Kompetentsikeskuse loomisest

Saatja: "Kirke Maar" <[email protected]> Saaja: "MKM info", "Ahti Kuningas" Teema: Kiibivaldkonna kompetentsikeskuse loomine Eestisse AIRE keskuse juurde Kuupäev: 2024-04-17 11:19 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Tallinna Tehnikaülikool tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE vedamisel koos keskuse partnerite ja konsolideerunud partneritega, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu ning valdkonna ettevõtetega nii teenus- kui ka tööstussektorist pöörduvad ühiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, et paluda toetust ja selget otsust seoses kiibivaldkonna arendamise ja kiibikompetentsi keskuse loomisega Eestisse. AIRE keskus esindab 14 partnerit (ülikoolid, teaduspargid ja assotsieerunud partnerid, sh liidud). AIRE on tänaseks väga hästi toimiv teenuskeskus, mis osutab ülikoolide, teadusparkide jt partnerite kompetentside baasil nõudluspõhiseid teenuseid ettevõtetele (170 klienti). Rääkides tehisintellektist, targast robootikast ja (süva)tehnoloogia arengust laiemalt on ääretult oluline ka kiibiarenduse teadlikkus, suutlikkus ning valdkonna tippteadlaste hoidmine Eestis. Kuna Euroopa komisjoni toetusvoor avaneb juba 9. juulil tähtajaga 17. septembril, vajame riigi seisukohta hiljemalt 15. maiks 2024 (fail manuses). Euroopa komisjoni toetuse (kuni 1 M eurot aastas) taotlemise eelduseks on riiklik otsus (toetuskiri) ja riigi panus 50% (1 miljonit eurot aastas lisaks 50% EL toetusele). Soovime rõhutada, et meie nägemusel on ääretult oluline olla Euroopa infovõrgustikus sees ja selle kaudu hakkaks liikuma ka info täiendavate meetmete ning teenuste kohta Euroopa liidus, sealhulgas kiibi pilootliinide jm rahastuse kohta. See ei puuduta sugugi kiipide tootmist kui sellist eraldiseisvalt, vaid kogu väärtusahelat selle ümber ning infovoos olemist – ka seda, et meie tehnoloogiaettevõtted on targemad tellijad selles vallas. Lisas on toodud 49 Eesti ettevõtte nimed, kes on viidanud teema vajalikkust ja tegu on alles esmase nimekirjaga. Samas sooviksin rõhutada, et me räägime paljuski ka uute spinn-off ettevõtete loomise potentsiaalist, näiteks ühe võimalusena selle valdkonna kiirendi kaudu ülikoolide ja teadusparkide toel. Võimalikes tugiteenustes kokku leppimine oleks meie ühine järgmine samm pärast strateegilist otsust. Kiibiarendus (sardsüsteemid ja mikro/nanokiibid) kujutab endast üht kõige kõrgema keerukuse ja suurema lisandväärtusega segmenti IKTs ning on Eesti riigi jaoks üheks prioriteetseimaks süvatehnoloogiliseks valdkonnaks (Arenguseire Keskus: <https://arenguseire.ee/raportid/suvatehnoloogiate-alternatiivsed-arengutr ajektoorid-ja-nende-tahendus-eestile/> Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile). Eesti suhteline eelis seisneb selles, et 1. meil on maailmatasemel teadusgrupid, kes tegelevad kiipide turbe, kiipide töökindluse (kosmosekiirgus) ja energiasäästlike tehisintellekti kiibirealisatsioonidega. Paljud kiibi valdkonna tippteadlased on juba lahkunud sh Inglismaale ja USAsse, antud meede aitaks hoida kompetentse Eestis ja Eesti jaoks; 2. meil on juba märkimisväärne arv kiibiarendajaid ja kiibikasutajaid (vt lisa 2) – selles valdkonnas peituv potentsiaal saab avaneda ning riigi majandust toetada läbi Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud programmi (seotud ühe-nanomeetri tehase rajamisega EL-i); 3. samuti, see on sektor, mis näitab endiselt kasvutrendi ning vajab arenguhüppeks riigi toetust – arenguhüppeks, mida me ei mõõda miljonites, vaid miljardites. Selles suunas tegutsevad ka kõik naaberriigid. Lugupidamisega ja heale koostööle lootma jäädes, Kirke Maar Tehisintellekti ja robootika keskus AIRE juht Eesti EDIH (European Digital Innovation Hub) aire-edih.eu Tallinna Tehnikaülikool (AIRE juhtpartner) <mailto:[email protected]> [email protected] Tel. 5164025 PROJECT vision: Estonian Chips Competence Building in synergy with all universities