dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. aprill 2024
Viit
2-2/1018-1
Registreeritud
10. aprill 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari
2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-2/2024
Vastutaja
Kairi Otto (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond)

Failid

  • 📎6-21018-1 10.04.2024 Väljaminev kiri.asice2797 KB

Sisu (failidest)

Margus Tsahkna Välisministeerium 10.04.2024 nr 6-2/1018-1 [email protected] Islandi väljak 1 15049, Tallinn Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu Austatud Margus Tsahkna Esitan Välisministeeriumile Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Palume eelnõu esitada Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) konventsioon eesti keeles; 3) konventsioon inglise keeles; 4) protokoll eesti keeles; 5) protokoll inglise keeles; 6) seletuskiri. Kairi Otto 5809 1441 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 08.04.2024 Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seadus § 1. Ühineda lisatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolliga, mis mõlemad on koostatud 1953. aasta 1. juulil Pariisis ja mida mõlemat on viimati muudetud 1971. aasta 17. jaanuaril. § 2. Ühineda lisatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, mis on koostatud 2004. aasta 18. märtsil Genfis. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ …………….. 2024. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ …………….. 2024. a (allkirjastatud digitaalselt) Tõlge inglise keelest Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni ASUTAMISKONVENTSIOON1 KONVENTSIOONI osalisriigid, ARVESTADES 15. veebruaril 1952. aastal Genfis allakirjutamiseks avatud kokkulepet, millega moodustati Euroopa riikide esindajate nõukogu rahvusvahelise labori kavandamiseks ja muude koostöövormide korraldamiseks tuumauuringute valdkonnas; ARVESTADES 30. juunil 1953. aastal Pariisis alla kirjutatud lisakokkulepet, millega pikendati eespool nimetatud kokkulepet; SOOVIDES nimetatud 15. veebruari 1952. aasta kokkuleppe III artikli lõike 2 kohaselt sõlmida Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni, mis hõlmab rahvusvahelise labori asutamist suure energiaga osakeste puhtteaduslike alusuuringute kokku lepitud programmi elluviimiseks, ON KOKKU LEPPINUD järgmises. I artikkel Organisatsiooni asutamine 1. Asutatakse Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (edaspidi organisatsioon). 2. Organisatsioon asub Genfis, kui IV artiklis nimetatud nõukogu ei otsusta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega viia organisatsiooni üle II artikli lõike 2 punktis a nimetatud labori asukohta. II artikkel Eesmärgid 1. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja alusteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. Organisatsiooni töö ei ole seotud sõjaliste vajadustega ning selle eksperimentaalse ja teoreetilise töö tulemused avaldatakse või tehakse muul viisil üldiselt kättesaadavaks. 2. Lõikes 1 nimetatud koostöö raames piirdub organisatsiooni töö järgmisega: a) ühe või mitme rahvusvahelise labori (edaspidi laborid) rajamine ja käitamine suure energiaga osakeste uuringuteks, mis hõlmab ka tööd kosmiliste kiirte vallas. Igas laboris peavad olema: i) üks või mitu osakeste kiirendit; ii) vajalikud lisaseadmed teadusprogrammide elluviimiseks alapunktis i nimetatud seadmete abil; iii) alapunktides i ja ii nimetatud seadmete hoidmiseks ning organisatsiooni haldus- ja muude ülesannete täitmiseks vajalikud hooned; b) tuumauuringute valdkonnas rahvusvahelise koostöö korraldamine ja selle rahaline toetamine, sealhulgas koostöö väljaspool laboreid. Selline koostöö võib eelkõige kujutada endast: 1 Koostatud 1. juulil 1953 Pariisis, muudetud 17. jaanuaril 1971. i) tööd teoreetilise tuumafüüsika valdkonnas; ii) teadlaste omavahelise suhtluse ja nende vahetuse edendamist, teabe jagamist ning teadustöötajatele täienduskoolituse osutamist; iii) koostööd teiste teadusasutustega ning nende nõustamist; iv) tööd kosmiliste kiirte vallas. 3. Organisatsiooni tegevusprogrammid on: a) Genfis asuvas laboris elluviidav programm, mis hõlmab prootonsünkrotroni kümmet gigaelektronvolti (1010 eV) ületavate energiate jaoks ja sünkrotsüklotroni kuuesaja miljoni elektronvoldiste (6 × 108 eV) energiate jaoks; b) punktis a kirjeldatud prootonsünkrotroniga ühendatud lõikuvate salvestusrõngaste ehitamise ja käitamise programm; c) labori rajamise ja käitamise programm, et kaasata prootonsünkrotron umbes kolmesaja gigaelektronvoldiste (3 × 1011 eV) energiate jaoks; d) mis tahes muu lõike 2 tingimustele vastav programm. 4. Lõike 3 punktides c ja d nimetatud programmid peab nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitma. Heakskiitu andes määrab nõukogu kindlaks programmi, sealhulgas programmi nõuetekohaseks juhtimiseks vajaliku haldus-, rahastamis- ja muu korra. 5. Programmi muutmise peab nõukogu heaks kiitma liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. 6. Kuni lõike 3 punktis c nimetatud kiirendi kasutuselevõtmise kuupäevani, mille määrab kindlaks nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, on organisatsiooni põhiprogramm viidatud lõike punktis a nimetatud programm. Punktis c nimetatud programmist saab sellest kuupäevast samuti põhiprogrammi osa ja nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada, et alapunktis a nimetatud programm ei kuulu enam põhiprogrammi, kui ükski selles programmis osalev liikmesriik ei hääleta otsuse vastu. 7. Laborid teevad oma tegevusprogrammide raames võimalikult palju koostööd liikmesriikide territooriumil asuvate laborite ja instituutidega. Laborid püüavad kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega vältida nimetatud laborite ja instituutide tehtavate uuringute kordamist. III artikkel Liikmesuse tingimused 1. Riikidel, kes on ühinenud käesoleva konventsiooni preambulis nimetatud 15. veebruari 1952. aasta kokkuleppega või kes on panustanud rahaliselt või mitterahaliselt kokkuleppega asutatud nõukogusse ja osalenud selle töös, on õigus saada organisatsiooni liikmeks, ühinedes konventsiooniga kooskõlas XV, XVI ja XVII artikliga. 2. a) Muud riigid võib IV artiklis nimetatud nõukogu organisatsiooni vastu võtta liikmesriikide ühehäälsel otsusel. b) Eelmise punkti kohaselt organisatsiooniga ühineda sooviv riik teavitab sellest nõukogu esimeest. Esimees teavitab sellest soovist liikmesriike hiljemalt kolm kuud enne selle arutamist nõukogus. Nõukogu heaks kiidetud riigid võivad organisatsiooni liikmeks saada konventsiooniga selle XVII artikli kohaselt ühinedes. 3. Liikmesriik teavitab nõukogu esimeest kirjalikult neist tegevusprogrammidest, milles ta soovib osaleda. Ühelgi riigil ei ole õigust saada või jääda organisatsiooni liikmeks, kui ta ei osale vähemalt ühes põhiprogrammi kuuluvas tegevusprogrammis. 4. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega määrata mis tahes tegevusprogrammis osalemise algse minimaalse aja ja selle aja jooksul programmi jaoks tehtavate kulutuste piirmäära. Pärast nimetatud osalemise aja ja kulutuste piirmäära kindlaksmääramist võib nõukogu neid sama häälteenamusega muuta, eeldusel et ükski programmis osalev liikmesriik ei hääleta selle vastu. Pärast minimaalse osalemise aja lõppemist võib liikmesriik igal ajal teavitada nõukogu esimeest kirjalikult programmist lahkumisest ja selline lahkumine jõustub teavitamisele järgneva eelarveaasta lõppedes või liikmesriigi pakutud hilisemal kuupäeval. 5. Tegevusprogrammi lõppedes vastutab selle likvideerimise eest nõukogu, võttes arvesse programmis osalenud liikmesriikide vahel sõlmitud võimalikke kokkuleppeid ning organisatsiooni ja nende riikide vahel sõlmitud mis tahes kokkuleppe asjaomaseid tingimusi, kelle territooriumil programmi ellu viiakse. Ülejääk jaotatakse programmi lõpetamise ajal selles osalenud liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende poolt programmi tehtud rahalise panuse kogusummaga. Puudujäägi katavad samad liikmesriigid samamoodi proportsionaalselt oma jooksva eelarveaasta kindlaksmääratud osamaksuga programmis. 6. Liikmesriigid hõlbustavad organisatsiooni tegevuse huvides isikute ning asjaomase teadusliku ja tehnilise teabe vahetamist, ilma et see: a) mõjutaks liikmesriikide territooriumile sisenemist, territooriumil elamist või sealt lahkumist käsitlevate õigusaktide kohaldamist ühegi isiku suhtes või b) kohustaks liikmesriiki edastama või lubama edastada tema käsutuses olevat teavet, kui ta leiab, et selline edastamine on vastuolus tema julgeolekuhuvidega. IV artikkel Organid Organisatsioon koosneb nõukogust ja iga labori peadirektorist, keda abistavad töötajad. V artikkel Nõukogu 1. Nõukogu koosneb iga liikmesriigi kuni kahest esindajast, keda võivad nõukogu kohtumistel saata nõunikud. 2. Nõukogu täidab käesoleva konventsiooni kohaselt järgmisi ülesandeid: a) määrab kindlaks organisatsiooni tegevuskorra teaduslikes, tehnilistes ja haldusküsimustes; b) kiidab heaks organisatsiooni tegevusprogrammid; c) võtab kohalviibivate ja hääletavate liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu eri tegevusprogrammide eelarve ning kehtestab organisatsiooni rahastamiskorra kooskõlas konventsioonile lisatud finantsprotokolliga; d) vaatab üle organisatsiooni kulud ning kinnitab ja avaldab auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded; e) otsustab vajaliku personali üle; f) avaldab aastaruande või -aruanded; g) kasutab oma muid volitusi ja täidab muid ülesandeid, mis on konventsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalikud. 3. Nõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas enda valitud kohas. 4. Igal liikmesriigil on nõukogus üks hääl. 5. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, teeb nõukogu otsuseid kohalviibivate ja hääletavate liikmesriikide lihthäälteenamusega. 6. Kui konventsioonis või sellele lisatud finantsprotokollis on sätestatud, et tegevusprogrammiga otseselt seotud küsimuse puhul on nõutav nõukogu heakskiit liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, hõlmab häälteenamus ka selles programmis osalevate liikmesriikide kahekolmandikulist häälteenamust. 7. Kui konventsioonis või sellele lisatud finantsprotokollis ei ole sätestatud, et nõutud on nõukogu ühehäälne heakskiit või liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega heakskiit, ei ole liikmesriigil hääleõigust küsimuses, mis on seotud II artikli alusel nõukogu kindlaksmääratud programmiga, kui liikmesriik selles programmis ei osale või kui küsimus ei mõjuta otseselt muud programmi, milles liikmesriik osaleb. 8. Liikmesriigil ei ole nõukogus hääleõigust, kui tema tasumata osamaksude summa ületab tema jooksva ja sellele vahetult eelnenud eelarveaasta osamaksude summat. Samamoodi ei ole liikmesriigil nõukogus hääleõigust konkreetse tegevusprogrammiga seotud küsimustes, kui tema tasumata osamaksude summa kõnealuses programmis ületab tema jooksva ja sellele vahetult eelnenud eelarveaasta osamaksude summat. Sellest olenemata võib nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega anda sellisele liikmesriigile hääleõiguse, kui on tõendatud, et osamaksude tasumata jätmine on tingitud asjaomasest riigist mitteolenevatest asjaoludest. 9. Küsimuste arutamiseks nõukogus on kvoorumi moodustamiseks vajalik konkreetses küsimuses hääleõiguslike liikmesriikide esindajate enamuse kohalolek. 10. Nõukogu võtab konventsiooni alusel vastu oma kodukorra. 11. Nõukogu valib esimehe ja kaks aseesimeest, kes nimetatakse ametisse üheks aastaks ja keda ei tohi tagasi valida rohkem kui kaks korda järjest. 12. Nõukogu loob teaduspoliitika komitee ja rahanduskomitee ning muud allorganid, mis on vajalikud organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ning eelkõige eri programmide elluviimiseks ja koordineerimiseks. Selliste organite loomise ja pädevuse määrab nõukogu kindlaks liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. Allorganid võtavad konventsiooni ja sellele lisatud finantsprotokolli alusel vastu oma kodukorra. 13. Ratifitseerimis- või ühinemiskirjade hoiuleandmiseni võivad III artikli lõikes 1 nimetatud riigid viibida nõukogu kohtumistel ja osaleda selle töös kuni 31. detsembrini 1954. See õigus ei sisalda hääleõigust, välja arvatud juhul, kui asjaomane riik on organisatsiooni panustanud kooskõlas konventsioonile lisatud finantsprotokolli artikli 4 lõikega 1. VI artikkel Peadirektorid ja töötajad 1. a) Nõukogu nimetab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaksmääratud ajavahemikuks ametisse iga labori peadirektori ja võib ta sama häälteenamusega ametist vabastada. Peadirektor on enda juhitava labori tegevjuht ja selle seaduslik esindaja. Finantsjuhtimises tegutseb ta kooskõlas konventsioonile lisatud finantsprotokolliga. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega volitada peadirektoreid koos või eraldi tegutsema organisatsiooni nimel muudes küsimustes. Peadirektor esitab igal aastal nõukogule aruande ja osaleb hääleõiguseta kõikidel nõukogu kohtumistel. b) Nõukogu võib peadirektori ametisse nimetamise kas konventsiooni jõustumisel või ametikoha edaspidisel vabaksjäämisel vajalikuks ajavahemikuks edasi lükata. Sel juhul nimetab nõukogu peadirektori asemele tegutsema isiku, kellel on nõukogu määratud õigused ja kohustused. 2. Peadirektorit abistavad vajalikud ja nõukogu heakskiidetud teaduslikud, tehnilised, haldus- ja bürootöötajad. 3. Töötajad nimetab ametisse ja vabastab ametist asjaomase peadirektori soovitusel nõukogu. Nõukogu nimetab isiku ametisse ja vabastab isiku ametist liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. Nõukogu võib sama häälteenamusega anda isiku ametisse nimetamise ja ametist vabastamise õiguse V artikli lõike 12 alusel loodud allorganitele ja peadirektoritele. Ametisse nimetatakse ja ametist vabastatakse kooskõlas personalieeskirjaga, mille kehtestab nõukogu sama häälteenamusega. Isikud, kes ei ole töötajad ja keda on laborisse töötama kutsunud nõukogu või keda on sinna kutsutud nõukogu nimel, alluvad asjaomasele peadirektorile ja nende suhtes kohaldatakse nõukogu heaks kiidetud üldtingimusi. 4. Peadirektorite ja töötajate kohustused organisatsiooni vastu on oma olemuselt eranditult rahvusvahelised. Oma kohustuste täitmisel ei tohi nad paluda ega saada juhiseid üheltki valitsuselt ega organisatsiooniväliselt asutuselt. Liikmesriik austab peadirektorite ja töötajate kohustuste rahvusvahelist olemust ega püüa neid nende ülesannete täitmisel mõjutada. VII artikkel Rahalised kohustused 1. Liikmesriik osaleb organisatsiooni kapitalikulude ja jooksvate tegevuskulude katmises: a) 31. detsembril 1956. aastal lõppeval ajavahemikul konventsioonile lisatud finantsprotokolli kohaselt ja seejärel b) vastavalt osamaksude jaotusele, mille nõukogu otsustab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega iga kolme aasta tagant ja mis põhineb liikmesriigi selle kolme viimase aasta keskmisel netorahvatulul ressursikuludes arvestatuna, mille kohta on olemas statistilised andmed, kuid i) nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega määrata iga tegevusprogrammi kohta suurima protsendi nõukogu kinnitatud osamaksude kogusummast, mida võib selle programmi iga-aastaste kulude katmiseks liikmesriigilt nõuda; kui selline suurim protsent on määratud, võib nõukogu sama häälteenamusega seda muuta, tingimusel et ükski selles programmis osalev liikmesriik ei ole muutmise vastu; ii) nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada liikmesriigis valitsevate eriliste asjaolude tõttu muuta tema osamaksu; eriliseks asjaoluks käesoleva sätte tähenduses peetakse eelkõige seda, kui liikmesriigi rahvatulu inimese kohta on väiksem kui nõukogu poolt sama häälteenamusega otsustatav summa. 2. Kui organisatsiooni osalemine riiklikus või riikidevahelises projektis on organisatsiooni tegevusprogramm, kohaldatakse lõike 1 tingimusi, kui nõukogu ei otsusta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti. 3. Liikmesriigi käesoleva artikli lõike 1 alusel tasutavad osamaksud arvutatakse ja neid kasutatakse üksnes programmide jaoks, milles ta osaleb. 4. a) Nõukogu nõuab konventsiooniga pärast 31. detsembrit 1954 ühinenud riikidelt lisaks tulevaste kapitalikulude ja jooksvate tegevuskulude katmisele ka lisamaksu tasumist, et katta kapitalikulusid, mida organisatsioon on juba kandnud seoses programmidega, milles nad osalevad. Nõukogu nõuab liikmesriikidelt samasugust lisamaksu iga programmi puhul, milles nad pärast selle algust esimest korda osalevad. Selle lisamaksu suuruse määrab kindlaks nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. b) Punkti a kohaselt tasutud maksude alusel vähendatakse teiste liikmesriikide asjaomaste programmide osamakse. 5. Käesoleva artikli kohased osamaksud tasutakse kooskõlas konventsioonile lisatud finantsprotokolliga. 