Saatja: "Kristi Sarap" <
[email protected]>
Saaja: "Krister Kivi" <
[email protected]>
Teema: Vs: kiirem päring Postimees Nädalast
Kuupäev: 2025-05-15 09:53
Tere, Krister!
Ravimiameti poolt saate nüüd põhjalikud vastused (ehk liigagi põhjalikud,
aga saate vajadusel ise lühendada).
Ravimiameti poolt vastab ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.
Panen vastused küsimus-vastus vormis teele.
Kui on lisaküsimusi-täpsustusi, vastame meeleldi.
Ikka head
Kristi Sarap
Ravimiameti kommunikatsiooninõunik
[email protected] <mailto:
[email protected]>
1. Kas Ravimiamet saaks palun anda ülevaate, kui palju kaalulangetusravimeid
(retseptiga ja vabamüügis Eestis hetkel müügil on; olen ise saanud aru, et
vabamüügis on üks: Orlistat)?
„Orlistaat on toimeaine nimetus. Eestis on orlistaat apteegist saadaval nii
käsimüügiravimina (Orlistat Sandoz 60 mg) kui retseptiravimina (Xenical 120
mg). Xenicali on Tervisekassa andmetel 2025. a. Eestis välja kirjutatud
ühele inimesele. 2025 a. I kvartalis kasutas käsimüügiravimina orlistaati
igapäevaselt ligikaudu 800 inimest.
Selgitus: See arvutus on ligikaudne, sest ravimkasutust arvutatakse
defineeritud päevadoosi abil ja kui mitu inimest seda päevadoosi 1000st
inimesest igapäevaselt võtab (DPD/1000/ööpäevas). Orlistaadi DPD on 360 mg
ehk retseptiravimi annus (120 mg kapsel 3 korda ööpäevas), I kvartali
DPD/1000/ööpäevas on 0,3. Eesti elanikkonna peale ümber arvutatuna ja
käsimüügi annust arvestades saamegi ligikaudse 800 inimest.
Lisaks on kehakaalu langetamise näidustusega apteegis saada bupropiooni ja
naltreksooni sisaldav retseptiravim Mysimba. Tervisekassa andmetel on seda
2025 a. välja kirjutatud 79 inimesele. Müügiluba on kehakaalu langetamise
näidustusega ka semaglutiidi sisaldaval retseptiravimil Wegovy (süstitav
ravim), kuid seda ei turustata Eestis. Sama toimeainet sisaldavaid, kuid
diabeedi näidustusel registreeritud Ozempicut (süstitav) ja Rybelsust
(tabletid), on arstid Eestis teadaolevalt kehakaalu langetamiseks välja
kirjutanud. 0% soodusmääraga Rybelsust on tänavu välja kirjutatud enam kui
7300 inimesele ja Ozempicut enam kui 10 000 inimesele. Täpsemaid andmeid
tuleks küsida Tervisekassast (väljakirjutised diabeedi raviks või
kaalulangetuseks).
Müügiluba on ka tirsepatiidil, millel on sarnaselt semaglutiidile nii
diabeedi kui kehakaalu langetamise näidustus. Sellest aastast alates
turustatakse seda Eestis Mounjaro nime all - Tervisekassa andmetel on seda
välja kirjutatud enam kui 530 inimesele. Täpsemaid andmeid tuleks küsida
Tervisekassast (väljakirjutised diabeedi raviks või kaalulangetuseks).
Lisaks on müügiluba liraglutiidil, millel sarnaselt semaglutiidile ja
liraglutiidile on diabeedi näidustus Victozal ja Liraglutid Zentival ning
kehakaalu langetamise näidustus Saxenda nimelisel ravimil, mida ei
turustata. Victozat on 2025.a. välja kirjutatud 36 inimesele. Täpsemaid
andmeid tuleks jällegi küsida Tervisekassast (väljakirjutised diabeedi
raviks või kaalulangetuseks).
Seega võib eelnimetatud ravimid jagada kolme erineva toimemehhanismiga
rühma: 1. orlistaat, 2. bupropioon koos naltreksooniga ja 3. semaglutiid,
tirsepatiid ja liraglutiid.
1. Orlistaat toimib seedetraktis – takistab rasva lagundamist, mistõttu
rasvad ei saa imenduda.
2. Bupropiooni ja naltreksooni kombinatsioon töötab üle kesknärvisüsteemi
vähendades söögiisu.
