Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 02.02.2023 / 2-3/14-270;
Riigikantselei / 02.02.2023 / 7-1.2/23-00229
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus kaitseministrile (KK 270)
Adressaat: Kaitseministeerium
Ülesanne: Palun kaitseministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata
Riigikogu juhatusele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 16.02.2023
Lisainfo: Martin Helme küsimus Ukraina abistamise kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 02.02.2023
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Lp hr Taimar Peterkop .02.2023 nr 2-3/14-270
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Martin Helme esitatud kirjaliku küsimuse kaitseminister
Hanno Pevkurile.
Palun vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu kirjalik
digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Anita Möldre
631 6338,
[email protected]
Hanno Pevkur Kaitseminis t er Riigikogu liikme kirjalik küsimus 01.02.2023 Seoses Ukraina abistamisega Lugupeetud kaitseminister! Eesti on alates Venemaa täiemahulisest kallaletungist Ukrainale eelmise aasta veebruaris olnud kõige suurem panustaja Ukraina aitamisel. Arvestades meie rahvaarvu ja SKP-d, oleme olnud kõige suuremad relvaabi andjad Ukrainale nii SKP või per capita arvestuses. Kieli Maailmamajanduse Instituudi (IFW) andmetel on Eesti panus Ukraina abistamisse olnud 1,1% SKP-st, mis on ligi kaheksa korda rohkem võrreldes Saksamaaga, ligi viis korda rohkem võrreldes USA-ga, neli korda rohkem võrreldes Suurbritanniaga ja tervelt 22 korda rohkem võrreldes Prantsusmaaga. Ületame oma panusega ka selliseid Ukraina lähiriike nagu Poola, Tšehhi, Slovakkia või Ungari. Selle abistamise käigus on Eesti andnud ära hulgaliselt eri liike relvi ja laskemoona. Avalikest allikatest on teada, et Eesti andis ära kõik meile kuulunud 122mm haubitsad koos kogu selle juurde kuuluva laskemoonavaruga. Lisaks oleme ära andnud kõik meie 155mm haubitsad koos arvestatava koguse laskemoonaga . Kokku oleme ära andnud kolme suurtükiväepataljoni jagu suurtükiväe relvasüsteeme. Avalike allikate põhjal on meil hetkel vaid 18 K-9 „Kõu“ liikursuurtükki, ehk ühe suurtükiväepataljoni relvastus, kusjuures need liikursuurtükid on tellitud mitu aastat enne Ukraina sõda. Taoline tegevus on kahtlemata Ukrainat aidanud, kuid tekitab põhjendatud küsimuse, kui kaitstud me ise hetkel oleme. Seoses sellega palun vastata järgmistele küsimustele : Kui palju on Eesti andnud alates 2022. aasta algusest kuni tänaseni Ukrainale ära 122 mm haubitsaid? Kui palju on Eesti alates 2022. aasta algusest kuni tänaseni Ukrainale ära andnud 155 mm haubitsaid? Kui palju oli Eesti kaitseväe ja K aitseliidu relvastuses nimetatud relvi aktiivses kasutuses 2022. aasta alguse seisuga? Kui palju oli Eesti riigil nimetatud relvasüsteeme sõjaaja varudes või mitteaktiivses kasutuses 2022. aasta alguse seisuga? Kui palju oli Eestil nimetatud kahe relvasüsteemi osas lahinglaskemoona 2022. aasta alguses? Kui palju oli Eestil nimetatud kahe relvasüsteemi osas laskemoona, mis oli kas vananenud või arvelt maha kantud, kuid mis oli kasutuskõlblik? Kui palju on meil hetkel sellist moona? Kui palju on Eestil käesoleval hetkel vähemalt 120 mm kaliibriga kaudtule relvasüsteeme? Kui palju on Eestil käesoleval hetkel kasutuses olevate kaudtule laskesüsteemide laskemoona? Milliseid teisi relvi on Eesti Ukrainale annetanud ja millises koguses? Kui suur summa tuleb Eestil kulutada, et saada ära antud relvade asemele samas koguses uusi relvi? Mis aja jooksul nimetatud relvad Eesti kasutusse jõuavad? Mis aja jooksul nimetatud relvade väljaõppe järel nad kasutusse võetakse? Kas Teie hinnangul ning tuginedes Ukraina sõja kogemustele on ühest mitmikraketiheitjate patareist ja kahest suurtükiväepataljonist koosnev suurtükivägi Eesti iseseisva kaitsevõime tagamiseks piisav? Kuidas ja millises ajaraamistikus on kavas luua diviisi suurtükiväeüksus? Milline peaks see Teie arvates olema? Juhin tähelepanu, et mitte kõikide küsimuste vastused ei ole kaetud riigisaladusega. Samas on riigikogus olemas turvaruum, kus saab anda vastused küsimustele, mis on riigikaitse huvides salajased. Lugupidamisega Martin Helme Riigikogu liige /allkirjastatud digitaalselt/