6. Peadirektor võib talle VI artikli lõike 1 punkti a kohaselt antud volituste piires ja nõukogu juhiste alusel võtta organisatsiooni nimel vastu kingitusi või annakuid, eeldusel et nende suhtes ei kohaldata tingimusi, mis on vastuolus organisatsiooni eesmärkidega. VIII artikkel Koostöö UNESCO ja muude organisatsioonidega Organisatsioon teeb koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooniga. Organisatsioon võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud nõukogu otsusel teha koostööd ka teiste organisatsioonide ja asutustega. IX artikkel Õiguslik seisund Organisatsioon on juriidiline isik liikmesriikide emamaa territooriumil. Organisatsioonile ja liikmesriikide esindajatele nõukogus, V artikli lõike 12 alusel moodustatud allorganite liikmetele, peadirektoritele ja organisatsiooni töötajatele antakse liikmesriikide emamaa territooriumil organisatsiooni ja asjaomase liikmesriigi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel eesõigused ja puutumatus, mis on nende arvates vajalikud organisatsiooni ülesannete täitmiseks. Kokkulepped, mis sõlmitakse organisatsiooni ja liikmesriikide vahel, kelle territooriumil organisatsiooni laborid asutatakse, sisaldavad lisaks eesõigusi ja puutumatust käsitlevatele sätetele ka organisatsiooni ja nimetatud liikmesriikide vahelisi erisuhteid reguleerivaid sätteid. X artikkel Muudatused 1. Nõukogu võib anda liikmesriikidele soovitusi konventsiooni muutmiseks. Liikmesriik, kes soovib teha muudatusettepanekut, teavitab sellest nõukogu esimeest. Esimees teavitab liikmesriike sel viisil teatatud muudatusettepanekust vähemalt kolm kuud enne selle arutamist nõukogus. 2. Nõukogu soovitatud konventsioonimuudatuse peavad liikmesriigid kirjalikult heaks kiitma. Muudatus jõustub 30 päeva pärast seda, kui esimees on saanud kõikidelt liikmesriikidelt heakskiitmisteate. Esimees teavitab liikmesriike ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorit muudatuse jõustumise kuupäevast. 3. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega muuta konventsioonile lisatud finantsprotokolli, tingimusel et see muudatus ei ole konventsiooniga vastuolus. Selline muudatus jõustub kuupäeval, mille määrab nõukogu sama häälteenamusega. Nõukogu esimees teavitab sellisest muudatusest ja selle jõustumise kuupäevast kõiki liikmesriike ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorit. XI artikkel Vaidlused Kahe või enama liikmesriigi vaheline vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, mida ei lahendata nõukogu heade teenete abil, esitatakse lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule, kui asjaomased liikmesriigid ei lepi kokku muus vaidluse lahendamise viisis. XII artikkel Välja astumine Pärast konventsiooni seitsmeaastast jõusolekut võib liikmesriik kooskõlas III artikli lõikega 4 kirjalikult teatada nõukogu esimehele organisatsioonist välja astumisest ning selline välja astumine jõustub teatamisele järgneva eelarveaasta lõpus, või liikmesriigi pakutud hilisemal kuupäeval. XIII artikkel Kohustuste täitmata jätmine Kui liikmesriik ei täida konventsioonist tulenevaid kohustusi, lakkab ta olemast organisatsiooni liige liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud nõukogu otsusega. XIV artikkel Lõpetamine Organisatsioon lõpetatakse, kui liikmesriikide arv väheneb alla viie. Organisatsiooni võib liikmesriikide kokkuleppel lõpetada igal ajal. Kooskõlas lõpetamise ajal liikmesriikide vahel kehtiva võimaliku kokkuleppega vastutab likvideerimise eest riik, kelle territooriumil organisatsioon sel ajal asub, ning organisatsiooni varad jagatakse selle lõpetamise aegsete liikmesriikide vahel nende poolt konventsiooniosaliseks oldud aja jooksul tegelikult tasutud osamaksude alusel proportsionaalselt. Puudujäägi katavad liikmesriigid nende jooksvaks eelarveaastaks fikseeritud osamaksu suuruse alusel proportsionaalselt. XV artikkel Allakirjutamine Konventsioon ja selle lahutamatuks osaks olev finantsprotokoll on kuni 31. detsembrini 1953 allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele, kes vastavad III artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele. XVI artikkel Ratifitseerimine 1. Konventsioon ja sellele lisatud finantsprotokoll tuleb ratifitseerida. 2. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorile. XVII artikkel Ühinemine 1. Riik, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud, kuid vastab III artikli lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, võib konventsiooni ja finantsprotokolliga ühineda alates 1. jaanuarist 1954. 2. Ühinemiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorile. XVIII artikkel Jõustumine 1. Konventsioon ja sellele lisatud finantsprotokoll jõustuvad, kui seitse riiki on need ratifitseerinud või nendega ühinenud, eeldusel et: a) nende riikide osamaksud moodustavad finantsprotokolli lisas esitatud jaotuse kohaselt ühtekokku vähemalt 75% kogumaksust ja b) Šveits ehk riik, kus organisatsioon hakkab asuma, kuulub nimetatud seitsme riigi hulka. 2. Teiste allakirjutanud või ühinevate riikide suhtes jõustuvad konventsioon ja sellele lisatud finantsprotokoll nende ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel. XIX artikkel Teated 1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektor teavitab konventsioonile allakirjutanud ja sellega ühinevaid riike, samuti muid riike, kes osalesid 1951. aasta detsembris Pariisis ja 1952. aasta veebruaris Genfis peetud Euroopa tuumauuringute labori asutamiseks uuringute korraldamise konverentsil, ratifitseerimis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisest ning konventsiooni jõustumisest. 2. Nõukogu esimees teavitab organisatsioonist väljaastumisest või liikmesuse lõpetamisest liikmesriike ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorit. XX artikkel Registreerimine Konventsiooni jõustumisel registreerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektor selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102. SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste poolt nõuetekohaselt volitatud esindajad konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni arhiivi ning nimetatud organisatsiooni peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele, samuti teistele riikidele, kes osalesid Euroopa tuumauuringute labori asutamiseks uuringute korraldamise konverentsil. Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioonile lisatud FINANTSPROTOKOLL RIIGID, kes on ühinenud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooniga (edaspidi konventsioon), SOOVIDES sätestada nimetatud organisatsiooni finantsjuhtimise, ON KOKKU LEPPINUD järgmises. Artikkel 1 Eelarve 1. Organisatsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 2. Hiljemalt iga aasta 1. septembril esitab iga peadirektor nõukogule kaalumiseks ja kinnitamiseks järgmise eelarveaasta tulude ja kulude prognoosi. 3. Tulude ja kulude prognoos jagatakse üldisteks punktideks. Eelarvesisesed ülekanded ei ole lubatud, välja arvatud artiklis 3 nimetatud rahanduskomitee loal. Prognoosi täpse vormi kehtestab peadirektorite soovitusel rahanduskomitee. Artikkel 2 Lisaeelarve Nõukogu võib vajaduse korral nõuda peadirektorilt lisa- või korrigeeritud eelarve esitamist. Ühtki lisakulutusi sisaldavat ettepanekut ei peeta nõukogu poolt kinnitatuks enne, kui nõukogu ei ole kinnitanud selliste lisakulutuste eest vastutava peadirektori esitatud prognoosi. Artikkel 3 Rahanduskomitee 1. Konventsiooni V artikli lõike 12 alusel moodustatud rahanduskomitee koosneb kõikide liikmesriikide esindajatest. 2. Otsuseid tehes järgib rahanduskomitee konventsiooni V artiklis nõukogule ette nähtud hääletamise ja kvoorumi nõudeid. 3. Rahanduskomitee vaatab läbi peadirektorite esitatud eelarveprognoosid, mis saadetakse seejärel koos komitee aruandega nõukogule. Artikkel 4 Osamaksud 1. Ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 1954. aastal kehtestab nõukogu ajutise eelarvekorra, mille kulud kaetakse osamaksudest, nagu on ette nähtud käesoleva protokolli lisa punktis 1. 2. 1955. ja 1956. aasta eelarveaasta kinnitatud eelarvekulutused kaetakse liikmesriikide osamaksudest, mis arvutatakse välja käesoleva protokolli lisa punktis 2 sätestatud protsendimäärade põhjal, ning kohaldatakse konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii nimetatud tingimusi. 3. Alates 1. jaanuarist 1957 kaetakse kinnitatud eelarvekulutused liikmesriikide osamaksudest, nagu on sätestatud konventsiooni VII artiklis. 4. Kui riik osaleb esimest korda tegevusprogrammis kas organisatsiooni liikmeks saamisel või hiljem, arvutatakse teiste asjaomaste liikmesriikide osamaksud ümber ja uus osamaksude jaotus kehtib alates jooksva eelarveaasta algusest. Vajaduse korral tehakse tagasimaksed tagamaks, et selle aasta eest tasutud liikmesriikide osamaksud on kooskõlas uue jaotusega. 5. a) Rahanduskomitee määrab peadirektoritega nõu pidades kindlaks osamaksude tasumise tingimused kooskõlas organisatsiooni nõuetekohase rahastamisega. b) Seejärel teavitavad peadirektorid liikmesriike nende osamaksude suurusest ja maksete tegemise kuupäevadest. Artikkel 5 Osamaksude valuuta 1. Organisatsiooni eelarve koostatakse organisatsiooni asukohariigi valuutas. 2. Nõukogu määrab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaks maksekorra ja valuuta või valuutad, milles liikmesriikide osamaksud tasutakse. Artikkel 6 Käibekapital Nõukogu võib kehtestada käibekapitali. Artikkel 7 Finantsreeglid Nõukogu võtab pärast rahanduskomiteega konsulteerimist liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu organisatsiooni finantsjuhtimise reeglid, mis moodustavad finantseeskirja. Artikkel 8 Raamatupidamisaruanded ja audit 1. Iga peadirektor peab täpset arvestust kõikide tulude ja kulude üle. 2. Nõukogu nimetab audiitorid, kes on ametis kolm aastat ja keda võib seejärel ametisse tagasi nimetada. Audiitorid kontrollivad organisatsiooni raamatupidamisaruandeid eelkõige selleks, et tõendada, et kulutused on finantseeskirjas kehtestatud piirides eelarvega kooskõlas, ning täidavad muid finantseeskirjas ette nähtud ülesandeid. 3. Peadirektorid annavad audiitoritele ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja abi. SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste poolt nõuetekohaselt volitatud esindajad protokollile alla kirjutanud. Koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni arhiivi ning nimetatud organisatsiooni peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele, samuti teistele riikidele, kes osalesid Euroopa tuumauuringute labori asutamiseks uuringute korraldamise konverentsil. LISA 1) Osamaksud 31. detsembril 1954. aastal lõppeva ajavahemiku eest a) Riigid, kes on konventsiooni jõustumise ajaks sellega ühinenud, ja teised riigid, kes saavad organisatsiooni liikmeks ajavahemikul kuni 31. detsembrini 1954, tasuvad kokku kõik summad, mis on artikli 4 lõike 1 alusel nõukogu kehtestatud ajutise eelarvekorraga nõutud. b) Nende riikide osamaksud, kes on organisatsiooni liikmed ajal, mil nõukogu kehtestab esimest korda nimetatud ajutise eelarvekorra, arvutatakse esialgu välja artikli 4 lõikes 2 ette nähtud alusel, võttes arvesse konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii nimetatud tingimusi, kuid tingimuses i loetakse kolmkümmend protsenti asendatuks kahekümne viie protsendiga.* c) Nende riikide osamaksud, kes saavad organisatsiooni liikmeks ajavahemikul esimese ajutise eelarvekorra kehtestamisest kuni 31. detsembrini 1954, arvutatakse esialgu välja nii, et kõikide liikmesriikide esialgsete osamaksude suhteline vahekord on sama mis käesoleva lisa punktis 2 ette nähtud protsendimäärade vahekord. Nende osamaksude arvelt tagastatakse allpool alapunkti d kohaselt osa varem teiste liikmesriikide tasutud esialgsetest osamaksudest või kaetakse täiendavad eelarveassigneeringud, mille nõukogu on sellel ajavahemikul kinnitanud. d) Kõikide 31. detsembril 1954. aastal organisatsiooni liikmeks olevate riikide lõplikud osamaksud 31. detsembril 1954. aastal lõppeva ajavahemiku eest arvutatakse välja pärast nimetatud kuupäeva tagasiulatuvalt eeltoodud ajavahemiku kogueelarve alusel nii, et need oleksid sama suured, nagu need oleksid olnud siis, kui kõik need riigid oleksid konventsiooni jõustumisel sellega ühinenud. Liikmesriigi makstud summa, mis ületab tema tagasiulatuvalt väljaarvutatud osamaksu, kantakse üle sellele liikmesriigile. e) Kui kõik käesoleva lisa punktis 2 esitatud jaotuses nimetatud riigid on saanud organisatsiooni liikmeks enne 31. detsembrit 1954, on nende protsentuaalsed osamaksud selle ajavahemiku kogueelarvesse nimetatud jaotuses esitatud määr. 2) Osamaksude jaotus 31. detsembril 1956 lõppevaks ajavahemikuks Protsendimäär Belgia 4,88 Taani 2,48 Prantsusmaa 23,84 Saksamaa Liitvabariik 17,70 Kreeka 0,97 Itaalia 10,20 Holland 3,68 Norra 1,79 Rootsi 4,98 Šveits 3,71 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik 23,84 Jugoslaavia 1,93 Kokku 100,00 * See viitab konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti b alapunkti i algsele sõnastusele: „Üheltki liikmesriigilt ei tohi nõuda osamakse põhiprogrammi kulude katmiseks üle kahekümne viie protsendi osamaksude kogusummast, mis on nõukogu hinnangul vajalik selle programmi kulude katmiseks.“ CONVENTION for the Establishment of a European Organization for Nuclear Research THE STATES parties to this Convention, CONSIDERING the Agreement open for signature at Geneva on the fifteenth of February, 1952, constituting a Council of Representatives of European States for planning an international laboratory and organizing other forms of co-operation in nuclear research; CONSIDERING the Supplementary Agreement signed at Paris on the thirtieth of June, 1953, prolonging the said Agreement; and DESIRING, pursuant to section 2 of Article III of the said Agreement of the fifteenth of February, 1952, to conclude a Convention for the Establishment of a European Organization for Nuclear Research, including the establishment of an international laboratory for the purpose of carrying out an agreed programme of research of a pure scientific and fundamental character relating to high-energy particles; HAVE AGREED as follows: Article I Establishment of the Organization 1. A European Organization for Nuclear Research (hereinafter referred to as "the Organization") is hereby established. 2. The seat of the Organization shall be at Geneva, unless the Council referred to in Article IV subsequently decides by a two-thirds majority of all the Member States to transfer it to the place where another of the Laboratories referred to in sub-paragraph (a) of paragraph 2 of Article II is situated. Article II Purposes 1. The Organization shall provide for collaboration among European States in nuclear research of a pure scientific and fundamental character, and in research essentially related thereto. The Organization shall have no concern with work for military requirements and the results of its experimental and theoretical work shall be published or otherwise made generally available. 2. The Organization shall, in the collaboration referred to in paragraph I above, confine its activities to the following: a) the construction and operation of one or more international laboratories (hereinafter referred to as "the Laboratories") for research on high-energy particles, including work in the field of cosmic rays; each Laboratory shall include: i) one or more particle accelerators; ii) the necessary ancillary apparatus for use in the research programmes carried out by means of the machines referred to in (i) above; iii) the necessary buildings to contain the equipment referred to in (i) and (ii) above and for the administration of the Organization and the fulfilment of its other functions; b) the organization and sponsoring of international co-operation in nuclear research, including co-operation outside the Laboratories; this co-operation may include in particular: i) work in the field of theoretical nuclear physics; ii) the promotion of contacts between, and the interchange of, scientists, the dissemination of information, and the provision of advanced training for research workers; (iii) collaborating with and advising other research institutions; (iv) work in the field of cosmic rays. 3. The programmes of activities of the Organization shall be: a) the programme carried out at its Laboratory at Geneva including a proton synchrotron for energies above ten gigaelectronvolts (1010 eV) and a synchro-cyclotron for energies of six hundred million electronvolts (6 x 108 eV); b) the programme for the construction and operation of the intersecting storage rings connected to the proton synchrotron described in sub-paragraph (a) above; c) the programme for the construction and operation of a Laboratory to include a proton synchrotron for energies of about three hundred gigaelectronvolts (3 x 1011 eV); d) any other programme falling within the terms of paragraph 2 above. 4. The programmes referred to in sub-paragraph (c) and (d) of paragraph 3 above shall require approval by the Council by a two-thirds majority of all the Member States. In giving such approval, the Council shall define the programme, and this definition shall include those administrative, financial and other provisions necessary for the proper management of the programme. 5. Any change to the definition of a programme shall require approval by the Council by a two­thirds majority of all the Member States. 6. Until the bringing into operation of the accelerator referred to in sub-paragraph (c) of paragraph 3 above, the date of which shall be determined by the Council by a two-thirds majority of all the Member States, the basic programme of the Organization shall be that referred to in sub-paragraph (a) of that paragraph. From that date, the programme referred to in sub-paragraph (c) shall also become part of the basic programme, and the Council may, by a two-thirds majority of all the Member States, decide that the programme referred to in sub- paragraph (a), provided that no Member State participating in that programme votes to the contrary, is no longer part of the basic programme. 