dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Viru Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 21244000286 lõpetamise määrus

Viru Ringkonnaprokuratuur · 1. veebruar 2022
Viit
VRP-15/22/344
Registreeritud
1. veebruar 2022
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
VRP-15/2022
Vastutaja
Natalja Firsova (Viru Ringkonnaprokuratuur, Teine osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 21244000286 lõpetamise määrus.pdf119 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 01.02.2022, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Natalja Firsova Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21244000286 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): A. S. (ik xxxxxxxxxxxx) Kriminaalmenetlust alustati 08.04.2021 KarS § 121 lg p 2, 3 tunnustel selles, et A. S. 07.04.2021 kella 21.00 kuni 08.04.2021 kella 03.00 ajani XXXXXX linnas XXXXX tn 0 asuvas majas armukadedusest tekkinud konflikti käigus kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa J. S. suhtes, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Peale selle, 06.06.2021 kella 15.00 ajal, viibides XXXXXX linnas XXXXX tn 0 majas A. S. võttis labakäe osaga J. S. näost kinni ja kõvasti pigistas. Eelneva tegevuse tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu. Kohtueelsel menetlusel esitati A. S.-le kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemises. A.S. tunnistas oma süüd täielikult ning selgitas, et soovib konflikti rahulikku lahendamist. J.S. on teatanud prokurörile, et ei soovi A. S. karistamist kriminaalkorras, kuna nendevaheline konflikt on sisuliselt ammendunud ning uusi vägivallakonflikte enam ei esine. A.S.-le esitatud kahtlustuses märgitud tegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. A. S. poolt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist tõendavad kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid. KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud, või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul A. S. osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventiivset vajadust. Isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada karistusi. Käesolevas kriminaalasjas A. S.-le etteheidetav kuritegu on teise astme kuritegu. Vastavalt karistusregistrist tehtud väljavõttele A. S.-l ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi. Täiendavat ei ole õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Võib järeldada, et A. S. puhul kuritegelik käitumine ei ole kujunenud elustiiliks. Eripreventiivseid vajadusi kaaludes, tuleb märkida, et käesoleval hetkel pooled on omavahelise abielu lahutanud ega ela enam koos. Nendevaheline konflikt on ammendunud ja olukord on rahulik. Uusi vägivallakonflikte esinenud ei ole. A. S. töökohustuste iseloomu tõttu, nimelt reisib ta tihti välismaale, poolte füüsilise kokkupuute võimalus on vähene. A. S. kohtub ainult poolte ühise lapsega ning suhtlus poolte vahel piirdub last puudutavate teemadega. Peab märkima muuhulgas, et A. S.-le etteheidetavas kuriteos puudub varaline kahju. Kriminaalasja materjalide kohaselt nimetatud kahtlustatava tegevuse tagajärjel tsiviilhagi esitatud ei ole. Lisaks A. S. on etteheidetava kuriteo omaks võtnud ning avaldanud kohtuvälisele menetlejale teo siirast kahetsemist, mida võib arvesse võtta süü suuruse kindlaks tegemisel ja käsitleda süüd kergendava asjaoluna KarS § 57 lõike 1 p 3 järgi. Samuti käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et A. S. suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Asitõendid: DVD+R plaadid – 4 tk. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 6, 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21244000286 menetlus A. S. suhtes ja tervikuna 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - maksta riigituludesse 250,00 eurot. Tähtajaks määrata 01.06.2022. 3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud. 2 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 4 DVD+R plaadi rinnakaamerate salvestistega, häirekeskuse kõne salvestisega ja alaealise tunnistaja ütlustega jätta toimiku juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: jätta riiklikusse registrisse. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule, anda kahtlustatavale kätte. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Jõhvi osakonnas aadressil Kooli 2a Jõhvi. 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188, põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Natalja Firsova Määrusega olen tutvunud. Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse olen kätte saanud. kahtlustatav 3
Allikas: Viru Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →