3850005 52705 KAVAND 0 7 . 0 3 .202 4 0 0 KAVAND 0 7 . 0 3 .202 4 SELETUSKIRI r egionaal ministri määruse „ Perioodi 2021 – 2027 k alapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määrus „ Perioodi 2021 – 2027 k alapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus “ kehtestatakse 1. jaanuaril 2023. aastal jõustunud kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS ) § 42 lõike 1 . Määruse eesmärk on sätestada „Euroopa Merendus,- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021 – 2027“ (edaspidi rakenduskava ) erieesmärgi „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine“ meetme „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus “ eesmärkide saavutamiseks antava toetuse (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Toetatakse kolme tüüpi tegevusi. Toetus võimaldab teha turu-uuringu i d, et paremini mõista nii kohalikke kui välisriigis toimuvaid protsesse ja tarbijate ootusi. Toetus võimaldab osaleda k ohalikel ja rahvusvahelistel teemakohastel messidel eksponendi na või äridelegatsioonina . Toetus võimaldab läbida oma tegevuse hindamine kõrgemate kestlikkuse- või kvaliteed i nõuetele vastamist tõendavate sertifikaatide ja märgiste saamiseks oma toodetele , et tulla vastu tarbijate ootustele ja püsida konkurentsivõimeline sihtturgudel . Toetuse suurus on 50 või 60 protsenti abikõlblikest kuludest. Taotlemine toimub jooksvalt, kalendriaastaks ettenähtud eelarve piires. Toetuse otsene sihtrühm on k alapüügi- ja vesiviljelustoodete tö ötlemisega tegelevad ettevõtjad ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjad ehk kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad ning nende esindusorganisatsioonid , sealhulgas tootjaorganisatsioonid (edaspidi koos taotleja ) . Kaudne sihtrühm on avalikkus , kes toetuse mõjul saab teavet kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kohta ning saab teadlikult langetada ostuotsuse kala kasuks . Sihtrühmas on kokku ligi 142 ettevõtjat, kes on väga erinevad nii suuruse, tegevussuun a , mah u kui ekspordivõimekuse poolest. Kalapüügi või vesiviljelusega tegelevaid tunnustatu d tootjaorganisatsioone on viis. Moodustatud on üks tootjaorganisatsioonide liit. Mittetulundusühinguna tegutseb kaheksa kohalikku tegevusrühma (varem nimetatud kui kohalik algatusrühm) , töötlemisettevõtjaid esindav Eesti Kalaliit, kala- ja vähi kasvatajaid esindav Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit ning Eesti Vesiviljelejate Liit, rahvusvahelistes vetes tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindav Eesti Kaugpüüdjate Liit ning Läänemerel tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindav Eesti Kalurite Liit . S uurema ekspordipotentsiaaliga on olnud ligi 20 ettevõtjat. Kalapüügi ja vesiviljelusega ehk tootmisega tegeleb 3334 inimest . Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemi sse on hõiva tud 1400 inimest . Tegevuste elluviimisel piirkondlikud piirangu d puuduvad. T egevusi viiakse ellu kogu Eesti territooriumil ning välisriikides . Toetus on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ (PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärgiks on võimaldada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal , mis väljendub ettevõtete müügitulus ja eksporditavate toodete koguväärtuses eurodes . Kalapüük, vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine on osa Eesti toidutootmisest. Julgeoleku seisukohast on toidutootmine strateegiline sektor. Rakenduskava teise prioriteedi „ Säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seega parandada toiduga kindlustatust liidus “ erieesmärgi „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine“ raames viiakse ellu Euroopa Liidu ühist kalanduspoliitikat ja keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. Toetuse Euroopa Liidu ühise tulemusnäitaja kohta märgib taotleja toetatavast tegevusest prognoositava ja tegelikult kasu saanud isikute arvu . Riigisiseste tulemusnäitajate kohta märgib taotleja turu-uuringu korral uuringu tulemuse mõju ettevõtja edasistele tegevustele , sertifikaadi taotlemise korral kas sertifikaat saadi või mitte , messil eksponendina osalemise või äridelegatsioonina külastamise korral säilitatud ja loodud ärikontaktide arv . R iigisiseste seirenäitajate kohta märgib taotleja turu-uuringu korral, kas uuring sooritatakse riigi, kalapüügi- või vesiviljelustoote liigi või sellest valmistatud toote kohta . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kala nduspoliitik a osakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna nõunik Kairi Šljaiteris (tel 625 6569,
[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik ud Marion Saarna-Kukk (tel 625 6229,
[email protected] ) ja Karina Torop ( tel 625 6520,
[email protected] ) ning eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523,
[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) VKE on mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20 .05.2003, lk 36–41) kohaselt. 2) mess on majanduslike eesmärkidega sündmus , mis toimub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumit või Eesti Vabariigi territooriumil regulaarse intervalli järel ajaliselt piiritletuna, ning kus üht või mitut majandus- või tegevusharu esindavad ettevõtjad on vastastikuses suhtluses ja infovahetuses haruspetsiifilise publiku ja erialaspetsialistidega, edendamaks kalapüügi- ja vesiviljelus toodete ja nendega seotud teenuste müüki; 3) messikorraldaja on juriidiline isik, kes annab üürile stendipinda ning müüb ise või oma koostööpartnerite kaudu muid messiteenuseid; 4) messistend on messiorganisatsiooni või messikorraldaja poolt ettevõtja ekspositsiooni esitlemiseks eraldatud pind; 5) ekspositsioon on eksponendi pakutava toote, näidise või teenuse väljapanek messistendil; 6) eksponent on juriidiline isik, kes osaleb messil; 7 ) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta komisjoni soovituse 2003/361/EÜ kriteeriumitele. 8 ) sertifikaat on kestlikkust , sh loomade heaolu, eriti kõrget kvaliteeti jm EL roheleppe eesmärkidega kooskõlas olevat tarbijatele edastav dokument ja märgis, mille saamiseks tuleb ettevõtjal läbida ametlik tunnustamisprotsess sertifikaati väljastava sõltumatu organisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele vastamiseks. Tuntuimad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonna sertifikaadid on näiteks Marine Stewardship Council ( MSC ) , Aquaculture Stewardship Council ( ASC ) , Friend of the Sea , BRC Global Standart, IFS standardid . Mitmetel välisriikide, nt USA, Jaapan, võivad olla riiklikud kvaliteedinõuded, mis erinevad EL-is kehtivatest nõuetest. Kõrgematele nõuetele vastav toode võib tagada sihtturul tulusama turuosa. Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 kalapüügi ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21) (edaspidi määrus (EL) nr 1379/2013 ). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetena käsitletakse määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas loetletut . Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) 2021/1139 , millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 ( ELT L 247, 13.7.2021, lk 1- 49 ) (edaspidi määrus (EL) 2021/1139 ). Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ( ELT L 231, 30.6.2021, lk 159-706) (edaspidi määrus (EL) 2021/1060 ). Määrus (EL) nr 1379 /2013, määrus (EL) 2021/1139 ja määrus (EL) 2021/1060 kasutavad üksteisele viidates sarnaselt kalapüügi- ja vesiviljelustoote mõistet, milleks on püügi- või vesiviljelustegevuse tulemusena saadud veeorganismid, vesiviljeluse puhul veeorganismid oma elutsükli mistahes etapis, või nendest valmistatud tooted. Täpsem loetelu kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest on kehtestatud määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas. Näiteks loetakse kalapüügi- ja vesiviljelustooteks ka mere- ja muud vetikad (CN kood 1212 20 00 ). Määruse eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse rakenduskava meetme „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus “ raames antava toetuse (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu § 2 lõik e s 1 sätestatakse toetuse eesmärk. Toetuse eesmärk on suurendada teadlikkust kalapüügi- ja vesiviljelustoodete omadustest, laiendada nende turustusvõimalusi ning suurendada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet, aidates kaasa toiduga kindlustatusele. Määrus panustab toetatavate tegevustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) 2021/1139 teise prioriteedi „S äästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seeläbi parandada toiduga kindlustatust l iidus “ teise erieesmärki „K alandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine “ ning aitab saavutada keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse tegevused, mille elluviimiseks võib toetust taotleda. Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse: 1) turu-uuringu korralda mine; 2) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelas konkurentsivõimet tõstva kestlikkust või kvaliteeti tõendava sertifikaadi või märgise taotlemine (edaspidi koos sertifikaadi taotlemine ); 3) messil eksponendina osalemine; 4) messi külastamine ekspositsioonita ehk äridelegatsioonina . Toetatav tegevus on tervik, taotleja kogu projekt eesmärgi saavutamiseks , mis võib kulgeda etapiviisilise protsessina . Tegevus on ellu viidud, kui tegu on tehtud, kuludokumendid esitatud ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) on teinud otsuse. Näiteks messil eksponendina osalemine tähendab mitmesuguseid üksteisega otseses seoses olevaid protsessina kulgevaid alategevusi: messi stendi pinna broneerimi seks ettemaks ehk messile registreerumine, messi stendi pinnaga seotud otsesed kulud messikorraldaja kaudu, eksponeerimiseks vajaliku kontseptsiooni loomine ja ehitamine, reisiteenused. Tegevusi , mille elluviimiseks võib toetust taotleda , käsitle takse E uroopa M erendus- ja K alandusfondi 2014 – 2020 perioodil ( edaspidi EMKF ) turuarenduse ja müügiedendamise eesmärke ellu viiva meetme jätkuna. Võrreldes varasemaga, on käesolevast meetmest v älja jäetud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavituskampaania korraldamine . Teavituskampaania korraldamine on rakenduskava alusel edaspidi hõlmatud v ee-elusressursside väärindamise teadmussiirdetoetus e meetmesse . Eristatud on messiga seotud tegevused: osalemine eksponendina või külastamine ekspositsioonita. Ekspositsioonita, ä ridelegatsioonina külastatakse messi tavapäraselt juhul, kui alles kaalutakse asjakohasel valdkondlikul messil edaspidi täiemahulise ekspositsiooniga esindamise võimalust ja vajadust. Sertifikaadi taotlemisel jätkatakse põhimõttega, et toetatakse sertifikaadi või märgise tingimustele vasta mise tõendami se ja hindamise etappi , mitte sellise taseme saavutamiseks tehtavaid materiaalseid investeeringuid ettevõtte tegevusse ega taseme hoidmiseks tehtavaid jätkutegevusi või järelauditeid . Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse toetuse andmise vorm. Toetuse andmiseks kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormi ehk toetatakse tegelikult tekkinud ja tasutud rahastamiskõlblikke kulusid. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus taotleja ühe taotluse kohta taotlusvoorus . Taotlusi võetakse vastu nii, et iga § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuse kohta, välja arvatud punktis 3 ja 4 sätestatud messiga seotud tegevused, teatab PRIA eraldi toetuse taotlemise tähtaja. Messil osalemine eksponendina ja messi külastamine on aga tegevused, kus toimub mõlema tegevuse kohta ühine taotlusvoor ja on määratud ka ühine eelarve. Taotluste vastuvõtt toimub selle eelarveosa raames jooksvalt aasta läbi. Toetuse suurusest moodustab Euroopa Liidu osa 70 % ja Eesti osa 30 %. Punktis 1 sätestatakse turu-uuringu korraldamise toetuse suurus kuni 14 000 eurot . Regionaal- ja Põllumajandusministeerium prognoosib, et l igi 20 ettevõtet võiksid olla arenguhuvilised, pigem välisturu suunal. Turu-uuringu maksumus sõltub paljudest asjaoludest, nt valimi suurus, metoodika, teema detailsus , kas on tegemist spetsiifilise turu-uuringuga (välisturg mõnele nišitootele) või mõnele sihtgrupile orienteeritud laiapõhjali se uuringuga (nt tarbijauuring) . Näiteks on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi perioodiliselt tellitud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbijauuringu (küsitletuid vähemalt 1000 , Eestis ) kes k mine maksumus olnud 16 000 eurot. Kalanduse teabekeskus on tellinud kaks välisturgu käsitlevat turu-uuringut: Eesti kilu ja räime ekspordivõimaluste kaardistamine Ukraina turul umbes 20 000 eurot (Eesti partner) ning Eesti kilu ja räime ekspordi suurendamise võimalusi käsitlev uuring Ukraina turul umbes 28 000 eurot (välisriigi partner). Punktis 2 sätestatakse sertifikaadi taotlemise korral toetuse suurus kuni 60 000 eurot . Jätkusuutlikku tootmist ja kvaliteeti kinnitavaid s ertifikaate annavad reeglina sõltumatud organisatsioonid. Sertifikaadi saamiseks tehtavad kulud varieeruvad suurel määral. EMKF-ist on sertifikaadi saamist toetatud suurusjärgus 1000 – 27 000 eurot taotleja kohta . Näiteks j ätkusuutlikkuse sertifikaadi taotlemisel sõltuvad sertifikaadiprotsessi kulud asjaolust, kas sertifikaati taotletakse liigi püügivaru säästlikku majandamist või töötlemist tõendama . Sellest tulenevalt võivad sertifitseerimise kulud olla erinevad. Tuntuim kestlikkuse sertifikaat on MSC ( Marine Stewardship Council ) , mille sertifikaadi hinnanguline maksumus kalavarule ja selle püügile (varude haldamine; mõju keskkonnale; juhtimise tõhusus) on vahemikus 13 000 – 100 000 eurot, töötlemisüksusele u mbes 7000 eurot. Eesti senised kogemused MSC sertifikaadi taotlemisel EMKF -i vahenditest (3 ettevõtet): töötlemisüksuse kohta keskmiselt 10 000 eurot ning kalavarude kestlik ja säästev majandamine (koha, ahven) 60 000 eurot. Eksportivaid ettevõtjaid, kellele võiks sertifikaat olla oluline müügiargument sihtturgudel, on ligi 20. Majanduslikult olulisi liike väärindamiseks ja ekspordiks on kümmekond. Mõistlik on sertifikaadi saamise ressursimahukat protsessi alustada juhul, kui on tõenäoline, et näiteks kalavaru seis või töötlemisprotsess vastab sertifikaadi tingimustele ja sertifikaat saadakse. Kui sertifikaadi saamise protsessi jooksul ilmnevad ettenägematud asjaolud kolmanda osapoole poolt ning protsess peatub sertifikaati saamata, on juba tehtud töö siiski abikõlblik. Teadlaste hinnang kalavaru seisundile on abiks taotlejale, vältimaks asjatut asjaajamist ja kulu kalavarule kestlikkuse sertifikaadi taotlemisel olukorras, kus tegelikult on ette teada, et sertifikaadi väljastaja suure tõenäosusega kestlikkuse sertifikaati kalavarule väljastada ei saa, kuna kalavaru seis ei ole kestlik. Teadussoovitusi kalavaru olukorra kohta annavad näiteks Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea, ICES). Mitmesugused sertifikaadid on nõutud paljudel sihtturgudel, nt Ameerika, Euroopa. Tarbijate teadlikkus e trend nõuda jätkusuutlikke kalatooteid ja saada selle kohta teavet näiteks pakendi märgistuse kaudu, on tõusev. Sertifikaadi puhul peab taotleja arvestama, et sertifikaadi tingimustele vastamiseks tehtava investeeringu ning sertifikaadi hoidmisega seotud kulud tuleb endal kanda. Punktides 3-5 sätestatakse toetuse suurus m essil eksponendina osalemisel ja messil ekspositsioonita osalemisel . Toetuse maksimaalne suurus on 250 000 eurot messil eksponendina osalemisel, kui tegevust viib ellu tootjaorganisatsioon , tootjaorganisatsioonide liit või kalandussektori mittetulundusühing . Kui tegevust ei viida ellu ühiselt, messil osaleb eksponendina ainult ettevõtja, siis on toetuse maksimaalne määr 15 000 eurot. Messi l ekspositsioonita, äri delegatsioonina osalemist toetatakse, kui tegevust viib ellu tootjaorganisatsioon , tootjaorganisatsioonide liit või kalandussektori mittetulundusühing , kuni 15 000 euroga. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse toetuse maksimaalne määr. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 41 kohaselt on võimalik ettevõtjat toetada 50% ulatuses abikõlblikest kuludest. Seega omafinantseeringu osakaal on samuti 50%. Mittetulundusühingut ja tulundusühingut käsitletakse toetuse määra osas võrdsena, et edendada ühist tegutsemist mõlemas juriidilises vormis. Valdkondlikud esindusorganisatsioonid tegutsevad Eestis mittetulundusühingutena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 III lisa kohaselt on kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega tegelevale tootjaorganisatsioonile, kelle juriidiline vorm Eestis on tulundusühistu, võimalik toetust anda kuni 75% ulatuses, kuid riik võib otsustada sellest väiksema toetusmäära kasuks. Seega toetatakse ühist tegutsemist lubatud erisust arvestades 60% ulatuses abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu osakaal on sel juhul 40%. Kõrgem toetuse määr tuleneb sellest, et meetme määruse alusel toetatavad tegevused on suunatud kasutamiseks kalapüügi ettevõtjatele (k.a kalureid koondavatele organisatsioonidele ja kalanduse kohalikele tegevusrühmadele) ja vesiviljelusettevõtjatele (k.a vesiviljelejaid koondavatele organisatsioonidele) ning vee-elusressursside väärindamise ettevõtjatele (k.a neid koondavatele organisatsioonidele) ühise väärtuse loomiseks. Eelnõu § 3 lõigetes 4- 5 sätestatakse, et t oetuse andmisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna vormi taotluse ja neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kohta. See ühikuhind on arvutatud välja regionaalministri 18. oktoobri 2023. a määruse nr 69 „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ raames ning on 256 eurot ühe taotluse kohta. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvutused ei ole võimaldanud messidel eksponendina osalemise, messide külastamise, turu-uuringute või sertifikaatide kohta ühikuhinda välja arvutada, kuna programmi perioodil 2014 – 2020 tehtud kulutused on olnud väga erinevad ega võimalda leida ühisosa ning taotlejate väike arv ei võimalda lihtsustatud kulumeetodit valideerida. Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Tegevus ehk taotleja kogu projekt ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui toetuse saamise taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas kõik seonduvad maksed on tehtud või mitte. Asjaolu sätestamine määruses ei vähenda tõsiasja, et vahetult kohalduvas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 sätestatud toetuse andmisega seotud asjaolud tuleb toetuse andmise otsustamisel samuti arvesse võtta ja peavad taotlejal enne taotluse esitamist teada olema. Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis vastavad tegevuste eelarvele ja on tegevustega otseselt seotud ning on kooskõlas kõikide õigusaktidega. Abikõlblikud on ka toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. Tegevuste kulud on põhje ndatud, kui need on seotud § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimisega ning kui tagatakse rahaliste vahendite majanduslikult soodsaim kasutamine. Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud. Kulu peab olema majanduslikult soodsaim, mis tähendab, et kulu tegemisel arvestatakse ka teisi kvalitatiivseid asjaolusid, mistõttu odavaim hinnapakkumus ei pruugi olla majanduslikult kõige soodsam. Tegevuse kulud on abikõlblikud, kui need tehakse abikõlblikul perioodil. N imetatu kehtib kõigi tegevuste puhul . K ulud on abikõlblikud alates 202 1 . a 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 3 1 . detsembrini , kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikega 2 , ehkki r akenduskava kiideti EL komisjoni poolt heaks hiljem, 8. detsembril 202 2 . aastal . T oetuse täpsem abikõlblik periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik (kuni kaks aastat) , mille jooksul viiakse ellu kõik selle tegevuse etapid . Selle ajavahemiku kehtestamiseks annab teavet taotleja toetuse taotlusel . Konkreetse tegevuse abikõlblik periood algab hetkest, mil selle tegevusega seoses võetakse esimene kohustus (näiteks tehakse ettemaks messile registreerumiseks , sh ekspositsiooni pinna broneerimiseks ) ning lõppeb hetkel, mil esitatakse viimane vajalik dokument PRIA-le toetuse saamiseks . Eelnõu § 4 lõikes 2 kinnitatakse, ett oetatava tegevuse osaks võib olla taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus. EMKF 2014 – 2020 perioodil käsitleti taotluse ja neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö d ja teenus t ettevalmistava tööna . Samuti käsitleti ettevalmistava tööna näiteks messil eksponendina osalemise korral tegevuse elluviimiseks vajalik ke kulu sid , mis eelnesid enne messi toimumise aega ning mis seega võisid olla tehtud enne PRIA-le taotluse esitamise päeva. Nüüd on ettevalmistava töö käsitlusest loobutud ning varem sellisena käsitletud tegevuse etappe loetakse § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimise osaks . Tegevuse elluviimine võib olla pikem protsess, mis hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, reaalset toimumist ning kokkuvõtvaid tegevus e etappe. Eelnõu § 4 lõikes 3 täpsustatakse, et p aragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud turu-uuringu korral loetakse abikõlblikuks ka selline kulu, mis on tehtud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 63 