7. The Laboratories shall co-operate to the fullest possible extent with laboratories and institutes in the territories of Member States within the scope of their programmes of activities. So far as is consistent with the aims of the Organization, the Laboratories shall seek to avoid duplicating research work which is being carried out in the said laboratories or institutes. Article III Conditions of Membership 1. States which are parties to the Agreement of the fifteenth of February, 1952, referred to in the Preamble hereto, or which have contributed in money or in kind to the Council thereby established and actually participated in its work, shall have the right to become members of the Organization by becoming parties to this Convention in accordance with the provisions of Articles XV, XVI and XVII. 2. (a) Other States may be admitted to the Organization by the Council referred to in Article IV by a unanimous decision of all the Member States. (b) If a State wishes to join the Organization in accordance with the provisions of the preceding sub-paragraph, it shall notify the President of the Council. The President shall inform all Member States of this request at least three months before it is discussed by the Council. States accepted by the Council may become members of the Organization by acceding to this Convention in accordance with the provisions of Article XVII. 3. Each Member State shall signify in writing to the President of the Council those programmes of activities in which it wishes to participate. No State shall be entitled to become or to remain a member of the Organization unless it participates in at least one of the programmes of activities forming part of the basic programme. 4. The Council may, by a two-thirds majority of all the Member States, determine a minimum initial period of participation in any programme of activities together with a limit on the expenditure that may be incurred for that programme during that period. Once this period of participation and limit of expenditure have been so determined, the Council may, by the same majority, change either provided that no Member State participating in the programme votes to the contrary. Subject to any such minimum period of participation, a Member State may at any time give notice in writing to the President of the Council of withdrawal from any programme, and such withdrawal shall take effect at the end of the financial year following that in which notice is given, or on such later date as the Member State proposes. 5. In the event that a programme of activities comes to an end, the Council shall be responsible for its liquidation, subject to any agreement which may be made at the time between the Member States participating in that programme, and subject also to the relevant terms of any agreement which exists between the Organization and the States on the territories of which the programme is being carried out. Any surplus shall be distributed among those Member States which are participating in the programme at the time of its termination, in proportion to the total contributions actually made by them in respect of that programme. In the event of a deficit, this shall be met by the same Member States in the same proportions as those in which their contributions in respect of the programme have been assessed for the financial year then current. 6. Member States shall facilitate, for the purposes of the activities of the Organization, the exchange of persons and of relevant scientific and technical information, provided that nothing in this paragraph shall: a) affect the application to any person of the laws and regulations of Member States relating to entry into, residence in, or departure from, their territories; or b) require any Member State to communicate, or to permit the communication of, any information in its possession in so far as it considers that such communication would be contrary to the interests of its security. Article IV Organs The Organization shall consist of a Council and, in respect of each Laboratory, a Director- General, assisted by a staff. Article V The Council 1. The Council shall be composed of not more than two delegates from each Member State who may be accompanied at meetings of the Council by advisers. 2. The Council shall, subject to the provisions of this Convention: a) determine the Organization's policy in scientific, technical and administrative matters; b) approve the programmes of activities of the Organization; c) adopt, by a two-thirds majority of Member States represented and voting, the parts of the budget which apply to the different programmes of activities and determine the financial arrangements of the Organization in accordance with the Financial Protocol annexed to this Convention; d) review expenditures and approve and publish audited annual accounts of the Organization; e) decide on the staff establishments required; f) publish an annual report or reports; g) have such other powers and perform such other functions as may be necessary for the purposes of this Convention. 3. The Council shall meet at least once a year at such places as it shall decide. 4. Each Member State shall have one vote in the Council. 5. Except where otherwise provided in this Convention, decisions of the Council shall be taken by a simple majority of Member States represented and voting. 6. Where this Convention or the Financial Protocol annexed thereto provides that a matter requires approval by the Council by a two-thirds majority of all the Member States, and this matter relates directly to any programme of activities, the majority shall include also a two- thirds majority of all the Member States participating in that programme. 7. Except where this Convention or the Financial Protocol annexed thereto provides that a matter requires approval by the Council unanimously or by a two-thirds majority of all the Member States, no Member State shall be entitled to vote in regard to any matter falling within the limits of a programme as defined by the Council by virtue of Article II unless it participates in that programme or unless the matter affects directly any programme in which it participates. 8. A Member State shall not be entitled to vote in the Council if the amount of its unpaid contributions to the Organization exceeds the amount of the contributions due from it for the current financial year and the immediately preceding financial year. Similarly, it shall not be entitled to vote in the Council in respect of a particular programme of activities if the amount of its unpaid contributions to that programme exceeds the amount of the contributions due from it for the current financial year and the immediately preceding financial year. The Council nevertheless may, by a two-thirds majority of all the Member States, permit such Member State to vote if it is satisfied that the failure to pay is due to conditions beyond the control of the State concerned. 9. For the discussion of any matter in the Council, the presence of delegates from a majority of the Member States entitled to vote on that matter shall be necessary to constitute a quorum. 10. Subject to the provisions of this Convention, the Council shall adopt its own rules of procedure. 11. The Council shall elect a president and two vice-presidents who shall hold office for one year and may be re-elected on not more than two consecutive occasions. 12. The Council shall establish a Scientific Policy Committee and a Finance Committee, and such other subordinate bodies as may be necessary for the purposes of the Organization, and in particular for the execution and co-ordination of its different programmes. The creation and the terms of reference of such bodies shall be determined by the Council by a two-thirds majority of all the Member States. Subject to the provisions of this Convention and of the Financial Protocol annexed thereto, such sub­ordinate bodies shall adopt their own rules of procedure. 13. Pending the deposit of their instruments of ratification or accession, the States mentioned in paragraph 1 of Article III may be represented at meetings of the Council and take part in its work until the thirty-first of December, 1954. This right shall not include the right to vote, unless the State concerned has contributed to the Organization in accordance with the provisions of paragraph 1 of Article 4 of the Financial Protocol annexed to this Convention. Article VI Directors-General and Staff 1. (a) The Council shall, by a two-thirds majority of all the Member States, appoint for each Laboratory a Director-General for a defined period and may, by the same majority, dismiss him. In respect of the Laboratory under his direction, each Director-General shall be the chief executive officer of the Organization and its legal representative. He shall, in regard to financial administration, act in accordance with the provisions of the Financial Protocol annexed to this Convention. The Council may, by a two-thirds majority of all the Member States, delegate to the Directors-General, either separately or jointly, authority to act on behalf of the Organization in other matters. Each Director- General shall also submit an annual report to the Council and shall attend, without the right to vote, all its meetings. (b) The Council may postpone the appointment of a Director-General for such period as it considers necessary, either on the entry into force of this Convention or on the occurrence of a subsequent vacancy. In this event, it shall appoint a person to act in his stead, the person so appointed to have such powers and responsibilities as the Council may direct. 2. Each Director-General shall be assisted by such scientific, technical, administrative and clerical staff as may be considered necessary and authorized by the Council. 3. All staff shall be appointed and may be dismissed by the Council on the recommendation of the Director-General concerned. Appointments and dismissals made by the Council shall require a two­thirds majority of all the Member States. The Council may by the same majority delegate powers of appointment and dismissal to subordinate bodies established under the terms of paragraph 12 of Article V and to the Directors-General. Any such appointment and its termination shall be in accordance with the Staff Rules to be adopted by the Council by the same majority. Any persons, not members of the staff, who are invited by or on behalf of the Council to work at any Laboratory shall be subject to the authority of the Director-General concerned, and to such general conditions as may be approved by the Council. 4. The responsibilities of the Directors-General and the staff in regard to the Organization shall be exclusively international in character. In the discharge of their duties they shall not seek or receive instructions from any government or from any authority external to the Organization. Each Member State shall respect the international character of the responsibilities of the Directors-General and the staff, and not seek to influence them in the discharge of their duties. Article VII Financial Contributions 1. Each Member State shall contribute both to the capital expenditure and to the current operating expenses of the Organization: a) for the period ending on the thirty-first of December, 1956, as set out in the Financial Protocol annexed to this Convention; and, thereafter, b) in accordance with scales which shall be decided every three years by the Council by a two­thirds majority of all the Member States, and shall be based on the average net national income at factor cost of each Member State for the three latest preceding years for which statistics are available, except that, i) in respect of any programme of activities, the Council may determine, by a two­thirds majority of all the Member Slates, a percentage as the maximum which any Member State may be required to pay of the total amount of contributions assessed by the Council to meet the annual cost of that programme; once any such maximum percentage has been so determined, the Council may, by the same majority, change it, provided that no Member State participating in that programme votes to the contrary; ii) the Council may decide, by a two-thirds majority of all the Member States, to take into account any special circumstances of a Member State and adjust its contribution accordingly; for the purpose of applying this provision it shall be considered to be a special circumstance, in particular, when the national income "per capita" of a Member State is less than an amount to be decided by the Council by the same majority. 2. When participation by the Organization in a national or multinational project forms a programme of activities of the Organization, the terms of paragraph 1 above shall apply unless the Council, by a two-thirds majority of all the Member States, determines otherwise. 3. The contributions to be paid by a Member State under paragraph 1 of this Article shall be calculated in respect of, and applied only to, the programmes in which it participates. 4. (a) The Council shall require States which become parties to this Convention after the thirty­ first of December, 1954, to make a special contribution towards the capital expenditure of the Organization already incurred in respect of the programmes in which they participate, in addition to contributing to future capital expenditure and current operating expenses. The Council shall require a similar contribution from Member States in respect of any programme in which they first participate after its commencement. The amount of this special contribution shall be fixed by the Council by a two-thirds majority of all the Member States. (b) All contributions made in accordance with the provisions of sub-paragraph (a) above shall be applied in reducing the contributions of the other Member States in respect of the programmes concerned. 5. Contributions due under the provisions of this Article shall be paid in accordance with the Financial Protocol annexed to this Convention. 6. To the extent of the authority delegated to him under the terms of sub-paragraph (a) of paragraph 1 of Article VI, and subject to any directions given by the Council, a Director- General may accept gifts and legacies to the Organization provided that such gifts or legacies are not subject to any conditions inconsistent with the purposes of the Organization. Article VIII Co-operation with UNESCO and with other organizations The Organization shall co-operate with the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization. It may also, by a decision of the Council taken by a two-thirds majority of all the Member States, co-operate with other organizations and institutions. Article IX Legal Status The Organization shall have legal personality in the metropolitan territories of all Member States. The Organization and the representatives of Member States on the Council, the members of any sub­ordinate bodies established under paragraph 12 of Article V, the Directors-General and the members of the staff or the Organization shall be accorded, in the metropolitan territories of Member State, by virtue of agreements to be concluded between the Organization and each Member State concerned, such privileges and immunities, if any, as they agree to be necessary for the exercise of the functions of the Organization. The agreements to be concluded between the Organization and the Member States on the territory of which the Laboratories of the Organization shall be established shall contain, in addition to provisions concerning privileges and immunities, provisions regulating the special relations between the Organization and those Member States. Article X Amendments 1. The Council may recommend amendments of this Convention to Member States. Any Member State which wishes to propose an amendment shall notify the President of Council thereof. The President shall inform all Member States of any amendment so notified at least three months before it is discussed by the Council. 2. Any amendment of this Convention recommended by the Council shall require acceptance in writing by all Member States. It shall come into force thirty days after the President has received notifications of acceptance from all Member States. The President shall inform all Member States and the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization of the date on which the amendment shall thus come into force. 