Eelnõude edastamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Riigikantselei Meie 01.07.2025 nr 1.2-2/52-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ eelnõu ja seletuskirja ning tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise eelnõu ja seletuskirja. Palume kooskõlastada või esitada arvamus hiljemalt 31. juulil 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. sotsiaalministri määruse „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ eelnõu 2. sotsiaalministri määruse „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ seletuskiri 3. tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise eelnõu 4. tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Pank Tervisekassa Terviseamet Ravimiamet Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Ravimihulgimüüjate Liit  2 Nikita Panjuškin [email protected]  MINISTRI MÄÄRUS 01.07.2025 nr 1.2-2/52-1 Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruses nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3–5 järgmises sõnastuses: „3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja osutatav perearstiabi sama seaduse § 7 lõike 1 tähenduses; 4) ravimiseaduse § 26 lõikes 11 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja (edaspidi ravimite hulgimüüja) ravimite hankimine, säilitamine, väljastamine ja transport eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada; 5) ravimiseaduse § 29 lõikes 11 nimetatud üldapteegi tegevusloa omaja (edaspidi üldapteek) ravimite hulgimüüjalt vastu võtmine, säilitamine ja jaemüük koos sellega kaasneva ravimite alase nõustamisega.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „katkestuseni“ sõnadega „kogu riigis või teatud piirkonnas“; 3) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise taseme langus alla määruses kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine riigis või teatud piirkonnas, kui teenuse osutamist ei suudeta taastada määruses kehtestatud aja jooksul.“; 4) määrust täiendatakse §-dega 41–43 järgmises sõnastuses: „§ 41. Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud perearstiabi osutaja tagama perearstiabi kättesaadavuse vähemalt vältimatu abi ulatuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 tähenduses.  2 (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral toimub perearstiabi osutamise taastamine ühe tööpäeva jooksul. (3) Perearstiabi osutaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel: 1) elektrivarustuse häire ja katkestus; 2) telefoniside ja andmesideteenuse häire ja katkestus; 3) tulekahju; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus; 5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus; 6) rünnak üldarstiabi osutaja vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis; 7) tervishoiutöötajate ja -spetsialistide ajutine puudumine; 8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine; 9) olulise seadme ulatuslik tehniline rike; 10) olulise infosüsteemi häire ja rike; 11) küberintsident; 12) perearstiabi osutaja tegutsemine nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral; 13) perearstiabi osutaja evakueerimise või tegevuskoha mahajätmise vajadus; 14) teise perearstiabi osutaja vastuvõtmine tema tegevuskohast ümberpaiknemise korral, kui see toimub vastavalt Terviseameti kehtestatud korrale; 15) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine. (4) Perearstiabi osutaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. (5) Perearstiabi osutaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik korraldada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunniks. § 42. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab elutähtsa teenuse osutajast ravimite hulgimüüja tagama nõuetekohase ravimite hankimise, säilitamise, väljastamise ja transpordi eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada. (2) Ravimite hulgimüüja ei ole kohustatud tagama ravimite riiki toimetamist, kui see ei ole talle objektiivselt võimalik kriisiolukorra mõjude tõttu. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras, kui ei ole võimalik tagada kõikide apteekide varustatust ravimitega, tagab ravimite hulgimüügija ravimitega varustatuse eelisjärjekorras elutähtsat teenust osutavate üldapteekide ning haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate moodustatud haiglaapteekidele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud olukorras võib Ravimiamet vajaduse korral kehtestada täpsemad prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate vahel. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab ravimite hulgimüüja esimesel võimalusel, kuid mitte rohkem kui 48 tunni jooksul ravimite nõuetekohase säilitamise tingimused, ravimite väljastamise ja transpordi võimekuse ning ravimite vastuvõtmise võimekuse. (6) Ravimite hulgimüüja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:  3 1) elektrivarustuse häire ja katkestus; 2) telefoniside ja andmesideteenuse häire ja katkestus; 3) tulekahju; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus; 5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus; 6) rünnak ravimite laohoone vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis; 7) töötajate ajutine puudumine; 8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja ravimite varustusahela katkemine; 9) olulise seadme ulatuslik rike; 10) olulise infosüsteemi häire ja rike; 11) küberintsident; 12) ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tegutsemine ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral; 13) ravimilao evakueerimise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tegutsemiskoha maha jätmise vajadus. (7) Ravimite hulgimüüja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka häire, katkestuse korral ja hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. (8) Ravimite hulgimüüja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt viieks ööpäevaks. § 43. Üldapteegi tegevusloa omaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab elutähtsat teenust osutav apteek tagama ravimite hulgimüüjalt vastuvõtmise, säilitamise ja jaemüügi koos sellega kaasneva ravimitealase nõustamisega vähemalt 30 tundi nädalas. (2) Käesoleva paragrahvi lõiges 1 sätestatud ajaline nõue ei rakendu juhul, kui üldapteegi ravimite varud on ammendunud ja hulgimüüja ei ole võimeline neid täiendada. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab elutähtsat teenust osutav üldapteek 48 tunni jooksul ravimite säilitamise, vastuvõtmise ja väljastamise võimekuse. (4) Apteek peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama elutähtsat teenust osutava üldapteegi osas vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel: 1) elektrivarustuse häire ja katkestus; 2) telefoniside ja andmesideteenuse häire ja katkestus; 3) tulekahju; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus; 5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus; 6) rünnak apteegi(hoone) vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis; 7) proviisorite ja farmatseutide ajutine puudumine; 8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine; 9) olulise seadme ulatuslik tehniline rike; 10) olulise infosüsteemi häire ja rike; 11) küberintsident; 12) üldapteegi tegutsemine ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral; 13) üldapteegi evakueerimise või hoone mahajätmise vajadus;  4 (5) Apteek lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. (6) Apteek korraldab koostöös lepingupartneriga apteegiteenuse osutamiseks võimekuse vastu võtta võrguühenduseta kaardimakseid. (7) Apteek kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse katkesusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik korraldada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunni jooksul.“; 5) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kiirabibrigaadi pidaja, haiglavõrgu haigla pidaja ja perearstiabi osutaja teavitab elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse tekkimise ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust Terviseametit viivitamata, kuid hiljemalt ühe tunni jooksul häire või katkestuse avastamisest. (2) Ravimite hulgimüüja ja apteek teavitab elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust Ravimiametit viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul häire või katkestuse avastamisest. (3) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamata lisaks Terviseametile või Ravimiametile ka hädaolukorra seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud sündmus, mis võib kaasa tuua sellise hädaolukorra või hädaolukorra ohu, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti või Ravimiameti pädevusse. (4) Üksikasjalik sündmuse aruanne esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul lõikes 1 või 2 kirjeldatud sündmuse lõpust arvates. Üksikasjaliku sündmuse aruanne peab hõlmama vähemalt järgmist: 1) häirest või katkestusest mõjutatud kasutajate arv, osakaal ning prognoositav mõju; 2) häire või katkestuse toimumise aeg ja kestus; 3) sündmusest mõjutatud geograafiline piirkond (kui on asjakohane); 4) häire või katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 5) teenuse taastamiseks või häire või katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed.“; 6) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses: „11) elutähtsat teenust osutatav perearstiabi osutaja või teatud piirkonna perearstiabi osutajad ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 5 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul; 12) elutähtsat teenust osutatav ravimite hulgimüüja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 6 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 3 kehtestatud aja jooksul; 13) elutähtsat teenust osutatav apteek või teatud piirkonna apteegid ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 7 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul.“; 7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorda juhib Terviseamet kaasates ravimite tarnekindlusega seotud  5 küsimustes Ravimiameti, lähtudes hädaolukorra seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, ravimiseadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning hädaolukorra lahendamise plaanist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse elutähtsat teenust osutavate perearstikeskuste, apteekide ja ravimite hulgimüüjate teenuse kirjeldus, toimepidevuse nõuded, elutähtsa teenuse häirest teavitamise kord ning hädaolukorra väljakuulutamise tingimused ja juhtimine. 18.10.2024 jõustus hädaolukorra seaduse redaktsioon, millega laiendati elutähtsate teenuste loetelu. Seaduse § 53 sätestab, et uued elutähtsa teenuse osutajad peavad olema määratud hiljemalt 28.02.2026. Seaduse § 36 lõike 2 kohaselt korraldab Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste toimimise ja ravimitega varustamise kui elutähtsate teenuste toimepidevust. See tähendab, et uue hädaolukorra seaduse redaktsiooniga laiendatakse elutähtsa teenuse osutajate hulka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Elutähtsa teenuse osutajaks on seni olnud kõik kiirabibrigaadi pidajad ja haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad. Edaspidi lisanduvad elutähtsa teenuse osutajate hulka valitud perearstiabi osutajad, üldapteegid ja ravimite hulgimüüjad. Seni ei ole Eestis ükski neist olnud elutähtsa teenuse osutaja. Eelnõus on sätestatud uus kord, mille alusel saab riigis nimetatud teenuste kättesaadavust tagada kriisiolukordades. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht Susanna Jurs ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Eelnõu koostati koostöös Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Proviisorapteekide Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Ravimiameti ja Terviseametiga. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Tegemist on kehtiva määruse muutmisega, et tagada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse ja hädaolukorraseaduse rakendamine. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega hõlma isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesolev eelnõu muudab tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määrust nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“, täpsustades ja laiendades elutähtsate teenuste loetelu ning kehtestades uued toimepidevuse tagamise nõuded perearstiabile, ravimite hulgimüüjatele ja apteekidele. Muudatuste eesmärk on tagada elanikkonnale perearstiabi ja ravimite parem kättesaadavus kriisiolukordades ning parandada tervishoiusüsteemi valmisolekut hädaolukordadeks. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 punktidega, millega määratletakse uued elutähtsad teenused. Perearstiabi elutähtis teenus on vältimatu abi osutamine. Eelnõu ei piira vältimatu abi  2 definitsiooni, kuna tegemist on meditsiinilise otsusega. Perearsti ja -õe tegevusvaldkond on väga lai ning vältimatu abi piiritlemine õigusaktis ei oleks piisavalt paindlik ega tõhus. Ravimite hulgimüüja elutähtis teenus seisneb Eestisse saabunud ravimite vastuvõtmises, säilitamises, väljastamises ja transportimises Eesti piires. Ravimite hulgimüüja ei vastuta ravimite Eestisse toomise eest – sellise kohustuse kehtestamine ei oleks realistlik, kuna hulgimüüjad ei saa kontrollida tarneahela toimimist kriisiolukorras. Üldapteegi elutähtis teenus on ravimite vastuvõtmine ravimite hulgimüüjalt, nende säilitamine ja jaemüük koos ravimitealase nõustamisega. Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse elutähtsa teenuse häire definitsiooni. Perearstiabi osutajate ja üldapteekide tegevus ning selle katkemine avaldab mõju eelkõige piirkondlikul tasandil, mitte kogu riigis. Seetõttu täpsustatakse eelnõus, et ka piirkondliku mõjuga häiret käsitletakse elutähtsa teenuse toimepidevuse häirena. Eelnõu punktis 3 sõnastatakse ümber määruse § 2 lõige 3, et vähendada ristviiteid ning hõlmata ka uusi elutähtsa teenuse osutajaid. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust paragrahvidega 41-43. Kehtiv määrus sisaldab paragrahve, mis sätestavad elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded kiirabibrigaadi pidajale ning haiglavõrgu haigla pidajale. Kuna elutähtsa teenuse osutajate ringi laiendatakse, tekib vajadus kehtestada uued sätted ka teiste teenuseosutajate kohta. Paragrahv 41 sätestab perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded. Lõige 1 sätestab perearstiabi kättesaadavuse ulatuse elutähtsa teenuse toimepidevuse häire, hädaolukorra ja muu sarnase olukorra korral. Selle kohaselt tuleb perearsti kättesaadavus tagada vähemalt vältimatu abi ulatuses. Lõige 2 sätestab, et elutähtsa teenuse katkestuse korral taastab perearstiabi osutaja võimekuse osutada vältimatut abi ühe tööpäeva jooksul. Määruse § 2 kohaselt on toimepidevuse katkestus olukord, kus teenuse osutamine langeb alla kehtestatud taseme või lakkab täielikult. See tähendab, et teenuse täielikul või peaaegu täielikul katkemisel peab perearstiabi osutaja ühe tööpäeva jooksul suutma tagada vältimatu abi. Lõige 3 loetleb ohud, mida perearstiabi osutaja peab käsitlema riskianalüüsis ja arvestama toimepidevuse plaanis. Lõige 4 sätestab, et perearstiabi osutaja lähtub teenust toetavate teenuste hankimisel võimalusel partneri suutlikkusest tagada teenuse osutamine ka hädaolukorras. See suunab perearstiabi osutajaid võimalusel valima partnereiks näiteks elutähtsate teenuste osutajatest kommertspanku, telekommunikatsiooniettevõtteid ja muid teenuse pakkujaid. Lõige 5 kohustab perearstiabi osutajat kavandama riskianalüüsi põhjal meetmed, mis võimaldavad teenuse osutamist vähemalt 72 tunni jooksul. Kuigi nõue on sama mis haiglatel ja kiirabil, on perearstiabi osutaja väiksem ja suudab toimepidevuse tagamiseks vajaliku taristu (nt generaator, külmkapp, varud) tagada väiksema ressursiga. Ühtne 72-tunnine nõue lihtsustab Terviseameti kriisijuhtimist, tagades kõigilt teenuseosutajatelt sarnase valmisoleku. See annab hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ajaruumi, kui perearstikeskus ei suuda iseseisvalt olukorra lahendada. Paragrahv 42 sätestab ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded.  3 Lõige 1 sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevuse häire, hädaolukorra ja sarnaste olukordade korral peab hulgimüüja tagama ravimite nõuetekohase hankimise (välja arvatud riiki toomine, kui see ei ole objektiivselt võimalik), säilitamise, väljastamise ja transpordi. Lõige 2 täpsustab, et hulgimüüja ei ole kohustatud tagama ravimite Eestisse toimetamist, kui see ei ole kriisi iseloomu tõttu võimalik (nt sõda, rahvusvahelise tarneahela katkemine). Lõige 3 sätestab, et tarnehäire korral varustab hulgimüüja esmajärjekorras teisi elutähtsa teenuse osutajaid ning alles seejärel muid kliente. Lõige 4 sätestab, et ulatuslike tarneraskuste korral annab Ravimiamet täiendavad juhised selle kohta, keda peab ravimite hulgimüüja varustama eelisjärjekorras, lähtudes konkreetse olukorra hindamisest. Näiteks, võib kriisiolukord nõuda piirkondlikke haiglate või kiirabibrigaadide pidajate esmajärjekorras varustamist. Lõige 5 sätestab, et toimepidevuse katkestuse korral taastab hulgimüüja oma teenuse 48 tunni jooksul (tagades ravimite hankimise, säilitamise, väljastamise ja transpordi). Lõige 6 loetleb ohud, mida hulgimüüja peab käsitlema riskianalüüsis ja arvestama toimepidevuse plaanis. Lõige 7 sätestab, et ravimite hulgimüüja lähtub teenust toetavate teenuste hankimisel võimalusel partneri suutlikkusest tagada teenuse osutamine ka hädaolukorras. See suunab ravimite hulgimüüjaid võimalusel valima partnereiks näiteks elutähtsate teenuste osutajatest kommertspanku, telekommunikatsiooniettevõtteid ja muid teenuse pakkujaid. Lõige 