.
Siseministeerium 01.02.2023 nr 5-3/23/378
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks Kaitseministri määruse „Kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9
„Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“
muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Arvamuse andmiseks:
Kaitseliit
Kaitsevägi
Välisluureamet
Lisa: 20221229_A_ÕO_sõjaväerelvad_EN.docx
20221229_A_ÕO_sõjaväerelvad_SK.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 2 7.01 .2023 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 9 . juuli 201 8 . a määruse nr 9 „ Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 3 lõike 6 alusel. Kaitseministri 9 . juuli 201 8. a määruse nr 9 „ Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord “ § 6 pealkirjas ja tekstis asendatakse läbivalt sõnad „ja elektrišokirelvad“ sõnadega „, elektrišokirelvad ja gaasirelvad“ vastavas käändes . Hanno Pevkur Kaitseminister Kusti Salm Kantsler
27.01 . 2023 Kaitseministri määruse „Kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord “ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse kaitseministri 9. juuli 2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord “ (edaspidi määrus nr 9 ) redaktsiooni RT I, 14.04.2020, 4 . Muudatused puudutavad julgeolekuasutuse ametnikule lubatud füüsilise kaitse volitusi ning on koostatud lähtuvalt 10.01 .2023 jõustu nud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega (RT I, 31.12.2022, 2) julgeolekuasutuste seadusesse tehtud muudatustest , ning kehtivast Kaitseväe korralduse seadusest (edaspidi KKS ). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik L iina Martinson (e-post:
[email protected] ) koostöös Välisluureameti ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit (e-post:
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse määruse nr 9 § 6 ning sätestatakse ka gaasirelva kohta arvestuse pidamine ning selle käitlemise nõuded. Määruse nr 9 kehtivas §-s 6 on sätestatud külmrelvade, pneumorelvade ja elektrišokirelvade kohta arvestuse pidamine ning nende käitlemise nõuded. Kuna külmrelvad, pneumorelvad ja elektrišokirelvad on üldjuhul riigivara, peetakse nende relvade üle arvestust peamiselt riigivaraseaduse kohaselt . K una osa neist relvadest on tsiviilkäibes keelatud, on vaja, et nende üle peetakse arvestust mitte üksnes raamatupidamisdokumentides, vaid peetakse arvestust ka nende käitlemise üle. Seevastu tsiviilrelvade valdkonda analoogselt reguleeriva siseministri 11.09.2018 määruse nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 9 reguleeritakse külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja gaasirelva kohta arvestuse pidamist. Määruses nr 9 gaasirelva nimetatud ei ole. Sõjaväerelv on relv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete ja teenistuskohustuste täitmiseks. Ülesanded ja kohustused, milleks sõjaväerelvad on ette nähtud, saab põhimõtteliselt jagada kaheks: 1) Kaitseväele ja Kaitseliidule lahingutegevuseks ja sõjaliseks väljaõppeks ning 2) Kaitseväele ja Kaitseliidule muude teenistusülesannete või -kohustuste ning Välisluureametile ja Kaitseministeeriumile teenistusülesannete täitmiseks. 10.03.2023 jõustuva julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega muudeti julgeolekuasutuste seadust (edaspidi JAS ) ning korrastati ja täiendati julgeolekuasutuse ametnikule lubatud füüsilise kaitse volitusi. Muu hulgas muudeti JAS § 35 , mille lõike 2 uue sõnastuse järgi on julgeolekuasutuse ametnikule lubatud relvad tulirelv, gaasirelv, külmrelv ning elektrišokirelv . Kehtiva KKS § 49 lõike 4 järgi on kaitseväelasele lubatud relvad külmrelv, gaasirelv ja tulirelv. Seega on nii julgeolekuasutuse ametnikule kui ka kaitseväelasele teenistusülesannete täitmiseks ette nähtud sõjaväerelvaks ka gaasirelv ning e eltoodust tulenevalt on vaja täiendada määruse nr 9 § 6 ning sätestada gaasirelva kohta arvestuse pidamine ning selle käitlemise nõuded. Tänase regulatsiooni järgi peaks sõjaväerelvaks oleva gaasirelva üle arvestuse pidamine toimuma üksnes raamatupidamislikult, mis aga ei ole mõistlik , pidades silmas, et ükski gaasirelva liik ei kuulu tsiviilkäibes keelatud relvade hulka. Gaasirelva käideldakse ning käitlemisega seotud arvestust peetakse ja dokumente registreeritakse asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht. Määruse nr 9 § 3 kohaselt on sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemine käesoleva määruse tähenduses sõjaväerelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedu, võõrandamine, valmistamine, hävitamine või sõjaväerelva kandmine, parandamine, ümbertegemine, lammutamine, laskekõlbmatuks muutmine ja laenutamine. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõul ei ole mõju majandusele, regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ega sotsiaalseid mõjusid. Määrus loob Välisluureametile ja Kaitseväele võimaluse pidada gaasirelvade üle arvestust külmrelvade, pneumorelvade ja elektrišokirelvadega samal alusel ja samas ulatuses ning kajastada seda ka määruse nr 9 § 6 lõike 2 alusel kehtestatud asutusesisestes kordades. See aitab tagada, et asutustel on ka gaasirelvade käitlemise üle võimalikult kindel kontroll , mis omakorda vähendab rikkumiste võimalust ja relvade väärkäitlemisest tulenevaid ohte. Muudatusega luuakse õigusselgus ja parem kooskõla KKS §-ga 49 ning alates 10.01.2023 kehtiva JAS §-ga 35. Seotud mõjud on kirjeldatud seaduseelnõu 721 SE juures. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatustega ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele l isakulu ega tulu. Muudatuste rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi julgeolekuasutuste ega Kaitseväe koosseisus ega struktuuris. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuivõrd muudatuste jõustumine ei eelda aeganõudvaid ümberkorraldusi riigiasutuste tegevuses. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele, Kaitseliidule ja Välisluureametile.