3. Glükagooni sarnase peptiid-1 (GLP-1) retseptori agonistid semaglutiid,
liraglutiid ja tirsepatiid suurendavad insuliini eritumist ja vähendavad
glükagooni eritumist glükoosi taseme kontrolli all hoidmiseks; mõjutavad nii
seedetrakti kui ka kesknärvisüsteemi, aidates suurendada täiskõhutunnet ja
vähendada söögiisu.“
2. Kuidas jõuti otsuseni, et Orlistat on Eestis vabamüügis? Miks on mõni
kaalulangetusravim saadaval vaid retseptiga ja teine on käsimüügitoode?
„Retseptiravimina on orlistaati Euroopa Liidus turustatud alates 1998.
aastast Xenical 120 mg kapslitena. Kui müügiloa hoidja umbes kümme aastat
hiljem taotles 60 mg orlistaati sisaldavale ravimile müügiluba, siis oli
piisavalt kogunenud andmeid toimeaine ohutusprofiili kohta. Alli nimelise
ravimi käsimüügiravimina turustamise lubamiseks hinnati andmeid
liikmesriikide poolt Euroopa Ravimiameti koordineerimisel ja müügiloa
väljastas Euroopa Komisjon. Seda hakati turustama 2009. aastal
Euroopa Liidu teistes riikides on orlistaati nii retsepti- kui
käsimüügiravimina turustatud aastaid (käsimüügiravimina hinnanguliselt
miljonid ja retseptiravimina kümned miljonid inimesed).
Eestis alustati Xenicali turustamist 1999. aastal ning Allit turustati
aastatel 2009-2012, misjärel vähese huvi tõttu selle turustamisest loobuti.
Kõrgajal (2010. a) kasutas 300 eesti elanikku orlistaati igapäevaselt
annuses 360 mg ööpäevas.
Ravimi toimemehhanism on lihtne – see seisneb seedetraktis rasva lõhustava
ensüüm lipaasi pärssimises. Kui rasv ei lõhustu sooltes, siis see väljub
organismist väljaheite või õlise määriva eritisena. Arvestades ravimi
toimemehhanismi ja sellest tingitud kõrvaltoimeid on orlistaat abistav
enesekontrollivahend vähese rasvasisaldusega dieedi järgimisel.
Orlistaat süsteemselt praktiliselt ei imendu. Eestis ei ole orlistaadi
kasutamisega seoses tekkinud tõsiste kõrvaltoimete kohta teateid saadetud.
Xenical on retseptiravim, sest selles on toimeainet kaks korda rohkem – 120
mg, samuti on see näidustatud suurema kaaluga inimestele - rasvtõvega
patsientidele, kelle kehamassiindeks (KMI) on 30 kg/m2 või suurem või neile
ülekaalulistele, kelle kehamassiindeks on 28 kg/m2 või suurem, aga kaasnevad
riskifaktorid.
60 mg orlistaati sisaldavad käsimüügiravimid on näidustatud ülekaalulistele
patsientidele kehamassiindeksiga 28 kg/m2 või enam.
Seega, mida suurem kehakaal ja/või kaasnevad riskifaktorid, tuleb
kaalulangetus võtta ette arsti juhiste järgi. Üldiselt kehtib kõigi ravimite
puhul see, et tõsiste ja ravimiteta mitteparanevate haiguste ravi määrab ja
patsiendi ravikulgu jälgib arst.“
3. Kui võrrelda erinevaid Eestis saadavalolevaid kaalulangetusravimeid, siis
mille poolest erinevad nende kõrvaltoimed?
Eestis turustatavad kaalulangetuseks kasutatavad ravimid võib jagada kolme
erineva toimemehhanismiga rühma (1. orlistaat, 2. bupropioon koos
naltreksooniga ja 3. semaglutiid, tirsepatiid ja liraglutii) ja nagu ka
nende toimemehhanism, nii ka ohutusprofiil on täiesti erinev. Kõik
ravimitega seostatavad kõrvaltoimed on loetletud ravimiteabes. Samuti
ettevaatusabinõud ja hoiatused, mida tuleb järgida ja tähele panna.
Retseptiravimi puhul otsustab arst, millise ravimi ta patsiendile välja
kirjutab ning siis eeldaks, et arst ka juhib patsiendi tähelepanu
võimalikele kõrvaltoimetele ja jagab nõuandeid ja hoiatusi, mis kõik ka
kirjas pakendi infolehes. Käsimüügiravimi puhul teeb kasutamise otsuse
patsient, mistõttu ka ravimi ohutusprofiili peaks patsient endale enne
raviga alustamist selgeks tegema. Apteeker saab vajadusel aidata teabega.
Orlistaadi kõige sagedasemad kõrvaltoimed on seotud seedetrakti häiretega.