and the ecosystem of the European Digital Innovation Hub (AIRE EDIH) Applicant: TalTech Responsible unit at TalTech: AI & Robotics Estonia (AIRE), contact person: Kirke Maar [email protected] Partners (tbc): Among AIRE consortium partners (tbc), among others Tartu University, Science Park Tehnopol, Tartu Science Park, Estonian Association of Information Technology and Telecommunications, Estonian Electronics Industries Association and others if relevant. Funding measure: European Chips Act, please see pages 11-19 Chips-2024 CCC:1, sub-measure: Competence Centres. Call opening: 8.7.2024, deadline: 17.09.2024. Restricted call based on national pre-selection. Project period: June 2025-May 2029 (48 months). Funding: 1 MEUR per year from Chips-2024 CCC:1, 1 MEUR from state budget (tbc). Total budget for 4 years: 8 MEUR (state funding: 4 MEUR). Co-financing: 0 euros. Context of the call Chips-2024 CCC:1: Competence centres in semiconductors (aka “Chips Competence Centres” or “Chips CCs”) will play an essential role in the Chips for Europe Initiative. The centres will provide access to technical expertise and experimentation in the area of semiconductors, helping companies, SMEs in particular, to approach and improve design capabilities and developing skills. Competence centres will provide services to semiconductor stakeholders, especially targeting start-ups and SMEs. Examples include facilitating access to pilot lines and to the European virtual design platform, providing training and skills development, support to finding investors, making use of existing local competencies or reaching out to relevant vertical sectors. The services should be provided on an open, transparent and non-discriminatory basis. Each competence centre should connect and be part of the European network of competence centres in semiconductors and should act as an access point to other nodes of the network. Objective: Estonian Chips Competence Centre will be launched as part of the Estonian EDIH (European Digital Innovation Hub) AI & Robotics Estonia AIRE (aire-edih.eu) to build a maximum synergy in Estonian and European ecosystem of stakeholders of chip designers, developers of green and trustful AI solutions, industrial vendors – specially SMEs - having specific hardware requirements for their mechatronic, robotic, sensorics products with a minimal additional institutional and administrative costs. Chips development, training and support services will be developed as clear separate services in addition to services funded by the EDIH programme. It is highly important for Estonia to become part of the European network of the chip's competence centers in order not to remain outside of the information value-chain of this industry having an excellent productivity, competences, contacts and the opportunities provided by the new European chips pilot lines and booming AI era. Services: • Promote the actions developed by the Chips JU in the Chips for Europe Initiative and the success stories. • To be the first entry point for users (mainly SMEs and startups) and guide users in accessing the other infrastructures set up by the Chips JU under the Initiative: the design platform and the pilot lines including integrated circuits (ICs) prototyping and production facilities, evaluating modern IC design tools. • To be essential in facilitating skill development activities (awareness raising and training). • To support companies (including start-ups and SMEs) in accessing the Chips Fund. • Other activities that can help European organizations (mainly SMEs and startups) related to significant growth semiconductors and chips development and production capacities at European and national levels. • The centres will provide access to technical expertise and experimentation in chips and semiconductors, helping companies, SMEs in particular, to approach and improve design capabilities and developing skills. Competence