? 1 Töötukassa (2023) Ajutine töötamine töötuna arvel oleku ajal. Ülevaade perioodist 1.09.2020-31.08.2022. https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2023- 11/Ajutine%20t%C3%B6%C3%B6tamine%20t%C3%B6%C3%B6tuna%20arveloleku%20ajal_2023.pdf  1.5. Miks eelistavad ajutist töötamist TKH saajate hulgas võrdlusgrupiga võrreldes rohkem need, kellele on hüvitis määratud maksimumperioodiks ehk 360 päevaks? 1.6. Uuringust nähtus, et ajutiselt töötanute seas on võrreldes võrdlusgrupiga märkimisväärselt rohkem palgatoetust saanuid, samas kui ajutist tööd teinud registreeritud töötute hulgas on võrreldes võrdlusrühmaga rohkem inimesi, kes ei kuulu ühtegi riskirühma. Mis seda vastuolu selgitab? 2. Milline on ajutise töötamise mõju tööturunäitajatele: kas ja mil määral mõjutab tööampsude tegemise aeg ja maht sihtrühma hõivesse liikumist? 2.1. 45,7%-l töötamisega seotud seisunditest on esimese tööampsu tegemise hetkeks töötuna arvelolek kestnud neli ja enam kuud. Millistel põhjustel lükatakse esimese tööampsu tegemist edasi? 2.2. Kõige enam tööampse tehakse töötuse perioodi teisel ja kolmandal kuul. Kas töötuse perioodi alguses tööampse teinud registreeritud töötud on jõudnud kiiremini hõivesse võrreldes töötuse perioodi hilisemas etapis tööampse teinud töötutega? Kas ja mil määral mõjutab tööampsude tegemise aega töötuse perioodi jooksul sihtrühmale: (1) määratud TKH periood, (2) määratud TKH suurus ja (3) TKH vähenemine 101. päevast? Miks on enim ajutiselt töötatud teisel ja kolmandal arveloleku kuul? 2.3. Kuivõrd erineb hõivesse liikumine inimestel, kes teevad tööampse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse piirangute raames, kuivõrd neil, kes teevad suuremaid tööampse ning peatavad selleks töötuse, kuid liiguvad siis töötusesse tagasi? (Selgituseks: eesmärk on võrrelda kas TTTS seaduse piirangute järgi tööampsude tegijad erinevad kuidagi nendest, kes teevad suuremaid tööampse, sealjuures kuidas erineb hõivesse liikumine ja mis tegurid seda mõjutavad) 3. Uuringus ilmnes vastuolu, et ajutist tööd mitte teinud inimesed liiguvad arvelt maha kiiremini võrreldes tööampse teinud inimestega, samas on tööampsude tegemisel selgelt positiivne mõju hõivesse liikumisele. Millest on vastuolu tingitud ning milline on lõplik hinnang meetme tulemuslikkusele? Registriandmete analüüs (EMTA ja Töötukassa 1. Milline on mõju sissetulekutele ja vaesusele (vaesusriski andmed sissetulekute ning töötuna saadud sattumisele)? toetuste/hüvitiste kohta) 1.1. Kas ja kui palju on ajutise töö eest saadud tasu mõjutanud töötute absoluutset ja suhtelist vaesust, sh millises ulatuses mõju avaldub? Kas ajutine töötamine toob töötu välja vaesusest töötuse perioodil? Kogutud andmete süntees (planeeritud 1. Kuidas mõjutab tööampsude disain ja ülesehitus sekkumise sekkumisloogika ja tegeliku sekkumise analüüsi tulemuslikkust? kõrvutamine aitab tuvastada võimalikud 1.1. Kas ja milliseid süsteemi kitsaskohti esineb, mis võivad süsteemi kitsaskohad) mõjutada töötajate motivatsiooni liikuda hõivest töötusesse ja tagasiliikumist tööturule? 1.2. Kas ja milliseid kitsaskohti esineb süsteemis, mis võivad mõjutada tööandjate motivatsiooni võimaldada töötutele ajutist töötamist (nt tööjõukulud, puudused regulatsioonis jne)? Võimalusel tuua välja erisusi tegevusalade lõikes. 1.3. Uuringust ilmnes, et kõikidest kuu jooksul arvel olnud töötutest on vaadeldaval perioodil teinud ajutist tööd kuus keskmiselt ligi 3%. Kuivõrd on ajutise töötamise regulatsioon asjakohane ja sobiv, et soodustada töötute hõivesse liikumist ja tööl püsimist? Kas ja milliseid tingimusi tuleks muuta? 1.4. Kuivõrd on ajutise töötamise regulatsioon asjakohane ja sobiv, et tõsta töötute sotsiaalset kaitset ning hoida ära nende vaesusesse langemist? 1.5. Kuivõrd soodustavad ajutise töötamise tingimused koostoimes töötushüvitistega (lubatud töötamise päevade arv kalendrikuus ja 24-kuulise ajavahemiku jooksul kokku ning tasu piirangud) hõivesse jõudmist ning hõives püsimist?  Lisa 4. Andmepäringu kirjeldus Kvalitatiivuuring: intervjuud töötute ja tööandjate esindajatega Päringu allikas: Töötukassa andmekogu Planeeritud intervjuude arv ja sellele vastav andmepäringu maht Uuritav sihtrühm Intervjuude arv Töötukassa andmekogust küsitav kontaktandmete arv Töötud, kes on tööampse teinud 15 150 (10 kontakti iga intervjuu kohta) Töötud, kes ei ole tööampse teinud 8 80 (10 kontakti iga intervjuu kohta) määratud perioodil Tööandjad, kelle juures 10 50 (5 kontakti iga intervjuu kohta) registreeritud töötud on tööampse teinud Tööandjad, kelle juures viimase 5 25 (5 kontakti iga intervjuu kohta) aasta jooksul ei ole registreeritud töötud tööampse teinud (kuid kelle juures on enne 2023. aastat tööampse tehtud) Päringu sisu: töötute intervjuud Töötud, kes on tööampse teinud Töötud, kes ei ole tööampse teinud määratud perioodil Ajaperiood 01.2023 – 02.2024 Valikukriteerium Juhusliku valiku alusel määratud Juhusliku valiku alusel määratud perioodil vähemalt 1 korra perioodil tööampse mitte teinud tööampse teinud töötud töötud Päringu maht 75 isiku kontaktandmed 40 isiku kontaktandmed Päringus sisalduvad tunnused  Ees- ja perekonnanimi  Ees- ja perekonnanimi  Telefon  Telefon  E-post  E-post  On teinud tööampse sama tööandja juures, kus enne töötuna arvel olekut töötati (jah/ei) (vähemalt 20 kontakti jaoks peab see tingimus olema täidetud, st tunnuse väärtus „jah“)  On teinud tööampse, aga pole töötukassa andmetel selle eest tasu saanud (jah/ei) (vähemalt 20 kontakti jaoks peab see tingimus olema täidetud, st tunnuse väärtus „jah“)  On juht- või kontrollorgani liige (jah/ei) (vähemalt 5 kontakti jaoks peab see tingimus olema täidetud, st tunnuse väärtus „jah“) Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on erineva taustaga inimesi, sh soo, vanuse, põhilise suhtluskeele, elukoha maakonna lõikes. Vastavate tunnuste esindatust jälgib Töötukassa päringu väljavõtet tehes, et tagada valimi mitmekülgsus, kuid nimetatud tunnuste esinemise kohta uuringu läbiviijale andmeid ei väljastata, et vähendada väljastatavate andmete mahtu. Päringu sisu: tööandjate intervjuud Tööandjad, kelle juures Tööandjad, kelle juures ei ole registreeritud töötud on tööampse töötud tööampse teinud viimase teinud aasta jooksul, kuid kelle juures on tööampse tehtud enne 2023. aastat. Ajaperiood 01.2023 – 02.2024 Päringu maht 50 ettevõtte kontaktandmed 25 ettevõtte kontaktandmed Valikukriteerium  20 ettevõtte nime on Juhusliku valiku alusel tööandjad, nimetatud perioodil kõige kes nimetatud perioodil ei ole enam tööampse pakkunud tööampse pakkunud ühtegi korda, tööandjad kuid on seda teinud enne  Ülejäänud 30 ettevõtte 01.01.2023. kontakti on juhusliku valiku alusel ülejäänud tööampse pakkunud tööandjate seast Päringus sisalduvad tunnused  Ettevõtte nimi  Ettevõtte nimi  Telefon  Telefon  E-post  E-post Muud tingimused Töötukassa jälgib, et mõlemas valimis on esindatud ettevõtteid erinevatest majandussektoritest. Registriandmete päring Päring 1: registreeritud töötute päring 1.1 Töötukassa andmekogu Ajaperiood: 01.09.2020-31.12.2023 Valikukriteerium: Ülal toodud ajaperioodil töötukassas registreeritud töötud (registreerimise alguse aja järgi). Selgitus: arvestame kõiki töötuid, kes vastaval ajavahemikul on vähemalt ühe päeva töötuna arvel olnud Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused:  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga)  Registreeritud töötuse algus- ja lõpu kuupäevad (kõik määratud ajavahemikku jäävad töötuse episoodid)  Töötuna arveloleku lõpetamise põhjus  Sugu  Sünniaasta  Kõrgeim omandatud haridustase  Peamine suhtluskeel: eesti keel, muu keel  Tegelik elukoht (kohaliku omavalituse tasemel)  Isikul on tervisest tulenev takistus töötamiseks (eristades puuduv töövõime/osaline töövõime)  Töötutoetuse väljamakse kuupäevad ja summad  Riskirühma kuulumine (eristades riskirühma kategooriaid)  Palgatoetuse teenusel osalemise algus- ja lõpukuupäev  Tööampsu algus- ja lõpukuupäev  Tööampsu tööandja registrikood (kui on) ja nimetus (tunnused eemaldatakse Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud koodiga)  Tööampsu tööandja EMTAK tegevusala  Tööampsust saadud bruto sissetulek (kui on märgitud)  Juhtimis- ja kontrollorgani liige (jah/ei)  Juhtumis- ja kontrollorgani liikme staatuse kehtivuse algus- ja lõpukuupäev  Töötuskindlustushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Töötuskindlustushüvitise määratud periood (kas 180, 210, 270, 300 või 360 päevaks)  Koondamishüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Maksejõuetushüvitise väljamakse kuupäevad ja summad  Töövõimetoetuse väljamakse kuupäevad ja summad 1.2 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed) Ajaperiood: 1.01.2020-31.12.2023 (selgituseks: Statistikaameti lisatav päring on varasema algusajaga, et oleks võimalik tuvastada töötamist ja sissetulekuid enne töötuse perioodi ja tööampsude tegemist) Valikukriteerium: Andmestik 1 valimiisikud Agregeerituse tase: indiviidi tasemel Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga)  Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades: o Brutoväljamakse o Deklareeritud tulumaksu summa o Deklareeritud töötuskindlustuse summa o Kogumispensioni summa o Sotsiaalmaksu summa o Väljamakse liik, sh eristades:  Tööleping (väljamakse liigid 10, 11, 12, 15, 161)  Võlaõiguslik leping (väljamakse liigid 17,18,19,20)  Juhtimis-kontrollorgani liige (väljamakse liigid 21,22,23)  Igasugune muu toetustest/hüvitistest saadud tulu kuus (väljamakse liigid 14; 24; 32; 33; 34; 35; pensionid ja kindlustushüvitised 40-49; vanemahüvitis 53);  Muu tulu, mis ei liigitu eelnimetatud liikide alla (50-59, v.a. 53) o Kuu o Aasta o Aastate 2021-2022 eest deklareeritud ettevõtlustulu FIEna Tunnused tuginedes töötamise registrile:  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga)  Töösuhte