3. The Council may amend the Financial Protocol annexed to this Convention by a two-thirds majority of all the Member States provided that such amendment does not conflict with the Convention. Any such amendment shall come into force on a date to be decided by the Council by the same majority. The President of Council shall inform all Member State and the Director- General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization of each such amendment and of the date on which it shall come into force. Article XI Disputes Any dispute between two or more Member States concerning the interpretation or application of this Convention which is not settled by the good offices of the Council shall be submitted to the International Court of Justice, unless the Member States concerned agree on some other mode of settlement. Article XII Withdrawal After this Convention has been in force for seven years, a Member State may, subject to the provisions of paragraph 4 of Article III, give notice in writing to the President of Council of withdrawal from the Organization and such withdrawal shall take effect at the end of the financial year following that in which notice is given, or at such later date as the Member State proposes. Article XIII Non-fulfilment of Obligations If a Member State fails to fulfil its obligations under this Convention, it shall cease to be a member of the Organization on a decision of the Council taken by a two-thirds majority of all the Member States. Article XIV Dissolution The Organization shall be dissolved if at any time there are less than five Member States. It may be dissolved at any time by agreement between the Member States. Subject to any agreement which may be made between Member States at the time of dissolution, the State on the territory of which the seat of the Organization is at that time established shall be responsible for the liquidation, and the surplus shall be distributed among those States which are members of the Organization at the time of the dissolution in proportion to the contributions actually made by them from the dates of their becoming parties to this Convention. In the event of a deficit, this shall be met by the existing Member States in the same proportions as those in which their contributions have been assessed for the financial year then current. Article XV Signature This Convention and the annexed Financial Protocol, which is an integral part thereof, shall be open for signature until the thirty-first of December, 1953, by any State which satisfies the conditions laid down in paragraph I of Article III. Article XVI Ratification 1. This Convention and the annexed Financial Protocol shall be subject to ratification. 2. Instruments of ratification shall be deposited with the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization. Article XVII Accession 1. Any State, not a signatory of this Convention, which satisfies the conditions laid down in para­ graphs 1 or 2 of Article III may accede to the Convention and the Financial Protocol as from the first of January, 1954. 2. Instruments of accession shall be deposited with the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization. Article XVIII Entry into force 1. This Convention and the annexed Financial Protocol shall enter into force when seven States have ratified, or acceded to, these instruments, provided that: a) the total of their percentage contributions on the scale set out in the Annex to the Financial Protocol amounts to not less than seventy-five per cent; and b) Switzerland, being the country in which the seat of the Organization is to be established, shall be among such seven States. 2. This Convention and the annexed Financial Protocol shall enter into force for any other signatory or acceding State on the deposit of its instrument of ratification or accession, as the case may be. Article XIX Notifications 1. The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization shall notify all signatory and acceding States, and all other States which took part in the Conference for the organization of studies concerning the establishment of a European Nuclear Research Laboratory held at Paris in December, 1951, and at Geneva in February, 1952, of the deposit of each instrument of ratification or accession, and of the entry into force of this Convention. 2. The President of Council shall notify all Member States and the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization of every withdrawal from, or termination of, membership. Article XX Registration The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization shall, upon the entry into force of this Convention, register it with the Secretary-General of the United Nations in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations. IN WITNESS WHEREOF, the undersigned representatives, having been duly authorized thereto by their respective Governments, have signed this Convention. Done at Paris, this first day of July, 1953, in the English and French languages, both texts being equally authoritative, in a single original, which shall be deposited in the archives of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, the Director-General of which shall transmit a certified copy to all signatory and acceding States and to all other States which took part in the Conference for the organization of studies concerning the establishment of a European Nuclear Research Laboratory. FINANCIAL PROTOCOL annexed to the Convention for the Establishment of a European Organization for Nuclear Research As amended THE STATES parties to the Convention for the Establishment of a European Organization for Nuclear Research (hereinafter referred to as "the Convention"), DESIRING to make provision for the financial administration of the said Organization, HAVE AGREED as follows: Article 1 Budget 1. The financial year of the Organization shall run from the first of January to the thirty- first of December. 2. Each Director-General shall not later than the first of September in each year submit to the Council for consideration and approval detailed estimates of income and expenditure for the following financial year. 3. Estimates of income and expenditure shall be divided under general headings. Transfers within the budget shall not be permitted except by authority of the Finance Committee referred to in Article 3. The exact form of the estimates shall be determined by the Finance Committee on the advice of the Directors-General. Article 2 Supplementary Budget The Council may require a Director-General to present supplementary or revised budget estimates if circumstances make it necessary. No proposal involving additional expenditure shall be deemed to be approved by the Council until it has approved an estimate submitted by the appropriate Director­General of the additional expenditure involved. Article 3 Finance Committee 1. The Finance Committee, established by paragraph 12 of Article V of the Convention, shall be composed of representatives of all Member States. 2. The Finance Committee shall, in reaching its decisions, follow the rules for voting and quorum prescribed for the Council in Article V of the Convention. 3. This Committee shall examine the budget estimates of the Directors-General, after which they shall be transmitted to the Council with the Committee's report thereon. Article 4 Contributions 1. For the period ending on the thirty-first of December, 1954, the Council shall make provisional budgetary arrangements, which shall be met by contributions as provided for in paragraph (1) of the Annex to this Protocol. 2. For the financial years 1955 and 1956, approved budget expenditure shall be met by contributions from Member States, which shall be assessed in the same proportions as the percentage figures set out in paragraph (2) of the Annex to this Protocol, it being understood that the provisos mentioned in (i) and (ii) of sub-paragraph (b) of paragraph 1 of Article VII of the Convention shall apply. 3. From the first of January, 1957, approved budget expenditure shall be met by contributions from Member States as provided for in Article VII of the Convention. 4. When any State, whether on becoming a member of the Organization or later, first participates in a programme of activities, the contributions of the other Member States concerned shall be reassessed and the new scale shall take effect as from the beginning of the current financial year. Reimbursements shall be made, if necessary, to ensure that the contributions paid by all the Member States for that year are in conformity with the new scale. 5. (a) The Finance Committee shall in consultation with the Directors-General determine the terms on which payments in respect of contributions shall be made consistently with the proper financing of the Organization. (b) Each Director-General shall thereafter notify Member States of the amount of their contributions and of the dates on which payments shall be made. Article 5 Currency of Contributions 1. The budget of the Organization shall be expressed in the currency of the country in which the seat of the Organization is established. 2. The Council shall, by a two-thirds majority of all the Member States, determine the payments arrangements and the currency or currencies in which the contributions of the Member States shall be made. Article 6 Working Capital Funds The Council may establish working capital funds. Article 7 Financial Rules After consultation with the Finance Committee, the Council shall, by a two-thirds majority of all the Member States, adopt rules for the financial administration of the Organization, which shall constitute the Financial Rules. Article 8 Accounts and Auditing 1. Each Director-General shall keep an accurate account of all receipts and disbursements. 2. The Council shall appoint auditors who will serve for three years in the first instance and may be reappointed. The auditors shall examine the accounts of the Organization, particularly in order to certify that the expenditure has conformed, within the limits specified in the Financial Rules, to the provisions made in the budget, and shall discharge such other functions as are set out in the Financial Rules. 3. Each Director-General shall furnish the auditors with such information and help as they may require to carry out their duties. IN WITNESS WHEREOF, the undersigned representatives, having been duly authorized thereto by their respective Governments, have signed this Protocol. Done at Paris, this first day of July, 1953, in the English and French languages, both texts being equally authoritative, in a single original, which shall be deposited in the archives of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, the Director-General of which shall transmit a certified copy to all signatory and acceding States and to all other States which took part in the Conference for the organization of studies concerning the establishment of a European Nuclear Research Laboratory. ANNEX (1) Contributions for the period ending on the 31st of December, 1954. (a) The States which are parties to the Convention on the date of its entry into force, together with any other States which may become members of the Organization during the period ending on the 31st of December, 1954, shall between them contribute the whole of the sums required by such provisional budgetary arrangements as the Council may make under paragraph (1) of Article 4. (b) The contributions of the States which are members of the Organization when the Council first makes such provisional budgetary arrangements shall be provisionally assessed on the basis set out in paragraph (2) of Article 4, subject to the provisos mentioned in (i) and (ii) of sub-paragraph (b) of paragraph 1 of Article VII of the Convention, except that in proviso (i) thirty per cent shall be deemed to be substituted for twenty-five per cent.* (c) The contributions of the States which become members of the Organization during the period between the first occasion on which provisional budgetary arrangements have been made and the 31st of December, 1954, shall be provisionally assessed in such a manner that the relative proportions between the provisional contributions of all Member States are the same as between the percentage figures set out in paragraph (2) of this Annex. Such contributions will serve either, as provided for in sub-paragraph (d) below, to reimburse subsequently part of the provisional contributions previously paid by the other Member States, or to meet additional budgetary appropriations approved by the Council during that period. (d) The final contributions due for the period ending on the 31st of December, 1954, from all the States which are members of the Organization on that date shall be retroactively assessed after that date on the basis of the total budget for the said period, so that they shall be those which they would have been if all these States had become parties to the Convention on the date of its entry into force. Any sum paid by a Member State in excess of its contribution thus retroactively assessed shall be placed to the credit of the Member State. (e) If all the States specified in the scale set out in paragraph (2) of this Annex have become members of the Organization before the 31st of December, 1954, their percentage contributions to the total budget for that period shall be those set out in that scale. Percentage Belgium …………………………………………………………………… 4.88 Denmark …………………………………………………………………... 2.48 France ……………………………………………………………………... 23.84 Federal Republic of Germany …………………………………………….. 17.70 Greece ……………………………………………………………………... 0.97 Italy ……………………………………………………………………….. 10.20 Netherlands ………………………………………………………………... 3.68 Norway ……………………………………………………………………. 1.79 Sweden ……………………………………………………………………. 4.98 Switzerland ………………………………………………………………... 3.71 United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland ………………….. 23.84 Yugoslavia ………………………………………………………………… 1.93 Total 100.00 (2) Scale to serve as a basis for the assessment of contributions during the period ending on the 31st of December, 1956. * This provision refers to the original text of Article VII 1 (b) (i) of the Convention which read as follows: "No Member State shall, in respect of the basic programme, be required to pay contributions in excess of twenty-five per cent of the total amount of contributions assessed by the Council to meet the cost of that programme". 08.04.2024 Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga ühinetakse Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (edaspidi CERN) asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga (edaspidi CERN protokoll). CERN asutati 29. septembril 1954. a, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon, mis on koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis (edaspidi CERNi konventsioon). CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö alusteaduslike tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNi peakorter asub Genfis. CERNiga on liitunud 23 riiki, nende hulgas tööstusriigid (näiteks Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik jne) ning enamik Euroopa Liidu liikmesriike (v.a Eesti Vabariik, Küprose Vabariik ja Sloveenia Vabariik, kes on assotsieerunud liikmed täisliikmeks saamise eelstaadiumis. Horvaatia Vabariik, India Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Pakistani Islamivabariik, Türgi Vabariik ja Ukraina on assotsieerunud liikmed). CERN on koostanud 18. märtsil 2004 Genfis CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolli, mis sätestab CERN-i eesõigusi ning puutumatust. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda selle protokolliga. Eesti Vabariik sai CERNiga assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021. a. Assotsieerunud liikmeks olek on enne täisliikmeks saamist uutele liikmesriikidele kohustuslik. Assotsieerunud liikme staatuses olles on Eesti Vabariigi ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega isikute töölepingute võimalik rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega. 2023. aastal oli Eesti Vabariigi kui assotsieerunud riigi liikmemaks 1,36 miljonit Šveitsi franki (ca 1,45 miljonit eurot). Eesti Vabariigi jaoks on CERNi täisliikme staatus oluline, sest siis ei kehti Eesti Vabariigi suhtes enam CERNi hangetes osalemise ja töölepingute rahaline ülempiir. Lisaks on CERNi täisliikmetel hääleõigus CERNi nõukogus, CERNi rahanduskomitees ja CERNi teaduspoliitika komitees. Eesti Vabariik saab CERNi nõukogu kaudu osaleda CERNi otsustusprotsessides ja juhtimises, kaasa arvatud uute teadusprogrammide ja eksperimentide planeerimisel ning nende üle otsustamisel. 22. märtsil 2023 toimunud CERNi nõukogu istungil toetas nõukogu Eesti täisliikmesust CERNis. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna nõunik Kairi Otto (5809 1441; [email protected]) ning eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). CERNi asutamiskonventsiooni ning CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolli on tõlkinud vandetõlk Maire-Liis Rohtma (684 1400; [email protected]). Välisministeeriumis vaatas eelnõu materjalid läbi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo direktor Kristi Land (tel 637 7431, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi elluviimise ega Euroopa Liidu (EL) õiguse rakendamisega. Välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 20 punkti 3 kohaselt tuleb rahvusvahelise organisatsiooniga ühinemise korral välisleping ratifitseerida Riigikogus. Ühinemine tuleb otsustada Riigikogu tasandil ka seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt, kuna kokkulepped reguleerivad maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse. Eesti ühinemiseks CERNiga ei ole vaja vastu võtta ega muuta riigisiseseid seadusi. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on võimaldada Eestil ühineda CERNiga. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahvi kohaselt ühineb Eesti CERNi konventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolliga ning teise paragrahvi kohaselt CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolliga. CERNi asutamiskonventsioon reguleerib järgmist. I artikkel käsitleb Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamist ja sätestab, et selle asukoht on Genf, kui nõukogu ei otsusta teisiti. II artikkel sätestab, et Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni eesmärk on edendada Euroopa riikide koostööd puht- ja alusteaduslike tuumauuringute alal, ilma et see oleks seotud sõjaliste vajadustega. Organisatsioon rajab ja käitab rahvusvahelisi laboreid ning teeb suure energiaga osakeste ja kosmiliste kiirte uuringuid, kasutades selleks osakeste kiirendeid ja 2 nendega seotud seadmeid. Lisaks sellele korraldab organisatsioon rahvusvahelist koostööd tuumauuringute valdkonnas, toetades teoreetilist tuumafüüsikat, teadlaste suhtlust ja vahetust, teabe jagamist, täienduskoolitust, koostööd teiste teadusinstitutsioonidega ning kosmiliste kiirte uurimist. Organisatsioonil on mitu tegevusprogrammi, sealhulgas Genfis asuvas laboris elluviidavad suure energiaga prootonsünkrotroni ja sünkrotsüklotroni programmid, lõikuvate salvestusrõngaste programm ning uute laborite rajamise programmid. Programmid, mis ületavad teatud energiatasemeid, peab nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitma. Programmi muudatused nõuavad samuti liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega heakskiitu. Peale kiirendi kasutuselevõtmist võib nõukogu otsustada programmi põhiprogrammi kuulumise üle. Laborid teevad koostööd riiklike laborite ja instituutidega, vältides uuringute kordamist ja toetades organisatsiooni eesmärke. III artikkel määrab kindlaks organisatsiooni liikmesuse tingimused, lubades liikmeks saada nii algse kokkuleppe osalistel kui ka neil, kes on nõukogu töösse rahaliselt või mitterahaliselt panustanud. Muud riigid võivad organisatsiooni täisliikmeks saada nõukogu ühehäälse otsuse alusel. Liikmesriigid peavad osalema vähemalt ühes põhiprogrammis ja järgima nõukogu määratud osalemisaega ja kulutuste limiiti. Ühelgi riigil ei ole õigust saada või jääda organisatsiooni liikmeks, kui ta ei osale vähemalt ühes põhiprogrammi kuuluvas tegevusprogrammis. Tegevusprogrammide lõppedes reguleerib nõukogu nende likvideerimist ja võimalikke ülejääkide jaotamist või puudujääkide katmist. Samuti edendatakse liikmesriikidevahelist teadusliku ja tehnilise teabe vahetust, jälgides samal ajal, et selline teabeedastamine ei oleks vastuolus riikide julgeolekuhuvidega. IV artikkel kirjeldab organisatsiooni struktuuri, mis koosneb nõukogust ja iga labori peadirektorist. V artikkel käsitleb nõukogu koosseisu, ülesandeid ja otsustusprotsessi, sh liikmesriikide hääleõiguse ja kvooruminõudeid. Nõukogu on Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni peamine otsustuskogu, mis koosneb iga liikmesriigi kuni kahest esindajast, keda võivad saata nõunikud. Nõukogu ülesanded on organisatsiooni tegevuskorra kindlaksmääramine, tegevusprogrammide heakskiitmine, eelarvete vastuvõtmine kahekolmandikulise häälteenamusega, organisatsiooni kulude ülevaatamine, auditeeritud raamatupidamise aastaaruannete kinnitamine ja avaldamine, personaliküsimuste üle otsustamine ning majandusaasta aruannete avaldamine. Nõukogu kohtub vähemalt korra aastas ja igal liikmesriigil on nõukogus üks hääl. Otsused tehakse enamasti lihthäälteenamusega, kuid teatud juhtudel, nagu eelarve või teatud programmide heakskiitmine, on vaja liikmesriikide kahekolmandikulist häälteenamust. Liikmesriikidel, kes ei osale teatud programmis või on jätnud organisatsioonile või teatud programmi osamaksu tasumata, võidakse hääleõigust piirata. Nõukogu võib moodustada teaduspoliitika komitee, rahanduskomitee ja muid allorganeid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ning valib oma esimehe ja aseesimehed, kelle ametiaeg on üks aasta ja keda võib kuni kaks korda järjest tagasi valida. VI artikkel selgitab peadirektorite ja töötajate ametisse nimetamist, ülesandeid ja rahvusvahelisi kohustusi. Peadirektorid, kes on iga labori tegevjuhid ja seaduslikud esindajad, nimetab nõukogu ametisse liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega ja neid võib 3 sama suure häälteenamusega ametist vabastada. Peadirektorid esitavad aastaaruandeid ja osalevad nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. Peadirektorile alluvad töötajad nimetab ametisse asjaomase peadirektori soovitusel nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. Töötajate ja peadirektorite kohustused on rahvusvahelise iseloomuga ning nad tohi vastu võtta juhiseid valitsustelt või organisatsioonivälistelt asutustelt. VII artikkel käsitleb liikmesriikide poolt organisatsiooni kapitali- ja tegevuskulude katmiseks tasutavate osamaksude tingimusi. Kuni 1956. aasta lõpuni tasuti osamaksu vastavalt finantsprotokollile. Pärast seda tasutakse neid vastavalt jaotusele, mille nõukogu otsustab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega iga kolme aasta tagant ja mis põhineb liikmesriigi selle kolme viimase aasta keskmisel netorahvatulul ressursikuludes arvestatuna, mille kohta on olemas statistilised andmed. Nõukogu võib piirata liikmesriigi maksimaalset osamaksu iga programmi kohta ning teha erandeid eriliste asjaolude puhul. Liikmesriikide osamakse kasutatakse ainult programmide jaoks, kus nad osalevad. Uutelt liikmesriikidelt või uutes programmides osalevatelt riikidelt nõutakse varasemate kapitalikulude katmiseks lisamaksu tasumist, mille summa määrab nõukogu. Kõik osamaksud tasutakse finantsprotokolli kohaselt. Peadirektor võib organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas olevatel tingimustel vastu võtta kingitusi või annakuid. VIII artikkel käsitleb organisatsiooni koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooniga (UNESCO) ning annab nõukogule õiguse kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada koostöö üle ka teiste organisatsioonide ja institutsioonidega. IX artikkel sätestab organisatsiooni õigusliku seisundi, tunnistades selle juriidiliseks isikuks liikmesriikide territooriumil. Organisatsioonile, selle nõukogu liikmetele, allorganite liikmetele, peadirektoritele ja töötajatele antakse eesõigused ja puutumatus, mis on vajalikud organisatsiooni ülesannete täitmiseks, lähtudes kokkulepetest organisatsiooni ja liikmesriikide vahel. Lisaks sisaldavad organisatsiooni ja selle laborite asukohariikide vahel sõlmitavad kokkulepped eesõigusi ja puutumatust ning organisatsiooni ja nimetatud liikmesriikide vahelisi suhteid reguleerivaid sätteid. X artikkel käsitleb konventsiooni muutmise protsessi. Nõukogu võib soovitada konventsiooni muudatusi või liikmesriigid võivad esitada muudatusettepanekuid. Sellisest ettepanekust tuleb teavitada nõukogu esimeest, kes omakorda informeerib sellest kõiki liikmesriike vähemalt kolm kuud enne nõukogu arutelu. Konventsiooni muudatused nõuavad liikmesriikide kirjalikku heakskiitu ja jõustuvad 30 päeva pärast kõigi heakskiitvate teadete saamist. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega muuta ka finantsprotokolli, tingimusel et muudatused ei lähe vastuollu konventsiooniga, ja need muudatused jõustuvad nõukogu määratud kuupäeval. XI artikkel käsitleb liikmesriikide vahel konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle tekkinud vaidlusi. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada nõukogu heade teenete abil, esitatakse see lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule, välja arvatud juhul, kui vaidlusosalised lepivad kokku teistsuguses lahendamise viisis. 4 XII artikkel lubab liikmesriikidel organisatsioonist välja astuda seitsme aasta pärast konventsiooni jõustumisest alates, teavitades sellest kirjalikult nõukogu esimeest. XIII artikkel sätestab, et kui liikmesriik ei täida oma kohustusi, võib ta kahekolmandikulise häälteenamusega tehtud nõukogu otsusel liikmesuse kaotada. XIV artikkel näeb ette organisatsiooni lõpetamise, kui liikmesriikide arv langeb alla viie või liikmesriigid otsustavad organisatsiooni lõpetada. XV artikkel avab konventsiooni allakirjutamiseks kuni 31. detsembrini 1953 kõigile III artikli tingimusi täitvatele riikidele. XVI artikkel sätestab, et konventsioonile allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ja finantsprotokolli ratifitseerima ning ratifitseerimiskirjad tuleb hoiule anda UNESCO peadirektorile. XVII artikkel võimaldab tingimustele vastavatel riikidel, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud, sellega ühineda alates 1. jaanuarist 1954. XVIII artikkel kehtestab konventsiooni ja finantsprotokolli jõustumistingimused, sealhulgas nõude, et need dokumendid peavad ratifitseerima või nendega ühinema vähemalt seitse riiki, sh Šveits, eeldusel et nende riikide osamaksud moodustavad finantsprotokolli lisas esitatud jaotuse kohaselt ühtekokku vähemalt 75% kogumaksust. XIX artikkel kirjeldab UNESCO peadirektori kohustust teavitada ratifitseerimis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisest ja konventsiooni jõustumisest. XX artikkel kohustab UNESCO peadirektorit registreerima konventsiooni ÜRO peasekretäri juures pärast selle jõustumist. Finantsprotokolli artiklites on kokku lepitud järgmises: Artikkel 1 „Eelarve“: organisatsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Peadirektorid esitavad iga aasta 1. septembriks järgmise eelarveaasta tulude ja kulude prognoosi. Eelarvesisesed ülekanded nõuavad rahanduskomitee luba. Artikkel 2 „Lisaeelarve“: nõukogul on õigus nõuda peadirektoritelt lisa- või korrigeeritud eelarvete esitamist. Lisakulutusi sisaldavad ettepanekud vajavad nõukogu kinnitust. Artikkel 3 „Rahanduskomitee“: rahanduskomitee, mis koosneb kõikide liikmesriikide esindajatest, vaatab läbi peadirektorite eelarveprognoosid ja esitab need koos oma aruandega nõukogule. Artikkel 4 „Osamaksud“: artikkel määrab kindlaks osamaksude korra kuni 31. detsembrini 1954. Alates 1. jaanuarist 1957. aastal kaetakse kinnitatud eelarvekulutused liikmesriikide osamaksudest, nagu on sätestatud konventsiooni VII artiklis. Rahanduskomitee määrab peadirektoritega nõu pidades kindlaks osamaksude tasumise tingimused kooskõlas organisatsiooni nõuetekohase rahastamisega. Seejärel teavitavad peadirektorid liikmesriike nende osamaksude suurusest ja maksete tegemise kuupäevadest. Artikkel 5 „Osamaksude valuuta“: organisatsiooni eelarve koostatakse asukohariigi valuutas, kuid nõukogu määrab maksekorra ja millises valuutas liikmesriigid osamaksud tasuvad. 5 Artikkel 6 „Käibekapital“: nõukogul on õigus kehtestada käibekapital. Artikkel 7 „Finantsreeglid“: nõukogu võtab konsulteerides rahanduskomiteega vastu organisatsiooni finantsjuhtimise reeglid. Artikkel 8 „Raamatupidamisaruanded ja audit“: peadirektorid peavad täpset arvestust kulude ja tulude üle. Nõukogu nimetatud audiitorid kontrollivad raamatupidamisaruandeid, tagamaks kulutuste kooskõla eelarvega, ning peadirektorid toetavad audiitoreid nende ülesannete täitmisel. Alljärgnevalt käsitletakse eesõiguste ja puutumatuse protokolli sisu ja artiklite 5, 6 ja 10 vastavust Eesti õigusele. Preambulis tunnustatakse CERNi asutamiskonventsiooni ja selle tähtsust teaduslikus uurimises, samuti organisatsiooni tegevuskohti Šveitsis ja Prantsusmaal ning nende riikidega sõlmitud kokkuleppeid. Artikkel 1 määratleb protokolli põhimõisted, nagu konventsioon, organisatsioon (CERN), ametlik tegevus, ametiisikud, koostööleping ja assotsieerimisleping. Artikkel 2 tunnistab CERNi õigusvõimeliseks juriidiliseks isikuks, mis on pädev sõlmima lepinguid, omandama ja võõrandama vara ning osalema kohtumenetluses. Artikkel 3 kinnitab CERNi territooriumi, hoonete ja valduste puutumatust, keelates ametiasutuste esindajatel sinna ilma loata siseneda. Artikkel 4 deklareerib CERNi arhiivi ja dokumentide puutumatust, sõltumata nende asukohast või valdajast. Artikkel 5 annab CERNile kohtuliku puutumatuse, välja arvatud teatud juhtudel, näiteks liiklusõnnetusest tuleneva kahjunõude korral. Artikkel tagab organisatsioonile ka puutumatuse täitemenetluse suhtes, välja arvatud teatud juhtudel, näiteks töötasu arestimisel organisatsiooni ametiisiku võla katmiseks. Vastavus Eesti õigusele: puutumatus kriminaalmenetluse suhtes on kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku § 4 punktiga 3, mille järgi tehakse erand kriminaalmenetluse kohaldamisel isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud muud eesõigused. Väärteomenetluse seadustiku § 3 lõike 2 kohaselt võib isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, Eesti väärteomenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 10 punkti 3 kohaselt ei laiene Eesti Vabariigi kohtute pädevus isikutele, kelle puutumatus tuleneb Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingutest. Sama põhimõte on sätestatud ka halduskohtumenetluse seadustiku § 1 lõikes 2. Artikkel 6 vabastab CERNi otsestest maksudest tema ametliku tegevuse raames ja annab maksu- ja tollisoodustusi teatud tingimustel. Vabastust ei kohaldata kommunaalteenuste eest makstud tasudele. Vastavus Eesti õigusele: Eestis on otsesed maksud tulumaks ja sotsiaalmaks. Tulumaksuseaduse § 30 lõike 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga tulu, mida saab rahvusvahelise organisatsiooni juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik. Tulumaksuseaduse § 6 lõige 5 sätestab, et kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut. 6 Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 15 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata. Artikkel on kooskõlas ka käibemaksuseaduse §-ga 39 ja rahandusministri 28. juuni 2017. a määrusega nr 52 „Välisesinduse, diplomaadi, Euroopa Liidu institutsiooni, Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse, välisriigi relvajõudude, rahvusvahelise sõjalise peakorteri, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse ja nendega seotud isikute imporditava kauba käibemaksust vabastamise ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused“. Käibemaksuseaduse § 39 lõike 1 kohaselt tagastatakse CERNile Eestis soetatud ja keskusele vajaliku kauba eest tasutud käibemaks arvete alusel alates 64 eurost (piirang ei kehti kommunaalmaksete, sideteenuste ega kütuse kohta). Käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punkt 5 sätestab nullprotsendise käibemaksumäära kaupadele, mis võõrandatakse ja toimetatakse välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele. Aktsiisivabastuse tagab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punkt 1. Artikkel 7 lubab CERNil vabalt käsutada rahalisi vahendeid ja avada valuutakontosid oma ametliku tegevuse jaoks. Artikkel 8 tagab CERNile piiramatu ametliku suhtluse ja informatsiooni levitamise õiguse. Artikkel 9 annab riikide esindajatele, kes osalevad CERNi kohtumistel, teatud eesõigused ja puutumatuse. Artikkel 10 kirjeldab CERNi ametiisikutele antud eesõigusi ja puutumatust, sealhulgas kohtulikku puutumatust ja teatud tollisoodustusi. Vastavus Eesti õigusele: puutumatus kriminaalmenetluse suhtes on kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku § 4 punktiga 3, mille järgi tehakse erand kriminaalmenetluse kohaldamisel isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud muud eesõigused. Väärteomenetluse seadustiku § 3 lõike 2 kohaselt võib isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, Eesti väärteomenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 10 punkti 3 kohaselt ei laiene Eesti Vabariigi kohtute pädevus isikutele, kelle puutumatus tuleneb Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingutest. Sama põhimõte on sätestatud ka halduskohtumenetluse seadustiku § 1 lõikes 2. Eestis on otsesed maksud tulumaks ja sotsiaalmaks. Tulumaksuseaduse § 30 lõike 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga tulu, mida saab rahvusvahelise organisatsiooni juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik. Tulumaksuseaduse § 6 lõige 5 sätestab, et kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 15 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga väljamakseid, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata. Artikkel on kooskõlas ka käibemaksuseaduse §-ga 39 ja rahandusministri 28. juuni 2017. a määrusega nr 52 „Välisesinduse, diplomaadi, Euroopa Liidu institutsiooni, Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse, välisriigi relvajõudude, rahvusvahelise sõjalise peakorteri, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse ja nendega seotud isikute imporditava kauba käibemaksust vabastamise ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused“. 