8 kohustab hulgimüüjat kavandama riskianalüüsi põhjal meetmed, mis võimaldavad teenuse osutamist vähemalt viie ööpäeva jooksul riskide realiseerumisel. See annab hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ajavaru reageerimiseks. Paragrahv 43 sätestab üldapteegi tegevusloa omaja elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded. Lõige 1 sätestab, et üldapteek peab tagama ravimite vastuvõtmise, säilitamise ja jaemüügi koos ravimitealase nõustamisega vähemalt 30 tunni jooksul nädalas. Apteek ei saa tagada ravimite kättesaadavust, kui hulgimüüja tarnet ei võimalda. Ajaline nõue on vajalik, et tagada ravimite kättesaadavust inimestele. Lõige 2 sätestab, et kui apteegil puudub kaup ja varusid ei saa taastada, ei pea ta eelmises lõigus ajalist nõuet täitma. Lõige 3 sätestab, et elutähtsa teenuse katkestuse korral taastab apteek 48 tunni jooksul võimekuse ravimeid vastu võtta, säilitada ja väljastada. Lõige 4 loetleb ohud ja meetmed, mida üldapteek peab käsitlema riskianalüüsis ja arvestama toimepidevuse plaanis. Lõige 5 sätestab, et üldapteek lähtub teenust toetavate teenuste hankimisel võimalusel partneri suutlikkusest tagada teenuse osutamine ka hädaolukorras. See suunab üldapteeke võimalusel valima partnereiks näiteks elutähtsate teenuste osutajatest kommertspanku, telekommunikatsiooniettevõtteid ja muid teenuse pakkujaid. Lõige 6 kohustab apteeki koostöös lepingupartneriga tagama võimekuse võtta vastu kaardimakseid ka võrguühenduseta. Kuna enamik apteekides tehtavatest maksetest toimub elektrooniliselt, võib sidekatkestus või muu tehniline häire oluliselt piirata teenuse kättesaadavust. Võrguühenduseta kaardimaksete võimaldamine on praktiline lahendus, mis aitab säilitada apteegi töövõime olukorras, kus võrguühendus ei toimi, ning tagab ravimite kättesaadavuse elanikkonnale  4 ka kriisiolukorras. Analoogne nõue elutähtsa teenuse osutajaks määratud pankadele on sätestatud Eesti Panga Presidendi 13.07.2018. aasta määruse nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ § 5-s. Kuigi apteekidel ei teki lisakulu võrguühenduseta kaardimaksete vastuvõtmise valmisoleku eest, kuna selle tagamise kohustus lasub pankadel, peavad apteegid olema valmis teenust vastu võtma, sealhulgas kontrollima, et nende kasutuses olevad pangaterminalid toetavad nimetatud funktsiooni. Lõige 7 kohustab üldapteeki kavandama riskianalüüsi põhjal meetmed, mis võimaldavad teenuse osutamist vähemalt 72 tunni jooksul. Kuigi nõue on sama mis haiglatel ja kiirabil, on üldapteek väiksem ja suudab toimepidevuse tagamiseks vajaliku taristu (nt generaator, külmkapp, varud) tagada väiksema ressursiga. Ühtne 72-tunnine nõue lihtsustab Terviseameti ja Ravimiameti kriisijuhtimist, tagades kõigilt teenuseosutajatelt sarnase valmisoleku. See annab hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ajaruumi, kui üldapteek ei suuda iseseisvalt olukorra lahendada. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 järgnevalt: Lõige 1 sätestab, et kiirabibrigaadi pidaja, haiglavõrgu haigla pidaja ning perearstiabi osutaja on kohustatud teavitama Terviseametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul hetkest, mil tuvastatakse elutähtsa teenuse planeerimata katkestus või selle tekkimise oht, sündmus, mis oluliselt häirib teenuse toimepidevust, või selle vahetu oht, samuti hädaolukord või selle oht. Terviseamet korraldab vältimatu abi toimimist. Isegi lühiajaline vältimatu abi katkestus võib oluliselt mõjutada inimeste tervist ja elu, mistõttu on oluline Terviseameti õigeaegne teavitamine ja varajane sekkumine. Käesolevas lõikes on mõeldud esmast teavitust, mille eesmärk on edastada olemasolev piiratud teave Terviseametile. Lõige 2 sätestab ravimite hulgimüüja ja apteegi kohustuse teavitada Ravimiametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul hetkest, mil tuvastatakse elutähtsa teenuse planeerimata katkestus või selle tekkimise oht, sündmus, mis oluliselt häirib teenuse toimepidevust, või selle vahetu oht, samuti hädaolukord või selle oht. Nimetatud nõue erineb oluliselt eelnevas lõikes sätestatust, kuna ravimite varustamise valdkonnas esineb aeg-ajalt lühiajalisi häireid (nt makseteenuse tõrge), mis ei põhjusta ulatuslikku teenuse toimepidevuse häiret ega eelda kohest Ravimiameti sekkumist. 24 tundi on maksimaalne lubatud teavitamistähtaeg vastavalt hädaolukorra seaduse § 38 lõikele 3. Lõige 3 täpsustab elutähtsa teenuse osutaja teavitamiskohustust olukorras, kus teenuse toimepidevuse häire või katkestus on põhjustatud sündmusest, mis võib viia hädaolukorrani, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti ega Ravimiameti pädevusse. Näiteks tuleb kaugkütte katkestuse korral teavitada vastava teenuse osutajat. Lõige 4 sätestab kohustuse esitada üksikasjalik sündmuse aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellise sündmuse lõppemist nagu elutähtsa teenuse katkestus, katkestuse oht, olulise toimepidevushäire teke või hädaolukord. Nõue kehtestatakse vastavalt hädaolukorra seaduse § 38 lõikele 3. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 6, et täpsustada olukordi, mille ilmnemisel võib Terviseamet või Ravimiamet hinnata hädaolukorra väljakuulutamise vajadust. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi punktidega, mis käsitlevad uusi elutähtsa teenuse osutajaid. Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse hädaolukorra juhtimise korraldust olukordades, kus elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus või raskete tagajärgedega häire kujuneb hädaolukorraks. Uue sõnastuse kohaselt juhib tervishoiu hädaolukorda Terviseamet, kuid ravimite tarnekindlusega seotud küsimustes kaasatakse Ravimiamet. 