algus- ja lõpukuupäev  Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel)  Tööandja pseudonümiseeritud kood (pseudonümiseerimise aluseks registrikood)  Viimane ametinimetus (ISCO-08);  Töösuhte liik o Tööleping 1 Väljamakse liigid: TSD lisa 1 täitmise juhend alates 1.07.2021  o Avalik teenistus o Võlaõiguslik leping (käsundusleping + töövõtuleping) o Juhtimis-, kontrollorgani liige o Muu  Töökoormus Päring 2: VÕS lepinguga töötajate päring (võrdlusrühm) 1.1 Statistikaameti andmestik (Statistikaametis olevad andmed) Ajaperiood: 1.09.2020-31.12.2023 Valikukriteerium: määratud ajaperioodil alustatud VÕS töösuhted (töösuhte liik = võlaõiguslik leping) Tunnused tuginedes töötamise registrile:  Isikukood (tunnus eemaldatakse hiljem Statistikaameti poolt ja asendatakse pseudonümiseeritud ID-ga. ID peab kattuma registreeritud töötute päringuga, et oleks võimalik eemaldada nt tööampsude tegijad võrreldes registreeritud töötute andmebaasiga)  Juhtimis- või kontrollorgani liige (töötamise liigi kood = 601)  Juhtimis- või kontrollorgani liikme staatuse (vastava töötamise liigi) algus- ja lõpukuupäev  Sõlmitud VÕS ning juhtimis- ja kontrollorgani liikme lepingute kohta: o Lepingu liik o Töösuhte algus- ja lõpukuupäev o Tööandja põhitegevusala (EMTAK koodi alusel) o Ametinimetus (ISCO-08) (kui on märgitud) o Tööandja pseudonümiseeritud kood o Töökoormus (kui on märgitud) Tunnused tuginedes maksukohustuslaste registrile (Maksu- ja Tolliamet):  Pseudonüümiseeritud ID  Isiku sissetuleku kogusumma kuus, eristades: o Võlaõiguslik leping (17,18,19,20) Taustatunnused tuginedes Statistikaameti andmestikele:  Sünniaasta  Sugu  Kõrgeim omandatud haridustase  Töövõime ulatus  Elukoha omavalitsus seisuga 1.1.2023  Lisa 5. Intervjuu kava mustand1 Intervjuu kava tööandjatega Sissejuhatus  Enda ja uuringu tutvustus  Uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas ajutine töötamine e tööampsude tegemine mõjutab tööturukäitumist, tööotsimist ja töötust. Meile pakub huvi tööandjate vaade ja suhtumine lühiajalisse töötamisse.  Uuringu tellijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  Intervjuu on anonüümne ja tulemused esitatakse üldistatud kujul. Intervjuu eesmärk on mõista teie ettevõtte kogemust tööampsudega. Me ei tee järelevalvet, ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Kui te ei soovi küsimusele vastata või see pole asjakohane, siis palun öelge seda.  Salvestamise jaoks nõusoleku küsimine. Vajadusel andmekaitse küsimustele vastamine. Suhtumine tööampsude tegemisse (Kõik tööandjad) 1. Sissejuhatuseks: Rääkige, palun, paari sõnaga oma ettevõttest – millises sektoris tegutsete ja kui suur on teie ettevõte? 2. Palun kirjeldage, kas teie ettevõttes kasutatakse lühiajalist tööjõudu? Miks, millal, mis tööde puhul? Miks ei? a. Mis on teie jaoks lühiajaline töötamine? 3. Kas teil on info, et töötuna arveloleku ajal on ajutine töötamine lubatud, nii et arvelolek ei katke? 4. Kui te mõtlete töötu lühiajalisele töötamisele e tööampsule, kas teie ettevõtte jaoks erineb tööampsu pakkumine töötutele kuidagi sellest, kui lühiajalist tööd pakkuda neile, kes ei ole töötuna registreeritud? a. Mil määral see erineb? Mis on erinevused? b. Kas töötutele seatud piirangud on teie arvates põhjendatud ja optimaalsed? (Kui ei tea piiranguid, siis tutvusta eelnevalt). Kas need lähevad kokku teie ettevõtte vajadustega? c. Milline lühiajaline töötamine vastab teie ettevõtte vajadustele? 