lõikega 4 . Turu-uuringu võib tervikuna või osaliselt ellu viia väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus aitab saavutada rakenduskavas kokkulepitud eesmärke. Reeglina teeb turu-uuringu ELi asjakohane pädev ettevõtja. Samas, EL-välise turu kohta uuringu tegemiseks ei pruugi olla võimalik leida ELi ettevõtjat ning aktsepteer ime ka mitte-EL päritolu töö tegemiseks pädeva ettevõt ja tehtud turu-uuringut, kui töö tellija ja toetuse saaja on EL ettevõtja . EMKF perioodil 2014-2020 oli väljaspool ELi liikmesriiki registreeritud ettevõtja poolt tehtud kulu abikõlbmatu. Eelnõu § 4 lõikes 4 loetakse eelnõu paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud messil eksponendina osalemise korral abikõlblikuks järgmine kulu: 1) messile registreerimise kulu (näiteks ettemaks, et saada koht tulevasel messil) ; 2) messipääsme kulu ja messile akrediteerimise kulu; 3) messistendi rent, stendi kujunduse kulu, stendil kasutatava teenuse kulu, sealhulgas kindlustus-, haldus-, koristamise-, valve-, sisustuse rendi, elektri-, vee- ja internetikulu; 4) ekspositsiooni, messistendi ja tootenäidiste veo; 5) osaleva eksponendist ettevõtja kolme esindaja ja taotleja kahe esindaja viisa-, turismiklassi sõidu- ja majutuskulu ning reisikindlustuskulu; 6) teabe- või reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulu; 7) reklaamikulu messi ametlikus kataloogis, veebilehel või trükises ning kulu, mis kaasneb reklaamimisega messi territooriumil; 8) ettevõtja andmete messi ametlikku kataloogi ja elektroon ilisse andmebaasi kandmise kulu. Punktides 1-3 loetletud kulu tekib tavapäraselt messikorraldajaga arveldades. Tekstidega seotud kulu hõlmab näiteks kujundamise, tootmise, trükkimise, paljundamise ja tõlkimise kulu . Punktis 5 on loetletud kulud osalejate arvu kohta. Ekspordivõimekamatel ettevõt jatel võivad olla erinevad spetsialistid tooraine ostule, valmistoodete müügile , tootmis tehnoloogiatele , mistõttu võib ette tulla olukord, kus messil eksponendina osalemiseks ning uute teadmiste ja kontaktide kogumiseks võib olla vajalik EMKF perioodil kehtinud reeglitega võrreldes pisut suurem meeskond . S uuremat el messide l eksponendina osalemisel võib olla vajalik korraldusega seotud küsimuste lahendamise ks taotleja pisut suurem meeskond võrreldes EMKF perioodil kehtinud reeglitega . Abikõlblike kulude loetelus sätestatakse ekspositsiooniga seotud meeskonnaliikmete arv, kelle reisikulud on abikõlblikud. Tegelik tegevuse elluviimise meeskond võib olla arvukam, kuid nende reisikulud abikõlblikud ei ole. Kui mess toimub virtuaalselt, on sellega seotud asjakohased kulud abikõlblikud sarnaselt füüsiliselt toimuva messi korral. Näiteks messil eksponendina osalemise l on osalustasu ning tootenäidiste transpordi ja kindlustusega seotud kulu abikõlblik ka juhul, kui mess toimub virtuaalselt ja näidised saadetakse võimalikele äripartneritele postiga. Eelnõu § 4 lõikes 5 loetakse p aragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud messi ekspositsioonita külastamise tegevuse korral abikõlblikuks järgmine kulu: 1) messipääsme kulu; 2) osaleva ettevõtja kahe esindaja ja taotleja ühe esindaja viisa-, turismiklassi sõidu- ja majutus kulu ning reisikindlustuskulu. Osalev ettevõtja on messi külastuse äridelegatsiooni kuuluv ettevõtja. Ekspordivõimekamatel ettevõtjatel võivad olla erinevad spetsialistid tooraine ostule, valmistoodete müügile, tootmistehnoloogiatele, mistõttu võib ette tulla olukord, kus messi külastamisel ekspo sitsioonita, äridelegatsioonina võib olla vajalik uute teadmiste ja kontaktide kogumiseks EMKF perioodil kehtinud reeglitega võrreldes pisut suurem meeskond. Tegelik tegevuse elluviimise meeskond võib olla arvukam, kuid nende reisikulud abikõlblikud ei ole. Eelnõ u §-s 5 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud, mida kindlasti soovitakse toetuse alt välja jätta. Kui tegevusega kaasneb kulu, mis ei ole abikõlbmatute kulude loetelus nimetatud ning puudub ka abikõlblike kulude loetelust, siis loetakse selline kulu ikkagi abikõlbmatuks ning toetust selle eest ei maksta. Viidet vahetult kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli s 13 sätestatud rahastamiskõlbmatutele tegevustele ja kuludele ei ole tehtud, kuna artiklis 13 sätestatul puudub puutumus määrusega kehtestatavate toetatavate tegevustega ning võimalike kululiikidega selle raames. Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse taotleja ja talle esitatavad nõuded. Lõikes 1 sätestatakse m ääruse sihtrühm ana ettevõtjad, kes äriregistri järgi tegelevad kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK-i jao C alajagu 10201); tegelevad magevee vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03221) või mere-vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03211) või tegelevad kalapüügiga (EMTAK-i jao A alajagu 03111 ja 03121 ) ning nende tulunduslikud või mittetulunduslikud esindusorganisatsioonid . Toetuse taotlemise tingimuseks olev tegevusala peab võimaldama seoseid määruse (EL) nr 1379/2013 I lisa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete rahvusvaheliste tollikoodide ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori vahel ning olema kontrollitav Eesti tegevusalade registrites. EMTAK kood 10201 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine hõlmab endas järgmisi tegevusalasid: − kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine: külmutamine, sügavkülmutamine, küpsetamine, kuivatamine, suitsutamine, soolamine, soolvees säilitamine, konserveerimine jne; − kalast, vähilaadsetest ja limustest toodete tootmine (nt kalafilee, kalamari, kaaviar, kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad jne); − kalajahu tootmine inimtoiduks või loomasöödaks; − inimtoiduks kõlbmatu jahu ja vedelike tootmine kalast ning teistest mereloomadest; − laevade tegevus, mis ainult töötlevad ja säilitavad kala; − vetikate töötlemine; − kala sulatamine. EMTAK kood 03221 Magevee-vesiviljelus hõlmab endas järgmisi tegevusalasid: − kalakasvatus magevees, k.a dekoratiiv-mageveekalade kasvatus; − vähkide, karpide, muude limuste ja teiste veeloomade kasvatamine magevees; − kalahaudejaamade (mageveekalad) tegevus; − konnakasvatus; − vees elavate roomajate ja konnade kasvatus basseinides. EMTAK kood 03211 Mere-vesiviljelus hõlmab endas järgmisi tegevusalasid: − kalakasvatus merevees, k.a dekoratiiv-merekalade kasvatus; − molluskite/karpide, nt austrikarpide kudu, homaaride, krevetivastsete, kalamaimude tootmine; − punavetikate jm söödavate meretaimede kasvatus; − vähkide, karpide, muude limuste ja teiste veeloomade kasvatamine merevees; − vesiviljelustegevused riimvees; − vesiviljelustegevused soolase veega mahutites või reservuaarides; − kalahaudejaamade (merekalad) tegevus; − hulkharjasussifarmide tegevus. EMTAK kood 03111 Merekalapüük hõlmab endas järgmisi tegevusalasid: − kaubanduslik kalapüük ookeanil ja rannikuvetes; − vaalapüük; − vähilaadsete ja limuste püük merest; − mereloomade püüdmine (nt kilpkonnad, merituped e meripurad, mantelloomad, merisiilikud jne); − kala püüdmise, töötlemise ja säilitamisega tegelevad laevad; − muude mereandide kogumine (nt looduslikud pärlid, käsnad, korallid ja vetikad). EMTAK kood 03121 Mageveekalapüük hõlmab endas järgmisi tegevusalasid: − kaubanduslik kalapüük siseveekogudel ; − vähilaadsete ja limuste püük mageveekogudest ; − mageveeloomade püüdmine, mageveematerjalide kogumine . Toetust võib taotlema tulla kalandusturu korraldamise seaduse alusel ja korras tunnustatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit, kes on ettevõtja (näiteks tulundusühistu) äriseadustiku tähenduses ning kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmi se, töötlemise ja turustamisega. Toetust võib taotlema tulla mittetulun dusühing, kelle liikmed on eespool nimetatud tegevusaladega tegelevad ettevõtjad ja kes edendab oma põhikirja kohaselt kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemi se ja turustamise valdkondi. S iia hulka kuuluvad ka rannapiirkondades tegusevad tegevusrühmad, kes tegutsevad mittetulundusühingu vormis . Toetusest huvitatud ettevõtja tegevusala sisulise nõuetekohase vastavuse kontrollimisel võib olla erandlikke asjaolusid. Asjakohaste registrite andmete kontrollimine ei pruugi olla piisav. Toetuse nõuetele vastavuse kontrollijal võib olla faktiliselt võimatu tuvastada otsest seost kalandusega. Toetuse sihtrühma ettevõtja tegevusvaldkond ei pruugi olla tavamõistes kala, vaid kalapüügi- ja vesiviljelustooted laiemalt. Kui töötlemise algmaterjal ehk tooraine on kalapüügi- ja vesiviljelustoode, siis lõpp-toode võib olla hoopis muu, kui tavamõistes kala- ja kalatooted. Ettevõtja tegevusala toidu- ja söödakäitlejate registris on lõpp-toote põhine. Ka äriregistris on põhitegevusala tulutoova toote ehk lõpp-toote põhine. Innovaatilised ettevõtjad, kes tegutsevad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete valdkonna piire avardavalt, on kõnealuse määruse ja määruses viidatud EL õigusruumi sihtrühm traditsioonilisemate kalanduse tegevusalade kõrval. Näitena võib tuua vetikate töötlemise punavetikast Furcellaria lumbricalis tardaine ja muude algkomponentide ehk lisaainete tootmise eesmärgil, mis on suure tulevikuga olulise valdkonnana nimetatud ka strateegilistes Euroopa Liidu algatustes (sinimajandus, rohelepe). Toiduseaduse alusel on vetikate töötlemine agar-agariks mitteloomse toidu tootmine . S aadud materjali (nt agar-agar , furtsellaraan) saab lisaainena (E-aine) kasutada teiste ettevõtjate poolt näiteks toiduaine-, kosmeetika- ja ravimitööstuses. Siin võib tekkida näiliselt määruse nõuetele mittevastav olukord, kui kontroll piirduks vaid lõpp-tootest lähtuva registrikande kontrollimisega ega arvesta, et lõpp-toote saamiseks ettevõtja kogub ja töötleb toorainena kalapüügitoodet e. vetikat. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 3 lg 1 kohaselt on kalapüük tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime kogumine. KPS § 3 lg 4 kohaselt on veetaime kogumine agariku (Furcellaria lumbricalis) püük merest. Seega võib kalapüügitegevusel olla kaks eesmärki: üks on kala püüdmine ja teine veetaimede kogumine. Äriregistris on olemas EMTAK koodid , mis sisaldavad vetika töötlemist (10201 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine ), vetikate kogumist (03111 Merekalapüük ) ja punavetikate jm söödavate meretaimede kasvatust (03211 Mere-vesiviljelus ). Vetikaid agar- agariks töötlev ettevõtja saab äriregistris põhitegevusalana oma tulu toovast lõpp-tootest lähtuvalt valida koodi 10891 Mujal liigitamata toiduainete tootmine, sh pektiinide, taimeliimide ja paksendajate tootmine (nt agar-agar) , kuna tema lõpp-toode ei ole muutmata kujul vetikas, vaid vetikast saadud komponendid, toiduseaduse kohaselt lisaained (nt furtsellaraan, agar-agar). Sarnaselt keerukaks teeb toetuse nõuete kontrollimise vetikaid töötleva ettevõtja võimalused määratleda enda tegevusala toiduseaduse kontekstis majandustegevuse teadet esitades. Ettevõtja, kes vetikaid loodussaadusena kogub või taimse esmatootena kasvatab ja saagi kogub ning seejärel saaki oma tootmiskohas vaid säilitab, pakendab ja müüb, muutmata vetikate esialgset kuju ja omadusi, saab oma tegevusest teatada kui mitteloomse toidu (sh vetikas) esmatootja . Ettevõtjal, kes töötleb kogutud vetikaid millekski muuks kui tavamõistes söödav vetikas, saab majandustegevuse teadet esitades oma lõpp-tootest lähtuvalt valida põhikäitlemisvaldkonnaks mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemise ning lisakäitlemisvaldkonnad mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemine ning toidu pakendamine. Käitlemisvaldkonda on võimalik täpsustada sobivate toidugruppide valimisega, näiteks lisaained. Võrdluseks, mitteloomsete esmatoodete tootmise tegevusvaldkonnas on võimalus valida toidugrupiks vetikas, kuid see tähendab, et ettevõtja tegevuse lõpp-toode on vetikas. Majandustegevusest teatamisel võib administratiivselt justkui kaduda ettevõtja seos kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega, ehkki sisuliselt on see olemas. Ettevõtja sisulist vastavust määruse tegevusala nõudele saab kahtluse korral lasta kinnitada Põllumajandus- ja Toiduameti kinnituskirjaga, mida on varem mitmesuguste teiste kahtluste korral tehtud. Põllumajandus- ja Toiduametil kui järelevalveasutusel on ettevõtja tegevus teada, vajadusel saab järelevalveametnik teha kontrollkäigu ettevõtja tegevuskohta ning veenduda ametkondade vahelise koostöö tulemusel, et ettevõtja tegutseb toetuse tingimustega sobivas tegevusvaldkonnas. Eelnõu § 6 lõige 2 punkt is 1 rõhutatakse, et kui taotleja on äriühing, on ta mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 2021/1139 art ikli 28 kohaselt saavad suurettevõtjad teise prioriteedi turustamise erieesmärgi teostamiseks toetust vaid rahastamisvahendist või InvestEUst. Ettevõtte suuruse kindlaksmääramist on selgitatud EL-i VKEde määratlust käsitlevas teatmikus https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/756d9260-ee54-11ea-991b-01aa75ed71a1 (versioon 03.09.2020). Eelnõu § 6 lõige 2 punktis 2 sätestatakse, et taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus , mille olemasolu saab taotluse esitamisel kinnitada. R ahaline suutlikkus on näiteks võime katta omafinatseeringu osa tegevuse elluviimiseks, stabiilne ja piisav sissetulekut, puuduvad probleemid seoses maksukorralduse seaduses nõutuga. O rganisatoorne suutlikkus väljendub näiteks valdkondlikus pädevuses , varasemas kogemuses sama tegevuse elluviimisel . Taotleja võib tegevuse elluviimiseks vajaliku töö või teenuse osutamiseks vajada teisi osapooli. Sellisel juhul peavad need osapooled olema suutlikud tegevuse elluviimiseks. Ee lnõu § 6 lõige 2 punktidega 8 - 9 lähtutakse sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja petmise, avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamise või ebaausa majandustegevusega seotud väär- või kuriteo, mille toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa selline isik toetust taotleda, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta toetuse saamise nõuetele. Süüteo koosseisud on sätestatud eesmärgiga hoida ära õigusaktist tuleneva kohustuse õigeaegse või täieliku täitmata jätmise, mille korral kaasneb oluline oht või kahju õigushüvele või olulistele ühiskondlikele huvidele. Toetuse andmise lubatavuse kujundamisel on lähtutud ultima ratio põhimõttest ehk arvesse võetakse üksnes need isiku teod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse. Taotleja ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul toime pannud karistusseadustiku (KARS) §-s 209, 209 1 , 210, 389 1 , 391 või 3 93 sätestatud rikkumisi seoses EMKF -i või EMKVF-i toetusega: KA RS § 209 - kelmus, § 209 1 - hankekelmus , § 210 - soodustuskelmus, § 389 1 – m aksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine , § 391 – salakaubavedu või § 3 93 - e baseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga . Taotleja ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul toime pannud kalapüügiseaduse (KPS) § 71 lõike 1 punkt 1 kohast kalapüüginõuete tõsist rikkumist : KPS § 75 - k alapüük loata ja loa nõudeid rikkudes ning merel kalalaevatunnistuseta ja sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga , § 76 - GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi ning videovalvesüsteemi paigaldamise ja andmete esitamise korra rikkumine , § 77 - k alapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine , § 78 - v aatleja töö takistamine , § 78 1 - t õendi varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine ning laeva tähistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine ja varjamine , § 79 - p üütud kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine , § 81 - k alapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes , § 85 - k alapüük ja veekogus kala püügijärgne hoidmine keelatud ajal ja alal ning püüda keelatud kalaliigi isendite ja alamõõdulise kala püük ning püüda lubatud kala koguse ületamine , § 87 - e baseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud ja arvatavalt tegelenud laeva abistamise ning sellise laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumine , § 88 - i mpordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine ; KARS § 279 - r iikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamine , § 344 - d okumendi, pitsati ja plangi võltsimine , § 345 - v õltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine . Eelnõu § 6 lõige 2 punkt ides 10- 1 2 sätesta takse , et toetuse taotlejal, kui ta on § 6 lõige 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isik (ettevõtja), siis peab tal oma äritegevusest lähtuvalt (tegeleb toiduga , mis on määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas loetletu d , on vesiviljeleja või kalapüüdja) olema asjakohane luba või on ta esitanud asjakohase majandustegevuse teate. Vetikakasvatuse puhul puudub risk loomahaiguste edasikandumiseks, mistõttu see tegevus veterinaarseaduse alusel luba ei vaja , piisab majandustegevuse teatest . Vetikatega tegelemiseks vajalik e majandustegevuse teatis t e asjaolusid on t äpsemalt selgitatud eelnõu seletuskirja osas § 6 kohta tervikuna . Ee lnõu § 6 lõi kes 3 sätesta takse , et sertifikaadi taotlemise korral võib toetuse taotlejaks olla kas füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega . Lisaks ka kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit , mis omab tunnustust vastavalt KTKS-is sätestatud nõuetele. Ee lnõu § 6 lõi kes 4 sätesta takse , et messi külastami seks ilma ekspositsioonita saab toetus t taotleda tunnustatud kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon , tootjaorganisatsioonide liit või mittetulundusühing, kelle liikmed on § 6 lõige 1 punktis 1 kirjeldatule vastavad äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise edendamisega. Eelnõu § -s 7 sätestatakse taotluse esitamine ja nõuded taotlusele . EMKVF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajadusel ka kohapealse kontrolli käigus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente (KTKS § 43) . Taotlus ja taotlusega koos esitatavad andmed ja dokumendid peavad sisaldama õiget teavet ning taotleja ei tohi olla korda saatnud pettust. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus ( KTKS § 45 lg 6 p 3 ) . Eelnõu § 7 lõikes 1 -4 sätestatakse taotluse esitamise kord . Võrreldes EMKF 2014-2020 perioodiga, on messidega seotud tegevuste puhul loobutud kahe-etapilisest taotlemise korrast, kus taotluse said esitada vaid eelnevalt igal aastal ministri käskkirjaga kehtestatud toetuse kasutamise kavva nimetatud taotlejad. Nüüd on taotlejal võimalik taotlus esitada otse PRIA-le alates taotluste vastuvõtmiseks väljakuulutatud tähtpäevast. Taotlemine toimub jooksvalt , tegevusele selleks aastaks ettenähtud eelarve piires. Kalendriaastal avatavad toetusmeetmed koos meetme , meetme raames toetatavate tegevuste või taotlusvoorude jaoks ette nähtud eelarvetega kehtestatakse ministri käskkirjaga (KTKS § 5 lg 2). T aotlemise õigust ei teki, kui toetuse andmist ei ole käskkirjaga kalendriaastal ette nähtud . Messidega seotud tegevuste (messil eksponendina osalemine, messi külastamine ekspositsioonita) eelarve ja taotlemine on ühised ja koos. Taotleja saab taotluste vastuvõtmise asjaoludest teada PRIA veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes avaldatu kaudu. Jooksva taotlemise puhul lähtutakse põhimõttest, kus üks taotlusvoor on üks kalendri aasta. Messi külastamise ja messil eksponendina osalemise puhul on põhimõte, et üks mess on üks projekt /tegevus , mille kohta esitatakse üks taotlus, seega kui taotleja soovib aasta jooksul osaleda mitmel messil, tuleb esitada sama arv taotlus i . Sarnane põhimõte kehtib ka sertifikaatide ja turu-uuringute puhul: üks taotlus on üks projekt/tegevus , mis on üks sertifikaat või üks turu-uuring. See võimaldab koguda meetme kohta seireandmeid perioodilise hindamise ja analüüsi tarbeks. PRIA-l on õigus taotluste vastuvõtmine peatada või lõpetada, kui esitatud taotluste põhjal on aru saada, et selle tegevuse toetamiseks ettenähtud eelarve on ammendunud. See aitab vältida nö tühja taotlemist ja tühja menetlemist. Kui esitatud taotluste menetlemise järgselt selgub, et eelarvet siiski veel jätkub , saab taotluste vastuvõtu viivitamata uuesti avada. Eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatakse andmete ja dokumentide loetelu, mida käsitletakse taotlusena. Eelnõu § 7 lõikes 6 -7 sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave tegevuse mõõdikute kohta. Taotleja esitab teabe Euroopa Liidu ühise tulemusnäitaja ja riigisiseste seire näitajate kohta. Ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 I lisast. Taotlusega esitatav ühine tulemusnäitaja on toetatavast edendus- ja teavitustegevusest kasusaavate isikute (inglise keeles entities on nii eraisik, FIE kui äriühing) arv, keda tegevuse elluviimine reaalselt mõjutab . Seire- ja tulemusn äitajate arvulised väärtused prognoosib taotleja võimalikult realistlikud . Tegevuse elluviimiseks ette võtud projekti elluviimisel viimase maksetaotlusega palutakse esitada andmed või hinnang reaalselt saavutatud tulemuste kohta , sellest täpsemalt seletuskirja osas eelnõu § 11 lõigete 5 ja 6 kohta . Eelnõu §-s 8 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine . Taotleja ja taotlus vastavad n õuetele, kui täidetud on §-des 6 ja 7 sätestatud asjaolud. P õhimõte on järgmine : 1) taotluses kirjeldatud tegevus on suunatud toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele; 2) taotlejal on võimekus tegevus ellu viia; 3) valitud tegevus on põhjendatud ja taotleja tegevusalaga otseselt seotud. Täiendavad hindamiskriteeriumid käesolevas meetmes puuduvad. T aotleja l peab olema võimekus tegevus ellu viia, mille puhul on oluline taotleja õiguslik eeldus tegutsemiseks vähemalt ühes valdkonnas kolmest: kalapüügi, vesiviljelustoodete toomise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas. Eesmärk on toetada ettevõtja id , kes tegelikult tegutsevad kalandussektoris. See tähendab, et taotleja on ettevõtja, kel lisaks äriregistris märgitud tegevusalale on olemas tegevusluba või on ta teatanud oma majandustegevusest. Ettevõtjal on õiguslik alus ehk võimekus tegutseda, kui: - ta tegeleb kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamisega ( EMTAK-i jao C alajagu 10201) ning tal on toiduseaduse alusel antud tegevusluba kala käitlemise valdkonnas; - ta tegeleb magevee vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03221) või mere-vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03211) ning tal on veterinaarseaduse alusel antud tegevusluba vesiviljeluse valdkonnas või - ta tegeleb kutselise kalapüügiga (EMTAK-i jao A alajagu 03111 ja 03121 ) ning tal on kalapüügiseaduse alusel antud kalalaeva kalapüügiluba kalapüügiks merel, kusjuures kalalaeva kalapüügiluba on antud kalalaevastiku segmenti desse kantud kalalaeva omavale ettevõtjale. Ettevõtjal on õiguslik alus ehk võimekus tegutseda kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise valdkonnas ka siis, kui tema tooraine on mere- ja muud vetikad ning lõpp-tooteks on lisaained. Täpsemalt on toetuse tingimustega kooskõlas olevat erandlikku asjaolu selgitatud eelnõu seletuskirja osas § 6 kohta. Toiduseaduse § 7 ja 8 alusel kehtib ministri 25. juuni 2014. aasta määrus nr 63 „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“. Veterinaarseaduse § 27 punkti 1 alusel antakse tegevusluba vesiviljelus- ja veeloomadega tegelevale ettevõtjale kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikliga 181. PRIA rahuldab kõik eelnõu §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele vastavad taotlused ehk lävendi ületanud, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi. KTKS § 45 l õike 3 punkti 2 kohaselt nähakse ette, et juhul k ui EMKVF-i meetme tingimustes ei ole EMKVF-i toetuse taotluste hindamist ette nähtud, rahuldatakse nõuetekohased taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires , eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi. Antud eelnõu puhul sellist lähenemist kasutatakse. T oetuse taotlusi ei hinnata . EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist; 3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus; 4) nõuetekohast taotlust ei ole võimalik rahuldada KTKS § 45 lõike 2, 3, 4 või 5 kohaselt (KTKS § 45 lg 6) . Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded tegevus e elluviimisega seotud ostumenetluste kohta. Kasutatakse „pakkuja“ mõistet , et ka mittetulundusühingu d saaksid pakkumisi esitada. Eelnõu § 9 l õike s 1 sätestatakse, et nõuded kohalduvad neile toetuse taotlejatele, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Kaupade ja teenuste , mille hind jääb alla riigihangete piirmäära hankimise korral, juhinduvad hankijad oma hankekordadest. Eelnõu § 9 l õike s 2 sätestatakse piir , mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama pakkujale pakkumiskutse , kus on kirjeldatud , millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed , mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse , peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks: pakkumiskutsele on lisatud e-kiri , millega kutse on saadetud. Saadud pakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud pakkumused peavad olema tõendatud, näiteks: hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirja), või on pakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks: koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadeti, või mõni muu dokument , mis tõendab pakkumuse saamist. Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, võib toetuse taotleja esitada hinnakalkulatsiooni. Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla, näiteks: hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Eelnõu § 9 lõikes 3 -6 sätestatakse hinnapakkumusega seotud asjaolud. T aotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik ehk puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Näiteks: projekti tegevuseks on osalemine messil eksponendina . Messi stendi pinda on võimalik rentida ainult ühelt ettevõttelt, kes on messi korraldaja. Sellisel juhul on alla kolme pakkumuse küsimine põhjendatud. Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud. Tingimus on, et kulu peab olema majanduslikult soodsaim, kuid odavaim hinnapakkumine ei pruugi alati tähendada, et kulu on majanduslikult kõige soodsam. Haldusmenetluse seaduse alusel on PRIA - l kaalutlusõigus , kuidas määratleda, kui hinnapakkumine tundub „põhjendamatult kõrge“ . Kohtulahenditega on korduvalt kinnitatud, et toetusmeetmetes e i saa hinda numbriliselt määratleda. Sellest põhimõttest lähtutakse l äbivalt kõigis meetmemäärustes. Kui taotleja ei ole PRIA otsusega nõus, on võimalik jätkata vaidlust kohtus. Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. See põhimõte kehtib vaid kolme hinnapakkumise küsimisega ostumenetluse korral. Kui ostumenetlus korraldatakse riigihangete registris (toetuse saaja ost) , siis see põhimõte ei kehti ehk lubatud on tööd , teenust või vara hankida endaga või omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses . T aotleja ei või sätestatud nõuete eiramiseks jaotada osadeks kavandatavat tööd või teenust , mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks ega vara, mis on funktsionaalselt koostoimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Eelnõu §-s 10 sätestatakse o stumenetluse korraldamine elektrooniliselt riigihankeregistris (RHR) , kui toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem , olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse (RHS) mõistes . Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri (RHR) kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole hankijad riigihangete seaduse (RHS) tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on kättesaadavad rahandusministeeriumi veebilehel . Hanke läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses“. Hanke võib läbi viia ka peale PRIA otsus t toetuse saamis e kohta. S ellisel juhul esitab toetuse saaja toetatava tegevuse eelarve. Nõude v iia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsitingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada omavahel nõudeid, mis kohalduvad RHS-i tähenduses hankijatele ja isikutele, kes ei ole hankijad RHS-i tähenduses , et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset ostumenetlust rakendatakse valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ning teistes EL liikmesriikides . Ostumenetlus riigihangete registri kaudu võib anda ligi 30% madalama tegeliku kulu. H ankija t riigihangete seaduse § 5 tähenduses eelnõuga kavandatavas toetusmeetmes ei ole . Eelnõu §-s 11 sätestatakse maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele . EMKVF-i toetust makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel ja mitte rohkem kui taotletud summa. EMKVF-i toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA. PRIA teeb EMKVF-i toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. EMKVF-i toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. EMKVF-i toetuse maksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav (KTKS § 53) . Tehtud kulu tõendav dokument võib olla selle isiku väljastatud arve või arve-saatelehe koopia, kellelt taotleja tellis teenuse või töö. Näiteks reisiteenuse puhul peetakse m õistlikuks kuluks transpordivahendi turismiklassi. Transpordiettevõtja ehk reisiteenust osutava ettevõtja kinnitus võib olla ka näiteks bussi- või rongipilet , pardakaardi koopia . K oos maksetaotlusega esitatakse lähtuvalt tegevusest asjakohane tõendus tegevuse elluviimise kohta (nt turu-uuring, pilet, pardakaardi koopia, sertifikaadi või märgise saamise etappi tõendav dokument, sertifikaat , foto, video ) . Turu-uuringut ei avalikustata . Piiratud ulatuses kolmanda osapoolega (PRIA) turu-uuringu tulemuse jagamine on seotud avaliku raha osakaaluga ehk toetuse määraga selles tegevuses . Toetuse määra on selgitatud seletuskirja osas eelnõu § 3 kohta . Eelnõu § 11 lõigetes 5-6 sätestatakse, et v iimase maksetaotlusega esitatakse Euroopa Liidu ja riigisiseste tulemusnäitajate tegelikud tulemused arvude või hinnanguna, mida kasutatakse toetusmeetme analüüsimisel . Ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisast I. Taotlusega esitatav ühine tulemusnäitaja on toetatavast edendus- ja teavitustegevusest kasusaavate isikute (inglise keeles entities on nii eraisik, FIE kui äriühing) arv, keda tegevuse elluviimine reaalselt mõjutab. Näiteks organiseerib mittetulundusühing, kes esindab valdkonna ettevõtjaid, ühise ekspositsiooni messil osalemiseks ning taotleb selleks toetust. Kasusaajateks on sellisel juhul ekspositsioonis osalevad ettevõtjad, kellel on aktiivne võimalus edendada oma äritegevust, hoida ja luua ärikontakte. Ärikontakt on igasugun e kontakt või suhtlus, mis toimub ärisuhte või tehingu loomise, arendamise, säilitamise, teenindamise või muul viisil edendamise kontekstis. Andmeid toetusmeetme analüüsimiseks antakse ka toetuse taotlemise etapis prognoosina. Täpsemalt on seda selgitatud seletuskirja osas eelnõu § 7 kohta. T uru-uuringu korral märgitav uuringu tulemuse mõju ettevõtja edasistele tegevustele r iigisisese tulemusnäitaja na aitab analüüsida, kas ja milliseid järgmisi tegevusi tehtud investeering esile kutsus või kutsub . Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord . PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud toetatava tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, taotluses toodud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. PRIA teeb EMKVF-i toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi ( KTKS § 53 lg 3 ). EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist; 3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus; 4) nõuetekohast taotlust ei ole võimalik rahuldada käesoleva paragrahvi lõike 2, 3, 4 või 5 kohaselt ( KTKS § 45 lg 6 ) . Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. Kaalutlusõigus selle otsuse tegemisel puudub. PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul § s 11 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates . PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks (KTKS § 53 lg 4) . Kontrollimisele kulub aega erinevalt, sõltuvalt sellest, kas saab piirduda dokumentide kontrolliga või tuleb käia ka kohapeal , 5-25 tööpäeva . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 art ikkel 74 lõige 1 punkt b sätestab, et 80 päeva jook s ul pärast maksetaotluse esitamist peab makse olema laekunud taotleja arvele , juhul kui kõik on nõuetekohane. Kui toetuse maksmise otsus on tehtud, toimub toetuse maksmise otsusest teatamine taotlejale ning makse toetuse saaja arveldusarvele pea-aegu automaatselt 1-2 tööpäeva jooksul. Mida kiiremini esitatakse korrektsed andmed ja dokumendid toetuse maksmiseks, seda kiiremini teeb PRIA o t suse ja maksab toetuse välja. Eelnõu §-s 1 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused , mida tuleb järgida tegevuse elluviimise järgselt viis aastat või kuni viimase toetusosa maksmiseni. . Toetuse saaja käesoleva määruse tähenduses on toetuse taotleja, kelle toetuse taotlus on rahuldatud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi j a nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021 / 1139 . Eelnõuga kehtestatavad toetuse põhimõtted kooskõlastatakse EL Komisjon i ja EMKVF seirekomisjon i liikmetega . Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, ei rakendata Euroopa Liidu direktiivi ega kehtestata uusi kohustusi Eesti elanikele. Eelnõuga luuakse tingimused toetuse saamiseks Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika ellu viimiseks. Toetuse taotlemine on vabatahtlik. 4. Määruse mõjud Määrusel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju regionaalarengule ja riigi (toidu)julgeolekule kohaliku toiduga varustatuse jätkumise tagamise kaudu. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on keskmine . Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning elu- ja looduskeskkonnale. Määruse sihtrühm ja otsesed kasusaajad on : 1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või kalandusturu korraldamise seaduse kohaselt tunnustatud kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit, kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega; 2) mittetulundusühing, kelle liikmed on punktis 1 nimetatud valdkonda esindavad ettevõtjad ja valdkondlikud erialaliidud ning kelle põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise edendamisega . Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjaid on Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris 2023. aasta 28. aprilli seisuga 107 ettevõtjat 112 tegevusloaga tegevuskohas. Ettevõtetest ~50% on mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Suuri, üle 250 töötajaga ettevõtteid otseselt ei ole, küll aga on paar ettevõtet, keda võib suureks lugeda ettevõtete gruppi kuulumise kaudu. Suured ettevõtjad määruse sihtrühma ei kuulu. Osad kala käitlevad et t evõtjad on ka vesiviljelejad ehk kasvatavad kalu või vähke . Merevetikaid töötlevad lisaaine saamiseks üksikud ettevõtjad. Kalakasvatajaid, kes kala käitlemisega ei tegele, on lisaks 13 ettevõtjat ja vähikasvatajaid 21 ettevõtjat. Seega on sihtgrupp kokku ligi 142 ettevõtjat, kes on väga erinevad nii suuruse, tegevussuundade, mahtude kui ekspordivõimekuse poolest. Kalapüügiga või vesiviljelusega tegelevaid tunnustatud tootjaorganisatsioone on viis, lisaks üks tootjaorganisatsioonide liit. Seni on sihtgrupi ettevõtjate hulgast suurema ekspordipotentsiaaliga olnud ligi 20 ettevõtjat. Aastas osaletakse ligi kümnel messil, nii Eestis, EL-is, kui EL-i välistes riikides. Saadud on MSC sertifikaate nii tootmisele kui kalavarudele (ahven, koha, räim). EMKF -ist kasutati turu-uuringu suuna toetust üksikutel te emadel, mis pakuvad huvi mitmele ettevõtja le , enamik uuringuid valmis teiste EMKF meetmete toel . EMKVF - i teine eesmärk neljast on, et kalapüük ja vesiviljelus ning kala töötlemine ja turustamine on muutuvates oludes majanduslikult konkurentsivõimelised, tagavad toiduga kindlustatuse ning on samal ajal säästvad ja arvestavad keskkonnaga. EMKVF - ist antavad toetused aitavad saavutada EL-i üleseid keskkonna- ja kliimamuutuste leevendamise ning nendega kohanemise eesmärke. Mõju majandusele. Eesti toorainega isevarustatuse tase on kalapüügitoodete puhul sõltuvalt aastast kolm-neli korda suurem, kui me ise suuda me ära tarbida, ning seepärast suur osa toodangust eksporditakse. Globaalne turg on kriisides ebastabiilsem. Eesti kalatöötlejate toodangu vastu on huvi maailmas üsna suur ning viimastel aastatel on meie ettevõtjate toodang jõudnud rohkem kui 50 riiki. Laiast ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa toodangust üksikutele ekspordipartneritele, näiteks Rootsile ja Soomele, kuid samuti toimib turg sõjast räsitud Ukrainaga. 2022. aastal oli Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot, mis võrreldes 2021. aastaga suurenes 38%. Ekspordikäibest kolmandatesse rii kidesse moodustas kala ja vähid 14% . Eesti päritolu k ala , vähilaadse i d ja veeselgrootu i d eksporditi 115 miljoni euro väärtuses, mis on 8% kogu Eesti päritolu toidukaupade ekspordist, lisaks arvestataval hulgal tooteid kalast ja vähilaadsetest. Imporditud kalad, vähilaadsed ja veeselgrootud , peamiselt Norrast, moodustasid imporditud toidukaupade hulgast 7% väärtusega 155 miljonit eurot, lisaks arvestataval hulgal tooteid kalast ja vähilaadsetest . I mpordis sisaldub ka taasväljaveetav (re - eksport) kaup ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit . Tabel 1. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2022 vs 2021, mln € − 15 peamist väljaveoartiklit Kaubaartikkel 2021 mln € 2022 mln € väärtuse muutus % koguse muutus % kaubagrupi osakaal ekspordikäibes 2022 % Külmutatud kala, v.a kalafileed 33,0 39,9 21,0 -1,8 2,7 Vähid 28,7 39,0 35,8 4,2 2,6 Kalatooted ja -konservid, kaaviar 23,8 26,9 13,0 -12,2 1,8 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , Statistikaamet Tabel 2. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade import 2022 vs 2021, mln € − 15 peamist sisseveoartiklit (impordis sisaldub ka taasväljaveetav (reeksport) kaup ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit) Kaubaartikkel 2021 mln € 2022 mln € väärtuse muutus % koguse muutus % kaubagrupi osakaal ekspordikäibes 2022 % Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha) 35,7 42,2 18,2 -6,6 2,0 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , Statistikaamet Kala- ja kalatooteid eksporditi Eestist 2022. aastal 209 mln euro eest (koos re-ekspordiga), 2021. aastaga võrreldes kasvas eksport 35 mln euro võrra (+20%). Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi samaks ja moodustas ~75% ekspordist. Kalatööstus on orienteeritud ekspordile ja sihtriike oli kokku 56. Joonis 1. Kala ja kalatoodete eksport, sh Eesti päritolu eksport ja import rahalises väärtuses aastatel 2018-2022 Allikas : Statistikaamet Eestis toodetud või töödeldud kala ja kalatoodete ekspordikäive oli 154 mln eurot, moodustades 10% Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordikäibest. Aastases võrdluses kasvas käive 18%. Ekspordikäibest moodustab suurima osa külmutatud kala (26%), vähilaadsed (25%) ning kalatooted ja –konservid (18%). Kalasektori olulisemad sihtriigid olid Rootsi (11% ekspordikäibest), Ukraina (10%), Hiina (9%) ja Soome (7%). Rootsi, Soome, Norra, Läti, Ukraina, Šveits, Island ja Hiina on läbi aastate kalasektori kõige püsivamad ekspordipartnerid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Eesti päritolu kala ja kalatoodete eksport tootegruppide lõikes aastal 2022 Kaubaartikkel 2021 mln € 2022 mln € 2022/21 väärtuse muutus (%) 2022/21 koguse muutus (%) peamised sihtriigid 2022, % kaubagrupi ekspordikäibest Eluskalad 1,1 0,0 -100,0 -100,0 - Värske või jahutatud kala 1,3 0,9 -33,3 -23,0 Läti 60%; Rootsi 16%, Taani 12%; Saksamaa 3% Külmutatud kala 33,0 39,9 21,0 -1,8 Ukraina 36%; Portugal 16%; Valgevene 13% Kalafileed ja muu kalaliha 21,8 24,5 12,5 75,5 Šveits 25%; Hispaania 19%; Soome 12%; Prantsusmaa 6%, Valgevene 6% Kuivatatud, soolatud, suitsukala 6,9 6,7 -3,6 -21,1 Soome 44%; Belgia 15%; Taani 10%, Saksamaa 8% Vähilised 28,7 39,0 35,8 4,2 Hiina 43%, Island 25%, Rootsi 14%, Taani 6% Limused ja molluskid 0,06 0,05 -19,03 -44,2 Moldova 78%, Ukraina 22% Tooted ja konservid kalast 23,8 26,9 13,0 -12,2 Soome 22%; Ukraina 14%; Leedu 13%; Läti 12% Tooted vähilistest 13,2 15,9 20,3 2,1 Rootsi 77%; Norra 14%; Soome 5%; Serbia 2% Kala ja kalatooted kokku 129,9 153,8 18,4 -1,5 Allikas: Statistikaamet Kala ekspordikogus jäi samale tasemele võrreldes 2021. aastaga. Kalatoodete ja –konservide ekspordimaht vähenes 11%. Kaubagruppide lõikes vaadatuna eksporditi koguseliselt enim külmutatud kala (53 800 t), kalatooteid ja- konserve (11 800 t), vähilisi (9800 t) ja kalafileed (4200 t). Joonis 2 . Eesti päritolu kala ja kalatoodete koguseline eksport aastatel 2018-2022 (tuhat t) Allikas : Statistikaamet 2022. aastal imporditi kala- ja kalatooteid 63 500 tonni 189 mln euro väärtuses. 2021. aastaga võrreldes vähenes import 2200 tonni võrra (-3%), impordiväärtus kasvas 38 mln euro võrra (+26%). Peamised päritoluriigid olid Soome, Norra, Leedu ja Läti. Koguseliselt imporditakse enim värsket või jahutatud kala (49%), külmutatud kala (19%) ja kalafileesid (14%). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Peamised ekspordi- ja impordiriigid koguse järgi aastal 2021 Eesti päritolu eksport tonnides Import (päritoluriik) tonnides Ukraina 33 940 Soome 24 518 Valgevene 6 773 Norra 10 197 Läti 6 434 Leedu 8 787 Leedu 4 811 Läti 2 991 Island 4 007 Venemaa 1 283 Hiina 3 876 Vietnam 1 235 Poola 3 429 Fääri saared 1 116 Portugal 2 783 Taani 1 010 Soome 2 337 Ameerika Ühendriigid 892 Rootsi 2 294 Poola 781 Moldova 1 896 Albaania 719 Norra 1 329 Euroopa Ühendus 693 Serbia 1 093 Kanada 665 Taani 892 Peruu 664 Ameerika Ühendriigid 747 Hiina 576 Allikas: Statistikaamet E kspo rdile fokuseeritud ettevõtjatel aitab turu-uuring paremini mõista turul toimuvaid protsesse ja sihturgude tarbijate ootuste nüansse, leida uusi võimalusi oma toodetele . Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on Eesti majanduses suur roll. Enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKE-d. Suurettevõtteid on Eestis vähe. Eestis on VKE-de suhtarv suurem kui EL-is keskmiselt. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonnas on ligi 50% ettevõtetest mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Taotleja ega PRIA halduskoormus seoses toetuse taotluse jt seotud dokumentide esitamise ja menetlemisega võrreldes EMKF perioodiga oluliselt ei muutu. Taotluse, maksetaotluse jt dokumentide esitamine ja menetlemine elektrooniliselt jätkub. Samuti jätkub andmete kogumi ne , mis aitavad EMKVF rakenduskava tulemusi hinnata. Lisanduvad mõned riigisisesed seire- ja tulemusnäitajad, mille kohta palutakse taotlejalt teavet, et täpsemalt analüüsida toetusmeetme tulemuslikkust. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi halduskoormus veidi väheneb, sest loobutakse toetuse kasutamise kavasse nimetamise etapist. Mõju looduskeskkonnale . Globaalne kalatarbimise kasv on ajendanud tootjaid üha paremini tarbijate eelistustega kohanema ja neile varakult reageerima. P õlvkon d a de teadlikkus keskkonnahoiust on tõusutrendis ning iga ostuga soovitakse ümbritsevat keskkonda võimalikult vähe halvasti mõjutada. Tarbija on hakanud järjest enam tundma huvi selle vastu, kuidas kaubanduses olev toode on temani jõudnud ning millist keskkonnajalajälge see omab. Üha sagedamini leiab lõpptarbija ostukorvist toote, millel on rääkida oma lugu. Tarbijad soovivad üha enam osta keskkonnasäästlikumaid tooteid . E ttevõtjad leiavad järjest enam võimalusi vähendada toidukadu tootmisel ja töötlemisel ning tarbida sisendressursse säästlikult ja tõhusamalt . Toetusmeede aita b kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise ga tegelevatel ettevõtjatel paremini mõista ning kohaneda erinevate tarbijate vajaduste ja nõudmistega. Selleks võimaldame neil osaleda messidel , tellida turu-uuringuid ning taotleda oma toodetele nende kestlikkust ja kvaliteeti näitavaid sertifikaate ja märgiseid. Sellega suureneb võimalus , et tarbijad saa vad kalapüügi- ja vesiviljelustooteid ostes teha võimalikult tervislik u ja kestlik u valiku. Roheüleminek pakub võimalusi ärieduks, vajadusel tuleb olla valmis oma ärimudelit muut m a. Näiteks võib sertifikaatide ja märgiste saavutamise ja hoidmise protsess vajada ettevõttes senisest suuremat või isegi rahvusvahelist meeskonda, kes erinevate serti fikaati de saamiseks vajalik k u info t koordineerib. Häid praktikaid võib leida Eesti toidutööstuse teistest valdkondadest, näiteks piimatööstus E p iim . 24% Eesti elanikest ostab sageli öko-, mahe- või ausa kaubanduse märgisega toidukaupu . Toidutööstustele, mille hulka kuulub ka kalatööstus, on ekspertide poolt soovitatud r akendada tootemärgistusi, mis annavad tarbijale infot tootmise keskkonna-, elurikkuse ning kohaliku sotsiaal-majandusliku mõju kohta . Kestlikkuse ja kvaliteedisertifikaatide taotlemine nõuab ka valdkonna keskkonnamõjudega tegelemist ja omab seeläbi kaudset soodsat mõju. S ertifikaatide taotlemine ja hoidmine aitab kaasa kalavarude säästlikule majanda misele . M eede võimaldab suurendada sektori tulusid. Suuremad tulud loovad ka paremaid eeldusi keskkonnasäästlike investeeringute tegemiseks ning seega omab meede kaudset positiivset mõju ka looduskeskkonnale. Oluline mõju loodusele sh looduslikule kalavarule puudub , kuna püütakse ja töödeldakse kalaliike, mille varu on reguleeritud kvootide abil või allub muul moel rangele kontrollisüsteemile . Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe põhimõtetega. Mõju sotsiaalsele keskkonnale . Meede omab otsest positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale ning seeläbi kaudset soodsat mõju ka inimeste tervisele ja varale ning teadus- ja arendustegevusele. Kalandussektori müügivõimekuse edendamine omab samuti soodsat mõju kalapüügi traditsioonide säilimisele ja kaudselt aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Kõik rakenduskavaga kavandatud sekkumised aitavad kas otseselt või kaudselt kaasa sotsiaalsele kaasatusele, vaesuse vähendamisele ja majanduskasvu edendamisele maapiirkondades. Erinevad EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised toetavad Läänemere piirkonna heaolu eesmärkide saavutamist , kuna paralleelselt keskkonnamõjude leevendamise toetamisega, aitavad meetmed tagada kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ning võimaldavad sektori kasvamist. Erinevad EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised toetavad toiduahela korraldamise eesmärkide saavutamist. Erinevad EMKVF 2021-2027 rakenduskava meetmed ja sekkumised toetavad loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku eesmärkide saavutamist, kuna toetatakse nii ressursitõhusust, taastuvenergiale üleminekut, kui ka muid kalandus- ja vesiviljelussektori keskkonnamõjusid vähendavaid tegevusi. Samuti on kalapüük ja sageli ka vesiviljelus väiksema CO2-jalajäljega kui loomakasvatus maismaal ning kala osakaalu suurendamine toidulaual aitab kaasa antud eesmärgi saavutamisele. EMKVF 2021-2027 rakenduskava sekkumised loovad eeldused vesiviljeluse konkurentsivõime suurendamiseks, arvestades seejuures ka keskkonnahoiu ja ressursitõhususe tagamisega Erinevad innovatsioonitoetused ja teadlaste ning ettevõtjate koostöö toetused, samuti kalandusuuringute toetused tagavad olulisel määral täiendava info laekumist, mis võimaldab paremini kindlaks määrata ka vesiviljeluseks sobivaid alasid ja seeläbi toetada sinimajanduse kasvu. Eesti tegutseb viis kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni ning neile lisaks üks kilu- ja räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit. Tulundusühistute peamine eesmärk on turujõu omandamine. Eesti Kalatootjate Keskühistu tegevuse üks ilmekamaid näiteid on Paldiskisse rajatud kalajahu- ja kalaõlitehas. Tehas on võimaldanud kalapüüdjatel kogu oma tootmisahela vertikaalselt integreerida ehk ühistu liikmed suudavad toorainet koos efektiivselt püüda , töödelda ja turustada . Lisaks on ühistul olemas kõik vajalik toodete ladustamiseks ning kaupa turustatakse ühtselt ja koordineeritult. Praeguses majanduslikus olukorras annab see rohkem paindlikkust, mis võimaldab ka Ukrainas toimuva sõja keerdkäikudega paremini toime tulla. See on selge märk sellest, et ühistegevus loob parimad eeldused konkurentsivõime tõusuks. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ka edaspidi omandada kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel ühistegevuse kaudu üksiktegijatega võrreldes suurem turujõud ning luua turgudel paremad läbirääkimistingimused. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime tõstmiseks soodustame ühistegevust ka tulevikus, näiteks jätkates tootmis- ja turustamiskavade toetuse andmist. Mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele . Statistikaameti metoodika kohaselt on maapiirkond maalise ja väikelinnalise asustusega piirkonda. Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkonna konkurentsiv õimele, sest sihtrühma ettevõtjad paiknevad üle Eesti, nii maa- kui linnapiirkonnas . Eelnõu ei mõjutab maapiirkondasid teistmoodi kui linnapiirkondi . Maapiirk onna elaniku SKP elaniku kohta eurodes võib suureneda ning suhtelise vaesuse piir maapiirkonnas (protsent) tulla allapoole, kui üle Eesti paikneva d ettevõtjad on konkurentsivõimelised ja müügitegevuses edukad. Ettevõtted, kus tegeletakse kalapüügiga, vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, paiknevad üle Eesti kõigis maakondades. Toidutootmine on riigi julgeoleku strateegiline osa. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le mõningane lühiajaline lisakoormus toetuse taotluste vastuvõtmiseks vajaliku infotehnoloogilise lahenduse seadistamiseks , kuid see ei ületa kompetentsi piire. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina võimaldab muu hulgas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014‒2020 toetuste andmist juba 20 aastat. Taotlus ja maksetaotlus esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et taotleja ja menetleja halduskoormus (ajakulu) on võimalikult väike. Määrusel puudub oluline mõju riigi kaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse korraldusele , elu keskkonnale , infotehnoloogia ja infoühiskonnale , haridus ele , kultuurile ja spordile . Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Riigi välissuhted võivad mõningal määral mõjutada ekspordi sihtturgude valikut või edenemist sihtturgudel. Kaks kolmandikku kalatoodete ekspordist suundub EL välistesse riikidesse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meede t rahastatakse rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest 70 % kaetakse Euroopa Mere ndus- , Kalandus - ja Vesiviljelus fondist ning 30 % Eesti Vabariigi eelarvest . Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele. Rakendamisega seotud kulud planeeritakse tavapäraselt tulevastes riigieelarvetes, need on seotud kalanduse programmiga. Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus e kogu eelarve on 3 miljonit eurot. Meetme eelarve on jaotatud kolmeks osaks vastavalt tegevustele. Eelarve jaguneb järgmiselt: turu-uuringute toetamiseks on kavandatud eelarve 100 000 eurot, sertifikaatide toetamiseks on eelarve 500 000 eurot ning 2,4 miljonit eurot on kavandatud messide l osalemise (eksponendina või külalisena) toetamiseks . Taotluste vastuvõtmine alga b eeldatavasti 202 4 . aasta I kvartalis . Perioodi jooksul määratakse aastaeelarve turu-uuringute, sertifikaatide ja messide kohta igaühele eraldi. Taotluste vastuvõtt toimub selle eelarveosa raames jooksvalt aasta läbi. Meetme kohta kogutakse Euroopa Liidu ja riigi tasemel tulemusnäitajaid taotluse esitamise ja viimase maksetaotluse esitamise etapis. PRIA-l tuleb välistada kolme eri tüüpi tegevuste (turu-uuring, sertifikaat, messid) üleselt esitatava ühise Euroopa Liidu taseme tulemusnäitaja agregeerimisel kasusaava ettevõtja mitmekordset arvestamist . Meedet ei loeta määruse (EL) 2021/1139 artikkel 10 lõike 2 kohaselt riigiabiks, sest see on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelus toodete tootmise (kalapüük, vesiviljelus) ja töötlemise edendamiseks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud töötlemisettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti Kalaliit, rahvusvahelistes vetes tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti Kaugpüüdjate Liit , Läänemerel tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindava erialaliiduga Eesti Kalurite Liit , tootjaorganisatsioonidega Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Peipsi Kalandusühistu ning tootjaorganisatsioonide liiduga Eesti Kalatootjate Keskühistu. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 s eirekomisjon kooskõlastas toetatava tegevuse valimise metoodika ja kriteeriumid (eelnõu paragrahvid 2, 6, 7 ja 8) ajavahemikul 30. november kuni 14. detsember 2023. a. Määruse eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumile ning e-posti teel arvamuse esitamiseks PRIA-le.
0 3175 0 0 -2540 1519555 EELNÕU 0 7 . 0 3 .202 4 0 0 EELNÕU 0 7 . 0 3 .202 4 Määrus P erioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 alusel . § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus - , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021 – 2027“ (edaspidi rakenduskava ) meetme „Kalapüügi- ja vesivil jelustoodete turuarendustoetus “ raames antava toetuse (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kord . § 2 . Toetuse eesmärk ja t oetatav tegevus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada teadlikkust kalapüügi- ja vesiviljelustoodete omadustest, laiendada nende toodete turustusvõimalusi ning suurendada nende toodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet , aidates kaasa toiduga kindlustatusele . ( 2 ) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse lõikes 1 sätestatud eesmär kide saavutamisse: 1) turu- uuring u korralda mine ; 2) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelas konkurentsivõimet suurendava kestlikkust või kvaliteeti tõendava sertifikaa di või märgis e taotlemine (edaspidi koos sertifikaadi taotlemine ) ; 3 ) messi l eksponendina osalemine ; 4 ) messi külastamine ekspositsioonita . § 3. Toetuse vorm, maksimaalne suurus ja määr ( 1 ) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706 ) , artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis. ( 2 ) Toetuse maksimaalne suurus taotleja ühe taotlus e kohta taotlus voorus on: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud turu-uuringu korraldamise korral kuni 14 000 eurot; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud sertifikaadi taotlemise korral kuni 60 000 eurot; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud messil eksponendina osalemise korral kuni 15 000 eurot, kui toetuse taotleja on § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik ; 4) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud messil eksponendina osalemise korral kuni 250 000 eurot, kui toetuse taotleja on § 6 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isik; 5) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud messi külastamise korral kuni 15 000 eurot, kui toetuse taotleja on § 6 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isik. ( 3 ) Toetuse maksimaalne määr on: 1) 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest , kui t oetuse taotleja on § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik; 2) 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest , kui t oetuse taotleja on § 6 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isik. ( 4 ) Paragrahv 4 lõike s 2 sätestatud kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna alusel, mis on 256 eurot ühe taotluse kohta. ( 5 ) Lõikes 4 sätestatud ühikuhind on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a alapunktis ii sätestatud viisil. § 4 . Abikõlblik ud kulu d (1) Abikõlblikud on järgmised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevus t e elluviimiseks vajalikud kulud , mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistliku lt, majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks : 1) töö või teenuse tellimise või vara soetamise kulu; 2) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord “ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu . ( 2 ) Toetatava tegevuse osaks või b olla taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus. ( 3 ) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud t uru-uuringu korraldamise korral peab turu-uuringu te gema ettevõtja, kelle põhitegevusala äriregistri andmetel on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „ Kohtule dokumentide esitamise kord “ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) “ järgi turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste tegemine (EMTAK-i jao M alajagu 732). Väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud ettevõtja peab tegutsema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39 ), I lisa osa 73.2 järgi turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste tegemise valdkonnas. ( 4 ) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud messil eksponendina osalemise korral loetakse abikõlblik uks järgmine kulu: 1) messile registreerimise kulu ; 2 ) messipääsme kulu ja messile akrediteerimise kulu; 3 ) messistendi ren di kulu , stendi kujunduse kulu ning stendil kasutatava teenuse kulu, sealhulgas kindlustus-, haldus-, korist us -, valve-, sisustuse rendi, elektri-, vee- ja internetikulu; 4 ) ekspositsiooni, messistendi ja tootenäidiste veo kulu; 5 ) osaleva eksponendi st ettevõtja kolme esindaja ja taotleja kahe esindaja turismiklassi sõidu- ja majutuskulu ning viisa- ja reisikindlustuskulu; 6 ) teabe- või reklaammaterjalide valmistamise kulu ; 7 ) messi ametliku s kataloogi s , vee bilehe l või trükise s reklaamimise kulu ja messi territooriumil reklaamimisega kaasnev kulu; 8 ) ettevõtja andmete messi ametlikku kataloogi ja elektroonilisse andmebaasi kandmise kulu. ( 5 ) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud messi külastamise korral on abikõlblik järgmine kulu: 1) messipääsme kulu; 2) osaleva ettevõtja kahe esindaja ja taotleja ühe esindaja turismiklassi sõidu - ja majutuskulu ning viisa- ja reisikindlustuskulu . § 5 . Mitteabikõlblikud kulud A bikõlblik ud ei ole järgmi s e d kulu d : 1 ) toetuse taotleja ja toetuse saaja tavapärane tegevuskulu ja tööjõukulu ; 2 ) sularahamakse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 3 ) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide - ja kohtumenetluse korral menetluskulud ; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 64 nimetatud kulud samas artiklis sätestatud tingimustel ; 5) tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutakse muul moel ja mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist; 6 ) amortisatsioonikulu, mitterahaline sissemakse ja kulu, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras; 7 ) esinduskulu ja kingitused; 8 ) Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord “ §-s 7 sätestatud piirmäärasid ületav töölähetuse kulu; 9 ) isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu; 1 0 ) kulu, mis on tehtud pärast kalapüügi- või vesiviljelus toodete tarneahelas konkurentsivõimet suurendava sertifikaadi saamise tegevuse lõppu sertifikaadiga saadud taseme hoidmiseks , nagu sertifitseerimist tõendava märgistuse kulu, märgistuse kasutamise litsentsitasu ja aastamaksu kulu ; 1 1 ) kulu, mille k ohta on taotleja saanud toetust riigieelarve listest või muu dest Euroopa Liidu või välis abi vahenditest või muud tagastamatut abi; 12) sellise ettevalmistava töö kulu, millega ei kaasne § 2 lõikes 2 sätestatud tegevust; 1 3 ) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu . § 6 . Toetuse taotleja ja tal le esitatavad nõuded (1) Toetuse taotleja (edaspidi koos taotleja ) on : 1) f üüsilise st isikust ettevõtja või äriühing , kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise ga ; 2) kalandusturu korraldamise seaduse kohaselt tunnustatud kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit ; 3 ) mittetulundusühing, kelle liikmed on punktis 1 nimetatud äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesivilje lustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise edendamisega . (2 ) Taotleja vasta b järgmistele nõuetele: 1) äriühingust taotleja on mikro-, väike ne või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) , kohaselt; 2 ) ta l on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus; 3) ta on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 4) ta ei ole saa nud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või välis abi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ; 5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 6) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis; 7) tema riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 8 ) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 209 1 , 210, 389 1 , 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega; 9 ) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogudel või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, § s 76, 77, 78 või 78 1 , § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 ega karistusseadustiku § s 279, 344 või 345 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses; 10 ) kui taotleja on § 6 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik ning ta tegeleb toidu käitlemisega , on tal kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks, töötlemiseks või turustamiseks toiduseaduse § 8 kohaselt tegevusluba või on ta esitanud toiduseaduse § 7 kohaselt majandustegevusteate ; 1 1 ) kui taotleja on § 6 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik ja ta tegeleb vesiviljelus toodete tootmise, töötlemise või turustamisega , v älja arvatud vetikakasvatusega , on talle veterinaarseaduse § 27 punkti 1 alusel antud tegevusluba ; 1 2 ) kui taotleja on § 6 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik ning ta tegeleb kutselise kalapüügiga , on talle kalapüügiseaduse alusel antud kaluri kalapüügiluba või kalalaeva kalapüügiluba ja tema kalalaev on kantud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus “ alusel kalalaevastiku asjakohasesse segmenti . (3) P aragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud sertifikaadi taotlemise korral on taotlejaks § 6 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik. (4) P aragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud messi külastamise korral on taotlejaks § 6 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isik. § 7 . Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele ( 1 ) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 14 kalendripäeva . PRIA teatab iga § 2 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse kohta toetuse taotlemiseks eraldi tähtaja , välja arvatud § 2 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud tegevus ed, mille kohta teatab PRIA toetuse taotlemiseks ühise tähtaja. (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus) selleks ettenähtud tähtajal . (3) Taotleja võib ühe taotluse ga taotleda toetust üksnes ühe § 2 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse elluviimiseks. ( 4 ) PRIA peatab § 2 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse kohta taotluste vastuvõtmise, kui selle tegevuse toetuseks ettenähtud eelarve on ammendunud . Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. ( 5 ) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid : 1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed ; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotleja käibemaksukohustuslaseks registreerimise number; 4 ) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väike ne või keskmise suurusega ettevõtja ; 5 ) toetatava tegevuse nimetus, kirjeldus ning kavandatav elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja lõppkuupäev; 6 ) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud messil eksponendina osalemise korral messil osalevate ettevõt jate nimed ja arv , kirjalik kokkulepe osaleva ettevõtjaga , millal ja millisel messil ta osaleb , messiboksi pindala ning kirjeldus selle kohta, milline on taotleja varasem kogemus sarnase tegevuse elluviimisel ; 7 ) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus ; 8 ) teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu osa ; 9 ) pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohased selgitused, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse; 1 0 ) ostumenetluse viitenumber, kui taotleja on ostumenetluse riigihangete registris juba ellu viinud, juhul kui taotleja ei ole hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses ; 1 1 ) Euroopa Liidu tulemusnäitaja ja riigisisesed seire näitajad . ( 6 ) Lõike 5 p unktis 1 1 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib taotleja toetatavast tegevusest kasusaavate isikute arv u . (7) Lõike 5 p unktis 1 1 nimetatud r iigisiseste seire näitajate kohta märgib taotleja § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud turu-uuringu korraldamise korral, kas see sooritat akse riigi , kalapüügi- või vesiviljelustoote liigi või sellest valmistatud toote kohta . § 8 . T aotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ( 1 ) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse § st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6. (2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punktis 2 sätestatud alusel ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. ( 3 ) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamis est . ( 4 ) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. § 9 . Ostumenetlus (1) T aotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. ( 2 ) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. ( 3 ) T aotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumus e küsi mine ei ole objektiivselt võimalik , eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus . ( 4 ) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. ( 5 ) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. ( 6 ) T aotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust , mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv . Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. § 1 0 . Ostumenetluse korraldamine riigihan gete registris ( 1 ) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 6 0 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris. (2) Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. ( 3 ) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostu t eade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinna pakkumuse väljaselgitamiseks hinna pakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinna pakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinna pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik ; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteate le ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinna pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) hinna pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 nimetatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinna pakkumuste esitamise tähtaega ja parima hinna pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda ; 7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (5) T aotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust , mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv . Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. ( 6 ) Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. ( 7 ) Lõigetes 1–6 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist riigihangete seaduse kohase turu-uuringu . § 1 1 . Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) töö ja teenus on tehtud ja vastu võetud kas täielikult või osaliselt ; 2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning 3) töö, teenuse või vara eest on täielikult või osaliselt tasutud. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb; 3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta ; 4 ) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 5 ) andmed toetatava tegevus e kogumaksumuse muutumise kohta ; 6 ) Euroopa Liidu ja riigisisesed tulemusnäitajad , mis esitatakse viimase maksetaotlusega . (3) Koos maksetaotlusega esitatakse järgmised asjakohased dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö ; 4) turu-uuring , mis esitatakse viimase maksetaotlusega ; 5) sertifikaadi taotlemise etappi tõendav dokument või kalapüügi- või vesiviljelustoodete sertifikaat või märgis , mis esitatakse viimase maksetaotlusega ; 6) messil osale nud isiku turismiklassi edasi-tagasi transpordi piletite maksumuse hüvitamise korral lisaks kulu tõendavale dokumendile ka pardakaardi koopia või transpordiettevõtja kinnitus isiku reisil viibimise kohta; 7 ) nimekiri messi osalenud ettevõtjatest , mis esitatakse viimase maksetaotlusega ; 8 ) tegevuse elluviimist tõendav muu dokument või materjal . ( 4 ) Lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel ning lõike 3 punktis 3 nimetatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendaval dokumendil näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele. (5) Lõike 2 punktis 6 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib taotleja toetatavast tegevusest tegelikult kasusaanud isikute arvu . (6) Lõike 2 punktis 6 nimetatud r iigisiseste tulemusnäitajate kohta märgib taotleja: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud turu-uuringu korraldamise korral uuringu tulemuse mõju ettevõtja edasistele tegevustele ; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud sertifikaadi taotlemise korral , kas sertifikaat või märgis saadi või mitte ; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud messil eksponendina osalemise või § 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud messi külastamise korral säilitatud ja loodud ärikontaktide arv . § 1 2 . Toetuse maksmi s e tingimused ja kord (1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, taotluses esitatud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. ( 2 ) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetata va tegevuse ellu viimisel kõiki nõudeid. ( 3 ) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. ( 4 ) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates §-s 11 nimetatud maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest . ( 5 ) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest. § 1 3 . Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul järgmisi kohustusi: 1) täi dab § 6 lõike 2 punktides 1–3, 5 , 6 ja 8–1 2 sätestatud taotleja le esitatavaid nõudeid ; 2 ) erista b selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest ; 3 ) võimalda b te ha auditit, teostada järelevalvet või teha mu u d toetuse saamisega seotud kontroll i ning osuta b selleks igakülgset abi, sealhulgas võimalda b viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 4 ) esita b auditi tegemiseks , järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 5 ) näita b avalikkusele , et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi kooskõlas regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ; 6 ) teavita b PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule . ( 2 ) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab toetuse saaja: 1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid , taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 31. detsemb ril 2029 ; 2) järgima kalandusturu korraldamise seaduse § 52 lõikes 4 sätestatut ja tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele või ostumenetlusele ; 3) täitma § 6 lõike 2 punktides 4 ja 7 sätestatud taotleja le esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni ; 4) teavitama PRIA-t kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikes 4 sätestatust kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 07.03.2024 nr 1.4-3/309
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri
määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus“ eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Regionaalminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Kairi Šljaiteris
625 6569,
[email protected]
Karina Torop
625 6520,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: REM/24-0243 - Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.03.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/158daaaa-793b-42b4-9265-a918e6367197
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/158daaaa-793b-42b4-9265-a918e6367197?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main