centre will provide services to existing and further stakeholders of Estonian IC sector as one of the most advanced, especially targeting start-ups and SMEs, especially performing computer aided design (CAD) of ICs demanded by emerging green ICT and AI deep-tech domains. Examples include facilitating access to pilot lines and to the European virtual design platform, providing training and skills development, support to finding investors, making use of existing local competencies or reaching out to relevant vertical sectors. Estonian chip competence centre will be exclusively focused on fab-less (=design) companies without the needs of any costly production investments. The competence centre will be a part of the European network of competence centres in semiconductors and chips and should act as an access point to other nodes of the network. Possible service KPIs (NB! Preliminary to be decided on policy level) - alternatives: 1) Number of participants in awareness raising events (total period): 300 2) Number of companies trained and included in trainings from Estonia and abroad: 20 3) Number of state-of-art technology training participants (including webinars): 100  4) Number of test before invest demo-projects relevant to market feasibility studies, chips development, prototyping and testing: 8 projects of feasibility studies and IC development and testing (please see aire-edih.eu examples). 5) Number of clients receiving administrative and technological knowledge support to get funding support (including ROI): 20. 6) Possible Chips Accelerator to support start-ups – number of new start-ups: >=2 (initial proposal) Impact indicators (preliminary ideas): 1) Number of new high-tech start-ups and spin-offs created (chips design and testing technology) supported by science parks and existing accelerators; 2) Number of patents applied and/or licensing agreements made; 3) Number of companies facilitated to access to Chips Fund design development services (including universities’ spin-offs); 4) Number of companies facilitated to enter Chips pilot lines; 5) Measured impact through public and private capital fund-raising. Lisa 1: Kiibikeskuse loomise kava Lisa 2: Ettevõtete nimekiri, kes saavad kasu Contact person: Reet Pärgmäe; [email protected] Lisa 1 KIIBIKESKUSE LOOMISE KAVA TAUST Kokkuvõte: Paljudes EL riikides on loodud EDIH keskuste ja/või tehnikaülikoolide juurde pooljuhtide, pooljuhtelektroonika ja mikrokiipide (edaspidi “kiibid”) valdkonna keskused, mis ei keskendu kitsalt kiipide tootmisele vaid arendavad ja levitavad süvatehnoloogiatele ja IKT valdkonna järelkasvule orienteeritud kompetentse kõrge lisandväärtusega ja suhteliselt väikese investeeringuvajadusega kiibidisaini vallas, mis otseselt toetaks globaalse läbilöögipotentsiaaliga ettevõtete ja kõige kõrgemalt tasustatud IKT valdkondade töökohtade tekkimist Eestis. Oluline on teadvustada, et kiibitööstus on märksa laiem ahel kui füüsilise pooljuhtelektroonika tootmine. Valdkonna väärtusloome peamised kasusaajad on tegelikult kiipide projekteerimise/disainiga tegelevad ettevõtted. Teadupärast on hetkel elektroonikavaldkonnas suurima turuväärtusega USA ettevõtte NVIDIA (2,3 triljonit dollarit), mis töötab välja AI ja videotöötluse kiipe. Ettevõttel puudub füüsiline tootmine. Sellest tulenevalt toetab EL kiibiakti esimene sammas just kiibidisaini ning näeb ette kompetentsikeskuste loomise liikmesriikides eelkõige tehaseta (nn fabless kiibiettevõtted nagu NVIDIA) VKEde toetamiseks. Seega on loodava kiibikeskuse peamiseks ülesandeks just tänapäevase tipptasemel kiibiarenduse kompetentsi koondamine ja kasvatamine ning ettevõtete toetamine rakendusspetsiifilise, sealhulgas AI, rohe- ja tervisevaldkondadega seotud kiibidisaini vallas. Seoses globaalse konkurentsiolukorraga, eeskätt võistluses Hiina ettevõtetega, on EL-il plaanis investeerida valdkonda miljardeid, millest Eesti e-riigina ei tohiks distantseeruda (rahaliselt, tehnoloogiliselt ega võrgustikus osalemiselt) ning kiibidisaini valdkonnal on vaja Eesti riigi toetust, mida viimane saab näidata EL-i DEP programmis osalemise ja kiibikeskuse loomise otsusega. Mis on pooljuhid (semiconductors)? Pooljuht- ja kiibitehnoloogia jaguneb materjalitehnoloogia (Si, SiC, GaAs, GaN jms spetsiifiliste elektriliste omadustega materjalid), pooljuhtmaterjalide peal realiseeritavate mikrokiipide ja lähedaste mikromehaaniliste komponentide (näit mikrosensorite) tootmise ja kiipide projekteerimise valdkondadeks. Uusimates spetsiifilistes masinõppekiipides, mida kasutatakse suurte keelemudelite käitamiseks on triljon (!) baaskomponenti (transistori) ja need asendavad tuhandeid tavaservereid. Vajalikud esmased investeeringud esimesse ja teise valdkonda on minimaalselt kümnetes miljonites eurodes, kõrgtehnoloogiliste mikrokiipide (<5nm tehnoloogia) tootmisliinid maksavad suurusjärgus viis miljardit eurot. Samas kiipide projekteerimine ei erine oluliselt elektroonikaseadmete arendusest ning on teostatav sisuliselt tavapärasel arvutitöökohal. Peamine kiibidisaineri töökohakulu on tarkvaralitsents, maksumusega suurusjärgus 100000€/a. Võimalik ja levinud on tegevus kaugtööna hetkel tavapäraste interneti sidekiiruste (100Mbps) juures. Keskmine kiibidisaineri tunnitasu on 90 dollarit USAs ja 33 eurot Saksamaal. Kiibidisain toetab olulisel määral muud elektroonikatööstust (Eesti ettevõtete käive 2023 arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmisel oli 1.3 miljardit eurot), kuna annab masstoodete puhul hinnaeelise ja/või unikaalsuse. Soomes Tampere tehnikaülikool arendab mobiilsidekiipe Nokiale. Tuntud Soome meditsiini- ja tervisetehnoloogia ettevõtted (Suunto, Polar, Oura) kasutavad kohapealsete kiibidisainiettevõtete (ja mh ka Eestis töötavate projekteerijate) teenuseid, mis toetab nende globaalset konkurentsivõimet. Eesti kiibi- ja laiemalt pooljuhtvaldkonna taustsüsteem Eestis projekteeriti ja toodeti mikroskeeme juba N. Liidu ajal H. Pöögelmanni nimelises elektrotehnika tehases Tallinnas. Sajandivahetusel tekkisid selle oskusteabe baasil paarikümne töötajaga projekteerimisfirmad, mis pakkusid oma teenuseid lääne suurfirmadele. Eesti kiibidisaini edulooks on sajandi alguses projekteeritud komponendid, mille aastane müügikäive ületas 100 miljoni dollari piiri (on endiselt tootmises). Sajandivahetuse paiku arenes digitaalkiipide testimise valdkond prof. R. Ubari juhtimisel Tallinna Tehnikaülikoolis, samuti testiti TalTechis Eestis projekteeritud kiipe. Hetkel on veel säilunud teatav oskusteave kiibidisaini valdkonnas, sajandivahetusel tegutsenud kiibidisaini valdkonna ettevõtete töötajad tegutsevad valdkonnas välismaal, maailmas esimese ühekiibi X86 arvuti projekteerimisel osalenud Jüri Põldre oli hiljuti seotud kiipide litograafiatehnoloogia arendusega IMEC-s Belgias. Riiklikud 0,5 - 1+m€ teadusarendusprojektid “CRASHLESS – Kihtideülene töökindlus ja enesetervise teadlikkus arukate autonoomsete süsteemide jaoks”, “IoIT - Tarkade asjade internet”, eelhindamisel projekt “SAIoT - Jätkusuutlik nutikas asjade internet”, on käsitlenud ja käsitlevad tehisintellektikiipide arendust ja töökindlust pilditöötluse ja arupuru valdkondades, Eesti akadeemilised grupid on maailmatasemel kvantarvutuskindlate turvakiipide ja kiipide kloonimisvastaste tehnoloogiate välja töötamisel1, mis muutub järjest olulisemaks globaalses julgeoleku ja konkurentsiolukorras. Eestis on ka arendatud ja toodetud pooljuhtmaterjale juba N. Liidu perioodil. Tartu ettevõte Clifton arendas elektriautodes kasutamiseks üliolulist ränikarbiid (SiC) pooljuhttehnoloogiat – umbes samal ajal kui TÜ/Skeleton arendas superkondensaatoreid - kuid juhtimisvigade tõttu lõpetas ettevõte tegevuse enne tehnoloogia läbimurret. Pooljuhtmaterjalide tootmine võiks olla Eesti kiibivaldkonnas peale kiipide projekteerimise järgmisel kohal, kuid vajab oluliselt suuremaid (minimaalselt kümnetes