7 Käibemaksuseaduse § 39 lõike 1 kohaselt tagastatakse keskusele Eestis soetatud ja keskusele vajaliku kauba eest tasutud käibemaks arvete alusel alates 64 eurost (piirang ei kehti kommunaalmaksete, sideteenuste ega kütuse kohta). Käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punkt 5 sätestab nullprotsendise käibemaksumäära kaupadele, mis võõrandatakse ja toimetatakse välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele. Aktsiisivabastuse tagab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 27 lõike 1 punkt 1 Artikkel 11 vabastab CERNi ja selle ametisikud kohustuslikest sotsiaalkindlustusmaksetest, tagades neile samaväärse kaitse. Artikkel 12 annab peadirektorile diplomaatiliste esindajatega võrdsed eesõigused ja puutumatuse. Artikkel 13 rõhutab, et eesõigused ja puutumatus antakse organisatsiooni sujuva toimimise ja sõltumatuse tagamiseks, mitte isikliku kasu saamiseks. Artikkel 14 käsitleb CERNi kohustust teha protokolli osalisriikidega koostööd õigusemõistmise, julgeoleku ja avaliku korra alal. Artikkel 15 selgitab, et protokoll ei piira osalisriikide õigust võtta oma julgeoleku tagamiseks tarvitusele vajalikke ettevaatusabinõusid. Kui osalisriik peab vajalikuks julgeoleku või avaliku korra säilitamiseks meetmeid võtta, püüab ta esmalt koostöös organisatsiooniga leida lahenduse, mis kaitseks organisatsiooni huve. Artikkel 16 käsitleb eraõiguslikke vaidlusi, sealhulgas lepingulistest suhetest tulenevaid vaidlusi ja kahjunõudeid ning eraõiguslike vaidluste lahendamise mehhanisme. See sätestab ka, et organisatsioon ja selle ametiisikud pöörduvad teatud tüüpi vaidluste korral rahvusvahelisse halduskohtusse. Artikkel 17 sätestab, et protokolli tõlgendamise või rakendamise küsimustes tekkivate lahkarvamustega, mida ei suudeta rahumeelselt lahendada, pöördutakse rahvusvahelisse vahekohtusse. Artikkel 18 sarnaneb artikliga 17, kuid käsitleb vaidlusi protokolli osalisriikide ja organisatsiooni vahel. Sellised vaidlused esitatakse samuti rahvusvahelisele vahekohtule. Artikkel 19 selgitab vahekohtu protseduure, sealhulgas vahekohtunike valimist ja vahekohtu otsuste lõplikkust. Artikkel 20 võimaldab organisatsioonil sõlmida protokolli osalisriikidega protokolli rakendamiseks lisakokkuleppeid. Artikkel 21 kirjeldab konventsiooni osalisriikide protokolli muutmise ettepanekute tegemise ja muudatuste vastuvõtmise protsessi. Artikkel 22 kinnitab, et protokoll ei piira teiste rahvusvaheliste lepingute sõlmimist organisatsiooni ja protokolli osalisriikide vahel. Artikkel 23 kirjeldab protokolli allakirjutamise, ratifitseerimise ja ühinemise tingimusi ning protsessi. Artikkel 24 sätestab, kuidas ja millal protokoll jõustub. Artikkel 25 nõuab, et UNESCO peadirektor teavitaks protokolli osalisriike ja organisatsiooni peadirektorit protokolliga seotud olulistest sündmustest. Artikkel 26 nõuab, et protokoll registreeritaks pärast jõustumist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis. Artikkel 27 sätestab, kuidas osalisriigid saavad protokollist taganeda ja millal selline taganemine jõustub. 8 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei puuduta ELi õigusega reguleeritud valdkondi ning koostöö tegemine CERNiga on liikmesriikide pädevuses. CERNil on 23 liikmesriiki, kellest enamik on ELi liikmesriigid. 6. Seaduse mõjud Eelnõul on positiivne mõju majandusele. 2023. aasta tööstustagastus võidetud CERNi hangete ja Eesti kodakondsusega personali CERNi-poolsete tasude näol oli kokku 894 tuhat Šveitsi franki (ca 948 tuhat eurot) ehk Eesti liikmemaksu summaarne tagastusprotsent oli ca 65%. Viimastel aastatel on jätkunud nii võidetud CERNi tööstushankelepingute arvu kui ka CERNi palgatud Eesti kodakondsusega personali kulude suurenemise suundumus, seega on maksimumpiiri saavutamine vaid aja küsimus (Eesti võib praegu osaleda CERNi hangetes ja isikkoosseisus vaid assotsieerunud liikme maksu piirmäära ulatuses). Seega tuleks ilma täisliikmeks saamata üha edukamate Eesti ettevõtete hangetes osalemist edaspidi piirata. Praegu puudub Eesti ettevõtetel ligipääs hangetele, mille aastane rahavoog ületab liikmemaksu, ning limiteeritud on ka hankelepingute ning personalikulude (praktiseerivad tudengid ja töötajad) võimalik kogusumma. Seega on praegu nende hangete arv, kus ettevõtted saaksid konkureerida, kunstlikult piiratud. Täisliikme staatuse saamisel Eesti jaoks need piirangud kaovad: Eesti ettevõtted saavad konkureerida kõikides CERNi hangetes olenemata mahust ja tekitamata potentsiaalseid konflikte CERNi teadus- ja arendustegevusega ning teiste aktiivsete CERNi hankelepingute ja hangetega. CERNi täisliikmeks saamisel avaneks Eestile seega mitu uut võimalust. Lisaks saaksid ettevõtted müüa CERNile rohkem oma tooteid kui aastane liikmemaks seni võimaldas. Samuti saaks rohkem Eesti kodanikke kandideerida CERNi töökohtadele (näiteks praktiseerivaks tudengiks). Eelnõu mõjutab positiivselt välissuhteid ja julgeolekut. Liikmesus CERNis tihendab rahvusvahelisi kontakte eeskätt teaduse ja kõrgtehnoloogilise tööstuse valdkonnas ning tugevdab julgeolekut. Eelnõul puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine toob kaasa kulusid riigieelarvest liikmemaksu näol. Eesti kui assotsieerunud liikme aastane osamaks on olnud 2021. aastast alates 75% täisliikmemaksust (2023. aastal oli see 1,36 miljonit Šveitsi franki (ca 1,45 miljonit eurot)). 2024. aastast alates oleks Eesti aastane täisliikmemaks 1 949 400 Šveitsi franki (ca 2 047 260 eurot). Täisliikmeks saamisel lisandub Eesti aastasele täisliikmemaksule ka ühekordne lisamaks, mis on 1,25-kordne 9 liikmemaks (ca 2 436 750 Šveitsi franki (ca 2 559 100 eurot)). See ühekordne lisamaks tuleneb asjaolust, et liikmesriigid on 70 aasta jooksul panustanud CERNi infrastruktuuri väljaarendamisse kümneid miljardeid eurosid. See infrastruktuur on ka praegu olemas ning uued liikmesriigid saavad seda kasutada. Seetõttu on CERNi asutamiskonventsioonis ka säte, mille kohaselt tasuvad uued liitujad ühekordse kompensatsioonitasu ehk 1,25-kordse liikmemaksu kompenseerimaks tagantjärele organisatsiooni infrastruktuuri väljaarendamisse tehtud kulutusi. Nii ühekordne lisamaks kui ka iga-aastane CERNi liikmemaks tasutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ning vastavad vahendid on ette nähtud ministeeriumi eelarves. 8. Rakendusaktid Rakendusakte ei ole vaja vastu võtta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras, kuna konventsiooni ja protokolliga ühinemise seaduse jõustumine ei vaja ettevalmistavaid tegevusi. CERNi konventsioon ja selle juurde kuuluv finantsprotokoll ning CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokoll jõustuvad kuupäeval, mil Eesti annab hoiulevõtjale (UNESCO peadirektor) hoiule oma ühinemiskirja (artikkel XVIII). Sellest päevast saab Eesti CERNi täisliikmeks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile. Eelnõu kooskõlastamise käigus märkusi ei esitatud. 10 Protocol on the privileges and immunities of the European Organization for Nuclear Research1 PREAMBLE The States Parties to this Protocol, CONSIDERING the Convention for the Establishment of a European Organization for Nuclear Research (CERN) and the Financial Protocol annexed thereto, signed on 1st July 1953, entered into force on 29 September 1954 and amended on 17 January 1971; CONSIDERING that the Organization has its seat in Geneva, Switzerland, and that its status in Switzerland is defined by the Agreement between the Swiss Federal Council and the Organization dated 11 June 1955; CONSIDERING that the Organization is also established in France, where its status is defined by the Agreement between the Government of the French Republic and the Organization dated 13 September 1965, as revised on 16 June 1972; CONSIDERING also the Convention between the Federal Council of the Swiss Confederation and the Government of the French Republic dated 13 September 1965 concerning the extension of the Organization’s site to include French territory; CONSIDERING that the Organization’s activities are increasingly extending into the territory of all the States Parties to the Convention, with a consequent substantial increase in the mobility of persons and goods assigned to and used for its research programmes; DESIRING to ensure the efficient performance of the Organization’s functions assigned to it by the Convention, in particular Article II defining the Organization’s purposes, and to guarantee it equal treatment on the territory of all the States Parties to the Convention; HAVING RESOLVED to this end, in accordance with Article IX of the Convention, to grant to the Organization the privileges and immunities necessary for the exercise of its official activities; HAVE AGREED as follows: Article 1 Definitions For the purpose of this Protocol: a) the “Convention” refers to the Convention for the Establishment of a European Organization for Nuclear Research and the Financial Protocol annexed thereto, signed on 1st July 1953, entered into force on 29 September 1954 and amended on 17 January 1971; b) the “Organization” refers to the European Organization for Nuclear Research; c) “official activities” refers to the activities of the Organization set out in the Convention, in particular its Article II, including its activities of an administrative nature; 1 Done at Geneva, on 18 March 2004 d) “officials” refers to the “members of personnel” as defined in the Staff Rules and Regulations of the Organization; e) “Co-operation Agreement” refers to a bilateral agreement, concluded between the Organization and a non-Member State or a scientific institute established in that State, defining the conditions governing its participation in the activities of the Organization; f)“Association Agreement” refers to a bilateral agreement, concluded between the Organization and a State ineligible to become a Member State, establishing a close institutional partnership between that State and the Organization in order to allow it to be engaged more deeply in the activities of the Organization. Article 2 International legal personality 1. The Organization shall have international legal personality and legal capacity on the respective territories of the States Parties to this Protocol. 2. The Organization shall in particular have the capacity to contract, to acquire and to dispose of movable and immovable property and to participate in legal proceedings. Article 3 Inviolability of grounds, buildings and premises 1. The grounds, buildings and premises of the Organization shall be inviolable. 2. No agent of the public authorities may enter them without the express consent of the Director-General or his duly authorised representative. 3. In case of fire or other disaster requiring prompt protective action, where the seeking of such express consent is not practicable, the authorization of the Director-General may be considered as granted. 4. The Organization shall not allow its buildings or premises to serve as a refuge to a person wanted for committing, attempting to commit or just having committed a crime or offence or for whom a warrant of arrest or deportation order has been issued or who has been convicted of a crime or offence by the competent authorities. Article 4 Inviolability of archives and documents The archives of the Organization and all documents in whatever form held by the Organization or belonging to it, wherever located and by whomsoever held, shall be inviolable. Article 5 Immunity from legal process and from execution 1. In the exercise of its official activities, the Organization shall enjoy immunity from legal process, except: a) in so far as such immunity is waived in a particular case by the Council of the Organization; b) in respect of a claim by a third party for damage arising from an accident caused by a motor vehicle belonging to, or operated on behalf of, the Organization, or in respect of a motor traffic offence involving such a vehicle; c) in respect of the enforcement of an arbitration award made under Article 16 or 18 of this Protocol; d) in respect of a counter-claim relating directly to and introduced in the procedural framework of a claim brought by the Organization. 2. The Organization’s property and assets, wherever located, shall enjoy immunity from every form of requisition, confiscation, expropriation, sequestration and any other form of seizure or interference whether by executive, administrative, judicial or legislative action, except: a) in so far as such immunity is waived in a particular case by the Council of the Organization; b) in so far as may be temporarily necessary in connection with the prevention or investigation of accidents involving motor vehicles belonging to, or operated on behalf of, the Organization; c) in the event of an attachment of salary, enforced for a debt of an official of the Organization, provided that such attachment results from a final and enforceable decision in accordance with the rules and regulations in force on the territory of enforcement. Article 6 Fiscal and customs arrangements 1. Within the scope of its official activities, the Organization, its property and income shall be exempt from direct taxes. 2. When, in the exercise of its official activities, the Organization makes purchases of, or uses, goods or services of substantial value, in the price of which taxes, duties or other charges are included, appropriate measures shall be taken by the State Party to this Protocol which has levied the taxes, duties or other charges to remit or reimburse the amount of such taxes, duties or other charges where they are identifiable. 3. The importation and exportation by or on behalf of the Organization of goods and materials in the exercise of its official activities shall be exempt from all import and export taxes, duties and other charges. 4. No exemption or reimbursement shall be granted for duties, taxes or other charges of any kind which only constitute remuneration for services rendered. 5. The provisions of paragraphs 2 and 3 of this Article are not applicable to the purchase or use of goods or services or the import of goods intended for the personal use of the officials and of the Director-General of the Organization. 6. Goods and materials belonging to the Organization which have been acquired or imported in accordance with the provisions of paragraph 2 or 3 of this Article shall not be sold or donated on the territory of the State which has granted the exemption except under the conditions laid down by that State. Article 7 Free disposal of funds The Organization may freely receive, hold and transfer any kind of funds, currency and cash; it may dispose of them freely for its official activities and hold accounts in any currency to the extent required to meet its obligations. Article 8 Official communications The circulation of publications and other information material, received or sent by the Organization in whatever form in the exercise of its official activities, shall not be restricted in any way. Article 9 Privileges and immunities of the States representatives 1. The representatives of the States Parties to this Protocol shall enjoy, in the exercise of their functions and in the course of journeys to and from the place of meetings of the Organization, the following privileges and immunities: a) immunity from personal arrest, detention and seizure of their personal effects; b) immunity from legal process, even after the termination of their mission, in respect of acts, including words spoken or written, done by them in the exercise of their functions; this immunity shall not apply, however, in the case of a motor vehicle offence committed by a representative of a State Party to this Protocol, nor in the case of damage caused by a motor vehicle belonging to or driven by her or him; c) inviolability of all official documents in whatever form held; d) the right to use codes and to receive documents and correspondence by courier or sealed luggage; e) for them and their spouses, exemption from all measures restricting entry and aliens’ registration formalities; f) the same facilities concerning currency and exchange regulations as those granted to the representatives of foreign Governments on temporary official missions; g) the same customs facilities as regards their personal luggage as those granted to diplomatic agents. 2. No State Party to this Protocol shall be obliged to accord the privileges and immunities set out in this Article to its own nationals or to persons who, at the moment of taking up their duties in that State Party, are permanent residents thereof. Article 10 Privileges and immunities of the officials of the Organization 1. The officials of the Organization shall enjoy immunity, even after the termination of their functions, from legal process in respect of acts, including words spoken or written done by them in the exercise of their functions and within the limits of their duties. This immunity shall not apply, however, in the case of a motor vehicle offence committed by an official of the Organization nor in the case of damage caused by a motor vehicle belonging to or driven by her or him. 2. The officials of the Organization shall enjoy the following privileges: a) the right to import free of duty their furniture and personal effects at the time of taking up their appointment with the Organization in the State concerned and the right, on the termination of their functions in that State, to export free of duty their furniture and personal effects, subject, in both cases, to the conditions imposed by the laws and regulations of the State where the right is exercised; b) i. subject to the conditions and following the procedures laid down by the Council of the Organization, the officials and the Director-General of the Organization shall be subject to a tax, for the benefit of the Organization, on salaries and emoluments paid by the Organization. Such salaries and emoluments shall be exempt from national income tax; ii. the States Parties to this Protocol shall not be obliged to exempt from income tax pensions or annuities paid by the Organization to its former officials and Directors-General in respect of their service with the Organization; c) for themselves and the family members forming part of their household, the same exemption from immigration restrictions and aliens’ registration formalities as are normally granted to officials of international organizations; d) inviolability of all official documents, in whatever form held; e) for themselves and the family members forming part of their household, the same repatriation facilities in time of international crisis as the members of diplomatic missions; f) n respect of transfers of funds and currency exchange and customs facilities, the privileges generally granted to the officials of international organizations. 