5. Mis motiveerib teie arvates tööandjat töötutele tööampse pakkuma? 6. Miks on teie ettevõttes tööampsude pakkumine vajalik? a. Kas tööampsud leevendavad tööjõupuudust? b. Kas teie ettevõttes on tööampse kasutatud tööjõupuuduse leevendamiseks? c. Millal on ettevõttel ajutist tööjõudu rohkem vaja ja millal vähem vaja (nt Covid aeg, majanduslanguse aeg)? d. Kas tööampsude pakkumisel on teie jaoks veel mingeid positiivseid aspekte või mõjusid? 7. Kuivõrd võimaldavad teie arvates tööampsud testida inimese sobivust püsivalt tööle värbamiseks? a. Kas teie ettevõttes on seda tehtud? b. Mil määral ja milliste tööde puhul seda tehakse? 1 Tegemist on intervjuu kava mustandiga. Intervjuu kava täpsustatakse analüüsi käigus (sh dokumendianalüüs, vestlused Töötukassa ametnikega, kirjanduse ülevaade), kuid uurimisteemad on kava mustandis ära toodud.  8. Kas teie jaoks on eelis, kui töötaja on teie juures varem tööampse teinud? Miks, miks ei? a. Kas teie olete lühiajalisi töötajaid hiljem püsivalt tööle võtnud? Kas see on ennast õigustanud? 9. Kas teie ettevõttes on tööampse teinud teie endised töötajad? a. Kui jah: Millistes olukordades on kasutatud endisi töötajaid ajutise tööjõuna? Mis tingib vajaduse selle järele? b. Kas on olnud ka olukordi, kus hiljem on võetud see töötaja jälle püsivalt tööle? Mis on selle tinginud? 10. Kuidas te värbate ajutisi töötajaid, kuidas neid leitakse? a. Milliseid värbamiskanaleid kasutate? b. Milliseid töötajaid te otsite ajutistele töödele? Millise kvalifikatsiooniga, kogemusega? c. Kas olete otsinud ajutisi töötajaid Töötukassa kaudu? Kuidas? Miks, miks ei? d. Kuidas olete rahul tööampsude tegijate otsimisega Töötukassa kaudu võrreldes muude kanalitega? Mis on hästi, mis võiks olla parem? 11. Palun kirjeldage tööampsude pakkumise kogemusi. Millised on olnud positiivsed, millised negatiivsed kogemused? 12. Kas kavatsete pakkuda tööampse edaspidi? Miks? a. Kui ei: mis põhjustel te ei otsi enam ajutisi töötajaid lühiajaliseks tööks? Tööampsude pakkumise kogemus (Tööandjad, kelle juures on tehtud tööampse viimase aasta jooksul) 13. Palun kirjeldage, kuidas te otsite töötajaid tööampsude jaoks. a. Milliseid kanaleid te kasutate? b. Milliseid kanaleid te eelistate? 14. Kui ei kasutata Töötukassat: a. Kas olete mõelnud Töötukassa kasutamise peale? b. Miks te ei ole kasutanud Töötukassat tööampsude tegijate leidmiseks? 15. Kui kasutatakse Töötukassat: a. Mis ajendab otsima lühiajalise töö tegijaid Töötukassast? b. Kas olete rahul tööampsude tegijate leidmisega Töötukassa kaudu? c. Mis on hästi? d. Mis võiks paremini olla? 16. Palun kirjeldage, millistele töödele võetakse tööampsude tegijaid a. Milline valdkond või ametikoht? b. Milline peab olema tööampsu tegija ettevalmistus või kvalifikatsioon? Kas on vajalik varasem kogemus, milline? 17. Mis on tööampsude tegijate otsimise eripärad, kuidas see erineb püsiva töötaja otsimisest? (vajadusel paku: kiirus, mis veel)? 