Väga sageli (esineb rohkem kui ühel inimesel 10st) esineb õlist määrivat
eritist pärasoolest, kõhugaase koos roojamisega, roojapakitsust,
rasvast/õlist väljaheidet, õlist roojamist, kõhupuhitust ja pehme
konsistentsiga väljaheidet. Sageli (≥ 1/100 kuni < 1/10) esineb kõhuvalu,
roojapidamatust, vedelat väljaheidet ja sagenenud roojamist. Vähese
rasvasisaldusega dieet vähendab seedetrakti kõrvaltoimete tekkevõimalust.
Turustamise aja on teatatud ka divertikuliidi, pankreatiidi ja päraku
veritsuse tekkest.
Sageli (rohkem kui ühel inimesel 100st) on teatatud ärevuse tekkest, mis on
tõenäoliselt tingitud seedetrakti kõrvaltoimete kartusest või sekundaarselt
seedetrakti kõrvaltoimete tõttu. Turustamise ajal on teatatud veel mitmetest
kõrvaltoimetest (need on kõik kirjas pakendi infolehes).
Mysimbal (bupropioon koos naltreksooniga) on tõsiste kõrvaltoimete risk (vt
infolehest
<https://www.ema.europa.eu/et/documents/product-information/mysimba-epar-product-information_et.pdf>
https://www.ema.europa.eu/et/documents/product-information/mysimba-epar-product-information_et.pdf
või hiljuti avaldatud uudist
<https://www.ravimiamet.ee/uudised/euroopa-ravimiameti-hinnang-ravimile-mysimba-ohutuse-tagamiseks-tuleb-rakendada-taiendavaid>
https://www.ravimiamet.ee/uudised/euroopa-ravimiameti-hinnang-ravimile-mysimba-ohutuse-tagamiseks-tuleb-rakendada-taiendavaid)Ravimit
seostatakse enesetapumõtetega, võivad tekkida krambid, vererõhu tõus, rasked
nahareaktsioonid, kardiovaskulaarsed hakgused, maksakahjustus,
neerukahjustus, serotoniinisündroom (vaimse seisundi muutused, autonoomne
ebastabiilsus (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia),
neuromuskulaarsed häired (nt hüperrefleksia, koordinatsioonihäired, jäikus),
ja/või seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus)),
psühhiaatrilised kõrvaltoimed.
Semaglutiidil, liraglutiidil, tirsepatiidil on peamiselt seedetraktiga
seotud kõrvaltoimed, mille hulgas on ka oodatud kõrvaltoime – mao
aeglustunud tühjenemine vähendab söögiisu ja seeläbi langeb kehakaal (kuna
ravimi kõrvaltoime kõigil ei pruugi tekkida, siis ei pruugi ka kaal
langeda).
Paljudel patsientidel tekib iiveldus ja kõhulahtisus, oksendamine,
kõhupuhitus. Nagu kõigi diabeediravimitega, on oht hüpoglükeemia tekkeks,
ehk et veresuhkur langeb liiga madalale.
Mõned tõsisemad kõrvaltoimed on neil kolmel ka - nad võivad põhjustada
pankrease ehk kõhunäärmepõletikku, sapikivitõbe. Lisaks, isikutel, kellel on
suhkurtõvest tingitud silmakahjustus (diabeetiline retinopaatia) ja kes
kasutavad insuliini, on pisut suurem risk selle tüsistusteks võrreldes
nendega, kes GLP1 retseptori agoniste ei kasuta.
Ravimi kasutamise puhul on alati küsimus kasu-riski suhtes ning kas inimene
on raviefekti nimel valmis kõrvaltoimeid taluma.
4. Kes määrab kaalulangetusravimi hinna? Näiteks Ozempicu ühe kuu doos võib
USAs maksta umbes 1000 dollarit ja UKs ligi 180 naela (üle 200 euro), sellal
kui Eestis on hind alla 100 euro. Millest taolised suured erinevused?
Retseptiravimite, mis kuuluvad Tervisekassa soodusravimite loetellu, hinna
lepivad kokku ravimi müügiloa hoidja ja Tervisekassa. Seal arvutatakse hind
ravimi efektiivsuse alusel näidustusel, millele soodustust taotletakse,
võttes arvesse Eestile võimete kohaseid kulu-tõhususe piirmäärasid. See,
kuidas riikides ravimite hindu reguleeritakse, on erinev ning see võib
põhjustada ka suured kõikumised riikide lõikes.
Käsimüügiravimite puhul selliseid hinnaläbirääkimisi ei toimu ning algse
ravimi hinna määrab ravimi müügiloa hoidja, millele hulgimüüja ja apteek
saavad lisada seadusega kindlaks määratud juurdehindluse.
