Vastused reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusele

Saatja: MKM info </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=EE984254B57E459B9B4B36E7ED2B33E3-MKM INFO> Saaja: MKM info Teema: FW: Meedialiidu kommentaarid reklaamiseaduse muutmise VTK-le From: Kristina Jerjomina <[email protected]> Sent: Monday, March 4, 2024 10:02 AM To: MKM info <[email protected]> Subject: FW: Meedialiidu kommentaarid reklaamiseaduse muutmise VTK-le Kristina Jerjomina Õigusnõunik Ettevõtluse osakond +372 5885 1134 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn Eesti From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, February 23, 2024 1:46 PM To: Kristina Jerjomina <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Meedialiidu kommentaarid reklaamiseaduse muutmise VTK-le Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere; Kristina Aitäh suure töö ja Meedialiidu liikmete kaasamise eest reklaamiseaduse muutmise aruteludes! Saadan meie kahe suure meediamaja – Delfi Meedia (vastused all) ja Postimees Grupi (lisas) kommentaarid. Tervitades ja ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva! Maige Prööm Tegevsekretär 56683323 Delfi Meedia kommentaarid: Milliseid lahendusvariante ja miks pooldate konkreetsete probleemide lahendamisel? Kas näete muid asjakohasemaid lahendusi? Me toetame eneseregulatsiooni tugevdamist reklaamivaldkonnas, kuna see võimaldab kiiremat ja paindlikumat reageerimist turu muutustele võrreldes seadusemuudatustega. Eneseregulatsioon võimaldab arvestada erinevate kanalite ja valdkondade spetsiifikaga ning võib vähendada riikliku järelevalve koormust. See lähenemine võib samuti parandada vaidluste lahendamise kiirust ja efektiivsust. Ühtlasi aitaks eneseregulatsiooni organ lähemale rahvusvaheliste kanalite (META, Google jne) kõnetamisele ning kaasamisele regulatsioonide järgimisprotsessi. Milliseid lahendusvariante kindlasti ei toeta ja miks? Kuigi võib tunduda ahvatlev laiendada piiranguid, nagu alkoholi reklaami puhul, kõikidele kanalitele, mida noored valdavalt kasutavad, ei poolda me seda lähenemist. See võib küll tagada, et piiranguga oleksid kaetud kõik olemasolevad kanalid ja piirang toimiks tänases turuolukorras paremini, kuid see ei pruugi laieneda tulevikus tekkida võivatele reklaamikanalitele või -viisidele, mis tähendab, et üsna pea ei oleks vastav piirang oma eesmärgi täitmiseks taas piisav. Lisaks kehtiks see endiselt vaid Eesti ettevõtjatele, samal ajal kui erinevatel internetiplatvormidel on võimalik näha ka teiste riikide ettevõtjate reklaami, mis ei ole kooskõlas RekS piirangutega, seades Eesti ettevõtjad kehvemasse positsiooni. Meie eelistus on lähenemiste suhtes, mis toetavad paindlikkust, innovatsiooni ning võimaldavad meediamajadel ja reklaamitööstusel kohanduda kiirelt muutuva digitaalse maastikuga. Toetame lahendusi, mis võimaldavad eneseregulatsiooni ja annavad tööstusele võimaluse ise määratleda parimad praktikad, tagades samal ajal tarbijate kaitse ja läbipaistvuse. Kas ja millisel kujul võiks riik toetada reklaamivaldkonnaülese eneseregulatsiooni tekkimist nii, et see aitaks kaasa reklaamituru probleemide lahendamisele? Riik võiks sõlmida halduslepingu, millega antakse eneseregulatsiooni eest vastutavale sihtasutusele üle teatud järelevalve pädevused. See võimaldaks eneseregulatsiooni organisatsioonil tegutseda reklaamituru regulaatori ja järelevalveorganina, suurendades sellega eneseregulatsiooni tõhusust ja usaldusväärsust. Oluline on tagada, et eneseregulatsiooni raamesse panustaksid kõik asjaomased kanalid, mis eeldab turumahtude osas suuremat läbipaistvust ja kõigi osapoolte võrdset osalust vastavalt ettevõtte mahtudele. Milline peaks eneseregulatsiooni organisatsioon olema (millised peaksid olema sellele kehtestatud nõuded), et see oleks piisavalt usaldusväärne, erapooletu ja efektiivne? Organisatsioon peaks välja töötama ja vastu võtma reklaamiseaduse üldpõhimõtetele ja