18. Kas soovite lisada veel midagi omalt poolt selle teema kohta? Tänamine ja intervjuu lõpetamine, vajadusel veel küsimustele vastamine. Intervjuu kava tööampse teinud ja mitte teinud registreeritud töötutega Sissejuhatus  Enda ja uuringu tutvustus. Uuringu tellijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  Uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas tööampsude tegemine mõjutab tööturukäitumist, tööotsimist, töötust, pikaajalist töötamist ja majanduslikku toimetulekut. Tööampsuna mõistame igasugust lühiajalist töötamist, olenemata lepingu vormist.  Intervjuud on anonüümsed. Intervjuu eesmärk on mõista teie kogemust töötuse ja tööampsudega. Me ei teosta järelevalvet, ei ole õigeid ega valesid vastuseid, palume olla aus ja meenutada oma kogemusi. Kui te ei soovi küsimusele vastata või see pole asjakohane võite julgelt öelda ja võtame järgmise küsimuse.  Salvestamise jaoks nõusoleku küsimine. Vajadusel andmekaitse küsimustele vastamine. I Tööampsude kättesaadavus 1. Sissejuhatuseks, milline on teie töötuse ja töötukassas arveloleku kogemus üldiselt olnud? Kuidas töötusega kohanesite? 2. Milliseid hüvitisi Töötukassalt saite? 3. Millist tööd otsisite, kui olite Töötukassas töötuna registreeritud? a. Millal alustasite tööotsimisega? Kas ja kuidas see oli seotud hüvitise suuruse või selle olemasoluga? b. Milliseid töö otsimise viise kasutasite? Nt. Töötukassa konsultant, tuttavad, LinkedIn networkimine, CVkeskuse jälgimine jne. 4. Kas otsisite ise aktiivselt lühiajalisi tööotsi e tööampse? a. Millal alustasite tööampsude otsimist? Kas ja kuidas see on seotud hüvitise suuruse või olemasoluga? b. Millistest kanalitest ja millistel viisidel lühiajalisi tööampse otsisite? 5. Kui tööampse aktiivselt ei otsi: kas teile on tööotsingute käigus silma jäänud tööampsude kuulutusi? a. Millistest allikatest olete tööampsude pakkumisi leidnud (nt ise tööd otsides, Töötukassa kodulehelt tööd otsides, Töötukassa konsultandilt, tuttavate/sõprade käest, endiselt või tuttavalt tööandjalt vms)? 6. Kas teid on kutsutud/teile on pakutud lühiajalisi tööotsi? Kes ja kuidas pakkus? a. Nt kas Töötukassa konsultant on pakkunud lühiajalisi tööampse? Millal? b. Nt tuttavad, sugulased, endine tööandja, ülikool, huviring vms 7. Kas olete teadlik, et töötuna registreerimise ajal võib teha 8 päeva kuus tööampse, jäädes Töötukassas arvele? a. Kuidas olete selle kohta infot saanud (nt ise leidnud, Töötukassa konsultandilt saanud vms)? 8. Kas olete töötuna arveloleku perioodi ajal tööampse teinud? II Suhtumine tööampsudesse kui ei ole tööampse teinud 1. Kas oleksite põhimõtteliselt valmis lühiajalisi tööampse tegema? 2. Kui ei, siis miks? Millised on võimalikud riskid? Millised on takistused? 3. Kui jah, siis miks? Milliseid võimalusi selles näete? Millised on ootused? 4. Kas olete tööampsudele kandideerinud? Kuidas ja mis kanalite kaudu? Milline kandideerimise protsess oli?  a. Millised on olnud positiivsed/neutraalsed kandideerimise kogemused? Kus/millise kanali kaudu ja kuidas kandideerimine käis? b. Millised on olnud negatiivsed kandideerimise kogemused? Mis tegi selle negatiivseks? c. Millised olid tööampsu leidmisel kitsaskohad? 5. Kas teil on olnud olukordi, kus olete kaalunud tööampsu tegemist, aga olete otsustanud mitte teha? Palun kirjeldage seda olukorda: kuidas tööampsu leidsite/teile pakuti, mis olid poolt ja vastu argumendid, kuidas jõudsite otsuseni. 