3. Määruse mõjud Eelnõu eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale perearstiabi ning ravimite kättesaadavus kriisiolukorras. Määruse rakendamisel on suurim mõju määratavatele perearstikeskustele, apteekidele ning ravimite hulgimüüjatele, kellele luuakse uusi kohustusi, sealhulgas lisandub asutustele täiendavaid kulusid. Mõju avaldub ka Terviseametile ja Ravimiametile, kelle ülesanne  5 on teha ettepanekuid elutähtsa teenuse osutajate nimetamisel ning edaspidi täita elutähtsa teenuse korraldava asutuse ülesandeid. Eelnõul on mõju riigi julgeolekule ja majandusele. Teisi mõjusid ei ole tuvastatud. 3.1. Mõju riigi julgeolekule Sihtrühm: perearstikeskused Eelnõu rakendamine tugevdab perearstiabi osutajate toimepidevust kriisiolukordades, võimaldades neil jätkata vältimatu arstiabi osutamist ka hädaolukordades. Selle tulemusel paraneb esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus elanikkonnale ning tagatakse tervishoiusüsteemi olulisemate lülide stabiilne toimimine riikliku julgeoleku seisukohalt kriitilistes olukordades. See on vajalik inimeste tervise toetamiseks kriisiajal ning seeläbi nende heaolu, kriisivalmiduse ja kaitsetahte suurendamiseks, samuti vältimatu meditsiini liigse koormuse vältimiseks kriisiolukorras. Sihtrühm: apteegid ja ravimite hulgimüüjad Eelnõu soodustab apteekide ja ravimite hulgimüüjate suutlikkust tagada teenuse katkematu osutamine kriisiolukordades. Paraneb ravimite tarneahela toimepidevus, mis võimaldab tervishoiuasutustel ja elanikkonnal parema juurdepääsu vajalikele ravimitele. See omakorda suurendab elanikkonna varustuskindlust ja toetab tervishoiusüsteemi toimepidevust, millel on otsene positiivne mõju riigi siseturvalisusele ja kriisivalmidusele. Eelnõul on keskmine mõju julgeolekule, kuna uute elutähtsa teenuse osutajate nimetamine parandab oluliselt tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavust kriisiolukorras. 3.2. Mõju majandusele Sihtrühm: perearstikeskused, apteegid, ravimite hulgimüüjad Eelnõu põhjustab elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud perearstikeskustele, apteekidele ja ravimite hulgimüüjatele täiendavaid kulusid uute kohustuste täitmisel, mille suurus sõltub asutuse suurusest ja senisest toimepidevuse tasemest. Eelnõuga seotud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks on taotletud kokku 4 912 000 eurot riigieelarvest perioodiks 2026-2029. Vahendid on vajalikud toimepidevuse võimekuse loomiseks ja tagamiseks, küberrünnete tõkestamiseks ning kriisikoolituste läbi viimiseks. Lisaks sellele Vabariigi Valitsus juba otsustas eraldada 500 000 eurot 2026. aasta eelarvesse tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamiseks. Mõju elutähtsa teenuse osutajate majandusele on keskmine – uuest staatusest tulenevad kulud on püsivad, ent riiklikud toetusmeetmed on hetkel mittesüsteemsed. 4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisel otseseid püsikulusid riigiasutustele ei teki, välja arvatud tööjõukulud. Kuid kulud tekivad elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikutele. Samuti toob rakendamine kaasa halduskoormuse suurenemise Ravimiametile, Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile. Potentsiaalselt võivad tekkida kaudsed kulud Tervisekassale, kui toimepidevuse tagamisega kaasnevad püsikulud osutuvad planeeritust oluliselt suuremaks. Eelnõu rakendamisest tekkiv tulu väljendub tervishoiuvaldkonna kriisivalmiduse ja kerksusvõime parandamisel.  6 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise töörühmas osalesid peamiselt Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Ravimiameti esindajad. Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Tervisekassale, Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule.  EELNÕU 17.06.2025 MINISTRI MÄÄRUS 01.07.2025 nr 1.2-2/52-1 Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 7 ning ravimiseaduse § 26 lõike 13 ja § 29 lõike 13 alusel. § 1. Perearstiabi osutaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks (1) Terviseamet teeb kooskõlastatult Tervisekassaga Sotsiaalministeeriumile ettepaneku perearstiabi osutaja määramiseks hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutajaks (edaspidi elutähtsa teenuse osutaja). (2) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga elutähtsa teenuse osutajaks määratavate perearstiabi osutajate arvu võttes arvesse üleriigilist riskianalüüsi, hädaolukorra lahendamise plaani ja muid ohuhinnanguid. (3) Perearstiabi osutajate, keda elutähtsa teenuse osutajaks määrata, arvu kehtestamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 1) määratakse ainult nii palju perearstiabi osutajaid elutähtsa teenuse osutajateks, kui on teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalik; 2) igas maakonnas määratakse vähemalt üks elutähtsa teenuse osutaja maakonna keskusesse või mujale, arvestades rahvastiku paiknemist; 3) enam kui 30 000 elanikuga maakonnas või üleriigilise riskianalüüsi või hädaolukorra lahendamise plaani alusel kõrgema riskitasemega piirkonnas võib määrata elutähtsa teenuse osutajaks rohkem kui ühe perearstiabi osutaja, arvestades nii elanikkonna kui perearstiabi osutajate paiknemist. (4) Terviseamet võtab perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks nimetamise ettepaneku tegemisel arvesse: 1) perearstiabi osutaja asukohta arvestades patsientide ligipääsetavust, teiste tervishoiuteenuste osutajate lähedalolu ning asjaolu, et kaetud peab olema võimalikult suur osa maakonna elanikkonnast 2) perearstiabi osutaja varem osutatud tervishoiuteenuste arvu ja mahtu; 3) perearstiabi osutaja juures töötavate tervishoiutöötajate arvu, eelistades suurema tervishoiutöötajate arvuga perearstiabi osutajaid; 4) perearstiabi osutaja ruumide suurust, kriisivalmidust ja toimepidevust soodustavaid tegurid; 5) perearstiabi osutaja sisseseadet ja varustuse sobivust elutähtsa teenuse osutamiseks; 6) perearstiabi osutaja soovi saada elutähtsa teenuse osutajaks. (5) Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna, nimetades elutähtsa teenuse osutajaks piirkonnas asuvatest perearstiabi osutajatest enim kriisidega toimetulekuks valmis olevat.  