5466715 -898525 0 0 Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 01 . 0 4 .202 4 nr 1-3 / 29 Koopia: Arto Aas Tegevjuht Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Põllumajandus-Ka ubanduskoja ettepanek teha erand töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja arvestusele L ugupeetud hr Tiit Riisalo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK) on Eesti suurim põllumajanduse, toidutööstuste, maa- ning metsamajanduse ettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, kuhu koos liikmesorganisatsioonidega kuulub üle 3 0 000 liikme . EPKK saatis teile 1. detsembril 2023 kirja, millega toetasime Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku id muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni ja Euroopa Kohtu otsuse tõlgendamist Eesti konteksti arvestades . Oma vastus kirjas andsite teada, et Sotsiaal ministeerium ei ole valmis tegema muudatusi töölepinguseaduses. Euroopa Kohtu o tsuse kohaselt tuleb töötajale vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi, mis teeb kokku 47 või 59 tundi. Otsuse rakendamine mõjutab väga oluliselt ettevõtjate konkurentsivõimet ja nõrgendab nende majanduslikku suutlikkust . Kõige problemaatilisem on kohtuotsuse tingimusi puhkea ja arvestamisel tagada suurtes toidutootmise ettevõtetes, kus tööaeg toimub kahes või kolmes vahetuses ning põllumajanduses, kus töö on hooajaliselt intensiivne kevadest kuni sügiseni. Paljudes põlumajanduse ja toidutootmisega tegelevates ettevõt etes kasutatakse tööaja arvestuses just s ummeeritud ehk graafikuga tööaega , mis tähendab et uute tingimuste kehtestamisel tekib vajadus lisavahetuse ks ning ettevõte peab pal kama juurde uusi töötaja id . T ööjõu nappuse ja kasvava palga surve kontekstis on see aga ettevõtja jaoks ääre t ult keeruline. Olgu lisatud, et teatud toidutootmisega seotud valdkondades nagu loomakasvatus ning liha- ja piimatootmine ei ole võimalik tööajakorralduses teha korrektuure, sest inimesed peavad tootmisüksuses olema koha peal ööpäev läbi. Võrreldes lõunapoolsete Euroopa Liidu liikmesriikidega iseloomustab Eesti põllumajandust oluliselt lühem välitööde tegemise hooaeg. Kui võtta võrdluseks Euroopa Kohtu lahendi le põhine v Ungari , mida valitseb kontinentaalne ehk mandriline paraskliima, kus t alved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad n ing kus a asta keskmine õhutemperatuur on 9,7 ° , juulis keskmiselt 22C ja jaanaris tavaliselt alla nulli. Eesti asetseb aga klimaatiliselt üleminekuli s e s parasvöötme s , mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest ja Läänemerest , kus talv on mõõdukalt külm ja lumerkohke ning suvi jahe. Eestis on keskmine õhutemperatuur 6,4C ja juulikuu keskmine 17,8C . Põllumajanduse olulisem kevadtööde alguse näitaja on v egetatsiooniperiood. Vegetatsiooniperioodi alguseks loetaks aega kui õhutemperatuur on püsivalt vähemalt + 5 C ning lõppeb kui temperatuur langeb alla -5C . Enne vegetatsiooniperioodi tehakse ettevalmist amistöid, kuid nende osakaal on põhihooajaga võrreldes väike . Intensiiv seks tööhooa jaks saab põllumajanduses lugeda perioodi aprilli algusest kuni oktoobri esimeste nädalateni. Ungaris algab vegetatsiooniperiood märtsi keskel ja kestab põhimõtteliselt aasta viimaste päevadeni. Sellest saab järeldada, et Eestis lõuna pool olevates riikides sh Ungaris on põllutööde tegemiseks aega rohkem kui Eestis ning töö- ja puhkeaja arvestami ne on seal vähem ajakriitiline. Toidutööstustes tekkib probleem üleminekul õhtuselt töövahetuselt hommikusele vahetusele. Ettevõtjate sõnul jääb siin nö kolm tundi puudu. Näiteks, mitut tootmisüksust üle Eesti omav ettevõte, kus töötab üle 700 töötaja tähendab pikema puhkeaja võimaldamine seda, et juurde oleks vaja palgata umbes 70 töötajat. Teise suure toidutootja sõnul, kellel on Eesti väikelinnas üks tootmisüksus tähendab see minimaalselt 8 - 10 inimese juurde palkamist. Kuidas aga tagada töötajad maapiirkondades, kus valitseb kvalifitseeritud tööjõupuudus ning kus töötajaid juba täna värvatakse mitmete-kümnete kilomeetrite raadiuses, arvestades et iga erinev toiduvaldkonna tootmisüksus on erinev (nt leivatööstuse seadmed ja tehnoloogiad erinevad lihatööstusest, lihatööstus erineb piimatööstusest jne)? Ääremärkuseks, et toidutootmises ei ole võimalik teha kaugtööd. T ööjõu puudus, selle kättesaadavus maapiirkonnas ja töötajate kvalifikatsioon on laiem majanduspoliitili n e küsimus , mis p raegust majanduslangust arvestades ja teades, kus iga uus nõue tähendab ettevõtjale lisaväljaminekuid, on mõistlik põllumajanduses ja toidutootmises tegutsevatele ettevõtetele vastu tulla ja teha erand, mis lubaks ra kendada lühemat kui 47 tunnist puhkeaja arvestamist . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ants Noot Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ; Eesti Kaubandus-Tööstusko d a Kirja koostaja: Meeli Lindsaa r,
[email protected]