6. Millised tingimused peaksid olema täidetud, et võiksite tööampsu vastu võtta ja teha? Nt aeg, koht, töö iseloom jne. III Tööampsude tegemise kogemus 1. Milliseid tööampse olete teinud? Kus, millal ja millised tööd? 2. Kas olete saanud tööampsu eest alati kokkulepitud töötasu? Kui ei saanud, siis miks? 3. Kuidas te tööampsu leidsite ja valisite? a. Kui olete teinud mitmeid tööampse, siis nimetage eraldi viisid, kust olete need leidnud. b. Kui olete teinud väga palju erinevaid ja enam ei mäleta, kust täpselt leidsite siis palun öelge tunnetuslikult, kust kõige rohkem olete leidnud? 4. Kas töö(ampsud), mida tegite, vastasid teie haridustasemele ja olemasolevatele kvalifikatsioonidele? Kas olete tööampse teinud samas valdkonnas, kus teil on varasem töökogemus? 5. Kas olete tööampse leidnud lihtsalt, see tähendab: a) ajaliselt siis kui olete soovinud, b) meelepärases valdkonnas? 6. Milline on olnud tööampsudele kandideerimise protsess? Kui palju hinnanguliselt kandideerisite erinevatele töökohtadele enne tööampsu saamist? Kas otsisite ainult lühiajalist töötamist või kõiki töövõimalusi? a. Millised on olnud positiivsed/neutraalsed kandideerimise kogemused? Kus/millise kanali kaudu ja kuidas kandideerimine käis? b. Millised on olnud negatiivsed kandideerimise kogemused? Mis tegi selle negatiivseks? i. Kas negatiivne kandideerimise kogemus on mõjutanud seda, kui valmis olite järgmine kord kandideerima? 7. Kas olete teinud tööampse endise tööandja juures? Palun rääkige lähemalt. Kuidas selline võimalus tekkis? Kuidas otsustasite seda teha? 8. Kas tööampsu rahaline piir (40% alampalgast) mõjutas tööandjaga kokkulepet? 9. Kas tööampsu ajaline piir (8 päeva kuus) mõjutas tööandjaga kokkulepet? 10. Kuidas tööandjaga tööampsu osas kokkuleppele jõudmine käis? a. Kas tööandja oli teadlik töötuse ajal töötamise seadusest tulenevatest piiridest? 11. Palun meenutage ja kirjeldage tööampsude tegemise kogemusi. a. Milliseid tundeid tekitas? Mis mõtted ja arvamused teil selle kohta olid? b. Mis olid negatiivsed ja positiivsed kogemused? c. Kuidas teie arvamus/suhtumine tööampsudesse aja jooksul muutus? d. Kas lühikeste tööampsude tegemine mõjutas teie enesetunnet ja heaolu? Kuidas? Miks? 12. Milliseid hüvesid olete tööampsude tegemisest saanud? a. Mil määral on tööampsudest saadud tulu olnud majanduslikult kasulik?  b. Kas tööampsude tegemine on teile andnud väärtuslikke kogemusi või teadmisi? Milliseid? Kui ei, siis miks mitte? 13. Kas olete tööampsude kaudu saanud tööga seoses kontakte, edasisi võimalusi tööampsudeks/ töötamiseks? 14. Kas tööampsude tegemine mõjutas kuidagi pikaajalise püsiva töö otsimise motivatsiooni? Kuidas? 15. Kas tööampsude tegemine mõjutas kuidagi pikaajalise püsiva töö otsimist? Kuidas? Nt ei olnud selleks enam aega. IV Kokkuvõtteks 1. Millised olid tööampsude leidmisel, kandideerimisel, osalemise korraldusel kitsaskohad? Mis toimis hästi? 2. Kuidas mõjutas tööampsude tegemine püsiva töö otsimist: 1) lükkas edasi, 2) aitas leida 3) ei muutnud üldse? Miks see teie arvates nii oli? 3. Kas soovitaksite töötuna registreeritud olemise ajal lühiajalisi tööampse teha? Miks (mitte)? 4. Mis teeb teie jaoks tööampsude tegemise väärtuslikuks (nt lisasissetuleku võimalus, töökogemus, võimalus olla aktiivne, midagi muud)? 5. Kas soovite veel midagi selle teema kohta lisada?