5. Mida arvata taoliste veebiapteekide nagu
<https://estmeds.com/ravim/ozempic/> https://estmeds.com/ravim/ozempic/ või
<https://ee.treated.com/kaalulangus/wegovy>
https://ee.treated.com/kaalulangus/wegovy kohta, kus jäetakse mulje, et
tellijale väljastatakse retsept veebiapteegi asukohamaas?
Viidatud veebiapteegist ravimite ostmist tuleks Ravimiameti hinnangul
vältida, kuna ei ole välistatud, et tegemist võib olla ravimite
ebaseadusliku müügi või petturlusega. Ravimiamet on viidatud veebilehe osas
teavitanud hiljuti ka Politsei- ja Piirivalveametit ning palunud hinnata
antud veebilehe seaduslikkust.
Viidatud veebilehelt on võimalik osta ja tellida retseptiravimeid ilma
retseptita, arstiga otseselt konsulteerimata. Sellisel viisil ostetud
ravimitega võib panna ohtu enda ja oma lähedaste tervise. Üheski Euroopa
Liidu internetiapteegis ei ole lubatud müüa narkootilisi ja psühhotroopseid
ravimeid
<https://ravimiamet.ee/ravimite-kaitlemine/narkootilised-ja-psuhhotroopsed-ained/narkootiliste-ja-psuhhotroopsete-ainete>
ega anaboolseid steroide või retseptita retseptiravimeid.
Väljastpoolt Eesti internetiapteeke ravimite tellimisel on oluline
kõigepealt veenduda, et tegemist on ametliku tegevusloaga
internetiapteegiga. Alates 2015. aasta juulist kasutavad kõik Euroopa Liidu
ravimiametite kontrollitud internetiapteegid ühtset logo. Alates 28.01.2022
lisandus logo nõue ka veterinaarravimeid müüvatele internetiapteekidele. Kui
logole klikkides avaneb liikmesriigi pädeva asutuse veebileht, siis on
tõendatud, et tegemist on logol kujutatud liikmesriigis seadusliku,
tegevusloaga ja heaks kiidetud ravimite müügi kohaga.
Ka Eesti internetiapteegid kasutavad selliseid logosid:
Ebaseaduslikule ja suure tõenäosusega võltsitud ravimite müügile viitab logo
puudumisele lisaks:
* Retseptiravimite müük retsepti ja patsiendi andmeid küsimata;
* Müüja kontaktandmete, aadressi või juriidilise isiku nime puudumine
veebilehel;
* Rohkete vigadega automaattõlkele viitav tekst;
* Veebis toodud müüja andmete ja tasumisel ülekande saajaks oleva isiku
andmete erinevus;
* Oluliselt soodsam hind või pakkumised stiilis „osta kaks ravimit ja saad
kolmanda tasuta kaasa“
* Müügikuulutus sotsiaalmeedias või kuulutuste portaalis;
* E-kirjas või tuttava-tuttava-tuttava tehtud pakkumine retseptiravimi
ostmiseks.
Saatja: Krister Kivi <
[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 14. mai 2025 12:21
Adressaat: RA Kommunikatsioon <
[email protected]>
Teema: kiirem päring Postimees Nädalast
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere! Tülitan ajalehest Postimees Nädal. Oleme plaaninud laupäevasesse
lehte loo kaalulangetusravimitest Eesti turul.
1) Kas Ravimiamet saaks palun anda ülevaate, kui palju kaalulangetusravimeid
(retseptiga ja vabamüügis Eestis hetkel müügil on; olen ise saanud aru, et
vabamüügis on üks: Orlistat)?
2)Kuidas jõuti otsuseni,et Orlistat on Eestis vabamüügis? Miks on mõni
kaalulangetusravim saadaval vaid retseptiga ja teine on käsimüügitoode?
3)Kui võrrelda erinevaid Eestis saadavalolevaid kaalulangetusravimeid, siis
mille poolest erinevad nende kõrvaltoimed?
4)Kes määrab kaalulangetusravimi hinna? Näiteks Ozempicu ühe kuu doos võib
USAs maksta umbes 1000 dollarit ja UKs ligi 180 naela (üle 200 euro), sellal
kui Eestis on hind alla 100 euro. Millest taolised suured erinevused?
5) Mida arvata taoliste veebiapteekide nagu
<https://estmeds.com/ravim/ozempic/> https://estmeds.com/ravim/ozempic/ või
<https://ee.treated.com/kaalulangus/wegovy>
https://ee.treated.com/kaalulangus/wegovy kohta, kus jäetakse mulje, et
tellijale väljastatakse retsept veebiapteegi asukohamaas?
Kas oleks lootust, et Ravimiamet jõuaks anda kommentaari neljapäevaks või
hiljemalt reede hommikuks?
tervitades
Krister Kivi