Rahvusvahelise Kaubanduskoja reklaami- ja turunduskommunikatsiooni koodeksile tugineva koodeksi. See koodeks peaks olema piisavalt detailne, et arvestada erinevate kanalite ja valdkondade spetsiifikaga, ning seda tuleks regulaarselt ajakohastada vastavalt turuolukorrale. Koodeksi järgimine peaks toimuma turuosaliste ja sihtasutuse vahelisel siduval kokkuleppel, tagades, et kõik liikmed järgivad kehtestatud standardeid. See aitab tõsta koodeksi järgimise taset ja suurendab organisatsiooni autoriteeti. Sihtasutus peaks omama pädevust tegutseda reklaamituru regulaatori ja järelevalveorganina, mis tuleneb riigiga sõlmitavast halduslepingust. See hõlmab nii koodeksi järgimise kontrollimist kui ka vastutuse võtmist koodeksi rikkumise korral, sealhulgas leppetrahvide määramist ja rikkujate koodeksiga ühinenute seast väljaarvamist. Organisatsiooni struktuur ja rahastamismudel peavad olema kavandatud viisil, mis tagab selle erapooletuse. See hõlmab nõukogu ja juhatuse liikmete valiku läbipaistvust ning võimalike huvide konfliktide haldamist. Organisatsioonil peaks olema tõhus süsteem vaidluste lahendamiseks, sealhulgas vahekohus, kuhu saab pöörduda isik, kelle suhtes on tehtud koodeksi rikkumise tõttu negatiivne otsus. Vahekohus peaks olema pädev tegutsema siduvalt, tagades kiire ja õiglase lahenduse. Milliseid mittetoimivaid sätteid reklaamiseadus teie hinnangul veel sisaldab, mille kordategemist peaks kaaluma? Praegune seadus ei käsitle piisavalt mõjuisikute (influencer) tegevust reklaamis. Seadusesse tuleks lisada mõjuisikute mõiste ja selgitada, millal ja kuidas rakenduvad reklaamiseaduse nõuded nende tegevusele, et tagada õigusselgus ja korrastada reklaamiturgu sotsiaalmeedias. Alkoholi reklaamiga seotud piirangud, nagu eluta asjade animeeritud kujutiste keeld, vajavad ülevaatamist, et need vastaksid tehnoloogia arengule ja ei jätaks ruumi tõlgendamiseks, mis võimaldab reklaami atraktiivsuse suurendamist. Milline peaks olema mõjuisikuid puudutav regulatsioon? Täpsemalt, kas reklaamiks tuleks pidada seda, kui mõjuisikud avaldavad oma sotsiaalmeedia kontol 1) teavet ilma, et selles oleks mingi toode või teenus ehk siis nii-öelda tavaline sisu, mida mõjuisikud igapäevaselt oma elu kohta jagavad ning 2) teavet toote või teenuse kohta, kuid ilma, et selle kohta oleks mingi kokkulepe näiteks vastava teenuse või toote müüjaga? Samuti, kuidas peaks lähenema kinnistele mõjuisikute kontodele, millel on väga suur jälgijaskond – kas seal avaldatud teavet peaks pidama reklaamiks või endiselt mitte? Sellest, kas tegemist on reklaamiga või mitte, sõltub, kas teabe avaldamisel tuleb järgida reklaami reegleid või mitte. Kui mõjuisikud jagavad oma sotsiaalmeedia kontol teavet, mis ei sisalda mingit toodet või teenust, ehk jagavad igapäevaselt oma elu kohta tavalist sisu, siis seda ei peaks pidama reklaamiks. Selline tegevus on osa nende isiklikust väljendusvabadusest ja ei ole suunatud kaupade või teenuste turustamisele. Kui mõjuisikud jagavad teavet toote või teenuse kohta omaalgatuslikult, ilma et oleks sõlmitud kokkulepet teenuse või toote müüjaga, ei peaks seda samuti automaatselt pidama reklaamiks. Oluline on tuvastada, kas teabe jagamise eesmärk oli tarbijate käitumise mõjutamine kaupade või teenuste kasuks. Kui mõjuisiku postituse eesmärk ei ole otsest kaubanduslikku mõju, vaid pigem isiklike vaadete või kogemuste jagamine, ei pruugi see kvalifitseeruda reklaamina. Suletud mõjuisikute kontode puhul, millel on suur jälgijaskond, tuleks lähtuda samadest põhimõtetest. Kui sisu ei ole kaubandusliku eesmärgiga või kui kokkulepet toote või teenuse müüjaga ei ole, ei peaks seda pidama reklaamiks. Siiski, arvestades suurt mõju, mida sellised kontod võivad avaldada, on oluline tagada läbipaistvus ja ausus reklaamides, kui tegelikult edendatakse kaupu või teenuseid. Milliseid elemente võiks lubada alkoholireklaamis selleks, et reklaam ise saaks suunata inimesi tervislikema ja/või