Maarja Krais-Leosk Teie 22.01.2024 nr 17.01.2024 nr 6
Eesti Puuetega Inimeste Koda
[email protected] Meie 12.04.2024 nr 11-1/208-2
Toompuiestee 10
10137, Tallinn
Vastus EPIKoja pöördumisele seoses
nägemispuudega inimeste tööalase toetamisega
Austatud Maarja Krais-Leosk
Täname Teid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), Sotsiaalministeeriumile
(SoM) ja Eesti Töötukassale (töötukassa) saadetud pöördumise eest ning 20. märtsil toimunud
sisuka kohtumise eest1. Vastuseks Teie pöördumisele edastame MKM-i ja SoM-i ühise
kokkuvõtva vastuse koos kohtumisel arutatud teemadega.
Pikaajalise kaitstud töötamise teenuse lõpp
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) esindaja sõnul sobis PKT nägemispuudega inimestele hästi,
kuid teenuse lõppemise tõttu on nägemispuudega inimestel väljundeid vähemaks jäänud ja avatud
tööturg ei ole neid valmis vastu võtma. Ka MKM, SoM ja töötukassa esindajad peavad oluliseks,
et PKT-s osalenud nägemispuudega inimesed leiaksid endale sobivad tööalased väljundid.
PKT teenuse raames (2016–2023) töötasid nägemispuudega inimesed massööriteenuses, IT-
konsultatsioonidel ning audiofailide redigeerimisel. PKT lõppemisel oli 14 teenusesaajat
nägemispuudega: 1 Saaremaa puuetega inimeste kojas, 9 Põhja-Eesti Pimedate Ühingus ja 4
Pimedate Töökeskuses Hariner. PKT lõppraporti kohaselt nõuab nägemispuudega inimeste
töötamise soodustamine teistsuguseid abimeetmeid kui psüühilise erivajadusega inimeste puhul,
sest nende töövõime on kõrgem kui psüühilise erivajadusega inimestel, nad on tööl
produktiivsemad ja vajavad vähem juhendamist.
PKT klientidele, kes võtavad end töötukassas arvele ei ole pakkuda ühte konkreetset lahendust,
sest iga kliendi puhul lähtutakse inimese individuaalsetest vajadustest, mis selgitatakse välja
töökeskse nõustamise käigus. Samamoodi võimaldab tööhõiveprogramm pakkuda ka
individuaalsemaid lähenemisi tööturuteenuste kasutamiseks ja vastavalt igale üksikule juhtumile
1
Kohtumisel osalesid Reine Hindrekus-Koppel, Kristi Suur ja Heidi Paabort MKM -i tööhõive osakonnast, Krista Erg-Scacchetti MKM-
i võrdsuspoliitika osakonnast, Kadri Mets ja Liisa Päeske SoM-i hoolekande osakonnast, Ulvi Mölder töötukassast, Ave Szymanel
Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Janne Jerva ja Helen Künnap Põhja-Eesti Pimedate Ühingust ning Meelis Joost ja Kadri Palk
Eesti Puuetega Inimeste Kojast.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
on töötukassa püüdnud leida probleemidele paindlikud lahendused. Individuaalsete lahenduste
pakkumise ja nende toimimise eelduseks on hea koostöö kliendi ja töötukassa nõustaja vahel, et
nõustaja oleks teadlik, milliseid teenuseid antud klient vajaks.
Sotsiaalkindlustusameti kaudu korraldatava erihoolekandeteenuse (töötamise toetamise teenus)
sihtrühm on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed ja sihtrühma ei ole
tulenevalt erihoolekande spetsiifikast plaanitud laiendada nägemispuudega inimestele.
Avatud tööturule suundumine
PPÜ leidis, et pimemassööri eriala ei peaks olema ainus võimalus avatud tööturul osalemiseks,
kuid hetkel on see ainus koolitus, mida PPÜ suudab pakkuda oma klientidele pärast
rehabilitatsiooniteenuse läbimist.
Mõistame, et nägemispuudega inimeste tööturuteenuste kasutamine, avatud tööturule liikumine
ning hõives püsimine on mõnevõrra keerulisem arvestades nende puudespetsiifikat. Tööturule
jõudmisel peame oluliseks ka kaasavat haridust (sh kutse- või kõrgharidust), sest see on oluline
eeldus tööturule jõudmiseks.
Töötukassa andmetele tuginedes oli 2023. aasta lõpu seisuga töötukassas arvel 136
nägemispiiranguga inimest, kellest puuduva töövõimega oli 16 inimest ja osalise töövõimega 120.
Töötukassas arvel oleku ajal kasutavad nägemispiirangutega inimesed erinevaid töötutele
suunatud teenuseid. Viimaste aastate statistika kohaselt kasutatakse kõige enam töökeskset
nõustamist, karjäärinõustamist, tööotsingu töötuba, koolitusi, kogemusnõustamist ja ka
psühholoogilist nõustamist, tööpraktikat ning tööalast rehabilitatsiooni. Samuti on
nägemispiirangutega inimestel väga erinevad töösoovid. 2023. aasta andmete põhjal oli arvel
olevatel nägemispiirangutega inimestel ca 50 erinevat töösoovi ning ei esinenud ühtegi teistest
oluliselt domineerivamat. 2023. aastal lõpetas arvel oleku 208 nägemispiiranguga inimest, nendest
97 inimest ehk 47% rakendus. Arvestatav osa oli ka neid inimesi, kes lõpetas arvel oleku omal
soovil, mis üldjuhul on tingitud sellest, et töövõime hindamise käigus määratakse neile puuduv
töövõime, nad ei pea enam täitma aktiivsusnõuet ning seetõttu ei soovi enam töötuna arvel olla.
Keerukas olukorras on puuduva töövõimega nägemispiiranguga inimesed, kellel on keeruline leida
tööd avatud tööturu tingimustes. Kohtumisel leidsime, et neil inimestel, kellel on ainult
nägemispuue, ei ole üldjuhul probleeme töö leidmisega ja raskusi esineb pigem neil, kellel lisaks
nägemispuudele on ka teisi piiranguid.
Kitsaskohana on sihtrühma esindajad välja toonud, et osad töötukassa teenused ei ole
kättesaadavad puuduva töövõimega inimestele. Näiteks tööalasel rehabilitatsiooniteenusel saavad
osaleda puuduva töövõimega töötavad inimesed ning toetatud töölerakendamise teenusel osalise
töövõimega isikud. Antud teenuste eesmärk on aidata vähenenud töövõimega inimesi avatud
tööturule ja sihtrühma laiendamine ei kata nende puuduva töövõimega klientide vajadusi, kes
vajavad töötamiseks kaitstud tingimusi. Kuid tuleviku vaates on vaja kindlasti edasi arutada, mis
on need võimalused, kuidas antud sihtrühma veelgi paremini aidata. Oodatud on kindlasti teie
konstruktiivsed ettepanekud võimalike lahenduste osas.
Tööturukoolitused
Ühe murekohana tõusetus kohtumisel tööturukoolitustel osalemine, sest need ei ole kõigile alati
ligipääsetavad. Nõustume vajadusega leida lahendused koolituste ligipääsetavamaks muutmiseks
ka nägemispuudega inimestele.
2 (4)
Teise murekohana tõusetus, et tööturukoolitusele ei järgne töökohta. Töötukassa ei saa
garanteerida töökoha leidmist avatud tööturul pärast koolituse läbimist, kuid töötukassa nõustajad
teevad aktiivset koostööd ja teavitustööd tööandjatega. Näeme, et jätkuvalt on vajalik tööandjate
teadlikkust tõsta ja hoiakuid muuta.
Samuti näeme vajadust, et juba olemasolevad toetusmeetmed jõuaksid nägemispuudega
inimesteni. Kohtumisel väljendasid nii MKM, töötukassa kui ka SoM valmisolekut kutse korral
olemasolevaid võimalusi tutvustama tulema.
Rehabilitatsiooniteenused
Rehabilitatsiooniteenused on hetkel tervikuna ümberkorraldamisel. Seetõttu saatis
Sotsiaalministeerium 2023.a novembris kooskõlastusele sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille eesmärk on inimese
abivajadusest lähtuva rehabilitatsiooniteenuste süsteemi loomine, et inimese abivajadus kiirelt
tuvastada, lihtsustada vajadustele vastava abi saamist ning tagada vajalikud tugimeetmed. 2024.
aasta lõpuks töötatakse välja täpsemad lahendused ning edasine tegevuskava süsteemi
muutmiseks. Järgmine samm on sihtrühma põhiselt vajaduste ning teekondade kaardistamine.
Näeme, et muudatusi tuleb ellu viia etapiviisiliselt ning esimesed muudatused võiksid rakenduda
kõige varem 2026.a. Selle käigus vaatame üle ka tööalase rehabilitatsiooni pakkumise, sisu ning
tulemuslikkuse. Töötukassa teeb juba täna pidevalt tööd, et tööalase rehabilitatsiooniteenuse
kvaliteeti tõsta ning tööle suunatud fookust veelgi suurendada.
Riigi rahaline tugi puuetega inimeste huvikaitseorganisatsioonidele
Sotsiaalministeerium toetab riigieelarvelise eraldisega Eesti Puuetega Inimeste Fondi (EPIFond),
kes omakorda toetab nii Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda), puuetega inimeste maakondlike
kodasid kui ka puudespetsiifilisi liite. 2024.a toetab Sotsiaalministeerium EPIFondi 1,5 miljoni
euroga eesmärgil, et puuetega inimeste õigused ja huvid oleksid esindatud nii riigi kui ka KOV
tasandil. Toetus jaguneb kindlate komponentide arvestuse alusel, mis on kokku lepitud EPIFondi
nõukogus, kuhu kuulub lisaks SoM ja Rahandusministeeriumi esindajatele ka EPIKoja esindajad.
Sellele lisaks korraldas EPIFond 2024.a kaks taotlusvooru:
1. Puuetega inimeste organisatsioonide koostöö ja arenguprogramm 2024
2. Psüühikahäiretega inimeste esindusorganisatsioonide tegevustoetuse taotlusvoor 2024
EPIFondi kaudu saavad toetust nii Eesti Pimedate Liit kui ka Eesti Pimekurtide Tugiliit. Mõistame,
et toetuste summad on piiratud, kuid näeme, et tegu on olulise eelarvelise panusega riigi poolt
puuetega inimeste huvikaitse valdkonda.
Lisaks Euroopa Liidu struktuurifondidest, Rahandusministeeriumi siseriiklikest programmidest
ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusprogrammidest rahastatavate avatud
taotlusvoorude kohta leiate infot Riigi tugiteenuste kodulehelt.
Kokkuvõtteks
Täname murekohtade tõstatamise eest, mis on ka meile olulised lahendada. Leiame, et koostöö on
kõige parem viis, kuidas probleeme lahendada ja sobilikke lahendusi välja töötada, mistõttu
julgustame EPIKoda ja erialaliite meie poole ka edaspidi pöörduma omapoolsete ettepanekutega.
3 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
tööala asekantsler
Reine Hindrekus-Koppel
53790331
[email protected]
4 (4)