Käskkiri

KÄSKKIRI 23.04.2024 nr 30 Narva tööstusinkubaatori rajamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise, toetuse tagasinõudmise ning elluviija kohustuste suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Narva tööstusinkubaatori rajamise kaudu luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, täiendavate nõustamisteenuste rakendamiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, kaasaegsete toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks, uute töökohtade tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks Ida-Virumaal.  2 2.2. Toetuse andmise tulemusel on Narvas loodud uus tööstusinkubaator uutele ja tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud kaasaegsed uuenduslikud teenused ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. 3. Seosed strateegiadokumentidega 3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. 3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega, ning toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. 3.3. Käskkiri panustab „Eesti 2035“ järgmiste sihtide saavutamisse: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Käskkiri panustab ka Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist ja sisustamist. 4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 nimetatud tegevusi. 4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.4. Punktis 4.1 nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel on tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92).  3 5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus ja Sihttase Selgitav teave mõõtühik Meetmete nimekirja näitajad Väljundnäitaja Loodud ettevõtlus- 15 (2026) Loodava inkubaatori maksimaalne inkubatsiooni võime mahutavus (kui paljudele ettevõtjatele Mõõtühik: on inkubaatoris võimalik korraga Ettevõtjad inkubatsiooniteenust pakkuda). Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Tulemusnäitaja VKEd, kes kasutavad 4 (2027) Toetuse abil rajatud inkubaatori ettevõtlus- inkubantide arv (unikaalsed VKE-d), inkubaatori kes kasutavad inkubaatori teenuseid ühe teenuseid pärast aasta jooksul inkubaatori valmimisest. inkubaatori asutamist Mõõtühik: ettevõtjat Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord aastas abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva aasta lõpus järelaruandega. Projektispetsiifilised näitajad Valminud 1 (2026) Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatorid inkubaatori valmimist, hiljemalt Mõõtühik: arv lõpparuandega. 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi elluviija). 8. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud äriühingud. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.  4 10. Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 8 463 725 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud: 11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud; 11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud; 11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud; 11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud; 11.1.5. hoone välise füüsilise taristu ehitamise kulud; 11.1.6. hoone ehitamise kulud; 11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu. 11.2. Abikõlbmatud on järgmised kulud: 11.2.1. riiklikud maksud, sealhulgas käibemaks; 11.2.2. tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu. 12. Riigiabi 12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 12.2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest. 12.3. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. 12.4. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kuludokumendid ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankelepingu. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid. 13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus.  5 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviija peab täitma lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 14.1. tagab taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning taristu kasutamise tasu vastavuse turuhinnale; 14.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 14.3. vastutab punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitajate sihttasemete saavutamise eest ja tagab panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse; 14.4. tagab punktis 10. esitatud eelarvest kinnipidamise; 14.5. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 14.6. tagab hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete täitmise; 14.7. tagab taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi; 14.8. järgib tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud leevendusmeetmeid; 14.9. tagab taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viia aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates; 14.10. tagab, et rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist. 15.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. 15.3. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta ja näitajate saavutustasemeid. Lõpparuandes esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud lahenduste kohta. 