keskkonnasäästlikumate valikute poole ilma reklaami atraktiivseks muutmata? Reklaamides võiks esitada teavet alkoholi tootmisprotsessi keskkonnasäästlikkuse kohta, sealhulgas kasutatavate toorainete päritolu ja jätkusuutlikkuse. See hõlmaks teavet taaskasutatavate pakendite kasutamise, veetarbimise vähendamise meetmete või taastuvenergia kasutamise kohta tootmisprotsessides. Alkoholireklaamides võiks julgustada tarbijaid valima alkoholivabasid või lahjema alkoholisisaldusega tooteid, esitades neid kui tervislikumaid alternatiive. Pr Maige Prööm Meedialiit [email protected] Teie: e-kiri 01.02.2024 Meie: 20.02.2024 Postimees Grupp AS vastused reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusele Lugupeetud proua Maige Prööm Oleme tutvunud teie poolt 01.02.2024 esitatud reklaamiseaduse väljatöötamiskavatsusega ja teie poolt esitatud küsimustega. Vastame küsimustele nende esitamise järjekorras. Milliseid lahendusvariante ja miks pooldate konkreetsete probleemide lahendamisel? Kas näete muid asjakohasemaid lahendusi? AS Postimees Grupp (PMG) hinnangul iseloomustab kehtivat reklaamiseadust ülereguleerimine ja regulatsiooni ebaselgus, mis on muutnud reklaamiseaduse keeruliselt mõistetavaks ja praktikas raskesti rakendvaks. Tehnoloogia areng, kiired majanduskeskkonna muutused, sh pandeemiate mõju, soodustab konstantset reklaamituru muutmist. Seega ei saa me pikaajaliselt rääkida ühtsest turustandardist või kindlatest reklaamikeskkondadest ning väljunditest. Reklaamiseadus on selles osas ajale jalgu jäänud, kuna ei taga seaduse ajakohasust ja adaptiivsust. Reklaamiseadus vajab kaasajastamist läbi deregulatsiooni, mis lihtsustaks seaduse rakendamist ja vähendaks halduskoormust. Seadusandjalt ootame eelkõige selget baasregulatsiooni ning ülejäänu peaks põhinemaa turu eneseregulatsioonil. Milliseid lahendusvariante kindlasti ei toeta ja miks? PMG ei poolda probleemide lahendusena seadusesse täiendavate piirangute ja reeglite kehtestamist ega ka määratlemata õigusmõistete (näiteks „avalik koht“) täiendavat sisustamist. Igasugusel ülereguleerimisel on PMG hinnangul bumerangiefekt. Seadusandja ei suuda kaardistada ja ette näha kõiki reguleerimist vajavaid juhtumeid, mistõttu on lüngad seaduses JOKK skeemide kasvulavaks. Igasugused uued piirangud ja reeglid aga halvendavad konkurentsi ja põhjustavad Eesti reklaamituru käibelangust ning reklaamiraha väljavoolamist välismaistele konkurentidele. Kas ja millisel kujul võiks riik toetada reklaamivaldkonnaülese eneseregulatsiooni tekkimist nii, et see aitaks kaasa reklaamituru probleemide lahendamisele? Riik peaks esmalt reklaamiseadusega välja töötama tugeva õigusliku raamistiku, et eneseregulatsiooni elluviimiseks oleks võimalik usaldusväärse organisatsiooni teke (näiteks riigi osalusega eraõiguslik sihtasutus), mille asutamisel ning eelarveliste vahendite eraldamisel osaleks ka riik ise. Tänases turusituatsioonis on nii osalistel kui ka seaduse rakendajatel suur vajadus ennetus- ja AS Postimees Grupp T: +372 666 2350 Swedbank AS Tartu mnt 80, 10112 Tallinn, F: +372 666 2201 Liivalaia 8, Tallinn, Eesti Eesti E: [email protected] IBAN: EE652200221005104573 Reg nr 10184643 www.postimeesgrupp.ee SWIFT: HABAEE2X KMKR nr EE100281211 nõustamisfunktsiooni täitva organi järele, mis tähendab riigile olulisemalt suuremat ressursikulu, kui sihtasutuse loomine, millesse panustavad ka turuosalised ise. Milline peaks eneseregulatsiooni organisatsioon olema (millised peaksid olema sellele kehtestatud nõuded), et see oleks piisavalt usaldusväärne, erapooletu ja efektiivne? Usaldusväärsuse, erapooletuse tekitamiseks on eneseregulatsiooni organisatsiooni õiguslik raamistik, funktsioon, liikmelisus ja pädevus vaja reguleerida seaduse tasandil. Organisatsioon peaks kandma ennetavat, nõuandvat ja vaidlusi lahendavat funktsiooni. Rikkumiste hindajaks peaks oleme erapooletu komisjon (huvide konflikti vältimine), mille liikmed peaks moodustuma eri