miljonites, SiC puhul) infrastruktuuriinvesteeringuid, soodsahinnalist roheelektrit ja lähiriikides, näit Rootsis SiC töötavaid tootmistehased . Vastavalt Eestis olemasolevale taustsüsteemile sh oskusteabele, on investeeringuvajadusele pooljuht- ja kiibivaldkonnas võimalik kõige suurema tõenäosusega edu saavutada kiibidisaini (koos testimisega) valdkonnas. Sellele järgneb pooljuhtmaterjalide tootmine. Tehisintellekti ja masinõppe kiibitehnoloogia valdkond on loogiline ja skaleeruvat kõrget lisandväärtust pakkuv jätk AIRE-EDIH senisele tegevussuunale. Eesti jaoks ülioluline strateegiline valdkond Kiibiarendust võib pidada IKT valdkonna üheks kõige kõrgema keerukuse ja suurema lisandväärtusega segmendiks. Fabless kiibiettevõtete käive on hästiskaleeruv ja vähese tööjõumahukusega võrreldes tunnipõhiste IT teenuste müügiga. Edukad lähiriigid kiibiarenduse valdkonnas on Norra (näiteks Nordicsemi turukapitalisatsiooniga 1,5 miljardit eurot 1500 töötaja juures) ja Soome vaatamata piirkonna kõrgele palgatasemele. Toetudes hiljutisele Arenguseire keskuse poolt läbi viidud uuringule on sardsüsteemid ja 1 Attacks on Logic Locking, Obfuscation, Fine-grain Hardware Redaction, & Routing Table Configuration Capture The Flag 2022; https://helloctf.org/22/winners/ mikro/nanokiibid Eesti riigi jaoks üheks prioriteetseimaks süvatehnoloogiliseks 1 valdkonnaks. Samuti näitab kiibivaldkonna olulisust Eesti teaduse, arenduse ja innovatsiooni jaoks riikliku TAIE strateegia esimene prioriteet “Digilahendused igas eluvaldkonnas”, milles on eraldi esile toodud elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendamine2. Eesti suhteline eelis ja kompetentsus seisneb selles, et meil on maailmatasemel teadusgrupid, kes tegelevad kiipide turve, kiipide töökindluse ja energiasäästlike tehisintellekti kiibirealisatsioonidega. Kogu kiibitootmise väärtusahel on sedavõrd mastaapne, et käib üle jõu ükskõik millisele riigile, ettevõttele või organisatsioonile. Oluline on pakkuda lisandväärtust ahela erinevates osades, aga eelkõige disainis. Siin ei ole ühest eelist suurtel ega väikestel riikidel. ELi ja Euroopa riikide (k.a. Eesti) strateegiline vajadus on rajada piirkonda ühe-nanomeetri tootmistehas (USA saavutas äsja kokkuleppe Taiwani firmaga TSMC alustada järjekordse 2nm tehase rajamist Ameerikasse), et säiliks ligipääs uusimale ja võimsaimale kiibitehnoloogiale, samas suureneb vajadus spetsialiseeritud kiipide projekteerimiseks ja tootmiseks (sensorkiibid, turvakiibid, akukiibid, kiibid autonoomsete sõidukite jaoks). Kuid oluline on rõhutada, et ELi hinnangul pole kiibitehas majanduslikult jätkusuutlik kui selle kõrvale ei teki piirkonnas disainivõimekust. Sel juhul puuduks piisav tööstuse nõudlus tehase teenuse kasutamiseks. Seetõttu pöörab EL kiibiakt suurt tähelepanu disainivõimekusele (kiibiakti 1. sammas), eelkõige tootmistaristuta (nn fabless) VKEde toetamisele. Sisuliselt tähendab see ELi otsust arendada välja uus võimekus, mille olemasolu liikmesriikides ei eeldata, ometigi omab Eesti selles vallas varasematest kogemustest tulenevat konkurentsieelist. Eestil on vajalikud kompetentsid olemas ja võimekus panustada enam kui pooltes väärtusahela lülides (5/9). Nagu mainitud, Eestis on olemas varasem kogemus kiibidisainis: elektriskeemi ja kiibitopoloogia (layoudi) loomine, kiibi simulatsioon, kiipide prototüüpide testimine, ka tootmistestrite projekteerimine. Eesmärk on toetada Eesti elektroonikadisaini ettevõtteid, et nendest osadest saaksid tehaseta kiibitootjad või - arendajad. Eesti ja Hiina kui olulise kiibiarendusmaa rahvastiku suhtarvu kohaselt võiks Eestis olla ca 50 kiibidisaini ettevõtet. Läänemaailm on muutumas väga ettevaatlikuks hiina kiipide kasutamise alal – mis kajastub ka vastavate Hiina ettevõtete arvu vähenemises - mis samuti kinnitab vajadust vastava valdkonna eelisarendamist Euroopas ja Eestis. On oluline rõhutada, et kiibitööstus on viimasel paaril aastal märkimisväärselt muutunud ning tänu vabavaraliste protsessorarhitektuuride (eelkõige RISC-V) ning disainikeskkondade ilmumisele on täna väikestel arendajatel lihtsam turule siseneda kui paar aastat tagasi. Eesti kontekstis loodava kompetentsikeskuse selge eelis Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud DEP programmi raames seisneb ülikoolide teadusgruppides juba täna olemas olevates kompetentsides nagu kiipide turve ja turvakiibid, kiipide kõrge töökindlus (sh kosmosetehnoloogias oluline radiatsioonikindlus) ja energiasäästlike tehisintellekti algoritmide riistvaraline realiseerimine. See on ressurss, mida saame kasutada Eesti kõrgtehnoloogiliste toodete konkurentsivõime tõstmiseks ja uute süvatehnoloogiaettevõtete tekke toetamiseks nii IKT valdkonnas kui laiemalt. Loodav kiibikeskus saab toetuda TalTechi ja Tartu Ülikooli olemasolevale infrastruktuurile. Lisaks on TalTech organisatsiooni Europractice liige, mis võimaldab ligipääsu kaasaegsetele kiipide tootmisliinidele (TSMC, Globalfoundries) ning disainivahenditele. TalTech on TSMC tehnoloogiat kasutades realiseerinud mitmeid kiipe viimastel aastatel akadeemiliste projektide raames, vähemalt üks arendus on töös. TSMC on suurendamas oma kohalolekut Euroopas avades aprillis 2024 kiibidisaini treeningkeskuse Prahas2. Taristut on keskuse tegevuse raames plaanis täiendada liitudes erinevate firmade nagu ARM, Siemens ja Cadence akadeemiliste partnerlustega ja mainitud TSMC. See lubaks tänase seisuga kasutada kuni 7nm kiibitehnoloogiaid ning võimaldada ettevõtetel läbi loodava kiibikeskuse toota kiibimaailma mastaabis väga soodsalt (<10000€) prototüüp-seeriaid. Naaberriigid inveseerivad miljoneid (Soome investeeris 70 miljonit eurot, lootes saavutada 240 miljoni euro väärtuses positiivset mõju) ning valitsus toetab mitut EK DEP programmiga seotud uurimiskeskust. Kiibid ja pooljuhttehnoloogiad on Eestile strateegiliselt üliolulised. Senini ei ole ei riik, ülikoolid ega ettevõtted astunud tugevaid samme koostöö organiseerimiseks, mis viiks ühiste eesmärkide seadmiseni ja koostöö võimaluste kasutamiseni, et pakkuda tuge ettevõtete arengule. Kiipide tootmise globaalne väärtusahel Allpool on toodud McKinsey vaade pooljuhttööstuse väärtusahelale3. (Rohelise värviga on märgitud ahela lülid, milles on Eestil teadus- ja/või tööstusvõimekus). 2 Taiwan to set up first overseas IC training base in Prague: Minister; https://focustaiwan.tw/sci-tech/202404140005 Kiibitootjaid jaotatakse nii kitsa kui laia väärtusahela ettevõteteks. Kitsasse väärtusahelasse kuuluvad: • Integreeritud kiibitootjad (ingl. k. Integrated Device Manufacturers e IDMs) on firmad, mis katavad nii kiipide välja töötamise (disaini) kui omavad ka pooljuhtseadiste tootmistehaseid. Tipptasemel paari-nanomeetri tehnoloogiat tootvaid IDM ettevõtteid on maailmas vaid kaks: Intel ja Samsung. Intel otsustas hiljuti rajada uue 11 miljardit maksva tehase Iisraeli ja külmutada projekti Dresdenis. Euroopa Liidus on vaid ST Microelectronics ja Infineon, mis omavad omi tehaseid, ent need ei ole tipptehnoloogiaga varustatud tehased. • Kiibitehased (Foundries) – Sellesse kategooriasse kuulub näiteks Taiwani TSMC (Taiwani omavalitsuse strateegilisel initsiatiivil loodud hetkel suurim valdkonna ettevõte turukapitalisatsiooniga ca 700 miljardit eurot), USA peakorteriga Globalfoundries. Samuti Intel, mis on nüüdseks alustanud teenuse pakkumisega teistele firmadele. Euroopasse on kiibiakti raames plaanis rajada üks nanomeeter skaala tehas. • Tehaseta kiibitootjad (Fabless Chip Companies) – need on ettevõtted, kes küll disainivad, toodavad ja müüvad kiipe, kuid ei oma kiibitehast. Siia kuuluvad näiteks Apple, AMD, Qualcomm, NVIDIA, ARM, ELst Hollandi NXP. Samuti näiteks Soome CoreHW; Norra Novelda, Nordic Semiconductor; Rootsi Acconeer. Apple (riistvara ja teenused) ja NVIDIA (üksnes kiipide arendus!) on hetkel suurima turuväärtusega IKT firmad globaalselt (mõlema turuväärtus üle 