Riigikogu juhatus Teie 01.04.2024 nr 2-3/15-87
[email protected]
Meie 10.04.2024 nr 11-1/894-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 87)
Lugupeetud Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin
Esitame vastused Teie poolt esitatud küsimustele tööhõivereformi kohta.
1. Kas Teie ministeerium saab ka sarnaseid kaebusi?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on laekunud mõningaid päringuid töövõime
hindamise ja töövõimetoetuse kohta, kuid ei saa öelda, et neid oleks palju. Oma vastustes kodanike
päringutele oleme alati selgitanud töövõime hindamise metoodikast tulenevaid põhimõtteid ning
ka seda, kuidas on inimesel võimalik oma õiguste eest seista, kui ta ei ole otsusega rahul.
2. Kas vastab tõele, et töövõimereformi tegelik eesmärk on vähendada toetuste saajate arvu
ja seeläbi säästa riiklikke vahendeid?
Töövõimereformi peamine eesmärk oli aidata vähenenud töövõimega inimestel elada
täisväärtuslikumat elu, tagades neile parem sissetulek ning ühiskonnaelus osalemine ja
eneseteostus. Selleks on oluline vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomine ning
neile sobiva töö leidmine ja säilitamine ning motiveerida inimesi säilinud töövõime ulatuses
ühiskonnaelus aktiivne olema. Samuti on oluline toetada tööandjaid töökeskkonna parandamisel
ja töövõime kaotusega inimeste tööle võtmisel ja tööl hoidmisel.
Reformieelsel ajal sai Eestis umbes 10% tööealistest inimestest töövõimetusega seonduvat hüvitist
ning töövõimetuspensioni saajate arvu kasv oli kiire.1 Ka Riigikontroll viitas oma 2010. aasta
auditis, et tolleaegne töövõimetussüsteem ei motiveerinud töövõime kaotanud inimesi tööturule
tagasi pöörduma, kuna isikutele ei pakutud rehabiliteerivaid töö- ja tervishoiuteenuseid ning
hinnati inimese töövõimetust, mitte aga võimet teha muud tööd või õppida uus amet. 2 Reformi
üheks eesmärgiks oli ka töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu
1
Töövõimetoetuse seaduse eelnõu seletuskiri, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-
a82b-841339be10cf
2
Kontrollaruanne 2010. „Riigi tegevus puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamisel“,
https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/574/amid/557/language/et-
EE/Default.aspx
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
aeglustamine, kuid kõige olulisemaks eesmärgiks oli vähenenud töövõimega inimeste
majandusliku heaolu tagamine ja parandamine.
2022. aastal valmis Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar uuring „Töövõime toetamise
süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“3, milles järeldati, et
töövõime reform oli asjakohane ja tulemuslik meede, mis mõjutas positiivselt vähenenud
töövõimega inimeste hõive kasvu. Uuringu käigus analüüsiti, kas reformile seatud eesmärgid on
täitunud. Hindamise tulemusena selgus, et reformi rakendumisel saavutati
töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu vähenemine, vähenenud töövõimega
inimeste hõive tööturul kasvas, nende majanduslik toimetulek paranes ning nende võimekus tööd
leida suurenes. Mis puudutab riigieelarvet, siis uuringu tulemused ei andnud sellele ühest vastust.
Hinnang sellele, kas reform säästis või suurendas riigi kulusid, sõltub sellest, millise olukorraga
reformi tulemust võrrelda (kas püsiva töövõimetusega inimeste arv oleks kasvanud või pidurdunud
juhul, kui reformi poleks tehtud). Kuna aga vähenenud töövõimega inimeste hõive on kasvanud,
tänu millele laekub riigile maksutulu ja inimestele endile töötasu, siis on nende üldine elukvaliteet
ja majanduslik toimetulek paranenud, tööjõupuudus leevenenud ning ka ühiskonna sidusus
kasvanud. Positiivne on, et reform aitas ühiskonnas olevaid hoiakuid muuta, mis soosivad
vähenenud töövõimega inimeste värbamist ja töötamist.
3. Kas vastab tõele, et selle eest vastutavatele ametnikele anti korraldus puuetega inimesed
igal võimalusel terveks tunnistada ja hüvedest ilma jätta?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkond on vähenenud töövõimega
inimeste toetamine tööturul ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise
reguleerimine. Puude määramine ning puudetoetuste maksmine on Sotsiaalministeeriumi
haldusalas oleva Sotsiaalkindlustusameti ülesanne, seega kui Te soovite täpsustada puude
raskusastme tuvastamisega seonduvat, soovitame pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole.
Oluline on märkida, et töövõime hindamise korral koostab hinnangu inimese terviseseisundi ja
töövõime kohta arstiõppe läbinud tervishoiutöötaja. Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa)
vormistab üksnes vastava haldusotsuse tuginedes ekspertarsti hinnangutele. Kui inimene leiab, et
tal on terviseprobleemid, mis takistavad töötamist, on tal võimalus esitada töötukassale töövõime
hindamise taotlus. Töövõime ekspertiise viivad läbi töötukassa partneriteks olevad
tervishoiuteenuste osutajad. Ekspertarst hindab isiku töövõimet taotluse ja tervise infosüsteemis
olevate viimase 5 aasta ning vajadusel ka varasemate terviseandmete põhjal. Vajadusel küsitakse
ka lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt või kutsutakse isik vastuvõtule, kui andmed taotlusel
ja terviseandmed dokumentides on vastuolulised. Ekspertarstid on sõltumatud oma hinnangutes,
ametnikud ega ametiasutused ei saa mõjutada ekspertiiside tulemusi. Töötukassa vormistab
eksperdiarvamuse põhjal otsuse töövõime ulatuse kohta (töövõime ei ole vähenenud, osaline
töövõime või puuduv töövõime). Kui inimene on esitanud töötukassale ühistaotluse ning on
avaldanud soovi ka puude raskusastme tuvastamiseks, edastab töötukassa isiku taotluse ja
ekspertiisi Sotsiaalkindlustusametile, kes teeb nendele andmetele tuginedes puude raskusastme
tuvastamise otsuse.
Inimesel on võimalus nii töövõime hindamise, töövõimetoetuse kui ka puude raskusastme
tuvastamise otsuseid vaidlustada 30 päeva jooksul alates otsuse kätte saamisest esitades vaide kas
töötukassasse või Sotsiaalkindlustusametile. Vaideotsusega mitte rahul olles on inimesel õigus
pöörduda halduskohtusse oma õiguste kaitseks.
3
https://centar.ee/tehtud-tood/toovoime-toetamise-susteemi-loomise-ja-juurutamise-makromajandusliku-moju-
hindamine
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Reine Hindrekus-Koppel
53790331
[email protected]
3 (3)