3. No State Party to this Protocol shall be obliged to accord the privileges and immunities referred to in paragraphs 2 a), c), e) and f) of this Article to its own nationals or to persons who, at the moment of taking up their duties in that State Party, are permanent residents thereof. Article 11 Social security The Organization and the officials employed by the Organization shall be exempt from all compulsory contributions to national social security schemes, on the understanding that such persons are provided with equivalent social protection coverage by the Organization. Article 12 Privileges and immunities of the Director-General 1. In addition to the privileges and immunities provided for in Articles 10 and 11 of this Protocol, the Director-General shall enjoy throughout the duration of her or his functions the privileges and immunities granted by the Vienna Convention on Diplomatic Relations of 18 April 1961 to diplomatic agents of comparable rank. 2. No State Party to this Protocol shall be obliged to accord the privileges and immunities referred to in this Article to its own nationals or to persons who, at the moment of taking up their duties in that State Party, are permanent residents thereof. Article 13 Object and limits of the immunities 1. The privileges and immunities provided for in Articles 9, 10 and 12 of this Protocol are granted solely to ensure the unimpeded functioning of the Organization and the complete independence of the persons to whom they are accorded. They are not granted for the personal benefit of the individuals concerned. 2. Such immunities may be waived : a) in the case of the Director-General, by the Council of the Organization; b) in the case of officials, by the Director-General or the person acting in her or his stead as provided in Article VI, paragraph 1 b), of the Convention; c) in the case of State representatives, by the State Party concerned; and there is a duty to do so in any particular case where they would impede the course of justice and can be waived without prejudice to the purpose for which they are accorded. Article 14 Co-operation with the States Parties to this Protocol The Organization shall co-operate with the competent authorities of the States Parties to this Protocol in order to facilitate the proper administration of justice, the observance of laws and regulations on police, public health, health and safety at work and on the environment, and to prevent any abuse of privileges, immunities and facilities provided for in this Protocol. Article 15 Security and public order 1. The right of a State Party to this Protocol to take precautionary measures in the interest of its security shall not be prejudiced by any provision in this Protocol. 2. If a State Party to this Protocol considers it necessary to take measures for its security or for the maintenance of public order, it shall, except where this is not practicable, approach the Organization as rapidly as circumstances allow in order to determine, by mutual agreement, the measures necessary to protect the interests of the Organization. 3. The Organization shall co-operate with the Government of such State Party to this Protocol to avoid any prejudice to the security or public order of such State Party to this Protocol resulting from its activities. Article 16 Disputes of a private nature 1. The Organization shall make provision for appropriate modes of settlement of: a) disputes arising from contracts to which the Organization is a party; the Organization shall include, in all written contracts into which it enters, other than those referred to in paragraph 1 d) of this Article, an arbitration clause under which any disputes arising out of the interpretation or execution of the contract shall, at the request of either party, be submitted to arbitration or, if so agreed by the parties, to another appropriate mode of settlement; b) disputes arising out of damages caused by the Organization or involving any other non-contractual liability of the Organization; c) disputes involving an official of the Organization who enjoys immunity from legal process, if such immunity has not been waived in accordance with the provisions of Article 5 of this Protocol; d) disputes arising between the Organization and its officials; the Organization shall submit all disputes arising from the application and interpretation of contracts concluded with officials of the Organization on the basis of the Staff Rules and Regulations of the Organization to the jurisdiction of the International Labour Organization Administrative Tribunal (ILOAT) or to any other appropriate international administrative tribunal to the jurisdiction of which the Organization is submitted following a decision by the Council. 2. For disputes for which no particular mode of settlement is specified in paragraph 1 of this Article, the Organization may resort to any mode of settlement it deems appropriate, in particular to arbitration or to referral to a national tribunal. 3. Any mode of settlement selected under this Article shall be based on the principle of due process of law, with a view to the timely, fair, impartial and binding settlement of the dispute. Article 17 Disputes between States Parties to this Protocol 1. Any difference of opinion concerning the application or interpretation of this Protocol which is not settled amicably between the Parties may be submitted by either Party to an international Arbitration Tribunal, in accordance with Article 19 of this Protocol. 2. If a State Party to this Protocol intends to submit a dispute to arbitration, it shall notify the Director-General, who shall immediately inform each State Party to this Protocol of such notification. Article 18 Disputes between States Parties to this Protocol and the Organization 1. Any difference of opinion between one or more States Parties to this Protocol and the Organization concerning the application or interpretation of this Protocol which is not settled amicably between the Parties (one or more State(s) Party(ies) to this Protocol constituting one Party to the dispute and the Organization constituting the other Party) may be submitted by either Party to an international Arbitration Tribunal, in accordance with Article 19 of this Protocol. 2. The Director-General shall immediately inform the other States Parties to this Protocol of the notification given by the Party applying for arbitration. Article 19 International Arbitration Tribunal 1. The international Arbitration Tribunal referred to in Articles 17 and 18 of this Protocol (“the Tribunal”) shall be governed by the provisions of this Article. 2. Each Party to the dispute shall appoint one member of the Tribunal. The members thus appointed shall jointly choose a third member, who shall be the Chairman of the Tribunal. In the event of disagreement between the members of the Tribunal on the choice of Chairman, the latter shall be appointed by the President of the International Court of Justice at the request of the members of the Tribunal. 3. If one of the Parties to the dispute fails to appoint a member of the Tribunal and has not taken steps to do so within two months following a request by the other Party, the other Party may request the President of the International Court of Justice to make the appointment. 4. The Tribunal shall determine its own procedure. 5. There shall be no right of appeal against the award of the Tribunal, which shall be final and binding on the Parties. In the event of a dispute concerning the import or scope of the award, it shall be incumbent upon the Tribunal to give an interpretation at the request of either Party. Article 20 Implementation of the Protocol The Organization may, if the Council of the Organization so decides, conclude additional Agreements with one or more States Parties to this Protocol in order to implement the provisions of this Protocol. Article 21 Amendment Procedure 1. Amendments to this Protocol may be proposed by any State Party to the Convention and shall be communicated by the Director-General of the Organization to the other States Parties to this Protocol. 2. The Director-General shall convene a meeting of the States Parties to this Protocol. If the meeting adopts, by a two-thirds majority of the States Parties present and voting, the proposed text of the amendment, it shall be forwarded by the Director- General to States Parties to this Protocol for acceptance in accordance with their respective constitutional requirements. 3. Any such amendment shall come into force on the thirtieth day after all States Parties to this Protocol have notified the Director-General of their ratification, acceptance or approval thereof. Article 22 Particular Agreements 1. The provisions of this Protocol shall not limit or prejudice the provisions of other international agreements concluded between the Organization and a State Party to this Protocol by reason of the location in the territory of that State Party of its headquarters, regional offices, laboratories or other installations. In case of conflict between the provisions of this Protocol and those of such an international agreement, the provisions of that international agreement shall prevail. 2. Nothing in this Protocol shall preclude States Parties to this Protocol from concluding other international agreements with the Organization confirming, supplementing, extending or amplifying the provisions of this Protocol. Article 23 Signature, ratification and accession 1. This Protocol shall be open for signature from 19 December 2003 until 19 December 2004 by the States Parties to the Convention and by the States which have concluded a Co-operation or an Association Agreement with the Organization. 2. This Protocol shall be subject to ratification, acceptance or approval by signatory States. The instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Director- General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO). 3. This Protocol shall remain open for accession by the States Parties to the Convention and by the States which have concluded a Co-operation or an Association Agreement with the Organization. The instruments of accession shall be deposited with the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO). Article 24 Entry into force 1. This Protocol shall enter into force thirty days after the date on which the twelfth instrument of ratification, acceptance, approval or accession by a State Party to the Convention is deposited. 2. For each State ratifying, accepting, approving or acceding to this Protocol after its entry into force, this Protocol shall enter into force on the thirtieth day following the deposit with the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO) of its instrument of ratification, acceptance, approval or accession. Article 25 Notification The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO) shall notify all signatory and acceding States of this Protocol and the Director-General of the Organization of the deposit of each instrument of ratification, acceptance, approval or accession, of the entry into force of this Protocol, as well as of any notification of its denunciation. Article 26 Registration The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO) shall, upon the entry into force of this Protocol, register it with the Secretariat of the United Nations in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations. Article 27 Denunciation Any State Party to this Protocol may, at any time, by written notification addressed to the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO), denounce this Protocol. The denunciation shall take effect on the date one year after the date of receipt of such notification, unless the notification specifies a later date. IN WITNESS WHEREOF, the undersigned representatives, having been duly authorized thereto by their respective Governments, have signed this Protocol. Done at Geneva, on 18 March 2004, in the English and French languages, both texts being equally authoritative and deposited in the archives of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO), the Director-General of which shall transmit a certified copy to all signatory and acceding States. For the Republic of Austria For the Kingdom of Belgium For the Republic of Bulgaria For the Czech Republic For the Kingdom of Denmark For the Republic of Finland For the Federal Republic of Germany For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland For the Hellenic Republic For the Republic of Hungary For the Italian Republic For the Kingdom of the Netherlands For the Kingdom of Norway For the Republic of Poland For the Portuguese Republic For the Slovak Republic For the Kingdom of Spain For the Kingdom of Sweden Tõlge inglise keelest Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokoll 1 PREAMBUL Protokolli osalisriigid, ARVESTADES Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja selle finantsprotokolli, millele kirjutati alla 1. juulil 1953 ja mis jõustusid 29. septembril 1954 ning mida muudeti 17. jaanuaril 1971; ARVESTADES, et organisatsiooni asukoht on Genf, Šveits, ja et selle staatus Šveitsis on kindlaks määratud Šveitsi Liidunõukogu ja organisatsiooni vahel 11. juunil 1955 sõlmitud kokkuleppega; ARVESTADES, et organisatsioon on ühtlasi asutatud Prantsusmaal, kus selle staatus on kindlaks määratud Prantsuse Vabariigi valitsuse ja organisatsiooni vahel 13. septembril 1965 sõlmitud ja 16. juunil 1972 muudetud kokkuleppega; ARVESTADES ka Šveitsi Konföderatsiooni Liidunõukogu ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahel 13. septembril 1965 sõlmitud konventsiooni, millega laiendatakse organisatsiooni tegevuskohta Prantsusmaa territooriumile; ARVESTADES, et organisatsiooni tegevus laieneb järjest kõikide konventsiooni osalisriikide territooriumile, mille tagajärjel suureneb märkimisväärselt organisatsiooni uurimisprogramme ellu viima määratud isikute ja nendes kasutatavate kaupade liikumine; SOOVIDES tagada organisatsioonile konventsiooniga ja eelkõige organisatsiooni eesmärke kindlaks määrava II artikliga pandud ülesannete tõhusa täitmise ja organisatsiooni võrdse kohtlemise kõikide konventsiooni osalisriikide territooriumil; OLLES OTSUSTANUD selleks kooskõlas konventsiooni IX artikliga anda organisatsioonile eesõigused ja puutumatus, mida ta vajab oma ametlikuks tegevuseks, ON KOKKU LEPPINUD järgmises. Artikkel 1 Mõisted Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) konventsioon – Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon ja selle finantsprotokoll, millele kirjutati alla 1. juulil 1953 ja mis jõustusid 29. septembril 1954 ning mida muudeti 17. jaanuaril 1971; b) organisatsioon – Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon; 1 Koostatud 18. märtsil 2004. aastal Genfis c) ametlik tegevus – konventsioonis, eelkõige selle II artiklis ette nähtud organisatsiooni tegevus, sealhulgas haldustegevus; d) ametiisikud – töötajad, nagu on määratletud organisatsiooni personalieeskirjas; e) koostööleping – organisatsiooni ja mitteliikmesriigi või selles riigis asutatud teadusasutuse vahel sõlmitud kahepoolne kokkulepe, milles määratakse selle riigi või asutuse jaoks kindlaks organisatsiooni tegevuses osalemise tingimused; f) assotsieerimisleping – organisatsiooni ja liikmesriigiks sobimatu riigi vahel sõlmitud kahepoolne kokkulepe, millega luuakse selle riigi ja organisatsiooni vahel tihe institutsionaalne partnerlus, et võimaldada sellel riigil organisatsiooni tegevuses rohkem osaleda. Artikkel 2 Rahvusvaheline juriidiline isik 1. Organisatsioon on protokolli osalisriikide territooriumil õigusvõimeline juriidiline isik. 2. Organisatsioon on eelkõige pädev sõlmima lepinguid, omandama ja võõrandama vallas- ja kinnisvara ning osalema kohtumenetluses. Artikkel 3 Territooriumi, hoonete ja valduste puutumatus 1. Organisatsiooni territoorium, hooned ja valdused on puutumatud. 2. Ükski ametiasutuse esindaja ei tohi organisatsiooni territooriumile, hoonetesse ja valdustesse siseneda ilma peadirektori või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja sõnaselge nõusolekuta. 3. Tulekahju või muu õnnetuse korral, kui on vaja viivitamata võtta kaitsemeetmeid ja sellist sõnaselget nõusolekut ei ole võimalik taotleda, võib peadirektori loa antuks lugeda. 