Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmine

MÄÄRUS 21.04.2024 nr 12 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruses nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „kaks“ sõnaga „viis“; 2) paragrahvi 25 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kui partner on TA asutusest riigiasutus, ei esitata tema osas kulu tasumist tõendavaid dokumente. Kui partner on TA asutusest avalik-õiguslik juriidiline isik, ei esitata tema osas palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  08.04.2024 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määrust nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“1 (edaspidi määrus). Määruse muutmisega suurendatakse määruse § 8 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevuse „ettevõtjale TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute teostamine“ toetuse maksimaalset summat kahelt miljonilt eurolt viiele miljonile eurole. Muudatuse eesmärk on ühtlustada toetuse suurust majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ toetuse piirsummaga, mille puhul piloottaristut hõlmavate projektide maksimaalne toetuse summa on kuni viis miljonit eurot. Muudatus võimaldab toetada ettevõtjate mahukamaid teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) taristu investeeringuid, mida senine toetuse suurus ei võimaldanud. Lisaks täiendatakse paragrahvi 25 lõikega 32, mille kohaselt ei pea partner, kui ta on TA asutusest riigiasutus, esitama enda kulu tasumist tõendavaid dokument. Juhul kui partner on TA asutusest avalik-õiguslik juriidiline isik, ei pea ta esitama palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (625 6389, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest punktist. Puntiga 1 muudetakse § 10 lõike 2 sõnastust, asendades sõna „kaks“ sõnaga „viis“. Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 25 lõikega 32. Täienduse eesmärk on vähendada nende asutuste halduskoormust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmiste määruste ja teatisega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 1 RT I, 05.07.2023, 323 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/1315, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks; 3. Euroopa Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga”. 4. Määruse mõjud Muudatus avaldab positiivset mõju määruse eesmärkide saavutamisele ning võimaldab ettevõtjatel teha suurema mahuga TA taristu investeeringuid. Suurema investeeringuvajaduse taga on nii seadmete kallinemine viimaste aastate jooksul kui ka muutused selles, milliseid TA taristu investeeringuid on vaja teha. Näiteks investeering protsesside väljatöötamise ja skaleerimise (nn piloottootmine) teenuse pakkumiseks on mahukamad, kui analüütilist teenust pakkuva taristu soetamiseks. Kuna toetus on suunatud teadus- ja arendustegevuse teenuseid pakkuva ettevõtja taristu investeeringuteks, siis toetuse laiem mõju on palju suurem kui ühe ettevõtja põhine, kuna see võimaldab tulevikus teistel ettevõtjatel saada kvaliteetsemat ja mitmekülgsemat teadus- ja arendusteenust. Aastas on potentsiaalselt taotlejaid umbes viis, kogu võimalike taotlejate arv on suurusjärk suurem. Maksimaalse toetuse summa suurendamine võib tähendada, et sama summa eest saab rahastada vähem projekte, seda negatiivset mõju on võimalik vähendada vooru eelarve suurendamisega. Määruse muudatus vähendab ka riigiasutuste ning muu avalik-õiguslik juriidilise isiku halduskoormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatused ei mõjuta riigieelarvet ja nende rakendamiseks ei ole riigieelarvest vaja lisaraha. Käesoleval hetkel on vooru jääk veidi üle 6 miljoni euro ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on olemas vahendid, et vajadusel vooru mahtu suurendada. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumilt laekusid tähtajaks kirjalikult küsimused seoses toetuse sihtrühma suuruse, eelarveosa jäägi, muudatuste põhjendatuse ja eesmärgipärasuse osas. Küsimuste põhjal täiendati seletuskirja 4. ja 5. punkti.