Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus

EELNÕU 03.04.2024 MÄÄRUS xx.xx.2024 nr ….. Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) meetme „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus“ raames toetuse (edaspidi toetus) andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus § 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust ning vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes. (2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel sellise ankurdatud mõrra kasutuselevõtmine, mille juht- ja karjaaia silmasuurus on vähemalt 86 millimeetrit ning kere, kaasa arvatud kalakoti silmasuurus vähemalt 76 millimeetrit ning millel on kalakoti sulguri poolt vähemalt esimene mõrravits raam, mis võimaldab püügivahendi nõudmisel kinnitada mõrd laeva parda külge; 2) rannapüügil sellise ülisuure molekulaarmassiga polüetüleenkiust valmistatud kalakotiga mõrra kasutuselevõtmine, mille suu on varustatud selekteeriva paneeliga, mis takistab hülge sisenemist püügivahendisse; 3) hülgepeleti kasutuselevõtmine kalapüügil mõrra või kastmõrraga. § 3. Toetuse määr, suurus ja vorm (1) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusi toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud vormis ühikuhinna alusel, mis on kindlaks määratud sama artikli lõike 3 punkti a alapunktis ii sätestatud viisil. (2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral on toetuse määr 80 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, mis on arvestatud lõikes 3 sätestatud ühikuhindade hulka. (3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral on püügivahendite ühikuhinnad järgmised: 1) ääremõrd suu kõrgusega kuni üks meeter – 4836 eurot; 2) kahekereline ääremõrd suu kõrgusega kuni üks meeter – 6328 eurot; 3) ääremõrd suu kõrgusega 1,01 meetrit kuni 3 meetrit – 6471 eurot; 4) kahekereline ääremõrd suu kõrgusega 1,01 meetrit kuni 3 meetrit – 9099 eurot; 5) avaveemõrd suu kõrgusega 3,01 meetrit ja enam – 8040 eurot; 6) kahekereline avaveemõrd suu kõrgusega 3,01 meetrit ja enam – 14 533 eurot. (4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevust toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis. (5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimisel on toetuse maksimaalne määr 80 protsenti toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumusest. § 4. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse mõistlikult, sihtotstarbeliselt, majanduslikult otstarbekalt ja kõige säästlikumal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (2) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendite ostmise kulu; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmise kulu; 3) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. (3) Maksimaalne püügivahendite arv toetuse taotleja kohta on taotlejale toetuse taotlemise aastaks püügivõimalusena jaotatud püügivahendite arv, millest on maha arvatud need samaliigilised püügivahendid, mille ostmiseks on taotleja selle määruse alusel juba toetust saanud. § 5. Mitteabikõlblikud kulud Paragrahvi 2 lõikes 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 2 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artikli 13 punktides f, k ja l nimetatud kulu; 2) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) taotluse esitamise päeva; 3) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud kulu, kui toetuse taotlejal on kutselise kalapüügi luba vaid sisevetel püüdmiseks; 4) liisingu kulu; 5) kasutatud asja soetamise kulu; 6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 7) riigilõiv, tollimaks, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 8) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. § 6. Ostumenetlus (1) Toetuse taotleja, kes viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse, peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. (2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. (3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (5) Toetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (6) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. (7) Väljavalitud hinnapakkumus ei või olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Toetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud. § 7. Ostumenetlus riigihangete registris (1) Kui § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või ostetava vara eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris. (2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava 3 tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. (3) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või ostetava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 nimetatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (5) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. § 8. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetust antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale, kellel on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri kalapüügiluba (edaspidi taotleja). (2) Taotleja vastab järgmistele nõuetele: 1) taotleja on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi; 3) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist haldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 4) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis; 5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega; 4 6) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogudel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3, §-s 81, 85, 87 või 88 ega karistusseadustiku §-s 279, 344 või 345 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses; 7) taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 8) taotleja peab omama alla 12-meetrise üldpikkusega kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus ning mis on kantud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ § 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S2 või 4S4 ja millega ei kasutata nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 36, 08.02.2007, lk 6–30), artikli 2 punktis 1 nimetatud veetavaid püüniseid; 9) taotleja on taotluse esitamise päevale eelnenud kahel kalendriaastal punktis 8 nimetatud kalalaevaga kala püüdnud vähemalt 60 kalendripäeva. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 9. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse. (2) Taotluste vastuvõtu alustamisest asjaomasel kalendriaastal teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (3) PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel. (4) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) ettevõtte suurus; 3) taotluse selgelt sõnastatud sisu, sealhulgas toetatava tegevuse eesmärk, põhjendus ja kirjeldus; 4) toetatava tegevuse algus- ja lõppkuupäev; 5) toetatava tegevuse eelarve; 6) paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohane põhjendus, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse; 7) kinnitus, et taotleja täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikes 6 nimetatud nõudeid; 8) toetatava tegevuse tulemusnäitajate sihttaseme prognoos. (5) Lõike 4 punktis 8 nimetatud tulemusnäitajad on järgmised: 1) rakenduskava elluviimise tulemusnäitaja on heasse keskkonnaseisundisse panustavate tegevuste arv; 5 2) riigisisesed tulemusnäitajad on § 3 lõikes 3 sätestatud püügivahendite arv ja hülgepeletite arv. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 10. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6. (2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel. (3) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. (4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest. 5. peatükk Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine § 11. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). (2) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) täidab § 8 lõike 2 punktides 3, 5, 6 ja 8 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimisel eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 5) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 24. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 6) teavitab taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas vara üleandmisest teisele isikule. (3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab toetuse saaja: 1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud 6 tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 2) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele; 3) täitma § 8 lõike 2 punktides 2, 7 ja 9 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. (4) Toetuse saaja ei tohi toetuse abil ostetud § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendeid ega § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeletit kasutusele võtta enne PRIA kohapealset kontrolli. PRIA kontrollib püügivahendit või hülgepeletit kohapeal kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse saaja asjakohase kirjaliku teavituse saamisest. § 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) Toetuse saaja esitab PRIA-le toetuse maksmise taotlemiseks PRIA e-teenuse keskkonna kaudu pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist maksetaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb; 3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta. (2) Kui toetuse saaja taotleb § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmiseks toetuse maksmist, esitab ta koos lõikes 1 nimetatud andmetega järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja vara ostis; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud ostetud vara üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja vara ostis. (3) PRIA kontrollib maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. (4) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks juhul, kui toetuse saaja on toetatavad tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. (5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendite ostmise kulu hüvitamiseks makstakse toetus välja, kui toetuse saaja vastab § 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning PRIA on teinud ostetud püügivahendile kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastatakse püügivahendi vastavus § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Toetus makstakse välja § 3 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud ühikuhinna alusel. (6) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. (7) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. 7 (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 8  KAVAND 03.04.2024 SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Margus Medell (tel 625 6239 [email protected]) ja sama osakonna nõunik Juhani Papp (tel 625 6265 [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina Torop (tel 625 6520 [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523 [email protected]). Määruse eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust ning vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes. 2013. a1 ja 2022. a2 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt koostatud uuringu alusel võib väita, et Eesti merealadel ohustab hülgeid kaaspüük eelkõige seoses mõrdadega. Imetaja sattumine passiivsesse püügivahendisse lõppeb pea alati hülge hukkumisega, vaid väga üksikutel juhtudel on võimalik mõrda sattunud loom elusalt vabastada. Uuringu põhijärelduseks on, et mereimetajate hukkumise vähendamiseks on kõige otstarbekam kasutusele võtta sellised püügivahendid, mille puhul on hülge sattumine mõrda tehtud võimatuks, samuti tuleb kasutada mõrraehitusel hülgekindlaid materjale mida hüljes purustada ei suuda, seega väheneb ka võimalus, et hülged takerduvad püünistesse. Täiendava võimalusena pakutakse uuringus välja võimalust kasutada seadmeid, mis helisignaalide abil peletavad hülgeid püünistest eemale. Sisevetel kasutavate mõrdade selektiivsusuuringud on keskendunud peamistele kalurite kaubakaladele nagu ahven, koha, haug, latikas jms. Läbiviidud uuringud 3,4 sedastavad, et teadlaste soovitusel sisse viidud muudatused mõrdade ehituses aitavad olulisel määral vähendada alamõõdulise kala sattumist kaaspüüki ja tagavad, et alamõõduline kala pääseb püügivahendist välja üldreeglina elusalt. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 12 paragrahvist 1 „Lindude ja hüljeste juhuslik kaaspüük passiivsetetes kalapüügivahendites“ Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 2022 Saks, Vetemaa, Eschbaum, Taal jt. 2 „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutuselevõtmise abil“ Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 2013 Vetemaa jt. 3„Mõrrapüügi selektiivsuse ja kulutõhususe tõstmine“ Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 2020 Järvalt, Vetemaa, Treufelt, Krause, Vaino jt. 4 „Kalapüügi ja selleks kasutatavate passiivsete püüniste selektiivsusalane uuring“ Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 2015 Vetemaa jt. Eelnõu esimene peatükk sätestab meetme määruse üldsätted Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala Määruse kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027 (edaspidi rakenduskava) meetme „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus“ raames antava toetuse andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord. Eelnõu teine peatükk sätestab toetuse andmise eesmärgi, toetatavad tegevused, toetatava tegevuse määra, suuruse ja vormi, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded ostumenetlusele ning nõuded toetuse taotlejale Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused Lõikega 1 sätestatakse meetme eesmärk, mis on suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatutu kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes. Selektiivsete püüniste kasutuselevõtmine aitab kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide kaaspüügi vähendamisele. Hülgekindlate püüniste ja hülgepeletite kasutuselevõtmine kaitseb mereimetajaid püünistesse kinnijäämise ja püünistes hukkumise eest ning seeläbi aitab kaasa looduliku mitmekesisuse säilimisele. Meede panustab „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ja „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ toodud eesmärkidesse ning Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) eesmärkidesse. Meede panustab rakenduskava esimese prioriteedi „Säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine“ esimese erieesmärgi „Majanduslikult, sotsiaalselt jätkusuutlikku ja keskkonnasäästliku kalapüügi tugevdamine“ eesmärkide saavutamisse. Samuti panustab meede „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgi „Keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikkult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus“ saavutamisele. Lõike 2 punktiga 1 sätestatakse toetatava tegevuse raames ostetava selektiivse püügivahendi nõuded Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel. Ostetavad mõrrad peavad olema ankrutega põhja kinnitatavad, kuna nn lattmõrdu on raske kevadise kuderände ajaks püügilt täielikult eemaldada. Püügivahendi silmasuuruse määramisel peavad kõik püügivahendi osad olema selektiivsed ning arvestada tuleb, et selekteerivate mõrralinade silmasammu ja silmasuuruse võrdluses tuleb kasutada juht- ja kariaia ehituses lina, mille silmasuurus on 86 millimeetrit (silmasamm 45 mm). Samas mõrrakere parema toimimise ja ka selektiivsuse huvides, kaasa arvatud pärakotis, on lubatud kasutada mõrralina mitte väiksema silmasuurusega kui 74 mm. Selline mõrd selekteerib välja nii ahvena kui rääbise ja ka koha noorjärgud ei jää nakkesse. Väiksema silmaga kalakott on vajalik selleks, et mõrra nõudmisel ei läheks kala „torkesse“, s.t. ei hakkaks läbi silma pugema. Lisaks nimetatud silmasuurusele peavad toetatavad mõrrad olema raammõrrad, mis võimaldavad kala nõudmist niimoodi, et mõrda ei tühjendata korraga paadi põhja (sel juhul on alamõõduline kala kaua paadis kuival), vaid kinnitatakse aluse parda külge ja kala võetakse välja kahvaga jaokaupa. Nii saab alamõõdulise kala tagasi lasta kiiresti ja kala jaoks palju väiksema stressiga. Kasutatavad silmasuurused välistavad rääbise- ja ahvenapüügi keelatud ajal ning vähendavad oluliselt alammõõduliste kohade hulka saagis. Kasutatavad silmasuurused vastavad järgmistele kaubandusvõrgus müüdavatele mõrralinadele: 86 mm mõrralinale silmasuurusega sõlmest sõlmeni 45 mm ja 76 mm mõrralinale silmasuurusega sõlmest sõlmeni 40 mm. Soovitatav mõrdade nõudmisviis annab kaladele paremad ellujäämisvõimalused nende vette tagasilaskmisel ja ankrute abil paigaldamine võimaldab mõrdasid vajadusel seaduses ettenähtud aja jooksul püügilt eemaldada. Mõrralina rakenduskoefitsendi 1/2 või enam kasutamine tagab mõrrasilma avatuse. Püügivahendi ehituse juures on oluline silmas pidada, et selektiivsemat võrgulina saaks rakendada selliselt, et vähemalt tasapinnaliste mõrraosade nagu juht ja kariaia ehituse juures säiliks võrgusilma kuju rombi või ruudu kujuliselt. Ehk kasutataks nn pooleldi avatud võrgusilma rakendust (rakenduskoefitsent 1/2), kus silmalaius on võrdne silma sammuga ehk rombi lühem diagonaal on võrdne või suurem kui võrgusilma ühe külje pikkus sõlmest sõlmeni. Lõike 2 punktiga 2 sätestatakse toetatava tegevuse raames ostetava hülgekindla püügivahendi nõuded rannapüügil meres. Mõrdade kalakott peab olema valmistatud ülisuure molekulaarmassiga polüetüleenkiust valmistatud mõrralinast, mida mereimetajad ei suuda purustada ning mõrrasuu peab olema varustatud 200×200 mm silmasuurusega paneeliga, mis takistab mereimetajate sattumist püügivahendisse. Lõike 2 punktiga 3 sätestatakse nõuded hülgepeleti ostmiseks mõrraga ja kastmõrraga püügil rannikumeres kalapüügieeskirja mõistes. Toetav on sellise hülgepeleti kasutuselevõtmine, mille kasutamist on soovitatud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi projekti lõpparuandes „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele võtmise abil“, Tartu, 2013. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse määr, suurus ja vorm Lõikega 1 sätestatakse, et § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud püügivahendite ostmist toetatakse ühikuhinnana. Ühikuhinna kindlaks määramisel on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a alapunktis ii „toetuse saaja varasemat tegevust käsitleval kontrollitud andmetel“ põhinevat metoodikat. Lõikega 2 sätestatakse, et toetus püügivahendite väljavahetamisel keskkonnasõbralike püügivahendite vastu on 80% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Ühikuhinna arvutamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktis ii nimetatud varasemat tegevust puudutavad kontrollitud andmetel põhinevat metoodikat. Lõike 3 punktidega 1–6 sätestatakse välja makstavad ühikuhinnad püügivahenditele. Sisevetel ei kasutata püügivahendi määratlemisel suukõrgust, seega sisevete püügivahendite puhul valib taotleja sellise mõrra suu kõrguse, mis on talle sobiv. Näiteks, taotlejal on kasutada ääre- või avaveemõrd mille suukõrgust ei reguleerita, kuid taotleja kasutab püügiks sisevetel konkreetse suu kõrgusega ääre- või avaveemõrda. Sellisel juhul valib taotleja mõrra suu kõrguse vastavalt § 3 lõike 3 punktides 1–6 sätestatule, samuti tuleb toimida Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatava püügivahendiga mõrd mõrrajadas. Lõikega 4 sätestatakse, et § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud hülgepeleteid toetatakse tegelikult tekkinud ja tasutud kulude alusel. Lõikega 5 sätestatakse toetuse maksimaalne määr hülgepeleti ostmisel. Rannakalandusega seotud tegevusi võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 rida 7 „rannakalandusega seotud tegevused“ alusel toetada kuni 100%. Kuna hülgepeletid on suhteliselt kallid seadmed ning nende eesmärk on vähendada mereimetajate hukkumist kalurite püünistes on igati põhjendatud seadmete toetamine kuni 80% seadme abikõlblikkust maksumusest. Suurimaks muudatuseks EMKVF-i perioodil võrreldes EMKF-i perioodiga on üleminek ühikuhinnale püügivahendite väljavahetamise toetamisel. EMKVF-i perioodil on püügivahenditele kehtestatud kuus erinevat ühikuhinda olenevalt püügivahendi suu kõrgusest ja ehitusest. Toetuse taotlejad ei pea püügivahendite toetuse taotlemiseks võtma hinnapakkumusi, samuti ei ole vaja esitada kulude tegemist tõendavaid dokumente. Muudatus vähendab oluliselt toetuste taotlejate halduskoormust ning muudab toetuse taotlemise oluliselt lihtsamaks, samuti väheneb PRIA koormus toetuse taotluste ning hilisemate maksedokumentide menetlemisel. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse toetuse abikõlblikud kulud Lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud on tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis on mõistlikud, sihtotstarbelised, majanduslikult otstarbekad, üksikasjalikult kirjeldatud ja vajalikud projektitoetuse eesmärgi saavutamiseks ning tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63. Lõike 2 punktides 1–3 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõikega 3 sätestatakse, et toetust saab küsida ainult neile püügivahenditele, mis taotlejale on püügivõimalusena jaotatud toetuse taotlemise aastaks, ning millest on maha arvatud need samaliigilised püügivahendid, mille välja vahetamiseks on taotleja käesoleva määruse alusel juba toetust saanud. Näiteks kui taotlejal on olemas püügivõimalus 4 ääremõrra suu kõrgusega kuni 1 meeter, siis on tal võimalik küsida toetust 4 sama liiki ääremõrra väljavahetamiseks. Juhul kui sama taotleja on varem sama määruse alusel välja vahetanud 2 ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 meeter lahutatakse need püügivahendid kalapüügiloale märgitud samaliigiliste püügivahendite arvust maha, ning taotlejal on teistkordsel toetuse taotlemisel õigus taotleda toetust ainult 2 ääremõrra suu kõrgusega kuni 1 meeter väljavahetamiseks. Toetuse taotlemisel peab taotleja arvestama kalavarude majandamisest tulenevate riskidega. Kalapüügiseaduse § 45 alusel kehtestatakse püügivõimalused igaks kalendriaastaks eraldi Vabariigi Valitsuse määrusega. Otsus püügivõimaluse jaotuse kohta tehakse hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit ei sea püügivõimalusi hiljem ja otsus puudutab järgmise kalendriaasta püügivõimalusi. Seega on alati võimalus, et Vabariigi Valitsuse otsusega vähendatakse püügivõimalusi, kui kalavarude olukord on halb ning püügivõimaluste vähendamine on vajalik kalavarude kaitseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks. Toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et toetuse määramine ei anna kuidagi õigustatud ootust püügiõiguse säilimisele senisel tasemel kogu toetuse sihipärase kasutamise perioodi jooksul. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse mitteabikõlblikud kulud Punktidega 1– 8 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud. Punktis 1 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 kontekstis on käesoleva meetme raames mitteabikõlblikud kulud artikli 13 punktis f nimetatud uurimuslik kalapüük, punktis k nimetatud investeeringud kalalaevadesse, et täita toetuse taotluse esitamise ajal kehtivate liidu õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas liidu kohustustest tulenevaid nõudeid piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, kui artiklis 22 ei ole sätestatud teisiti ning punktis l nimetatud investeeringud kalalaevadesse, mis on toetuse taotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem kui 60 päeva. Punktis 2 sätestatakse, et kulud, mis on tehtud enne taotluse PRIA-le esitamise päeva, on mitteabikõlblikud. Kulude all tuleb mõista, et enne toetuse taotluse PRIA-le esitamise päeva väljastatud arved, aktid, lepingud, tellimiskirjad, tehtud maksed jms on abikõlbmatud olenemata sellest, kas toetuse taotleja kasutab kassapõhist või tekkepõhist rammatupidamise süsteemi. Nõue kohaldub vaid määruse § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmise korral. Punktis 3 sätestatakse, et hülgepeleti ostmiseks ei saa taotleda toetust need ettevõtjad, kellel on kalapüügiluba vaid sisevetel kala püüdmiseks. Kui toetuse taotlejal on kalapüügiluba püügiks nii sisevetel, kui ka merel, võib ta hülgepeleti ostmiseks toetust taotleda vaid neile püügivahenditele, millega on lubatud kalapüük meres. Punktis 5 sätestatakse, et mitteabikõlblikud on kasutatud asjade, sealhulgas seadmete ja püügivahendite ostmise kulu. Samuti ei ole lubatud püügivahendite ehitamiseks kasutada varem kasutatud komponente (näiteks võrgulina, ujukid, nöörid jms). Punktis 8 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kulu, mis on toetatava tegevuse seisukohast põhjendamatu. Põhjendamatud on sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse eesmärgi saavutamisega, näiteks hülgepeleti ostmise korral, lisaks hülgepeletile erinevate tööriistade või materjalide ostmine. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele Lõikega 1 sätestatakse, et ostumenetlus tuleb läbi viia vaid § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmise korral. Paragrahv 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendeid toetatakse ühikuhinna alusel ning hinnapakkumuste võtmine ei ole vajalik. Lõikega 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks pakkumiskutsele on lisatud e-kiri, millega kutse on saadetud. Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud, näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga), või on hinnapakkumusele lisatud hinnapakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist. Kui ostetava vara käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest. Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel teel ostetava vara hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Hinnapakkumusel peab olema selgelt välja toodud pakutava hülgepeleti tehniline spetsifikatsioon, kasutatavate komponentide nimetus jms. Lõikega 3 sätestatakse, et piirduda võib vähema arvu hinnapakkumustega, kui kolme hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu. Näiteks pakub toodet vähene arv tootjaid. Selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt. Arvestada tuleb, et hülgepeleteid pakuvad ka Soome ja Rootsi tootjad, seega kui pakkujaid on üks ainult Eestis, siis ei ole see objektiivne asjaolu, mis lubab piirduda vähema arvu pakkumustega. Lõikega 4 sätestatakse tingimused hinnapakkumusele. Lõikega 5 sätestatakse, et hinnapakkumust ei või küsida tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt. Seotud isikud on järgmised: 1) abikaasad, elukaaslased, või otse ja külgjoones sugulased; 2) ühte konserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) juriidiline või füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. Nõue laieneb vaid määruse §2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmise korral. Lõikega 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija võib jaotada hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Näiteks ei ole lubatud osta hülgepeleti erinevaid komponente, mis iseseisvana maksvad alla 5000 euro. Funktsionaalse koostoime all tuleb mõista, et kui mõni seadme osa jätta ostmata, ei ole võimalik seadet kasutada eesmärgipäraselt. Lõikega 7 sätestatakse, et toetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumist, kui see on objektiivselt põhjendatud. Objektiivse põhjendus ei saa olla mingi tootemargi või tootja eelistamine. Objektiivsed asjaolud on näiteks mingid spetsiifilised funktsioonid, mis parendavad seadme kasutusefektiivsust, seadme hooldus ja garantiitingimused, seadme väljavahetamise kiirus seadme rikke korral jms. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele riigihangete registris Lõikega 1 sätestatakse, et ostumenetlus tuleb läbi viia vaid § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmise korral. Paragrahv 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendeid toetatakse ühikuhinna alusel ning hinnapakkumuste võtmise ei ole vajalik. Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse mõistes. Hanke läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“. Hanke võib läbi viia ka peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse eelarve. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset ostumenetlust rakendatakse ka Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“. Lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtja koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Lõike 3 punktidega 1–7 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris. Lõikega 4 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele. Lõikega 5 sätestatakse, et taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat hanget osadeks eesmärgiga eirata hanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihangete keskkonnas teostatava hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale Lõikega 1 sätestatakse, et toetust võib taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kaluri kalapüügiluba püügiks merel või siseveekogul. Kaluri kalapüügiluba on kehtiv, kui selle eest on tasutud kalapüügiõiguse tasu ning kaluri kalapüügiluba on välja võetud. Toetuse taotlejal peavad olema vajalikud rahalised vahendid või finantsmehhanismid, et katta tegevus ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tootlikku investeeringut, et tagada investeeringute finantskestlikkus. Lõike 2 punktidega 1–9 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Punktiga 5 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei tohi olla toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 11 lõige 3 sätestab, et ilma et see piiraks rangemate riiklike õigusnormide kohaldamist, nagu on kokku lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole käitaja esitatud toetustaotlus käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui asjaomane pädev asutus on teinud lõpliku otsusega kindlaks, et käitaja on EMKF-i või EMKVF-i kontekstis toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 3 määratletud pettuse. Nimetatud direktiivi artiklis 3 määratletud pettused on üle võetud karistusseadustikku ja kuna partnerluslepingus ei ole Eesti rangemate õigusnormide kohaldamise võimalust ette näinud, siis piirdubki siin lõikes sätestatud süütegude loetelu vaid nendega. Samuti on oluline tuvastada nimetatud süütegude puhul seos Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisega. Uuena on EL tasandil (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 11 punkt 5) ette nähtud ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate käitajate suhtes, kes on toime pannud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisi, võimalus jätta nende taotlus rahuldamata. Ehk siis siin punktis sätestatud nõude täitmist kontrollitakse nii merel kui ka siseveekogudel tegelevate isikute suhtes. Punktiga 6 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogudel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279, 344 või 345 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/2181, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1139 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta seoses toetustaotluste vastuvõetamatuse alguskuupäevade ja ajavahemikega, artikkel 3 lõike 1 kohaselt on käitaja esitatud toetustaotlus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetamatu, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et taotluse esitanud käitaja on toime pannud nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 kohase tõsise rikkumise. Punktis 6 loetletud kalapüügiseaduse ja karistusseadustiku vastutussätted rikkumiste eest vastavad eelnimetatud EL-i määrustes nimetatud kalapüüginõuete rikkumistele. Seejuures peab Keskkonnaamet olema vastava rikkumise määratlenud tõsise rikkumisena määruse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 3 lõikes 2 nimetatud kriteeriumite alusel, milleks on põhjustatud kahju, rikkumise ulatus, selle maksumus ja kordumine. Kui kalapüüginõuete rikkumine määratletakse tõsise rikkumisena tehakse karistusregistrisse märge, et tegemist on kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses kalapüüginõude tõsise rikkumisega. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikega 5 võivad liikmesriigid kooskõlas riigisiseste õigusnormidega kohaldada taotluste vastuvõetamatuse ajavahemikku, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/2181 I lisas kehtestatud ajavahemikust pikem. Seejuures teatud rikkumiste korral sõltub toetuse taotluste vastuvõetamatuse periood isikule määratud rikkumispunktide arvust. Seejuures võivad liikmesriigid taotluste vastuvõetamatuse ajavahemikku kohaldada ka toetuse taotluste suhtes, mille on esitanud need siseveekogudel kalapüügiga tegelevad käitajad, kes on toime pannud riigisisestes õigusnormides määratletud raskeid rikkumisi, kuid rikkumispunktide arvestuse süsteem siseveekogudel kalapüügiga tegelevatele isikutele ei kohaldu. Võttes arvesse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul eelmise tõsise rikkumise kuupäevast veel ühte tõsist rikkumist, kustutatakse kalalaevatunnistusel kõik tõsiste rikkumiste eest määratud punktid, millest tulenevalt ja selleks, et tagada nii merel kui ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate isikute ühetaoline kohtlemine on eelnõus sätestatud, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüüginõuete tõsist rikkumist. Punktis 8 sätestatakse, et taotleja omab alla 12-meetrise üldpikkusega kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnitus ning mis on kantud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ § 2 lõikes 1 nimetatud 4S2 või 4S4 segmenti ning millel ei kasutata nõukogu määruse (EL) nr 1967/2006 artikli 2 punktis 1 nimetatud veetavaid püüniseid. Veetvad püünised on mistahes veetvad püügivahendid, välja arvatud veoõnged, mida veetakse kas kalalaeva mootori jõul või hiivatakse vintside jõul, kui kalalaev on ankrus või liigub aeglaselt, sealhulgas veetavad võrgud ja tragid. Punktis 9 sätestatakse, et kui toetust taotletakse § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetuste taotleja taotluse esitamise päevale eelnenud kahel kalendriaastal siseveekogul kala püüdnud vähemalt 60 kalendripäeva punktis 8 nimetatud kalalaevaga. Kui toetust taotletakse § 2 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetuse taotleja taotluse esitamise päevale eelnenud kahel kalendriaastal merel kala püüdnud vähemalt 60 kalendripäeva punktis 8 nimetatud kalalaevaga. Püügipäevasid loetakse püügipäeviku või kutselise kalapüügiregistri elektrooniliste sissekannete alusel. Punktis 9 sätestatud tingimuse täitmiseks peab toetuse taotleja olema kalapüügiga tegelenud, kalapüügist saadud tulu ei tule tingimuse täitmiseks arvesse võtta. Eelnõu kolmas peatükk sätestab nõuded toetuse taotlemisele Eelnõu §-ga 9 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele ja taotlusele Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotlusi saab esitada ainult elektroonselt läbi PRIA e-teenuste keskkonna. Alus selleks tuleb kalandusturu korraldamise seaduse § 7 lõikest 3. Lõikega 2 sätestatakse, et PRIA avalikustab taotluste vastuvõtmise alguse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebileheküljel. Lõikega 3 sätestatakse, et PRIA peatab taotluste vastuvõtmise kui toetuse andmiseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Lõike 4 punktidega 1– 8 sätestatakse nõuded toetuse taotlusele. Punktiga 2 sätestatakse, et tuleb märkida ettevõtte suurus, näiteks mikro, väike/keskmine või suur ettevõte. Punktiga 3 sätestatakse et koos taotlusega kirjeldatakse lühidalt tegevusi ja eesmärke, andmed on vajalikud statistiliseks andmetöötluseks ja avalikustamiseks. Punktis 5 sätestatakse, et toetuse taotlusele tuleb lisada eelarve tegevuste lõikes. PRIA loob eelarve esitamiseks tarkvaralahenduse e-teenuste keskkonda. Punktis 6 sätestatud nõuded laienevad ainult hülgepeleti ostmisele. Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse kus on kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks on pakkumiskutsele lisatud e-kiri millega kutse on saadetud. Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud, näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud hinnapakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument mis tõendab hinnapakkumuse saamist. Punktis 8 sätestatud tulemusnäitaja sihtaseme prognoos on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 1 alusel näitaja CR 10 „heasse keskkonnaseisundisse panustavad, sealhulgas looduse taastamist ja kaitset, ökosüsteemide kaitset, elurikkust, loomade tervist ja heaolu käsitlevad tegevused“. Lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatakse rakenduskava elluviimise ja riigisisesed tulemusnäitajad. Eelnõu neljas peatükk sätestab nõuded toetuse taotluse menetlemisele Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamisele või rahuldamata jätmisele Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetusse saamise nõetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6. Suurimaks muudatuseks EMKVF-i perioodil võrreldes EMKF-i perioodiga on toetuste taotluste hindamisest loobumine. EMKF-i perioodil hinnati esimese kriteeriumina taotluste paremusjärjestusse asetamiseks tegevuse põhjendatust, kulutõhusust ja suutlikkust tegevust ellu viia, EMKVF-i perioodil on sellest loobutud, sest meetme määrus seab püügivahenditele ette selged ehituslikud kriteeriumid mis juba täidavad meetme eesmärke ning toetuse taotlejal ei ole nendele kriteeriumitele midagi lisada, kulutõhusus on tagatud püügivahenditele kehtestatud ühikuhinnaga ning toetuse taotleja suutlikkuse hindamine on väga subjektiivne. EMKF-i perioodil hinnati ka taotleja omafinantseeringumäära. EMKVF-i perioodil on see sisuliselt võimatu, sest püügivahendite väljavahetamiseks toetuse maksmisel kasutatakse ühikuhinda lihtsustatud kulumeetodi alusel. Lõikega 2 sätestatakse, et PRIA teeb nõuetekohaste taotluste rahuldamise otsuse arvestades ajaliselt varem esitatud taotlusi, kuna toetuste taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei koostata. Lõikega 3 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel juhtudel: 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist; 3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus. Lõikega 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab PRIA tegema taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. 30 tööpäeva hakatakse lugema sellest kuupäevast, millal toetuse taotleja esitas PRIA-le nõuetekohase taotluse. Eelnõu viies peatükk sätestab nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmisele Eelnõu §-ga 11 sätestatakse toetuse saaja kohutused Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse saaja on kohustatud toetuse abil ostetud vara sihtotstarbeliselt kasutama ja säilitama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Ostetud vara peab olema hooldatud ning töökorras. Lõike 2 punktidega 1–6 sätestatakse toetuse saaja kohutused, mida toetuse saaja peab täitma sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Punktiga 5 sätestatakse toetuse saajale nõue tähistada toetusega ostetud vara nõuetekohase rakenduskava logo ja EL embleemiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 artikkel 50 sätestab toetuse saaja kohustused toetuse abil ostetud objektide märgistamisel. Juhul kui püünise märgistamine kleebisega ei täida oma eesmärki, võib rakenduskava logo ja EL embleemi ja info toetuse saamise kohta paigaldada toetuse saaja koduleheküljele, kui see on olemas. Samuti võib märgistuse paigaldada ruumile kus toetusega ostetud püügivahendeid või hülgepeletit hoiustatakse. Juhul kui toetatava tegevuse kogumaksumus ületab 100 000 eurot, tuleb toetuse saajal püstitada püsitahvel või stend. Avalikustamise nõue kehtib kogu sihipärase kasutamise perioodi jooksul. Lõike 3 punktidega 1–3 sätestatakse muud toetuse saaja kohustused Lõikega 4 sätestatakse, et toetuse saaja ei või § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendeid või § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeletit kasutusele võtta enne PRIA kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli teostamiseks tuleb püügivahend või hülgepeleti kuival maal asetada selliselt, et PRIA ametnikul oleks võimalik veenduda selles, et püügivahendi ehitamiseks on kasutatud uusi materjale, et mõrra suu ette on asetatud selekteeriv paneel, mis takistab hüljeste sisenemist püügivahendisse ning, et kasutatud on nõuetekohase silmasuurusega mõrralina. Samuti peab olema PRIA ametnikul olema võimalus mõõta mõrra suu kõrgust ning veenduda kas tegemist on ühe või kahekerelise mõrraga. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord Lõike 1 punktidega 1–3 sätestatakse andmed mis tuleb esitada koos maksetaotlusega. Lõike 2 punktidega 1–3 sätestatakse andmed ja dokumendid mis tuleb koos maksetaotlusega kui toetatavaks tegevuseks on § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud hülgepeleti ostmine. Paragrahv 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendeid toetatakse lihtsustatud kulumeetodi alusel, seega mingeid kuludokumente esitada ei ole vaja. Maksetaotlusega esitatud arve, maksekorraldus ja hinnapakkumus peavad olema omavaheliselt seotud. Näiteks maksekorraldusele tuleb märkida arve või arvete numbrid, mida konkreetse maksega tasuti. Teenuse või kauba eest koostatud arve peab sisaldama samu andmeid, mis on kantud hinnapakkumusele või kalkulatsioonile, näiteks kui hinnapakkumusel on märgitud teenuse sisuks hülgepeleti ostmine, siis peab ka arvel olema märgitud teenuse sisuks hülgepeleti ostmine, mis on samasuguste tehniliste näitajatega, mis on märgitud hinnapakkumusel. Kuludokumentide võrdlemisel peab olema PRIA-l võimalik tuvastada, et tasuti konkreetse arve eest ja teenuse sisuks on just see teenus või kaup, millele hinnapakkumus on küsitud või kalkulatsioon koostatud. Lõikega 3 sätestatakse nõuded maksetaotluse kontrollimisele. Lõikega 4 sätestatakse, et toetus makstakse välja siis kui toetuse taotleja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud ning ostetud püügivahendeid ja hülgepeletit on võimalik sihipäraselt kasutada. Toetust ei saa välja maksta kui näiteks on soetatud ainult püügivahendi materjalid või hülgepeleti komponendid. Lõikega 5 sätestatakse tingimused mille alusel makstakse välja § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud püügivahendite uuendamiseks tehtud kulutused. Püügivahendid peavad olema eelnvalt kontrollitud ning vastama kehtestatud tingimustele. Lõikega 6 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse kui enne toetuse maksmist selgub, et toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi või kui tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. Lõikega 7 sätestatakse tähtaeg mille jooksul peab PRIA tegema toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139 millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004. 4. Määruse mõjud EMKVF-i meede „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus“ avaldab positiivset mõju keskkonnale, ettevõtlusele ja maapiirkonna majandusarengule. EMKVF-i meede avaldab positiivset mõju keskkonnale, kuna meetme üheks spetsiifiliseks eesmärgiks ja rakendatavaks tegevsuunaks on hülgekindlate passiivpüüniste kasutuselevõtmine, mis takistab hülgetele ja teistel mereimetajatel püügivahendisse sisenemist ning püüniste lõhkumist. Hülgekindlate passiivpüüniste kasutuselevõtmine vähendab väga olulisel määral mereimetajate hukkumist kalurite mõrdades. Hülgepeletite kasutuselevõtmise toetamine annab täiendava kindluse, et hülged ei lähene püügile asetatud püünistele. Teadlaste soovitus on kasutada hülgepeleteid ja hülgekindlaid püüniseid koos, saavutamaks parimad tulemused hüljeste tõrjumisel. Selektiivsete passiivpüüniste kasutuselevõtmine sisevete kalapüügil võimaldab olulisel määral vähendada alamõõduliste kalade kaaspüüki ning vähendab alamõõduliste kalade hukkumist kalurite mõrdades. Meede avaldab otsest positiivset mõju kalavarudele ja liigilise mitmekesisuse säilimisele Läänemere rannikualadel ja siseveekogudes. Meetme majanduslik mõju avaldub eelkõige selles, et hülgekindlate püüniste kasutuselevõtmine vähendab kalurite kahjusid, mis tulenevad hülgerünnakutest püügivahenditele. Hülged ei suuda purustada püügivahendi kalakotti, seega on mõrras olev kalasaak kaitstud, samuti vähenevad kalurite kulutused, mis on seotud hüljeste poolt lõhutud mõrdade parandamisega ning püügivahendites hukkunud hüljeste surnukehade käitlemisega. Meetme mõju maapiirkondade majandusarengule seisneb eelkõige selles, et valdav osa toetusmeedet kasutavatest kalandusettevõtjatest tegutsevad eelkõige rannikualadel seega ka maapiirkondades. Meetmega on võimalik kaluritel kaitsta oma saake hülgerünnakute eest ning oluliselt vähenevad kulutused hülgekahjustustest tekkinud püügivahendite remondiks. Oluline on ka meetme keskkonnaalane roll, meede mõjutab positiivselt kalavarude jätkusuutlikule kasutamisele ning tagab kalavaru kui olulise sisendi kalanduse arenguks säilimise pikemas perspektiivis. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on lähenemise osas programmiperioodil 2021–2027 riigisiseselt suurimaks muudatuseks lihtsustatud kulumeetoditele üleminek. Taotluse esitamine on muutunud taotlejale oluliselt lihtsamaks, taotlemisel ei ole vaja esitada hinnapakkumist püügivahendite väljavahetamiseks, samuti ei ole vaja esitada mingeid kuludokumente, samuti on loobutud toetuse taotluste paremusjärjestuse moodustamisest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meedet rahastatakse 70% ulatuses EMKVF-ist ja 30% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest. Meetme eelarve on 3 617 000 eurot. Toetuse taotluse ja maksetaotluse menetlemisega seotud kulud PRIA- le ja meetme rakendamise kulud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile nähakse ette riigieelarves. Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning EMKVF-i rakendamiseks perioodil 2021–2027 sõlmitud partnerlusleppe peatüki 5 kohaselt hüvitab Euroopa Komisjon need kulud riigile tehnilise abi raames 6%-na Euroopa Komisjonile deklareeritud abikõlblikest kuludest. Meetme rakendamiseks muud vajalikud kulud näiteks infotehnoloogilised arenduskulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks PRIA-le ja kalanduse kohalikele tegevusrühmadele. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Kliimaministeerium Meie: 08.04.2024 nr 1.4-3/450 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, M_puugivahendi_parendamine_EIS.pdf; 2. Seletuskiri, SK_puugivahendi_parendamise_toetus.pdf. Margus Medell 625 6239, [email protected] Karina Torop 625 6520, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0361 - Perioodi 2021–2027 püügivahendi parendamise toetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.04.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea0954d9-ae34-4400-8b4d-5c1ddd1eef66 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea0954d9-ae34-4400-8b4d-5c1ddd1eef66?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main