4. Organisatsioon ei luba oma hooneid ega valdusi kasutada varjupaigana isikul, keda otsitakse taga kuri- või väärteo toimepanemise või -katse eest või kes on äsja kuri- või väärteo toime pannud või kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus või väljasaatmiskorraldus või kelle on pädev asutus kuri- või väärteos süüdi mõistnud. Artikkel 4 Arhiivi ja dokumentide puutumatus Organisatsiooni arhiiv ja organisatsiooni valduses või omandis olevad dokumendid on nende vormist, asukohast ja valdajast olenemata puutumatud. Artikkel 5 Kohtulik puutumatus ja puutumatus täitemenetluse suhtes 1. Organisatsioonil on oma ametliku tegevuse elluviimisel kohtulik puutumatus, välja arvatud: a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub; b) kolmanda isiku kahjunõude korral, mis tuleneb organisatsioonile kuuluva või organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga põhjustatud õnnetusest, või sellise sõidukiga toime pandud liiklussüüteo korral; c) protokolli artikli 16 või 18 alusel tehtud vahekohtu otsuse täitmisel; d) vastunõude korral, mis on otseselt seotud ja sätestatud organisatsiooni esitatud nõude menetluslikus raamistikus. 2. Organisatsiooni kus tahes asuv vara on puutumatu seoses rekvireerimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise, sekvestreerimise või muu arestimise või sekkumisega täidesaatva, haldus-, kohtu- või seadusandliku toimingu raames, välja arvatud: a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub; b) juhul, kui see on ajutiselt vajalik seoses organisatsioonile kuuluva või organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga seotud õnnetuse vältimiseks või uurimiseks; c) töötasu arestimisel organisatsiooni ametiisiku võla katmiseks, eeldusel et arestimise alus on lõplik ja täitmisele pööratav otsus, mis on tehtud kooskõlas täitmise territooriumil kehtivate eeskirjadega. Artikkel 6 Maksu- ja tollikorraldus 1. Oma ametliku tegevuse raames on organisatsioon, selle vara ja sissetulek otsestest maksudest vabastatud. 2. Kui organisatsioon ostab või kasutab oma ametliku tegevuse käigus märkimisväärse väärtusega kaupu või teenuseid, mille hind sisaldab makse, lõive või muid tasusid, võtab need maksud, lõivud või muud tasud sissenõudnud protokolli osalisriik asjakohaseid meetmeid, et hüvitada sellised maksud, lõivud või muud tasud, kui neid on võimalik kindlaks teha. 3. Organisatsiooni poolt või nimel kaupade ja materjalide importimine ja eksportimine organisatsiooni ametliku tegevuse käigus on kõikidest impordi- ja ekspordimaksudest, lõivudest ja muudest tasudest vabastatud. 4. Lõivudest, maksudest ja muudest tasudest, mis on üksnes tasu osutatud teenuste eest, ei vabastata ja neid ei hüvitata. 5. Käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata organisatsiooni ametiisikute ja peadirektori isiklikuks kasutuseks ette nähtud kaupade ja teenuste ostmisele ega kasutamisele ega selliste kaupade importimisele. 6. Organisatsioonile kuuluvaid kaupu ja materjale, mis on hangitud või imporditud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3, ei müüda ega annetata lõivu-, maksu- või tasuvabastuse andnud riigi territooriumil, välja arvatud selle riigi sätestatud tingimustel. Artikkel 7 Rahaliste vahendite vaba käsutamine Organisatsioon võib vabalt saada, omada ja üle anda mis tahes rahalisi vahendeid, vääringuid ja sularaha; ta võib neid oma ametlikus tegevuses vabalt käsutada, samuti omada mis tahes vääringus kontosid niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema kohustuste täitmiseks. Artikkel 8 Ametlik teabevahetus Oma ametliku tegevuse käigus saadud või saadetud mis tahes kujul väljaannete ja muu teabematerjali levitamist ei piirata mingil viisil. Artikkel 9 Riikide esindajate eesõigused ja puutumatus 1. Protokolli osalisriikide esindajatel on oma ülesannete täitmisel ning organisatsiooni kohtumise paika ja sealt tagasi sõitmisel järgmised eesõigused ja puutumatus: a) puutumatus vahistamise või kinnipidamise ja isiklike esemete arestimise suhtes; b) ka pärast lähetuse lõppemist kohtulik puutumatus seoses oma ülesannete täitmisel tehtud toimingutega, sealhulgas suuliste ja kirjalike avaldustega; see puutumatus ei kehti protokolli osalisriigi esindaja toime pandud liiklussüüteo ega talle kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga põhjustatud kahju korral; c) ametlike dokumentide puutumatus nende vormist olenemata; d) õigus kasutada koode ning saada dokumente ja kirju kullerpostiga või pitseeritud pagasiga; e) nemad ise ja nende abikaasad on vabastatud kõikidest sissesõidupiirangutest ja välismaalaste registreerimisformaalsustest; f) valuuta- ja valuutavahetuseeskirjade puhul samad soodustused mis välisriikide valitsuste esindajatel tähtajalise lähetuse ajal; g) isikliku pagasi suhtes samad tollisoodustused mis diplomaatilistel esindajatel. 2. Protokolli osalisriik ei ole kohustatud tagama käesolevas artiklis nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes selles osalisriigis ülesandeid täitma hakates on selle osalisriigi alalised elanikud. Artikkel 10 Organisatsiooni ametiisikute eesõigused ja puutumatus 1. Organisatsiooni ametiisikutel on ka pärast ametist lahkumist kohtulik puutumatus seoses oma ülesannete täitmisel ja kohustuste piires tehtud toimingutega, sealhulgas suuliste ja kirjalike avaldustega. See puutumatus ei kehti siiski organisatsiooni ametiisiku toime pandud liiklussüüteo ega talle kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga põhjustatud kahju korral. 2. Organisatsiooni ametiisikutel on järgmised eesõigused: a) õigus asjaomases riigis organisatsiooni ametisse asudes importida tollimaksu tasumata oma mööblit ja muud vara ning selles riigis ametist lahkudes õigus eksportida tollimaksu tasumata oma mööblit ja muud vara, järgides mõlemal juhul õiguse teostamise riigi õigusaktidega kehtestatud tingimusi; b) i. organisatsiooni ametiisikud ja peadirektor on organisatsiooni nõukogu määratud tingimustel ja korras kohustatud organisatsiooni kasuks tasuma maksu töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt, mida organisatsioon neile maksab. Sellised töötasud ja muud rahalised tasud on vabastatud riiklikust tulumaksust; ii. protokolli osalisriigid ei ole kohustatud tulumaksust vabastama pensione ega hüvitisi, mida organisatsioon maksab oma endistele ametiisikutele ja peadirektoritele nende teenistuse eest organisatsioonis; c) nemad ise ja nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed on vabastatud sisserändepiirangutest ja välismaalaste registreerimisformaalsustest samamoodi nagu tavaliselt rahvusvaheliste organisatsioonide ametiisikud; d) kõikide ametlike dokumentide puutumatus nende vormist olenemata; e) nendel endal ja nende leibkonda kuuluvatel perekonnaliikmetel on rahvusvahelise kriisi ajal võimalik kodumaale naasta samamoodi nagu diplomaatilise esinduse töötajatel; f) rahaliste vahendite ülekandmise, valuutavahetuse ja tollisoodustustega seotud eesõigused, mida rahvusvaheliste organisatsioonide ametiisikutele üldjuhul antakse. 3. Protokolli osalisriik ei ole kohustatud tagama käesoleva artikli lõike 2 punktides a, c, e ja f nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes selles osalisriigis ülesandeid täitma hakates on selle osalisriigi alalised elanikud. Artikkel 11 Sotsiaalkindlustus Organisatsioon ja organisatsiooni ametiisikud on vabastatud kõikidest kohustuslikest sotsiaalkindlustusmaksetest, eeldusel et nimetatud isikud saavad samaväärse sotsiaalkindlustuskaitse organisatsioonilt. Artikkel 12 Peadirektori eesõigused ja puutumatus 1. Lisaks protokolli artiklites 10 ja 11 sätestatud eesõigustele ja puutumatusele on peadirektoril kogu ametiaja jooksul samad eesõigused ja puutumatus mis samaväärse auastmega diplomaatilistel esindajatel 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni alusel. 2. Protokolli osalisriik ei ole kohustatud tagama käesolevas artiklis nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes selles osalisriigis ülesandeid täitma hakates on selle osalisriigi alalised elanikud. Artikkel 13 Puutumatuse eesmärk ja piirangud 1. Protokolli artiklites 9, 10 ja 12 sätestatud eesõigused ja puutumatus antakse üksnes selleks, et tagada organisatsiooni sujuv toimimine ning eesõigusi ja puutumatust omavate isikute täielik sõltumatus. Eesõigusi ja puutumatust ei anta asjaomaste isikute isikliku kasu eesmärgil. 2. Puutumatusest võib loobuda: a) peadirektori suhtes organisatsiooni nõukogu; b) ametiisikute suhtes peadirektor või tema asendaja, nagu on ette nähtud konventsiooni VI artikli lõike 1 punktis b; c) riigi esindajate suhtes asjaomane osalisriik; ning puutumatusest tuleb loobuda juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ja sellest saab loobuda puutumatuse eesmärki kahjustamata. Artikkel 14 Koostöö protokolli osalisriikidega Organisatsioon teeb koostööd protokolli osalisriikide pädevate asutustega, et lihtsustada õigusemõistmist ning korrakaitset, rahvatervist, töötervishoidu ja tööohutust ja keskkonda reguleerivate õigusaktide täitmist ning vältida protokollis sätestatud eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kuritarvitamist. Artikkel 15 Julgeolek ja avalik kord 1. Protokolli ükski säte ei piira protokolli osalisriigi õigust võtta oma julgeoleku tagamiseks tarvitusele ettevaatusabinõusid. 2. Kui protokolli osalisriik peab oma julgeoleku tagamise või avaliku korra säilitamise eesmärgil vajalikuks võtta meetmeid, pöördub ta võimaluse korral ja nii kiiresti, kui asjaolud võimaldavad, organisatsiooni poole, et leppida kokku organisatsiooni huvide kaitsmiseks vajalikes meetmetes. 3. Organisatsioon teeb sellise protokolli osalisriigi valitsusega koostööd, et vältida organisatsiooni tegevusega selle protokolli osalisriigi julgeoleku ja avaliku korra kahjustamist. Artikkel 16 Eraõiguslikud vaidlused 1. Organisatsioon näeb ette kohased viisid järgmiste vaidluste lahendamiseks: a) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni sõlmitud lepingutest; organisatsioon lisab kõikidesse enda sõlmitavatesse kirjalikesse lepingutesse, välja arvatud käesoleva artikli lõike 1 punktis d nimetatud lepingutesse, vahekohtuklausli, mille alusel lahendatakse lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused kummagi poole taotlusel vahekohtumenetluses või poolte kokkuleppel muul viisil; b) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni tekitatud kahjust või mis on seotud organisatsiooni muu lepinguvälise vastutusega; c) vaidlused, mis on seotud organisatsiooni ametiisikuga, kellel on kohtulik puutumatus, kui puutumatusest ei ole protokolli artikli 5 kohaselt loobutud; d) organisatsiooni ja selle ametiisikute vahelised vaidlused; kõikide vaidlustega, mis tulenevad organisatsiooni ametiisikutega organisatsiooni personalieeskirja alusel sõlmitud lepingute rakendamisest ja tõlgendamisest, pöördub organisatsioon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni halduskohtusse (ILOAT) või muusse rahvusvahelisse halduskohtusse, kelle jurisdiktsiooni alla organisatsioon oma nõukogu otsusel kuulub. 2. Kui vaidluse lahendamiseks ei ole käesoleva artikli lõikes 1 kindlat viisi ette nähtud, siis võib organisatsioon kasutada mis tahes lahendusviisi, mida ta sobivaks peab, eelkõige vahekohtumenetlust või riigi kohtusse pöördumist. 3. Käesoleva artikli alusel valitud lahendusviis peab põhinema nõuetekohase menetluse põhimõttel, võttes arvesse vaidluse õigeaegset, õiglast ja erapooletut lahendamist ning täitmiseks kohustusliku otsuse tegemist. Artikkel 17 Protokolli osalisriikide vahelised vaidlused 1. Protokolli rakendamist või tõlgendamist puudutavate lahkarvamustega, mida pooled ei suuda lahendada kompromissiga, võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas protokolli artikliga 19. 2. Kui protokolli osalisriik kavatseb anda vaidluse vahekohtu lahendada, teatab ta sellest peadirektorile, kes teavitab sellest teatest viivitamata kõiki protokolli osalisriike. Artikkel 18 Protokolli osalisriikide ja organisatsiooni vahelised vaidlused 1. Ühe või mitme protokolli osalisriigi ja organisatsiooni vaheliste käesoleva protokolli rakendamist või tõlgendamist puudutavate lahkarvamustega, mida pooled (üks või mitu protokolli osalisriiki, kes on vaidluse üks pool, ja organisatsioon, kes on vaidluse teine pool) ei suuda lahendada kompromissiga, võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas protokolli artikliga 19. 2. Peadirektor teavitab vahekohtumenetlust taotleva riigi esitatud teatest viivitamata teisi protokolli osalisriike. Artikkel 19 Rahvusvaheline vahekohus 1. Protokolli artiklites 17 ja 18 nimetatud rahvusvahelist vahekohut (edaspidi vahekohus) reguleerib käesolev artikkel. 2. Iga vaidluspool nimetab ühe vahekohtuniku. Selliselt nimetatud vahekohtunikud valivad üheskoos kolmanda vahekohtuniku, kes on vahekohtu eesistuja. Kui vahekohtunikud ei jõua eesistuja valimisel üksmeelele, nimetab eesistuja vahekohtunike taotlusel Rahvusvahelise Kohtu esimees. 3. Kui vaidluspool vahekohtunikku ei nimeta ega võta selleks meetmeid kahe kuu jooksul pärast teise poole vastavat taotlust, võib teine pool taotleda sellise vahekohtuniku nimetamist Rahvusvahelise Kohtu esimehelt. 4. Vahekohus määrab kindlaks oma menetluskorra. 5. Vahekohtu otsust ei saa edasi kaevata, see on lõplik ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Otsuse tähendust või ulatust puudutava vaidluse korral esitab vahekohus poole taotlusel oma tõlgenduse. Artikkel 20 Protokolli rakendamine Organisatsioon võib nõukogu otsuse alusel sõlmida protokolli rakendamiseks ühe või mitme protokolli osalisriigiga lisakokkuleppeid. Artikkel 21 Muutmiskord 1. Konventsiooni osalisriik võib teha protokolli muutmise ettepanekuid, mille organisatsiooni peadirektor edastab teistele protokolli osalisriikidele. 2. Peadirektor kutsub kokku protokolli osalisriikide koosoleku. Kui koosolek võtab kohalviibivate ja hääletavate osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega muudatusettepaneku vastu, edastab peadirektor selle protokolli osalisriikidele heakskiitmiseks kooskõlas nende asjaomaste põhiseadusest tulenevate nõuetega. 3. Selline muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik protokolli osalisriigid on teavitanud peadirektorit muudatuse ratifitseerimisest või heakskiitmisest. Artikkel 22 Erikokkulepped 1. Protokoll ei piira muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille organisatsioon ja protokolli osalisriik on sõlminud sel põhjusel, et organisatsiooni peakontor, piirkondlik kontor, laboratoorium või muu rajatis asub selle osalisriigi territooriumil. Protokolli ja nimetatud rahvusvahelise kokkuleppe vastuolu korral lähtutakse rahvusvahelisest kokkuleppest. 2. Protokolli ükski säte ei takista protokolli osalisriikidel sõlmimast organisatsiooniga muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega protokolli kinnitatakse, täiendatakse või laiendatakse. Artikkel 23 Allakirjutamine, ratifitseerimine ja ühinemine 1. Protokoll on 19. detsembrist 2003 kuni 19. detsembrini 2004 allakirjutamiseks avatud konventsiooni osalisriikidele ja riikidele, kes on sõlminud organisatsiooniga koostöö- või assotsieerimislepingu. 2. Allakirjutanud riigid peavad protokolli ratifitseerima või heaks kiitma. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektorile. 3. Protokoll jääb ühinemiseks avatuks konventsiooni osalisriikidele ja riikidele, kes on sõlminud organisatsiooniga koostöö- või assotsieerimislepingu. Ühinemiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektorile. Artikkel 24 Jõustumine 1. Protokoll jõustub kolmkümmend päeva pärast kuupäeva, mil kaheteistkümnes konventsiooniosaline annab hoiule oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja. 2. Riigi suhtes, kes ratifitseerib või kiidab protokolli heaks või ühineb protokolliga pärast selle jõustumist, jõustub protokoll kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektorile. Artikkel 25 Teavitamine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektor teavitab protokollile allakirjutanud ja sellega ühinevaid riike ning organisatsiooni peadirektorit ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest, protokolli jõustumisest ja denonsseerimise teatest. Artikkel 26 Registreerimine Protokolli jõustumisel registreerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektor selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102. Artikkel 27 Denonsseerimine Protokolli osalisriik võib protokolli igal ajal denonsseerida, teatades sellest kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektorile. Denonsseerimine jõustub üks aasta pärast teate kättesaamise kuupäeva, kui teates ei ole märgitud hilisemat tähtpäeva. SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud. Koostatud 18. märtsil 2004. aastal Genfis inglise ja prantsuse keeles; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) arhiivi ning nimetatud organisatsiooni peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele. Austria Vabariigi nimel Belgia Kuningriigi nimel Bulgaaria Vabariigi nimel Tšehhi Vabariigi nimel Taani Kuningriigi nimel Soome Vabariigi nimel Saksamaa Liitvabariigi nimel Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel Kreeka Vabariigi nimel Ungari Vabariigi nimel Itaalia Vabariigi nimel Madalmaade Kuningriigi nimel Norra Kuningriigi nimel Poola Vabariigi nimel Portugali Vabariigi nimel Slovaki Vabariigi nimel Hispaania Kuningriigi nimel Rootsi Kuningriigi nimel
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel