Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega

. Justiitsministeerium 21.02.2023 nr 5-5/23/643 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 623SE_VVmäärused_EE.docx 623SE_VVmääruste_SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsuse määrustes muudatused, mis on seotud 1. aprillil 2023. a jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse rakendamisega. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, kaitseväekohustuslaste registri ja tervise infosüsteemi põhimäärustes muudatused, mis on seotud Kaitseministeeriumi valitsemisalas arstlike komisjonide tegevuse lõpetamise ning kaasnevate ümberkorraldustega kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamises. Seoses reservasendusteenistuse loomisega sätestatakse toetuse maksmine ka reservasendusteenistuses osalemise aja eest ning lisaks täpsustatakse Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud regulatsiooni, mis käsitleb tegevväelaste lähetusse saatmise või ümberasumisega seotud kulude hüvitamist. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Ametist Tõnis Sõnum, Mari-Ann Lõõnik, Andres Siplane, Gerli Morell ja Reelika Semjonov. Eelnõu ja seletuskirja koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga tehakse muudatused kuues Vabariigi Valitsuse määruses: 1) Vabariigi Valitsuse 27 . aprill i 20 04. a määrus nr 151 „ Kaitseministeeriumi põhimäärus “ ( RT I, 29.12.2022, 39 ); 2) Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrus nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ ( RT I, 14.12.2022, 14 ); 3) Vabariigi Va litsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „ Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus “ ( RT I, 30.08.2022, 3 ); 4) Vabariigi Valitsuse 1 . detsembr i 20 16. a määru s nr 1 38 „ Tervise infosüsteemi põhimäärus“ ( RT I, 03.08.2022, 4 ); 5) Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ (RT I, 22.11.2022, 10); 6) Vabariigi Valitsuse 4 . veebruar i 20 13. a määrus nr 22 „ Tegevväelasele ümberasumise hüvitise maksmise ja ümberasumisega seotud kulu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord “ (RT I, 06.02.2013, 6); 7) Vabariigi Valitsuse 21 . märts i 2013. a määrus nr 49 „ Tegevväelase lähetusse saatmise ning sellega seotud kulu hüvitamise tingimused ja kord“ (RT I, 06.02.2018, 13). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrust nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“, mille § 6 lõike 2 punktid 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse kohaselt arvatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalast välja Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti arstlikud komisjonid ning Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon, kuna kaitseväeteenistuse seaduse muudatuste jõustumisel lõpetatakse nimetatud haldusorganite tegevus. Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisega seotud ülesandeid asuvad täitma Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet ning terviseseisundi hindamisega seotud otsuste peale esitatud vaideid asub lahendama Kaitseministeerium. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Kehtiva määruse § 15 lõike 2 punkti 5 kohaselt on toetuse väejuhatuse ülesandeks korraldada tervishoiuteenuste osutamist ja tervisenõuetele vastavuse hindamist. Eelnõus toodud sõnastus on mõnevõrra laiem, kuna lisaks tervisenõuetele vastavuse hindamisele hõlmatakse ka teised kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisega seotud ülesanded. Sisulist muudatust sõnastuse täpsustamisega ei kaasne, kuna ka praegu on toetuse väejuhatuse kaudu korraldatud Kaitseväe arstliku komisjoni kõikide ülesannete täitmine. Sõnastuse täpsustamine on vajalik, et oleks üheselt mõistetav, millise struktuuriüksuse ülesandeks on tervikuna korraldada terviseseisundi hindamist Kaitseväes. Eelnõu § -s 3 sätestatakse muudatused Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus es nr 54 „ Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus “ . Eelnõu § 3 punktis 1 täiendatakse kaitseväekohustuslaste registri (edaspidi register ) põhimääruse § 8 lõiget 2 punktiga 11 ning lisatakse registri andmesubjekti isikuandmete loetellu õigustatud füüsilise isiku nimetamise avaldus. Tulenevalt kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikest 2 on kaitseväelas e l ja asendusteenistujal õigus nimetada füüsiline isik , kellele tema hukkumise korra l teenistusülesannete täitmise tõttu makstavast ühekordsest hüvitisest makstakse kuni 50 protsenti (edaspidi õigustatud isik ) . Seni kehtinud korra kohaselt esitati õigustatud isiku nimetamise avaldus kinnises ümbrikus struktuuriüksuse ülemale (asendusteenistuja esitab Kaitseressursside Ametile). Õigustatud isiku avaldus kehtib senikaua, kui isik ei ole seda tagasi võtnud. Seega kui ajateenija ajateenistuses olles esitab õigustatud isiku avalduse oma struktuuriüksuse ülemale, siis sama avaldus kehtib ka pärast ajateenistuse läbimist isiku reservteenistuses oleku ajal. Ümbrikus avalduste kogumisega kaasneb struktuuriüksustele administratiivne koormus ning üldjuhul avalduse teinud isikud unustavad, et nad avalduse on esitanud ja avalduses märgitud õigustatud isik ei pruugi enam vastata avalduse esitanud isiku tegelikule tahtele. Seetõttu hakatakse õigustatud isiku nimetamise avaldusi koguma digitaalselt allkirjastatult konteiner-failidena registris, kus registri andmesubjekt saab igal ajal oma tahteavalduse tagasi võtta ja esitada uue avalduse. Endiselt jääb võimalus esitada õigustatud isiku nimetamise avaldus suletud ümbrikuna struktuuriüksuse ülemale. Õigustatud isiku nimetamise avalduse saab andmesubjekt registrist igal hetkel tagasi võtta. Digitaalselt esitatud õigustatud isiku nimetamise avaldus säilitatakse registris üks aasta digitaalsesse registrisse kandmisest (eelnõu § 3 punkt 10). Eelnõu § 3 punktidega 2 ja 3 muudetakse registri põhimääruse § 8 lõike 5 punkte 1, 2 ja 6, mis sätestavad registrisse kantavad andmesubjekti terviseseisundi andmed. Nimetatud sätteid muudetakse, kuna arstlike komisjonide tegevus lõpetatakse. Kui kehtiva põhimääruse kohaselt kantakse registrisse teave arstlikku komisjoni kutsumise ja komisjonis viibimise, arstliku komisjoni otsuse ning arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemuste kohta, siis eelnõu järgi kantakse registrisse teave terviseseisundi hindamiseks määratud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute, tuvastatud kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse ning läbi viidud terviseseisundi hindamise (sh arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute) tulemuste kohta. Seega sisulisi muudatusi registrisse kantavate andmete osas ei kaasne. Eelnõu § 3 punktis 4 muudetakse üldsõnalisemaks põhimääruse § 8 lõike 7 punkti 11 sõnastus ning lisatakse, et andmesubjekti kaitseväekohustuse täitmise osas kantakse registrisse asendusteenistuse andmed. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt kogutakse teavet andmesubjekti asendusteenistusse asumise ja asendusteenistuse lõpetamise kohta ehk mis ajavahemikul isik asendusteenistuses käis, kuid tulenevalt 1. aprillil 2023. a jõustuvatest muudatustest kaitseväeteenistuse seaduses luuakse asendusteenistusele reservteenistuse süsteem, mille tõttu hakatakse registrisse kandma andmeid ka reservasendusteenistuse, teenistuskoha ja läbitud väljaõppe andmeid (eelnõu § 3 punkti 4 selgitus). Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse määruse § 8 lõikega 9 1 ning luuakse eraldi asendusteenistuse kohta kogutava teabe ja andmete loetelu. Asendusteenistuse läbimise andmetena hakatakse kandma teavet korralise asendusteenistuse ehk esmase väljaõppe saamise, korralise asendusteenistuse läbimise alguse ja lõpu ning asutuse, kus asendusteenistus toimus ning asendusteenistuses omandatud väljaõppe kohta. Reservasendusteenistuse andmetena hakatakse koguma teavet sarnaselt õppekogunemistega ning registrisse kantakse reservasendusteenistuse toimumisaeg ja periood, asutus, kus reservasendusteenistus toimus ning teave täiendava väljaõppe saamisest/läbimisest. Eelnõu § 3 punkti 6 kohaselt jäetakse seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega registri põhimääruse § 8 lõikest 11 välja sõnad „ja arstlike komisjonide“. Kehtiva sõnastuse kohaselt kantakse registrisse nii Kaitseressursside Ameti kui ka arstlike komisjonide tehtavad haldusotsused, kuid edaspidi terviseseisundi hindamise kohta enam eraldiseisvat haldusotsust ei tehta. Teave terviseseisundi hindamise tulemuse, st terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse kohta kantakse registrisse andmesubjekti terviseseisundi andmetena (vt ka eelnõu § 2 punktis 1 sätestatud muudatusi). Eelnõu § 3 punktidega 7 ja 8 muudetakse registri põhimääruse § 11 lõiget 1, milles on sätestatud registrisse andmete esitajad. Kehtivas määruses toodud loetelust jäetakse välja arstlikud komisjonid ja Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon, kuna nende tegevus lõpetatakse. Edaspidi hakkavad seoses terviseseisundi hindamisega registrisse andmeid esitama Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi ning terviseseisundi hindamisega seotud vaiete osas Kaitseministeerium. Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse määruse § 11 lõiget 2 punktiga 24 ning lisatakse andmekogude loetellu, millega register andmeid vahetab, Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteem. Hetkel on Kaitseväes kasutusel Kaitseväe meditsiini infosüsteem LIISA, mille kaudu toimub Kaitseväe tervishoiutöötajate poolt tervishoiuteenuste osutamisega seotud andmete töötlemine ja edastamine tervise infosüsteemi. Tervishoiuteenuse osutamiseks ning dokumenteerimiseks on vajalikud ka patsiendi kontaktandmed. Kuna Kaitseväes on tervishoiuteenuste osutamine korraldatud seoses kaitseväelaste teenistusega, ei ole mõistlik nende kontaktandmeid eraldi koguda, vaid patsiendi kontaktandmetena saab kasutada registris olemasolevaid andmeid. Andmevahetuse kaudu edastatakse registrist kaitseväekohustuslase kontaktandmed ning teenistus- ja ametikoha (struktuuriüksus) andmed, mida Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemis kasutatakse patsiendi andmetena. Eelnõu § 3 punktides 10 ja 11 täiendatakse määruse § 16 kehtestatud registri andmete säilitamise sätet ning lisatakse, et õigustatud füüsilise isiku nimetamise avaldus säilitatakse üks aasta ning korralise asendusteenistuse ja reservasendusteenistuse andmeid säilitatakse registris kümme aastat digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates. Eelnõu § 3 punktiga 12 muudetakse registri põhimääruse § 19 punkti 4, mille kohaselt on Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni liikmel juurdepääs registriandmetele arstliku komisjoni otsuse peale esitatud vaide lahendamiseks. Kuna nimetatud komisjoni tegevus lõpetatakse, on eelnõus toodud sõnastuse kohaselt samal eesmärgil registriandmetele juurdepääs kaitseväeteenistuse seaduse § 216 1 lõike 3 alusel Kaitseministeeriumi poolt kaasatud eriarstil. Eelnõu §-ga 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse tervise infosüsteemi (edaspidi infosüsteem ) põhimääruse § 6 lõiget 7, mis käsitleb infosüsteemi Kaitseministeeriumi valitsemisala arstlike komisjonide poolt andmete edastamist. Sätte sõnastust muudetakse, kuna arstlike komisjonide tegevus lõpetatakse ja samuti on vaja muuta viiteid kaitseväeteenistuse seaduse sätetele. Eelnõu kohaselt on edaspidi andmeandjateks Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi. Nii nagu kehtiva korra järgi, nähakse ette nende diagnooside ja terviseseisundit kirjeldavate andmete edastamine, mis tuvastatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil tehtava terviseseisundi hindamise käigus (kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamisel). Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse infosüsteemi põhimäärust uue §-ga 19 1 , milles reguleeritakse andmesubjekti õigus keelata kolmanda isiku ülesannete täitmisesse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs isikuandmetele. Arstlike komisjonide ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni tegevuse lõpetamisel asuvad kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisega seotud ülesandeid täitma Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi ja Kaitseministeerium, kaasates selleks tervishoiuteenuse osutajaid . Infosüsteemi põhimääruse § 11 lõike 1 alusel on sätestatud tervishoiuteenuse osutajate juurdepääs infosüsteemis olevatele isikuandmetele seoses tervishoiuteenuse osutamisega ning § 19 sätestab andmesubjekti õiguse vastava juurdepääsu keelata. Kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisse või vaide lahendamisse kaasamise korral on tegemist kolmanda isiku ülesannete täitmisega ning andmesubjektil peab olema võimalus ka selleks keelata juurdepääs oma isikuandmetele. Eelnõus sätestatakse juurdepääsu keelamine sõltuvalt andmete kasutamise eesmärgist: isik saab juurdepääsu keelata vaid seoses kolmanda isiku ülesannete täitmisega, kuid tervishoiuteenuse osutamise puhul oleks isikuandmetele juurdepääs jätkuvalt tagatud. Eelnõu §-ga 5 muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrust nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“. Peamine muudatus on seotud uue asendusteenistuse reservsüsteemi loomisega, mille tõttu täiendatakse määruse pealkirja ja sisu ning lisatakse toetuse saajatena reservasendusteenistuja ning kehtestatakse reservasendusteenistujale toetuse maksmise kord. Reservasendusteenistuja on isik, kes on läbinud korralise asendusteenistuse ning kes hiljem jätkab kaitseväekohustuse täitmist reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses. Reservasendusteenistus toimub asutuse või juriidili se isiku juures, kus läbiti korraline asendusteenistus. Reservasendusteenistuse korraldamiseks esitab asutus, kes soovib viia läbi väljaõppe üritust kaasates korralise asendusteenistuse läbinud reservis olevaid isikuid, kaitseministrile ettepaneku järgnevaks aastaks, millest tuleneb õppuse eesmärk, õppuse alguse ja lõpu aeg, toimumiskoht ja isikute andmed, keda soovitakse väljaõppele kutsuda. Kaitseminister kehtestab määrusega reservasendusteenistusse kutsutavate isikute arvu, toimumise aja vastavalt väljaõpet korraldavate asutuste lõikes. Reservasendusteenistujale makstakse reservasendusteenistuses osalemise ajal toetust , mille suuruseks on 37 eurot päevas. Reservasendusteenistujale teeb toetuse väljamakseid Kaitseressursside Amet ning asutus, kus väljaõpe toimus, hüvitab Kaitseressursside Ametile tehtud kulu. Eelnõu §-s 5 punktis 3 täpsustatakse määruse § 1 lõiget 2, millega on kehtestatud ajateenija toetuse ulatus auastmete lõikes. Muudatuse kohaselt lisatakse auastme „seersant, maat “ ette „alates“. Vastava muudatusega täpsustatakse, et kõrgendatud toetust makstakse ka ajateenijale, kellele on antud kõrgem auaste kui seersant ja maat . Näiteks ajateenistuse jooksul läbivad osad ajateenijad reservohvitseri kursuse, mis annab neile oskuse juhtida rühmasuurust üksust kriisi korral, mis on aluseks neile lipniku auastme andmiseks. Kui lipniku auaste antakse ajateenistuse jooksul, makstakse sellisel juhul seersandile ja maadile ettenähtud toetust. Eelnõu §-ga 6 muudetakse Vabariigi Valitsuse 4 . veebruar i 20 13. a määrust nr 22 „ Tegevväelasele ümberasumise hüvitise maksmise ja ümberasumisega seotud kulu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord “ . Muudatused on seotud 1. aprillil 2023. a jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega kaitseväeteenistuse seadusesse tehtava muudatusega, kus loobutakse tööandja eluruumi regulatsioon ist ning tunnistatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 111 ja sellega seotud sätted kehtetuks. Kaitseväeteenistuse seaduse § 111 1 lõike 1 kohaselt toimub tegevväelaste majutamine selleks ettenähtud ruumis – tegevväelase kasarmus . Sätte eesmärk on t egevväelaste roteerumise toetamiseks taga da vajadusel majutus struktuuriüksuse paiknemiskohas tasuta . Eelnõu § 6 punktiga 1 tunnistatakse määruses kehtetuks säte, millega seati piirang ümberasumise hüvitise saamisele, kui tegevväelane jätkas tööandja eluruumi kasutamist teises asukohas. Kuna tööandja eluruume kasutuses ei ole, ei oma säte enam sisulist eesmärki. Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõike 2 punkti 4. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt ei makstud tegevväelasele ümberasumise hüvitist, kui ta asus õppima sõjav äelisse õppeasutusse või lõpetas seal õpingud . Tegevväelase karjääri jooksul peab ta korduvalt ennast täiendama ja see hõlmab endas ka õpinguid sõjaväelises õppeasutuses (Kaitseväe Akadeemia ja Balti Kaitsekolledž). Toetamaks tegevväelast karjääri jätkamisel ning seda ka töö ja pereelu ühildamisel loobutakse piirangust ümberasumise hüvitise õigusele tegevteenistuse ajal sõjaväelise õppeasutusse õppima asumisel ja seal õpingute lõpetamisel. Muudatusega jäetakse sisse piirang, mille kohaselt ei maksta ümberasumise hüvitist kadetina riigikaitselisse kõrgkooli õppima asumisel ja seal õpingute lõpetamisel. Piirang lähtub kehtivast regulatsioonist, kus ümberasumise hüvitist ei maksta tegevteenistusse asumisel. Kuna tegevteenistusse asumisel isik on kas teadlik oma teenistuskohast ja peab arvestama sellega oma elu korraldamisel või peab olema teadlik, et pärast õpinguid on tema esimeseks teenistuskohaks mõni Kaitseväe struktuuriüksus, kus tema karjäär tegevteenistuses algab. Muudatusega ei ole oodata, et ümberasumise hüvitise taotlejate arv oluliselt kasvab, kuna ümberasumise hüvitist ei maksta olukordades, kus tegevväelasele tagatakse majutusvõimalus tööandja kulul – tegevväelase majutamine kasarmus. Oodata on taotluste arvu kasvu kuni 20 taotluse võrra aastas. Eelnõu § 6 punktiga 3 täiendatakse määruse § 1 lõiget 2 ümberasumise hüvitise maksmise piiranguga tegevväelase majutamise korral kaitseväeteenistuse seaduse § 111 1 alusel. Antud juhul tagatakse tegevväelasele tasuta majutus selleks ettenähtud ruumis. Kuna majutamisega ei kaasne tegevväelasele kulu ning sellise majutamise korral ei tagata majutust tegevväelase leibkonnale, ei ole ümberasumise hüvitise maksmine põhjendatud, kuna hüvitise eesmärki arvestades katab kõik kulud tööandja. Eelnõu § 6 punktidega 4 ja 5 jäetakse määrusest välja tööandja eluruumi puudutavad sätted. Kuna tööandja eluruumi regulatsioon tunnistatakse kaitseväeteenistuse seaduses kehtetuks ning ühtegi tööandja eluruumi ei ole käesolevaks ajaks tegevväelastele väljastatud, ei ole antud sätetel sisulist vajadust. Eelnõu §-ga 7 muudetakse Vabariigi Valitsuse 21 . märts i 2013. a määrust nr 49 „ Tegevväelase lähetusse saatmise ning sellega seotud kulu hüvitamise tingimused ja kord“. Eelnõu § 7 punktiga 1 muudetakse määruses § 2 lõiget 2. Muudatus on seotud 1. aprillil 2023. a jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega kaitseväeteenistuse seadusesse tehtava muudatusega, mille kohaselt tegevväelase välislähetusse saatmise õigus, mis seni oli üksnes Kaitseväe juhatajal, on ka Kaitseväe juhataja volitatud isikul ja Kaitseliidu ülemal. Alates 1. jaanuarist 2017 . a on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andme kogu ja sellega liidestatud riigitöötaja iseteeninudportaal (edaspidi RTIP ) . RTIP - is on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh vormistada lähetusi, väikse töö koormusega ja ühtsete põhimõtete alusel. Kaitsevägi on rakendamas sarnaseid personali andmehalduse vahendeid teiste riigiasutustega. Kaitsevägi teeb tihedat koostööd liitlastega ja sellest tulenevalt on välislähetuste arv Kaitseväes võrreldes teiste riigiasutustega suurem. Kaitseväes koostatakse igaks aastaks tegevusplaan, mille kinnitab Kaitseväe juhataja. Selles plaanis nähakse ette tegevused ja tegevustega seotud kulud. Seega kui Kaitseväe aastaplaanis on ette nähtud lähetused ja nendele on eelarve planeeritud, ei pea Kaitseväe juhataja neid lähetusi ise jooksvalt kinnitama. Välislähetuste osas volituse andmine võimaldab Kaitseväel vähendada töö koormust kõrgemal juhtimistasemel ning samuti võib eeldada mõningast kulude kokkuhoidu , kuna lähetuse kinnitamine toimub kiiremini , mistõttu on võimalik läbi õigeaegsete reisibroneeringute kulu optimeerida. Eelnõu § 7 punktiga 2 muudetakse määruses § 3 lõiget 3. Kuna tegevväelase lähetusse saatmise täpsem regulatsioon on sätestatud Kaitseväe sisemise korras, ei ole otstarbekas administratiivset protsessi määruse tasemel sätestada. Samuti on muudatuse tulemusel selgem, et Kaitseväe juhataja lähetusse saatmise korral ei pea esitama esildist vaid taotluse kaitseministrile läbi RTIP-i . Eelnõu § 7 punktiga 3 täiendatakse määruse § 8 uue lõikega. Määruse § 8 lõike 3 kohaselt võib is ikliku mootorsõiduki kasutamisel lähetuskohta ja Eesti sse tagasi sõitmisel hüvitada tegevväelasele sõidukulu sama vahemaa läbimiseks vajaliku transpordivahendi madalama klassi sõidupileti maksumuse ulatuses. Isikliku mootorsõiduki kasutamisel ei hüvitata lähetuskohta ja Eestisse tagasi sõitmisel tehtud majutuskulu . Samas on praktikas ette tulnud olukordi, kus mitme tegevväelase lähetusse saatmisel kasutatakse ühe tegevväelase isiklikku mootorsõidukit. Muudatuse kohaselt saab arvestada isikliku mootorsõiduki kasutamise korral kulu hüvitamisel ka teiste tegevväelase planeeritud sõidukuluga. Sellise lähenemise korral võib kokkuvõttes osutuda reisikulu tööandjale odavamaks, kui kõigi tegevväelaste puhul ühistranspordi pileti kulu katmine. Samuti on välistatud selle võimaluse väärkasutamine tegevväelase poolt, kuna selline hüvitamine peab olema kooskõlastatud enne lähetusse minekut. Eelnõu § 7 punktiga 4 muudetakse määruse § 10 lõiget 2. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 7 punktiga 5 muudetakse määruse § 13 lõiget 1. Muudatus on seotud välislähetuse päevaraha maksmisega. Muudatusega ühtlustatakse tegevväelase välislähetuse päevaraha vähendamise regulatsioon avaliku teenistuse seaduse alusel kehtestatud ametniku teenistuslähetusse saatmisel välislähetuse päevaraha vähendamise regulatsiooniga. Kui tegevväelase lähetusse saatmise korra toitluste tagamisel tuli välislähetuse päevaraha vähendada, siis ametnike puhul võis seda teha. Välislähetuse päevaraha vähendamise kord nähakse ette Kaitseväe sisemise regulatsiooniga. Eelnõu §-s 8 sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu kohaselt jõustub määrus 01.04.2023. a, mis on kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumise tähtaeg. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud ning määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatusega seotud mõjud on kirjeldatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 623 SE juures. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023.a. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiitsministeeriumile, Rahan dusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele. EELNÕU 10 .02 .2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 202 3 . a nr Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmisega Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 , § 26 1 lõike 3 , § 54 lõigete 2 ja 12, § 64 lõigete 2 ja 5 1 , § 80 lõike 6 , § 80 8 lõike 4, § 80 14 lõike 2 , § 112 lõike 3 ja § 113 lõike 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel . § 1 . Vabariigi Valitsuse 27 . aprill i 20 04 . a määruse nr 1 51 „ Kaitseministeeriumi põhimäärus “ muutmine Vabariigi Valitsuse 27 . aprill i 20 04 . a määruse nr 151 „ Kaitseministeeriumi põhimäärus “ § 6 lõike 2 punktid 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 15 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „tervisenõuetele vastavuse“ sõnaga „terviseseisundi“. § 3 . Vabariigi Valitsuse 28 . märtsi 2013. a määruse nr 54 „ Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus “ muutmine Vabariigi Va litsuse 28. märtsi 2013. a määruse s nr 54 „ Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) õigustatud füüsilise isiku nimetamise avaldus .“; 2 ) paragrahvi 8 lõike 5 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) teave terviseseisundi hindamiseks määratud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute kohta; 2) teave terviseseisundi hindamise ga tuvastatud kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse kohta;“ ; 3 ) paragrahvi 8 lõike 5 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) teave läbi viidud terviseseisundi hindamise , sealhulgas arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemuste kohta.“; 4 ) paragrahvi 8 lõike 7 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) teave asendusteenistuse kohta.“; 5 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 1 järgmises sõnastuses: „(9 1 ) Andmesubjekti asendusteenistuse läbimise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) teave korralisse asendusteenistusse asumise ja korralise asendusteenistuse läbimise kohta; 2) teave korralise asendusteenistuse teenistuskoha ja omandatud väljaõppe kohta; 3) teave reservasendusteenistuse kohta; 4) teave erakorralise reservasendusteenistuse kohta; 5) teave asendusteenistuja reservis olemise kohta.“ ; 6 ) paragrahvi 8 lõike 11 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ja arstlike komisjonide“; 7 ) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks ; 8 ) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) Kaitseministeerium;“; 9 ) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 24 järgmises sõnastuses : „24) Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteem .“; 10 ) paragrahvi 16 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktides 3-10“ tekstiosaga „punktides 3-11“; 1 1 ) paragrahvi 16 lõike 3 punkti s 2 asendatakse tekstiosa „ 5, 7 ja 8 “ tekstiosaga „5, 7, 8 ja 9 1 “; 1 2 ) paragrahvi 19 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) kaitseväeteenistuse seaduse § 216 1 lõike 3 alusel Kaitseministeeriumi poolt kaasatud eriarstil terviseseisundi hindamisega seotud otsuse peale esitatud vaide lahendamiseks;“. § 4 . Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016 . a määruse nr 1 38 „ Tervise infosüsteemi põhimäärus “ muutmine Vabariigi Valitsuse 1 . detsembr i 20 16 . a määruses nr 1 38 „ Tervise infosüsteemi põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi edastavad kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil tehtava terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnoosid ja terviseseisundit kirjeldavad andmed tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 punkti 1 alusel ke htestatud andmekoosseisus.“; 2) määrust täiendatakse § -ga 19 1 järgmises sõnastuses: „ § 19 1 . Andmesubjekti õigus keelata kolmanda isiku ülesannete täitmisesse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs isikuandmetel e (1) Andmesubjektil on õigus keelata kolmanda isiku poolt kaitseväeteenistuse seaduse alusel terviseseisundi hindamisse või vaide lahendamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs oma isikuandmetele , välja arvatud käesoleva määruse § 11 lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks . (2) Andmesubjektil on lõikes 1 kehtestat ud õigust võimalik teostada infosüsteemi vahendusel, esitades vastavasisulise tahteavalduse vastutavale või volitatud töötlejale . (3) Andmesubjekti tahteavalduse saamisel vastavalt § -s 15 kehtestatud tingimustele sulgeb infosüsteemi volitatud töötleja viivitamata juurdepääsu andmesubjekti isikuandmetele. “. § 5 . Vabariigi Valitsuse 3 . j aanuar i 20 17. a määruse nr 1 „ Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määruses nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul is asendatakse tekstiosa „ning § 80 lõike 6 “ tekstiosaga „ , § 80 lõike 6 , § 80 8 lõike 4 ning § 80 14 lõike 2 alusel“; 2) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“; 3) paragrahvi 1 lõi get 2 täiendatakse enne tekstiosa „seersant, maat “ sõnaga „alates“; 4 ) määrust täiendatakse § -ga 3 1 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstav toetus (1) Reservasendusteenistujale makstakse toetust alates kutsel näidatud kohta saabumise päevast kuni reservasendusteenistuses osalemise lõppemiseni. (2) Reservasendusteenistujale makstakse reservasendusteenistuses osalemise aja eest toetust 37 eurot päevas. “ ; 5 ) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ § 4. Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse ning reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse maksmine“; 6 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Reservasendusteenistujale makstakse reserv asendusteenistuses ja erakorralises reserv asendusteenistuses osalemise aja eest toetust 14 päeva jooksul pärast reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse lõppemist reservasendusteenistuja esitatud, Eesti krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis avatud arvelduskontole.“; 7 ) paragrahvi 4 lõike 4 tei ses lauses asendatakse sõna „toetust“ sõnadega „ ja reservasendusteenistuja toetust ning tasu “; 8 ) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ajateenija, reservväelase, asendusteenistuja või reservasendusteenistuja püsielukoht asub välisriigis, võib tema kirjaliku avalduse alusel maksta §-des 1– 3 1 nimetatud toetuse ja tasu välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole.“; 9 ) paragrahvi 4 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja toetust ning tasu ei maksta aja eest, mille jooksul asendusteenistuja või reservasendusteenistuja oli omavoliliselt teenistuskohast lahkunud.“. § 6 . Vabariigi Valitsuse 4 . veebruari 20 13. a määruse nr 22 „ Tegevväelasele ümberasumise hüvitise maksmise ja ümberasumisega seotud kulu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 4 . veebruar i 20 13. a määruse s nr 22 „ Tegevväelasele ümberasumise hüvitise maksmise ja ümberasumisega seotud kulu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 2 ) paragrahvi 1 lõi k e 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) asub kadetina õppima riigikaitselisse rakenduskõrgkooli või lõpetab seal õpingud;“; 3 ) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) majutatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 111 1 alusel.“; 4 ) paragrahvi 5 lõike 6 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 5 lõi kest 9 jäetakse välja tekstiosa „ , kes pärast ümberasumist asub elama tööandjale mittekuuluvasse eluruumi, “ . § 7 . Vabariigi Valitsuse 21 . märtsi 2013 . a määruse nr 49 „ Tegevväelase lähetusse saatmise ning sellega seotud kulu hüvitamise tingimused ja kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 21 . märts i 2013 . a määruses nr 49 „ Tegevväelase lähetusse saatmise ning sellega seotud kulu hüvitamise tingimused ja kord “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe juhataja“ sõnadega „või tema volitatud isik või seaduses sätestatud juhul Kaitseliidu ülem“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kaitseväe juhataja riigisisese lähetamise või välislähetuse korral esitatakse taotlus kaitseministrile.“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel isikliku mootorsõiduki kasutamisel tekkinud kulu hüvitamisel võib summeerida transpordivahendi madalama klassi sõidupileti maksumused, kui sama mootorsõidukit kasutab lähetuskohta ja Eestisse tagasi sõitmisel rohkem kui üks tegevväelane.“; 4) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lähetajaasutuse“ sõnaga „juhi“; 5) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõna „vähendatakse“ sõnadega „võib vähendada“. § 8 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 202 3 . aastal. Kaja Kallas P eaminister Hanno Pevkur K aitse minister Taimar Peterkop R iigisekretär