2 (6) Juhul, kui Terviseametil ei ole võimalik teha ettepanekuid kõigi vajalike perearstiabi osutajate elutähtsa teenuse osutajaks nimetamiseks samal ajal, tehakse ettepanekud vastavalt valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga kinnitatud kavale. (7) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks määramise mõistliku aja jooksul pärast Terviseametilt ettepaneku saamist. § 2. Hulgimüügi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks (1) Ravimiamet teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja (edaspidi hulgimüüja) määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. (2) Sotsiaalministeerium otsustab elutähtsa teenuse osutajateks määratavate hulgimüüjate arvu võttes arvesse üleriigilist riskianalüüsi, hädaolukorra lahendamise plaani ja muid ohuhinnanguid ning hulgimüüjate nomenklatuuri ja turumahu alusel. (3) Ravimiamet lähtub hulgimüüja elutähtsa teenuse osutajaks nimetamise ettepaneku tegemisel järgmistest põhimõtetest: 1) eelistatakse suurema nomenklatuuriga hulgimüüjat ja hulgimüüjat, kes väljastab suuremat nomenklatuuri ravimeid apteekidele; 2) eelistakse hulgimüüjat, kelle inimravimite turumaht on viimase kolme aasta jooksul olnud keskmiselt vähemalt 10%; 3) Elutähtsa teenuse osutajaks võib määrata ka hulgimüüja, kes käitleb üksikut, kuid hädaolukorra lahendamiseks asendamatut humaanravimit, kui varasemate punktide alusel nimetatud hulgimüüjad ei suuda seda piisavas koguses turustada. (4) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga hulgimüüja määramise elutähtsa teenuse osutajaks mõistlikku aja jooksul pärast Ravimiametilt ettepaneku saamist. § 3. Üldapteegi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks (1) Ravimiamet teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku üldapteegi tegevusloa omaja (edaspidi apteek) määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. (2) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga elutähtsa teenuse osutajaks määratavate üldapteekide vajalikku arvu võttes arvesse üleriigilist riskianalüüsi, hädaolukorra lahendamise plaani ja muid ohuhinnanguid. (3) Apteekidest elutähtsa teenuse osutajate vajalikku arvu kehtestamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 1) määratakse nii palju apteeke, kui on teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalik; 2) igas maakonnas määratakse vähemalt üks apteek elutähtsa teenuse osutajaks kas maakonna keskuses või mujal, arvestades rahvastiku paiknemist; 3) enam kui 30 000 elanikuga maakonnas või üleriigilise riskianalüüsi või hädaolukorra lahendamise plaani alusel kõrgema riskitasemega piirkondades võib määrata elutähtsa teenuse osutajaks rohkem kui ühe apteegi, arvestades nii elanikkonna kui apteekide paiknemist. (4) Ravimiamet võtab arvesse järgmist: 1) apteegi asukohta, arvestades klientide ligipääsetavust, teiste tervishoiuteenuse osutajate lähedalolu ning seda, et teenindusulatus kataks võimalikult suure osa maakonna elanikkonnast; 2) erialatöötajate arvu, eelistades suurema erialatöötajate arvuga apteeke; 3) apteegi ruumide suurust, kriisivalmidust ja toimepidevust soodustavaid tegureid; 4) apteegi sisseseade ja varustuse sobivust elutähtsa teenuse osutamiseks; 5) apteegi võimekust ravimeid valmistada ja jaendada;  3 6) apteegi omanikuks oleva proviisori soovi saada elutähtsa teenuse osutajaks. (5) Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna, nimetades elutähtsa teenuse osutajaks piirkonnas asuvatest apteekidest enim kriisidega toimetulekuks valmis oleva apteegi. (6) Juhul, kui Ravimiametil ei ole võimalik teha ettepanekuid kõigi vajalike apteekide elutähtsa teenuse osutajaks nimetamiseks samal ajal, tehakse ettepanekud vastavalt valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga kinnitatud kavale. (7) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga apteegi elutähtsa teenuse osutajaks määramise mõistliku aja jooksul pärast Ravimiametilt selleks ettepaneku saamist. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri määruse „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Elutähtsa teenuse osutajaks on seni olnud kõik kiirabibrigaadi pidajad ja haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad. Edaspidi lisanduvad elutähtsa teenuse osutajate hulka valitud perearstiabi osutajad, üldapteegid ja ravimite hulgimüüjad. Seni ei ole Eestis ükski nendest olnud elutähtsa teenuse osutaja. Eelnõus sätestatakse kriteeriumid, mille alusel isikud valitakse elutähtsa teenuse osutajaks nimetamisel. See on vajalik, et tagada läbipaistvus ja selgus valdkonnas, kus kõiki eraõiguslikke asutusi, kes tagavad samalaadset teenust oma valdkonnas, ei nimetata elutähtsa teenuse osutajaks. 2024. aasta 18. oktoobril jõustus hädaolukorra seaduse redaktsioon, millega laiendati elutähtsate teenuste loetelu. Seaduse § 53 sätestab, et uued elutähtsa teenuse osutajad peavad olema määratud hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. Seaduse § 36 lõike 2 kohaselt korraldab Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste toimimise ja ravimitega varustamise kui elutähtsate teenuste toimepidevust. Uue hädaolukorra seaduse redaktsiooniga laiendatakse elutähtsa teenuse osutajate hulka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht Susanna Jurs ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Eelnõu koostati koostöös Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Proviisorapteekide Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Ravimiameti ja Terviseametiga. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Tegemist on uue määruse kehtestamisega, et tagada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse ja hädaolukorraseaduse rakendamist. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega hõlma isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahvis 1 sätestatakse perearstiabi osutaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks. Lõikes 1 sätestatakse, et Terviseamet teeb ettepaneku Sotsiaalministeeriumile perearstiabi osutaja määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. Terviseamet teeb ettepaneku kooskõlastatult Tervisekassaga, et arvestada kogu perearstiabi ostmise protsessiga. Terviseameti ettepanekud on vajalikud, kuna Terviseamet on elutähtsa teenuse korraldav asutus ning tervishoiualase hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab elutähtsa teenuse osutajaks määratavate perearstiabi osutajate arvu. See on vajalik selleks, et Terviseametil oleks teada, kui paljude perearstiabi osutajate kohta on vaja teha ettepanekud. Minister lähtub otsuses üleriigilisest riskianalüüsist, hädaolukorra lahendamise plaanist ja muudest ohuhinnangutest. Mainitud muud  2 ohuhinnangud on sageli piiratud juurdepääsuga dokumendid (salajased), nende loetelu on lahtine, mistõttu nende nimetamine määruses ei ole võimalik. Lõikes 3 sätestatakse, millistele põhimõtetele tuginetakse perearstiabi osutajate elutähtsaks teenuseks määramisel. Määramisel arvestatakse riigi ja elanikkonna vajadusi, hinnates piirkonnapõhiselt, milline on optimaalne teenusepakkujate arv, keda kriisiolukorras vaja läheb. Eesmärk on võimaldada perearstiteenuse kättesaadavus igas maakonnas vastavalt elanikkonna arvukusele ja paiknemisele. Kui elanikkond ületab 30 000 inimese piiri või on muul põhjusel määratud kõrge riskitasemega (näiteks üleriigilise riskianalüüsi või hädaolukorra lahendamise plaani alusel), võib elutähtsa teenuse osutajaks määrata rohkem kui ühe perearstiabi osutaja maakonnas. Lõikes 4 kirjeldatakse tingimusi, mida võetakse arvesse perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks nimetamise ettepaneku tegemisel. Lõikes 5 täpsustatakse, et kõiki eeltoodud kriteeriume arvestatakse tervikuna. Elutähtsa teenuse osutaja määramisel võivad erinevad kriteeriumid piirkonniti omada erinevat kaalu. Seetõttu valitakse perearstiabi osutaja, kes on kriisiolukorras kõige tõhusam. Lõikes 6 sätestatakse, et juhul kui Terviseamet ei saa teha ettepanekuid kõigi vajalike perearstiabi osutajate nimetamiseks samal ajal, tehakse ettepanekud vastavalt valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud kavale. Säte on vajalik, sest perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks on vaja nimetada üle kahekümne perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks, kuid Terviseametil ei ole võimalik samaaegselt toetada nii paljude partnerite kohustuste täitmist. Kavandatav kava sisaldab põhimõtteid, mille kohaselt nimetatakse esmajärjekorras elutähtsa teenuse osutajaks need perearstiabi osutajad, kelle mõju kriisiolukorras on kõige suurem – st kelle teenuse maht on suurim ja kes asuvad kõige tihedamini asustatud piirkondades. Lõikes 7 täpsustatakse, et Terviseamet teeb ettepaneku perearstiabi osutaja määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. Ettepaneku alusel otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, keda määrata elutähtsa teenuse osutajaks, ja teeb seda mõistliku aja jooksul. Säte on oluline, et iga määratav isik saaks individuaalse haldusakti, mis loob valdkonnas ühetaolise selguse selle kohta, kes on elutähtsa teenuse osutaja ja kes mitte. Paragrahvis 2 sätestatakse ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks. Lõikes 1 sätestatakse, et Ravimiamet teeb ettepaneku Sotsiaalministeeriumile ravimite hulgimüüja tegevusloa omaja määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. Ettepanekud on vajalikud, kuna Ravimiamet on elutähtsat teenust korraldav asutus. Lõikes 2 sätestatakse, et Sotsiaalministeerium otsustab elutähtsa teenuse osutajaks määratavate ravimite hulgimüüjate arvu. See on vajalik selleks, et Ravimiametil oleks ettepanekute tegemisel teada sihtarv. Vajaliku arvu määramisel võetakse arvesse üleriigilist riskianalüüsi, hädaolukorra lahendamise plaani ja muid ohuhinnanguid ning hulgimüüjate nomenklatuuri ja turumahtu. Mainitud muud ohuhinnangud on sageli piiratud juurdepääsuga dokumendid (salajased), nende loetelu on lahtine, mistõttu nende nimetamine määruses ei ole võimalik. Eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus kriisiolukorras. Lõikes 3 loetletakse tingimused, millest Ravimiamet lähtub ettepaneku tegemisel hulgimüüja elutähtsa teenuse osutajaks määramisel. Säte aitab tagada, et määratakse need hulgimüüjad, kellel on suurim mõju. Kavandatav säte toob otsustusprotsessi selged, sisulised ja põhjendatud eelistused. Lõikes 4 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister määrab ravimite hulgimüüja elutähtsa teenuse osutajaks käskkirjaga mõistliku aja jooksul pärast Ravimiametilt ettepaneku saamist. Säte  3 on oluline, et iga määratav isik saaks individuaalse haldusakti, mis loob valdkonnas ühetaolise selguse selle kohta, kes on elutähtsa teenuse osutaja ja kes mitte. Paragrahvis 3 sätestatakse üldapteegi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks. Lõige 1 näeb ette, et Ravimiamet teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku määrata elutähtsa teenuse osutajaks üldapteegi tegevusloa omaja. Ettepanekud on vajalikud, kuna Ravimiamet on elutähtsat teenust korraldav asutus. Lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga elutähtsa teenuse osutajaks määratavate üldapteekide vajaliku arvu, võttes arvesse üleriigilist riskianalüüsi, hädaolukorra lahendamise plaani ja muid ohuhinnanguid. Mainitud muud ohuhinnangud on sageli piiratud juurdepääsuga dokumendid (salajased), nende loetelu on lahtine, mistõttu nende nimetamine määruses ei ole võimalik. Eesmärk on tagada ravimite kättesaadavus inimestele ka kriisiolukorras. Lõikes 3 sätestatakse põhimõtted, millest lähtutakse elutähtsa teenuse osutajateks määratavate üldapteekide arvu määramisel. Määratakse vaid nii palju üldapteeke, kui on