Kriminaalmenetluse 21244001170 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 21.01.2022, Jõhvis Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Anu Toluk Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 21244001170 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): P. N. P. N.-le esitati kahtlustus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi selles, et tema, olles karistatud Viru Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, 8, 9, 10 järgi, 04.12.2021 kella 06.50 paiku YYYYYY linnas asuva XXXXXX kaupluse juures nõudis J. J.- lt 400 euro üleandmist. P. N. tõukas J. J. selga, millest kannatanu kukkus kõhuli ning tundis valu. Samal päeval kannatanu pöördus EMO-sse. Kui kannatanu püüdis ära joosta, P. N. järgnes talle ning ütles kannatanule, et kui ta kohe temalt raha ei saa, siis kannatanu enam ei ela. P.N. võttis jope taskust pneuopüstoli ning sooritas sellest lasu kannatanu jala suunas. Prokurör, tutvunud toimikuga, leiab, et kahtlustatava teos ei ole väljapressimise koosseisu, kuid tema poolt toimepandu vastab kuritegudele KarS § 120 ja § 121 mõttes. Nii kannatanu kui ka kahtlustatava ütlustest nähtub, et rahaline suhe nende vahel oli. Kannatanu viitab, et ta ei palunud kahtlustataval sõrmust pandimajast välja osta. Kahtlustatav viitab, et peale vaidluse sõrmuse üle, oli kannatanu niigi võlgu. Kannatanu ja kahtlustatava vahel oli kokkulepe võla tagastamiseks 50 euro kaupa, kuid kannatanu täitis kohustust vaid paaril korral, mistõttu kahtlustatav nõudiski raha tagasi. Seega on kinnitust leidnud, et kahtlustatav nõudis kannatanult raha. Küsimus on, kas raha nõudmine on õigusvastane. Eluliselt on usutav ning tavaelus ei ole midagi keelatud selles, et üks inimene küsib ja nõuab teiselt võla tagastamist. Kui võlga ei tagastata, on võimalik ja õiguspärane pöörduda kohtusse. Seega antud kaasuses raha nõudmine ei ole õigusvastane, mis välistab vastutuse väljapressimises. Edasi kaalutakse, kas kahtlustatava tegevuses on mõne teise kuriteo koosseis. Nii kannatanu kui ka kahtlustatava ütlustest on teada, et kahtlustatav tõukas kannatanut, millest kannatanu kukkus. Kannatanu väidab, et kukkus tõukamisest kõhuli, oli valus, pöördus EMO-sse kontrolli. Kahtlustatav viitab, et tõukas kannatanut, millest kannatanu kukkus põlvili. Vastuolu ütlustest ei ole selline, et see välistab KarS § 121 koosseisu. Kahtlustatava tõukas kannatanut, millest kannatanu kukkus, tema keha puutus maad, ja tal oli sellest valus, mis on eluliselt usutav. Sellega on täidetud KarS § 121 koosseis. Nii kannatanu kui kahtlustava ütlusest on teada, et kahtlustatav võttis välja pneumopüstoli ja tulistas sellest ühe lasu. Vastuolu on, kuhu kahtlustatav tulistas. Kannatanu väidab, et tema jalge ette. Kahtlustatav väidab, et oma jalge ette. Kuid kahtlustatav andis ütlusi, et ta ütles kannatanule, kas ta peab tulistama istmikku, et kannatanu teda kuuleks, mispeale tulistas. Seega on ütluste pinnalt tõendatud, et kahtlustatav kõigepealt väljendas end sõnaliselt. Need sõnad on kui ähvardus terviskahju tekitamiseks-lask istmikku toob kaasa tervisekahju: valu, verevalumi, augu inimese kehasse vms. Oma sõnade kinnitamiseks ja kannatanul hirmutunde tekitamiseks kahtlustatav mitte ainult ei väljendanud end sõnaliselt, vaid ka lasi ühe lasu. Viimane ilmselgelt täidab ähvarduse koosseisu viimase komponendi-kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu järgmine taju ja mõte peale lasu sooritamist saabki olla ainult see, et järgmiseks kahtlustatav laseb talle juba reaalselt pihta, millega põhjustab tervisekahju. Seega prokuröri hinnangul on täidetud KarS § 120 koosseis. Kahtlustatava suhtes