15.4. Järelaruanne sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. 15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja  6 punktis 10 esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda. 17. Vaiete lahendamine 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 2. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  1 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Viide Märkus/ettepanek Kommentaar Nõustumine või ei Rahandusministeerium Eelnõu (edaspidi EN) punkt 5: esitatud tabelis tuleb täiendada väljundnäitaja „Loodud Punkt on läbi vaadatud ja uuendatud Arvestatud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ ja projekti spetsiifilise näitaja „Valminud inkubaatorid“ selgitavat teavet järgmiselt: „Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist hiljemalt lõpparuandega.“ Kuna mõlemad näitajad tuleb saavutada aastaks 2025, aga projekti abikõlblikkus lõppeb 31.08.2026, siis võib tekkida võimalus nimetatud näitajate täitmist raporteerida juba 30.01.2026 esitatava vahearuandega. Täiendused tuleb teha ka seletuskirja näitajate tabelisse. EN punkt 12. Riigiabi: lisada tuleks eraldi punktina, et toetust ei anta üldise Punkt 12.4. on lisatud Arvestatud grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. EN punkt 12.2 tuleks lisada üldise grupierandi määruse artikli 6 Alternatiivina on viidatud vaid üldise Arvestatud lõikele 2 lisaks ka viide lõikele 3. Alternatiiv on viidata grupierandi määruse artiklile 6. Punkt vaid üldise grupierandi määruse artiklile 6. Artikkel 6 on üle viidud seletuskirja vastavalt lõige 3 lisatingimused taotlusele kehtivad, kui riigiabi RAMi soovitustele antakse suurettevõtjale sihtotstarbelise üksikabina (i.k ad hoc aid). Käesoleval juhul on IVIA näol tegemist suurettevõtjaga vastavalt Euroopa Komisjoni VKEde määratlust käsitlevale teatisele „Ettevõtet ei saa määratluse kohaselt käsitada VKEna, kui 25 % või  2 enam tema kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme riikliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.“ Kuna käskkirja alusel saab toetust vaid elluviija ehk IVIA, siis on tegemist sihtotstarbelise üksikabiga. Seletuskirja (edaspidi SK) Palun lisada viide ÕÜF määrusele järgmiselt: Täiendatud lauseosaga Arvestatud sissejuhatav osa „Käesoleva eelnõuga ettenähtud tegevused on otseses „investeeringud uute ettevõtete kooskõlas tegevustega, mis on loetletud Euroopa loomisse, sealhulgas Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, ettevõtlusinkubaatorite ja millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond artikli 8 lõige konsultatsiooniteenuste kaudu, mis 2 osas b, nimelt: „investeeringud uute ettevõtete toovad kaasa töökohtade loomise“ loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise““ SK lk 6 Lauseosa "158,59 CO2eq aastas" – mis ühikutes: kas Tonn Arvestatud kg, t vms? Palun lisada mõõteühik SK osa 3 viimane lause On mainitud ka TAI raamistikku, kuid TAI raamistikule Kustutatud Arvestatud (komisjoni Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik) eelnõus ei viidata, mistõttu tuleks viide sellele raamistikule kustutada Riigi Tugiteenuste keskus SK: Palun eelnõu seletuskirjas Eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks määramisel on Oleme lähtunud asjaolust, et Selgitatud elluviija valikut täiendavalt TAT käskkirja seletuskirjas vaja välja tuua põhjused, ÜSS2021-2027 ja seletuskirja kohaselt põhjendada. Esitatud info ei ole miks olete asunud seisukohale, et elluviijale määratud ei ole kohustust teha avalikku piisav, et hinnata, et kas ja milliseid tegevused on avaliku halduse ülesanded konkurssi või riigihanget. seadusega või seaduse alusel antud (ministeeriumi kui toetuse saaja delegeeritud IVIA ehitab tööstusinkubaatori IVIA-le avalikke ülesandeid elluviija täidab. ülesanded), mitte majandustegevuse raames kuuluvale kinnistule. Juhul, kui elluviija ei täida avalikke osutatavad tegevused või teenused. Sellest johtuvalt TAT-s on elluviija valikut põhjendatud ülesandeid, siis tuleb selgitada, tuleb TAT seletuskirjas selgitada (ÜM § 43 lg 5) vastavalt ühendmääruse § 43 lõikele kuidas elluviija on leitud. elluviijaks (ja ka partneriks) määratud isikute valiku 5. põhjendusi.  3 Kui Ida-Viru Investeeringute Agentuurile on seadusega IVIAle ei ole seadusega või selle alusel või seaduse alusel antud avalikke ülesandeid, siis need antud avalikke ülesandeid. siin märkida. Kui ei ole, siis mismoodi on elluviija Üldise grupierandi määruse artikli 56 leitud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. Teisisõnu, lõige 4 reguleerib taristu käitamisest kas on pakutud võimalust kõigile võimalikele kontsessiooni alusel või muu volituse elluviijatele (nt konkursi korras). alusel kolmanda isiku poolt. Antud Arvestades riigiabi eeskirjade läbivat nõuet tagada juhul ei anta taristu käitamist avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv abi saaja kolmandale isikule. valik (nt art 56 lg 4) ja/või korraldada abi andmine IVIA juhindub taristu