vajalik teenuse toimepidevuse tagamiseks — igas maakonnas vähemalt üks, vajadusel rohkem kõrgema riskitasemega või suurema rahvaarvuga piirkondades. Eesmärk on tagada apteegiteenuse järjepidevus ja kättesaadavus kogu Eestis. Lõikes 4 sätestatakse kriteeriumid, mida Ravimiamet arvestab ettepaneku tegemisel üldapteegi määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. Hinnatakse üldapteegi asukohta ja ligipääsetavust, erialatöötajate arvu, ruumide sobivust ja kriisivalmidust, varustust ja sisseseadet, ravimite valmistamise ja jaendamise võimekust ning omaniku (proviisori) valmisolekut teenust osutada. Säte tagab, et määratakse need üldapteegid, kellel on tegelik võimekus ja valmisolek. Lõikes 5 sätestatakse, et üldapteekide hindamisel võetakse kõiki kriteeriume arvesse tervikuna. Elutähtsa teenuse osutajaks määratakse piirkonnas see üldapteek, kellel on parim valmisolek kriisidega toimetulekuks. Kavandatav säte tagab, et otsus tehakse tervikvaate põhjal, mitte üksiknäitajate alusel, sest erinevatel kriteeriumidel võib olla piirkonniti erinev tähtsus. See võimaldab valida kõige sobivama apteegi, suurendades teenuse toimepidevust kriisiolukorras. Lõikes 6 sätestatakse, et juhul kui Ravimiamet ei saa teha ettepanekuid kõigi vajalike üldapteekide kohta üheaegselt, tehakse need ettepanekud vastavalt ministri käskkirjaga kinnitatud kavale. Säte on vajalik, sest ravimite kättesaadavuse tagamiseks tuleb määrata suur hulk üldapteeke elutähtsa teenuse osutajaks, kuid Ravimiametil ei ole võimalik samaaegselt toetada nii paljude partnerite kohustuste täitmist. Kavas sätestatakse põhimõtted, mille kohaselt määratakse esmalt need üldapteegid, mille mõju kriisiolukorras on kõige suurem – st need, mis asuvad kõige tihedamini asustatud piirkondades. Lõikes 7 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister määrab apteegi elutähtsa teenuse osutajaks käskkirjaga mõistliku aja jooksul pärast Ravimiametilt ettepaneku saamist. Säte on oluline, et iga määratav isik saaks individuaalse haldusakti, mis loob valdkonnas ühetaolise selguse selle kohta, kes on elutähtsa teenuse osutaja ja kes mitte. 3. Määruse mõjud Eelnõu eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale perearstiabi ning ravimite kättesaadavus kriisiolukorras. Määruse rakendamisel on suurim mõju määratavatele perearstikeskustele, apteekidele ning ravimite hulgimüüjatele, kellele luuakse uusi kohustusi, sealhulgas lisandub asutustele täiendavaid kulusid. Mõju avaldub ka Terviseametile ja Ravimiametile, kelle ülesanne on teha ettepanekuid elutähtsa teenuse osutajate nimetamisel ning edaspidi täita elutähtsa teenuse korraldava asutuse ülesandeid.  4 Eelnõul on mõju riigi julgeolekule ja majandusele. Teisi mõjusid ei ole tuvastatud. 3.1. Mõju riigi julgeolekule Sihtrühm: perearstikeskused Eelnõu rakendamine tugevdab perearstiabi osutajate toimepidevust kriisiolukordades, võimaldades neil jätkata vältimatu arstiabi osutamist ka hädaolukordades. Selle tulemusel paraneb esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus elanikkonnale ning tagatakse tervishoiusüsteemi olulisemate lülide stabiilne toimimine riikliku julgeoleku seisukohalt kriitilistes olukordades. See on vajalik inimeste tervise toetamiseks kriisiajal ning seeläbi nende heaolu, kriisivalmiduse ja kaitsetahte suurendamiseks, samuti vältimatu meditsiini liigse koormuse vältimiseks kriisiolukorras. Sihtrühm: apteegid ja ravimite hulgimüüjad Eelnõu soodustab apteekide ja ravimite hulgimüüjate suutlikkust tagada teenuse katkematu osutamine kriisiolukordades. Paraneb ravimite tarneahela toimepidevus, mis võimaldab tervishoiuasutustel ja elanikkonnal parema juurdepääsu vajalikele ravimitele. See omakorda suurendab elanikkonna varustuskindlust ja toetab tervishoiusüsteemi toimepidevust, millel on otsene positiivne mõju riigi siseturvalisusele ja kriisivalmidusele. Eelnõul on keskmine mõju julgeolekule, kuna uute elutähtsa teenuse osutajate nimetamine parandab oluliselt tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavust kriisiolukorras. 3.2. Mõju majandusele Sihtrühm: perearstikeskused, apteegid, ravimite hulgimüüjad Eelnõu põhjustab elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud perearstikeskustele, apteekidele ja ravimite hulgimüüjatele täiendavaid kulusid uute kohustuste täitmisel, mille suurus sõltub asutuse suurusest ja senisest toimepidevuse tasemest. Eelnõuga seotud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks on taotletud kokku 4 912 000 eurot riigieelarvest perioodiks 2026-2029. Vahendid on vajalikud toimepidevuse võimekuse loomiseks ja tagamiseks, küberrünnete tõkestamiseks ning kriisikoolituste läbi viimiseks. Lisaks sellele Vabariigi Valitsus juba otsustas eraldada 500 000 eurot 2026. aasta eelarvesse tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamiseks. Mõju elutähtsa teenuse osutajate majandusele on keskmine – uuest staatusest tulenevad kulud on püsivad, ent riiklikud toetusmeetmed on hetkel mittesüsteemsed. 4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisel otseseid püsikulusid riigiasutustele ei teki, välja arvatud tööjõukulud. Kuid kulud tekivad elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikutele. Samuti toob rakendamine kaasa halduskoormuse suurenemise Ravimiametile, Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile. Potentsiaalselt võivad tekkida kaudsed kulud Tervisekassale, kui toimepidevuse tagamisega kaasnevad püsikulud osutuvad planeeritust oluliselt suuremaks. Eelnõu rakendamisest tekkiv tulu väljendub tervishoiuvaldkonna kriisivalmiduse ja kerksusvõime parandamisel. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise töörühmas osalesid peamiselt Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Ravimiameti esindajad. Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Tervisekassale, Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule.