Koostöö Naissaarel tervikliku elektrivõrgu rajamiseks

Lugupeetud kaitseminister Hanno Pevkur Koopia: Lugupeetud keskkonnaminister Madis Kallas Lugupeetud riigihalduse minister Riina Solman Lugupeetud Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid Lugupeetud Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja Pöördumine tervikliku elektrivõrgu rajamiseks Naissaarele Pöördume teie poole ettepanekuga rajada Naissaarele terviklik elektrivarustus - elektrivõrk, mis on püsiv, keskkonnasäästlik ja arvestab saarega seotud inimeste ja ettevõtmiste vajadustega. Hetkel planeerib Kaitseinvesteeringute Keskus lokaalset elektrilahendust saarel asuvale mereväe radarijaamale. See lahendus ei ole saare elanike ja majanduslike vajaduste seisukohalt mõistlik. Pakume selle asemele tervikvaate, mis on ühtne, kulutõhus, keskkonnasäästlik ning võtab arvesse riigikaitse, saare elanike ja saare külastajate ning piirkondliku majandustegevuse huve. Meie ettepanek on korraga rajada taastuvenergialahendus kogu saare jaoks riigi, kohaliku omavalitsuse, Meremuuseumi projekti "Nargen Nord" ning MTÜ Naissaarlaste Kogukond koostöös. MTÜ Naissaarlaste Kogukond (koondab kõiki naissaarlasi, sh Rootsi Mihkli kogudus ja Rootsi naissaarlaste selts, kokku üle 60 aktiivse liikme). Naissaarel puudub elektrivõrk ja kõik majapidamised toodavad elektrit iseseisvalt. Naissaare looduspark on kaitseala ning praegused fossiilse kütuse põhised individuaalsed lahendused on võrreldes kaasaegsete taastuvenergia lahendustega keskkonnale märkimisväärselt kahjulikumad. Viimase viie aasta jooksul on Naissaare püsielanike arv kasvanud üle 50%: praegu elab Naissaarel 24 püsielanikku, suveperioodil lisandub üle 100 inimese, tavapärasel turismihooajal külastab saart 4 kuu jooksul ca 25 000 turisti. Arvestades saare elanike ja turistide arvu suurenemist viimase kümne aasta jooksul võib prognoosida, et järgmisel kümnendil kasvab tarbijate ning majapidamiste hulk vähemalt mitu korda, samuti lisandub saarele püsielanikke. Nargen Festival korraldab saarel suveperioodil regulaarselt kontserte ja etendusi. SA Eesti Meremuuseum planeerib saarele uut ambitsioonikat muuseumiprojekti Nargen Nord, mille oluliseks osaks on Naissaare militaarajaloo tutvustamine ja koos sellega saarele vajaliku taristu rajamine, sh püsiva elektriühenduse loomine 2026. aastaks. Projekt hõlmab külastuskeskuse loomist, saarel asuva raudtee renoveerimist ning nende üleviimist keskkonnasõbralikele lahendustele (eeldatavalt elektrifitseerimine). Seega kasvab saarel nõudlus elektrienergia järele iga aastaga ning praegune lahendus ei ole kestlik ega vasta Eesti kliimaeesmärkidele. Naissaare põhjatipus asub seni Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kuulunud radar, mis on samuti ilma püsiva elektrivarustuseta ning toimib kahe diiselgeneraatori toel. PPA on korduvalt üritanud radari elektrivarustust parandada, aga seni tulemusteta. „Piirivalveamet loodab Naissaare radarijaama toite viia üle tuuleenergiale. Saare asukad peavad endiselt hakkama saama diiselgeneraatoritega“, kirjutab Postimees 2006. aastal. Kahjuks 2006. aastal tuuleprojekt ei õnnestunud. Tänaseks on Naissaare radar antud üle mereväele ja radari elektrivarustuse arendamine on tehtud ülesandeks Kaitseinvesteeringute Keskusele, koos PPA poolt alustatud uue radari taastuvenergia lahenduse rajamisega, mida rahastatakse süsinikuheitme kvoodi müügist