2 triljoni euro), mõlemad ettevõtted kasutavad peamiselt TSMC pooljuhtide tootmisliine. • Disainibürood (Design Houses) - Tüüpiliselt väikeettevõtted, mis pakuvad allhanke korras kiibi disainiteenust. Sellistel firmadel puudub oma intellektuaalomand (müüvad oma töötunde), kuid IO tekkimisel lähevad nad üle fabless kategooriasse – iduettevõtted, millel on maksimaalne võimalik lisandväärtus. • Pakendajad ja testijad (OutSourced Assembly and Test e OSAT). Firmad, mis testivad tehasest saabunud kiipe ja pakendavad need korpusesse. Ka kiibi laia väärtusahela (lisanduvad lülid 1, 2 ja 3), mille puhul lisandub pooljuhtvahvlite, tehaseseadmete (näit Hollandi ASML) ning disainivahendite tootmine. Kogu elektroonika väärtusahela puhul lisandub omakorda trükkplaatide tootmine ja trükkplaatide montaaž (vastavalt lülid 7 ja 8) ning lõpptoote arendus, montaaž ja müük (lüli 9). Vastavaid ettevõtteid on Eestis mitmeid, lisaks suurettevõtetele Ericssonile, Eolanele ja GPV-le veel näit Scanfil, Oshino, Note, Tradex, Incap, Ouman (Lääne-Eesti) RD-Elektroonika (Narva), jt. Enamiku ettevõtete käive on kümnetes miljonites eurodes ja kliendid paiknevad globaalselt. Eesti potentsiaalne panus globaalsesse kiibi väärtusahelasse Kirjeldatud ahelas on Eestil olemas teadus- ning tööstusvõimekus lülides 3, 4, 6, 8 ja 9 (märgitud joonisel rohelise taustaga). Need on valdkonnad, kus DEP programmi poolt rahastatav kiibikeskus saaks Eesti tööstust toetada. 7) Ahela lülis 3 on Eestil tööstuspotentsiaal EDA (Electronic Design Automation ehk elektroonilise disainiautomaatika) valdkonnas, mis kujutab endast tarkvara, riistvara ja oluliste teenuste komplekti kiipide ja pooljuhtseadmete projekteerimiseks. Näiteks ettevõte Testonica Lab, mis keskendub kiipide ja kiibisüsteemide testitarkvarale. Samuti on olemas varasem edulugu telekommunikatsiooni IO tuumade disaini firma Modesat edukast müügist USA suurfirmale Xilinx aastal 20124.  8) Lülis 4 on Eestil varasem edukas kogemus nii analoog- kui digitaaldisaini vallas. Analoogdisaini vallas tegutseb väike alltöövõtufirma Analoogdisaini AS. Aastani 2012 tegutses edukalt Texas Instruments Eesti, milles töötas umbes 30 inimest ja mis suleti vähendamaks konkurentsi Soome harule. Digitaaldisainis oli 2000. aastate algul edukas ettevõte Artec Design, mis projekteeris kiipe koostöös ettevõtetega National Semiconductors (USA), MOSCHIP (India). Täna tegutseb Eestis vaid piiratud hulk väikeseid disainifirmasid, mis keskenduvad peamiselt programmeeritavatele kiipidele. Perspektiiviks oleks selliste ettevõtete areng ning siirdumine tehaseta kiibifirmade segmenti. 9) Ahela lülis 6 on Eestil olemas pikaajaline kiipide testi kogemus ning Eesti teadlased on selles valdkonnas olnud maailmas juba aastakümneid esirinnas. Valdkonna 6 ja 8 piiril tegutseb nišiettevõte Testonica Lab. 10) Lüli 8 on Eestis tugevalt esindatud elektroonikaseadmeid komplekteerivate firmade (Electronic Manufacturing Services, EMS) näol, mis on koondunud Eesti Elektroonikatööstuse Liitu. Eestis on tugevalt esindatud elektroonikaseadmete taastamise (refurbishing) tööstus (Foxway, Teleplan Eesti, jt), mis vajavad sageli spetsiifilisi kiipe. 11) Lüli 9 esindavad Eesti tehnoloogiafirmad, kes on kiibitehnoloogia tarbijad (Starship, Clevon, Threod, Milrem, LightCodePhotonics, GScan, AuVeTech, DefSecIntel jt), mis vajavad kiipe omatoodetes ning mille puhul spetsiaalkiipide kasutamine annab turueelise või on möödapääsmatu. Näiteks süvatehnoloogiaettevõtte GScan müüontomograafia seadmete ja droonide ja muude kaheotstarbeliste liikurite hinda saaks langetada ja turvalisust tõsta spetsiifiliste kiipidega, mida hetkel pole. EESMÄRK: Asutada European Digital Innovation Hubs (EDIH) võrgustiku raames ülikoolide ja teadusparkide koostöös loodud Eesti AIRE-EDIH kontaktpunkti juurde Eesti kiibikeskus. Sarnaselt on mitmetes EL-i riikides loodud EDIH keskuste ja/või tehnikaülikoolide juurde kiibivaldkonna keskused. Eesmärk