valdkonna ekspertidest ja riigi esindajatest. Vastutuse osas näeme, et ebakohase reklaami avaldajatele on lihtsam mõju avaldada läbi avaliku surve, kui trahvimise. Selles osas oleks organisatsiooni roll ennetustöös oluline. Milliseid mittetoimivaid sätteid reklaamiseadus teie hinnangul veel sisaldab, mille kordategemist peaks kaaluma? PMG hinnangul ei ole ajakohane ja vajalik tervishoiuteenuste reklaami keeld. Eestis on end tugevalt kinnitanud erameditsiini teenus, mis on kaasa toonud muutused kogu ühiskonnale. Riigi meditsiini piiratud ressursside tingimustes ja kasvavate tervisehädade valguses oleks erameditsiin riigile vajalikuks partneriks, mis saaks riigi eest suure töö ära teha just ennetustöö ja kampaaniate läbiviimisel. Kehtiva reklaamiseaduse valguses on tervishoiuasutustel keeld end isegi tutvustada, rääkimata õigusest tervislike eluviiside propageerida, tervisekontrolli kutsuda või vaktsineerimisteadlikkust tõsta. Leiame, et tervishoiuteenuste reklaami keeld on ajale jalgu jäänud ning ei ole mõistlik ega ka vajalik. Milline peaks olema mõjuisikuid puudutav regulatsioon? Täpsemalt, kas reklaamiks tuleks pidada seda, kui mõjuisikud avaldavad oma sotsiaalmeedia kontol 1) teavet ilma, et selles oleks mingi toode või teenus ehk siis nii-öelda tavaline sisu, mida mõjuisikud igapäevaselt oma elu kohta jagavad ning 2) teavet toote või teenuse kohta, kuid ilma, et selle kohta oleks mingi kokkulepe näiteks vastava teenuse või toote müüjaga? Samuti, kuidas peaks lähenema kinnistele mõjuisikute kontodele, millel on väga suur jälgijaskond – kas seal avaldatud teavet peaks pidama reklaamiks või endiselt mitte? Sellest, kas tegemist on reklaamiga või mitte, sõltub, kas teabe avaldamisel tuleb järgida reklaami reegleid või mitte. Tänapäeva ühiskonnas on mõjuisikutel suur roll, millest ei saa mööda vaadata. PMG seisukoht on, et kui mõjuisik saab toote või teenuse pakkujalt vastu mingi hüve, olgu see siis rahaline või mitte, siis kvalifitseerub mõjuisiku kontol vastava toote või teenuse tutvustamine, propageerimine, mainekujundus või muul viisil esile toomine siiski reklaamiks, mille puhul peab ka mõjuisik järgmina seadusega kehtestatud või eneseregulatsiooni teel tekkinud norme. Mõjuisiku kinnine jälgijaskond eeltoodud lähtekohta ei muuda. AS Postimees Grupp T: +372 666 2350 Swedbank AS Tartu mnt 80, 10112 Tallinn, F: +372 666 2201 Liivalaia 8, Tallinn, Eesti Eesti E: [email protected] IBAN: EE652200221005104573 Reg nr 10184643 www.postimeesgrupp.ee SWIFT: HABAEE2X KMKR nr EE100281211 Milline võiks olla kanalineutraalne piirang alkoholi, finantsteenuse ja loto reklaami puhul nii, et piirang täidaks oma eesmärki? Mis on need olulised elemendid, mis seal kindlasti olema peaksid? Kuna Eesti turul eksisteerib suure haardega rahvusvahelisi meediakanaleid (YouTube jne) siis kohalikes meediakanalites alkoholireklaami täiendav piiramine ja reguleerimine paneb Eesti ettevõtjad ebavõrdsesse turusituatsiooni. Pigem tuleb keskenduda vastutustundliku tarbimise ja joogikultuuri arendamisse, mille osaks on tarbijate teadlikkuse tõstmine. Igasugune piirangute laiendamine erinevatesse kanalitesse ei saavuta oma eesmärki, kuna selliste piirangute täitmise kontrollimine ja järelevalve on riigile üle jõu käiv. Milliseid elemente võiks lubada alkoholireklaamis selleks, et reklaam ise saaks suunata inimesi tervislikema ja/või keskkonnasäästlikumate valikute poole ilma reklaami atraktiivseks muutmata? Meediakanalina ei oska me siin parimat seisukohta anda, kuid vastav sõnum võiks kujuneda alkoholitootjate ja rahvatervist edendavate organisatsioonide koostöö tulemusest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Tiivel Juhatuse esimees AS Postimees Grupp T: +372 666 2350 Swedbank AS Tartu mnt 80, 10112 Tallinn, F: +372 666 2201 Liivalaia 8, Tallinn, Eesti Eesti E: [email protected] IBAN: EE652200221005104573 Reg nr 10184643 www.postimeesgrupp.ee SWIFT: HABAEE2X KMKR nr EE100281211