laekuvast tulust. Riigi Kinnisvara AS korraldas PPA nimel 2022. aasta kevadel riigihanke „Naissaare ja Vaindloo taastuvenergia süsteemide projekteerimistööd“ (hanke info riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4243468/general-info). Riigihanke tulemina on sõlmitud kaks projekteerimise töövõtulepingut. Soovime rõhutada, et riigihanke dokumentides kirjeldatud objektipõhine lähenemine (radari kinnistul asuvad generaatorid, päikesepaneelid, tuulegeneraator) on keskkonnakahjulik ja vastuolus Naissaare arenguvajadustega. Radarijaama kinnistule tuuliku paigaldamine ei ole sealsete heitlike tuulte tõttu mõistlik. Tuulik oleks otstarbekas paigaldada saare põhjatippu. Keskkonnaalastest piirangutest lähtuvalt on saarele võimalik paigaldada maksimaalselt üks kaasaegne tuulegeneraator. Kui radari tarbeks see võimalus ära kasutatakse, ei ole võimalik paigaldada teist tuulikut saare tervikliku elektrivarustuse tagamiseks. Päikesepargi asukoht peaks olema saare lõunaosas, mitte saare põhjaosas, kus seda varjaks kõrge mets. Kui senine objektipõhine lähenemine jätkub, tähendaks see, et saare põhjatippu rajatakse paarisaja meetri raadiusesse kolm riigile kuuluvat iseseisvat energiatootmisüksust: Transpordiameti Tuletorni kinnistu, lähitulevikus Meremuuseumi „Nargen Nord“ projekt (https://nargennord.ee/) ja Kaitseministeeriumi radarijaam. Seetõttu peame äärmiselt oluliseks tervikliku elektrilahenduse rajamist kõigi osapoolte koostöös. Naissaar on oma arengus jõudnud faasi, kus tuleks luua saare terviklik elektrivõrk koos kaasaegse elektritootmisega. Vastavalt Püsiasustusega väikesaarte seaduse (PVS) paragrahvile 3 on esmatähtsate avalike teenuste, sh elektrivarustuse loomine ka riigi ja kohalike omavalitsuse eesmärk püsiasustusega väikesaarte haldamisel. Elektrifitseerimine aitaks kaasa ka mitmete teiste PVS-s toodud eesmärkide täitmisele, nt püsiasustuse taastamine ja arengusuutlikkuse toetamine, püsielanikele töökohtade loomine ning ettevõtluse toetamine jne. Arutelusid Naissaare tervikliku elektrilahenduse väljatöötamiseks on peetud ka varem. 2021. aasta juunis toimus Naissaare elektrivarustuse teemaline nõupidamine, kus osalesid Naissaare saarevanem Toomas Luhaäär, Viimsi vallavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti, sise-, majandus- ja rahandusministeeriumi ning Elektrilevi OÜ esindajad. Nõupidamisel lepiti kokku, et Viimsi vallavalitsus, saarevanem ja Elektrilevi OÜ teevad koostöös kindlaks, milline elektrifitseerimise viis on saare jaoks kõige mõistlikum, teevad selle põhjal esialgse maksumuse kalkulatsiooni ning esitavad tulemused teistele osapooltele. Kahjuks andis Elektrilevi toona vaid võimaluste üldise kirjelduse ning tervikliku lahenduse väljatöötamine jäi soiku. Naissaarlaste kogukond tellis 2022. aastal koostöös Meremuuseumiga saare elektrifitseerimise ligikaudse hinnangu Enefit Connect OÜlt. Enefiti Connect hinnangu põhjal saaks Naissaare elektriga varustamine toimuda kahel viisil: ● merekaabli kaudu mandrilt ● lokaalne off-grid lahendus Mõlemad lahendused on võimalikud ja eeldavad saare elektrivõrgu väljaehitamist. Esialgsel hinnangul jääks maksumus mõlema lahenduse puhul kolme ja nelja miljoni euro vahele (sisaldab kõigi uute liitumiste väljaehitamist). Arvestades, et elektrivõrgu väljaarendamine tooks arvestatava kasvuhoonegaaside heitme vähendamise ja võimaldaks sisuliselt lõpetada fossiilsete kütuste kasutamise looduskaitse all oleval saarel, oleks tervikliku lahenduse väljaarendamist võimalik sarnaselt Kaitseinvesteeringute Keskuse radari lahendusele rahastada kasvuhoonegaaside kvoodi müügist saadavatest tuludest. See eeldab muidugi uue rahastamismeetme väljatöötamist ja kokkuleppimist ministeeriumite vahel. Radarijaama ja kogu saare elektrivarustus on oluline ka Kaitseministeeriumile. Vastavalt PVS § 3 p 7 on riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärgid püsiasustusega väikesaarte haldamisel muuhulgas ka püsielanike tegevuse ja huvide sidumine territoriaalmere ja riigipiiri kaitse ning keskkonnahoiu riiklike vajadustega. Seega peaks radarijaama elektrivarustuse lahendamisel lähtuma ka naissaarlaste huvidest. Naissaarlased soovivad olla kaitseväe toetajad ja partnerid. Arvestades Naissaarel olevat tehnikat ja oskusteavet võiks see olulisel määral lihtsustada radari elektrilahenduse väljaehitamist. Teeme ettepaneku kohtuda ja analüüsida, kuidas on antud juhul võimalik paremini arvestada püsielanike ja saare külaliste huve radarijaama elektrivarustuse lahendamisel. Lugupidamisega Toomas Luhaäär Naissaare saarevanem MTÜ Naissaarlaste Kogukond juhatuse esimees +3725147238 Patrik Göransson Rootsi-Mihkli kirik Tõnu Kaljuste Nargen Festival Urmas Dresen SA Eesti Meremuuseum Kirja lisad: Lisa 1: Kultuuriministri Piret Hartmani kiri kaitseminister Hanno Pevkurile 11.11.2022 nr 12-3/1934-1  Hr Hanno Pevkur Kaitseministeerium 11.11.2022 nr 12-3/1934-1 Koostöö Naissaarel tervikliku elektrivõrgu rajamiseks Austatud minister Eesti Meremuuseum kavatseb koostöös naissaarlaste kogukonnaga avada 2026. aasta suveks Naissaarel muuseumi Nargen Nord. Arendus hõlmab saarel säilinud muinsusväärtuslikke objekte, mis olid ehitatud Naissaarele möödunud sajandi alguses laiapõhjalist rannakaitset tagava merekindluse rajamisel. Nendeks on saare põhjaosas asuvad rannakaitsepatarei Patarei 10A kompleks ja komandantuuri hoone ning saare erinevaid osasid ja sadamat ühendav kitsarööpmelise raudtee võrgustik. Arvestuste kohaselt võib unikaalsetes hoonetes aasta ringi avatud ainulaadne ekspositsioon tuua Naissaarele senisest vähemalt kolm korda rohkem külastajaid ja seeläbi toetada saarel pakutavate teenuste arengut. Üks muuseumi rajamise eeldus on Naissaarel püsiva elektriühenduse loomine. Selleks töötasid arenduse eestvedajad koostöös pädevate ettevõtetega läbi kaks alternatiivset lahendust: lokaalne taastuvenergiale põhinev lahendus ning püsiva võrguühenduse loomine. Seejuures on nii muuseum kui ka kogukond huvitatud, et Naissaare elektrivarustus tagatakse võimalikult tõhusalt ja keskkonnasäästlikult. Naissaarlaste kogukond teavitas Kultuuriministeeriumi, et ka Kaitseministeerium on oma vajaduste tarbeks alustamas elektrivarustuse uuendamisega Naissaarel. Kuna praegu saarel püsiv elektrivarustus puudub, oleks kõige otstarbekam rajada koostöös üks ja terviklik elektrivõrk. Seda lahendust toetavad ka Eesti Meremuuseum ja Naissaare kogukond. Loodan väga, et Kaitseministeerium leiab võimaluse jätkata Naissaare elektrivarustuse uuendamisega viisil, mis arvestab saare elanike ja muuseumi Nargen Nord vajadustega. Seeläbi tagame, et arendustööd on kulutõhusad ja toovad oodatud arengu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Teadmiseks: Sihtasutus Eesti Meremuuseum Marju Reismaa 628 2335 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941