Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/24-00482 edastab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium arvamuse Välisministeeriumile ekspordikontrolli valge
raamatu kohta, COM(2024) 25. Sisendi koostasid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna väliskaubanduspoliitika nõunik Koidu
Talli (
[email protected] ) ja innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna nõunik Henrik Kutberg
(
[email protected] ).
Esitame MKMi esialgse sisendi EL ekspordikontrolli valge raamatu kohta:
1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab ekspordikontrolli valges raamatus
Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjoni) poolt välja pakutud nii lühi- kui ka pikaajalisi
meetmeid ekspordikontrolliga seonduvate probleemide lahendamiseks.
Nagu majandusjulgeoleku strateegias märgitud, on vajadus kiiremate ja paremini
koordineeritud ELi tasandi meetmete järele ekspordikontrolli valdkonnas muutunud
pakiliseks. Mitmepoolsete ekspordikontrolli režiimide praegune blokeerimine on
ajendiks mõnedele riikidele, sealhulgas ELi liikmesriikidele võtmaks individuaalseid
meetmeid, mis ei ole nende režiimidega seotud ja üldisemas plaanis vähendavad
rahvusvahelise ekspordikontrollisüsteemi tulemuslikkust.
2. Liikmesriikide poolt on väljaspool mitmepoolset raamistikku viimasel ajal peamiselt
lisatud uusi riiklikke kontrollimeetmeid alles kujunemisjärgus ja tundliku
tipptehnoloogia ekspordi jaoks. Selliste riiklike kontrolliloetelude kehtestamisel
puudub läbipaistvus ning konsulteerimine on ebapiisav. Ehkki praegune regulatsioon
annab liikmesriikidele võimaluse koostada riiklikke kontrolliloetelusid, ei kohusta see
neid üksteist või komisjoni enne loetelude vastuvõtmist teavitama või omavahel
konsulteerima. Sellest tulenevalt ei ole avalikult kättesaadavat teavet selle kohta,
milliseid riiklikke kontrolle millistes liikmesriikides kohaldatakse. Sellel on negatiivne
mõju nende suutlikkusele aidata kaasa ekspordikontrolli prognoositavale, õigeaegsele
ja ühtsele rakendamisele kõigis liikmesriikides. Liikmesriikide kontrollide
koordineerimata mitmekordistamine tekitab lünki, kahjustab ekspordikontrolli
tulemuslikkust ja suurendab seega ühtse turu killustumise ohtu. Samuti kahjustavad
erinevused liikmesriikide ekspordikontrollides ELi kui terviku majandusjulgeolekut.
3. Nõustume komisjoni poolt väljatooduga, et oleks vaja täiendavat õigusnormi, mis
võimaldaks kehtestada uusi ühiseid ELi kontrolle kiiremini ja sujuvamalt väljaspool
seadusandlikku tavamenetlust. See oleks abiks liidu julgeoleku- ja kaubanduspoliitika
eesmärkidele. Samuti võiks see maandada praeguseid killustumise riske ja aidata
vajaduse korral ELi-üleselt kiiremini reageerida julgeolekuriskidele seoses
mitmepoolselt kontrollimata ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega. Ühtlasi suurendaks
see ELi suutlikkust vastata ühiselt ja geopoliitiliselt kolmandate riikide nõudmistele
kujunemisjärgus tehnoloogiate uute ekspordikontrollide järele. Samuti võimaldaks see
teha ELi ühist riskihindamist kontrollidele, mis mõjutavad ELi kaubandussuhteid ja
tarneahelaid.
4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab komisjoni poolt välja pakutud
kiiret lahendust ELi kahesuguse kasutusega kaupade määruse (EL) 2021/821 I lisa
laiendamiseks, et lisada sinna kaubad, tarkvara ja tehnoloogia, mida rahvusvahelistes
ekspordikontrollirežiimides ei leidu teatavate liikmete blokeerimise tõttu, kuid mida
toetasid neis režiimides osalevad liikmesriigid. Uute kaupade ja tehnoloogiate lisamine
loetellu väldiks suures osas täiendavate riiklike piirangute kehtestamist ning see
võimaldaks kõigis liikmesriikides ühtseid kontrolle. Selline lähenemine kaitseks
siseturgu ja aitaks luua ELi eksportijatele võrdseid tingimusi, samuti suurendaks see
ELi kontrollide tulemuslikkust.
5. Samuti peame vajalikuks märkida, et mõne liikmesriigi riikliku kontrolliloetelu eesmärk
on näiteks piirata elutähtsa tehnoloogia eksporti väljapoole ELi. Seega saaks määruse
(EL) 2021/821 I lisa laiendamisel tugineda ka mitme ELi majandusjulgeoleku jaoks
elutähtsa tehnoloogia hindamise tulemustele, nagu märgitud 3. oktoobril 2023 vastu
võetud komisjoni soovituses (EL) 2023/2113, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku
seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist koos
liikmesriikidega.
Ühtlasi toetaks ülaltoodud lähenemine komisjoni poolt 24.01.2024 avaldatud
väljaminevate investeeringute valges raamatus (COM(2024) 24) välja pakutud
investeeringute seiret ja andmekorjet, võttes arvesse tihedaid seoseid kahesuguse
kasutusega kaupade ekspordikontrolli ja väljaminevate investeeringute vahel. Komisjon
on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kahesuguse kasutusega kaupade
ekspordilitsentside taotluste läbivaatamisel pöörama erilist tähelepanu juhtumitele, kus
sellised taotlused on seotud väljaminevate investeeringutega ja nendega kaasneda
võivate riskidega. See võib anda kasulikku teavet seire ja hilisema valges raamatus
kavandatava väljaminevate investeeringute riskihindamise jaoks.
6. Eesti ettevõtete jaoks me probleeme ei näe, valges raamatus väljatoodu keskendub
ühiste lähenemiste ja arusaamiste loomistele liikmesriikide vahel (sh eelkõige
vabatahtlikus vormis kas koordineerimismehhanismide või poliitiliste foorumite
loomine arutelude jaoks) ning täiendavaid piiranguid ei seata. Selgemad lähenemised
ekspordikontrolli listide koostamisel liikmesriikide vahel tuleb kasuks ka meie dual-use
ettevõtetele, kes on valmis oma toodet eksportima. Seda enam, et lähiaastatel on Eestist
võrsumas üha rohkem kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavaid (idu-)ettevõtteid,
kellele on oluline õigusselguse olemasolu ning parem arusaam teiste liikmesriikide
reeglistikest.