käitamisel artikli objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja 56 lõikest 3, st juurdepääs on avatud mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, siis ei saa kõigile sihtgruppi kuuluvatele piisavaks põhjenduseks lugeda asjaolu, et elluviija on soovijatele. olnud pikaajaline Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostööpartner või et tal on varasem kogemus selles valdkonnas. Juhime tähelepanu, et toetuse saajate (s.h elluviija) valik peab olema korraldatud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt. SK: Punktis 4.4 on viidatud Palun sõnastada kohustus järgnevalt: „Punktis 4.1 Tekst on lisatud punkti 4 Arvestatud kliimakindluse juhendile, mida nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel normitehnilistest tingimustest tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti lähtuvalt enam ei saa teha. arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.“. SK: Kuna riigiabi reeglite kohaselt ei Selliste andmete puudumisel on keeruline kinnitada Seletuskirjas on see küsimuse vastus Arvestatud tohi toetuse summa ületada kas p.12.4 nõue on täidetud või mitte. punktis 10 kirjeldatud. abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet, siis tuleb käskkirjas sätestada nõue elluviijale esitada Rakendusüksusele andmed, mille põhjal on toetuse summa arvutatud. Kui selline analüüs on esitatud rakendusasutusele, siis  4 selguse huvides soovitame selle lisada käskkirjale. SK: Seletuskirja punktis 4.4 tuleb Juhul kui elluviija on hankija, siis ta peab igal juhul Elluviija tagab tegusemise kooskõlas Arvestatud täpsemini lahti seletada järgmine järgima riigihangete seadust ning kui elluviija ei ole riigihangete seadusega ostes mõte: Riigihangete seadusega hankija, siis puudub tal ka kohustus järgida advokaadibüroolt vastavat teenust. kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seadust, st pole vaja ka kuidagi tagada riigihangete seaduse § 5 lõike 2 vastavust riigihangete seadusega. Küll aga tuleb punkti 4 kohane hankija. täpsemini avada seletuskirjas mõtet, et kuidas on elluviija puhul tagatud riigihangete seadusega kooskõlas tegutsemine, st et ei esine eksimusi riigihangete läbiviimisel. Näiteks, kas on tööle võetud eraldi hankespetsialist, kasutatakse keskse hankija teenust vms. Sama kommentaar on edastatud mitteametlikul kommenteerimisringil. Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutus Eelnõu punkt 5. Toetatavate Käskkirja eelnõu punkti 9 kohaselt on tegevuste Muudatused on käskkirja viidud Arvestatud tegevuste tulemus- ja elluviimise abikõlblik periood kuni 31.08.2026 (hoone väljundnäitajad. valmimise lõpptähtaeg) ning sellest tulenevalt juhime tähelepanu järgmistele aspektidele: a) Kuna tegevuste elluviimise tähtaeg on (hoone peab valmima) 2026. aastal, et saa käskkirjas eeldada, et väljundnäitajat on võimalik täita 2025. aastal. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku määrata sihttaseme saavutamiseks aasta 2026. Juhime tähelepanu, et alternatiivne võimalus väljundnäitaja sihttaseme saavutamiseks 2025. aasta lõpuks on muuta käskkirjas tegevuste elluviimise abikõlblikku perioodi, s.t tulemusnäitaja sihttaseme saavutamiseks aastal 2025 peab hoone ehitustegevus olema lõppenud hiljemalt 31.12.2025.  5 b) Tulemusnäitaja saavutamise mõõtmine on samuti sõltuvuses hoone valmimisest ning käskkirjas määratud abikõlblikkuse perioodist. Juhul kui tegevuste elluviimise abikõlblikkuse periood kestab kuni 31.08.2026, siis teeme ettepaneku mõõta selle näitaja sihttaseme saavutamist järelaruandega aastal 2027. c) Juhime tähelepanu, et käskkirja aluseks olev Narva tööstusinkubaatori tasuvus- ja teostatavusanalüüs (TTA) näeb ette hoone järk-järgulist täitumist (25%- 50%-75% stsenaarium), mistõttu ei ole realistlik, et üks aasta peale hoone valmimist on võimalik saavutada tulemusnäitaja sihttase väärusega 15 (hoone maksimaalne täituvus). Arvestades TTA-s toodud andmeid saab eeldada, et aastal 2027 on vastav sihttase maksimaalselt 4. Lisaks juhime tähelepanu, et TTA kohaselt on alles 2034. a lõpuks tänu Narva Tööstusinkubaatori tegevusele Ida-Virumaal asutatud 15 uut tootmisettevõtet. d) Juhime tähelepanu, et projekti spetsiifilised näitaja (Valminud inkubaatorid) sihttaseme mõõtmine peab samuti olema kooskõlas projekti abikõlblikkuse perioodiga. Eelnõu punkt 8. Sihtgrupp. Soovitame üle kontrollida, kas sellisel kujul sihtgrupi Võtame ettevõtja suuruse kohta Arvestatud Juhime tähelepanu, et selle sätte piiritlemine on mõislik ja asjakohane. käivad piirangud ära. alusel on kogu tööstusinkubaatoris asuvate ettevõtete sihtrühm piiratud, kuna see säte lubab inkubaatoris pinda rentida ainult väike- ja keskmine suurusega äriühingutele (s.h on välistatud kõik suurettevõtjad ja muud organisatsioonid).  6 Eelnõu punkt 11. Kulude Soovitame nimetatud punkti täiendada ja lisada viide Vastava viide ühendmäärusele on Arvestatud abikõlblikkus. ühendmääruse §-le 15 (kulu abikõlblikuks lugemise punktis 1.2 üldtingimused). Eelnõu punkt 11.1. Abikõlblikud on Soovitame nimetatud punkti täiendada ja lisada Lisatud Arvestatud järgnevad kulud: käskkirja grupierandi määruse artikkel 56 sõnastusest tulenevalt: „Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud“. Eelnõu punkt 11.1.6. soovitame Muudetud Arvestatud selguse huvides kasutada mitmuse asemel ainsust ja sõnastada antud säte järgmiselt „hoone ehitamise kulud“. Eelnõu punktis 11.2.1. soovitame Muudetud Arvestatud selguse huvides kasutada mitmust ja sõnastada antud säte järgmiselt „riiklikud maksud sh käibemaks“. Eelnõu punkt 12.2. „Elluviija on Juhime tähelepanu, et rakendusüksusele ei ole Muudetud Arvestatud rakendusüksusele esitanud taotluse taotlust esitatud, taotlus on esitatud Majandus- ja vastavalt üldise grupierandi määruse Kommunikatsiooniministeeriumile. Rakendusüksus artikli 6 lõikele 2. Rakendusüksus on teostas taotluse vastavuskontrolli vastavalt Majandus- taotluse osas teostanud ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjalikele vastavuskontrolli.“ suunistele. Teeme ettepaneku selle punkti sõnatust täpsustada ning vastavuskontrolli teostamise taustainfo viia seletuskirja. Eelnõu punktis 13.2. „Elluviija esitab Juhime tähelepanu, et elluviija ei ole riigiasutus ning Muudetud Arvestatud rakendusüksusele maksetaotlusega seega tuleb elluviijal esitada igal-juhul kulude kuludokumendid ja rakendusüksuse maksmist tõendavad dokumendid. Palume täiendada nõudmisel nende tasumist punkti järgnevalt: „Elluviija esitab rakendusüksusele tõendavate dokumentide koopiad maksetaotlusega kuludokumendid ja kulude maksmist ning hankelepingu. Rakendusüksuse tõendavad dokumendid“. nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid.“  7 Eelnõu punktis 14.1.9. soovitame lisatud Arvestatud kasutada järgmist sõnastust: „tagab taristu eesmärgipärase kasutamise ja vara säilitamise viie aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates.“ Eelnõu punkt 15. Aruandlus sihtväärtust täita projekti abikõlbliku Täiendatud Arvestatud perioodi jooksul, siis teeme ettepanku: a) Lisada käskkirja täiendavalt punkt järelaruande esitamise kohta: „Järelaruanne, millega esitatakse andme projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta“; b) Täiendada punkti 15.4 sõnatust järgmiselt: „Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates“. Eelnõu punkt 16. Juhime tähelepanu, et eelnõu punkti 16.2. tekst Täiendatud Arvestatud sisaldub juba punktis 16.1. seega piisab esimese lõike tekstist; kuna käskkirja jääb seejärel alles ainult üks punkt, siis soovitame teksti viia punkti 16 alla. Eelnõu punktis 16.3. on toodud, et Palun selgitada, mis põhjusel on vajalik käskkirjas Teadmiseks võetud Arvestatud finantskorrektsiooni otsuses eraldi välja mitteabikõlblikuks loetud kulude tuua, et mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad võrra vähendatakse käskkirja punktis elluviija tasuda, kuna tegemist on tavapärase 10. esitatud eelarvet. projektide elluviimise praktikaga. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda. Seletuskirja punkt 8. Sihtgrupp. Seletuskirjas on: „Käskkirjaga toetatavate tegevuste Sõnastus on viidud vastavusse Arvestatud Juhime tähelepanu, et seletuskirja sihtgrupp on tööstusinkubaatori rajamisel väike- ja käskkirjaga sõnastus ei vasta käskkirja keskmise suurusega ettevõtjad, kes soovivad alustada sõnastusele. ja rajada oma tootmist Ida-Virumaale.“  8 Käskkirjas on: „Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes vastavad Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele.“ Palume seletuskirja sõnatuse antud punkti osas üle vaadata. Seletuskirja punkt 15. Aruandlus. Juhil kui käskkirja lisatakse järelaruande esitamise Seletuskiri on täiendatud Arvestatud kohtustus, siis palume ka seletuskirja täiendada.  Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskirja lisa 2 Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; keeleline mitmekesisus Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; (h) austus puuetega laste arenevate võimete Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu Riive puudub, analüüs SK punktis 7. säilitada oma identiteet. Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS § 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub töötajate kaitse tööl IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38)  Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- IV jaotis noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) „Solidaarsus” (artiklid 27–38) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Info analüüsi ja maandamismeetmete kohta on kirjeldatud käskkirja punktis 4.4 ja 4.5., vastavate SK Keskkonnakaitse 37 DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 punktide juures ning eraldi on raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded analüüsitud ka DNSH-d ja TATis ja analüüs seletuskirjas. kliimakindlust. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi  PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  19.04.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22) artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise". Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 25 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele rahastatavates inkubaatorites ning 201 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite ehitamisele. Kogu programmi elluviimiseks kinnitatakse eraldi käskkirjad (kokku 4, sh 1 tugiteenustele ja 3 investeeringutele), kuna ehitatavate hoonete ettevalmistus on tehniliselt erinevates etappides, kuid käskkirja alusel antakse hoonete ehitamiseks riigiabi ning selle andmine eeldab ka eraldi teostatavus- ja tasuvusanalüüside koostamist igale investeeringule. Samuti eeldatakse, et inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste inkubaatorite klientidega. Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas. Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1 Rakenduskava ja ÕÜFi tegevuskava ülevaatamise käigus 2024. a suunatakse eeldatavalt veel 4 mln eurot inkubaatorite ehitamiseks. 1 (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 3). Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:  tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele.  Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab Sihttase aastal Viimane teadaolev TAIE mõõdik 2035 tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 59% 60,7% (2021) kohta EL-27 keskmisest 4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 € 1650 1244 (2021) (kolme aasta keskmisena) Allikas: TAIE Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused. Eelnõu eelarve on ÕÜFist 8 463 725 eurot, millega toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA). Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e- post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post: 2 [email protected], telefon: 6279 401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda tööstusinkubaatori rajamiseks Narva”. Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust. Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada). Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti füüsilise isiku tulumaksu. Toetuse andmise eesmärk on luua ettevõtlusinkubaatorite rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Narva tööstusinkubaator on mõeldud nii kodu- kui välismaiste tööstusinvesteeringute kaasamiseks maakonda. Investorite soov on osta maad ja ehitada oma tootmishoone. Samas ei võimalda pangad seda tüüpi arenduse finantseerimist, sest sihtgrupis oleval uuel ettevõtjal puudub tavaliselt varasem majandustegevus ja ka tegutseval ettevõttel alustades uut investeeringut vajalik rahavoog Eestis ning konkreetsemalt Ida-Virumaal. Seetõttu ehitatakse sekkumise raames moodsate tootmis- ning haldus- ja abiruumidega hoone tootmisettevõtetele rendile andmiseks. Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega. Ettevõtjatel on võimalik inkubatsiooniperioodi jooksul käivitada tootmine, mehitada meeskonnad, kohaneda Eesti 3 majanduskeskkonnaga ja käivitada tegevus. Hoone üldpind on ca 7000 m², mahutades korraga kuni 10 tootmisüksust ja kuni 5 äriteenindusettevõtet. Hoone struktuur võimaldab sisemisi vaheseinu teisaldada tootmiste vahel, muutes nende konfiguratsiooni vastavalt konkreetse rentniku vajadustele. Samuti on investori toodangu kasvu korral võimalik rendipinda laiendada. Kontseptsioon näeb ette ettevõtete ajutist tegevust rendipindadel (mitte rohkem kui viis aastat), mida reguleerib vastav hinnapoliitika. Viies aasta on ettevõtte jaoks oma tootmisüksuse rajamise ja inkubaatorist väljumise aasta. Sellel perioodil pakub IVIA ettevõtte inkubatsiooniteenuseid, st nn pehme maandumise (inglise keeles soft-landing) tugiteenuseid turutingimustel kiiremaks integreerumiseks majanduskeskkonda ja tegevuse alustamiseks. Nii rajatav taristu kui ka lisanduvad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist Ida-Virumaal. Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega. Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega. Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. Programmi mõõdikud 2022* 2024 2025 2026 2027 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Eesti positsioon Doing 18. N/A** N/A** N/A* N/A** Business indeksis (koht (2020) edetabelis) Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste 30,9 30 31 32 33 eksport (mlrd eurot) Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad 60,7 62,05 62,5 62,95 63,4 loodud SKP elaniku kohta (2021) EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. *** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga. Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. 4 Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5, 6 ja 7. Punkt 4. Toetatavad tegevused Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Narva tööstusinkubaatori rajamine ja sisustamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2 toodud eesmärgid ning tulemused. Ettevõtlusinkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Käskkirjas kavandatud tegevus loob uutele ja tegutsevatele ettevõtetele keskkonna uute tootmisüksuste loomiseks ja toomiseks Ida-Virumaale. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus tööstusinkubaator Narvas uutele ja tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. Inkubatsiooniteenuse selline arendamine loob täiesti uued tingimused ettevõtlusega alustamiseks. Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“2. Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“ Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa kasutada tööstusinkubaatorit. Punktis 4.1 nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi. IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt” põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt teostatud 2 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 5 ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). Analüüsid on toodud käskkirja koos teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ja finantsanalüüsidega. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Narva tööstusinkubaatori puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Narva tööstusinkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 158,59 t CO2ekv/aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.“ 6 Punkt 5. Tulemus- ja väljundnäitajad Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Narva ettevõtluse toetamiseks tööstusinkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi uutele ja juba tegutsevatele ettevõtetele. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus Sihttase Selgitav teave ja mõõtühik Meetmete nimekirja näitajad Väljund- Loodud 15 (2026) Loodava inkubaatori maksimaalne näitaja ettevõtlus- mahutavus (kui paljudele ettevõtjatele inkubatsiooni on inkubaatoris võimalik korraga võime inkubatsiooniteenust pakkuda). Mõõtühik: Ettevõtjad Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Tulemus- VKEd, kes 4 (2027) Toetuse abil rajatud inkubaatori näitaja kasutavad inkubantide arv (unikaalsed VKE-d), ettevõtlus- kes kasutavad inkubaatori teenuseid ühe inkubaatori aasta jooksul inkubaatori valmimisest. teenuseid pärast inkubaatori Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord asutamist abikõlblikkuse perioodi lõppemisele Mõõtühik: järgneva aasta lõpus järelaruandega. ettevõtjat aastas Projekti spetsiifilised näitajad Valminud 1 (2026) Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatorid inkubaatori valmimist, hiljemalt Mõõtühik: arv lõpparuandega. Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja sihttase „15“ 2026. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, s.t kui paljudele ettevõtjatele on inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 4 ettevõtjat ettevõtlusinkubaatori teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse vastava lepingu sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete kogumise eest vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd, kes kasutavad ettevõtlus-inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid unikaalsete ettevõtjate kohta. Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates inkubaatorites ei kattu. Kui sama ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite tegevuses osalemise kaudu, siis esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi sündmuste infosüsteemis (SIS). 7 Projektispetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse aastal 2026. Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 7. Elluviija ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009. aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik (asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla- Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel. Elluviija roll on tööstusinkubaatori ehitamine Narvas, selleks ehitustegevuse korraldamine ning loodud rajatise haldamine tulevikus. IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida- Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne väljaarendamine. IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Elluviija tagab tegutsemise kooskõlas riigihangete seadusega, ostes teenust. Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus, mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal: 1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja - reeglid: 2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes, ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused: 3) IVIA suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada IVIA püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 5) IVIA kohta puuduvad andmed karistusregistris; 8  6) IVIA ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud lepinguid; 7) IVIA-l puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus. Rakendusasutus on veendunud, et IVIA suudab väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks toetatavad tegevused ellu viia. Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll3 , milles lepitakse kokku Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIAl on pikaajaline kogemus tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud lepingud 40 ettevõtjaga. Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks. Punkt 8. Sihtgrupp Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud äriühingud, kes soovivad alustada ja rajada oma tootmist Ida-Virumaale. Sellega tekib võimalus kasutada inkubaatori teenuseid kõigil äriühingutel nende suurusest sõltumata, kuid tulemusnäitaja täitumisel võetakse arvesse vaid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. Punkt 10. Tegevuse eelarve Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 8 463 725 eurot ning toetuse määr on 100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikkel 56 alusel, mille kohaselt abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud rakendusüksusele Narva töötusinkubaatori teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. 3 https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/730 5d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269 9 Tegemist on eelnevalt hinnatavate tuludega ning abi summa väljaarutamiseks on kasutatud diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodit. Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine järgmine: Reaalne diskontomäär 4% Prognoosiperioodi algusaasta 2023 Prognoosiperioodi lõppaasta 2037 Perioodi pikkus 15 aastat Diskonteerimata Diskonteeritud Nr Näitaja väärtus (eur) väärtus (eur) 1 Projekti elluviimise kulud 8 463 725 € 7 825 190 € 2 Projekti vara jääkväärtus 0€ 0€ 3 Projekti tegevustulud 2 591 426 € 4 Projekti tegevuskulud 2 932 323 € 5 Projekti puhastulu 0€ 6 Finantseerimisvajak 7 825 190 € 7 Finantseerimisvajaku määr 100,0% Abikõlblikud projekti 8 8 463 725 € elluviimise kulud Käskkirjas määratletud projekti 9 abikõlblikud kulud, nn vähendatud 8 463 725 € abikõlblikud kulud 10 Toetuse määr 100% 11 Toetuse suurus 8 463 725,00 € Punkt 11. Kulude abikõlblikkus Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikele 5 ja ühendmääruse paragrahv 15 toodud tingimustele. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja - geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muid projekti ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti 10 toetatakse hoone ja selle välise füüsilise taristu ehitamise ning seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Tulenevalt Keskkonnaministri 29.06.2021 määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ tuleb mööbli hankimisega seotud hangete läbiviimisel arvestada riigihangete reeglitega. Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks ning tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud. Punkt 12. Riigiabi Käskkirja punkt 12 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi. Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muu hulgas esitada Euroopa Komisjonile grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul, samuti on kohustus esitada antud riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusasutusele esitanud taotluse vastavalt grupierandi määruse artikli 6 nõuetele ja rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavalt rakendusasutuse kirjalikele suunistele vastavuskontrolli. Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja (nn kava) allkirjastamisest ning toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Täiendavalt märgitakse ära, toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1-3 toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud kasutajatele juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja 11 mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse saaja peab nimetatud põhimõtet arvestama ja analüüsima vastavas puhastulu analüüsis. Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest. Punkt 15. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe-, lõpp- ja järelaruande vormi. Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil, samuti infot väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta. Elluviija esitab järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, mis sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis võiks see olla lisatud lõpparuandele. Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5 sätestatule. Punkt 17. Vaiete lahendamine Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 12 Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. Täiendavalt on eelnõu kooskõlas üldise grupierandi määrusega. 4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt. 4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. 4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega. MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6% ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute tegevusalade ja ettevõtetega. Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad. Statistikaameti prognoosi4 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019 keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga viiendiku ehk ligi 13 000 võrra5. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral 4 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI (ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 5 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused. 13 ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra. Arvestades neid prognoos võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm. Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). 14 4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7. Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. IVIA puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses seletuskirja punktis 10. 4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Narva tööstusinkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid. 5. Eelnõu mõjud Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset mõju eeskätt järgneva osas: a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne; b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist. c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine - investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele mittetöötutele. Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3. 15 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:  meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.  seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.  Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Seos valdkondlike arengukavadega: 16   „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 – 2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal  „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.  Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs: „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine võib tuua väljarände täiendava suurenemise, kusjuures väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed. Kõrge lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte tööhõive kasvule Ida-Virumaal. Eesti majandus on uuendusmeelne ja Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik teaduspõhine Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu, kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida-Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris. Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks. 17 Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe vähenemisele. Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid jms) oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks Ligipääsetavus Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega inimesed. Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut. Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid 18  lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal . 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha. Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses. Keskkond/Kliima Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Narva tööstusinkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. 19  Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures kliimariskide edasiseks hindamiseks Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus. 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Kooskõlastamisel esitatud arvamuste arvestamise kohta leiab infot seletuskirja lisast 1. Lisad: Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel; Lisa 2 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht; Lisa 3 Riskihindamise tabel. 20  Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar  Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34².  Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 7  Majandus- ja infot „Narva tööstusinku Lisa HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas  Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, esinevad olulised keskkonnariskid, mille et esinevad keskkonnariskid, mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 keskmine risk  Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ seletuskiri Lisa 3 TAT Riskihindamise tabel Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, SKOOR mis riskiskoori mõjutavad. Käskkirjas toodud tegevuste elluviija on avaliku sektori arendusorganisatsioon IVIA. Avaliku sektori ja riigi asutajatele kuuluvatena on sellised sihtasutused igaastaselt 1 auditikohustuslikud. IVIA raamatupidamine on iseseisev, esitatakse majandusaasta aruendeid ning järgitakse põhikirjas pandud seonduvaid ülesandeid ja nõudeid. Käskkirja ja seletuskirja koostamisel teostatud riigiabi analüüsi tulemusena on tuvastatud riigiabi kasutamine. Vastavauskontroll 1 on teostatud EISi poolt, mille kohta selgitus ja juhised seletuskirjas. MKMi ministri käskkirjaga rahastatakse IVIAt Narva tööstusinkubaatori rajamiseks. 1 Sarnase sisuga meedet ei rakendata muudest allikatest. Tegevuste elluviija on avaliku sektori ja riigi asutatud arendusorganisatsioon. IVIA on kohustatud läbi viima 1 riigihankeid ja järgima riigihangete seadust; viide riigihangetele on nii seletuskirjas kui käskkirjas. Toetuse andmise tingimuste käskkirjas ja ka seleturskirjas on viited nii kliimakindluse analüüsi kui ei kahjusta oluliselt 3 põhimõtte järgimise hinnangu kohta vastava Narva tööstusinkubaatori rajamiseks. Vastavad dokumendid on läbinud vastavuskontrolli EISi poolt. 7 Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)