on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses kriminaalasi xx-xx-xxx süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, milles menetlus jätkub ja tulevikus kahtlustatav saab karistuse selles menetluses. Eeldatavalt karistus süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on rangem kui karistus KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 alusel. Menetluses 21244001170 kannatanu J. J. avaldas prokurörile telefoni teel (number toimikus) kõnes 20.01.2021 algusega kell 12.10 (kestvusega 10 min 52 sek), et ta ei soovi kohtumenetlust. Kannatanule selgitati, mis on menetluse lõpetamine KrMS § 203 alusel. Kannatanu avaldas, et ta sai sellest aru. Kannatanu andis nõusoleku menetluse lõpetamiseks nimetatud alusel. Menetluses 21244001170 kannatanu ei esitanud tsiviilhagi. Kannatanu suhtes on toimepandud kaks kuritegu, mis on ajaliselt kattuvad. Kahtlustatava süüd KarS § 120 ja § 121 järgi saab lugeda keskmisest väiksemaks. Ühel poolt kahtlustatav kasutas relva, mis ei ole ühiskonnas vastuvõetav, teiselt poolt kahtlustatava tegevusest ei tekkinud kannatanule tõsist tervisekahju. Kannatanu kahju on pigem moraalne ja psüühiliselt mõõdetav kui hirmutunne. Kannatanu ei ole huvitatud kohtumenetlusest, mis annab prokurörile suuna kaaluda menetluse lõpetamist KrMS § 203 alusel. Kahtlustatav oli vahistatud 04.12.2021 kuni 21.01.2022, mis on piisav aeg, et mõjutada teda mitte toime panema uusi kuritegusid. Kahtlustatava suhtes menetluse jätkamine võib viibida lähtudes erinevatest menetluslikest küsimustest seoses teise kohtuasjaga (kas menetlused ühendada või mitte, hilisem otsuste liitmise temaatika jne). KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 alusel on võimalik rangeim karistus 5 aastat vangistust. Eelpool prokurör leidis, et kahtlustatava süü ei ole suur, mistõttu rangeimast karistusest rääkida ei saa. Ilmselgelt KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 eest mõistetaks kergem karistus kui see, mis kahtlustatavale võidakse mõista menetluses xx-xx-xxxx. KrMS § 203 alusel võib menetluse lõpetada, kui karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusega ning karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui juba mõistetud karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. Episoodi karistuse mõju oleks tühine ning karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul, vahistuse aeg on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks, mistõttu kannatanu nõusolekul menetlus lõpetatakse KrMS § 203 alustel. Juhindudes KrMS § 203 lg 1 p 1, lg 6 ja 206 prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas menetlus P. N. suhtes karistuse ebaotstarbekuse tõttu. 2. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 408.60 eurot ja 329.22 eurot jätta riigi kanda. 3. Tõkend: P. N. viibis vahi all 04.12.2021 kuni 21.01.2022.  P. N.-l puudub õigus hüvitisele vahi all viibitud aja eest, kuna menetlus lõpetatakse KrMS § 203 alusel. 4. Asitõendid: Dvd-r plaat jätta hoiule toimiku juurde. Asitõendid on hoiul Ida prefektuuris 29.12.2021 hoiule võtmise akti nr 0000000000 alusel, hävitada. 5. Määrus saata kannatanutele. Kahtlustatavale on määrus tõlgitud ja kätte andud prokuratuuris kaitsja juuresolekul. 6. Kannatanul J. J.-l on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda toimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Jõhvi osakonnas aadressil Jõhvi, Kooli 2a. 7. Kannatanul J. J.-l on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul. 8. Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta KrMS § 203 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustele. Anu Toluk ………………. ……………………..