ei ole kitsalt kiibitootmist toetada vaid arendada teaduspõhiseid ja järelkasvule orienteeritud kompetentse kõrge lisandväärtusega kiibidisaini vallas, toetades seeläbi väärtusliku ja litsentseeritava intellektuaalomandiga ettevõtete tekkimist Eestis. Ülioluline on hiina ettevõtetest sõltuvuse vähendamine kiibivaldkonnas. Uute kiibitehaste rajamine Euroopasse on küll strateegiliselt möödapääsmatu, kuid nende majanduslik edu sõltub teenuste tellimisest ja piirkonna disainifirmade võimekusest kiipe projekteerida. Sellest tulenevalt toetab EL kiibiakti esimene sammas just kiibidisaini ning näeb ette kompetentsikeskuste loomise liikmesriikides eelkõige tehasteta VKE- de toetamiseks5. Seega on loodava kiibikeskuse peamiseks ülesandeks just tänapäevase tipptasemel kiibikompetentsi koondamine ja arendamine kohalikele tehaseta kiibifirmadele tegutsemiseks soodsate tingimuste loomiseks ning juba olemas oleva kõrgtehnoloogilise ettevõtluse toetamiseks rakendusspetsiifilise kiibidisaini vallas. Keskuse üks olulisemaid võtmeväärtusi on rahvusliku julgeoleku tagamiseks kõrgtehnoloogilise kiibivaldkonna oskusteabe säilitamine ja edasi viimine Eestis. Lisa 2 TABEL ETTEVÕTETEST, KELLEL ON KOMPETENTSIKESKUSE VÕIMEKUSTE JA TEENUSTE VASTU HUVI Nr Ettevõte Profiil Koduleht 1 OÜ Testonica Lab Arendaja https://testonica.com/ 2 Artec Design OÜ Arendaja https://artecdesign.ee/ 3 Analoogdisaini AS Arendaja https://www.mas-oy.com/ 4 Hedgehog OÜ Arendaja ja kasutaja https://hedgehog.ee/et 5 Clevon AS Kasutaja https://clevon.com/ 6 AuVe Tech OÜ Kasutaja https://auve.tech/ 7 GScan OÜ Kasutaja https://www.gscan.eu/ 8 Starship OÜ Kasutaja https://www.starship.xyz/ 9 Threod Systems AS Kasutaja https://threod.com/ 10 Milrem AS Kasutaja https://milremrobotics.com/ 11 LightCode Photonics OÜ Kasutaja https://www.lightcodephotonics.com/ 12 Krakul OÜ Arendaja ja kasutaja https://krakul.eu/?lang=et 13 FoxIoT OÜ Kasutaja https://foxiot.eu/ 14 Cybernetica AS Kasutaja https://cyber.ee/ 15 AS Metrosert Kasutaja https://metrosert.ee/ 16 FuseBox OÜ Kasutaja https://fusebox.energy/ 17 Skudo OÜ Kasutaja https://skudo.tech/ 18 TrackDeep OÜ Kasutaja https://www.trackdeep.ai/ 19 Skycorp OÜ Kasutaja https://www.skycorp.tech/ 20 GaltTec OÜ Kasutaja https://www.galttec.com/ 21 Skawen Production OÜ Kasutaja https://skawen.com/ 22 1oT OÜ Kasutaja https://1ot.com/ 23 OÜ Liewenthal Electronics Arendaja ja kasutaja https://www.liewenthal.ee/ 24 AS Proekspert Kasutaja https://proekspert.com/ 25 Lendurai OÜ Kasutaja 26 Kodatek OÜ Kasutaja https://kodatek.ee/ 27 AI4Sec OÜ Kasutaja https://www.ai4sec.eu/ 28 Incap Electronics Estonia OÜ Kasutaja https://incapcorp.com/estonia/ 29 OSHINO Electronics Estonia OÜ Kasutaja https://oshino.ee/et/home-eesti/ 30 CLYZA (startup) Arendaja https://clyza.com/ 31 Selfdiagnostics OÜ Kasutaja https://selfdiagnostics.eu/ 32 Evikon MCI OÜ Kasutaja https://www.evikon.eu/ 33 DefSecIntel Solutions OÜ Kasutaja https://www.defsecintel.com/ 34 Hepta Group Energy OÜ Kasutaja https://hepta.ee/ 35 Rantelon OÜ Kasutaja ja arendaja https://rantelon.ee/ 36 RD Electronic OÜ Kasutaja http://www.rd.ee/index.php/et/ 37 Ericsson Eesti AS Kasutaja https://www.ericsson.com/en/about- us/company-facts/ericsson- worldwide/estonia 38 AS Eolane Tallinn Kasutaja https://www.eolane.com/en/eolane- tallinn 39 GPV Estonia AS Kasutaja https://gpv-group.com/locations/gpv- estonia/ 40 Scanfil OÜ Kasutaja https://www.scanfil.com/ 41 Note Pärnu OÜ Kasutaja https://www.note- ems.com/en/contact/parnu-estonia/ 42 AS Tradex Kasutaja https://tradex.ee/ 43 Ouman Estonia OÜ Kasutaja https://ouman.fi/en/ 44 Foxway OÜ Kasutaja https://www.foxway.com/en/ 45 Teleplan Estonia OÜ Kasutaja https://teleplan.com 46 Defsecintel Solutions OÜ Kasutaja https://www.defsecintel.com/ 47 Thinnect OÜ Kasutaja https://thinnect.com/ 48 Conversion Electronics OÜ Kasutaja https://convele.eu/ 49 Eliko Location Technologies OÜ Kasutaja https://eliko.tech/et/